14.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 364/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 364/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

10.11.2009

Riikliku abi viitenumber

N 549/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Bayern

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Verlängerung der Beihilferegelung zur Unterstützung der Filmproduktion in Bayern

Õiguslik alus

Richtlinien für die FilmFernsehFonds Bayern GmbH, Haushaltsgesetz des Freistaates Bayern

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Hüvitatav abi, otsene toetus, sooduslaen

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 13,5 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 54 miljonit EUR

Abi osatähtsus

70 %

Kestus

1.1.2010–31.12.2013

Majandusharud

Meedia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

FilmFernsehFonds Bayern GmbH

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	19.10.2011
Riikliku abi viitenumber	N 330/10
Liikmesriik	Prantsusmaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Programme national «Très haut débit» — Volet B
Õiguslik alus	Loi no 2009-1572 du 17 décembre 2009 relative à la lutte contre la fracture numérique. Code général des collectivités territoriales (articles L 1425-1 et L 1425-2). Loi no 2010-237 du 9 mars 2010 de finances rectificative pour 2010. Code des postes et des communications électroniques (articles L 34-8 et L 34-8-3). Décision no 2010-1314 de l'ARCEP en date 14 décembre 2010 précisant les conditions d’accessibilité et d’ouverture des infrastructures et des réseaux éligibles à une aide du fonds d’aménagement numérique des territoires
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Valdkondlik arendustegevus, piirkondlik areng
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 750 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 1.1.2016
Majandusharud	Postiside ja telekommunikatsioon
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Fonds national pour la societé numérique, collectivités territoriales
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

9.11.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.31722 (11/N)

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

A sporttevékenység támogatásához kapcsolódó társaságiadó-, és illetékkedvezmény

Õiguslik alus

A sporttal összefüggő egyes törvények módosításáról szóló 2010. évi LXXXIII. törvény. A társasági adóról és az osztalékadóról szóló 1996. évi LXXXI. törvény. Az illetékekről szóló 1990. évi XCIII. törvény

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Maksutoetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 21 200 miljonit HUF

Kavandatud abi kogusumma: 127 200 miljonit HUF

Abi osatähtsus

70 %

Kestus

Kuni 30.6.2017

Majandusharud

Meelelahutus, kultuur ja sport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Nemzeti Fejlesztési Minisztérium és Nemzeti Erőforrás Minisztérium

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

14.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 364/8

Euro vahetuskurss (1)

13. detsember 2011

2011/C 364/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3181
JPY	Jaapani jeen	102,60
DKK	Taani kroon	7,4366
GBP	Inglise nael	0,84625
SEK	Rootsi kroon	9,0605
CHF	Šveitsi frank	1,2345
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,7110
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,633
HUF	Ungari forint	304,39
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6970
PLN	Poola zlott	4,5608
RON	Rumeenia leu	4,3485
TRY	Türgi liir	2,4641
AUD	Austraalia dollar	1,3016
CAD	Kanada dollar	1,3528
HKD	Hongkongi dollar	10,2548
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7215
SGD	Singapuri dollar	1,7158
KRW	Korea won	1 519,49
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,8795
CNY	Hiina jüaan	8,3877
HRK	Horvaatia kuna	7,4986
IDR	Indoneesia ruupia	12 005,28
MYR	Malaisia ringit	4,1850
PHP	Filipiini peeso	57,795
RUB	Vene rubla	41,7115
THB	Tai baht	41,138
BRL	Brasiilia reaal	2,4292
MXN	Mehhiko peeso	18,1647
INR	India ruupia	70,1100

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

14.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 364/9

LAEVAEHITUSELE ANTAVA RIIGIABI RAAMISTIK

2011/C 364/06

1. SISSEJUHATUS

Laevaehitussektorile antava riigiabi suhtes on alates 1970. aastate algusest kohaldatud mitut riigiabi erikorda, mis on hiljem viidud kooskõlla riigiabi horisontaaleeskirjadega. Praegu kehtiva raamistiku (1) kehtivus lõpeb 31. detsembril 2011. Vastavalt oma poliitikale, mis näeb ette läbipaistvuse suurendamist ja riigiabi eeskirjade lihtsustamist, on komisjoni eesmärk kõrvaldada võimalikult suurel määral laevaehituse ja muude tööstussektorite suhtes kohaldatavate eeskirjade erinevused, laiendades üldisi horisontaaleeskirju laevaehitussektorile (2).

2.	Sellegipoolest tunnistab komisjon, et teatavad jooned eristavad laevaehitust muudest tööstusharudest, näiteks väiksed tootepartiid, toodetavate üksuste suurus, väärtus ja keerukus ning asjaolu, et prototüüpe kasutatakse üldiselt äriliselt.

3.	Arvestades neid erijooni, peab komisjon asjakohaseks jätkata erisätete kohaldamist laevaehitussektorile antava innovatsiooniabi suhtes, tagades samas, et see abi ei mõjutaks kaubandustingimusi ja konkurentsi niivõrd negatiivselt, et see oleks ühiste huvide vastane.

Innovatsiooniks antav riigiabi peab muutma abisaaja käitumist, suurendades tema innovaatilisust ja tuues kaasa innovaatilisi projekte või tegevust, mida ei oleks saanud ilma abita teostada või mida oleks saanud teostada palju väiksemas ulatuses. Stimuleeriv mõju tehakse kindlaks olukorra võrdlusanalüüsi abil, kus võrreldakse kavandatava tegevuse taset abi andmise korral ja ilma. Seepärast on selles raamistikus kehtestatud konkreetsed nõuded, mis võimaldavad liikmesriikidel tagada stimuleeriva mõju.

Koostöös tööstusharuga on töötatud laevaehitussektorile antava innovatsiooniabi kohta välja mitteametlikud eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige abikõlblikke kulusid ja projekti innovaatilise iseloomu kinnitamist ja mida komisjon kohaldab oma otsuste tegemise korra raames. Läbipaistvuse huvides tuleks need eeskirjad ametlikult lisada innovatsiooniabi eeskirjadele.

Horisontaalsed regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (3) kavatseb komisjon läbi vaadata 2013. aastal. Seepärast jätkab komisjon selle ajani 2003. aasta raamistikus ettenähtud, laevaehitussektorile antavat regionaalabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Komisjon hindab olukorda uuesti seoses regionaalabi suuniste läbivaatamisega.

7.	Ekspordikrediidi puhul on käesoleva raamistiku eesmärk täita kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi.

Kõnealune raamistik sisaldab seepärast konkreetseid sätteid regionaal- ja innovatsiooniabi andmiseks laevaehitussektorile ning ekspordikrediiti käsitlevaid sätteid. Peale selle võib laevaehitussektorile antava abi lugeda siseturuga kokkusobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ja horisontaalsete riigiabimeetmete alusel, (4) juhul kui nende meetmete puhul ei ole sätestatud teisiti.

9.	Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 346 ja sama lepingu artikli 348 sätete kohaselt võib iga liikmesriik võtta oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks sõjalaevade rahastamisel selliseid meetmeid, mida ta vajalikuks peab.

10.

Komisjon kavatseb kohaldada käesoleva raamistiku põhimõtteid 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013. Pärast nimetatud kuupäeva kavatseb komisjon lisada innovatsiooniabi reguleerivad sätted teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavasse ühenduse riigiabi raamistikku (5) ning lisada laevaehitussektorile antav regionaalabi regionaalse riigiabi andmise suunistesse.

2. REGULEERIMISALA JA MÕISTED

11.	Komisjon võib lubada käesoleva raamistiku alusel abi andmise mis tahes laevatehasele või, ekspordikrediitide korral, abi andmise selle laeva omanikule laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks, samuti anda innovatsiooniabi ujuvate ja liikuvate avamererajatiste ehitamiseks.

12.

Käesolevas raamistikus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„laevaehitus” on kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate iseliikuvate laevade ehitamine Euroopa Liidus;

b)	„laevaremont” on kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate iseliikuvate laevade remont või korrastustööd Euroopa Liidus;

c)	„laeva ümberehitus” on Euroopa Liidus selliste iseliikuvate kaubanduslike laevade ümberehitamine, mille kogumahutavus on vähemalt 1 000 gt, (6) tingimusel et ümberehitus hõlmab lastiplaani, laevakere, käitussüsteemi või reisijate majutamise võimaluste põhjalikku muutmist;

„iseliikuv laev” on püsiva käituri ja rooliseadmega laev, mis on igati sõidukõlblik avamerel või sisevetel ja kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

i)	reisijate- ja/või kaubaveoks kasutatavad mere- ja siseveelaevad, mille kogumahutavus on vähemalt 100 gt;

ii)	eriülesanneteks kasutatavad mere- ja siseveelaevad (näiteks põhjasüvendajad ja jäämurdjad), mille kogumahutavus on vähemalt 100 gt;

iii)	vedurpuksiirid võimsusega vähemalt 365 kW;

iv)	alapunktides i), ii) ja iii) osutatud laevade lõpetamata, kuid ujuvad ja liikuvad kered.

e)	„ujuv ja liikuv avamererajatis” on rajatis nafta, gaasi või taastuvenergia uurimiseks, kasutamiseks ja tootmiseks, millel on kõik kaubandusliku laeva omadused, välja arvatud iseliikuvus ja selle asukohta muudetakse selle käitamise ajal mitu korda.

3. ERIMEETMED

3.1. Regionaalabi

13.

Laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks antavat regionaalabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks juhul, kui täidetud on eelkõige järgmised tingimused:

a)	abi peab olema antud selleks, et investeerida olemasolevate laevatehaste täiustamisse või ajakohastamisse eesmärgiga suurendada nende jõudlust ega tohi olla seotud asjakohas(t)e laevatehas(t)e rahalise ümberkorraldamisega;

b)	piirkondades, millele on osutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a ja mis vastavad kaardile, mille komisjon on iga liikmesriigi suhtes kinnitanud regionaalabi andmiseks, ei tohi abi osatähtsus ületada 22,5 % brutoekvivalendist;

piirkondades, millele on osutatud asutamislepingu artikli 107 lõike 3 punktis c ja mis vastavad kaardile, mille komisjon on iga liikmesriigi suhtes kinnitanud piirkondliku abi andmiseks, ei tohi abi osatähtsus ületada 12,5 % brutoekvivalendist või kohaldatavat piirkondliku abi ülemmäära, kusjuures aluseks võetakse neist kahest piirmäärast väiksem;

d)	abi peab piirduma abikõlblike kulutustega, mis on määratletud regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013.

3.2. Innovatsiooniabi

3.2.1. Abikõlblikud rakendused

14.

Laevade ehitusele, remondile või ümberehitusele innovatsiooniks antavat abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui abi osatähtsus on kõige rohkem 20 % brutoekvivalendist ja tingimusel, et see on seotud innovaatiliste toodete ja menetluste tööstusliku rakendamisega, st toodete või menetlustega, mis on tehnoloogiliselt uued või märkimisväärselt parendatud võrreldes laevaehitustööstuse tehnika tasemega Euroopa Liidus ja millega kaasneb tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise oht. Innovatsiooniabi kalalaevade varustusele ja nende kaasajastamiseks ei loeta siseturuga kokkusobivaks, välja arvatud juhul kui Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006, Euroopa Kalandusfondi kohta, (7) artikli 25 lõigetes 2 ja 6, või neid asendavates sätetes kehtestatud tingimused on täidetud. Laevatehasele ei saa anda abi, kui sama laeva jaoks abi andnud Euroopa Kalandusfond või seda asendav meede või selle jaoks on antud muud riigiabi.

15.	Innovaatilised tooted ja menetlused punkti 14 tähenduses hõlmavad keskkonnasäästlikke parendusi, mis on seotud kvaliteedi ja tööomadustega, näiteks mootorite kütusetarbe ja heidete, jäätmete ja ohutuse optimeerimine.

16.

Kui innovatsiooni eesmärk on tõsta keskkonnakaitse taset ja selle tulemusena saavutatakse vastavus Euroopa Liidu normidele vähemalt üks aasta enne nende normide jõustumist või kui innovatsioon tõstab keskkonnakaitse taset liidu normide puudumisel või võimaldab neid ületada, võib abi suurimat osatähtsust suurendada 30 %-ni. Väljendeid „liidu normid” ja „keskkonnakaitse” tuleb mõista nii, nagu need on määratletud keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes.

17.	Tingimusel, et need täidavad punktis 14 nimetatud tingimused, on innovaatiliseks tooteks kas uus laevaklass, mis määratletakse võimaliku seeria esimese laeva (prototüüp) alusel, või innovaatilised laevaosad, mida on võimalik käsitada laevast iseseisva elemendina.

18.	Tingimusel, et need täidavad punktis 14 nimetatud tingimused, võivad innovaatilisteks protsessideks olla uute protsesside väljatöötamine ja rakendamine tootmise, halduse, logistika või insenerprojekteerimise valdkonnas.

19.	Innovatsiooniabi saab lugeda siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui seda antakse innovaatiliste toodete ja protsesside esmakordseks tööstuslikuks rakendamiseks.

3.2.2. Abikõlblikud kulud

20.	Toodetele ja menetlustele antav innovatsiooniabi piirdub nende kulutuste toetamisega, mis on otseselt ja ainult seotud projekti innovaatilise osa investeeringute, kavandamise, inseneritöö ja katsetamisega ning on tekkinud pärast innovatsiooniabi taotlemise kuupäeva (8).

21.

Abikõlblike kulude hulka kuuluvad nii laevatehase kulud kui ka kolmandatelt isikutelt (näiteks süsteemide ja kasutusvalmis lahenduste tarnijad, alltöövõtjatest ettevõtjad) kaupade ja teenuste ostmise kulud tingimusel, et need kaubad ja teenused on seotud rangelt innovatsiooniga. Abikõlblikud kulud on määratud üksikasjalikult lisas.

22.

Liikmesriigi poolt innovatsiooniabi taotlemiseks määratud pädev riiklik ametiasutus vaatab abikõlblikud kulud taotleja esitatud ja põhjendatud prognooside alusel läbi. Kui kulud hõlmavad tarnijatelt kaupade ja teenuste ostmise kulusid, ei tohi tarnija olla saanud nende kaupade ja teenuste eest samadeks eesmärkideks riigiabi.

3.2.3. Innovaatilise olemuse kinnitamine

23.

Selleks et innovatsiooniabi loetaks käesoleva raamistiku kohaselt siseturuga kokkusobivaks, tuleb innovatsiooniabi taotlus praeguste eeskirjade kohaselt esitada pädevale riiklikule ametiasutusele enne, kui taotleja astub siduvasse lepingusse konkreetse projekti teostamiseks, mille jaoks innovatsiooniabi soovitakse. Taotlus peab sisaldama innovatsiooni kvalitatiivset ja kvantitatiivset kirjeldust.

24.

Pädev riiklik ametiasutus peab saama sõltumatu ja tehniliselt pädeva eksperdi kinnituse, et abi soovitakse projektiks, mis kujutab endast toodet või menetlust, mis on tehnoloogiliselt uus või märkimisväärselt parendatud võrreldes laevaehitustööstuse tehnika tasemega Euroopa Liidus (kvalitatiivne hinnang). Abi võib lugeda sobivaks üksnes juhul, kui sõltumatu ja tehniliselt pädev ekspert kinnitab pädevale riiklikule ametiasutusele, et projekti abikõlblikud kulud on arvutatud üksnes asjaomase projekti innovaatilisi osi arvestades (kvantitatiivne hinnang).

3.2.4. Stimuleeriv mõju

25.	Käesoleva raamistiku kohaselt peab innovatsiooniabil olema stimuleeriv mõju, s.t see peab muutma abisaaja käitumist, suurendades tema innovaatilisust. Abi tulemusena peavad kasvama abisaaja innovaatilise tegevuse maht, ulatus või kiirus või sellele kulutatavad summad.

26.	Komisjon on kooskõlas punktiga 25 seisukohal, et abi ei stimuleeri abisaajat juhul, kui projekti elluviimist (9) on alustatud enne, kui abisaaja esitab riiklikele ametiasutustele abitaotluse.

27.

Selleks et kontrollida, kas abi stimuleeriks abisaajat muutma oma käitumist, suurendades tema innovaatilist tegevust, peab liikmesriik andma suurenenud innovaatilisele tegevusele eelhinnangu analüüsi alusel, milles võrreldakse olukorda abi andmise korral ja ilma. Koos Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohase teatise saatnud liikmesriigi esitatud muude asjaomaste kvantitatiivsete ja/või kvalitatiivsete teguritega võib kasutada järgmisi kriteeriume: innovaatilise tegevuse suurenenud maht, ulatus ja kiirus ning sellele kulutatud summad.

28.	Kui on võimalik demonstreerida märkimisväärset mõju vähemalt ühele loetletud elementidest, võttes arvesse asjaomase sektori ettevõtja normaalset käitumist, järeldab komisjon üldjuhul, et abil on stimuleeriv mõju.

29.	Abikava hindamisel loetakse stimuleeriva mõjuga seotud tingimused täidetuks, kui liikmesriik on kohustunud andma üksikabi heakskiidetud kava alusel alles seejärel, kui ta on kontrollinud stimuleeriva mõju olemasolu, ja esitama aastaaruandeid heakskiidetud abikava rakendamise kohta.

30.

Abitaotluse saab heaks kiita üksnes tingimusel, et abisaaja sõlmib siduva lepingu konkreetse laevade ehituse, remondi või ümberehituse projekti või menetluse teostamiseks, mille jaoks abi taotletakse. Makseid võib teha alles pärast asjaomase lepingu allakirjutamist. Juhul kui leping tühistatakse või projektist loobutakse, tuleb kogu väljamakstud abi tagastada koos intressiga alates abi väljamaksmise kuupäevast. Kui projekti ei viida lõpule, tuleb see osa abist, mida ei ole abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud, tagastada koos intressiga. Intressimäär peab olema vähemalt võrdne komisjoni kinnitatud viitemääradega.

3.3. Ekspordikrediit

31.

Riiklikult toetatavate laenuvõimaluste kujul kodu- või välismaistele laevaomanikele või kolmandatele isikutele laevade ehitamiseks või ümberehitamiseks antavat abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui see on kooskõlas tingimustega, mis sisalduvad riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniseid käsitlevas 1998. aasta OECD kokkuleppes ja sellega seotud valdkondlikus leppes laevade ekspordikrediidi kohta või neid leppeid hiljem muutnud või asendanud kokkulepetes.

4. ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

32.

Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (10) ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (11) kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile aastaaruanded kõikide olemasolevate abikavade kohta. Komisjon võib, võttes vastu käesoleva raamistiku kohast otsust suurettevõtjatele heakskiidetud innovatsiooniabikava raames antava abi kohta, nõuda liikmesriigilt aruandlust selle kohta, kuidas on suurtele ettevõtjatele antud abi puhul järgitud stimuleeriva mõju põhimõtet, eelkõige kasutades punktis 3.2.4 nimetatud kriteeriume.

5. KUMULEERUMINE

33.

Käesolevas raamistikus ettenähtud abi ülemmäärasid kohaldatakse sõltumata sellest, kas asjakohast abi rahastatakse täielikult või osaliselt liikmesriigi või liidu vahenditest. Käesoleva raamistiku alusel võimaldatavat abi ei või ühendada asutamislepingu artikli 107 lõike 1 kohase riigiabi muude vormidega või muude liidu rahastamisvormidega, kui sellise kuhjumise tagajärjel on abi osatähtsus käesoleva raamistikuga ettenähtust suurem.

34.	Erinevateks eesmärkideks antava abi suhtes, mis hõlmab samu abikõlblikke kulutusi, kohaldatakse kõige soodsamat abi ülemmäära.

6. KÄESOLEVA RAAMISTIKU KOHALDAMINE

35.

Komisjon kohaldab käesolevas raamistikus sätestatud põhimõtteid 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013. Komisjon kohaldab neid põhimõtteid kõigi abimeetmete suhtes, millest on teatatud ning mille kohta järelevalveamet peab otsuse tegema pärast 31. detsembrit 2011, seda ka juhul, kui projektidest teatati enne nimetatud kuupäeva.

36.	Kooskõlas komisjoni teatisega kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (12) kohaldab komisjon abi korral, millest ei ole teatatud, käesolevas raamistikus sätestatud põhimõtteid, kui abi anti pärast 31. detsembrit 2011.

(1) ELT C 317, 30.12.2003, lk 11.

(2) Vt riigiabi tegevuskava KOM(2005) 107 lõplik, punkt 65: „komisjon otsustab, kas laevaehituse riigiabi raamprogramm on endiselt vajalik või tuleks majandusharu reguleerida ainult horisontaaleeskirjade kaudu”.

(3) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(4) Näiteks on keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates suunistes (ELT C 82, 1.4.2008, lk 1) sätestatud, millistel tingimustel võib lubada abi laevatehaste keskkonnasäästlikumatele tootmisprotsessidele. Peale selle võib laevaomanikele anda abi uute transpordivahendite hankimiseks ning ELi nõuetest kaugemale minevaks või ELi nõuete puudumisel keskkonnakaitse taset tõstvaks moderniseerimiseks, aidates nii kaasa meretranspordi puhtamaks muutmisele.

(5) ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

(6) Brutotonni.

(7) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(8) V.a tasuvusuuringud, mis on tehtud 12 kuu jooksul enne abi taotlemist innovaatilisele menetlusele.

(9) See ei välista potentsiaalse abisaaja võimalust teostada eelnevalt teostatavusuuringud, abitaotlus neid aga ei hõlma

(10) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(11) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(12) EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

LISA

Abikõlblikud kulud laevaehitussektorile antava innovatsiooniabi puhul

1. UUS LAEVAKLASS

Innovatsiooniabi tingimustele vastava uue laevaklassi ehitamise puhul on abikõlblikud järgmised kulud:

a)	kontseptsiooni väljatöötamise kulud;

b)	kontseptsiooni projekteerimise kulud;

c)	funktsionaalprojekteerimise kulud;

d)	detailprojekteerimise kulud;

e)	uuringute, katsetamise ja makettide valmistamise kulud; ning samalaadsed laeva väljatöötamise ja projekteerimisega seotud kulud;

f)	projekti elluviimisega seotud planeerimiskulud;

g)	toote katsetamise kulud;

h)	uue laevaklassi täiendavad tööjõu- ja üldkulud (uute oskuste omandamine).

Punktide a–g rakendamisel ei ole abikõlblikud varasema laevaklassiga samaväärsed tavapärased insenerprojekteerimise kulud.

Punkti h rakendamisel võib toetada tehnoloogiliste uuenduste järeleproovimiseks hädavajalikke täiendavaid tootmiskulusid, kui need piirduvad vähima vajaliku summaga. Esimese laeva tootmiskulud ületavad prototüübi ehitamisega seotud tehniliste probleemide tõttu tavaliselt järgnevate sõsarlaevade tootmiskulusid. Täiendavad tootmiskulud määratletakse esimese uue klassi laeva tööjõu- ja üldkulude ning järgnevate sama seeria (sõsar)laevade tootmiskulude vahena. Tööjõukulud hõlmavad töötasu ja sotsiaalkindlustuskulusid.

Sellest tulenevalt saab erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lugeda kuni 10 % uue klassi laeva ehitamisega seotud kuludest abikõlblikeks, kui need kulud on vajalikud tehnilise uuenduse kinnitamiseks. Juhtumit saab lugeda nõuetekohaselt põhjendatuks, kui täiendavad tootmiskulud ületavad prognoosi kohaselt 3 % järgnevate sõsarlaevade tootmiskuludest.

2. LAEVA UUED KOMPONENDID VÕI SÜSTEEMID

Innovatsiooniabi tingimustele vastavate uute komponentide või süsteemide puhul on järgmised kulud abikõlblikud ainult niivõrd, kui need on seotud uuendusega:

a)	projekteerimis- ja väljatöötamiskulud;

b)	innovaatilise osa katsetamise, makettide valmistamise kulud;

c)	materjali- ja seadmekulud;

d)	erandjuhtudel uuenduse kinnitamiseks vajalikud uue komponendi või süsteemi ehitamise ja paigaldamise kulud, kui need piirduvad hädavajaliku miinimumiga.

3. UUED MENETLUSED

Innovatsiooniabi tingimustele vastavate uute menetluste puhul on järgmised kulud abikõlblikud ainult niivõrd, kui need on seotud innovaatilise menetlusega:

a)	projekteerimis- ja väljatöötamiskulud;

b)	materjali- ja seadmekulud;

c)	uue menetluse katsetamiskulud, kui neid on;

d)	12 kuu jooksul enne abitaotluse esitamist tehtud tasuvusuuringute kulud.

14.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 364/15

Konkursikutse 2011 – Programm „Kodanike Euroopa” (2007–2013)

Programmi meetmete rakendamine: „Aktiivsed Euroopa kodanikud”, „Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas” ja „Euroopa mäletab”

2011/C 364/08

SISSEJUHATUS

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsusel nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (1). Konkursikutse üksikasjalikud tingimused on esitatud programmi „Kodanike Euroopa” programmijuhendis, mis on avaldatud Europa veebisaidil (vt punkt VII). Programmijuhend on konkursikutse lahutamatu osa.

I. Eesmärgid

Programmi „Kodanike Euroopa” erieesmärgid on järgmised:

—	viia kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada ja vahetada kogemusi, arvamusi ja väärtusi, õppida ajaloost ning valmistuda tulevikuks;

—	edendada Euroopa kodakondsuse ja demokraatiaga, jagatud väärtuste, ühise ajaloo ja kultuuriga seotud tegevust, mõttevahetust ja arutelu Euroopa tasandil kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö kaudu;

—	tuua Euroopa oma kodanikele lähemale, edendades euroopalikke väärtusi ja saavutusi, hoides samas mälestust Euroopa minevikust;

—

soodustada kõigi osalevate riikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelist suhtlust, aidates kaasa kultuuridevahelisele dialoogile, ja rõhutada nii Euroopa mitmekesisust kui ka ühtsust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele, mille eesmärk on tugevdada sidet enne 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide ja pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide kodanike vahel.

II. Abikõlblikud taotlejad

Programm on avatud kõikidele projektiteostajatele, kes asuvad ühes programmis osalevas riigis ning on meetmest sõltuvalt kas:

—	avalik-õiguslikud astutused või

—	iseseisva õigusvõimega (juriidilisest isikust) mittetulundusühingud.

Programmi iga meede on siiski suunatud teatud kindlatele organisatsioonidele. Seepärast on taotlevate organisatsioonide abikõlblikkuse täpsemad tingimused määratud programmijuhendis iga meetme/allmeetme puhul eraldi.

Kõnealuse programmi alusel võivad toetust taotleda:

—	ELi liikmesriigid (2),

—	Horvaatia,

—

Albaania,

—	endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

III. Abikõlblikud meetmed

Programm „Kodanike Euroopa” toetab projekte, mis edendavad Euroopa kodanikuaktiivsust.

Käesolev kutse hõlmab programmi „Kodanike Euroopa” järgmisi meetmeid, mida toetatakse kahel viisil: projekti- ja tegevustoetusega.

1. meede. Aktiivsed Euroopa kodanikud

1. allmeede. Sõpruslinnad

Meede on suunatud tegevustele, mis hõlmavad või edendavad otsekontakte Euroopa kodanike vahel nende osalemise kaudu sõpruslinnade tegevuses.

Allmeede 1.1. Sõpruslinnade kodanike kohtumised (projektitoetus)

Meede on suunatud tegevustele, mis hõlmavad või edendavad otsekontakte Euroopa kodanike vahel nende osalemise kaudu sõpruslinnade tegevuses. Projekt peab kaasama haldusüksusi vähemalt kahest osalevast riigist, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projektil peab olema vähemalt 25 rahvusvahelist osalejat küllakutsutud haldusüksustest. Kohtumine võib kesta maksimaalselt 21 päeva. Ühele projektile määratav suurim toetussumma on 25 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 5 000 eurot.

Sõpruslinnade kodanike kohtumistele eraldatud toetused on ette nähtud vastuvõtva linna korralduskulude ja küllakutsutud osalejate reisikulude kaasrahastamiseks. Toetused põhinevad kindlaksmääratud summadel.

Allmeede 1.2. Sõpruslinnade võrgustikud (projektitoetus)

Meetmega toetatakse sõpruslinnade sidemetel põhinevate võrgustike arendamist, mis on oluline struktureeritud, tiheda ja mitmekülgse koostöö tagamiseks haldusüksuste vahel ning seega ka programmi suurima võimaliku mõju saavutamiseks. Projekt peab sisaldama vähemalt kolme üritust. See peab kaasama haldusüksusi vähemalt neljast osalevast riigist, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projektil peab olema vähemalt 30 rahvusvahelist osalejat küllakutsutud haldusüksustest. Projekt võib kesta maksimaalselt 24 kuud ning iga üritus kuni 21 päeva.

Meetme raames on ühe projekti maksimaalne toetussumma 150 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot. Toetused põhinevad kindlaksmääratud summadel.

2. allmeede. Kodanike projektid ja toetusmeetmed

Allmeede 2.1. Kodanike projektid (projektitoetus)

Meede käsitleb Euroopa Liidu praeguse aja üht tähtsamat probleemi: kuidas ületada lõhet kodanike ja Euroopa Liidu vahel. Selle eesmärk on uurida algupäraseid ja uuenduslikke meetodeid, mille kaudu edendada kodanike osalemist ja elavdada dialoogi Euroopa kodanike ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel.

Projekt peab hõlmama vähemalt viit osalevat riiki, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projektis peab osalema vähemalt 200 inimest. Projekt võib kesta maksimaalselt 12 kuud.

Toetuse suurus arvutatakse tasakaalus ja üksikasjalikult prognoositud eelarve põhjal, mis esitatakse eurodes. Eraldatav toetus ei tohi ületada 60 % projekti abikõlblike kulude kogusummast. Minimaalne toetussumma on 100 000 eurot. Ühele projektile määratav suurim toetussumma on käesoleva allmeetme puhul 250 000 eurot.

Allmeede 2.2. Toetusmeetmed (projektitoetus)

Meetmega toetatakse tegevusi, mille tulemusel luuakse pikaajalised partnerlussuhted ja võrgustikud, mis hõlmavad suurt hulka eri sidusrühmi, kes edendavad aktiivsete Euroopa kodanike ideed ning aitavad nii kaasa programmi eesmärkide paremale saavutamisele ning programmi mõju ja tõhususe üldisele suurendamisele.

Projekt peab hõlmama vähemalt kaht osalevat riiki, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projekt võib kesta maksimaalselt 12 kuud. Projekt peab sisaldama vähemalt kaht üritust.

Toetuse suurus arvutatakse tasakaalus ja üksikasjalikult prognoositud eelarve põhjal, mis esitatakse eurodes. Toetus ei tohi ületada 80 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest. Minimaalne eraldatav toetussumma on 30 000 eurot. Ühele projektile määratav suurim toetussumma on käesoleva allmeetme puhul 100 000 eurot.

2. meede. Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas

1. ja 2. allmeede. Struktuuriabi Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonidele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil (tegevustoetused (3))

1. allmeetmega– struktuuriabi Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonidele (eksperdirühmad) – toetatakse selliste Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonide (eksperdirühmade) tööd, kes on võimelised välja pakkuma uusi ideid ja algatama mõttevahetusi Euroopa probleemide, aktiivseks Euroopa kodanikuks olemise või Euroopa väärtuste teemadel.

2. allmeede– struktuuriabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil – annab üleeuroopalistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse oma tegevuse pidevaks arendamiseks Euroopa tasandil. Eesmärk on aidata kaasa struktureeritud, sidusa ja aktiivse kodanikuühiskonna loomisele Euroopa tasandil.

Abikõlblikkusperiood peab vastama taotleja eelarveaastale, mis on esitatud organisatsiooni kinnitatud raamatupidamisaruandes. Kui taotleja eelarveaasta vastab kalendriaastale, on abikõlblikkusperiood 1. jaanuar–31. detsember. Taotlejatele, kelle eelarveaasta ei lange kalendriaastaga kokku, on abikõlblikkusperiood 12 kuu pikkune ajavahemik alates nende eelarveaasta alguskuupäevast.

Toetus arvutatakse kahel eri meetodil:

a)	kindlaksmääratud summad,

b)	tegelikel kuludel põhinev eelarve. Toetuse suurus arvutatakse tasakaalus ja üksikasjalikult prognoositud eelarve põhjal, mis esitatakse eurodes. Toetus ei tohi ületada 80 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest.

Toetuse maksimumsumma on 100 000 eurot.

3. allmeede. Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele (projektitoetus)

Allmeetme eesmärk on toetada osalevate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide edendatavaid konkreetseid projekte. Toetatavad projektid peavad Euroopa tasandil tehtava koostöö kaudu tõstma teadlikkust üleeuroopalikku huvi pakkuvatest küsimustest ning toetama eri kultuuride vastastikuse mõistmise edendamist ja ühiste väärtuste kindlaksmääramist.

Projekt peab hõlmama vähemalt kaht osalevat riiki, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projekt võib kesta maksimaalselt 18 kuud.

Toetus arvutatakse kahel eri meetodil vastavalt eri lähenemisviisidele ja kehtivatele erinõuetele:

a)	kindlaksmääratud summad,

b)	tegelikel kuludel põhinev eelarve. Sel juhul ei tohi taotletav toetus ületada 70 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest.

Toetuse maksimumsumma on 150 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot.

Euroopa üldisi huve teenivad organisatsioonid, mis on valitud välja tegevustoetuse saamiseks 2012. aastal 2. meetme 1. või 2. allmeetme alusel, ei vasta käesoleva meetme alusel 2012. aastal rahastamise tingimustele.

4. meede. „Euroopa mäletab” (projektitoetus)

Meetmega toetatavate projektide eesmärk peab olema mälestada natsismi- ja stalinismiohvreid ning parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade teadlikkust sellest, mis toimus koonduslaagrites ning teistes massimõrva- ja hukkamispaikades ning millistel põhjustel.

Projekt võib kesta maksimaalselt 18 kuud.

Toetus arvutatakse kahel eri meetodil:

a)	kindlaksmääratud summad,

b)	tegelikel kuludel põhinev eelarve. Sel juhul ei tohi taotletav toetus ületada 70 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest.

Toetuse maksimumsumma on 100 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot.

IV. Toetuse määramise kriteeriumid

Projektitoetuste korral:

Kvalitatiivsed kriteeriumid (80 % võimalikest punktidest):

—	projekti seos programmi eesmärkide ja prioriteetidega (25 %);

—	projekti ja kavandatud meetodite kvaliteet (25 %);

—	mõju (15 %);

—	nähtavus ja järelmeetmed (15 %).

Kvantitatiivsed kriteeriumid (20 % võimalikest punktidest):

—	geograafiline mõju (10 %);

—	sihtrühm (10 %).

Kvaliteedinõuete osas õiglast kohtlemist rakendades on komisjonil ja täitevasutusel subsidiaarsuse põhimõtte alusel õigus selgelt alaesindatud riikide puhul tagada iga meetmega seoses valitud projektide tasakaalustatud geograafiline jaotus.

Tegevustoetuste puhul:

Kvalitatiivsed kriteeriumid (80 % võimalikest punktidest):

—	seos programmi „Kodanike Euroopa” eesmärkide ja prioriteetidega (30 %);

—	tööprogrammi sobivus, sidusus ja terviklikkus (20 %);

—	tööprogrammi mõju (10 %);

—	Euroopa lisandväärtus (10 %);

—	tegevuste nähtavus ning tulemuste levitamine ja kasutamine Euroopa kodanike ja teiste huvitatud isikute heaks (10 %).

Kvantitatiivsed kriteeriumid (20 % võimalikest punktidest):

—	geograafiline mõju (10 %);

—	sihtrühm (10 %).

Subsidiaarsuse põhimõtte alusel on komisjonil ja täitevasutusel õigus tagada iga meetmega seoses valitud projektide tasakaalustatud geograafiline jaotus.

V. Eelarve

Järgmiste meetmete jaoks ettenähtud eelarve 2012. aastaks

1. meede, allmeede 1.1	Sõpruslinnade kodanike kohtumised	6 107 000 EUR
1. meede, allmeede 1.2	Temaatilised sõpruslinnade võrgustikud	4 528 000 EUR
1. meede, allmeede 2.1	Kodanike projektid	1 308 000 EUR
1. meede, allmeede 2.2	Toetusmeetmed	805 000 EUR
2. meede, 3. allmeede	Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele	2 807 000 EUR
4. meede	Euroopa mäletab	2 414 000 EUR

Käesoleva konkursikutse elluviimine sõltub Euroopa Liidu 2012. aasta eelarve vastuvõtmisest eelarvepädevate institutsioonide poolt.

VI. Taotluste esitamise tähtpäevad

Meede		Taotluse esitamise tähtpäev
1. meede, allmeede 1.1	Sõpruslinnade kodanike kohtumised	1. veebruar 1. juuni 1. september
1. meede, allmeede 1.2	Temaatilised sõpruslinnade võrgustikud	1. veebruar 1. september
1. meede, allmeede 2.1	Kodanike projektid	1. juuni
1. meede, allmeede 2.2	Toetusmeetmed	1. juuni
2. meede, 1. ja 2. allmeede	Struktuuriabi Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonidele (eksperdirühmad) ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil	15. oktoober
2. meede, 3. allmeede	Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele	1. veebruar
4. meede	Euroopa mäletab	1. juuni

Taotlused tuleb esitada enne 12.00 (keskpäeval Brüsseli aja järgi) taotluste esitamise viimasel kuupäeval. Kui tähtpäev langeb nädalavahetusele, loetakse tähtpäevaks nädalavahetusele järgnev esimene tööpäev.

Taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:

EACEA

Unit P7 Citizenship

Applications — ‘Measure XXX’

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1 (BOUR 01/04A)

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Arvesse võetakse ainult sellised taotlused, mis esitatakse nõuetekohaselt täidetud ametlikul taotlusvormil (e-vormil) ja mille on allkirjastanud taotleja nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtma volitatud isik.

Paberil esitatud taotlusi, mis on saadetud posti või faksi teel, või e-posti teel otse saadetud läbi ei vaadata.

VII. Lisateave

Projektiettepanekute esitamise üksikasjalikud tingimused ja taotlusvormid on programmi „Kodanike Euroopa” viimati täiendatud juhendis järgmistel veebisaitidel:

http://ec.europa.eu/citizenship/index_en.html

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus:

http://eacea.ec.europa.eu/citizenship/index_en.htm

(1) ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.

(2) 27 ELi liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

(3) Käesolev konkursikutse hõlmab iga-aastasi tegevustoetusi 2013. eelarveaastaks.

14.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 364/21

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis juhtumi COMP/39.654 – „Reuters Instrument Codes (RIC-koodid)” kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9391 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 364/09

1. SISSEJUHATUS

(1)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Nimetatud määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Huvitatud isikud võivad esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul.

2. JUHTUMI KOKKUVÕTE

(2)

Komisjon kiitis 19. septembril 2011 heaks esialgse hinnangu nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 tähenduses. Hinnang hõlmas finantsteabe teenuseid ning täpsemalt konsolideeritud reaalajas andmevoogude turgu (2). Hinnang esitati Thomson Reuters Corporationile ning selle otsese või kaudse kontrolli alla olevatele ettevõtjatele, sealhulgas Thomson Reuters Limitedile (edaspidi „Thomson Reuters”). Komisjonil on kahtlusi, et teatavad Thomson Reutersi litsentseerimistavad, mida kohaldatakse Reutersi RIC-koodide suhtes, võivad olla vastuolus ELi toimimiselepingu artikliga 102 (3). Menetlus Thomson Reutersi vastu algatati 30. oktoobril 2009.

(3)	Esialgse hinnangu kohaselt on Thomson Reutersil konsolideeritud reaalajas andmevoogude üleilmsel turul valitsev seisund.

(4)

Thomson Reuters võis oma valitsevat seisundit klientidele RIC-koode käsitlevaid piiranguid kehtestades kuritarvitada. Thomson Reuters a) keelab oma klientidel kasutada RIC-koode teiste teenuseosutajate konsolideeritud reaalajas andmevoogudest andmete otsimiseks ning b) takistab kolmandatel osapooltel luua ja säilitada RIC-koode sisaldavaid kaardistamistabeleid, mis võimaldaks Thomson Reutersi klientide süsteemidel teiste teenuseosutajate konsolideeritud reaalajas andmevoogudega koostoimimist (4).

(5)

Kõnealused piirangud loovad teenuseosutaja vahetamisele märkimisväärsed tõkked. Thomson Reutersi kliendid kasutavad RIC-koode laialdaselt oma serveripõhistes rakendustes ning kõnealuste rakendustega töötavad töötajad on RIC-koodide kasutamisega ära harjunud. Thomson Reutersi kehtestatud piirangute tõttu tuleb juhtudel, kus RIC-koodid on serveripõhistesse rakendustesse salvestatud, teenuseosutaja vahetamise korral need koodid eemaldada ning kõnealused rakendused ümber kodeerida, et asendada RIC-koodid alternatiivsete koodidega. Tegemist on keeruka ja sageli väga kuluka ettevõtmisega. Komisjoni esialgne seisukoht on, et Thomson Reuters hoiab tegelikult kinni oma olemasolevaid konsolideeritud reaalajas andmevooge kasutavaid kliente, kes on RIC-koodid oma rakendustesse salvestanud. Selle tulemusena ei saa ülejäänud konsolideeritud reaalaja andmevoogudega seotud teenuste osutajad Thomson Reutersiga konsolideeritud reaalajas andmevoogude turul tõhusalt konkureerida.

3. PAKUTAVATE KOHUSTUSTE PÕHISISU

(6)

Thomson Reuters ei ole komisjoni esialgse hinnanguga nõus. Kuid ettevõtja soovib siiski võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Thomson Reutersi pakutavate kohustuste (edaspidi „kohustused”) lühikirjeldus on järgmine. Võetud kohustuste mittekonfidentsiaalne versioon avaldatakse tervikuna inglise keeles konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

(7)

Kohustused koosnevad litsentsi pakkumisest Thomson Reutersi olemasolevatele ja tulevastele reaalajateenuste (5) klientidele (laiendatud RIC-koodi litsents või ERL (6)), millega antakse neile RIC-koodide kasutamise laiendatud õigused. See võimaldaks neil igakuise litsentsitasu eest kasutada RIC-koode Thomson Reutersi konkurentide konsolideeritud reaalajas andmevoogudest reaalajas finantsandmete otsimiseks. See võimaldaks neil suunata mõned või kõik oma serveripõhised rakendused ümber alternatiivsetele konsolideeritud reaalajas andmevoogude teenuseosutajatele. Lisaks sellele ajakohastaks Thomson Reuters korrapäraselt ERLi litsentsiomanike asjaomaseid RIC-koode ning vajadusel RIC-koodidega seotud teavet (nt asjaomane kauplemiskoht, allikas, ametlik kood, valuuta ja/või kirjeldus).

(8)

Kohustused hõlmavad a) kliente, kes lähevad osaliselt ja/või täielikult üle Thomson Reutersi konsolideeritud reaalajas andmevoogudelt alternatiivsetele konsolideeritud reaalajas andmevoogudele; ning ii) kliente, kes kasutavad lisaks Thomson Reutersi reaalajas teenustele ka kolmandate osapoolte konsolideeritud reaalajas andmevooge (näiteks tagavaralahendus ootamatute seisakute puhuks või selleks, et võimaldada uute konsolideeritud reaalajas andmevoogude testimist). Osalise ülemineku puhul kohustub Thomson Reuters mitte diskrimineerima oma kliente, kes hakkavad kasutama teiste konsolideeritud reaalajas andmevooge pakkuvate teenuseosutajate teenuseid, tingimuste suhtes, mille alusel Thomson Reutersi konsolideeritud andmevooge edastatakse (7).

(9)

Laiendatud RIC-koode käsitlev litsents antakse püsivalt ning see tehakse kättesaadavaks kohustuste alusel viieks aastaks. Seega saab klient omandada laiendatud RIC-koode käsitleva litsentsi viieaastase ajavahemiku jooksul, kuid võib seejärel jätkata selle litsentsi kasutamist ilma ajalise piiranguta tingimusel, et asjaomased tasud on makstud ning täidetud on ka muud litsentsi tingimused.

(10)

Kõnealust abinõud kohaldatakse kõigi otseselt teatava finantsvahendi hinnaga seotud RIC-koodi sümboli või Thomson Reutersi reaalajateenusega hõlmatud indeksi väärtuse suhtes, mis hõlmab muu hulgas i) börsidelt ja mitmepoolsetest kauplemissüsteemidest saadud andmeid ning ii) enamike börsidel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides noteerimata börsiväliselt kaubeldud instrumentide suhtes (8). See ei hõlma ainult RIC-koode, mis on seotud börsiväliselt kaubeldud instrumentidega, mille kohta Thomson Reuters saab andmeid ainult ühe allika kaudu, kes on RIC-koodi abil tuvastatav („ühe allikaga RIC-koodid”) (9).

(11)

Thomson Reuters esitab lisaks ka teavet, mis on vajalik selleks, et parandada klientide võimet ristviidata RIC-koode teiste teenuseosutajate koodidega. Kohustused võimaldaks klientidel pöörduda ka kolmandatest isikutest tootearendajate poole, et need töötaksid välja vahendid, millega üleminekut lihtsustada ning volitada kõnealuseid kolmandatest isikutest tootearendajaid kasutama tarkvara, mille nad on välja arendanud mitme kliendi jaoks, kes kasutavad ERLi. Kolmandatele isikutele ei antaks siiski õigust otseselt RIC-koodide kasutamiseks.

(12)

Thomson Reuters väljastab juba praegu kommertstingimustel ka teistsuguseid litsentse, mis ei sisaldu ERLis. Näiteks üleminekut lihtsustavate vahendite arendamiseks on Thomson Reutersilt vaja saada tootearendamist võimaldav litsents. Lisaks sellele väljastab Thomson Reuters tehingu töötlemislitsentsi klientidele, kes soovivad kasutad RIC-koode automaatsel töötlemisel tuvastajana. See hõlmab näiteks RIC-koodide ümberjaotamist teistele osapooltele Thomson Reutersi klientide poolt. Thomson Reuters kohustub mitte diskrimineerima oma kliente, kes hakkavad kasutama teiste konsolideeritud reaalajas andmevooge pakkuvate teenuseosutajate teenuseid teiste litsentside tingimuste alusel ega kolmandaid isikuid, kes arendavad tarkvara või tehnoloogiat, millega lihtsustatakse ERLi litsentsiomanike üleminekut (10).

(13)

Geograafiliselt on kavandatav litsents põhimõtteliselt piiratud selliste klientide rakendustega, mida kasutatakse EMP-põhises ettevõtluses. Siiski on litsentsiga hõlmatud ka mujal toimuvas ettevõtluses kasutatavad rakendused, kui see on „piisavalt põhjendatud”, et mõjutada üleminekut kliendi EMPs toimuva ettevõtluse huvides (11). Thomson Reuters on esitanud mitu juhtumit näidete kohta, mille puhul kõnealune tingimus on täidetud. Näited on esitatud kohustuste IV lisas.

(14)

ERLi igakuine litsentsitasu, mida Thomson Reuters kavatseb võtta, peegeldab kommertstingimuste struktuuri, mis on seotud praegu serveripõhistes rakendustes kasutamiseks edastavate andmetega (12). Tasude aluseks on RIC-koodide sümbolite arv, mida klient soovib litsentseerida, et otsida andmeid konkurendi juurest teatava äritegevuse kohta. Tasud hõlmavad RIC-koode käsitlevaid täiendavaid kasutusõigusi ning Thomson Reutersi poolt kohustuste raames klientidele osutatud teenusega seonduvat kulu. Thomson Reutersi arvamuse kohaselt kujutab tasu endast ainult väikest osa Thomson Reutersi konsolideeritud reaalajas andmevoogude hinnast, mida küsitakse sama ulatusega RIC-koodide litsentsi ja kasutamise eest. Tasugraafik sisaldab ka minimaalset kuutasu 750 Ameerika Ühendriikide dollarit. ERLi tasugraafiku kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt kohustuste mittekonfidentsiaalset versiooni nagu see on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil (I lisa).

4. KUTSE MÄRKUSTE ESITAMISEKS

(15)

Komisjon kavatseb turundusuuringutest lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebilehel avaldatud kohustused siduvaks. Juhul kui kohustusi muudetakse märkimisväärselt, tehakse uus turu-uuring.

(16)	Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kohustuste kohta.

(17)

Lisaks sellele palub komisjon huvitatud isikutel eelkõige esitada oma arvamus järgmistes küsimustes, mis käsitlevad serveripõhist rakendust kasutava kliendi üleminekut Thomson Reutersi reaalajateenuselt alternatiivse teenuseosutaja pakutavale konsolideeritud reaalajas andmevool teenusele:

Kas tasude hinnatase, sealhulgas miinimumtasu, võimaldab vähendada koodidega seotud üleminekutasusid ulatuses, mis oleks piisavalt elujõuline, et Thomson Reutersi klientidel oleks soovi korral mõtet vahetada teenuseosutajat? Vastake järgmistele küsimustele:

i)	ERLi tasu suurus, mida Teie ettevõtja peaks Thomson Reutersi konsolideeritud andmevoo teenustest osalise ja/või täieliku loobumise korral maksma;

ii)	osakaal, mida ERLi tasu moodustaks esialgsest konsolideeritud reaalajas andmevoo tasust (iga korra puhul pärast kohaldatavaid allahindlusi), mida Teie ettevõtja praegu Thomson Reutersile maksab: i) 1–3 %, ii) 4–6 %, iii) 7–9 % või iv) üle 10 %; ning

iii)	tasukategooria, mida Teie ettevõtja suhtes kuus iga äritegevuse kohta kohaldatakse (vt tasude tabelit kohustuste I lisas).

b)	Kas Teie arvates on RIC-koodide ajakohastamine ERL litsentsi oluline osa, mida Teie ettevõtja vajab konsolideeritud reaalajas andmevoogude teenuse osutaja vahetamise lihtsustamiseks?

c)	Kas Teie arvates piisab ERLi piirangust, mille kohaselt saab vahetada ainult serveripõhiseid rakendusi (mis ei hõlma otseselt nende kasutamist kasutajate poolt), et lahendada eespool komisjoni poolt väljendatud RIC-koodidega seotud probleeme?

Kohustuste geograafiline ulatus on piiratud serveripõhiste rakendustega, mis teenindavad EMPs toimuvat äritegevust. Need hõlmavad serveripõhiseid rakendusi, mis teenindavad ka mujal toimuvas äritegevuses kasutatavaid rakendusi, kui see on „piisavalt põhjendatud”. Kas Teie arvates piisab, kui võimaldada EMPis tegutsevatel ettevõtjatel kasutada kohustuste eeliseid ning vahetada soovi korral teenuseosutajat? Kui ei, siis selgitage, miks kavandatud geograafiline ulatus takistaks Teie võimet vahetada EMPs toimuvat äritegevust teenindavat teenuseosutajat? Esitage võimalusel täiendavaid näiteid lisaks Thomson Reutersi poolt IV lisas esitatutele.

Thomson Reutersi arvamuse kohaselt moodustavad abimeetmega hõlmatud RIC-koodid 95 % üleilmsest likviidsusest. Thomson Reuters märgib, et ei ole vajalik ega ka võimalik lisada börsiväliselt kaubeldavaid RIC-koode, millega määratakse unikaalselt kindlaks individuaalsed allikad ning nende hind abimeetme raames. Kas nõustute, et see on tõhusa abimeetme toimimiseks piisav?

f)	Esitage teave võimalike kolmandate osapoolte kohta, kes suudavad ja/või kellel on kaubanduslik stiimul töötada välja vahendid, millega klientide üleminekut lihtsustada. Võimalusel esitage ka hinnang sellisest teenusest klientidele tekkivate kulude ulatuse kohta.

Kas Teie arvates on Thomson Reutersi poolt teiste litsentside (vt lõikeid 8 ja 12 eespool) suhtes kohustustes kehtestatud mittediskrimineerimist käsitlevad sätted piisavad ja asjakohased i) klientide jaoks, kes soovivad teenuseosutajat vahetada ning ii) kolmandatest osapooltest arendajate jaoks, kes soovivad vahetamist lihtsustada?

(18)	Vastuseid ja märkusi tuleks soovitavalt põhjendada ning neis tuleks esitada asjaomased faktid. Kui tuvastate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleeme, siis soovitage võimalik lahendus.

(19)

Märkuste esitamise tähtaeg lõpeb kuus nädalat pärast käesoleva teatise avaldamist. Huvitatud isikutel palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, milles ärisaladus ja muud konfidentsiaalsed lõigud on kustutatud ning vajadusel asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus” või „konfidentsiaalne”.

(20)

Märkused võib komisjonile saata (lisada tuleb viitenumber COMP/39.654 – RICs') kas e-posti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu), faksi (+32 22950128) või posti teel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Kõnealused artiklipaarid on sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

(2) Kõnealune juhtum hõlmab konkreetselt reaalajas andmevooge ning mitte lauaarvuti kaudu edastavaid reaalajas andmeid.

(3) Thomson Reutersi kohaselt on RIC-koodid lühikesed tähtedest ja numbritest koosnevad koodid, mis kujutavad endast Thomson Reutersi poolt oma klientide jaoks loodud otsingumehhanismi. Kõnealune mehhanism moodustab lahutamatu osa Thomson Reutersi finantsteabe teenusest, mille abil tuvastatakse Thomson Reutersi reaalajas toimivatest andmekogudest ja jaotusvõrgust (IDN, integreeritud andmevõrk) asjaomaste andmete korrastatud kogumeid ning navigeeritakse neis ja teostatakse otsinguid.

(4) Thomson Reuters on teatanud, et ei takista oma konsolideeritud reaalajas andmevooge kasutavatel klientidel ristviidata RIC-koode teiste teenuseosutajate koodidega tingimusel, et sellest tulenevaid andmebaase või kaardistamistabeleid ei kasutata teiste teenuseosutajate kaudu andmete otsimiseks. Teisisõnu ei keela Thomson Reuters kaardistamistabelite loomist, kuid on vastu RIC-koodide otsesele ja kaudsele kasutamisele muude teenuseosutajate kaudu reaalajas andmete otsimisel.

(5) Thomson Reuters müüb oma turgude reaalajas andmevooge Thomson Reuters Real-time Service'i (Thomson Reutersi reaalajateenused) nime all (varasem nimetus Reuters Datascope Real-Time Service) ning seda sai kasutada serveripõhistes rakendustes.

(6) Vt kohustuste II lisa.

(7) Vt kohustuste klausel 6.4.2.

(8) Thomson Reutersi arvamuse kohaselt moodustavad kõigi finantsinstrumente kindlaks määravate valideeritud osalejate ühtset koondhinda kujutavad liidetud RIC-koodid rohkem kui 95 % üleilmsest likviidsusest ning need kuuluvad kohustuse kohaldusalasse.

(9) Thomson Reutersi arvamuse kohaselt börsiväliselt kaubeldud instrumendid, mille kohta Thomson Reuters saab andmeid vaid ühe allika kaudu, moodustavad üleilmsest likviidsusest vähem kui 5 %.

(10) Vt kohustuste klauslid 6.4 ja 6.5.

(11) Kohustuste alusel hõlmab EMP ka Šveitsi.

(12) St konsolideeritud reaalajas andmevood reaalajas teenuste raames.

14.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 364/25

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 364/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„BOVŠKI SIR”

EÜ nr: SI-PDO-0005-0423-29.10.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministrstvo RS za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano

Aadress:

Dunajska cesta 22

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

Tel

+386 14789000

Faks

+386 14789055

E-post:

varnahrana.mkgp@gov.si

2. Taotluse esitaja:

Nimi:

Društvo rejcev drobnice Bovške (Bovec'i lamba- ja kitsekasvatajate ühendus)

Aadress:

Soča 50

SI-5232 Soča

SLOVENIJA

Tel

+386 53889510

Faks

—

E-post:

—

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus:

„Bovški sir”

4.2. Kirjeldus:

Toode „Bovški sir” on kõva, täisrasvane juust. Juust on tehtud Boveci kohaliku lambatõu lamba toorpiimast, mis võib ka sisaldada kuni 20 % lehma- või kitsepiima.

Ümmarguse terve juustuketta läbimõõt on 20–26 cm ja kõrgus 8–12 cm, kaal 2,5–4,5 kg. Juustu koorik on tugev, sile ja ühtlane, värv on hallikaspruunist helebeežini. Juustuketta küljed on kergelt kumerad ja nurgad natuke ümarad.

Juust on tihke, elastne, tihe, murdekoht puhas; juustusisu mureneb, kuid ei pudene tükkideks. Juust on ühtlast hallikasbeeži värvi, hõredalt, kuid ühtlaselt jaotunud läätse- või väikese hernetera suuruste silmadega ning mõnikord väikeste aukude ja lõhedega. Küpsema juustu tekstuur on tihkem ja rabedam.

Juustul on eristatavalt tugev, intensiivne, kergelt pikantne lõhn ja maitse. Lehma- või kitsepiima lisamisel muutuvad maitse ja lõhn veidi mahedamaks.

Toote „Bovški sir” kuivainesisaldus on 60 % ja rasvasisaldus kuivaines on 45 %.

4.3. Geograafiline piirkond:

Toote „Bovški sir” toorainena kasutatava piima ja juustu enda tootmispiirkond on põhja ja lääne suunal määratletud Itaalia riigipiiriga alates Mali ja Veliki Mangrtist kuni Učje piiripunktini. Piirist alates läbib määratletud piirkonna välisäär Mali ja Veliki Muzeci, hõlmab kogu ala Planina Božcast kuni Na Vrhuni, edasi Hribi suunas, läbides Piroveci, Krasji Vrhi, Planina Zaprikraj, Zaplečist kuni Lopatniki ja Krnini, Mali Šmohori, Bogatini, Vratca kuni Lanževicani, Mala Vrata, Velika Vrata, Travniki, Malo Špičje ja Kanjeveci, üle Triglavi ja Luknjat kuni Križini, Prisojniki, Mala Mojstrovka, üle Travniki kuni Jalovecini, Kotovo Sedlo, Mali Mangarti ning tagasi Itaalia riigipiirini. Eespool nimetatud piirialad asuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

4.4. Päritolutõend:

Järgnevalt nimetatud menetluste ja meetmetega tagatakse toote „Bovški sir” jälgitavus.

Piima tootmine: piim peab olema toodetud määratletud geograafilises piirkonnas. Karja tõuraamatu pidamisega tagatakse karja koostise tõuline vastavus. Põllumajandusettevõtetes on olemas andmikud söödaratsiooni ning sööda ostude kohta.

Piima kogumine: juustu „Bovški sir” tootmiseks ettenähtud piim peab olema muust piimast eraldi kogutud ja ladustatud. Päevas toodetud ja ostetud piimakoguste (lamba-, kitse- ja lehmapiim) kohta peetakse arvet farmide kaupa.

Piima töötlemine: juustu „Bovški sir” tootjad peavad andmikke päevas töödeldud piima ja partiide lõikes päevas toodetud juustukoguste kohta. Partii on piima ühekordsest kalgendist tehtud juustu kogus. Kui asjaomasel päeval toodeti ainult üks partii juustu, on juustu tootmiskuupäev ühtlasi partii määratlus.

Juustu laagerdumine: tootjad peavad andmikke juustu laagerdumise kohta, et tagada iga juustupartii laagerdumine vähemalt 60 päeva. Juustu tootmiskuupäev on ühtlasi juustu laagerdumise alguskuupäev.

4.5. Tootmismeetod:

Juustu „Bovški sir” toodetakse Boveci kohaliku lambatõu lamba toorpiimast või lamba-, kitse- ja lehmapiima segust. Kitse- või lehmapiima osa ei tohi ületada 20 % piima üldkogusest.

Juustu „Bovški sir” tootmine on piiratud loomade laktatsiooniperioodiga, mis ühtib loomade karjatamiseks kasutatava karjamaa rohttaimede kasvutsükliga. Suurima osa loomade laktatsiooniperioodi põhisöödaratsioonist moodustab karjamaasööt, millele on lubatud lisada heina ja silo. Põhisööt peab moodustama vähemalt 75 % päevase söödaratsiooni kuivainest.

Juustu „Bovški sir” tootmiseks kasutatakse hapendatud piima, millele võib enne kalgendumist lisada värsket piima. Piim hapneb vähemalt 12 tundi; selle aja jooksul kujuneb piimas loomulik mikrofloora, millega tagatakse piima happesuse vajalik tase. Kääritamise kiirendamiseks on lubatud kasutada omavalmistatud starterkultuure (väikese piimakoguse hapendamine küllaltki kõrgel temperatuuril vähemalt 12 tunni jooksul) või valitud kultuure. Enne kalgendumist kuumutatakse piima temperatuurini 35–36 °C. Kalgendumine kestab 30 kuni 45 minutit. Seejärel murendatakse kalgend oa- või hernetera suurusteks tükkideks, mis pärast kuivamist on nisutera suurused. Juustumass pannakse vormidesse raskuse alla; vajutuse all hoidmine kestab 4 kuni 6 tundi.

Soolatakse kuivalt (soolamine ja pööramine kahe päeva jooksul kaks korda päevas) või soolvees (24–48 tundi). Pärast soolamist tähistatakse iga juustuketas juustu laagerdumise alguskuupäeva või partii määratlemise kuupäevaga. Juust „Bovški sir” laagerdub vähemalt 60 päeva. Juustu laagerdumise käigus on väga oluline, et juustu pööratakse, kuivatatakse ja puhastatakse.

4.6. Lingid:

Juust „Bovški sir” on juba sajandeid hinnatud toode. Arheoloogilistest leidudest nähtub, et Boveci piirkond on olnud asustatud tuhandeid aastaid. Seepärast arvatakse, et juustu valmistamine selle piirkonna Kõrg-Alpi karjamaadel arenes kolme tuhande aasta eest samaaegselt rauatööriistade kasutuselevõtuga.

Esimesed kirjalikud tõendid Boveci kohta on pärit 1174. aastast ning selle piirkonna juustuvalmistamise kohta 14. sajandist. Selle ajastu kinnistusraamatutest ja muudest dokumentidest ilmneb, et juust oli väärtuslik maksevahend, kuna talumaksud, kalapüügi rent ja muu selline arvutati juustukoguste alusel (Rutar, 1882).

Nimetust „Bovški sir” (itaalia keeles Formaggio di Plezo vero) on esimest korda mainitud 1756. aastal Videmi (Udine) linna hinnakirjas, millest nähtub, et „Bovški sir” oli märgatavalt kallim kui mitmed muud juustud.

Karjatamise, juustuvalmistamise ja Alpi mägiaasade majandamise meetodid on kirja pandud karjamaade korralduses (Pašni red). Esimese maailmasõja eelset karjamaade korraldust ja tööpäeva kulgu Alpi karjamaal asulas Zapotok nad Zadnjo Trento on dr Henrik Tuma kirjeldanud väljaandes „Planinski Vestnik”. Sellest nähtub, et hoolimata tehnoloogia arengust on juustu „Bovški sir” tootmine suures osas sama nagu sajandeid tagasi.

Kõrg-Alpide karjamaade järskude nõlvade tõttu on määratletud geograafilises piirkonnas vähe pinda intensiivse põllumajandustootmise jaoks. Kogu kõnealune piirkond asub Natura 2000 alal ning suur osa sellest on Triglavi rahvuspargis. Geograafilises piirkonnas on valdavalt kontinentaalne Alpide kliima, mida osaliselt mõjutab Vahemere ilmastik. Selle mõju ulatub sisemaani piki Soča jõe orgu. Kogu aasta jooksul on sademete hulk suur (Bovecis oli ajavahemikul 1961–1990 keskmine sademete hulk 2 735 mm/aastas. Ümbritsevate kõrgete mäetippude tõttu ei paista päike mõnda orgu kuni kahe kuu jooksul aastas. Hoolimata suurest sademete hulgast väheneb karjamaade rohusööda saagikus õhukesele mullakihile mõjuvate kuivade ja tugevate tuulte tõttu, lamba- ja kitsekasvatuseks sobib aga kõnealune piirkond hästi.

Juustu „Bovški sir” tootmiseks kasutatavat lambapiima saadakse Boveci kohaliku lambatõu lammastelt, keda on sajandeid aretatud Soča jõeoru kõrgaasadel ning on oma nime saanud Boveci linna järgi. Boveci piimalambatõu lambad erinevad muude tõugude lammastest kitsa koljuehituse ja lühikeste kõrvade poolest. Tänapäevalgi vastavad lambad kõnealuse tõu aretustegevuse esialgsele eesmärgile – nad kohanevad karmide karjatamis- ja kasvatustingimustega, neil on võime vastu pidada kõrgmäestiku karjamaadel, nad on rahulikud, pikaealised ja vastupidavad. Juustu „Bovški sir” tootmise tulemuslikkusele ja maitsele mõju avaldav piima rasvasisaldus kuivaines on Boveci lammaste puhul suurem kui Sloveenia muude piimalammaste vastav näitaja.

Juustu „Bovški sir” tootmiseks kasutatavat piima andvaid lambaid karjatatakse laktatsiooniperioodi jooksul kogu määratletud geograafilise piirkonna karjamaadel. Lambaid kasvatatakse traditsioonilisel viisil, mis on kulude seisukohast ainus teostatav võimalus. See tähendab, et juustu „Bovški sir” tootmiseks kasutatavat piima saadakse lammastelt, kes peamiselt söövad värsket rohtu, mis oluliselt mõjub juustu iseloomuliku maitse ja lõhna kujunemisele. Piirkonna karjamaade erakordselt rikkalik taimestik on tingitud kõrgest asukohast, ilmastikust ja mulla geoloogilisest koostisest. Kõnealuses piirkonnas kasvavad taimed, mis on iseloomulikud Alpide, sisemaa- ja Vahemere piirkondadele.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Bureau Veritas d.o.o.

Aadress:

Linhartova cesta 49 a

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

Tel

+386 14757600

Faks

+386 14757601

E-post:

info@si.bureauveritas.com

4.8. Märgistamine:

Spetsifikaadi nõuetele vastavad juustud on tähistatud tootja nimega, nimetusega „Bovški sir” ja logoga (esitatud allpool), ELi vastava tähise ja riikliku kvaliteedimärgisega. Kitse- või lehmapiima kasutamisel tuleb märkida nende osa.

Tootjad võivad kasutada juustul lisamärgistust, kui toode on laagerdunud kauem kui aasta või kui juust on toodetud mägimeiereis.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2011.364.est
Euroopa Liidu Teataja		C 364

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 14. detsember 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 364/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2011/C 364/02	Teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 5 punktile a liikmesriikide tolliadministratsioonide poolt edastatud informatsiooni kohta seoses kaupade klassifitseerimisega tollinomenklatuuris	4

	III Ettevalmistavad aktid
	NÕUKOGU
	Nõukogu
2011/C 364/03	Nõukogu soovitus, 30. november 2011, Euroopa Keskpanga juhatuse liikme ametisse nimetamise kohta	6

	EUROOPA KESKPANK
	Euroopa Keskpank
2011/C 364/04	Euroopa Keskpanga nõukogu arvamus, 7. detsember 2011, seoses nõukogu soovitusega Euroopa Keskpanga juhatuse liikme ametisse nimetamise kohta (CON/2011/100)	7

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 364/05	Euro vahetuskurss	8

2011/C 364/06	Laevaehitusele antava riigiabi raamistik	9

	Kontrollikoda
2011/C 364/07	Eriaruanne nr 12/2011 Kas Euroopa Liidu meetmed on aidanud kohandada kalalaevastike püügivõimsust olemasolevate püügivõimalustega?	14

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 364/08	Konkursikutse 2011 – Programm Kodanike Euroopa (2007–2013) – Programmi meetmete rakendamine: Aktiivsed Euroopa kodanikud, Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas ja Euroopa mäletab	15

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 364/09	Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis juhtumi COMP/39.654 – Reuters Instrument Codes (RIC-koodid) kohta (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9391 all) ( 1 )	21

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 364/10	Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	25

2106.90/26-27	R/3
2208.90/4-6	R/2
4410.11/1	R/4
8517.62/20	R/5
8528.51/1	R/6
8543.70/5	R/7