9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/1

1.

12. oktoobril 2011 võttis komisjon vastu järgmised ettepanekud (edaspidi „ettepanekud”) ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) kohta pärast 2013. aastat, mis saadeti samal päeval Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks:

2.

Euroopa andmekaitseinspektor avaldab heameelt, et komisjon temaga ametlikult konsulteerib ning tervitab käesolevale arvamusele osundava viite lisamist otsetoetuste määruse, ÜTK määruse, maaelu arengu määruse ja horisontaalse määruse kavandatud preambulisse.

3.

Ettepanekute eesmärk on sätestada raamtingimused 1) elujõulisele toidutööstusele, 2) loodusvarade säästvale majandamisele ja kliimameetmetele ning 3) tasakaalustatud territoriaalsele arengule. Selleks otstarbeks kehtestatakse mitu toetuskava põllumajandustootjatele, aga ka muid meetmeid põllumajanduse ja maaelu arendamiseks.

4.

Programmide elluviimise eri etappides (abitaotluste menetlemisel, maksete läbipaistvuse tagamisel, pettuste vältimisel ning selle vastu võitlemisel jne) töödeldakse – peamiselt toetusesaajate, kuid ka kolmandate isikute – isikuandmeid. Kuna andmete töötlemine toimub põhiosas liikmesriikides ja liikmesriikide vastutusel, on komisjonil juurdepääs enamikule neist andmetest. Toetusesaajad, ja teatud juhtudel ka kolmandad isikud, peavad andma – näiteks pettusevastaste kontrollide eesmärgil – teavet selleks määratud pädevatele asutustele.

5.

Andmekaitse tähtsust ÜPP kontekstis rõhutas Euroopa Kohus Schecke kohtuasjades tehtud otsuses, millega tunnistati kehtetuks Euroopa põllumajandusfondidest toetust saavate isikute nimede avaldamist käsitlevad ELi õigusaktid (10). Euroopa andmekaitseinspektor on teadlik, et praegusel juhul ei ole andmekaitseaspektid ettepanekute kese. Kuna ettepanekud on siiski seotud isikuandmete töötlemisega, on vajalik esitada mõned asjakohased märkused.

6.

Käesoleva arvamuse eesmärk ei ole analüüsida kogu ettepanekute paketti, vaid pakkuda sisendit ja suuniseid, kuidas kavandada ÜPP haldamiseks vajalike isikuandmete töötlemist viisil, mis austaks põhiõigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele ning tagaks samas tõhusa toetuste haldamise, pettuste ennetamise ja uurimise ning kulutuste läbipaistvuse ja nende eest vastutamise.

7.

Seda silmas pidades on käesolev arvamus jagatud kaheks osaks: esimene, üldisem osa sisaldab analüüsi ja soovitusi, mis on kohaldatavad enamikule ettepanekutest. Selles on kajastatud eelkõige märkused komisjoni delegeeritud ja rakendusvolituste kohta. Teises osas käsitletakse mitmes ettepanekus (11) sisalduvaid konkreetseid sätteid ja antakse soovitusi neis tuvastatud probleemide lahendamiseks.

8.

Nagu märgitud, viiakse suurem osa töötlemistoimingutest läbi liikmesriikides. Paljudel juhtudel on komisjonil aga võimalik isikuandmetele juurde pääseda. Sellega seoses avaldab Euroopa andmekaitseinspektor heameelt, et asjakohaste ettepanekute preambulitesse on lisatud viited direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamise kohta (12).

9.

Üldistavalt võib öelda, et ettepanekutes ei käsitleta mitmeid andmekaitse seisukohast olulisi küsimusi, vaid neid kavatsetakse reguleerida rakendus- või delegeeritud aktidega. See kehtib näiteks meetmete kohta, mida kavatsetakse võtta seoses toetuste järelevalvega, IT-süsteemide rajamisega, kolmandatele riikidele teabe edastamisega ning kohapealsete kontrollidega (13).

10.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatakse komisjoni delegeeritud volituste rakendamise tingimused. Komisjonile võidakse delegeerida õigus täiendada või muuta „seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi”. Samuti määratakse sõnaselgelt kindlaks „volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus”. Rakendusvolitustega seoses sätestatakse ELi toimimise lepingu artiklis 291, et need võidakse anda komisjonile, kui „liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi”. Tagatakse, et liikmesriigid teostavad vajalikku järelevalvet.

11.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et ettepanekutes kavandatud andmetöötluse keskseid osi ja vajalikke andmekaitsemeetmeid ei saa käsitleda mitteolemuslike osadena. Õiguskindluse suurendamiseks tuleks seetõttu vähemalt järgmised asjaolud sätestada juba peamistes seadusandlikes aktides (14):

12.

Kui nimetatud üksikasju on peamistes seadusandlikes ettepanekutes täpsustatud, siis võib erikaitsemeetmete üksikasjalikumaks rakendamiseks kasutusele võtta delegeeritud või rakendusakte. Euroopa andmekaitseinspektor loodab, et temaga konsulteeritakse andmekaitsega seonduvaid küsimusi käsitlevate rakendus- ja delegeeritud aktidega seoses.

13.

Mõningatel juhtudel võidakse töödelda (kahtlustatavate) õigusrikkumiste andmeid (näiteks pettusega seoses). Kuna andmekaitset käsitlevad kohaldatavad õigusaktid näevad sellistele andmetele ette täiendava kaitse, (17) võidakse eelnevalt vajada pädeva riikliku andmekaitseameti või Euroopa andmekaitseinspektori kontrolli (18).

14.

Lõpetuseks, ette tuleb näha julgeolekumeetmed, seda eriti seoses arvutipõhiste andmebaaside ja süsteemidega. Arvesse tuleb võtta ka vastutuse ja eraelu kavandatud puutumatuse põhimõtteid.

15.

ÜTK määruse artiklis 157 antakse komisjonile õigus kehtestada rakendusakte, mis käsitlevad erineval otstarbel (näiteks turu läbipaistvuse tagamiseks, ÜPP meetmete kontrollimiseks või rahvusvaheliste kokkulepete rakendamiseks) teatistele esitatavaid nõudeid, (19) võttes arvesse „andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel” (20). Euroopa andmekaitseinspektor teeb ettepaneku selles sättes täpsustada, milliseid andmeallikaid igal konkreetsel otstarbel kasutakse. Sellega seoses soovib Euroopa andmekaitseinspektor juhtida tähelepanu ohule, et andmebaaside omavaheline ühendamine võib olla vastuolus otstarbe piiramise põhimõttega, (21) mille järgi ei tohi isikuandmeid töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus nende kogumise algsete eesmärkidega (22).

16.

Maaelu arengu määruse artiklites 74 ja 77 sätestatakse, et järelevalve ja hindamise eesmärgil „loovad komisjon ja liikmesriigid ühiselt” jälgimis- ja hindamissüsteemi, mis hõlmab ka elektroonilist teabesüsteemi. Süsteem sisaldab toetusesaajate esitatud andmete töötlemist „toetusesaajate ja projekti põhitunnuste kohta” (artikkel 78). Vastavas sättes tuleb täpsustada, kas selline põhiteave sisaldab isikuandmeid. Lisaks tuleb kindlaks määrata töödeldavate andmete liigid ning konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga artiklis 74 ette nähtud rakendusaktidega seoses.

17.

Lisaks nähakse sama ettepaneku artiklis 92 ette, et „komisjon loob koostöös liikmeriikidega” uue teabesüsteemi, mis võimaldab „ühist huvi pakkuva teabe” turvalist vahetamist. Vahetatava teabe liikide määratlus on liiga lai ning seda tuleb kitsendada, juhul kui selle süsteemi vahendusel hakatakse edastama isikuandmeid. Lisaks tuleb täpsustada artiklite 77 ja 92 omavahelist seost, sest jääb ebaselgeks, kas neil on sama eesmärk ja ulatus.

18.

Horisontaalse määruse põhjenduses 40 sedastatakse, et liikmesriigid peaksid kasutama teatavate maksete puhul ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (23) ning liikmesriikidel tuleks „liidu toetuse tõhususe ja järelevalve edendamiseks” lubada „ühtset süsteemi kasutada ka liidu muude toetuskavade suhtes”. Seda sätet tuleks selgitada, seda eriti juhul, kui see ei käsitle ainult sünergiate ärakasutamist infrastruktuuri tähenduses, vaid ka neis säilitatava teabe kasutamist teiste toetuskavade kontrollimise eesmärgil.

19.

Horisontaalse määruse artikli 73 lõike 1 punkti c kohaselt peab toetusetaotluses lisaks teabele põldude ja toetusõiguse kohta sisalduma ka „muu teave, mis on sätestatud käesolevas määruses või nõutud asjaomase põllumajandusalase sektoripõhise õigusakti rakendamiseks või asjaomase liikmesriigi poolt” (24). Juhul kui eeldatakse, et see teave sisaldab isikuandmeid, siis tuleb täpsustada, millised on nõutud andmete liigid.

20.

Horisontaalses määruses sätestatakse, millised on ühist põllumajanduspoliitikat rakendavad asutused ning määratakse kindlaks nende ülesanded (artiklid 7 kuni 15). Komisjonile nähakse ette järgmised pädevused (jaotised IV–VII):

21.

Eelmises lõigus nimetatud esimene ülesanne hõlmab isikuandmete töötlemist, samal ajal kui teise ülesande täitmiseks vajadus isikuandmete töötlemise järele esmapilgul puudub: meetmete üldist hindamist on võimalik teostada ka koond- või anonüümsete andmete põhjal. Juhul kui komisjon ei suuda isikuandmete töötlemise vajadust selles kontekstis piisavalt põhjendada, tuleb lisada selgitus, et komisjonile ei edastata meetmete üldise hindamise otstarbel isikuandmeid.

22.

Horisontaalse määruse artiklites 49 kuni 52 ning 61 kuni 63 kehtestatakse kohapealsete kontrollide eeskirjad (27). Ettepanekus sätestatakse, et selliseid kontrolle viivad peamiselt läbi liikmesriikide pädevad asutused, eriti koduvisiite ja isikute ametlikku küsitlemist, kuid komisjonil on sel viisil kogutud teabele juurdepääs. Siinkohal tuleks seadusandjal täpsustada, et komisjon pääseb sellistele andmetele juurde vaid juhul, kui see on vajalik kontrolli eesmärkidel. Samuti tuleb kindlaks määrata isikuandmete liigid, millele komisjon juurde pääseb.

23.

Horisontaalses määruses nähakse toetuste järelevalve eesmärgil ette ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi loomine (28) (artiklid 68–78), mis koosneb mitmest andmebaasist:

24.

Elektroonilise andmebaasi koosseisu kuulub üks andmebaas igast liikmesriigist (ja valikuliselt liikmesriikidesisesed detsentraliseeritud andmebaasid). Selles registreeritakse iga toetusesaaja toetuse- ja maksetaotlustest saadud andmed. Võttes arvesse asjaolu, et kõik toetusetaotluste kaudu kogutud andmed ei ole kontrolli eesmärkidel vajalikud, tuleb leida võimalusi selliste isikuandmete töötlemise vähendamiseks.

25.

Juurdepääs ühtsele haldus- ja kontrollisüsteemile ei ole sõnaselgelt reguleeritud. Sarnaselt kohapealsete kontrollide kohta tehtud märkustele soovitab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjal kehtestada süsteemile juurdepääsuks selgelt sätestatud eeskirjad.

26.

Kontrollidega seoses sätestatakse horisontaalses määruses eeskirjad äridokumentide, sealhulgas kolmandate isikute äridokumentide kontrollimiseks (artiklid 79–88) (29). Neis dokumentides võivad sisalduda kolmandate isikute isikuandmed. Õigusaktis tuleb täpsustada, millistel tingimustel kolmandatelt isikutelt nende äridokumentide esitamist nõutakse (30).

27.

Sama ettepaneku artiklis 87 sätestatakse, et komisjoni ametnikel on „[a]sjakohaste riiklike õigusaktide kohaselt” juurdepääs kõigile „kontrolliks ettevalmistatud või sellest tulenevatele” dokumentidele. See kehtib nii juhtudel, mil komisjoni ametnikud võivad kontrollides osaleda (lõige 2), kui ka juhtudel, mil teatavaid toiminguid peavad läbi viima selle liikmesriigi, milles kontroll läbi viiakse, õigusaktide alusel spetsiaalselt määratud ametnikud (lõige 4). Mõlemal juhul tuleb tagada, et komisjoni ametnikud pääsevad neile andmetele juurde vaid vajadusel (näiteks kontrolli eesmärkidel), ning seda ka juhtudel, mil siseriiklik õigus lubab juurdepääsu teistel eesmärkidel. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub seadusandjat üles lisama teksti vastavad täpsustused.

28.

Horisontaalse määruse artikli 102 kohaselt peavad liikmesriigid edastama komisjonile teatavat liiki teavet, deklaratsioone ja dokumente. See hõlmab ka kokkuvõtteid kõigi „auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest” (artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkt v). Praegusel juhul tuleb täpsustada, et neis kokkuvõtetes ei sisaldu isikuandmeid või, juhul kui isikuandmete esitamine on vajalik, määratleda, millistel eesmärkidel isikuandmeid tuleb esitada.

29.

Horisontaalse määruse artikli 70 lõikes 1 sätestatakse, et elektrooniline andmebaas võimaldab liikmesriigi pädeval asutusel saada kätte andmed alates 2000. aastast ja võimaldab „saada otse ja viivitamata kätte” ka vähemalt viie eelneva järjestikuse kalendriaasta andmeid (31).

30.

Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem võimaldab „toetusõigusi kontrollida ning teha ristkontrolli toetusetaotlustega ja põldude identifitseerimise süsteemiga”. Horisontaalse määruse artikli 72 lõikes 2 sätestatakse, et need andmed peavad olema kättesaadavad vähemalt neli aastat (32).

31.

Nende kahe süsteemiga seoses juhib Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktile e ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punktile e, milles sätestatakse, et tuvastataval kujul ei tohi andmeid säilitada kauem kui see on vajalik nende andmete kogumise eesmärgil. Sellest tulenevalt tuleb määratleda lisaks minimaalsetele säilitamisperioodidele ka maksimaalsed säilitamisperioodid.

32.

ÜTK määruse artikli 157 lõike 1 teises lõigus sätestatakse, et andmeid võib edastada kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Euroopa andmekaitseinspektor juhib tähelepanu, et isikuandmete edastamine riikidele, mis ei paku piisavat andmekaitset, on konkreetsest juhtumist lähtuvalt põhjendatud vaid juhul, kui kohaldada saab mõnda direktiivi 95/46/EÜ artiklis 26 või määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 lõikes 6 esitatud erandit (näiteks kui andmete edastamine on vajalik või seadusega ette nähtud, sest seda nõuab avalik huvi).

33.

Sellisel juhul tuleb kindlaks määrata andmeedastuse täpne eesmärk (näiteks, et see on seotud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisega) (33). Vastavates rahvusvahelistes kokkulepetes peaksid sisalduma erikaitsemeetmed, mis käsitlevad isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset ning nende õiguste kasutamist andmesubjektide poolt. Juhul kui andmete edastaja on komisjon, siis tuleb andmete edastamiseks taotleda lisaks Euroopa andmekaitseinspektori luba (34).

34.

Horisontaalse määruse põhjenduses 70 ja ettepanekute selgitavas memorandumis märgitakse, et ettevalmistamisel on uued eeskirjad, milles käsitletakse toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamist, „võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu esitatud vastuväiteid” Schecke (35) kohtuasjas.

35.

Euroopa andmekaitseinspektor tuletab meelde, et eeskirjades, milles reguleeritakse toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamist, tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Nagu on kinnitanud Euroopa Kohus, (36) tuleb saavutada mõistlik tasakaal toetusesaajate eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud põhiõiguste ning Euroopa Liidu huvide vahel tagada läbipaistvus ja riiklike vahendite mõistlik haldamine.

36.

See kehtib ka ÜTK määruse artikli 157 lõike 1 teises lõigus sätestatu kohta, mille alusel võib andmeid „avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi”. Artikli 157 lõike 2 punktis d ning sama artikli lõike 3 punktis c antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse „teabe avaldamise tingimused ja vahendid”, ning rakendusakte teabe ja dokumentide avaldamise korra kohta.

37.

Euroopa andmekaitseinspektor avaldab heameelt, et teabe ja dokumentide avaldamisel kohaldatakse isikuandmete kaitset. Siiski tuleb olulised üksikasjad, näiteks avaldamise eesmärk ja avaldatavad andmeliigid, täpsustada ettepanekutes, mitte teha seda rakendus- või delegeeritud õigusaktiga.

38.

Kindlaks tuleb määrata andmesubjektide õigused, seda eriti seoses juurdepääsuõiguse ning õigusega tutvuda andmetega. See kehtib eelkõige horisontaalse määruse artikli 81 kohta, mille kohaselt võib kontrollida taotlusesaajate, kuid ka tarnijate, klientide, veoettevõtjate ja teiste kolmandate isikute äridokumente. Kuigi toetusesaajad võivad olla oma isikuandmete töötlemisest teadlikud, tuleb küllaldaselt teavitada ka kolmandaid isikuid sellest, et nende andmeid võidakse kasutada kontrolli eesmärkidel (näiteks isikuandmete puutumatust käsitleva teate esitamisega andmete kogumise hetkel ning vastava teabega kõikidel asjakohastel veebisaitidel ja dokumentidel). Ettepanekutesse tuleb lisada kohustus teavitada andmesubjekte, sealhulgas kolmandaid isikuid.

39.

Ette tuleb näha julgeolekumeetmed, eriti seoses arvutipõhiste andmebaaside ja süsteemidega. Arvesse tuleb võtta ka vastutuse ja eraelu kavandatud puutumatuse põhimõtteid. Loend nende arvutipõhiste andmebaaside ja süsteemidega seoses võetavatest julgeolekumeetmetest tuleks kehtestada vähemalt delegeeritud või rakendusaktidega. See on seda olulisem, et kontrollide raames töödeldavad isikuandmed võivad sisaldada kahtlustatavaid õigusrikkumisi käsitlevaid andmeid.

40.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab horisontaalse määruse artiklis 103 kehtestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja ametisaladuse kaitsmist kontrolli teostamisel vastavalt sama määruse artiklitele 79–88.

41.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et õiguskindluse suurendamiseks tuleb ettepanekutes kavandatud andmetöötlustoimingute kesksed osad ja vajalikud andmekaitsemeetmed reguleerida mitte delegeeritud või rakendusaktides, vaid peamistes seadusandlikes ettepanekutes:

42.

Neid üksikasju võib täpsustada delegeeritud või rakendusaktidega. Euroopa andmekaitseinspektor loodab, et temaga sellega seoses konsulteeritakse.

43.

Lisaks tuleb vähemalt rakendus- või delegeeritud aktidega ette näha julgeolekumeetmed, eriti seoses arvutipõhiste andmebaaside ja süsteemidega. Arvesse tuleb võtta ka vastutuse ja eraelu kavandatud puutumatuse põhimõtteid.

44.

Võttes arvesse, et mõningatel juhtudel võidakse töödelda (kahtlustatavaid) õigusrikkumisi (näiteks pettuseid) käsitlevaid andmeid, võidakse eelnevalt vajada pädeva riikliku andmekaitseameti või Euroopa andmekaitseinspektori kontrolli.

9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/10

1.

18. mail 2011 võttis komisjon vastu kuriteoohvrite kaitset käsitlevate õigusaktide paketi. Õigusaktide pakett hõlmab ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (edaspidi „kavandatav direktiiv”), ning ettepanekut võtta vastu määrus tsiviilasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (edaspidi „kavandatav määrus”) (3). Mõlema ettepanekuga kaasneb komisjoni teatis ohvrite õiguste tugevdamise kohta ELis (4).

2.

Euroopa andmekaitseinspektoriga ei konsulteeritud määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt vaatamata asjaolule, et seadusandlik algatus oli Euroopa andmekaitseinspektori seadusandliku konsultatsiooni prioriteetide loetelus (5). Käesolev arvamus põhineb seega nimetatud määruse artikli 41 lõikel 2. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada vastuvõetud õigusaktide preambulisse viite käesolevale arvamusele.

3.

Euroopa andmekaitseinspektor kiidab heaks õigusaktide paketi poliitilised eesmärgid, mis kooskõlas Stockholmi programmi ja selle tegevuskavaga tugevdavad kuriteoohvrite õigusi ja tagavad, et rahuldataks nende vajadus kaitse, toetuse ja õiguskaitse kättesaadavuse järele (6).

4.

Kavandatava direktiiviga tahetakse asendada nõukogu raamotsus 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses (7). Sellega kehtestatakse ühised miinimumeeskirjad kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse kohta. Eelkõige on kavandatava direktiivi eesmärk tagada ohvrite austav kohtlemine, kaitsetute ohvrite erivajaduste arvessevõtmine, ohvritele piisav toetus ja teave ning võimalus osaleda menetluses (8).

5.

Kavandatava määruse eesmärk on tagada, et ohver, kelle suhtes kohaldatakse ühes liikmesriigis kaitsemeedet tsiviilasjas, saaks samasuguse kaitse osaliseks ka teises liikmesriigis, kui ta sinna elama asub, ilma et ta peaks läbima eraldi menetlust (9). See meede täiendab Euroopa lähenemiskeelu direktiivi ettepanekut (edaspidi „Euroopa lähenemiskeelu algatus”), mis käsitleb kriminaalasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist. Euroopa lähenemiskeelu algatust, mille kohta Euroopa andmekaitseinspektor avaldas arvamuse oktoobris 2010, (10) arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

6.

Eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kesksel kohal, nagu on sätestatud Stockholmi programmis, eelkõige seoses kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga. Oktoobris 2010 avaldas Euroopa andmekaitseinspektor arvamuse Euroopa lähenemiskeelu algatuse kohta, rõhutades vajadust järjepideva andmekaitsesüsteemi järele kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna algatustes (11). Sealjuures rõhutas Euroopa andmekaitseinspektor, et andmete töötlemist kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas iseloomustab andmete eriline tundlikkus ja asjaomase töötlemise võimalik mõju andmesubjektidele (12). Sellepärast on vaja pöörata selle valdkonna algatuste andmekaitseaspektidele vajalikku tähelepanu ning kehtestada vajadusel piisavad eeskirjad ja tagatised.

7.

Euroopa andmekaitseinspektori sõnul on eraelu puutumatusel ja isikuandmete kaitsel, mille kavandatavad õigusaktid peaksid tagama, ohvrikaitses väga oluline osa. Sellepärast keskendub käesolev arvamus ettepanekute eraelu puutumatusega seotud aspektidele ja esitab ideid ohvrikaitse parandamiseks või tugevdamiseks.

8.

Kavandatava direktiivi mitmed sätted käsitlevad otseselt või kaudselt eraelu puutumatust ja andmekaitset (13). Üldiselt kiidab Euroopa andmekaitseinspektor need sätted heaks, kuna nende eesmärk on ohvrite eraelu kaitsmine. Siiski arvab ta, et kaitsestandardeid võiks mõnel juhul tugevdada ja täpsustada, ilma et see piiraks nende kui miinimumnõuete olemust.

9.

Euroopa andmekaitseinspektor keskendub oma märkustes peamiselt järgmistele aspektidele: 1) kavandatava direktiivi artikkel 23, mis käsitleb õigust eraelu kaitsele ja suhteid meediaga, 2) ohvrite õigus saada teavet ja juurdepääs oma isikuandmetele ning 3) ohvri ja ohvriabiteenuste osutajate vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitsmine. Neid aspekte käsitletakse järgnevates alajaotustes.

10.

Kavandatava direktiivi peamine eraelu puutumatust käsitlev sisuline säte on artikkel 23 pealkirjaga „Õigus eraelu kaitsele”. Artikli 23 lõikes 1 sätestatakse, et „[l]iikmesriigid tagavad, et õigusasutused saavad kohtumenetluste jooksul kohaldada asjakohaseid meetmeid kuriteoohvri ja tema pereliikmete eraelu ja fotokujutiste kaitseks”. Euroopa andmekaitseinspektor teeb selle sätte kohta mitmeid tähelepanekuid.

11.

Esiteks ei sätestata artikli 23 lõikes 1 kuriteoohvrite eraelu täielikku kaitset. Sätte reguleerimisala on palju piiratum, kuna see näeb ette lihtsalt „õigusasutuste” õiguse võtta kaitsemeetmeid „kohtumenetluste käigus”. Siiski ei peaks eraelu puutumatus olema kindlustatud ainult „kohtumenetluste käigus”, vaid ka uurimise ja kohtueelse etapi ajal. Üldiselt tuleb eraelu puutumatus tagada vajaduse korral alates esimesest kokkupuutest pädevate ametiasutustega ja samuti pärast kohtumenetluse lõppu.

12.

Sellega seoses tasub märkida, et mitmes rahvusvahelises õigusaktis on rakendatud põhjalikumat lähenemisviisi kui artikli 23 lõikes 1. Euroopa Nõukogu soovituses Rec(2006) 8 kuriteoohvrite abistamise kohta sätestatakse näiteks, et „[r]iigid peaksid astuma vajalikke samme, et säästa võimalikult suurel määral ohvrite eraelu ja pereelu ning samuti kaitsta ohvrite isikuandmeid, eelkõige uurimise ja vastutusele võtmise ajal” (esiletõst lisatud) (14). Muud õigusaktid sisaldavad sarnaseid sätteid (15).

13.

Eespool esitatut silmas pidades soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada artiklile 23 esimese lõigu, mis sätestab üldisemalt, et liikmesriigid teevad omalt poolt kõik, et tagada ohvrite eraelu ja pereelu puutumatus ning isikuandmete kaitse alates esimesest kokkupuutest pädevate ametiasutustega kriminaalmenetluse lõpuni ja ka pärast seda. Lisaks tuleks muuta praegust artikli 23 lõiget 1, võimaldades õigusasutustel rakendada kaitsemeetmeid ka kriminaaluurimise ajal.

14.

Teiseks, artikli 23 lõige 1 ei sisalda ühtegi viidet nende erimeetmete sisule, mida õigusasutused võivad võtta, et kaitsta ohvrite õigust eraelu puutumatusele. Euroopa andmekaitseinspektor mõistab soovi jätta liikmesriikidele selles valdkonnas võimalikult suur tegutsemisvabadus. Siiski tuleks olla täpsem. Ettepanek võiks sisaldada loetelu miinimummeetmetest, mida õigusasutused võivad vastavalt siseriiklikule õigusele võtta, et kaitsta ohvri eraelu puutumatust (16). See võiks sisaldada näiteks järgmist liiki meetmeid:

15.

Kolmandaks ei sisalda artikkel 23 ühtegi sätet, mis kindlustaks riigiasutuste valduses oleva teabe konfidentsiaalsuse. Selle kohta pakutakse eespool viidatud Euroopa Nõukogu soovituses Rec(2006) 8 jällegi kasulikke näiteid. Soovituse punktis 11 on sätestatud, et riigid nõuaksid kõikidelt ohvritega kokkupuutuvatelt asutustelt selgete standardite vastuvõtmist, mille alusel nad võivad ohvrilt või ohvri kohta saadud teavet kolmandale isikule avalikustada ainult tingimusel, et ohver on andnud sõnaselge nõusoleku selle avalikustamiseks või on esitatud vastav seaduslik nõue või antud seaduslik luba. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab seadusandjal tungivalt sarnane säte kavandatavasse direktiivi lisada.

16.

Artikli 23 teises lõigus sätestatakse, et „[l]iikmesriigid ärgitavad meediat välja töötama eneseregulatsioonimeetmeid kuriteoohvrite eraelu, isikupuutumatuse ja isikuandmete kaitseks”. Siinkohal on ettepanekus samuti kasutatud minimalistlikku lähenemisviisi eneseregulatsioonivahendile pelgalt viidates.

17.

Euroopa andmekaitseinspektor mõistab põhjusi, miks suhtutakse sellesse teemasse ettevaatlikult, ja üldiselt nõustub komisjoni lähenemisviisiga. Meedia ning eraelu puutumatuse suhe on äärmiselt tundlik ja keeruline. Selles valdkonnas võivad etendada olulist osa ka liikmesriikide erinevad traditsioonid ja kultuurilised erinevused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätestatud piirides. See lähenemisviis oleks järjepidev ka praeguses andmekaitse raamistikus (direktiivi 95/46/EÜ artikkel 9), mis jätab liikmesriikidele üsna palju tegutsemisruumi, kui andmeid töödeldakse ajakirjanduse jaoks või kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse huvides (17).

18.

Euroopa andmekaitseinspektor on veendunud, et eneseregulatsioon võib olla oluline vahend eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse vastavusseviimisel. Lisaks kajastab artikli 23 lõige 2 soovituses Rec(2006) 8 väljendatud lähenemisviisi, mille kohaselt riigid peaksid julgustama meediat vastu võtma ja järgima eneseregulatsioonimeetmeid, et kaitsta ohvrite eraelu ja isikuandmeid (18). Eneseregulatsioonivahendid võivad toimida ka koos riikliku raamistiku sätetega, kuid need sätted peavad olema kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 kohta (19).

19.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et kavandatava direktiivi artiklis 3, mis käsitleb teabe saamise õigust alates esimesest kokkupuutest pädeva ametiasutusega, ei mainita andmekaitsega seotud teavet. Isikuandmete piisava kaitse tagamiseks peaksid ohvrid saama vajadusel kogu teabe, et nad saaksid täielikult mõista, kuidas nende isikuandmeid töödeldakse.

20.

Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada artiklile 3 lisasätte, milles täpsustatakse, et ohvrid peaksid saama teavet oma isikuandmete täiendava töötlemise kohta kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikliga 10. Lisaks võiks seadusandja kaaluda eeskirjade lisamist, mis käsitlevad ohvrite juurdepääsu oma isikuandmetele, tagades samas kriminaaluurimise ja vastutusele võtmisega seotud õiguspäraste huvide kaitse.

21.

Kavandatavas direktiivis tunnustatakse kuriteoohvrite õigust toetusele alates kuriteo toimumise hetkest, kogu kriminaalmenetluse jooksul ja pärast seda vastavalt ohvrite vajadustele (20). Teatud ohvrite kategooriad, nagu seksuaalvägivalla, soolise vägivalla, rassivaenu või muude vihakuritegude või terrorismi ohvrid, võivad vajada spetsialistide abi, (21) sealhulgas psühholoogilist abi. Nendel juhtudel tuleb ohvri ja abiteenuseid pakkuvate spetsialistide vahelist teabevahetust avalikustamise eest sobivalt kaitsta. Kui seda ei tehta, siis võib see pärssida ohvri vaba suhtlust nõustajaga. Sellepärast kiidab Euroopa andmekaitseinspektor heaks artikli 7 nõude, et ohvriabiteenused peavad olema konfidentsiaalsed. Siiski tuleb välja selgitada nimetatud konfidentsiaalsuse ulatus ja tagajärjed.

22.

Nimelt ei täpsustata kavandatavas direktiivis, kas ohvrite teabevahetus abiteenuste osutajatega peaks olema „privilegeeritud”, nii et selle avalikustamine kohtumenetluse käigus oleks välistatud või muul moel piiratud. Tavaliselt kehtib see juhul, kui abiteenuste osutaja on tervishoiutöötaja, kes on kohustatud ametisaladust hoidma. Siiski võib ette tulla juhtumeid, kui abi pakkujaks ei ole tervishoiutöötajad. Selles olukorras on kaheldav, kas ohver on avalikustamise eest kaitstud.

23.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab sellepärast täpsustada, et nende konkreetsete kuritegude ohvritel peaks olema õigus keelduda abiteenuse osutajaga toimunud konfidentsiaalse teabevahetuse avalikustamisest iga kohtu- või haldusmenetluse käigus ja et seda teabevahetust võib kolmas isik avalikustada ainult tema nõusolekul. See peaks tavaliselt kehtima ka iga kriminaalmenetluses, ilma et see piiraks uurimise või vastutusele võtmisega seotud õiguspäraseid ja põhjendatud huve (s.o pädevatele asutustele hädavajaliku tõendusmaterjali kogumine).

24.

Nagu juba märgitud, täiendab kavandatav määrus Euroopa lähenemiskeelu algatust kriminaalasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta. Kuna kavandatav määrus käsitleb õigusalast koostööd piiriülese mõjuga tsiviilasjades, (22) jääb selle kohaldamine endise esimese samba reguleerimisalasse ja seega direktiivi 95/46/EÜ reguleerimisalasse (23). See oli Euroopa lähenemiskeelu algatuse puhul erinev.

25.

Sellepärast soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada vähemalt ettepaneku põhjendustesse viite direktiivile 95/46/EÜ ja sätestada, et määruse alusel töödeldud isikuandmeid tuleb kaitsta vastavalt direktiivi 95/46/EÜ rakendavatele siseriiklikele seadustele.

26.

Vastavalt kavandatava määruse artiklile 5 esitab isik, kes soovib rakendada lähenemiskeeldu teises liikmesriigis, pädevatele ametiasutustele tõendi. Tõend antakse välja kavandatava määruse lisas sätestatud tüüpvormi kohaselt. Lisa sisaldab nii kaitstava kui ka ohustava isiku isikuandmeid, nagu nende identiteet ja asukoht, ning kaitsemeetme kirjeldust. Euroopa andmekaitseinspektor tõdeb, et tõendile kantavad isikuandmed, mida lisas nõutakse, on põhimõtteliselt piisavad, asjakohased ega ole nende kogumise eesmärke arvestades ülemäärased.

27.

Siiski ei selgu ettepanekust, millised kaitstava isiku isikuandmeid edastatakse ohustavale isikule, eelkõige artikli 13 alusel (24). Sellega seoses leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et ohustav isik peaks saama ainult need isikuandmed, mis on tingimata vajalikud meetme täideviimiseks. Lisaks tuleks kõnealuses teabes võimaluse korral vältida kaitstava isiku aadressi või muude kontaktandmete avalikustamist (25). Seda piirangut tuleks artikli 13 tekstis täpsustada.

28.

Euroopa andmekaitseinspektor kiidab heaks kahe vaatlusaluse ettepaneku poliitilised eesmärgid ja üldiselt jagab komisjoni lähenemisviisi. Sellegipoolest leiab ta, et kavandatavas direktiivis tuleks ohvrite eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitset mõnel juhul tugevdada ja täpsustada.

29.

Seoses kavandatava direktiiviga, mis käsitleb kuriteoohvrite õigusi ning neile pakutavat tuge ja kaitset, annab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjale järgmist nõu:

30.

Seoses kavandatava määrusega, mis käsitleb tsiviilasjades kohaldavate kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist, annab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjale järgmist nõu:

9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/16

1.

28. novembril 2011 võttis komisjon vastu nõukogu otsuse ettepaneku Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist ja selle edastamist USA Sisejulgeolekuministeeriumile) sõlmimise kohta (3) (edaspidi „leping”).

2.

9. novembril 2011 konsulteeriti Euroopa andmekaitseinspektoriga mitteametlikult seoses ettepaneku eelnõuga, kasutades kiirmenetlust. 11. novembril 2011 andis Euroopa andmekaitseinspektor välja mitu piiratud märkust. Käesoleva arvamuse eesmärk on kõnealuseid märkusi ettepaneku põhjal täiendada, et teha andmekaitseinspektori seisukohad avalikult kättesaadavaks. Käesolevas arvamuses tuginetakse muu hulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja artikli 29 töörühma mitmele varasemale sekkumisele seoses broneeringuinfoga.

3.

Lepingu eesmärk on luua nõuekohane õiguslik alus broneeringuinfo edastamiseks EList Ameerika Ühendriikidele. Praegu toimub edastamine 2007. aasta lepingu (4) alusel, sest Euroopa Parlament otsustas hääletuse nõusoleku andmise kohta edasi lükata, kuni on lahendatud tema tõstatatud andmekaitseprobleemid. Eelkõige viitas Euroopa Parlament oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonis (5) järgmistele nõuetele:

4.

Kõnealust lepingut tuleb käsitada broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist reguleeriva üldise lähenemisviisi raamistikus, mis hõlmab läbirääkimisi ka muude kolmandate riikidega (Austraalia (8) ja Kanada (9)) ning ELi tasandi broneeringuinfo süsteemi käsitlevat ettepanekut (10). Samuti jääb see ELi ja Ameerika Ühendriikide käimasolevate läbirääkimiste käsitlusalasse, mis on seotud isikuandmete vahetamisega kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames (11). Laiemas kontekstis parafeeriti leping mõni nädal enne üldise andmekaitseraamistiku läbivaatamist käsitlevate ettepanekute eeldatavat vastuvõtmist (12).

5.

Euroopa andmekaitseinspektor pooldab üldist lähenemisviisi, mille eesmärk on luua broneeringuinfo lepingutele sidus ja ELi õigusnõuetele vastav raamistik. Ta tunneb aga kahetsust, et selline ajastus ei võimalda tagada kõnealuste lepingute vastavust ELi uute andmekaitse-eeskirjadele. Ühtlasi soovib ta meelde tuletada, et ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise broneeringuinfo lepingu suhtes tuleks kohaldada ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud üldist andmevahetuslepingut.

6.

Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale peab põhiõiguste ja -vabaduste igasugune piiramine olema vajalik, proportsionaalne ja õigusaktides sätestatud. Nagu nii Euroopa andmekaitseinspektor (13) kui ka artikli 29 töörühm (14) on korduvalt märkinud, ei ole broneeringuinfo süsteemide ja broneeringuinfo massilise kolmandatele riikidele edastamise vajalikkust ega proportsionaalsust seni tõestatud. Seda seisukohta jagavad ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (15). Allpool esitatud konkreetsed märkused ei piira seda esialgset põhimõttelist tähelepanekut.

7.

Kuigi kõnealust lepingut on 2007. aasta lepinguga võrreldes teatud määral parandatud ning see sisaldab piisavaid kaitsemeetmeid seoses andmete turvalisuse ja järelevalvega, tundub, et ühtegi eespool nimetatud arvamustes tõstatatud põhiprobleemi ei ole lahendatud ega ole ka täidetud nõudeid, mis Euroopa Parlament on oma heakskiidu andmise tingimuseks seadnud (16).

8.

Lepingu artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et Ameerika Ühendriigid töötlevad broneeringuinfot a) terroriaktide ja nendega seotud kuritegude ning b) muude rahvusvaheliste kuritegude, mis on karistatavad kolmeaastase või pikema vangistusega, ärahoidmiseks, tuvastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Mõni mõiste on ka täpsemalt määratletud.

9.

Kuigi asjaomased määratlused on üksikasjalikumad kui 2007. aasta lepingus, sisaldavad need siiski teatavaid ebamääraseid mõisteid ja erandeid, mis võivad kahjustada otstarbe piiramist ja vähendada lepingu õiguskindlust. Eelkõige:

10.

Lepingu I lisa sisaldab 19 liiki andmeid, mis edaspidi Ameerika Ühendriikidele saadetakse. Enamik neist koosneb mitmesugustest andmekategooriatest ning vastab 2007. aasta lepingu andmeväljadele, mille Euroopa andmekaitseinspektor ja artikli 29 töörühm juba leidsid olevat ebaproportsionaalsed (18).

11.

Eeskätt peetakse siinkohal silmas andmevälja „üldmärkused, sh OSI, (19) SSI (20) ja SSR (21) väljadel sisalduv teave”, mis võib teha avalikuks usutunnistuse (nt toidueelistused) või tervisega (nt ratastooli palumine) seotud andmed. Sellised tundlikud andmed tuleks loetelust sõnaselgelt välja jätta.

12.

Nimekirja proportsionaalsust hinnates tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et tulenevalt andmete ajavaruga edastamisest (lepingu artikli 15 lõige 3) viidatakse asjaomaste kategooriate puhul mitte ainult tegelikele reisijatele, vaid ka isikutele, kes tegelikult lendu ette ei võta (nt broneeringu tühistamise tõttu).

13.

Peale selle võivad avatud andmeväljad vähendada õiguskindlust. Selliseid kategooriaid nagu „kõik kättesaadavad kontaktandmed”, „kõik pagasiandmed” ja „üldmärkused” tuleks täpsemalt määratleda.

14.

Seepärast tuleks nimekirja kitsendada. Kooskõlas artikli 29 töörühma arvamusega (22) leiame, et andmed peaksid piirduma järgmisega: broneeringu number, broneeringu tegemise kuupäev, kavandatav(ad) reisikuupäev(ad), reisija nimi, teised broneeringuinfos sisalduvad nimed, kogu reisiteekond, tasuta piletite andmed, ühe suuna piletid, piletimüügiinfo, automaatse hinnapäringu (ATFQ) andmed, pileti number, pileti väljaandmise kuupäev, andmed varasemate reisile mitteilmumiste kohta, kottide arv, pagasinumbrid, viimasel hetkel broneeringuta pileti ostmine, kottide arv igal reisietapil, vabatahtlik või muu hinna- või teenindusklassi tõstmine, eespool nimetatud broneeringuinfos tehtud hilisemad muudatused.

15.

Lepingu artiklis 6 on sätestatud, et sisejulgeolekuministeerium filtreerib automaatselt tundlikud andmed ja „peidab” need. Tundlikke andmeid säilitatakse aga vähemalt 30 päeva ning konkreetsetel juhtudel võib neid kasutada (artikli 6 lõige 4). Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et ka pärast selliste andmete „peitmist” on tegemist „tundlike” andmetega, mis on seotud tuvastatavate füüsiliste isikutega.

16.

Nagu Euroopa andmekaitseinspektor on juba täheldanud, ei tohiks sisejulgeolekuministeerium töödelda ELi kodanikega seotud tundlikke andmeid isegi siis, kui need kättesaamisel „peidetakse”. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lepingu tekstis täpsustada, et lennuettevõtjad ei tohi sisejulgeolekuministeeriumile tundlikke andmeid edastada.

17.

Artiklis 8 on sätestatud, et broneeringuinfot säilitatakse kuni viis aastat aktiivses andmebaasis ning seejärel viiakse see kuni kümneks aastaks üle passiivsesse andmebaasi. Nagu Euroopa andmekaitseinspektor ja artikli 29 töörühm on juba rõhutanud, on 15 aasta pikkune maksimaalne säilitusaeg ilmselgelt ebaproportsionaalne sõltumata sellest, kas andmeid hoitakse aktiivses või passiivses andmebaasis.

18.

Artikli 8 lõikes 1 on täpsustatud, et kuus kuud pärast seda, kui sisejulgeolekuministeerium on andmed kätte saanud, muudetakse need „ebaisikuliseks ja peidetakse”. Ent nii peidetud kui ka passiivses andmebaasis säilitatavad andmed on isikuandmed seni, kuni neid ei ole muudetud anonüümseks. Seepärast tuleks andmed (pöördumatult) anonüümseks muuta või kustutada vahetult pärast nende analüüsimist või maksimaalselt kuue kuu möödumisel.

19.

Euroopa andmekaitseinspektor avaldab heameelt artikli 15 lõike 1 üle, mille kohaselt edastatakse andmeid nn tõukemeetodi abil. Artikli 15 lõikes 5 nõutakse aga lennuettevõtjatelt broneeringuinfole „juurdepääsu andmist” erakorralistel asjaoludel. Selleks et lõplikult takistada nn tõmbesüsteemi kasutamist ning võttes arvesse probleeme, mida artikli 29 töörühm hiljuti järjekordselt rõhutas, (23) soovitame tungivalt lepingus sõnaselgelt välistada Ameerika Ühendriikide ametnike võimaluse saada juurdepääs andmetele nn tõmbesüsteemi teel.

20.

Lepingus tuleks määratleda lennuettevõtjate poolt sisejulgeolekuministeeriumile tehtavate andmeedastuste arv ja sagedus. Õiguskindluse parandamiseks tuleks üksikasjalikumalt täpsustada ka tingimused, mille korral võib andmeid täiendavalt edastada.

21.

Euroopa andmekaitseinspektor on rahul lepingu artikliga 5, mis käsitleb andmete turvalisust ja terviklikkust ning eeskätt kohustust teavitada eraelu puutumatuse põhimõtte rikkumise korral asjaomaseid isikuid. Andmetega seotud rikkumistest teatamise puhul tuleks aga selgitada järgmisi elemente:

22.

Euroopa andmekaitseinspektor toetab kohustust registreerida või dokumenteerida kõik broneeringuinfole juurdepääsu ja selle töötlemise juhtumid, sest see võimaldab kontrollida, kas sisejulgeolekuministeerium on kasutanud broneeringuinfot nõuetekohaselt ning kas süsteemi on kasutatud ilma vastava loata.

23.

Euroopa andmekaitseinspektor pooldab asjaolu, et lepingus sätestatud eraelu puutumatuse kaitsemeetmete täitmist jälgib sõltumatu järelevalveasutus ning kontrollivad ministeeriumi eraelu kaitsega tegelevad ametnikud, nt sisejulgeolekuministeeriumi eraelu kaitse osakonna juhataja (Chief Privacy Officer), nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1. Selleks et tagada andmesubjektide õiguste tõhus teostamine, peaksid aga Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud andmekaitseasutused tegema sisejulgeolekuministeeriumiga koostööd kõnealuste õiguste teostamise menetluste ja viiside osas (24). Euroopa andmekaitseinspektor sooviks näha lepingus viidet sellisele koostööle.

24.

Euroopa andmekaitseinspektor toetab kindlalt artikli 14 lõike 1 teises lõigus sätestatud õigust õiguskaitsele „sõltumata kodakondsusest, päritoluriigist või elukohast”. Kahjuks on aga artiklis 21 sõnaselgelt sätestatud, et lepinguga „ei looda ega anta USA seaduste kohaselt ühelegi […] isikule […] mingeid õigusi ega eeliseid”. Isegi kui lepingu alusel on tagatud „kohtulik läbivaatamine” Ameerika Ühendriikides, ei saa selline õigus olla samaväärne õigusega kasutada õiguskaitsevahendeid ELis, eelkõige artiklis 21 sätestatud piirangut arvesse võttes.

25.

Lepingu artikliga 16 on keelatud andmete edastamine riigiasutustele, kes ei rakenda broneeringuinfo suhtes lepingus sätestatutega „samaväärseid või võrreldavaid” kaitsemeetmeid. Euroopa andmekaitseinspektor pooldab sellist sätet. Nende asutuste loetelu, kellega võib andmeid jagada, tuleks aga täiendavalt täpsustada. Rahvusvahelise edastamise puhul on lepingus sätestatud, et selline edastamine võib toimuda üksnes juhul, kui andmete saaja kavatseb andmeid kasutada kooskõlas lepinguga ning tõendab, et eraelu puutumatuse kaitsemeetmed on võrreldavad lepingus sätestatud meetmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on erakorraliste asjaoludega.

26.

Seoses lepingus kasutatud väljenditega „võrreldav” või „samaväärne” soovib Euroopa andmekaitseinspektor rõhutada, et sisejulgeolekuministeerium ei tohiks andmeid ei riigisiseselt ega rahvusvaheliselt edasi saata, v.a juhul, kui andmete saaja tõendab selliste kaitsemeetmete olemasolu, mis ei ole lepingus sätestatutest vähem ranged. Samuti tuleb lepingus sätestada, et broneeringuinfo edastamisel tuleb käsitleda iga juhtumit eraldi ja tagada, et asjakohastele vastuvõtjatele edastatakse ainult vajalikud andmed, ning erandeid ei tohi lubada. Peale selle soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada nõude, et andmete kolmandatele riikidele edastamise jaoks tuleb eelnevalt saada kohtu luba.

27.

Artikli 17 lõikes 4 on sätestatud, et ELi liikmesriikide elanike andmete edastamisel kolmandale riigile tuleb teavitada asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi, kui sisejulgeolekuministeerium on kõnealusest olukorrast teadlik. See tingimus tuleks välja jätta, sest sisejulgeolekuministeerium peaks alati olema teadlik andmete edastamisest kolmandatele riikidele.

28.

Ei ole selge, millise õigusliku vormi on Ameerika Ühendriigid kõnealuse lepingu sõlmimiseks valinud ning kuidas muutub leping Ameerika Ühendriikides õiguslikult siduvaks. Seda tuleks selgitada.

29.

Artikli 20 lõige 2 käsitleb vastavust ELi võimaliku broneeringuinfo süsteemiga. Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et nõupidamistel kõnealuse lepingu võimaliku muutmise kohta tuleks uurida eeskätt seda, „kas tulevase ELi broneeringuinfosüsteemi raames kohaldatavad andmekaitsenõuded on leebemad käesoleva lepinguga ettenähtud nõuetest”. Vastavuse tagamiseks tuleks igasuguse muutmise korral samuti (ja eelkõige) arvesse võtta võimalike tulevaste broneeringuinfo süsteemide jõulisemaid kaitsemeetmeid.

30.

Leping tuleks läbi vaadata ka seoses uue andmekaitseraamistikuga ning ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise võimaliku lepingu sõlmimisega, mis käsitleb isikuandmete vahetamist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames. Lisada tuleks uus, artikli 20 lõikele 2 sarnanev säte, sõnastades selle järgmiselt: „kui ELis võetakse vastu uus andmekaitseraamistik või EL ja Ameerika Ühendriigid sõlmivad uue andmevahetuslepingu, siis peavad lepinguosalised nõu, et selgitada, kas käesolevat lepingut tuleks vastavalt muuta. Nõupidamistel uuritakse eelkõige, kas ELi muudetava andmekaitseraamistiku või ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise tulevase andmekaitselepingu raames kohaldatavad andmekaitsenõuded on rangemad käesoleva lepinguga ettenähtud nõuetest”.

31.

Seoses lepingu läbivaatamisega (artikkel 23) leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et läbivaatamisrühma tuleks kindlasti kaasata riiklikud andmekaitseasutused. Läbivaatamisel peaks pöörama tähelepanu ka meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisele ning andmesubjektide õiguste tõhusale teostamisele ning see peaks sisaldama kontrolli andmesubjektide taotluste tegeliku töötlemise viiside üle, eriti juhul, kui otsene juurdepääs on keelatud. Täpsustada tuleks läbivaatamise sagedus.

32.

Euroopa andmekaitseinspektor on rahul lepinguga andmeturvalisuse tagamiseks ette nähtud kaitsemeetmete ja järelevalve ning 2007. aasta lepinguga võrreldes sisseviidud parandustega. Lahendamata on aga mitu probleemi, mis puudutavad eelkõige broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamise süsteemi ja üldise lähenemisviisi vastavust, otstarbe piiramist, sisejulgeolekuministeeriumile edastatavaid andmekategooriaid, tundlike andmete töötlemist, säilitamisaega, nn tõukemeetodi erandeid, andmesubjektide õigusi ja andmete edasisaatmist.

33.

Kõnealused tähelepanekud ei piira vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudeid, mis kehtivad igasuguse õiguspärase broneeringuinfo süsteemi ja lepingu puhul, mis käsitleb andmete massilist edastamist EList kolmandatesse riikidesse. Nagu Euroopa Parlament oma 5. mai resolutsioonis taas kord kinnitas, on „hädavajalikkus ja proportsionaalsus kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi”.

9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/23

9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/24

1.

Määrusega (EMÜ) nr 574/72 sätestatakse, et ühes valuutas denomineeritud summad konverteeritakse teise valuutasse komisjoni arvutatud kursi alusel, mis põhineb Euroopa Keskpanga avaldatud valuutade võrdluskursside ühe kuu keskmisel väärtusel lõikes 2 kindlaksmääratud võrdlusperioodi jooksul.

2.

Võrdlusperioodid on:

Vahetuskursid avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeria veebruari-, mai-, augusti- ja novembrikuu teises numbris.

9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/26

A.

Käesolev teatis on avaldatud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule (edaspidi „EMP leping”) ning EFTA riikide vahelisele järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevale lepingule (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”).

B.

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on avaldanud „Suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldamiseks mereveoteenuste suhtes” (1). Kõnealuses mittesiduvas õigusaktis on sätestatud põhimõtted, mida komisjon järgib turgude määratlemisel ja koostöölepingute hindamisel nende mereveoteenuste puhul, mida mõjutavad otseselt nõukogu 25. septembri 2006. aasta määrusest (EÜ) nr 1419/2006 tulenevad muudatused, st liinilaevandusteenuste, kabotaaži ja rahvusvaheliste tramplaevandusteenuste puhul (2).

C.

EFTA järelevalveamet leiab, et eespool nimetatud õigusakt on EMPs kohaldatav. Võrdsete konkurentsitingimuste säilitamiseks ja EMP konkurentsieeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas võtab EFTA järelevalveamet käesoleva teatise vastu talle järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punktiga b antud volituste alusel. Järelevalveamet kavatseb asjaomaste EMP eeskirjade kohaldamisel konkreetsetel juhtumitel järgida käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ja eeskirju (3).

D.

Käesoleva teatise eesmärk on eelkõige anda suuniseid selle kohta, kuidas EFTA järelevalveamet kohaldab artiklit 53 turgude määratlemisel ja koostöölepingute hindamisel liinilaevandusteenuste, kabotaaži ja rahvusvaheliste tramplaevandusteenuste puhul.

E.

Käesolevat teatist kohaldatakse juhtumite suhtes, mille korral järelevalveamet on EMP lepingu artikli 56 kohaselt pädev järelevalveasutus.

1.

Käesolevates suunistes esitatakse põhimõtted, mida EFTA järelevalveamet järgib turgude määratlemisel ja koostöölepingute hindamisel nende mereveoteenuste puhul, mida mõjutavad otseselt muudatused, mis tulenevad nõukogu määruse (EÜ) nr 1419/2006 inkorporeerimisest EMP lepingusse, st liinilaevandusteenuste, kabotaaži ja rahvusvaheliste tramplaevandusteenuste puhul (4).

2.

Suuniste eesmärk on aidata eeskätt Euroopa Majanduspiirkonna sadama(te)sse ja/või sadama(te)st nimetatud teenuseid osutavatel ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel hinnata, kas nende lepingud (5) on kooskõlas EMP lepingu artikliga 53. Suuniseid ei kohaldata muude sektorite suhtes.

3.

Määrusega (EÜ) nr 1419/2006 laiendati nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (6) ning komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis) (7) reguleerimisala kabotaažile ja tramplaevandusteenustele. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1419/2006 inkorporeerimisega EMP lepingusse muudeti seega vastavalt asjaomaseid EMP eeskirju. Seega juhinduvad kõik mereveoteenuste sektorid alates 9. detsembrist 2006 üldiselt kohaldatavast menetlusraamistikust.

4.

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1419/2006 tühistati ka nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4056/86 (millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 (nüüd artiklid 81 ja 82) rakendamiseks meretranspordis), (8) mis sisaldas liinilaevanduskonverentsi grupierandit, mis võimaldas laevandusettevõtjatel määrata liinilaevanduskonverentsidel kindlaks tariife ja muid veotingimusi, kuna konverentsisüsteem ei vasta enam EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõige 3) kriteeriumidele. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1419/2006 EMP lepingusse inkorporeerimisest tulenevalt ei kehti konverentsisüsteemi suhtes alates 18. oktoobrist 2008 enam grupierand EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud keelust vabastamise kohta. Pärast seda peavad kõik Euroopa Majanduspiirkonna sadama(te)sse ja/või sadama(te)st liinilaevanduse veoteenust pakkuvad ettevõtjad lõpetama igasuguse liinilaevanduskonverentsialase tegevuse, mis on vastuolus EMP lepingu artikliga 53. Kõnealune nõue kehtib hoolimata sellest, kas teistes jurisdiktsioonides on sõnaselgelt või vaikimisi lubatud tariifide kindlaksmääramine liinilaevanduskonverentsidel või lepingute arutelukokkulepete käigus. Lisaks tuleb konverentsi liikmetel alates 18. oktoobrist 2008 tagada, et konverentsisüsteemi raames sõlmitud lepingud oleksid kooskõlas EMP lepingu artikliga 53.

5.

Käesolevad suunised täiendavad järelevalveameti poolt juba muudes teatistes esitatud juhtnööre. Kuna mereveoteenuseid iseloomustavad ulatuslikud koostöölepingud konkureerivate vedajate vahel, siis on eriti olulised suunised EMP lepingu artikli 53 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes (9) ja suunised EMP lepingu artikli 53 lõike 3 kohaldamise kohta (10).

6.

Horisontaalkoostöö kokkuleppeid liinilaevanduses ühiste teenuste osutamiseks käsitletakse komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 823/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (konsortsiumid), nagu see on inkorporeeritud EMP lepingusse (11). Komisjoni määrus (EÜ) nr 823/2000 asendatakse komisjoni 28. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 906/2009 26. aprillil 2010 (12). Nendes määrustes, nagu need on inkorporeeritud EMP lepingusse, on vastavalt EMP lepingu artikli 53 lõikele 3 sätestatud tingimused, mille kohaselt EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kahe või enama laevandusettevõtja vaheliste lepingute (konsortsiumi) suhtes.

7.

Käesolevad suunised ei piira EMP lepingu artikli 53 tõlgendamist EFTA kohtu, Euroopa Ühenduste Kohtu ega Euroopa Ühenduste Üldkohtu poolt. Suuniste põhimõtteid kohaldatakse vastavalt iga juhtumi eripäradele.

8.

Järelevalveamet kohaldab neid suuniseid viis aastat.

9.

Liinilaevandusteenused, kabotaaž ja tramplaevandusteenused on mereveosektorid, mida mõjutavad otseselt määruse (EÜ) nr 1419/2006 EMP lepingusse inkorporeerimisest tulenenud muudatused.

10.

Liinilaevandus hõlmab veose regulaarset transportimist, enamasti konteineriga, sadamatesse, mis asuvad teataval geograafilisel marsruudil; seda tegevust nimetatakse üldiselt kaubanduseks. Liinilaevanduse muud iseloomulikud omadused on graafikute ning väljumiskuupäevade etteteatamine ja teenuste kättesaadavus kõigile veoteenuste kasutajatele.

11.

Määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 1 lõike 3 punktis a, nagu see on inkorporeeritud EMP lepingu XIV lisa G peatüki punkti 11, (13) määratletakse tramplaevandusteenused kui puist- või segalastivedu laevas, mis on täielikult või osaliselt prahitud ühele või mitmele lastisaatjale reisi-, aja- või muus vormis prahilepingu alusel ebaregulaarsete või väljakuulutamata reiside tegemiseks, kui prahihinnad on iga kord vabalt kaubeldavad vastavalt pakkumise ja nõudluse tingimustele. Tavaliselt on selleks ühe kaubaartikli vedamine ilma eelnevalt kindlaksmääratud graafikuta (14).

12.

Kabotaaž tähendab mereveoteenuste (sealhulgas tramp- ja liinilaevandusteenuste) pakkumist ühe ja sama EMP riigi kahe või enama sadama vahel (15). Kuigi käesolevates suunistes ei käsitleta eraldi kabotaažiteenuseid, kohaldatakse neid suuniseid siiski ka niisuguste kabotaažiteenuste suhtes, mida osutatakse kas liini- või tramplaevandusteenustena.

13.

EMP lepingu artikkel 53 kehtib kõikide kokkulepete kohta, mis võivad oluliselt mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Kaubanduse mõjutamiseks peab seda olema piisava tõenäosusega võimalik ette näha vastavalt õigusaktides sätestatud objektiivsetele tingimustele või asjaolu põhjal, et kokkulepe või teguviis võivad mõjutada otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt EMP riikide vahelise kaubanduse struktuuri (16). Järelevalveamet on esitanud selgitused selle kohta, kuidas ta kohaldab kaubandusmõju mõistet, oma suunistes EMP lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud kaubandusmõju mõiste kohta (17).

14.

Liini- ja tramplaevanduse pakutavad transporditeenused on sageli EMP sadamate ja kolmandate riikide vahelised rahvusvahelised teenused ja/või hõlmavad eksporti ja importi kahe või enama liikmesriigi vahel (st EMP-sisene kaubandus) (18). Enamikul juhtudel mõjutavad need tõenäoliselt EMP riikide vahelist kaubandust, muu hulgas sellega, et nad mõjutavad transpordi- ja vahendusteenuste osutamise turgusid (19).

15.

EMP riikide vahelisele kaubandusele avaldatav mõju ilmneb eriti kabotaažiteenuste puhul, kuna sellega määratakse kindlaks EMP lepingu artikli 53 kohaldamisala ning selle koostoime liikmesriikide konkurentsiõigusega vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 (EFTA järelevalveameti ülesannete ja pädevuse kohta konkurentsi valdkonnas) II peatüki, mis käsitleb EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rakendamise üldisi menetluseeskirju, artiklile 3. Ulatust, mil määral nimetatud teenused võivad mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust, tuleb hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi (20).

16.

Selleks et hinnata lepingu mõju konkurentsile EMP lepingu artikli 53 tähenduses, on vajalik määratleda asjaomased tooteturud ja geograafilised turud. Turu määratlemise peamine eesmärk on süsteemselt välja selgitada konkurentsipiirangud, millega ettevõtja silmitsi seisab. Sellekohased suunised on esitatud järelevalveameti teatises asjakohase turu mõiste kohta EMP konkurentsiõiguses (21). Nimetatud suunised on olulised ka turu määratlemisel seoses mereveoteenuste osutamisega.

17.

Asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis on tarbijate seisukohast oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad või asendatavad. Asjaomane geograafiline turg on ala, kus asjaomased ettevõtjad tegelevad toodete ja teenuste nõudluse ja pakkumisega, kus konkurentsitingimused on piisavalt sarnased ja mida saab naaberaladest eristada märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu (22). Veoettevõtja(d) ei saa valitsevatele turutingimustele olulist mõju avaldada, kui klientidel on võimalik hõlpsalt kasutada teiste teenuseosutajate teenuseid (23).

18.

Konteinerveoteenused on määratletud liinilaevanduse asjaomase tooteturuna mitmes komisjoni ja Euroopa Kohtu otsuses (24). Need otsused ja kohtuotsused käsitlevad süvamerekaubanduses kasutatavat meretransporti. Kuigi mõnel juhul võivad teenused olla vähesel määral omavahel vahetatavad, ei hõlma sama teenuseturg teisi transpordiliike. Seda seetõttu, et suuremat osa konteineriga veetavast kaubast ei saa vedada muul moel, näiteks lennutransporditeenust kasutades (25).

19.

Teatavatel tingimustel võib olla kohane määratleda kitsam kaubaturg, mis on piiritletud teatava tooteliigiga, mille vedamiseks kasutatakse mereveoteenust. Näiteks saab kiiresti riknevat kaupa vedada kas ainult külmkonteineritega või lisaks ka tavaliste külmutuslaevadega. Kuigi erandjuhtudel on võimalik mõningal määral asendada segalastivedu konteinerveoga ja vastupidi, (26) ei paista toimuvat püsivamat üleminekut konteinerveolt segalastiveole. Suurema osa kaubakategooriate puhul ja konteinerkauba kasutajate jaoks pole segalastiveo näol tegemist mõistliku alternatiiviga konteinervedudele (27). Kui lasti veetakse tavaliselt konteineris, siis on selle vedu konteineriväliselt ebatõenäoline (28). Seega on konteinerlaevaveo puhul asendatavus peamiselt ainult ühesuunaline (29).

20.

Asjaomane geograafiline turg hõlmab ala, kus teenuseid turustatakse, mis tavaliselt tähendab teatavaid sadamaid teenuse alg- ja lõpp-punktis, ning mille moodustavad sadamate kattuvad haardealad. Seoses teenuse osutamisega Euroopas on liinilaevanduse geograafiline turg tänase seisuga piiritletud hulga Põhja-Euroopa ja/või Vahemere sadamatega. Kuna liinilaevanduse transporditeenuseid Vahemere äärest on üksnes vähesel määral võimalik asendada teenustega Põhja-Euroopa sadamatest, käsitatakse neid eraldi turgudena (30).

21.

Järelevalveamet ei ole veel kohaldanud EMP lepingu artiklit 53 tramplaevanduse suhtes. Ettevõtjad võivad hindamisel kaaluda alljärgnevaid asjaolusid, kuivõrd need on nende osutatavate tramplaevandusteenuste seisukohast asjakohased.

22.

Tramplaevanduse asjaomaste teenuseturgude määratlemisel lähtutakse transporditellimuse „peamistest tingimustest”, mille alusel määratakse üldiselt kõnealuse transporditellimuse olulised aspektid (31). Olenevalt transpordikasutaja konkreetsetest vajadustest saab osa asjaolude üle kaubelda ja osa üle mitte. Määratletud kujul võib peamiste tingimuste kaubeldav asjaolu, nt laevatüüp või suurus, näidata näiteks seda, et kõnealuse konkreetse asjaoluga seotud asjaomane turg on laiem sellest, mis on määratletud esialgses transporditellimuses.

23.

Teenuse laad tramplaevanduse puhul võib erineda ning on olemas mitmesuguseid transpordilepinguid. Seega võib olla vajalik kindlaks teha, kas kasutaja arvates on tähtajaliste prahilepingute, reisiprahilepingute ja mereveolepingute alusel osutatud teenused asendatavad. Juhul kui see on nii, siis võivad need kuuluda samale asjaomasele turule.

24.

Laevatüübid jagatakse tavaliselt tööstusliku suuruse järgi teatavatesse standardsetesse rühmadesse (32). Tänu märkimisväärsele mastaabisäästule ei tarvitse teenus, mille puhul veose maht ja laeva suurus oluliselt erinevad, suuta pakkuda konkurentsivõimelist prahihinda. Selleks et välja selgitada, kas iga laevasuurus kujutab endast eraldi asjaomast turgu, tuleb seega igal üksikjuhtumil hinnata eri suurusega laevade omavahelist asendatavust.

25.

Pakkumise poole asjaomase turu piiritlemisel on esimesed näitajad veose füüsilised ja tehnilised tingimused ning laevatüüp (33). Juhul kui laevu on lühikese aja jooksul ilma märkimisväärsete kuludeta võimalik kohandada teatava konkreetse veose vedamiseks, (34) on eri tramplaevandusteenuse osutajatel võimalik konkureerida selle veose vedamisel. Sel juhul hõlmab pakkumise poole asjaomane turg rohkem kui ühte laevatüüpi.

26.

Siiski on olemas mitu laevatüüpi, mis on tehniliselt kohandatud ja/või spetsiaalselt ehitatud eriotstarbeliste transporditeenuste osutamiseks. Kuigi eriotstarbeliste laevadega saab vedada ka muud tüüpi veoseid, võivad nad olla ebasoodsas konkurentsiolukorras. Seega võib eriteenuse osutajate konkureerimisvõime olla muu lasti vedamisel piiratud.

27.

Tramplaevanduses sõidetakse sadamasse vastavalt konkreetsele tellimusele. Kuid laevade liikuvust võivad piirata terminalile ja laeva süvisele seatud piirangud ning teatava laevatüübi puhul teatavates sadamates või piirkondades kehtestatud keskkonnanõuded.

28.

Arvestada tuleks ka asendusahela olemasolu tramplaevanduses kasutatavate eri suurusega laevade vahel. Teatavatel tramplaevanduse turgudel ei ole kõige suuremad ja kõige väiksemad laevad otseselt asendatavad. Ahelasenduse mõjul võib hinnakujundus äärmuslike suurustega laevade puhul olla siiski piiratud ja tingida sellises suuruses laevade hõlmamise laiemasse turu mõiste määratlusse.

29.

Teatavatel tramplaevanduse turgudel tuleb iga üksikjuhtumi puhul kaaluda, kas laevade puhul on tegemist piiratud jõudlusega, mida ei tuleks arvestada asjaomase turu hindamisel.

30.

Sellised lisategurid nagu teenuseosutaja usaldusväärsus, turvalisus, ohutus ja õigusaktide nõuded võivad mõjutada pakkumise ja nõudluse poole asendatavust, nt nõue, et EMP vetes sõitvatel tankeritel peavad olema topeltpõhi ja -pardad (35).

31.

Transporditellimus sisaldab tavaliselt selliseid geograafilisi aspekte nagu peale- ja mahalaadimise sadamad või piirkonnad. Olenemata asjaomase geograafilise turu lõplikust määratlusest on need sadamad esimeseks asjaoluks, millest lähtutakse nõudluse poole asjaomase geograafilise turu piiritlemisel.

32.

Teatavaid geograafilisi turgusid määratakse kindlaks suuna järgi või on need turud ajutised, näiteks juhul kui teatavat tüüpi lasti vedamise nõudlus sõltub kliimatingimustest või saagikoristuse perioodist. Seda silmas pidades tuleks asjaomaste geograafiliste turgude määratlemisel arvestada laevade ümberpositsioneerimist, ballastreise ja kaubanduse tasakaalutust.

33.

Turuosad on esimesed kasulikud näitajad turustruktuuri ning poolte ja nende konkurentide konkurentsialase tähtsuse kohta. Turuosa väljaselgitamisel peavad järelevalveamet ja komisjon silmas iga juhtumi konkreetseid turutingimusi. Komisjoni ja Euroopa Kohtu mitme otsuse kohaselt arvutatakse liinilaevanduse turuosa välja veomahu ja/või jõudluse andmete alusel (36).

34.

Teenuseosutajad konkureerivad tramplaevanduse turgudel transpordilepingute saamise pärast, st nad müüvad reise või veojõudlust. Sõltuvalt konkreetsest teenusest saavad ettevõtjad arvutada iga-aastast turuosa mitmesuguste andmete alusel, (37) nagu:

35.

Mereveoturgude üks iseloomulikke jooni on koostöölepingud. Arvestades, et need lepingud võidakse sõlmida tegelike või potentsiaalsete konkurentide vahel ja need võivad seega mõjutada kahjulikult konkurentsiparameetreid, peavad ettevõtjad eriti hoolikalt jälgima, et lepingud vastavad konkurentsieeskirjadele. Teenuseturgudel, näiteks mereveoturg, tuleb lepingu asjaomasele turule avaldatava mõju hindamisel võtta arvesse eelkõige järgmisi asjaolusid: hind, kulud, kvaliteet, teenuste osutamise sagedus ja mitmekesisus, innovatsioon, teenuse turustamine ja müük.

36.

Käesolevates suunistes käsitletavate teenuste puhul on iseäranis tähtsad kolm küsimust: tehnilised kokkulepped, teabevahetus ja puulid.

37.

Teatavat tüüpi tehnilised kokkulepped ei pruugi kuuluda EMP lepingu artiklis 53 sätestatud keelu kohaldamisalasse, kuna need ei takista konkurentsi. See kehtib näiteks horisontaalsete kokkulepete puhul, mille ainueesmärk ja mõju on teostada tehnilisi täiustusi või teha tehnilist koostööd. Siia kategooriasse võib arvata ka keskkonnanõuete täitmist käsitlevad kokkulepped. Selle kategooria alla ei kuulu põhimõtteliselt konkurentidevahelised kokkulepped hinna, veomahu või muude konkurentsiparameetrite kohta (38).

38.

Teabevahetussüsteem rajaneb kokkuleppel, mille põhjal vahetavad ettevõtjad omavahel teavet või edastavad seda ühisele esindusele, kes vastutab selle koondamise, kogumise ja töötlemise eest enne teabe tagastamist asjaosalistele kokkulepitud kujul ja ajavahemike tagant.

39.

Paljudes tööstusharudes on tavaks koguda, vahetada ja avaldada kokkuvõtlikku statistikat ja üldist turuteavet. Nimetatud turuteabe avaldamine on hea meetod turu läbipaistvuse ja klientide teadmiste suurendamiseks, mistõttu võib see suurendada tõhusust. Siiski võib tundliku äriteabe ja individuaalse turuteabe vahetamine teatavatel asjaoludel rikkuda EMP lepingu artiklit 53. Käesolevate suuniste eesmärk on aidata liinilaevandusteenuste osutajatel hinnata, millal nimetatud teabe vahetamine rikub konkurentsieeskirju.

40.

Liinilaevanduse sektoris on teabevahetus muidu EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate laevanduskonsortsiumides osalevate veoseliinide vahel lubatud niivõrd, kuivõrd see abistab ja on vajalik liinitransporditeenuste ühiseks osutamiseks ja määruses (EÜ) nr 823/2000 (nagu see on inkorporeeritud EMP lepingusse) sätestatud grupierandiga hõlmatud muude koostöövormide toimimiseks (39). Käesolevates suunistes seda teabevahetust ei käsitleta.

41.

Teabevahetussüsteemide hindamisel EMP konkurentsiõiguse alusel tuleb eristada järgmist.

42.

Teabevahetus võib soodustada konkurentsivastast praktikat, nt kartellilepingu täitmise järelevalvet, ja juhul kui teabevahetus aitab konkurentsivastasele praktikale kaasa, tuleb selle praktika hindamise käigus hinnata ka teabevahetust. Teabevahetus võib ise kujutada endast konkurentsivastast praktikat (40). Käesolevates suunistes sellist teabevahetust ei käsitleta.

43.

Kuid teabe vahetamine võib iseenesest tähendada ka EMP lepingu artikli 53 rikkumist, arvestades teabevahetuse mõju. Nimetatud olukord tekib siis, kui teabevahetus vähendab teatavat ebakindlust kõnealuse turu toimimise suhtes või kõrvaldab selle ebakindluse ja selle tulemusena piiratakse ettevõtjatevahelist konkurentsi (41). Kõik ettevõtjad peavad iseseisvalt määratlema tegutsemisviisi, mida nad kavatsevad turul rakendada. Seetõttu oli Euroopa Kohus ka seisukohal, et ettevõtjatevahelised otsesed või kaudsed sidemed on keelatud, sest need võivad mõjutada konkurendi käitumist või paljastada ettevõtja enda (sihipärase) teguviisi, juhul kui nende sidemete eesmärk või tagajärg on konkurentsi piiramine, see tähendab et niisugune teabevahetus põhjustab selliseid konkurentsitingimusi, mis ei vasta kõnealuse turu tavatingimustele, võttes arvesse toote või osutatud teenuse olemust, ettevõtjate suurust ja arvu ning turu mahtu (42). Seevastu on Euroopa Kohus seisukohal, et kui tselluloositootjad avaldavad tarbijaile sõltumatult kord kvartalis hinnateateid, on see turukäitumine, mis ei vähenda tulevikus ettevõtjate ebakindlust oma konkurentide suhtes, ja juhul kui tootjad ei ole oma tegevust eelnevalt kooskõlastanud, ei kujuta see endast asutamislepingu artikli 81 lõike 1 (nüüd ELTLi artikkel 102 lõige 1) rikkumist (43).

44.

Euroopa Ühenduse kohtute praktika annab mõningad üldised suunised teabevahetuse võimalike tagajärgede uurimiseks. Euroopa Kohus on seisukohal, et väga tiheda konkurentsiga turu puhul põhjustab läbipaistvus tõenäoliselt tarnijatevahelise konkurentsi suurenemise (44). Kuid äärmiselt kontsentreeritud ja oligopoolsel turul, kus konkurents on juba suuresti piiratud, kahjustab üksikasjaliku teabe tihe vahetamine müügitehingute kohta turu peamiste konkurentide vahel viisil, mis jätab teised teenuseosutajad ja tarbijad kõrvale, tõenäoliselt oluliselt tarnijatevahelist konkurentsi. Seega tähendab turul toimuvaid tehinguid kajastavate andmete korrapärane ja sage vahetamine paljude konkurentide turuseisundi ja -strateegia avaldamist kõikidele konkurentidele (45). Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et teabevahetussüsteem võib rikkuda konkurentsieeskirju isegi siis, kui turg ei ole äärmiselt kontsentreeritud, kuid ettevõtjate otsuste langetamise sõltumatus on vähenenud surve tõttu, mida on avaldanud arutelud konkurentidega (46).

45.

Sellest johtuvalt tuleb teabevahetuse tegelikke või potentsiaalseid mõjusid hinnata iga juhtumi puhul eraldi, kuna hinnangu tulemused sõltuvad mitmetest teguritest, mis kõik on iga üksikjuhtumile eriomased. Teabevahetuse hindamisel uurib järelevalveamet kahte peamist tegurit, milleks on selle turu struktuur, kus teabevahetus toimub, ja teabevahetuse laad. Hindamisel tuleb arvestada teabevahetuse tegelikku ja võimalikku mõju turule ning võrrelda seda konkurentsiolukorraga, mis tekiks teabevahetuse kokkuleppe puudumisel (47). EMP lepingu artikli 53 lõike 1 alla kuulumiseks peab teabevahetusel olema märgatav kahjulik mõju konkurentsiparameetritele (48).

46.

Alljärgnevates suunistes käsitletakse peamiselt konkurentsipiirangu (EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses) analüüsi. Suunised EMP lepingu artikli 53 lõike 3 kohaldamise kohta võib leida allpool punktist 58 ja kõnealust teemat käsitleva üldise teatise punktis 58 (49).

47.

Selleks et hinnata, kas teabevahetus kuulub EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleb arvestada eeskätt asjaomase turu kontsentreerituse määra ning pakkumise ja nõudluse struktuuri (50).

48.

Kontsentreerituse määr on oluline eeskätt seetõttu, et äärmiselt kontsentreeritud ja oligopoolsete turgude puhul on piiravate mõjude esinemissagedus suurem ja püsivam kui vähem kontsentreeritud turgude puhul. Suurem läbipaistvus kontsentreeritud turu puhul võib ettevõtete omavahelist sõltuvust tugevdada ja konkurentsi intensiivsust vähendada.

49.

Oluline on ka pakkumise ja nõudluse struktuur, eriti konkureerivate ettevõtjate arv, nende turuosade sümmeetria ja stabiilsus ning konkurentidevaheliste struktuursete seoste olemasolu (51). Järelevalveamet võib analüüsida ka teisi tegureid, nagu teenuste homogeensus ja turu üldine läbipaistvus.

50.

Konkurentsiparameetreid käsitleva tundliku äriteabe (näiteks teave hinna, jõudluse ja kulude kohta) vahetamine konkurentidega kuulub EMP lepingu artikli 53 lõike 1 alla tõenäolisemalt kui muu teabe vahetamine. Äriteabe tundlikkuse hindamisel tuleks arvestada allpool esitatud kriteeriume.

51.

Üldsusele kättesaadava teabe vahetamine ei riku põhimõtteliselt EMP lepingu artikli 53 lõiget 1 (52). Kuid tuleb välja selgitada turu läbipaistvuse määr ning uurida, kas teabe vahetamine annab uut teavet, kuna teave muutub kättesaadavamaks ja/või võimaldab omavahel seostada üldiselt kättesaadavat teavet ja muud teavet. Vahetamise tulemusel saadav teave võib olla äriliselt tundlik ja selle vahetamine võib piirata konkurentsi.

52.

Teave võib olla konkreetne või kokkuvõtlik. Konkreetsed andmed on seotud teadaoleva või kindlaks tehtava ettevõtjaga. Koondandmed on piisavat hulka sõltumatuid ettevõtjaid käsitlevad andmed, millest on võimatu eraldada andmeid konkreetse ettevõtja kohta. Konkurentidevaheline konkreetse teabe vahetamine võib tõenäolisemalt langeda EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse (53) kui koondteabe vahetamine, mis üldjuhul ei kuulu EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse. Järelevalveamet pöörab erilist tähelepanu teabe koondamise tasemele. Viimane peaks olema selline, et selle alusel ei oleks võimalik kindlaks teha konkreetseid andmeid ega saada otsest või kaudset teavet konkurentide konkurentsistrateegiate kohta.

53.

Kuid ettevaatlik tuleks olla liinilaevanduse veomahu prognoose käsitleva teabe vahetamise hindamisel ja seda isegi koondandmete kujul, eriti kui seda tehakse kontsentreeritud turgudel. Liinilaevanduse turgudel on jõudlust käsitlevad andmed oluline parameeter konkurentsikäitumise koordineerimisel ja sellel on otsene mõju hindadele. Kui vahetatakse kokkuvõtlikke jõudluse prognoose, mis näitavad, millistes kaubandusvaldkondades jõudlust rakendatakse, võib see olla konkurentsivastane sel määral, et mitmed või kõik vedajad võivad kehtestada ühise tegutsemisviisi ja selle tulemuseks võib olla teenuste osutamine konkurentsivõimelistest hindadest kõrgemate hindadega. Lisaks on oht, et veomahu prognooside ja liinivedajate individuaalsete andmete kõrvutamisel suudetakse kindlaks teha konkreetsed andmed. See võimaldaks ettevõtjatel kindlaks teha konkurentide turupositsioone ja strateegiaid.

54.

Oluline on ka andmete iga ja ajavahemik, mida need käsitlevad. Andmed võivad olla aegunud, hiljutised või käsitleda tulevikku. Aegunud teabe vahetust ei arvata üldiselt EMP lepingu artikli 53 lõike 1 alla kuuluvaks, kuna sel ei saa olla mingit tegelikku mõju ettevõtja käitumisele tulevikus. Komisjon on varem pidanud aegunuks teavet, mis on üle ühe aasta vana (54) ning hiljutiseks teavet, mis on alla ühe aasta vana (55). Asjaolu, kas teave on aegunud või hiljutine, tuleks hinnata paindlikult, arvestades seda, millal võib andmeid pidada asjaomasel turul vananenuks. Tõenäoliselt aeguvad koondandmed varem kui konkreetsed andmed. On sama ebatõenäoline, et värskete veomahu ja jõudluse andmete vahetamine piirab konkurentsi, juhul kui andmed on koondatud nõutavale tasemele, nii et üksikute lastisaatjate või lastivedajate tehinguid ei ole võimalik tuvastada ei otseselt ega kaudselt. Tulevikku käsitlevad andmed on seotud ettevõtja arusaamaga sellest, kuidas turg areneb, või strateegiaga, mida ettevõtja kavatseb vastaval turul rakendada. Tulevikku käsitlevate andmete vahetamine võib suure tõenäosusega probleemseks osutuda, seda eelkõige siis, kui andmed käsitlevad hindu või toodangut. Need andmed võivad paljastada äristrateegia, mida ettevõtja kavatseb turul rakendada. Niimoodi toimides võib teavet vahetavate poolte vahel konkurents märgatavalt väheneda ja seega on teabe vahetamine potentsiaalselt konkurentsi piirav.

55.

Samuti tuleks arvesse võtta teabe vahetamise sagedust. Mida sagedamini andmeid vahetatakse, seda kiiremini saavad konkurendid reageerida. See lihtsustab vastumeetmete võtmist ja selle tulemusel on ettevõtjatel vähem põhjust võtta turul konkureerivaid meetmeid. Seeläbi saaks niinimetatud varjatud konkurentsi piirata.

56.

Uurida tuleks ka andmete avalikustamise viisi, et hinnata, millist mõju võib see avaldada tur(g)u(de)le. Mida rohkem teavet klientidega jagatakse, seda vähem tõenäolisemalt tekib sellega probleeme. Seevastu turu läbipaistvuse parandamine üksnes teenuseosutajate kasuks võib jätta kliendid ilma võimalusest saada kasu „varjatud konkurentsi” suurenemisest.

57.

Liinilaevanduses kasutatakse merekonteineri veo keskmise hinna muutumise esitamiseks hinnaindekseid. Nõuetekohaselt koondatud andmetel põhinev hinnaindeks ei riku tõenäoliselt EMP lepingu artikli 53 lõiget 1, kui teave on koondatud sel määral, et ei ole võimalik kindlaks teha algandmeid, mille alusel on otseselt või kaudselt võimalik välja selgitada konkurentide konkurentsistrateegiaid. Kui hinnaindeks vähendab teatavat ebakindlust kõnealuse turu toimimise suhtes või kõrvaldab selle ebakindluse ja selle tulemusena piiratakse konkurentsi ettevõtjate vahel, võidakse rikkuda EMP lepingu artikli 53 lõiget 1. Et hinnata hinnaindeksi tõenäolist mõju teatavale asjaomasele turule, tuleb arvestada andmete koondamise määra, seda, kas andmed on aegunud või hiljutised, ja indeksi avaldamise sagedust. Üldiselt on oluline hinnata mis tahes teabevahetuse kava kõiki osi korraga, et võtta arvesse võimalikku koosmõju, näiteks jõudlus- ja mahuandmete ning hinnaindeksi andmete vahetamise koosmõju.

58.

Lastivedajatevaheline konkurentsi piirav teabevahetus võib siiski suurendada tõhusust, näiteks võimaldada paremini plaanida investeeringuid ja kasutada tõhusamalt jõudlust. Niisugust tõhususe kasvu tuleb tõendada ja sellest tulenev kasu edasi anda tarbijaile ning seda tuleb võrrelda teabevahetuse konkurentsi piirava mõjuga EMP lepingu artikli 53 lõike 3 raames. Eelnevat silmas pidades tuleb märkida, et vastavalt ühele EMP lepingu artikli 53 lõikes 3 sätestatud tingimusele peaks tarbijad saama õiglase osa konkurentsi piirava kokkuleppega saadavast kasust. EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti, kui on täidetud kõik neli EMP lepingu artikli 53 lõikes 3 esitatud kumulatiivset tingimust (56).

59.

Liinilaevanduses, nagu muudeski sektorites, võib pidada kutseühingusiseseid arutelusid ja teabevahetust, kui kutseühingut ei kasutata a) kartellikoosolekuteks, (57) b) konkurentsivastaste otsuste tegemiseks või liikmetele soovituste esitamiseks (58) või c) niisuguseks teabevahetuseks, millega vähendatakse ebakindlust turu toimimise suhtes või kõrvaldatakse see täielikult ja mille tulemusel piiratakse ettevõtjatevahelist konkurentsi, jättes täitmata artikli 53 lõikes 3 sätestatud tingimused (59). Seda tuleks eristada kutseühingusisestest seaduslikest aruteludest näiteks tehniliste standardite ja keskkonnanormatiivide üle.

60.

Horisontaalse koostöö kõige sagedamini esinev vorm tramplaevandussektoris on mereveopuul. Puuli jaoks ei ole olemas ühtset mudelit. Mõned tunnused on siiski omased enamikule eri turusegmentide puulidele ja need on esitatud allpool.

61.

Tavaline mereveopuul hõlmab teatavat arvu sarnaseid laevu, (60) mis kuuluvad eri omanikele, kuid mida hallatakse ühtselt. Puuli juhataja vastutab tavaliselt ärijuhtimise (nt ühine turundus, (61) prahihindade läbirääkimised, tulude ja veokulude koondamine) (62) ja kommertskäitamise eest (laevade liikumise planeerimine, laevade instrueerimine, sadamate agentide määramine, klientide teavitamine, prahiarvete väljastamine, punkrite tellimine, laevade tulu kogumine ja selle jaotamine eelnevalt kokkulepitud arvutussüsteemi alusel jne). Puuli juhataja tegutseb tavaliselt laevaomanikke esindava täitevkomitee järelevalve all. Laeva tehniline käitamine on tavaliselt laevaomaniku kohustus (ohutus, meeskond, remont, hooldus jne). Ehkki teenuseid turustatakse ühiselt, osutavad puuli liikmed enamasti teenuseid eraldi.

62.

Esitatud kirjelduse põhjal võib järeldada, et standardse mereveopuuli üks olulisemaid jooni on ühismüük, millele lisanduvad ka teatavad ühistootmise tunnused. Seega on oluline anda suunised nii ühismüügilepingu kohase ühismüügi kui ka ühistootmise kohta vastavalt järelevalveameti suunistele EMP lepingu artikli 53 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete (63) suhtes. Kuna puulid erinevad üksteisest, tuleb igat puulijuhtumit analüüsida eraldi, et teha tema raskuskeset (64) arvestades kindlaks, kas see kuulub EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, ja juhul kui see on nii, tuleb hinnata, kas puul vastab EMP lepingu artikli 53 lõikes 3 sätestatud neljale kumulatiivsele tingimusele.

63.

Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1419/2006 tulenenud muudatused ei mõjuta otseselt puule, mis kuuluvad nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (65) kohaldamisalasse, kuna nad on loodud ühisettevõttena, mis täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone (niinimetatud täisfunktsionaalsed ühisettevõtted, vt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 lõige 4) ja neid ei käsitleta käesolevates suunistes. Täisfunktsionaalsuse kohta leidub suuniseid muu hulgas komisjoni konsolideeritud pädevuseteatises, mis käsitleb nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (66). Niivõrd kui puuli eesmärk või tegelik mõju seisneb emaettevõtjate konkurentsi mõjutava tegevuse kooskõlastamises, hinnatakse kooskõlastamist vastavalt EMP lepingu artikli 53 lõigetes 1 ja 3 esitatud kriteeriumidele, et selgitada välja, kas tegevus sobib kokku EMP lepinguga (67).

64.

Puulilepingud ei kuulu EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse, kui puuli liikmed ei ole tegelikud või potentsiaalsed konkurendid. See kehtib näiteks juhul, kui kaks või enam laevaomanikku moodustavad mereveopuuli, mille eesmärk on esitada pakkumisi mereveolepingute kohta, mida nad ei oleks võimelised üksinda edukalt tegema, ja täita mereveolepinguid, mida nad ei suudaks üksinda täita. See järeldus kehtib ka siis, kui puulid mõnikord veavad muud lasti, mis moodustab vaid väikese osa nende üldisest mahust.

65.

Puulid, mille tegevus ei mõjuta olulisi konkurentsiparameetreid, kuna nende tähtsus on väike, ja/või puulid, mis ei mõjuta oluliselt EMP riikide vahelist kaubandust, (68) ei kuulu EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse. Puul ei kuulu siiski vähetähtsaid kokkuleppeid käsitlevasse järelevalveameti teatise kohaldamisalasse, kui see hõlmab hinna, sealhulgas ühismüügi hinna kindlaksmääramist.

66.

Konkurentidevaheline ühismüügiga piirduva puulilepingu eesmärk ja mõju on tavaliselt konkurentide hinnapoliitika koordineerimine (69).

67.

Juhul kui puuli eesmärk ei ole konkurentsi piiramine, tuleb analüüsida selle tagajärgi vastaval turul. Leping kuulub EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, kui sel on oluline kõrvalmõju sellistele turu konkurentsiparameetritele nagu hinnad, kulud, teenuste mitmekesisus, teenuste kvaliteet ja innovatsioon. Lepingul võib olla selline mõju, kui see vähendab märkimisväärselt konkureerimist lepingupoolte vahel või nende ja kolmandate poolte vahel (70).

68.

Mõnedes tramplaevanduspuulides ei toimu ühismüüki, kuid neis koordineeritakse siiski mõningaid konkurentsiparameetreid, näiteks kooskõlastatakse reiside ajakava või sooritatakse ühisoste. Niisugused puulid kuuluvad EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse vaid juhul, kui lepingupooltel on teatav turujõud (71).

69.

Puuli võime tekitada märkimisväärselt negatiivset turumõju sõltub majanduslikust kontekstist, võttes arvesse ka lepingupoolte kombineeritud turujõudu ja lepingu olemust koos teiste asjaomase turu struktuursete teguritega. Samuti tuleb arvesse võtta, kas puulileping mõjutab poolte käitumist naaberturgudel, mis on tihedalt seotud nende turgudega, mida mõjutab koostöö (72). See võib olla nii juhul, kus puuli asjaomane turg on spetsiaalsete niinimetatud karbikujuliste laevadega metsandussaaduste vedamise turg (turg A) ja puuli liikmed tegutsevad ka kuivlastilaevade turul (turg B).

70.

Asjaomase turu struktuursete tegurite seisukohalt võib väita, et kui puuli turuosa on väike, siis ta ei avalda tõenäoliselt konkurentsile piiravat mõju. Hinnates teatava puuli mõju asjaomasel turul, tuleks arvestada selliseid lisategureid nagu turu koondumine ning konkurentide arv ja positsioon, turuosade stabiilsus aja jooksul, mitmekordne liikmesus puulides, turulepääsu takistused ja turulepääsu tõenäosus, turu läbipaistvus, veoteenuse kasutajate tasakaalustav ostujõud ja teenuste olemus (nt homogeensed teenused või diferentseeritud teenused).

71.

Lepingute laadi väljaselgitamise korral tuleks pöörata tähelepanu sellele, kas lepingus on klausleid, mis mõjutavad puuli või selle liikmete konkurentsikäitumist turul, näiteks klausleid, mis keelavad selle liikmetel tegutseda samal turul puuliväliselt (konkurentsikeelu klauslid), fikseeritud tingimustega perioode ja etteteatamisperioode käsitlevaid klausleid (väljumisklauslid) ja tundliku äriteabe vahetamist käsitlevaid klausleid. Uurida tuleb puulidevahelisi seoseid – nii seoseid juhtkondade või liikmete vahel kui ka kulude ja tulude jagamist.

72.

Kui puulid kuuluvad EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleb neisse kuuluvatel ettevõtjatel tagada, et nad täidavad EMP lepingu artikli 53 lõikes 3 sätestatud nelja kumulatiivset tingimust (73). EMP lepingu artikli 53 lõike 3 kohaldamisalast ei jäeta a priori kõrvale ühtki tüüpi kokkulepet. Kõik piiravad kokkulepped, mis täidavad EMP lepingu artikli 53 lõikes 3 esitatud neli tingimust, kuuluvad põhimõtteliselt erandi alla. Analüüsi läbiviimisel kasutatakse liugskaalat. Mida suurem on EMP lepingu artikli 53 lõike 1 alusel tuvastatud konkurentsipiirang, seda suurem peab olema efektiivsuse tõusust johtuv ja tarbijatele ülekanduv kasu.

73.

Puuli kuuluvad ettevõtjad peavad suutma tõendada, et puul parandab transporditeenuste osutamist või edendab tehnilist või majanduslikku arengut, mille tulemusel suureneb tõhusus. Tõhususe kasvu all ei mõisteta kulude säästmist, mis on konkurentsi vähenemise tunnus, vaid nimetatud kasv peab tulenema majandustegevuste integreerimisest.

74.

Puuli tõhusus võib paraneda näiteks laevade kasutamise määra suurenemise ja mastaabisäästu tulemusel. Tramplaevanduspuulid kavandavad tavaliselt ühiselt laevade liikumist, et laevad paikneksid geograafiliselt ühtlasemalt. Laevade hajutamise teel saab vähendada ballastreiside arvu, mis võib suurendada puuli üldist jõudluse kasutamise määra ja kokkuvõttes anda mastaabisäästu.

75.

Tarbijad peavad saama õiglase osa kasust. EMP lepingu artikli 53 lõike 3 puhul tuleb arvestada kasu, mida saaksid kõik asjaomasel turul olevad tarbijad, mitte aga üksiktarbijate saadavat kasu (74). Edasiantav kasu, mida toob tarbijatele EMP lepingu artikli 53 lõike 1 alusel tuvastatud konkurentsipiirang, peab olema vähemalt võrdväärne negatiivse mõjuga, mida see neile avaldab või võib avaldada (75). Seda silmas pidades tuleb kasu edasiandmise tõenäosuse hindamisel arvestada ka tramplaevandusturgude struktuuri ja nõudluse paindlikkust.

76.

Puul ei tohi kehtestada piiranguid, mis ei ole tõhususe suurendamise seisukohast hädavajalikud. Sellega seoses tuleb uurida, kas osapooled oleksid saanud tõhusust samal määral suurendada omaette tegutsedes. Selle hindamise juures on asjakohane arvestada muu hulgas sellega, milline on efektiivsuse alammäär erinevate teenuste osutamisel tramplaevanduses. Lisaks peab puulilepingu iga konkurentsi piirav klausel piisaval määral suurendama eeldatavat tõhusust. Piiravate klauslite kehtestamine võib olla põhjendatud pikaks ajavahemikuks ja terveks puuli kestuseks, kuid ka üksnes üleminekuperioodiks.

77.

Liikmetel ei tohi puuli raames olla võimalik kõrvaldada konkurentsi kõnealuste teenuste olulise osa suhtes.

9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/40

—

27 Euroopa Liidu liikmesriiki;

—

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigid Island, Liechtenstein, Norra;

—

Šveits ja Horvaatia.

—

filmi ja televisiooni õppeasutused;

—

ülikoolid;

—

erikutseõppeasutused;

—

audiovisuaalvaldkonna eraettevõtted;

—

audiovisuaalvaldkonnale spetsialiseerunud organisatsioonid/kutseühingud.

—

majandus-, rahandus- ja kaubandusjuhtimise õpe;

—

uute audiovisuaaltehnoloogiate õpe;

—

stsenaariumide arendamise koolitus.

—

tegevuse sisuline kvaliteet (20 punkti);

—

projektijuhtimine (20 punkti);

—

audiovisuaaltööstusega seotud partnerluse kvaliteet (20 punkti);

—

Euroopa mõõde (20 punkti);

—

mõju (20 punkti).

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA)

Call for proposals EACEA/5/12

Mr Constantin DASKALAKIS

BOUR 3/30

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/42

Bankrutuojanti AB bankas SNORAS

A. Vivulskio g. 7

LT-03221 Vilnius

LIETUVA/LITHUANIA

9.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/43