ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2011.363.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 363

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

54. köide
13. detsember 2011


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Andmekaitseinspektor

2011/C 363/01

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2011/C 363/02

Komisjoni teatis ühepoolsete tariifide peatamise ja tariifikvootide kohta

6

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2011/C 363/03

Euro vahetuskurss

18

 

V   Teated

 

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2011/C 363/04

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

19

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2011/C 363/05

Riigiabi – Saksamaa – Riigiabi SA.32009 (11/C) (ex 10/N) – LIP – Abi ettevõtjale BMW Leipzig – Kutse märkuste esitamiseks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohaselt ( 1 )

20

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2011/C 363/06

Nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 10 lõike 3 punkti c kohane teadaanne – Riigid, millel on alates 1. jaanuarist 2012 õigus saada säästvat arengut ja head valitsemistava edendava stimuleeriva erikorra alusel soodustusi

34

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Euroopa Andmekaitseinspektor

13.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/1


Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta

2011/C 363/01

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (2), eriti selle artikli 28 lõiget 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

1.   SISSEJUHATUS

1.

24. mail 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta (edaspidi „ettepanek”).

1.1.   Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimine

2.

Komisjon saatis ettepaneku Euroopa andmekaitseinspektorile 27. mail 2011. Euroopa andmekaitseinspektor käsitleb seda edastamist taotlusena nõustada ühenduse institutsioone ja asutusi, nagu on ette nähtud 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta; edaspidi „määrus (EÜ) nr 45/2001”) artikli 28 lõikes 2. Euroopa andmekaitseinspektoril oli võimalus esitada komisjonile mitteametlikke märkusi ka varem, (3) enne ettepaneku vastuvõtmist. Euroopa andmekaitseinspektor pooldab sellist menetlust, mis võimaldas teksti juba varases etapis andmekaitse seisukohalt parandada. Mõnda esitatud märkust on ettepanekus arvesse võetud. Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt sellisele konsulteerimisele viitamise üle ettepaneku preambulis.

3.

Sellele vaatama soovib Euroopa andmekaitseinspektor tõsta esile mõned punktid, mida saaks tekstis andmekaitse seisukohast paremaks muuta.

1.2.   Üldine taust

4.

Ettepanekus on sätestatud tingimused ja menetlused, mille alusel tolliasutused võtavad meetmed, kui intellektuaalomandiõiguse rikkumise kahtlusega kaup kuulub või oleks pidanud kuuluma Euroopa Liidu tolliterritooriumil tollijärelevalve alla. Sellega asendatakse määrus (EÜ) nr 1383/2003 (4), et teha parandusi määrusega kehtestatud õigusraamistikku.

5.

Eelkõige on ettepanekus kehtestatud menetlus, mille kaudu õiguste omajad saavad taotleda liikmesriigi tolliametilt meetmete võtmist asjaomases liikmesriigis (edaspidi „riiklik taotlus”) või rohkem kui ühe liikmesriigi tolliametilt meetmete võtmist igas vastavas liikmesriigis (edaspidi „ELi taotlus”). Siinkohal tähendab meetmete võtmine seda, et tolliasutused peatavad kauba vabastamise või korraldavad selle kinnipidamise. Ühtlasi on ettepanekus kehtestatud menetlus, mille alusel asjaomased tolliametid teevad taotluse kohta otsuse, meetmed, mida tolliasutused (5) peaksid järgnevalt võtma (st kauba vabastamise peatamine, selle kinnipidamine või hävitamine), ning seonduvad õigused ja kohustused.

6.

Sellega seoses töödeldakse isikuandmeid mitmel viisil: kui õiguste omaja esitab taotluse tolliasutusele (6) (artikkel 6); kui taotlus edastatakse komisjonile (artikkel 31) ning kui tolliasutuste otsus edastatakse teistele pädevatele tolliasutustele (artikli 13 lõige 1) ja ELi taotluse korral teiste liikmesriikide tolliasutustele (artikli 13 lõige 2).

7.

Määruse eelnõuga ette nähtud andmetöötlus ei hõlma üksnes õiguste omaja isikuandmete töötlemist taotluste ja otsuste edastamisel õiguste omajatelt tolliasutustele, liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. Näiteks artikli 18 lõike 3 kohaselt esitavad tolliasutused otsuse saajale tema taotluse korral kaubasaatja, kaubasaaja, deklarandi või kauba valdaja (7) nime ja aadressi ning muu kaupa käsitleva teabe. Sellisel juhul toimub ka teiste andmesubjektide (kaubasaatja, kaubasaaja ja kauba valdaja võivad olla füüsilised või juriidilised isikud) isikuandmete töötlemine ning taotluse korral edastavad riigi tolliasutused need andmed õiguste omajale.

8.

Kuigi ettepaneku tekstis ei ole sellele selgelt osutatud, ilmneb praegu kohaldatavast komisjoni rakendusmäärusest (EÜ) nr 1891/2004 (8), kus on esitatud õiguste omajate kasutatav taotluse standardvorm, et ettepanekus kehtestatud menetlused hõlmavad isikuandmete töötlemist ka juhul, kui teatavaid isikuid või üksusi kahtlustatakse intellektuaalomandiõiguste rikkumises (9). Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et kahtlustatavaid rikkumisi käsitlevad andmed on tundlikud andmed, mille töötlemisel tuleb tagada konkreetne kaitse (direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 5 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõige 5).

9.

Peale selle vastutab komisjon õiguste omajate meetmetaotluste säilitamise eest keskandmebaasis (mis peaks saama nimeks „COPIS”), mis on alles ettevalmistamise järgus. COPISest saab kõikide intellektuaalomandiõigust rikkuvate kaupade suhtes tehtud tollioperatsioonide keskne teabevahetusplatvorm. COPISe kaudu hakkab toimuma kogu teabevahetus tolliasutuste ning liikmesriikide vahel (otsused, saatedokumendid, teated) (artikli 31 lõige 3).

2.   ETTEPANEKU ANALÜÜS

2.1.   Viited direktiivile 95/46/EÜ

10.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel selle üle, et määruse eelnõu üldkohaldatavas artiklis on sõnaselgelt märgitud (artikkel 32; põhjendus 21), et isikuandmete töötlemisel peab komisjon järgima määrust (EÜ) nr 45/2001 ja liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima direktiivi 95/46/EÜ.

11.

Nimetatud sättes on sõnaselgelt tunnustatud ka Euroopa andmekaitseinspektori järelevalverolli seoses komisjoni tehtava töötlemisega määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel. Euroopa andmekaitseinspektor soovib juhtida tähelepanu artiklis 32 esitatud väärale viitele: „ja kõnealuse direktiivi artiklis 28 osutatud liikmesriigi sõltumatu asutuse järelevalve all”; tekstis tuleks viidata direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28.

2.2.   Rakendusaktid

12.

Ettepaneku kohaselt on komisjonil volitused võtta vastu rakendusakte õiguste omajate kasutatava taotluse vormi määratlemiseks (artikli 6 lõige 3) (10). Nimetatud artikkel aga juba sisaldab loetelu teabest, sealhulgas isikuandmetest, mille taotleja peab esitama. Seoses taotluse põhisisu kindlaksmääramisega tuleks artikli 6 lõikes 3 nõuda ka tolliasutustelt taotlejale ja teistele võimalikele andmesubjektidele (nt kaubasaatja, kaubasaaja või kauba valdaja) teabe esitamist kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ artiklit 10. Ühtlasi peaks taotlus sisaldama ka sarnast teavet, mida komisjon peab andma andmesubjektile määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 11 alusel (võttes arvesse säilitamis- ja töötlemistoiminguid COPISes).

13.

Seepärast soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada artikli 6 lõikesse 3, mis sisaldab taotlejale esitatava teabe loetelu, ka andmesubjektile esitatava direktiivi 95/46/EÜ artikli 10 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 11 kohase teabe.

14.

Peale selle palub Euroopa andmekaitseinspektor endaga konsulteerida, kui komisjon oma rakendusvolitusi teostab, et oleks tagatud uute (riiklike või ELi) taotlusvormide vastavus andmekaitsenõuetele.

2.3.   Andmete kvaliteet

15.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnustab seda, et artikli 6 lõike 3 punktis l on taotlejatele kehtestatud nõue edastada ja ajakohastada kogu kättesaadav teave, et tolliasutused saaksid analüüsida ja hinnata intellektuaalomandiõiguste rikkumise ohtu. Selle nõudega rakendatakse üht andmete kvaliteediga seotud põhimõtet, mille kohaselt isikuandmed peavad olema „täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud” (direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkt d). Euroopa andmekaitseinspektor pooldab ka asjaolu, et sama põhimõtet on ühtlasi rakendatud artikli 11 lõikes 3, mille kohaselt peab „otsuse saaja” teavitama otsuse teinud pädevaid tolliameteid kõikidest taotluses esitatud andmete muudatustest.

16.

Artiklites 10 ja 11 on käsitletud otsuste kehtivusaega. Tolliasutuste otsusel on piiratud kehtivusaeg, mille jooksul peavad nad meetmed võtma. Seda ajavahemikku saab pikendada. Euroopa andmekaitseinspektor soovib rõhutada, et õiguste omaja esitatud taotlust (ja eeskätt selles esitatud isikuandmeid) ei tohiks säilitada või hoida riigi tolliasutustes ega COPISe andmebaasis pärast otsuse kehtivusaja lõppemist. See põhimõte tuleneb määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punktist e ja direktiivi 95/46/EÜ vastavast artikli 6 lõike 1 punktist e (11).

17.

Kehtivas rakendusmääruses (12) on sätestatud (artikli 3 lõige 3), et tolliasutused säilitavad taotlusvorme „vähemalt ühe aasta pärast kõnealuse vormi õigusliku kehtivusaja lõppu”. See säte ei tundu olevat täielikult kooskõlas eespool osutatud põhimõtetega.

18.

Seepärast soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada ettepanekusse sätte, millega kehtestatakse isikuandmete säilitamise piirang, mis on seotud otsuste kehtivusajaga. Säilitusaja igasugust pikendamist tuleks vältida või juhul, kui see on põhjendatud, peaks see vastama vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning lähtuma oma eesmärgist, mida on vaja selgitada. Sellise kõikides liikmesriikides ja komisjoni suhtes võrdselt kohaldatava sätte lisamine ettepanekusse tagaks lihtsustamise, õiguskindluse ja tõhususe, ennetades vastakaid tõlgendusi.

19.

Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt asjaolu üle, et artiklis 19 (otsuse saaja luba teavet kasutada) on selgelt meenutatud otstarbe piiramise põhimõtet ning piiratud seda, kuidas otsuse saaja võib kasutada muu hulgas kaubasaatja ja kaubasaaja isikuandmeid, mille tolliasutused on talle artikli 18 lõike 3 (13) kohaselt esitanud. Andmeid tohib kasutada üksnes menetluse algatamiseks, et teha kindlaks, kas otsuse saaja intellektuaalomandiõigusi on rikutud, või nõuda hüvitist juhul, kui kaup hävitati kooskõlas määruse eelnõus sätestatud menetlusega ja vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus kaup avastati. Arvestades seda, et asjaomased andmed võivad hõlmata ka teavet kahtlustatavate rikkumiste kohta, kaitseb nimetatud piirang selliste tundlike andmete väärkasutamise eest. Seda põhimõtet on veelgi rõhutatud artiklis 15, kus on sätestatud õiguste omaja suhtes võetavad haldusmeetmed juhul, kui teavet väärkasutatakse muul kui artiklis 19 osutatud eesmärgil. Üheskoos näitavad need kaks artiklit, et komisjon on pööranud otstarbe piiramise põhimõttele erilist tähelepanu.

2.4.   Keskandmebaas

20.

Ettepanekus (artikli 31 lõige 3) on märgitud, et kõiki meetmetaotlusi, otsuseid taotluste rahuldamise kohta ning otsuste kehtivusaja pikendamist ja taotluste rahuldamise otsuste peatamist käsitlevaid otsuseid säilitatakse komisjoni keskandmebaasis (COPIS).

21.

COPIS on seega uus andmebaas, mille põhieesmärk on asendada asjakohaste dokumentide vahetamine liikmesriikide tolliasutuste vahel digitaalse säilitamis- ja edastamissüsteemiga. Seda haldab komisjon, eelkõige maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat.

22.

Siiani on liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse õiguslik alus olnud määrus (EÜ) nr 1383/2003 (14) ja komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 1891/2004 (15). Määruse (EÜ) nr 1383/2003 artiklis 5 on lubatud esitada liikmesriikidele taotlusi elektrooniliselt, kuid keskandmebaasi ei ole selles märgitud. Artiklis 22 on sätestatud, et liikmesriigid esitavad asjakohase teabe „käesoleva määruse kohaldamise kohta” komisjonile ning komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. Rakendusmääruse põhjenduse 9 kohaselt tuleb aga sätestada liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kord, et viimasel oleks võimalik jälgida määruse kohaldamist ja koostada selle kohta aruandeid. Artiklis 8 on selgitatud, et liikmesriigid saadavad komisjonile korrapäraselt nimekirja kõikidest kirjalikest taotlustest ja tolliasutuste järgnevatest meetmetest, sealhulgas teabe õigusevaldaja isikuandmete, õiguste liigi ja asjaomaste toodete kohta.

23.

Ettepaneku uues tekstis (artikli 6 lõige 4) on seoses taotlusvormi sisu määratlemisega nõutud, et kui on võimalik kasutada arvuti- või elektroonilisi süsteeme, tuleb taotlused esitada elektrooniliselt. Peale selle on artiklis 31 sätestatud, et riigi tolliasutustele esitatud taotlustest teatatakse komisjonile, kes „säilitab selle teabe keskandmebaasis“. Seega ilmneb, et COPISe loomise õiguslik alus piirdub uue artikli 6 lõikega 4 ja artikliga 31.

24.

Sellel õiguslikul alusel sõnastab komisjon COPISe ülesehituse ja sisu. Praeguses etapis puuduvad aga seadusandliku tavamenetluse teel vastuvõetud täiendavad üksikasjalikud õigusnormid, milles oleks kindlaks määratud COPISe eesmärk ja omadused. Euroopa andmekaitseinspektori seisukohalt on see eriti murettekitav. Üksikisikute isikuandmeid (nimi, aadress ja muud kontaktandmed, aga ka seonduv teave kahtlustatava rikkumise kohta) vahetatakse komisjoni ja liikmesriikide vahel aktiivselt ning need salvestatakse määratlemata ajaks andmebaasi, samas puudub õigusakt, mille põhjal üksikisik saaks veenduda sellise töötlemise seaduslikkuses. Peale selle ei ole sõnaselgelt täpsustatud mitmesuguste töötlemistoimingutega seotud juurdepääsu- ja haldamisõigusi.

25.

Nagu Euroopa andmekaitseinspektor on varem toonitanud (16), peab selliste õigusaktide õiguslik alus, millega piiratakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklil 8 põhinevas kohtupraktikas ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 tunnustatud põhiõigust isikuandmete kaitsele, olema sätestatud aluslepingutel põhinevas õigusaktis ja seda peab olema võimalik kohtus vaidlustada. See on vajalik, et tagada õiguskindlus andmesubjektile, kellel peab olema võimalik tugineda selgetele eeskirjadele ja neid kohtus vaidlustada.

26.

Seepärast soovitab Euroopa andmekaitseinspektor tungivalt komisjonil selgitada COPISe andmebaasi õiguslikku alust, kehtestades üksikasjalikuma sätte Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel seadusandliku tavamenetluse teel vastuvõetud õigusaktis. Selline säte peab vastama määruse (EÜ) nr 45/2001 ja asjakohasel juhul ka direktiivi 95/46/EÜ nõuetele. Eelkõige tuleb elektroonilist teabevahetusmehhanismi hõlmava andmebaasi loomise aluseks oleva sättega i) määratleda töötlemistoimingute eesmärk ja kehtestada nõuetele vastavad kasutusviisid; ii) täpsustada, millistel üksustel (tolliasutused, komisjon) on juurdepääs millistele andmebaasis säilitatavatele andmetele ja võimalus neid andmeid muuta; iii) tagada juurdepääsuõigus ja teave kõikidele andmesubjektidele, kelle isikuandmeid võidakse säilitada ja vahetada; iv) määratleda ja piirata isikuandmete säilitamise aeg asjaomase eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalikuga. Peale selle rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et põhiõigusaktis tuleks määratleda andmebaasi järgmised elemendid: andmebaasi kontrolliv ja haldav üksus ning andmebaasis sisalduvate andmete töötlemise turvalisuse eest vastutav üksus.

27.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada ettepanekusse uue artikli, millega need põhielemendid selgelt kehtestataks. Teise võimalusena tuleks ettepaneku teksti sisestada sätte, millega nähakse ette eraldi õigusakti vastuvõtmine seadusandliku tavamenetluse teel, paludes komisjonil esitada vastava ettepaneku.

28.

Igal juhul tuleks vastuvõetavates rakendusmeetmetes üksikasjalikult täpsustada andmebaasi funktsionaalseid ja tehnilisi omadusi.

29.

Kuigi ettepanekuga ei näha praeguses etapis ette koostalitlusvõimet komisjoni või muude ametiasutuste hallatavate teiste andmebaasidega, rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor veel, et igasuguse koostalitlusvõime või teabevahetuse sisseseadmisel on vaja kõigepealt järgida otstarbe piiramise põhimõtet: andmeid tuleb kasutada eesmärgil, milleks andmebaas on loodud, ning muud täiendavat teabevahetust või vastastikust seotust ei tohi lubada. Pealegi tuleb seda toetada spetsiaalse õigusliku alusega, mis peab põhinema ELi aluslepingutel.

30.

Euroopa andmekaitseinspektor on huvitatud enda kaasamisest protsessi, mille tulemusel andmebaas lõpuks luuakse, et toetada ja nõustada komisjoni sobiliku andmekaitsenõuetele vastava süsteemi kavandamisel. Seepärast õhutab ta komisjoni konsulteerima käimasolevas ettevalmistavas etapis Euroopa andmekaitseinspektoriga.

31.

Lõpuks juhib Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu asjaolule, et kuna andmebaasi loomisega kaasneb andmete eriliikide (kahtlustatavaid rikkumisi käsitlevad andmed) töötlemine, võib määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 lõike 2 punkti a alusel olla sellise töötlemise puhul vajalik Euroopa andmekaitseinspektori poolne eelkontroll.

3.   JÄRELDUS

32.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnustab asjaolu, et ettepanekus on konkreetselt viidatud sellele, et direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse määrusega hõlmatud isikuandmete töötlemistoimingute suhtes.

33.

Euroopa andmekaitseinspektor soovib esile tõsta järgmised punktid, et teksti andmekaitse seisukohast paremaks muuta:

artikli 6 lõige 3 peaks sisaldama andmesubjekti õigust saada teavet;

komisjonil tuleks artikli 6 lõike 3 alusel oma rakendusvolitusi teostades konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga, et kavandada andmekaitsenõuetele vastav taotlusvormi näidis;

tekstis tuleks täpsustada õiguste omaja esitatud isikuandmete säilitamise tähtaeg nii riigi kui ka komisjoni tasandil;

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab komisjonil tungivalt määrata kindlaks COPISe andmebaasi loomise õiguslik alus ja seda selgitada ning pakub komisjonile oma abi COPISe andmebaasi ettevalmistamisel.

Brüssel, 12. oktoober 2011

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI


(1)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31 (edaspidi „direktiiv 95/46/EÜ”).

(2)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3)  Aprillis 2011.

(4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003, 22. juuli 2003, teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 196, 2.8.2003, lk 7).

(5)  Tolliametid on keskasutused, kes saavad igas liikmesriigis õiguste omajate taotlusi vastu võtta, samas kui tolliasutused on neist sõltuvad tegevüksused, kes tegelikult Euroopa Liitu sisenevate kaupade suhtes tollikontrolli teostavad.

(6)  Taotlus peab muu hulgas sisaldama taotleja andmeid (artikli 6 lõike 3 punkt a), taotlejat esindava füüsilise või juriidilise isiku volitusi (artikli 6 lõike 3 punkt d) ning juriidilistes ja tehnilistes küsimustes taotlejat esindava(te) isiku(te) nime ja aadressi (artikli 6 lõike 3 punkt j).

(7)  Kaubasaatja ja kaubasaaja on kaks kauba saatmist käsitleva lepingu tavalist poolt: kaubasaatja annab kaubad üle kaubasaajale, kelle valdusse kaubad lähevad ja kes müüb need kaubasaatja juhtnööride kohaselt.

„Deklarant” on isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse. „Kauba valdaja” on isik, kes on kauba omanik või kellel on samaväärne õigus kauba käsutamiseks, või isik, kelle tegeliku kontrolli all kaup on.

(8)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1891/2004, 21. oktoober 2004, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 328, 30.10.2004, lk 16).

(9)  Vt määruse (EÜ) nr 1891/2004 lisa I punkt 9: „Lisan eriteabe pettuse liigi ja olemuse kohta”, sealhulgas dokumendid ja/või fotod.

(10)  Praegu rakendatakse määrust (EÜ) nr 1383/2003 komisjoni määrusega (EÜ) nr 1891/2004, mis sisaldab muu hulgas riiklike ja ühenduse taotluste näidisvorme ja suuniseid nende täitmise kohta (komisjoni määrus (EÜ) nr 1891/2004, 21. oktoober 2004, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 328, 30.10.2004, lk 16)).

(11)  Isikuandmeid tuleb „säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkidega […]”.

(12)  Vt joonealust märkust 8.

(13)  See säte on kooskõlas TRIPS-lepingu artikli 57 sisuga (III jao IV osa), http://www.wto.org/english/tratop_e/trips_e/t_agm4_e.htm#2

(14)  Vt joonealust märkust 4.

(15)  Vt joonealust märkust 8.

(16)  Vt Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti kohta: komisjoni 12. detsembri 2007. aasta otsus siseturu infosüsteemi (IMI) rakendamise kohta seoses isikuandmete kaitsega (2008/49/EÜ) (ELT C 270, 25.10.2008, lk 1).


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

13.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/6


Komisjoni teatis ühepoolsete tariifide peatamise ja tariifikvootide kohta

2011/C 363/02

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 31 kiidab nõukogu ühepoolsete tariifide peatamise ja tariifikvoodid heaks komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega. 1998. aastal avaldas komisjon teatise, (1) milles määrati kindlaks põhimõtted ja menetlused, millest komisjon peaks nõukogule esitatavate ettepanekute väljatöötamisel juhinduma.

1.2.

Käesolevas läbivaadatud teatises võetakse arvesse tegevusprogrammi „Toll 2013” eesmärke ning vajadusi ja kommentaare, mis liikmesriigid edastasid pärast 23. ja 24. septembril 2010 İstanbulis toimunud seminari, millel käsitleti ühepoolsete tariifide peatamist ja tariifikvoote. Teatis vaadati läbi piiratud ulatuses ja kaht aspekti arvesse võttes: ühelt poolt selgitatakse selles mõningaid ühepoolsete tariifide peatamise ja kvoodisüsteemide põhimõtteid ning teiselt poolt menetlusi, mida liikmesriigid ja ettevõtjad peavad selliste ühepoolsete meetmete kohaldamiseks järgima.

1.3.

Käesoleva teatise tulevased sisulist laadi muudatused võivad osutuda vajalikuks pärast uuringut, mis käsitleb ühepoolsete tariifikvootide ja tariifide peatamiste poolt ELi majandusele avaldatavat mõju ja mille komisjon kavatseb käivitada 2012. aasta jooksul. Muu hulgas uuritakse mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

1.4.

Eesmärk, mida komisjon nende juhtpõhimõtete kindlaksmääramisel järgis, on täpsustada, milline on ELi selle valdkonna poliitika majanduslik põhjendus. See on ühtlasi vastavuses komisjoni sätestatud läbipaistvuseeskirjadega.

1.5.

Komisjon kavatseb järgida käesolevas teatises määratletud üldist poliitikat ning sellele vastavaid tariifide peatamist ja kvoote käsitlevaid halduskokkuleppeid, mis jõustuvad 2012. aasta teisel poolel.

2.   POLIITIKAÜLEVAADE – ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1.   Ühise tollitariifistiku ülesanne

2.1.1.

ELi toimimise lepingu artiklis 28 sätestatakse, et „liit hõlmab tolliliitu, mis laieneb kogu kaubavahetusele ning millega kaasneb […] ühise tollitariifistiku vastuvõtmine nende suhetes kolmandate riikidega.”

Alates 1968. aastast on EL kohaldanud kõnealuse ühise tollitariifistiku põhilist koostisosa, (2) mis moodustab ühe osa selliste meetmete kogumist, mis on loodud tema tööstuse tõhususe ja konkurentsivõime edendamiseks rahvusvahelises mastaabis.

2.1.2.

Lisaks sellele, et kõnealuses tariifistikus kinnitatud tollimaksumäärad peavad aitama edendada liidusisest tööstuse arengut, on need ette nähtud ka ELi tootmisvõimsuse tugevdamiseks, hõlbustades tootjate konkureerimist kolmandate riikide tarnijatega.

Sellest tulenevalt tuleb kõnealuses tariifistikus kehtestatud tollimakse maksta kõigilt vabasse ringlusse lubatud toodetelt, v.a. liidu õigusaktidega ettenähtud erandid. Kõnealuste maksude maksmine on sellepärast tavapärane.

2.2.   Tariifide peatamise ja kvootide kontseptsioon

2.2.1.

ELi toimimise lepingu artikli 31 alusel heakskiidetud peatamised kujutavad endast piiramatu koguse (tariifide peatamine) või piiratud koguse (tariifikvoodid) suhtes kehtestatud erandit meetme kehtivusajal. Mõlemad meetmed võimaldavad täielikku või osalist vabastust imporditud kauba suhtes kolmanda riigi poolt kohaldatavatest tollimaksudest (kõnealune tariifide peatamine või tariifikvootide kohaldamine ei mõjuta dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ega koguselise tollimaksu määra). Kaubad, mille suhtes kehtivad dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, jäävad harilikult tariifide peatamise ja tariifikvootide alt välja. Tariifide peatamine ja tariifikvoodid ei kehti impordikeelu ja -piiranguga (nt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES)) kaupade suhtes.

2.2.2.

Tariifide peatamise või tariifikvootide alusel imporditud kaubad saavad vabalt liikuda kogu ELis; seepärast võib mis tahes liikmesriigi iga ettevõtja pärast tariifi peatamist või tariifikvoodi kohaldamist sellest kasu saada. Ühe liikmesriigi taotlusel peatatud tariifil või eraldatud tariifikvoodil võivad olla tagajärjed kõigile teistele, seepärast peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema tihedat koostööd, nii et arvesse võetaks kõiki ELi huvisid. Ühepoolseid tariifikvoote haldab komisjon keskses tariifikvootide andmebaasis tihedas koostöös liikmesriikidega. Neid tariifikvoote eraldatakse põhimõttel „kes ees, see mees” vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklite 308a–308c sätetele.

2.2.3.

Euroopa Liidu laienemine, tehniline areng ja traditsiooniliste rahvusvaheliste kaubateede muutumine on muutnud üha enam globaliseeruva majanduse taustategureid. On tähtis tagada, et tariifide peatamine võimaldaks Euroopa Liidus asuvatel äriühingutel säilitada täieliku tööhõive ja saada vajalikke osi ELi lisandväärtusega keerukamate toodete valmistamiseks isegi siis, kui tegevus seisneb peamiselt osade kokkupanemises.

2.3.   Tariifide peatamise ja kvootide iseloomulikud jooned

2.3.1.

ELi toimimise lepingu artikliga 31 on ette nähtud, et nõukogu määrab ühise tollitariifistiku kohased tollimaksud kindlaks komisjoni ettepanekute alusel. See hõlmab kõnealuste tollimaksude muutmist ja peatamist.

2.3.2.

Tariifide peatamine ja tariifikvoodid tuleks korrapäraselt läbi vaadata, jättes võimaluse need ühe osalise taotlusel kaotada. Erandjuhtudel, kus tariifi peatamise pikendamisest nähtub, et pidevalt on vaja tarnida ELi teatavaid vähendatud või nullmääraga tooteid (tariifi peatamine), või on vajaminevad kogused liiga väikesed selleks, et õigustada vajalikke investeeringuid liidu tootmise alustamiseks (tariifikvoot), võib komisjon teha ettepaneku muuta ühist tollitariifistikku. Sel juhul tegutseb komisjon nii liikmesriikide taotluste alusel kui ka omal algatusel.

2.3.3.

Kuna tariifide peatamine kujutab endast erandit üldreeglist, st ühise tollitariifistiku kasutamisest, tuleb seda, nagu kõiki teisigi erandeid, kohaldada ühtsel viisil.

2.3.4.

Diskrimineerimise vältimiseks peab tariifide peatamine olema avatud kõigile liidu importijatele ja kolmandate riikide tarnijatele. See tähendab, et tariifide peatamist või tariifikvooti ei kohaldata

i)

kaupade suhtes, mis on hõlmatud ainuõigusliku kaubanduslepinguga, või

ii)

kaupade suhtes, millega kaubeldakse seotud osaliste vahel, kellel on intellektuaalomandi ainuõigused oma toodangu suhtes, või

iii)

kaupade suhtes, mille kirjeldus sisaldab äriühingusiseseid spetsiifilisi nimetusi, nagu äriühingu nimesid, kaubamärgi nimesid, tootekirjeldusi, kaubaartiklite numbreid jne.

2.4.   Ühepoolsete tariifide peatamise ja kvootide roll

2.4.1.

Komisjon leiab, et tollimaksudel on kindel majanduslik funktsioon. Ühepoolsete tariifide peatamist, mis on ette nähtud kõnealuste maksude mõju täielikuks või osaliseks tühistamiseks teatava ajavahemiku jooksul, võib kohaldada ainult siis, kui toode ei ole liidus kättesaadav. Ühepoolsed tariifikvoodid võib avada kaupadele, mida ei toodeta liidus piisavas koguses.

2.4.2.

Lisaks tuleb märkida, et kuna tollimaksud moodustavad osa liidu traditsioonilistest omavahenditest, tuleks esitatud majanduslikke põhjendusi hinnata seoses liidu üldise huviga.

2.4.3.

Tariifide peatamise ja tariifikvootide kohaldamise kord on ennast minevikus tõestanud väga tõhusa poliitilise vahendina Euroopa Liidus toimuva majandustegevuse toetamisel ja on seda ka tulevikus, mida näitab komisjonile edastatud taotluste arvu pidev kasv. Praegu moodustavad need meetmed 5–6 % eelarvestatud traditsioonilistest omavahenditest.

2.4.4.

Lubades ettevõtjatel teha teatava ajavahemiku jooksul madalamate kuludega hankeid, oleks võimalik elavdada liidu majandustegevust, parandada nende ettevõtjate konkurentsivõimet ja eelkõige lasta neil säilitada või luua tööhõivet, ajakohastada struktuure jne. 2011. aastal kehtib umbes 1 500 ühepoolsete tariifide peatamist ja tariifikvooti. ELi hiljutise majanduslanguse ajal registreeris komisjon taotluste arvu kasvu, mis näitab, kui tähtis on kõnealune poliitika liidu tööstuse jaoks.

2.5.   Ühepoolsete tariifide peatamisega hõlmatud tooted

2.5.1.

Tariifide peatamise eesmärk on võimaldada liidu ettevõtjatel kasutada toormaterjale, pooltooteid või komponente (v.a valmistooted), mida ei ole liidus saada või mida seal ei toodeta.

2.5.2.

Olenemata punktidest 2.5.3 ja 2.5.4 on valmistooted käesoleva teatise tähenduses kaubad, millel on üks või mitu järgmist tunnust:

need on valmis müümiseks lõppkasutajale, olenemata sellest, kas need on liidus jaemüügiks pakendatud või pakendamata;

need on lahtimonteeritud valmistooted;

neid ei töödelda ega muudeta oluliselt (4) või

neil on juba tervik- või valmistoote põhiomadused.

2.5.3.

Kuna liidu tootjad spetsialiseeruvad üha enam selliste toodete monteerimisele, mille puhul on vaja juba tehniliselt ülimalt keerukaid osi, kasutatakse mõningaid vajalikke osi ilma neid oluliselt muutmata ja seetõttu võiks neid pidada valmistoodeteks. Sellest hoolimata võiks tariifide peatamist teatavatel juhtudel kohaldada selliste valmistoodete suhtes, mida kasutatakse lõpptoote komponentidena, eeldusel et montaaži lisandväärtus on piisavalt kõrge.

2.5.4.

Tootmisprotsessis kasutatavate seadmete või materjalide puhul võiks kaaluda tariifide peatamist (kuigi sellised tooted on üldiselt valmistooted), eeldusel et kõnealused seadmed ja materjalid on spetsiifilised ja vajalikud selgelt identifitseeritavate toodete valmistamiseks ning et tariifide peatamine ei ohusta konkureerivaid liidu ettevõtjaid.

2.6.   Ühepoolsete tariifikvootidega hõlmatud tooted

Kõiki punkti 2.5 sätteid kohaldatakse ka ühepoolsete tariifikvootide suhtes. Tariifikvootide süsteemist jäetakse välja kalatooted, kuna need võidakse ka nende tundlikkuse alusel toimuva paralleelse kontrollimise põhjal lülitada komisjoni poolt nõukogule tehtavasse eraldi ettepanekusse määruse kohta, millega avatakse teatavate kalatoodete ühepoolsed ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine.

2.7.   Ühepoolsete tariifide peatamisest ja tariifikvootidest kasu saavad isikud

Ühepoolsete tariifide peatamine ja tariifikvoodid on ette nähtud liidu tootmisettevõtete jaoks. Kui toodet kasutatakse üksnes konkreetsel eesmärgil, jälgitakse seda kooskõlas lõppkasutuse kontrolli reguleerivate menetlustega (5).

Erilist tähelepanu pööratakse VKEde huvidele. Kuna ühepoolsete tariifide peatamine ja tariifikvoodid võivad hõlbustada VKEde tegevuse muutumist rahvusvaheliseks, käivitatakse algatused, et suurendada VKEde teadlikkust kõnealuse vahendi olemasolust. Nagu eespool mainitud, on kõnealuse süsteemi mõju VKEdele üks osa 2012. aastal korraldatavast laiaulatuslikumast hindamisest.

Kuni selle ajani ei tohiks tariifide peatamine hõlmata kaupu, mille suhtes kohaldatava tollimaksu suurus on majanduslikus mõttes ebaoluline.

2.8.   Tolliliit Türgiga

Türgiga sõlmitud tolliliidu eeskirjadega hõlmatud toodete suhtes (kõik kaubad, v.a põllumajandustooted ja ESTÜ asutamislepingu alla kuuluvad tooted) kohaldatakse samu kriteeriume, kuna Türgi õigused ja kohustused on kõnealusel juhul sarnased liikmesriikide õiguste ja kohustustega.

Ka Türgi võib esitada taotlusi tariifide peatamiseks ja tariifikvootide kohaldamiseks ning Türgi esindajad võivad osa võtta tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma koosolekutest, et arutleda kõigi liikmesriikide esindajatega ning komisjoniga taotluste üle. Uue tariifide peatamise rakendamise ja asjakohase tariifikvootide mahu üle otsustamisel võetakse Türgi toodangut arvesse samamoodi nagu liidu toodangut.

Türgi taotlused tariifide peatamiseks võib pärast nende läbivaatamist komisjoni poolt lisada nõukogule esitatavasse ettepanekusse. Tariifikvootide üle otsustamise protsess on teistsugune, kuna need ei moodusta osa nõukogu määrusest. Kõnealuseid Türgi taotlustel põhinevaid tariifikvoote kohaldataks ainult Türgis.

3.   ÜLDSUUNISED

Eespool esiletoodud põhjustel kavatseb komisjon nõukogule esitatavates ettepanekutes ja vastuvõetavates määrustes järgida järgmist tegevussuunda.

3.1.

Ühepoolsete tariifide peatamise ja tariifikvootide peamine eesmärk on võimaldada liidu ettevõtjatel kasutada toorainet, pooltooteid ja komponente ilma ühises tollitariifistikus sätestatud tavapäraseid tollimakse maksmata.

Kõik taotlused tariifide peatamise kohta esitatakse kõigepealt tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma esindajatele, kes kontrollivad nende asjakohasust. Seejärel arutatakse taotlusi põhjalikult kolmel tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma koosolekul ja ettepanekud meetmete kohta tehakse alles pärast taotluse aluseks olevate majanduslike põhjenduste kontrollimist.

Uute taotluste või toodete ja turgude majandussuundumuste arvessevõtmiseks esitab komisjon oma ettepanekud (millega ajakohastatakse iga kuue kuu järel osaliselt nende toodete loetelud, mille suhtes kohaldatakse tariifide peatamist või tariifikvoote) nõukogule, et neid saaks kohaldada alates 1. jaanuarist või 1. juulist.

3.2.

Kui liidu huvid ei nõua teisiti ja rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades ei tehta üldiselt ettepanekut tariifide peatamise või tariifimeetmete kohta järgmistes olukordades:

kui identseid, samaväärseid või asendustooteid valmistatakse liidus piisavas koguses. Sama kehtib ka juhtudel, mil liidus küll selliseid kaupu ei toodeta, kuid meetme tulemuseks võib olla liidu ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamine selliste valmistoodete osas, millesse kõnealused kaubad tuleb lisada, või mõne seotud majandussektori toodete osas;

kui kõnealused kaubad on valmistooted, mis on ette nähtud müümiseks lõpptarbijale ilma täiendava olulise töötlemiseta või ilma et need moodustaksid lahutamatu osa mõnest suuremast lõpptootest, mille toimimiseks need on vajalikud;

kui imporditud kaubad on hõlmatud ainuõigusliku kaubanduslepinguga, mis piirab liidu importijate võimalusi osta neid tooteid kolmandate riikide tootjatelt;

kui kaupadega kaubeldakse seotud osaliste vahel, (6) kellel on nende kaupade suhtes intellektuaalomandi ainuõigused (nt kaubanduslikud nimetused, tööstusdisainilahendused ja patendid);

kui meetmest tulenev kasu ei kandu tõenäoliselt üle liidu asjaomastele töötlejatele ja tootjatele;

kui liidu tootjate hüvanguks on olemas muud konkreetsed menetlused (nt seestöötlemine);

kui taotleja kasutab kaupa ainult kauplemise eesmärgil;

kui tariifide peatamine või tariifikvoodid võiks kaasa tuua konflikte liidu mõne muu poliitikaga (nt muud sooduskorrad, vabakaubanduslepingud, kaubanduse kaitsemeetmed, koguselised või keskkonnaalased piirangud).

3.3.

Kui liidus toodetakse imporditava tootega identset, samaväärset või selle asendustoodet, kuid sellest toodangust ei piisa kõigi asjaomaste töötlemis- või tootmisettevõtete nõudmiste rahuldamiseks, võib kohaldada tariifikvoote (puuduoleva koguse ulatuses) või tariifid osaliselt peatada.

Tariifikvooti võib taotleda kui sellist või see võib tuleneda tariifide peatamise taotluse läbivaatamisest. Sellega seoses võetakse vajaduse korral arvesse sellest tulenevat kahju liidu võimalikele tootmismahtudele.

3.4.

Imporditud ja liidu päritolu toodete samaväärsuse üle otsustatakse võimaluse piires erapooletutel alustel, võttes arvesse iga toote põhilisi keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi omadusi, nende ettenähtud otstarvet ja kaubanduslikku kasutust ning eelkõige nende toimimisviisi ja praegust või tulevast kättesaadavust liidu turul.

Imporditud ja liidu päritolu toodete hinnaerinevusi ei võeta hindamisel arvesse.

3.5.

Kooskõlas järgnevate lisadega peaks tariifide peatamise või tariifikvootide taotlused esitama liikmesriigid liidu selliste nimeliselt määratletud töötlemis- või tootmisettevõtete nimel, kes on imporditud kauba kasutamiseks oma tootmisprotsessides asjakohaselt varustatud. Taotlejad peaksid märkima, et nad on hiljuti tõsiselt, kuid edutult püüdnud võimalikelt liidu tarnijatelt hankida kõnealuseid kaupu või nendega samaväärseid tooteid või nende asendustooteid. Tariifikvoodi taotlustes tuleb esitada liidu tootja(te) nimi/nimed.

Taotlejad peavad samuti esitama teabe, mis võimaldab komisjonil kontrollida nende taotlust käesolevas teatises sätestatud kriteeriumide alusel. Praktilistel põhjustel ei saa arvesse võtta taotlusi, kus hinnanguline saamata jääva tollimaksu summa on vähem kui 15 000 eurot aastas. Selle lävendi saavutamiseks võivad ettevõtjad moodustada rühmi.

3.6.

Tariifikvootide järelejäänud mahtu saab iga päev kontrollida EUROPA portaalis aadressil http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/databases/index_en.htm, klõpsates sõnal „quota”.

Tariifide peatamist ja tariifikvoote käsitlevate määruste konsolideeritud lisad, uute taotluste nimekiri ja liikmesriikide vastutavate ametiasutuste aadressid tehakse samuti samas serveris kättesaadavaks.

4.   HALDUSKOKKULEPPED

Kõnealuses valdkonnas saadud kogemused näitavad, et seda sektorit on kõige parem hallata selliselt, et taotlusi kogutakse nii, et nende rahuldamise korral oleks tagatud uute tariifide peatamise ja tariifikvootide ning muudatuste jõustumine iga aasta 1. jaanuaril või 1. juulil. Selline rühmitamine hõlbustab kõnealuste meetmete haldamist TARICi (Euroopa ühenduste integreeritud tariifistik) raames ning sellest tulenevalt ka nende kohaldamist liikmesriikides. Seepärast teeb komisjon kõik võimaliku, et esitada tariifide peatamist ja tariifikvoote käsitlevad ettepanekud nõukogule piisavalt aegsasti, et asjakohased määrused saaks avaldada Euroopa Liidu Teatajas enne nende kohaldamiskuupäeva.

4.1.   Uute taotluste edastamine

4.1.1.

Taotlused edastatakse iga liikmesriigi keskasutusse. Nende asutuste aadressid võib leida järgmise lingi kaudu: http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/susp/faq/faqsusp.jsp?Lang=en#Who. Liikmesriigid vastutavad selle kindlakstegemise eest, et taotlused vastavad käesoleva teatise tingimustele ja et taotlustes esitatud teave on täpne kõigis olulistes aspektides. Liikmesriigid saadavad komisjonile ainult käesolevas teatises sätestatud tingimustele vastavad taotlused.

4.1.2.

Taotlused tuleks komisjonile edastada õigeaegselt, võttes arvesse hindamise lõpuleviimiseks ja tariifide peatamiseks või tariifikvoodi avaldamiseks vajalikku aega. Tähtajad, millest tuleb kinni pidada, avaldatakse käesoleva teatise V lisas.

4.1.3.

Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt tekstitöötlusformaadis, kasutades I lisa vorme. Taotluste tõhusa haldusliku läbivaatamise kiirendamiseks soovitatakse, et taotleja keeles esitatud taotlustele oleks lisatud inglis-, prantsus- või saksakeelne versioon (sh kõik lisad).

4.1.4.

Kõikidele taotlustele tuleb lisada deklaratsioon ainuõigusliku kaubanduslepingu puudumise kohta (vt käesoleva teatise II lisa).

4.1.5.

Tariifide peatamise ja tariifikvootide taotlused vaatab läbi komisjon, keda toetab tollitariifistiku majandusküsimuste töörühm. Rühm kohtub vooru jooksul vähemalt kolm korda (vt käesoleva teatise V lisa ajakava), et arutada komisjoni egiidi all taotlusi kooskõlas kontrollitavatele toodetele esitatavate nõuete ja nende toodete laadiga.

4.1.6.

Teatise punktis 3.3 kirjeldatud menetlus ei vabasta taotlejat kohustusest märkida selgelt, millist meedet taotletakse (s.t kas tariifide peatamist või tariifikvooti); tariifikvoodi taotluse osana tuleb nimetada kvoodi kavandatav maht.

4.1.7.

Toote kirjeldus peaks olema koostatud kombineeritud nomenklatuuri nimetusi ja sõnastust kasutades, või kui see ei sobi, siis Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO), rahvusvahelisi mittekaubanduslikke (INN), Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) või värvainete indeksi (CI) nimetusi kasutades.

4.1.8.

Mõõtühikutena tuleks kasutada kombineeritud nomenklatuuri mõõtühikuid ning täiendavate mõõtühikute puudumisel rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid. Kui taotletava toote kirjeldamiseks on vaja katsemeetodeid ja standardeid, peavad need olema rahvusvaheliselt tunnustatud. Kaubamärgi nimed, ettevõttesisesed kvaliteedistandardid, tootekirjeldused, kaubaartikli numbrid või sarnased mõisted ei ole lubatud.

4.1.9.

Komisjon võib taotlused tagasi lükata, kui eksitavat tootekirjeldust ei ole parandatud tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma teise koosoleku ajaks.

4.1.10.

Tariifide peatamise või tariifikvootide taotlustele lisatakse kõik asjaomaste meetmete põhjalikuks läbivaatamiseks nõutud dokumendid (tehnilised andmelehed, selgitavad infolehed, statistika, näidised jne). Kui seda peetakse vajalikuks, võib komisjon asjaomastelt liikmesriikidelt nõuda, et nad esitaksid tariifide peatamise taotlusega seotud täiendavat teavet, mis võib tema arvates olla oluline nõukogule esitatava ettepaneku ettevalmistamisel.

Puuduolevaid andmeid ja dokumente võib taotleja esitada kuni tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma teise koosolekuni; kui need ei ole selleks ajaks esitatud, võib komisjon taotluse tagasi lükata. Vastuväited mittetäielike taotluste kohta tuleb esitada hiljemalt kolmanda koosoleku ajal.

4.1.11.

Juhul kui teave on konfidentsiaalne, tuleb sellele lisada selge vastavasisuline märge ning täpsustada konfidentsiaalsuse aste (s.t ainult komisjonile kasutamiseks, ainult tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma liikmete teavitamiseks). Sellest hoolimata võib tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma juhataja selle teabe teise liikmesriigi või komisjoni talituse selgesõnalise nõudmise korral neile edastada, kuid selleks on tal vaja kõnealuse teabe eest vastutava liikmesriigi esindaja selgesõnalist luba. Tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma esindajad ja komisjoni ametnikud peavad võtma kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et hoida teavet konfidentsiaalsena.

Taotlust ei võeta arvesse, kui mis tahes põhjusel (eelkõige selleks, et kaitsta „ettevõttesisest konfidentsiaalset teavet”, nt tootmisprotsesse, keemilisi valemeid või koostist jne) ei ole võimalik esitada mis tahes olulist osa kontrollimiseks või aruteluks vajalikust teabest.

4.2.   Pikendamistaotluste edastamine

4.2.1.

Taotlused tuleb edastada elektrooniliselt tekstitöötlusformaadis ja III lisa vormi kasutades iga liikmesriigi keskasutusele (vt link punktis 4.1.1.), kus need läbi vaadatakse, et teha kindlaks, kas taotlused vastavad käesoleva teatise nõuetele. Liikmesriigid otsustavad omal vastutusel, millised taotlused saadetakse komisjonile. Tähtajad, millest tuleb kinni pidada, avaldatakse käesoleva teatise V lisas.

4.2.2.

Uusi taotlusi käsitlevaid haldusaspekte kohaldatakse pikendamistaotluste suhtes mutatis mutandis.

4.3.   Meetmete muutmise või tariifikvootide mahu suurendamise taotlused

Taotlused tariifide peatamise või tariifikvoodiga hõlmatud toote kirjelduse muutmise kohta tuleb esitada ja nende üle otsustada kaks korda aastas ning nende puhul järgitakse samu tähtaegu kui uute taotluste puhul (vt V lisa).

Taotlusi kehtiva tariifikvoodi mahu suurendamise kohta võib esitada ja heaks kiita igal ajal; juhul kui liikmesriigid need heaks kiidavad, avaldatakse need järgmises, 1. jaanuari või 1. juuli määruses. Nende taotluste suhtes ei kohaldata vastuväidete esitamise tähtaega.

4.4.   Komisjoni aadress, millele taotlused tuleb edastada

Euroopa Komisjon

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

TAXUD-SUSPENSION-QUOTA-REQUESTS@ec.europa.eu

Komisjoni muude osakondadega seotud taotlused saadetakse neile edasi.

4.5.   Vastuväidete edastamine

4.5.1.

Vastuväited edastatakse iga liikmesriigi keskasutusele (vt linki punktis 4.1.1.), kus need läbi vaadatakse, et teha kindlaks, kas taotlused vastavad käesoleva teatise nõuetele. Liikmesriigid otsustavad omal vastutusel, millised vastuväited nad CIRCA süsteemi kaudu tollitariifistiku majandusküsimuste töörühmale ja komisjonile esitavad.

4.5.2.

Vastuväited tuleb esitada kirjalikult tekstitöötlusformaadis, kasutades IV lisa vormi. Tähtajad, millest tuleb kinni pidada, avaldatakse käesoleva teatise V lisas.

4.5.3.

Komisjon võib vastuväite tagasi lükata, kui see saadeti liiga hilja, vorm oli puudulikult täidetud, nõutud näidiseid ei esitatud, vastuväite esitanud ja taotluse esitanud äriühingute vahelisi kontakte ei loodud õigeaegselt (umbes 15 tööpäeva jooksul) või kui vastuväite vorm sisaldas eksitavat või ebatäpset teavet.

4.5.4.

Juhul kui vastuväite esitanud ja taotluse esitanud äriühing ei saa omavahel suhelda (nt konkurentsialased õigusaktid), tegutseb komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat erapooletu vahendajana; kui see on soovitatav, kaasatakse muud komisjoni talitused.

4.5.5.

Taotleja nimel tegutsev liikmesriik peab hoolitsema äriühinguga kontaktivõtmise eest ning komisjoni või tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma liikmete nõudmisel seda tõendama.


(1)  EÜT C 128, 25.4.1998, lk 2.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(4)  Selleks et selgitada seda, mis on oluline töötlemine või muutmine, viidatakse mittesooduspäritolu määramisega seotud loendi eeskirjadele, mis on avaldatud järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/customs_duties/rules_origin/non-preferential/ – Ümberpakendamist ei saa samuti lugeda oluliseks töötlemiseks või muutmiseks.

(5)  Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklid 291–300.

(6)  Selleks et saada selgitusi selle kohta, mida tähendab „seotud osalised”, vaadake palun komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artiklit 143.


I LISA

Vorm:

TARIIFIDE PEATAMISE/TARIIFIKVOOTIDE KOHALDAMISE TAOTLUS (Mitteasjakohane meede kustutada)

(Liikmesriik: )

I   osa

(avaldatakse DG TAXUDi veebisaidil)

1.

Kombineeritud nomenklatuuri kood:

2.

Täpne tootekirjeldus, võttes arvesse tollitariifide kriteeriume:

Ainult keemiatoodetele (peamiselt kombineeritud nomenklatuuri grupp 28 ja 29):

3.

i)

CUSi nr (Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu viitenumber);

ii)

CASi nr (Chemical Abstracts Service’i registrinumber):

iii)

muu number:

TARIIFIDE PEATAMISE/TARIIFIKVOOTIDE KOHALDAMISE TAOTLUS (Mitteasjakohane meede kustutada)

(Liikmesriik: )

II   osa

(kättesaadav tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma liikmetele)

4.

Täiendav teave, sh imporditud toote kaubanduslik nimetus, toimimismoodus ja kavandatud kasutus, mis liiki tootesse lisamiseks see on ette nähtud ja kõnealuse toote lõppkasutus:

Ainult keemiatoodetele:

5.

Struktuurivalem:

6.

Toode on patenditud:

Jah/Ei

Kui jah, siis patendi number ja selle väljastanud asutus:

7.

Tooted kuuluvad dumpinguvastase/subsiidiumivastase meetme alla:

Jah/Ei

Kui jah, siis täiendav selgitus, miks tariifi peatamist/tariifikvoodi kohaldamist taotletakse:

8.

Selliste firmade nimed ja aadressid, kelle poole on ELis teadaolevalt pöördutud identsete, samaväärsete või asendustoodete hankimiseks (kohustuslik kvootide taotlemisel):

Selliste pöördumiste kuupäevad ja tulemused:

Põhjused, miks nende firmade tooted kõnealuseks eesmärgiks ei sobi:

9.

Tariifikvoodi mahu arvutamine

Taotleja aastane tarve:

ELi aastane toodang:

Taotletud tariifikvoodi maht:

10.

Erimärkused

i)

viited sarnastele tariifide peatamistele või tariifikvootidele:

ii)

viited kehtivale siduvale tariifiinformatsioonile:

iii)

muud märkused:

TARIIFIDE PEATAMISE/TARIIFIKVOOTIDE KOHALDAMISE TAOTLUS (Mitteasjakohane meede kustutada)

(Liikmesriik: )

III   osa

(ainult komisjoni jaoks)

11.

Taotluse esitas:

Aadress:

Tel/Faks:

E-post:

12.

Eeldatav import 20XX. aastal (taotletud kehtivusaja esimene aasta):

väärtus (eurodes):

kogus (kaal ja täiendav ühik, kui seda kohaldatakse kõnealuse CN-koodi korral):

13.

Praegune import (20XX – 2 aastat) (taotluse tegemise aastale eelnev aasta):

väärtus (eurodes):

kogus (kaal ja täiendav ühik, kui seda kohaldatakse kõnealuse CN-koodi korral):

14.

Kohaldatav tollimaksumäär taotluse tegemise ajal (sh sooduslepingud ja vabakaubanduslepingud, kui need on taotletud kauba päritolu kohta olemas):

Kolmanda riigi tollimaksumäär:

Kohaldatav soodustollimaksumäär: jah/ei (kui jah, siis tollimaksumäär: …)

15.

Hinnanguliselt saamata jääv tollimaks (eurodes) aastate kaupa:

16.

Taotletud kauba päritolu:

ELi välise tootja nimi:

Riik:

17.

ELi kasutaja nimed ja aadressid:

Aadress:

Tel/Faks:

E-post:

18.

Huvitatud osapoole deklaratsioon selle kohta, et imporditud tooted ei kuulu ainuõigusliku kaubanduslepingu alla (lisada eraldi leht – vt käesoleva teatise II lisa) (kohustuslik)

Lisad (toodete teabelehed, selgitavad infolehed, brošüürid jms)

Lehekülgede arv:

NB! Kui mõni II või III osa teabeelement on konfidentsiaalne, tuleb lisada vastavalt märgistatud eraldi lehed. Tiitellehel tuleb märkida ka konfidentsiaalsuse aste.


II LISA

Vorm:

DEKLARATSIOON AINUÕIGUSLIKU KAUBANDUSLEPINGU PUUDUMISE KOHTA  (1)

Nimi:

Aadress:

Tel/Faks:

E-post:

Allakirjutanud isiku nimi ja amet:

Käesolevaga kinnitan (äriühingu nimi) nimel, et järgmine toode/järgmised tooted

(toote/toodete kirjeldus)

ei kuulu ainuõigusliku kaubanduslepingu alla.

(Allkiri, kuupäev)


(1)  Ainuõiguslik kaubandusleping on mis tahes leping, mis takistab teistel äriühingutel peale taotleja importida taotletud toodet/tooteid.


III LISA

Vorm:

TARIIFIDE PEATAMISE PIKENDAMISTAOTLUS

(Liikmesriik: )

I   osa

(avalik)

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) või TARICi kood:

Täpne tootekirjeldus:

II   osa

Taotlus esitatud (ELi importija/kasutaja nimi ja aadress) nimel:

Kohaldatav tollimaksumäär taotluse tegemise ajal (sh sooduslepingud ja vabakaubanduslepingud, kui need on taotletud kauba päritolu kohta olemas):

Import (20XX. aasta, taotletud uue kehtivusaja esimene aasta):

väärtus (eurodes):

kogus (kaal ja täiendav ühik, kui seda kohaldatakse kõnealuse CN-koodi korral):

Hinnanguliselt saamata jääv tollimaks (eurodes) aastate kaupa:


IV LISA

Vorm:

VASTUVÄIDE TARIIFIDE PEATAMISE/TARIIFIKVOOTIDE KOHALDAMISE TAOTLUSELE (mitteasjakohane meede kustutada)

(Liikmesriik: )

I   osa

Taotluse number

CN-kood:

Kauba kirjeldus:

Töönumber:

Kaupa toodetakse praegu ELis või Türgis ja see on turul saadaval

Samaväärsed või asendustooted on praegu ELis või Türgis saadaval

Selgitavad kommentaarid (erinevused, miks ja kuidas võivad need asendada nõutud toodet):

Lisada tuleb pakutud toote laadi ja kvaliteeti tõendavad tehnilised andmelehed.

Muu:

Kompromissettepanek (selgitavad kommentaarid):

Tariifikvooti ülekandmine:

Soovitatud kvoodimaht:

Osaline tariifide peatamine:

Soovitatud tollimaksumäär:

Muud ettepanekud:

Märkused:

ELis või Türgis praegu identset, samaväärset või asendustoodet tootev äriühing

Äriühingu nimi:

Kontaktisik:

Aadress:

Tel:

Faks:

E-post:

Toote kaubanduslik nimetus:

VASTUVÄIDE TARIIFIDE PEATAMISE/TARIIFIKVOOTIDE KOHALDAMISE TAOTLUSELE (mitteasjakohane meede kustutada)

(Liikmesriik: )

II   osa

Tootmismaht (turul saadaval; nt ettevõttesiseselt või lepingutega sidumata)

Praegu:

Järgmise 6 kuu jooksul:


V LISA

Ühepoolsete tariifide peatamise/tariifikvootide kohaldamise taotluste haldamise ajagraafik

a)   Uued taotlused ja korduvtaotlused

 

Jaanuari voor

Juuli voor

Taotletud tariifide peatamiste või tariifikvootide jõustumine

1.1.20xx

1.7.20xx

Komisjonile taotluste edastamise viimane päev

15.3.20xx–1

15.9.20xx–1

Esimene tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma koosolek taotluste arutamiseks

Ajavahemikus 20.4.20xx–1 kuni 15.5.20xx–1

Ajavahemikus 20.10.20xx–1 kuni 15.11.20xx–1

Teine tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma koosolek taotluste arutamiseks

Ajavahemikus 5.6.20xx–1 kuni 15.6.20xx–1

Ajavahemikus 5.12.20xx–1 kuni 20.12.20xx–1

Kolmas tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma koosolek taotluste arutamiseks

Ajavahemikus 5.7.20xx–1 kuni 15.7.20xx–1

Ajavahemikus 20.1.20xx kuni 30.1.20xx

Tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma täiendav koosolek taotluste arutamiseks (ei ole kohustuslik)

Ajavahemikus 1.9.20xx–1 kuni 15.9.20xx–1

Ajavahemikus 15.2.20xx kuni 28.2.20xx


Vastuväited uutele taotlustele tuleb esitada kirjalikult hiljemalt

Tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma teine koosolek

Vastuväited praegustele meetmetele tuleb esitada kirjalikult hiljemalt

Tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma esimene koosolek

b)   Pikendamistaotlused

Kehtivate tariifide peatamiste pikendamine

1.1.20xx

Komisjonile taotluste edastamise viimane päev

15.4.20xx–1

Esimene tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma koosolek taotluste arutamiseks

Ajavahemikus 20.4.20xx–1 kuni 15.5.20xx–1

Teine tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma koosolek taotluste arutamiseks

Ajavahemikus 5.6.20xx–1 kuni 15.6.20xx–1

Kolmas tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma koosolek taotluste arutamiseks

Ajavahemikus 5.7.20xx–1 kuni 15.7.20xx–1


Vastuväited pikendamistele tuleb esitada kirjalikult hiljemalt

Tollitariifistiku majandusküsimuste töörühma esimene koosolek


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

13.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/18


Euro vahetuskurss (1)

12. detsember 2011

2011/C 363/03

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3251

JPY

Jaapani jeen

103,12

DKK

Taani kroon

7,4361

GBP

Inglise nael

0,84800

SEK

Rootsi kroon

9,0525

CHF

Šveitsi frank

1,2349

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,7015

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,578

HUF

Ungari forint

305,16

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6979

PLN

Poola zlott

4,5395

RON

Rumeenia leu

4,3491

TRY

Türgi liir

2,4687

AUD

Austraalia dollar

1,3104

CAD

Kanada dollar

1,3576

HKD

Hongkongi dollar

10,3109

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7293

SGD

Singapuri dollar

1,7193

KRW

Korea won

1 523,48

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,9105

CNY

Hiina jüaan

8,4284

HRK

Horvaatia kuna

7,4975

IDR

Indoneesia ruupia

11 987,73

MYR

Malaisia ringit

4,1946

PHP

Filipiini peeso

57,842

RUB

Vene rubla

41,8289

THB

Tai baht

41,277

BRL

Brasiilia reaal

2,4068

MXN

Mehhiko peeso

18,2660

INR

India ruupia

70,0470


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


V Teated

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

13.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/19


Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

2011/C 363/04

1.   Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) artikli 11 lõike 2 kohaselt teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed aeguvad alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeval, juhul kui ei algatata nende läbivaatamist allpool kirjeldatud menetluse kohaselt.

2.   Menetlus

ELi tootjad võivad esitada läbivaatamise algatamiseks kirjaliku taotluse. Kõnealune taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise tagajärjeks oleks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine.

Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele ja liidu tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud väiteid täiendada, ümber lükata või kommenteerida.

3.   Tähtaeg

Eelnevast lähtuvalt võivad liidu tootjad esitada alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse aadressil European Commission, Directorate-General for Trade (Unit H-1), N-105 4/92, 1049 Brussels, Belgium (2).

4.   Käesolev teade avaldatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohaselt.

Toode

Päritolu- või ekspordiriik/-riigid

Meetmed

Viide

Aegumise kuupäev (3)

Raud- ja terastrossid

Venemaa Föderatsioon

Dumpinguvastane tollimaks

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1279/2007 (ELT L 285, 31.10.2007, lk 1)

1.11.2012


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Faks +32 22956505.

(3)  Meede aegub veerus nimetatud kuupäeval keskööl.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

13.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/20


RIIGIABI – SAKSAMAA

Riigiabi SA.32009 (11/C) (ex 10/N) – LIP – Abi ettevõtjale BMW Leipzig

Kutse märkuste esitamiseks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 363/05

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 13. juuli 2011. aasta kirjas teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abiga.

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused abimeetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State aid Greffe

Office: J-70 3/225

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22961242

Märkused edastatakse Saksamaale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

MEETME JA INVESTEERIMISPROJEKTI KIRJELDUS

30. novembril 2010 teatasid Saksamaa ametiasutused ettevõtjale BMW AG antavast regionaalabist investeeringu tegemiseks Leipzigis, mis on Saksamaa regionaalabi kaardi kohaselt abistatav piirkond. Selle piirkonna puhul on suurettevõtjatele antava regionaalabi ülemmääraks üldjuhul kehtestatud 30 % toetuse brutoekvivalendina abist teatamise ajal.

Projekti eesmärk on laiendada olemasolevat tootmisüksust; BMW kavatseb ehitada uue tootmisüksuse, et toota süsinikkiuga tugevdatud plastkeredega elektriautosid. Tegu on täiesti uuenduslike toodetega, mida varem ei ole toodetud. Investeering on seotud kahe mudeliga: linnasõiduk i3 Mega City Vehicle ja sportauto i8. Mega City Vehicle (MCV) on akutoitega elektrisõiduk, st seda käitatakse üksnes akudes salvestatud elektri abil. Sportauto on elektrivõrgust laetav hübriidajamiga elektrisõiduk, millel on lisaks akule ka väike, kuid tõhus sisepõlemismootor.

Investeerimisprojekt sai alguse 2009. aastal ja see kavandatakse lõpule viia 2013. või 2014. aastaks. Projekti abikõlblikud investeerimiskulud nüüdispuhasväärtuses on 368,01 miljonit eurot. Kavandatud abisumma 46 miljonit eurot praeguses väärtuses tähendab, et abi osatähtsus on 12,5 % ja seega kohaldatavast abi osatähtsuse ülemmäärast (13,5 %) väiksem.

ABI SISETURUGA KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

Abimeede vastab kõigile regionaalabi suhtes kohaldatavatele kokkusobivuskriteeriumidele

Komisjon saab siiski vastavalt kehtivatele regionaalabi suunistele (edaspidi „suunised”) (1) kiita üksikult teatatud abid suurteks investeerimisprojektideks esialgse läbivaatamise raames heaks üksnes juhul, kui on läbitud nn turuosa ja ebatõhusa turu tootmisvõimsuse suurenemise testid (punkti 68 alapunktides a ja b nimetatud test).

Saksamaa väitel tuleks teatatud abimeede suuniste punkti 68 alapunktides a ja b nimetatud testidest vabastada suuniste joonealuse märkuse 65 alusel, milles sätestatakse erand uue tooteturu loovatele abisaajatele. Komisjon tunnistab süsinikkiuga tugevdatud plastkeredega elektriautode uuenduslikkust, kuid kuna BMW ei ole ei ainus ega ka esimene selliste sõidukite tootja, kahtleb ta nimetatud joonealuse märkuse kehtivuses BMW kohta ning kutsub huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuses küsimuses. Komisjon viis esialgse läbivaatamise eesmärgil läbi testid, kuid pöördub ametliku uurimismenetluse raames küsimuse juurde tagasi.

Asjaomane toote- ja geograafiline turg vastavalt suuniste punkti 68 alapunktile a

Kuna tegu on esimese teatatud regionaalabi juhtumiga reisijate vedamiseks mõeldud süsinikkiuga tugevdatud plastkeredega (üksnes akutoitega või hübriidajamiga) uuenduslike elektrisõidukite valdkonnas, tekkis komisjonil suuri raskusi asjaomase toote- ja geograafilise turu määratlemisel. Eelkõige ei saanud ta võtta lõplikku seisukohta, kas elektriauto moodustab sõltumatu tooteturu või on see osa üldisest sõiduautoturust, sõltumata ajamist. Ühest küljest märgib komisjon, et puudub pakkumispoolne asendatavus süsinikkiuga tugevdatud plastkeredega elektriautode ja metallkerega sisepõlemismootoriga autode vahel, sest neid toodetakse erinevatel tootmisliinidel, neil on erinevad tootmistsüklid ja täiesti erinevad tehnoloogiad. Peale selle toimib elektriautode turg sisepõlemismootoriga autode turust erinevalt. Teisest küljest märgib komisjon, et hoolimata elektriautode märgatavalt kõrgemast hinnast on olemas teatav nõudluspoolne asendatavus.

Veel üks probleem, millega komisjon asjaomase tooteturu määratlemisel kokku puutus, oli elektriautode liigitamine sõiduautoturu eri segmentide alla, mis on välja töötatud sisepõlemismootoriga autode jaoks.

Komisjon vaatles asjaomase tooteturu määratlemiseks elektriautoturu ja sisepõlemismootoriga autode turu erisusi, mis viitab, et elektriautoturg ei piirdu tõenäoliselt EMPga, kuid ei jõudnud lõplikule seisukohale.

Eeltoodut arvestades kutsub komisjon kolmandaid isikuid üles esitama märkusi järgmistes küsimustes:

a)

kas asjaomane tooteturg määratleda kui eraldi elektriautode turg või üldise sõiduautoturu osa; eraldi i8 tüüpi hübriidajamiga elektriautode turg või nende kaasamine elektriautoturule koos akutoitega elektriautodega; elektriautode liigitamine sisepõlemismootoriga autode jaoks väljatöötatud turusegmentidesse või mis peaks olema uue, elektriautode turu segmenteerimise alus;

b)

asjaomase elektriautode geograafilise turu määratlus, võttes arvesse kaubavoogusid ja kaubandustõkkeid, eelkõige võrreldes sisepõlemismootoriga sõiduautodega.

Turuosa test vastavalt suuniste 68 alapunktile a

Liikmesriigid peavad selle testi käigus näitama, et suuremahulise investeerimisprojekti jaoks antava abi saaja turuosa asjaomasel toote- ja geograafilisel turul ei ületa ei enne ega pärast investeeringut 25 %.

Kuna komisjon ei jõudnud lõplikule seisukohale asjaomase toote- ja geograafilise turu määratlemisel, viis ta läbi turuosa testi kõigi tõenäoliste turgude kohta: kõik sõiduautoturud üldiselt (k.a akutoitega elektriautod ja hübriidajamiga elektriautod), kõik sõiduautoturud segmentides B, C, D, F ja C/D kombineeritult (kuna Global Insighti kasutatava segmenteerimismudeli kohaselt saab MCV-mudelit liigitada pikkuse järgi segmenti B ja C ning hinna järgi segmenti D ning sportmudelit saab liigitada segmenti F), elektriautoturg (nii akutoitega ja hübriidajamiga elektriautod koos kui ka eraldi) ning mõlemad geograafilised turud – üleilmne ja EMP. Turuandmete allikateks olid peamiselt Euroopa Autotootjate Ühendus (ACEA) sisepõlemismootoriga autode turu puhul ning Deutsche Banki (2008) ja Boston Consulting Groupi uuringud elektriautode turu puhul. Komisjon märgib, et elektriautode turu prognoosid 2015. aastaks olid üsna tagasihoidlikud, ennustades elektriautodele 2015. aastaks 1 % turuosa kogu sõiduautoturul, ning kutsub huvitatud isikuid üles esitama märkusi turu võimaliku arengu kohta.

Kuna BMW turuosa ületab kättesaadavate andmete alusel mõnel tõenäolisel turul 25 %, ei suuda komisjon kooskõlas suuniste punktiga 68 esialgse läbivaatamise käigus otsustada, kas meede on kokkusobiv, ja peab algatama ametliku uurimismenetluse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2. Komisjon kutsub huvitatud isikuid üles esitama oma tähelepanekuid.

Juhul kui algatatud ametliku uurimismenetluse raames laekuvad märkused ei võimalda komisjonil täiesti kindlalt otsustada, kas abimeedet saab vabastada suuniste punkti 68 kohasest testist suuniste joonealuse märkuse 65 alusel või tuleb kohaldada punkti 68 alapunkti a ja b, viib komisjon läbi investeerimisprojekti süvahindamise oma teatise alusel ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise kriteeriumide kohta (2).

Liikmesriike ja huvitatud isikuid kutsutakse üles esitama märkustes menetluse algatamisotsuse kohta kogu vajalik teave nimetatud süvahindamise läbiviimiseks ning esitama nimetatud süvahindamisteatises kirjeldatud asjaomase teabe ja dokumendid.

KIRJA TEKST

„die Kommission teilt Deutschland mit, dass sie nach Prüfung der Angaben Ihrer Behörden zu der oben genannten Beihilfemaßnahme entschieden hat, das Verfahren nach Artikel 108 Absatz 2 des Vertrags über die Arbeitsweise der Europäischen Union (im Folgenden: ‚AEUV‘) einzuleiten.

1.   VERFAHREN

1.

Mit elektronischer Anmeldung, die am 30. November 2010 (SANI 5190) von der Kommission registriert wurde, unterrichtete Deutschland die Kommission von seiner Absicht, der BMW AG eine regionale Beihilfe gemäß den Leitlinien für staatliche Beihilfen mit regionaler Zielsetzung 2007-2013 (im Folgenden: ‚Regionalbeihilfe-Leitlinien‘) (3) für ihr Investitionsvorhaben in Leipzig, Sachsen, Deutschland zu gewähren.

2.

Die Kommission forderte mit Schreiben und E-Mails vom 31. Januar, 21. März und 20. April 2011 zusätzliche Informationen an, die Deutschland mit Schreiben und E-Mails vom 1., 18. und 23. März 2011 vorlegte. Mit Schreiben vom 13. Mai bat Deutschland um eine Verlängerung der Frist für die Übermittlung der zuletzt angeforderten Informationen, die allerdings am 26. Mai 2011 bereitgestellt wurden. Am 28. Juni 2011 übermittelte Deutschland zusätzliche Informationen.

2.   BESCHREIBUNG DES VORHABENS UND DER BEIHILFEMAßNAHME

2.1   Ziel

3.

Im Rahmen der Förderung der regionalen Entwicklung will Deutschland der BMW AG (im Folgenden: ‚BMW‘) eine regionale Investitionsbeihilfe mit einem abgezinsten Wert von 46 Mio. EUR zur Errichtung einer neuen Produktionsanlage im bestehenden BMW-Werk in Leipzig für die Herstellung von elektrisch angetriebenen Pkw mit Karosserie aus kohlefaserverstärktem Kunststoff gewähren.

4.

Die Investition erfolgt in Leipzig, Sachsen, Deutschland, einem Fördergebiet nach Artikel 107 Absatz 3 Buchstabe a AEUV. Zur Zeit der Anmeldung galt hier für große Unternehmen gemäß der deutschen Fördergebietskarte 2007-2013 (4) ein regionaler Beihilfehöchstsatz (ohne Aufschläge) von 30 %, ausgedrückt als Bruttosubventionsäquivalent (BSÄ).

2.2   Beihilfeempfänger

5.

Empfänger der finanziellen Unterstützung ist die BMW AG, die Muttergesellschaft der BMW Group mit Sitz in München, Bayern, Deutschland. Die BMW Group konzentriert sich auf die Herstellung von Autos und Motorrädern der Marken BMW, MINI und Rolls-Royce Motor Cars.

6.

Die Investition soll in einem Werk in Leipzig erfolgen, das eines von 17 BMW-Produktionsstätten darstellt und keine eigene Rechtspersönlichkeit besitzt.

7.

Da BMW Leipzig keine eigenständige Organisationseinheit ist, konnten keine getrennten finanziellen Angaben vorgelegt werden. Im Jahr 2009 wurden hier 2 852 Mitarbeiter beschäftigt. Deutschland übermittelte die folgenden Informationen über die BMW Group:

Tabelle:   Umsatz der BMW Group in Mio. EUR

 

2007

2008

2009

Weltweit

56,0

53,2

50,7

EWR

31,7

29,4

26,3

Deutschland

11,9

10,7

11,4

Tabelle:   Anzahl der Beschäftigten jeweils zum Stichtag 31. Dezember

 

2007

2008

2009

Weltweit

107 539

100 041

96 230

EWR

94 284

87 596

84 791

Deutschland

80 128

73 916

71 648

2.3   Das Investitionsvorhaben

2.3.1   Das angemeldete Vorhaben

8.

Das Investitionsvorhaben hat die Errichtung einer neuen Produktionsanlage für die Herstellung von Elektrofahrzeugen mit Karosserien aus kohlefaserverstärktem Kunststoff zum Ziel. Die Herstellung von zwei Modellen ist geplant. Es handelt sich um völlig neuartige Produkte, die bisher noch nie hergestellt wurden und im Leipziger Werk fertig gestellt werden sollen: das Modell i3, das so genannte MegaCity Vehicle (im Folgenden: ‚MCV‘), und den Luxussportwagen i8.

9.

Das MCV ist ein reines Elektrofahrzeug ohne Verbrennungsmotor, das mit Elektrizität aus einer Batterie betrieben wird, d. h. es ist ein batteriegetriebenes Elektrofahrzeug (Battery Electric Vehicle, BEV) (5). Die Karosserie wird aus kohlefaserverstärktem Kunststoff entwickelt, wodurch ihr Gewicht bei einer Fahrzeuglänge von 3,95 m bis 4,05 m 1,3 t nicht übersteigt. Mit einer Reichweite von bis zu 150 km ohne Aufladen der Batterie und einer Höchstgeschwindigkeit von 140 km/h ist das MCV für den städtischen Einsatz gedacht. Die Produktionskapazität des Werks wird [10 000-50 000] (6) Fahrzeuge jährlich betragen, wovon rund die Hälfte für den Vertrieb im EWR und die andere Hälfte für Länder außerhalb des EWR vorgesehen ist. Diese Verteilung hängt von der künftigen Regierungspolitik in Bezug auf Fördermittel für den Erwerb von Elektrofahrzeugen durch Verbraucher in den Bestimmungsländern ab, da Elektrofahrzeuge erheblich höhere Herstellungskosten aufweisen als Fahrzeuge mit konventionellem Verbrennungsmotor. Es wird erwartet, dass der Preis des Modells i3 für den städtischen Raum ungefähr […] EUR betragen wird.

10.

Das Sportwagenmodel i8 ist ein Plug-in-Hybridfahrzeug (Plug-in Hybrid Electric Vehicle, PHEV) (7). Es wird die Vorteile von Elektrofahrzeugen wie zum Beispiel Leichtbauweise durch eine Karosserie aus kohlefaserverstärktem Kunststoff voll ausschöpfen, aber zusätzlich einen kleinen, jedoch sehr effizienten 3-Zylinder-Verbrennungsmotor besitzen. Laut Deutschland besteht der Zweck des Verbrennungsmotors darin, die Nachteile eines vollständig elektrisch angetriebenen Fahrzeugs in Situationen auszugleichen, in denen dies notwendig ist: 1) bei Entfernungen, welche die Reichweite einer Batterie ohne Aufladung überschreiten, und 2) bei Geschwindigkeiten, die unter dem für Sportwagen wünschenswerten Niveau liegen. Des Weiteren beabsichtigt BMW, ein innovatives aerodynamisches Konzept und ein neues, sparsames Steuerungssystem (3 l auf 100 km) für den i8 zu entwickeln. Das Modell i8 soll bei einer Länge von rund 4,6 m ein Gewicht von weniger als 1,5 t und eine Höchstgeschwindigkeit von 250 km/h erreichen. Der Preis des Sportwagens wird über […] EUR betragen; seine Zielgruppe sind prestigebewusste Verbraucher. Dieses Modell soll in sehr geringen Stückzahlen gefertigt werden — im Durchschnitt […] Fahrzeuge jährlich (in den ersten beiden Jahren wird eine stärkere Nachfrage erwartet) und ist in der Gesamtproduktion von [10 000-50 000] Elektrofahrzeugen in Leipzig enthalten, da für die Herstellung dieselben Produktionsanlagen wie beim MCV-Modell i3 genutzt werden (der Verbrennungsmotor wird im BMW-Werk in […] entwickelt). Auch beim Sportwagenmodell i8 wird damit gerechnet, dass 50 % im EWR und 50 % außerhalb des EWR abgesetzt werden.

11.

Bei beiden Modellen ist die Markteinführung für 2013 geplant. Die Arbeiten an dem Investitionsvorhaben begannen im Dezember 2009 und sollten bis 2013/2014 abgeschlossen sein, wobei die Beihilfe bis Ende 2015 ausgezahlt wird.

2.3.2   Frühere Investitionsbeihilfen für das Leipziger Werk

12.

Im September 2007, d. h. innerhalb von drei Jahren vor Aufnahme der Arbeiten am angemeldeten Vorhaben, begann ein früheres Investitionsvorhaben im Leipziger Werk, für das eine Regionalbeihilfe gewährt wurde. Die beihilfefähigen Kosten des Vorhabens betrugen 100 Mio. EUR, und die auf der Grundlage von Gruppenfreistellungsregelungen gewährte Beihilfe belief sich auf 12,5 Mio. EUR.

13.

Die Investition hatte die Herstellung von Pressteilen sowie Türen und Klappen für Fahrzeuge mit Verbrennungsmotoren (für die Modelle 1er und X1) zum Ziel. Die Produktionstechnologien und auch die Bauteile für Fahrzeuge mit Verbrennungsmotor unterscheiden sich erheblich von denjenigen für das angemeldete Elektrofahrzeug: Ein konventionelles Auto mit Verbrennungsmotor besteht beispielsweise aus ca. 250-300 Blech- oder Aluminiumteilen, die zusammengeschweißt werden, während bei einem Elektrofahrzeug die Karosserie aus kohlefaserverstärktem Kunststoff rund 30 Kunststoffteile umfasst, die zusammengeklebt werden. Es sind keine Bauteile aus Metall, kein Pressen oder Schweißen erforderlich.

2.4   Beihilfefähige Kosten

14.

Die beihilfefähigen Investitionskosten betragen nominal 392 Mio. EUR, was einem abgezinsten Wert von 368,01 Mio. EUR entspricht. In der folgenden Tabelle sind die beihilfefähigen Kosten des Investitionsvorhabens in Nominalbeträgen für den Durchführungszeitraum aufgeschlüsselt.

Tabelle:   Aufschlüsselung der beihilfefähigen Kosten in Mio. EUR (Nominalbeträge)

 

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Insgesamt

Gebäude

1

2

86

40

1

1

131

Anlagen/Ausrüstung

2

3

34

163

53

6

261

Insgesamt

3

5

120

203

54

7

392

2.5   Finanzierung des Investitionsvorhabens

15.

Deutschland bestätigt, dass der Beihilfeempfänger einen beihilfefreien Eigenbeitrag von mehr als 25 % der beihilfefähigen Kosten leisten wird. Abgesehen von der Beihilfe mit einem abgezinsten Wert von 46 Mio. EUR werden die restlichen Kosten des Vorhabens mit einem abgezinsten Wert von 322,01 Mio. EUR von BMW aus Eigenmitteln getragen (vor allem aus dem Cashflow).

2.6   Die Beihilfemaßnahme

16.

Das angemeldete Investitionsvorhaben hat einen Nominalwert von 392 Mio. EUR, d. h. einen abgezinsten Wert von 368,01 Mio. EUR, wobei die Beihilfeintensität 12,5 % beträgt, d. h. die Beihilfe macht nominal 49 Mio. EUR (abgezinst 46 Mio. EUR) aus.

17.

Die angemeldete Beihilfe soll in Form einer Investitionszulage gewährt werden, die aus Steuermitteln finanziert und jeweils in dem der Investitionskostenverauslagung folgenden Jahr ausgezahlt wird, d. h. die letzte Zahlung wird 2015 getätigt.

Tabelle:   Plan für die Auszahlung der Beihilfe in Mio. EUR (Nominalbetrag)

 

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Total

Investitionszulage

0,4

0,6

15,0

25,4

6,8

0,9

49,0

18.

Deutschland hat bestätigt, dass dieser Beihilfebetrag und diese Beihilfeintensität bei einer Veränderung der beihilfefähigen Kosten nicht überschritten werden und dass die Beihilfe nicht mit einer weiteren Beihilfe zur Deckung derselben beihilfefähigen Kosten kumuliert wird.

2.7   Anreizeffekt

19.

Der Rechtsanspruch auf die Beihilfe besteht automatisch bei Erfüllung der Bedingungen der Regelung, so dass keine Gewährungsentscheidung oder Förderwürdigkeitsbestätigung erforderlich ist.

2.8   Regionaler Beihilfehöchstsatz

20.

Leipzig liegt in Sachsen, Deutschland, einem Fördergebiet nach Artikel 107 Absatz 3 Buchstabe a AEUV, in dem zum Zeitpunkt der Anmeldung für große Unternehmen gemäß der deutschen Fördergebietskarte 2007-2013 (8) ein regionaler Beihilfehöchstsatz (ohne Aufschläge) von 30 %, ausgedrückt als Bruttosubventionsäquivalent (BSÄ), galt.

2.9   Rechtsgrundlage und Bewilligungsbehörde

21.

Die Beihilfe wird vom Finanzamt München als Bewilligungsbehörde genehmigt.

22.

Folgende nationale Rechtsgrundlage wurde für die Gewährung der Beihilfe angegeben:

Investitionszulagengesetz 2010) vom 7. Dezember 2008, Gruppenfreistellung unter der Referenz-Nummer X 167/08 (9).

2.10   Beitrag zur Regionalentwicklung

23.

Deutschland gibt an, dass mit dem Investitionsvorhaben etwa 800 neue Arbeitsplätze in dem Fördergebiet geschaffen werden.

2.11   Aufrechterhaltung der Investition

24.

Deutschland hat bestätigt, dass das Investitionsvorhaben im fraglichen Fördergebiet mindestens fünf Jahre lang ab dem Tag der Fertigstellung aufrechterhalten werden muss.

2.12   Allgemeine Regelungen

25.

Deutschland hat der Kommission zugesagt,

ihr innerhalb von zwei Monaten nach Bewilligung der Beihilfe eine Kopie der diese Beihilfemaßnahme betreffenden relevanten Rechtsakte zu übermitteln;

nach Genehmigung der Beihilfe durch die Kommission alle fünf Jahre einen Zwischenbericht (mit Angaben zu den gezahlten Beihilfebeträgen), zur Durchführung der Beihilfevereinbarung und zu anderen Investitionsvorhaben am gleichen Standort/im gleichen Werk) vorzulegen;

innerhalb von sechs Monaten nach Zahlung der letzten Beihilfetranche nach dem angemeldeten Finanzierungsplan einen ausführlichen Abschlussbericht vorzulegen.

3.   BEIHILFERECHTLICHE WÜRDIGUNG UND VEREINBARKEIT MIT DEM BINNENMARKT

3.1   Vorliegen einer Beihilfe im Sinne von Artikel 107 Absatz 1 AEUV

26.

Damit eine Maßnahme als staatliche Beihilfe gilt, müssen folgende Kriterien kumulativ erfüllt sein: i) Die Maßnahme muss eine staatliche oder aus staatlichen Mitteln gewährte Förderung sein, ii) dem Unternehmen muss daraus ein wirtschaftlicher Vorteil erwachsen, iii) der Vorteil muss selektiv sein, und iv) die Maßnahme verfälscht den Wettbewerb oder droht ihn zu verfälschen und beeinträchtigt den Handel zwischen Mitgliedstaaten.

27.

Die finanzielle Unterstützung erfolgt durch die deutschen Behörden in Form einer Investitionszulage und kann somit als eine staatliche und aus staatlichen Mitteln gewährte Förderung im Sinne von Artikel 107 Absatz 1 AEUV erachtet werden, da sie die andernfalls aus Steuern erzielten Einnahmen des Staates verringert.

28.

Da die Förderung nur einem Unternehmen, BMW, zugute kommt, handelt es sich um eine selektive Maßnahme.

29.

Die Maßnahme entlastet das Unternehmen von Kosten, die es unter normalen Marktbedingungen bei der Errichtung der Produktionsanlage selbst tragen müsste, und verschafft ihm somit einen wirtschaftlichen Vorteil gegenüber seinen Wettbewerbern.

30.

Die Förderung wird von den deutschen Behörden für ein Investitionsvorhaben für die Herstellung von Personenkraftwagen mit Elektroantrieb bereitgestellt. Da dieses Produkt zwischen Mitgliedstaaten gehandelt wird, ist die Maßnahme geeignet, den Handel zwischen Mitgliedstaaten zu beeinträchtigen.

31.

Der wirtschaftliche Vorteil, den BMW gegenüber seinen Wettbewerbern bei der Erzeugung von Waren erhält, die innerhalb der EU gehandelt werden, kann den Wettbewerb verfälschen oder ihn zu verfälschen drohen.

32.

Die Kommission ist folglich der Auffassung, dass die angemeldete Maßnahme eine staatliche Beihilfe für BMW im Sinne von Artikel 107 Absatz 1 AEUV darstellt.

3.2   Rechtmäßigkeit der Beihilfemaßnahme

33.

Mit der Anmeldung der geplanten Beihilfemaßnahme vor ihrer Durchführung ist Deutschland seinen Verpflichtungen nach Artikel 108 Absatz 3 AEUV und der Einzelanmeldepflicht nach Artikel 6 Absatz 2 der Allgemeinen Gruppenfreistellungsverordnung nachgekommen.

3.3   Grundlage für die beihilferechtliche Würdigung der Beihilfemaßnahme

34.

Da es sich bei der Maßnahme um eine regionale Investitionsbeihilfe handelt, ist die Kommission verpflichtet, ihre Vereinbarkeit mit dem Binnenmarkt anhand der Bestimmungen der Regionalbeihilfe-Leitlinien und insbesondere des Abschnitts 4.3 über große Investitionsvorhaben zu prüfen, da die Beihilfe die in den Randnummern 64 und 67 der Regionalbeihilfe-Leitlinien genannten Schwellenwerte überschreitet.

3.4   Vereinbarkeit mit den allgemeinen Bestimmungen der Regionalbeihilfe-Leitlinien

35.

Deutschland schließt aus, das die BMW Group im Allgemeinen oder die BMW AG im Besonderen als Unternehmen in Schwierigkeiten im Sinne der Kriterien der Leitlinien der Gemeinschaft für staatliche Beihilfen zur Rettung und Umstrukturierung von Unternehmen in Schwierigkeiten (10) betrachtet werden könnte. Somit kommt der Beihilfeempfänger für eine Regionalbeihilfe in Frage.

36.

Die Beihilfe wird in Anwendung der Gruppenfreistellungsregelung X 167/08 gewährt, so dass Randnummer 10 der Regionalbeihilfe-Leitlinien nicht anwendbar ist, da die Maßnahme keine Ad-hoc-Beihilfe darstellt.

37.

Das ganze Gebiet von Sachsen kommt für Regionalbeihilfen nach Artikel 107 Absatz 3 Buchstabe a AEUV in Frage, wobei der zulässige regionale Beihilfehöchstsatz zur Zeit der Anmeldung 30 %, ausgedrückt als BSÄ, betrug (11).

38.

Die angemeldete Beihilfe wird als Erstinvestition gemäß Randnummer 34 der Regionalbeihilfe-Leitlinien angesehen, da damit eine Investition in materielle und immaterielle Anlagewerte bei der Erweiterung einer bestehenden Betriebsstätte unterstützt wird.

39.

Die Gewährung der Beihilfe in Form einer Investitionszulage gemäß den relevanten Rechtsvorschriften (Investitionszulagegesetz 2010) beruht auf einem automatischen Rechtsanspruch auf die Beihilfe, sobald objektive Kriterien erfüllt sind. Darüber hinaus hängt die tatsächliche Zahlung der Beihilfe von der Genehmigung der Maßnahme durch die Kommission gemäß Randnummer 38 der Regionalbeihilfe-Leitlinien ab.

40.

Der Eigenbeitrag des Beihilfeempfängers zu den beihilfefähigen Kosten, der völlig beihilfefrei sein muss, liegt über dem verpflichtenden Mindestwert von 25 % gemäß Randnummer 39 der Regionalbeihilfe-Leitlinien.

41.

Gemäß Randnummer 40 der Regionalbeihilfe-Leitlinien wird die Investition während einer Mindestdauer von fünf Jahren nach Abschluss des Vorhabens in der Region aufrechterhalten.

42.

Die beihilfefähigen Kosten umfassen Ausgaben für Gebäude und Anlagen/Ausrüstung und entsprechen somit Randnummer 50 der Regionalbeihilfe-Leitlinien.

43.

Die in Abschnitt 4.4 der Regionalbeihilfe-Leitlinien festgelegten Kumulierungsvorschriften werden eingehalten.

44.

Aus diesen Gründen kommt die Kommission zu dem Schluss, dass die Beihilfe die in den Regionalbeihilfe-Leitlinien festgelegten üblichen Zulässigkeitskriterien erfüllt.

3.5   Würdigung gemäß den Bestimmungen für Beihilfen für große Investitionsvorhaben

3.5.1   Einzelinvestition (Randnummer 60 der Regionalbeihilfe-Leitlinien)

45.

Nach Randnummer 60 der Regionalbeihilfe-Leitlinien gilt ein großes Investitionsvorhaben als Einzelinvestition, wenn die Erstinvestition in einem Zeitraum von drei Jahren vor Beginn der Arbeiten an dem Vorhaben vorgenommen wird und festes Vermögen betrifft, das eine wirtschaftlich unteilbare Einheit bildet, um zu verhindern, dass ein großes Investitionsvorhaben künstlich in Teilvorhaben untergliedert wird, um den Bestimmungen dieser Leitlinien zu entgehen.

46.

Die Mitgliedstaaten könnten aufgrund der automatischen Absenkung des regionalen Beihilfehöchstsatzes bei großen Investitionsvorhaben versucht sein, anstelle einer Einzelinvestition zwei Einzelvorhaben anzumelden, um so zu einer höheren maximalen Beihilfeintensität zu gelangen (12).

47.

Die Herstellung der Personenkraftwagen mit Elektroantrieb und Karosserien aus kohlefaserverstärktem Kunststoff erfolgt völlig getrennt von der Produktion konventioneller Fahrzeuge mit Verbrennungsmotoren und Metallkarosserien (1er, X1). Es werden dafür eigene, voneinander unabhängige Produktionsanlagen genutzt, die sich nicht überschneiden. Das frühere Investitionsvorhaben in Bezug auf Pressteile sowie Türen und Klappen war auf die Erzeugung konventioneller Fahrzeuge mit Verbrennungsmotor ausgerichtet (siehe Erwägungsgründe 12-13), und bei der Herstellung der Modelle i3 und i8 kommen weder diese Bauteile zum Einsatz noch kann dabei irgendein Nutzen aus der früheren Beihilfe erwachsen.

48.

Die Kommission stellt daher fest, dass keine funktionalen, technischen oder strategischen Verbindungen zwischen den beiden Vorhaben bestehen, die eindeutig wirtschaftlich teilbar sind und somit keine Einzelinvestition im Sinne der Randnummer 60 der Regionalbeihilfe-Leitlinien darstellen.

3.5.2   Beihilfeintensität (Randnummer 67 der Regionalbeihilfe-Leitlinien)

49.

Die geplanten beihilfefähigen Gesamtkosten des Vorhabens in Leipzig betragen abgezinst (13) 368,01 Mio. EUR. Daraus ergibt sich ein Beihilfehöchstsatz von 13,5 %, ausgedrückt als Bruttosubventionsäquivalent (BSÄ), nach Anwendung des Herabsetzungsmechanismus.

50.

Die angemeldete Beihilfe beträgt insgesamt abgezinst 46 Mio. EUR; die Beihilfeintensität (BSÄ) erreicht 12,5 %. Da die gesamte Beihilfeintensität unter dem Beihilfehöchstsatz liegt, entspricht die für das Vorhaben vorgeschlagene Beihilfeintensität den Regionalbeihilfe-Leitlinien. Deutschland hat zugesichert, dass der angemeldete Beihilfebetrag und die angemeldete Beihilfeintensität nicht überschritten werden.

3.5.3   Filter für die eingehende Prüfung von Regionalbeihilfen für große Investitionsvorhaben nach Randnummer 68 der Regionalbeihilfe-Leitlinien

51.

Gemäß Randnummer 68 der Regionalbeihilfe-Leitlinien muss die Kommission das förmliche Prüfverfahren eröffnen und eine eingehende Würdigung der Beihilfe vornehmen, um ihren Anreizeffekt und ihre Verhältnismäßigkeit zu überprüfen sowie ihre positiven Folgen (regionaler Beitrag) und negativen Auswirkungen (Wettbewerbsverzerrung/Beeinträchtigung des Handels) gegeneinander abzuwägen, wenn der Umsatz des Beihilfeempfängers vor und/oder nach der Investition mehr als 25 % des sachlich und räumlich relevanten Marktes ausmacht oder wenn die durch das Investitionsvorhaben geschaffene Kapazität mehr als 5 % des sichtbaren Verbrauchs im EWR auf dem fraglichen Markt beträgt und dieser Markt während eines fünfjährigen Bezugszeitraums (2003-2008) in absoluten Zahlen oder relativ gesehen (im Vergleich zum Wachstum des BIP im EWR) geschrumpft ist.

52.

Die Kommission stellt jedoch fest, dass die unter Randnummer 68 Buchstaben a und b der Regionalbeihilfe-Leitlinien beschriebenen Überprüfungen gemäß Fußnote 65 der Regionalbeihilfe-Leitlinien nicht durchgeführt werden müssen, wenn der Mitgliedstaat nachweist, dass der Beihilfeempfänger einen neuen Produktmarkt schafft. In diesem Fall kann die Beihilfe ohne die Überprüfungen nach Randnummer 68 Buchstaben a und b genehmigt werden, wenn die allgemeinen Vereinbarkeitskriterien für Regionalbeihilfen und die zusätzlichen spezifischen Voraussetzungen für Regionalbeihilfen für große Investitionsvorhaben, insbesondere die Herabsetzung der anwendbaren Beihilfeintensität nach Randnummer 67 der Regionalbeihilfe-Leitlinien, erfüllt werden.

53.

Die Kommission kann derzeit auf der Grundlage der verfügbaren Informationen nicht zu dem Schluss gelangen, dass die von BMW in Leipzig durchgeführten Investitionen unter diese Fußnote fallen und somit von den Überprüfungen nach Randnummer 68 Buchstaben a und b befreit wären. Einerseits stellt die Kommission fest, dass die angemeldeten Elektrofahrzeugmodelle im Allgemeinen und die Karosserie aus kohlefaserverstärktem Kunststoff im Besonderen eine solche Innovation darstellen, dass damit ein neues Produkt geschaffen wird, das nicht mit in der Vergangenheit produzierten Fahrzeugen vergleichbar ist. Andererseits scheint BMW jedoch weder der erste noch der einzige Hersteller von derartigen Fahrzeugen zu sein. Da es der Kommission zu diesem Zeitpunkt nicht möglich ist, über die Anwendbarkeit von Fußnote 65 der Regionalbeihilfe-Leitlinien zu entscheiden, hat sie beschlossen, diese Überprüfungen bei der Würdigung der vorliegenden Sache durchzuführen. Sie fordert allerdings Beteiligte auf, zu dieser Sachfrage und zur Auslegung dieser Fußnote auf neuen Märkten Stellung zu nehmen.

54.

Für die Überprüfungen nach Randnummer 68 Buchstaben a und b der Regionalbeihilfe-Leitlinien muss die Kommission zunächst das/die von der Investition betroffene/n Produkt/e ermitteln und den sachlich relevanten Markt sowie den räumlich relevanten Markt definieren.

3.5.3.1   Betreffendes Produkt

55.

Nach Randnummer 69 der Regionalbeihilfe-Leitlinien, ist das ‚betreffende Produkt‘ in der Regel das Produkt des Investitionsvorhabens. Sieht ein Investitionsvorhaben die Herstellung mehrerer verschiedener Produkte vor, so muss jedes Produkt berücksichtigt werden. Wenn sich das Vorhaben auf ein Zwischenprodukt bezieht, für das es keinen Markt gibt, kann das betreffende Produkt auch das nachgelagerte Produkt sein.

56.

Das angemeldete Investitionsvorhaben bezieht sich ausschließlich auf die Herstellung von zwei Modellen von Pkw mit Elektroantrieb und Karosserie aus kohlefaserverstärktem Kunststoff. Diese sind der i3, ein rein elektrisch angetriebenes Fahrzeug (BEV), bei dem elektrische Energie in einer Autobatterie gespeichert wird, und der Elektrosportwagen i8, der zusätzlich zur Autobatterie auch einen kleinen, effizienten Verbrennungsmotor besitzt (PHEV). Es werden keine getrennten Zwischenprodukte erzeugt und auf dem Markt verkauft.

57.

Auf den im Rahmen des Investitionsvorhabens errichteten Anlagen können keine anderen Produkte hergestellt werden. Die Verwendung von Produktionsanlagen für Elektrofahrzeuge zur Erzeugung von Pkw mit Verbrennungsmotor ist technologisch ausgeschlossen.

58.

Deshalb kommt die Kommission zu dem Schluss, dass die vom Investitionsvorhaben betroffenen Produkte die Fahrzeugmodelle i3 (BEV) und i8 (PHEV) sind.

3.5.3.2   Sachlich relevanter Markt

59.

Nach Randnummer 69 der Regionalbeihilfe-Leitlinien umfasst der relevante Produktmarkt das betreffende Produkt und jene Produkte, die vom Verbraucher (wegen der Merkmale des Produkts, seines Preises und seines Verwendungszwecks) oder vom Hersteller (durch die Flexibilität der Produktionsanlagen) als seine Substitute angesehen werden.

60.

Die Kommission hat im traditionellen Kraftfahrzeugsektor eine Reihe von Beschlüssen (sowohl über staatliche Beihilfen als auch über Fusionen) angenommen und in diesem Zusammenhang Analysen zur sachdienlichen Definition des relevanten Produktmarktes durchgeführt.

61.

Es gibt mehrere Anbieter von Analysen des Kraftfahrzeugmarktes. Zu den namhaftesten zählen IHS Global Insight und POLK. Die Mitgliedstaaten und die Beihilfeempfänger legen in der Regel Informationen vor, die auf Segmentierungen eines dieser Beratungsunternehmen beruhen. IHS schlägt eine Unterteilung des Pkw-Marktes in eng gefasste Klassen (27 Segmente) vor, während POLK acht Segmente unterscheidet (A000, A00, A0, A, B, C, D und E), wobei das A000-Segment Kleinstwagen umfasst und das E-Segment die Oberklasse darstellt. Vom A000-Segment zum E-Segment steigen der Durchschnittspreis, die Größe und die durchschnittliche Motorleistung der Pkw allmählich an.

62.

In Beihilfesachen stützte sich die Kommission auf diese Segmentierungen, da sie von den Mitgliedstaaten in ihren Anmeldungen zur Abgrenzung der Märkte verwendet wurden.

63.

Im vorliegenden Fall befasst sich die Kommission erstmals mit einer Anmeldung, die eine Regionalbeihilfe für die Herstellung von Pkw mit Elektroantrieb (BEV/PHEV) betrifft. Die Anmeldung wirft eine Reihe von Fragen hinsichtlich der sachdienlichen Definition des Marktes auf, da die Schlussfolgerungen früherer Beschlüsse über Pkw mit Verbrennungsmotor nicht unbedingt übernommen werden können.

64.

Das zentrale Problem bei der Abgrenzung des sachlich relevanten Marktes besteht darin, ob Elektrofahrzeuge ohne Verbrennungsmotor oder Hybridfahrzeuge mit der Spezifikation des i8, deren Karosserie in beiden Fällen aus kohlefaserverstärktem Kunststoff besteht, im Jahr 2015 einen untrennbaren Bestandteil des Gesamtmarktes für Pkw oder einen getrennten Produktmarkt darstellen werden. Die Kommission fordert Beteiligte auf, auch zu dieser Frage Stellung zu nehmen.

65.

Anhand der vorliegenden Informationen kann die Kommission nicht zweifelsfrei ausschließen, dass es einen getrennten Markt für Elektroautos geben wird: auf der Angebotsseite liegt eindeutig keine Substituierbarkeit vor, denn Elektrofahrzeuge mit Karosserie aus kohlefaserverstärktem Kunststoff können auf Produktionsanlagen für konventionelle Fahrzeuge nicht hergestellt werden und umgekehrt. Hinsichtlich der Substituierbarkeit auf der Nachfrageseite (d. h. wegen der Merkmale des Produkts, seines Preises und seines Verwendungszwecks) dienen Pkw mit Elektromotor und Pkw mit Verbrennungsmotor demselben grundlegenden Zweck, nämlich der Personenbeförderung. Beim i3, dem Elektrofahrzeug für den städtischen Raum, ist dieser Verwendungszweck allerdings aufgrund seiner geringen Reichweite von bis zu 150 km ohne Batterieaufladung in erster Linie auf Fahrten in der Stadt beschränkt. Das Modell i8 erfüllt einen zweifachen Zweck, nämlich Fahrten in der Stadt und sonstige Fahrten, und gleicht die Beschränkungen eines Elektrofahrzeugs durch einen kleinen, effizienten Verbrennungsmotor aus. Elektrofahrzeuge sind erheblich teurer als konventionelle Autos mit derselben Größe und demselben Verwendungszweck (der Preisunterschied wird selbst durch staatliche Zuschüsse für Verbraucher nur zum Teil ausgeglichen), und die voraussichtlichen Käufer scheinen sich im Hinblick auf Einkommen und Umweltbewusstsein ziemlich von den Käufern konventioneller Autos derselben Größe zu unterscheiden. Die Kommission fordert Beteiligte auf, zu der Frage Stellung zu nehmen, ob Elektrofahrzeuge einen getrennten Produktmarkt bilden.

66.

Wenn Elektrofahrzeuge einen getrennten Markt bilden, ist fraglich, ob und in welchem Ausmaß eine weitere Segmentierung des Marktes für Pkw mit Elektroantrieb notwendig ist.

67.

Deutschland legte eine Übersicht über die konkurrierenden Elektrofahrzeuge verschiedener Hersteller samt dem Jahr ihrer Markteinführung vor. Auch wenn diese Übersicht etwas ungenau zu sein scheint, da es in einigen Fällen zu einer erheblichen Verzögerung gekommen ist (wider Erwarten kam das erste Elektrofahrzeug — der Nissan Leaf — erst im Januar 2011 auf den Markt), so bietet die Grafik doch einen Überblick über die konkurrierenden Elektrofahrzeugmodelle, der darauf hindeutet, dass ein vollständiges Abgehen von der Segmentierung für elektrisch angetriebene Pkw aufgrund der Unterschiedlichkeit der Modelle auch keine angemessene Lösung ist:

Image

68.

Die Kommission fordert die Beteiligten auf, zu der Frage Stellung zu nehmen, ob eine weitere Segmentierung des Elektrofahrzeugmarktes sachdienlich ist und auf welchen Grundsätzen und Kriterien eine solche Unterteilung aufbauen könnte.

69.

Gleichgültig ob Elektrofahrzeuge zum Pkw-Gesamtmarkt gehören oder einen eigenständigen Markt darstellen, ist die Zuordnung der in Leipzig zu produzierenden Elektrofahrzeuge zu einem spezifischen Pkw-Segment problematisch. In Bezug auf mögliche Marktsegmentierungen wählte Deutschland im vorliegenden Fall die Segmentierung von IHS Global Insight für den Zweck der Anmeldung.

70.

Laut Deutschland fällt das MCV-Modell i3 in die Segmente C (14) und D (15), wobei Deutschland die Verwendung eines kombinierten C/D-Segments vorschlägt. Bei strikter Anwendung der Segmentierung müsste die Kommission jedoch zu dem Schluss gelangen, dass das MCV i3 hinsichtlich der Größe in die Segmente B (16) und C und hinsichtlich des Preises in das D-Segment eingeordnet werden kann. Den deutschen Angaben zufolge sind die Käufer des MCV nicht auf Kunden beschränkt, die sich bei Autos mit Verbrennungsmotoren normalerweise für die unteren Segmente entscheiden würden, sondern kommen aus allen Segmenten, weil sie ein ausgeprägtes Umweltbewusstsein haben.

71.

Das Sportwagenmodell BMW i8 fällt in das F-Segment (17) nach IHS Global Insight, das nicht durch die Fahrzeuggröße sondern ausschließlich durch den Preis abgegrenzt ist. Im Fall dieses Pkw-Modells ist ein zusätzliches Problem zu lösen. Laut Deutschland ist es aufgrund des eingebauten Verbrennungsmotors als Hybridfahrzeug eingestuft. Es wird allerdings auf denselben Produktionsanlagen wie das MCV-Modell erzeugt, hat eine Karosserie aus kohlefaserverstärktem Kunststoff und verfügt zusätzlich über einen Verbrennungsmotor zur Verbesserung des Elektroantriebs, der darüber hinaus nicht in der geförderten Anlage entwickelt wird. Eine Betrachtung der bisher auf dem Markt verfügbaren Hybridfahrzeuge zeigt, dass es sich in der Regel um mit Verbrennungsmotor angetriebene Autos mit Metallkarosserien handelt, in die ein zusätzlicher Elektroantrieb eingebaut ist, der nur einen geringen Teil zur Fahrzeugleistung beiträgt.

72.

Derzeit ist die Kommission nicht in der Lage, eine definitive Position dazu zu beziehen, ob sich traditionelle Marktsegmentierungen, die von Polk, Global Insight und anderen für den konventionellen Kfz-Markt entwickelt wurden, überhaupt auf den Elektrofahrzeugmarkt übertragen lassen. Sie stellt zum jetzigen Zeitpunkt fest, dass die Zuordnung zu Segmenten in Analogie zu Pkw mit Verbrennungsmotoren äußerst problematisch ist. Auf den ersten Blick scheint die Anwendung der Segmentierung von POLK aufgrund der Bedeutung des Verbrennungsmotors bei der Abgrenzung der Segmente schwierig zu sein. Auch die Verwendung der von IHS Global Insight festgelegten Einteilung erscheint nicht einfach. Hier sind die entscheidenden Parameter die Fahrzeuglänge und der Preis: hinsichtlich der Länge scheint die Mehrheit der in Entwicklung befindlichen Elektrofahrzeuge (laut Ankündigungen der Hersteller) in die ‚kleinen‘ Segmente A, B und C zu fallen; in Bezug auf den Preis treffen höhere Segmente — mindestens das D-Segment — zu. Die Kommission fordert die Beteiligten auf, zur Übertragbarkeit bestehender Klassifikationen für den Zweck der Marktdefinition Stellung zu nehmen.

73.

Des Weiteren kann die Kommission keine definitive Position dazu beziehen, ob die Zuordnung der Modelle i3 und i8 zu den von Deutschland vorgeschlagenen Segmenten sachdienlich ist (gleichgültig ob Elektrofahrzeuge zum Pkw-Gesamtmarkt gehören oder einen eigenständigen Markt darstellen). Die Kommission fordert die Beteiligten auf, zu dieser Frage Stellung zu nehmen.

74.

In diesem Zusammenhang weist die Kommission darauf hin, dass Deutschland vorgeschlagen hat, den i3 in ein kombiniertes C/D-Segment einzuordnen. Die Kommission erinnert daran, dass sie in der Vergangenheit Zweifel daran geäußert hat, ob sich kombinierte Segmente auf Pkw mit Verbrennungsmotor anwenden lassen (18). Die Kommission kann zurzeit keine definitive Position zur Frage der kombinierten Segmente beziehen und fordert die Beteiligten auf, auch zu diesem Punkt Stellung zu nehmen.

75.

Aufgrund des Fehlens von Erfahrungen aus der Vergangenheit und durch die oben angeführten Schwierigkeiten kann die Kommission zu diesem Zeitpunkt zu keinem Schluss über den sachlich relevanten Markt gelangen. Deshalb betrachtet die Kommission in den weiteren Analysen alle plausiblen Märkte als sachlich relevante Märkte, d. h. den Markt für Elektrofahrzeuge, den Gesamtmarkt für Pkw ohne Unterscheidung der Antriebstechnik und den Markt für Hybridfahrzeuge (in Bezug auf das Modell i8). Im Hinblick auf die Segmentierung berechnete die Kommission die Marktanteile im Einklang mit dem deutschen Vorschlag, nach dem das MCV-Elektrofahrzeug von BMW als Teil des kombinierten C/D-Segments zu beurteilen ist, und getrennt für die Segmente B, C und D sowie beim Sportwagen für das F-Segment.

3.5.3.3   Räumlich relevanter Markt

76.

Gemäß Randnummer 70 der Regionalbeihilfe-Leitlinien sollten für die Überprüfungen nach Randnummer 68 Buchstaben a und b der Regionalbeihilfe-Leitlinien Märkte normalerweise auf Ebene des EWR definiert werden oder, ‘falls diese Daten nicht vorliegen oder nicht relevant sind, auf der Grundlage eines anderen allgemein akzeptierten Marktsegments, für das statistische Daten zur Verfügung stehen’.

77.

Deutschland betrachtet den Weltmarkt oder zumindest einen über den EWR hinausgehenden Markt als den räumlich relevanten Markt, da beide BMW-Modelle auf die internationale Nachfrage ausgerichtet sind und die Herstellung von Elektrofahrzeugen bisher auf Europa, die USA und Asien beschränkt ist (laut Deutschland entfallen derzeit rund 50 % der Produktion auf Europa und 30 % auf die USA).

78.

Deutschland betont, dass die Dynamik der Entwicklung des Marktes für Elektrofahrzeuge auch von einer weitere Verschärfung der CO2-Emissionsvorschriften in bestimmten Ländern abhängt und dass für die Einfuhr von elektrisch angetriebenen Pkw zwar in einigen Staaten (USA, Japan) dieselben Zollsätze vorgesehen sind wie für Fahrzeuge mit Verbrennungsmotor, während andere Länder (China) viel niedrigere Zollsätze anwenden. Unterschiede bestehen auch bei den Kosten für die Einfuhr von Kohlefasern im Vergleich zu Stahl, der bei der Herstellung von Fahrzeugen mit Verbrennungsmotor eingesetzt wird. Des Weiteren ist der Handel mit Elektrofahrzeugen durch die in den einzelnen Ländern geltenden technischen Normen weniger stark eingeschränkt als bei Fahrzeugen mit Verbrennungsmotor. Deutschland hebt auch hervor, dass der Markt stark von staatlichen Förderprogrammen für Verbraucher abhängt. Diese Förderungen machen Elektrofahrzeuge für eine größere Gruppe von Verbrauchern erschwinglich, da sie den erheblichen Preisunterschied zwischen Elektrofahrzeugen und mit Verbrennungsmotor angetriebenen Fahrzeugen entsprechender Größe zum Teil ausgleichen. Ohne die Förderungen blieben sie sehr exklusiv und würden nur von einer sehr kleinen Gruppe von Verbrauchern nachgefragt. In den USA erreicht die staatliche Förderung bis zu 7 500 USD je Fahrzeug, wobei ähnliche Beträge in China und Japan vorgesehen sind. In Zukunft könnten diese Subventionen auch auf Megastädte wie Mexiko Stadt und São Paulo ausgedehnt werden.

79.

In einigen der bisherigen Beschlüsse in Bezug auf den Kraftfahrzeugsektor (19) definierte die Kommission den relevanten räumlichen Markt als ‚mindestens EWR-weit‘ und schloss somit explizit die Möglichkeit nicht aus, dass ein räumlich relevanter Markt besteht, der größer als der EWR ist. In zwei Beihilfesachen zu Regionalbeihilfen für den Kraftfahrzeugsektor (Audi Hungaria Motor und Fiat Powertrain Technologies Poland) eröffnete die Kommission jedoch das förmliche Prüfverfahren u. a. in Bezug auf die angemessene Marktabgrenzung.

80.

Auf der Grundlage der verfügbaren Informationen (Markteinführung der ersten Elektrofahrzeuge erst 2010) kann die Kommission zu diesem Zeitpunkt keine definitive Position dazu beziehen, ob ein eigenständiger Elektrofahrzeugmarkt eine weltweite Ausdehnung hätte oder nicht. Die Kommission fordert Dritte auf, zur sachdienlichen Definition des räumlichen Marktes für Elektrofahrzeuge im Allgemeinen sowie für Fahrzeuge wie die Modelle i3 und i8 Stellung zu nehmen.

81.

Da die Kommission für die Zwecke der Überprüfung nach Randnummer 68 Buchstabe a der Regionalbeihilfe-Leitlinien zu keinem Schluss über den genauen räumlich relevanten Markt gelangen kann, führt sie die relevanten Tests sowohl für den EWR als auch die weltweiten Märkte durch.

3.5.3.4   Marktanteile (Überprüfung nach Randnummer 68 Buchstabe a)

82.

Um feststellen zu können, ob gemäß Randnummer 68 Buchstabe a der Regionalbeihilfe-Leitlinien für das Vorhaben eine eingehende Überprüfung der Erforderlichkeit der Beihilfe notwendig ist und ob seine Vorteile stärker ins Gewicht fallen als die dadurch entstehenden Wettbewerbsverzerrungen und die Beeinträchtigung des Handels zwischen den Mitgliedstaaten, muss die Kommission die Marktanteile des Beihilfeempfängers vor und nach der Investition analysieren und prüfen, ob diese Marktanteile auf dem sachlich und räumlich relevanten Markt 25 % übersteigen.

83.

Da das angemeldete Investitionsvorhaben von BMW 2009 anlief und die Vollproduktion für 2014 geplant ist, sollte die Kommission den Marktanteil der BMW Group auf den sachlich und räumlich relevanten Märkten in den Jahren 2008 und 2015 ermitteln. Da das erste Elektrofahrzeug (Nissan Leaf) jedoch erst im Januar 2011 auf den Markt gebracht wurde, kann die Kommission den Marktanteil von BMW am Markt für elektrisch angetriebene Pkw für das Jahr 2008 nicht berechnen.

84.

In Bezug auf die Marktanteile von BMW bei Elektrofahrzeugen nach Abschluss des Vorhabens, d. h. im Jahr 2015, stützte Deutschland seine Berechnungen auf Informationen, die von der Deutschen Bank in einer externen Studie über Elektrofahrzeuge am 9. Juni 2008 veröffentlicht wurden, sowie auf Daten, die von der Boston Consulting Group im August 2009 gesammelt wurden. Insbesondere beruhen die von Deutschland vorgelegten Angaben auf der Annahme, dass der weltweite Markt für Elektrofahrzeuge (eingeschränkt auf BEV) nur 1 % des Gesamtmarktes für Pkw ausmachen wird (für 2015 wird der Gesamtverkauf von Pkw ohne Unterscheidung der Antriebstechnik auf 72,4 Millionen weltweit und auf 15,3 Millionen im EWR geschätzt; der Verkauf von Elektrofahrzeugen eingeschränkt auf BEV wird lediglich auf 720 000 weltweit und auf 150 000 im EWR geschätzt, der Gesamtverkauf von Hybridfahrzeugen auf 12,3 Millionen weltweit und auf 2,6 Millionen im EWR). Dieser Anteil ist vielleicht zu konservativ angesetzt, aber Deutschland konnte keine andere unabhängige Schätzung von Dritten für den Zeitraum um 2015 als die Studie der Deutschen Bank bereitstellen und wies darauf hin, dass die meisten anderen Quellen nur Schätzungen für das Jahr 2020 enthielten. Die Verkaufszahlen für das erste Elektrofahrzeugmodell — den Nissan Leaf — legen nahe, dass selbst im Jahr 2011, d. h. drei Jahre nach der Veröffentlichung der Prognose der Deutschen Bank, die Dynamik der Entwicklung auf dem Elektrofahrzeugmarkt von Nissan unterschätzt wurde. Nissan rechnete mit einem Absatz von 10 000 Stück des Elektrofahrzeugmodells im Jahr 2011, verkaufte aber schon im ersten Quartal 2011 4 000 Einheiten. Die Kommission fordert die Beteiligten auf, zur erwarteten Größe des weltweiten und des EWR-weiten Marktes für Elektrofahrzeuge im Jahr 2015 Stellung zu nehmen.

85.

Deutschland legte Daten/Schätzungen für den Umsatz von BMW vor. In diesem Zusammenhang sollte beachtet werden, dass BMW bei der Berechnung des Marktanteils davon ausging, dass vom gesamten Produktionsvolumen von [10 000-50 000] (oder […]) Einheiten nur […] MCV auf dem EWR-Markt verkauft und […] ausgeführt werden sollen. Ebenso ist geplant, dass 50 % des voraussichtlichen Produktionsvolumens des Sportwagenmodells (bis zu […] Stück) außerhalb des EWR abgesetzt werden. Diese Aufteilung zwischen den Verkäufen im EWR und außerhalb des EWR ist für die Kommission zum jetzigen Zeitpunkt nicht überprüfbar. Die Kommission fordert die Beteiligten auf, zu der Frage Stellung zu nehmen, ob eine solche Aufteilung angesichts der vorhersehbaren Marktentwicklung realistisch ist.

86.

Die Kommission stellt ferner fest, dass Deutschland keine getrennten Daten für das F-Segment vorlegen konnte, sondern Informationen für das kombinierte E2+F-Segment übermittelte (relevant für den i8), da BMW die Daten für die Segmente E2 und F für interne Zwecke nicht separat erfasst.

87.

Die Ergebnisse der Überprüfung der Marktanteile (unter Verwendung der oben dargelegten Aufteilung der Produktionsmengen auf Verkäufe innerhalb des EWR und Ausfuhren aus dem EWR) werden in der folgenden Tabelle dargestellt:

 

2008

2015

Gesamtmarkt Pkw weltweit — insgesamt

2,6 %

2,6 %

B-Segment

1,8 %

1,8 %

C-Segment

1,4 %

1,5 %

D-Segment

5,1 %

5,5 %

E2+F-Segment (22)

5,1 %

8,2 %

Kombiniertes C/D-Segment

2,9 %

3,1 %

Gesamtmarkt Pkw EWR — insgesamt

5,7 %

6,5 %

B-Segment

3 %

4 %

C-Segment

3,5 %

4,5 %

D-Segment

12,3 %

14,2 %

E2+F-Segment (22)

12,7 %

17,3 %

Kombiniertes C/D-Segment

6,5 %

7,7 %

Elektrofahrzeugmarkt weltweit — insgesamt

[3-6 %]

B-Segment

[< 25 %]

C-Segment

[< 25 %]

D-Segment

[> 25 %]

E2+F-Segment (22)

[> 25 %] (21)

Kombiniertes C/D-Segment

[< 25 %]

Elektrofahrzeugmarkt EWR — insgesamt

12,7 %

B-Segment

[> 25 %]

C-Segment

[> 25 %]

D-Segment

[> 25 %]

E2+F-Segment (22)

[> 25 %] (21)

Kombiniertes C/D-Segment

[< 25 %]

Hybridfahrzeugmarkt weltweit — insgesamt

 (20)

E2+F-Segment (22)

3,2 %

Hybridfahrzeugmarkt EWR — insgesamt

 (20)

E2+F-Segment (22)

15 %

88.

Diese Ergebnisse weisen darauf hin, dass der Marktanteil von BMW nur auf dem Gesamtmarkt für Pkw unter 25 % liegt, gleichgültig ob der EWR-weite oder der weltweite Markt herangezogen wird und unabhängig von der Segmentierung (ungeachtet der in den Erwägungsgründen 68-70 beschriebenen Probleme bei der Anwendung der Segmentierung).

89.

Was den Elektrofahrzeugmarkt anbelangt, lässt sich aufgrund der auf den verfügbaren Daten beruhenden Ergebnisse nicht ausschließen, dass der Marktanteil von BMW auf einem eigenständigen weltweiten Elektrofahrzeugmarkt den Schwellenwert von 25 % im D-Segment überschreiten könnte (laut Prognosen erreicht er [> 25 %]). Ähnliches gilt, wenn der Markt für Elektrofahrzeuge und nicht derjenige für Hybridfahrzeuge als der sachlich relevante Markt für das Modell i8 festgelegt wird, weil es auf denselben Produktionsanlagen wie das rein elektrisch angetriebene Modell i3 hergestellt wird und somit ein Substitut für das BEV darstellt. In diesem Fall könnte der Marktanteil von BMW im F-Segment ebenfalls über dem Schwellenwert von 25 % liegen ([> 25 %]).

90.

Auf dem EWR-weiten Markt für Elektrofahrzeuge ohne Segmentierung wird der Schwellenwert von 25 % nur dann eingehalten, wenn BMW weniger als […] Fahrzeuge von den insgesamt erzeugten [10 000-50 000] Autos auf dem EWR-Markt verkauft. Auf dem segmentierten EWR-weiten Markt für Elektrofahrzeuge besteht allerdings selbst bei Berücksichtigung der von Deutschland angeführten Aufteilung der Verkäufe auf EWR-Länder und Nicht-EWR-Länder die Gefahr einer Überschreitung des Schwellenwerts von 25 %, wenn die Kommission im Einklang mit der gängigen Praxis die Möglichkeit einer Kombination von Kfz-Segmenten ausschließt (die Kommission lehnte beispielsweise in der Entscheidung zur Eröffnung des förmlichen Prüfverfahrens im Falle von Audi Hungaria Motor die von Ungarn vorgeschlagene Kombination bestimmter Segmente gemäß den Definitionen von Polk ab) und das Produktionsvolumen von BMW entweder dem B-, C- oder D-Segment zugeordnet werden muss. In diesem Fall würde der Marktanteil von BMW in allen berücksichtigten Einzelsegmenten im EWR 25 % überschreiten ([…] % im B-Segment, […] % im C-Segment, […] % im D-Segment und sogar […] % im F-Segment).

91.

Auf der Grundlage der verfügbaren Daten kann die Kommission zu diesem Zeitpunkt nicht zweifelsfrei ausschließen, dass die Marktanteile von BMW auf allen berücksichtigten plausiblen Märkten unterhalb des Schwellenwerts von 25 % gemäß Randnummer 68 Buchstabe a der Regionalbeihilfe-Leitlinien bleiben. Angesichts der Produktionskapazität von [10 000-50 000] Elektrofahrzeugen im Leipziger Werk und in Anbetracht der Dynamik auf dem Elektrofahrzeugmarkt sowie der Anzahl der auf diesem Markt im Wettbewerb stehenden Automobilhersteller ist es gleichzeitig plausibel, dass BMW den in Randnummer 68 Buchstabe a der Regionalbeihilfe-Leitlinien festgelegten Schwellenwert von 25 % zumindest langfristig möglicherweise nicht überschreiten wird. Diese Tatsache weist darauf hin, dass die verfügbaren Daten, nach denen der Elektrofahrzeugmarkt (BEV) nur 1 % des gesamten Pkw-Marktes ausmacht, zu konservativ sind, um als zuverlässige Basis für die Zwecke der Überprüfungen nach Randnummer 68 der Regionalbeihilfe-Leitlinien zu dienen. Die Kommission fordert Dritte auf, zu den oben erörterten Problemen Stellung zu nehmen.

3.5.3.5   Kapazitätszuwachs auf einem Markt mit unterdurchschnittlichem Wachstum (Überprüfung nach Randnummer 68 Buchstabe b)

92.

Die Kommission muss gemäß Randnummer 68 Buchstabe b der Regionalbeihilfe-Leitlinien prüfen, ob die durch das Investitionsvorhaben geschaffene Kapazität mehr als 5 % des Marktes belegt durch Daten über den sichtbaren Verbrauch (23) beträgt. In diesem Fall muss die Kommission auch prüfen, ob die in den letzten fünf Jahren verzeichneten mittleren Jahreszuwachsraten des sichtbaren Verbrauchs über der mittleren jährlichen Wachstumsrate des Bruttoinlandsprodukts im EWR liegen. Die Kommission führt diese Überprüfung für die oben angeführten plausiblen sachlich relevanten Märkte durch.

93.

Die Überprüfung des Kapazitätszuwachs auf einem Markt mit unterdurchschnittlichem Wachstum ergab folgende Werte für die einzelnen analysierten Segmente:

Tabelle:   Kapazitätszuwachs durch das Vorhaben auf dem Gesamtmarkt für Pkw auf Ebene des EWR

 

Marktvolumen 2008

Kapazitätszuwachs

B-Segment

4,6 Mio.

0,87 %

C-Segment

5,1 Mio.

0,78 %

D-Segment

2,6 Mio.

1,54 %

C/D-Segment

7,7 Mio.

0,52 %

E2+F-Segment

1,1 Mio.

0,36 %

94.

Aus den Ergebnissen der Überprüfung geht klar hervor, dass bei Berücksichtigung des Pkw-Gesamtmarktes ohne Unterscheidung der Antriebstechnik der im ersten Teil von Randnummer 68 Buchsstabe b der Regionalbeihilfe-Leitlinien festgelegte Schwellenwert von 5 % in keinem der analysierten Segmente auf dem EWR-Markt überschritten würde.

95.

Diese Überprüfung kann für den Elektrofahrzeugmarkt nicht durchgeführt werden, da er 2008 noch nicht existierte. Es kann jedoch mit Sicherheit ausgeschlossen werden, dass das Wachstum auf diesem Markt unterdurchschnittlich ist.

96.

Für den konventionellen Kfz-Markt hat Deutschland jedoch Angaben über die mittlere jährliche Wachstumsrate für den sichtbaren Verbrauch auf dem Pkw-Gesamtmarkt ohne Segmentaufteilung, getrennt für die Segmente B, C und D sowie für die kombinierten Segmente C/D und E2/F (24) vorgelegt. Die Daten für den Bezugszeitraum 2003-2008 betreffen nicht den EWR sondern nur die EU-27 und stammen vom Dachverband der europäischen Automobilhersteller (ACEA) und EUROSTAT.

97.

Die für den Bezugszeitraum 2003-2008 angegebenen Wachstumsraten belegen eindeutig, dass die analysierten Märkte unterdurchschnittlich wachsen oder sogar schrumpfen, wobei sich die Lage in anderen betroffenen Segmenten voraussichtlich nicht davon unterscheidet: – 0,55 % auf dem Pkw-Gesamtmarkt, – 1,65 % im B-Segment, 0,8 % im C-Segment, – 4,66 % im D-Segment, – 1,73 % im E2/F-Segment und – 1,25 % im kombinierten C/D-Segment. Im selben Zeitraum war die mittlere jährliche Wachstumsrate des Bruttoinlandsprodukts im EWR eindeutig höher: 2,17 % nominal in EUR und 0,86 % real (die entsprechenden Wachstumsraten für die EU-27 liegen bei 2,11 % und 0,85 %).

98.

Wie vorstehend ausgeführt, muss die Kommission den im zweiten Teil von Randnummer 68 Buchstabe b der Regionalbeihilfe-Leitlinien festgelegten Test jedoch nur dann anwenden, wenn der im ersten Teil festgelegte Schwellenwert von 5 % überschritten wird. Aus den verfügbaren Daten geht hervor, dass der Schwellenwert für den Kapazitätszuwachs von 5 % von dem in Rede stehenden Investitionsvorhaben auf den relevanten Märkten nicht überschritten wird.

3.6   Schlussfolgerung zu den Überprüfungen nach Randnummer 68 Buchstabe a und b

99.

Auf der Grundlage der Überprüfungsergebnisse kann die Kommission nicht bestätigen, dass die Schwellenwerte gemäß Randnummer 68 Buchstabe a der Regionalbeihilfe-Leitlinien auf keinem der plausiblen Märkten überschritten werden, während die Überprüfung des Kapazitätszuwachs nach Randnummer 68 Buchstabe b der Regionalbeihilfe-Leitlinien keine Probleme für die Vereinbarkeit des Investitionsvorhabens mit dem Binnenmarkt bereitet.

3.7   Zweifel und Gründe für die Verfahrenseröffnung

100.

Die Kommission befasst sich erstmals mit der Anmeldung einer Regionalbeihilfe für die Herstellung von elektrisch angetriebenen Pkw (BEV/PHEV). Die Kommission konnte im Zuge der vorläufigen Prüfung zu keiner definitiven Position bei der Definition der sachlich und räumlich relevanten Märkte gelangen und kann nach Durchführung der Überprüfung nach Randnummer 68 Buchstabe a für alle plausiblen Märkte nicht bestätigen, dass der Schwellenwert von 25 % mit Sicherheit nicht überschritten wird. Gleichzeitig hat die Kommission Zweifel daran, ob die angemeldete Beihilfe auf der Grundlage der Fußnote 65 der Regionalbeihilfe-Leitlinien von den Überprüfungen nach Randnummer 68 der Regionalbeihilfe-Leitlinien ausgenommen werden kann.

101.

Aus den oben angeführten Gründen hat die Kommission nach der vorläufigen Würdigung der Maßnahme Zweifel, dass die angemeldete Beihilfe die Schwellenwerte nach Randnummer 68 Buchstabe a der Regionalbeihilfe-Leitlinien einhält.

102.

Folglich muss die Kommission alle erforderlichen Anhörungen vornehmen und hierzu das Verfahren nach Artikel 108 Absatz 2 AEUV eröffnen. Damit erhalten Dritte, deren Interessen von der Gewährung der Beihilfe betroffen sein können, die Gelegenheit, zu dieser Maßnahme Stellung zu nehmen. Die Kommission wird die Maßnahme im Lichte der Informationen, die sowohl vom betroffenen Mitgliedstaat als auch von Dritten übermittelt werden, würdigen und ihren abschließenden Beschluss annehmen.

103.

Falls die Kommission anhand der Stellungnahmen, die als Reaktion auf die Eröffnung des förmlichen Prüfverfahrens eingehen, nicht zweifelsfrei zu dem Schluss gelangen kann, dass die Beihilfe entweder von den Überprüfungen nach Randnummer 68 der Regionalbeihilfe-Leitlinien auf der Grundlage der Bestimmungen von Fußnote 65 der Regionalbeihilfe-Leitlinien ausgenommen werden kann oder dass die Schwellenwerte nach Randnummer 68 Buchstaben a und b nicht überschritten werden, wird die Kommission das Investitionsvorhaben auf der Basis der Mitteilung der Kommission betreffend die Kriterien für die eingehende Prüfung staatlicher Beihilfen mit regionaler Zielsetzung zur Förderung großer Investitionsvorhaben (25) eingehend untersuchen.

104.

Der Mitgliedstaat und die Betroffenen werden aufgefordert, in ihrer Stellungnahme zur Eröffnung des förmlichen Prüfverfahrens alle für die Durchführung dieser eingehenden Prüfung erforderlichen Angaben zu machen und die in der Mitteilung angeführten einschlägigen Informationen und Unterlagen zu übermitteln.

105.

Anhand des vorgelegten Beweismaterials zu den oben angeführten Aspekten wird die Kommission die positiven und negativen Auswirkungen der Beihilfe gegeneinander abwägen, indem sie eine Gesamtbeurteilung der Auswirkungen der Beihilfe vornimmt, so dass die Kommission das förmliche Prüfverfahren abschließen kann.

4.   BESCHLUSS

106.

Aus diesen Gründen fordert die Kommission Deutschland im Rahmen des Verfahrens nach Artikel 108 Absatz 2 AEUV auf, innerhalb eines Monats nach Eingang dieses Schreibens Stellung zu nehmen und alle für die Würdigung der Beihilfemaßnahme sachdienlichen Informationen zu übermitteln. Deutschland wird aufgefordert, unverzüglich eine Kopie dieses Schreibens an den potenziellen Beihilfeempfänger weiterzuleiten.

107.

Die Kommission erinnert Deutschland an die aufschiebende Wirkung des Artikels 108 Absatz 2 AEUV und verweist auf Artikel 14 der Verordnung (EG) Nr. 659/1999 des Rates, dem zufolge alle rechtswidrigen Beihilfen von den Empfängern zurückgefordert werden können.

108.

Die Kommission teilt Deutschland mit, dass sie die Beteiligten durch Veröffentlichung des vorliegenden Schreibens und einer aussagekräftigen Zusammenfassung dieses Schreibens im Amtsblatt der Europäischen Union von der Beihilfesache unterrichten wird. Außerdem wird sie Beteiligte in den EFTA-Staaten, die das EWR-Abkommen unterzeichnet haben, durch die Veröffentlichung in der EWR-Beilage zum Amtsblatt der Europäischen Union und die EFTA-Überwachungsbehörde durch die Übermittlung einer Kopie dieses Schreibens von dem Vorgang in Kenntnis setzen. Alle Beteiligten werden aufgefordert, innerhalb eines Monats ab dem Datum dieser Veröffentlichung Stellung zu nehmen.”


(1)  ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(2)  Komisjoni teatis ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise kriteeriumide kohta (ELT C 223, 16.9.2009, lk 3).

(3)  ABl. C 54 vom 4.3.2006, S. 13.

(4)  Entscheidung der Kommission vom 8. November 2006 in der Beihilfesache N 459/06 — Deutsche Fördergebietskarte 2007-2013 (ABl. C 295 vom 5.12.2006, S. 6).

(5)  ‚Electric vehicles do not have dual mechanical and electrical powertrains. 100 % of its propulsion comes from an electric motor, energized by electricity stored in batteries.‘ (Elektrofahrzeuge verfügen nicht über zwei Antriebssysteme — ein mechanisches und ein elektrisches. Sie werden zu 100 % durch einen Elektromotor, der von Elektrizität aus Batterien gespeist wird, angetrieben.) (Quelle: Deutsche Bank: Electric Cars: Plugged In. Batteries must be included, 9. Juni 2008, S. 10).

(6)  Geschäftsgeheimnis.

(7)  ‚Plug-in hybrids will allow for vehicles to store enough electricity (from an overnight charge) for a certain distance to be driven solely on electric power and will function as a full hybrid beyond this range. Full hybrids provide enough power for limited levels of autonomous driving at slow speed, and they offer efficiency gains ranging from 25 %-45 %. Fuel efficiency of a PHEV is estimated to 40 %-65 %.‘ (Bei Plug-in-Hybridfahrzeugen kann ausreichend Elektrizität (aus einer nächtlichen Aufladung) in den Fahrzeugen gespeichert werden, so dass sie eine gewisse Strecke ausschließlich mit Elektrizität zurücklegen können und darüber hinaus wie Vollhybride arbeiten. Vollhybridfahrzeuge verfügen über eine ausreichende Leistung für autonomes Fahren auf eingeschränktem Niveau mit langsamer Geschwindigkeit und bieten Effizienzsteigerungen von 25 %-45 %. Die Treibstoffeffizienz eines PHEV wird auf 40 %-65 % geschätzt.) (Quelle: Deutsche Bank: Electric Cars: Plugged In. Batteries must be included, 9. Juni 2008, S. 10).

(8)  Entscheidung der Kommission vom 8. November 2006 in der Beihilfesache N 459/06 — Deutsche Fördergebietskarte 2007-2013 (ABl. C 295 vom 5.12.2006, S. 6).

(9)  X 167/08 — Deutschland — Investitionszulagengesetz (IZ) 2010 (ABl. C 280 vom 20.11.2009, S. 7).

(10)  ABl. C 244 vom 1.10.2004, S. 2. Insbesondere sind die folgenden Kriterien nach Randnummer 10 der Rettungs- und Umstrukturierungsleitlinien nicht erfüllt: ‚(a) wenn bei Gesellschaften mit beschränkter Haftung mehr als die Hälfte des gezeichneten Kapitals verschwunden und mehr als ein Viertel dieses Kapitals während der letzten zwölf Monate verloren gegangen ist;‘ und ‚(c) wenn unabhängig von der Unternehmensform die im innerstaatlichen Recht vorgesehenen Voraussetzungen für die Eröffnung eines Insolvenzverfahrens erfüllt sind.‘

(11)  Vgl. Fußnote 6.

(12)  Wird ein Vorhaben im Umfang von mehr als 100 Mio. EUR in zwei Vorhaben untergliedert, könnte der Mitgliedstaat auf die ersten 50 Mio. EUR der Projektkosten jeweils (insgesamt also zweimal) den vollen regionalen Beihilfehöchstsatz anwenden (keine Herabsetzung des anwendbaren regionalen Beihilfehöchstsatzes erforderlich) sowie jeweils (insgesamt also zweimal) die Hälfte dieses Höchstsatzes auf die nächsten 50 Mio. EUR. Für alle beihilfefähigen Kosten jenseits der Obergrenze von 100 Mio. EUR verringert sich der regionale Beihilfehöchstsatz auf ein Drittel (34 %).

(13)  Die Berechnung der in diesem Beschluss aufgeführten abgezinsten Werte erfolgt auf der Grundlage des zur Zeit der Anmeldung geltenden Basissatzes von 1,24 %, zu dem gemäß der Mitteilung der Kommission über die Änderung der Methode zur Festsetzung der Referenz- und Abzinsungssätze (ABl. C 14 vom 19.1.2008, S. 6) 100 Basispunkte hinzuzufügen sind — d. h. 2,24 %. (http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/reference_rates.html).

(14)  Nach Global Insight fallen beispielsweise folgende Modelle in das C-Segment: Ford Focus, VW Golf, BMW 1er Serie oder Audi A3.

(15)  Nach Global Insight fallen beispielsweise folgende Modelle in das D-Segment: Honda Accord, VW Passat, BMW 3er Serie, Mercedes-Benz C-Klasse oder Audi A4.

(16)  Nach Global Insight fallen beispielsweise folgende Modelle in das B-Segment: VW Polo, Ford Fiesta, Peugeot 207 oder Toyota Yaris.

(17)  Nach Global Insight fallen beispielsweise folgende Modelle in das F-Segment: Maserati Quattroporte, Ferrari 430, 599, 612, Lamborghini Murcielago oder Aston Martin DBS.

(18)  Zuletzt in der Entscheidung der Kommission in der Sache SA.27913 — Staatlich Beihilfe C 31/09 — Ungarn — Großes Investitionsvorhaben — Beihilfe für Audi Hungaria Motor Kft; Entscheidung vom 28. Oktober 2009 (K(2009) 8131) in der Beihilfesache C 31/09 (ABl. C 64 vom 16.3.2010, S. 15); Beschluss zur Ausweitung des Verfahrens vom 6. Juli 2010 (K(2010) 4474) in der Beihilfesache C 31/09 (ABl. C 234 vom 10.9.2010, S. 4).

(19)  Entscheidungen der Kommission in den Sachen K 31/09 — Audi Hungaria Motor Kft., N 674/08 — VW Slovakia a.s (ABl. C 205 vom 29.7.2010, S. 1), N 473/08 — Ford España S.L. (ABl. C 19 vom 26.1.2010, S. 5) usw.

(20)  Keine Daten verfügbar.

(21)  Eines der von der Kommission für diese Würdigung genutzten Szenarien, wonach die Modelle i8 und i3 vollkommene Substitute sind, sofern sie auf denselben Produktionsanlagen wie der i3 hergestellt werden und somit angebotsseitige Substitute darstellen (eigene Berechnungen der Kommission).

(22)  Laut Deutschland sind getrennte Daten für das F-Segment nicht verfügbar.

(23)  Der sichtbare Verbrauch des betreffenden Produkts wird in Fußnote 62 der Regionalbeihilfe-Leitlinien als ‚Produktion plus Einfuhren minus Ausfuhren‘ definiert.

(24)  Laut Deutschland war es nicht möglich, getrennte Daten für das F-Segment bereitzustellen.

(25)  Mitteilung der Kommission betreffend die Kriterien für die eingehende Prüfung staatlicher Beihilfen mit regionaler Zielsetzung zur Förderung großer Investitionsvorhaben (ABl. C 223 vom 16.9.2009, S. 3).


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

13.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/34


Nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 10 lõike 3 punkti c kohane teadaanne

Riigid, millel on alates 1. jaanuarist 2012 õigus saada säästvat arengut ja head valitsemistava edendava stimuleeriva erikorra alusel soodustusi

2011/C 363/06

Nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava 1. jaanuarist 2009 (1) (edaspidi „määrus”), mida on pikendatud määrusega (EL) nr 512/2011, (2) on kehtestatud säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord („GSP+”). Määruse artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktis iii on ette nähtud võimalus anda arengumaadele, kes esitavad sellekohase taotluse 31. oktoobriks 2011, GSP+ alates 1. jaanuarist 2012.

31. oktoobriks 2011 oli komisjon saanud Cabo Verde Vabariigilt taotluse saada alates 1. jaanuarist 2012 säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra osaliseks. Komisjon vaatas taotluse läbi vastavalt määruse artikli 10 lõikele 1 ning võttis 9. detsembril 2011 vastu komisjoni rakendusotsuse 2011/830 riikide kohta, mis võivad alates 1. jaanuarist 2012 saada osa säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra kohaldamisest, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 732/2008, (3) millega võimaldatakse Cabo Verde Vabariigil kohaldada GSP+ režiimi alates 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013 või kuupäevani, mis sätestatakse järgnevas määruses, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Määruse artikli 9 lõike 3 kohaselt ei pea riigid, millele on võimaldatud GSP+ režiim vastavalt komisjoni 9. detsembri 2008. aasta otsusele 2008/938/EÜ nimekirja kohta soodustatud riikidest, kes vastavad ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011 säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra kohaldamise tingimustele, (4) mida on muudetud komisjoni otsusega 2009/454/EÜ, (5) ning vastavalt komisjoni 9. juuni 2010. aasta otsusele 2010/318/EL riikide kohta, mis võivad ajavahemikul 1. juulist 2010 kuni 31. detsembrini 2011 saada osa säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra kohaldamisest, (6) uuesti esitama artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohast GSP+ taotlust ja saavad GSP+ alusel jätkuvalt soodustusi.


(1)  ELT L 211, 6.8.2008, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 512/2011, 11. mai 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 732/2008, 22. juuli 2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 (ELT L 145, 31.5.2011, lk 28).

(3)  ELT L 329, 13.12.2011, lk 19.

(4)  ELT L 334, 12.12.2008, lk 90.

(5)  ELT L 149, 12.6.2009, lk 78.

(6)  ELT L 142, 10.6.2010, lk 10.