6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/1

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/7

1.

Alates ülemaailmse finantskriisi algusest 2008. aasta sügisel on komisjon välja andnud neli teatist, milles esitati üksikasjalikud suunised kriteeriumide kohta, mille alusel finantsasutustele (1) antavat riigi toetust loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b sätestatud nõuetega kooskõlas olevaks. Kõnealused teatised on: teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (2) (pangandusteatis); teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (3) (rekapitaliseerimisteatis); komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (4) (langenud väärtusega varade teatis) ja teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (5) (ümberkorraldamisteatis). Kolmes neist neljast teatisest – pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja langenud väärtusega varade teatises – esitatakse eeltingimused liikmesriikide antava abi peamiste liikide (kohustustele antavad garantiid, rekapitaliseerimine ja varade toetusmeetmed) ühisturuga kokkusobivuse kohta, ümberkorraldamisteatises aga esitatakse üksikasjad spetsiifiliste tunnusjoonte kohta, mis peavad sisalduma ümberkorraldamiskavades (või elujõulisuse taastamise kavades), mis on koostatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel pankadele kriisiga seoses antava riigiabi erilises kontekstis.

2.

1. detsembril 2010 võttis komisjon vastu viienda teatise - teatise riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2011 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate meetmete toetamise suhtes (6) (pikendusteatis). Pikendusteatisega pikendati ümberkorraldamisteatise (neljast teatisest ainus, millel oli kindlaksmääratud aegumiskuupäev) kehtivusaega muudetud tingimustel kuni 31. detsembrini 2011. Komisjon osutas pikendusteatises ka sellele, et ta oli arvamusel, et nõuded, mis peavad olema täidetud riigiabi heakskiitmiseks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, mis võimaldab erandjuhtudel riigiabi andmist liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks, olid endiselt täidetud, ja et pangandusteatis, rekapitaliseerimisteatis ja langenud väärtusega varade teatis peaksid jääma kehtivaks, et anda suuniseid kriteeriumite kohta, mille alusel kriisiga seoses pankadele antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt ühisturuga kokkusobiv.

3.

2011. aastal aset leidnud pingete teravnemine riigivõlakirja turgudel on pannud liidu pangandussektori veelgi suurema surve alla, seda eriti seoses tähtajalise rahastamise turgudele juurdepääsuga. Panganduspaketis, milles riigipead või valitsusjuhid leppisid kokku oma 26. oktoobri 2011. aasta kohtumisel (7), on eesmärgiks seatud usalduse taastamine pangandussektori suhtes, pakkudes keskpika tähtajaga rahastamisele garantiisid ja luues ajutise kapitalipuhvri, mis vastab omavahendite suhtarvule 9 % kõrgeima kvaliteediga kapitaliinstrumentidest pärast riigi võlakohustustest tulenevate riskipositsioonide turuväärtuse arvessevõtmist. Kõnealustele meetmetele vaatamata on komisjon seisukohal, et nõuded, millele riigiabi peab artikli 107 lõike 3 punkti b alusel heakskiitmiseks vastama, on jätkuvalt täidetud ka pärast 2011. aasta lõppu.

4.

Seda silmas pidades jäävad pangandusteatis, rekapitaliseerimisteatis ja langenud väärtusega varade teatis jõusse ka pärast 31. detsembrit 2011. Samuti pikendatakse ümberkorraldamisteatise kehtivusaega selliselt, et ka see jääb pärast 31. detsembrit 2011 kehtima (8). Komisjon jätkab olukorra jälgimist finantsturgudel ja niipea, kui turutingimused seda võimaldavad, võtab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel meetmeid püsivamate riigiabi eeskirjade kehtestamiseks pankade päästmise ja ümberkorraldamise kohta.

5.

Selleks et hõlbustada panganduspaketi rakendamist ja võtta arvesse pankade riskiprofiili arengut alates kriisi algusest, on soovitav eeskirjasid täpsemalt selgitada ja neid teatavates aspektides ajakohastada. Käesolevas teatises esitatakse muudatused, mis on vaja teha alates 1. jaanuarist 2012 pankadele kriisiga seoses antava riigiabi ühisturuga kokkusobivuse parameetrites. Käesoleva teatisega eelkõige:

6.

Rekapitaliseerimisteatises antakse üldised suunised kapitalisüstide hinnastamiseks. Kõnealustes suunistes käsitletakse peamiselt fikseeritud tuluga kapitaliinstrumente.

7.

Pidades silmas regulatiivseid muudatusi ja muutuvat turukeskkonda, prognoosib komisjon, et tulevikus võib olla enamlevinud see, et riikide kapitalisüstid tehakse muutuva tuluga aktsiate vormis. Soovitav on selgitada kapitalisüstide hinnastamise eeskirjasid, võttes arvesse, et sellistelt aktsiatelt saadakse tulu (ebakindlate) dividendide ja kapitalikasumi näol, mis muudab sellistelt instrumentidelt saadava tulu otsese eelhindamise raskeks.

8.

Seetõttu hindab komisjon selliste kapitalisüstide eest saadava tulu hinnastamist aktsiate emissioonihinna alusel. Kapitalisüstide raames tuleks aktsiaid märkida aktsiahinna suhtes tehtava piisava diskontoga (mida on korrigeeritud lahjendusefekti (9) arvesse võtmiseks) vahetult enne kapitalisüsti väljakuulutamist, et anda riigi saadava asjakohase tulu suhtes piisav kindlus (10).

9.

Börsil noteeritud pankade puhul peaks võrdlusalusena kasutama emiteeritavate aktsiatega seonduvate õigustega võrdväärsete õigustega aktsiate noteeritud turuhinda. Börsil noteerimata pankadel selline turuhind puudub ja liikmesriigid peaksid kasutama asjakohast turuhinnal põhinevat hindamismeetodit (sh võrdlusrühma P/E meetodit või muid üldtunnustatud hindamismetoodikaid). Aktsiaid tuleks märkida kõnealuse turuväärtuse (või turuhinnapõhise väärtuse) suhtes asjakohase diskontoga.

10.

Kui liikmesriigid märgivad hääleõiguseta aktsiaid, võib olla vaja nõuda suuremat diskontot, mille suurus peaks kajastama hääleõigusega ja hääleõiguseta aktsiate hinnastamise erinevust valitsevate turutingimuste kontekstis.

11.

Rekapitaliseerimismeetmed peavad sisaldama asjakohaseid stiimuleid pankadele riigi toetuse alt võimalikult kiiresti väljumiseks. Kui muutuva tuluga aktsiate puhul on väljumisstiimulid kavandatud viisil, mis piirab liikmesriigi jaoks kasumipotentsiaali, näiteks olemasolevatele aktsionäridele ostutähtede väljaandmise teel, et võimaldada neil osta uued emiteeritud aktsiad riigilt tagasi hinnaga, millest tuleneb riigile mõistlik aastane tulumäär, on piiratud kasumipotentsiaali arvesse võtmiseks nõutav suurem diskonto.

12.

Kõigil juhtudel peab diskonto suurus peegeldama kapitalisüsti suurust võrreldes olemasolevate esimese taseme omavahenditega. Suurem kapitali puudujääk võrreldes olemasolevate omavahenditega näitab, et risk on riigi jaoks suurem, ja seetõttu on sel juhul nõutav suurem diskonto.

13.

Hübriidinstrumendid peaksid põhimõtteliselt sisaldama n.ö alternatiivset kupongimaksete rahuldamise mehhanismi, mille kohaselt kupongimaksed, mida ei saa rahas välja maksta, makstakse riigile välja uute emiteeritud aktsiatena.

14.

Komisjon jätkab liikmesriikidelt selle nõudmist, et nad esitaksid ümberkorraldamiskava (või olemasoleva ümberkorraldamiskava ajakohastuse) kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on teinud otsuse, millega kiidetakse heaks päästmisabi andmine mis tahes pangale, kes saab avalikult sektorilt rekapitaliseerimise või langenud väärtusega varade meetmete vormis toetust. Kui panga suhtes on tehtud varasem päästmisabi otsus eeskirjade alusel, mis reguleerivad pankadele antava abi kokkusobivust aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b, kas osana samast või muust ümberkorraldamisest, võib komisjon nõuda ümberkorraldamiskava esitamist lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul. Komisjon viib läbi pankade pikaajalise elujõulisuse proportsionaalse hindamise, võttes täielikult arvesse asjaolusid, mis osutavad sellele, et pangad suudavad olla pikaajaliselt elujõulised ilma märkimisväärse ümberkorraldamise vajaduseta, seda eelkõige juhul, kui kapitali puudujääk tuleneb põhiolemuslikult riigivõlakirjade usalduskriisist; avaliku sektori kapitalisüst piirdub summaga, mis on vajalik EMP lepinguga liitunud riikide riigivõlakirjade turuhinnas hindamisest tuleneva kahjumi tasakaalustamiseks pankades, mis on muus osas elujõulised; ja analüüs näitab, et kõnealused pangad ei võtnud riigivõlakirjade soetamisel ülemääraseid riske.

15.

Pangad võivad saada kasu riigi garantiist, mis antakse emiteeritud uutele, kas tagatud või tagamata võlainstrumentidele, välja arvatud instrumentidele, mis kvalifitseeruvad kapitalina. Kuna pankade rahastamisele avalduv surve on keskendunud tähtajalise rahastamise turgudele, peaks riigi garantiisid üldiselt andma vaid võlgadele, mille lõpptähtaeg jääb vahemikku üks kuni viis aastat (seitse aastat tagatud võlakirjade puhul).

16.

Alates kriisi algusest on riigi garantiide hinnastamine olnud seotud abisaaja krediidiriski vahetustehingu riskimarginaali mediaanväärtusega ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. augustini 2008. Kõnealust hinnastamist suurendati alates 1. juulist 2010, et võtta paremini arvesse individuaalsete abisaajate riskiprofiili (11).

17.

Selleks et võtta arvesse pankade krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalide riski viimase aja suuremat diferentseeritust, tuleks kõnealust hinnastamisvalemit ajakohastada, et lähtuda selles krediidiriski vahetustehingute riskimarginaali mediaanväärtusest kolmeaastase perioodi jooksul, mis lõpeb üks kuu enne garantiide andmist. Kuna krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalide suurenemine viimastel aastatel tuleneb osaliselt mõjudest, mis ei ole seotud ühegi pangaga eraldivõetuna, eelkõige aga suurenevatest pingetest riigivõlakirjade turgudel ja pangandussektoris tajutava riski üldisest suurenemisest, tuleks valemis isoleerida individuaalsete pankade sisemine risk ja turu kui terviku risk liikmesriikide krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalide diferentseerituse mõju muutustest. Samuti tuleks valemis arvesse võtta asjaolu, et tagatud võlakirjadele antud garantiidest tuleneb garantii andjale oluliselt väiksem risk kui tagamata võlakirjadele antud garantiidest.

18.

Kooskõlas punktis 17 nimetatud põhimõtetega nähakse lisas esitatud läbivaadatud hinnastamismudelis ette minimaalsed garantiitasud, mida tuleks kohaldada riigi garantiide andmisel riigi tasandil, ilma garantiisid liikmesriikide vahel koondamata. Komisjon kohaldab seda valemit kõigi riigi garantiide suhtes, mis on antud pankade minimaalselt üheaastase lõpptähtajaga kohustustele, mis on võetud pärast 1. jaanuari 2012.

19.

Kui garantiid on antud kohustustele, mis ei ole nomineeritud garantii andja omavääringus, tuleks garantii andja valuutariski katteks kohaldada täiendavat tasu.

20.

Kui on vaja anda garantiisid võlale, mille lõpptähtaeg on lühem kui üks aasta, kohaldab komisjon jätkuvalt hinnastamismudelit, mis on teadmiseks esitatud käesoleva dokumendi lisas. Komisjon ei kiida heaks garantiisid, mida soovitakse anda alla kolmekuuse lõpptähtajaga võlale, välja arvatud erandjuhtudel, mil sellised garantiid on vajalikud finantsstabiilsuse tagamiseks. Neil juhtudel võtab komisjon asjakohase tulu hindamisel arvesse vajadust asjakohaste stiimulite järele riigi toetuse alt võimalikult kiireks väljumiseks.

21.

Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada pankade kohustustele antud garantiide koondamise korra, vaatab komisjon seda silmas pidades oma suunised läbi eelkõige selle tagamiseks, et liikmesriikide krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalidele omistatav kaal jääks asjakohastesse piiridesse.

22.

Selleks et komisjonil oleks võimalik hinnata läbivaadatud hinnastamisvalemi praktikas kohaldamist, peaksid liikmesriigid uutest või pikendatud garantiikavadest teatamisel näitama iga kõnealuste garantiide saamise tingimustele vastava panga puhul ära orienteeruva tasu, tuginedes valemi kohaldamisele hiljutisi turuandmeid kasutades. Samuti peaksid liikmesriigid teatama komisjonile kolme kuu jooksul pärast garanteeritud võlakirjade iga emissiooni tegeliku garantiitasu, mida nad on iga garanteeritud võlakirjade emissiooniga seoses nõudnud.

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/11

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/12

1)

Abbeville

2)

Agen-la Garenne

3)

Ajaccio-Campo dell'Oro

4)

Albert-Bray

5)

Amiens-Glisy

6)

Angers-Marcé

7)

Angoulême-Brie-Champniers

8)

Annecy-Methet

9)

Annemasse

10)

Auxerre-Branches

11)

Avignon-Caumont

12)

Bâle-Mulhouse

13)

Bastia-Poretta

14)

Beauvais-Tillé

15)

Bergerac-Roumanière

16)

Besançon-la Vèze

17)

Béziers-Vias

18)

Biarritz-Bayonne-Anglet

19)

Bordeaux-Mérignac

20)

Brest-Guipavas

21)

Brive-Souillac

22)

Caen-Carpiquet

23)

Calais-Dunkerque

24)

Calvi-Sainte-Catherine

25)

Cannes-Mandelieu

26)

Carcassonne-Salvaza

27)

Châlons-Vatry

28)

Chambéry-Aix-les-Bains

29)

Châteauroux-Déols

30)

Cherbourg-Mauperthus

31)

Clermont-Ferrand-Aulnat

32)

Colmar-Houssen

33)

Deauville-Saint-Gatien

34)

Dijon-Longvic

35)

Dinard-Pleurtuit

36)

Dôle-Tavaux

37)

Epinal-Mirecourt

38)

Figari-Sud Corse

39)

Grenoble-Saint-Geoirs

40)

Hyères-le Palivestre

41)

Issy-les-Moulineaux

42)

La Môle

43)

Lannion

44)

La Rochelle-Laleu

45)

Laval-Entrammes

46)

Le Castelet

47)

Le Havre-Octeville

48)

Le Mans-Arnage

49)

Le Touquet-Paris-Plage

50)

Lille-Lesquin

51)

Limoges-Bellegarde

52)

Lognes-Emerainville

53)

Lorient-Lann-Bihoué

54)

Lyon-Bron

55)

Lyon-Saint-Exupéry

56)

Marseille-Provence

57)

Metz-Nancy-Lorraine

58)

Monaco-Héliport

59)

Montbéliard-Courcelles

60)

Montpellier-Méditérranée

61)

Nantes-Atlantique

62)

Nevers-Fourchambault

63)

Nice-Côte d'Azur

64)

Nîmes-Garons

65)

Orléans-Bricy

66)

Orléans-Saint-Denis-de-l'Hôtel

67)

Paris-Charles de Gaulle

68)

Paris-le Bourget

69)

Paris-Orly

70)

Pau-Pyrénées

71)

Perpignan-Rivesaltes

72)

Poitiers-Biard

73)

Rennes Saint-Jacques

74)

Rodez-Marcillac

75)

Rouen-Vallée de Seine

76)

Saint-Brieuc-Armor

77)

Saint-Etienne-Bouthéon

78)

Saint-Nazaire-Montoir

79)

Strasbourg-Entzheim

80)

Tarbes-Ossun-Lourdes

81)

Toulouse-Blagnac

82)

Tours-Saint-Symphorien

83)

Troyes-Barberey

84)

Vichy-Charmeil

1)

Ajaccio

2)

Bastia

3)

Bayonne

4)

Bonifacio

5)

Bordeaux

6)

Boulogne

7)

Brest

8)

Caen-Ouistreham

9)

Calais

10)

Calvi

11)

Cannes-Vieux Port

12)

Carteret

13)

Cherbourg

14)

Dieppe

15)

Douvres

16)

Dunkerque

17)

Granville

18)

Honfleur

19)

La Rochelle-La Pallice

20)

Le Havre

21)

Les Sables-d'Olonne-Port

22)

L'Ile-Rousse

23)

Lorient

24)

Marseille

25)

Monaco-Port de la Condamine

26)

Nantes-Saint-Nazaire

27)

Nice

28)

Port-de-Bouc-Fos/Port-Saint-Louis

29)

Port-la-Nouvelle

30)

Porto-Vecchio

31)

Port-Vendres

32)

Roscoff

33)

Rouen

34)

Saint-Brieuc (maritime)

35)

Saint-Malo

36)

Sète

37)

Toulon

1)

Gare d’Ashford International

2)

Gare d'Avignon-Centre

3)

Cheriton/Coquelles

4)

Gare de Chessy-Marne-la-Vallée

5)

Gare de Fréthun

6)

Gare de Lille-Europe

7)

Gare de Paris-Nord

8)

Gare de St-Pancras International

9)

Gare d’Ebbsfleet International

1)

Pas de la Case

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/17

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/18

1.

25. novembril 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Google Inc. (edaspidi „Google”, Ameerika Ühendriigid) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Motorola Mobility Holdings, Inc. (edaspidi „Motorola Mobility”, Ameerika Ühendriigid) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6381 – Google/Motorola Mobility):

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/19

1.

28. novembril 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja REWE International Dienstleistungsgesellschaft m.b.H. (edaspidi „REWE”, Austria), mis kuulub kontserni REWE International AG, ja ettevõtja Salzburg AG für Energie, Verkehr und Telekommunikation (edaspidi „SAG”, Austria) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja üle.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6402 – REWE/SAG/JV):