14.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 332/1

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

EUROOPA LIIDU 2010. AASTA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

2011/C 332/01

SISUKORD

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele lisatud deklaratsioon

I OSA:

Euroopa Liidu konsolideeritud finantsaruanded ja nende lisad

Bilanss

Tulemiaruanne

Rahavoogude aruanne

Netovara muutuste aruanne

Finantsaruannete lisad

II OSA:

Euroopa Liidu konsolideeritud eelarve täitmise aruanne ja selle lisad

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruande lisad

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON

Euroopa Liidu 2010. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud teabe alusel, mille on esitanud Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 129 lõikes 2 osutatud institutsioonid ja asutused. Deklareerin, et see on koostatud kooskõlas kõnealuse finantsmääruse VII jaotisega ning finantsaruannete lisades toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Olen saanud nimetatud institutsioonide ja asutuste peaarvepidajatelt kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Liidu varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, ning nimetatud institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad on tõendanud selle teabe usaldusväärsust.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha Euroopa Komisjoni raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev raamatupidamise aastaaruanne annab Euroopa Liidu finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate.

Philippe TAVERNE

Komisjoni peaarvepidaja

I OSA

Euroopa Liidu konsolideeritud finantsaruanded ja nende lisad

SISUKORD

Bilanss

Tulemiaruanne

Rahavoogude aruanne

Netovara muutuste aruanne

Finantsaruannete lisad:

1.	Peamised arvestuspõhimõtted

2.	Bilansi lisad

3.	Tulemiaruande lisad

4.	Rahavoogude aruande lisad

5.	Tingimuslikud varad ja kohustused ning muud avaldatavad andmed

6.	Finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

7.	Finantsriskide juhtimine

8.	Seotud osapooli käsitlevad andmed

9.	Bilansipäevajärgsed sündmused

10.	Konsolideeritud üksused

11.	Konsolideerimata üksused

BILANSS

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2010	31.12.2009 (ümberarvutatud)
PÕHIVARA
Immateriaalne vara	2.1	108	72
Kinnisvara ja seadmed	2.2	4 813	4 859
Pikaajalised investeeringud	2.3	2 555	2 379
Laenud	2.4	11 640	10 764
Pikaajalised eelmaksed	2.5	44 118	41 544
Pikaajalised nõuded	2.6	40	55
		63 274	59 673
KÄIBEVARA
Varud	2.7	91	77
Lühiajalised investeeringud	2.8	2 331	1 791
Lühiajalised eelmaksed	2.9	10 078	9 436
Lühiajalised nõuded	2.10	13 501	8 958
Raha ja raha ekvivalendid	2.11	22 063	23 372
		48 064	43 634
AKTIVA KOKKU		111 338	103 307
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Töötajahüvitised	2.12	(37 172)	(37 242)
Riskide ja kulude katteks eraldatud pikaajalised vahendid	2.13	(1 317)	(1 469)
Pikaajalised finantskohustused	2.14	(11 445)	(10 559)
Muud pikaajalised kohustused	2.15	(2 104)	(2 178)
		(52 038)	(51 448)
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Riskide ja kulude katteks eraldatud lühiajalised vahendid	2.16	(214)	(213)
Lühiajalised finantskohustused	2.17	(2 004)	(40)
Kreditoorne võlgnevus	2.18	(84 529)	(93 884)
		(86 747)	(94 137)
PASSIVA KOKKU		(138 785)	(145 585)
NETOVARA		(27 447)	(42 278)
Reservid	2.19	3 484	3 323
Liikmesriikidelt sissenõutavad summad (1)	2.20	(30 931)	(45 601)
NETOVARA		(27 447)	(42 278)
Täpsem teave teatavate 2009. aasta arvandmete ümberarvutamise kohta on esitatud lisades 2.5.2, 2.9.2, 2.10.3 ja 3.4.1.

TULUEMIARUANNE

miljonites eurodes
	Lisa	2010	2009 (ümberarvutatud)
PÕHITEGEVUSTULUD
Tulu omavahenditest ja osamaksudest	3.1	122 328	110 537
Muud põhitegevustulud	3.2	8 188	7 532
		130 516	118 069
PÕHITEGEVUSKULUD
Halduskulud	3.3	(8 614)	(8 133)
Põhitegevuskulud	3.4	(103 764)	(102 504)
		(112 378)	(110 637)
PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK		18 138	7 432
Finantstulud	3.5	1 178	835
Finantskulud	3.6	(661)	(594)
Muudatused töötajahüvitiste kohustustes	2.12	(1 003)	(683)
Osa ühis- ja sidusettevõtete netokahjumis	3.7	(420)	(103)
EELARVEAASTA TULEM		17 232	6 887
Täpsem teave teatavate 2009. aasta arvandmete ümberarvutamise kohta on esitatud lisades 2.5.2, 2.9.2, 2.10.3 ja 3.4.1.

RAHAVOOGUDE ARUANNE

miljonites eurodes
	Lisa	2010	2009 (ümberarvutatud)
Eelarveaasta tulem		17 232	6 887
Rahavood põhitegevusest:	4.2
Amortisatsioon (finantsvara)		28	22
Amortisatsioon		358	448
Investeeringute väärtuse langusest tingitud kahjum (/kahjumi vähenemine)		0	(17)
Antud laenude (suurenemine)/vähenemine		(876)	(7 199)
Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(2 574)	(12 521)
Pikaajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine		15	(10)
Varude (suurenemine)/vähenemine		(14)	7
Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(642)	827
Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine		(4 543)	2 962
Riskide ja kulude katteks eraldatud pikaajaliste vahendite suurenemine/(vähenemine)		(152)	128
Pikaajaliste finantskohustuste suurenemine/(vähenemine)		886	7 210
Muude pikaajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine)		(74)	(48)
Riskide ja kulude katteks eraldatud lühiajaliste vahendite suurenemine/(vähenemine)		1	(134)
Lühiajaliste finantskohustuste suurenemine/(vähenemine)		1 964	(79)
Kreditoorse võlgnevuse suurenemine/(vähenemine)		(9 355)	4 207
Mitterahalise tuluna kirjendatud eelneva aasta eelarve ülejääk		(2 254)	(1 796)
Muud mitterahalised muutused		(149)	54
Töötajahüvitiste kohustuste suurenemine/(vähenemine)		(70)	(313)
Rahavood investeerimistegevusest:	4.3
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete (suurenemine)/vähenemine		(374)	(464)
Pikaajaliste investeeringute (suurenemine)/vähenemine		(176)	(284)
Lühiajaliste investeeringute (suurenemine)/vähenemine		(540)	(239)
NETORAHAVOOD		(1 309)	(352)
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine/(vähenemine) (neto)		(1 309)	(352)
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	2.11	23 372	23 724
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	2.11	22 063	23 372
Täpsem teave teatavate 2009. aasta arvandmete ümberarvutamise kohta on esitatud lisades 2.5.2, 2.9.2, 2.10.3 ja 3.4.1.

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

miljonites eurodes
	Reservid (A)		Liikmesriikidelt sissenõutavad summad (B)		Netovara = (A) + (B)
	Õiglase väärtuse reserv	Muud reservid	Kumuleerunud ülejääk/ (puudujääk)	Eelarveaasta tulem	Netovara = (A) + (B)
SALDO 31. DETSEMBRI 2008. AASTA SEISUGA	41	3 074	(63 225)	12 686	(47 424)
Muutused tagatisfondi reservis		196	(196)		0
Õiglase väärtuse muutused	28				28
Muud (ümberarvutatud)		(1)	28		27
2008. eelarveaasta eraldatud tulem		(15)	12 701	(12 686)	0
Liikmesriikidele tagasimakstud 2008. aasta eelarve ülejääk			(1 796)		(1 796)
Eelarveaasta tulem (ümberarvutatud)				6 887	6 887
SALDO 31. DETSEMBRI 2009. AASTA SEISUGA (ümberarvutatud)	69	3 254	(52 488)	6 887	(42 278)
Muutused tagatisfondi reservis		273	(273)		0
Õiglase väärtuse muutused	(130)				(130)
Muud		4	(21)		(17)
2009. eelarveaasta eraldatud tulem (ümberarvutatud)		14	6 873	(6 887)	0
Liikmesriikidele tagasimakstud 2009. aasta eelarve ülejääk			(2 254)		(2 254)
Eelarveaasta tulem				17 232	17 232
SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA	(61)	3 545	(48 163)	17 232	(27 447)

FINANTSARUANNETE LISAD

SISUKORD

1.	Peamised arvestuspõhimõtted

2.	Bilansi lisad

3.	Tulemiaruande lisad

4.	Rahavoogude aruande lisad

5.	Tingimuslikud varad ja kohustused ning muud avaldatavad andmed

6.	Finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

7.	Finantsriskide juhtimine

8.	Seotud osapooli käsitlevad andmed

9.	Bilansipäevajärgsed sündmused

10.	Konsolideeritud üksused

11.	Konsolideerimata üksused

1. PEAMISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.1 ÕIGUSLIK ALUS JA RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD

Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on konsolideeritud Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning (likvideeritava) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse raamatupidamise aastaaruanded. Raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002), ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Finantsmääruse artikli 133 kohaselt on Euroopa Liit koostanud oma 2010. aasta konsolideeritud finantsaruanded tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt, mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS). Kõnealused raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid tuleb kohaldada kõigis konsolideeritud institutsioonides ja ELi asutustes, et kehtiksid ühtsed raamatupidamisarvestuse, hindamise ja raamatupidamise aastaaruannete esitamise eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada finantsaruannete koostamise ja konsolideerimise menetlust. Raamatupidamisarvestust peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal.

1.2 RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Finantsaruannete eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Kuna ELi näol on tegemist avaliku sektoriga, on eesmärk konkreetsemalt anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke. Finantsmääruse artiklis 124 on sätestatud finantsaruannete koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

—	tegevuse jätkuvuse põhimõte;

—	konservatiivsuse põhimõte;

—	raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

—	teabe võrreldavuse põhimõte;

—	olulisuse põhimõte;

—	brutopõhimõte;

—	sisu ülimuslikkuse põhimõte;

—	tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõte.

Konsolideeritud finantsaruannete koostamine kooskõlas eespool nimetatud eeskirjade ja põhimõtetega nõuab, et juhtkond annaks hinnanguid, mis mõjutavad konsolideeritud bilansi ja konsolideeritud tulemiaruande teatavatel ridadel kajastatud summasid ning sellega seoses tingimuslike varade ja kohustuste kohta avaldatavaid andmeid.

1.3 KONSOLIDEERIMINE

Konsolideerimise ulatus

ELi konsolideeritud finantsaruanded hõlmavad kõiki olulisi kontrollitavaid üksusi (institutsioonid ja ametid) ning sidus- ja ühisettevõtteid, st kokku 43 kontrollitavat üksust, 5 ühisettevõtet ja 4 sidusettevõtet. Konsolideeritud üksuste täielik loetelu on esitatud lisas 10. 2009. aastaga võrreldes on konsolideerimise ulatust laiendatud kolme kontrollitava üksuse (üks institutsioon ja kaks ametit), ühe sidus- ja ühe ühisühisettevõtte võrra. Kõnealused lisandumised ei avalda konsolideeritud finantsaruannetele märkimisväärset mõju.

Kontrollitavad üksused

Otsus lisada üksus konsolideeritavate üksuste hulka põhineb kontrolli mõistel. Kontrollitavad üksused on kõik üksused, mille finants- ja tegevusstrateegiat on Euroopa Liidul õigus kas otseselt või kaudselt juhtida, et saada kasu kõnealuste üksuste tegevusest. Nimetatud õigus peab olema vaatlusalusel hetkel rakendatav. Kontrollitavad üksused on täielikult konsolideeritud. Konsolideerimine algab kontrolli alguse kuupäeval ja lõpeb kontrolli lõppemisel.

Euroopa Liidu raames on põhilised kontrolli väljendavad näitajad järgmised: üksuse loomine aluslepingu või teisese õigusakti alusel, üksuse rahastamine üldeelarvest, hääleõigus juhtorganites, Euroopa Kontrollikoja poolne auditeerimine ning Euroopa Parlamendi poolne eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Selle otsustamiseks, kas üks või kõik eespool loetletud kriteeriumid on kontrolli kohaldamiseks piisavad, tuleb loomulikult iga üksust hinnata eraldi.

Selle lähenemisviisi kohaselt käsitatakse ELi institutsioone (v.a Euroopa Keskpank) ja ameteid (v.a endise teise samba ametid) ELi ainukontrolli all olevana ning seetõttu need konsolideeritakse. Lisaks sellele loetakse kontrollitavaks üksuseks ka likvideeritavat Euroopa Söe- ja Teraseühendust (ESTÜ).

Kõik ELi kontrollitavate üksuste omavahelised olulised tehingud ja saldod elimineeritakse; sellistest omavahelistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole aga märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Ühisettevõtted

Ühisettevõte on lepinguline suhe, mille alusel Euroopa Liit ning üks või enam poolt („ühisettevõtjad”) kohustuvad läbi viima majandustegevust, mille üle teostatakse ühiskontrolli. Ühiskontroll on lepingus kokkulepitu kohaselt jaotatud kas otsene või kaudne kontroll teenusepotentsiaali omava tegevuse üle.

Osakute üle ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil ja need võetakse arvele soetusmaksumuses. Euroopa Liidu osa tema poolt ühiselt kontrollitavate üksuste majandustulemustes kajastatakse ELi tulemiaruandes ja ELi osa reservides toimunud muutustes kajastatakse ELi reservides. Ühisettevõtte raamatupidamislik väärtus ELi raamatupidamise aastaaruandes bilansipäeva seisuga saadakse soetusmaksumuse ja kõigi muutuste (täiendavad osamaksud, osa majandustulemuses ja reservide muutustes, väärtuse vähendamised ja dividendid) liitmisel.

Euroopa Liidu ja tema poolt ühiselt kontrollitavate üksuste vahelistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud. Ühisettevõtete arvestuspõhimõtted võivad erineda arvestuspõhimõtetest, mida Euroopa Liit kasutab sarnastel asjaoludel aset leidvate sarnaste tehingute ja sündmuste puhul.

Sidusettevõtted

Sidusettevõtted on üksused, mille üle Euroopa Liidul on kas otseselt või kaudselt märkimisväärne mõju, kuid mille üle neil kontroll puudub. Eelduseks on võetud, et märkimisväärne mõju esineb juhul, kui Euroopa Komisjonile kuulub kas otseselt või kaudselt vähemalt 20 % hääleõigusest.

Osaluste üle sidusettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil ja need võetakse arvele soetusmaksumuses. Euroopa Liidu osa tema sidusettevõtete majandustulemustes kajastatakse ELi tulemiaruandes ja tema osa reservides toimunud muutustes kajastatakse ELi reservides. Sidusettevõtte raamatupidamislik väärtus ELi raamatupidamise aastaaruandes bilansipäeva seisuga saadakse soetusmaksumuse ja kõigi muutuste (täiendavad osamaksud, osa majandustulemuses ja reservide muutustes, väärtuse vähendamised ja dividendid) liitmisel. Sidusettevõttelt saadud jaotatud kasum vähendab vara bilansilist maksumust. Euroopa Liidu ja tema sidusettevõtete vahelistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Sidusettevõtete arvestuspõhimõtted võivad erineda arvestuspõhimõtetest, mida Euroopa Liit kasutab sarnastel asjaoludel aset leidvate sarnaste tehingute ja sündmuste puhul. Juhtudel, mil Euroopa Liidule kuulub vähemalt 20 % investeerimiskapitalifondist, ei sea EL eesmärgiks avaldada olulist mõju. Selliseid fonde käsitletakse seetõttu müügivalmis finantsinstrumentidena ja kapitaliosaluse meetodit ei kohaldata.

Konsolideerimata üksused, mille vahendeid haldab komisjon

Euroopa Liidu personali ravikindlustusskeemi, Euroopa Arengufondi ja osalejate tagatisfondi vahendeid haldab komisjon nimetatud üksuste eest; kuna Euroopa Liit neid üksuseid aga ei kontrolli, siis ei ole need ka tema raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud; asjaomaste summade kohta täiendava teabe saamiseks vt lisa 11.

1.4 ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

1.4.1 Valuuta ja ümberarvestamise alused

Arveldus- ja aruandlusvaluuta

Finantsaruanded on koostatud miljonites eurodes, sest euro on Euroopa Liidu arveldus- ja aruandlusvaluuta.

Tehingud ja saldod

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Kasum või kahjum vahetuskursierinevustest, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes.

Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse kinnisvara ja seadmete ning immateriaalse vara korral, mille väärtust eurodes arvestatakse nende soetamise kuupäeval kehtinud vahetuskursi juures.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskursid

Valuuta	31.12.2010	31.12.2009
BGN	1,9558	1,9558
CZK	25,0610	26,4730
DKK	7,4535	7,4418
EEK	15,6466	15,6466
GBP	0,8607	0,8881
HUF	277,9500	270,4200
LVL	0,7094	0,7093
LTL	3,4528	3,4528
PLN	3,9750	4,1045
RON	4,2620	4,2363
SEK	8,9655	10,2520
CHF	1,2504	1,4836
JPY	108,6500	133,1600
USD	1,3362	1,4406

Välisvaluutas nomineeritud ja müügivalmina käsitatavate rahaliste väärtpaberite õiglase väärtuse muutusi, mis seonduvad ümberarvestamise erinevusega, kajastatakse tulemiaruandes. Õiglases väärtuses hoitavate, muutustega läbi tulemiaruande kajastatavate mitterahaliste finantsvarade ja -kohustuste ümberarvestamise erinevusi kajastatakse tulemiaruandes. Müügivalmina käsitatavate mitterahaliste finantsvarade ja -kohustuste ümberarvestamise erinevused on esitatud õiglase väärtuse reservis.

1.4.2 Prognooside kasutamine

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt on finantsaruannetes tingimata esitatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas töötajahüvitiste kohustuste, riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite, varudest ja nõuetest tuleneva finantsriski, viitlaekumiste ja kumuleerunud kulude ning tingimuslike varade ja kohustuste summad ja immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete väärtuse languse määra summad. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

1.5 BILANSS

1.5.1 Immateriaalne vara

Omandatud arvutitarkvara litsentsid on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenev kahjum. Vara amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku kasutusea alusel. Asutusesiseselt väljatöötatud immateriaalne vara kapitaliseeritakse, kui täidetud on asjaomased ELi raamatupidamiseeskirjades ettenähtud kriteeriumid. Kapitaliseeritavate kulude hulka kuuluvad kõik otseselt omistatavad kulud, mis on vajalikud vara loomiseks, tootmiseks või valmistamiseks selliselt, et see vara saaks toimida juhtkonna poolt kavandatud viisil. Teadustegevusega seotud kulusid, mittekapitaliseeritavaid arenduskulusid ja hoolduskulusid kajastatakse kuluna kulu kandmise hetkel.

1.5.2 Kinnisvara ja seadmed

Kogu kinnisvara ja seadmed on näidatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenev kahjum. Soetusmaksumus hõlmab kulusid, mis on asjaomase vara soetamise või valmistamisega otseselt seotud.

Hilisemad kulud on vastavalt vajadusele kas arvatud vara bilansilise maksumuse hulka või kajastatud eraldi varana – viimast vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb Euroopa Liidule ja vara maksumust saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mil vastavad kulud kanti. Kuna Euroopa Liit ei võta laene kinnisvara ega seadmete soetamiseks, siis laenukulusid sellise soetamisega ei kaasne.

Maad ja kunstiteoseid ei amortiseerita, kuna nende kasutusiga loetakse igaveseks. Ehitamisel olevat vara ei amortiseerita, kuna selline vara ei ole veel kasutamiseks valmis. Muude varade amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt nende maksumus jaotatakse jääkmaksumusteks nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Amortisatsiooninormid

Vara liik	Lineaarne amortisatsiooninorm
Hooned	4 %
Masinad ja seadmed	10–25 %
Mööbel	10–25 %
Inventar ja sisseseade	10–33 %
Sõidukid	25 %
Arvutiriistvara	25 %
Muu materiaalne vara	10–33 %

Võõrandamisest saadud kasum või kahjum leitakse tulu ja müügikulude vahe võrdlemisel võõrandatava vara bilansilise maksumusega ning seda kajastatakse tulemiaruandes.

Rendimaksed

Materiaalse vara rendimaksed, mille puhul Euroopa Liit kannab põhimõtteliselt kõiki omandiõigusega kaasnevaid riske ja hüvesid, liigitatakse kapitalirendi makseteks. Kapitalirendi maksed kapitaliseeritakse rendi alustamisel väärtuse juures, mis vastab kas renditava vara õiglasele väärtusele või minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtusele, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Iga rendimakse jaotatakse kohustuseks ja finantskuludeks selliselt, et tasumata finantssaldo määr püsiks ühtlane. Rendikohustusi, millest on finantskulud maha arvatud, kajastatakse muude (lühi- ja pikaajaliste) kohustuste all. Finantskulude hulka kuuluvaid intresse kajastatakse kuluna tulemiaruandes rendiperioodi jooksul, et saada pidev perioodiline intressimäär, mida kohaldatakse igal perioodil kohustuse tasumata saldo suhtes. Kapitalirendi alusel hoitavat vara amortiseeritakse kas vara kasuliku kasutusea või rendiperioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem.

Rendimaksed, mille puhul oluline osa omandiõigusega kaasnevatest riskidest ja hüvedest jääb rendileandja kanda, liigitatakse kasutusrendiks. Kasutusrendi korras tehtavad maksed kajastatakse kuluna tulemiaruandes rendiperioodi jooksul lineaarsel meetodil.

1.5.3 Muude kui finantsvarade väärtuse langus

Tähtajatu kasuliku kasutuseaga varasid ei amortiseerita; selle asemel kontrollitakse igal aastal, ega nende väärtus ei ole langenud. Amortiseeritavate varade puhul kontrollitakse alati, kas nende väärtus ei ole langenud, kui sündmused või asjaolude muutumine viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei pruugi olla kaetav. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab kaetava väärtuse. Kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulud, või vara tarbimisväärtus, olenevalt sellest, kumb neist on kõrgem.

Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete jääkmaksumus ja kasulik kasutusiga vaadatakse läbi ja vajadusel korrigeeritakse neid vähemalt kord aastas. Kui vara bilansiline maksumus ületab hinnangulise kaetava väärtuse, hinnatakse vara bilansiline maksumus kohe alla kuni tema kaetava väärtuseni. Kui varasematel aastatel kajastatud väärtuse languse põhjused on ära langenud, siis vähendatakse vastavalt sellele väärtuse langusest tekkinud kahjumit.

1.5.4 Investeeringud

Osalused sidus- ja ühisettevõtetes

Osaluste üle sidus- ja ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil. Omakapitali maksumust korrigeeritakse, et võtta arvesse Euroopa Liidu osa sidus- ja ühisettevõtete netovarade suurenemises või vähenemises pärast arvelevõtmist, kui on märke väärtuse langusest, ning vajadusel hinnatakse see alla madalama kaetava väärtuseni. Kaetav väärtus määratakse kindlaks vastavalt lisas 1.5.3 kirjeldatule. Kui väärtuse languse põhjus hiljem ära langeb, siis vähendatakse väärtuse langusest tekkinud kahjumit kuni bilansilise maksumuseni, mis oleks kindlaks määratud juhul, kui väärtuse langusest tekkinud kahjumit ei oleks kajastatud.

Investeeringud riskikapitali fondidesse

Liigitus ja väärtuse hindamine

Investeeringud riskikapitali fondidesse liigitatakse müügivalmis varadeks (vt lisa 1.5.5) ja sellest tulenevalt võetakse need arvele õiglases väärtuses; õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum või kahjum (sealhulgas vahetuskursierinevused) kajastatakse õiglase väärtuse reservis.

Õiglase väärtuse määramine

Kuna investeeringutel riskikapitali fondidesse ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, hinnatakse nende väärtust iga investeeringu puhul eraldi kas soetusmaksumuse või omistatava vara puhasväärtuse (NAV) alusel. Õiglase väärtuse hindamisest tulenevat realiseerimata kasumit kajastatakse reservides ja realiseerimata kahjumi puhul hinnatakse, kas selle väärtus on vähenenud, et otsustada, kas kajastada seda väärtuse langusest tingitud kahjumina tulemiaruandes või muutusena õiglase väärtuse reservis.

1.5.5 Finantsvara

Liigitus

Euroopa Liit liigitab oma finantsvarad järgmistesse kategooriatesse: finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande; laenud ja nõuded; tähtajani hoitavad investeeringud; müügivalmis finantsvarad. Finantsinstrumentide liigitus määratakse kindlaks nende arvele võtmisel ja see hinnatakse ümber iga bilansipäeva seisuga.

i) Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande

Finantsvara liigitatakse sellesse kategooriasse, kui see soetatakse peamiselt müügi eesmärgil lühiajaliselt või kui Euroopa Liit on nimetatud finantsvara sellesse kategooriasse kuuluvana määratlenud. Sellesse kategooriasse liigitatakse ka tuletisinstrumendid. Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates.

ii) Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on aktiivsel turul noteerimata finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Need tekivad, kui EL annab raha või kaupu või osutab teenuseid otse võlgnikule, ilma et ta kavatseks nõudega kaubelda. Need kuuluvad põhivara hulka, välja arvatud juhul, kui nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates.

iii) Tähtajani hoitavad investeeringud

Tähtajani hoitavad investeeringud on kindlaksmääratud tähtajaga finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad ning mida Euroopa Liit kavatseb ja suudab hoida kuni tähtajani, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Aruandeaasta jooksul ei olnud Euroopa Liidul ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut.

iv) Müügivalmis finantsvarad

Müügivalmis finantsvarad on finantsvarad, mis on määratletud sellesse kategooriasse kuuluvana või mis ei ole liigitatud ühtegi muusse kategooriasse, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Müügivalmis finantsvarad liigitatakse kas käibe- või põhivaraks olenevalt sellest, millise ajavahemiku möödudes EL kavatseb need võõrandada. Müügivalmis finantsvaradeks liigitatakse ka investeeringud konsolideerimata üksustesse ja muud omakapitaliinvesteeringud (nt riskikapitalitehingud), mille üle ei peeta arvestust kapitaliosaluse meetodil.

Arvelevõtmine ja väärtuse hindamine arvelevõtmisel

Õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatud, tähtajani hoitavate ja müügivalmis finantsvarade ostu ja müüki kajastatakse kauplemispäeval, st päeval, mil Euroopa Liit võtab kohustuse vara ostuks või müügiks. Laene kajastatakse sularaha laenuvõtjale ülekandmise hetkel. Finantsinstrumendid võetakse arvele õiglases väärtuses, millele on liidetud kõigi nende finantsvarade tehingukulud, mis ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande. Finantsvarad, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande, võetakse arvele õiglases väärtuses ning nende tehingukulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes.

Finantsvara õiglane väärtus arvelevõtmisel on tavaliselt tehinguhind (st saadud tasu õiglane väärtus). Pikaajalise intressivaba või turutingimustest madalama intressimääraga laenu andmisel saab selle õiglaseks väärtuseks lugeda kõigi tulevaste laekumiste nüüdisväärtuse, mis on diskonteeritud turuintressimäära alusel, mis kehtib sarnase krediidireitinguga sarnase instrumendi puhul.

Laenatud vahendite arvelt antud laenusid mõõdetakse nimiväärtuses, mida loetakse laenu õiglaseks väärtuseks. Seda järgmistel põhjustel:

—

ELi laenuandmise turukeskkond on väga eripärane ja erinev kapitaliturust, millel emiteeritakse ettevõtete ja valitsuste võlakirjasid. Kuna laenuandjatel on neil turgudel võimalik valida alternatiivseid investeeringuid, siis kajastub alternatiivsete valikute võimalus turuhindades. ELi jaoks aga selline alternatiivsete investeeringute võimalus puudub, sest ELil ei ole lubatud raha kapitaliturgudele investeerida; EL saab vahendeid laenata üksnes selleks, et anda laenusid intressimääraga, mis on kommertsturu intressimääraga võrdne (nt maksebilansi rahastamisvahend) või sellest madalam (nt Euroopa finantsstabiilsusmehhanism 2011. aastal). See tähendab, et ELil puudub laenatud vahendite arvelt laenude andmiseks või investeeringute tegemiseks alternatiivne võimalus. Seega puuduvad alternatiivkulud ja seetõttu ka alus turuintressimääradega võrdlemiseks. Tegelikult kujutab ELi laenude andmise tegevus endast eraldi turgu. Kuna alternatiivkulu kriteerium ei ole kohaldatav, siis põhimõtteliselt ei kajasta turuhind õiglaselt ELi laenuandmise tehingute sisu. Seda silmas pidades ei ole asjakohane kasutada ELi antud laenude õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võrdlusalusena ettevõtete või valitsuste võlakirjasid.

—

Kuna sellele lisaks puudub ka aktiivne turg ja sarnased tehingud, mida saaks kasutada võrdlusalusena, peaks Euroopa Komisjon kasutama oma finantsstabiilsusmehhanismi ja maksebilansi rahastamisvahendi raames antud laenude jms laenutehingute õiglase väärtuse leidmisel sama intressimäära, mida ta nõuab antud laenudelt.

—

Peale selle esinevad maksebilansi rahastamisvahendi, Euratomi ja makromajandusliku finantsabi laenude puhul antud ja võetud laenude vahel kompenseerivad mõjud, sest need on oma laadilt kompensatsioonitehingud. Seepärast on antud laenude tegelik intressimäär võrdne nendega seonduvate võetud laenude tegeliku intressimääraga. ELi kantud tehingukulud, mille hüvitamist seejärel laenusaajalt nõutakse, kajastatakse otse tulemiaruandes.

Finantsinstrumentide kajastamine lõpetatakse, kui investeeringust rahavoogude saamise õigus on aegunud või üle antud ja Euroopa Liit on põhimõtteliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved üle andnud.

Järgnev väärtuse hindamine

Finantsvarasid, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande, kajastatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatud finantsinstrumentide kategooriasse kuuluvate finantsvarade õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud.

ii)

Laene ja nõudeid ning tähtajani hoitavaid investeeringuid kajastatakse amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Laenatud vahendite arvelt antud laenude korral kohaldatakse antud ja võetud laenude puhul sama tegelikku intressimäära, sest need laenud on oma laadilt kompensatsioonitehingud ning antud ja võetud laenude tingimuste ja summade vahelised erinevused ei ole märkimisväärsed. ELi kantud tehingukulud, mille hüvitamist seejärel laenusaajalt nõutakse, kajastatakse otse tulemiaruandes.

iii)	Tähtajani hoitavad investeeringud ELil praegu puuduvad.

iv)

Müügivalmis finantsvarasid kajastatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Müügivalmis varade õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse õiglase väärtuse reservis. Müügivalmina käsitletava vara müümisel või väärtuse vähendamisel kajastatakse eelnevalt õiglase väärtuse reservis kajastatud õiglase väärtuse kumulatiivset korrigeerimist tulemiaruandes. Müügivalmis finantsvarade intressi, mis on arvutatud tegeliku intressimäära meetodi kohaselt, kajastatakse tulemiaruandes. Müügivalmis omakapitaliinstrumentidelt saadud dividende kajastatakse hetkel, mil ELi jaoks tekib makse saamise õigus.

Aktiivsetel turgudel noteeritud investeeringute õiglane väärtus põhineb jooksval pakkumishinnal. Kui finantsvara turg ei ole aktiivne (või kui tegemist on noteerimata väärtpaberitega), määrab Euroopa Liit õiglase väärtuse hindamismeetodeid kasutades. Kõnealuste meetodite hulka kuuluvad hiljutiste mitteseotud poolte vaheliste tehingute kasutamine, viitamine teistele põhimõtteliselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoogude analüüs, optsioonihinna mudelid ja muud turuosaliste üldkasutatavad hindamismeetodid.

Juhul kui sellistesse omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute õiglast väärtust, millel ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, ei saa usaldusväärselt mõõta, hinnatakse neid soetusmaksumuses, millest on lahutatud väärtuse langusest tekkinud kahjum.

Finantsvara väärtuse langus

Euroopa Liit hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara väärtus langeb ja väärtuse langusest tekib kahjum üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse tagajärjel, mis mõjutab või mõjutavad finantsvara prognoositud tulevasi rahavooge, mida saab usaldusväärselt hinnata.

a) Amortiseeritud väärtuses kajastatud varad

Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude ja nõuete või tähtajani hoitavate investeeringute väärtuse languse tõttu on kantud kahjumit, leitakse kahjumi suurus vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude (v.a kandmata tulevane krediidikahju) nüüdisväärtuse vahena, diskonteerituna finantsvara algse tegeliku intressimääraga. Vara bilansilist maksumust vähendatakse ja kahjumi summa kajastatakse tulemiaruandes. Kui laen või tähtajani hoitav investeering on muutuva intressimääraga, võetakse väärtuse langusest tekkinud kahjumi leidmisel diskontomääraks lepingu kohaselt kindlaks määratud jooksev tegelik intressimäär. Tagatisega finantsvara prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutus peegeldab rahavooge, mis võivad tuleneda nimetatud vara sundmüügist, millest on maha arvatud tagatise saamise ja müügi kulud, olenemata sellest, kas sundmüük on tõenäoline või mitte. Kui järgneval perioodil väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa väheneb ja vähenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis on toimunud pärast väärtuse languse kajastamist, vähendatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulemiaruandes.

b) Õiglases väärtuses kajastatud varad

Müügivalmina käsitletavate omakapitaliinvesteeringute väärtuse languse kindlakstegemisel võetakse arvesse seda, kas väärtpaberi õiglane väärtus on langenud oluliselt või püsivalt (pikaks ajaks) allapoole selle soetusmaksumust. Kui müügivalmis finantsvarade puhul on mis tahes selliseid tõendeid, arvatakse kumulatiivne kahjum (arvutatuna soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud mis tahes varem tulemiaruandes kajastatud asjaomase finantsvara väärtuse langusest tekkinud kahjum) reservist välja ja kajastatakse tulemiaruandes. Tulemiaruandes kajastatud omakapitaliväärtpaberite väärtuse langusest tekkinud kahjumi vähenemise korral ei kajastata seda vähenemist tulemiaruandes. Kui järgneval perioodil müügivalmina käsitletava võlainstrumendi õiglane väärtus suureneb ja suurenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis on toimunud pärast väärtuse languse kajastamist, vähendatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulemiaruandes.

1.5.6 Varud

Varusid kajastatakse kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Soetusmaksumus määratakse lihtjärjekorra (FIFO) meetodi alusel. Valmistoodete ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus koosneb toorainest, otsestest tööjõukuludest ja muudest otsestest kuludest ning nendega seotud tootmise üldkuludest (võttes aluseks normaalse kasutatava tootmisvõimsuse). Neto realiseerimisväärtus on tavalise äritegevuse käigus rakendatav hinnanguline müügihind, millest on lahutatud valmistus- ja müügikulud. Kui turustamiseks mõeldud varusid hoitakse tasuta või sümboolse tasu eest, hinnatakse nende väärtust kas soetusmaksumuse või jooksva asendusmaksumuse alusel olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Jooksev asendusmaksumus on kulu, mida Euroopa Liit kannaks vara soetamisel aruandepäeval.

1.5.7 Eelmaksed

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks need anti, lepingus kindlaks määratud perioodi jooksul. Vastasel korral makstakse need tagasi. Vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmakseks olev ettemakse Euroopa Liidule tagastada. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude ja tagasi makstud summade kinnitamisega ning kõnealust summat kajastatakse kuluna.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmakse summade väärtus, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st tagastatud summad, tasaarvestatud rahastamiskõlblikud summad, eelarveaasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad rahastamiskõlblikud summad ja väärtuse vähendamised.

Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos ja kajastatakse see bilansis.

1.5.8 Nõuded

Nõudeid kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et Euroopa Liidul ei ole võimalik kõiki summasid nõuete esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest maksumusest kaetava väärtuse. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes. Varasematele kogemustele tuginedes tehakse ka üldine allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud. Viitlaekumiste käsitlemise kohta eelarveaasta lõpus vt lisa 1.5.14.

1.5.9 Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on finantsinstrumendid ning need on määratletud käibevaradena. Nende hulka kuulub kassas olev sularaha, nõudmiseni hoiused pankades ja muud lühiajalised investeeringud, mis on kuni kolmekuulise algse tähtaja ja suure likviidsusega.

1.5.10 Töötajahüvitised

Pensionikohustused

Euroopa Liit haldab kindlaksmääratud hüvitisega pensioniplaane. Kuna üks kolmandik kõnealuste hüvitiste oodatavast kulust kaetakse osamaksudega töötajate palkadest, siis seda kohustust ei rahastata. Kindlaksmääratud hüvitistel põhinevate pensioniplaanidega seoses bilansis kajastatud kohustus võrdub kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtusega bilansipäeval. Kindlaksmääratud hüvitise kohustuse arvutavad kindlustusstatistikud proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus leitakse, diskonteerides prognoositud tulevased rahavood selles valuutas nomineeritud valitsuse võlakirjade intressimääradega, milles hüvitisi tulevikus makstakse, kusjuures nimetatud võlakirjade järelejäänud tähtaeg peab ligilähedaselt vastama asjaomase pensionikohustuse tingimustele.

Kogemuspõhisest korrigeerimisest ja kindlustusmatemaatiliste prognooside muutustest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum või kahjum kajastatakse viivitamata tulemiaruandes. Varem töötatud ajast tulenevad kulud kajastatakse viivitamata tulemiaruandes, välja arvatud juhul, kui pensioniplaani muudatused sõltuvad sellest, kas töötaja jääb teenistusse kindlaksmääratud perioodiks (pensioniõiguste omandamiseks vajalik periood). Sel juhul amortiseeritakse varem töötatud ajast tulenevad kulud lineaarsel meetodil pensioniõiguse omandamise eelperioodi jooksul.

Töösuhte lõppemise järgsed haigushüvitised

Euroopa Liit pakub oma töötajatele tervisekindlustushüvitist ravikulude hüvitamise kaudu. Selle igapäevaseks haldamiseks on moodustatud eraldi fond. Süsteemist saavad kasu nii töötajad, pensionärid, lesed kui ka nende ülalpeetavad. Aktiivses teenistuses mitteolevatele isikutele (pensionärid, orvud jt) antavad hüvitised liigitatakse töösuhte lõppemise järgseteks töötajahüvitisteks. Kõnealuste hüvitiste laadist tulenevalt on nõutav kindlustusmatemaatiline arvutus. Bilansis kajastatav kohustus määratakse kindlaks pensionikohustustega sarnastel alustel (vt eespool).

1.5.11 Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid

Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendeid kajastatakse, kui Euroopa Liidul on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendeid ei kajastata tulevase tegevuskahjumi puhul. Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval. Kui riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid koosnevad suurest hulgast summadest, hinnatakse kohustuse väärtust, kaaludes kõiki võimalikke tulemusi nende esinemise tõenäosusega (keskväärtuse meetod).

1.5.12 Finantskohustused

Finantskohustused liigitatakse kas õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatavateks finantskohustusteks või amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantskohustusteks (võetud laenud). Võetud laenud jagunevad krediidiasutustelt võetud laenudeks ja võlgadeks, mida tõendavad sertifikaadid. Võetud laenud võetakse arvele õiglases väärtuses, milleks on nende emiteerimistulu (saadud tasu õiglane väärtus), millest on maha arvatud kantud tehingukulud, ja järgnevalt kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt; mis tahes erinevust tulu (millest on maha arvatud tehingukulud) ja laenu tagastusväärtuse vahel kajastatakse tulemiaruandes laenuperioodi jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Need liigitatakse pikaajalisteks kohustusteks, välja arvatud juhul, kui nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates. Laenatud vahendite arvelt antud laenude puhul ei saa asjaomaste summade ebaolulisuse tõttu tegeliku intressimäära meetodit antud ja võetud laenude suhtes kohaldada. Euroopa Liidu kantud tehingukulud, mille hüvitamist hiljem laenusaajalt nõutakse, kajastatakse otse tulemiaruandes.

Finantskohustused, mis on liigitatud õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatavateks finantskohustusteks, hõlmavad ka tuletisinstrumente, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Nende üle peetakse samasugust raamatupidamisarvestust nagu õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatavate finantskohustuste üle (vt lisa 1.5.5).

1.5.13 Kreditoorne võlgnevus

Märkimisväärne osa ELi kreditoorsest võlgnevustest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetusesaajate või ELi muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses, kui on saadud kulutaotlus ja asjaomased finantsametnikud on kontrollimise järel kinnitanud nende rahastamiskõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende väärtuseks kinnitatud ja rahastamiskõlblik summa.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset võlgnevust kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne või teenus on Euroopa Liidule üle antud või osutatud ja ta on selle vastu võtnud.

1.5.14 Viitlaekumised ja kumuleerunud kulud ning edasilükkunud tulud ja kulud

Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse tehinguid ja sündmusi finantsaruannetes sellel perioodil, millega need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse kumuleerunud kulusid perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Kumuleerunud kulud arvutatakse komisjoni välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et finantsaruanded annaksid tõese ja erapooletu ülevaate.

Ka tulu kajastatakse selles perioodis, millega see on seotud. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid EL on teenuse osutanud või tarne üle andnud või kui eksisteerib lepinguline kohustus (nt aluslepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse finantsaruannetes viitlaekumine.

Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

1.6 TULEMIARUANNE

1.6.1 Tulud

Mittekaubanduslik tulu

Siia hulka kuulub suur enamik ELi tulu, milleks peamiselt on otsesed ja kaudsed maksud ja omavahendite summad. Lisaks maksudele võib Euroopa Liit saada ka selliseid makseid kolmandatelt isikutelt nagu tollimaksud, trahvid ja annetused.

Kogurahvatulu põhised ja käibemaksupõhised omavahendid

Tulu kajastatakse selles perioodis, mille kohta Euroopa Liit saadab liikmesriikidele rahastamistaotluse, milles ta nõuab neilt osamaksu tegemist. Rahastamistaotlusi hinnatakse nende „taotletud summas”. Kuna käibemaksu ja kogurahvatulu põhised omavahendid tuginevad asjaomase eelarveaasta andmete prognoosidele, võib neid muutuste korral korrigeerida kuni ajani, mil liikmesriigid esitavad lõplikud andmed. Prognoosis tehtud muutuse mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi netoülejäägi või -puudujäägi kindlaksmääramisel.

Traditsioonilised omavahendid

Nõuded ja nendega seotud tulu kajastatakse asjakohaste igakuiste A-raamatupidamisaruannete (mis käsitlevad kogutud tollimaksu ning tasumisele kuuluvaid summasid, mille kohta on antud tagatis ja mida ei ole vaidlustatud) saamisel liikmesriikidelt. Aruandepäeva seisuga hinnatakse, milline on liikmesriikide kogutud aruandeperioodi tulu, mida ei ole veel Euroopa Liidule makstud, ning kajastatakse seda viitlaekumisena. Liikmesriikidelt saadud kvartali B-raamatupidamisaruanded (mis käsitlevad tollimaksu, mida ei ole kogutud ja mille kohta ei ole tagatist antud, ning nõudeid, mille kohta on tagatis antud, kuid mis võlglane on vaidlustanud) kajastatakse tuluna, millest on maha arvatud sissenõudmiskulud, mis liikmesriikidel on õigus endale jätta (25 %). Lisaks sellele kajastatakse tulemiaruandes väärtuse vähenemist nende summade võrra, mida prognoosi kohaselt ei õnnestu sisse nõuda.

Trahvid

Trahvidest saadud tulu kajastatakse adressaadi ametlikul teavitamisel Euroopa Liidu vastu võetud trahvi määramise otsusest. Kui on kahtlusi ettevõtja maksejõulisuse suhtes, siis kajastatakse nõude väärtuse vähendamine. Pärast trahvi määramise otsust peavad võlglased kahe kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast:

—	kas otsusega nõustuma, misjuhul nad peavad trahvi määratud tähtajaks ära maksma ning EL nõuab summa lõplikult sisse;

—	või otsusega mitte nõustuma, misjuhul nad vaidlustavad selle ELi õiguse kohaselt.

Isegi kui otsus vaidlustatakse, tuleb trahvi põhisumma siiski kas kolmekuulise tähtaja jooksul ära maksta, sest vaidlustamisel ei ole menetlust peatavat toimet (ELi lepingu artikkel 278), või teatavatel asjaoludel ja komisjoni peaarvepidaja nõusolekul esitada selle asemel asjaomase summa kohta pangatagatis.

Kui ettevõtja vaidlustab otsuse, kuid on trahvi ajutiselt juba ära maksnud, kajastatakse seda summat tingimusliku kohustusena. Kuna aga ELi otsuse vaidlustamisel adressaadi poolt ei ole menetlust peatavat toimet, kasutatakse laekunud summat nõude kustutamiseks. Kui makse asemel saadakse tagatis, siis jääb trahv nõudena üles. Kui on tõenäoline, et Euroopa Liidu Üldkohus võib teha otsuse ELi kahjuks, kajastatakse selle riski katteks eraldatud vahendid. Kui selle asemel on antud tagatis, hinnatakse tasumata nõue vajadusel alla. Kogunenud intresse, mille Euroopa Liit on saanud pangakontodelt, kus hoiustatakse laekunud maksed, kajastatakse tuluna ja võimalikke tingimuslikke kohustusi suurendatakse sellele vastavalt.

Kaubanduslik tulu

Kaupade ja teenuste müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad. Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, millises täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga.

Intressitulud ja -kulud

Intressitulusid ja -kulusid kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Selle meetodi alusel arvutatakse finantsvara või -kohustuse amortiseeritud väärtus ning jaotatakse intressitulud või -kulud asjaomase perioodi peale. Tegeliku intressimäära arvutamisel hindab Euroopa Liit rahavoogusid, võttes arvesse finantsinstrumendi kõiki lepingutingimusi (nt ettemakse võimalusi), kuid ei võta arvesse tulevast krediidikahju. Arvutus hõlmab kõiki lepingupoolte vahelisi makstud ja laekunud tasusid ja makseid, mis on tegeliku intressimäära lahutamatu osa, tehingukulusid ja kõiki muid hinnalisandeid ja allahindlusi.

Kui finantsvara või sarnaste finantsvarade rühm on väärtuse langusest tekkinud kahjumi tõttu alla hinnatud, kasutatakse intressitulu kajastamisel intressimäära, mida rakendatakse tulevaste rahavoogude diskonteerimisel väärtuse langusest tekkinud kahjumi hindamiseks.

Dividenditulu

Dividenditulu kajastatakse makse saamise õiguse kindakstegemisel.

1.6.2 Kulud

Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslikud kulud kajastatakse siis, kui tarne on Euroopa Liidule üle antud ja ta on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses. Mittekaubanduslikud kulud on Euroopa Liidule iseloomulikud ning moodustavad suurema osa tema kuludest. Need seonduvad abisaajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ning oma äranägemisel makstavad toetused, osamaksud ja annetused.

Kui asjaomast liiki ülekanne on eeskirjadega (finantsmäärus, personalieeskirjad või muu õigusakt) lubatud või kui on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud, kajastatakse ülekanne selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et abisaaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja summat saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis juba kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need kumuleerunud kuludena.

1.7 TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED

1.7.1 Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult Euroopa Liidu kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

1.7.2 Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult Euroopa Liidu kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või on tegu harva esineva juhuga, mil kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.

Euroopa Komisjoni arvestuspõhimõtted langevad kokku Euroopa Liidu arvestuspõhimõtetega, mida on kirjeldatud ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 1.

2. BILANSI LISAD

PÕHIVARA

2.1 IMMATERIAALNE VARA

miljonites eurodes
	Summa
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2009. aasta seisuga	171
Soetamine	60
Võõrandamine	(2)
Muud muudatused	7
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2010. aasta seisuga	236
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2009. aasta seisuga	(99)
Aasta amortisatsioonikulud	(28)
Võõrandamine	1
Muud muudatused	(2)
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2010. aasta seisuga	(128)
Bilansiline netomaksumus 31. detsembri 2010. aasta seisuga	108
Bilansiline netomaksumus 31. detsembri 2009. aasta seisuga	72

Eespool esitatud summad seonduvad peamiselt arvutitarkvaraga.

2.2 KINNISVARA JA SEADMED

miljonites eurodes
	Maa ja hooned	Seadmed varustus	Sisustus ja sõidukid	Arvuti- riistvara	Muu materiaalne vara	Kapitalirent	Ehitamisel olev vara	KOKKU
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2009. aasta seisuga	3 972	460	215	475	182	2 655	231	8 190
Soetamine	47	44	20	42	15	10	114	292
Võõrandamine	(37)	(125)	(30)	(81)	(27)	(1)	—	(301)
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	(1)	0	0	1	11	0	(10)	1
Muud muudatused	46	113	21	46	33	(1)	—	258
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2010. aasta seisuga	4 027	492	226	483	214	2 663	335	8 440
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2009. aasta seisuga	(1 742)	(355)	(155)	(359)	(108)	(612)		(3 331)
Aasta amortisatsioonikulud	(127)	(37)	(21)	(60)	(17)	(96)		(358)
Tühistatud amortisatsioonikulud	—	—	—	2	—	—		2
Võõrandamine	31	122	27	77	27	0		284
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	1	1	0	0	(1)	0		1
Muud muudatused	(31)	(113)	(18)	(38)	(25)	0		(225)
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2010. aasta seisuga	(1 868)	(382)	(167)	(378)	(124)	(708)		(3 627)
Bilansiline netomaksumus 31. detsembri 2010. aasta seisuga	2 159	110	59	105	90	1 955	335	4 813
31. detsembri 2009. aasta seisuga	2 230	105	60	116	74	2 043	231	4 859

Veel tasumata kapitalirendi ja muude sarnaste nõuete maksed on kajastatud bilansis pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste all (vt ka lisad 2.15 ja 2.18.1). Need jaotuvad järgmiselt:

KAPITALIRENT

miljonites eurodes
Kirjeldus	Kumulatiivsed kulud (A)	Tulevikus tasumisele kuuluvad summad				Kogu-väärtus	Varaga seoses kantud täiendavad kulud	Vara väärtus	Amortisat-sioon	Bilansiline neto-maksumus =A+B+C+E
Kirjeldus	Kumulatiivsed kulud (A)	Alla 1 aasta	Üle 1 aasta	Üle 5 aasta	Kohustused kokku (B)	A + B	(C)	A + B + C	(E)	= A + B + C + E
Maa ja hooned	843	56	271	1 389	1 716	2 559	61	2 620	(684)	1 936
Muu materiaalne vara	22	9	11	1	21	43	0	43	(24)	19
Kokku 31.12.2010 seisuga	865	65	282	1 390	1 737	2 602	61	2 663	(708)	1 955
Kokku 31.12.2009 seisuga	799	59	270	1 466	1 795	2 594	61	2 655	(612)	2 043

2.3 PIKAAJALISED INVESTEERINGUD

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2010	31.12.2009
Osalused ühisettevõtetes	2.3.1	138	196
Osalused sidusettevõtetes	2.3.2	354	382
Tagatisfond	2.3.3	1 346	1 240
Müügivalmis varad	2.3.4	717	561
Investeeringud kokku		2 555	2 379

Selle rubriigi alla kuuluvad ELi tegevuse toetamise eesmärgil tehtud investeeringud. Siia kuulub ka tagatisfondi netovara.

2.3.1 Osalused ühisettevõtetes

miljonites eurodes
	Galileo	SESAR	ITER	IMA	FCH	Kokku
Summa 31. detsembri 2009. aasta seisuga	0	80	35	81	0	196
Sissemaksed	0	41	53	24	64	182
Osalus netotulemis	0	(110)	(76)	(27)	(27)	(240)
Summa 31. detsembri 2010. aasta seisuga	0	11	12	78	37	138

Osaluste üle ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil. ELi bilansilised maksumused tema osaluse protsendi põhjal ühisettevõtetes on järgmised:

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Põhivara	176	48
Käibevara	165	192
Pikaajalised kohustused	0	0
Lühiajalised kohustised	(208)	(44)
Tulud	7	72
Kulud	(247)	(169)

Likvideeritav Galileo ühisettevõte

2006. aasta lõpus alustati ühisettevõtte Galileo likvideerimist ja see protsess ikka veel käib. Kuna kõnealune majandusüksus oli 2010. aastal mitteaktiivne ja selle likvideerimine jätkus, siis tulud ja kulud puudusid. Galileo netovarad ja seega investeeringu väärtus 31. detsembri 2010. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2009. aasta seisuga) oli 0 eurot, mis koosneb 585 miljoni euro suurusest investeeringust, millest on lahutatud kumulatiivne 585 miljoni euro suurune osalus kahjumis.

Ühisettevõte SESAR

Selle ühisettevõtte eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi moderniseerimine ning Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava kiire rakendamine, koordineerides ning koondades selleks kogu asjaomase teadus- ja arendustegevuse kogu ELi ulatuses. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli komisjoni osalus SESARis 78,8 % ehk 11 miljonit eurot. SESARi jaoks ettenähtud komisjoni osamaksu kogusumma aastatel 2007-2013 on (soovituslikult) 700 miljonit eurot.

ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon (ITER)

ITER hõlmab Euroopa Liitu ning Hiinat, Indiat, Venemaad, Koread, Jaapanit ja Ameerika Ühendriike. ITER loodi selleks, et hallata ITERi rajatisi, soodustada ITERi rajatiste kasutamist ning edendada termotuumaenergeetika mõistmist ja vastuvõttu üldsuse poolt ning korraldada muud tegevust, mis on ITERi organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. EL (Euratom) maksab oma osamaksu ITERi rahvusvahelises organisatsioonis tuumasünteesienergeetika ameti (Fusion for Energy Agency) kaudu, millele maksavad osamaksu ka liikmesriigid ja Šveits. Juriidiliselt käsitatakse nende kõigi osamaksu Euratomi osamaksuna ITERile, sest liikmesriigid ja Šveits ei ole ise ITERi osanikud. Kuna ELil on juriidiliselt ITERi ühisettevõttes osalus, peab komisjon kajastama seda osalust oma raamatupidamise aastaaruandes.

31. detsembri 2010. aasta seisuga oli Euratomi osalus ITERis 47,2 % ehk 12 miljonit eurot. ITERi jaoks ettenähtud Euratomi osamaksu kogusumma aastatel 2007–2041 on (soovituslikult) 7 649 miljonit eurot.

Ühised tehnoloogiaalgatused

Ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis avaliku ja erasektori partnerlused, mida rakendatakse ühisettevõtete kaudu aluslepingu artikli 171 tähenduses, on loodud majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni tegevuskava eesmärkide rakendamiseks. 2010. aastal alustasid tegevust kaks uut ühist tehnoloogiaalgatust: ühisettevõte ENIAC ja FCH Ühisettevõte. Kuigi ENIAC on juriidiliselt ühisettevõte, tuleb seda raamatupidamise seisukohast käsitada sidusettevõttena (ja seetõttu on seda käsitletud lisas 2.3.2), sest komisjonil on selle üksuse üle (sarnaselt ARTEMISe ja Clean Sky ühisettevõttega) oluline mõju, kuid mitte ühiskontroll.

Innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus (IMI)

IMI ühisettevõtte kaudu toetatakse konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja assotsieerunud riikides, et edendada teadusinvesteeringuid bioloogiliste ravimite sektorisse, ning ergutatakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) algatuses osalema. Euroopa Liidu (keda esindab komisjon) osalus 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli 97,4 % ehk 78 miljonit eurot. Komisjoni soovituslik maksimaalne toetus sellele algatusele kuni 31. detsembrini 2017 on 1 miljard eurot.

Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)

Ühisettevõtte eesmärk on avaliku ja erasektori vahendite kombineerimine teadustegevuse tugevdamiseks, et parandada Euroopa teadusalaste jõupingutuste üldist tõhusust ning kiirendada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Euroopa Liidu (keda esindab komisjon) osalus 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli 99,9 % ehk 37 miljonit eurot. ELi soovituslik maksimaalne toetus sellele algatusele kuni 31. detsembrini 2017 on 470 miljard eurot.

2.3.2 Osalused sidusettevõtetes

miljonites eurodes
	EIF	ARTEMIS	Clean Sky	ENIAC	Kokku
Summa 31. detsembri 2009. aasta seisuga	301	7	74	0	382
Sissemaksed	14	19	101	30	164
Osalus netokasumis/(-kahjumis)	2	(12)	(161)	(9)	(180)
Muud kapitaliosaluse muutused	(12)	0	0	0	(12)
Summa 31. detsembri 2010. aasta seisuga	305	14	14	21	354

Osaluste üle sidusettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil. ELi bilansilised maksumused tema osaluse protsendi põhjal sidusettevõtetes on järgmised:

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Varad	447	420
Kohustused	(93)	(38)
Tulud	25	17
Ülejääk/(Puudujääk)	(180)	(6)

Euroopa Investeerimisfond (EIF)

Euroopa Investeerimisfond (EIF) on Euroopa Liidu finantseerimisasutus, mis on spetsialiseerunud riskikapitali ja tagatiste andmisele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd). 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli komisjon märkinud EIFi aktsiakapitali kokku 900 miljoni euro suuruses summas (3 000 miljonist eurost). See moodustab EIFi kogu aktsiakapitalist 30 %. Eespool nimetatud summast 2 miljonit eurot seondub 2010. aasta majandustulemusega (kasumiga). 2010. aastal dividende ei saadud. Komisjon on sisse maksnud 20 %; veel sissenõudmata kapitali saldo moodustas seega 720 miljonit eurot.

miljonites eurodes
EIF	EIF kapital kokku	Komisjoni märgitud kapital
Aktsiakapital kokku	3 000	900
Sissemakstud	(600)	(180)
Sissenõudmata	2 400	720

Ühisettevõte ARTEMIS

See üksus loodi ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides koostöös erasektoriga. ELi (keda esindab komisjon) osalus 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli 96,7 % ehk 14 miljonit eurot. Komisjoni soovituslik maksimaalne toetus sellele algatusele on 420 miljonit eurot.

Ühisettevõte „Clean Sky”

Selle üksuse eesmärk on kiirendada keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist ELis ning eelkõige luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju. Euroopa Liidu (keda esindab komisjon) osalus 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli 64,7 % ehk 14 miljonit eurot. Komisjoni soovituslik maksimaalne toetus sellele ühisettevõttele on 800 miljonit eurot.

Ühisettevõte ENIAC

ENIACi eesmärk on määratleda ühiselt kokku lepitud teadusuuringute kava nanoelektroonika valdkonnas, et seada teadusuuringute prioriteedid põhipädevuste arendamiseks ja vastuvõtmiseks selles valdkonnas. Nende eesmärkide poole püüeldakse avaliku ja erasektori vahendite ühendamise teel, et toetada uurimis- ja arendustegevust projektide kujul. Euroopa Liidu (keda esindab komisjon) osalus 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli 97,8 % ehk 21 miljonit eurot. ELi kulukohustuste kogusumma on 450 miljonit eurot.

2.3.3 Tagatisfond

Tagatisfondi netovara

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Müügivalmis varad	1 154	1 050
Raha ja raha ekvivalendid	193	191
Varad kokku	1 347	1 241
Kohustused kokku	(1)	(1)
Netovara	1 346	1 240

Välistegevuse tagatisfond hõlmab laene, mille EL on taganud nõukogu otsuse alusel, eelkõige Euroopa Investeerimispanga (EIP) ELi väliseid laenutehinguid ning makromajandusliku finantsabi raames antud laene ja Euratomi ELi väliseid laene. Tegemist on pikaajalise rahastamisvahendiga, millest kaetakse ELi poolt tagatud makseviivituses laene ning mida võib seetõttu lugeda pikaajaliseks investeeringuks. Selle tunnistuseks on ka asjaolu, et ligi 85 % müügivalmis varadest on lõpptähtajaga vahemikus 1–10 aastat. Tagatisfondi rahastatakse ELi üldeelarvest summa ulatuses, mis vastab 9 %-le toimingute põhisummast, tagatisfondi varadest tehtud investeeringutelt saadud intressitulust ja summadest, mis on sisse nõutud maksekohustusi mittetäitvatelt võlgnikelt, kelle puhul tagatisfond on pidanud oma tagatise realiseerima. Iga-aastane ülejääk makstakse tuluna ELI üldeelarvesse tagasi.

Euroopa Liit peab moodustama tagatisreservi kolmandatele riikidele antud laenude tagamiseks. Reserv on mõeldud selleks, et katta tagatisfondi vajadused ja vajaduse korral sellised kasutusele võetud tagatised, mis on suuremad kui tagatisfondi kasutada olevad summad, et nimetatud summad saaks eelarvesse kanda. Kõnealune 1 746 miljoni euro suurune reserv vastab sihtsummale, milleks on 9 % 31. detsembri 2010. aasta seisuga veel tagasi maksmata laenudest. Tagatisfondi netovarad moodustasid 31. detsembri 2010. aasta seisuga kokku 1 346 miljonit eurot. Erinevus netovarade ja reservi suuruse vahel vastab eelarvest tagatisfondi maksmisele kuuluvale summale, milleks on 400 miljonit eurot. Müügivalmis võlakirjaportfelli õiglase väärtuse muutused on 2010. aastal kajastatud omakapitali all ning nende vähenemine kokku moodustas 30 miljonit eurot (2009. aastal suurenemine 16 miljonit eurot).

2.3.4 Müügivalmis varad (pikaajalised)

Siia kuuluvad investeeringud ja osalused, mis on omandatud selleks, et aidata abisaajatel arendada äritegevust.

Pikaajalised müügivalmis varad

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank	188	157
Riskikapitali tehingud	137	132
ETFi käivitusprogramm	199	154
Euroopa Kagu-Euroopa Fond	102	96
Loodussäästliku Majanduskasvu Fond	20	20
Üleilmne Energiatõhususe ja Taastuvenergia Fond (GEEREF)	56	—
Mikrokrediidirahastu „Progress”	14	—
Muud investeeringud	1	2
Kokku	717	561

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD)

2010. aasta mais kiitis juhatajate nõukogu heaks põhikirjajärgse aktsiakapitali viivitamatu suurendamise, mis hõlmab 1 miljardi euro ulatuses sissemakstud kapitali. Emiteeritud sissemakstud aktsiate eest tasumiseks jaotati ümber netotulu, mis oli varem paigutatud ülejäägi alla just selliste sissemakstud aktsiate eest tasumiseks. Komisjoni kapitaliosalust EBRDs hinnatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud selle väärtuse langusest tulenev võimalik allahindlus. See tuleneb asjaolust, et EBRD aktsiad ei ole börsil noteeritud ja EBRD põhikirjas on sätestatud lepingulised piirangud muu hulgas osaluse müügile, mille kohaselt müügihind ei või olla suurem soetusmaksumusest ja osalust võib müüa ainult olemasolevatele aktsionäridele.

Komisjon on märkinud 3 % EBRD 21 miljardi euro suurusest kogukapitalist. Bilansipäeva seisuga oli sissenõutud summa 187 miljonit eurot, mis on täielikult sisse makstud. Veel sissenõudmata kapitali tasumata maksed moodustavad 443 miljonit eurot.

miljonites eurodes
EBRD	EBRD kapital kokku	Komisjoni märgitud kapital
Aktsiakapital kokku	20 793	630
Sissemakstud	(6 197)	(187)
Sissenõudmata	14 596	443

Riskikapitali tehingute raames antakse finantsvahendajatele summasid omakapitaliinvesteeringute rahastamiseks. Neid haldab Euroopa Investeerimispank ja neid rahastatakse Euroopa naabruspoliitika raames.

ETFi käivitusprogramm hõlmab EIFi halduses olevat kasvu ja tööhõivet käsitlevat programmi, mitmeaastast programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi. Kõigi nende programmidega toetatakse uute väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja rahastamist, tehes selleks investeeringuid sobivatesse spetsialiseerunud riskikapitali fondidesse.

Selles rubriigis on kajastatud ka Euroopa Kagu-Euroopa Fond, mis on muutuva aktsiakapitaliga investeerimisühing (eurofond). Fondi üldine eesmärk on edendada majandusarengut ja heaolu Kagu-Euroopas, pakkudes kohalike finantsvahendajate kaudu arenguks jätkusuutlikult lisarahastamist.

Loodussäästliku Majanduskasvu Fondi (varasema nimega Kagu-Euroopa Energiatõhususe Fond) üldine eesmärk on suurendada energiatõhusust ja edendada taastuvenergiat Kagu-Euroopas, pakkudes partnerluses finantseerimisasutustega ja otsese rahastamise kaudu ettevõtetele ja majapidamistele sihtotstarbelist rahastamist.

Üleilmse Energiatõhususe ja Taastuvenergia Fondiga (GEEREF) seoses tehti üks uus investeering summas 56 miljonit eurot. See on uus innovaatiline fond, mis pakub üleilmset riskikapitali energiatõhususe ja taastuvenergia projektidesse tehtavate erasektori investeeringute kaudu arenguriikides ja üleminekumajandusega riikides. 2010. aastal tehti ka mikrokrediidirahastusse „Progress” uus 14 miljoni euro suurune investeering tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse jaoks.

Eelarveaasta lõpu seisuga oli ETFi käivitusprogrammi ning VKEde rahastamisvahendiga seoses kulukohustustega seotud veel 122 miljonit eurot, mida vahendite saajad ei olnud veel kasutusse võtnud.

2.4 LAENUD

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2010	31.12.2009
ELi eelarvest ja ESTÜ antud laenud	2.4.1	162	169
Laenatud vahenditest antud laenud	2.4.2	11 478	10 595
Kokku		11 640	10 764

2.4.1 Euroopa Liidu eelarvest ja likvideeritava ESTÜ antud laenud

miljonites eurodes
	Eritingimustega laenud	ESTÜ eluasemelaenud	Kokku
Kokku 31.12.2009 seisuga	143	26	169
Uued laenud	2	—	2
Tagasimaksed	(16)	(5)	(21)
Bilansilise maksumuse muutused	11	1	12
Kokku 31.12.2010 seisuga	140	22	162

Eritingimustega laenud on kolmandate riikidega tehtava koostöö raames antavad soodsa intressimääraga laenud. Kõigi summade tagasimakse tähtaeg saabub rohkem kui 12 kuud pärast eelarveaasta lõppu. Nende laenude tegelik intressimäär jääb vahemikku 7,73 % – 14,507 %.

2.4.2 Laenatud vahenditest antud laenud

miljonites eurodes
	Makromajanduslik finantsabi	Euratomi laenud	Maksebilansi rahastamisvahend	Likvideeritav ESTÜ	Kokku
Kokku 31.12.2009 seisuga	587	484	9 303	261	10 635
Uued laenud	—	—	2 850	—	2 850
Tagasimaksed	(84)	(17)	—	—	(101)
Vahetuskursierinevused	—	2	—	7	9
Bilansilise maksumuse muutused	—	—	93	(4)	89
Kokku 31.12.2010 seisuga	503	469	12 246	264	13 482
Tähtajaga alla 1 aasta	—	—	2 004	—	2 004
Tähtajaga üle 1 aasta	503	469	10 242	264	11 478

Tegelikud intressimäärad (väljendatuna intressimäärade vahemikuna) olid järgmised:

Laenud	31.12.2010	31.12.2009
Makromajanduslik finantsabi	0,99 % - 4,54 %	0,9625 % - 4,54 %
Euratom	0,96313 % - 5,76 %	1,071 % - 5,76 %
Maksebilansi rahastamisvahend	2,375 % - 3,625 %	3,125 % - 3,625 %
Likvideeritav ESTÜ	0,556 % - 5,8103 %	0,346 % - 5,8103 %

Makromajandusliku finantsabi raames antud laenud

Makromajanduslik finantsabi on poliitiline rahastamisvahend, millega ELi territooriumile geograafiliselt lähedal asuvatele partnerriikidele antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi ja/või eelarvetoetust. Makromajanduslik finantsabi võib olla keskmise või pika tähtajaga laen või toetus või mõlema asjakohane kombinatsioon ja tavaliselt lisandub see rahastamisele, mida pakutakse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) toetatavate kohandamis- ja reformiprogrammide raames. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli komisjon sõlminud 300 miljoni euro suuruses summas laenulepinguid, mida teine lepingupool ei olnud enne eelarveaasta lõppu veel kasutusse võtnud. Komisjon ei ole saanud neile laenudele tagatisi kolmandatelt isikutelt, kuid neid laenusid tagab tagatisfond (vt lisa 2.3.3).

Euratomi laenud

Euratom on ELi alla kuuluv juriidiline isik, keda esindab Euroopa Komisjon. Euratom annab liikmesriikidele laene, et rahastada liikmesriikides investeerimisprojekte, mis on seotud elektrienergia tööstusliku tootmise tuumaelektrijaamades ja kütusetsüklil põhinevate tööstusrajatistega. Euratom annab laene ka kolmandatele riikidele, et parandada tegutsevate või ehitamisel olevate tuumaelektrijaamade ja tuumkütusetsükliga rajatiste turvalisust ja tõhusust. Nende laenudega seoses on saadud kolmandelt isikutelt tagatisi 466 miljoni euro suuruses summas (2009. aastal 481 miljoni euro suuruses summas).

Maksebilansi rahastamisvahendi laenud

Maksebilansi rahastamisvahend on poliitikavaldkonna põhine rahastamisvahend, mis võeti finants- ja majanduskriisi ajal taas kasutusele, et anda ELi liikmesriikidele keskpika tähtajaga finantsabi. See võimaldab anda laene liikmesriikidele, kelle maksebilanss või kapitali liikumine on sattunud raskustesse või kelle puhul selline oht on suur. Kõnealusest rahastamisvahendist võib toetada üksnes neid liikmesriike, kes ei ole eurot kasutusele võtnud. Nende antavate laenude maksimumsumma on 50 miljardit eurot. Need laenud on tagatud ELi üldeelarvega.

Ajavahemikus 2008. aasta novembrist kuni 2010. aasta lõpuni anti Ungarile, Lätile ja Rumeeniale laenusid kokku 14,6 miljardi euro suuruses summas, millest 12,05 miljardit eurot oli 2010. aasta lõpuks välja makstud. Järgnevas tabelis on näidatud maksebilansi rahastamisvahendist juba väljamakstud laenu osamaksed ja lõpptähtajad:

miljonites eurodes

Ungari

Läti

Rumeenia

Kokku

2008. aastal välja makstud:

—	Lõpptähtajaga nov. 2011

2 000

—

2 000

2009. aastal välja makstud:

—	Lõpptähtajaga aprill 2014

—

1 000

—

1 000

—	Lõpptähtajaga nov. 2014

2 000

—

2 000

—	Lõpptähtajaga jaan. 2015

—

1 200

1 500

2 700

—	Lõpptähtajaga aprill 2016

1 500

—

1 500

2010. aastal välja makstud:

—	Lõpptähtajaga sept. 2017

—

1 150

—	Lõpptähtajaga mai 2019

—

500

1 000

1 500

—	Lõpptähtajaga okt. 2025

—

200

—

200

31.12.2010 seisuga väljamakstud laenud

5 500

2 900

3 650

12 050

Antud laenud kokku

6 500

3 100

5 000

14 600

Veel kasutuselevõtmata summad 31.12.2010 seisuga

aegunud

200

1 350

1 550

Tuleb märkida, et Ungarile suunatud maksebilansi rahastamisvahendi abiprogramm aegus 2010. aasta novembris.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

Kuna Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) raames tehti väljamaksed alles pärast 31. detsembrit 2010, on täpsem teave nende laenude kohta esitatud lisas 9.

Likvideeritava ESTÜ laenud

Siia kuuluvad peamiselt laenud, mille likvideeritav ESTÜ on andnud laenatud vahenditest vastavalt ESTÜ asutamislepingu artiklitele 54 ja 56, ning kolm noteerimata võlakirja, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) on emiteerinud maksekohustusi mittetäitva võlgniku võlgade katteks. Neid võlakirju hoitakse kuni nende lõpptähtajani (2017 ja 2019), et katta nendega seoses võetud laenude teeninduskulusid. Bilansilise maksumuse muutused vastavad kogunenud intresside ning soetamisel makstud hinnalisandite ja kantud tehingukulude aastase amortisatsiooni summa muutusele, arvutatuna tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

2.5 PIKAAJALISED EELMAKSED

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009 (ümber arvutatud)
Eelmaksed (vt lisa 2.5.1)	40 298	39 750
Ettemakstud kulud (vt lisa 2.5.2)	3 820	1 794
Pikaajalised eelmaksed kokku	44 118	41 544

2.5.1 Eelmaksed

See, kas eelmakseid kajastatakse käibevarana või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb nende väljamaksmise või tagastamise ajastusest. Väljamaksed on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus. Kõik välja- ja tagasimaksed, mille tähtaeg saabub enne 12 kuu möödumist aruandepäevast, kajastatakse lühiajaliste eelmaksetena ja seega käibevarana; saldo on väljendatud pikaajalisena.

Eelmaksed kokku

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Pikaajalised eelmaksed (vt allpool)	40 298	39 750
Lühiajalised eelmaksed (vt lisa 2.9)	9 123	9 077
Eelmaksed kokku	49 421	48 827

Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Siia kuuluvad tagatised, mida Euroopa Komisjon teatavatel juhtudel nõuab abisaajatelt ettemaksete (eelmaksete) väljamaksmisel. Seda liiki tagatiste puhul kuulub avaldamisele kaks väärtust – nominaalväärtus ja jooksev väärtus. Nominaalväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad tasaarvestused. 31. detsembri 2010. aasta seisuga moodustas eelmaksetega seoses saadud tagatiste nominaalväärtus 1 227 miljonit eurot, samal ajal kui nende tagatiste jooksev väärtus oli 1 059 miljonit eurot (2009. aastal vastavalt 936 miljonit eurot ja 724 miljonit eurot).

Teatavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (FP7) raames tehtud eelmaksed on tegelikult kaetud osalejate tagatisfondist; 2010. aastal väljamakstud eelmaksete kogusumma oli 3,2 miljardit eurot (2009. aastal 2,7 miljardit eurot). Tegemist on vastastikust tagatist pakkuva rahastamisvahendiga, mis on loodud selleks, et on katta ELi ja osalejate finantsriske kõnealuse raamprogrammi kaudsete meetmete rakendamisel ning selle kapital ja intressid kujutavad endast täitmistagatist. Kõigi toetuse vormis rakendatavate kaudsete meetmete puhul kajastatakse komisjoni raamatupidamisarvestuses eelmakse. Sellistes meetmetes osalejad maksavad osalejate tagatisfondi kapitali meetme kestuse ajaks osamaksu, mis moodustab 5 % ELi osamaksu kogusummast. Seetõttu on osalejad tagatisfondi omanikud, samal ajal kui EL (keda esindab komisjon) tegutseb fondi haldajana. Kaudse meetme lõppedes makstakse osalejatele nende osamaks täies ulatuses tagasi, välja arvatud juhul, kui osalejate tagatisfond on kandnud maksekohustusi mittetäitvate abisaajate tõttu kahjumit - sel juhul makstakse osalejatele nende osamaks tagasi vähemalt 80 % ulatuses. Osalejate tagatisfond tagab seega nii komisjoni kui ka osalejate finantshuvide kaitse. 31. detsembri 2010. aasta seisuga olid osalejad maksnud fondi osamaksusid kokku 866 miljoni euro suuruses summas (2009. aastal 561 miljonit eurot); vt ka lisa 11.

Pikaajalised eelmaksed

miljonites eurodes
Eelarve täitmise liik	31.12.2010	31.12.2009
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	1 695	1 148
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	620	486
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	441	347
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	37 055	37 199
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	487	568
Teiste institutsioonide ja ametite tehtud eelmaksed	0	2
Kokku	40 298	39 750

Kõige olulisemad pikaajaliste eelmaksete summad seonduvad 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi struktuurimeetmetega, st Regionaalarengu Fondi (ERF), Sotsiaalfondi (ESF), Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Ühtekuuluvusfondi ja Kalandusfondiga. Kuna paljud neist projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on need eelmaksed kajastatud pikaajalise varana.

2.5.2 Ettemakstud kulud

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009 (ümberarvutatud)
Finantskorraldusvahendid	3 820	1 794
Kokku	3 820	1 794

Ühtekuuluvus- ja maaelu arengu programmide (2007-2013) raames võib teha ELi eelarvest makseid liikmesriikidele, et anda panus finantskorraldusvahenditesse (olgu need siis laenude, tagatiste või omakapitali investeerinute vormis), mis on loodud ja mida hallatakse liikmesriigi vastutusel. Siiski ei kohusta alusaktid liikmesriike esitama komisjonile nende vahendite kasutamise kohta regulaarselt aruandeid. On täheldatud, et kuigi need maksed olid algselt (kuni 2010. aastani kaasa arvatud) kirjendatud kuludena komisjoni raamatupidamissüsteemis, ei ole selle rahastamisvahendi raames kõiki vahendeid ära kasutatud. Seepärast on asjakohasem liigitada need bilansis varadeks (ettemakstud kuludeks).

Samuti on täheldatud, et nende summade kasutusotstarbe tõttu ei saa piisa nende kasutamise jälgimiseks kõige lihtsamate teabeallikate, näiteks rahastamisvahendi kontoväljavõtete uurimisest muu hulgas seetõttu, et tagatistena kasutatud summad jäävad blokeerituna rahastamisvahendi pangakontodele ja rahastamisvahendisse tagasi makstud laenusid saab kasutada uute laenude andmiseks. Kuna liikmesriikidel ei ole kohustust spetsiaalselt nende vahendite kohta aru anda ja kuna komisjoni jaoks ei oleks kulutõhus seda teavet ise koguda, on tulnud selleks, et kajastada finantsaruannetes nõuetekohaselt nende summade kasutamist programmitöö perioodi jooksul, kasutada hinnanguid. Kõige usaldusväärsem kasutatav meetod ja seega ka valitud lähenemisviis on kajastada kulusid tulemiaruandes lineaarselt programmitöö perioodi jooksul kuni 31. detsembrini 2015, s.o kuupäevani, kuni milleni selliseid kulusid on lubatud kanda.

Selle eesmärgi saavutamiseks küsis komisjon 2011. aasta alguses liikmesriikidelt vajalikku teavet, et hinnata ja seejärel kajastada kasutamata summasid bilansis 31. detsembri 2011. aasta seisuga. See kogusumma on jaotatud summadeks, mida liikmesriigid oma ootuste kohaselt 2011. aastal kasutavad (näidatud lisas 2.9.2), ja summadeks, mida kasutatakse pärast 2011. aastat, nagu näidatud eespool esitatud tabelis.

Kuna raamatupidamispõhimõtteid on eespool kirjeldatud viisil muudetud ja asjaomased summad on olulised, on 2009. aasta bilanss käesolevates finantsaruannetes kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirjade ja rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistavaga ümber arvutatud, et esitada võrreldavad andmed, mis näitavad olukorda sellisena, nagu see oleks välja näinud, kui eelmisel aastal oleks järgitud samasugust raamatupidamislikku käsitlust. Mõju 2008. aastale oli hinnanguliselt üksnes 18 miljonit eurot ja seetõttu korrigeeriti selle summaga 2009. aasta kumuleerunud puudujääki ja 2009. aasta algsaldot ümber ei arvutatud. Kõnealuse ümberarvutamise mõju algselt esitatud 2009. aasta bilansile on näidatud allpool:

	Algselt esitatud 2009. aasta bilanss	Raamatupidamispõhimõtete muutmise mõju	2009. aasta bilanss ümberarvutatuna
Pikaajalised eelmaksed:
Eelmaksed	39 750	—	39 750
Ettemakstud kulud	—	1 794	1 794
	39 750	1 794	41 544
Lühiajalised eelmaksed:
Eelmaksed	9 077	—	9 077
Ettemakstud kulud	—	359	359
	9 077	359	9 436
Lühiajalised nõuded:
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud	3 912	295	4 207
Varad kokku	100 859	2 448	103 307
Kohustused kokku	(145 585)	—	(145 585)
Netovara	(44 726)	2 448	(42 278)
Kumuleerunud tulemus ja reservid
Reservid	3 323	—	3 323
Kumuleerunud puudujääk	(52 506)	18	(52 488)
Aruandeaasta majandustulemus	4 457	2 430	6 887
	(44 726)	2 448	(42 278)

2.6 PIKAAJALISED NÕUDED

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Liikmesriigid	14	26
Laenud ESTÜ töötajatele	9	10
Tagatised ja hoiused	14	17
Muud	3	2
Kokku	40	55

Liikmesriikidelt saadaolevad summad on summad, mis endistel läbirääkijariikidel tuleb maksta likvideeritavale ESTÜ-le. Pikaajalistest nõuetest seondub 14 miljonit eurot (2009. aastal 26 miljonit eurot) mittekaubanduslike tehingutega.

KÄIBEVARA

2.7 VARUD

miljonites eurodes
Kirjeldus	31.12.2010	31.12.2009
Teadusotstarbelised materjalid	71	62
Muud	20	15
Kokku	91	77

2.8 LÜHIAJALISED INVESTEERINGUD

Lühiajalised müügivalmis varad

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Likvideeritav ESTÜ	1 283	1 483
Riskijagamisrahastu	419	244
TEN-T projektide laenutagamisvahend	111	61
BUFI investeeringud	515	0
Muud	3	3
Kokku	2 331	1 791

Lühiajalised investeeringud koosnevad müügivalmis finantsvaradest, mis ostetakse nendesse investeerimisest saadava tulu või tulususe tõttu või mida hoitakse selleks, et luua konkreetne varade struktuur või teisene likviidsusallikas, ning mida võib seega müüa likviidsuse tagamise vajadusest või intressimäärade muutusest lähtuvalt.

Likvideeritava ESTÜ puhul on kõik müügivalmis investeeringud eurodes nomineeritud ja aktiivsel turul noteeritud võlaväärtpaberid. 31. detsembri 2010. aasta seisuga moodustasid võlaväärtpaberid, mille lõpptähtaeg saabub 2011. aasta jooksul, õiglases väärtuses väljendatuna 294 miljonit eurot (2009. aastal 242 miljonit eurot).

Kuigi nii riskijagamisrahastu kui ka üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektide laenutagamisvahendi raames on soetatud varasid (vt ka lisa 5.1.2), tuleneb eelmise aastaga võrreldes toimunud suur kasv peamiselt ajutiselt laekunud trahvisummade investeerimisest selleks spetsiaalselt ettenähtud fondi (BUFI), mida haldab majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat. Varasematel aastatel on neid summasid hoitud spetsiaalsetel pangakontodel - vt lisa 2.11, piirangutega raha.

2.9 LÜHIAJALISED EELMAKSED

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009 (ümberarvutatud)
Eelmaksed (vt lisa 2.9.1)	9 123	9 077
Ettemakstud kulud (vt lisa 2.9.2)	955	359
Lühiajalised eelmaksed kokku	10 078	9 436

2.9.1 Eelmaksed

miljonites eurodes
Eelarve täitmise liik	31.12.2010	31.12.2009
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	3 038	2 924
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	2 368	1 990
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	536	700
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	2 177	2 550
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	894	832
Teiste institutsioonide ja ametite tehtud eelmaksed	110	81
Kokku	9 123	9 077

Lühiajaliste eelmaksete vähenemine eelarve täitmise puhul koostöös liikmesriikidega tuleneb Solidaarsusfondi lõpetamisest. Kuigi 2010. aastal tehti eelmaksete osamakseid uute projektide jaoks (ajavahemikuga 2007–2013 seonduvad programmid), liigitati need pikaajaliste varade alla, nagu seda on selgitatud lisas 2.5. Lühiajaliste eelmaksete suurenemine otsese ja kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise puhul tulenes peamiselt teadus- ja arendustegevusvaldkonnas toimunud aktiivsemast tegevusest.

2.9.2 Ettemakstud kulud

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009 (ümberarvutatud)
Finantskorraldusvahendid	955	359
Kokku	955	359

Nagu lisas 2.5.2 selgitatud, seonduvad need summad 2007.–2013. aasta ühtekuuluvus- ja maaelu arengu programmide raames liikmesriikidele tehtud maksetega, mis on ette nähtud finantskorraldusvahendite loomiseks või neisse panustamiseks, kuid mida ei oldud finantskorraldusvahendi raames eelarveaasta lõpu seisuga veel ära kasutatud. Eespool esitatud summasid kasutatakse oodatavalt 2011. aasta jooksul.

2.10 LÜHIAJALISED NÕUDED

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009 (ümberarvutatud)
Laenud ja tähtajalised hoiused	2 170	216
Lühiajalised nõuded	6 786	4 519
Mitmesugused nõuded	20	16
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud	4 525	4 207
Kokku	13 501	8 958

Lühiajaliste nõuete kogusumma sisaldab mittekaubanduslike tehingutega seonduvat 11 009 miljoni euro suurust hinnangulist summat (2009. aastal 8 415 miljonit eurot).

2.10.1 Laenud ja tähtajalised hoiused

Kõnealused nõuded seonduvad eeskätt maksebilansi rahastamisvahendi raames antud laenudega summas 2 004 miljonit eurot, mille bilansipäevajärgne lõpptähtaeg on alla 12 kuu (vt lisa 2.4). Siin rubriigis on kajastatud ka tähtajalised hoiused summas 166 miljonit eurot, mis peamiselt seonduvad likvideeritava ESTÜga.

2.10.2 Lühiajalised nõuded

miljonites eurodes
Kontorühm	31.12.2010 seisuga			31.12.2009 seisuga
Kontorühm	Brutosumma	Alla-hindamine	Puhasväärtus	Brutosumma	Alla-hindamine	Puhas-väärtus
Kliendid	207	(79)	128	277	(76)	201
Trahvid	4 584	(406)	4 178	3 370	(133)	3 237
Liikmesriigid	4 011	(1 625)	2 386	2 198	(1 191)	1 007
Muu	96	(2)	94	76	(2)	74
Kokku	8 898	(2 112)	6 786	5 921	(1 402)	4 519

Kliendid

Tegemist on sissenõudekorraldustega, mis on 31. detsembri 2010. aasta seisuga kindlaksmääratud sissenõutavate nõuetena raamatupidamisarvestusse kantud ega kuulu bilansi aktiva poolel ühegi teise rubriigi alla.

Trahvid

Siin on kajastatud komisjoni määratud trahvidega seoses sissenõutavad summad. Allahindluse suurenemine eelneva aastaga võrreldes on peamiselt seletatav enne 31. detsembrit 2010 tehtud otsustega ette nähtud trahvide vähendamisega 2011. aasta jooksul. Lisaks on allahindluse juures arvesse võetud asjaolu, et teatavaid uusi määratud trahve ei saanud majandus- ja finantskriisist tingituna katta ajutiste maksete või pangatagatistega. Nende nõuetega seoses oli 31. detsembri 2010. aasta seisuga saadud tasumata trahvide katteks kokku 2 585 miljoni euro suuruses summas tagatisi. Tuleb märkida, et kõnealusest summast 1 771 miljoni euro puhul saabus tasumise tähtaeg pärast 31. detsembrit 2010.

Nõuded liikmesriikidele

EAGFi ja maaelu arengu nõuded

Sellesse punkti kuulvad peamiselt EAGFi abisaajate 31. detsembri 2010. aasta seisuga võlgnetavad summad, mille liikmesriigid deklareerisid ja tõendasid 15. oktoobriks 2010 ning millest on maha arvatud 20 %, mis on lubatud liikmesriikidel jätta endale halduskulude katteks. Lisaks on hinnatud nõudeid, mis tekkisid pärast kõnealust deklaratsiooni kuni 31. detsembrini 2010. Abisaajate võlgnetavate summade puhul, mille sissenõudmine on ebatõenäoline, kohaldab komisjon ka hinnangulist allahindlust. Kõnealune korrigeerimine ei tähenda komisjoni loobumist asjaomaste summade tulevasest sissenõudmisest. Tuleks tähele panna, et allahindluse meetodit on 2010. aasta kohandatud, mis on avaldanud mõju nii tuludele kui ka kuludele, kuid mille mõju netosummale on neutraalne (vt lisa 3.2.3). Uue meetodi kohaselt kirjendatakse nõuete puhul raamatupidamisarvestusse nende nimiväärtus ja statistilisel analüüsil (sissenõudmise määr) põhinevad väärtuse vähendamised.

Omavahendite nõuded

Tuleks märkida, et liikmesriikidel on õigus jätta sissenõudmiskulude katteks endale 25 % traditsioonilistest omavahenditest, mistõttu eespool osutatud summad on juba näidatud kõnealuse mahaarvamise võrra väiksematena. Liikmesriikide saadetud hinnangute põhjal on nõuetest liikmesriikidele allahindlusena maha arvatud 811 miljonit eurot. See aga ei tähenda, et komisjon loobub nende summade sissenõudmisest, mille väärtust on kõnealusel viisil korrigeeritud.

Muud nõuded liikmesriikidele

Muud nõuded liikmesriikidele hõlmavad kulude sissenõudmist 30 miljoni euro suuruses summas (2009. aastal 72 miljonit eurot) ja EAGFi ettemakseid 199 miljoni euro suuruses summas (2008. aastal 8 miljonit eurot).

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
EAGFi ja maaelu arengu nõuded
EAGF	1 130	627
TRDI	19	—
SAPARD	146	—
Allahindlus	(814)	(350)
Kokku	481	277
Makstud ja liikmesriikidelt sissenõutav käibemaks	46	38
Omavahendid
A-raamatupidamisarvestuses kindlaks määratud	81	89
B-raamatupidamisarvestuses kindlaks määratud	1 285	1 260
Allahindlus	(811)	(841)
Muud	391	25
Kokku	946	533
Muud nõuded liikmesriikidele	913	159
Kokku	2 386	1 007

2.10.3 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009 (ümberarvutatud)
Viitlaekumised	3 445	3 655
Ettemakstud kulud	1 061	525
Muud	19	27
Kokku	4 525	4 207

Peamine selle rubriigi all kajastatud summa on viitlaekumised:

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Omavahendid	2 657	2 209
Põllumajanduse sihtotstarbeline tulu (nov ja dets)	72	940
EAGF: täitmata vastavuskorrektsioonide otsused	520	0
Ühtekuuluvusfond ning regionaalarengu ja maaelu arengu fondid: finantskorrektsioonid	43	404
Muud viitlaekumised	153	102
Viitlaekumised kokku	3 445	3 655

Muud viitlaekumised hõlmavad peamiselt viiviseid, kogunenud pangaintresse ja eelmaksetelt kogunenud intresse.

Ettemakstud kuludes kajastatud kõige märkimisväärsemad summad seonduvad vahenditega, mille liikmesriigid on kandnud finantskorraldusvahenditesse, kuid mida nad ei olnud eelarveaasta lõpu seisuga veel deklareerinud või mida komisjon ei olnud eelarveaasta lõpu seisuga veel välja maksnud. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli nende summa 858 miljonit eurot (2009. aastal 295 miljonit eurot). Tuleks märkida, et 2009. aasta summa on ümber arvutatud - täpsem teave selle kohta on esitatud lisas 2.5.2. Ettemakstud kulude all on kajastatud ka kokku 182 miljoni euro suurune summa, millest põhiosa moodustavad kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete kalanduslepingute alusel makstavad oodatavad maksed (50 miljonit eurot), Euroopa kooli jaoks ettenähtud summa (41 miljonit eurot) ja bürooruumide rent (44 miljonit eurot).

2.11 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Piiranguteta raha:
Kontod riigikassades ja keskpankades	10 123	10 958
Arveldusarved	1 150	1 967
Avansikontod	39	42
Ülekanded (ülekandmisel olev raha)	1	9
Lühiajalised hoiused ja muud raha ekvivalendid	1 670	1 486
Kokku	12 983	14 462
Piirangutega raha	9 080	8 910
Kokku	22 063	23 372

2.11.1 Piiranguteta raha

Piiranguteta raha hulka kuuluvad kõik vahendid, mida EL hoiab oma kontodel kõigis liikmesriikides ja EFTA riikides (riigikassas või keskpangas), ning arveldusarved, avansikontod, lühiajalised pangahoiused ja sularaha.

Lühiajaliste hoiustena kajastatud summad seonduvad peamiselt rahaliste vahenditega, mida haldavad ELi eest usaldusisikud teatavate ELi eelarvest rahastatavate programmide rakendamise eesmärgil. Eelarveaasta lõpu seisuga oli kulukohustustega seotud 131 miljonit eurot, mida teised osapooled ei olnud veel kasutusse võtnud.

2.11.2 Piirangutega raha

Piirangutega raha hõlmab summasid, mis on laekunud seoses komisjoni määratud trahvidega, kui juhtumi menetlemine on veel pooleli. Neid summasid hoitakse spetsiaalsetel hoiukontodel, mida muudeks tehinguteks ei kasutata.

PIKAAJALISED KOHUSTUSED

2.12 TÖÖTAJAHÜVITISED

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Töötajate pensionid	32 801	33 316
Muude isikute pensionid	840	663
Ühine ravikindlustusskeem	3 531	3 263
Kokku	37 172	37 242

2.12.1 Töötajate pensionid

Personalieeskirjade artikli 83 kohaselt kujutab töötajate pensioniskeemis (Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem) ettenähtud hüvitiste maksmine endast ELi eelarve kulu. Skeemi ei rahastata, kuid liikmesriigid tagavad ühiselt nimetatud hüvitiste maksmise vastavalt nimetatud kulude rahastamiseks kehtestatud skaalale. Lisaks sellele maksavad ametnikud kohustuslikku maksu nimetatud skeemi pikaajaliseks rahastamiseks ühe kolmandiku ulatuses.

Pensioniskeemist tulenevaid kohustusi hinnati 31. detsembri 2010. aasta seisuga töötajate arvu ja pensionile läinud töötajate arvu ning nimetatud kuupäeval kohaldatavate personalieeskirjadest tulenevate eeskirjade alusel. Kõnealune hindamine teostati vastavalt IPSAS 25 metoodikale (ja seega ka ELi raamatupidamiseeskirjale nr 12). Nimetatud kohustuse arvutamiseks kasutatud meetodiks oli proportsionaalse osa krediteerimise meetod. Põhilised hindamise kuupäeval kättesaadavad ja hindamisel kasutatud kindlustusmatemaatilised eeldused olid järgmised:

Kindlustusmatemaatilised eeldused	31.12.2010	31.12.2009
Nominaalne diskontomäär	4,6 %	4,5 %
Oodatav inflatsioonimäär	2,1 %	2,5 %
Tegelik diskontomäär	2,4 %	2,0 %
Abielu tõenäosus: mees/naine	84 % / 38 %	84 % / 38 %
Palkade üldine kasv / pensionide ümberhindlus	0 %	0 %
2008. aasta rahvusvaheline avalike teenistujate keskmise eluea tabel	Jah	Jah

Kohustused hõlmavad järgmiste isikute varem kindlaks määratud õigusi:

1.	kõigi institutsioonide ja ametite 31. detsembri 2010. aasta seisuga aktiivses teenistuses olev personal, kelle suhtes kohaldatakse pensioniskeemi;

2.	pensioni veel mittesaavad isikud, s.t isikud, kes on ajutiselt või lõplikult lahkunud töölt Euroopa institutsioonidest, kuid kes on jätnud oma pensioniõigused pensioniskeemi (ja kellel on kogunenud vähemalt 10 teenistusaastat);

3.	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse vanaduspensioni;

4.	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse invaliidsuspensioni;

5.	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse invaliidsushüvitist;

6.	toitjakaotuspensioni saajad (lesed, orvud, ülalpeetavad).

Peamised märkimist väärivad asjaolud on järgmised (muutuste kohta vt allpool esitatud tabelit):

—

31. detsembri 2010. aasta seisuga hinnati kindlustusmatemaatilise kohustuse brutosummaks 36 639 miljonit eurot (2009. aastal 37 215 miljonit eurot). Sellele lisandub 1 063 miljoni euro (2009. aastal 1 079 miljoni euro) suurune koefitsiendiga korrigeerimise mõju. Pensioniskeemiga hõlmatud isikutelt võetavad maksud arvutatakse brutokohustuse kogusummast maha, saades tulemuseks netokohustuse, mida kajastatakse bilansis (kuna maks arvatakse maha pensionide maksmisel ja kantakse ELi tuludesse makse tegemise aastal). Kõnealust netokohustust (brutokohustus miinus maksud) hinnati 31. detsembri 2010. aasta seisuga 32 801 miljonile eurole.

—	Personali pensioniskeemis osalejate arv suurenes 1 578 isiku võrra.

2.12.2 Muude isikute pensionid

Selles punktis on kajastatud komisjoni, Euroopa Kohtu (ja Euroopa Liidu Üldkohtu) ja kontrollikoja praeguste ja endiste liikmete ning nõukogu peasekretäride, ombudsmani, Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu pensionikohustustega seonduvad kohustused. Siin on kajastatud ka Euroopa Parlamendi liikmete pensionikohustused.

2.12.3 Ühine ravikindlustusskeem

Hinnang on antud ka ELi prognoositava kohustuse kohta, mis seondub ELi maksetega ühisesse ravikindlustusskeemi seoses pensionile läinud töötajatega. Selle kohustuse brutoväärtuseks on hinnatud 3 791 miljonit eurot ja netosumma saamiseks on skeemi varad (260 miljonit eurot) sellest brutokohustusest maha arvatud. Arvutuses on kasutatud sama diskontomäära ja üldist palgatõusu mis töötajate pensionide hindamisel.

Muutused töötajate hüvitiste brutokohustustes

miljonites eurodes
	Töötajate pensioni-kohustused	Ravikindlustus
Brutokohustused 31. detsembri 2009. aasta seisuga	37 215	3 535
Teeninduskulud/tavapärased kulud	1 331	188
Intressikulud	1 709	169
Makstud hüvitised	(1 131)	(95)
Kindlustusmatemaatiline kasum	(2 566)	(6)
Uute töötajate tööleasumisest tulenev muutus	81	—
Brutokohustused 31. detsembri 2010. aasta seisuga	36 639	3 791

2.13 RISKIDE JA KULUDE KATTEKS ERALDATUD PIKAAJALISED VAHENDID

miljonites eurodes
	Summa 31. detsembri 2009. aasta seisuga	Täiendavalt eraldatud vahendid	Kasutamata summade tühistamine	Kasutatud summad	Ümber paigutatud lühiajaliste vahendite alla	Hinnangu muutus	Summa 31. detsembri 2010. aasta seisuga
Kohtuasjad	413	30	(136)	(1)	0	0	306
Tuumarajatiste likvideerimine	908	0	0	(3)	(21)	21	905
Finantsriskide katteks eraldatud vahendid	76	38	0	0	(30)	2	86
Muud	72	18	(9)	(55)	(6)	0	20
Kokku	1 469	86	(145)	(59)	(57)	23	1 317

Kohtuasjad

Tegemist on prognoositud summadega, mis tuleb pärast 2011. aastat tõenäoliselt maksta seoses mitme poolelioleva kohtuasjaga. Suurem osa neist (300 miljonit eurot) seonduvad 31. detsembril 2010. aastal pooleli olnud kohtuasjadega, mis on seotud EAGFi kulude finantskorrektsioonidega ja põllumajanduskuludega seotud muude kohtuasjadega.

Tuumarajatiste likvideerimine

2008. aastal ajakohastas sõltumatute ekspertide rühm oma 2003. aastal tehtud uuringut selle kohta, millised on Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomisjoneerimise ja jäätmekäitlusprogrammi hinnangulised kulud. Läbivaadatud hinnang, milleks on 1 222 miljonit eurot (varem 1 145 miljonit euro) on võetud finantsaruannetes kajastatavate eraldatud vahendite summa aluseks. Kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirjadega on see hinnang seotud inflatsiooniindeksiga ja seejärel diskonteeritud nüüdispuhasväärtusesse (kasutades euroala nullkupongvahetuskursi kõverat). 31. detsembri 2010. aasta seisuga andis see tulemuseks 926 miljoni euro suuruse eraldatud vahendite kogusumma, mis jagunes summadeks, mis makstakse oodatavalt välja 2011. aastal (21 miljonit eurot) ja summadeks, mis makstakse oodatavalt välja hiljem (905 miljonit eurot). Pidades silmas kõnealuse programmi hinnangulist kestust (umbes 20 aastat), peaks märkima, et nimetatud hinnang ei ole päris kindel ning lõplik kulu võib praegu kirjendatud summadest erineda.

Finantsriskide katteks eraldatud vahendid

Tegemist on riskide katteks eraldatud vahenditega, mis peegeldavad hinnangulist tulevast kahjumit seoses tagatistega, mis anti 1998. aastal rakendatud VKEde tagatissüsteemi, 2001. aastal rakendatud VKEde tagatissüsteemi ning 2007. aastal konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames rakendatud VKEde tagatissüsteemi kohaselt, mille puhul on Euroopa Investeerimisfondil (EIF) õigus anda tagatisi enda äranägemisel, kuid komisjoni nimel ja vastutusel. Kasutatud ja kasutamata tagatistega seotud finantsriskile on siiski seatud ülemmäär. Pikaajalised finantsriskide katteks eraldatud vahendid on diskonteeritud nende nüüdispuhasväärtusele (kasutades euro vahetuslepingute aastast intressimäära).

Muud riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid

Põhiosa neist vahenditest moodustavad rahalised toetused, mida EL annab prognooside kohaselt seoses teatavate loomahaiguste likvideerimise kuludega veterinaariaalaste hädaolukordade fondist liikmesriikidele kogusummas 12 miljonit eurot (2009. aastal 60 miljonit eurot). Summa väljamaksmine jaotub oodatavalt järgmiselt: 2011. aastal 10 miljonit eurot ja hiljem 2 miljonit eurot.

2.14 PIKAAJALISED FINANTSKOHUSTUSED

miljonites eurodes
	Makromajanduslik finantsabi	Euratomi laenud	Maksebilansi rahastamisvahend	Likvideeritav ESTÜ	Kokku
Kokku 31.12.2009 seisuga	587	484	9 303	225	10 599
Uued võetud laenud	—	—	2 850	—	2 850
Tagasimaksed	(84)	(17)	—	—	(101)
Vahetuskursierinevused	—	2	—	6	8
Bilansilise maksumuse muutused	—	—	93	—	93
Kokku 31.12.2010 seisuga	503	469	12 246	231	13 449
Tähtajaga alla 1 aasta	—	—	2 004	—	2 004
Tähtajaga üle 1 aasta	503	469	10 242	231	11 445

Siia rubriiki kuuluvad Euroopa Liidu võetud laenud, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui aasta. Võetud laenude hulka kuuluvad sertifikaatidega tõendatud võlad, mille summa on 13 211 miljonit eurot (2009. aastal 10 324 miljonit eurot). Muutused bilansilises maksumuses vastavad kogunenud intresside muutustele.

Tegelikud intressimäärad (väljendatuna intressimäärade vahemikuna) olid järgmised:

Võetud laenud	31.12.2010	31.12.2009
Makromajanduslik finantsabi	0,99 % - 4,54 %	0,9625 % - 4,54 %
Euratom	0,987 % - 5,6775 %	0,9031 % - 5,6775 %
Maksebilansi rahastamisvahend	2,375 % - 3,625 %	3,125 % - 3,625 %
Likvideeritav ESTÜ	0,556 % - 9,2714 %	0,346 % - 9,2714 %

2.15 MUUD PIKAAJALISED KOHUSTUSED

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Kapitalirendi võlad	1 672	1 736
Hooned, mille eest makstakse osamaksetena	382	395
Muud	50	47
Kokku	2 104	2 178

See punkt hõlmab peamiselt liisingukohustusi, mille tähtaeg saabub rohkem kui aasta pärast (vt lisa 2.2 ). Samuti on siin kajastatud teatavate komisjoni ostetud hoonetega seonduvad summad, mille puhul ostuhind tasutakse osamaksetena - tegemist ei ole liisingulepingutega, sest omandiõigus anti kohe komisjonile üle.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

2.16 RISKIDE JA KULUDE KATTEKS ERALDATUD LÜHIAJALISED VAHENDID

miljonites eurodes
	Summa 31. detsembri 2009. aasta seisuga	Täiendavalt eraldatud vahendid	Kasutamata summade tühistamine	Kasutatud summad	Ümberpaigutused pikaajaliste vahendite alt	Hinnangu muutus	Summa 31. detsembri 2010. aasta seisuga
Kohtuasjad	30	7	(7)	(1)	0	0	29
Tuumarajatiste likvideerimine	22	0	0	(22)	21	0	21
Finantsriskide katteks eraldatud vahendid	128	21	(3)	(38)	30	2	140
Muud	33	10	(5)	(20)	6	0	24
Kokku	213	38	(15)	(81)	57	2	214

Siia rubriiki kuulub see osa riskide ja kulude katteks eraldatud vahenditest, mille maksetähtaeg on lühem kui aasta.

2.17 LÜHIAJALISED FINANTSKOHUSTUSED

Siia rubriiki kuuluvad maksebilansi rahastamisvahendi raames võetud laenud summas 2 004 miljonit eurot (vt lisa 2.14), mille bilansipäevajärgne tagasimakse tähtaeg on alla 12 kuu (2009. aastal 40 miljonit eurot seoses makromajandusliku finantsabiga).

2.18 KREDITOORNE VÕLGNEVUS

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Pikaajalised kohustused, mille tähtaeg saabub järgneval eelarveaastal	78	71
Lühiajalised kreditoorsed võlgnevused	17 615	15 260
Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused	97	133
Kumuleerunud kulud ja ettemakstud tulu	66 739	78 420
Kokku	84 529	93 884

2.18.1 Pikaajalised kohustused, mille tähtaeg saabub järgneval eelarveaastal

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Kapitalirendi kohustused	65	59
Muud	13	12
Kokku	78	71

2.18.2 Lühiajalised kreditoorsed võlgnevused

miljonites eurodes
Liik	31.12.2010	31.12.2009
Liikmesriigid	17 035	14 903
Tarnijad ja muud	1 292	944
Hinnangulised rahastamiskõlbmatud summad	(712)	(587)
Kokku	17 615	15 260

Lühiajalised kreditoorsed võlgnevused hõlmavad kuluaruandeid, mis on ELile esitatud toetusmeetmete raames. Taotletud summa kantakse üle pärast nõude saamist. Kui tehingupartneriks on liikmesriik, siis liigitatakse nõuded vastavalt sellele. Hankemeetmetega seoses saadud arvete ja kreeditarvete korral kehtib samasugune kord. Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel. Nende ülekandmiskirjete alusel kirjendatakse hinnangulised rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena (vt lisa 2.18.3) ja rahastamiskõlbmatud summad jäävad lahtiseks kontodel „Hinnangulised rahastamiskõlbmatud summad”. Selleks et varasid ja kohustusi mitte üle hinnata, otsustati netosumma kajastada lühiajalise kohustusena.

Liikmesriigid

Siin esitatud summadest kõige olulisemad seonduvad 16 924 miljonit euroga (2009. aastal 11 160 miljonit eurot), mis on struktuurifondide meetmete raames maksmata kulutaotluste summa.

Tarnijad ja muud

Siin rubriigis on kajastatud summad, mis võlgnetakse seoses toetusmeetmete ja hangetega, samuti summad, mis võlgnetakse avalik-õiguslikele asutustele ja konsolideerimata üksustele (nt Euroopa Arengufond).

Hinnangulised rahastamiskõlbmatud summad

Kreditoorset võlgnevust vähendatakse 712 miljoni euro võrra. Tegemist on selle osaga saadud, kuid veel kontrollimata hüvitamise taotluste summast, mida ei loetud rahastamiskõlblikuks. Suurimad summad seonduvad struktuurimeetmeid haldavate peadirektoraatidega.

2.18.3 Kumuleerunud kulud ja ettemakstud tulu

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Kumuleerunud kulud	66 326	76 435
Ettemakstud tulu	407	1 976
Muud	6	9
Kokku	66 739	78 420

Kumuleerunud kulud jaotuvad järgmiselt:

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
EAGFi kumuleerunud kulud:
Kulud 16.10.2010–31.12.2010	33 015	32 087
Otsetoetused	10 703	12 195
Suhkruvaldkonna ümberkorraldamine	400	735
Muu	(303)	(55)
EAGF kokku:	43 815	44 962
Struktuurimeetmete kumuleerunud kulud:
EAFRD ja EAGGFi arendusrahastu	10 792	9 076
EKF	116	347
ERF ja uuenduslikud meetmed	3 337	11 777
Ühtekuuluvusfond	1 557	980
ISPA	74	3
ESF	2 182	5 411
Struktuurimeetmed kokku	18 058	27 594
Muud kumuleerunud kulud:
Teadus- ja arendustegevus	1 267	1 687
Muud	3 186	2 192
Muud kokku	4 453	3 879
Kumuleerunud kulud kokku	66 326	76 435

Üldine suundumus on struktuurimeetmete kulude vähenemisele, sest 2000.–2006. aasta programmid on nüüd jõudnud lõpetamisjärku.

Ettemakstud tulu suur summa 31. detsembri 2009. aasta seisuga tulenes kahe liikmesriigi tehtud 2010. aasta omavahendite osamaksude ettemaksetest.

NETOVARA JA RESERVID

2.19 RESERVID

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Õiglase väärtuse reserv	(61)	69
Muud reservid:
Tagatisfond	1 746	1 472
Ümberhindlusreserv	57	57
Laenude võtmise ja andmise tehingud	1 525	1 511
Muud	217	214
Kokku	3 545	3 254
Kokku	3 484	3 323

2.19.1 Õiglase väärtuse reserv

Raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse müügivalmis varade õiglase väärtuse korrigeerimist õiglase väärtuse reservi kaudu. 2010. aastal kasutati õiglase väärtuse reservi 48 miljoni euro ulatuses summasid, mis kajastati tulemiaruandes seoses müügivalmis varadega.

2.19.2 Muud reservid

Tagatisfond

Tagatisfondi tegevuse kohta vaata ka lisa 2.3.3. See reserv kajastab fondi tagatavate summade 9 % suurust sihtsummat, mille hoidmine varana on nõutav.

Ümberhindlusreserv

Ümberhindlusreserv hõlmab kinnisvara ja seadmete ümberhindlust. Eelarveaasta lõpu 57 miljoni euro suurune saldo on seotud komisjonile kuuluva maa ja hoonete ümberhindamisega, mis teostati veel enne uutele raamatupidamiseeskirjadele üleminekut.

Laenude võtmise ja andmise tehingute reserv

Siin kajastatud summa seondub likvideeritava ESTÜ söe ja terase teadusfondi varade reserviga. Kõnealune reserv moodustati ESTÜ likvideerimise raames.

2.20 LIIKMESRIIKIDELT SISSENÕUTAVAD SUMMAD

miljonites eurodes
	Summa
Liikmesriikidelt sissenõutavad summad 31. detsembri 2009. aasta seisuga (ümber arvutatud)	45 601
2009. aasta eelarve ülejäägi tagasimaksmine liikmesriikidele	2 254
Muutused tagatisfondi reservis	273
Muud muutused reservis	21
Likvideeritav ESTÜ: 2009. aasta majandustulemuse ümberpaigutamine reservide alla	14
Eelarveaasta tulem (ülejääk)	(17 232)
Liikmesriikidelt sissenõutavad summad 31. detsembri 2010. aasta seisuga kokku	30 931
Jaotub järgmiselt:
Töötajahüvitised	37 172
Muud summad	(6 241)

Selle summa saamiseks, mida ei ole liigitatud nõudeks liikmesriikidele, on varasematest eelarveaastatest tulenev kumuleerunud puudujääk (48 163 miljonit eurot) tasaarvestatud 2010. aasta majandustegevuse ülejäägiga (17 232 miljonit eurot). „Liikmesriikidelt sissenõutavate summade” eesmärk on kajastada tegelikku seisu iga-aastases eelarve täitmise menetluses, mille raames rahastatakse mitmeaastaseid meetmeid. Reserve (3 484 miljonit eurot), mida tuleb kasutada kooskõlas nende jaoks ettenähtud spetsiaalsete määruste ja eeskirjadega, ei ole sel eesmärgil teadlikult arvesse võetud.

Põhimõtteliselt kajastab kõnealune summa seda osa ELi kuni 31. detsembrini 2010 kantud kuludest, mida tuleb rahastada tulevastest eelarvetest. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt kajastatakse aastal N paljusid kulusid, mis tegelikult võidakse tasuda alles aastal N+1 ning rahastada aasta N+1 eelarvest. Kuna sellised kulud arvatakse raamatupidamisarvestuses kohustuste hulka ning asjaomaseid summasid rahastatakse tulevastest eelarvetest, ületavad kohustused eelarveaasta lõpu seisuga märkimisväärselt varasid. Kõige enam esiletõstmist väärivad summad on seotud EAGFi tegevusega. Liikmesriikidele 2010. aasta 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini kestnud ajavahemiku eest tasumisele kuuluvate maksete summa moodustas 33 miljardit eurot. Enamiku sissenõutavatest summadest maksavad liikmesriigid tegelikult vähem kui 12 kuu jooksul pärast kõnealuse eelarveaasta lõppu järgmise aasta eelarve raames.

Põhimõtteliselt makstakse ainult töötajahüvitiste kohustused, mis komisjonil on oma töötajate ees, välja pikema perioodi jooksul; sealjuures tuleks märkida, et pensionimaksete rahastamist iga-aastastest eelarvetest tagavad liikmesriigid. Üksnes teabe huvides on allpool esitatud tulevaste töötajahüvitiste maksete jaotumise prognoos:

miljonites eurodes
	Summa
Lühiajalised kohustused: 2011. aastal tasumisele kuuluvad summad	1 278
Pikaajalised kohustused: pärast 2011. aastat tasumisele kuuluvad summad	35 894
Töötajahüvitiste kohustused 31.12.2010 seisuga kokku	37 172

Liikmesriikidelt sissenõutavad summad vähenesid eelneva aastaga võrreldes 14,7 miljardi euro võrra. Vähenemine oli tingitud peamiselt järgnevast: 1) kreditoorse võlgnevuse vähenemisest 9,4 miljardi euro võrra (vt lisa 2.18); 2) lühiajaliste finantskohustuste suurenemisest 2 miljardi euro võrra (vt lisa 2.17); 3) pikaajaliste eelmaksete suurenemisest 2,6 miljardi euro võrra ja 4) lühiajaliste nõuete suurenemisest 4,6 miljardi euro võrra (vt lisa 2.10).

Tuleb aga märkida, et eespool kirjeldatu ei mõjuta eelarve täitmise tulemust – eelarve tulud peaksid alati võrduma eelarve kuludega või neid ületama ning võimalik tulude ülejääk tagastatakse liikmesriikidele.

3. TULEMIARUANDE LISAD

3.1 TULU OMAVAHENDITEST JA OSAMAKSUDEST

miljonites eurodes
	Lisa	2010	2009
Tulu omavahenditest:	3.1.1
Kogurahvatulu põhised omavahendid		91 178	81 978
Käibemaksupõhised omavahendid		12 517	12 795
Traditsioonilised omavahendid:
Tollimaksud		16 065	14 002
Suhkrumaksud		150	130
Traditsioonilised omavahendid kokku		16 215	14 132
Eelarve korrigeerimine	3.1.2	2 135	1 399
Kolmandate riikide (sh EFTA riigid) osamaksud		283	233
Kokku		122 328	110 537

Tulu omavahenditest on Euroopa Liidu põhitegevustulude peamine osa. Seega rahastatakse kulusid valdavalt omavahenditest, muu tulu moodustab vaid väikse osa kogu rahastamisest.

3.1.1 Tulu omavahenditest

Omavahendite liike on kolm: traditsioonilised omavahendid, käibemaksupõhised omavahendid ja kogurahvatulu põhised omavahendid. Traditsioonilised omavahendid koosnevad omakorda suhkru- ja tollimaksudest. Omavahendite süsteemi kuulub ka eelarvetasakaalu hälvete (Ühendkuningriigi tagasimakse) korrigeerimise mehhanism ning Madalmaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulul põhineva iga-aastase brutomakse vähendamine. Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuludena endale 25 % traditsioonilistest omavahenditest; eespool osutatud summad on juba näidatud kõnealuse mahaarvamise võrra väiksematena.

2009. aastaga võrreldes on kogurahvatulu põhistest omavahenditest saadud tulu suurenenud 9,2 miljardi euro võrra, mis peegeldab vajadust rahastada 2010. aastal suuremaid maksete assigneeringuid. Tollimaksud suurenesid peamiselt impordi kasvu tõttu 2 miljardi euro võrra.

3.1.2 Eelarve korrigeerimine

Eelarve korrigeerimise summa hulka kuulub 2009. aasta eelarve ülejääk (2 254 miljonit eurot), mis makstakse liikmesriikidele kaudselt tagasi, vähendades selle võrra omavahendite summat, mille nad peavad järgmisel eelarveaastal ELile üle kandma; seega on tegemist 2010. eelarveaasta tuluga. Lisaks võimaldatakse Ühendkuningriigile 2007. aasta otsuse kohaselt eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimist. Kuna kõnealust summat rahastavad teised liikmesriigid, peaks netomõju eelarve täitmise tulemusele ja eelarveaasta tulemile puuduma. Ometi kirjendati selles rubriigis 112 miljoni euro suurune summa, mis tuleneb erinevustest eelarve koostamise eesmärkidel kasutatud euro vahetuskursside (vt määruse nr 1150/2000 artikli 10 lõige 3) ja nende vahetuskursside vahel, mis kehtisid ajal, mil majandus- ja rahaliitu (EMU) mittekuuluvad liikmesriigid tegelikult oma maksed tegid.

3.2 MUUD PÕHITEGEVUSTULUD

miljonites eurodes
	Lisa	2010	2009
Trahvid	3.2.1	3 077	2 648
Põllumajandusmaksud	3.2.2	25	705
Kulude sissenõudmine:	3.2.3
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine		49	63
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine		11	6
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		71	41
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega		1 776	1 066
Kokku		1 907	1 176
Tulu haldustegevusest:	3.2.4
Töötajad		1 073	1 010
Kinnisvara ja seadmetega seonduv tulu		13	33
Muu tulu haldustegevusest		121	165
Kokku		1 207	1 208
Mitmesugused põhitegevustulud:	3.2.5
Korrigeerimised / riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid		157	150
Kasum vahetuskursierinevustest		460	618
Muud		1 355	1 027
Kokku		1 972	1 795
Kokku		8 188	7 532

3.2.1 Trahvid

See tulu seondub trahvidega, mille komisjon on määranud konkurentsieeskirjade rikkumise eest. Nõuded ja nendega seotud tulu kajastatakse pärast seda, kui komisjoni trahvi määramise otsus on vastu võetud ja adressaati on sellest ametlikult teavitatud.

3.2.2 Põllumajandusmaksud

Kõnealused summad seonduvad piimamaksudega summas 25 miljonit eurot (2009. aastal piimamaksud summas 99 miljonit eurot ja suhkrumaksud summas 606 miljonit eurot). Piimamaksud kujutavad endast turukorralduse vahendit, mille eesmärk on karistada oma kvoote ületanud piimatootjaid. Kuna need ei ole seotud komisjoni tehtud eelnevate maksetega, siis praktikas käsitletakse neid sihtotstarbelise tuluna. Toimumas on piimakvootide järkjärguline kaotamine, mis selgitab ka piimamaksudest saadud tulu jätkuvat vähenemist. Alates 2008./2009. põllumajandusaastast suurendatakse kvoote igal aastal 1 % võrra kuni nende kaotamiseni 2015. aastal.

Suhkrumaksud seonduvad suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondiga, mille abil suhkrusektori reformi raames on alandatud suhkru hinda siseturul, et vähendada ELi hinna ja rahvusvahelise hinna vahet. Selleks et õhutada madalama konkurentsivõimega suhkrutootjaid turult lahkuma, loodi oma tegevust ise rahastav ümberkorraldusfond, mida rahastatakse suhkrutootjatele pandud ajutisest maksust saadavast tulust, mida käsitletakse sihtotstarbelise tuluna. Kuigi selle kava raames jätkatakse maksete tegemist kuni 2012. aasta septembrini, on liikmesriigid 31. detsembri 2009. aasta seisuga juba deklareerinud kogu suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondiga seonduva tulu ja seetõttu võrdub 2010. aasta tulu nulliga.

3.2.3 Kulude sissenõudmine

Selles rubriigis on kajastatud komisjoni välja antud sissenõudekorraldused ja järgnevatest maksetest tehtud mahaarvamised, mis on kirjendatud komisjoni raamatupidamissüsteemis ja esitatud eelnevalt üldeelarvest väljamakstud kulude sissenõudmiseks kas kontrolli, lõpetatud auditi või rahastamiskõlblikkuse analüüsi alusel, ning liikmesriikide välja antud sissenõudekorraldused, mis on esitatud EAGFi kuludest abisaajatele. Siin on kajastatud ka eelneva eelarveaasta lõpu viitlaekumiste prognooside muutusi võrreldes aruandeaasta lõpu omadega. ELi kulude sissenõudmine ei kajastu selles rubriigis siiski täies ulatuses, eelkõige selliste oluliste kuluvaldkondade puhul nagu struktuurimeetmed, mille puhul rahastamiskõlbmatute summade tagastamise tagamiseks rakendatakse erikorda, mis enamikul juhtudel ei hõlma sissenõudekorralduse väljaandmist. ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt ei ole tuluna kajastatud ka eelmaksete sissenõudmisi.

Suurim siin kajastatud summa on 1 775 miljonit eurot, mis seondub eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega ning koosneb Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga (EAGF) seonduvast 1 331 miljonist eurost, maaelu arengu ajutise rahastamisvahendiga (TRDI) seonduvast 19 miljonist eurost, SAPARDiga seonduvast 146 miljonist eurost ja struktuurimeetmetega seonduvast 279 miljonist eurost.

a) Põllumajandus: EAGF

Selles rubriigis kirjendatud EAGFi eelarveaasta tulud moodustavad 1 331 miljonit eurot ning koosnevad järgnevast:

—	eelarveaasta jooksul tehtud otsustest tulenevad vastavuskorrektsioonid summas 1 032 miljonit eurot;

—

pettuse ja eeskirjade eiramise juhtumid summas 299 miljonit eurot, mis koosneb järgnevast: liikmesriikide deklareeritud ja eelarveaasta jooksul sisse nõutud tagasimaksed summas 178 miljonit, millele on liidetud eelarveaasta lõpu seisuga pettuse ja eeskirjade eiramisega seoses sissenõudmisele kuuluvate, kuid veel tagasimaksmata liikmesriikide deklareeritud summade suurenemine 121 miljoni euro võrra (1 130 miljonit eurot, millest on lahutatud 2010. aasta lõpus tehtud 382 miljoni euro suurune allahindlusega seoses tehtud korrigeerimine, võrreldes 627 miljoni euroga 2009. eelarveaasta lõpus), vt ka lisa 2.10.2.

b) Struktuurimeetmed

Selles rubriigis kajastatud struktuurimeetmete raames kantud kulude sissenõudmine moodustas 279 miljonit eurot (2009. aastal 613 miljonit eurot). Peamised siia alamrubriiki kuuluvad summad on sissenõudekorraldused, mille komisjon on välja andnud eelnevatel eelarveaastatel alusetult makstud kulude sissenõudmiseks summas 610 miljonit eurot, ja viitlaekumiste vähenemine eelarveaasta lõpu seisuga summas 377 miljonit eurot.

Sissenõudekorraldused antakse välja ainult järgmistel juhtudel:

—	ametlike finantskorrektsiooni otsuste puhul, mille komisjon on vastu võtnud pärast selliste kulude leidmist liikmesriigi nõutavates summades, mis on kantud eeskirju eirates;

—

programmi lõpetamisel tehtavate ja ELi toetuse vähendamiseni viivate korrigeerimiste puhul, kui liikmesriik ei ole deklareerinud piisavaid rahastamiskõlblikke kulusid, mis põhjendaksid kõiki juba tehtud eelmakseid ja vahemakseid; selliste toimingute jaoks ei ole vaja komisjoni ametlikku otsust, kui liikmesriik need heaks kiidab;

—	programmi lõpetamise järel sissenõutud summade puhul, mis makstakse tagasi pärast programmi lõpetamise ajal pooleli olnud kohtumenetluste lõpuleviimist.

Struktuurimeetmetega seoses välja antud muud sissenõudekorraldused käsitlevad eelmaksete tagasinõudmist. Kõnealused summad on näidatud tuluna, kuid kantud bilansi eelmaksete rubriiki.

3.2.4 Tulu haldustegevusest

See tulu tuleneb personali palkadest tehtud mahaarvamistest ja koosneb peamiselt kahest summast – pensionimaksetest ja tulude maksustamisest.

3.2.5 Mitmesugused põhitegevustulud

Kirjendatud summast 430 miljonit eurot (2009. aastal 376 miljonit eurot) on saadud läbirääkijariikidelt. Selle rubriigi alla kuulub ka kasum vahetuskursierinevustest (välja arvatud finantstegevusest, mida on käsitletud lisas 3.5). Kasum tekib igapäevase tegevuse ja selle raames muus valuutas kui eurodes tehtavate tehingute käigus ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on nõutav raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. Nimetatud kasum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kasumit. Eelarveaasta jooksul saadi vahetuskursierinevustest 21 miljoni euro suurune netokasum (2009. aastal 185 miljonit eurot).

3.3 HALDUSKULUD

miljonites eurodes
	2010	2009
Personalikulud	5 171	4 898
Amortisatsioon ja väärtuse langus	384	436
Muud halduskulud	3 059	2 799
Kokku	8 614	8 133

Siia kuuluvad ELi tegevuse käigus kantud halduskulud, mis hõlmavad personalikulusid, amortisatsiooni ning muid institutsioonide ja ametite toimimisega seonduvaid kulusid (nt üürikulud, hoolduskulud, varud, koolituskulud jne).

3.4 PÕHITEGEVUSKULUD

miljonites eurodes
	Lisa	2010	2009 (ümberarvutatud)
Peamised põhitegevuskulud:	3.4.1
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine		10 123	8 744
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine		4 045	3 605
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		933	137
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega		85 432	87 251
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega		1 868	1 655
Kokku		102 401	101 392
Muud põhitegevuskulud:	3.4.2
Korrigeerimised / riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid		68	199
Kahjum vahetuskursierinevustest		439	432
Muud		856	481
Kokku		1 363	1 112
Kokku		103 764	102 504

3.4.1 Peamised põhitegevuskulud

Euroopa Liidu põhitegevuskulud hõlmavad finantsraamistiku eri rubriike ja esinevad eri vormis olenevalt sellest, kuidas raha välja makstakse ja millist eelarve täitmise viisi kasutatakse. Enamiku kulude puhul rakendatakse eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, millega kaasneb ülesannete delegeerimine liikmesriikidele; siia kuuluvad näiteks sellised valdkonnad nagu EAGFi kulud ja mitmesuguste struktuurimeetmete (Regionaalarengu Fond, Sotsiaalfond, Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Ühtekuuluvusfond ja Kalandusfond) kaudu rahastatav tegevus.

Eelarve täitmise puhul koostöös liikmesriikidega tuleneb vähenemine 2010. aastal peamiselt ajavahemiku 2000–2006 programmide lõpetamisest (Euroopa Sotsiaalfond) ja asjaolust, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul on täitmine 2010. aastal eelneva aastaga võrreldes kahanenud. Seda vähenemist kompenseerivad osaliselt 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi struktuurimeetmed, mis aeglase käivitumise järel saavutasid 2009. aastal juba oodatud taseme. Tsentraliseeritud eelarve täitmise raames kantud kulude suurenemine tuleneb teadus- ja arendustegevuse meetmetest.

Nagu lisas 2.5.2 selgitatud, muutis komisjon 2010. aastal raamatupidamispõhimõtteid, mida ta kohaldab teatavate ühtekuuluvus- ja maaelu arengu meetmete puhul. Kuna asjaomased summad on olulised, tuli komisjonil oma raamatupidamiseeskirjade kohaselt 2009. aasta arvandmed ümber arvutada, et andmed oleksid võrreldavad ja näitaksid olukorda sellisena, nagu see oleks välja näinud, kui eelmisel aastal oleks järgitud samasugust raamatupidamislikku käsitlust. Kõnealuse ümberarvutamise mõju algselt esitatud 2009. aasta tulemiaruandele on näidatud järgmises tabelis:

miljonites eurodes
	2009. aasta raamatupidamise aastaaruande algsed andmed	Raamatupidamispõhimõtete muutmise mõju	2009. aasta raamatupidamise aastaaruande ümberarvutatud andmed
Põhitegevustulud	118 069	—	118 069
Põhitegevuskulud:
Peamised põhitegevuskulud:
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	(89 681)	2 430	(87 251)
Põhitegevuskulud kokku	(113 067)	2 430	(110 637)
Põhitegevuse ülejääk	5 002	2 430	7 432
Eelarveaasta tulem	4 457	2 430	6 887

3.4.2 Muud põhitegevuskulud

Kahjum vahetuskursierinevustest (välja arvatud finantstegevusest, mida on käsitletud lisas 3.6) tekib igapäevasest tegevusest ja selle raames muus valuutas kui eurodes tehtavatest tehingutest ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on vajalik raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. Nimetatud kahjum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kahjumit.

Alamrubriigis „muud” toimus komisjoni võlglaste mahakantud summade märkimisväärne suurenemine - 365 miljonit eurot, võrreldes 26 miljoni euroga 2009. aastal. See tuleneb peamiselt spetsiifilistest vähendustest, mis tehti seoses trahviotsustega (273 miljonit eurot) ning EAGFi ja maaelu arengu allahindlustega, mis kokku moodustasid 82 miljonit eurot.

Teadus- ja arendustegevuse kulud:

2010. aastal kirjendati järgmised kulud:

miljonites eurodes
	2010
Teadusuuringute kulud	295
Kapitaliseerimata arendustegevuse kulud	157
Kuluna kajastatud	452

3.5 FINANTSTULUD

miljonites eurodes
	2010	2009
Dividenditulu	1	14
Intressitulu:
Eelmaksetelt	42	59
Viivised hilinenud maksetelt	382	132
Vahetuslepingutelt	0	2
Müügivalmis varadelt	100	100
Antud laenudelt	394	265
Rahalt ja raha ekvivalentidelt	110	158
Muud	2	3
Vahesumma	1 030	719
Muu finantstulu:
Realiseeritud kasum finantsvarade müügist	11	10
Muud	83	76
Vahesumma	94	86
Nüüdisväärtuse korrigeerimised	1	10
Kasum vahetuskursierinevustest	52	6
Kokku	1 178	835

3.6 FINANTSKULUD

miljonites eurodes
	2010	2009
Intressikulud:
Liisingult	93	95
Vahetuslepingutelt	0	2
Võetud laenudelt	380	248
Muud	23	20
Vahesumma	496	365
Muud finantskulud:
Finantsriskide katteks eraldatud vahendite korrigeerimised	60	39
Finantstasud eelarvevahenditelt	55	73
Müügivalmis finantsvarade väärtuse langusest tingitud kahjum	5	15
Realiseeritud kahjum finantsvarade müügist	1	0
Muud	42	57
Vahesumma	163	184
Kahjum vahetuskursierinevustest	2	45
Kokku	661	594

3.7 OSA ÜHIS- JA SIDUSETTEVÕTETE NETOPUUDUJÄÄGIS

Raamatupidamisarvestuses rakendatava kapitaliosaluse meetodi kohaselt kajastab EL tulemiaruandes oma osa ühis- ja sidusettevõtete netopuudujäägis (vt lisad 2.3.1 ja 2.3.2).

3.8 MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

2010. aastal on tulemiaruandes kajastatud 129 597 miljoni euro suurune tulu mittekaubanduslikest tehingutest.

3.9 SEGMENDIARUANDLUS

Segmendiaruandes on esitatud põhitegevustulude ja -kulude jaotumine poliitikavaldkondade lõikes, võttes aluseks komisjonisisese tegevuspõhise eelarvestruktuuri. Poliitikavaldkonnad võib rühmitada kolme suurema rubriigi alla – tegevus Euroopa Liidus, tegevus väljaspool Euroopa Liitu ning teenused ja muud.

„Tegevus Euroopa Liidus” on neist rubriikidest mahukaim, hõlmates paljusid Euroopa Liidu sisepoliitikavaldkondi. „Tegevus väljaspool Euroopa Liitu” käsitleb väljaspool ELi rakendatavaid poliitikavaldkondi, näiteks kaubandust ja abi. „Teenused ja muu” on sise- ja horisontaalne tegevus, mis on vajalik ELi institutsioonide ja asutuste toimimiseks.

Tähele tuleks panna, et omavahendeid ja osamaksusid ei ole eri tegevusliikide vahel ära jaotatud, sest neid arvutavad, koguvad ja haldavad komisjoni kesktalitused. Need andmed on siin esitatud võrdluseks tulemiaruandes esitatud netotulemiga.

SEGMENDIARUANDLUS - KOKKUVÕTE

miljonites eurodes
	Tegevus ELis	Tegevus väljaspool ELi	Teenused ja muu	Likvideeritav ESTÜ	Teised institutsioonid	Konsolideeri-misest tulenevad elimineerimised	KOKKU
Muud põhitegevustulud:
Trahvid	3 077	0	0	0	0	0	3 077
Põllumajandusmaksud	25	0	0	0	0	0	25
Kulude sissenõudmine	1 849	89	1	0	0	(32)	1 907
Tulu haldustegevusest	60	36	912	0	347	(148)	1 207
Muud põhitegevustulud	2 445	10	575	3	1	(1 062)	1 972
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	7 456	135	1 488	3	348	(1 242)	8 188
Halduskulud:
Personalikulud	(1 945)	(824)	(1 073)	0	(1 353)	24	(5 171)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	(88)	(13)	(119)	0	(164)	0	(384)
Muud halduskulud	(904)	(318)	(902)	0	( 1 234)	299	(3 059)
	(2 937)	(1 155)	(2 094)	0	(2 751)	323	(8 614)
Põhitegevuskulud:
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(7 115)	(3 597)	(180)	0	0	769	(10 123)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	(3 821)	(213)	(45)	0	0	34	(4 045)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	(113)	(820)	0	0	0	0	(933)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	(85 173)	(29)	(230)	0	0	0	(85 432)
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	(382)	(1 486)	0	0	0	0	(1 868)
Muud põhitegevuskulud	(947)	(23)	(448)	(59)	(2)	116	(1 363)
	(97 551)	(6 168)	(903)	(59)	(2)	919	(103 764)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(100 488)	(7 323)	(2 997)	(59)	(2 753)	1 242	(112 378)
Neto põhitegevuskulud	(93 032)	(7 188)	(1 509)	(56)	(2 405)	0	(104 190)
Tulu omavahenditest ja osamaksudest							122 328
Põhitegevuse ülejääk							18 138
Finantstulu (neto)							517
Muudatused töötajahüvitiste kohustustes							(1 003)
Osa sidus- ja ühisettevõtete kasumis/kahjumis							(420)
Eelarveaasta tulem							17 232

SEGMENDIARUANDLUS – TEGEVUS ELis

miljonites eurodes
	Majandus- ja rahandusvaldkond	Ettevõtlus ja tööstus	Konkurents	Tööhõive	Põllumajandus	Transport ja energeetika	Keskkond	Teadusuuringud	Infoühiskond
Muud põhitegevustulud:
Trahvid	0	12	3 065	0	0	0	0	0	0
Põllumajandusmaksud	0	0	0	0	25	0	0	0	0
Kulude sissenõudmine	0	1	0	15	1 603	12	1	32	14
Tulu haldustegevusest	0	0	0	0	0	1	1	1	1
Muud põhitegevustulud	4	402	0	39	135	184	39	624	7
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	4	415	3 065	54	1 763	197	41	657	22
Halduskulud:	(57)	(178)	(82)	(108)	(115)	(268)	(110)	(391)	(125)
Personalikulud	(51)	(128)	(75)	(82)	(95)	(190)	(80)	(218)	(102)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	0	(8)	0	(0)	0	(11)	(1)	(2)	0
Muud halduskulud	(6)	(42)	(7)	(26)	(20)	(67)	(29)	(171)	(23)
Põhitegevuskulud:	(105)	(650)	(305)	(6 077)	(56 176)	(3 328)	(224)	(3 238)	(1 107)
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(105)	(347)	1	(176)	(31)	(1 312)	(207)	(2 436)	(1 179)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	0	(90)	0	(7)	0	(1 750)	0	(714)	78
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	(24)	0	(5)	0	0	0
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	0	0	0	(5 850)	(56 037)	0	0	0	0
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	0	(166)	0	(3)	0	(197)	0	0	0
Muud põhitegevuskulud	0	(47)	(306)	(17)	(108)	(64)	(17)	(88)	(6)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(162)	(829)	(387)	(6 185)	(56 291)	(3 596)	(333)	(3 630)	(1 231)
Neto põhitegevuskulud	(158)	(414)	2 678	(6 131)	(54 528)	(3 399)	(292)	(2 973)	(1 209)
	Teadusuuringute Ühiskeskus	Kalandus	Siseturg	Regionaalpoliitika	Maksukorraldus ja tolliliit	Haridus ja kultuur	Tervise- ja tarbijakaitse	Õigus, vabadus ja turvalisus	Tegevus ELis kokku
Muud põhitegevustulud:
Trahvid	0	0	0	0	0	0	0	0	3 077
Põllumajandusmaksud	0	0	0	0	0	0	0	0	25
Kulude sissenõudmine	0	9	0	150	0	9	1	2	1 849
Tulu haldustegevusest	38	0	0	0	0	0	9	9	60
Muud põhitegevustulud	77	7	174	1	0	166	337	249	2 445
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	115	16	174	151	0	175	347	260	7 456
Halduskulud:	(341)	(44)	(162)	(71)	(94)	(195)	(323)	(273)	(2 937)
Personalikulud	(242)	(35)	(113)	(59)	(38)	(100)	(197)	(140)	(1 945)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	(27)	0	(4)	0	(2)	(1)	(24)	(8)	(88)
Muud halduskulud	(72)	(9)	(45)	(12)	(54)	(94)	(102)	(125)	(904)
Põhitegevuskulud:	(85)	(523)	(51)	(22 677)	(16)	(1 445)	(615)	(929)	(97 551)
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(63)	(254)	(10)	(46)	(16)	(175)	(411)	(348)	(7 115)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	(8)	0	(1 254)	(76)	0	(3 821)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	(84)	0	0	0	0	(113)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	0	(267)	0	(22 524)	0	0	0	(495)	(85 173)
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	0	0	0	(15)	0	(1)	0	0	(382)
Muud põhitegevuskulud	(22)	(2)	(41)	0	0	(15)	(128)	(86)	(947)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(426)	(567)	(213)	(22 748)	(110)	(1 640)	(938)	(1 202)	(100 488)
Neto põhitegevuskulud	(311)	(551)	(39)	(22 597)	(110)	(1 465)	(591)	(942)	(93 032)

SEGMENDIARUANDLUS – TEGEVUS VÄLJASPOOL ELi

miljonites eurodes
	Välissuhted	Kaubandus	Arenguabi	Laienemine	Humanitaarabi	Tegevus väljaspool ELi kokku
Muud põhitegevustulud:
Kulude sissenõudmine	15	0	10	61	3	89
Tulu haldustegevusest	36	0	0	0	0	36
Muud põhitegevustulud	5	0	1	5	(1)	10
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	56	0	11	66	2	135
Halduskulud:	(862)	(57)	(165)	(44)	(27)	(1 155)
Personalikulud	(577)	(49)	(144)	(37)	(17)	(824)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	(13)	0	0	0	0	(13)
Muud halduskulud	(272)	(8)	(21)	(7)	(10)	(318)
Põhitegevuskulud:	(2 766)	(7)	(1 387)	(1 063)	(945)	(6 168)
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(1 722)	(5)	(866)	(531)	(473)	(3 597)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	(171)	0	(16)	(26)	0	(213)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	(259)	0	(95)	(466)	0	(820)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	(29)	0	0	0	0	(29)
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	(574)	(2)	(405)	(38)	(467)	(1 486)
Muud põhitegevuskulud	(11)	0	(5)	(2)	(5)	(23)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(3 628)	(64)	(1 552)	(1 107)	(972)	(7 323)
Neto põhitegevuskulud	(3 572)	(64)	(1 541)	(1 041)	(970)	(7 188)

SEGMENDIARUANDLUS – TEENUSED JA MUU

miljonites eurodes
	Press ja teabevahetus	Pettustevastane Amet	Koordinee-rimine	Personal ja haldus	Eurostat	Eelarve	Audit	Keeletalitused	Muu	Teenused ja muu kokku
Muud põhitegevustulud:
Kulude sissenõudmine	1	0	0	0	0	0	0	0	0	1
Tulu haldustegevusest	2	5	0	764	0	51	0	90	0	912
Muud põhitegevustulud	(2)	(1)	8	25	0	37	0	53	455	575
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	1	4	8	789	0	88	0	143	455	1 488
Halduskulud:	(108)	(54)	(168)	(1 260)	(85)	(52)	(10)	(403)	46	(2 094)
Personalikulud	(67)	(38)	(140)	(448)	(62)	(39)	(9)	(316)	46	(1.073)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	(2)	(1)	0	(114)	0	0	0	(2)	0	(119)
Muud halduskulud	(39)	(15)	(28)	(698)	(23)	(13)	(1)	(85)	0	(902)
Põhitegevuskulud:	(136)	(17)	(2)	(32)	(37)	(234)	0	(15)	(430)	(903)
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(91)	(17)	(1)	(30)	(37)	(4)	0	0	0	(180)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	(45)	0	0	0	0	0	0	0	0	(45)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	0	0	0	0	0	(230)	0	0	0	(230)
Muud põhitegevuskulud	0	0	(1)	(2)	0	0	0	(15)	(430)	(448)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(244)	(71)	(170)	(1 292)	(122)	(286)	(10)	(418)	(384)	(2 997)
Neto põhitegevuskulud	(243)	(67)	(162)	(503)	(122)	(198)	(10)	(275)	71	(1 509)

4. RAHAVOOGUDE ARUANDE LISAD

4.1 RAHAVOOGUDE ARUANDE EESMÄRK JA KOOSTAMINE

Teavet rahavoogude kohta kasutatakse alusena selle hindamisel, milline on ELi raha ja raha ekvivalentide loomise suutlikkus ja millised on ELi vajadused nende rahavoogude kasutamisel.

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. See tähendab, et eelarveaasta netoülejääki või -puudujääki korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud, varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest tulenevad viitvõlad või ettemaksed ning investeerimistegevuse rahavoogudega seotud tulud või kulud.

Välisvaluutatehingutest tekkinud rahavood kirjendatakse Euroopa Liidu aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta vahelist vahetuskurssi.

Esitatud rahavoogude aruandes on perioodi rahavood kajastatud liigitatuna rahavoogudeks põhitegevusest ja investeerimistegevusest (finantseerimistegevus ELil puudub).

4.2 PÕHITEGEVUS

Põhitegevus on ELi igasugune tegevus, välja arvatud investeerimistegevus. See moodustab suurema osa läbiviidud tegevusest. Abisaajatele antud laene (ja võimalikke nendega seoses võetud laene) ei käsitata investeerimistegevusena (ega finantseerimistegevusena), sest need antakse üldiste eesmärkide täitmise ja seega ELi igapäevase tegevuse raames. Põhitegevus hõlmab ka investeeringuid, mis on seotud näiteks EIFi, EBRD ja riskikapitali fondidega. Seda põhjusel, et nimetatud tegevuse eesmärk on osaleda poliitiliseks eesmärgiks seatud tulemuste saavutamises.

4.3 INVESTEERIMISTEGEVUS

Investeerimistegevus on immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete soetamine ja võõrandamine ning raha ekvivalentide all kajastamata muude investeeringute soetamine ja võõrandamine. Investeerimistegevus ei hõlma abisaajatele antud laene. Eesmärk on kajastada ELi tehtud tegelikke investeeringuid.

Tuleb märkida, et komisjoni hoitavatest raha ja raha ekvivalentide saldodest 9 080 miljonit eurot ei ole ELi jaoks kasutamiseks kättesaadavad. See on raha, mis on saadud määratud trahvidest, mille puhul teine pool on trahvi määramise vaidlustanud. Need summad on selgelt kajastatud „piirangutega rahana” lisas 2.11.

5. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED NING MUUD AVALDATAVAD ANDMED

TINGIMUSLIKUD VARAD

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Saadud tagatised:
Täitmistagatised	301	252
Muud tagatised	30	27
Muud tingimuslikud varad	8	18
Tingimuslikud varad kokku	339	297

Mõnikord nõutakse täitmistagatisi tagamaks, et ELi rahastamisest abi saajad täidavad oma kohustusi, mis tulenevad ELiga sõlmitud lepingutest. Muud tingimuslikud varad seonduvad peamiselt komisjoni hoonetega seotud maksude tagasimaksmisega.

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2010	31.12.2009
Antud tagatised	5.1	22 171	19 330
Trahvid – Euroopa Kohtule esitatud kaebused	5.2	9 627	11 969
EAGF – pooleliolevad kohtuasjad	5.3	1 772	1 945
Kohtuasjade ja muude vaidlustega seonduvad summad	5.4	458	416
Muud tingimuslikud kohustused	5.5	4	12
Tingimuslikud kohustused kokku		34 032	33 672
Kõiki tingimuslikke kohustusi rahastatakse vajaduse tekkimisel ELi eelarvest tulevastel aastatel.

5.1 ANTUD TAGATISED

5.1.1 Tagatised Euroopa Investeerimispanga (EIP) omavahenditest antud laenudele

miljonites eurodes
	Jagatud riskid 31.12.2010 seisuga	Jagamata riskid 31.12.2010 seisuga		Võlgnevuse saldo 31.12.2010 seisuga kokku	Võlgnevuse saldo 31.12.2009 seisuga
	Jagatud riskid 31.12.2010 seisuga	Avalik-õiguslikud asutused	Era-ettevõtted	Võlgnevuse saldo 31.12.2010 seisuga kokku	Võlgnevuse saldo 31.12.2009 seisuga
65 % tagatis	3 625	12 443	2 149	18 217	14 945
70 % tagatis	87	2 132	62	2 281	2 596
75 % tagatis	0	635	60	695	850
100 % tagatis	0	683	106	789	821
Kokku Kokku	3 712	15 893	2 377	21 982	19 212

ELi eelarvest on tagatud laenud, millele EIP on alla kirjutanud ja mille ta on 31. detsembri 2010. aasta seisuga andnud oma omavahenditest kolmandatele riikidele (sealhulgas liikmesriikidele enne nende ühinemist antud laenud). Samal ajal on ELi tagatis piiratud lubatud krediidiliinide ülemmäära protsendiga: 65 %, 70 %, 75 % või 100 %. Kui ülemmäära ei ole saavutatud, katab ELi tagatis kogu summa. 31. detsembri 2010. aasta seisuga moodustas laenujääk kokku 21 982 miljonit eurot, mis kujutab endast ELi maksimumriski.

ELi eelarvetagatisega kaetud laenudele saab EIP tagatisi ka kolmandatelt isikutelt (riikidelt, avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt finantseerimisasutustelt); neil juhtudel on komisjon teisena vastutav garant. ELi eelarvetagatisega on kaetud üksnes „jagatud riskide” rubriigi raames antud tagatiste poliitiline risk. EIP katab muud riskid, kui esimesena vastutav garant ei täida võetud kohustusi. Kui esimesena vastutav garant „jagamata riskide” rubriigi raames antud tagatiste puhul ei täida võetud kohustusi, kaetakse kõik riskid ELi eelarvest. Kui esimesena vastutav garant on avalik-õiguslik asutus, piirduvad nimetatud riskid reeglina poliitilise riskiga, kui aga tagatise on andnud finantseerimisasutus või eraettevõte, võib juhtuda, et ELi eelarvest tuleb katta ka kommertsrisk.

5.1.2 Muud antud tagatised

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Riskijagamisrahastu	161	94
TEN-T projektide laenutagamisvahend (LGTT)	11	6
MEDA: Maroko tagatised	17	17
Muud	0	1
Kokku	189	118

Riskijagamisrahastu

Riskijagamisrahastu raames makstud komisjoni osamaksu kasutatakse sellise finantsriski katteks, mis tuleneb EIP poolt rahastamiskõlblikele teadusprojektidele antud laenudest ja tagatistest. Ajavahemikuks 2007–2013 on komisjoni eelarves selleks ette nähtud kokku kuni 1 miljard eurot, millest kuni 800 miljonit eurot on ette nähtud eriprogrammi „Koostöö” ja kuni 200 miljonit eurot eriprogrammi „Võimekus” raames. EIP on võtnud kohustuse sama summa eraldamiseks.

31. detsembri 2010. aasta seisuga oli komisjon maksnud riskijagamisrahasse 515 miljonit eurot. EIP on selle investeerinud võlakirjadesse (31. detsembri 2010. aasta seisuga 419 miljonit eurot), tähtajalistesse hoiustesse (55 miljonit eurot) ja raha ekvivalentidesse (33 miljonit eurot). 2010. aasta lõpuks oli alla kirjutatud 2 212 miljoni euro suuruses summas laenulepinguid, mida tagab rahastu. 2009. aastal jäeti maksekohustused 5 miljoni euro ulatuses täitmata, millest tulenevad kulud kandis rahastu. Eespool tingimusliku kohustusena esitatud nõue summas 161 miljonit eurot kujutab endast 31. detsembri 2010. aasta seisuga kajastatud hinnangulist maksimaalset kahjumit, mida komisjon kannaks riskijagamisrahastu raames EIP antud laenude või tagatiste puhul esinevate maksekohustuste täitmata jätmise korral. See moodustab 7,3 % tagatud kogusummast. Tuleks märkida, et komisjoni kogu risk on piiratud summaga, mille ta on rahastusse maksnud.

TEN-T projektide laenutagamisvahend (LGTT)

Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektide laenutagamisvahendist (LGTT) antakse tagatisi selleks, et leevendada tuluga seotud riski TEN-T projektide algusaastatel. Eeskätt kaetakse tagatisega täielikult valmisolekukrediidiliinid, mida kasutatakse üksnes juhul, kui projekti rahavoogudest ei piisa kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade teenindamiseks. Nimetatud meetme puhul on tegemist komisjoni ja EIP ühise finantstootega ning TEN-T määruse alusel on ELi eelarvest selle jaoks sihtotstarbeliselt ette nähtud 500 miljonit eurot, mis eraldatakse ajavahemikus 2007–2013. Ka EIP eraldab selle meetme jaoks 500 miljonit eurot, nii et kogu kasutadaolev summa on 1 miljard eurot.

31. detsembri 2010. aasta seisuga oli komisjon maksnud LGTTsse 155 miljonit eurot. EIP on selle investeerinud võlakirjadesse (31. detsembri 2010. aasta seisuga 111 miljonit eurot), tähtajalistesse hoiustesse (36 miljonit eurot) ja rahasse (5 miljonit eurot). 2010. aasta lõpuks oli alla kirjutatud 140 miljoni euro suuruses summas laenulepinguid, mis on kaetud kõnealuse tagatisega. Tingimusliku kohustusena kajastatud nõue summas 11 miljonit eurot kujutab endast 31. detsembri 2010. aasta seisuga kajastatud hinnangulist maksimaalset kahjumit, mida komisjon kannaks LGTT tegevuse raames EIP poolt antud laenude puhul esinevate maksekohustuste täitmata jätmise korral. See moodustab 7,9 % tagatud kogusummast. Tuleks märkida, et komisjoni kogu risk on piiratud summaga, mille ta on sellesse meetmesse maksnud.

Riskijagamisrahastu ja LGTT laenutagamisvahendi varad on esitatud komisjoni bilansis lühiajaliste müügivalmis varadena (vt lisa 2.8) ja rahana (vt lisa 2.11).

Meda

MEDA programmi raames on komisjon loonud erifondi kaudu tagatismehhanismi, millest saavad kasu kaks Maroko organisatsiooni – Caisse Centrale de Garantie ja Fonds Dar Ad-Damane. 31. detsembri 2010. aasta seisuga on fondi maht 27 miljonit eurot, mis on esitatud raha ja raha ekvivalentide all (vt lisa 2.11). Tingimusliku kohustusena kajastatud komisjoni tagatisega on kaetud 17 miljonit eurot eespool nimetatud organisatsioonide antud laenudest.

5.2 TRAHVID

Kõnealune summa seondub trahvidega, mille komisjon on määranud konkurentsieeskirjade rikkumise eest ja mis on ajutiselt tasutud, kuid kaevatud edasi või võidakse edasi kaevata. Asjaomast summat kajastatakse tingimusliku kohustusena seni, kuni juhtumi kohta on vastu võetud lõplik Euroopa Kohtu otsus. Ajutistelt maksetelt kogunenud intressid (561 miljonit eurot) kuuluvad eelarveaasta tulemi hulka ja on samuti kajastatud tingimusliku kohustusena, et peegeldada ebakindlust seoses nimetatud summade kuuluvusega komisjonile.

5.3 EAGF - POOLELIOLEVAD KOHTUASJAD

Siin on kajastatud sellised tingimuslikud kohustused liikmesriikide ees, mis on seotud EAGFi vastavusotsustega, mille suhtes Euroopa Kohus ei ole veel kohtuotsust teinud. Kohustuse lõplik summa ja aasta, mil rahuldatud kaebuse mõju kantakse eelarvesse, oleneb Euroopa Kohtus toimuva menetluse kestusest. Tõenäoliselt tasumisele kuuluvate summade prognoos on kajastatud bilansis pikaajaliste riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite all (vt lisa 2.13).

5.4 KOHTUASJADE JA MUUDE VAIDLUSTEGA SEONDUVAD SUMMAD

See rubriik seondub kahjude hüvitamiseks ELi vastu esitatud hagidega, mis on praegu menetlemisel, ning muude kohtuvaidluste ja prognoositud kohtukuludega. Tuleb märkida, et EÜ asutamislepingu artikli 288 kohases kahjude hüvitamiseks esitatud hagis peab hageja tõestama, et institutsioon on toime pannud üksikisikute õigusi käsitleva õigussätte piisavalt raske rikkumise, ning näitama, millised on hageja tegelikult kantud kahjud ning milline on otsene põhjuslik seos õigusvastase akti ja kahjude vahel.

5.5 MUUD TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Siia rubriiki kuuluvad muud väiksemad tingimuslike kohustuste summad, mida ei saa liigitada eelnevate rubriikide alla.

Muud olulised avaldatavad andmed

5.6 VEEL ÄRA KASUTAMATA ASSIGNEERINGUTELE VASTAVAD KULUKOHUSTUSED

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Veel ära kasutamata assigneeringutele vastavad kulukohustused	155 642	134 689

Eelarvelised täitmata kulukohustused on summa, mis kujutab endast võetud kulukohustusi, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel tühistatud. Need on mitmeaastaste programmide loomulik tagajärg. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli eelarveliste täitmata kulukohustuste summa kokku 194 395 miljonit eurot. Eespool avaldatud summa moodustavad kõnealused eelarvelised täitmata kulukohustused, millest on lahutatud sellised seonduvad summad, mis on kajastatud 2010. aasta tulemiaruandes kuluna.

5.7 OLULISED JURIIDILISED KOHUSTUSED

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
Struktuurimeetmed	210 638	275 761
Protokoll Vahemeremaadega	263	263
Kalanduskokkulepped	130	249
Galileo programm	513	1 517
Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programm	390	556
Üleeuroopaline transpordivõrk	3 530	4 289
Muud lepingulised kohustused	3 920	1 325
Kokku	219 384	283 960

Kõnealused kulukohustused tekkisid seetõttu, et komisjon otsustas võtta pikaajalised juriidilised kohustused selliste summade kohta, mis ei olnud veel eelarves kulukohustuste assigneeringutega kaetud. Need võivad olla seotud mitmeaastaste programmidega näiteks struktuurimeetmete puhul või summadega, mis Euroopa Liit on kohustatud tulevikus maksma bilansipäeva seisuga sõlmitud halduslepingute alusel (mis seonduvad näiteks selliste teenuste osutamisega nagu turva- ja koristusteenused, kuid ka lepinguliste kohustustega selliste spetsiifiliste projektide puhul nagu näiteks ehitustööd). Mitte kõik mitmeaastased programmid ei hõlma kulukohustusi, mille kajastamine selle rubriigi all oleks nõutav, sest tulevaste eelarveaastate kulud sõltuvad eelarvepädevate institutsioonide iga-aastastest otsustest või asjaomastes eeskirjades tehtud muudatustest.

5.7.1 Struktuurimeetmed

Järgnevas tabelis on võrreldud juriidilisi kohustusi, mille jaoks eelarvelisi kulukohustusi ei ole veel võetud, ja 2007.–2013. aasta finantsraamistikus ettenähtud summadest tulenevaid maksimaalseid kulukohustusi.

miljonites eurodes
	2007.–2013. aasta finants-perspektiivis ettenähtud summad (A)	Võetud juriidilised kohustused (B)	2007.–2010. aasta eelarvelised kulu-kohustused (C)	Juriidiliste kohustuste ja eelarveliste kulukohustuste vahe (= B – C)	Maksimaalsed kulukohustused (= A – C) (= A – C)
Ühtekuuluvuspoliitika vahendid	347 550	346 475	189 574	156 901	157 976
Loodusvarad	100 549	100 549	54 759	45 790	45 790
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend	10 958	7 357	4 086	3 271	6 872
Kokku	459 057	454 381	248 419	205 962	210 638

5.7.2 Protokollid Vahemeremaadega

Siin on kajastatud kulukohustused summas 263 miljonit eurot, mis seonduvad Vahemere piirkonna kolmandate riikidega sõlmitud finantsprotokollidega. Siin esitatud summa kujutab endast sõlmitud protokollide kogusumma ja raamatupidamisarvestuses kirjendatud eelarveliste kulukohustuste summa vahet. Nimetatud protokollide näol on tegemist rahvusvaheliste lepingutega, mida ei saa ilma mõlema osapoole nõusolekuta lõpetada, kuigi lõpetamise menetlus on käimas.

5.7.3 Kalanduskokkulepped

Kõnealuste kulukohustuste summa on kokku 130 miljonit eurot ja need on võetud kolmandate riikide ees rahvusvaheliste kalanduslepingute alusel.

5.7.4 Galileo programm

Galileo on ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS), mille ehitamisega Euroopa Liit ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) praegu tegelevad. Galileo programmi rahastatakse praegu täielikult ELi eelarvest ja komisjon haldab programmi ELi nimel. Programmi esimene etapp, s.o orbiidil kontrollimise etapp, viiakse oodatavalt lõpule 2012. aasta jooksul ning siis toimub ka loodud varade üleminek komisjonile.

Tuleks märkida, et 2010. aasta lõpuks oli komisjon maksnud Galileo programmi orbiidil kontrollimise etapi jaoks 1 178 miljonit eurot (see summa sisaldab ka varasemat investeeringut ühisettevõttesse Galileo). Kuna kõnealune programm on praegu veel teadusuuringute etapis, siis vastavalt ELi raamatupidamiseeeskirjadele on kulutatud raha kantud kuludesse ja immateriaalseid varasid ei ole kajastatud. Galileo programmi (2008–2013) järgmise etapi (täieliku tegevusvõime saavutamine) jaoks ettenähtud komisjoni kogu toetus on (soovituslikult) 2 408 miljonit eurot.

5.7.5 Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programm

Komisjon on sõlminud ESAga ajavahemikuks 2008–2013 lepingu ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programmi rakendamiseks kosmosevaldkonnas. Kõnealuseks perioodiks ettenähtud soovituslik summa on 624 miljonit eurot. 2010. aastal on ESA kandnud kulusid 166 miljoni euro suuruses summas.

5.7.6 Üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) seonduvad kohustused

See summa seondub üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) valdkonnas ajavahemikul 2007–2013 antavate toetustega. Programmi kuuluvad projektid, mis on kindlaks määratud üleeuroopaliste transpordivõrkude arendamise eesmärgil, et toetada nii infrastruktuuri projekte kui ka teadus- ja innovatsiooni projekte eesmärgiga edendada uute tehnoloogiate ja uuenduslike protsesside kaasamist uutesse kasutusse võetavatesse transpordiinfrastruktuuridesse Selle programmi jaoks ettenähtud soovituslik summa on 8 013 miljonit eurot.

5.7.7 Muud lepingulised kohustused

Siin kajastatud summad vastavad summadele, mis tuleb lepingute tähtaja jooksul veel välja maksta. Siin on kajastatud ka täitmata lepingulised kohustused, sealhulgas Euroopa Kohtu hoonete renoveerimiskuludega seonduv 83 miljoni euro suurune summa, nõukogu hooneid käsitlevate lepingutega seonduv 76 miljoni euro suurune summa, parlamendi ehituslepingutega seonduv 434 miljoni euro suurune summa ja komisjoni (peamiselt kahe Luxembourgis teostatava suure ehitusprojektiga seonduv) 446 miljoni euro suurune summa. Samuti kuulub märkimisväärsemate summade hulka 2 654 miljonit eurot, mis seondub ühisettevõtte „Fusion for Energy” (ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte) ITERi projekti raames korraldatud hangetega.

5.8 KASUTUSRENDI KULUKOHUSTUSED

miljonites eurodes
Kirjeldus	Tulevikus tasumisele kuuluvad summad
Kirjeldus	Alla 1 aasta	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Hooned	350	1 235	749	2 334
IT ja muud seadmed	12	38	0	50
Kokku	362	1 273	749	2 384

Siia rubriiki kuuluvad hooned ja muud seadmed, mida renditakse kasutusrendilepingute alusel ja mis ei vasta bilansi aktiva poolele kirjendamise tingimustele. Näidatud summad vastavad lepingute tähtaja jooksul veel väljamaksmata kulukohustustele.

2010. eelarveaastal kajastati tulemiaruandes kasutusrendiga seoses kuluna 363 miljonit eurot.

6. FINANTSKORREKSTIOONID JA SISSENÕUDMISED

6.1 SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas antakse ülevaade tuvastatud vigade ja eeskirjade eiramiste korrigeerimistest, eelkõige seoses selle osaga ELi eelarvest, mida täidetakse koostöös liikmesriikidega (s.o umbes 80 % kogueelarvest). Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega on komisjon usaldanud ELi programmide rakendamise liikmesriikidele, st ELi rahaline toetus makstakse liikmesriikidele, tavaliselt spetsiaalsele makseasutusele, kes vastutab seejärel abisaajatele maksete tegemise eest. Selle tulemusel vastutavad abisaajate tehtud vigade ja toime pandud eeskirjade eiramiste ennetamise, avastamise ja korrigeerimise eest esmajoones liikmesriigid, sellal kui komisjon täidab üldise järelevalve rolli (st teeb kindlaks, kas liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad tulemuslikult).

6.1.1 Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsioonid on peamine töövahend vigade ja eeskirjade eiramiste korrigeerimiseks eelarve täitmise puhul koostöös liikmesriikidega. Euroopa Komisjon teeb finantskorrektsioone selleks, et välistada kohaldatavate eeskirjadega vastuolus olevate kulude rahastamine ELi poolt. Finantskorrektsioone võib kohaldada ka juhul, kui liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides avastatakse olulisi puudusi. Korrektsioonimehhanismi lõppeesmärk on tagada, et kõik liikmesriigi deklareeritud kulud (st kulud, mille alusel ELi rahalist toetust makstakse) on korrektsed. Komisjoni sissenõudekorralduse väljaandmine alusetult makstud summade sissenõudmiseks on vaid üks vahend finantskorrektsioonide rakendamiseks.

Finantskorrektsioonide menetlemine toimub järgmises kolmes põhietapis:

1)	Finantskorrektsiooni summa kindlaksmääramine õigusliku ja ärakuulamismenetluste teel on veel pooleli („pooleliolevad” finantskorrektsioonid).

2)	Finantskorrektsiooni summa on kindlaks määratud ja lõplik – kas komisjoni „otsusel põhinevad” või „kinnitatud” (st aktsepteeritud) liikmesriigi poolt.

Finantskorrektsioon on „rakendatud“, kusjuures rakendamine võib toimuda mis tahes järgmisel viisil: a) komisjoni sissenõudekorralduse väljaandmise järel maksab liikmesriik kas selle summa komisjonile või tasaarvestab komisjon selle asjaomasele liikmesriigile tulevikus tehtavate komisjoni maksetega; või b) pärast korrektsiooni aktsepteerimist arvab liikmesriik selle summa komisjonile esitatavast järgmisest maksenõudest maha kas enne riigi tasandil toimuva sissenõudemenetluse lõpuleviimist (mahaarvamine) või pärast selle lõpuleviimist ja summade abisaajalt tulemuslikult sissenõudmist (sissenõudmine riigi tasandil). Mõlemal juhul (mahaarvamise korral või riigi tasandil sissenõudmise korral, kus liikmesriik lahutab asjaomase summa järgmisest maksenõudest) on kohaldatavate eeskirjade kohaselt lubatud asendada eeskirjasid eiravad kulud muude rahastamiskõlblike kuludega. Tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt on finantskorrektsioonide rakendamiseks vajalik, et eelarvevahendite käsutaja kinnitaks raamatupidamissüsteemis sissenõudekorralduse või maksenõude (olenevalt sellest, kumma juhtumiga on tegemist). Kui liikmesriik ei saa programmi lõppemise tõttu enam vahendeid uuesti kasutusele võtta, rakendab komisjon finantskorrektsioonid kulukohustuste vabastamise teel.

1) Pooleliolevad finantskorrektsioonid

Pooleliolevate finantskorrektsioonide all kajastatud summa põhineb komisjoni ja kontrollikoja või OLAFi auditileidudel, mille suhtes asjaomane peadirektoraat võtab järelmeetmeid ja ei ole veel lõpetanud ärakuulamismenetlust liikmesriigiga. Tegemist on võimalikult täpse ja konservatiivse hinnanguga, milles on arvestatud auditite tulemusel võetud järelmeetmete hetkeseisu ja enne toetuse peatamist välja saadetud lõplikku seisukohta väljendavaid kirju 31. detsembri 2010. aasta seisuga. Nimetatud summa võib muutuda, sest ärakuulamismenetluse raames antakse liikmesriikidele võimalus esitada oma väidete toetamiseks täiendavaid tõendeid.

2) Otsusel põhinevad / kinnitatud finantskorrektsioonid

Põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas on 2000.–2006. aastal kasutusel olnud EAGGF (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond) asendunud 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil EAGFi (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond) ja EAFRDiga (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond). Finantskorrektsioonide otsuste tegemine algatatakse peamiselt liikmesriikide deklareeritud kulude kontrolli tulemusena. Kõnealuste kulude suhtes kohaldatakse järgmiseid raamatupidamise aastaaruande kontrolli ja heakskiitmise menetlusi:

—	Iga-aastane finantskontrolli ja heakskiitmise otsus, mille komisjoni võtab vastu, et kiita makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded juhtkonna kontrollide ja ametlike kinnituste alusel ametlikult heaks.

—	Mitmeaastane vastavuskontrolliotsus, mille komisjon võtab vastu, et kinnitada liikmesriikide deklareeritud kulude vastavust kohaldatavatele ELi eeskirjadele.

—	Finantskontrolli ja heakskiitmise otsus makse tegemise kohta, mille komisjon võtab vastu, et selle tulemusena saaks määrata finantskorrektsioonid maksetele, mis ei ole tehtud kooskõlas õigus- või haldusnormidest tulenevate tähtaegadega.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tulenevad otsusel põhinevad / kinnitatud finantskorrektsioonid ELi kontrollidest ning komisjoni, Euroopa Kontrollikoja või OLAFi tehtud audititest.

3) Finantskorrektsioonide rakendamine

EAGFi puhul rakendatakse finantskorrektsioone alati igakuistest deklaratsioonidest tehtavate mahaarvamiste teel. EAFRDi puhul võib nii liikmesriikide endi sissenõutud summasid kui ka otsustel põhinevaid finantskorrektsioonide summasid uuesti kasutusele võtta.

Ühtekuuluvuspoliitika raames tehtud finantskorrektsioone rakendatakse järgmiselt:

—

Liikmesriik nõustub finantskorrektsiooniga, mida komisjon on nõudnud või mille kohta ta on ettepaneku teinud: liikmesriik kohaldab finantskorrektsiooni ise järgmisest maksenõudest tehtava mahaarvamise teel (vt mahaarvamised ja sissenõudmised lisa 6.1.1 punktis 3). Kõiki liikmesriikide korrigeeritud summasid võib seejärel kasutada muu rahastamiskõlbliku tegevuse jaoks, mille raames on kantud nõuetekohaseid kulusid. Neil juhtudel mõju komisjoni raamatupidamisarvestusele puudub, sest konkreetse programmi jaoks ette nähtud ELi rahastamise taset ei vähendata. ELi finantshuvid on seega eeskirjade eiramiste ja pettuse eest kaitstud.

—

Liikmesriik ei nõustu finantskorrektsiooniga, mida komisjon on nõudnud või mille kohta ta on ettepaneku teinud, pärast ametlikku ärakuulamismenetlust, mis hõlmab programmi tehtavate maksete peatamist. Sel juhul on komisjonil liikmesriigi ametlikust ärakuulamisest arvates kolm kuud (2007.–2013. aasta programmide puhul kuus kuud) aega, et vastu võtta ametlik finantskorrektsiooni otsus, ja ta annab välja sissenõudekorralduse, et liikmesriik asjaomase summa tagasi maksaks. Selliste juhtumite tulemusena väheneb ELi rahalise toetuse netosumma konkreetsele finantskorrektsioonist mõjutatud tegevusprogrammile (liikmesriigil ei ole võimalik korrigeeritud summat muu rahastamiskõlbliku tegevuse jaoks uuesti kasutusele võtta).

—	Kui liikmesriigil ei ole programmi lõppemise tõttu võimalik vahendeid uuesti kasutusele võtta, arvatakse finantskorrektsiooni summa kas liikmesriigi esitatud viimasest maksenõudest maha või vabastab komisjon asjaomased kulukohustused.

6.1.2 Sissenõudmised

Summade sissenõudmine on vaid üks finantskorrektsioonide rakendamise vahend, mis väärib aga eraldi kajastamist, sest eelarvepädevad institutsioonid omistavad sellele suurt tähtsust.

Kooskõlas finantsmäärusega tuleb eelarvevahendite käsutajal koostada sissenõudekorraldused alusetult makstud summade kohta. Sissenõudmised rakendatakse seejärel kas otse võlgnikult (st liikmesriigilt) saadava pangaülekande kaudu või tasaarvestades need muude summadega, mida komisjon liikmesriigile võlgneb. Finantsmäärusega on ette nähtud täiendavad menetlused, et tagada tähtajaks tasumata sissenõudekorralduste alusel tasumisele kuuluvate summade sissenõudmine, mille puhul võtab peaarvepidaja spetsiaalseid järelmeetmeid.

Põllumajanduse valdkonnas on liikmesriigid kohustatud tuvastama vead ja eeskirjade eiramised ning nõudma alusetult makstud summad sisse kooskõlas riigisiseste eeskirjade ja menetlustega. EAGFi puhul kantakse abisaajatelt sissenõutud summad pärast liikmesriikide kohaldatavat (keskmiselt) 20 % suurust mahaarvamist üle komisjonile, kes kirjendab need tuluna tulemiaruandes. EAFRDi puhul arvatakse sissenõutud summad järgmisest maksetaotlusest enne selle komisjoni talitustele saatmist maha ja seetõttu saab asjaomase summa programmi jaoks uuesti kasutusse võtta. Kui liikmesriik ei nõua kulusid sisse või ei näita oma tegevuses üles piisavat hoolsust, võib komisjon otsustada sekkuda ja määrata asjaomasele liikmesriigile finantskorrektsiooni.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas vastutavad abisaajatelt alusetult makstud summade (ja vajadusel sellele lisandunud viivise) sissenõudmise eest esmajoones liikmesriigid (mitte komisjon). Käesolevas lisas on lisaks komisjoni kehtestatud finantskorrektsioonidele avaldatud lisateabena ka liikmesriikide sissenõutud summad. 2007.–2013. aasta programmiperioodil on liikmesriikidel õiguslik kohustus esitada komisjonile selged ja struktureeritud andmed summade kohta, mis on arvatud kaasrahastamisest maha enne riigi tasandil toimuva sissenõudemenetluse lõpulejõudmist, ja summade kohta, mis on abisaajatelt riigi tasandil tegelikult sisse nõutud.

6.1.3 Maksete peatamised ja katkestamised

Kooskõlas valdkondlike õigusaktidega võib komisjon ka:

—

katkestada 2007.–2013. aasta programmide puhul maksetähtaja arvestamise kuni kuueks kuuks, kui:

a)	on tõendeid märkimisväärsetest puudustest asjaomase liikmesriigi juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimises;

b)	komisjoni talitused peavad läbi viima täiendava kontrolli pärast teabe saamist selle kohta, et tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud olulise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud.

—

peatada nii 2000.–2006. aasta kui ka 2007.–2013. aasta programmide puhul liikmesriigile tehtavad vahemaksed kas täielikult või osaliselt järgmistel juhtudel:

a)	märkimisväärne puudus programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemides või

b)	tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud olulise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud, või

c)	kui liikmesriik on oma juhtimis- ja kontrollikohustusi raskelt rikkunud.

Kui liikmesriik ei võta nõutud meetmeid, võib komisjon kehtestada finantskorrektsiooni.

6.1.4 Muud eelarve täitmise viisid

Kui ELi eelarvet täidetakse otseselt, koostab komisjon kohaldatavate eeskirjadega vastuolus olevate kulude puhul sissenõudekorralduse või arvatakse need maha järgmisest kuluaruandest. Kui abisaaja teeb mahaarvamise otse kuluaruandes, ei saa seda teavet komisjoni raamatupidamissüsteemis registreerida. Detsentraliseeritud ja otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise raames alusetult makstud summade sissenõudmise eest vastutavad liikmesriigid, kolmandad riigid või ametid. Ka eelarve täitmisel ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega kohaldatakse korrigeerimisvahendeid, mis on määratud kindlaks rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutes.

Märkus: Kõik arvandmed on ümardatud miljonitesse eurodesse. Kuna tabelites esitatud arvandmed on ümardatud, võib nende liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda. Summad, mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot. Summad, mis võrduvad 0-ga, on näidatud kriipsuga (-).

6.2 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU VALDKONNAS TEHTAVAD FINANTSKORREKTSIOONID

6.2.1 2010. aasta otsustel põhinevad finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

2010. aasta otsustel põhinevad EAGFi finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	2010	2009
EAGFi raamatupidamise aastaaruande kontrolli ja heakskiitmise menetlus:
Finantskontroll ja heakskiitmine ning maksetähtaegadest mitte kinnipidamine	33	103
Vastavuskontroll	1 022	359
Kokku	1 055	462

2010. aasta otsustel põhinevad maaelu arengu finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	2010	2009
Maaelu arengu finantskorrektsioonid:
TRDI (2000–2006)	49	11
SAPARD (2000–2006)	3	14
EAFRD (2007–2013)	20	—
Kokku	73	25

2010. aastal kinnitatud sissenõudmised

miljonites eurodes
	2010	2009
EAGF - eeskirjade eiramised	178	163
TRDI - sissenõudmised	10	—
SAPARD - sissenõudmised	5	—
EAFRD - eeskirjade eiramised	98	47
Kokku	292	210

2010. aastal tehtud otsustel põhinevate finantskorrektsioonide ja kinnitatud sissenõudmiste kogusumma

miljonites eurodes
	2010	2009
EAGF:
Finantskorrektsioonid	1 055	462
Sissenõudmised	178	163
EAGF kokku	1 233	625
Maaelu areng:
Finantskorrektsioonid	73	25
Sissenõudmised	114	47
Maaelu areng kokku	187	72
Kokku	1 420	697

EAGFi summade jaotumine liikmesriikide lõikes on esitatud lisas 1.

Kõik eespool näidatud summad on kaasatud komisjoni tulemiaruandesse. Kui 2009. aastal vastavuskontrollimenetluste arv vähenes võrreldes 2008. aastaga, siis 2010. aastal see suurenes. See tulenes peamiselt täitmata kontrolliotsuste puudumisest 2009. aasta lõpus. Samas 2008. aastal oli kajastatud üks täitmata kontrolliotsus summas 178 miljonit eurot, mis seletab 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes toimunud vähenemist. Ka 2010. aasta arvandmetes on kajastatud üks täitmata kontrolliotsus summas 471 miljonit eurot, mis võeti vastu enne eelarveaasta lõppu ja mille rahaline rakendamine toimub 2011. aastal. See seletab ka 2009. ja 2010. aasta vahel toimunud kasvu.

Kinnitatud sissenõudmised hõlmavad 2010. aastal esmakordselt EAFRDi sissenõudmisi kogusummas 98 miljonit eurot, mis seletab suurenemist võrreldes 2009. aastaga.

6.2.2 2010. aastal rakendatud finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

2010. aastal rakendatud EAGFi finantskorrektsioonid kokku

miljonites eurodes
	2010	2009
EAGFi raamatupidamise aastaaruande kontrolli ja heakskiitmise menetlus:
Finantskontroll ja heakskiitmine ning maksetähtaegadest mitte kinnipidamine	33	103
Vastavuskontroll	728	600
Kokku	761	703

2010. aastal rakendatud maaelu arengu finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	2010	2009
Maaelu arengu finantskorrektsioonid:
TRDI 2000–2006	49	11
SAPARD 2000–2006	3	14
EAFRD 2007–2013	0	0
Kokku	53	25

2010. aastal rakendatud sissenõudmised

miljonites eurodes
	2010	2009
EAGF – eeskirjade eiramised	172	148
TRDI – sissenõudmised	10	—
SAPARD – sissenõudmised	5	—
EAFRD – eeskirjade eiramised	98	47
Kokku	286	195

2010. aastal rakendatud finantskorrektsioonid ja sissenõudmised kokku

miljonites eurodes
	2010	2009
EAGF:
Finantskorrektsioonid	761	703
Sissenõudmised	172	148
EAGF kokku	934	851
Maaelu areng:
Finantskorrektsioonid	53	25
Sissenõudmised	114	47
Maaelu areng kokku	167	72
Kokku	1 101	923

EAGFi summade jaotumine liikmesriikide lõikes on esitatud lisas 2.

Mis puutub kontrolliotsuste rahalist rakendamist, siis on summad üldiselt stabiilsed ja varieeruvad aastast aastasse vähe. 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil käivitunud EAFRDiga seoses on alanud esimene ELi kontrollide ja auditite laine. Finantskorrektsioonide summade kohta antakse oodatavalt aru järgnevatel aastatel (vt lisa 6.2.4 pooleliolevate finantskorrektsioonide kohta).

Nagu seoses kinnitatud sissenõudmistega eespool juba mainitud, hõlmavad rakendatud sissenõudmised 2010. aastal esmakordselt EAFRDi sissenõudmisi kogusummas 98 miljonit eurot, mis on ka 2009. aastaga võrreldes toimunud suurenemise peamine põhjus. Järgnevatel aastatel see summa eespool nimetatud põhjustel oodatavalt suureneb.

6.2.3 Finantskorrektsioonid – kumulatiivsed andmed

2010. aastal rakendatud EAGFi finantskorrektsioonid - 1999.–2010. aasta kumulatiivsed andmed

miljonites eurodes
	2010	2009
EAGFi raamatupidamise aastaaruande kontrolli ja heakskiitmise menetlus	6 258	5 719
Kokku	6 258	5 719

See summa kajastab raamatupidamise aastaaruande kontrolli ja heakskiitmise menetluse kogu finantsmõju alates ajast, mil seda korrigeerimismehhanismi on rakendatud, st alates 1999. aastast.

2010. aastal rakendatud muud finantskorrektsioonid – 2000.–2010. aasta kumulatiivsed andmed

miljonites eurodes
	2010. aasta lõpu seisuga	2009. aasta lõpu seisuga
Muud finantskorrektsioonid:
TRDI 2000–2006	61	11
SAPARD 2000–2006	17	14
EAFRD 2007–2013	21	0
Kokku	98	25

EAGFi raamatupidamise aastaaruande kontrolli ja heakskiitmise raames tehtud korrigeerimiste kumulatiivne summa kujutab endast komisjoni ametlikel otsustel põhinevaid summasid. 2010. aasta numbris on arvesse võetud kontrolliotsuseid nr 1–34. Tuleks märkida, et kõik vastavuskontrolliotsused on tehtud ametlikult, samal ajal kui finantskontrolli ja heakskiitmise otsuste menetlemine võtab tavaliselt kauem aega ja need avaldavad mõju järgnevatele aastatele.

6.2.4 Pooleliolevad finantskorrektsioonid

31.12.2010 seisuga pooleliolevad EAGFi finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	31.12.2009 seisuga pooleli-olevad finants-korrektsioonid	2010. aastal pooleliolevad uued finantskorrektsioonid	Finantskorrektsioonid, mille suhtes on 2010. aastal tehtud otsus	Kohandused finantskorrektsioonides, mis on pooleli või mille suhtes on tehtud otsus, 31.12.2009 seisuga	31.12.2010 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid
EAGF - tulevased vastavuskontrolli ja finantskontrolli otsused	2 763	670	(1 029)	(115)	2 288
Pooleliolevad EAGFi finantskorrektsioonid kokku	2 763	670	(1 029)	(115)	2 288

2010. aasta lõpu seisuga pooleliolevate EAGFi finantskorrektsioonide summa näitab, et tulevaste vastavuskontrolliotsuste puhul kohaldatav hindamismeetod tugevneb.

31.12.2010 seisuga pooleliolevad muud finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	31.12.2009 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid	2010. aastal pooleliolevad uued finantskorrektsioonid	Finantskorrektsioonid, mille suhtes on 2010. aastal tehtud otsus	Kohandused finantskorrektsioonides, mis on pooleli või mille suhtes on tehtud otsus, 31.12.2009 seisuga	31.12.2010 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid
TRDI 2000–2006	12	45	(49)	0	7
SAPARD 2000–2006	4	54	(3)	13	68
EAFRD 2007–2013	114	55	(57)	11	123
Pooleliolevad muud finantskorrektsioonid kokku	130	154	(109)	24	198

SAPARDi ja TRDI programmid on jõudmas lõpetamisfaasi, mis seletab ka pooleliolevate finantskorrektsioonide summat. Lisaks on EAFRDiga seoses algatatud ELi tasandi auditid ja kontrollid, millest tuleneb enamik asjaomasest summast.

31.12.2010 seisuga pooleliolevad EAGFi sissenõudmised

miljonites eurodes
	31.12.2009 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid	2010. aastal pooleliolevad uued finantskorrektsioonid	Finantskorrektsioonid, mille suhtes on 2010. aastal tehtud otsus	Kohandused finantskorrektsioonides, mis on pooleli või mille suhtes on tehtud otsus, 31.12.2009 seisuga	31.12.2010 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid
EAGF – eeskirjade eiramised	276	170	(178)	55	323
Pooleliolevad sissenõudmised kokku	276	170	(178)	55	323

Kuna eeskirjade eiramisega seoses kinnitatud sissenõudmised ja rakendatud finantskorrektsioonid on avaldatud lisades 6.2.1 ja 6.2.2, siis on oluline näidata käesolevas punktis, kuidas eeskirjade eiramiste tulevased summad on kujunemas.

31.12.2010 seisuga pooleliolevad muud sissenõudmised

miljonites eurodes
	31.12.2009 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid	2010. aastal pooleliolevad uued finantskorrektsioonid	Finantskorrektsioonid, mille suhtes on 2010. aastal tehtud otsus	Kohandused finantskorrektsioonides, mis on pooleli või mille suhtes on tehtud otsus, 31.12.2009 seisuga	31.12.2010 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid
TRDI 2000–2006	5	6	(10)	7	7
SAPARD 2000–2006	88	52	(5)	(41)	94
EAFRD 2007–2013	8	60	(98)	52	22
Pooleliolevad sissenõudmised kokku	101	118	(114)	18	123

6.3 ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA RAAMES TEHTAVAD FINANTSKORREKTSIOONID

Põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika raames on sissenõudmised (mis ei ole seotud finantskorrektsioonidega) tavapärased. Ühtekuuluvuspoliitika raames kasutatakse sissenõudekorraldusi aga peaaegu eranditult selleks, et rakendada komisjoni otsustest tulenevaid finantskorrektsioone, mille tulemusena vähendatakse ELi rahastamise netosummat.

Liikmesriikide endi tehtud ühtekuuluvuspoliitika kulude kontrolli tulemused on esitatud lisas 6.5. Tähele tasub ka panna, et TRDI ja SAPARDiga seoses 2009. aastal 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi suhtes tehtud finantskorrektsioonide summa on nüüd koos EAFRDiga esitatud põllumajandust ja maaelu arengut käsitlevas punktis (vt lisa 6.2).

6.3.1 2010. aastal kinnitatud finantskorrektsioonid

2010. aastal tehtud otsustel põhinevad / kinnitatud finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	2010	2009
Ühtekuuluvuspoliitika (ELi tegevus)
1994.–1999. aasta programmid	136	521
2000.–2006. aasta programmid	788	1 865
2007.–2013. aasta programmid	2	0
Kokku	925	2 386
Nende summade jaotumine liikmesriikide lõikes on esitatud lisas 3.

2010. aastal tehtud otsustel põhinevad / kinnitatud finantskorrektsioonid ja nende rakendamine 2010. aastal

miljonites eurodes
	ERF	Ühtekuuluvusfond	ESF	FIFG	EAGGFi arendus-rahastu	KOKKU
Perioodi 1994–1999 finantskorrektsioonid:
Rakendatud assigneeringute vabastamise / mahaarvamise teel sulgemise käigus	2	0	—	0	—	2
Rakendatud sissenõudekorralduse teel	118	—	4	3	3	128
Veel rakendamata	5	0	—	—	0	6
Periood 1994–1999 kokku	125	0	4	3	3	136
Perioodi 2000–2006 finantskorrektsioonid:
Rakendatud assigneeringute vabastamise / mahaarvamise teel sulgemise käigus	—	11	—	—	—	11
Rakendatud liikmesriikide poolt	—	—	35	87	—	122
Rakendatud sissenõudekorralduse teel	0	0	—	—	30	30
Veel rakendamata	368	246	8	2	—	624
Periood 2000–2006 kokku	368	258	43	89	30	788
Perioodi 2007–2013 finantskorrektsioonid:
Rakendatud assigneeringute vabastamise / mahaarvamise teel sulgemise käigus	—	—	—	—	—	—
Rakendatud liikmesriikide poolt	1	—	1	—	—	2
Rakendatud sissenõudekorralduse teel	—	—	—	—	—	—
Veel rakendamata	0	—	0	—	—	0
Periood 2007–2013 kokku	1	—	1	—	—	2
2010. aastal kinnitatud finantskorrektsioonid kokku	494	258	49	91	33	925
2009. aasta otsustel põhinevad finantskorrektsioonid kokku	2 061	86	180	46	13	2 386
2010. aastal kinnitatud 925 miljoni euro suurusest kogusummast kinnitati 2 miljonit eurot varasematel aastatel, kuid seda ei olnud varem aruandes kajastatud, ja 44 miljonit eurot moodustavad varem aruandes kajastatud summade korrigeerimised.

Aasta jooksul tehtud otsustel põhinevad / kinnitatud ja komisjoni sissenõudekorralduse väljaandmise teel rakendatud finantskorrektsiooni otsuste summa (st komisjonile tagasimakstud summa) oli 158 miljonit eurot, sh ajavahemikuga 1994–1999 seoses 128 miljonit eurot ja ajavahemikuga 2000–2006 seoses 30 miljonit eurot (2009. aastal 146 miljonit eurot). Tuleks märkida, et sissenõudekorralduste kasutamine moodustab finantskorrektsioonidest üksnes piiratud osa (s.o 2010. aastal rakendatud summast 20 %), sest kohaldatavate valdkondlike õigusaktidega on ette nähtud võimalus, et liikmesriigid nõustuvad komisjoni ettepaneku kohase finantskorrektsiooniga ja asendavad seejärel eeskirjadele mittevastavad kulud eeskirjadele vastavatega, mis tähendab, et komisjonil ei ole vaja sissenõudekorraldust välja anda. Komisjon annab sissenõudekorraldusi välja üksnes selliste juhtumite korral, kus liikmesriik ei nõustu finantskorrektsiooniga, või programmi lõpetamise etapis, kui liikmesriigil ei ole enam võimalik eeskirjadele mittevastavate kulude asemel muid kulusid esitada.

ERFi puhul tuleneb 2009. aastal ja 2010. aastal tehtud otsustel põhinevate / kinnitatud korrektsioonide oluline erinevus Hispaaniaga seonduvast suurest (ligikaudu 1,5 miljardit eurot) korrektsioonist, mille liikmesriik kinnitas 2009. aasta lõpus. Korrektsioon tehti 2004. aastal alustatud olulise tegevuskava lõpule jõudmisel, mis käsitles riigihankeküsimuste juhtimist ja teise taseme kontrolle kahekümne Hispaania programmi puhul. See suurendas märkimisväärselt 2009. aastal kajastatud korrektsioonide summat. Alates 2010. aastast ajavahemikuga 2000–2006 seonduvad summad vähenevad, sest lõpetamisperiood on lõpule jõudmas. Kajastatud korrektsioonid on edaspidi seotud varasematel aastatel alustatud menetluste lõpuleviimisega ning lõpetamismenetluse tulemuste ja audititega.

ESFi puhul on programmitöö perioodiga 1994–1999 seonduvate finantskorrektsioonide summa väiksem seetõttu, et komisjoni talitused on lõpetamismenetlusega lõpule jõudmas. 2000.–2006. aasta programmitöö perioodiga seoses esitati 2010. aastal suure enamiku programmide lõpetamisdokumendid. Seetõttu määratakse finantskorrektsioonide summad kindlaks ja kinnitatakse need alles pärast seda, kui komisjoni talitused on praegu poolelioleva liikmesriikide dokumentide analüüsi lõpule viinud.

FIFGiga seoses 2009. aasta lõpus Hispaania keskasutustele tehtud auditi tulemusena kinnitati 2010. aastal 87 miljoni euro suurune summa, mille liikmesriik arvas maha viimasest kuluaruandest, mis saadi 2010. aasta lõpus.

6.3.2 2010. aastal rakendatud finantskorrektsioonid

2010. aastal rakendatud finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	2010	2009
Ühtekuuluvuspoliitika (ELi tegevus)
1994.–1999. aasta programmid	476	300
2000.–2006. aasta programmid	259	384
2007.–2013. aasta programmid	2	0
Kokku	737	684
Nende summade jaotumine liikmesriikide lõikes on esitatud lisas 4.

Tuleks märkida, et eespool nimetatud summad ei sisalda eelkõige 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi puhul neid finantskorrektsioone, millest liikmesriigid teatasid oma lõppmaksetaotlustes, mille komisjon sai 2010. aastal ja mille heakskiitmise menetlus on veel pooleli. Liikmesriigid on sellised finantskorrektsioonid praeguses etapis tegelikult juba rakendanud, tõendades finantskorrektsiooni summa mahaarvamist lõppmaksetaotluse summast. Eelarvevahendite käsutajale on aga programmi lõpetamise puhul maksetaotluse heakskiitmiseks raamatupidamissüsteemis eeskirjadega kehtestatud pikemad tähtajad, mis peavad olema möödunud, et maksetaotlust saaks täielikult töödelda ja et komisjon saaks makse teha. Enne 2010. aasta lõppu saadud veel heakskiitmata maksetaotlused sisaldavad mahaarvatud finantskorrektsioone kogusummas 2,3 miljardit eurot (ERF 2 155 miljonit eurot; Ühtekuuluvusfond 105 miljonit eurot ja ESF 24 miljonit eurot). Maksetaotlused võetakse töötlusse 2011. aasta lõpus ja 2012. aastal.

2010. aastal rakendatud (2010. aastal või varem tehtud otsustel põhinevad / kinnitatud) finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	ERF	CF	ESF	FIFG	EAGGFi arendus-rahastu	Kokku 2010
Perioodi 1994–1999 finantskorrektsioonid:
Kinnitatud 2010. aastal	120	0	4	3	2	129
Kinnitatud varasematel aastatel	342	4	1	—	1	347
Periood 1994–1999 kokku	462	4	5	3	3	476
Perioodi 2000–2006 finantskorrektsioonid:
Kinnitatud 2010. aastal	0	11	35	87	30	164
Kinnitatud varasematel aastatel	79	6	1	—	8	95
Periood 2000–2006 kokku	80	18	36	87	38	259
Perioodi 2007–2013 finantskorrektsioonid:
Kinnitatud 2010. aastal	1	—	1	—	—	1
Kinnitatud varasematel aastatel	—	—	—	—	—	—
Periood 2007–2013 kokku	1	—	1	—	—	1
2010. aastal rakendatud finantskorrektsioonid kokku	542	21	42	90	41	737
2009. aastal rakendatud finantskorrektsioonid kokku	334	89	206	50	5	684
Aruandes kajastatud 2010. aastal rakendatud finantskorrektsioonide 737 miljoni euro suurusest kogusummast rakendati 1 miljon eurot varasematel aastatel, kuid seda ei olnud enne aruandes kajastatud.

ERFiga seoses tuleks märkida, et Hispaania tõendas lisas 6.3.1 osutatud suure korrektsiooni (1,5 miljardit eurot) puhul 2010. aasta veebruaris, et summa on kirjendatud asjaomaste programmide kohalikes raamatupidamissüsteemides. See summa arvati seejärel maha 2010. aastal esitatud 20 lõppmaksetaotlusest. Kuna nende maksetaotluste heakskiitmise menetlus on aga veel pooleli, siis ei ole neid eespool esitatud rakendamisandmetes arvesse võetud. Sama kehtib ka enamiku ajavahemiku 2000–2006 kohta saadud maksetaotluste puhul.

ESFi puhul rakendati kõik 1994.–1999. aasta programmitöö perioodiga seonduvad 2010. aastal kinnitatud finantskorrektsioonid samal aastal. Selle programmitöö perioodiga seonduvate finantskorrektsioonide puhul ei esine rakendamata summasid. 2000.–2006. aasta programmitöö perioodiga seonduvad varasematel aastatel kinnitatud finantskorrektsioonide summad määratakse kindlaks ja tasaarvestatakse praegu poolelioleva lõpetamismenetluse käigus.

6.3.3 Finantskorrektsioonid – kumulatiivsed andmed ja rakendamise määr

Otsustel põhinevad / kinnitatud finantskorrektsioonid – kumulatiivsed andmed

miljonites eurodes
	Periood 1994–1999	Periood 2000–2006	Periood 2007–2013	2010. aasta lõpu seisuga kokku	2009. aasta lõpu seisuga kokku
ERF	1 758	4 165	1	5 924	5 430
Ühtekuuluvusfond	273	490	—	763	506
ESF	397	1 174	1	1 572	1 522
FIFG	100	96	—	195	104
EAGGFi arendusrahastu	124	41	—	165	132
Kokku	2 652	5 965	2	8 619	7 694

Kogusumma jaotumine liikmesriikide lõikes on esitatud lisas 3.

Rakendatud finantskorrektsioonid – kumulatiivsed andmed

miljonites eurodes
	Periood 1994–1999	Periood 2000–2006	Periood 2007–2013	2010. aasta lõpu seisuga kokku	2009. aasta lõpu seisuga kokku
ERF	1 736	1 972	1	3 709	3 167
Ühtekuuluvusfond	266	227	—	493	472
ESF	395	1 146	1	1 542	1 500
FIFG	100	94	—	194	104
EAGGFi arendusrahastu	124	41	—	165	124
Kokku	2 621	3 480	2	6 102	5 366

Kogusumma jaotumine liikmesriikide lõikes on esitatud lisas 4.

Enamik 1994.–1999. aasta programmitöö perioodi programme ja eeskirjade eiramisi juhtumeid on juba suletud ning seetõttu summad tulevikus oodatavalt vähenevad. Liikmesriigid tegid 2000.–2006. aasta programmide puhul oma lõppmaksetaotlustes palju mahaarvamisi, ent need maksenõuded on veel läbivaatamisel ja seetõttu ei ole neid ka eespool nimetatud summades arvesse võetud. Need korrektsioonid kajastatakse rakendatuna pärast maksete heakskiitmist, s.o 2011. aastal ja kõige keerukamate toimikute puhul 2012. aastal. Praeguse (2007–2013) programmitöö perioodiga seonduvad korrigeerimised peaksid praegu kohapeal tehtavate kontrollide tulemusel suurenema.

Eespool esitatud tabelis on teisalt kajastatud finantskorrektsioonid, mille asjaomased liikmesriigid on vaidlustanud (varasemad kogemused on siiski näidanud, et komisjonil on väga harva tulnud summad sellistel juhtudel tagasi maksta).

31. detsembri 2010. aasta seisuga tehtud otsustel põhinevad / kinnitatud, kuid 31. detsembri 2010. aasta seisuga veel rakendamata finantskorrektsioonid ja rakendamise määrad (kumulatiivsed andmed)

miljonites eurodes
	ERF	Ühte-kuulu-vusfond	ESF	FIFG	EAGGFi arendus-rahastu	Kokku 2010	Kokku 2009
1994.–1999. aasta programmide finantskorrektsioonid
Otsustel põhinevad / kinnitatud	1 758	273	397	100	124	2 652	2 516
Rakendatud finantskorrektsioonid	1 736	266	395	100	124	2 621	2 145
Otsustel põhinevad / kinnitatud, kuid veel rakendamata finantskorrektsioonid	22	8	2	—	0	31	371
Rakendamise määr	99 %	97 %	100 %	100 %	100 %	99 %	85 %
2000.–2006. aasta programmide finantskorrektsioonid
Kinnitatud/otsustatud finantskorrektsioonid	4 165	490	1 174	96	41	5 965	5 177
Rakendatud finantskorrektsioonid	1 972	227	1 146	94	41	3 480	3 221
Kinnitatud/otsustatud, kuid veel rakendamata finantskorrektsioonid	2 192	263	28	2	—	2 485	1 956
Rakendamise määr	47 %	46 %	98 %	98 %	100 %	58 %	62 %
2007.–2013. aasta programmide finantskorrektsioonid
Otsustel põhinevad / kinnitatud finantskorrektsioonid	1	—	1	—	—	2	—
Rakendatud finantskorrektsioonid	1	—	1	—	—	2	—
Otsustel põhinevad / kinnitatud, kuid veel rakendamata finantskorrektsioonid	0	—	0	—	—	0	—
Rakendamise määr	69 %	Ei kohaldata	98 %	Ei kohaldata	Ei kohaldata	84 %	Ei kohaldata
Finantskorrektsioonid kokku
Otsustel põhinevad / kinnitatud finantskorrektsioonid	5 924	764	1 571	195	165	8 619	7 694
Rakendatud finantskorrektsioonid	3 709	493	1 542	194	165	6 102	5 366
Otsustel põhinevad / kinnitatud, kuid veel rakendamata finantskorrektsioonid	2 214	271	30	2	0	2 516	2 327
Rakendamise määr	63 %	65 %	98 %	99 %	100 %	71 %	70 %

1994.–1999. aasta programmitöö perioodi rakendamise taset selgitab asjaolu, et 2010. aastal anti välja enamik sissenõudekorraldusi, mis olid vajalikud 2009. aasta lõpus vastu võetud finantskorrektsioonide otsuste rakendamiseks, mida 2009. aasta raamatupidamiskontode sulgemise ajaks ei oldud veel ellu viidud. 2010. aasta jooksul kinnitati / otsustati teha ka uusi korrektsioone.

2000.–2006. aasta programmitöö perioodi madalat rakendamise taset selgitab pooleliolev lõpetamisprotsess, mille raames ei ole 2010. aasta lõpus saadud maksenõudeid veel heaks kiidetud, mistõttu nendega seonduvaid finantskorrektsioone kogusummas 2,3 miljardit eurot ei saanud 2010. aasta rakendamise andmetes arvesse võtta.

6.3.4 Pooleliolevad finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	31.12.2009 seisuga pooleli-olevad finants-korrektsioonid	2010. aastal pooleliolevad uued finantskorrektsioonid	Finantskorrektsioonid, mille suhtes on 2010. aastal tehtud otsus	Kohandused finantskorrektsioonides, mis on pooleli või mille suhtes on tehtud otsus, 31.12.2009 seisuga	31.12.2010 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid
Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendid (1994.–1999. aasta, 2000.–2006. aasta ja 2007.–2013. aasta programmid)
ERF	430	135	(212)	(156)	197
Ühtekuuluvusfond	149	206	(21)	(72)	262
ESF	326	9	(42)	(10)	284
FIFG	2	—	(1)	0	0
EAGGFi arendusrahastu	63	4	(33)	(31)	4
Kokku	971	354	(309)	(269)	747

ERFiga seoses viidi 2010. aastal lõpule paljud varasematel aastatel alanud menetlused ja kohaldati summade suhtes ka finantskorrektsioone või korrigeerimisi. Lisaks iseloomustas 2010. aastat üleminek ühest programmitöö perioodist teise: ühest küljest tõi 2000.–2006. aasta menetluste lõpuleviimine kaasa pooleliolevate finantskorrektsioonide summade vähenemise, teisest küljest aga alustati uusi, 2007.–2013. aasta programmidega seotud menetlusi (mida selles etapis oli siiski mõnevõrra vähem). Seepärast on pooleliolevate finantskorrektsioonide summad sel aastal eelneva aastaga võrreldes väiksemad.

ESFi puhul seondub uutest juhtumitest (mille summa on 9 miljoni eurot) enamik 2000.–2006. aasta programmitöö perioodiga, sest asjaomased tegevusprogrammid on jõudmas lõpetamisetappi. Finantskorrektsioonide menetlemine võetakse ette lõpetamisprotsessi raames. Sellele vaatamata on pooled pooleliolevad menetlused seotud 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiga. Nende summaks on hinnanguliselt 1 eurot (esialgne summa), sest korrigeeritav summa tuleb veel kindlaks määrata.

Lisaks eespool nimetatud arvule on liikmesriigid teatanud oma aruannetes 1 437 miljoni euro suurustest potentsiaalsetest sissenõudmistest, mis tuleneb eeskirjadele mittevastavate nõuete tuvastamisest struktuurifondide puhul. See põhineb ametlikel aruannetel, mille liikmesriigid on esitanud komisjoni määruse nr 1681/94 kohaselt. Liikmesriikide saadetud teabe alusel ei saa sissenõudmise väljavaateid üksikjuhtumite puhul siiski piisava täpsusega hinnata. Lisaks sellele esineb eespool avaldatud summade puhul kattumise oht, mida on raske arvuliselt mõõta, sest liikmesriigid ei ole kohustatud oma aruannetes eristama ELi tegevusest tulenevaid potentsiaalseid sissenõudmisi nende endi kontrollidest tulenevatest potentsiaalsetest sissenõudmistest.

6.3.5 Maksetähtaja arvutamise katkestamised ja maksete peatamised

ERFiga seoses tehti 2010. aastal 49 tähtaja arvestamise katkestamise otsust, mis hõlmasid kokku 2 156 miljonit eurot. Maksed vabastati 41 juhtumi puhul, mille summa oli 2 057 miljonit eurot. 8 juhtumit, mille summa on 99 miljonit eurot, olid eelarveaasta lõpu seisuga veel pooleli.

ESFiga seoses tehti 2010. aastal 12 tähtaja arvestamise katkestamise otsust, mis kõik seondusid 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiga ja hõlmasid kokku 255 miljonit eurot. Maksed vabastati 6 juhtumi puhul, mille summa oli 94 miljonit eurot. Pooleli on veel 6 juhtumit summas 161 miljonit eurot.

Tähtaja arvestamise katkestamise juhtumite jaotus liikmesriikide lõikes oli 2010. aastal järgmine:

miljonites eurodes
	ERF	ESF	Kokku
Maksetähtaja arvutamise katkestamine – suletud juhtumid 31.12.2010 seisuga
Saksamaa	175	—	175
Hispaania	1 477	74	1 552
Itaalia	84	—	84
Luksemburg	—	1	1
Ungari	33	—	33
Portugal	103	—	103
Rumeenia	—	18	18
Ühendkuningriik	184	—	184
Suletud juhtumid kokku	2 057	94	2 151
Maksetähtaja arvutamise katkestamine – avatud juhtumid 31.12.2010 seisuga
Belgia	—	3	3
Bulgaaria	15	—	15
Saksamaa	43	69	112
Itaalia	—	72	72
Austria	—	17	17
Ühendkuningriik	41	—	41
Avatud juhtumid kokku	99	161	260
Maksetähtaja arvutamise katkestamised kokku	2 156	255	2 411
Käesolevas tabelis avaldatud teave annab ülevaate olukorrast 15. veebruari 2011. aasta seisuga.

Lisaks sellele tehti seoses ESFiga 2010. aastal 6 peatamise otsust (Belgia, Hispaania ja Prantsusmaa), mille puhul eelarveaasta lõpu seisuga oli maksete tegemist taas alustatud üksnes Hispaaniale.

6.4 MUUD SISSENÕUDMISED

Siin rubriigis käsitletakse komisjoni, liikmesriikide, Euroopa Kontrollikoja või OLAFi poolt avastatud vigade või eeskirjade eiramiste tõttu alusetult makstud summade sissenõudmist seoses selle osaga eelarvest, mida ei täideta koostöös liikmesriikidega.

2010. AASTAL KINNITATUD MUUD SISSENÕUDMISED

miljonites eurodes

2010

2009

Muud eelarve täitmise viisid:

—	välistegevus

137

—	sisepoliitika

188

202

Kinnitatud muud sissenõudmised kokku

325

283

2010. AASTAL RAKENDATUD MUUD SISSENÕUDMISED

miljonites eurodes

2010

2009

Muud eelarve täitmise viisid:

—	välistegevus

136

—	sisepoliitika

163

202

Rakendatud muud sissenõudmised kokku

299

283

6.5 LIIKMESRIIKIDE SISSENÕUDMISTE JA FINANTSKORREKTSIOONIDEGA SEONDUV TEGEVUS STRUKTUURIMEETMETE JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA RAAMES

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ei kirjendata komisjoni raamatupidamissüsteemis korrektsioone, mille liikmesriigid teevad enda või ELi auditi järel, sest liikmesriigid saavad neid summasid uuesti kasutusse võtta muude rahastamiskõlblike kulude jaoks. Sellele vaatamata nõutakse liikmesriikidelt, et nad esitaksid komisjonile ajakohastatud teabe struktuurifondide vahendite mahaarvatud, sissenõutud ja veel sissenõudmata summade kohta nii üksikute aastate kohta kui ka ajavahemiku 2000–2006 kohta kumulatiivselt; kõnealune teave tuleb esitada kõigi nelja fondi (ERF, ESF, EAGGFi arendusrahastu ja FIFG) kohta. Siiski ei ole nad kohustatud eraldi näitama korrektsioone, mis tulenevad ELi tegevusest. Seetõttu ei ole liikmesriikide tehtud korrektsioonid komisjoni omadele lisatud.

Kuna 2000.–2006. aasta programmitöö periood on nüüd jõudmas lõppetappi, mille käigus nõutakse kõigi eeskirjade eiramiste puhul tõendeid mahaarvamiste kohta, ei ole liikmesriigid kohustatud esitama komisjonile eraldi teavet 2010. aasta mahaarvamiste, sissenõudmiste ja pooleliolevate sissenõudmiste kohta. Sellele vaatamata saadi see lisateave 2011. aasta märtsis Kreekalt, Belgialt, Ungarilt, Portugalilt ja seoses piirkondadevaheliste programmidega. Seda teavet on käesolevas lisas arvesse võetud.

Siiani saadud andmete põhjal on liikmesriigid ELi toetuste puhul andnud oma aruannetes teada kumulatiivselt umbes 5,1 miljardist eurost finantskorrektsioonidest, mis tulenevad nende siseriiklikust auditeerimistegevusest seoses 2000.–2006. aasta programmidega (millest mahaarvamised moodustavad kokku umbes 4 miljardit eurot ja sissenõudmised ligikaudu 1,1 miljardit eurot).

Regionaalpoliitika peadirektoraadi 2008. aasta tegevuskava eesmärk oli auditeerida 2000.–2006. aasta programmitöö perioodiga seonduvate sissenõudmiste puhul rakendatud liikmesriikide siseriiklikke süsteeme. Nimetatud tegevuskava raames toimunud kohapealne auditeerimistegevus jõudis 2010. aastal lõpule ka viimases kuues liikmesriigis, hõlmates seega kõiki 25 asjaomast liikmesriiki (Bulgaarial ja Rumeenial seoses perioodiga 2000–2006 aruandekohustust ei olnud). Selle audititöö tulemused, nagu ka kontrollikoja tehtud auditid, mida on kajastatud kahes viimases aastaaruandes, näitasid, et liikmesriikide ametiasutused üldiselt järgivad nõudmisi, kuigi ikka veel esineb märkimisväärseid puudusi seoses andmete täielikkusega ning eeskirjade eiramiste registreerimise ja neist aru andmisega mõnede 2000.–2006. aasta programmide puhul Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Madalmaades. Vähemal määral esines puudusi ka Ühendkuningriigis, Sloveenias, Soomes, Rootsis ja Lätis rakendatud programmides. Kuigi 2007.–2010. aasta jooksul tehtud komisjoni auditid osutavad olukorra paranemisele kõigis liikmesriikides, on komisjon jäänud programmide lõpetamisel ettevaatlikuks ja nõudnud kõigilt programme haldavatelt ametiasutustelt, et nad annaksid aru järelmeetmetest (sh finantskorrektsioonidest), mis on riigi tasandil võetud iga programmi puhul registreeritud eeskirjade eiramiste suhtes. Komisjon ei sulge programme enne, kui ta on hinnanud selle teabe järjepidevaks ja täielikuks.

Ajavahemiku 2000–2006 puhul esineb oht, et ELi asutuste tegevuse (komisjoni ja kontrollikoja auditid ja OLAFi uurimised) tulemusel tehtud finantskorrektsioonide summad ja liikmesriikide endi tegevuse tulemusel tehtud finantskorrektsioonide summad võivad nendest teatamise viisi tõttu omavahel kattuda. See tuleneb asjaolust, et liikmesriigid nõustuvad suure osaga ELi asutuste tegevuse tulemusena tehtavatest finantskorrektsioonidest ja rakendavad need ilma komisjoni ametliku otsuseta, kõrvaldades asjaomase kulu oma kuludeklaratsioonidest. Kuna liikmesriigid ei ole kohustatud eristama 2000.–2006. aasta kohta esitatavas aruandluses ELi asutuste tegevuse tulemusena tehtud korrektsioone nende endi kontrollide ja auditite tulemusel tehtavatest korrektsioonidest, siis ei saa kõnealuse kattumise ulatust täpselt kindlaks teha. Lisaks ei pruugi tegelik rakendamine liikmesriigis toimuda samal aastal, kui liikmesriik finantskorrektsiooniga nõustub. Seetõttu on võimaliku kattumise näol tegemist üksnes hinnanguga. Liikmesriikide kaupa tehtud võrdlus, kus võrreldi liikmesriikide 2010. aasta andmeid ja ELi asutuste tegevuse tulemusena tehtud selliste korrektsioonide summasid, millega liikmesriigid on samal aastal nõustunud, annab alust arvata, et kattumise summa ei saa ületada 65 miljonit eurot (2009. aastal 465 miljonit eurot).

2007.–2013. aasta programmitöö perioodi puhul on eeskirjadega kehtestatud nõue, et liikmesriigid peavad andma sissenõudmistest ja mahaarvamistest igal aastal aru IT-süsteemi SFC 2007 kaudu. See tähendab, et komisjon saab andmed elektrooniliselt otse liikmesriikidelt iga aasta 31. märtsil. Komisjon on oma suunistes liikmesriikidele teinud ka ettepaneku näidata eraldi ära ELi asutuste tegevusest tulenevad korrektsioonid, et vältida aruandluses mis tahes kattumisi. Vastavalt aruannetele, mis liikmesriigid saatsid komisjonile 31. märtsil 2011, moodustavad liikmesriikide poolt 2010. aastal abisaajatelt (toetuste ELi osa) sissenõutud ja komisjonile esitatud tõendatud kuludest mahaarvatud kogusummad (35 miljonit eurot), 2010. aasta maksetaotlustest enne riigi tasandil toimuva sissenõudemenetluse lõpulejõudmist mahaarvatud kogusummad (189 miljonit eurot) ja 2010. aasta lõpu seisuga veel pooleli olnud sissenõudmised (41 miljonit eurot) kokku 265 miljonit eurot:

miljonites eurodes
EL 27 2007–2013 (2)	Liikmesriikide tegevusest tulenevad tühistamised	ELi asutuste tegevusest tulenevad tühistamised	Mahaarvamised kokku	Liikmesriikide tegevusest tulenevad sissenõudmised	ELi asutuste tegevusest tulenevad sissenõudmised	Sissenõudmised kokku	2010. aastal deklareeritud pooleliolevad sissenõudmised kokku	Liikmesriikide deklareeritud summad kokku
ERF/Ühtekuuluvusfond (3)	151	5	156	29	2	31	25	212
ESF	31	2	33	4	0	4	15	52
EKF	0	0	0	1	0	1	0	1
Kokku	183	7	189	34	2	35	41	265

Komisjonil on kavas auditeerida sissenõudmisi alates 2011. aasta teisest poolaastast, et vaadata kõigi fondide puhul läbi sertifitseerimisasutuste kehtestatud parandusmehhanismid ja hinnata, millise usaldusväärsuse saab komisjon aruannetes sisalduvatele arvandmetele omistada, kasutades selleks riskianalüüsi põhjal valitud programmide ja liikmesriikide valimit.

Lisa 6 – Tabel 1: 2010. aasta otsustel põhinevate EAGFi finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma – jaotumine liikmesriikide lõikes

miljonites eurodes
Liikmesriik	Finantskontroll ja heakskiitmine	Vastavuskontroll	Teatatud eeskirjade eiramised	Kokku 2010	Kokku 2009
Belgia	0	—	4	4	15
Bulgaaria	0	17	3	20	5
Tšehhi	0	1	0	1	1
Taani	0	10	3	12	104
Saksamaa	–1	16	12	28	17
Eesti	—	—	0	0	0
Iirimaa	–1	0	7	7	4
Kreeka	4	460	14	477	21
Hispaania	8	52	23	83	106
Prantsusmaa	–1	39	28	67	111
Itaalia	4	39	35	78	15
Küpros	—	1	0	1	0
Läti	0	—	0	0	0
Leedu	0	0	2	2	4
Luksemburg	0	1	0	1	0
Ungari	0	8	1	8	22
Malta	0	—	0	0	0
Madalmaad	–1	47	5	51	36
Austria	0	1	1	2	3
Poola	0	50	2	52	13
Portugal	2	40	16	58	18
Rumeenia	11	38	6	55	14
Sloveenia	0	4	1	5	2
Slovakkia	0	0	0	0	1
Soome	0	2	1	2	2
Rootsi	0	3	2	5	2
Ühendkuningriik	8	194	11	213	109
Otsustel põhinevad summad kokku	33	1 022	178	1 233	625

Lisa 6 – Tabel 2: 2010. aastal rakendatud EAGFi finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma – jaotumine liikmesriikide lõikes

miljonites eurodes
Liikmesriik	Finantskontroll ja heakskiitmine ning maksetähtaegadest mitte kinnipidamine	Vastavuskontroll	Liikmesriikide poolt teatatud eeskirjade eiramised (ELile tagasi makstud)	Kokku 2010	Kokku 2009
Belgia	0	0	3	3	14
Bulgaaria	0	—	5	6	1
Tšehhi	0	0	1	1	0
Taani	0	10	3	12	105
Saksamaa	–1	16	10	26	18
Eesti	—	—	0	0	0
Iirimaa	–1	1	5	5	5
Kreeka	4	136	10	150	196
Hispaania	8	92	30	130	59
Prantsusmaa	–1	90	30	120	82
Itaalia	4	5	23	33	177
Küpros	—	1	0	1	1
Läti	0	—	0	0	0
Leedu	0	2	1	4	2
Luksemburg	0	1	0	1	0
Ungari	0	24	2	26	9
Malta	0	—	0	0	0
Madalmaad	–1	46	5	51	9
Austria	0	3	1	3	1
Poola	0	95	1	97	2
Portugal	2	4	18	24	7
Rumeenia	11	—	6	16	12
Sloveenia	0	—	1	1	2
Slovakkia	0	0	1	1	0
Soome	0	2	1	2	2
Rootsi	0	3	2	5	14
Ühendkuningriik	8	195	12	215	133
Kokku rakendatud	33	728	172	934	851

Lisa 6 – Tabel 3: 2010. aastal struktuurimeetmete valdkonnas kinnitatud finantskorrektsioonide kogusumma

miljonites eurodes
Liikmesriik	Kumulatiivselt 2009. aasta lõpu seisuga	2010. aastal kinnitatud finantskorrektsioonid						Kumulatiivselt 2010. aasta lõpu seisuga
Liikmesriik	Kumulatiivselt 2009. aasta lõpu seisuga	ERF	Ühtekuuluvusfond	ESF	FIFG	EAGGFi arendus-rahastu	Kokku aasta 2010	Kumulatiivselt 2010. aasta lõpu seisuga
1994–1999	2 516	125	0	4	3	3	136	2 652
Belgia	5	—	—	—	—	—	0	5
Taani	3	—	—	—	—	—	0	3
Saksamaa	339	0	—	—	0	1	1	340
Iirimaa	42	—	—	—	—	—	0	42
Kreeka	526	1	0	—	—	0	2	528
Hispaania	548	116	0	0	—	1	117	664
Prantsusmaa	84	—	—	4	—	0	4	88
Itaalia	505	0	—	—	—	0	0	505
Luksemburg	5	—	—	—	—	—	0	5
Madalmaad	177	—	—	—	—	—	0	177
Austria	2	—	—	—	—	—	0	2
Portugal	137	2	—	—	1	1	4	141
Soome	1	—	—	—	—	—	0	1
Rootsi	1	—	—	—	—	—	0	1
Ühendkuningriik	131	6	—	—	1	0	7	138
INTERREG	10	0	—	—	—	—	0	10
2000–2006	5 178	368	258	43	89	30	788	5 965
Belgia	10	0	—	—	—	—	0	10
Bulgaaria	2	—	18	—	—	—	18	21
Tšehhi	0	4	7	—	—	—	11	11
Taani	0	—	—	—	—	—	0	0
Saksamaa	12	0	—	0	0	—	1	13
Eesti	0	0	—	0	—	—	0	0
Iirimaa	42	2	1	—	—	—	2	44
Kreeka	920	40	0	0	—	—	40	961
Hispaania	2 503	170	104	2	87	—	363	2 865
Prantsusmaa	261	16	—	0	—	9	26	287
Itaalia	825	97	—	4	1	2	105	930
Küpros	—	—	—	—	—	—	0	0
Läti	4	—	1	—	0	—	1	4
Leedu	2	—	0	—	—	—	0	2
Luksemburg	2	—	—	—	—	—	0	2
Ungari	52	0	—	—	—	—	0	52
Malta	—	—	—	—	—	—	0	0
Madalmaad	2	—	—	—	—	—	0	2
Austria	—	—	—	—	—	—	0	0
Poola	134	0	111	1	0	—	112	246
Portugal	126	0	13	0	—	18	31	157
Rumeenia	10	—	2	—	—	—	2	12
Sloveenia	2	—	—	—	—	—	0	2
Slovakkia	39	0	2	—	—	—	2	41
Soome	0	—	—	—	0	—	0	1
Rootsi	11	0	—	—	—	—	0	11
Ühendkuningriik	217	29	—	36	—	1	65	283
INTERREG	1	9	—	—	—	—	9	10
2007–2013	0	1	0	1	0	—	2	2
Belgia	—	—	—	—	—	—	—	—
Bulgaaria	—	—	—	—	—	—	—	—
Tšehhi	—	—	—	—	—	—	—	—
Taani	—	—	—	0	—	—	0	0
Saksamaa	—	—	—	—	—	—	—	—
Eesti	—	0	—	—	—	—	0	0
Iirimaa	—	—	—	0	—	—	0	0
Kreeka	—	—	—	—	—	—	—	—
Hispaania	—	—	—	—	—	—	—	—
Prantsusmaa	—	—	—	0	—	—	0	0
Itaalia	—	—	—	—	—	—	—	—
Küpros	—	—	—	—	—	—	—	—
Läti	—	—	—	—	—	—	—	—
Leedu	—	—	—	—	—	—	—	—
Luksemburg	—	—	—	0	—	—	0	0
Ungari	—	0	—	1	—	—	1	1
Malta	—	—	—	—	—	—	—	—
Madalmaad	—	—	—	—	—	—	—	—
Austria	—	—	—	—	—	—	—	—
Poola	—	0	—	0	—	—	0	0
Portugal	—	0	—	0	—	—	1	1
Rumeenia	—	—	—	—	—	—	—	—
Sloveenia	—	—	—	—	—	—	—	—
Slovakkia	—	—	—	—	—	—	—	—
Soome	—	—	—	—	—	—	—	—
Rootsi	—	—	—	—	—	—	—	—
Ühendkuningriik	—	—	—	—	—	—	—	—
INTERREG	—	—	—	—	—	—	—	—
Kokku kinnitatud	7 694	494	258	49	91	33	925	8 619

Lisa 6 – Tabel 4: 2010. aastal struktuurimeetmete valdkonnas rakendatud finantskorrektsioonide kogusumma Jaotumine liikmesriikide lõikes

miljonites eurodes
Liikmesriik	Kumulatiivselt 2009. aasta lõpu seisuga	2010. aastal rakendatud finantskorrektsioonid						Kumulatiivselt 2010. aasta lõpu seisuga
Liikmesriik	Kumulatiivselt 2009. aasta lõpu seisuga	ERF	Ühtekuuluvusfond	ESF	FIFG	EAGGFi arendus-rahastu	Kokku aasta 2010	Kumulatiivselt 2010. aasta lõpu seisuga
1994–1999	2 144	462	4	5	3	3	476	2 621
Belgia	6	—	—	—	—	—	—	6
Taani	4	—	—	—	—	—	—	4
Saksamaa	300	37	—	—	0	1	38	338
Iirimaa	40	—	—	—	—	—	—	40
Kreeka	521	1	3	—	—	0	4	525
Hispaania	293	363	1	0	—	1	365	658
Prantsusmaa	85	—	—	4	—	0	4	89
Itaalia	483	21	—	—	—	—	21	504
Luksemburg	4	—	—	1	—	—	1	5
Madalmaad	177	—	—	—	—	—	—	177
Austria	2	—	—	—	—	—	—	2
Portugal	118	20	—	—	1	1	23	141
Soome	1	0	—	—	—	—	0	1
Rootsi	1	—	—	—	—	—	—	1
Ühendkuningriik	108	11	—	—	1	0	13	120
INTERREG	2	7	—	—	—	—	7	9
2000–2006	3 222	80	18	36	87	38	259	3 480
Belgia	8	—	—	0	—	—	0	8
Bulgaaria	2	—	—	—	—	—	—	2
Tšehhi	0	—	—	—	—	—	—	0
Taani	0	—	—	—	—	—	—	0
Saksamaa	10	0	—	—	—	—	0	10
Eesti	0	—	—	0	—	—	0	0
Iirimaa	26	—	—	—	—	—	—	26
Kreeka	904	—	—	—	—	—	—	904
Hispaania	940	—	16	0	87	8	111	1 051
Prantsusmaa	239	—	—	—	—	9	9	248
Itaalia	686	79	—	0	—	2	82	768
Küpros	0	—	—	—	—	—	—	0
Läti	3	—	1	—	—	—	1	4
Leedu	1	—	0	—	—	—	0	1
Luksemburg	2	—	—	—	—	—	—	2
Ungari	41	—	—	—	—	—	—	41
Malta	0	—	—	—	—	—	—	0
Madalmaad	0	—	—	—	—	1	1	1
Austria	0	—	—	—	—	—	—	0
Poola	90	—	—	—	—	—	—	90
Portugal	95	—	1	—	—	18	18	113
Rumeenia	8	—	0	—	—	—	0	8
Sloveenia	2	—	—	—	—	—	—	2
Slovakkia	1	—	—	—	—	—	—	1
Soome	0	—	—	—	—	—	—	0
Rootsi	11	—	—	—	—	—	—	11
Ühendkuningriik	151	—	—	36	—	1	37	188
INTERREG	0	0	—	—	—	—	0	0
2007–2013	0	1	0	1	0	—	2	2
Belgia	—	—	—	—	—	—	—	—
Bulgaaria	—	—	—	—	—	—	—	—
Tšehhi	—	—	—	—	—	—	—	—
Taani	—	—	—	0	—	—	0	0
Saksamaa	—	—	—	—	—	—	—	—
Eesti	—	0	—	—	—	—	0	0
Iirimaa	—	—	—	0	—	—	0	0
Kreeka	—	—	—	—	—	—	—	—
Hispaania	—	—	—	—	—	—	—	—
Prantsusmaa	—	—	—	0	—	—	0	0
Itaalia	—	—	—	—	—	—	—	—
Küpros	—	—	—	—	—	—	—	—
Läti	—	—	—	—	—	—	—	—
Leedu	—	—	—	—	—	—	—	—
Luksemburg	—	—	—	—	—	—	—	—
Ungari	—	—	—	1	—	—	1	1
Malta	—	—	—	—	—	—	—	—
Madalmaad	—	—	—	—	—	—	—	—
Austria	—	—	—	—	—	—	—	—
Poola	—	0	—	—	—	—	0	0
Portugal	—	0	—	0	—	—	1	1
Rumeenia	—	—	—	—	—	—	—	—
Sloveenia	—	—	—	—	—	—	—	—
Slovakkia	—	—	—	—	—	—	—	—
Soome	—	—	—	—	—	—	—	—
Rootsi	—	—	—	—	—	—	—	—
Ühendkuningriik	—	—	—	—	—	—	—	—
INTERREG	—	—	—	—	—	—	—	—
Kokku rakendatud	5 366	542	21	42	90	41	737	6 102

7. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Euroopa Liidu (EL) finantsriskide juhtimise kohta allpool esitatud andmed seonduvad järgnevaga:

—	Euroopa Komisjoni poolt eelarve täitmise käigus tehtavad sularahatehingud;

—	laenutegevus, mida Euroopa Komisjon teostab makromajandusliku finantsabi, maksebilansi rahastamisvahendi ja Euratomi meetmete kaudu;

—	välistegevuse tagatisfond ning

—	laenutegevus ning sularahatoimingute haldamine, mida Euroopa Liit teostab (likvideeritava) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kaudu.

7.1 RISKIJUHTIMISE POLIITIKA

7.1.1 Sularahatoimingud

Komisjoni sularahatoimingute haldamist käsitlevad eeskirjad on sätestatud nõukogu määruses nr 1150/2000 (muudetud nõukogu määrustega nr 2028/2004 ja nr 105/2009) ning finantsmääruses (nõukogu määrus nr 1605/2002, muudetud nõukogu määrustega nr 1995/2006, nr 1525/2007 ja nr 1081/2010) ja selle rakenduseeskirjades (komisjoni määrus nr 2342/2002, muudetud komisjoni määrustega nr 1261/2005, nr 1248/2006 ja nr 478/2007).

Eespool nimetatud määrustest tulenevalt kohaldatavatest põhimõtetest on olulisemad järgmised:

—	Liikmesriigid maksavad omavahendid kontodele, mis on selleks otstarbeks komisjoni nimel avatud iga liikmesriigi riigikassas või liikmesriigi poolt selleks määratud asutuses. Komisjon võib eespool nimetatud kontosid kasutada üksnes oma sularahanõudluse katmiseks.

—	Liikmesriigid maksavad omavahendeid oma riigi valuutas, samal ajal kui komisjoni maksed on enamasti nomineeritud eurodes.

—	Komisjoni nimel avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne.

—	Muus valuutas kui eurodes nomineeritud vahendeid kasutatakse kas samas valuutas tehtavateks makseteks või arvestatakse need perioodiliselt eurodesse ümber.

Lisaks omavahendite kontodele on komisjon avanud nii keskpankades kui ka kommertspankades ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Sularaha- ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele eritoiminguid.

Komisjoni sularahatoimingute ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad operatsiooni- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Need käsitlevad mitmesuguseid toiminguid (näiteks maksete tegemine ja rahavoogude juhtimine, rahavoogude prognoosimine, talitluspidevus jms) ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt. Lisaks sellele toimuvad eelarve peadirektoraadi ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ühised koosolekud, kus arutatakse riskijuhtimise alast teabevahetust ja parimate tavade jagamist.

BUFI - ajutiselt makstud trahvid

Alates 2010. aastast investeeritakse ajutiselt makstud trahvisummad spetsiaalselt selle jaoks loodud fondi (BUFI), mida haldab majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat. Enne 2010. aastat laekunud trahvisummad jäävad spetsiaalsetele pangakontodele. Ajutiselt makstud trahvide varahaldust teostab komisjon kooskõlas sisesuuniste ning varahalduse suunistega, mis sisalduvad 2009. aasta detsembris eelarve peadirektoraadi ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi vahel sõlmitud talitustevahelises kokkuleppes. Koostatud on konkreetseid valdkondi, näiteks rahaliste vahendite haldamist käsitlevad menetluskorra käsiraamatud, mida kasutavad asjaomased üksused. Finants- ja operatsiooniriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt.

Varahalduse tegevuse eesmärk on investeerida komisjonile makstud trahvid selliselt, et:

a)	tagada, et vahendid oleksid vajaduse korral hõlpsasti kättesaadavad, ja samal ajal

b)	saada tavapärastel asjaoludel tootlust, mis on keskmiselt võrdne BUFI võrdlusaluse tootluse ja kantud kulude vahega.

Investeeringud piirduvad põhimõtteliselt järgmiste kategooriatega: tähtajalised hoiused euroala keskpankades, euroala riikide võlakohustuste haldamise ametites, täielikult riigile kuuluvates või riigi poolt tagatud pankades või riigiülestes asutustes; võlakirjad, lühiajalised võlakirjad ja hoiusesertifikaadid, mille on emiteerinud riiklikud üksused ja millest tuleneb otsene nõue euroala valitsemissektorile, või mille on emiteerinud riigiülesed asutused.

7.1.2 Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Euroopa Liit teostab laenutehinguid ning nendega seotud sularahahaldust vastavalt asjaomastele nõukogu otsustele, kui need on olemas, ja sisesuunistele. Koostatud on konkreetseid valdkondi, näiteks laenude võtmist ja andmist ning rahaliste vahendite haldamist käsitlevad kirjalikud menetluskorra käsiraamatud, mida kasutavad asjaomased üksused. Finants- ja operatsiooniriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt. Üldjuhul ei toimu intressimäära muutuste ja vahetuskursierinevuste kompenseerimise eesmärgil ühtegi tegevust (riskimaandamistegevust), sest laenude andmise tehinguid rahastatakse laenude võtmise tehingutega, millel on kompensatsioonitehingute iseloom ning millest seega ei tulene avatud intressimäära ega valuutapositsioone.

7.1.3 Tagatisfond

Tagatisfondi varade haldamise eeskirjad ja põhimõtted (vt lisa 2.3.3) on sätestatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) 25. novembri 1994. aasta lepingus ja selle hilisemates muudatustes, mis pärinevad 17. ja 23. septembrist 1996, 8. maist 2002, 25. veebruarist 2008 ja 9. novembrist 2010. Tagatisfond kasutab oma tegevuses üksnes eurot. Ta investeerib ainult selles valuutas, et vältida vahetuskursiriski. Varade haldamine põhineb tavapärasel konservatiivsuse põhimõttel, mida finantstegevuse puhul järgitakse. Tagatisfondilt nõutakse, et ta pööraks erilist tähelepanu riskide vähendamisele ja selle tagamisele, et hallatavaid varasid saaks müüa või üle anda ilma olulise viivituseta, võttes arvesse asjaomaseid kohustusi.

7.1.4 Likvideeritav ESTÜ

Likvideeritava ESTÜ kohustuste likvideerimist haldab Euroopa Komisjon ning uute laenude andmist ega nende rahastamist ei ole ette nähtud. Uued laenud, mida ESTÜ võib võtta, peavad piirduma refinantseerimisega, mille eesmärk on vahendite kulude vähendamine. Sularahatoimingute puhul kohaldatakse konservatiivse haldamise põhimõtet eesmärgiga piirata finantsriske.

7.2 TURURISK

Tururisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad turuhindade muutuste tõttu. Tururisk ei hõlma endas üksnes kahjumi, vaid ka kasumi võimalust. See hõlmab valuutariski, intressimäärariski ja muud hinnariski. ELil märkimisväärne muu hinnarisk puudub.

7.2.1 Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et ELi tehingute või investeeringute väärtust mõjutavad vahetuskursierinevused. Risk tuleneb erinevate valuutade hinnamuutustest üksteise suhtes.

7.2.1.1 Sularahatoimingud

Kooskõlas omavahendeid käsitleva määrusega hoitakse omavahendeid, mille liikmesriigid on maksnud muudes valuutades kui eurodes, omavahendite kontodel. Need arvestatakse eurodesse ümber, kui neid on vaja kasutada maksete tegemiseks. Kõnealuste vahendite haldamisel kohaldatavad menetlused on sätestatud nimetatud määruses. Piiratud arvul juhtudel kasutatakse neid vahendeid otse samades valuutades maksete tegemiseks.

Komisjonil on kommertspankades mitmed Ameerika Ühendriikide dollarites, Šveitsi frankides ja muudes ELi valuutades kui eurodes hoitavad kontod, mida ta kasutab maksete tegemiseks neis valuutades. Neile kontodele kantakse täiendavaid vahendeid olenevalt sellest, millises summas makseid neilt teha tuleb, ja selle tulemusena ei kajasta nende saldod avatust valuutariskile.

Mitmesuguste tulude (välja arvatud omavahendite) laekumisel muus valuutas kui eurodes kantakse need üle komisjoni samas valuutas hoitavatele kontodele, kui neid on vaja maksete tegemiseks, või arvestatakse ümber eurodesse ja kantakse eurodes hoitavatele kontodele. Muus valuutas kui eurodes hoitavatele avansikontodele kantakse täiendavaid vahendeid olenevalt prognoositud lühiajalisest vajadusest teha samas valuutas kohalikke makseid. Kõnealuste kontode saldode puhul jälgitakse, et need ei ületaks neile seatud ülemmäära.

BUFI - ajutiselt makstud trahvid

Kuna kõik trahvid määratakse ja makstakse eurodes, siis nende puhul valuutarisk puudub.

7.2.1.2 Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Enamikku finantsvaradest ja -kohustustest hoitakse eurodes ning sel juhul ELil välisvaluutarisk puudub. Siiski annab EL Euratomi rahastamisvahendi kaudu USA dollarites laenusid, mida rahastatakse samas summas USA dollarites võetud laenudega (kompensatsioonitehingud). Bilansipäeva seisuga ELil Euratomiga seoses välisvaluutarisk puudub.

7.2.1.3 Tagatisfond

Finantsvarasid hoitakse eurodes ning seetõttu ELil valuutarisk puudub

7.2.1.4 Likvideeritav ESTÜ

Likvideeritaval ESTÜ-l on väike välisvaluuta riskipositsioon, mille väärtus euro ekvivalendina on 1,43 miljonit eurot ja mis tuleneb eluasemelaenudest, mille summa euro ekvivalendina 1,39 miljonit eurot, ja arvelduskontode saldodest, mille summa euro ekvivalendina on 0,04 miljonit eurot.

7.2.2 Intressimäärarisk

Intressimäärarisk on oht, et väärtpaberi (eelkõige võlakirja) väärtus langeb intressimäärade tõusu tõttu. Üldiselt toob intressimäärade tõus kaasa fikseeritud intressimääraga võlakirjade hindade languse ja vastupidi.

7.2.2.1 Sularahatoimingud

Komisjoni sularahahalduse üksus ei laena raha ja intressimäärarisk tal seetõttu puudub. Siiski teenib ta intressi oma eri pangakontode saldodelt. Komisjon on seepärast kehtestanud meetmed, et tema pangakontodelt regulaarselt teenitav intress peegeldaks turuintressimäärasid ja nende võimalikku kõikumist.

Kontod, mis on avatud liikmesriikide riigikassades või keskpankades omavahendite laekumiseks, intressi ei teeni ja teenustasusid nende puhul ei kohaldata. Kõigi muude keskpankades hoitavate summade puhul oleneb tasu iga panga pakutavatest konkreetsetest tingimustest; kohaldatakse muutuvaid intressimäärasid, mida kohandatakse vastavalt turukõikumistele.

Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt. See intress põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressimäära arvutamine seotud EONIAga (euroala pankadevahelise üleööturu keskmine aastaintressimäär) ja seda korrigeeritakse, et võtta arvesse kõnealuse intressimäära võimalikke kõikumisi. Mõnede kontode puhul on intressimäära arvutamine seotud Euroopa Keskpanga peamiste refinantseerimistehingute puhul kasutatava laenamise püsivõimaluse intressimääraga. Selle tulemusel puudub risk, et komisjon teeniks turuintressimääradest madalamat intressi.

BUFI - ajutiselt makstud trahvid

Muutva intressimääraga võlakirjasid BUFI portfellis ei ole. Nullkupongvõlakirjad moodustasid bilansipäev seisuga 69 % võlakirjade portfellist.

7.2.2.2 Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Muutuva intressimääraga võetud ja antud laenud

ELil on oma laenutegevuse laadi tõttu märkimisväärsed intressi kandvad varad ja kohustused. Makromajandusliku finantsabi ja Euratomi raames muutuva intressimääraga võetud laenudest tuleneb ELi jaoks intressimäärarisk. Samal ajal tasakaalustavad võetud laenudest tulenevaid intressimäärariske oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Bilansipäeva seisuga oli ELil 0,86 miljardi euro suuruses summas (väljendatuna nimiväärtuses) muutuva intressimääraga laene, mille ümberhindlus toimub iga kuue kuu järel (2009. aastal 0,96 miljardit eurot).

Fikseeritud intressimääraga võetud ja antud laenud

ELil on makromajandusliku finantsabi ja Euratomi raames ka fikseeritud intressimääraga laenud, mille kogusumma 2010. aastal oli 110 miljonit eurot (2009. aastal 110 miljonit eurot) ja mille lõpptähtaeg jäi vahemikku üks kuni viis aastat (25 miljonit eurot) või üle viie aasta (85 miljonit eurot). Veelgi märkimisväärsem on, et ELil on maksebilansi rahastamisvahendi raames kümme fikseeritud intressimääraga laenu, mille kogusumma 2010. aastal oli 12,05 miljardit eurot (2009. aastal 9,2 miljardit eurot) ja mille lõpptähtaeg jäi vahemikku kuni üks aasta (2 miljardit eurot), üks kuni viis aastat (5,7 miljardit eurot) või üle viie aasta (4,35 miljardit eurot).

7.2.2.3 Tagatisfond

Tagatisfondis hoitavatele muutuva intressimääraga emiteeritud võlaväärtpaberitele avaldab mõju kõnealuste intressimäärade volatiilsus, samal ajal kui fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberite puhul esineb nende õiglase väärtusega seonduv risk. Fikseeritud intressimääraga võlakirjad moodustavad bilansipäeva seisuga investeerimisportfellist umbes 93 % (2009. aastal 97 %).

7.2.2.4 Likvideeritav ESTÜ

Likvideeritava ESTÜ puhul esineb tema tegevuse laadi tõttu intressimäärarisk. Võetud laenudest tulenevat intressimäärariski tasakaalustavad tavaliselt oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud. Varahaldustehingute raames moodustavad fikseeritud intressimääraga võlakirjad bilansipäeva seisuga väärtpaberiportfellist umbes 92 % (2009. aastal 97 %).

7.3 KREDIIDIRISK

Krediidirisk on kahjumi risk, mis tuleneb võlgniku/laenusaaja poolsest laenu või muu krediidiliini (põhisumma või intressi või nende mõlema) tagasimakse tegematajätmisest või muust lepingulise kohustuse täitmata jätmisest. Maksekohustuse täitmata jätmise sündmused on muu hulgas tagasimakse hilinemine, laenusaaja tagasimaksete ümberstruktureerimine ja pankrot.

7.3.1 Sularahatoimingud

Enamikku komisjoni sularahavarudest hoitakse omavahendeid käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohaselt kontodel, mille liikmesriigid on avanud oma osamaksude (omavahendite) maksmiseks. Kõiki selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide krediidirisk (ja vastaspoole risk) on komisjoni jaoks madalaim, sest riskipositsioon seondub liikmesriikidega. Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades hoitavatesse komisjoni sularahavarudesse, siis neile kontodele täiendavate vahendite kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab rahavoogude juhtimise sularahahalduse süsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul tehtavate maksete keskmise summaga. Selle tulemusel on neil kontodel üleöö hoitavad summad pidevalt väga väiksed (kokkuvõttes keskmiselt 20–100 miljonit eurot, mis jaguneb rohkem kui 20 konto peale), mis tagab, et komisjoni riskipositsioon on piiratud. Kõnealuseid summasid tuleks vaadata koos sularaha kogusaldodega, mis kõiguvad vahemikus 1 miljard kuni 35 miljardit eurot, ning 2010. aastal tehtud maksete kogusummaga, mis oli 120 miljardit eurot.

Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku suhtes erisuuniseid, et komisjoni vastaspoole riski veelgi minimeerida:

—

Kõik kommertspangad valitakse välja pakkumismenetluse teel. Pakkumismenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitch F1). Teatavate nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse aktsepteerida ka madalamat reitingut.

—

Kommertspankade puhul, mis on valitud välja spetsiaalselt selleks, et saada makseid ajutiselt makstavate trahvide (piirangutega raha) eest, nõutakse üldjuhul ka S&P AA või sellega samaväärset minimaalset pikaajalist krediidireitingut; sellesse rühma kuuluvate pankade reitingu alandamise korral kohaldatakse erimeetmeid.

—

2009. aasta jooksul on komisjoni sularahahalduse talitused loonud ajutiselt makstud trahvide haldamiseks uue süsteemi, mille eesmärk on riskide vähendamine selles valdkonnas. Komisjoni otsuse nr K(2009) 4264 kohaselt hallatakse alates 1. jaanuarist 2010 määratud trahve uue süsteemi kohaselt ja kommertspankades neid enam ei hoiustata.

—

Avansikontosid hoitakse kohalikes pankades, mis valitakse välja lihtsustatud pakkumismenetluse teel. Reitingu nõuded olenevad kohalikust olukorrast ja võivad riikide lõikes märkimisväärselt erineda. Riskipositsiooni piiramiseks hoitakse nende kontode saldosid võimalikult madalal tasemel (võttes arvesse tegevusvajadusi), neile kantakse täiendavaid vahendeid regulaarselt ja kohaldatavad ülemmäärad vaadatakse igal aastal läbi.

—	Nende kommertspankade krediidireitingud, kus komisjonil on kontod, vaadatakse läbi vähemalt kord kuus või vajaduse korral ka sagedamini. Finantskriisi kontekstis võeti vastu tõhustatud jälgimismeetmed, mis kehtisid ka 2010. aastal.

BUFI - ajutiselt makstud trahvid

Ajutiselt makstud trahvidega seoses on EL avatud krediidiriskile, s.o riskile, et vastaspool ei ole võimeline summasid tähtaegselt täielikult tasuma. Riski kontsentratsioon on suurim Prantsusmaa ja Saksamaa puhul, sest need riigid esindavad portfelli kogumahust vastavalt 69 % ja 25 %.

Peamised investeerimislimiidid on võrdlusriikide (praegu Prantsusmaa ja Saksamaa reitinguga AAA/Aaa) puhul seatud tasemele 100 % portfellist. Muude lubatud (minimaalne nõutav reiting on Moody'se reiting Aa2 või sellega samaväärne reiting) emitentide puhul on limiit 25 % portfellist.

7.3.2 Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Krediidiriski maandatakse Euratomi puhul esmalt riigi tagatise saamisega, seejärel tagatisfondi kaudu (makromajandusliku finantsabi ja Euratomi puhul) ja lõpuks ELi eelarve kaudu (maksebilansi rahastamisvahendi puhul ja kui muudest meetmetest ei piisa, siis ka makromajandusliku finantsabi ja Euratomi puhul). 2010. aastal kehtinud omavahendeid käsitlevate õigusaktidega sätestati rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite ülemmääraks 1,23 % liikmesriikide rahvamajanduse kogutulust ning 2010. aastal kasutati sellest maksete assigneeringute katmiseks tegelikult 1,12 %. See tähendab, et 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli kõnealuse krediidiriski katmiseks kasutatav 0,11% varu. Välistegevuse tagatisfond loodi 1994. aastal, et maandada maksekohustuste täitmatajätmise riski laenude puhul, mis on võetud kolmandatele riikidele antud laenude rahastamiseks. Krediidiriski leevendab alati võimalus saada vahendeid ELi eelarvest juhul, kui võlglane ei suuda summasid täies ulatuses tagasi maksta. Sel eesmärgil on ELil õigus nõuda liikmesriikidelt, et nad tagaksid ELi õiguslike kohustuste täieliku täitmise laenuandjate ees.

Põhiosa kõnealustest laenudest on saanud Ungari, Rumeenia ja Läti. Need riigid moodustavad vastavalt umbes 42 %, 30 % ja 22 % antud laenude kogumahust. Rahaliste vahenditega tehtavate tehingute puhul tuleb kohaldada vastaspoolte valiku kohta kehtivaid suunised. Seda silmas pidades saab tegevüksus sõlmida tehinguid üksnes kehtestatud tingimustele vastavate pankadega, millel on piisavad vastaspoole piirangud.

7.3.3 Tagatisfond

ELi ja EIP vahelise tagatisfondi haldamist käsitleva kokkuleppe kohaselt peab kõigi pankadevaheliste investeeringute puhul olema reiting vähemalt P-1 (Moody's) või sellega samaväärne. 31. detsembri 2010. aasta seisuga olid kõik investeeringud (124 miljonit eurot; 2009. aastal 153 miljonit eurot) tehtud selliste vastaspooltega. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli fond investeerinud viide lühiajalisse finantsinstrumenti ja kõigi nende investeeringute (69 miljonit eurot) puhul oli vastaspoolte reiting vähemalt P-1 (Moody's) või sellega samaväärne. Kõik müügivalmis väärtpaberite portfellis hoitavad väärtpaberid on kooskõlas haldussuunistega.

7.3.4 Likvideeritav ESTÜ

Krediidiriski juhitakse regulaarse analüüsi abil, millega hinnatakse laenuvõtjate võimet täita oma intressi ja laenu põhiosa maksekohustusi. Krediidiriski maandatakse ka tagatise ning riigi, äriühingu või isikliku garantii nõudmisega. 68 % veel tagasimaksmata laenude kogusummast on kaetud liikmesriigi või samaväärse asutuse (nt avalik-õiguslikud asutused) tagatistega. 11 % veel tagasimaksmata laenudest on antud pankadele või tagavad neid pangad. Rahaliste vahenditega tehtavate tehingute puhul tuleb kohaldada vastaspoolte valiku kohta kehtivaid suuniseid. Tegevüksusel on lubatud sõlmida tehinguid üksnes kehtestatud tingimustele vastavate pankadega, millel on piisavad vastaspoole piirangud.

7.4 LIKVIIDSUSRISK

Likviidsusrisk on vara müügi raskustest tulenev risk, näiteks risk, et asjaomast väärtpaberit või vara ei saa turul realiseerida piisavalt kiiresti, et vältida kahjumit või täita kohustust.

7.4.1 Sularahatoimingud

ELi eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveaasta jaoks ettenähtud sularaha koguvarud on alati piisavad kõigi maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on seega võrdne eelarveaasta maksete assigneeringute summaga. Siiski laekuvad liikmesriikide osamaksud 12 igakuise maksena, mis on jaotatud kogu aasta peale, samal ajal kui maksete puhul esineb teatav hooajalisus. Selle tagamiseks, et sularahavarud oleksid alati piisavad, et katta mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavad maksed, on sisse seatud regulaarsed sularaha prognoosimise menetlused ning vajaduse korral saab omavahendite tasumist nõuda liikmesriikidelt ka ettemaksena, kui täidetud on teatavad tingimused. Lisaks eelnevale tagavad komisjoni igapäevastes sularahatoimingutes kasutatavad automatiseeritud sularahahalduse töövahendid, et igal komisjoni pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

7.4.2 Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Võetud laenudest tulenevat likviidsusriski tasakaalustavad tavaliselt oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Makromajandusliku finantsabi ja Euratomi puhul toimib tagatisfond likviidsusreservina (või turvaabinõuna), mida saab kasutada, kui laenusaajad jätavad oma maksekohustused täitmata või hilinevad maksete tegemisega. Seoses maksebilansi rahastamisvahendiga on nõukogu määruses (EÜ) nr 431/2009 ette nähtud menetlus, mis annab piisavalt aega vahendite kasutuselevõtuks ELi eelarve kaudu.

7.4.3 Tagatisfond

Fondi juhtimisel juhindutakse põhimõttest, et varadel peab olema asjaomaste kohustuste täitmiseks piisav likviidsuse ja vahendite kättesaadavuse tase. Fond peab hoidma vähemalt 100 miljonit eurot alla 12 kuuse lõpptähtajaga portfellis, mis investeeritakse rahainstrumentidesse. 31. detsembri 2010. aasta seisuga moodustasid need investeeringud 192 miljonit eurot. Lisaks sellele moodustavad vähemalt 20 % fondi nimiväärtusest rahainstrumendid, kuni üheaastase järelejäänud tähtajaga fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja ujuva intressimääraga võlakirjad. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli nende instrumentide osakaal 32 %.

7.4.4 Likvideeritav ESTÜ

Võetud laenudest tulenevat likviidsusriski tasakaalustavad tavaliselt oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Likvideeritava ESTÜ varade ja kohustuste haldamise raames haldab komisjon likviidsusnõudeid, mis põhinevad väljamaksete prognoosidel, mis on saadud vastutavate komisjoni talitustega konsulteerimise tulemusel.

8. SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

8.1 SEOTUD OSAPOOLED

ELi seotud osapooled on tema konsolideeritud üksused ja nende üksuste juhtivad võtmetöötajad (vt allpool). Kõnealuste üksuste vahelised tehingud on osa ELi tavapärasest toimimisest ning seetõttu ei ole ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt nende tehingute puhul vaja kohaldada spetsiaalseid avalikustamisnõudeid. Kõnealuste konsolideeritud üksuste loetelu on esitatud lisas 10.

8.2 JUHTIVTÖÖTAJATE PEAMISED RAHALISED ÕIGUSED

Euroopa Komisjoni kõrgematel juhtivatel ametikohtadel töötavaid ametnikke käsitleva teabe esitamise eesmärgil on seotud osapooled jaotatud käesolevas aruandes viide kategooriasse:

1. kategooria: Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni president ja Euroopa Kohtu president;

2. kategooria: komisjoni asepresident ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni teised asepresidendid;

3. kategooria: nõukogu peasekretär, komisjoni liikmed, Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid, Üldkohtu president ja liikmed, Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu president ja liikmed, ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor;

4. kategooria: kontrollikoja president ja liikmed;

5. kategooria: institutsioonide ja ametite kõrgeima astme avalikud teenistujad.

Allpool on esitatud kokkuvõte nende peamistest rahalistest õigustest; täpsem teave on esitatud Euroopa Liidu Teatajas (EÜT L 187, 8.8.1967, viimati muudetud nõukogu 18. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 202/2005 (ELT L 33, 5.2.2005), ja EÜT L 268 20.10.1977, viimati muudetud nõukogu 30. aprilli 2004. aasta määrusega nr 1293/2004 (EÜ, Euratom) (ELT L 243 15.7.2004)). Täiendavat teavet saab ka Europa veebisaidil avaldatud personalieeskirjadest, mis on ametlik ELi ametnike õigusi ja kohustusi kirjeldav dokument. Juhtivad võtmetöötajad ei ole saanud ELilt ühtegi soodustingimustel laenu.

Haldamisega seotud peamised rahalised õigused

eurodes
Rahaline õigus (töötaja kohta)	1. kategooria	2. kategooria	3. kategooria	4. kategooria	5. kategooria
Põhipalk (kuupalk)	25 351,76	22 963,55 – 23 882,09	18 370,84 – 20 667,20	19 840,51 – 21 126,47	11 681,17 – 18 370,84
Eluasemetoetus/kodumaalt eemalviibimise toetus	15 %	15 %	15 %	15 %	16 %
Peretoetused:
Majapidamistoetus (% palgast)	2 % + 170,52	2 % + 170,52	2 % + 170,52	2 % + 170,52	2 % + 170,52
Ülalpeetava lapse toetus	372,61	372,61	372,61	372,61	372,61
Eelkooliealise lapse toetus	91,02	91,02	91,02	91,02	91,02
Õppetoetus või	252,81	252,81	252,81	252,81	252,81
töökohavälise koolituse toetus	505,39	505,39	505,39	505,39	505,39
Kohtu eesistuja toetus	—	—	500 - 810,74	—	—
Esindustasud	1 418,07	0 - 911,38	500 - 607,71	—	—
Iga-aastased sõidukulud	—	—	—	—	Jah
Ülekanded liikmesriikidesse:
Õppetoetus (4)	Jah	Jah	Jah	Jah	Jah
% palgast (4)	5 %	5 %	5 %	5 %	5 %
% palgast ilma paranduskoefitsiendita	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %
Esinduskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	—	—
Ametisse asumine:
Sisseseadmiskulud	50 703,52	45 927,10 – 47 764,18	36 741,68 – 41 334,40	39 681,02 – 42 252,94	hüvitatud
Perekonna sõidukulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Kolimiskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Ametist lahkumine:
Ümberasumiskulud	25 351,76	22 963,55 – 23 882,09	18 370,84 – 20 667,20	19 840,51 – 21 126,47	hüvitatud
Perekonna sõidukulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Kolimiskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Üleminekutoetus (% palgast) (5)	40 % – 6 5%	40 % – 65 %	40 % – 65 %	40 % – 65 %	—
Ravikindlustus	kaetud	kaetud	kaetud	kaetud	vabatahtlik
Pension (% palgast, maksueelne)	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %
Mahaarvamised:
Liidu maks	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %
Ravikindlustus (% palgast)	1,8 %	1,8 %	1,8 %	1,8 %	1,8 %
Palkadele rakendatav erimaks	5,07 %	5,07 %	5,07 %	5,07 %	5,07 %
Pensioni mahaarvamine	—	—	—	—	11,3 %
Inimeste arv 31.12.2010 seisuga	3	7	91	27	89

9. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Käesoleva raamatupidamise aastaaruande edastamise kuupäeva seisuga ei olnud komisjoni peaarvepidaja peale allpool kirjeldatud teabe teadlik ega olnud talle teada antud ühestki muust olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesolevas lisas nõutav. Raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub esitatud teabes.

Maksebilansi rahastamisvahendi laenude andmise tehingud

2011. aasta märtsis maksti Rumeeniale maksebilansi rahastamisvahendist välja täiendavad 1,2 miljardit eurot laenu lõpptähtajaga 2018. aasta aprillis ja 2010. aasta juunis maksti välja viimane 150 miljoni euro suurune summa. Lisaks sellele taotles Rumeenia 2011. aasta veebruaris maksebilansi rahastamisvahendi raames järelmeetmena ennetavat finantsabi, et toetada majanduskasvu taaskäivitumist. 12. mail 2011. aastal otsustas nõukogu teha Rumeeniale ELi maksebilansi rahastamisvahendi raames kättesaadavaks ennetava abi summas kuni 1,4 miljardit eurot (nõukogu otsus 2011/288/EL). Praegu ei kavatse Rumeenia taotleda ühegi osamakse väljamaksmist ennetava finantsabi programmist, sest summasid taotletakse üksnes majandus- ja/või finantsolukorras, kus leiab aset turutingimuste järsk halvenemine tegurite tõttu, mida Rumeenia ametiasutused ei saa kontrollida ja mis viiksid terava rahastamispuudujäägi tekkimiseni. Juhul kui finantsabi aktiveeritakse, antakse seda laenu vormis, mille maksimaalne lõpptähtaeg on seitse aastat. Allpool toodud tabelis on näidatud raamatupidamise aastaaruande esitamise kuupäeva seisuga väljamakstud 13,4 miljardi euro suuruse summa tagasimaksegraafik.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM)

11. mail 2010 võttis nõukogu vastu Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (nõukogu määrus (EL) nr 407/2010), et säilitada finantsstabiilsus Euroopas. Mehhanism põhineb aluslepingu artiklil 122 lõikel 2 ning võimaldab anda finantsabi liikmesriigile, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid. Abi võib anda laenu või krediidiliinina, mis on tagatud ELi eelarvega. Rakendamise korral laenab komisjon ELi nimel vahendeid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenab need vahendid abi saavale liikmesriigile. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. mai 2010. aasta järeldustega kehtestati mehhanismi maksimaalseks suuruseks 60 miljardit eurot, kuid seadusjärgne ülemmäär on sätestatud eespool nimetatud nõukogu määruse artikli 2 lõikes 2, mille kohaselt on veel tagasimaksmata laenude või krediidiliinide laenujääk piiratud omavahendite ülemmäära piiresse jääva varuga.

21. novembril 2010 taotles eespool osutatud määruse alusel finantsabi Iirimaa. Nõukogu 7. detsembri 2010. aasta rakendusotsusega (2011/77/EL) nõustuti andma Iirimaale laen maksimumsummas 22,5 miljardit eurot maksimaalse keskmise lõpptähtajaga 7,5 aastat. Laen tehakse kättesaadavaks kuni 13 osamaksena. Esimese osamakse esimene osa (5 miljardit eurot) maksti Iirimaale 12. jaanuaril 2011 lõpptähtajaga 2015. aasta detsembris. Esimese osamakse teine osa (3,4 miljardit eurot) maksti Iirimaale 24. märtsil 2011 lõpptähtajaga 2018. aasta aprillis. Teine osamakse (3 miljardit eurot) lõpptähtajaga 2021. aasta juunis maksti välja 31. mail 2011.

7. aprillil 2011 taotles finantsstabiilsusmehhanismi raames finantsabi ka Portugal ja 17. mail 2011 nõustus nõukogu andma ka talle laenu maksimumsummas 26 miljardit eurot (vt nõukogu rakendusotsus 2011/344/EL) maksimaalse keskmise lõpptähtajaga 7,5 aastat. Laen tehakse kättesaadavaks kolme aasta jooksul kuni 14 osamaksena. Esimese osamakse esimene osa (1,75 miljardit eurot) lõpptähtajaga 2021. aasta juunis maksti välja 31. mail 2011. 1. juunil 2011 maksti välja esimese osamakse teine osa (4,75 miljardit eurot) lõpptähtajaga 2016. aasta juunis. Allpool toodud tabelis on näidatud raamatupidamise aastaaruande esitamise kuupäeva seisuga väljamakstud 17,9 miljardi euro suuruse summa tagasimaksegraafik.

Muud finantsstabiilsusmehhanismid, mis ELi raamatupidamise aastaaruandele mõju ei avalda

Märkimist väärib ka Euroopa finantsstabiilsuse rahastamisvahend (EFSF), s.o veel üks euroala liikmesriikide ja teiste osalevate liikmesriikide loodud finantsabi pakett, mis ELi raamatupidamise aastaaruandele ja ELi eelarvele siiski mõju ei avalda. See rahastamisvahend aegub 2013. aasta juunis.

Iirimaale ja Portugalile eespool nimetatud finantsstabiilsusmehhanismist antud laenud on kombineeritud finantsstabiilsuse rahastamisvahendist antud laenudega, mille väljamaksete koondnetosumma moodustab Iirimaa puhul 17,7 miljardit eurot ja Portugali puhul 26 miljardit eurot, ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laiendatud rahastamisvahendist antava abiga, mis Iirimaa puhul on 19,5 miljardit eriarveldusühikut (SDR) (s.o kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud vahetuskursi alusel ligikaudu 22,5 miljardit eurot) ja Portugali puhul 23,7 miljardit eriarveldusühikut (ligikaudu 26 miljardit eurot). Lisaks sellele andsid Iirimaale kahepoolseid laenusid Ühendkuningriik summas 3,3 miljardit naela (ligikaudu 3,8 miljardit eurot), Rootsi summas 600 miljonit eurot ja Taani summas 400 miljonit eurot.

Lisaks otsustas Euroopa Ülemkogu 24. juunil 2011 luua uue alalise kriisiohjemehhanismi - Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM). See alustab tegevust 2013. aasta keskel ning sellega asendatakse Euroopa finantsstabiilsusvahend (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM). Uus mehhanism võimaldab anda finantsabi rahalistes raskustes euroala liikmesriikidele. Abi saamise tingimuseks on range majanduslike ja eelarvekohanduste programmi rakendamine kooskõlas kehtiva korraga. Kuna selle mehhanismi näol on tegemist eraldi juriidilise isikuga ja seda rahastavad euroala liikmesriigid otse, siis see ELi raamatupidamise aastaaruandele ega ELi eelarvele mõju ei avalda.

Tagasimaksmata laenusummad tagasimaksmise aastate lõikes raamatupidamise aastaaruande esitamiseks loa saamise kuupäeva seisuga

miljardites eurodes
Laen ja abisaaja	Laenu osamakse number	2011	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2021	2025	Kokku
Maksebilansi rahastamisvahend
Ungari	1.	2,0
	2.		2,0
	3.				1,5
Läti	1.		1,0
	2.			1,2
	3.							0,5
	4.									0,2
	5.
	6.
Rumeenia	1.			1,5
	2.							1,0
	3.					1,15
	4.						1,2
	5.						0,15
	Ennetav abi
Maksebilansi rahastamisvahend kokku		2,0	3,0	2,7	1,5	1,15	1,35	1,5	0,0	0,2	13,4
EFSM
Iirimaa	1. (1. osa)			5,0
	1. (2. osa)						3,4
	2.								3,0
Portugal	1. (1. osa)								1,75
Portugal	1. (2. osa)				4,75
EFSM kokku		0,0	0,0	5,0	4,75	0,0	3,4	0,0	4,75	0,0	17,9
Kõik kokku		2,0	3,0	7,7	6,25	1,15	4,75	1,5	4,75	0,2	31,3

10. KONSOLIDEERITUD ÜKSUSED

A. KONTROLLITAVAD ÜKSUSED

1. Institutsioonid ja nõuandeorganid

Regioonide Komitee

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Komisjon

Euroopa Kontrollikoda

Euroopa Andmekaitseinspektor

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Euroopa Ombudsman

Euroopa Parlament

Euroopa Ülemkogu (6)

2. ELi ametid

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Euroopa Lennundusohutusamet

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Euroopa Keskkonnaagentuur

Euroopa Toiduohutusamet

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Euroopa Ravimiamet

Euroopa Kemikaaliamet

Ühisettevõte „Fusion for Energy” (ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte)

Eurojust

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (6)

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Euroopa Koolitusfond

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Euroopa GNSSi Agentuur (GSA)

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Euroopa Raudteeagentuur

Ühenduse Sordiamet

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Euroopa Politseikolledž

Euroopa Politseiamet (EUROPOL) (6)

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet

Teadusuuringute Rakendusamet

3. Muud kontrollitavad üksused

(Likvideeritav) Euroopa Söe- ja Teraseühendus

B. ÜHISETTEVÕTTED

ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon

Ühisettevõte SESAR

FCH Ühisettevõte (6)

Likvideeritav ühisettevõte Galileo

Ühisettevõte IMI

C. SIDUSETTEVÕTTED

Euroopa Investeerimisfond

Ühisettevõte „Clean Sky”

Ühisettevõte ARTEMIS

Ühisettevõte ENIAC (6)

11. KONSOLIDEERIMATA ÜKSUSED

Kuigi EL haldab allpool käsitletud üksuste varasid, ei vasta need üksused nõuetele, mis võimaldaksid neid konsolideerida, ja seepärast ei ole neid Euroopa Liidu raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud.

11.1 EUROOPA ARENGUFOND (EAF)

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend, mille kaudu antakse ELi abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT) tehtava arengukoostöö raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga anda tehnilist ja rahalist abi, mis algselt piirdus Aafrika riikidega, millega mõnedel liikmesriikidel olid ajaloolised sidemed.

EAFi ei rahastata Euroopa Liidu eelarvest, vaid liikmesriikide otseste osamaksudega, mis lepitakse kokku valitsustevahelise tasandi läbirääkimiste teel. EAFi vahendeid haldavad komisjon ja EIP. Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi programmitöö tsüklid üldiselt järginud partnerluslepingute omi.

EAFi tegevust reguleerib tema enda finantsmäärus (ELT L 78, 19.3.2008), millega on ette nähtud tema finantsaruannete esitamine ELi omast eraldi. EAFi raamatupidamise aastaaruande ja vahendite haldamise suhtes rakendavad välist kontrolli kontrollikoda ja Euroopa Parlament. Teabe huvides on järgnevalt esitatud kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi bilanss ja tulemiaruanne:

Bilanss - kaheksas, üheksas ja kümnes EAF

miljonites eurodes
	31.12.2010	31.12.2009
PÕHIVARA	353	196
KÄIBEVARA	2 151	1 389
Aktiva kokku	2 504	1 585
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED	(1 046)	(860)
Passiva kokku	(1 046)	(860)
Netovara	1 458	725
VAHENDID ja RESERVID
Sissenõutud vahendid	23 879	20 381
Muud reservid	2 252	2 252
Varasematest aastatest ülekantud tulem	(21 908)	(18 814)
Eelarveaasta tulem	(2 765)	(3 094)
Netovara	1 458	725

Tulemiaruanne - kaheksas, üheksas ja kümnes EAF

miljonites eurodes
	2010	2009
PÕHITEGEVUSTULUD	140	49
PÕHITEGEVUSKULUD	(3 000)	(3 192)
KAHJUM PÕHITEGEVUSEST	(2 860)	(3 143)
FINANTSEERIMISTEGEVUS	95	49
EEELARVEAASTA TULEM	(2 765)	(3 094)

11.2 RAVIKINDLUSTUSSKEEM

Ravikindlustusskeem on skeem, mis annab Euroopa Liidu erinevate asutuste töötajatele ravikindlustuse. Skeemi vahendid on tema enda omandis ega ole Euroopa Liidu kontrolli all, kuigi tema finantsvarasid haldab komisjon. Skeemi rahastatakse skeemi liikmete (töötajate) ja tööandjate (institutsioonid/ametid/asutused) osamaksudest. Võimalik ülejääk jääb skeemi.

Skeemil on neli eraldiseisvat üksust – põhiskeem, millega on kaetud institutsioonide ja Euroopa Liidu ametite töötajad, ja kolm väiksemat skeemi, millega on kaetud Firenze Euroopa Ülikooli ja Euroopa koolide töötajad ning väljaspool ELi (näiteks ELi delegatsioonides) töötavad töötajad. Skeemi varade kogumaksumus 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli 286 miljonit eurot (2009. aastal 297 miljonit eurot).

11.3 OSALEJATE TAGATISFOND

Teatavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (FP7) raames tehtud eelmaksed on tegelikult kaetud osalejate tagatisfondist. Tegemist on vastastikust tagatist pakkuva rahastamisvahendiga, mis on loodud selleks, et on katta ELi ja osalejate finantsriske seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete rakendamisel ning selle kapital ja intressid kujutavad endast täitmistagatist. Kõik toetuste vormis rakendatavates kaudsetes meetmetes osalejad maksavad meetme kestuse ajaks osalejate tagatisfondi kapitali osamaksu, mis moodustab 5 % ELi kogu osamaksust. Seetõttu on osalejad tagatisfondi omanikud ja EL (keda esindab komisjon) tegutseb üksnes fondi haldajana. 31. detsembri 2010. aasta seisuga moodustasid osalejate tagatisfondi koguvarad 879 miljonit eurot (2009. aastal 580 miljonit eurot). Osalejate tagatisfondi vahendid on tema enda omandis ega ole Euroopa Liidu kontrolli all, kuigi tema finantsvarasid haldab komisjon.

II OSA

Euroopa Liidu konsolideeritud eelarve täitmise aruanne ja selle lisad

SISUKORD

Eelarve täitmise aruanne:

1.	Eelarve täitmise tulemuse aruanne

2.	Eelarve- ja tegelike summade võrdluse aruanne

Tulud:

3.	Konsolideeritud aruanne eelarve tulude laekumise kohta

Kulud:

4.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused finantsraamistiku rubriikide lõikes

5.	Kulukohustuste assigneeringute kasutamine finantsraamistiku rubriikide lõikes

6.	Maksete assigneeringute kasutamine finantsraamistiku rubriikide lõikes

7.	Täitmata kulukohustuste muutused finantsraamistiku rubriikide lõikes

8.	Täitmata kulukohustuste jaotumine aastate ja finantsraamistiku rubriikide lõikes

9.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused poliitikavaldkondade lõikes

10.	Kulukohustuste assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

11.	Maksete assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

12.	Täitmata kulukohustuste muutumine poliitikavaldkondade lõikes

13.	Täitmata kulukohustuste jaotumine nende tekkimise aastate ja poliitikavaldkondade lõikes

Institutsioonid:

14.	Konsolideeritud aruanne eelarve tulude laekumise kohta institutsioonide lõikes

15.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kasutamine institutsioonide lõikes

Ametid:

16.	Ametite tulu: eelarve prognoosid, nõuded ja laekunud summad

17.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ametite lõikes

18.	Eelarve täitmise tulemuse aruanne (sealhulgas ametid)

Eelarve täitmise aruande lisad:

1.	Eelarvepõhimõtted, struktuur ja assigneeringud

2.	Selgitus eelarve täitmise aruande kohta

KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANNE (7)

ELi EELARVE TÄITMISE TULEMUSE ARUANNE

1. ELi 2010. aasta eelarve täitmise tulemuse aruanne

miljonites eurodes
EUROOPA LIIT	2010	2009
Eelarveaasta tulud	127 795	117 626
Eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksed	(121 213)	(116 579)
Eelarveaastasse N+1 ülekantud maksete assigneeringud	(2 797)	(1 759)
Eelarveaastast N-1 ülekantud kasutamata maksete assigneeringute tühistamine	741	2 791
Aastased vahetuskursierinevused	23	185
Eelarve täitmise tulemus (8)	4 549	2 264

Euroopa Liidu eelarve ülejääk tagastatakse liikmesriikidele järgneva aasta jooksul nende järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvate summade vähendamise kaudu.

2. Eelarve- ja tegelike summade võrdluse aruanne

Tulud

miljonites eurodes

Jaotis

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Kindlaksmääratud nõuded

Tulud

Lõpliku ja tegeliku erinevus

Laekumised %-na eelarvest

Võlgnevuse saldo

5=2–4

6=4/2

7=3–4

1.	Omavahendid

121 507

119 270

119 950

119 869

– 599

100,50 %

3.	Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine

2 254

1 624

1 460

794

64,79 %

164

4.	Liidu institutsioonide ja muude asutustega seotud isikutelt laekuvad tulud

1 178

1 180

1 129

1 123

95,12 %

5.	Institutsioonide haldustegevusest laekuvad tulud

407

388

– 319

563,54 %

6.	Ühenduse lepingute ja programmidega seotud osamaksud ja tagasimaksed

3 781

3 512

–3 482

11 707,30 %

269

7.	Viivised ja trahvid

123

15 301

1 408

–1 285

1 144,36 %

13 893

8.	Laenutehingud

122

9.	Mitmesugused tulud

–6

119,95 %

Kokku

122 937

122 956

142 362

127 795

–4 839

103,94 %

14 566

Kulud finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes

Finantsraamistiku rubriik

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve (9)

Tehtud maksed

Lõpliku ja tegeliku erinevus

Ülekantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

4=2–3

5=3/2

7=2–3–6

1.	Jätkusuutlik kasv

47 727

52 103

48 828

3 275

93,71 %

1 905

1 370

2.	Loodusvarade kaitse ja majandamine

58 136

59 630

56 647

2 983

95,00 %

2 382

601

3.	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 398

1 617

1 373

244

84,93 %

199

4.	EL kui ülemaailmne partner

7 788

8 101

7 487

615

92,41 %

114

501

Haldus

7 889

9 076

7 896

1 180

87,00 %

957

223

6.	Kompensatsioon

0,00 %

Kokku

122 937

130 527

122 231

8 296

93,64 %

5 557

2 739

Kulud poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes

Poliitikavaldkond

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve (10)

Tehtud maksed

Lõpliku ja tegeliku erinevus

2011. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

4=2–3

5=3/2

7=2–3–6

01	Majandus- ja rahandusvaldkond

406

401

289

112

72,11 %

02	Ettevõtlus

638

771

658

113

85,35 %

03	Konkurents

104

88,79 %

04	Tööhõive ja sotsiaalküsimused

8 572

8 543

7 481

1 062

87,57 %

1 019

05	Põllumajandus ja maaelu arendamine

57 077

58 421

55 611

2 810

95,19 %

2 325

485

06	Energeetika ja transport

3 262

3 369

2 859

510

84,85 %

187

323

Keskkond

371

438

358

81,79 %

08	Teadusuuringud

4 138

5 369

4 507

863

83,93 %

848

09	Infoühiskond ja meedia

1 597

1 986

1 786

200

89,94 %

197

10	Otsene teadustegevus

392

789

438

351

55,51 %

344

11	Merendus ja kalandus

819

827

656

172

79,23 %

133

Siseturg

88,66 %

13	Regionaalpoliitika

28 768

30 709

30 623

99,72 %

14	Maksukorraldus ja tolliliit

107

136

126

92,53 %

15	Haridus ja kultuur

1 443

1 783

1 572

211

88,16 %

205

16	Teabevahetus

210

231

206

89,24 %

17	Tervise- ja tarbijakaitse

542

664

590

88,84 %

18	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

798

840

745

88,70 %

19	Välissuhted

3 658

3 867

3 683

185

95,23 %

101

Kaubandus

85,06 %

21	Areng ja suhted AKV riikidega

1 608

1 819

1 708

111

93,90 %

22	Laienemine

1 204

1 152

1 130

98,06 %

23	Humanitaarabi

820

978

971

99,30 %

24	Pettusevastane võitlus

88,34 %

25	Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

188

215

189

87,95 %

26	Komisjoni haldus

1 013

1 239

1 044

195

84,24 %

177

Eelarve

83,82 %

Audit

86,62 %

29	Statistika

120

148

126

84,99 %

30	Pensionid ja nendega seotud kulud

1 214

1 210

1 205

99,63 %

31	Keeletalitused

389

486

427

87,75 %

Reservid

249

193

0,00 %

193

90	Muud institutsioonid

2 937

3 496

2 857

639

81,72 %

484

155

Kokku

122 937

130 527

122 231

8 296

93,64 %

5 557

2 739

3. Konsolideeritud aruanne 2010. aasta eelarve tulude laekumise kohta

miljonites eurodes

Jaotis

Eelarvelised tulud

Kindlaksmääratud nõuded

Tulud

Laekumised %-na eelarvest

Võlgnevuse saldo

Esialgne

Lõplik

Aruandeaasta

Ülekantud assigneeringud

Kokku

Jooksva aasta nõuetest

Eelnevast aastast ülekantud nõuetest

Kokku

1.	Omavahendid

121 507

119 270

119 861

119 950

119 846

119 869

100,50 %

3.	Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine

2 254

1 624

1 460

64,79 %

164

4.	Liidu institutsioonide ja muude asutustega seotud isikutelt laekuvad tulud

1 178

1 180

1 122

1 129

1 116

1 123

95,12 %

5.	Institutsioonide haldustegevusest saadav tulu

305

102

407

290

388

563,54 %

6.	Ühenduse lepingute ja programmidega seotud osamaksud ja tagasimaksed

3 507

275

3 781

3 360

153

3 512

11 707,30 %

269

7.	Viivised ja trahvid

123

3 460

11 841

15 301

621

786

1 408

1 144,36 %

13 893

8.	Laenutehingud

122

9.	Mitmesugused tulud

119,95 %

Kokku

122 937

122 956

129 955

12 407

142 362

126 717

1 078

127 795

103,94 %

14 566

1. jaotis: Omavahendid

Peatükk

Eelarvelised tulud

Kindlaksmääratud nõuded

Tulud

Laekumised %-na eelarvest

Võlgnevuse saldo

Esialgne

Lõplik

Aruandeaasta

Ülekantud assigneeringud

Kokku

Jooksva aasta nõuetest

Eelnevast aastast ülekantud nõuetest

Kokku

11.	Suhkrumaksud

123

146

118,00 %

12.	Tollimaksud

14 080

15 596

15 507

15 595

15 491

15 514

99,47 %

13.

Käibemaks

13 951

13 277

13 393

100,87 %

14.	Kogurahvatulu

93 353

90 273

90 948

100,75 %

15.	Eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimine

– 128

–

16.	Madalmaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulul põhinevate osamaksude vähendamine

–3

–

Kokku

121 507

119 270

119 861

119 950

119 846

119 869

100,50 %

3. jaotis: Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine

Peatükk

Eelarvelised tulud

Kindlaksmääratud nõuded

Tulud

Laekumised %-na eelarvest

Võlgnevuse saldo

Esialgne

Lõplik

Aruandeaasta

Ülekantud assigneeringud

Kokku

Jooksva aasta nõuetest

Eelnevast aastast ülekantud nõuetest

Kokku

30.	Ülejääk eelnevast eelarveaastast

2 254

100,00 %

31.	Käibemaksu saldod

– 880

– 917

–

32.	Rahvamajanduse kogutulu saldod

241

113

—

128

34.	Justiits- ja siseküsimuste poliitikast kõrvalejäämisest tulenev korrektsioon

–4

—

35.	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine - korrektsioonid

—

37.	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine - vahearvutus

—

Kokku

2 254

1 624

1 460

64,79 %

164

4. Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Finantsraamistiku rubriik

Vastuvõetud assigneeringud

Muudatused

(ümberpaigutused ja paranduseelarve)

Ülekantud assigneeringud

Sihtotst-arbeline tulu

Lisaassig-neeringud kokku

Heakskiidetud assigneeringud kokku

Vastuvõetud assigneeringud

Muudatused

(ümberpaigutused ja paranduseelarve)

Ülekantud assignee-ringud

Sihtots-tarbeline tulu

Lisaassig-neeringud kokku

Heakskiidetud assigneeringud kokku

5=3+4

6=1+2+5

11=9+10

12=7+8+11

1	Jätkusuutlik kasv

64 249

1 929

1 994

66 243

47 727

1 074

932

2 370

3 302

52 103

2	Loodusvarade kaitse ja majandamine

59 499

253

2 560

2 813

62 312

58 136

–1 116

2 549

2 611

59 630

3	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 674

151

1 906

1 398

169

177

1 617

4	EL kui ülemaailmne partner

8 141

277

8 418

7 788

222

313

8 101

Haldus

7 889

473

484

8 392

7 889

682

486

1 168

9 076

6	Kompensatsioon

Kokku

141 453

329

5 390

5 719

147 270

122 937

1 774

5 797

7 571

130 527

5. Kulukohustuste assigneeringute kasutamine finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes

Finantsraamistiku rubriik

Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud

Võetud kulukohustused

2011. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

Eelarveaasta assigneeringutest

Ülekantud assigneerin-gutest

Sihtotstarbelisest tulust

Kokku

Sihtotstarbeline tulu

Otsuse alusel ülekandmised

Kokku

Eelarveaasta assigneeringutest

Ülekantud assigneeringutest

Sihtots-tarbeline tulu (EFTA)

Kokku

5=2+3+4

6=5/1

9=7+8

10=9/1

14=11+12+13

15=14/1

1	Jätkusuutlik kasv

66 243

63 590

799

64 453

97,30 %

1 130

182

1 312

1,98 %

477

478

0,72 %

2	Loodusvarade kaitse ja majandamine

62 312

59 406

253

592

60 251

96,69 %

1 968

1 970

3,16 %

0,15 %

3	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 906

1 717

1 795

94,20 %

5,11 %

0,69 %

4	ELi ülemaailmne roll

8 418

8 083

164

8 247

97,97 %

113

154

1,83 %

0,20 %

Haldus

8 392

7 758

229

7 997

95,30 %

244

254

3,02 %

140

141

1,68 %

6	Kompensatsioon

0,00 %

Kokku

147 270

140 554

328

1 861

142 744

96,93 %

3 528

259

3 787

2,57 %

738

740

0,50 %

6. Maksete assigneeringute kasutamine finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes

Finants-raamistiku rubriik

Heakskiidetud

maksete assigneeringud

Tehtud maksed

2011. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

Eelarveaasta assigneeringutest

Ülekantud assigneeringutest

Sihtotstarbelisest tulust

Kokku

Automaatsed ülekandmised

Otsuse alusel ülekandmised

Sihtots-tarbeline tulu

Kokku

Eelarveaasta assigneeringutest

Ülekantud assigneeringutest

Sihtots-tarbeline tulu (EFTA)

Kokku

5=2+3+4

6=5/1

10=7+8+9

11=10/1

15=12+ 13+14

16=15/1

1	Jätkusuutlik kasv

52 103

47 811

282

735

48 828

93,71 %

125

156

1 624

1 905

3,66 %

709

651

1 370

2,63 %

2	Loodusvarade kaitse ja majandamine

59 630

56 014

587

56 647

95,00 %

373

1 963

2 382

3,99 %

586

601

1,01 %

3	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 617

1 299

1 373

84,93 %

101

199

12,33 %

2,74 %

4	ELi ülemaailmne roll

8 101

7 259

147

7 487

92,41 %

114

1,41 %

491

501

6,18 %

Haldus

9 076

7 088

602

205

7 896

87,00 %

666

281

957

10,54 %

144

223

2,46 %

6	Kompensatsioon

0,00 %

Kokku

130 527

119 472

1 018

1 741

122 231

93,64 %

881

631

4 045

5 557

4,26 %

1 972

756

2 739

2,10 %

7. Täitmata kulukohustuste muutused finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes

Täitmata kulukohustused eelneva eelarveaasta lõpus

Eelarveaasta kulukohustused

Finantsraamistiku rubriik

Eelnevast eelarveaastast ülekantud kulukohustused

Vabastatud assigneeringud / ümberhindamine/ tühistamine

Maksed

Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga

Eelarveaasta jooksul võetud kulukohustused

Maksed

Selliste kulukohustuste tühistamine, mida ei saa järgmisesse eelarveaastasse üle kanda

Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga

Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga kokku

1	Jätkusuutlik kasv

136 903

–2 058

–43 678

91 167

64 453

–5 150

–3

59 300

150 467

2	Loodusvarade kaitse ja majandamine

19 541

– 181

–10 280

9 079

60 251

–46 367

13 883

22 963

3	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 662

– 173

– 452

1 037

1 795

– 921

874

1 911

4	ELi ülemaailmne roll

18 462

– 890

–5 231

12 340

8 247

–2 255

5 992

18 332

Haldus

704

–83

– 607

7 997

–7 289

–1

708

723

6	Kompensatsioon

Kokku

177 272

–3 385

–60 249

113 638

142 744

–61 982

–5

80 757

194 395

8. Täitmata kulukohustuste jaotumine nende tekkimise aastate ja finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes

Finantsraamistiku rubriik

<2004

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Kokku

1	Jätkusuutlik kasv

781

617

1 461

13 421

2 879

23 288

48 719

59 300

150 467

2	Loodusvarade kaitse ja majandamine

1 517

138

688

6 633

13 883

22 963

3	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

151

218

577

874

1 911

4	ELi ülemaailmne roll

786

412

584

1 474

1 727

3 164

4 193

5 992

18 332

Haldus

708

723

Kokku

1 623

1 055

2 116

16 455

4 895

27 359

60 136

80 757

194 395

9. Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes

Poliitikavaldkond

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Vastuvõetud assigneeringud

Muudatused

(ümberpaigutused / paranduseelarve)

Ülekantud assigneeringud

Sihtotstarbeline tulu

Lisaassig-neeringud kokku

Heakskiidetud assigneeringud kokku

Vastuvõetud assignee-ringud

Muudatused

(ümber-paigutused / parandus-eelarve)

Ülekantud assignee-ringud

Sihtotstarbeline tulu

Lisaassigneeringud kokku

Heakskiidetud assigneeringud kokku

5=3+4

6=1+2+5

11=9+10

12=7+8+11

01	Majandus- ja rahandusvaldkond

449

–6

455

406

–29

401

02	Ettevõtlus

795

112

907

638

–7

126

140

771

03	Konkurents

104

04	Tööhõive ja sotsiaalküsimused

11 274

11 414

8 572

– 790

748

762

8 543

05	Põllumajandus ja maaelu arendamine

58 081

–2

252

2 548

2 800

60 879

57 077

–1 229

2 548

2 573

58 421

06	Energeetika ja transport

4 950

136

5 089

3 262

– 152

167

259

3 369

Keskkond

471

–1

494

371

438

08	Teadusuuringud

5 142

770

5 912

4 138

1 165

1 203

5 369

09	Infoühiskond ja meedia

1 628

189

1 817

1 597

279

293

1 986

10	Otsene teadustegevus

383

460

464

847

392

–11

374

409

789

11	Merendus ja kalandus

1 001

1 005

819

–9

827

Siseturg

–2

13	Regionaalpoliitika

38 897

39 020

28 768

1 925

30 709

14	Maksukorraldus ja tolliliit

135

139

107

136

15	Haridus ja kultuur

1 500

317

1 817

1 443

–3

329

343

1 783

16	Teabevahetus

218

223

210

231

17	Tervise- ja tarbijakaitse

677

703

542

664

18	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

1 066

1 128

798

–23

840

19	Välissuhted

4 264

121

4 450

3 658

142

3 867

Kaubandus

–1

21	Areng ja suhted AKV riikidega

1 647

–49

139

1 737

1 608

114

154

1 819

22	Laienemine

1 022

–6

1 035

1 204

–79

1 152

23	Humanitaarabi

820

245

1 070

820

107

978

24	Pettusevastane võitlus

25	Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

188

199

188

215

26	Komisjoni haldus

1 014

1 111

1 013

123

222

1 239

Eelarve

–7

Audit

29	Statistika

141

–5

153

120

148

30	Pensionid ja nendega seotud kulud

1 214

–4

1 210

1 214

–4

1 210

31	Keeletalitused

389

462

389

486

Reservid

749

– 334

415

249

–56

193

90	Muud institutsioonid

2 937

213

223

3 170

2 937

325

224

549

3 496

Kokku

141 453

329

5 390

5 719

147 270

122 937

1 774

5 797

7 571

130 527

10. Kulukohustuste assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes miljonites eurodes

miljonites eurodes

Poliitikavaldkond

Heaks-kiidetud kulu-kohustuste assigneeringud

Võetud kulukohustused

2011. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

Eelarveaasta assignee-ringutest

Ülekantud assigneeringutest

Sihtotstarbeline tulu

Kokku

Sihtots-tarbeline tulu

Otsuse alusel ülekandmised

Kokku

Eelarve-aasta eelarve assignee-ringutest

Ülekantud assigneeringutest

Sihtots-tarbeline tulu

(EFTA)

Kokku

5=2+3+4

6=5/1

9=7+8

10=9/1

14=11+12+13

15=14/1

01	Majandus- ja rahandusvaldkond

455

440

451

99,07 %

0,32 %

0,60 %

02	Ettevõtlus

907

785

845

93,14 %

5,68 %

1,18 %

03	Konkurents

96,87 %

2,15 %

0,98 %

04	Tööhõive ja sotsiaalküsimused

11 414

11 329

11 378

99,69 %

0,23 %

0,09 %

05	Põllumajandus ja maaelu arendamine

60 879

58 048

252

580

58 880

96,72 %

1 967

3,23 %

0,05 %

06	Energeetika ja transport

5 089

4 797

4 864

95,57 %

146

215

4,23 %

0,20 %

Keskkond

494

447

459

92,78 %

2,60 %

4,62 %

08	Teadusuuringud

5 912

5 141

404

5 545

93,79 %

366

6,19 %

0,02 %

09	Infoühiskond ja meedia

1 817

1 624

1 692

93,12 %

121

6,66 %

0,22 %

10	Otsene teadustegevus

847

383

462

54,49 %

385

45,46 %

0,04 %

11	Merendus ja kalandus

1 005

975

977

97,20 %

0,31 %

2,48 %

Siseturg

98,23 %

1,64 %

0,13 %

13	Regionaalpoliitika

39 020

38 958

38 981

99,90 %

0,06 %

0,04 %

14	Maksukorraldus ja tolliliit

139

131

133

95,51 %

1,15 %

3,34 %

15	Haridus ja kultuur

1 817

1 497

144

1 641

90,33 %

173

9,52 %

0,15 %

16	Teabevahetus

223

216

217

97,52 %

0,83 %

1,65 %

17	Tervise- ja tarbijakaitse

703

659

676

96,10 %

1,24 %

2,66 %

18	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

1 128

1 038

1 070

94,84 %

4,71 %

0,45 %

19	Välissuhted

4 450

4 293

4 359

97,96 %

1,93 %

0,11 %

Kaubandus

97,05 %

1,57 %

1,37 %

21	Areng ja suhted AKV riikidega

1 737

1 591

1 686

97,07 %

2,83 %

0,10 %

22	Laienemine

1 035

1 014

1 023

98,87 %

0,98 %

0,16 %

23	Humanitaarabi

1 070

1 055

1 058

98,90 %

0,20 %

0,90 %

24	Pettusevastane võitlus

98,77 %

0,02 %

1,21 %

25	poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

199

189

193

97,10 %

2,21 %

0,69 %

26	Komisjoni haldus

1 111

1 013

1 070

96,32 %

3,44 %

0,24 %

Eelarve

94,71 %

4,02 %

1,27 %

Audit

96,29 %

2,55 %

1,16 %

29	Statistika

153

130

139

90,74 %

5,10 %

4,16 %

30	Pensionid ja nendega seotud kulud

1 210

1 205

99,63 %

0,00 %

0,37 %

31	Keeletalitused

462

388

431

93,39 %

6,24 %

0,37 %

Reservid

415

0,00 %

415

100,00 %

90	Muud institutsioonid

3 170

2 821

2 911

91,83 %

133

142

4,47 %

117

3,70 %

Kokku

147 270

140 554

328

1 861

142 744

96,93 %

3 528

259

3 787

2,57 %

738

740

0,50 %

11. Maksete assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes

Poliitikavaldkond

Heaks-kiidetud maksete assignee-ringud

Tehtud maksed

2011. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

Eelarve-aasta assignee-ringutest

Üle-kantud assig-neerin-gutest

Sihtots-tarbeline tulu

Kokku

Automaatsed ülekandmised

Otsuse alusel ülekandmised

Sihtots-tarbeline tulu

Kokku

Eelarve-aasta assignee-ringutest

Üle-kantud assig-neerin-gutest

Sihtots-tarbeline tulu

(EFTA)

Kokku

5=2+3+4

6=5/1

10=7+8+9

11=10/1

15=12+13+14

16=15/1

01	Majandus- ja rahandusvaldkond

401

282

289

72,11 %

16,82 %

11,07 %

02	Ettevõtlus

771

594

658

85,35 %

12,81 %

1,84 %

03	Konkurents

104

88,79 %

9,46 %

1,74 %

04	Tööhõive ja sotsiaalküsimused

8 543

7 353

121

7 481

87,57 %

0,51 %

392

627

1 019

11,93 %

05	Põllumajandus ja maaelu arendamine

58 421

55 009

580

55 611

95,19 %

332

1 968

2 325

3,98 %

482

485

0,83 %

06	Energeetika ja transport

3 369

2 710

2 859

84,85 %

100

187

5,56 %

313

323

9,59 %

Keskkond

438

329

358

81,79 %

5,44 %

12,78 %

08	Teadusuuringud

5 369

4 136

345

4 507

83,93 %

819

848

15,80 %

0,27 %

09	Infoühiskond ja meedia

1 986

1 675

1 786

89,94 %

181

197

9,91 %

0,15 %

10	Otsene teadustegevus

789

338

438

55,51 %

305

344

43,58 %

0,91 %

11	Merendus ja kalandus

827

652

656

79,23 %

4,74 %

121

133

16,03 %

Siseturg

88,66 %

8,81 %

2,53 %

13	Regionaalpoliitika

30 709

30 611

30 623

99,72 %

0,26 %

0,03 %

14	Maksukorraldus ja tolliliit

136

117

126

92,53 %

6,98 %

0,49 %

15	Haridus ja kultuur

1 783

1 416

143

1 572

88,16 %

186

205

11,51 %

0,33 %

16	Teabevahetus

231

192

206

89,24 %

6,09 %

4,67 %

17	Tervise- ja tarbijakaitse

664

552

590

88,84 %

6,70 %

4,45 %

18	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

840

721

745

88,70 %

8,48 %

2,82 %

19	Välissuhted

3 867

3 589

3 683

95,23 %

2,16 %

101

2,61 %

Kaubandus

85,06 %

7,01 %

7,92 %

21	Areng ja suhted AKV riikidega

1 819

1 585

1 708

93,90 %

3,03 %

3,07 %

22	Laienemine

1 152

1 113

1 130

98,06 %

1,39 %

0,55 %

23	Humanitaarabi

978

922

971

99,30 %

0,61 %

0,09 %

24	Pettusevastane võitlus

88,34 %

8,55 %

3,11 %

25	Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

215

171

189

87,95 %

10,39 %

1,66 %

26	Komisjoni haldus

1 239

889

110

1 044

84,24 %

122

177

14,27 %

1,50 %

Eelarve

83,82 %

14,49 %

1,69 %

Audit

86,62 %

11,77 %

1,61 %

29	Statistika

148

113

126

84,99 %

11,21 %

3,79 %

30	Pensionid ja nendega seotud kulud

1 210

1 205

99,63 %

0,00 %

0,37 %

31	Keeletalitused

486

362

427

87,75 %

11,65 %

0,60 %

Reservid

193

0,00 %

193

100,00 %

90	Muud institutsioonid

3 496

2 490

286

2 857

81,72 %

331

144

484

13,85 %

117

155

4,43 %

Kokku

130 527

119 472

1 018

1 741

122 231

93,64 %

881

631

4 045

5 557

4,26 %

1 972

756

2 739

2,10 %

12. Täitmata kulukohustuste muutumine poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes

Poliitikavaldkond

Täitmata kulukohustused eelneva eelarveaasta lõpus

Eelarveaasta kulukohustused

Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga kokku

Eelnevast eelarveaastast ülekantud kulukohustused

Vabastatud assigneeringud / ümberhinda-mine/ tühistamine

Maksed

Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga

Eelarveaasta jooksul võetud kulukohustused

Maksed

Selliste kulukohustuste tühistamine, mida ei saa järgmisesse eelarveaastasse üle kanda

Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga

01	Majandus- ja rahandusvaldkond

424

–5

–74

344

451

– 215

236

581

02	Ettevõtlus

768

–20

– 301

447

845

– 357

488

935

03	Konkurents

–2

–7

–85

04	Tööhõive ja sotsiaalküsimused

26 278

–1 501

–7 071

17 706

11 378

– 410

–1

10 967

28 673

05	Põllumajandus ja maaelu arendamine

17 155

– 227

–9 400

7 528

58 880

–46 211

12 669

20 197

06	Energeetika ja transport

6 713

–99

–2 180

4 435

4 864

– 679

4 184

8 619

Keskkond

750

–29

– 225

496

459

– 133

325

821

08	Teadusuuringud

8 407

– 200

–3 019

5 188

5 545

–1 488

4 057

9 245

09	Infoühiskond ja meedia

2 411

–65

–1 031

1 315

1 692

– 755

937

2 252

10	Otsene teadustegevus

158

–17

–90

462

– 348

–1

112

163

11	Merendus ja kalandus

1 620

–64

– 428

1 128

977

– 227

750

1 877

Siseturg

–1

–12

–59

13	Regionaalpoliitika

93 232

– 114

–30 104

63 013

38 981

– 518

38 462

101 475

14	Maksukorraldus ja tolliliit

–14

–53

133

–72

15	Haridus ja kultuur

591

–50

– 283

258

1 641

–1 288

353

610

16	Teabevahetus

–9

–65

217

– 141

17	Tervise- ja tarbijakaitse

706

–68

– 337

300

676

– 253

423

723

18	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

1 049

–92

– 220

737

1 070

– 525

545

1 282

19	Välissuhted

9 034

– 327

–2 398

6 309

4 359

–1 285

3 074

9 383

Kaubandus

–1

–12

–65

21	Areng / suhted AKV riikidega

3 391

–95

–1 131

2 166

1 686

– 577

1 109

3 275

22	Laienemine

3 173

– 300

– 939

1 934

1 023

– 191

832

2 766

23	Humanitaarabi

513

–19

– 334

160

1 058

– 637

421

581

24	Pettusevastane võitlus

–4

–18

–55

25	Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

–2

–16

193

– 173

26	Komisjoni haldus

168

–15

– 143

1 070

– 901

169

179

Eelarve

–10

–55

Audit

–1

–10

29	Statistika

101

–6

–46

139

–79

108

30	Pensionid ja nendega seotud kulud

1 205

–1 205

31	Keeletalitused

–1

–23

431

– 403

90	Muud institutsioonid

328

–38

– 278

2 911

–2 579

332

344

Kokku

177 272

–3 385

–60 249

113 638

142 744

–61 982

–5

80 757

194 395

13. Täitmata kulukohustuste jaotumine kulukohustuste tekkimise aastate ja poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes

Poliitikavaldkond

<2004

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Kokku

01	Majandus- ja rahandusvaldkond

196

236

581

02	Ettevõtlus

112

229

488

935

03	Konkurents

04	Tööhõive ja sotsiaalküsimused

137

350

2 616

701

4 288

9 590

10 967

28 673

05	Põllumajandus ja maaelu arendamine

1 199

494

5 825

12 669

20 197

06	Energeetika ja transport

105

175

381

797

2 854

4 184

8 619

Keskkond

101

138

183

325

821

08	Teadusuuringud

183

117

213

423

792

1 369

2 091

4 057

9 245

09	Infoühiskond ja meedia

179

337

664

937

2 252

10	Otsene teadustegevus

112

163

11	Merendus ja kalandus

282

130

634

750

1 877

Siseturg

13	Regionaalpoliitika

522

553

884

10 452

729

16 566

33 307

38 462

101 475

14	Maksukorraldus ja tolliliit

15	Haridus ja kultuur

121

353

610

16	Teabevahetus

17	Tervise- ja tarbijakaitse

164

423

723

18	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

167

446

545

1 282

19	Välissuhted

450

187

215

636

1 074

1 588

2 158

3 074

9 383

Kaubandus

21	Areng ja suhted AKV riikidega

126

133

203

262

523

873

1 109

3 275

22	Laienemine

208

392

623

559

832

2 766

23	Humanitaarabi

124

421

581

24	Pettusevastane võitlus

25	Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

26	Komisjoni haldus

169

179

Eelarve

Audit

29	Statistika

108

30	Pensionid ja nendega seotud kulud

31	Keeletalitused

90	Muud institutsioonid

332

344

Kokku

1 623

1 055

2 116

16 455

4 895

27 359

60 136

80 757

194 395

14. Aruanne eelarve tulude laekumise kohta institutsioonide lõikes

miljonites eurodes
Institutsioon	Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulud			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
Institutsioon	Esialgne	Lõplik	Aruandeaasta	Ülekantud	Kokku	Jooksva aasta nõuetest	Eelnevast aastast ülekantud nõuetest	Kokku	Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
Euroopa Parlament	129	130	158	109	267	154	89	243	186,52 %	24
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	54	54	94	7	101	87	6	93	172,12 %	8
Komisjon	122 675	122 692	129 603	12 291	141 894	126 376	983	127 359	103,80 %	14 534
Euroopa Kohus	40	40	44	0	44	44	0	44	110,33 %	0
Kontrollikoda	20	20	19	0	19	19	0	19	94,72 %	0
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	10	10	15	0	15	15	0	15	147,07 %	0
Regioonide Komitee	7	7	20	0	20	20	0	20	294,94 %	0
Ombudsman	1	1	1	0	1	1	0	1	96,40 %	0
Euroopa Andmekaitseinspektor	1	1	1	0	1	1	0	1	68,01 %	0
Kokku	122 937	122 956	129 955	12 407	142 362	126 717	1 078	127 795	103,94 %	14 566

15. Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kasutamine institutsioonide lõikes

Kulukohustuste assigneeringud

miljonites eurodes
Institutsioon	Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Võetud kulukohustused					2011. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
	Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Eelarve-aasta assignee-ringutest	Ülekantud assig-neerin-gutest	Sihtots-tarbelisest tulust	Kokku	%	Sihtots-tarbelisest tulust	Otsuse alusel üle-kandmised	Kokku	%	Eelarve-aasta eelarve assignee-ringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtots-tarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9=7+8	10=9/1	11	12	13	14=11+12+13	15=14/1
Euroopa Parlament	1 752	1 552	9	24	1 586	90,50 %	101	9	111	6,31 %	55	1	0	56	3,19 %
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	703	593	0	41	634	90,08 %	29	0	29	4,14 %	41	0	0	41	5,79 %
Komisjon	144 100	137 733	319	1 780	139 833	97,04 %	3 395	250	3 645	2,53 %	621	0	1	622	0,43 %
Euroopa Kohus	331	324	0	1	325	97,89 %	1	0	1	0,44 %	6	0	0	6	1,66 %
Kontrollikoda	149	138	0	0	138	93,02 %	0	0	0	0,26 %	10	0	0	10	6,72 %
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	127	121	0	4	125	98,00 %	0	0	0	0,14 %	2	0	0	2	1,87 %
Regioonide Komitee	91	79	0	11	90	99,39 %	0	0	0	0,02 %	1	0	0	1	0,59 %
Ombudsman	9	8	0	0	8	89,65 %	0	0	0		1	0	0	1	10,35 %
Euroopa Andmekaitseinspektor	7	6	0	0	6	82,73 %	0	0	0		1	0	0	1	17,27 %
Kokku	147 270	140 554	328	1 861	142 744	96,93 %	3 528	259	3 787	2,57 %	738	1	1	740	0,50 %

Maksete assigneeringud

miljonites eurodes
Institutsioon	Heakskiidetud maksete assigneeringud	Tehtud maksed					2011. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud					Tühistatavad assigneeringud
	Heakskiidetud maksete assigneeringud	Eelarve-aasta assignee-ringutest	Üle-kantud assig-neerin-gutest	Sihtots-tarbelisest tulust	Kokku	%	Automaatsed ülekandmised	Otsuse alusel üle-kandmised	Sihtots-tarbelisest tulust	Kokku	%	Eelarve-aasta assignee-ringutest	Üle-kantud assig-neerin-gutest	Sihtots-tarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9	10=7+8+9	11=10/1	12	13	14	15=12+13+14	16=15/1
Euroopa Parlament	1 938	1 321	165	20	1 507	77,74 %	231	9	111	351	18,10 %	55	25	0	81	4,16 %
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	748	543	34	43	620	82,89 %	50	0	31	81	10,76 %	41	7	0	48	6,35 %
Komisjon	127 031	116 982	732	1 661	119 374	93,97 %	550	622	3 901	5 073	3,99 %	1 855	718	11	2 584	2,03 %
Euroopa Kohus	350	307	15	1	323	92,40 %	17	0	1	18	5,24 %	6	3	0	8	2,36 %
Kontrollikoda	210	122	60	0	182	86,90 %	16	0	0	17	7,94 %	10	1	0	11	5,15 %
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	134	112	5	4	121	90,36 %	8	0	1	9	6,95 %	2	1	0	4	2,68 %
Regioonide Komitee	97	73	5	12	89	92,03 %	7	0	0	7	6,91 %	1	0	0	1	1,06 %
Ombudsman	10	8	1	0	8	84,26 %	1	0	0	1	5,23 %	1	0	0	1	10,50 %
Euroopa Andmekaitseinspektor	8	4	1	0	5	61,11 %	1	0	0	1	16,79 %	1	1	0	2	22,10 %
Kokku	130 527	119 472	1 018	1 741	122 231	93,64 %	881	631	4 045	5 557	4,26 %	1 972	756	11	2 739	2,10 %

16. Ametite tulu: eelarve prognoosid, nõuded ja laekunud summad

miljonites eurodes
Amet	Prognoositud eelarve tulud	Kindlaks-määratud nõuded	Laekunud summad	Võlgnevuse saldo	Komisjoni poliitika-valdkond, kust rahastamine toimub
Euroopa Lennundusohutusamet	137	109	106	4	06
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)	93	84	84	0	18
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	18	19	19	0	15
Euroopa Politseikolledž	8	8	8	0	18
Euroopa Kemikaaliamet	75	386	386	0	02
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus	58	48	49	0	17
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus	16	16	16	0	18
Euroopa Keskkonnaagentuur	51	46	46	0	07
Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur	11	10	10	0	11
Euroopa Toiduohutusamet	73	74	74	0	17
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut	6	6	6	0	04
Euroopa GNSSi Agentuur	9	16	16	0	06
Ühisettevõte „Fusion for Energy”	242	273	236	37	08
Eurojust	32	32	32	0	18
Euroopa Meresõiduohutuse Amet	51	45	45	0	06
Siseturu Ühtlustamise Amet	174	179	179	0	12
Euroopa Ravimiamet	208	221	209	12	02
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet	8	8	8	0	09
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet	20	22	22	0	18
Euroopa Raudteeagentuur	24	24	24	0	06
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur	15	14	14	0	04
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus	56	59	51	8	31
Euroopa Koolitusfond	20	19	19	0	15
Ühenduse Sordiamet	13	12	12	0	17
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond	21	21	21	0	04
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus	49	49	49	0	15
Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus	16	16	16	0	06
Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet	29	29	29	0	08
Teadusuuringute Rakendusamet	34	36	34	3	08
Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet	7	7	7	0	17
Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet	10	10	10	0	06
Kokku	1 677	1 993	1 929	64

miljonites eurodes
Tulu liik	Prognoositud eelarve tulud	Kindlaksmääratud nõuded	Laekunud summad	Võlgnevuse saldo
Komisjoni toetus	1 061	1 040	1 037	3
Tulu teenustasudest	443	765	751	14
Muu tulu	173	188	141	47
Kokku	1 677	1 993	1 929	64

17. Ametid: kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ametite lõikes

miljonites eurodes
Amet	Kulukohustuste assigneeringud			Maksete assigneeringud
Amet	Assigneeringud	Võetud kulukohustused	2011. aastasse üle kantud	Assigneeringud	Tehtud maksed	2011. aastasse üle kantud
Euroopa Lennundusohutusamet	144	122	22	157	108	48
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)	95	89	3	118	82	27
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	21	19	2	21	17	3
Euroopa Politseikolledž	12	10	2	13	8	3
Euroopa Kemikaaliamet	75	71	0	96	77	12
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus	58	56	0	76	56	16
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus	16	16	0	17	15	1
Euroopa Keskkonnaagentuur	52	44	8	58	44	13
Euroopa Politseitalitus	93	91	0	93	68	22
Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur	10	10	0	11	10	1
Euroopa Toiduohutusamet	76	74	0	84	71	11
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut	6	4	0	6	2	2
Euroopa GNSSi Agentuur	74	67	7	63	45	18
Ühisettevõte „Fusion for Energy”	551	550	1	302	192	56
Eurojust	34	31	3	38	28	9
Euroopa Meresõiduohutuse Amet	55	53	0	53	46	1
Siseturu Ühtlustamise Amet	366	158	0	396	150	35
Euroopa Ravimiamet	210	201	0	248	196	45
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet	8	8	0	10	8	2
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet	20	20	0	27	19	8
Euroopa Raudteeagentuur	24	24	0	29	23	5
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur	16	15	0	20	15	4
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus	56	43	0	60	43	4
Euroopa Koolitusfond	19	19	0	21	20	1
Ühenduse Sordiamet	13	12	0	14	11	0
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond	22	21	0	27	22	4
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus	49	49	0	55	48	6
Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus	16	15	0	17	15	2
Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet	29	29	0	32	30	2
Teadusuuringute Rakendusamet	34	33	0	37	32	3
Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet	7	7	0	8	7	1
Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet	10	10	0	11	9	1
Kokku	2 271	1 972	49	2 217	1 516	366

miljonites eurodes
Kulu liik	Kulukohustuste assigneeringud			Maksete assigneeringud
Kulu liik	Assigneeringud	Võetud kulu-kohustused	2011. aastasse üle kantud	Assigneeringud	Tehtud maksed	2011. aastasse üle kantud
Töötajad	673	656	3	688	649	19
Halduskulud	283	264	2	365	249	93
Põhitegevuskulud	1 314	1 052	44	1 165	618	254
Kokku	2 271	1 972	49	2 217	1 516	366

18. Eelarve täitmise tulemuse aruanne (sealhulgas ametid)

miljonites eurodes
	Euroopa liit	Ametid	Ametitele antud toetuste elimineerimine	Kokku
Eelarveaasta tulud	127 795	1 929	(1 037)	128 687
Eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksed	(121 213)	(1 320)	1 037	(121 495)
Eelarveaastasse N+1 ülekantud maksete assigneeringud	(2 797)	(366)	0	(3 164)
Eelarveaastast N-1 ülekantud kasutamata assigneeringute tühistamine	741	181	0	922
Aastased vahetuskursierinevused	22	0	0	22
Eelarve täitmise tulemus	4 549	424	0	4 972

Konsolideeritud eelarve täitmise aruande lisad

1. EELARVEPÕHIMÕTTED, STRUKTUUR JA ASSIGNEERINGUD

1.1 ÕIGUSLIK ALUS JA FINANTSMÄÄRUS

Eelarve raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (EÜT L 248, 16.9.2002) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Üldeelarve on ELi finantspoliitika põhiline vahend, millega nähakse ette ja kinnitatakse ELi iga-aastased tulud ja kulud.

Igal aastal hindab komisjon kõigi institutsioonide järgneva eelarveaasta tulusid ja kulusid, koostab esialgse eelarveprojekti ning saadab selle eelarvepädevatele institutsioonidele. Kõnealuse esialgse eelarveprojekti alusel koostab nõukogu eelarveprojekti, mille üle mõlemad eelarvepädevad institutsioonid seejärel läbirääkimisi peavad. Parlamendi president kuulutab eelarve lõplikult vastuvõetuks ja annab sellele õigusliku jõu. Eelarve täitmine on peamiselt komisjoni ülesanne.

1.2 EELARVEPÕHIMÕTTED

Euroopa Liidu üldeelarvet reguleerivad mitmed aluspõhimõtted:

— ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõte: kõik tulud ja kulud peavad olema esitatud samas eelarves, kantud eelarveridadele ning ei tohi ületada heakskiidetud assigneeringuid;

— kõikehõlmavuse põhimõte: see põhimõte hõlmab kahte reeglit:

tulude mittemääratlemise reegel, mille kohaselt eelarve tulud ei tohi olla määratud kindlate kuluartiklite jaoks (kogutulud peavad katma kogukulud);

eelarve brutoreegel, mille kohaselt tulud ja kulud kajastatakse eelarves täielikult, ilma nende vahel tasaarveldusi tegemata;

— aastasuse põhimõte:: assigneeringuid lubatakse kasutada ainult ühe eelarveaasta jooksul ja seetõttu tuleb neid kasutada nimetatud aasta jooksul;

— tasakaalu põhimõte: eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus (kavandatud tulud peavad võrduma maksete assigneeringutega);

— sihtotstarbelisuse põhimõte: iga assigneering määratakse kindlaks otstarbeks ja eesmärgiks;

— arvestusühiku põhimõte: eelarve koostatakse ja selle täitmine toimub eurodes ning raamatupidamisarvestust peetakse ja raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes;

— usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte: eelarve assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, st vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetele;

— läbipaistvuse põhimõte: eelarve, paranduseelarved ja lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1.3 EELARVE STRUKTUUR

Eelarve koosneb järgnevast:

(a)	tulude koondarvestus;

(b)

eraldi jaod, milles on esitatud iga institutsiooni tulude ja kulude eelarvestus: I jagu: parlament; II jagu: nõukogu; III jagu: komisjon; IV jagu: Euroopa Kohus; V jagu: kontrollikoda; VI jagu: Majandus- ja Sotsiaalkomitee; VII jagu: Regioonide Komitee; VIII jagu: ombudsman; IX jagu: Euroopa andmekaitseinspektor.

Iga institutsiooni tulu- ja kuluartiklid liigitatakse nende liigi või otstarbe järgi jaotisteks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks.

Osa likvideeritava ESTÜ vahenditest anti likvideeritava ESTÜ tegevuseelarve kasutusse. Tegevuseelarve võttis iga-aastaselt vastu komisjon pärast konsulteerimist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. Viimane eelarve koostati 2002. aasta 1. jaanuarist kuni 23. juulini kestnud ajavahemiku kohta. Alates 24. juulist 2002 on tegevuseelarvega seonduvad tulud ja kulud kajastatud likvideeritava ESTÜ tulemiaruandes. Ülejäänud täitmisele kuuluvad kulukohustused on näidatud bilansi passiva poolel.

1.4 EELARVE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE STRUKTUUR

1.4.1. Üldine ülevaade

Ainult komisjoni eelarves on haldusassigneeringud ja tegevusassigneeringud. Muudel institutsioonidel on üksnes haldusassigneeringud. Lisaks eristatakse eelarves kahte liiki assigneeringuid: liigendamata ja liigendatud assigneeringud.

Liigendamata assigneeringuid kasutatakse aastasuse põhimõttele vastava iga-aastast laadi tegevuse rahastamiseks. Need hõlmavad komisjoni eelarvejao kõiki halduspeatükke ja eelarve ülejäänud jagusid tervikuna, samuti EAGFi iga-aastaseid assigneeringuid ja teatavaid tehnilisi assigneeringuid (tagasimaksed, võetud ja antud laenude tagatised jms). Liigendamata assigneeringute puhul on kulukohustuste assigneeringute väärtus sama mis maksete assigneeringute puhul.

Liigendatud assigneeringud loodi selleks, et viia aastasuse põhimõte vastavusse vajadusega hallata mitmeaastast tegevust. Need on mõeldud mitmeaastaste meetmete rahastamiseks ja hõlmavad kõigi peatükkide (välja arvatud komisjoni jao 1. peatükk) kõiki muid assigneeringuid. Liigendatud assigneeringud jagunevad kulukohususte assigneeringuteks ja maksete assigneeringuteks.

— kulukohustuste assigneeringud: hõlmavad aruandeaastasse kirjendatud juriidiliste kohustuste kogukulu mitme eelarveaasta vahel jagunevate meetmete puhul. Samas võib üle ühe eelarveaasta pikkuste meetmete eelarvelised kulukohustused finantsmääruse artikli 76 lõike 3 kohaselt jaotada mitme eelarveaasta vahel aastasteks osamakseteks, kui see on põhiõigusaktiga lubatud.

— maksete assigneeringud: hõlmavad kulusid, mis tulenevad aruandeaastal ja/või eelnevatel eelarveaastatel võetud kulukohustustest.

1.4.2 Assigneeringute allikad

Assigneeringute põhiallikas on Euroopa Liidu aruandeaasta eelarve. Samas on ka muud liiki assigneeringuid, mis tulenevad finantsmääruse sätetest. Need pärinevad eelnevatest eelarveaastatest või välistest allikatest.

—

Aruandeaasta jaoks vastuvõetud esialgsed eelarve assigneeringuid saab täiendada eelarveridade vaheliste ümberpaigutustega vastavalt finantsmääruse (25. juuni 2002. aasta määrus 1605/2002) artiklites 22-24 sätestatud eeskirjadele ja paranduseelarvetega (mida on käsitletud finantsmääruse artiklites 37 ja 38).

—

Aruandeaasta eelarvet täiendavad ka eelnevast eelarveaastast ülekantud või uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringud. Need on: i) liigendamata maksete assigneeringud, mille võib ainult ühel korral automaatselt järgnevasse eelarveaastasse üle kanda vastavalt finantsmääruse artikli 9 lõikele 4; ii) institutsioonide otsusega järgmisse eelarveaastasse ülekantavad assigneeringud ühel kahest järgmisest juhust: kui ettevalmistavad etapid on läbitud (finantsmääruse artikli 9 lõike 2 punkt a) või kui õigusliku aluse vastuvõtmisega jäädakse hiljaks (artikli 9 lõike 2 punkt b). Üle võib kanda nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid (artikli 9 lõige 3); ning iii) vabastatud assigneeringute arvel uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringud: siinkohal peetakse silmas selliste vabastatud kulukohustuste assigneeringute uuesti kasutusele võtmist, mis on seotud struktuurifondidega. Summad saab erandkorras uuesti kasutusele võtta, kui komisjon on teinud vea või kui need on programmi lõpuleviimiseks hädavajalikud (finantsmääruse artikkel 157).

—

Sihtotstarbeline tulu, mis koosneb järgnevast: i) tagasimaksed, mille summad kajastatakse sihtotstarbelise tuluna sellel eelarvereal, millelt kanti esialgne kulu, ja mida võib ilma piiranguteta järgmisesse eelarveaastasse üle kanda; ii) EFTA assigneeringud: Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga on sätestatud, et selle liikmed toetavad rahaliselt teatavaid ELi eelarves kajastatud meetmeid. Asjaomased eelarveread ja kavandatud summad avaldatakse ELi eelarve III lisas. Asjaomaseid ridu suurendatakse EFTA osamaksude võrra. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud tühistatakse ja tagastatakse EMP riikidele; iii) tulu, mis on saadud kolmandatelt isikutelt / teistelt riikidelt, kes on sõlminud Euroopa Liiduga lepingud, millega on ette nähtud rahaline osalus ELi tegevuses. Laekunud summasid loetakse kolmandatelt isikutelt saadud tuluks, mis kantakse asjakohastele eelarveridadele (sageli teadusuuringute valdkonnas) ja need võib piiranguteta üle kanda (finantsmääruse artikkel 10 ning artikli 18 lõike 1 punktid a ja d); iv) kolmandate isikute heaks tehtud töö: osana oma teadustegevusest võivad ELi uurimiskeskused osutada teenuseid kolmandatele isikutele (finantsmääruse artikli 161 lõige 2). Sarnaselt kolmandatelt isikutelt saadud tuluga on kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest saadud tasu määratud kindlatele eelarveridadele ja selle võib piiranguteta üle kanda (finantsmääruse artikkel 10 ja artikli 18 lõike 1 punkt d); ja v) ettemaksete tagasimaksete arvel taaskasutatavaks muudetud assigneeringud: need on ELi vahendid, mille abisaajad on tagasi maksnud ja mida võib ilma piiranguteta järgmisesse eelarveaastasse üle kanda. Struktuurifondide puhul põhineb uuesti kasutusele võtmine komisjoni otsusel (finantsmääruse artikli 18 lõige 2 ja finantsmääruse rakenduseeskirjade artikkel 228).

1.4.3 Kasutatavate assigneeringute liigitus

— Eelarve lõplikud assigneeringud= vastuvõetud esialgse eelarve assigneeringud + paranduseelarve assigneeringud + ümberpaigutused.

— Lisaassigneeringud= sihtotstarbeline tulu (vt eespool) + eelnevast eelarveaastast üle kantud või vabanenud vahendite arvel taaskasutatavaks muudetud assigneeringud.

— Heakskiidetud assigneeringud kokku= eelarve lõplikud assigneeringud + lisaassigneeringud.

— Eelarveaasta assigneeringud (kasutatakse eelarve täitmise tulemuse arvutamisel)= eelarve lõplikud assigneeringud + sihtotstarbeline tulu.

1.5 EELARVE TÄITMINE

Eelarve täitmine on reguleeritud finantsmääruse artikli 48 lõikega 1, milles on sätestatud: „Komisjon täidab eelarvet... käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.” Artiklis 50 on sätestatud, et komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nendega seotud eelarvejagude täitmiseks.

1.6 TÄITMATA KULUKOHUSTUSED

Liigendatud assigneeringute kasutuselevõtmisega tekkis vahe võetud kulukohustuste ja tehtud maksete vahel; see vahe vastab täitmata kulukohustustele ja väljendab kulukohustuste võtmisest asjaomaste maksete tegemiseni kuluvat ajavahemikku.

2. SELGITUS EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA

2.1 AASTA EELARVE TÄITMISE TULEMUS (tabel 1)

2.1.1 Üldine taust

Raamatupidamisarvestusse kantud omavahendite summad on summad, mille liikmesriikide valitsused on eelarveaasta jooksul kandnud komisjoni nimele avatud kontodele. Ülejäägi korral kuulub tulude hulka ka eelneva eelarveaasta eelarve täitmise tulemus. Muud raamatupidamisarvestusse kantud tulud kujutavad endast eelarveaasta jooksul tegelikult laekunud summasid.

Eelarve täitmise tulemuse arvutamisel hõlmavad kulud eelarveaasta maksekohustustega seotud assigneeringute alusel tehtud makseid, millele on liidetud kõik kõnealusest eelarveaastast järgmisse eelarveaastasse ülekantavad assigneeringud. Eelarveaasta maksete assigneeringute alusel tehtud maksete all mõistetakse makseid, mille peaarvepidaja on teinud eelarveaasta 31. detsembrini. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi puhul peetakse silmas makseid, mille liikmesriigid on teinud 16. oktoobrist 2009 kuni 15. oktoobrini 2010 tingimusel, et peaarvepidajat teavitati kulukohustusest ja selle heakskiitmisest 31. jaanuariks 2011. EAGFi kulude suhtes võidakse liikmesriikides tehtavate kontrollide järel vastu võtta vastavusotsus.

Eelarve täitmise tulemus hõlmab kahte osa: Euroopa Liidu eelarve täitmise tulemust ja EMPsse kuuluvate EFTA riikide osalusega seotud eelarve täitmise tulemust. Omavahendeid käsitleva määruse nr 1150/2000 artikli 15 kohaselt moodustub eelarve täitmise tulemus järgneva vahest:

—	kõnealusel eelarveaastal saadud kogutulu;

—	kõnealuse eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksete kogusumma, millele on liidetud kõnealusest eelarveaastast järgnevasse eelarveaastasse ülekantavate assigneeringute kogusumma.

Saadud tulemusele liidetakse või sellest lahutatakse järgnev:

—	varasematest eelarveaastatest üle kantud maksete assigneeringute tühistamise ja selliste maksete netosaldo, mis euro vahetuskursi kõikumise tõttu ületavad eelnevast eelarveaastast üle kantud liigendamata assigneeringuid;

—	eelarveaasta jooksul kirjendatud vahetuskursierinevustest saadud kasumi või kahjumi saldo.

Eelarve täitmise tulemus tagastatakse liikmesriikidele nende järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvate summade vähendamise kaudu.

Eelnevast eelarveaastast üle kantud kolmandate isikute osamaksude ja nendele osutatud teenustega seonduvad assigneeringud, mida põhimõtteliselt kunagi ei tühistata, on kajastatud eelarveaasta lisaassigneeringute all. See selgitab, miks eelnevast eelarveaastast üle kantud summad 2010. aasta eelarve täitmise aruandes erinevad järgnevasse eelarveaastasse üle kantud summadest 2009. aasta eelarve täitmise aruandes. Taaskasutatavaid maksete assigneeringuid ja ettemaksete tagasimaksmise järel taaskasutatavaks muudetud assigneeringuid ei võeta eelarve täitmise tulemuse arvutamisel arvesse.

Järgmisse eelarveaastasse üle kantud maksete assigneeringud hõlmavad automaatseid ülekandmisi ja otsuse alusel ülekandmisi. Tühistatud kasutamata maksete assigneeringute all, mis kanti üle eelnevast eelarveaastast, on näidatud need tühistatud assigneeringud, mis kanti üle automaatselt või otsuse alusel. Samuti hõlmab see järgmisse eelarveaastasse ülekantud sihtotstarbelise tulu assigneeringute vähenemist võrreldes 2009. aastaga.

2.1.2 Aasta eelarve täitmise tulemuse ja eelarveaasta tulemi võrdlus

Eelarveaasta tulem arvutatakse tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt. Eelarve täitmise tulemus põhineb finantsmääruse kohaselt aga modifitseeritud kassapõhise raamatupidamisarvestuse eeskirjadel. Kuna mõlemad on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes.

Eelarveaasta tulemi ja eelarve täitmise tulemuse võrdlus

miljonites eurodes
	2010	2009 (ümber arvutatud)
EELARVEAASTA TULEM	17 232	6 887
Tulud
Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded	(3 132)	(2 806)
Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded	1 346	2 563
Viitlaekumised (neto)	(371)	436
Kulud
Kumuleerunud kulud (neto)	(7 426)	2 951
Aruandeaastal makstud eelneva eelarveaasta kulud	(386)	(432)
Eelmaksete netomõju	(678)	(9 458)
Järgnevasse eelarveaastasse üle kantud maksete assigneeringud	(2 798)	(1 759)
Eelnevast eelarveaastast üle kantud summade arvelt tehtud maksed ja tühistatud kasutamata maksete assigneeringud	1 760	4 573
Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite muutused	(323)	(329)
Muud	(257)	(153)
Ametite ja ESTÜ eelarveaasta tulemid kokku	(418)	(209)
AASTA EELARVE TÄITMISE TULEMUS*	4 549	2 264

Võrreldavad tuluartiklid

Eelarveaasta tegelikud eelarve tulud vastavad summadele, mis on sisse nõutud seoses eelarveaasta jooksul ja eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega. Seega tuleb aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt põllumajandusmaksude viitlaekumistest, omavahenditest, intressidest ja dividendidest. Arvesse võetakse ainult viitlaekumiste netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate viitlaekumiste vähenemine.

Võrreldavad kuluartiklid

Kumuleerunud kulude netosumma koosneb peamiselt järgmisse eelarveaastasse ülekantud kumuleerunud kuludest, st ELi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta abi saajad ei olnud komisjonile veel aruandeid esitanud.

Samal ajal kui kumuleerunud kulusid ei loeta eelarve kuluks, kuuluvad eelnevatel eelarveaastatel registreeritud arvete eest aruandeaastal tehtud maksed aruandeaasta kulude hulka.

Eelmaksete netomõju koosneb 1) aruandeaastal makstud ja eelarveaasta tuluna kajastatud uute eelmaksete summadest, ja 2) aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane on käsitatav kuluna tekkepõhises raamatupidamisarvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus algne eelmakse kajastatakse eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Lisaks eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksetele tuleb aasta eelarve täitmise tulemuse arvutamisel (vastavalt määruse nr 1150/2000 artiklile 15) arvesse võtta ka järgmisse eelarveaastasse üle kantavaid eelarveaasta assigneeringuid. Samuti tuleb arvesse võtta aruandeaastal eelarvest tehtud makseid, mis on tehtud eelnevast eelarveaastast üle kantud summade arvelt, ja tühistatud kasutamata maksete assigneeringuid.

Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite muutused seonduvad tekkepõhises raamatupidamisarvestuses eelarveaasta lõpu seisuga (peamiselt töötajate hüvitiste kohta) tehtud prognoosidega, mis ei avalda mõju eelarve raamatupidamisarvestusele. Muude võrreldavate summade hulka kuuluvad erinevad rubriigid, nagu varade amortisatsioon, varade soetamine, kapitalirendi maksed ja osalused, mille käsitlusviis on tekkepõhises raamatupidamisarvestuses ja eelarve raamatupidamisarvestuses erinev.

Välja tuleb jätta ka ametite ja ESTÜ eelarveaasta tulem, mida on kajastatud konsolideeritud eelarveaasta tulemis, sest nende eelarve täitmine konsolideeritud eelarve täitmise tulemuses ei kajastu.

2.2 EELARVE- JA TEGELIKE SUMMADE VÕRDLUS (tabel 2)

Esialgses vastuvõetud eelarves, mille Euroopa Parlamendi president allkirjastas 17. detsembril 2009, oli maksete assigneeringute summa 122 937 miljonit eurot ja omavahenditest rahastatav kogusumma 121 507 miljonit eurot. Esialgses eelarves esitatud tulude ja kulude prognoose korrigeeritakse üldiselt eelarveaasta jooksul ning muudatused esitatakse paranduseelarvetes. Kogurahvatulu põhiste omavahendite korrigeerimised tagavad, et eelarve tulud on eelarve kuludega täpses vastavuses. Eelarve tasakaalu põhimõtte kohaselt peavad eelarve tulud ja kulud (maksete assigneeringud) olema tasakaalus.

Tulud

2010. eelarveaasta jooksul võeti vastu kaheksa paranduseelarvet. Neid arvesse võttes oli 2010. aasta eelarve lõplik kogutulu 122 956 miljonit eurot, mida rahastati kokku 119 270 miljoni euro ulatuses (seega esialgu prognoositust 2 237 miljoni euro võrra vähem) omavahenditest ja ülejäänud osas muudest tuludest. Omavahendite vajaduse vähenemine tulenes peamiselt eelneva eelarveaasta 2 254 miljoni euro suuruse ülejäägi lisamisest.

Mis puutub omavahenditesse, siis traditsiooniliste omavahendite tagasinõudmine vastas peaaegu prognoositud summale - seda peamiselt seetõttu, et paranduseelarve nr 4/2010 koostamise käigus eelarveprognoose muudeti (suurendati neid 1 516 miljoni euro võrra). See korrigeerimine tugines 2010. aasta kevade uutele makromajanduslikele prognoosidele, mis olid varasematest optimistlikumad.

Ka liikmesriikide lõplikud käibemaksupõhiste ja rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite maksed olid lõpliku eelarveprognoosiga üsna täpselt vastavuses. Prognoositud summade ja tegelikult makstud summade erinevus tulenes erinevusest eelarve eesmärkidel kasutatud euro vahetuskursi ja sel hetkel kehtinud vahetuskursi vahel, mil majandus- ja rahaliitu mittekuuluvad liikmesriigid oma maksed tegelikult tegid.

Kulud

2010. aasta oli praeguse programmitöö perioodi neljas aasta ning selle jooksul saavutas uute programmide rakendamine täiskäigu ja hakati ühtlasi lõpetama vanu programme. Eelarveaasta lõpu seisuga moodustasid enne 2007. aastat võetud täitmata kulukohustused umbes 10 % täitmata kulukohustuste kogusummast.

Kulukohustusi ja seega seatud poliitilisi eesmärke täideti praktiliselt selliselt, nagu see oli esialgses eelarves kavandatud. Kui mitte arvesse võtta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamata reservi summas 415 miljonit eurot ja määratlemata otstarbega assigneeringuid (kuni teatavate tingimuste täitmiseni reservi kantud summad, mis eelarveaasta lõpu seisuga olid endiselt reservis) summas 28 miljonit eurot, saavutas kulukohustuste kasutamise määr 99,4 % taseme. Eelarveaasta jooksul tehtud korrigeerimised seonduvad Euroopa Solidaarsusfondi kuludega (80 miljonit eurot), mis on oma laadilt ettenägematud, ning halduskuludega, mis tekkisid seoses Euroopa välisteenistuse loomisega (10 miljonit eurot) ja Lissaboni lepingu jõustumisega Euroopa Parlamendi jaoks (10 miljonit eurot). Kulukohustusi kasutati kogusummas 140 554 miljonit eurot, samal ajal kui 554 miljonit eurot nendest jäi kasutamata. Pärast 259 miljoni euro (mille raames suurimaks kirjeks on majanduse elavdamisele suunatud energeetikaprojektid summas 147 miljonit eurot) ülekandmist 2011. eelarveaastasse tühistati 295 miljoni euro suurune summa.

Maksete kasutamise määr, kui mitte arvesse võtta hädaabireservi kasutamata osa (193 miljonit eurot) ja määratlemata otstarbega assigneeringuid (48 miljonit eurot), oli 97,4 % eelarvest; koguassigneeringuid muudeti eelarveaasta jooksul üksnes eespool nimetatud halduskulude suurendamiseks.

Erinevalt varasematest aastatest ei vähendatud maksete assigneeringuid eelarveaasta lõpus paranduseelarvega. Peamine korrigeerimine tehti koondümberpaigutusega, millega suurendati regionaalpoliitika rahastamist 1 125 miljoni euro võrra maaelu arengu assigneeringute arvelt. Komisjon suurendas umbes 600 miljoni euro võrra peatükisiseste ümberpaigutuste teel ka Ühtekuuluvusfondi assigneeringuid. Heakskiidetud kasutamata assigneeringud, v.a reservid, moodustasid 3 243 miljonit eurot ja pärast 1 513 miljoni euro järgmisse eelarveaastasse ülekandmist tühistati kokku 1 730 miljoni euro suurune summa, mis jagunes mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide vahel.

Eelarve korrigeerimiste üksikasjalikum analüüs on esitatud ning nende konteksti, põhjendusi ja mõju on kirjeldatud komisjoni 2010. aasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlevas aruandes. Selle A osas antakse eelarve tasandi ülevaade ja B osas käsitletakse eraldi iga mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki.

2.3 TULUD (tabel 3)

Euroopa Liidu üldeelarve tulud võib jagada kahte põhiliiki: omavahendid ja muu tulu. See on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 311, mille kohaselt „Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid.” Põhiosa eelarvelistest kuludest rahastatakse omavahenditest. Muud tulud moodustavad kogu rahastamisest üksnes väikese osa.

2.3.1 Traditsioonilised omavahendid

Traditsioonilised omavahendid: kõik traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääratud summad peab kandma ühte kahest pädevate ametiasutuste raamatupidamisarvestusest:

—	määruse nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktis a sätestatud tavapärasse raamatupidamisarvestusse kantakse kõik summad, mis on sisse nõutud või mille kohta on antud tagatis;

—

määruse nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktis b sätestatud eraldi raamatupidamisarvestusse kantakse kõik summad, mida ei ole veel sisse nõutud ja/või mille kohta ei ole antud tagatist; summad, mille kohta on antud tagatis, kuid mis vaidlustatakse, võib samuti sellesse raamatupidamisarvestusse kanda.

Eraldi raamatupidamisarvestuse kohta saadavad liikmesriigid komisjonile kvartaliaruandeid, milles on esitatud:

—	eelmise kvartali jooksul sissenõutav saldo,

—	kõnealuse kvartali jooksul kindlaksmääratud nõuded;

—	baasi veaparandused (parandused/tühistamised) kõnealuse kvartali jooksul;

—	mahakantud summad (mida määruse nr 1150/2000 artikli 17 lõike 2 kohaselt ei saa kättesaadavaks teha);

—	kõnealuse kvartali jooksul sissenõutud summad;

—	kõnealuse kvartali lõpus sissenõutav saldo.

Traditsioonilised omavahendid tuleb kanda kas riigikassas või liikmesriigi poolt selleks määratud asutuses avatud komisjoni kontole hiljemalt esimesel tööpäeval pärast nõude kindlaksmääramise (või sissenõudmise, kui tegemist on eraldi raamatupidamisarvestusega) kuule järgneva teise kuu 19. kuupäeva. Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuludena endale 25 % traditsioonilistest omavahenditest. Tingimuslikke omavahendite nõudeid korrigeeritakse vastavalt nende sissenõudmise tõenäosusele.

2.3.2 Käibemaksupõhised ja kogurahvatulu põhised omavahendid

Käibemaksupõhised omavahendid tulenevad kõigi liikmesriikide puhul ühtse määra kohaldamisest ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasi suhtes, mis on määratud vastavalt 2007. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud eeskirjadele. Ühtseks määraks on kehtestatud 0,30 %, välja arvatud ajavahemiku 2007–2013 puhul, mil Austria puhul on sissenõudmise määraks 0,225 %, Saksamaa puhul 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi puhul 0,10 %. Käibemaksu arvestusbaasi ülemmäär on kõigi liikmesriikide puhul 50 % kogurahvatulust.

Käibemaksupõhised omavahendid tulenevad kõigi liikmesriikide puhul ühtse määra kohaldamisest ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasi suhtes, mis on määratud vastavalt nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud eeskirjadele. Käibemaksu arvestusbaasi ülemmäär on kõigi liikmesriikide puhul 50 % kogurahvatulust.

Kogurahvatulu põhised omavahendid on muutuva suurusega vahendid, mis on ette nähtud mis tahes eelarveaastal nende kulude katmiseks, mis ületavad laekuvate traditsiooniliste omavahendite, käibemaksupõhiste omavahendite ja muude tulude summat. Tulu leitakse ühtse määra kohaldamisel kõigi liikmesriikide kogurahvatulude summa suhtes.

Käibemaksupõhised ja kogurahvatulu põhised omavahendid määratakse kindlaks käibemaksu ja kogurahvatulu arvestusbaaside prognooside alusel, mis tehakse esialgse eelarveprojekti koostamise ajal. Neid prognoose vaadatakse seejärel läbi ning summasid ajakohastatakse kõnealuse aasta jooksul paranduseelarve abil.

Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulu põhiste omavahendite arvestusbaaside tegelikud andmed saadakse alles järgneva eelarveaasta jooksul. Erinevuse arvutamisel liikmesriikide võlgnetavatest summadest lähtub komisjon tegelikest arvestusbaasidest ja (läbivaadatud) prognooside alusel tegelikult makstud summadest. Tulemuseks saadud positiivse või negatiivse käibemaksu ja kogurahvatulu saldo nõuab komisjon liikmesriikidelt sisse Tagastab liikmesriikidele asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta detsembri esimeseks tööpäevaks. Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulu põhiste omavahendite tegelikke arvestusbaase võib korrigeerida veel nelja järgneva aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui teatatakse reservatsioonidest. Varem arvutatud saldot korrigeeritakse ja erinevus nõutakse sisse / tagastatakse samal ajal eelneva eelarveaasta käibemaksu ja kogurahvatulu saldoga.

Käibemaksu aruannete ja kogurahvatulu andmete kontrolli teostamisel võib komisjon teatada liikmesriikidele oma reservatsioonidest seoses teatavate punktidega, millel võivad olla tagajärjed nende omavahendite osamaksudele. Reservatsioonid võivad tuleneda näiteks nõuetekohaste andmete puudumisest või vajadusest töötada välja sobiv metoodika. Kõnealuseid reservatsioone tuleb vaadelda liikmesriikidele esitatavate potentsiaalsete nõuetena, mille summa on kindlaks määramata, sest nende finantsmõju ei saa täpselt prognoosida. Kui täpse summa saab kindlaks määrata, nõutakse asjaomased käibemaksu ja kogurahvatulu põhised omavahendid sisse kas koos käibemaksu ja rahvamajanduse saldodega või eraldi sissenõutavate vahenditena.

2.3.3 Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine

Kõnealune mehhanism vähendab Ühendkuningriigi omavahendite makseid proportsionaalselt tema „eelarvetasakaalu hälbega” ja suurendab vastavalt teiste liikmesriikide omavahendite makseid. Ühendkuningriigi kasuks kohaldatav eelarvetasakaalu hälbe korrigeerimise mehhanism kehtestati Euroopa Ülemkogu Fontainebleau' kohtumisel (1984. aasta juunis) ja selle tulemusel vastu võetud 7. mai 1985. aasta omavahendeid käsitleva otsusega. Mehhanismi eesmärk oli vähendada Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvet tema poolt ELile tehtavate maksete vähendamise kaudu. Saksamaa, Austria, Rootsi ja Madalamaade kasuks kohaldatakse korrektsiooni rahastamise vähendamist (mis on piiratud ühe neljandikuga nende tavapärasest osast).

2.4 KULUD (tabelid 4-13)

2.4.1 Finantsraamistik aastateks 2007–2013

miljonites eurodes

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

1.	Jätkusuutlik kasv

53 979

57 653

61 696

63 555

63 974

66 964

69 957

2.	Loodusvarade kaitse ja majandamine

55 143

59 193

56 333

59 955

60 338

60 810

61 289

3.	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 273

1 362

1 518

1 693

1 889

2 105

2 376

4.	EL kui ülemaailmne partner

6 578

7 002

7 440

7 893

8 430

8 997

9 595

Haldus

7 039

7 380

7 525

7 882

8 334

8 670

9 095

6.	Kompensatsioon

445

207

210

Kulukohustuste assigneeringud

124 457

132 797

134 722

140 978

142 965

147 546

152 312

Maksete assigneeringud kokku

122 190

129 681

120 445

134 289

134 280

141 360

143 331

Käesolevas lisas on kirjeldatud ELi põhilisi kululiike, liigitatuna 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriikide lõikes. 2010. eelarveaasta oli neljas 2007.–2013. aasta finantsraamistikku kuuluv aasta. 2010. aasta kulukohustuste assigneeringute üldine ülemmäär on 140 978 miljonit eurot, mis moodustab 1,18 % kogurahvatulust. Vastav maksekohustustega seotud assigneeringute ülemmäär on 134 289 miljonit eurot, st 1,12 % kogurahvatulust. Eespool esitatud tabelis on finantsraamistikku kajastatud 2013. aastaks prognoositud jooksevhindades.

Rubriik 1 – Jätkusuutlik kasv

See rubriik on jaotatud kaheks eraldiseisvaks, kuid omavahel seotud osaks:

—	1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks, mis hõlmab teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse ja koolituse, üleeuroopaliste võrkude, sotsiaalpoliitika, siseturu ja eelnimetatutega seonduvate poliitikavaldkondade kulusid.

—	1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks, mille eesmärk on edendada vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade järelejõudmist, täiendada ELi säästva arengu strateegiat väljaspool vaesemaid piirkondi ja toetada piirkondadevahelist koostööd.

Rubriik 2 – Loodusvarade kaitse ja majandamine

Rubriik 2 hõlmab ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika, maaelu arengu ning keskkonnameetmeid, eeskätt meedet „Natura 2000” Ühise põllumajanduspoliitika jaoks sihtotstarbeliselt eraldatud summa kajastab kokkulepet, milleni jõuti 2002. aasta oktoobris Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogul.

Rubriik 3 – Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

Uus rubriik 3 (kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus) peegeldab teatavate uute valdkondade kasvavat tähtsust, kus ELile on antud uusi ülesandeid, nagu justiits- ja siseküsimused, piirikaitse, sisserände- ja varjupaigapoliitika, tervis ja tarbijakaitse, kultuur, noored, teave ja dialoog kodanikega. See jaguneb kaheks osaks:

—	3a. Vabadus, turvalisus ja õigus

—	3b. Kodakondsus

Rubriik 4 – ELi ülemaailmne roll

Rubriik 4 hõlmab kogu välistegevust, sealhulgas ühinemiseelseid rahastamisvahendeid. Kuigi komisjon tegi ettepaneku kaasata finantsraamistikku ka Euroopa Arengufond (EAF), leidsid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament, et selle peaks siiski välja jätma.

Rubriik 5 – Haldus

See rubriik hõlmab kõigi institutsioonide halduskulusid, pensione ja Euroopa koole. Kõigi muude institutsioonide kui komisjoni puhul on need ainsad kulud, kuid ametitel ja muudel asutustel on nii haldus– kui ka tegevuskulud.

Rubriik 6 – Kompensatsioon

Vastavalt poliitilisele kokkuleppele, mille kohaselt uued liikmesriigid ei peaks kohe liikmesuse algul kuuluma eelarve netorahastajate hulka, nähti selle rubriigi raames ette kompensatsioonid. Kõnealune summa tehti uutele liikmesriikidele ülekannetena kättesaadavaks, et tasakaalustada nende eelarve laekumisi ja osamaksusid.

2.4.2 Poliitikavaldkonnad

Tegevuspõhise juhtimise raames rakendab komisjon oma planeerimis- ja haldusmenetlustes tegevuspõhist eelarvestamist. Tegevuspõhise eelarvestamise puhul on eelarve ehitatud üles selliselt, et poliitikavaldkondadele vastavad eelarve jaotised ja tegevusaladele eelarve peatükid.

Tegevuspõhise eelarvestamise eesmärk on pakkuda selget raamistikku komisjoni poliitika eesmärkide teostamiseks kas õigusloome-, finants- või mis tahes muude avaliku poliitika vahendite abil. Komisjoni töö liigendamine tegevusalade kaupa annab selge pildi sellest, mida komisjon teeb, ja loob samas ühise raamistiku prioriteetide seadmiseks. Vahendite eraldamisel eelarvemenetluse käigus kasutatakse eri tegevusalasid „plokkidena”, millest eelarve üles ehitatakse. Tegevuspõhise eelarvestamise eesmärk on tagada iga tegevusala ja selleks eraldatud vahendite vahel sellise seose loomise kaudu komisjoni vahendite kasutamise tõhusus ja mõjusus.

Poliitikavaldkonna võib määratleda kui komisjoni töö osaks olevate, otsuste tegemise protsessi puhul asjakohaste tegevusalade homogeense rühma. Iga poliitikavaldkond vastab üldiselt ühele peadirektoraadile ja hõlmab keskmiselt 6 või 7 eri tegevusala. Poliitikavaldkonnad on peamiselt tegevuspõhised, sest nende raamesse kuuluvate peamiste tegevusalade eesmärk on tuua vastavas valdkonnas kasu kolmandatest isikutest abisaajatele. Tegevuseelarvesse kuuluvad ka iga poliitikavaldkonna jaoks vajalikud halduskulud.

2.5 INSTITUTSIOONID JA AMETID (tabelid 14-18)

Nagu varasematelgi aastatel, on Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kohta koostatud konsolideeritud aruannetes kajastatud eelarve täitmist kõigis institutsioonides, sest ELi eelarve raames koostatakse iga institutsiooni jaoks eraldi eelarve. Ametitel puudub ELi eelarve raames eraldi eelarve ja neid rahastatakse osaliselt komisjoni eelarvest antava toetusega.

Ametite kohta kogu asjakohase teabe andmiseks on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande eelarve poolel esitatud eraldi aruanded traditsiooniliste konsolideeritud ametite eelarvete täitmise kohta.

(1) Euroopa Parlament võttis 15. detsembril 2010. aastal vastu eelarve, milles on ette nähtud Euroopa Liidu lühiajaliste kohustuste tasumine omavahenditest, mille liikmesriigid koguvad või mis nõutakse neilt sisse 2011. aastal. Lisaks tagavad liikmesriigid personalieeskirjade (nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse 259/68 muudetud redaktsioon) artikli 83 kohaselt ühiselt pensionikohustuse täitmise.

(2) 31. märtsi 2011. aasta seisuga SFC 2007 kaudu esitatud liikmesriikide andmed.

(3) Aruandeid ei ole saadetud 10 programmi kohta ja vastutavatelt ametiasutustelt on neid nõutud.

(4) Kohaldatud on paranduskoefitsienti.

(5) Makstakse lahkumisele järgneva kolme aasta jooksul.

(6) Esmakordselt konsolideeritud 2010. eelarveaastal.

(7) Tuleks märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnedes eelarvetabelites esitatud andmete liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda.

(8) EFTA summad moodustasid sellest 2010. aastal 9 miljonit eurot ja 2009. aastal 11 miljonit eurot.

(9) sealhulgas järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud ja sihtotstarbeline tulu.

(10) sealhulgas järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud ja sihtotstarbeline tulu.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2011.332.est
Euroopa Liidu Teataja		C 332

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 14. november 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 332/01	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale – Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruanne	1

2011/C 332/02	Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne	134