ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2012.048.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 48

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

55. köide
18. veebruar 2012


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

SOOVITUSED

 

Euroopa Keskpank

2012/C 048/01

Euroopa Keskpanga soovitus, 10. veebruar 2012, Euroopa Liidu Nõukogule Kreeka keskpanga välisaudiitorite kohta (EKP/2012/1)

1

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Andmekaitseinspektor

2012/C 048/02

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)

2

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2012/C 048/03

Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsusega 2012/97/ÜVJP muudetud nõukogu otsuses 2011/101/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid

13

 

Euroopa Komisjon

2012/C 048/04

Euro vahetuskurss

14

2012/C 048/05

Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 17. oktoobri 2011. aasta koosolekul, milles käsitletakse otsuse eelnõud seoses juhtumiga COMP/39.605 – Elektronkiiretorude klaas – Raportöör: Madalmaad

15

2012/C 048/06

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – COMP/39.605 – Elektronkiiretorude klaas

16

2012/C 048/07

Kokkuvõte komisjoni otsusest, 19. oktoober 2011, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/39.605 – Elektronkiiretorude klaas) (teatavaks tehtud numbri K(2011) 7436 (lõplik) all)  ( 1 )

18

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2012/C 048/08

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6499 – FCC/Mitsui Renewable Energy/FCC Energia) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

20

2012/C 048/09

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6468 – Forfarmers/Hendrix) ( 1 )

22

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2012/C 048/10

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

23

2012/C 048/11

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

28

2012/C 048/12

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

32

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

SOOVITUSED

Euroopa Keskpank

18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/1


EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

10. veebruar 2012,

Euroopa Liidu Nõukogule Kreeka keskpanga välisaudiitorite kohta

(EKP/2012/1)

2012/C 48/01

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 27.1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Seniste Bank of Greece [Kreeka keskpanga] välisaudiitorite volitused lõpevad pärast 2011. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb välisaudiitorid ametisse määrata alates 2012. majandusaastast.

(3)

Majandusaastateks 2012 kuni 2016 on Kreeka keskpank valinud oma välisaudiitoriks KPMG Certified Auditors A.E.,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Soovitatakse KPMG Certified Auditors A.E. määramist Kreeka keskpanga välisaudiitoriks majandusaastateks 2012 kuni 2016.

Frankfurt Maini ääres, 10. veebruar 2012

EKP president

Mario DRAGHI


ARVAMUSED

Euroopa Andmekaitseinspektor

18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/2


Euroopa andmekaitseinspektori arvamus komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)

2012/C 48/02

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (2),

võttes arvesse taotlust arvamuse esitamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimine

1.

29. augustil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (edaspidi „ettepanek” või „kavandatud määrus”) siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (edaspidi „IMI määrus”) (3). Ettepanek saadeti samal päeval Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks.

2.

Euroopa andmekaitseinspektoril oli enne ettepaneku vastuvõtmist võimalus esitada mitteametlikke märkusi ettepaneku kohta ja enne seda komisjoni teatise „Ühtse turu parem juhtimine tänu paremale halduskoostööle: siseturu infosüsteemi (IMI) laiendamise ja arendamise strateegia” (edaspidi „IMI strateegiat käsitlev teatis”) (4) kohta, mis eelnes kõnealusele ettepanekule. Paljusid kommentaare on võetud ettepanekus arvesse ning selle tulemusel on tugevdatud ettepanekus esitatud andmekaitsemeetmeid.

3.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel selle üle, et komisjon konsulteeris temaga ametlikult ning et viide käesolevale arvamusele on lisatud ettepaneku preambulisse.

1.2.   Ettepaneku eesmärgid ja ulatus

4.

Siseturu infosüsteem (IMI) on infotehnoloogia vahend, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel vahetada omavahel teavet siseturualaste õigusaktide kohaldamisel. IMI võimaldab ELi liikmesriikide riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel kiiresti ja lihtsalt suhelda oma vastaspooltega teistes Euroopa riikides. See hõlmab ka asjaomaste isikuandmete, sealhulgas delikaatsete andmete töötlemist.

5.

IMI loodi algselt sidepidamisvahendina üks ühele andmevahetuseks kutsekvalifikatsioonide direktiivi (5) ja teenuste direktiivi (6) alusel. IMI aitab kasutajatel leida õige ametiasutuse, kellega teises riigis ühendust võtta, ning suhelda kõnealuse ametiasutusega, kasutades eeltõlgitud standardküsimusi ja -vastuseid (7).

6.

IMI on aga kavandatud paindliku, horisontaalse süsteemina, mis suudab toetada siseturgu reguleerivate õigusaktide mitmeid valdkondi. Nähakse ette selle kasutusala järkjärgulist laiendamist, et see toetaks tulevikus täiendavaid õigusloome valdkondi.

7.

IMI funktsioone kavatsetakse samuti laiendada. Lisaks üks ühele andmevahetusele nähakse ette või juba rakendatakse ka muid funktsioone, nagu „teavitamismenetlust, hoiatusmehhanisme, vastastikust abistamist ja probleemide lahendamist” (8), samuti „IMI osalistele edasiseks kasutamiseks teabe” repositooriumeid (9). Paljud kõnealustest funktsioonidest (kuid mitte kõik) võivad sisaldada ka isikuandmete töötlemist.

8.

Ettepaneku eesmärk on sätestada IMI jaoks selge õiguslik alus ja põhjalik andmekaitseraamistik.

1.3.   Ettepaneku taust: järkjärguline lähenemisviis IMI jaoks põhjaliku andmekaitseraamistiku loomiseks

9.

2007. aasta kevadel palus komisjon artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma (edaspidi „artikli 29 töörühm”) arvamust, selleks et analüüsida IMI mõju andmekaitsele. Artikli 29 töörühm esitas oma arvamuse 20. septembril 2007 (10). Arvamuses soovitati komisjonil sätestada selgem õiguslik alus ja konkreetsed andmekaitsemeetmed andmevahetuseks IMI raames. Euroopa andmekaitseinspektor osales aktiivselt IMIga tegeleva alltöörühma töös ning toetas artikli 29 töörühma arvamuse järeldusi.

10.

Edaspidi jätkas Euroopa andmekaitseinspektor komisjonile edasiste juhiste andmist selle kohta, kuidas tagada järk-järgult IMI jaoks põhjalikum andmekaitseraamistik (11). Kõnealuse koostöö raames ning alates 22. veebruaril 2008 IMI rakendamise kohta oma arvamuse esitamisest (12) on Euroopa andmekaitseinspektor toetanud pidevalt vajadust uue õigusakti järele seadusandliku tavamenetluse raames, selleks et kehtestada IMI jaoks põhjalikum andmekaitseraamistik ning tagada õiguskindlus. Ettepanek sellise õigusakti vastuvõtmiseks on nüüd tehtud (13).

2.   ETTEPANEKU ANALÜÜS

2.1.   Euroopa andmekaitseinspektori üldine seisukoht ettepaneku ja IMIga seotud peamiste probleemide kohta

11.

Euroopa andmekaitseinspektor on IMI suhtes üldiselt positiivselt meelestatud. Ta toetab komisjoni eesmärki luua teabe vahetamiseks elektrooniline süsteem ning reguleerida selle andmekaitseaspekte. Selline tõhustatud süsteem ei muuda üksnes koostööd tõhusamaks, vaid võib aidata tagada ka kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide järjekindla täitmise. Seda saab teha, luues selge raamistiku selleks, et määrata kindlaks, millist teavet võib vahetada ning kellega ja millistel tingimustel võib seda teha.

12.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel ka komisjoni ettepaneku üle kehtestada IMI jaoks horisontaalne õigusakt nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse vormis. Ta on rahul sellega, et ettepanek tõstab igakülgselt esile IMI jaoks kõige asjakohasemaid andmekaitseküsimusi. Tema kommentaare tuleb lugeda seda positiivset tausta arvestades.

13.

Sellest olenemata hoiatab Euroopa andmekaitseinspektor, et eraldiseisva tsentraliseeritud elektroonilise süsteemi loomises halduskoostöö mitmete valdkondade jaoks peituvad samuti ohud. Niisugune oht võib olla eelkõige see, et andmeid jagatakse rohkem ja suuremale andmesaajate ringile, kui tõhusa koostöö eesmärgil oleks rangelt vajalik, ning et kõnealused andmed, sealhulgas andmed, mis võivad olla vananenud ja ebatäpsed, võivad jääda elektroonilisse süsteemi kauemaks kui vaja. Samuti on tundlik teema 27 liikmesriigile kättesaadava teabesüsteemi turvalisus, kuna süsteem on tervikuna nii tugev kui ahela kõige nõrgem lüli.

Põhiprobleemid

14.

Kavandatud määrusega IMI jaoks loodava õigusraamistiku suhtes juhib Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu kahele põhiprobleemile:

vajadusele tagada järjepidevus, arvestades mitmekesisusega, ning

vajadusele tasakaalustada paindlikkust ja õiguskindlust.

15.

Nimetatud põhiprobleemid on olulised lähtepunktid ning määravad suures osas kindlaks Euroopa andmekaitseinspektori lähenemisviisi sellele arvamusele.

Järjepidevus, arvestades mitmekesisusega

16.

Esiteks on IMI süsteem, mida kasutatakse 27 liikmesriigis. Euroopa seaduste harmoniseerimise praeguses seisus on märgatavaid erinevusi riikide haldusmenetlustes ning andmekaitseseadustes. IMI tuleb rajada sel viisil, et kõigi 27 liikmesriigi kasutajad saaksid järgida oma riigi seadusi, sealhulgas riiklikke andmekaitseseadusi isikuandmete vahetamisel IMI kaudu. Samal ajal tuleb andmesubjektidele ka kinnitada, et nende andmeid kaitstakse järjepidevalt, olenemata andmeedastusest IMI kaudu mõnda teise liikmesriiki. Järjepidevus, arvestades samal ajal mitmekesisusega, on IMI jaoks tehnilise ja õigusalase infrastruktuuri rajamisel peamine probleem. Liigset keerukust ja killustatust tuleks vältida. IMIs tehtavad andmetöötlustoimingud peavad olema läbipaistvad; vastutus otsuste tegemisel seoses süsteemi projekteerimisega, selle igapäevase hoolduse ja kasutamisega peab olema selgelt kindlaks määratud.

Paindlikkuse ja õiguskindluse tasakaalustamine

17.

Teiseks, erinevalt paljudest teistest ulatuslikest IT-süsteemidest, nagu Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem, tolliinfosüsteem või eurodac-süsteem, mis on kõik suunatud koostööle konkreetsetes, selgelt määratletud valdkondades, on IMI horisontaalne teabevahetuse vahend ning seda saab kasutada teabevahetuse hõlbustamiseks paljudes erinevates poliitikavaldkondades. Samuti on ette nähtud, et IMI reguleerimisala suureneb järk-järgult poliitikavaldkondade lisandumisega ning muutuda võivad ka selle funktsioonid, et kaasata seni täpsustamata halduskoostöö liike. IMI kõnealuste eriomaduste tõttu on keerulisem selgelt määratleda süsteemi funktsioone ning andmevahetustoiminguid, mis süsteemis aset leida võivad. Seetõttu on ka palju keerulisem määratleda selgelt asjakohaseid andmekaitsemeetmeid.

18.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab, et eksisteerib vajadus paindlikkuse järele, ning võtab arvesse komisjoni soovi muuta määrus „tulevikukindlaks”. See ei tohiks aga kaasa tuua süsteemi funktsioonide ja rakendatavate andmekaitsemeetmete seisukohalt väiksemat selgust või õiguskindlust. Sel põhjusel peaks ettepanek olema võimaluse korral konkreetsem ning olema sisult enamat, kui direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud andmekaitsepõhimõtete kordamine (14).

2.2.   IMI reguleerimisala ja selle ettenähtud laiendamine (artiklid 3 ja 4)

2.2.1.   Sissejuhatus

19.

Euroopa andmekaitseinspektor toetab ettepanekus IMI praeguse reguleerimisala selget määratlemist ning seda, et I lisas on loetletud asjakohased ELi õigusaktid, mille alusel saab andmevahetus toimuda. Kõnealused aktid hõlmavad koostööd kutsekvalifikatsioonide direktiivi, teenuste direktiivi ja patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius käsitleva direktiivi (15) erisätete alusel.

20.

Kuna eeldatakse IMI reguleerimisala suurenemist, on laiendamise potentsiaalsed eesmärgid loetletud II lisas. II lisast võib üksused mõju hindamise järel teisaldada komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusakti kaudu I lisasse (16).

21.

Euroopa andmekaitseinspektor kiidab nimetatud meetodi heaks, kuna sellega i) piiritletakse selgelt IMI reguleerimisala; ii) tagatakse läbipaistvus, võimaldades samaaegselt iii) paindlikkust juhuks, kui IMIt hakatakse tulevikus kasutama täiendavaks teabevahetuseks. Samuti tagatakse sellega, et IMI kaudu ei saa teavet vahetada i) ilma konkreetses siseturualases õigusaktis sätestatud asjakohase õigusliku aluseta, millega lubatakse või volitatakse teabe vahetamist, (17) ning ii) käesoleva määruse I lisas kõnealusele õiguslikule alusele viitamata.

22.

Seejuures esineb IMI reguleerimisala suhtes ikka veel ebakindlust seoses poliitikavaldkondadega, kuhu IMI võib laieneda, ning seoses funktsioonidega, mis on IMIsse lisatud või võidakse lisada.

23.

Esiteks ei saa välistada, et IMI reguleerimisala võib suurendada I ja II lisas loetletud poliitikavaldkondadest kaugemale. See võib juhtuda, kui IMI kasutamine on sätestatud teatud tüüpi andmevahetuste jaoks mitte komisjoni delegeeritud õigusaktis, vaid aktis, mille võtsid vastu Euroopa Parlament ja nõukogu, juhul kui see ei olnud ette nähtud II lisaga (18).

24.

Teiseks, kui reguleerimisala suurendamine uute poliitikavaldkondade võrra võib mõnel juhul vajada väheseid muudatusi süsteemi olemasolevates funktsioonides või neid üldse mitte vajada, (19) siis võib mõne laienduse puhul vaja minna uusi ja teistsuguseid funktsioone või olulisi muutusi olemasolevates funktsioonides:

kuigi ettepanek viitab mitmele olemasolevale või kavandatud funktsioonile, ei ole need viited sageli piisavalt selged või piisavalt üksikasjalikud. See kehtib erineval määral viidete kohta hoiatusteadetele, süsteemivälistele osalistele, repositooriumitele, vastastikusele abistamisele ja probleemide lahendamisele (20). Näiteks sõna „hoiatamine”, mis tähistab olemasolevat põhifunktsiooni, on nimetatud ainult ühel korral, 10. põhjenduses;

kavandatud määruse alusel on võimalik võtta vastu uut liiki funktsioonid, mida ei ole ettepanekus üldse nimetatud;

IMIt on seetõttu kirjeldatud kui teabevahetuse IT-vahendit: teisisõnu kui sidepidamisvahendit (vt nt ettepaneku artikkel 3). Paljud ettepanekus nimetatud funktsioonidest, sealhulgas teabe repositooriumi funktsioon, näivad ulatuvat aga sellest kaugemale. Ettepanek säilitustähtaegade pikendamiseks viie aastani viitab samuti liikumisele andmebaasi suunas. Kõnealused arengusuundumused muudaksid oluliselt IMI olemust (21).

2.2.2.   Soovitused

25.

Nende ebakõladega tegelemiseks soovitab Euroopa andmekaitseinspektor kahte paralleelset lähenemisviisi. Ta teeb ettepaneku, et esiteks tuleks juba ette nähtud funktsioone selgitada ning nendega konkreetsemalt tegeleda ning teiseks tuleks kohaldada piisavaid menetluslikke kaitsemeetmeid tagamaks, et andmekaitset võetaks IMI tulevase arendamise ajal hoolikalt arvesse.

Juba saada olevate või ette nähtud funktsioonide (nt üks ühele andmevahetus, hoiatusteated, repositooriumid, probleemide lahendamine ja süsteemivälised osalised) selgitamine

26.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab, et määrus peaks olema konkreetsem juba teadaolevate funktsioonide suhtes, nagu I ja II lisas viidatud teabevahetuse puhul.

27.

Näiteks on konkreetsemaid ja selgemaid meetmeid ette näha SOLVITi (22) integreerimiseks IMIsse (süsteemiväliste osaliste ja probleemide lahendamise sätted) ning spetsialistide ja teenuste osutajate kataloogide jaoks (repositooriumite sätted).

28.

Lisaselgitusi tuleb anda ka hoiatusteadete kohta, mis on juba teenuste direktiivi alusel kasutuses ning mida võidakse juurutada lisapoliitikavaldkondades. Hoiatusteade kui funktsioon peaks olema selgelt määratletud artiklis 5 (koos teiste funktsioonidega, nagu üks ühele teabevahetus ja repositooriumid). Hoiatusteadete juurdepääsuõigusi ja säilitustähtaegu tuleks samuti selgitada (23).

Menetluslikud kaitsemeetmed (andmekaitse mõju hindamine ja andmekaitseasutuste konsultatsioon)

29.

Kui on kavatsus säilitada määrust „tulevikukindlana” lisafunktsioonide suhtes, mis võivad pikema aja jooksul vajalikuks osutuda, ning lubada seega määruses seni määratlemata funktsioone, siis peaks sellega kaasnema piisavad menetluslikud kaitsemeetmed tagamaks, et tehakse asjakohased ettevalmistused vajalike andmekaitsemeetmete rakendamiseks enne uue funktsiooni kasutuselevõttu. Sama tuleks rakendada kasutuse laiendamise korral uutele poliitikavaldkondadele, kus see mõjutab andmekaitset.

30.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab selget mehhanismi, mis tagab, et enne igat funktsioonide laiendamist või kasutuse laiendamist uutele poliitikavaldkondadele hinnatakse andmekaitseprobleeme hoolikalt ning rakendatakse vajaduse korral täiendavaid kaitsemeetmeid või tehnilisi meetmeid IMI struktuuris. Eelkõige:

seletuskirja leheküljel 7 viidatud mõju hindamist peaks eriti vaja minema määruses endas ning see peaks hõlmama ka andmekaitse mõju hinnangut, mis peaks konkreetselt näitama, milliseid muudatusi on tarvis IMI kavandisse teha ja kas neid peaks üldse tegema, tagamaks, et see sisaldab jätkuvalt piisavaid andmekaitsemeetmeid, mis hõlmavad ka uusi poliitikavaldkondi ja/või funktsioone;

määruses peaks olema konkreetselt sätestatud, et enne IMI igakordset laiendamist on vaja konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektori ja riiklike andmekaitseasutustega. Kõnealune konsultatsioon võib toimuda koordineeritud järelevalve jaoks artiklis 20 ette nähtud mehhanismi kaudu.

31.

Kõnealuseid menetluslikke kaitsemeetmeid (andmekaitse mõju hindamine ja konsultatsioon) tuleks kohaldada laiendamisele nii komisjoni delegeeritud õigusakti (üksuse teisaldamine II lisast I lisasse) kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kaudu, hõlmates üksuse, mis ei ole II lisas loetletud.

32.

Lõpuks soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et määruses peaks selgitatama, kas nende delegeeritud õigusaktide reguleerimisala, mille komisjon on volitatud vastu võtma vastavalt artiklile 23, hõlmab ka muid teemasid lisaks üksuste teisaldamisele II lisast I lisasse. Võimaluse korral peaks määruses volitatama komisjoni vastu võtma teatavaid rakendusakte või delegeeritud akte, et jätkata süsteemi mis tahes lisafunktsioonide määratlemist või tegeleda tulevikus tekkida võivate andmekaitseprobleemidega.

2.3.   Rollid, pädevused ja kohustused (artiklid 7–9)

33.

Euroopa andmekaitseinspektor toetab terve peatüki (II peatükk) pühendamist IMI eri osaliste funktsioonide ja kohustuste selgitamisele. Sätteid saaks tugevdada järgmiselt.

34.

Artiklis 9 on kirjeldatud kohustusi, mis tulenevad komisjoni rollist vastutava töötlejana. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab uue sätte lisamist, mis osundaks komisjoni rollile selle tagamisel, et süsteem on välja töötatud kavandatud privaatsuse põhimõttel, ning komisjoni koordineerivale rollile seoses andmekaitseküsimustega.

35.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel tõdeda, et artiklis 7 loetletud IMI koordinaatorite ülesannete hulka lisatakse nüüd spetsiaalselt andmekaitsega seotud koordineerivad ülesanded, sealhulgas tegutsemine komisjoni kontaktisikuna. Ta soovitab edasist selgitamist, et kõnealused koordineerivad ülesanded hõlmavad ka kontakte riiklike andmekaitseasutustega.

2.4.   Juurdepääsuõigused (artikkel 10)

36.

Artiklis 10 on sätestatud juurdepääsuõigustega seotud kaitsemeetmed. Euroopa andmekaitseinspektor tervitab asjaolu, et pärast tema kommentaare on neid sätteid märgatavalt tugevdatud.

37.

Võttes arvesse IMI horisontaalset ja laienevat olemust, on oluline tagada, et süsteem garanteeriks nn Hiina müüride kohaldamise, mis kitsendavad ühes poliitikavaldkonnas töödeldavaid andmeid ainult selle valdkonna jaoks: IMI kasutajad peaksid i) pääsema andmetele juurde üksnes teadmisvajaduse korral ning ii) piirduma ühe poliitikavaldkonnaga.

38.

Kui on vältimatu, et IMI kasutajal oleks õigus saada juurdepääs mitmele poliitikavaldkonnale (mis võib juhtuda nt kohalike omavalitsusasutuste puhul), siis ei tohiks süsteem vähemalt lubada kombineeritud andmete pärinemist eri poliitikavaldkondadest. Erandid tuleks vajaduse korral sätestada rakendusaktides või ELi õigusaktis ning need peaksid rangelt järgima eesmärgi piiramise põhimõtet.

39.

Kõnealuseid põhimõtteid on nüüd iseloomustatud määruse tekstis, kuid neid võiks veelgi tugevdada ja operatsionaliseerida.

40.

Seoses komisjoni juurdepääsuõigustega toetab Euroopa andmekaitseinspektor asjaolu, et ettepaneku artikli 9 lõiked 2 ja 4 ning artikli 10 lõige 6 koos täpsustavad, et komisjon ei saa õigust juurdepääsuks liikmesriikide vahel vahetatavatele isikuandmetele, välja arvatud juhul, kui komisjon on määratud halduskoostöömenetluse osaliseks.

41.

Süsteemiväliste osaliste juurdepääsuõigusi ja juurdepääsuõigusi hoiatusteadetele tuleks samuti rohkem täpsustada (24). Hoiatusteadetega seoses soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et määruses tuleks sätestada, et hoiatusteateid ei tohiks vaikimisi saata kõigile vastavatele pädevatele asutustele kõigis liikmesriikides, vaid ainult asjaomastele pädevatele asutustele teadmisvajaduse korral. See ei välista hoiatusteadete saatmist kõikidele liikmesriikidele konkreetsetel juhtudel või teatavates poliitikavaldkondades, kui kõik on asjaomased. Sarnaselt on konkreetse üksikjuhtumi analüüs vajalik selleks, et otsustada, kas komisjonil peaks olema hoiatusteadetele juurdepääs.

2.5.   Isikuandmete säilitamine (artiklid 13 ja 14)

2.5.1.   Sissejuhatus

42.

Ettepaneku artikkel 13 pikendab IMIs andmete säilitamise kestust praeguselt kuuelt kuult (arvestatakse alates juhtumi sulgemisest) viie aastani, kusjuures andmed suletakse 18 kuu möödudes. Sulgemisperioodil pääseb andmetele juurde ainult spetsiaalse väljavõttemenetluse alusel, mida saab algatada ainult andmesubjekti taotlusel või juhul, kui andmeid on vaja „selleks, et tõendada IMI kaudu vahetatud teavet”.

43.

Seetõttu säilitatakse IMIs andmeid kolmel eraldi ajavahemikul:

alates üleslaadimisest juhtumi sulgemiseni;

alates juhtumi sulgemisest 18 kuu jooksul; (25)

alates 18-kuulise ajavahemiku lõppemisest suletud kujul järgmiseks kolmeks aastaks ja kuueks kuuks (teisisõnu juhtumi sulgemisest viieaastase ajavahemiku lõppemiseni).

44.

Lisaks nimetatud üldistele eeskirjadele lubatakse artikli 13 lõikes 2 andmete säilitamist teabe repositooriumis senikaua, kui on antud otstarbel vajalik, andmesubjekti nõusolekul või „ELi õigusakti järgimiseks”. Artiklis 14 on sätestatud IMI kasutajate isikuandmete säilitamiseks sarnane sulgemismehhanism viieks aastaks alates kuupäevast, mil nad lõpetasid IMI kasutajaks olemise.

45.

Rohkem konkreetseid sätteid ei ole. Seetõttu on üldised eeskirjad eeldatavasti ette nähtud kohaldamiseks mitte ainult üks ühele andmevahetuse suhtes, vaid ka hoiatusteadete, probleemide lahendamise (nagu SOLVITis (26)) ning kõikide muude isikuandmete töötlemist hõlmavate funktsioonide suhtes.

46.

Euroopa andmekaitseinspektoril on säilitustähtaegadega seoses mitmeid muresid, pidades silmas direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkti e ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punkti e, milles mõlemas on nõutud, et isikuandmeid ei tohi säilitada kauem, kui on vajalik eesmärkidel, milleks andmeid koguti või neid edaspidi töödeldakse.

2.5.2.   Üleslaadimisest juhtumi sulgemiseni: vajadus juhtumi õigeaegse sulgemise järele

47.

Seoses esimese tähtajaga alates andmete üleslaadimisest kuni juhtumi sulgemiseni on Euroopa andmekaitseinspektor mures ohu pärast, et mõnd juhtumit ei pruugita kunagi sulgeda või suletakse alles ebaproportsionaalselt pika aja järel. Selle tulemusel võivad mõned isikuandmed jääda andmebaasi kauemaks kui vajalik või isegi määramata ajaks.

48.

Euroopa andmekaitseinspektor mõistab, et komisjon on astunud IMIsse andmete kuhjumise vähendamisel praktilisel tasandil edusamme ning on rajatud süsteem üks ühele andmevahetuseks, et jälgida juhtumite õigeaegset sulgemist ning tuletada perioodiliselt meelde neile, kes hiljaks jäävad. Lisaks võimaldab uus muutus süsteemi funktsioonides kavandatud privaatsuse põhimõtet järgides ühe nupuvajutusega vastuse aktsepteerida ning samal ajal juhtumi sulgeda. Varem on selleks läinud tarvis kaht eraldi sammu ning selle tulemusel võisid süsteemi jääda mõned ootel juhtumid.

49.

Euroopa andmekaitseinspektor kiidab need praktilisel tasandil tehtud jõupingutused heaks. Ta soovitab siiski, et määruse tekstis endas peaksid olema sätestatud garantiid, et juhtumid suletakse IMIs õigeaegselt ning et ootel juhtumid (juhtumid, millega ei ole viimasel ajal tegeletud) kustutatakse andmebaasist.

2.5.3.   Juhtumi sulgemisest 18 kuuni: kas kuue kuu pikkuse tähtaja pikendamine on õigustatud?

50.

Euroopa andmekaitseinspektor palub uuesti läbi vaadata, kas praeguse kuue kuu pikkuse tähtaja pikendamine 18 kuuni pärast juhtumi sulgemist on piisavalt õigustatud, ning kui see on nii, kas selline õigustus kehtib ainult üks ühele teabevahetuse kohta või ka muud tüüpi funktsioonide kohta. IMI on praeguseks eksisteerinud mitu aastat ning selle käigus saadud kogemust tuleks ära kasutada.

51.

Kui IMI jääb teabevahetuse vahendiks (erinevalt failihaldussüsteemist, andmebaasist või arhiivimissüsteemist) ning tingimusel, et pädevatele asutustele antakse vahendid süsteemist saadud andmete kättesaamiseks (kas elektroonselt või paberkandjal, kuid igal juhul nii, et nad saaksid kättesaadud andmeid tõendina kasutada (27)), siis ei paista olevat suurt vajadust säilitada andmeid IMIs pärast juhtumi sulgemist.

52.

Üks ühele teabevahetuse korral võib potentsiaalne vajadus esitada jätkuküsimusi isegi pärast vastuse aktsepteerimist ning seega juhtumi sulgemist vahest õigustada (mõistlikult lühikest) säilitusaega pärast juhtumi sulgemist. Praegune kuue kuu pikkune tähtaeg näib olevat esmase hinnangu kohaselt sel eesmärgil piisavalt pikk.

2.5.4.   18 kuust viie aastani: suletud andmed

53.

Euroopa andmekaitseinspektori arvates ei ole komisjon esitanud ka piisavaid põhjendusi suletud andmete kuni viieaastase tähtajaga säilitamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta.

54.

Seletuskirja leheküljel 8 on viidatud Euroopa Kohtu otsusele Rijkeboeri kohtuasjas (28). Euroopa andmekaitseinspektor soovitab, et komisjon peaks võtma arvesse kõnealuse kohtuasja mõjusid andmete säilitamisele IMIs. Tema arvates ei nõua Rijkeboeri kohtuasi IMI konfigureerimist andmete säilitamiseks viie aasta jooksul pärast juhtumi sulgemist.

55.

Euroopa andmekaitseinspektor ei pea viidet Rijkeboeri kohtuasjale või andmesubjektide õigusele oma andmetele juurde pääseda piisavaks põhjenduseks, et säilitada andmeid IMIs viis aastat pärast juhtumi sulgemist. Üksnes logiandmete säilitamine (määratletud täpselt, et jätta välja igasugune sisu, sealhulgas mis tahes lisad või delikaatsed andmed) võib olla väiksema sekkumisulatusega võimalus, mis võiks väärida edasist kaalumist. Euroopa andmekaitseinspektor ei ole aga selles etapis veendunud, et isegi see oleks vajalik või proportsionaalne.

56.

Lisaks on problemaatiline selguse puudumine selles, kes suletud andmetele juurde pääseb ning millistel eesmärkidel. Lihtsalt viitamine kasutamisele „selleks, et tõendada IMI kaudu vahetatud teavet” (nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 3) ei ole piisav. Kui sulgemist käsitlev säte säilitatakse, siis tuleks igal juhul täpsemalt määratleda, kes saab nõuda teabevahetuse tõendit ning millises kontekstis. Kas peale andmesubjekti on ka teistel õigus juurdepääsu taotleda? Kui see on nii, kas seda saavad teha ainult pädevad asutused ning ainult selleks, et tõestada, et konkreetne teabevahetus konkreetse sisuga leidis aset (kui sellist teabevahetust vaidlustavad pädevad asutused, kes sõnumi saatsid või said)? Kas on ette näha muid võimalikke kasutusvaldkondi „selleks, et tõendada IMI kaudu vahetatud teavet” (29)?

2.5.5.   Hoiatusteated

57.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab, et hoiatusteateid ja teabe repositooriumeid tuleks selgemalt eristada. Üks asi on kasutada hoiatusteadet sidepidamisvahendina, et teavitada pädevaid asutusi konkreetsetest rikkumistest või kahtlustest, hoopis teine asi on säilitada seda hoiatusteadet andmebaasis pikema aja vältel või määramata tähtajaga. Hoiatusteate andmete säilitamine suurendaks veelgi muret ning vajaks konkreetseid eeskirju ja täiendavaid andmekaitsemeetmeid.

58.

Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et määruses oleks vaikimisi reeglina tagatud, et i) kui vertikaalsetes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ning vastavalt piisavatele täiendavatele kaitsemeetmetele, peaks kohaldama hoiatusteadete suhtes kuue kuu pikkust säilitustähtaega, ning oluline on see, et ii) kõnealust tähtaega tuleks arvestada alates hoiatusteate saatmisest.

59.

Teisel juhul soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et üksikasjalikud kaitsemeetmed seoses kõnealuste hoiatusteadetega tuleks just sätestada kavandatud määruses. Kui järgitakse viimast lähenemisviisi, siis on Euroopa andmekaitseinspektor valmis andma komisjonile ja seadusandjatele selles küsimuses edaspidi nõu.

2.6.   Andmete eriliigid (artikkel 15)

60.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et on tehtud vahet ühelt poolt direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 1 ja teiselt poolt artikli 8 lõikes 5 viidatud isikuandmete vahel. Samuti tunneb ta heameelt selle üle, et määruses on selgelt piiritletud, et andmete eriliike võib töödelda ainult direktiivi 95/46/EÜ artiklis 8 osutatud erijuhtudel.

61.

Selles osas arvab Euroopa andmekaitseinspektor, et IMI hakkab töötlema olulist osa direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõike 2 reguleerimisalasse kuuluvatest delikaatsetest andmetest. IMI oli tõesti algusest peale, kui alustati halduskoostöö toetamist teenuste ja kutsekvalifikatsioonide direktiivide raames, kavandatud selleks, et töödelda selliseid andmeid, eriti andmeid, mis on seotud kriminaalkuritegude ja haldusrikkumiste toimikutega, mis võivad mõjutada spetsialistide või teenuste osutajate õigust teha tööd/pakkuda teenuseid mõnes teises liikmesriigis.

62.

Lisaks hakatakse IMIs tõenäoliselt töötlema ka olulist osa artikli 8 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvatest delikaatsetest andmetest (peamiselt terviseandmed), kui IMI laieneb SOLVITi moodulile (30). Lõpuks ei saa välistada, et täiendavaid delikaatseid andmeid võib tulevikus ka IMI kaudu sihtotstarbeliselt või süsteemselt koguda.

2.7.   Turvalisus (artikkel 16 ja põhjendus 16)

63.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel näha, et artiklis 16 viidatakse konkreetselt komisjoni kohustusele järgida oma sise-eeskirju, mis võeti vastu selleks, et järgida määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklit 22 ning võtta vastu ja hoida ajakohasena IMI turvalisuse tagamise kava.

64.

Selleks et kõnealuseid sätteid veelgi tugevdada, soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et määruses nõutaks riskihindamist ja turvalisuse tagamise kava ülevaatamist enne IMI kasutuse iga laiendamist uuele poliitikavaldkonnale või enne uue funktsiooni lisamist, mis mõjutab isikuandmeid (31).

65.

Peale selle märgib Euroopa andmekaitseinspektor ka seda, et artikkel 16 ja 16. põhjendus viitavad ainult komisjoni kohustustele ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalverollile. Kõnealune viide võib olla eksitav. Kuigi on tõsi, et komisjon on süsteemi käitaja ning vastutab sellena olulisel määral IMI turvalisuse säilitamise eest, on pädevatel asutustel samuti kohustused, mille üle omakorda teostavad järelevalvet riiklikud andmekaitseasutused. Seepärast peaksid artikkel 16 ja 16. põhjendus osutama ka turvalisusega seotud kohustustele, mis kehtivad ülejäänud IMI osalistele vastavalt direktiivile 95/46/EÜ, ning riiklike andmekaitseasutuste järelevalvevolitustele.

2.8.   Andmesubjektidele antav teave ja läbipaistvus (artikkel 17)

2.8.1   Liikmesriikides esitatav teave

66.

Artikli 17 lõikega 1 seoses soovitab Euroopa andmekaitseinspektor täpsustada määruse sätteid tagamaks, et andmesubjektidele tehakse kõik nende andmete töötlemise kohta IMIs täielikult teatavaks. Arvestades, et IMIt kasutavad mitmed pädevad asutused, sealhulgas paljud väikesed kohalikud omavalitsusasutused, kellel puuduvad piisavad ressursid, on tungivalt soovitatav, et teatise esitamist koordineeritaks riiklikul tasandil.

2.8.2   Komisjoni esitatav teave

67.

Vastavalt artikli 17 lõike 2 punktile a peab komisjon esitama määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 10 ja 11 alusel seoses oma andmetöötlustegevusega isikuandmete puutumatust käsitleva teate. Lisaks sellele peab komisjon vastavalt artikli 17 lõike 2 punktile b esitama teabe ka „artikli 12 kohaste IMI halduskoostöömenetluste andmekaitseaspektide kohta”. Lõpuks on artikli 17 lõike 2 punktis c nõutud, et komisjon peab esitama teabe „artiklis 19 osutatud selliste erandite ja piirangute kohta, mis on seotud andmesubjektide õigustega”.

68.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel näha, et kõnealuste sätetega aidatakse kaasa IMI andmetöötlustoimingute läbipaistvusele. Nagu on osutatud eespool jaotises 2.1, kui IT-süsteemi kasutatakse 27 eri liikmesriigis, siis on äärmiselt oluline tagada järjepidevus seoses süsteemi tööga, kehtivate andmekaitsemeetmetega ja andmesubjektidele antava teabega (32).

69.

Seejuures tuleks artikli 17 lõike 2 sätteid veelgi tugevdada. Süsteemi käitajana on komisjonil parim positsioon ennetava rolli võtmiseks andmekaitseteate esimese „kihi” ja muu asjakohase teabe esitamisel andmesubjektidele oma mitmekeelsel veebilehel, samuti pädevate asutuste nimel, see tähendab direktiivi 95/46/EÜ artiklite 10 ja 11 alusel nõutavat teavet hõlmates. Siis piisaks sageli sellest, et liikmesriikide pädevate asutuste esitatud teated viitaksid lihtsalt komisjoni esitatud teatele, ainult täiendades seda nii, nagu on vajalik mis tahes konkreetse lisateabe tingimuste järgimiseks, mida nõutakse siseriikliku õigusega.

70.

Lisaks peaks artikli 17 lõike 2 punktis b olema selgitatud, et komisjoni esitatud teave hõlmab ulatuslikult kõiki poliitikavaldkondi, igat liiki halduskoostöömenetlusi ja kõiki IMI funktsioone ning sisaldab ka just neid andmeliike, mida võib töödelda. See peaks hõlmama ka üks ühele koostöös kasutatavate küsimustike avaldamist IMI veebilehel, nagu seda praegu tehakse.

2.9.   Õigus pääseda juurde andmetele ning õigus neid parandada ja kustutada (artikkel 18)

71.

Euroopa andmekaitseinspektor soovib osutada uuesti, nagu on märgitud eespool jaotises 2.1, asjaolule, et on äärmiselt oluline tagada järjepidevus seoses süsteemi tööga ja kehtestatud andmekaitsemeetmetega. Sel põhjusel täpsustaks Euroopa andmekaitseinspektor veelgi juurdepääsuõiguse, parandamise ja kustutamise sätteid.

72.

Artiklis 18 peaks olema täpsustatud, kelle poole peaksid andmesubjektid juurdepääsuõiguse asjus pöörduma. See peaks olema selge, pidades silmas andmetele juurdepääsu erinevatel aegadel:

enne juhtumi sulgemist,

pärast juhtumi sulgemist, kuid enne 18 kuu pikkuse säilitustähtaja lõppemist,

ning lõpuks ajal, mil andmed on suletud.

73.

Määrusega peaks olema ka nõutud, et pädevad asutused teevad vastavalt vajadusele juurdepääsutaotlustealast koostööd. Parandamine ja kustutamine peaksid toimuma „nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt 60 päeva jooksul”, mitte lihtsalt „60 päeva jooksul”. Viidata tuleks ka andmekaitsemooduli rajamise võimalusele ning kavandatud privaatsuse võimalikele lahendustele asutuste juurdepääsuõigustealaseks koostööks, samuti andmesubjektide volitamisele, näiteks andes neile otsese juurdepääsu oma andmetele, kui see on asjakohane ja teostatav.

2.10.   Järelevalve (artikkel 20)

74.

Viimastel aastatel on välja töötatud koordineeritud järelevalve mudel. Selline järelevalve mudel, mis on nüüd kasutusel eurodac-süsteemis ja osaliselt tolliinfosüsteemis, on võetud kasutusele ka viisainfosüsteemi (VIS) ja teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS-II) jaoks.

75.

Kõnealusel mudelil on kolm kihti:

riikliku tasandi järelevalve tagavad riiklikud andmekaitseasutused;

ELi tasandi järelevalve tagab Euroopa andmekaitseinspektor;

koordineerimine tagatakse korrapäraste kohtumiste ja muude koordineeritud tegevustega, mida toetab Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes kõnealuse koordineerimismehhanismi sekretariaadina.

76.

Kõnealune mudel on osutunud edukaks ja tõhusaks ning see tuleks kavandada tulevikus teiste teabesüsteemide jaoks.

77.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel selle üle, et ettepaneku artiklis 20 on konkreetselt ette nähtud andmekaitseasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koordineeritud järelevalve, mis vastab üldjoontes VIS ja SIS II määrustes esitatud mudelile (33).

78.

Euroopa andmekaitseinspektor tugevdaks koordineeritud järelevalve sätteid konkreetsetes punktides ning toetaks sel põhjusel sätteid, mis sarnanevad kehtivate sätetega, näiteks viisainfosüsteemi (VIS määruse artiklid 41–43), Schengen II (SIS-II määruse artiklid 44–46) kontekstis kehtestatud sätetega ning nendega, mis on ette nähtud eurodac-süsteemi jaoks (34). Eriti kasulik oleks, kui:

määruse artikli 20 lõigetes 1 ja 2 oleks sätestatud ja selgemalt eraldatud riiklike andmekaitseasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vastavad järelevalve ülesanded; (35)

määruse artikli 20 lõikes 3 oleks täpsustatud, et riiklikud andmekaitseasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, „teevad üksteisega aktiivselt koostööd” ning „tagavad IMI koordineeritud järelevalve” (mitte lihtsalt viidata koordineeritud järelevalvele aktiivset koostööd nimetamata), (36) ning

määruses oleks üksikasjalikumalt täpsustatud, mida koostöö võib hõlmata, näiteks nõudes, et riiklikud andmekaitseasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, „[t]egutsedes igaüks oma pädevuse piires, vahetavad […] asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsivad IMI määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajaduse korral teadlikkust andmekaitsealastest õigustest (37)”.

79.

Samas on Euroopa andmekaitseinspektor teadlik praegusest väiksemast suurusest, töödeldavate andmete teistsugusest olemusest ning IMI laienevast olemusest. Seepärast ta tunnistab, et seoses kohtumiste ja auditite sagedusega oleks soovitatav rohkem paindlikkust. Lühidalt soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et määruses tuleks sätestada vajalikud minimaalsed eeskirjad tõhusa koostöö tagamiseks, kuid mitte luua ebavajalikku halduskoormat.

80.

Ettepaneku artikli 20 lõikega 3 ei ole nõutavad korrapärased kohtumised, vaid selles on lihtsalt sätestatud, et „Euroopa andmekaitseinspektor võib kutsuda liikmesriikide järelevalveasutusi vajaduse korral sellekohastele kohtumistele.” Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel selle üle, et kõnealustes sätetes jäetakse kohtumiste sagedus ja laad ning muud koostööd käsitlevad menetluslikud üksikasjad asjaomaste poolte otsustada. Selles võib kokku leppida kodukorras, millele on juba ettepanekus viidatud.

81.

Korrapäraste audititega seoses võib olla samuti tõhusam jätta selle määramise, millal ja millise sagedusega selliseid auditeid tuleks läbi viia, koostööd tegevatele asutustele nende kodukorras. See võib sõltuda mitmetest teguritest ning võib ka aja jooksul muutuda. Seetõttu toetab Euroopa andmekaitseinspektor komisjoni lähenemisviisi, mis võimaldab ka selles suhtes rohkem paindlikkust.

2.11.   IMI kasutamine liikmesriikides

82.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel selle üle, et ettepanekus on sätestatud IMI kasutamiseks liikmesriikides selge õiguslik alus ning et selline kasutamine sõltub mitmest tingimusest, sealhulgas asjaolust, et tuleb konsulteerida riikliku andmekaitseasutusega ning et kasutamine peab olema siseriikliku õigusega kooskõlas.

2.12.   Teabevahetus kolmandate riikidega (artikkel 22)

83.

Euroopa andmekaitseinspektor toetab artikli 22 lõikes 1 teabevahetusele esitatud tingimusi ning asjaolu, et artikli 22 lõikes 3 on tagatud laienemise läbipaistvus sellega, et Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse ajakohastatud loetelu nendest kolmandatest riikidest, kes IMIt kasutavad (artikli 22 lõige 3).

84.

EDPS soovitab lisaks, et komisjon peaks kitsendama direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 eranditele tehtud viidet, nii et see hõlmaks ainult artikli 26 lõiget 2. Teisisõnu: pädevatel asutustel või muudel süsteemivälistel osalistel kolmandas riigis, mis ei võimalda piisavat kaitset, ei tohiks olla IMI-le otsest juurdepääsu, kui ei ole kehtestatud selleks vajalikke lepingutingimusi. Selliseid tingimusi tuleks arutada ELi tasandil.

85.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et muid erandeid, näiteks „edastamine on vajalik või seaduste kohaselt nõutav üldiste huvidega seotud olulistel põhjustel või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks”, ei tohiks kasutada, et õigustada andmeedastust kolmandatele riikidele, kasutades otsest juurdepääsu IMI-le (38).

2.13.   Aruandekohustus (artikkel 26)

86.

Kooskõlas parema aruandluse meetmete oodatava tugevdamisega ELi andmekaitseraamistiku läbivaatamisel (39) soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et määrusega tuleks kehtestada selge aruandlusraamistik piisavate sisekontrollimehhanismide jaoks, millega tagatakse andmekaitsenõuete järgimine ning esitatakse selle kohta tõendeid, mis hõlmavad vähemalt allpool viidatud elemente.

87.

Sellest vaatepunktist toetab Euroopa andmekaitseinspektor määruse artikli 26 lõike 2 nõuet, et komisjon peaks esitama Euroopa andmekaitseinspektorile iga kolme aasta järel aruande andmekaitseaspektide, sealhulgas turvalisuse kohta. Oleks soovitatav, et määruses selgitataks, et Euroopa andmekaitseinspektor peaks omakorda jagama komisjoni aruannet riiklike andmekaitseasutustega artiklis 20 viidatud koordineeritud järelevalve raamistikus. Samuti oleks kasulik selgitada, et aruandes tuleks arutada iga poliitikavaldkonna ja iga funktsiooniga seoses, kuidas peamisi andmekaitsepõhimõtteid ja -probleeme (nt andmesubjektidele antav teave, juurdepääsuõigused, turvalisus) on tegelikult käsitletud.

88.

Lisaks tuleks määruses selgitada, et sisekontrollimehhanismide raamistik peaks hõlmama ka isikuandmete puutumatust käsitlevaid hinnanguid (muu hulgas ka turvariski analüüsi), andmekaitsepoliitikat (sealhulgas turvalisuse tagamise kava), mis võeti vastu nende tulemuste põhjal, ning perioodilisi ülevaateid ja auditeid.

2.14.   Kavandatud privaatsus

89.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt seoses määruse 6. põhjenduses esitatud viitega sellele põhimõttele (40). Ta soovitab, et lisaks kõnealusele viitele peaks määruses kasutusele võetama ka teatavad kavandatud privaatsuse kaitsemeetmed, nagu:

andmekaitsemoodul, mis võimaldaks andmesubjektidel oma õigusi tõhusamalt kasutada; (41)

IMIs sisalduvate erinevate poliitikavaldkondade selge eraldamine („Hiina müürid”); (42)

konkreetsed tehnilised lahendused, mis piiraksid otsimise võimalusi kataloogidest, hoiatusteadete andmete hulgast ja mujalt, et tagada eesmärgi piiramine;

konkreetsed meetmed, mis tagaksid, et juhtumid, millega ei tegeleta, suletakse; (43)

piisavad menetluslikud kaitsemeetmed tulevaste arengusuundumuste kontekstis (44).

3.   JÄRELDUSED

90.

Euroopa andmekaitseinspektor on IMI suhtes üldiselt positiivselt meelestatud. Ta toetab komisjoni eesmärki luua teabe vahetamiseks elektrooniline süsteem ning reguleerida selle andmekaitseaspekte. Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel ka komisjoni ettepaneku üle kehtestada IMI jaoks horisontaalne õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vormis. Ta on rahul sellega, et ettepanek tõstab igakülgselt esile IMI jaoks kõige asjakohasemaid andmekaitseküsimusi.

91.

Kavandatud määrusega IMI jaoks loodava õigusraamistiku suhtes juhib Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu kahele põhiprobleemile:

vajadusele tagada järjepidevus, arvestades mitmekesisusega, ning

vajadusele tasakaalustada paindlikkust ja õiguskindlust.

92.

IMI jaoks juba ette nähtud funktsioone tuleks selgitada ja nendega konkreetsemalt tegeleda.

93.

Tuleks kohaldada piisavad menetluslikud kaitsemeetmed tagamaks, et andmekaitset võetaks hoolikalt arvesse IMI tulevase arengu jooksul. See peaks hõlmama mõju hindamist ning konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektori ja riiklike andmekaitseasutustega enne IMI reguleerimisala igakordset laiendamist uutele poliitikavaldkondadele ja/või uutele funktsioonidele.

94.

Süsteemiväliste osaliste juurdepääsuõigusi ja juurdepääsuõigusi hoiatusteadetele tuleks veel täpsustada.

95.

Seoses säilitustähtaegadega:

peaksid määruses olema sätestatud garantiid, et juhtumid suletakse IMIs õigeaegselt ning et ootel juhtumid (juhtumid, millega ei ole viimasel ajal tegeletud) kustutatakse andmebaasist;

tuleks läbi vaadata, kas praeguse kuue kuu pikkuse tähtaja pikendamine 18 kuuni pärast juhtumi sulgemist on piisavalt põhjendatud;

ei ole komisjon esitanud piisavaid põhjendusi suletud andmete kuni viieaastase tähtajaga säilitamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta ning see ettepanek tuleks seetõttu uuesti läbi vaadata;

tuleks hoiatusteateid ja teabe repositooriumeid selgemalt eristada: määruses peaks olema vaikimisi reeglina tagatud, et i) kui vertikaalsetes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti ning vastavalt piisavatele täiendavatele kaitsemeetmetele, peaks kohaldama hoiatusteadete suhtes kuue kuu pikkust säilitustähtaega, ning et ii) kõnealust tähtaega tuleks arvestada alates hoiatusteate saatmisest.

96.

Määruses peaks nõutama riskihindamist ja turvalisuse tagamise kava ülevaatamist enne IMI iga kasutuse laiendamist uuele poliitikavaldkonnale või enne uue funktsiooni lisamist, mis mõjutab isikuandmeid.

97.

Sätteid andmesubjektidele antava teabe ja juurdepääsuõiguste kohta peaks tugevdama ning tuleks edendada järjepidevamat käsitlust.

98.

Euroopa andmekaitseinspektor tugevdaks koordineeritud järelevalve sätteid konkreetsetes punktides ning toetaks sel põhjusel sätteid, mis sarnanevad kehtivatele sätetele, näiteks viisainfosüsteemi, Schengen II kontekstis kehtestatud sätetele ning neile, mis on ette nähtud eurodac-süsteemi jaoks. Kohtumiste ja auditite sageduse suhtes toetab Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku paindlikku käsitlust, mille eesmärk on tagada, et määruses oleks sätestatud vajalikud minimaalsed eeskirjad tõhusa koostöö tagamiseks, kuid mitte luua ebavajalikku halduskoormat.

99.

Määrusega peaks tagatama, et pädevatel asutustel või muudel süsteemivälistel osalistel kolmandas riigis, mis ei võimalda piisavat kaitset, ei tohiks olla IMI-le otsest juurdepääsu, kui ei ole kehtestatud selleks vajalikke lepingutingimusi. Selliseid tingimusi tuleks arutada ELi tasandil.

100.

Määrusega tuleks kehtestada piisavate sisekontrollimehhanismide selge raamistik, millega tagatakse andmekaitsenõuete järgimine ning esitatakse selle kohta tõendeid, mis hõlmaksid isikuandmete puutumatust käsitlevaid hinnanguid (muu hulgas ka turvariski analüüsi), andmekaitsepoliitikat (sealhulgas turvalisuse tagamise kava), mis võeti vastu nende tulemuste põhjal, ning perioodilisi ülevaateid ja auditeid.

101.

Määrusega tuleks kehtestada teatavad kavandatud privaatsuse kaitsemeetmed.

Brüssel, 22. november 2011.

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI


(1)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3)  KOM(2011) 522 (lõplik).

(4)  KOM(2011) 75.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(7)  Näiteks on tüüpiline delikaatseid andmeid sisaldav küsimus järgmine: „Kas lisatud dokument õigustab seaduslikul viisil ametialaste reeglite rikkumise või kuriteo eesmärgil asjakohase ametialase tegevuse peatamise või keelamise puudumist (rändajast spetsialisti) suhtes?”

(8)  Vt 10. põhjendus.

(9)  Vt artikli 13 lõige 2.

(10)  Artikli 29 töörühma arvamus nr 7/2007 siseturu infosüsteemi (IMI) andmekaitseküsimuste kohta, WP140. Saadaval aadressil http://ec.europa.eu/justice/policies/privacy/docs/wpdocs/2007/wp140_et.pdf

(11)  Kõnealust koostööd käsitlevad põhidokumendid on saadaval komisjoni IMI-veebisaidil aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/imi-net/data_protection_et.html ning Euroopa andmekaitseinspektori veebisaidil aadressil http://www.edps.europa.eu

(12)  Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti kohta – komisjoni 12. detsembri 2007. aasta otsus 2008/49/EÜ siseturu infosüsteemi (IMI) rakendamise kohta seoses isikuandmete kaitsega (ELT C 270, 25.10.2008, lk 1).

(13)  Artikli 29 töörühm kavatseb ka ettepanekut kommenteerida. Euroopa andmekaitseinspektor on jälginud neid arengusuundumusi asjaomases artikli 29 alltöörühmas ning esitanud kommentaare.

(14)  Selles küsimuses vaadake ka meie kommentaare, mis on esitatud jaotises 2.2 seoses IMI ettenähtud laiendamisega.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL, 9. märts 2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88 4.4.2011, lk 45).

(16)  Määruse eelnõus ei ole mõju hindamisele viidatud. Ettepaneku seletuskirja leheküljel 7 on aga selgitatud, et komisjonile antakse õigus teisaldada üksusi II lisast I lisasse, võttes vastu delegeeritud õigusakti ja „pärast seda, kui on hinnatud süsteemi tehnilist otstarbekust, kulutõhusust, kasutajasõbralikkust ja üldist mõju ning vajaduse korral ka võimaliku katseetapi tulemusi”.

(17)  Erandiks on SOLVIT (vt II lisa, I lisa lõige 1), kus on kättesaadav ainult pehme õigus ehk komisjoni soovitus. Andmekaitse seisukohast võib Euroopa andmekaitseinspektori arvates SOLVITi korral olla töötlemise õiguslik alus andmesubjektide nõusolek.

(18)  See võib toimuda komisjoni algatusel, kuid ei saa ka välistada, et idee kasutada IMIt konkreetses poliitikavaldkonnas võib tekkida hiljem õigusloomeprotsessi käigus ning võib olla Euroopa Parlamendi või nõukogu ettepanek. Nii on juba minevikus juhtunud seoses direktiiviga patsiendiõiguste kohta piiriüleses tervishoius. Sellisel juhul oleks vaja rohkem selgust laienemismenetluse suhtes, mis näib keskenduvat ainult laiendamisele delegeeritud õigusaktide kaudu (vt sätted mõju hindamise, delegeeritud õigusaktide ja I lisa ajakohastamise kohta).

(19)  Näiteks üks ühele andmevahetus kutsekvalifikatsioonide direktiivi ja patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius käsitleva direktiivi alusel järgib põhiliselt sama struktuuri ning seda saab kohandada, kasutades sarnaseid funktsioone sarnaste andmekaitsemeetmete kohta.

(20)  Vt 2., 10., 12., 13., 15. põhjendus ja artikli 5 punktid b ja i, artikli 10 lõige 7 ja artikli 13 lõige 2.

(21)  Kui kavatsetakse asendada/täiendada IMI olemasolevat toimikute haldamise ja arhiivimise süsteemi ja/või kasutada IMIt andmebaasina, siis tuleks seda väljendada selgemalt artiklis 3.

(22)  Vt II lisa ja I lisa punkt 1.

(23)  Vt allpool jaotised 2.4. ja 2.5.5.

(24)  Vt ka jaotis 2.2.2.

(25)  Artikli 13 lõige 1 viitab sellele, et 18 kuud on maksimaalne tähtaeg; seetõttu võib kehtestada ka lühema tähtaja. See ei mõjutaks aga säilitamise kogukestust, mis oleks igal juhul viis aastat juhtumi sulgemisest.

(26)  Vt II lisa ja I lisa punkt 1.

(27)  Mõistame, et selle tagamiseks praktikas on tehtud jõupingutusi.

(28)  C-553/07, Rijkeboer, EKL 2009, I-3889.

(29)  Kuigi isikuandmete säilitamine ohustab eraelu puutumatust suhteliselt vähem, arvab Euroopa andmekaitseinspektor siiski, et IMI kasutajate isikuandmete säilitamine viie aasta jooksul ajast, mil neil juurdepääsu IMI-le enam ei ole, ei ole samuti piisavalt põhjendatud.

(30)  Vt II lisa ja I lisa punkt 1.

(31)  Vt ka jaotis 12 audititega seotud soovituste kohta.

(32)  Selline lähenemisviis järjepidevuse tagamiseks peaks loomulikult nõuetekohaselt arvesse võtma mis tahes riikidevahelisi erinevusi, kui see on vajalik ja õigustatud.

(33)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(34)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1), praegu läbivaatamisel. Selles kontekstis kaalutakse sarnaseid sätteid nagu VIS ja SIS II määrustes.

(35)  Vt näiteks VIS määruse artiklid 41 ja 42.

(36)  Vt näiteks VIS määruse artikli 43 lõige 1.

(37)  Vt näiteks VIS määruse artikli 43 lõige 2.

(38)  Sarnasest lähenemisviisist on lähtutud artikli 22 lõikes 2, kui komisjon on IMI osaline.

(39)  Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Terviklik lähenemisviis isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus”, jaotis 2.2.4., KOM(2010) 609 (lõplik). Vt ka selle komisjoni teatise kohta 14. jaanuaril 2011 avaldatud Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse jaotis 7.

(40)  Idem.

(41)  Vt eespool jaotis 2.9.

(42)  Vt eespool jaotis 2.4.

(43)  Vt eespool jaotis 2.5.2.

(44)  Vt eespool jaotis 2.2.2.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/13


Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsusega 2012/97/ÜVJP muudetud nõukogu otsuses 2011/101/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid

2012/C 48/03

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Nõukogu otsusega 2012/97/ÜVJP (1) muudetud nõukogu otsuse 2011/101/ÜVJP (2) I lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele tehakse teatavaks järgmine teave:

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas, et eespool nimetatud lisas loetletud isikud, üksused ja asutused peaksid jääma loetelusse isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2011/101/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid.

Asjaomaste isikute, üksuste ja asutuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda määruse (EÜ) nr 314/2004 II lisas loetletud liikmesriikide pädevatelt asutustelt luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artiklit 7).

Asjaomased isikud, üksused ja asutused võivad esitada nõukogule taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu vaadataks uuesti läbi. Kõik sellised taotlused tuleks saata järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

DG K Coordination Unit

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Samuti juhitakse asjaomaste isikute, üksuste ja asutuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.


(1)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 50.

(2)  ELT L 42, 16.2.2011, lk 6.


Euroopa Komisjon

18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/14


Euro vahetuskurss (1)

17. veebruar 2012

2012/C 48/04

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3159

JPY

Jaapani jeen

104,39

DKK

Taani kroon

7,4334

GBP

Inglise nael

0,83110

SEK

Rootsi kroon

8,8316

CHF

Šveitsi frank

1,2083

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,4975

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,001

HUF

Ungari forint

290,14

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6988

PLN

Poola zlott

4,1816

RON

Rumeenia leu

4,3545

TRY

Türgi liir

2,3094

AUD

Austraalia dollar

1,2230

CAD

Kanada dollar

1,3093

HKD

Hongkongi dollar

10,2036

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5730

SGD

Singapuri dollar

1,6541

KRW

Korea won

1 480,16

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,1882

CNY

Hiina jüaan

8,2864

HRK

Horvaatia kuna

7,5780

IDR

Indoneesia ruupia

11 888,19

MYR

Malaisia ringit

3,9951

PHP

Filipiini peeso

56,143

RUB

Vene rubla

39,3750

THB

Tai baht

40,517

BRL

Brasiilia reaal

2,2550

MXN

Mehhiko peeso

16,8317

INR

India ruupia

64,7950


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/15


Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 17. oktoobri 2011. aasta koosolekul, milles käsitletakse otsuse eelnõud seoses juhtumiga COMP/39.605 – Elektronkiiretorude klaas

Raportöör: Madalmaad

2012/C 48/05

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõus käsitletav konkurentsivastane käitumine kujutab endast ettevõtjatevahelist kokkulepet ja/või kooskõlastatud tegevust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses.

2.

Nõuandekomitee nõustub otsuse eelnõus sisalduva komisjoni hinnanguga tootele ning kokkuleppe ja/või kooskõlastatud käitumise ulatusele.

3.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõus käsitletavad ettevõtjad on osalenud ühes ja pidevas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumises.

4.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et ettevõtjatevahelise kokkuleppe ja/või kooskõlastatud tegevuse eesmärk oli piirata konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses.

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kokkulepe ja/või kooskõlastatud tegevus võis hoomatavalt mõjutada ELi liikmesriikide ning muude EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

6.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga rikkumise kestuse kohta.

7.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni otsuse eelnõuga adressaatide suhtes.

8.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõu adressaatide suhtes tuleks kohaldada trahvi.

9.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga 2006. aasta suuniste kohaldamise suhtes, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodit.

10.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide põhisummade suhtes.

11.

Nõuandekomitee nõustub trahvi suuruse arvutamise aluseks võetava ajavahemiku pikkuse määratlusega.

12.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse juhtumi puhul puuduvad raskendavad asjaolud.

13.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga kergendavate asjaolude suhtes, mille komisjon tuvastas otsuse eelnõu kahe adressaadi puhul.

14.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide vähendamise suhtes 2006. aasta leebema kohtlemise teatise alusel.

15.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide vähendamise suhtes 2008. aasta kokkuleppemenetluse läbiviimist käsitleva teatise alusel.

16.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide lõppsummade suhtes.

17.

Nõuandekomitee soovitab avaldada tema arvamus Euroopa Liidu Teatajas.


18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/16


Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

COMP/39.605 – Elektronkiiretorude klaas

2012/C 48/06

Käesolev vaidluse lahendamise menetlus käsitleb kartelli, mille moodustasid neli elektronkiiretorude klaasi tootjat – Asahi Glass Co., Ltd, Nippon Electric Glass Co., Ltd, Samsung Corning Precision Materials Co., Ltd. ja Schott AG, eesmärgiga kooskõlastada elektronkiiretorude klaasi hindu. Kartelli moodustamisest tulenev rikkumine hõlmas kogu EMPd ja kestis 23. veebruarist 1999 kuni 27. detsembrini 2004.

TAUST

Teabe kogumise ajal elektronkiiretorude klaasi turu kohta sai komisjon trahvidest vabastamise taotluse ettevõtjalt Samsung Corning, mis rahuldati tingimisi 10. veebruaril 2009. 2009. aasta märtsis tegi komisjon ootamatud kontrollkäigud ettevõtja Schott ruumidesse. 2009. aasta juunis esitas ettevõtja Nippon Electric Glass taotluse trahvide tühistamiseks või leebemaks kohtlemiseks. 2010. aasta märtsis esitas leebema kohtlemise taotluse ettevõtja Schott.

Kui komisjon algatas 29. juunil 2010 määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 11 lõike 6 kohase menetluse, kutsus ta nelja ettevõtjat üles teatama, kas neil on huvi alustada arutelu kokkuleppe saavutamiseks (3). Kõik ettevõtjad võtsid kutse vastu.

KOKKULEPPEMENETLUS

Kokkulepet käsitlevad arutelud korraldati kolmes põhietapis ajavahemikus 2010. aasta juulist 2011. aasta juulini, mille jooksul toimus komisjoni ja iga osalise vahel kolm ametlike kahepoolsete kohtumiste vooru.

Kohtumistel teavitati osalisi suuliselt vastuväidetest, mida komisjon kavatses nende suhtes tõstatada, ja tõenditest, millele kõnealused vastuväited toetusid. Pärast 2010. aasta juulis toimunud esimest kohtumist lubati osalistel tutvuda konkurentsi peadirektoraadi ruumides asjaomase tõendusmaterjali, kõigi suuliste tunnistuste ja kõigi komisjoni toimikus olevate dokumentide nimekirjaga ning samuti said nad koopiad neile juba näidatud tõendusmaterjalidest. Ettevõtjate Asahi Glass, Nippon Electric Glass ja Schott taotlusel, ja niivõrd, kuivõrd oli vaja selgitada välja osaliste seisukohad kartelli tegevusaja või muude aspektide suhtes, said kõik osalised juurdepääsu toimikus loetletud lisadokumentidele. Osalistele esitati ka hinnang komisjoni poolt kokkuleppemenetluse raames määratavate võimalike trahvide ulatuse/suuruse? kohta.

Kohtumiste kolmanda vooru lõpul esitasid ettevõtjad Asahi Glass, Nippon Electric Glass, Samsung Corning ja Schott kokkuleppetaotluse (4) ja tunnistasid oma vastutust/süüd? Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumises. Peale selle tunnistasid osalised oma vastutust kartelliga seotud tütarettevõtjate käitumise eest. Samuti märkisid nad maksimaalse trahvisumma, mille komisjon neile teatas, ja millega nad kokkuleppemenetluse raames nõustuksid. Oma kokkuleppe sõlmimise ettepanekus kinnitasid osalised, i) et neid on piisavalt teavitatud vastuväidetest, mida komisjon kavatses nende suhtes esitada, ning et neile on sellega seoses antud piisavalt võimalusi oma seisukohti avaldada, ii) et nad ei kavatse taotleda juurdepääsu andmetele või esitada oma seisukohti suulisel ärakuulamisel, tingimusel et vastuväidetes ja lõplikus otsuses võetakse arvesse nende kokkuleppe sõlmimise ettepanekut, ning iii) et nad nõustuvad vastuväited ja lõpliku otsuse vastu võtma inglise keeles.

Pärast seda, kui komisjon võttis 29. juulil 2011 vastu vastuväited, kinnitasid kõik osalised oma vastustes, et vastuväited vastavad nende kokkuleppe sõlmimise ettepaneku sisule. Komisjon võib seetõttu võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitest 7 ja 13 tuleneva otsuse.

OTSUSE EELNÕU

Otsuse eelnõus säilib vastuväidetes sisalduv. Sellest tulenevalt käsitletakse selles/otsuses? ainult neid vastuväiteid, mille kohta pooled on saanud oma seisukoha teatavaks teha.

Võttes arvesse, et osalised ei ole esitanud andmetele juurdepääsu või oma kaitseõigusega seoses mulle või kokkulepet käsitlenud aruteludel osalenud ärakuulamise eest vastutava ametniku esindajale ühtegi küsimust, leian, et kõigi menetlusosaliste õigusest ärakuulamisele on käesoleva juhtumi puhul kinni peetud.

Brüssel, 18. oktoober 2011

Michael ALBERS


(1)  Vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 (artiklitele 15 ja 16) (EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21).

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 773/2004 seoses kokkuleppemenetluste teostamisega kartellide puhul (ELT L 171, 1.7.2008, lk 3), ja komisjoni teatis, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud vastu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23 (ELT C 167, 2.7.2008, lk 1).

(4)  Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis; ELT L 123, 27.4.2004, lk 18) artikli 10a lõige 2.


18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/18


Kokkuvõte komisjoni otsusest,

19. oktoober 2011,

Euroopa Liidu toimimise lepingu (1) artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta

(Juhtum COMP/39.605 – Elektronkiiretorude klaas)

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 7436 (lõplik) all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 48/07

19. oktoobril 2011 võttis komisjon vastu otsuse, milles käsitletakse aluslepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohast menetlust. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003  (2) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1.   SISSEJUHATUS

(1)

Otsuses käsitletakse aluslepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 üht ja järjepidevat rikkumist elektronkiiretorude klaasi sektoris ja see on adresseeritud neljale ettevõtjale: i) Samsung Corning Precision Materials Co., Ltd., ii) Nippon Electric Glass Co., Ltd., iii) Schott AG ja iv) Asahi Glass Co., Ltd.

2.   JUHTUMI KIRJELDUS

2.1.   Menetlus

(2)

Kui SCP (3) oli esitanud trahvidest vabastamise taotluse, korraldas komisjon 2009. aasta märtsis ootamatud kontrollkäigud Schotti (4) ruumidesse. Komisjon saatis teabenõuded peamistele elektronkiiretorude klaasi tootjatele. NEG (5) ja Schott esitasid trahvide vähendamise taotluse.

(3)

Menetlus kõnealuse juhtumi kohta algatati 29. juunil 2010. Arutelud kokkuleppe sõlmimiseks toimusid 13. juulist 2010 kuni 1. juulini 2011. Seejärel esitasid kartelliosalised komisjonile ametliku taotluse kokkuleppe sõlmimiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõikele 2. 29. juulil 2011 võttis komisjon vastu vastuväited ja kõik osalised kinnitasid, et nende sisu vastas nende esitatud tõenditele, ning nad lubasid jätkuvalt täita kokkuleppemenetluse raames võetud kohustusi. Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas heakskiitva arvamuse 17. oktoobril 2011. Komisjon võttis otsuse vastu 19. oktoobril 2011.

2.2.   Adressaadid ja rikkumise kestus

(4)

Järgmised ettevõtjad on rikkunud aluslepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, osaledes osundatud ajavahemikel konkurentsivastases tegevuses, mis mõjutas elektronkiiretorude klaasi pakkumist EMPs:

a)

Samsung Corning Precision Materials Co., Ltd. alates 23. veebruarist 1999 kuni 27. detsembrini 2004;

b)

Nippon Electric Glass Co., Ltd. alates 23. veebruarist 1999 kuni 27. detsembrini 2004;

c)

Schott AG alates 23. veebruarist 1999 kuni 10. maini 2004;

d)

Asahi Glass Co., Ltd. alates 2. märtsist 1999 kuni 4. oktoobrini 2004.

2.3.   Rikkumise kokkuvõte

(5)

Otsuses käsitletakse aluslepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 üht ja järjepidevat rikkumist, mille eesmärk oli piirata hinnakonkurentsi elektronkiiretorude klaasi sektoris EMPs.

(6)

Rikkumises osalenud kooskõlastasid elektronkiiretorude klaasiga seotud tegevust EMPs otsese ja kaudse hinnakoordineerimise kaudu. Kahe- ja kolmepoolsetel kohtumistel koordineerisid nad mitmel viisil elektronkiiretorude klaasi hindu, sh leppides kokku elektronkiiretorude klaasi hinnad klientide jaoks ja seades sihthindu kindlatele elektronkiiretorude klaasi liikidele. Osalised kehtestasid kahe- ja kolmepoolsetel kohtumistel oma mineviku, oleviku ja tuleviku turupositsiooni suure läbipaistvuse selliste näitajate suhtes nagu hindade areng, peamiste klientide nõudlus, nende osa tarnetes suurematele klientidele, toodangu mahu ja tootmisvõimsuse areng. Peale selle andsid osalised teavet oma hinnakoordineerimise meetmetest, vahetades oma turunduspersonali kaudu vastavalt vajadusele konfidentsiaalset ja tundlikku turuteavet (näiteks müügimaht EMPs, varude suurus, kliendibaasi areng, toorainekulud ning nõudluse ja müügi prognoosid).

(7)

Kokku kestis kartell 23. veebruarist 1999 kuni 27. detsembrini 2004. Siiski oli 2001. aasta juuli keskelt kuni 2002. aasta detsembrini kartelli tegevus piiratud. Sel ajal toimus märgatavalt vähem konkurentsivastaseid kontakte ja need piirdusid enamikul juhtudest vähemtundliku äriteabe vahetamisega. Seepärast võib seda ajavahemikku lugeda kartelli piiratud aktiivsuse ajaks.

2.4.   Parandusmeetmed

(8)

Otsuses kohaldatakse trahve käsitlevaid 2006. aasta suuniseid (6). Otsusega kehtestatakse trahvid kõigile punktis 4 loetletud ettevõtjatele peale SCP.

2.4.1.   Trahvi põhisumma

(9)

Trahvi põhisummaks on määratud 16 % ettevõtjate elektronkiiretorude klaasi müügilaekumist EMPs.

(10)

Põhisumma korrutatakse rikkumises osalemise aastate arvuga, et täielikult arvestada iga üksiku ettevõtja rikkumises osalemise kestust.

(11)

Ettevõtjate väidetavas rikkumises osalemise kestused on järgmised: AGC (7) – 3 aastat ja 11 kuud, NEG ja SCP – 4 aastat ja 5 kuud ning Schott – 3 aastat ja 10 kuud. Piiratud aktiivsuse perioodi (vt punkt 7) ei ole trahvide arvutamiseks arvesse võetud.

2.4.2.   Põhisumma kohandamine

2.4.2.1.   Raskendavad asjaolud

(12)

Raskendavaid asjaolusid kõnealuse juhtumi puhul ei ole.

2.4.2.2.   Kergendavad asjaolud

(13)

Tänu kergendavatele asjaoludele on kahe ettevõtja trahvi vähendatud.

(14)

AGC ja Schotti trahvi vähendatakse, sest need ettevõtjad osalesid kartelli tegevuses piiratud ulatuses, vastavalt selle olemasolu varases ja hilises faasis. Schott ei kvalifitseeru trahvi vähendamisele leebema kohtlemise teatise alusel. Siiski vähendatakse Schottile määratud trahvi, võttes arvesse tema tulemuslikku koostööd väljaspool leebema kohtlemise teatise kohaldamisala ja tema õiguslikku koostöökohustust.

2.4.2.3.   Trahvi suurendamine hoiatava mõju saavutamiseks

(15)

Kõnealuse juhtumi puhul puudub vajadus trahvi piisava hoiatava mõju saavutamiseks suurendada.

2.4.3.   Käibest 10 % moodustava piirangu kohaldamine

(16)

Kõnealuse juhtumi puhul ei ole nõutav trahvisummade kohandamine, võttes arvese ettevõtjate käivet.

2.4.4.   2006. aasta leebema kohtlemise teatise kohaldamine

(17)

Ettevõtja SCP vabastatakse trahvidest ja ettevõtja NEG trahvi vähendatakse 50 % võrra.

2.4.5.   Kokkuleppemenetluse läbiviimist käsitleva teatise kohaldamine

(18)

Ettevõtjatele NEG, Schott ja AGC määratud trahve vähendatakse kokkuleppemenetlust käsitleva teatise kohaldamise tulemusena 10 % võrra.

3.   OTSUSEGA MÄÄRATUD TRAHVID

(19)

Käesolevas otsuses käsitletava ühe ja järjepideva rikkumise eest määratakse järgmised trahvid:

a)

ettevõtjale Samsung Corning Precision Materials Co., Ltd.: 0 eurot;

b)

ettevõtjale Nippon Electric Glass Co., Ltd.: 43 200 000 eurot;

c)

ettevõtjale Schott AG: 40 401 000 eurot;

d)

ettevõtjale Asahi Glass Co., Ltd.: 45 135 000 eurot.


(1)  Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Kõnealused artiklipaarid on sisult identsed. Viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 tuleks käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

(2)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(3)  Samsung Corning Precision Materials Co., Ltd. ja tema asjaomased tütarettevõtjad.

(4)  Schott AG ja tema asjaomased tütarettevütjad.

(5)  Nippon Electric Glass Co., Ltd. ja tema asjaomased tütarettevõtjad.

(6)  ELT C 210, 1.9.2006, lk 2.

(7)  Asahi Glass Co., Ltd.


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/20


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6499 – FCC/Mitsui Renewable Energy/FCC Energia)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 48/08

1.

10. veebruaril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames kontserni Mitsui kuuluv ettevõtja Mitsui Renewable Energy Europe Limited („MRRE”, Ühendkuningriik) ja Fomento de Construcciones y Contratas, SA („FCC”, Hispaania) omandavad kaudse ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses uue täielikult toimiva ühisettevõtja FCC Energia, SA („FCCE”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Mitsui kontsern: ülemaailmne kontsern, mis tegutseb paljudes ärivaldkondades kogu maailmas alates tootemüügist, ülemaailmsest logistikast ja finantseerimisest kuni tähtsamate rahvusvaheliste taristute arendamiseni;

MRRE: tegeleb taastuvenergia tootmisega;

FCC: tegeleb peamiselt keskkonnateenuste ja veemajandusega, ulatuslike taristute ehitamisega, tsemendi tootmisega ja taastuvenergia tootmisega;

FCCE: tegeleb taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja selle hulgimüügiga.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6499 – FCC/Mitsui Renewable Energy/FCC Energia):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).


18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/22


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6468 – Forfarmers/Hendrix)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 48/09

1.

10. veebruaril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Forfarmers Group B.V („Forfarmers”, Madalmaad) omandab kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Hendrix äritegevuse („Hendrix”) üle aktsiate või osade ja varade ostu teel. Ettevõtja Hendrix äritegevus hõlmab i) emiteeritud aktsiakapitali ettevõtjates Hendrix UTD B.V (Madalmaad), Hedimix B.V (Madalmaad), Hendrix UTD GmbH (Saksamaa) ja Hendrix Illesch GmbH (Saksamaa) ning nende tütarettevõtjates, ii) kõiki ettevõtjate Nutreco Feed Belgium N.V. (Belgia) ja Hendrix N.V. (Belgia) varasid ja kohustusi ning iii) teatavaid intellektuaalomandiõigusi.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Forfarmers: toodab ja turustab segajõusööta, sugubroilereid ning muid põllumajanduslikke tooraineid. Ettevõtja tegeleb ka toorainete turustamisega ning osutab mitmesuguseid põllumajandusteenuseid;

Hendrix: ettevõtja toodab ja müüb segajõusööta ja sugubroilereid ning osutab mitmesuguseid põllumajandusteenuseid.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6468 – Forfarmers/Hendrix):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/23


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 48/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KRANJSKA KLOBASA”

EÜ nr: SI-PGI-0005-0764-24.03.2009

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Kranjska klobasa”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Sloveenia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne).

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Kranjska klobasa” on I ja II kategooria jämedalt hakitud sealihast (kael, seljatükk, sink) ja seapekist (seljatükk) valmistatud pastöriseeritud poolkuiv vorst. „Kranjska klobasa” vorstimassile lisatakse nitritsoola, massi maitsestatakse küüslaugu ja pipraga ning see topitakse seasoolde, mille ots suletakse puittikuga, nii et moodustub valmisvorstide paar. Vorst kuumsuitsutatakse ja pastöriseeritakse.

Vorsti tarbitakse pärast lühiajalist kuumas vees kuumutamist, sest nii saavutab see nõutavad organoleptilised omadused ja suure toiteväärtuse. Vorsti pind on punakaspruuni värvusega ja kerge suitsulõhnaga, mass on punakaspruun, pekitükid on kreemjasvalged ja tahked, vorsti konsistents on tihke, kõva ja mahlane, vorstil on tugev suitsutatud, soolatud ja maitsestatud sealiha lõhn ja maitse.

Kuumutamata vorsti keemiline koostis on järgmine:

:

üldine valgusisaldus

:

vähemalt 17 %;

:

rasvainesisaldus

:

kuni 29 %.

3.3.   Tooraine:

Sealiha ja seapekk.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Liha ja peki valimine

„Kranjska klobasa” valmistatakse I ja II kategooria sealiha (kael, seljatükk, sink) kvaliteetsetest tükkidest ja seljaosa pekist. Liha peab olema värske ja jahutatud (0 °C kuni 7 °C) või külmutatud (T < – 18 °C) ja nõuetekohaselt üles sulatatud. Seljaosa pekk peab olema ilma kamarata ja jahutatud (0 °C kuni 7 °C) või külmutatud.

Liha ja peki tükeldamine

Liha tükeldatakse hakkmasinas 12 mm suurusteks tükkideks.

Pekk lõigatakse 8–10 mm paksusteks tükkideks.

Vorstimassi valmistamine

Tükeldatud liha ja pekk segatakse vahekorras 75–80 % liha ja kuni 20–25 % tahket pekki.

Segule lisatakse kuni 5 % vett (purustatud jää kujul).

Segule lisatakse jahvatatud musta pipart (kuni 0,3 %) ja kuni 0,3 % küüslaugupulbrit või samaväärne kogus küüslauku sõltuvalt kasutatavast küüslaugusordist ning 1,8–2,2 % nitritsoola.

Vorstimassi segamine

Saadud vorstimassi segatakse käsitsi või mehaaniliselt kuni ühtlase ja tiheda segu moodustumiseni.

Vorstide valmistamine

Vorstimass topitakse käsitsi või mehaaniliselt peenikesse seasoolde, nii et vorsti läbimõõduks jääb 32–34 mm ja vorst on kompaktse struktuuriga.

Vorsti otsad keeratakse kokku ja suletakse soolde (mitte vorstimassi sisse) torgatava tikuga, nii et saadakse vorstipaar, milles kumbki vorst kaalub 200–250 g.

Puidust vorstitikkude läbimõõt on 2,5–3 mm, pikkus 3–6 cm ja need valmistatakse lüües või lõigates.

Vorstide kuivatamine

Enne termilist töötlemist peavad vorstid kaotama oma pinnaniiskuse, et suitsutamine toimuks kiiremini ja ühtlasemalt.

Vorste kuivatatakse spetsiaalses kuivatuskambris või suitsuahjus, mille temperatuur jääb vahemikku 50–55 °C.

Kuivatamise käigus imendub ühtlasi sool vorstimassi ja vorstimass stabiliseerub.

Termiline töötlemine koos kuumsuitsutamisega

Vorstid riputatakse toe külge, nii et tikk jääb ülespoole. Termiline töötlemine kestab vähemalt kaks tundi, selle käigus tõstetakse järk-järgult temperatuuri, kuni vorsti sisetemperatuur ulatub 70 +/– 2 °C-ni. Termiline töötlemine hõlmab 20–30 minutit kestvat suitsutamist. Suitsutamiseks on lubatud kasutada ainult pöögipuitu. Vorstil peab olema keskmise intensiivsusega punakaspruun värvus, liialt tume kuni mustjaspruunini ulatuv värvus ning liialt hele (kahvatu) ja hallikas värvus ei ole lubatavad.

Pärast termilist töötlemist, sealhulgas suitsutamist, jahutatakse vorstid kiiresti külma õhu käes või neile külma vett pihustades.

Tootmise ja märgistamise kontrollimine

Pärast jahutamist (enne ladustamist) kontrollitakse ja hinnatakse vorste nende välimuse põhjal (värvus, soole pind, tikk).

Vorstide säilitamine – ladustamine

Vorste säilitatakse temperatuuril kuni 8 °C.

Vorste võib turustada pakendis või ilma pakendita.

Kui vorste turustatakse ilma pakendita (tükihaaval), peab iga vorstipaar kandma märgist.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kõik „Kranjska klobasa” vorstid märgistatakse ühetaoliselt:

igale turustatavale üksusele (vorstipaarile) tuleb paigaldada isekleepuv ühtlustatud kujuga riba;

iga pakendatud toode peab kandma märgist.

Ühtlustatud „Kranjska klobasa” märgis hõlmab järgmisi elemente:

„Kranjska klobasa” logo,

tootja logo,

vastavat liikmeriigi ja Euroopa Liidu kvaliteeditähist.

Tootjad, kellele on väljastatud „Kranjska klobasa” tootmissertifikaat, peavad tootele paigaldama „Kranjska klobasa” logo, sõltumata sellest, kas konkreetne tootja on „Kranjska klobasa” tootjate kaubandusorganisatsiooni (GIZ) liige või mitte.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

„Kranjska klobasat” valmistatakse Sloveenia territooriumile jäävas geograafilises piirkonnas, mida piiravad Alpid ja Aadria mere rannik, lääne poolt piir Itaaliaga, põhja poolt piir Austriaga, lõuna poolt piir Horvaatiaga ja ida poolt piir Ungariga, ning mis ulatub üle Alföldi.

Germaanlaste riigi ja hiljem Austria-Ungari keisririigi ajal oli Kranjskaks (Carniola) kutsutud ala ainus täielikult sloveenlastega asustatud piirkond. Terminit „Kranjec” (Carniola elanik) kasutati mõnikord Sloveenia sünonüümina ja see on kõnekeeles senini kasutusel osa Sloveenia elanike tähistamiseks. Sloveenias on omadussõna „kranjski” (Carniolasse puutuv) käibel mitmes väljendis ja nimes.

Sõna „Kranjska” pärineb sloveenikeelsest sõnast „krajina”, mis tähendab piirkonda (973. aastast pärinevas esimeses kirjalikus allikas esineb rahvakeelsel kujul „Creina”, st „Carniola”). Alates XIV sajandist muutus valdavaks sloveenikeelne kirjakuju „Kranjska” (saksa keeles „Krain” ja „Krainburg”). Alates 1002. aastast sai Kranjska piirkond koos naaberpiirkondadega iseseisvaks krahvkonnaks. Halduslikult kuulus see Püha Rooma keisririigi koosseisu. XIV sajandil läks suurem osa praeguse Sloveenia territooriumist Habsburgide omandusse. Sloveenide territoorium jagunes mitmeks piirkonnaks: Kranjska (Carniola), Trst (Trieste), Istra (Istria), Goriška, Koroška (Carinthia) ja Štajerska (Alam-Stüüria). Pärast Austria-Ungari keisririigi lagunemist 1918. aastal kaotas Kranjska ehk Carniola oma eristaatuse. Sloveenia on suhteliselt uus riik, mis saavutas sõltumatuse alles 1991. aastal, kui lagunes Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. Praegune Sloveenia Vabariik on seega omaaegse Kranjska (Carniola) piirkonna territoriaalne pärija ja see piirkond on riigi lahutamatu osa.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Geograafilise piirkonna määratlus on otseselt seotud „Kranjska klobasa” ajalooga.

Toiduainete tootmise looduslikud tingimused ja kliimaolud on olukorras, kus valdav on elatuspõllumajandus, mänginud otsustavat rolli spetsiifiliste toitude väljakujunemisel. Väga keerulise reljeefiga, künkaid, orge, nõgusid ja tasandikke hõlmavas piirkonnas on elanikel õnnestunud säilitada haritavad pinnad lihatööstuse toodangu aluseks olevate sigade söödaks kasutatava kuivsööda jaoks. Esimesed lihatoodete ja vorstide valmistamist käsitlevad allikad pärinevad väga kaugest minevikust, sellest annavad tunnistust keskaegsed suurejoonelised freskod ja arhiividest leitud dokumentide andmed (eeskätt tuleb nimetada XVII sajandist pärinevat sloveenikeelset kirja, mille Vrboveci lossi komandant saatis oma isandale). Kõik need allikad räägivad lihatoodetest, vorstidest. Tüüpilised vorstid olid eeskätt lihast valmistatud poolkuivad vorstid, mis said Austria-Ungari keisririigi aegadel XIX sajandi alguses tänu nende valmistamispiirkonna elanike oskusteabele ja teadmistele ning oma eripäraste omaduste (maitse) tõttu tuntuks nimetuse „Kranjska klobasa” all.

5.2.   Toote eripära:

Põhiline asjaolu, mille poolest „Kranjska klobasa”, nagu seda Sloveenia territooriumil tuntakse, erineb teistest samalaadsetest vorstidest, seisneb selles, et seda valmistatakse Felicita Kalinšeki (1912. aastal ilmunud kokaraamatu „Slovenska kuharica” autor) esitatud traditsioonilise Sloveenia retsepti järgi, mida on muudetud üksnes sedavõrd, kuivõrd see on osutunud vajalikuks seoses toiduainete ohutusnõuetele vastavusega (nitritsoola kasutamine, pastöriseerimine). „Kranjska klobasa” eripäraks on ka üksnes jämedalt hakitud kvaliteetsetest sealiha- ja pekitükkidest valmistatav vorstimass, millele lisatakse soola ja mida maitsestatakse küüslaugu ja pipraga ning mida suitsutatakse madalal temperatuuril. Kasutatakse ainult meresoola. Vorstimass topitakse seasoolde, mille otsad suletakse puittikkudega, mis läbivad soole nii, et need sulevad sooleotsad, moodustades kahest vorstist koosnevad paarid. „Kranjska klobasa” eripäraks on 2,5–3 mm läbimõõduga ja 3–6 cm pikkuste löödud või lõigatud puittikkude kasutamine.

„Kranjska klobasa” puhul ei kasutata tööstuslikke täiteaineid (näiteks lihatainast) ega muid lisandaineid (näiteks polüfosfaate), mida kasutatakse teiste lihal põhinevate vorstide puhul. Vorstide valmistamiseks topitakse vorstimass üksnes peenikestesse seasooltesse, mille ots suletakse puittikuga, nii et moodustub vorstide paar. Termiline töötlemine toimub niiskes keskkonnas ja hõlmab kuumsuitsutamist (vorst on pastöriseeritud toode) ning selle tulemusena omandab vorst iseloomuliku keskmise intensiivsusega punakaspruuni värvuse. Vorsti „Kranjska klobasa” eristavad teistest vorstidest ka sellega seotud tarbimisharjumused ja -soovitused, mis võimaldavad välja tuua parimad maitseomadused. Vorsti „Kranjska klobasa” ei küpsetata, vaid seda üksnes kuumutatakse kuumas vees, mis annab vorstile omapärase konsistentsi, vorst jääb veidi lihtsakoeliseks, kuid kõvaks ja mahlaseks, selle lõikamisel tekkivad lõigud on punakasroosa värvusega ning spetsiifilise soolase, küüslaugu ja pipraga maitsestatud suitsutatud sealiha lõhna ja maitsega.

Suitsutamiseks on lubatud kasutada ainult pöögipuitu.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Kranjska klobasa” tuntus pärineb mitut rahvast hõlmanud Austria-Ungari keisririigi aegadest. „Kranjska klobasa” näol on vaieldamatult tegemist ühe algupärasema ja tüüpilisema Sloveenia päritolu lihatootega, sellest annavad tunnistust Internetis leiduvad materjalid, milles vorsti „Kranjska klobasa” nimetatakse autentseks Sloveenia tooteks. Vorsti „Kranjska klobasa” mainitakse ka uuemas erialakirjanduses (vt „Meat products handbook”, Gerhard Feiner, CRC Press, 2006; http://en.wikipedia.org/wiki/Kransky), kus kõnealust toodet tutvustatakse tüüpilise Sloveeniast pärineva kääritamata tootena.

„Kranjska klobasa” eripära tuleneb praeguse Sloveenia territooriumil asuva omaaegse Austria-Ungari keisririigi Kranjska (Carniola) piirkonna tootjate oskusteabest ja teadmistest. „Kranjska klobasa” kvaliteediomaduste aluseks on samuti kvaliteetse tükeldatud liha kasutamine ja asjaolu, et vorstis kasutatakse meresoola, mis on omaaegses Kranjska piirkonnas alati olnud kivisoola strateegiline konkurent (J. Bogataj, „The Food and Cooking of Slovenia”, Annes Publishing, London 2008).

Vanimad andmed „Kranjska klobasa” valmistamise kohta (selle konkreetse nimetuse all) pärinevad Katharina Prato kokaraamatust „Süddeutsche Küche” (1896) ja Felicita Kališneki kokaraamatu „Slovenska kuharica” kuuendast trükist (1912). Kuigi Katharina Prato raamatu puhul ei saa rääkida otseselt „Kranjska klobasa” valmistamise retseptist, on viide sellele vorstile tõenäoliselt üks vanemaid kirjalikke allikaid (1896). Oma kokaraamatus „Slovenska kuharica” (1912) selgitas Felicita Kališnek juba vorsti „Kranjska klobasa” valmistamist.

Sloveenias on mitu eeskätt suulises vormis edasiantavat pärimust „Kranjska klobasa” ehk Carniola vorsti, selle tootmiskohtade ja teiste selle piirkonna vorstide hulgas saavutatud kuulsuse kohta. Rahva seas levib samuti arvukalt väiteid selle kohta, milline on „Kranjska klobasa” täpne päritolu ja kus seda vorsti esmalt valmistati. Nendes mainitakse sageli Ljubljana ja Kamniki vahel asuvat Trzini küla, kus väidetavalt juba XIX sajandil varustasid mitu lihunikku turgu Carniola vorstidega, mida pakuti isegi Viinis. Mõned suulised allikad väidavad, et kõnealune vorst andis nime Kranj linnale, teised allikad märgivad, et seda vorsti valmistati omal ajal Carniola piirkonna kõikides suuremates linnades ja pakuti kõikidel turuplatsidel. Samuti räägitakse lugu sellest, kuidas keiser Franz Joseph teel Viinist Triestesse oma tõllaga Naklo pri Kranju külas riigimaantee ääres asuvas kuulsas Marinšeki kõrtsis peatus. Keiser oli süüa soovinud ja küsinud kõrtsmikult, mida see talle pakkuda võib. Kõrtsmik oli vastanud: „Meil ei ole muud, kui vaid lihtsaid omavalmistatud vorste.” Keiser laskis vorste pakkuda ja kui ta neid oli maitsnud, hüüdis vaimustunult: „See pole mingi lihtne vorstike, see on tõeline Carniola vorst!”

Sloveenia piirkondade gastronoomilise eripärana müüakse ja ostetakse igal pool „Kranjska klobasa” vorsti, mis annab tunnistust sellest, et toote levikuala on kogu Sloveenia territoorium. „Kranjska klobasa” tuntus avaldub ka tüüpilises sloveeni rahvustoidus, milleks on hapukapsas Carniola vorstiga.

„Kranjska klobasa” kuulsus on ületanud riigipiirid, millest annab tunnistust selle nimetuse tõlkimine mitmesse Austria-Ungari keisririigi keelde (J. de Moor & N. de Rooj / ed., „European Cookery, Tradition & Innovation”, Utrecht 2004).

Alates 2003. aastast toimub Sloveenias „Kranjska klobasa” festival ning parima „Kranjska klobasa” konkurss.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

http://www.mkgp.gov.si/fileadmin/mkgp.gov.si/pageuploads/Varna_hrana/zascita/KranjskaKlobasa_spec.pdf


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/28


Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 48/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Image(PINGGU DA TAO)

EÜ nr: CN-PDO-0005-0628-16.07.2007

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

Image” (Pinggu Da Tao)

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Hiina

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6.:

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kõnealune virsik on roosõieliste (Rosaceae) sugukonna toompuu (Prunus) perekonna virsikupuu (Prunoideae) alamperekonda kuuluv söödav mahlane vili. Virsikupuu kasvab Beijingi Pinggu linnaosa Yanshani mägede madalamatel nõlvadel ja laugjas ümbruses, kus on palju päikesepaistet ja soojust ning kerged liiv- või savimullad. Ainulaadsetest looduslikest tingimustest on tingitud toote „Pinggu Da Tao” sellised erilised omadused nagu vilja suurus, hele värvus, mahlasus, tugev maitse, mõõdukas magusus ning hästi tasakaalustatud hapu ja magus maitse. Allpool esitatud tabelis on esitatud toote „Pinggu Da Tao” toorainena kasutava virsiku kümme sorti. Qingfeng on tabelis üksnes keskmise suurusega sort; Qingfengi üksikvilja kaal on ≥ 150g; ülejäänud üheksa suureviljalise sordi üksikvilja kaal on ≥ 275 g.

Toote „Pinggu Da Tao” toorainena kasutatava kümne eri virsikusordi füüsikalis-keemilised indeksid on esitatud alljärgnevas tabelis.

Sort

Indeks

Lahustuvad kuivained (20 °C), (%)

Üldine happesisaldus (mõõdetud õunhappe sisalduse alusel) (%)

Dajiubao

≥ 12,00

≤ 0,20

Qingfeng (Peking nr 26)

≥ 11,50

≤ 0,42

Jingyan (Peking nr 24)

≥ 12,00

≤ 0,20

Yanhong (Green-making nr 9)

≥ 12,50

≤ 0,18

August Crispy (Peking nr 33)

≥ 11,00

≤ 0,20

Yanfeng nr 1

≥ 12,00

≤ 0,20

Luwangxian

≥ 11,50

≤ 0,28

Huayu

≥ 12,00

≤ 0,20

Big Red Peach

≥ 12,00

≤ 0,20

Century 21st

≥ 12,00

≤ 0,18

3.3.   Tooraine:

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Määratletud geograafilises piirkonnas peab toimuma puuviljaaia valik ja plaani koostamine, istutamine, mullatööd, väetamine, kastmine, viljapuude võra kujundamine ja kärpimine, vastavad tööd puude õitsemise ja viljumise ajal, viljade koristamine ja puude koristusjärgne hooldus ning viljade ladustamine.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Pakendamine: pakendada tohivad pädeva kvaliteedikontrolli asutuse järelevalve all üksnes sellised ettevõtjad, kel on lubatud kasutada toote „Pinggu Da Tao” kaitstud päritolunimetuse märgist.

1.   Pakendamismaterjalid: välispakend koosneb surumustriga kartongkastist, mis peaks olema tihe ja piisavalt tugev kandva kasutamise jaoks. Sellistes kastides peaks sisu jääma kuivaks ning olema ilma hallituse, kahjurite, saaste ja võõrlõhnadeta.

2.   Pakendamismaterjalid: viljad on pakendamiskastidesse pandud korrapäraselt. Kasti sees on eri kihid üksteisest eraldatud kartongitükkidega.

Vedu laevaga

Veo ajal peaksid virsiku viljad olema muljumise vältimiseks paigutatud korrapäraste partiidena; konteinerid peavad olema puhtad, hea ventilatsiooniga ning sellises kohas, et need ei oleks päikese ega vihma käes; tuleks võtta meetmed, et viljad oleksid kaitstud pakase või kõrge temperatuuri eest.

Virsiku vilju tuleks ettevaatlikult laadida; soovitatav on külmaahelat säilitav vedu. Transpordivahend peab olema puhas; selles ei tohi olla mürgiseid või ohtlikke materjale või kaupu.

Ladustamine

1.

Enne ladustamist tuleb vilju töödelda eeljahutusmenetlusega temperatuuril 4 °C.

2.

Ladustamistemperatuur on 0–3 °C.

3.

Ladustuskeskkonna suhteline niiskus on 85–90 %.

4.

Kui ladustamine on võimalik kontrollitud keskkonnaga hoones, peaksid keskkonnatingimused olema 1 % O2 ja 5 % CO2.

5.

Ladustusruum peaks olema lõhnatu. Viljade läheduses ei ole lubatud hoida mürgiseid või kahjulikke materjale või kaupu; ei ole lubatud kasutada mürgiseid või kahjulikke säilitusaineid või materjale.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Sama lasti pakendamistähised peaksid olema ühesuguse vormi ja sisuga.

Puuviljapakendi välispinnal peaks nähtaval kohal olema selgelt trükitud ettevõtja registreeritud kaubamärk, Hiinas kaitstud geograafilise päritolunimetusega toote nimetus „Pinggu Da Tao” koos spetsiaalse kaitstud päritolunimetuse märgise ja kvaliteedi jälgitavuse koodiga. Lisaks sellele peaks pakendil olema trükitud selline teave nagu toote toorainena kasutatava virsikusordi nimi, netokaal, päritoluriik ja tootja nimi. Sõnastus peaks olema selgesti loetav ning märgis ei tohiks olla kergesti eemaldatav. Välispakendi tähistused peavad vastama kasti pakendatud asjaomasele tootele.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toote „Pinggu Da Tao” toorainena kasutatava virsiku geograafiline kasvuala hõlmab Beijingi Pinggu linnaosa 16 eeslinna ja küla: need on Pinggu, Jinhaihu, Yukou, Machangying, Mafang, Donggaocun, Xiagezhuang, Shandongzhuang, Wangxinzhuang, Nandulehe, Zhengluoying, Dahuashan, Liujiadian, Daxingzhuang, Huangsongyu ja Xiong’erzhai maakond.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Pinggu linnaosa asukoht on 40° 02′–40° 22′ põhjalaiust ja 116° 55′–117° 24′ idapikkust. See on väike tasandik Yanshani mägede lõunanõlval, mida iseloomustavad madalad ja laugjad jalamid. Kõnealune koht on ida, lõuna ja põhja poolt mägedest ümbritsetud, moodustades keskel tasandikulise oru. Kogu maakonnas leidub mägesid, mille nõlvad on rohelusega kaetud. Ju ja Ru jõgi voolavad läbi kõnealuse piirkonna.

Kerge, hästiõhutatud ja kaaliumirikas pinnas on peamiselt liiv- või savimuld. Piirkonnas on sõltumatu veesüsteem, mis tagab esmaklassilise kvaliteediga veega varustatuse. Piirkonnale on iseloomulik suure ööpäevase temperatuurikõikumisega soe päikeserohke kontinentaalne mussoonkliima. Kevadeti ja sügiseti esinevad suured temperatuurikõikumised, ulatudes vastavalt 6,8 °C–8,7 °C ja ligikaudu 6,9 °C–8,9 °C. Peamine külmavaba periood aastas kestab 191 päeva. Selles päikeserohkes piirkonnas on aastas päikesepaistet 2 555,3 tundi, päevane päikesepaiste määr on 58 %.

5.2.   Toote eripära:

1.   Suur vili: toote „Pinggu Da Tao” kõige iseloomulikum tunnus on selle suurus. Toote „Pinggu Da Tao” toorainena kasutatava virsiku üksikvili kaalub tänu viljapuusortide eripärale, klimaatilistele tingimustele ja looduslikule keskkonnale keskmiselt 20 % rohkem kui muude võrreldavate sortide viljad. Keskmise suurusega sordi üksikvilja kaal on ≥ 150 g ja suureviljalise sordi vilja kaal on ≥ 275 g.

2.   Hele värvus: värvus on virsiku välimuse ja kaubandusliku väärtuse üks olulisemaid näitajaid. Toote „Pinggu Da Tao” toorainena kasutatava virsiku kest on puhas ja intensiivse heleda värvusega.

4.   Tugev lõhn ja maitse: toode „Pinggu Da Tao” on tugeva lõhna ning magushapuka maitse ning hõrgu mahlase viljalihaga. Lahustuvate kuivainete ja happe üldsisalduse tasakaalustatud määra tõttu on toode „Pinggu Da Tao” suurepäraste organoleptiliste omadustega.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Pinggu virsiku iseloomulike tunnuste ja kvaliteedi kujunemisele aitavad kaasa piirkonna ainulaadsed looduslikud tingimused – nimelt muld, veestik, ööpäevase temperatuuri suur erinevus, rikkalik päikesepaiste – ning tootmise kõrgel tasemel juhtimine. Piirkonna looduslikele tingimustele on iseloomulikud järgmised tunnused:

1.   Looduslikud tingimused

1.   Klimaatiline aspekt

Toote „Pinggu Da Tao” toorainena kasutatava virsiku viljelusala asub mäejalami soojal lõunanõlval. Haritav maa asub piirkonnas, kus on piisavalt päikesepaistet ning suur erinevus päevaste ja öiste temperatuuride vahel, mis tuleb kasuks vilja tegeliku värvuse ja süsivesikute moodustumisele. Piirkonna aastane keskmine soojuskiirgus on 5,103 džauli ruutmeetri kohta ning keskmine päikesekiirguse suhtarv 58 %.

2.   Mullatingimused

„Pinggu Da Tao” virsiku viljelusala on kujunenud Ju ja Ru jõgede alluviaalsetel kallastel. Pinnas koosneb liivmullast ja kergest liivsavimullast. Mulla suur läbilaskvus tagab virsikupuu juurestiku varustatuse vajaliku hapnikuga ning hoiab puu juured tegusad. Sellega tagatakse „Pinggu Da Tao” virsiku magus maitse.

3.   Veetingimused

Pinggu asub mäestiku hüdrogeoloogilisel tasandikul, mille sõltumatus põhjaveesüsteemis on rohkelt esmaklassilise kvaliteediga vett. Piirkonna jõed ei ole laevatatavad, seega ei ole jõe pinnavesi saastunud. Virsikupuud on varustatud põhjaveega, mille hea kvaliteet vastab joogivee esimesele kvaliteediklassile ning on peaaegu samaväärne loodusliku mineraalveega. Viljapuude pungade moodustamise, täieliku õitsemise ja viljumise perioodil on nutika kastmisega tagatud nende veega varustatus, mis aitab kaasa vilja hea suuruse, värvuse ja saagikuse kujunemisele.

2.   Ajalooline taust

Pinggu piirkonna virsikukasvatus on pikaajalise traditsiooniga. Leitud ürikutest nähtub, et virsikukasvatus algas Mingi dünastia algusajal. Longqini ajastu Mingi dünastia Pinggu maakonna kõrge ametnik Liu Ai on kirjutanud luuletuse pealkirjaga „Pinggu maakonna kaheksa iidset maastikupilti”, milles ülistatakse virsikupuu õite ilu: „Poolel teel mäetipule jääb lumi aasta otsa sulamata. Kuid virsikupuu õiepungad moodustuvad alles märtsikuus. Kui taevas on selge, vaata rahulikult silmapiiri suunas, kus kollakasroheline kuu nagu nefriit ripub pilvede all.” Qini dünastia keiser Qianlong on samuti kirjutanud luuletuse, milles kirjeldatakse Pinggu virsikuõisi: „… kui paju hõljub nagu kerge suitsuvine ning virsikupuu on vihma käes …”.

3.   Inimmõõde

Pinggu piirkonna virsikukasvatus on pikaajalise traditsiooniga. Leitud ürikutest nähtub, et virsikukasvatuse töö algas Mingi dünastia algusajal. Pikaajalise kasvatuse kogemuste põhjal on välja töötatud „Pinggu Da Tao” virsikupuude viljelustehnika, mis hõlmab Y-kujulise istutuskorra kohandamist ning viljapuuvõra kärpimist keskosas, mis tagab hea õhu juurdevoolu ja päikesevalguse. Hea saagi saamiseks on välja töötatud kunstlik õite ja viljade harvendamine ning viljade katmistehnikad, et tagada vilja suurus, hea saagikus ning iseloomulik värvus.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/32


Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 48/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväite kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KRAŠKA PANCETA”

EÜ nr: SI-PGI-0005-0833-13.10.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Kraška panceta”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Sloveenia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.2

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Nimetusega „Kraška panceta” tähistatakse iseloomuliku ristkülikukujuga traditsioonilist kuivatatud lihatoodet. Lõpptoote miinimumkaal on 2,2 kg.

„Kraška panceta” toodetakse tailihast. Kuivatamiseks ettevalmistamisel jäetakse kamar liha külge, aga eemaldatakse ribid. Õhukeste lihaviilude iseloomulike organoleptiliste omaduste kujunemist soodustab kuivsoolamine üksnes meresoolaga ning kuumtöötlemiseta kuivatamine ja laagerdumine. Kõhutükkide läbikasvanud liha on kuiv ja tihke ning säilitab ka surve all elastsuse. Roiete asukoht on piisavalt nähtav. Tootelt vahetult enne tarbimist eemaldatav kamar on tugev ja sile. Laagerdumisel omandavad kõhutükkide läbikasvanud osad iseloomuliku roosa värvuse. Pekiosa on kreemikasvalge värvusega. Lihatüki lõikepindadel on valdavalt pekiviirgudega vahelduvad tailihakihid. Organoleptiliste omaduste puhul hinnatakse eelkõige õrna tekstuuriga õhukeste lihaviilude väliseid tunnuseid. Liha tai- ja pekikihid peavad olema omavahel tihedalt seotud. Lihaviil peab olema täidlase harmoonilise lõhna ning magusa, aga mitte soolase maitsega.

Soolasisaldus on kuni 6 %, kuivatamise määr vähemalt 33 %, aw-väärtus kuni 0,92, valgusisladus vähemalt 23 % ja rasvasisaldus vähemalt 36 %.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Toote „Kraška panceta” tootmiseks valitakse lihatõugu sigade liha. Peekoni kõhutüki juurde kuulub ka osa rinnatükist, milles on üheksa kuni kümne nähtavat roiet. Toode hõlmab ka küljetükkide lihakaid osi. „Kraška panceta” ristkülikukujuliste lihaviilude pikkus on tavapäraselt 45–50 cm ja laius 18–20 cm. Värske kõhutüki miinimumkaal on 4 kg. Kuivatamiseks ettevalmistamisel jäetakse kamar liha külge, eemaldatakse ribid, lõigatakse küljed siledaks; liha ja kamar peavad olema laitmatud. Siseküljelt eemaldatakse pehme pekk.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Värske kõhutüki temperatuuri (mis peab olema vahemikus + 1 °C kuni + 4 °C) mõõtmine vahetult enne soolamist.

Kõhutüki tailihasisalduse, tüki viimistluse kvaliteedi ja suuruse (18–20 cm × 45–50 cm) kontrollimine.

Puudulikult viimistletud kõhutüki kõrvaldamine: kamar peab olema sile; selles ei tohi olla harjaseid, sälke, muljutisi ega hematoome.

Identifitseerimine seerianumbri ja soolamiskuupäeva (päev, kuu, aasta) alusel.

Käsitsi soolamine – jämedateralise meresoola hõõrumine roiete piirkonda. Soolakogus kohandatakse vastavalt üksiku kõhutüki kaalule. Lisatakse pipart ja värsket küüslauku, lubatud on lisada ka suhkrut.

Soolatud kõhutükkide ladustamine riiulitel või kandealustel.

Soolamine temperatuuril 1–6 °C 5–7 päeva jooksul.

Jahutamine: temperatuuril 1–6 °C 1–3 nädala jooksul.

Kuivatamine temperatuuril 14–22 °C 2–7 päeva jooksul; lubatud on mõõdukas külmsuitsutamine ühe päeva jooksul.

Kuivatamine/laagerdumine temperatuuril vahemikus 10–18 °C, kogu tootmisprotsessi kestus vähemalt 10 nädalat, aw-väärtus kuni 0,92, saavutatud kuivatamise määr vähemalt 33 % ning lõpptoote kaal rohkem kui 2,2 kg.

Toote „Kraška panceta” organoleptiliste omaduste kontrollimine juhuvaliku meetodil.

Sobivate toodete märgistamine kamarasse vastava märgi põletamisega.

Laagerdunud toodete hoidmine pimedates hoiuruumides temperatuuril vahemikus 8–10 °C.

3.6.   Eeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Kaitstud geograafilise tähisega toodet „Kraška panceta” müüakse terve või pooliku kõhutükina, mille välimise osa kamarale on põletatud „Kraška panceta” logo. Ostjate soove arvestades (delikatessimüük) võib toode olla lõigatud ühtse suurusega viiludeks. Kõhutüki iseloomulike organoleptiliste omaduste, tailiha punase ja pekiosa kreemikasvalge värvuse säilitamiseks on ülimalt oluline toote „Kraška panceta” lõikamise ja pakendamise protsessi üksikasjalik tehnoloogiline järelevalve. Kõhutüki kvaliteeti võib oluliselt rikkuda õhu käes hoidmisest tingitud oksüdeerumine. Seepärast võib toodet „Kraška panceta” lõigata ja kaubanduslikult pakendada üksnes kõnealuse toote tootmiseks registreeritud tootmisettevõtetes. Sel viisil on toodet võimalik pakendada viivitamata, vältida sobimatu temperatuuri juures õhuga kokkupuutumisest tingitud oksüdeerumist ning tagada peekoni vajalik mikrobioloogiline ohutus. Sellise süsteemi abil tagatakse pidev järelevalve, täielik jälgitavus ning toote „Kraška panceta” iseloomulike omaduste säilimine, mis on olulise tähtsusega autentsuse ja tarbijate usalduse püsimajäämiseks.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kõigil tootjatel, kellele on antud toote „Kraška panceta” tootmise spetsifikaadi vastavustunnistused, on õigus tähistada oma tooteid kõnealuse toote nimetuse ja logoga. Logol on kõhutüki stiliseeritud kujutis ning nimetus „Kraška panceta”. Tootja registreerimisnumber on logo kõrval. Logo kasutamine on „Kraška panceta” kõigi turustamisviiside puhul kohustuslik. „Kraška panceta” tervetel tükkidel on kamarasse põletatud identifitseerimistähis.

Toode „Kraška panceta” peab olema ka identifitseeritav sõnade zaščitena geografska označba (kaitstud geograafiline tähis) ja riikliku kvaliteedisümboli alusel.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toote „Kraška panceta” tootmispiirkond hõlmab piirkonda, mis on piiritletud mõttelise joonega Kostanjevica na Krasust kuni Opatje külani, sealt edasi piki Sloveenia ja Itaalia riigipiiri kuni Lipica piiripunktini, sealt edasi piki maanteed kuni Lokevi asulani, siis mööda teed edasi Divačani, sealt otsejoones edasi Vrabče, Štjaki, Selo, Krtinovica, Kobdilj külani ning sealt otse läbi Lipa ja Temnica suunas Mali Dolist Škrbinani ning lõpuks tagasi Kostanjevica na Krasusse. Kõik eespool nimetatud külad on määratletud geograafilise piirkonna osad.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Karst (Kras) on üks suuremaid Sloveenia maastikualasid. See on tüüpilise karsti maastikuga lainjas-künklik lubjakiviplatoo (orud, karstilehtrid, külgorud, kuristikud ja maa-alused koopad). Karstialale on iseloomulik lubjarikas pinnas; lubjakivipinnase peal on Karsti kuulus punane muld, tuntud ka kui terra rossa. Pealiskihi moodustab õhuke, peamiselt kivine mullakiht, mille mõnes osas on siiski kõrrelisi, põõsaid ja hõredat metsa.

Karsti piirkonna kliimat mõjutab peamiselt mere lähedus. See on koht, kus pehme vahemereline kliima saab kokku külma kontinentaalse õhumassiga. Piirkonnale on omased temperatuurikõikumised, kuna külm kontinentaalne õhk tungib Karsti boora tuulena Vahemere piirkonda. Tänu lähedaolevale merele võib temperatuur keset talve pärast päevikestnud jääkülmi boora tuuli järsult tõusta. Mahasadanud lumi sulab kiiresti. Mere lähedus mõjutab oluliselt ka suveaega, mil valitseb kuum ja selge ilm. Karsti platoo mitmekesise maastiku ja mere vahetu läheduse tõttu puhuvad piirkonnas alati tuuled või tuulehood, millest on tingitud määratletud geograafilise piirkonna üsna madal suhteline õhuniiskus.

Piirkonna loodusolud tagavad liha kuivatamiseks soodsa mikroklimaaga tingimused, mida kohalikud elanikud on iidsetest aegadest ära kasutanud. Niiskuse ja temperatuuri õige tasakaalu saavutamiseks kasutavad nad paksude seintega Karsti majade eri ruume. Talunikud kannavad reietükke (pršut), kõhutükki (panceta), seakaela (vratovina), vorste ja muid lihatooteid ruumist ruumi, et saavutada laagerdumisprotsessi iga etapi jaoks vajalik niiskuse ja temperatuuri tasakaal. Nii on aja jooksul kogemuste suurenedes paranenud tehnilised oskused ja praktilised teadmised muutunud kohalike hulgas püsitraditsiooniks.

5.2.   Toote eripära:

Toode „Kraška panceta” on ristkülikukujuline tükk, mis koosneb üheksa kuni kümne ribiga kõhu- ja küljetükist. Tai- ja pekiliha suhe on õige just sel viisil lõigatud tükis. Sellises kõhutükis on tailiha rohkem kui pekki. Teine eripära on üksnes kuivsoolamisprotseduur, mille puhul kasutatakse traditsiooniliselt meresoola. Kuivatamis-/laagerdumisprotsess ei hõlma kuumtöötlemist ja toimub temperatuuril 18 °C. See tähendab, et lihavalgud kuumuse tõttu ei muutu ja rasvkude püsib tihkena.

Tänu kõnealustele protsessidele ja kuivatamise/laagerdumise ülikorrektsele järelevalvele saadakse toote „Kraška panceta” iseloomulik kvaliteet, mis on tarbijate poolt kõrgelt hinnatud ning mille tõttu on tootest saanud edukas kaubaartikkel.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kaitstud geograafilise tähisega toode „Kraška panceta” põhineb tootmise traditsioonil ja toote mainel.

Karsti piirkonnas saab pehme vahemereline kliima kokku külma kontinentaalse õhumassiga. Karsti platoo mitmekesisus ja mere vahetu lähedus tingib selles geograafilises piirkonnas pideva tuule või tuulehood, mistõttu suhteline õhuniiskus on seal üsna madal. Kõhutüki tootmisel on liha kuivatamiseks soodsad looduslikud tingimused ja turunõudlus soodustanud kohalike elanike tahet seda nõudlust järgida.

Lihakuivatamise pikaajalisest traditsioonist annavad tunnistust 1689. aastast pärit ürikud. Aja jooksul kasutatud kogemuste varal kujunenud tehnilised oskused on kohalike hulgas muutunud püsitraditsiooniks, mille kestmise eest on hoolt kantud põlvest põlve. Tänu Karsti piirkonna elanike tootmistegevusele on välja kujunenud toote „Kraška panceta” äratuntav kuju ja organoleptilised omadused.

Erinevalt Sloveenia teiste alade elanikest toodavad Karsti piirkonna elanikud kuivatatud lihatooteid alati kuivsoolamise teel, kasutades väheses koguses soola. Sloveenia muudes piirkondades kasutatakse soolvett või kuiv- ja märgsoolamise kombinatsiooni. Kuivsoolamisprotsess ja madalal temperatuuril suhteliselt pikka aega laagerdumine mõjutavad oluliselt toote „Kraška panceta” eripäraseid organoleptilisi omadusi. Tänu laagerdumisastmele, iseloomulikule lõhnale ja maitsele on toode „Kraška panceta” selline eriroog, mida Karsti prosciutto'ga (Kraški pršut) serveeritakse ametlikel üritustel tavapärase eelroana.

Toote „Kraška panceta” tootmise uus ajastu algas 1977. aastal, kui tootjad hakkasid tegutsema eritehnoloogiaga varustatud tootmisüksustes.

Toote „Kraška panceta” mainest annavad tunnistust eri kirjandusteosed, brošüürid, teabematerjalid jne; 1978. aastal laskis üks tootjatest kõnealuse toote tutvustamiseks trükkida reklaamvoldiku. Stanislav Renčelj tutvustas toodet „Kraška panceta” raamatutes „Suhe mesnine narodne posebnosti” (Kuivatatud lihatooted – rahvusroad) (1991), „Kraška kuhinja” (Karsti köök) (1999), „Suhe mesnine na Slovenskem” (Sloveenia kuivatatud lihatooted) (2008) ning „Okusi Krasa” (Karsti piirkonna maitsed) (2009). Janez Bogataj raamatus „Okusiti Slovenijo” (Sloveenia maitse) (2007) on toodet „Kraška panceta” tutvustatud Sloveenia eriroana. Kõnealusest tootest on kirjutatud mitmetes reklaamartiklites nagu kolmekeelses „Do odličnosti za dober okus, Slovenija” (Suurepärase maitse poole, Sloveenia) trükises „Edamus, Bibamus, Gaudeamus” (Interreg III projekt, 2006), samuti väljaannetes „Kras in Kraške posebnosti” (Karsti piirkond ja Karsti eriroad) (Phare programm), „Pomlad Kraških dobrot” (Karsti delikatesside õitseaeg) (Karsti pilootprojekt, 2011), „Dobrote Krasa in Brkinov” (Karsti ja Brkini piirkondade delikatessid) (Sežana omavalitsus, 2010) jne.

Toote „Kraška panceta” tootjad on osalenud Gornja Radgona rahvusvahelisel põllumajanduse ja toiduainete messil, kus viimase kümne aasta jooksul on kõnealune toode saanud suure tunnustuse ja mitmete asuhindade osaliseks.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.mkgp.gov.si/fileadmin/mkgp.gov.si/pageuploads/Varna_hrana/junij2010/Spec_Kraska_panceta.pdf


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.