ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2011.282.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 282
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

54. köide
24. september 2011

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2011/C 282/01

Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 269, 10.9.2011

1

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2011/C 282/02

Kohtuasi C-308/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Frankfurt am Main (Saksamaa) 20. juunil 2011 — Chemische Fabrik Kreussler & Co. GmbH versus John O. Butler GmbH

2

2011/C 282/03

Kohtuasi C-310/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 20. juunil 2011 — Grattan plc versus The Commissioners of Her Majesty’s Revenue & Customs

2

2011/C 282/04

Kohtuasi C-321/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil A Coruña (Hispaania) 28. juunil 2011 — Germán Rodríguez Cachafeiro ja María Reyes Martínez-Reboredo Varela-Villamayor versus Iberia Líneas Aéreas de España S.A.

3

2011/C 282/05

Kohtuasi C-323/11: 22. juunil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Taani Kuningriik

3

2011/C 282/06

Kohtuasi C-324/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Legfelsőbb Bíróság (Ungari) 29. juunil 2011 — Gábor Tóth versus Nemzeti Adó-és Vámhivatal Észak-magyarországi Regionális Adó Főigazgatósága, Adó-és Pénzügyi Ellenőrzési Hivatal Hatósági Főosztály Észak-magyarországi Kiheleyezett Hatósági Osztály’i õigusjärglane

3

2011/C 282/07

Kohtuasi C-331/11: 30. juunil 2011 esitatud hagi — komisjon versus Slovakkia

4

2011/C 282/08

Kohtuasi C-334/11 P: Lancôme parfums et beauté & Cie 29. juunil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 14. aprilli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-466/08: Lancôme parfums et beauté & Cie versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Focus Magazin Verlag GmbH

4

2011/C 282/09

Kohtuasi C-348/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal d’instance de Paris (Prantsusmaa) 4. juulil 2011 — Thomson Sales Europe SA versus Administration des douanes (Direction Nationale du Renseignement et des Enquêtes douanières)

5

2011/C 282/10

Kohtuasi C-349/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance de Liège (Belgia) 4. juulil 2011 — Auditeur du travail versus Yangwei SPRL

5

2011/C 282/11

Kohtuasi C-350/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen (Belgia) 4. juulil 2011. aastal — Argenta Spaarbank NV versus Belgia riik

6

2011/C 282/12

Kohtuasi C-351/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen (Belgia) 4. juulil 2011 — KGH Belgium NV versus Belgia riik

6

2011/C 282/13

Kohtuasi C-354/11 P: Maurice Emrami 6. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 10. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-187/10: Emram versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

7

2011/C 282/14

Kohtuasi C-355/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (Madalmaad) 6. juulil 2011 — G. Brouwer versus Staatssecretaris van Economische Zaken, Landbouw en Innovatie

8

2011/C 282/15

Kohtuasi C-360/11: 8. juulil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

8

2011/C 282/16

Kohtuasi C-361/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Haarlem (Madalmaad) 8. juulil 2011 — Hewlett-Packard Europe BV versus Inspecteur van de Belastingsdienst/Douane West, kantoor Hoofddorp Saturnusstraat

9

2011/C 282/17

Kohtuasi C-362/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial de Santa Maria da Feira (Portugal) 8. juulil 2011 — Serafim Gomes Oliveira versus Lusitânia, Companhia de Seguros S.A.

9

2011/C 282/18

Kohtuasi C-365/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de Pequena Instância Cível de Lisboa (Portugal) 8. juulil 2011 — João Nuno Esteves Coelho dos Santos versus TAP Portugal

10

2011/C 282/19

Kohtuasi C-367/11: Eelotsusetaotlus, mille on 11. juulil 2011 esitanud Cour de cassation (Belgia) — Déborah Prete versus Office national de l’emploi

10

2011/C 282/20

Kohtuasi C-368/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Santa Maria Capua Vetere (Itaalia) 11. juulil 2011 — Kriminaalmenetlus Raffaele Arrichiello süüdistuses

11

2011/C 282/21

Kohtuasi C-369/11: 12. juulil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

11

2011/C 282/22

Kohtuasi C-371/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van beroep te Gent (Belgia) 13. juulil 2011 — Punch Graphix Prepress Belgium NV versus Belgische Staat

11

2011/C 282/23

Kohtuasi C-372/11 P: Power-One Italy SpA 14. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 24. mai 2011. aasta määruse peale kohtuasjas T-489/08: Power-One Italy SpA versus Euroopa Komisjon

12

2011/C 282/24

Kohtuasi C-374/11: 13. juulil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Iirimaa

13

2011/C 282/25

Kohtuasi C-375/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia) 15. juulil 2011 — Belgacom SA, Mobistar SA, KPN Group Belgium SA versus Belgia riik

13

2011/C 282/26

Kohtuasi C-384/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste Aanleg te Brussel (Belgia) 19. juulil 2011 — Tate & Lyle Investments Ltd. versus Belgische Staat, teine menetluspool: Syral Belgium NV

14

2011/C 282/27

Kohtuasi C-392/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 25. juulil 2011 — Field Fisher Waterhouse LLP versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

14

2011/C 282/28

Kohtuasi C-393/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 25. juulil 2011 — Autorità per l’Energia Elettrica e il Gas versus Antonella Bertazzi jt

15

2011/C 282/29

Kohtuasi C-396/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Constanța (Rumeenia) 27. juulil 2011 — kriminaalmenetlus Ciprian Vasile Radu süüdistuses

15

 

Üldkohus

2011/C 282/30

Kohtuasi T-264/09: Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Tecnoprocess versus komisjon ja Euroopa Liidu delegatsioon Marokos (Tegevusetushagi — Meetmete võtmise nõue — Vastuvõetamatus — Kahju hüvitamise nõue — Põhjuslik seos — Kahju — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

17

2011/C 282/31

Kohtuasi T-275/09: Üldkohtu 4. juuli 2011. aasta määrus — Sepracor Pharmaceuticals versus komisjon (Tühistamishagi — Inimtervishoius kasutatavad ravimid — Toimeaine essopikloon — Müügiluba — Uue toimeainena tunnustamata jätmine — Vaidlustamatu akt — Vastuvõetamatus)

17

2011/C 282/32

Kohtuasi T-351/09: Üldkohtu 7. juuli 2011. aasta määrus — Acetificio Marcello de Nigris versus komisjon (Tühistamishagi — Kaitstud geograafilise tähise registreerimine — Isikliku puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus)

17

2011/C 282/33

Kohtuasi T-367/09: Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Tecnoprocess versus komisjon (Tegevusetushagi — Meetmete võtmise nõue — Ilmselge vastuvõetamatus — Kahju hüvitamise nõue — Põhjuslik seos — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

18

2011/C 282/34

Kohtuasi T-403/09: Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Tecnoprocess versus komisjon (Kahju hüvitamise nõue — Alusetu rikastumine — Hagiavaldus — Vorminõuded — Vastuvõetamatus)

18

2011/C 282/35

Kohtuasi T-454/09 P: Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta määrus — van Arum versus parlament (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Ametnikud — Hindamine — Hindamisaruanne — Hindamisperiood 2005 — Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

18

2011/C 282/36

Kohtuasi T-4/10: Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Al Saadi versus komisjon (Hageja surm — Kohtumenetluse uuendamata jätmine õigusjärglaste poolt — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

19

2011/C 282/37

Kohtuasi T-13/10: Üldkohtu 14. juuli 2011. aasta määrus — Goutier versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Rauch (ARANTAX) (Ühenduse kaubamärk — Vastulause — Vastulause tagasivõtmine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

19

2011/C 282/38

Kohtuasi T-252/10: Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Cross Czech versus komisjon (Tühistamishagi — Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues raamprogramm — Kiri, milles kinnitatakse auditi aruande järeldused ja teatatakse menetluse jätkumisest — Selle kirja lepinguline, mitte otsustuslik olemus — Vastuvõetamatus)

19

2011/C 282/39

Kohtuasi T-366/10 P: Üldkohtu 15. juuli 2011. aasta määrus — Marcuccio versus komisjon (Apellatsioonikaebus — Avalik teenistus — Ametnikud — Lepinguväline vastutus — Hüvitamisele kuuluvate kulude hüvitamine — Paralleelse hagi erand — Menetlusnormide rikkumine — Kaitseõigused — Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonikaebus)

20

2011/C 282/40

Kohtuasi T-393/10 R: Üldkohtu presidendi 13. aprilli 2011. aasta määrus — Westfälische Drahtindustrie GmbH jt versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — Komisjoni trahvi määrav otsus — Pangagarantii — Kohaldamise peatamise taotlus)

20

2011/C 282/41

Kohtuasi T-398/10 R: Üldkohtu presidendi 15. juuli 2011. aasta määrus — Fapricela versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — Komisjoni trahvi määrav otsus — Pangagarantii — Kohaldamise peatamise taotlus — Varaline kahju — Erakorraliste asjaolude puudumine — Kiireloomulisuse puudumine)

20

2011/C 282/42

Kohtuasi T-450/10 P: Üldkohtu 18. juuli 2011. aasta määrus — Marcuccio versus komisjon (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Ametnikud — Kahju hüvitamise nõude esitamise mõistlik tähtaeg — Hilinemine — Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

21

2011/C 282/43

Kohtuasi T-451/10: Üldkohtu 21. juuli 2011. aasta määrus — Fuchshuber Agrarhandel versus komisjon (Kahju hüvitamise nõue — Ühine põllumajanduspoliitika — Alalised hanked ühenduse turul teravilja edasimüügiks — Komisjoni kontrollipädevus — Üksikisikutele õigusi andva normi ilmselge rikkumine — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

21

2011/C 282/44

Kohtuasi T-142/11: Üldkohtu 6. juuli 2011. aasta määrus — SIR versus nõukogu (Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is — Asjaomaste isikute loetelust kustutamine — Tühistamishagi — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

21

2011/C 282/45

Kohtuasi T-160/11: Üldkohtu 6. juuli 2011. aasta määrus — Petroci versus nõukogu (Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is — Asjaomaste isikute loetelust kustutamine — Tühistamishagi — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

22

2011/C 282/46

Kohtuasi T-187/11 R: Üldkohtu presidendi 14. juuli 2011. aasta määrus — Trabelsi jt versus nõukogu (Ajutiste meetmete kohaldamine — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Tuneesias — Rahaliste vahendite külmutamine — Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)

22

2011/C 282/47

Kohtuasi T-213/11 P(I): Üldkohtu presidendi 15. juuli 2011. aasta määrus — EIP Collège des représentants du personnel jt versus Bömcke (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Menetlusse astumise avaldus Avaliku Teenistuse Kohtus — Tähtaja arvutamine — Hilinemine)

23

2011/C 282/48

Kohtuasi T-292/11 R: Üldkohtu presidendi 29. juuli 2011. aasta määrus — Cemex jt versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — Informatsiooninõue — Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3 — Täitmise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)

23

2011/C 282/49

Kohtuasi T-293/11 R: Üldkohtu presidendi 29. juuli 2011. aasta määrus — Holcim (Saksamaa) ja Holcim versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — Teabetaotlus — Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3 — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)

23

2011/C 282/50

Kohtuasi T-296/11 R: Üldkohtu presidendi 29. juuli 2011. aasta määrus — Cementos Portland Valderrivas versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — Teabetaotlus — Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3 — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)

24

2011/C 282/51

Kohtuasi T-302/11 R: Üldkohtu presidendi 29. juuli 2011. aasta määrus — HeidelbergCement versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — Teabenõue — Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3 — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)

24

2011/C 282/52

Kohtuasi T-317/11 P: 14. juunil 2011 Ioannis Vakalise poolt esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 13. aprilli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-38/10: Vakalis versus komisjon

24

2011/C 282/53

Kohtuasi T-340/11: 23. juunil 2011 esitatud hagi — Régie Networks ja NRJ Global versus komisjon

25

2011/C 282/54

Kohtuasi T-359/11: 7. juulil 2011 esitatud hagi — Makhlouf versus nõukogu

25

2011/C 282/55

Kohtuasi T-364/11: 12. juulil 2011 esitatud hagi — Arla Foods versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Artax (Lactofree)

26

2011/C 282/56

Kohtuasi T-365/11 P: 5. juulil 2011 esitatud AO apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 4. aprilli 2011. aasta määruse peale kohtuasjas F-45/10: AO versus komisjon

27

2011/C 282/57

Kohtuasi T-367/11: 4. juulil 2011 esitatud hagi — Lyder Enterprises versus Ühenduse Sordiamet — Liner Plants NZ (1993) (Southern Splendour)

28

2011/C 282/58

Kohtuasi T-368/11: 8. juulil 2011 esitatud hagi — Polyelectrolyte Producers Group jt versus komisjon

28

2011/C 282/59

Kohtuasi T-369/11: 5. juulil 2011 esitatud hagi — Diadikasia Symbouloi Epicheiriseon versus komisjon jt

29

2011/C 282/60

Kohtuasi T-380/11: 15. juulil 2011 esitatud hagi — Palirria Souliotis versus komisjon

29

2011/C 282/61

Kohtuasi T-382/11: 15. juulil 2011 esitatud hagi — Pigui versus komisjon

30

2011/C 282/62

Kohtuasi T-383/11: 21. juulil 2011 esitatud hagi — Makhlouf versus nõukogu

30

2011/C 282/63

Kohtuasi T-384/11: 22. juulil 2011 esitatud hagi — Safa Nicu Sepahan versus nõukogu

31

2011/C 282/64

Kohtuasi T-385/11: 21. juulil 2011 esitatud hagi — BP Products North America versus nõukogu

32

2011/C 282/65

Kohtuasi T-387/11: 22. juulil 2011 esitatud hagi — Nitrogénművek Vegyipari versus komisjon

32

2011/C 282/66

Kohtuasi T-388/11: 22. juulil 2011 esitatud hagi — Deutsche Post versus komisjon

33

2011/C 282/67

Kohtuasi T-389/11: 18. juulil 2011 esitatud hagi — Guccio Gucci versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Chang Qing Qing (GUDDY)

34

2011/C 282/68

Kohtuasi T-393/11: 26. juulil 2011 esitatud hagi — Masottina versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bodegas Cooperativas de Alicante (CA’ MARINA)

35

2011/C 282/69

Kohtuasi T-395/11: 26. juulil 2011 esitatud hagi — Elti versus Euroopa Liidu delegatsioon Montenegroga suhtlemiseks

35

2011/C 282/70

Kohtuasi T-397/11: 26. juulil 2011 esitatud hagi — Symfiliosi versus Põhiõiguste Amet

36

2011/C 282/71

Kohtuasi T-399/11: 29. juulil 2011 esitatud hagi — Banco Santander ja Santusa versus komisjon

36

2011/C 282/72

Kohtuasi T-400/11: 29. juulil 2011 esitatud hagi — Altadis versus komisjon

37

2011/C 282/73

Kohtuasi T-401/11 P: Livio Missir Mamachi di Lusignano 27. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 12. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-50/09: Livio Missir Mamachi di Lusignano versus komisjon

38

2011/C 282/74

Kohtuasi T-402/11: 29. juulil 2011 esitatud hagi — Preparados Alimenticios del Sur versus komisjon

39

2011/C 282/75

Kohtuasi T-405/11: 29. juulil 2011 esitatud hagi — Axa Mediterranean versus komisjon

40

2011/C 282/76

Kohtuasi T-406/11: 29. juulil 2011 esitatud hagi — Prosegur Compañía de Seguridad versus komisjon

40

2011/C 282/77

Kohtuasi T-407/11: 26. juulil 2011 esitatud hagi — SRF versus nõukogu

41

2011/C 282/78

Kohtuasi T-412/11: 28. juulil 2011 esitatud hagi — Maharishi Foundation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (TRANSCENDENTAL MEDITATION)

41

2011/C 282/79

Kohtuasi T-418/11 P: 3. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 28. juuni 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-49/10, De Nicola versus EIP

42

2011/C 282/80

Kohtuasi T-419/11: 29. juulil 2011 esitatud hagi — Ellinika Touristika Akinita versus komisjon

43

2011/C 282/81

Kohtuasi T-421/11: 6. augustil 2011 esitatud hagi — Qualitest FZE versus nõukogu

44

2011/C 282/82

Kohtuasi T-424/11: 4. augustil 2011 esitatud hagi — Cementos Molins versus komisjon

44

2011/C 282/83

Kohtuasi T-425/11: 3. augustil 2011 esitatud hagi — Kreeka Vabariik versus komisjon

45

2011/C 282/84

Kohtuasi T-426/11: 1. augustil 2011 esitatud hagi — Maharishi Foundation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (MÉDITATION TRANSCENDANTALE)

46

2011/C 282/85

Kohtuasi T-429/11: 4. augustil 2011 esitatud hagi — Banco Bilbao Vizcaya Argentaria versus komisjon

46

2011/C 282/86

Kohtuasi T-430/11: 4. augustil 2011 esitatud hagi — Telefónica versus komisjon

47

2011/C 282/87

Kohtuasi T-431/11: 4. augustil 2011 esitatud hagi — Iberdrola versus komisjon

47

2011/C 282/88

Kohtuasi T-434/11: 3. augustil 2011 esitatud hagi — Europäisch-Iranische Handelsbank versus nõukogu

48

2011/C 282/89

Kohtuasi T-173/10: Üldkohtu 14. juuli 2011. aasta määrus — Apotheke DocMorris versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Rohelise risti kujutis)

48

2011/C 282/90

Kohtuasi T-196/10: Üldkohtu 14. juuli 2011. aasta määrus — Apotheke DocMorris versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Rohe-valge risti kujutis)

49

2011/C 282/91

Kohtuasi T-491/10: Üldkohtu 12. juuli 2011. aasta määrus — SNCF versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Infotrafic (infotrafic)

49

 

Avaliku Teenistuse Kohus

2011/C 282/92

Kohtuasi F-46/09: Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 5. juuli 2011. aasta otsus — V versus parlament (Avalik teenistus — Lepinguline töötaja — Töölevõtmise tingimused — Füüsiline sobivus — Tervisekontroll töölevõtmisel — Üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel — Arstisaladus — Meditsiiniliste andmete vahetamine institutsioonide vahel — Õigus eraelu austamisele)

50

2011/C 282/93

Kohtuasi F-116/10: Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 20. juuli 2011. aasta otsus — Gozi versus komisjon (Avalik teenistus — Ametnikud — Abistamiskohustus — Personalieeskirjade artikkel 24 — Siseriiklikus kohtus toimunud kohtumenetluses kantud advokaadikulude hüvitamine)

50

2011/C 282/94

Kohtuasi F-73/10: Avaliku Teenistuse Kohtu esimese koja esimehe 5. juuli 2011. aasta määrus — Coedo Suárez versus nõukogu (Avalik teenistus — Ametnikud — Kahju hüvitamise nõue — Kahju hüvitamise nõude vaikimisi tehtud rahuldamata jätmise otsus, mille järgnes nimetatud nõude sõnaselge rahuldamata jätmise otsus — Vaikimisi tehtud tagasilükkava otsuse peale esitatud eelneva kaebuse hilinemine — Vastuvõetamatus)

50

2011/C 282/95

Kohtuasi F-38/11: Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 5. juuli 2011. aasta määrus — Alari versus parlament (Avalik teenistus — Ametnikud — Edutamine — 2009. aasta edutamine — Institutsioonidevaheline üleviimine edutamise ajal, mil ametnikku oleks tema endises koduinstitutsioonis edutatud — Institutsioon, kes on pädev otsustama üleviidud ametniku edutamise üle)

51

2011/C 282/96

Kohtuasi F-41/11: 19. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

51

2011/C 282/97

Kohtuasi F-66/11: 12. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

51

2011/C 282/98

Kohtuasi F-68/11: 15. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

52

2011/C 282/99

Kohtuasi F-69/11: 20. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus kontrollikoda

52

2011/C 282/00

Kohtuasi F-70/11: 21. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

52

2011/C 282/01

Kohtuasi F-73/11: 25. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

53

2011/C 282/02

Kohtuasi F-31/07 RENV: Avaliku Teenistuse Kohtu 19. juuli 2011. aasta määrus — Putterie versus komisjon

53

ET

 

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/1

2011/C 282/01

Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 269, 10.9.2011

Eelmised väljaanded

ELT C 252, 27.8.2011

ELT C 238, 13.8.2011

ELT C 232, 6.8.2011

ELT C 226, 30.7.2011

ELT C 219, 23.7.2011

ELT C 211, 16.7.2011

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/2

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Frankfurt am Main (Saksamaa) 20. juunil 2011 — Chemische Fabrik Kreussler & Co. GmbH versus John O. Butler GmbH

(Kohtuasi C-308/11)

2011/C 282/02

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Frankfurt am Main

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Chemische Fabrik Kreussler & Co. GmbH

Kostja: John O. Butler GmbH

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2001/83/EÜ (1) (muudetud direktiiviga 2004/27/EÜ (2)) artikli 1 punkti 2 alapunktis b sisalduva mõiste „farmakoloogiline toime” määratlemiseks võib tugineda Euroopa Komisjoni egiidi all koostatud suunisele ravimite ja tervishoiutoodete piiritlemise kohta „Medical Devices: Guidance document”, mille kohaselt on nõutav asjaomase aine molekulide ja üldjuhul retseptoriks nimetatava rakulise koostisosa vastastikune toime, mis seisneb vahetus reaktsioonis või teatava muu mõjuri toime takistamises?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas mõiste „farmakoloogiline toime” eeldab asjaomase aine molekulide ja selle aine kasutaja rakuliste koostisosade vastastikust toimet või piisab, kui esineb vastastikune toime asjaomase aine ja sellise rakulise koostisosa vahel, mis ei ole inimorganismi element?

3.

Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt või kui kumbki teises küsimuses esitatud määratlustest ei ole asjakohane, siis millisele määratlusele tuleb nende asemel tugineda?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/27/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ ühenduse eeskirjade kohta seoses inimtervishoius kasutatavate ravimitega (ELT L 136, lk 34; ELT eriväljaanne 13/34, lk 262).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/2

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 20. juunil 2011 — Grattan plc versus The Commissioners of Her Majesty’s Revenue & Customs

(Kohtuasi C-310/11)

2011/C 282/03

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

First-tier Tribunal (Tax Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Grattan plc

Vastustaja: The Commissioners of Her Majesty’s Revenue & Customs

Eelotsuse küsimus

Kas maksukohustuslasel on seoses 1. jaanuarile 1978 eelneva perioodiga tulenevalt nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teise direktiivi 67/228/EMÜ (1) artikli 8 punktist a ja/või neutraalse maksustamise ja võrdse kohtlemise põhimõtetest vahetu õigusmõjuga õigus käsitleda kaubatarnete maksubaasi tagasiulatuvalt vähendatuna, kui tarnete saaja sai pärast tarneid tarnijalt krediiti, mida ta otsustas välja võtta rahas või kasutada seda tarnijalt juba saadud tarnete eest võlgnetavate summade tagasimaksmiseks?

(1)  Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teise direktiivi 67/228/EMÜ käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord (EÜT 71, lk 1303).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil A Coruña (Hispaania) 28. juunil 2011 — Germán Rodríguez Cachafeiro ja María Reyes Martínez-Reboredo Varela-Villamayor versus Iberia Líneas Aéreas de España S.A.

(Kohtuasi C-321/11)

2011/C 282/04

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil A Coruña

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Germán Rodríguez Cachafeiro ja María Reyes Martínez-Reboredo Varela-Villamayor

Kostja: Iberia Líneas Aéreas de España SA

Eelotsuse küsimus

Kas väidetavat olukorda, kus lennuettevõtja keeldub lennureisile lubamisest seetõttu, et pileti esimene reis hilineb temast tulenevatel põhjustel ja et ta eeldab ekslikult, et reisijad ei jõua õigeaegselt teisele lennule, mis võimaldab tal anda nende kohad teistele reisijatele, võib käsitleda määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 2 punktis j määratletud lennureisist mahajätmisena koostoimes artikli 3 lõikega 2 ja artikli 4 lõikega 3?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/3

22. juunil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Taani Kuningriik

(Kohtuasi C-323/11)

2011/C 282/05

Kohtumenetluse keel: taani

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: I. Hadjiyiannis ja U. Nielsen)

Kostja: Taani Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Taani Kuningriik ei avaldanud lõplikke vesikonna majandamiskavasid hiljemalt 22. detsembriks 2009 ega saatnud komisjonile koopiat sellest hiljemalt 22. märtsiks 2010, ja kuna ta ei informeerinud igal juhul komisjoni sellest, siis on Taani Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivist 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane raamistik, (1) ja;

—

mõista kohtukulud välja Taani Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi artikli 13 lõiked 1, 2 ja 6 näevad ette, et liikmesriigid võtavad vastu direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 22. detsembriks 2009 ja peavad komisjonile saatma koopia nendest hiljemalt 22. märtsiks 2010.

Kuna komisjonil ei ole muid andmeid, mille põhjal järeldada, et vajalikud meetmed on võetud, siis peab see institutsioon järeldama, et Taani ei ole veel võtnud vastu neid sätteid ja on seega rikkunud selle direktiivi järgseid kohustusi.

(1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1; ELT eriväljaanne 15/05, lk 275.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Legfelsőbb Bíróság (Ungari) 29. juunil 2011 — Gábor Tóth versus Nemzeti Adó-és Vámhivatal Észak-magyarországi Regionális Adó Főigazgatósága, Adó-és Pénzügyi Ellenőrzési Hivatal Hatósági Főosztály Észak-magyarországi Kiheleyezett Hatósági Osztály’i õigusjärglane

(Kohtuasi C-324/11)

2011/C 282/06

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Legfelsőbb Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Gábor Tóth

Vastustaja: Nemzeti Adó-és Vámhivatal Észak-magyarországi Regionális Adó Főigazgatósága, Adó-és Pénzügyi Ellenőrzési Hivatal Hatósági Főosztály Észak-magyarországi Kiheleyezett Hatósági Osztály’i õigusjärglane

Eelotsuse küsimused

1.

Kas selline õiguse tõlgendamine, mille kohaselt arve saaja ei saa kasutada mahaarvamisõigust, kui kohaliku omavalitsuse ametnik kustutab arve väljastaja füüsilisest isikust ettevõtjate registrist enne lepingujärgse kohustuse täitmist või arve väljastamist, on vastuolus maksustamise neutraalsuse põhimõttega (nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikkel 9)?

2.

Kas asjaolu, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev arve väljastaja ei registreeri oma töötajaid („kasutab musta tööjõudu”), mistõttu maksuasutus teeb kindlaks, et tal „ei ole registreeritud töötajaid”, võib maksustamise neutraalsuse põhimõtet arvestades välistada arve saaja mahaarvamisõiguse kasutamist?

3.

Kas arve saajale saab ette heita, et ta ei kontrollinud tööde teostamise kohas töötavaid töötajaid sellest seisukohast, kas nende ja arve väljastaja vahel esineb õigussuhe ning kas arve väljastaja on nende töötajatega seoses täitnud oma registreerimiskohustust ja muid maksukohustusi? Kas sellist käitumist võib lugeda selliseks objektiivseks asjaoluks, mille tõttu arve saaja teadis või pidi teadma, et ta osaleb käibemaksupettusele suunatud tehingus?

4.

Kas liikmesriigi kohus võib maksustamise neutraalsuse põhimõtet arvestades hinnata eespool esitatud asjaolusid, kui ta jõuab kõikide asjaolude igakülgsel hindamisel järeldusele, et majandustehing ei ole toimunud arvel märgitud poolte vahel?

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/4

30. juunil 2011 esitatud hagi — komisjon versus Slovakkia

(Kohtuasi C-331/11)

2011/C 282/07

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Marghelis ja A. Tokár)

Kostja: Slovaki Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Slovaki Vabariik lubas käitada Žilina — Považský Chlmeci prügilat ilma vastavusse viimise kavata ja ilma et oleks vastu võetud lõplikku otsust selle kohta, kas prügilat võib heakskiidetud vastavusse viimise kava alusel edasi käitada, on Slovaki Vabariik rikkunud nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (1) artikli 14 punktidest a–c tulenevaid kohustusi;

—

mõista kohtukulud välja Slovaki Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Žilina — Považský Chlmeci prügilat käitatakse, ilma et selle kohta oleks esitatud vastavusse viimise kava ja ilma et vastavusse viimise kava alusel tehtavad võimalikud muudatused oleksid heaks kiidetud. Seetõttu palub komisjoni Euroopa Kohtul tuvastada, et lubades käitada Žilina — Považský Chlmeci prügilat ilma vastavusse viimise kavata ja ilma et oleks vastu võetud lõplikku otsust selle kohta, kas prügilat võib heakskiidetud vastavusse viimise kava alusel edasi käitada, on Slovaki Vabariik rikkunud nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta artikli 14 punktidest a–c tulenevaid kohustusi.

(1)  EÜT L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/4

Lancôme parfums et beauté & Cie 29. juunil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 14. aprilli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-466/08: Lancôme parfums et beauté & Cie versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Focus Magazin Verlag GmbH

(Kohtuasi C-334/11 P)

2011/C 282/08

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Lancôme parfums et beauté & Cie (esindajad: Rechtsanwalt A. von Mühlendahl ja Rechtsanwalt J. Pagenberg)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Focus Magazin Verlag GmbH

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu 14. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas T–466/08 ja Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 29. juuli 2008. aasta otsus asjas R 1796/2007-1;

—

mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti, Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetluskulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja menetlusse astujalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandi väitel tuleb nimetatud kohtuotsus tühistada, kuna Üldkohus rikkus määruse ühenduse kaubamärgi kohta artikli 43 lõikeid 2 ja 3 ning kohaldas õigusnormi valesti, tuvastades, et registreerimisele järgnev viieaastane ajavahemik, mille jooksul ühenduse kaubamärgi ACNO FOCUS registreerimistaotlusele esitatud vastulause aluseks olevat varasemat Saksa kaubamärki FOCUS oleks tulnud tegelikult kasutada, algas vaidlusaluse juhtumi puhul alles 13. jaanuaril 2004.

Apellant ei vaidlusta seda, et tuvastati segiajamise tõenäosus. Kuigi apellant sellega ei nõustu, ei leia ta, et Üldkohus rikkus õigusnormi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal d’instance de Paris (Prantsusmaa) 4. juulil 2011 — Thomson Sales Europe SA versus Administration des douanes (Direction Nationale du Renseignement et des Enquêtes douanières)

(Kohtuasi C-348/11)

2011/C 282/09

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal d’instance de Paris

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Thomson Sales Europe SA

Vastustaja: Administration des douanes (Direction Nationale du Renseignement et des Enquêtes douanières)

Eelotsuse küsimused

1.

Kas uurimine, mille OLAF Tais läbi viis ja mis algatati sooduspäritolu käsitlevate õigusnormide alusel, on tühine, sest see on vastuolus rahvusvahelise õigusega, st täieliku suveräänsuse põhimõtte ning ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 1965. aasta deklaratsiooniga riikide siseasjadesse sekkumise lubamatuse ja nende sõltumatuse ja suveräänsuse kaitse kohta?

2.

Kas uurimine, mille OLAF Tais läbi viis ja mis algatati sooduspäritolu käsitlevate õigusnormide alusel, on tühine, kui OLAF ei järginud nagu käesoleval juhul rangelt ühenduse tolliseadustiku rakendusmääruse artiklit 94?

3.

Kas uurimine, mille OLAF Tais läbi viis, on tühine ning teavet, mille OLAF uurimise ajal kogus, võib kasutada, et vaidlustada üldnormide kohaselt kindlaks määratud päritolu, kui:

—

teave küsiti sooduspäritolu käsitleva uurimise raames;

—

OLAF rikkus ühenduse õigusnorme ja eriti määrust (EÜ) nr 1073/1999 (1), sest eelkõige ei tegutsenud ta „kooskõlas kehtivate koostöökokkulepetega kolmandates riikides”;

—

kohalik pädev ametiasutus ei kohustunud juriidiliselt abi andma;

—

saadud teavet ei edastatud ei kohaliku pädeva ametiasutuse nõusolekul ega kooskõlas tema siseriiklike õigusnormidega isikuandmete edastamise kohta kolmandatele riikidele;

—

uurimine viidi läbi poolametlikult, täiesti konfidentsiaalselt ja kaitseõigusi järgimata?

4.

Kas nõukogu 27. märtsi 1995. aasta määrus (EÜ) nr 710/95, millega kehtestatakse Malaisiast, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Singapurist ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (2), ning nõukogu 27. novembri 1998. aasta muutmismäärus nr 2584/98 (3) on kehtetud seetõttu, et nullini vähendamist ei ole kaalutud keskmise dumpingumarginaali arvutuses mainitud ei nende põhjendustes ega varasema määruse, st komisjoni 27. septembri 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2376/94, millega kehtestatakse Malaisiast, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Singapurist ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (4), põhjendustes?

5.

Kas nõukogu 27. märtsi 1995. aasta määrus (EÜ) nr 710/95, millega kehtestatakse Malaisiast, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Singapurist ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, ning nõukogu 27. novembri 1998. aasta muutmismäärus nr 2584/98 on kehtetud seetõttu, et Euroopa Liidu Nõukogu kohaldas uurimises vaadeldava toote osas dumpingumarginaali kindlaksmääramisel asjaomaste toodete kõikide liikide puhul negatiivsete dumpingumarginaalide nullini vähendamise meetodit?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, lk 1, EÜT eriväljaanne 01/03, lk 91).

(2)  EÜT L 73, lk 3.

(3)  EÜT L 324, lk 1.

(4)  EÜT L 255, lk 50.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance de Liège (Belgia) 4. juulil 2011 — Auditeur du travail versus Yangwei SPRL

(Kohtuasi C-349/11)

2011/C 282/10

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de première instance de Liège

Põhikohtuasja pooled

Süüdistaja: Auditeur de travail

Süüdistatav: Yangwei SPRL

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta lisatud Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (1) poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu:

—

kohustus säilitada kohas, kus saab tutvuda tööeeskirjaga, koopiat osalise tööajaga töölepingust või selle väljavõtet, mis sisaldab andmeid tööaja ja töötaja isiku kohta ning mõlema poole allkirju (programmseaduse artikkel 157),

—

kohustus tagada, et igal ajal peab olema võimalik kindlaks teha, millal tsükkel algab (programmseaduse artikkel 158),

—

muutuva tööaja korral tööandja kohustus töötajale viis päeva ette teatada; lisaks peab olema päeva alguses üles pandud teade, mis sisaldab andmeid iga konkreetse osalise tööajaga töötaja tööaja kohta; see teade tuleb lisaks säilitada ühe aasta jooksul (programmseaduse artikkel 159),

—

tööandjal, kelle juures töötavad osalise tööajaga töötajad, lasuv kohustus omada dokumenti, milles peavad olema ära näidatud kõik kõrvalekalded artiklites 157–159 nimetatud tööajast (programmseaduse artikkel 160), ning see dokument tuleb koostada vastavalt programmseaduse artiklis 161 täpsustatud korrale?

(1)  EÜT 1998, L 14, lk 9.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen (Belgia) 4. juulil 2011. aastal — Argenta Spaarbank NV versus Belgia riik

(Kohtuasi C-350/11)

2011/C 282/11

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Argenta Spaarbank NV

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimus

Kas EÜ artikliga 43 on vastuolus siseriiklik maksuregulatsioon, mille kohaselt ei või Belgias piiramatu maksukohustusega äriühing oma maksustatava kasumi arvutamisel teha riskikapitali osas mahaarvamist positiivse vahe võrra, mis on ühelt poolt sellele äriühingule teises Euroopa Liidu riigis kuuluvate tegevuskohtade varade raamatupidamisliku netoväärtuse ja teiselt poolt kõigi neile tegevuskohtadele omistatavate kohustuste vahel, kuid ta võib sellise mahaarvamise teha, kui see positiivne vahe on omistatav Belgias asuvale püsivale tegevuskohale?

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen (Belgia) 4. juulil 2011 — KGH Belgium NV versus Belgia riik

(Kohtuasi C-351/11)

2011/C 282/12

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: KGH Belgium NV

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) artikli 217 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad tollimaksu summa kohta arvestuskande tegemise üksikasjaliku korra määramisel piirduda oma siseriiklikes õigusaktides selliste sätete kehtestamisega, mis sätestavad üksnes seda, et

—

„arvestuskande tegemine” on nende siseriiklike õigusnormide kohaselt „tollivõlast tuleneva maksusumma märkimine arvestusdokumentidesse või mõnele muule samaväärsele teabekandjale” — käsiteletaval juhul tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse (Algemene Wet inzake douane en accijnzen) artikli 1 punkt 6, mida on ühtlustatud 18. juuli 1977. aasta kuningliku dekreediga (Belgisch Staatsblad, 12.9.1977, lk 11425) ja kinnitatud 6. juuli 1978. aasta tollimaksude ja aktsiiside seadusega (Wet inzake douane en accijnzen, Belgisch Staatsblad, 12.8.1978, lk 9013) ning 1. jaanuarist 1994 asendatud 22. detsembri 1989. aasta tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse muutmise seaduse (Wet tot wijziging van de algemene wet inzake douane en accijnzen, Belgisch Staatsblad, 30.12.1993, lk 29031) artikli 1 punktiga 4,

ja

—

eeskirjad tollivõlast tulenevate maksusummade suhtes arvestuskande tegemise kohta ja nende summade tasumise tingimused tulenevad Euroopa Ühenduse määrustest — käsiteletaval juhul tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse artikkel 3, mida on ühtlustatud 18. juuli 1977. aasta kuningliku dekreediga ja kinnitatud 6. juuli 1978. aasta tollimaksude ja aktsiiside seadusega ning 1. jaanuarist 1994 asendatud 22. detsembri 1989. aasta seaduse maksude kehtestamise kohta artikliga 72,

või peavad liikmesriigid tolliseadustiku artikli 217 lõike 2 täitmiseks oma siseriiklikes õigusnormides määrama, millisel viisil tolliseadustiku artikli 217 lõikes 1 ettenähtud arvestuskanne tegelikult tehakse, et võlgnik saaks kontrollida kas tolliasutus on sellise kande tegelikult teinud?

2.

Kas tolliseadustiku artikli 217 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui siseriiklikud õigusnormid sätestavad vaid seda, et

—

„arvestuskande tegemine” on nende siseriiklike õigusnormide kohaselt „tollivõlast tuleneva maksusumma märkimine arvestusdokumentidesse või mõnele muule samaväärsele teabekandjale” — käsiteletaval juhul tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse artikli 1 punkt 6 mida on ühtlustatud 18. juuli 1977. aasta kuningliku dekreediga ja kinnitatud 6. juuli 1978. aasta tollimaksude ja aktsiiside seadusega ning 1. jaanuarist 1994 asendatud 22. detsembri 1989. aasta tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse muutmise seaduse artikli 1 punktiga 4,

ja

—

eeskirjad tollivõlast tulenevate maksusummade suhtes arvestuskande tegemise kohta ja nende summade tasumise tingimused tulenevad Euroopa Ühenduse määrustest — käsiteletaval juhul tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse artikkel 3, mida on ühtlustatud 18. juuli 1977. aasta kuningliku dekreediga ja kinnitatud 6. juuli 1978. aasta tollimaksude ja aktsiiside seadusega ning 1. jaanuarist 1994 asendatud 22. detsembri 1989. aasta seaduse maksude kehtestamise kohta (Wet houdende fiscale bepalingen, Belgisch Staatsblad, 29.12.1993, lk 21141) artikliga 72,

siis võib tolliasutus väita, et tema poolt tollimaksusumma kandmine vormile 1552 B või PLDA andmebaasi (1) ja kõik kanded tollimaksusummade kohta, olenemata sellest, millisel andmekandjal need on kajastatud, kujutavad endast arvestuskannet tolliseadustiku artikli 217 lõike 1 tähenduses?

3.

Juhul kui tolliasustuse kanne vormil 1552 B kujutab endast arvestuskannet tolliseadustiku artikli 217 lõike 1 tähenduses, siis kas tolliseadustiku artiklit 217 tuleb tõlgendada nii, et ainult konkreetse tollivõlast tuleneva maksusumma kandmine vormile 1552 B kujutab endast arvestuskannet tolliseadustiku artikli 217 lõike 1 tähenduses?

(1)  Paberivaba tollimaksude ja aktsiiside andmebaas.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/7

Maurice Emrami 6. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 10. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-187/10: Emram versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-354/11 P)

2011/C 282/13

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Maurice Emram (esindaja: advokaat M. Benavï)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Guccio Gucci Spa

Apellandi nõuded

—

tühistada Üldkohtu otsus täies ulatuses, kuna see jättis rahuldamata hagi, millega taotleti Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 11. veebruari 2010. aasta otsuse tühistamist,

—

tühistada apellatsioonikoja otsus vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61,

—

mõista Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt, ning mõista Siseturu Ühtlustamise Ametis ja Üldkohtus toimunud menetluse kulud välja äriühingult Gucci.

Väited ja peamised argumendid

Apellandi väitel on rikutud nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõike 1 punkti b ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (2) artiklit 17.

Sellega seoses märgib apellant esmalt, et Üldkohus tuvastas segiajamise tõenäosuse, võtmata arvesse kõiki kõnesoleva juhtumi puhul asjasse puutuvaid tõendeid, eriti asjaolu, et varasemaid kaubamärke ei ole turul kasutatud, et varasemate kaubamärkide eristusvõimet on arvestatud, et turul on teisi sama liiki tooteid, mis kannavad teistsugust G tähe kujutist, ning selle kaubamärgina äratundmiseks asjaomase üldsuse poolt seda liiki tähisele omistatud tähtsust. Lisaks väidab apellant, et Üldkohus pidas hinnangut võistlevate kaubamärkide vahelisele sarnasusele ebaõigeks, mis tulenes asjaolude moonutamisest, varasemate kaubamärkide eristusvõime ja domineeriva iseloomu ebaõigest hindamisest ning kõnesolevate toodete laadi väärast hindamisest.

Apellant viitab teiseks Üldkohtu praktika väärale kohaldamisele, kuna arvesse ei ole võetud varasemaid siseriiklikke otsuseid, eirates eespool nimetatud määruse 207/2009 artiklit 17.

Lõpuks viitab apellant sellele, et Üldkohus on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, hinnates tähiste sarnasust vaid osaliselt ja jättes tähelepanuta taotletava kaubamärgi sõnalise sisu, ning võrdles tähiseid ülemäära laiade kriteeriumide alusel.

(1)  EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.

(2)  EÜT L 78, lk 1.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (Madalmaad) 6. juulil 2011 — G. Brouwer versus Staatssecretaris van Economische Zaken, Landbouw en Innovatie

(Kohtuasi C-355/11)

2011/C 282/14

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

College van Beroep voor het bedrijfsleven

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: G. Brouwer

Vastustajad: Staatssecretaris van Economische Zaken, Landbouw en Innovatie

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 91/629/EMÜ (1) tuleb tõlgendada nii, et sellest tulenevaid kohustuslikke majandamisnõudeid määruse (EÜ) nr 1782/2003 (2) artikli 4 tähenduses kohaldatakse ka piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud põllumajandusettevõttes peetavatele vasikatele?

2.

Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis kas asjaolu, et kõnealune direktiiv on liikmesriigis üle võetud õigusnormidega, mis laiendab nimetatud nõuete kohaldamise ka sellistele vasikatele, kujutab endast asjaomases liikmesriigis nimetatud nõuete eiramise korral toetuse vähendamise või tühistamise alust määruse nr 1782/2003 artikli 6 tähenduses?

(1)  Nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiiv, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, lk 28).

(2)  Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001; ELT L 270, lk 1 (ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/8

8. juulil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-360/11)

2011/C 282/15

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja: L. Lozano Palacios)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik kohaldas vähendatud käibemaksumäära järgmiste kaupade suhtes:

—

meditsiinilised ained, mida tavaliselt võib kasutada või mis on mõeldud ravimite tootmiseks vastavalt Ley española del IVA (Hispaania käibemaksuseadus) artikli 91 esimese osa lõike 1 punktile 5 ja artikli 91 teise osa lõike 1 punktile 3;

—

sanitaarkaubad, materjal, seadmed ja tarvikud, mida objektiivselt vaadates saab kasutada üksnes inimeste või loomade haiguste või vaevuste ennetamiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või leevendamiseks, kuid mida „tavapäraselt [ei kasutata] puuete leevendamiseks või ravimiseks ja mis [ei ole] mõeldud puuetega inimeste isiklikuks tarbeks” vastavalt Hispaania käibemaksuseaduse artikli 91 esimese osa lõike 1 punkti 6 teisele alapunktile;

—

abivahendid ja seadmed, mida võib olemuslikult või peamiselt kasutada loomade füüsiliste puuete ravimiseks vastavalt Hispaania käibemaksuseaduse artikli 91 lõike 1 punkti 6 esimesele alapunktile;

—

abivahendid ja seadmed, mida olemuslikult või peamiselt kasutatakse puuetega inimeste ravimiseks, kuid mis ei ole mõeldud „puuetega inimeste” isiklikuks tarbeks, lähtudes selle mõiste tavapärasest sisust, st tähenduses, mis on erinev ja kitsam kui mõiste „haige” vastavalt Hispaania käibemaksuseaduse artikli 91 esimese osa lõike 1 punkti 6 esimesele alapunktile,

siis rikkus Hispaania Kuningriik kohustusi, mis tulenevad nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklist 98 koostoimes III lisaga.

—

mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon leiab, et Hispaania käibemaksuseaduse artikli 91 esimese osa lõike 1 punktides 5 ja 6 ning teise osa lõike 1 punktis 3 kehtestatud vähendatud maksumäärade süsteem läheb kaugemale, kui on käibemaksudirektiivis lubatud, kuna see ületab selle direktiivi III lisa punktides 3 ja 4 liikmesriikidele antud võimalusi. Hispaania ametivõimude tõlgendus on vastuolus direktiivi sõnastuse ja üldise ülesehitusega ning see ei ole kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb erandeid ühise käibemaksusüsteemi üldreeglitest tõlgendada kitsalt.

(1)  ELT L 347, lk 1.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Haarlem (Madalmaad) 8. juulil 2011 — Hewlett-Packard Europe BV versus Inspecteur van de Belastingsdienst/Douane West, kantoor Hoofddorp Saturnusstraat

(Kohtuasi C-361/11)

2011/C 282/16

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Haarlem

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Hewlett-Packard Europe BV

Vastustaja: Inspecteur van de Belastingsdienst/Douane West, kantoor Hoofddorp Saturnusstraat

Eelotsuse küsimused

1.

Tuginedes punktis 5.8 toodud kaalutlustele printimis- ja kopeerimiskiiruse osas, palub Rechtbank Euroopa Kohtult juhiseid järgmisele küsimusele vastamiseks: millist tähendust omab asjaolu, et printimis- ja kopeerimiskiiruse määrab sama printimisplokk ning nende funktsioonide kiirus erineb üksnes seetõttu, et kopeerimiseks tuleb enne printimist kõigepealt dokument sisse skaneerida?

2.

Tuginedes punktis 5.8 toodud vastavatele kaalutlustele palub Rechtbank Euroopa Kohtult selgitust, kas liidetud kohtuasjades C-362/07 ja C-363/07 antud viiteid paberisalvede arvu ja paberisöötja olemasolu kohta tuleb tõlgendada selliselt, et mitme paberisalve ja paberisöötja olemasolu on objektiivsed tunnused, mis toetavad järeldust, et tegemist on pigem kopeerimisseadmega, mitte printeriga?

3.

Tuginedes punktis 5.9 toodud kaalutlustele kõnealuste seadmete peamise laadi hindamise küsimuses, ning võttes arvesse kriteeriume, mille 20. mai 2010. aasta otsuses sõnastas Cour d’appel de Paris samalaadsete seadmete puhul nagu käesolevas asjas, palub Rechtbank Euroopa Kohtult üksikasjalikumaid juhiseid järgmises küsimuses: kas keskse printimisploki (printimisseadme) väärtus ja kaal tuleb omistada printimis- või kopeerimisfunktsioonile ja kas skanneri väärtus ja kaal tuleb täiesti, osaliselt või ei tule seda üldse kopeerimisfunktsioonile omistada?

4.

Kas — tuginedes punktides 5.11 ja 5.14 toodud Rechtbank’i kaalutlustele — on määruse nr 1031/2008 (1) KN-koodi 8443 31 91 kohane 6 %-line tollimaksu määr kehtiv MFP-de puhul, mis tuli vastavalt Euroopa Kohtu selgitustele liidetud kohtuasjades C-362/07 ja C-363/07 klassifitseerida KN-koodi 8471 60 20 alla, kui need imporditi enne 1. jaanuari 2007?

(1)  Komisjoni 19. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1031/2008, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 291, lk 1).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial de Santa Maria da Feira (Portugal) 8. juulil 2011 — Serafim Gomes Oliveira versus Lusitânia, Companhia de Seguros S.A.

(Kohtuasi C-362/11)

2011/C 282/17

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Judicial de Santa Maria da Feira

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Serafim Gomes Oliveira

Kostja: Lusitânia, Companhia de Seguros S.A.

Eelotsuse küsimus

Kas ühenduse õigusega on kooskõlas siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette hüvitise vähendamise proportsionaalselt 2006. aasta novembris toimunud jalgratta ja kohustusliku liikluskindlustusega kaetud sõiduauto vahelise liiklusõnnetuse osapoolte süüga, isegi kui jalgratturi süü jääb alla 20 % kogusüüst?

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de Pequena Instância Cível de Lisboa (Portugal) 8. juulil 2011 — João Nuno Esteves Coelho dos Santos versus TAP Portugal

(Kohtuasi C-365/11)

2011/C 282/18

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de Pequena Instância Cível de Lisboa

Põhikohtuasja pooled

Hageja: João Nuno Esteves Coelho dos Santos

Kostja: TAP Portugal

Eelotsuse küsimus

Võttes arvesse Euroopa Kohtu 19. novembri 2009. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 (1), milles leiti, et määruse nr 261/2004 (2) artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, kui nad hilinenud lennu tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, siis kas nimetatud artikleid tuleb tõlgendada samamoodi lennu puhul, mis on lähtekohast ettenähtud ajal lahkunud, kuid mis hilines 3 tundi ja 55 minutit vahemaandumise lennujaamas, sest vastav lennufirma otsustas operatiivpõhjustel lennukit vahetada ja uuel lennukil oli rike juba enne vahemaandumist, mistõttu tekkiski 3 tunni ja 55 minutine hilinemine?

(1)  ELT C 24, 30.1.2010, lk 4.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/10

Eelotsusetaotlus, mille on 11. juulil 2011 esitanud Cour de cassation (Belgia) — Déborah Prete versus Office national de l’emploi

(Kohtuasi C-367/11)

2011/C 282/19

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Déborah Prete

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Office national de l’emploi

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 12, 17, 18 ja vajaduse korral artikliga 39 redaktsioonis, mis on konsolideeritud 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepinguga, on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis nagu Belgia 25. novembri 1991. aasta kuningliku määruse töötuse kohta artikli 36 lõike 1 punkti 2 alapunkt j seab õiguse saada ootetoetust Euroopa Liidu kodanikust noore töötaja puhul, kes ei ole töötaja asutamislepingu artikli 39 tähenduses, kes oma keskkooliõpingud läbis Euroopa Liidus, kuid mitte haridusasutuses, mida organiseerib, toetab või tunnustab Belgia üks keelekogukond, ning kes on saanud kas neist ühe keelekogukonna väljastatud dokumendi, mis tõendab nende õpingute võrdväärsust ühe keelekogukonna pädeva komisjoni väljastatud tunnistusega Belgia haridusasutustes sooritatud õpingute kohta, või dokumendi, mis annab juurdepääsu kõrgharidusõppele, sõltuvusse tingimusest, et see noor töötaja on eelnevalt kuus aastat õppinud haridusasutuses, mida organiseerib, toetab või tunnustab Belgia üks keelekogukond, kui see tingimus on välistav ja absoluutne?

2.

Juhul kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas asjaolud, et esimeses küsimuses kirjeldatud noor töötaja, kes ei ole läbinud kuut aastat õpinguid Belgia haridusasutuses, elab Belgias oma belglasest abikaasaga ning on töökohta taotleva tööotsijana registreeritud Belgia tööturutalituses, kujutavad endast asjaolusid, mida tuleb arvesse võtta, et hinnata noore töötaja sidet Belgia tööturuga, arvestades asutamislepingu artikleid 12, 17, 18 ja vajaduse korral artiklit 39? Mil määral tuleb arvesse võtta elamise, abielu ja töökohta taotleva tööotsijana registreeritud olemise ajavahemike kestust?

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Santa Maria Capua Vetere (Itaalia) 11. juulil 2011 — Kriminaalmenetlus Raffaele Arrichiello süüdistuses

(Kohtuasi C-368/11)

2011/C 282/20

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Santa Maria Capua Vetere

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Raffaele Arrichiello

Eelotsuse küsimus

Kuidas tõlgendada Euroopa Liidu asutamislepingu artikleid 43 ja 49 seoses asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabadusega spordivõistluste panuste sektoris, et teha otsus, kas asutamislepingu viidatud sätted võimaldavad või mitte kehtestada siseriiklikke õigusnorme, millega kehtestatakse riigi kasuks monopolikord ning kontsessioonide ja lubade süsteem, millega nähakse teatava arvu kontsessioonide raames ette: a) üldine suund, mille kohaselt kaitstakse nende kontsessioonide omanikke, mis anti varasemal ajavahemikul välja menetluse kohaselt, millega üks osa ettevõtjaid jäeti õigusvastaselt kõrvale; b) õigusnormid, mis tagavad faktiliselt, et säilivad majanduslikud positsioonid, mis omandati menetluse tulemusena, millega üks osa ettevõtjaid jäeti õigusvastaselt kõrvale (näiteks uutele kontsessionääridele kehtestatud keeld paigutada oma kontorid juba olemasolevatele müügikohtadele lähemale, kui ette nähtud); c) nende juhtumite kindlaksmääramine, mil kontsessioon tühistatakse ning küllaltki suur tagatis jäetakse kontsessionäärile tagastamata, sealhulgas juhtum, mil kontsessionäär haldab otseselt või kaudselt piiriülest mängutegevust, mis on samastatav kontsessiooni esemeks oleva tegevusega.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/11

12. juulil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-369/11)

2011/C 282/21

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Montaguti ja H. Støvlbæk)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme direktiivi 91/440/EÜ (1) (muudetud kujul) artikli 6 lõike 3 ja II lisa ega direktiivi 2001/14/EÜ (2) artikli 4 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2, direktiivi 2001/14/EÜ artikli 4 lõike 1 ja artikli 30 lõike 3 ega direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõike 1 täitmiseks, siis on Itaalia Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—

mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Etteheited, mille komisjon esitab Itaalia Vabariigile, puudutavad infrastruktuurile juurdepääsuga seoses põhifunktsioone täitva organi sõltumatust, raudtee-infrastruktuuri juurdepääsu eest maksu (tasu) nõudmist ning reguleeriva organi pädevust ja autonoomsust.

Kõigepealt süsteem, millega on korraldatud infrastruktuurile juurdepääsuga seoses põhifunktsioonide täitmine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt, ei taga piisavalt, et see ettevõtja tegutseb sõltumatult oma kontserni valdusühingust, arvestades, et samasse kontserni kuulub ka turu peamine raudtee-ettevõtja.

Peale selle, kui arvestada, et võrgule juurdepääsu maksu määrab transpordiministeerium ja et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib selle kohta vaid ettepaneku teha ning tal on sellega seoses üksnes operatiivne kohustus välja arvutada maks, mida konkreetne raudtee-ettevõtja peab tegelikkuses tasuma, on temalt vastuolus halduse sõltumatuse nõudega ära võetud oluline haldusvahend.

Lõpuks ei ole veel kindlustatud reguleeriva organi nõutav täielik sõltumatus kõigist raudtee-ettevõtjatest, kuna reguleeriva organi personali moodustavad transpordiministeeriumi ametnikud ja sellel ministeeriumil on jätkuvalt otsustav mõju selle kontserni valdusühingule, kuhu kuulub Itaalia peamine raudtee-ettevõtja, ning sellest tulenevalt ka kõnealusele ettevõtjale.

(1)  EÜT L 237, lk 25; ELT eriväljaanne 07/01, lk 341.

(2)  EÜT L 75, lk 29; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van beroep te Gent (Belgia) 13. juulil 2011 — Punch Graphix Prepress Belgium NV versus Belgische Staat

(Kohtuasi C-371/11)

2011/C 282/22

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van beroep te Gent

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Punch Graphix Prepress Belgium NV

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Belgische Staat

Eelotsuse küsimus

Kas siseriiklik maksuhaldur saab nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (1) artikli 4 lõike 1 kohaldamist tulenevalt kõnealuses artiklis sisalduvast sättest, mille kohaselt ei ole see artikkel kohaldatav juhul, kui tegemist on tütarettevõtja likvideerimisega, välistada tuginemisega siseriiklikule õigusnormile (käesoleval juhul WIB’92 artiklile 210), mis võrdsustab ühinemise ühendamise teel, mille puhul tütarettevõtjat reaalselt ei likvideerita, ühinemisega, mille puhul tütarettevõtja likvideeritakse?

(1)  EÜT L 225, lk 6; ELT eriväljaanne 09/01, lk 147.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/12

Power-One Italy SpA 14. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 24. mai 2011. aasta määruse peale kohtuasjas T-489/08: Power-One Italy SpA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-372/11 P)

2011/C 282/23

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Power-One Italy SpA (esindajad: advokaadid A. Giussani ja R. Giuffrida)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—

tühistada Üldkohtu (kuues koda) 24. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas T-489/08 ning

—

tuvastata, et Euroopa Komisjon on rikkunud nr 1655/2000 (1) artikli 10 lõiget 2, standardsete haldusnormide (2) artiklit 14 ja õiguspärase ootuse üldpõhimõtet;

—

kui menetlusstaadium võimaldab, siis tuvastada, komisjoni käitumise ja Power One kantud kahju vahel on põhjuslik seos, ning mõista ELTL artikli 268 (endine EÜ artikkel 235) alusel liidult Power One Italy SpA kasuks välja hüvitis kogu kahju eest, mis on hinnatud 2 876 188,99 eurole — projektile PNEUMA kavandatud summa —, mis on väljendatud apellatsioonkaebusele lisatud dokumentides, mis on juba komisjoni valduses ja millele on kohtus viidatud.

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust esiteks väitega, et on rikutud õiguspärase ootuse üldpõhimõtet ning et põhjendus on ebapiisav ja vastuoluline, viidates menetlusnormi rikkumise kinnitamisele.

Põhjendades oma seisukohta menetlusnormi rikkumise kohta kinnitab Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 47, et apellant oleks võinud saada komisjoni otsuse tühistamisest tagasi makstud summadega võrreldes suuremat kasu, mis oleks vastanud kogu vaidlusaluse projekti rahastamiseks ette nähtud summale, ning et „võib asuda seisukohale, et viimatinimetatud summa maksmine kahju hüvitamisena on otseses seoses käsitletava otsuse tühistamisega”. Üldkohus teeb siiski erapoolikult vahet apellandi taotlusel, kahju põhjustanud toimingutel ja kahju põhjustanud sündmusel, mis on kulude hulgas koos esitatud. Järelikult ei ole komisjoni vastuväitega nõustumine adekvaatselt põhjendatud.

Apellatsioonkaebuse teine väide käsitleb õiguspärase ootuse üldpõhimõtte rikkumist, tõendamiskohustust ja tõendite hankimist reguleerivate normide valesti kohaldamist ning kahju puudutavate väidete ebapiisavat ja vastuolulist põhjendamist.

Üldkohtu otsuse punktis 55 on kirjas, et „hagiavaldusest ei selgu hageja poolt väidetavalt kantud kahju laad ja ulatus” ning et hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, miks hageja kinnitab, et kahju on tingitud sellest, et komisjon vaidlusaluse projekti rahastamisest loobus. Selle kohta tuleb märkida, et asjaomase äriühingu kantud kahju saab kindlaks määrata vaid re ipsa, milles kõnealusel rahastamisel on konkreetne funktsionaalne otstarve, mis on selgub projekti realiseerimisel, ning projekti tühistamisega kaasneb paratamatult nende kulude kandmine, mida asjaomane äriühing ilma toetust saamata ei oleks kanda võtnud; Üldkohus eeltoodud argumente — mida käsitleti märkustes (millele oli muuhulgas lisatud apellandist äriühingu raamatupidamisaruanne) seoses komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväitega — ei hinnanud ning piirdus vaid tõdemusega, et kantud kahju käsitlev väide on puudustega.

Lõpus väidab apellant, et on rikutud õiguspärase ootuse üldpõhimõtet ning on valesti kohaldatud tõendamiskohustust ja tõendite hankimist reguleerivaid norme, samuti pole hinnatud otsustavaid fakte seoses põhjusliku seoses vastuolulisusega.

Seoses põhjuslikku seost puudutavate väidetega kinnitab Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 57, et apellandist äriühing„ei esita ühtegi tõendit selle kohta, milline mõju on käsitletaval käitumisel sellele, et hageja kandis vaidlusaluse projekti need kulud, mis ületavad komisjoni poolt kanda võetud summa”. Apellandi hinnangul näib ilmselge, et kohtuasja asjaoludel on Üldkohus on teinud kohtule esitatud toimikus toodud faktide hindamisel sisulise vea. Üldkohus sisuliselt moonutas hangitud tõendeid, eitades ilmset põhjuslikku seost komisjoni käitumise ja apellandi kantud kahju vahel. Nii ei võtnud Üldkohus oma otsuse põhjendamisel arvesse esimese kohtuastme hagiavalduses toodud asjaolusid ega hiljem esitatud märkusi. Apellandi esitatud väidetest selgub muuhulgas see, et talle etteheidetav rikkumine on teisejärguline, mitte sisuline, ja seisneb selles, et ta esitas täies mahus realiseeritud projekti puhul täiendavaid dokumente hilinemisega.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1655/2000 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, lk 1; ELT eriväljaanne 15/05, lk 121).

(2)  Allkirjastatud Grant Agreement'i standardsed haldusnormid.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/13

13. juulil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-374/11)

2011/C 282/24

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. White, I. Hadjiyiannis, A. Marghelis)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Iirimaa on jätnud täitmata Euroopa Kohtu otsuse kohtuasjas C-188/08: komisjon vs. Iirimaa, siis on ta jätnud täitmata ELTL artiklist 260 tulenevad kohustused;

—

mõista Iirimaalt komisjoni kasuks välja 4 771,20 eurot, mis tuleb korrutada kohtuasjas C-188/08 tehtud otsuse ja käesolevas menetluses tehtava otsuse (või kohtuasjas C-188/08 tehtud otsuse Iirimaa poolt täies ulatuses täitmise, kui see toimub käesoleva menetluse ajal) vahele jääva päevade arvuga;

—

mõista Iirimaalt komisjoni kasuks välja karistusmakse, mille summa päevas on 26 173,44 eurot, alates käesolevas kohtuasjas otsuse tegemisest kuni päevani, mil Iirimaa täidab otsuse kohtuasjas C-188/08;

—

mõista käesoleva kohtuasja kulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-188/08 on möödunud enam kui poolteist aastat. Komisjon leiab, et see aeg oleks pidanud olema Iirimaale kohtuotsuse täitmiseks piisav. Komisjon märgib eelkõige, et Iirimaa teatas kavatsusest võtta vajalikud õigusaktid vastu 2010. aasta lõpuks. Selles eesmärgist ei ole siiski kinni peetud ja ei näi nii, et Iirimaa oleks lähedal kohtuotsuse täielikule täitmisele. Seega leiab komisjon, et iirimaa on jätnud täitmata kohustused, mis tulenevad ELTL artikli 260 lõikest 1.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia) 15. juulil 2011 — Belgacom SA, Mobistar SA, KPN Group Belgium SA versus Belgia riik

(Kohtuasi C-375/11)

2011/C 282/25

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour constitutionnelle

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Belgacom SA, Mobistar SA, KPN Group Belgium SA

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (1) artiklitega 3, 12 ja 13, nagu need käesoleval ajal kehtivad, on kooskõlas see, kui liikmesriigid kehtestavad operaatoritele — kellel on mobiilsidesageduste individuaalsed kasutusõigused viieteistkümneks aastaks loa alusel, mis anti varasema õigusliku raamistiku alusel mobiilsidevõrgu loomiseks ja käitamiseks — sageduste individuaalsete kasutusõiguste uuendamise eest ühekordse tasu, mille summa sageduste arvu ja kasutusõigusega seotud kuude osas arvutatakse varem tegevusloa eest makstava ühekordne tasu alusel, mis puudutas eespool nimetatud lubade andmist, ning see ühekordne tasu täiendab esiteks sageduste kasutusse andmise iga-aastast tasu — mille eesmärk on katta sageduste kasutusse andmise kulusid, samal ajal võttes osaliselt arvesse ka nende väärtust, kusjuures ühekordse tasu ja iga-aastase tasu eesmärk on sageduste optimaalse kasutamise tagamine — ning teiseks loa haldamise kulusid katvat tasu?

2.

Kas loadirektiivi artiklitega 3, 12 ja 13 on kooskõlas, kui liikmesriigid kehtestavad võimalikele operaatoritele, kes taotlevad mobiilsidesageduste uusi kasutusõigusi, ühekordse tasu, mille summa määratakse enampakkumisel kindlaks sageduste andmisel nende sageduste väärtustamiseks, ning see ühekordne tasu täiendab esiteks sageduste kasutusse andmise iga-aastast tasu — mille eesmärk on eelkõige katta sageduste kasutusse andmise kulusid, samal ajal võttes osaliselt arvesse ka nende väärtust, kusjuures ühekordse tasu ja iga-aastase tasu eesmärk on sageduste optimaalse kasutamise tagamine — ning teiseks varasema õigusliku raamistiku alusel antud mobiilsidevõrgu loomise ja käitamise lubade haldamise kulusid katvat iga-aastast tasu?

3.

Kas loadirektiivi artikli 14 lõikega 2 on kooskõlas, kui liikmesriik nõuab mobiilsideoperaatoritelt mobiilsidesageduste individuaalsete kasutusõiguste, mis mõnedel neist juba on, uuendamiseks ühekordse tasu maksmist enne uue ajavahemiku algust nende sageduste kasutusõiguste uuendamise eest, mis neil uue ajavahemiku alguses on, kusjuures ühekordse tasu eesmärk on sageduste optimaalse kasutamise tagamine neid väärtustades, ning see ühekordne tasu täiendab esiteks sageduste kasutusse andmise iga-aastast tasu — mille eesmärk on eelkõige katta sageduste kasutusse andmise kulusid, samal ajal võttes osaliselt arvesse ka nende väärtust, kusjuures ühekordse tasu ja iga-aastase tasu eesmärk on sageduste optimaalse kasutamise tagamine — ning teiseks varasema õigusliku raamistiku alusel antud mobiilsidevõrgu loomise ja käitamise lubade haldamise kulusid katvat iga-aastast tasu?

4.

Kas loadirektiivi artikli 14 lõikega 1 on kooskõlas, kui liimesriik lisab sageduste kasutusõiguste saamise ja uuendamise tingimusena ühekordse maksu, mis on kindlaks määratud enampakkumisel ilma piirmäärata, ning see ühekordne tasu täiendab esiteks sageduste kasutusse andmise iga-aastast tasu — mille eesmärk on eelkõige katta sageduste kasutusse andmise kulusid, samal ajal võttes osaliselt arvesse ka nende väärtust, kusjuures ühekordse tasu ja iga-aastase tasu eesmärk on sageduste optimaalse kasutamise tagamine — ning teiseks varasema õigusliku raamistiku alusel antud mobiilsidevõrgu loomise ja käitamise lubade haldamise kulusid katvat iga-aastast tasu?

(1)  EÜT L 108, lk 21.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste Aanleg te Brussel (Belgia) 19. juulil 2011 — Tate & Lyle Investments Ltd. versus Belgische Staat, teine menetluspool: Syral Belgium NV

(Kohtuasi C-384/11)

2011/C 282/26

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste Aanleg te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Tate & Lyle Investments Ltd

Vastustaja: Belgische Staat

Teine menetluspool: Syral Belgium NV

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artikliga 63 (varem EÜ artikkel 56) on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt maksustatakse 10 % suuruse tulumaksuga residendist investeerimisühingut, kellele kuulub teise residendist äriühingu kapitalist vähem kui 10 %, mille soetusmaksumus ulatub siiski vähemalt 1,2 miljoni euroni, kusjuures see tulumaks arvatakse maha Belgias tasumisele kuuluvast kapitalimaksust ja võimalik jääk tagastatakse ning vajaduse korral on samal ajal võimalik taotleda maksuõigusnormide („lõplikult maksustatav tulu”) kohaldamist, mis võimaldab vähendada maksustatavat summat lisaks osalusega seotud kulude võrra, samas kui teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva äriühingu jaoks, kes saab samuti dividende või dividendidena käsitatavaid makseid seoses osalusega residendist äriühingus, on 10 % suurune sissenõutav tulumaks (dividendidelt kinnipeetav maks) lõplik ning seda ei saa tagasi taotleda ega vähendada eespool mainitud maksuõigusnormi („lõplikult maksustatav tulu”) alusel?

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 25. juulil 2011 — Field Fisher Waterhouse LLP versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

(Kohtuasi C-392/11)

2011/C 282/27

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

First-tier Tribunal (Tax Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Field Fisher Waterhouse LLP

Vastustaja: Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

Eelotsuse küsimused

1.

Käesolevas kohtuasjas on peamine küsimus selles, kas teenuseid, mida omanikud osutavad üürilepingu alusel oma üürnikele (edaspidi „teenused”), tuleb pidada kinnisasja üürileandmises seisneva ühe, käibemaksust vabastatud tehingu osaks — põhjusel, et teenused moodustavad koos üürisuhtega objektiivselt ühe lahutamatu majandustehingu, või põhjusel, et teenused on üürileandmises seisneva põhiteenuse (edaspidi „põhiteenus”) kõrvalteenused. Kui oluline on selle küsimuse lahendamisel ja arvestades Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-572/07: Tellmer see, et teenuseid saaksid osutada (kuid tegelikult ei osuta) kolmandad isikud peale omanike, olgugi et kõnealuste üürilepingute tingimuste kohaselt ei olnud üürnikel muud valikut kui saada teenuseid omanikult?

2.

Kas tuvastamisel, kas tegu on ühe tehinguga, on oluline see, et kui üürnik jätab teenustasu maksmata, annab see omanikule õiguse mitte ainult keelduda teenuste osutamisest, vaid ka lõpetada üürileping üürnikuga?

3.

Kui esimesele küsimusele antava vastuse kohaselt on oluline selline võimalus, et kolmandad isikud osutavad teenuseid üürnikule otse, siis kas see on kõigest kaasaaitav või määrav tegur tuvastamisel, kas teenused on üks lahutamatu majandustehing, mille osadeks jaotamine oleks kunstlik, või põhiteenuse kõrvalteenus? Kui see on kõigest kaasaaitav tegur või ei ole üldse oluline, siis millised muud tegurid on olulised tuvastamisel, kas teenused kujutavad endast kõrvalteenust? Täpsemalt, kui oluline on see, kas teenuseid osutatakse üürilepinguga üürile antud ruumides või nendega seoses või hoone teistes osades või nendega seoses?

4.

Kui asjaolu, et teenuseid osutavad kolmandad isikud, on oluline, siis kas täpsemalt on oluline see, et õiguslikult saavad kolmandad isikud teenuseid osutada, isegi kui selle korraldamine või kokkuleppimine omanikuga oleks praktikas keeruline, või on oluliseks kaalutluseks selliste teenuste osutamise praktiline võimalus või tava?

5.

Käesoleval juhul kujutavad teenused endast rida teenuseid, mida osutatakse ühe ja sama teenustasu eest. Kui mõningad nendest teenustest (nt üldruumide koristamine, turvateenuste osutamine) ei ole ühe lahutamatu majandustehingu osa või kui neid tuleb pidada põhiteenuse kõrvalteenuseks, samal ajal kui teised teenused on seesuguse tehingu osa, siis kas on õige jaotada kogu tasu eri teenuste vahel, et määrata kindlaks käibemaksuga maksustatav osa ja see osa, mida käibemaksuga ei maksustata? Või on õige pidada seda osutatavate teenuste kogumit nii tihedalt omavahel seotuks, et need moodustavad „ühe lahutamatu majandustehingu, mille osadeks jaotamine oleks kunstlik” ja mis ise kujutab endast ühte, kinnisasja üürileandmisest eraldiseisvat tehingut?

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 25. juulil 2011 — Autorità per l’Energia Elettrica e il Gas versus Antonella Bertazzi jt

(Kohtuasi C-393/11)

2011/C 282/28

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Autorità per l’Energia Elettrica e il Gas

Vastustaja: Antonella Bertazzi, Annalise Colombo, Maria Valeria Contin, Angela Filippina Marasco, Guido Giussani, Lucia Lizzi, Fortuna Peranio

Eelotsuse küsimused

1.

Kas siseriiklik õigusnorm (dekreetseaduse nr 112/08 artikli 75 lõige 2), millega sõltumatutes ametiasutustes (Autorità inidipendenti) tähtajalise töölepingu alusel täidetud teenistusaeg tühistatakse tervikuna asjaomaste töötajate töösuhte erandliku stabiliseerimise (stabilizzazione) raames, mis korraldatakse erandina seadusandliku dekreedi nr 165/01 artikli 36 lõikes 5 sätestatud põhimõttest „valikukatsete” abil, mis ei ole samastatavad tavapärase, eksameid hõlmava avaliku konkursiga (eesmärgiga määrata konkursi edukalt läbinud isikutele kõige sobivamad ametikohad), kuid mille alusel tekib siiski erandlikult töösuhe, mida tuleks pidada uueks, ex nunc jõustuvaks töösuhteks, on direktiivi 1999/70/EÜ (1) lisa klausli 4 lõike 4 (mille kohaselt „eriliste töötingimustega seotud teenistusaega käsitlevad nõuded on tähtajaliste töötajate ja alatiste töötajate jaoks ühesugused, välja arvatud juhul, kui eri pikkusega teenistusaega käsitlevatel nõuetel on objektiivsed põhjused”) alusel kohaldatav nimelt seetõttu, et see on õigustatud objektiivsete põhjustega?

2.

Kas direktiivi 1999/70/EÜ alusel ei ole seevastu lubatud — nii et vajadusel tuleb jätta eelmainitud siseriiklik õigusnorm kohaldamata — jätta tunnustamata mitte ainult teenistusaeg vaid ka aastate jooksul toimunud ja kõnealuse stabiliseerimise kuupäeval arvestatav karjääriareng tervikuna või osas, mis ületab kas asjaomastel katsetel osalemiseks nõutava teenistusaja piirid või selliste võimalike kaitsemeetmete piirid, mida siseriiklik seadusandja saaks võtta, et kaitsta mõistlikul määral konkursi edukalt läbinud isikute olukorda?

(1)  EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Constanța (Rumeenia) 27. juulil 2011 — kriminaalmenetlus Ciprian Vasile Radu süüdistuses

(Kohtuasi C-396/11)

2011/C 282/29

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Constanța

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse süüdistatav

Ciprian Vasile Radu

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 6 sätted koosmõjus artiklitega 48 ja 52, võttes arvesse ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikeid 3 ja 4 ning artikli 6 lõikeid 2 ja 3, on esmased ühenduse õigusnormid, mis sisalduvad aluslepingutes?

2.

Kas Euroopa vahistamismäärust täitva riigi pädeva õigusasutuse tegevus, mis seisneb vangistamises ning sundüleandmises ilma selle isiku nõusolekuta, kelle suhtes Euroopa vahistamismäärus on antud (isiku nõusolekuta, kelle vahistamist ja üleandmist taotletakse), kujutab endast vahistamismäärust täitva riigi sekkumist selle vangistada ja üle anda tahetava isiku isikuvabadusse, mida sätestab liidu õigus EL lepingu artiklis 6 koosmõjus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikega 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 6 koosmõjus artiklitega 48 ja 52, võttes arvesse ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikeid 3 ja 4 ning artikli 6 lõikeid 2 ja 3?

3.

Kas Euroopa vahistamismäärust täitva riigi sekkumine õigustesse ja tagatistesse, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikes 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 6 koosmõjus artiklitega 48 ja 52, võttes arvesse ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikeid 3 ja 4 ning artikli 6 lõikeid 2 ja 3, peab täitma tingimust, et see oleks demokraatlikus ühiskonnas vajalik ning konkreetselt taotletava eesmärgiga proportsionaalne?

4.

Kas Euroopa vahistamismäärust täitva riigi pädev õigusasutus võib üleandmistaotluse rahuldamata jätta, rikkumata aluslepingutes ja teistes ühenduse õigusnormides sätestatud kohustusi, põhjusel, et ei ole kumulatiivselt täidetud tingimused, mis on vajalikud vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikele 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 6 koosmõjus artiklitega 48 ja 52, võttes arvesse ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikeid 3 ja 4 ning artikli 6 lõikeid 2 ja 3?

5.

Kas Euroopa vahistamismäärust täitva riigi pädev õigusasutus võib üleandmistaotluse rahuldamata jätta, rikkumata aluslepingutes ja teistes ühenduse õigusnormides sätestatud kohustusi, põhjusel, et Euroopa vahistamismääruse andnud riik ei ole Euroopa Liidu Nõukogu raamotsust 2002/584/JSK (1) üle võtnud või on selle üle võtnud ebatäielikult või ebaõigesti (vastastikkuse tingimuse täitmata jätmise mõttes)?

6.

Kas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 6 sätetega, koosmõjus artiklitega 48 ja 52, võttes arvesse ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikeid 3 ja 4 ning artikli 6 lõikeid 2 ja 3, millele viitab EL lepingu artikkel 6, on vastuolus Euroopa Liidu liikmesriigi — Rumeenia — õigus, eriti seaduse nr 302/2004 III jaotis, ning kas nende õigusnormidega on Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus 2002/584/JSK õigesti üle võetud?

(1)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34).

Üldkohus

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/17

Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Tecnoprocess versus komisjon ja Euroopa Liidu delegatsioon Marokos

(Kohtuasi T-264/09) (1)

(Tegevusetushagi - Meetmete võtmise nõue - Vastuvõetamatus - Kahju hüvitamise nõue - Põhjuslik seos - Kahju - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

2011/C 282/30

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Tecnoprocess Srl (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat A. Majoli)

Kostjad: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bordes ja L. Prete) ja Euroopa Liidu delegatsioon Marokos

Ese

Hagi, mis puudutab esiteks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu delegatsiooni Marokos tegevusetust ja teiseks nõue hüvitada selle tegevusetuse tõttu väidetavalt tekkinud kahju.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata osalise vastuvõetamatuse tõttu ja osalise ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu

2.

Mõista kohtukulud välja Tecnoprocess Srl-lt.

(1)  ELT C 220, 12.9.2009.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/17

Üldkohtu 4. juuli 2011. aasta määrus — Sepracor Pharmaceuticals versus komisjon

(Kohtuasi T-275/09) (1)

(Tühistamishagi - Inimtervishoius kasutatavad ravimid - Toimeaine essopikloon - Müügiluba - Uue toimeainena tunnustamata jätmine - Vaidlustamatu akt - Vastuvõetamatus)

2011/C 282/31

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sepracor Pharmaceuticals (Ireland) Ltd (Dublin, Iirimaa) (esindajad: solicitor I. Dodds-Smith, D. Anderson, QC, ja barrister J. Stratford)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Sipos, hiljem M. Wilderspin ja M. Šimerdová)

Ese

Nõue tühistada komisjoni poolt 6. mail 2009 Lunivia müügiloa menetluse käigus hagejale saadetud kirjas sisalduv otsus niivõrd, kuivõrd see puudutab toimeine essopikloon määratlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Sepracor Pharmaceuticals (Ireland) Ltd-lt.

(1)  ELT C 220, 12.9.2009.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/17

Üldkohtu 7. juuli 2011. aasta määrus — Acetificio Marcello de Nigris versus komisjon

(Kohtuasi T-351/09) (1)

(Tühistamishagi - Kaitstud geograafilise tähise registreerimine - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

2011/C 282/32

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Acetificio Marcello de Nigris Srl (Afragola, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Perani ja P. Pozzi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Rossi ja B. Rasmussen)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Itaalia Vabariik (esindajad: avvocati dello Stato G. Palmieri ja S. Fiorentino)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 3. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 582/2009, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Aceto Balsamico di Modena” (KGT)) (ELT L 175, lk 7).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Puudub vajadus otsustada Consorzio Filiera Aceto Balsamico di Modena menetlusse astumise taotluse üle.

3.

Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Acetificio Marcello de Nigris Srl-ilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

4.

Jätta Itaalia Vabariigi ja Consorzio Filiera Aceto Balsamico di Modena kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 256, 24.10.2009.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/18

Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Tecnoprocess versus komisjon

(Kohtuasi T-367/09) (1)

(Tegevusetushagi - Meetmete võtmise nõue - Ilmselge vastuvõetamatus - Kahju hüvitamise nõue - Põhjuslik seos - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

2011/C 282/33

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Tecnoprocess Srl (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat A. Majoli)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Prete ja A. Bordes)

Ese

Hagi, milles esiteks palutakse tuvastada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu delegatsiooni Nigeerias tegevusetus ja teiseks nõue hüvitada selle tegevusetuse tõttu väidetavalt tekkinud kahju.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata osalise vastuvõetamatuse tõttu ja osalise ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu.

2.

Mõista kohtukulud välja Tecnoprocess Srl-lt.

(1)  ELT C 267, 7.11.2009.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/18

Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Tecnoprocess versus komisjon

(Kohtuasi T-403/09) (1)

(Kahju hüvitamise nõue - Alusetu rikastumine - Hagiavaldus - Vorminõuded - Vastuvõetamatus)

2011/C 282/34

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Tecnoprocess Srl (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat A. Majoli)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bordes ja L. Prete)

Ese

Hagi, milles palutakse esiteks tuvastada, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu delegatsioonid Marokos ja Nigeerias on alusetult rikastunud ja teiseks nõutakse komisjonilt 114 069,94 euro suuruse summa väljamõistmist koos intressiga.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Tecnoprocess Srl-lt.

(1)  ELT C 297, 5.12.2009.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/18

Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta määrus — van Arum versus parlament

(Kohtuasi T-454/09 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Hindamine - Hindamisaruanne - Hindamisperiood 2005 - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

2011/C 282/35

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Rinse van Arum (Winksele, Belgia) (esindaja: advokaat W. van den Muijsenbergh)

Teine menetluspool: Euroopa Parlament (esindajad: J. F. de Wachter, K. Zejdová ja R. Ignătescu)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 10. septembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas F-139/07: van Arum vs. parlement (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) selle kohtuotsuse tühistamiseks.

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta Rinse van Arumi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Parlamendi käesoleva menetluse kohtukulud.

(1)  ELT C 37, 13.2.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/19

Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Al Saadi versus komisjon

(Kohtuasi T-4/10) (1)

(Hageja surm - Kohtumenetluse uuendamata jätmine õigusjärglaste poolt - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2011/C 282/36

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Faraj Faraj Hassan Al Saadi (Leicester, Ühendkuningriik) (esindajad: barrister J. Jones ja solicitor M. Arani)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Konstantinidis, T. Scharf ja E. Paasivirta)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: R. Szostak ja E. Finnegan); Itaalia Vabariik (esindajad: avvocato dello Stato G. Pa1mieri, hiljem avvocato dello Stato G. Albenzio) ja Prantsuse Vabariik (esindajad: G. De Bergues, E. Belliard ja L. Butel)

Ese

Nõue tühistada osaliselt komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 954/2009, millega 114. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud (ELT L 269, lk 20) osas, kus hageja on kantud isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes neid sätteid kohaldatakse.

Resolutsioon

1.

Käesoleva hagi kohta ei ole vaja otsust teha

2.

Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 51, 27.2.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/19

Üldkohtu 14. juuli 2011. aasta määrus — Goutier versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Rauch (ARANTAX)

(Kohtuasi T-13/10) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2011/C 282/37

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Klaus Goutier (Frankfurt, Saksamaa) (esindaja: advokaat E.E. Happe)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: B. Schmidt, hiljem B. Schmidt ja R. Pethke)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Norbert Rauch (Herzogenaurach, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Fottner ja M. Müller)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 10. novembri 2009. aasta otsuse (asi R 1796/2008-4) peale, mis käsitleb Norbert Rauchi ja Klaus Goutier' vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.

Mõista kostja kohtukulud välja hagejalt, kes ühtlasi kannab enda kohtukulud. Jätta menetlusse astuja kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 80, 27.3.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/19

Üldkohtu 30. juuni 2011. aasta määrus — Cross Czech versus komisjon

(Kohtuasi T-252/10) (1)

(Tühistamishagi - Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues raamprogramm - Kiri, milles kinnitatakse auditi aruande järeldused ja teatatakse menetluse jätkumisest - Selle kirja lepinguline, mitte otsustuslik olemus - Vastuvõetamatus)

2011/C 282/38

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Cross Czech a.s. (Praha, Tšehhi Vabariik) (esindaja: advokaat T. Schollaert)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja W. Roels)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 12. märtsi 2010. aasta kiri viitenumbriga INFSO-O2/FD/GVC/Isc D (2010) 208676, milles kinnitatakse auditi aruande nr 09-BA74-006 järeldused, mis puudutavad hageja poolt deklareeritud kulusid, mida ta kandis ajavahemikul 1. veebruar 2005 kuni 30. aprill 2008 seoses kolme lepinguga, mille hageja ja komisjon sõlmisid Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002-2006) raames, ja milles teatatakse menetluse jätkumisest.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Mõista komisjoni kohtukulud välja Cross Czech a.s.-ilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud, seal hulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud.

(1)  ELT C 209, 31.7.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/20

Üldkohtu 15. juuli 2011. aasta määrus — Marcuccio versus komisjon

(Kohtuasi T-366/10 P) (1)

(Apellatsioonikaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Lepinguväline vastutus - Hüvitamisele kuuluvate kulude hüvitamine - Paralleelse hagi erand - Menetlusnormide rikkumine - Kaitseõigused - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonikaebus)

2011/C 282/39

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Berardis-Kayser, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Ese

Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 22. juuni 2010. aasta määruse peale kohtuasjas F-78/09: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles palutakse see määrus tühistada.

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonikaebus rahuldamata.

2.

Jätta Luigi Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni käesoleva kohtuastme kohtukulud.

(1)  ELT C 288, 23.10.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/20

Üldkohtu presidendi 13. aprilli 2011. aasta määrus — Westfälische Drahtindustrie GmbH jt versus komisjon

(Kohtuasi T-393/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - Komisjoni trahvi määrav otsus - Pangagarantii - Kohaldamise peatamise taotlus)

2011/C 282/40

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Westfälische Drahtindustrie GmbH (Hamm, Saksamaa), Westfälische Drahtindustrie Verwaltungsgesellschaft mbH & Co. KG (Hamm), Pampus Industriebeteiligungen GmbH & Co. KG (Iserlohn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Stadler ja N. Tkatchenko)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Bottka, R. Sauer ja C. Hödlmayr, keda abistas advokaat R. Van der Hout)

Ese

Nõue peatada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik (ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (asi COMP/38.344 — Pingestusteras), muudetud komisjoni 30. septembri 2010. aasta otsusega) täitmine osas, mille hagejatele määrati trahv.

Resolutsioon

1.

Peatada Westfälische Drahtindustrie GmbH, Westfälische Drahtindustrie Verwaltungsgesellschaft mbH & Co. KG ja Pampus Industriebeteiligungen GmbH & Co. KG kohustus täita nõue, mille kohaselt tuleb esitada komisjonile pangagarantii, et vältida trahvide kohest sissenõudmist, mis määrati hagejatele vastavalt komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 (lõplik), mis puudutab ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetlust (asi COMP 38 344 — Pingestusteras), mida on muudetud 30. septembri 2010. aasta otsusega K(2010) 6676 (lõplik), artikli 2 lõikele 1, järgmistel tingimustel:

—

Westfälische Drahtindustrie GmbH, Westfälische Drahtindustrie Verwaltungsgesellschaft mbH & Co. KG ja Pampus Industriebeteiligungen GmbH & Co. KG kannavad 30. juuniks 2011 komisjonile üle [konfidentsiaalne] miljoni euro suuruse summa;

—

Alates 15. juulist 2011 tasuvad nad komisjonile igakuiselt (iga kuu 15. kuupäevaks) 300 000 euro suuruseid osamakseid kuni teistsuguse korralduse tegemiseni, kuid mitte kauem kui otsuse tegemiseni põhikohtuasjas.

2.

Kohtukulude jaotus otsustatakse edaspidi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/20

Üldkohtu presidendi 15. juuli 2011. aasta määrus — Fapricela versus komisjon

(Kohtuasi T-398/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - Komisjoni trahvi määrav otsus - Pangagarantii - Kohaldamise peatamise taotlus - Varaline kahju - Erakorraliste asjaolude puudumine - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 282/41

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Fapricela — Indústria de Trefilaria, SA (Ançã, Portugal) (esindajad: advokaadid M. Gorjão-Henriques ja S. Roux)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Castillo de la Torre, P. Costa de Oliveira ja V. Bottka, keda abistas advokaat M. Marques Mendes)

Ese

Nõue peatada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 — Pingestusteras) kohaldamine, eeskätt osas, milles nimetatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi kohese sissenõudmata jätmise tingimuseks on kehtestatud kohustus esitada pangagarantii.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/21

Üldkohtu 18. juuli 2011. aasta määrus — Marcuccio versus komisjon

(Kohtuasi T-450/10 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Kahju hüvitamise nõude esitamise mõistlik tähtaeg - Hilinemine - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

2011/C 282/42

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Berardis-Kayser, keda abistas advokaat A. DaI Ferro)

Ese

Apellatsioonikaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 9. juuli 2010. aasta määruse peale kohtuasjas F-91/09: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), millega taotletakse nimetatud määruse tühistamist.

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta Luigi Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

(1)  ELT C 317, 20.11.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/21

Üldkohtu 21. juuli 2011. aasta määrus — Fuchshuber Agrarhandel versus komisjon

(Kohtuasi T-451/10) (1)

(Kahju hüvitamise nõue - Ühine põllumajanduspoliitika - Alalised hanked ühenduse turul teravilja edasimüügiks - Komisjoni kontrollipädevus - Üksikisikutele õigusi andva normi ilmselge rikkumine - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

2011/C 282/43

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Fuchshuber Agrarhandel GmbH (Hörsching, Austria) (esindaja: advokaat G. Lehner)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. von Rintelen ja D. Triantafyllou)

Ese

Kahju hüvitamise hagi, milles hageja nõuab hüvitist kahju eest, mis ta väidetavalt kandis seetõttu, et komisjon ei kontrollinud alaliste hangete kohaldamise tingimusi ühenduse turul teravilja edasimüügiks, käesoleval juhul Ungari sekkumisasutuse kinni hoitud maisi edasimüügiks.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Jätta Fuchshuber Agrarhandel GmbH kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1)  ELT C 317, 20.11.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/21

Üldkohtu 6. juuli 2011. aasta määrus — SIR versus nõukogu

(Kohtuasi T-142/11) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is - Asjaomaste isikute loetelust kustutamine - Tühistamishagi - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2011/C 282/44

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Société ivoirienne de raffinage (SIR) (Abidjan, Elevandiluurannik) (esindaja: advokaat M. Ceccaldi)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: B. Driessen ja A. Vitro)

Ese

Nõue tühistada nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/18/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 11, lk 36), ning samuti nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 25/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is (ELT L 11, lk 1), osas, milles need aktid kehtestavad hagejat kahjustavad piiravad meetmed.

Resolutsioon

1.

Asjas otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.

Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

3.

Vajadus lahendada Euroopa Komisjoni menetlusse astumise taotlus on ära langenud.

(1)  ELT C 130, 30.4.2011.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/22

Üldkohtu 6. juuli 2011. aasta määrus — Petroci versus nõukogu

(Kohtuasi T-160/11) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is - Asjaomaste isikute loetelust kustutamine - Tühistamishagi - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2011/C 282/45

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Société nationale d’opérations pétrolières de la Côte d’Ivoire Holding (Petroci Holding) (Abidjan, Elevandiluurannik) (esindaja: advokaat M. Ceccaldi)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: B. Driessen ja A. Vitro)

Ese

Nõue tühistada nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/18/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 11, lk 36), ning samuti nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 25/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is (ELT L 11, lk 1), osas, milles need aktid kehtestavad hagejat kahjustavad piiravad meetmed.

Resolutsioon

1.

Asjas otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.

Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

3.

Vajadus lahendada Euroopa Komisjoni menetlusse astumise taotlus on ära langenud.

(1)  ELT C 139, 7.5.2011.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/22

Üldkohtu presidendi 14. juuli 2011. aasta määrus — Trabelsi jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-187/11 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Tuneesias - Rahaliste vahendite külmutamine - Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 282/46

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Mohamed Trabelsi (Pariis, Prantsusmaa); Ines Lejri (Pariis); Moncef Trabelsi (Pariis); Selima Trabelsi (Pariis) ja Tarek Trabelsi (Pariis) (esindajad: advokaat A. Metzker, hiljem advokaat A. Tekari)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. Vitro ja G. Étienne)

Ese

Ajutiste meetmete ja nõukogu 4. veebruari 2011. aasta otsuse 2011/79/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 31, lk 40), kohaldamise peatamise nõue.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/23

Üldkohtu presidendi 15. juuli 2011. aasta määrus — EIP Collège des représentants du personnel jt versus Bömcke

(Kohtuasi T-213/11 P(I)) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Menetlusse astumise avaldus Avaliku Teenistuse Kohtus - Tähtaja arvutamine - Hilinemine)

2011/C 282/47

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Euroopa Investeerimispanga (EIP) Collège des représentants du personnel (Luxembourg, Luksemburg), Jean-Pierre Bodson (Luxembourg), Evangelos Kourgias (Senningerberg, Luksemburg), Manuel Sutil (Nondkeil, Prantsusmaa), Patrick Vanhoudt (Gonderange, Luksemburg), Marie-Christel Heger (Luxembourg) (esindajad: advokaadid J. Wilson, A. Senes ja B. Entringer)

Teine menetluspool: Eberhard Bëmcke (Athus, Belgia) (esindaja: advokaat D. Lagasse)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu teise koja esimehe 17. märtsi 2011. aasta määruse peale kohtuasjas F-95/10 INT: Bömcke vs. EIP (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), millega taotletakse nimetatud määruse tühistamist.

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta EIP Collège des représentants du personnel’i, Jean-Pierre Bodson’i, Evangelos Kourgias’i, Manuel Sutil’i, Patrick Vanhoudt’i ja Marie-Christel Heger’i kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 152, 21.5.2011.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/23

Üldkohtu presidendi 29. juuli 2011. aasta määrus — Cemex jt versus komisjon

(Kohtuasi T-292/11 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - Informatsiooninõue - Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3 - Täitmise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 282/48

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Cemex SAB de CV (Monterrey, Mehhiko); New Sunward Holding BV (Amsterdam, Madalmaad); Cemex España, SA (Madrid, Hispaania); Cemex Deutschland AG (Ratingen, Saksamaa); Cemex UK (Egham, Surrey, Ühendkuningriik); Cemex Czech Operations s.r.o. (Prague, Tšehhi Vabariik); Cemex France Gestion (Rungis, Prantsusmaa) ja Cemex Austria AG (Langenzersdorf, Austria) (esindajad: advokaadid J. Folguera Crespo, P. Vidal Martínez, H. González Durántez ja B. Martínez Corral)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: É. Gippini Fournier, F. Castilla Contreras ja C. Hödlmayr, keda abistas advokaat J. Rivas)

Ese

Nõue peatada komisjoni 30. märtsi 2011. aasta otsuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohaldamise menetluses (juhtum COMP/39.520 — tsement ja tsemendiga seotud tooted) täitmine.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/23

Üldkohtu presidendi 29. juuli 2011. aasta määrus — Holcim (Saksamaa) ja Holcim versus komisjon

(Kohtuasi T-293/11 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - Teabetaotlus - Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3 - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 282/49

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Holcim AG (Hamburg, Saksamaa) ja Holcim Ltd (Rapperswil-Jona, Šveits) (esindajad: advokaadid P. Niggemann ja K. Gaßner)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Kellerbauer, R. Sauer ja C. Hödlmayr)

Ese

Nõue peatada komisjoni 30. märtsi 2011. aasta otsuse C(2011) 2363 (lõplik), mis puudutab nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohaldamise menetlust (juhtum 39520 — tsement ja sellega seotud tooted), kohaldamine.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Teha otsus kohtukulude suhtes edaspidi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/24

Üldkohtu presidendi 29. juuli 2011. aasta määrus — Cementos Portland Valderrivas versus komisjon

(Kohtuasi T-296/11 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - Teabetaotlus - Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3 - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 282/50

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Cementos Portland Valderrivas, SA (Pamplona, Hispaania) (esindaja: advokaat L. Ortiz Blanco)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Castilla Contreras, C. Urraca Caviedes ja C. Hödlmayr, keda abistas advokaat J. Rivas)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 30. märtsi 2011. aasta otsus C(2011) 2368 (lõplik), mis on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohaldamise menetluses (juhtum 39520 — tsement ja sellega seotud tooted).

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/24

Üldkohtu presidendi 29. juuli 2011. aasta määrus — HeidelbergCement versus komisjon

(Kohtuasi T-302/11 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - Teabenõue - Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3 - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 282/51

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: HeidelbergCement AG (Heidelberg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid U. Denzel, T. Holzmüller ja P. Pichler)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Kellerbauer, R. Sauer ja C. Hödlmayr)

Ese

Nõue peatada komisjoni 30. märtsi 2011. aasta otsuse K(2011) 2363 (lõplik), mis käsitleb määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohaldamise menetlust (juhtum COMP/39520 — tsement ja tsemendiga seotud tooted), kohaldamine.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/24

14. juunil 2011 Ioannis Vakalise poolt esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 13. aprilli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-38/10: Vakalis versus komisjon

(Kohtuasi T-317/11 P)

2011/C 282/52

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Ioannis Vakalis (Luvinate, Itaalia) (esindaja: advokaat S. A. Pappas)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded, välja arvatud nõue, mida Avaliku Teenistuse Kohus pidas õigustatult vastuvõetamatuks;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 13. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas F-38/10: Vakalis vs. komisjon.

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

1.

Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohtu arutluskäik on ebaloogiline, kuna ta ei tee oma konstateeringutest mingeid järeldusi, kuivõrd ta tõdes, et vahetuskursi muutused peab arvesse võtma komisjon. Komisjon aga seda küsimust arvesse ei võta. Vaidlustatud kohtuotsus sisaldab seega ebaloogilist põhjendust.

2.

Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus mõistis talle esitatud küsimust valesti. Vaidlustatud kohtuotsusest nähtub, et Avaliku Teenistuse Kohus sai aru, et hageja küsis, kas nende ametnike, kelle suhtes kehtivad 1969. aasta personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldised rakendussätted, ja nende ametnike, kelle suhtes kehtivad 2004. aasta üldised rakendussätted, vaheline erinev kohtlemise on õigusvastane, kuigi Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud küsimus seisnes selles, kas „uued üldised rakendussätted on diskrimineerivad, kuivõrd need käsitlevad samamoodi faktiliselt erinevaid olukordi”. Seetõttu väidab hageja, et Avaliku Teenistuse Kohus lükkas võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise väite õigustamatult tagasi.

3.

Kolmas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus on põhjendused asendanud. Hageja väidab esiteks, et üldiste rakendussätete eelarveline põhjendus tuli ilmsiks alles kohtuistungil, ning teiseks, et see põhjendus erineb hagejale tema kaebuse tagasilükkamisel antud põhjendusest (põhjendus, mille Avaliku Teenistuse Kohus tunnistas pealegi ebaadekvaatseks). Kohtupraktika kohaselt ei ole kohtu pädevuses võimaliku põhjendatuse puudumise kompenseerimine või komisjoni põhjenduste täiendamine vaidlustatud otsusest enesest mittetulenevate asjaolude lisamise või asendamise teel.

4.

Neljas väide, et tehtud on ilmne hindamisviga, kuna Avaliku Teenistuse Kohus lükkas tagasi võrdse kohtlemise põhimõtet puudutava väite, kuna hageja ei tõendanud, et esines õigustamatu erinev kohtlemine. Ent hageja tõendas, et kõnealust erinevat kohtlemist ei õigusta euro kasutuselevõtt, mis on kaebuse rahuldamata jätmise algupärane põhjendus.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/25

23. juunil 2011 esitatud hagi — Régie Networks ja NRJ Global versus komisjon

(Kohtuasi T-340/11)

2011/C 282/53

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Régie Networks (Lyon, Prantsusmaa) ja NRJ Global (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid B. Geneste ja C. Vannini)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tuvastada Euroopa Liidu vastutus, mis tuleneb:

—

Euroopa Komisjoni 10. novembri 1997. aasta riigiabi nr 679/97 käsitleva otsuse õigusvastasusest,

—

komisjoni tegevusetusest pärast seda, kui tuvastatud õigusvastasus märgiti ära Prantsuse ametiasutustele 8. mail 2003 saadetud kirjas;

—

mõista Euroopa Komisjonilt välja hüvitis kogu kahju eest, mis hagejatele põhjustati hagiavalduses nimetatud vigadega; see kahju hõlmab:

—

ajavahemiku 1. jaanuar 1998 — 31. detsember 2000 eest tasutud maksu summat,

—

ajavahemiku 1. jaanuar 2001 — 31. detsember 2002 eest tasutud maksu tagasimaksmise eesmärgil algatatud kohtumenetlusega seotud advokaaditasusid,

—

käesoleva kohtumenetlusega seotud advokaaditasusid;

—

mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, mis tuleneb komisjoni 10. novembri 1997. aasta otsuse õigusvastasuse tõttu tehtud veast. Uurides 1997. aastal raadioringhäälingutegevuse abikava, tunnistas komisjon selle asutamislepingu eeskirjadele vastavaks, uurimata siiski selle abikava rahastamisviisi, kuigi ta oli vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale selles valdkonnas kohustatud seda tegema, kuna see oli asjaomase abikava lahutamatu osa. Niisiis on komisjoni vastuvõetud otsus õigusvastane ja kujutab endast viga, mis võib kaasa tuua Euroopa Liidu lepinguvälise vastutuse.

2.

Teine väide, et rikutud on hea halduse põhimõtet, mis on tingitud sellest, et komisjon jättis 2003. aastal kõrvaldamata oma 1997. aasta otsuse kahjulikud tagajärjed. Komisjon tuvastas oma 10. novembri 1997. aasta otsuse õigusvastasuse hiljemalt 8. mail 2003, mil ta saatis Prantsuse ametiasutustele kirja, milles märkis, et raadioringhäälingutegevuse abikavade rahastamiskord, nagu see on heaks kiidetud viimati 10. novembri 1997. aasta otsuses, on vastuolus asutamislepingu eeskirjadega. Komisjon ei võtnud siiski ühtegi meedet, et kõrvaldada tuvastatud õigusvastasus. Sellele tuginedes leiavad hagejad, et see, et komisjon ei kõrvaldanud 1997. aastal tehtud õigusvastase otsuse kahjulikke tagajärgi, rikub hea halduse põhimõtet, mis on Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte, ning võib seega kaasa tuua liidu vastutuse.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/25

7. juulil 2011 esitatud hagi — Makhlouf versus nõukogu

(Kohtuasi T-359/11)

2011/C 282/54

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Hafez Makhlouf (Damas, Süüria) (esindajad: advokaadid P. Grollet ja G. Karouni)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 9. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias osas, mis puudutab hagejat;

—

tühistada nõukogu 9. mai 2011. aasta otsus 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta osas, mis puudutab hagejat;

—

tühistada nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/302/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta osas, mis puudutab hagejat;

—

mõista kohtukulud vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklitele 87 ja 91 välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud kaitseõigusi ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Hageja väidab, et tema kaitseõigusi on rikutud, kuna talle kohaldati kõnesolevaid sanktsioone, ilma et teda oleks eelnevalt ära kuulatud, ilma et tal oleks olnud võimalus enda kaitsta ning ilma et ta oleks teadnud asjaoludest, mille alusel need meetmed võeti.

2.

Teise väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 296 teises lõigus ettenähtud põhjendamiskohustust. Hageja heidab nõukogule ette, et viimane tegi otsuse piiravate meetmete võtmise kohta tema suhtes, teatamata talle nende põhjusi ning jättes hageja seega ilma võimalusest esitada enda kaitseks väiteid. Hageja heidab kostjale ette, et viimane piirdus üldise ja stereotüüpse sõnastusega, toomata välja täpseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millest sõltub otsuse õiguslik põhjendus ja kaalutlused, mis viisid selle otsuse võtmisele.

3.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud üht tagatist, mis kuulub õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele juurde. Hageja märgib, et lisaks sellele, et ta puudus võimalus end nõukogus tõhusalt kaitsta, ei saa ta põhjusel, et vaidlustatud otsuses puuduvad viited seda põhjendavatele juhtumipõhistele ja konkreetsetele asjaoludele, tulemuslikult esitada hagi Üldkohtule.

4.

Neljanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse üldpõhimõtet.

5.

Viies väide tuleneb omandiõiguse rikkumisest, kuna piiravad meetmed ja eelkõige rahaliste vahendite külmutamine kujutavad endast hageja õiguse oma vara vabalt käsutada ebaproportsionaalset riivet.

6.

Kuuenda väite kohaselt on rikutud õigust eraelu puutumatusele, kuna niisugused meetmed nagu rahaliste vahendite külmutamine ja liikumisvabaduse piiramine kujutavad endast samuti hageja põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/26

12. juulil 2011 esitatud hagi — Arla Foods versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Artax (Lactofree)

(Kohtuasi T-364/11)

2011/C 282/55

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Arla Foods AMBA (Viby J, Taani) (esindaja: J. Hansen)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Artax Beteiligungs- und Vermögensverwaltungs AG (Linz, Austria)

Nõuded

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 18. aprilli 2011. aasta otsus asjas R 1357/2009-2 ning tunnistada kehtetuks ühenduse registreeritud kaubamärk nr 4647533 kaupadele klassides 5, 29, 30 ja 32 vastavalt tühistamisosakonna 11. septembri 2009. aasta otsusele; ja

—

mõista kehtetuks tunnistamise menetluse, apellatsioonimenetluse ning Üldkohtu menetluse kulud välja kostjalt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: kujutismärk Lactofree kaupadele klassides 5, 29, 30 ja 32 — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 4647533

Ühenduse kaubamärgi omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: hageja

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: kehtetuks tunnistamist taotlev pool põhistab nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 1 punkti b kohase taotluse (värvilise) kujutismärgi lactofree varasema ühenduse registreeringuga nr 4532751 kaupadele klassis 29

Tühistamisosakonna otsus: tunnistada kaubamärk kehtetuks osa kaupade suhtes

Apellatsioonikoja otsus: tühistada tühistamisosakonna otsus ja jätta kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda tegi tähiste võrdlemisel hindamisvea ja seega eksis selle üldisel hindamisel, kas on tõenäoline, et kujutismärgid lactofree ja Lactofree aetakse segi.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/27

5. juulil 2011 esitatud AO apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 4. aprilli 2011. aasta määruse peale kohtuasjas F-45/10: AO versus komisjon

(Kohtuasi T-365/11 P)

2011/C 282/56

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: AO (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat P. Lewisch)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

—

Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 4. aprilli 2011. aasta määrus kohtuasjas F-45/10: AO vs. komisjon;

—

kui Üldkohus võib asja ise sisuliselt lahendada, siis tuleks rahuldada esimeses astmes esitatud taotlused, sh:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 23. juuli 2009. aasta otsus CMS 07/046 psühholoogilise ahistamise, juhtimisvea ja õiguse olla ära kuulatud rikkumise tõttu;

—

tühistada kõik ametisse nimetava asutuse poolt alates septembrist 2003 kuni apellandi ametist vabastamiseni tema suhtes tehtud otsused ahistamise ja juhtimisvea tõttu, kusjuures tuginetakse apellandi õiguse olla ära kuulatud rikkumisele;

—

võimaldada apellandile, et ta saaks vastavalt personalieeskirjade (1) artikli 7 lõikele 1 ning artiklile 24 oma seisukohta väljendada ning tugineda oma veebruaris 2008 ja märtsis 2008 esitatud taotlustele;

—

mõista apellandi kasuks välja sümboolselt 1 (ühe) euro suurune hüvitis, et hüvitada temale tema poolt kantud mittevaraline ja ametialane kahju, nagu on märgitud hagiavalduses, kuna selle hagi eesmärk ei ole saada raha, vaid ennistada hageja väärikus ja ametialane maine; ja

—

mõista teistelt menetlusosalistelt välja kõik tekkivad kulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

1.

Esimene väide: puudusid alused Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 76 järgi määruse tegemiseks ning hagi ei olnud ilmselgelt vastuvõetamatu, kuna

—

Avaliku Teenistuse Kohus ei arvestanud mitmeid apellandi ahistamise osas esile toodud väiteid ning esitatud tõendeid;

—

apellandile ei antud vastavalt Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklile 36 tähtaega hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks kahe selles viidatud ametisse nimetava asutuse otsuse osas.

2.

Teine väide: kohtuasjas F-45/10 tehtud määrus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu Kohtu põhikirja lisa I artikli 11 lõike 1 tähenduses, sest apellandil on õigus hüvitisele, kuna aset leidis ahistamine.

3.

Kolmas väide: Avaliku Teenistuse Kohus rikkus apellandi õigust olla ära kuulatud vastavalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikele 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikele 2.

(1)  Muudetud määrus nr 31 (EMÜ) ja nr 11 (Euratom), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 1962, 45, lk 1385).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/28

4. juulil 2011 esitatud hagi — Lyder Enterprises versus Ühenduse Sordiamet — Liner Plants NZ (1993) (Southern Splendour)

(Kohtuasi T-367/11)

2011/C 282/57

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lyder Enterprises Ltd (Auckland, Uus-Meremaa) (esindaja: solicitor G. Pickering)

Kostja: Ühenduse Sordiamet

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Liner Plants NZ (1993) Ltd (Waitakere, Uus-Meremaa)

Nõuded

—

tühistada Ühenduse Sordiameti apellatsioonikoja 18. veebruari 2011. aasta otsus asjas A007/2010; ja

—

peatada menetlus seniks, kui High Court of New Zealand teeb lõpliku otsuse asjas nr CIV:2011:404:2969.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse sordikaitse taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse sordikaitse: Southern Splendour — ühenduse sordikaitse taotlus nr 2006/1888

Ühenduse sordikaitse taotluse vastulause esitaja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Vastulause alus: vastulause tugineb väitel, et hageja ei olnud see isik, kes sordi aretas või avastas ja arendas, või tema õigusjärglane.

Ühenduse sordiameti komitee otsus: jätta taotlus nr 2006/1888 sordile „Southern Splendour” (otsus nr R972) rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Põhimõtte audi alteram partum rikkumine, pädevuse puudumine, loomuõiguse aluspõhimõtete mittemõistmine ja olulise menetlusnormi rikkumine, kuivõrd apellatsioonikoda otsustas, et hageja kirjas sisalduvad tõendid ei olnud vastuvõetavad, kuna nad ei olnud kirjaliku tunnistuse vormis.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/28

8. juulil 2011 esitatud hagi — Polyelectrolyte Producers Group jt versus komisjon

(Kohtuasi T-368/11)

2011/C 282/58

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Polyelectrolyte Producers Group (Brüssel, Belgia), SNF SAS (Andrezieux Boutheon, Prantsusmaa) ja Traventanche Interjection SPRL (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem ja R. Cana)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada komisjon 14. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 366/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa (Akrüülamiid) (ELT L 101, lk 12);

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

1.

Esimene väide:

—

vaidlustatud määrus sisaldab ilmseid hindamisvigu, kuna Euroopa Komisjon esiteks tugines teabele, mis ei ole vastavalt kohaldatavale õiguslikule raamistikule seoses inimeste ja keskkonna kokkupuutega Euroopa Liidus asjakohane, ning teiseks ei teinud ta akrüülamiidisisaldusega mördisegust tulenevat ohtu kindlaks vastavalt asjassepuutuvatele kohaldatavatelele nõuetele, vaid tugines selle asemel muu aine kasutamist puudutavale teabele; sellest tulenevalt ei vasta nimetatud määruse vastuvõtmine asjakohastes õigusnormides ette nähtud tingimustele;

2.

Teine väide:

—

vaidlustatud määrus rikub põhjendamiskohustust;

3.

Kolmas väide:

—

vaidlustatud määrust on ebapiisavalt põhjendatud, mis on vastuolus ELTL artikliga 296.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/29

5. juulil 2011 esitatud hagi — Diadikasia Symbouloi Epicheiriseon versus komisjon jt

(Kohtuasi T-369/11)

2011/C 282/59

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Diadikasia Symbouloi Epicheiriseon EA (Chalandri, Kreeka) (esindaja: advokaat A. Krystallidis)

Kostja: Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu delegatsioon Türgis (Ankara, Türgi) ja Central Finance & Contracts Unit (CFCU) (Ankara)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

Mõista hageja kasuks välja hüvitis kahju eest, mille talle tekitas ühe kostja (Euroopa Liidu delegatsioon Türgis) 5. aprilli 2011. aasta väidetavalt õigusvastane otsus (ja sellele järgnevad otsused), millega tühistati otsus tunnistada hankemenetluses „Euroopa-Türgi ärikeskuste võrgu laiendamine Sivasse, Antalyasse, Batmani jaVani — EuropeAid/128621/D/SER/TR” edukaks konsortsiumi (1) pakkumus väidetava valeandmete esitamise tõttu;

—

Mõista kohtukulud välja kostjatelt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimese väite kohaselt

—

on kostjad rikkunud hageja õiguspärast ootust, eksides seeläbi Euroopa hea haldustava eeskirja artikli 10 vastu, tühistades väidetava valeandmete esitamise tõttu ootamatult otsuse tunnistada edukaks konsortsiumi pakkumus nimetatud projekti teostamiseks.

2.

Teise väite kohaselt

—

on rikutud õiguskindluse põhimõtet ja Euroopa hea haldustava eeskirja artiklit 4, süüdistades hagejat valeandmete esitamises, tuvastamata eelnevalt, et üksi esitatud dokument olnuks võltsitud.

3.

Kolmanda väite kohaselt

—

rikkusid kostjad hageja õigust olla ära kuulatud, kuna nad ei teatanud hagejale oma kavatsusest tühistada otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta — selline käitumine kujutab endast Euroopa hea haldustava eeskirja artikli 16 rikkumist.

4.

Neljanda väite kohaselt

—

ei esitanud kostjad põhjendusi selle kohta, milliseid dokumente hageja väidetavalt võltsis, rikkudes seeläbi Euroopa hea haldustava eeskirja artiklit 18.

5.

Viienda väite kohaselt

—

ei teavitanud kostjad hagejat tema kahjuks tehtud otsuse edasikaebamise võimalustest, rikkudes seeläbi Euroopa hea haldustava eeskirja artikleid 11 ja 19.

6.

Kuuenda väite kohaselt

—

kuritarvitasid kostjad diskretsiooniõigust, mis neil on neile esitatud faktiliste asjaolude üle otsustamisel, ja seeläbi ületasid nad oma volitusi, kuna hankija esitatud põhjendusi oleks saanud kasutada ainult pakkumuse kõrvaldamisel hankemenetlusest hindamiskriteeriumitega vastuolus olemise tõttu, mitte aga siis, kui pakkumus on edukaks tunnistatud.

(1)  DIADIKASIA BUSINESS CONSULTANTS S.A. (GR) — WYG INTERNATIONAL LTD (UK) — DELEEUW INTERNATIONAL LTD (TR) — CYBERPARK (TR).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/29

15. juulil 2011 esitatud hagi — Palirria Souliotis versus komisjon

(Kohtuasi T-380/11)

2011/C 282/60

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Anonymi Viotechniki kai Emporiki Etairia Kataskevis Konservon — Palirria Souliotis AE (Psacha, Kreeka) (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 6. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 447/2011 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 122, lk 63); ja

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon rikkus olulist menetlusnormi, kui ta ei konsulteerinud kohaselt nomenklatuuri komiteega. Lisaks ei vastanud komisjon hageja esitatud arvamusele.

2.

Teine väide, et komisjon ületas volitusi, mis on talle antud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) artikliga 9.

3.

Kolmas väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kui klassifitseeris täidisega viinapuulehed plekkpurgis kombineeritud nomenklatuuris CN-koodi alla, mis on välja toodud vaidlustatud määruse lisas.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/30

15. juulil 2011 esitatud hagi — Pigui versus komisjon

(Kohtuasi T-382/11)

2011/C 282/61

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Cristina Pigui (Strejnic, Rumeenia) (esindaja: M. Alexe)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—

kohustada kostjat avaldama teavet Jean Monnet’ 2008-2010 online magistriprogrammiga seotud mistahes kõrgkooliga;

—

kohustada kostjat peatama programm, kui ühtki kõrgkooli ei ole kaasatud, ning nõuda tudengitelt ja korraldajatelt kirjalikku õppelepingut, ning nõuda ühtset hindamiskorda kõikidele asjaomastele tudengitele; ja

—

kohustada komisjoni taastama hageja ab initio olukord, näidates, et 2008-2010. aasta programm ei vastanud Jean Monnet’ programmi standarditele, vähemalt hagejat puudutavas osas.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagis palub hageja ELTL artikli 265 alusel tuvastada, et kostja jättis ebaseaduslikult tegutsemata, kui ta ei avaldanud hageja taotletud avaliku uurimise tulemusi.

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et kostja rikkus otsuse nr 1720/2006/EÜ (1) artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 15, kui ta jättis uurimata ja avaldamata teabe, mida hageja taotles, ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11 ja 38, kuna kostja rikkus läbipaistvuse põhimõtet ja tarbijakaitse norme.

2.

Teine väide, et kostja rikkus direktiivi 97/7/EÜ (2) artikleid 4 ja 5 ja direktiivi 2005/29/EÜ (3) artikli 2 punkte a ja b ja artiklit 5, kui ta jättis uurimata ja hindamata Jean Monnet’ online magistriprogrammi võrreldes selle eesmärkidega vastavalt otsuse nr 1720/2006/EÜ artiklile 15.

3.

Kolmas väide, et kostja rikkus direktiivi 97/7/EÜ artiklit 5 ja direktiivi 2005/29/EÜ artikleid 6 ja 7, kui ta jättis uurimata topeltstandardeid tudengite hindamissüsteemis.

4.

Neljas väide, et kostja rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 14, ning euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artiklit 2, kuna hagejat ei koheldud võrdselt Jean Monnet’ online magistriprogrammi raames.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT 2006 L 327, lk 45).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (EÜT 1997 L 144, lk 19; ELT eriväljaanne 15/03, lk 319).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT 2005 L 149, lk 22).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/30

21. juulil 2011 esitatud hagi — Makhlouf versus nõukogu

(Kohtuasi T-383/11)

2011/C 282/62

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Eyad Makhlouf (Damas, Süüria) (esindajad: advokaadid P. Grollet ja G. Karouni)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/302/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, osas, milles see põhiõiguste rikkumise tõttu puudutab hagejat;

—

mõista vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklitele 87 ja 91 kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud kaitseõigusi ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Hageja väidab, et tema kaitseõigusi on rikutud, kuna talle kohaldati kõnesolevaid sanktsioone, ilma et teda oleks eelnevalt ära kuulatud, ilma et tal oleks olnud võimalus enda kaitsta ning ilma et ta oleks teadnud asjaoludest, mille alusel need meetmed võeti.

2.

Teise väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 296 teises lõigus ettenähtud põhjendamiskohustust. Hageja heidab nõukogule ette, et viimane tegi otsuse tema suhtes piiravate meetmete võtmise kohta, teatamata talle nende põhjusi ning jättes hageja seega ilma võimalusest esitada enda kaitseks väiteid. Hageja heidab kostjale ette, et viimane piirdus üldise ja stereotüüpse sõnastusega, toomata välja täpseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millest sõltub otsuse õiguslik põhjendus ja kaalutlused, mis viisid selle otsuse võtmisele.

3.

Kolmas väide käsitleb põhjenduse põhjendatust. Hageja heidab nõukogule ette, et viimane tugines ilmselgelt ekslikule põhjendusele ja pani kõik „ühte patta”, nii et põhjendus ei ole õiguslikult nõuetekohane.

4.

Neljanda väite kohaselt on rikutud üht tagatist, mis kuulub õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele juurde. Hageja märgib, et lisaks sellele, et ta puudus võimalus end nõukogus tõhusalt kaitsta, ei saa ta põhjusel, et vaidlustatud otsuses puuduvad viited seda põhjendavatele juhtumipõhistele ja konkreetsetele asjaoludele, tulemuslikult esitada hagi Üldkohtule.

5.

Viienda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse üldpõhimõtet.

6.

Kuues väide tuleneb omandiõiguse rikkumisest, kuna piiravad meetmed ja eelkõige rahaliste vahendite külmutamine kujutavad endast hageja õiguse oma vara vabalt käsutada ebaproportsionaalset riivet.

7.

Seitsmenda väite kohaselt on rikutud õigust eraelu puutumatusele, kuna niisugused meetmed nagu rahaliste vahendite külmutamine ja liikumisvabaduse piiramine kujutavad endast samuti hageja põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/31

22. juulil 2011 esitatud hagi — Safa Nicu Sepahan versus nõukogu

(Kohtuasi T-384/11)

2011/C 282/63

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Safa Nicu Sepahan (Isfahan, Iraan) (esindaja: advokaat A. Bahrami)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (ELT L 281, lk 1), mida on muudetud nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 503/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 136, lk 26), VIII lisa punkt 19 on tühine;

—

tuvastada, et kostja rikkus ELTL artiklit 265, kui jättis läbi vaatamata hageja 7. juuni 2011. aasta taotluse punkti 19 ülevaatamiseks;

—

kohustada kustutama hageja nimi EL sanktsioonide loetelust;

—

mõista hageja kasuks välja hüvitis, mille summa määratakse kindlaks käesolevas menetluses, kuid mitte vähem kui 2 000 000,00 eurot; ja

—

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kuna hageja nime kandmine isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on väär, eksitav, ebatäpne, mittetäielik ja seega selgelt õigusvastane.

2.

Teine väide, et nõukogu ei ole ilmselgelt esitanud põhjendusi, miks kanti hageja nimi isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/32

21. juulil 2011 esitatud hagi — BP Products North America versus nõukogu

(Kohtuasi T-385/11)

2011/C 282/64

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: BP Products North America, Inc. (Naperville, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid H.-J. Prieß ja B. Sachs ja solicitor C. Farrar)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 443/2011 (1) artikkel 2 hagejat puudutavas osas;

—

tühistada nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 444/2011 (2) artikkel 2 hagejat puudutavas osas; ja

—

mõista hageja kohtukulud vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 87 välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse käsitlevaid algmäärusi, kui nõukogu määruseid (EÜ) nr 598/2009 ja nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi kohta (3) laiendati biodiislikütuse toodetele, mida dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse käsitlevad määrused alguses ei hõlmanud, selle asemel, et viia läbi uus uurimine, ehkki segud, mis nüüd kuuluvad nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 444/2011 kohaldamisalasse, olid nõukogu määruste (EÜ) nr 598/2009 ja nr 599/2009 kohaldamisalast konkreetselt välja jäetud.

2.

Teine väide, et faktiliste asjaolude hindamisel on tehtud ilmseid hindamisvigu, eelkõige seoses asjaoluga, et madalama biodiislisisaldusega tooteid (mille suhtes ei kehti tollimaks) ei saa ümber arvestada kõrgema biodiislisisaldusega tooteks (mille suhtes kehtib tollimaks), mistõttu ei ole kõrvalehoidmine tegelikult võimalik, ning seoses väidetava kõrvalekaldumisega hageja poolt, mis tuleneb sellest, et hageja ekspordi majanduslike põhjenduste osas on ilmselgelt eksitud.

3.

Kolmas väide, et rikutud on olulisi menetlusnorme, kuna nõukogu rakendusmääruses (EL) nr 444/2011 ei esitatud nõuetekohaseid põhjendusi lõplike tollimaksude laiendamise kohta 20 või vähem protsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile.

4.

Neljas väide, et rikutud on Euroopa Liidu diskrimineerimiskeelu ja hea halduse aluspõhimõtteid, kuna hageja suhtes ei kehtestatud „koostööd tegevatele ettevõtjatele” kohaldatavat tollimaksumäära, vaatamata sellele, et hageja tegi täielikku koostööd.

(1)  Nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 443/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, lk 1).

(2)  Nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 444/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, lk 12).

(3)  Nõukogu 7. juuli 2009.aasta määrus (EÜ) nr 598/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, lk 1) ja nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ), millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, lk 26).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/32

22. juulil 2011 esitatud hagi — Nitrogénművek Vegyipari versus komisjon

(Kohtuasi T-387/11)

2011/C 282/65

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Nitrogénművek Vegyipari Zrt. (Pétfürdő, Ungari Vabariik) (esindajad: advokaadid Z. Tamás ja M. Le Berre)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta otsus riigiabi C 14/09 (ex NN 17/09) kohta, mida Ungari andis äriühingule Péti Nitrogénművek Zrt. (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7274 all);

—

jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista komisjonilt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimene väide, et

—

komisjon ei ole kohaldanud turutehingute põhimõtet.

2.

Teine väide, et

—

vaidlustatud otsuse tegemisel on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1.

3.

Kolmas väide, et

—

vaidlustatud otsuse tegemisel on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c ja ELTL artiklit 296.

4.

Neljas väide, et

—

vaidlustatud otsuse tegemisel on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 1.

5.

Viies väide, et

—

vaidlustatud otsuse tegemisel on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet.

6.

Kuues väide (teise võimalusena esimese ja teise väite puhul), et

—

vaidlustatud otsuse tegemisel on rikutud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/33

22. juulil 2011 esitatud hagi — Deutsche Post versus komisjon

(Kohtuasi T-388/11)

2011/C 282/66

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Post AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Sedemund, T. Lübbig ja M. Klasse)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 10. mai 2011. aasta otsus menetluses riigiabi C 36/2007 –Saksamaa, Deutsche Post AG-le antud riigiabi (K(2011) 3081 lõplik);

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 10. mai 2011. aasta otsuse K(2011) 3081 (lõplik) menetluses riigiabi C 36/2007 — Saksamaa, Deutsche Post AG-le antud riigiabi, milles komisjon otsustas eelnimetatud asjas laiendada ELTL artikli 108 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlust. Kontrolli laiendati enne hageja asutamist Deutsche Bundesposti poolt tööle võetud ametnike pensionite riiklikku finantseerimist, mis oli juba selles asjas menetluse avanud komisjoni 12. septembri 2007. aasta otsuse esemeks.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine — Ilmselgelt väär klassifitseerimine riigiabiks

Komisjoni ilmselge hindamisviga seisneb selles, et komisjon ei kohaldanud käesolevas asjas Combuse kohtupraktikat (16. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas T-157/01: Danske Busvognmænd vs. komisjon (EKL 2004, lk II-917)). Selle kohtupraktika kohaselt ei peeta riigiabiks meetmeid, millega vabastatakse endised riigiettevõtted pensioni maksmise kohustusest, mis on suurem kui tavapärane eraettevõtjatel lasuv kohustus. Käesoleva kohtuasja asjaoludele kohaldades tähendaks see seda, et pensioni maksmise kohustuse finantseerimine ei oleks riigiabi.

2.

Teine väide: määruse nr 659/1999 (1) artikli 1 punkti b ja ELTL artiklite 107 ja 108 rikkumine — ilmselge hindamisviga klassifitseerimisel „uueks” abiks

Komisjoni ilmselge hindamisviga seisneb selles, et komisjon ei ole aru saanud, et riigi vastutus pensioni maksmise eest saab juhul, kui tegemist on üldse riigiabiga, kujutada endast üksnes olemasolevat abi. Liitvabariigi jätkuv vastutus pensioni maksmise eest tuleneb Saksamaa põhiseadusest, olles olnud olemas juba aluslepingute jõustumise ajal ega muutunud hiljem enam oluliselt. Pealegi on komisjon seotud oma ütlustega kohtuasjas T-266/02: Deutsche Post vs. komisjon, mille kohaselt eitas komisjon pensionide maksmise korra eelist riigiabiõiguse tähenduses juba oma 19. juuni 2002. aasta otsuses, mis võrdub riigiabi olemasolule antud negatiivse hinnanguga.

3.

Kolmas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine — Ilmselgelt väär meetod väidetava riigiabi arvutamisel

Sellega seoses väidab hageja, et komisjon ei koostanud enda sõnul vajalikku arvestust mis kajastaks ühelt poolt hageja poolt ametnikele tegelikult makstud sotsiaalhüvitisi, milles on maha arvatud väidetavad „lisamaksed” tavapäratute sotsiaalkindlustuskulude eest reguleeritud toodetele kinnitatud tasudes ning teiselt poolt tavalistel turutingimustel eraettevõtjate poolt tasumisele kuuluvaid sotsiaalmakseid. Komisjoni arvestusmeetod jätab seega lubamatult täiesti kõrvale hageja poolt ametnikele tegelikult makstud sotsiaalhüvitiste suuruse, mistõttu komisjoni poolt arvutatud väidetava riigiabi suuruse seisukohast on ebaoluline, kas ja kui suuri sotsiaalhüvitisi hageja maksis. Lisaks väidab hageja, et tasudes väidetavalt sisalduvaid „lisamakseid” ei ole võimalik tõendada ning et tavapäratuid sotsiaalkulusid ei olnud mingil juhul võimalik tulemustega katta.

4.

Neljas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine — Reguleeritud valdkonna abil reguleerimata valdkonna väidetava „ristsubventseerimise” ilmselgelt väär klassifitseerimine riigiabiks

Hageja väidab sellega seoses eelkõige, et komisjon ei koostanud vajalikku liigkompensatsiooni arvestust ega kontrollinud, kas riiklikud kompensatsioonid tõepoolest ületasid kompenseeritavaid kulusid.

5.

Viies väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine — Ilmselge viga tavapäraste sotsiaalkindlustuskulude taseme määramisel

Hageja väidab sellega seoses eelkõige, et eraettevõtjatest tööandjate tavapäraste sotsiaalkindlustuskulude arvutamisel kaasas komisjon ka töötajate panuse, kuigi see tuleb lugeda töötajate varast, mitte aga tööandja poolt makstavate sotsiaalmaksete hulka, ning et taseme määramisel lähtus komisjon ametnike palga (kõrgest) tasemest, selle asemel et aluseks võtta eraettevõtjate tavapärane palgatase. Mõlema vea vajalik parandus toob väidetava riigiabi täielikult välja.

6.

Kuues väide: ELTL artikli 296 lõike 2 rikkumine — Puuduv põhjendus

Vaidlustatud otsus ei ole hageja arvates ka piisavalt põhjendatud.

(1)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/34

18. juulil 2011 esitatud hagi — Guccio Gucci versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Chang Qing Qing (GUDDY)

(Kohtuasi T-389/11)

2011/C 282/67

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Guccio Gucci SpA (Firenze, Itaalia) (esindaja: advokaat F. Jacobacci)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Chang Qing Qing (Firenze, Itaalia)

Nõuded

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 14. aprilli 2011. aasta otsus asjas R 143/2010-1 niivõrd, kuivõrd sellega lükati tagasi vastulause klassidesse 9 ja 14 kuuluvate ülejäänud kaupade osas; ja

—

mõista kohtukulud välja hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Chang Qing Qing

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „GUDDY” mitmesugustele kaupadele klassides 9, 14, 18 ja 25 — ühenduse kaubamärgitaotlus nr 6799531

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Guccio Gucci SpA

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnamärk „GUCCI” kaupadele klassides 9, 14, 18 ja 25 — ühenduse kaubamärgiregistreering nr 121988

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tagasi

Apellatsioonikoja otsus: tühistada vastulausete osakonna otsus osaliselt ja jätta kaebus osaliselt rahuldamata

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine kuna apellatsioonikoda 1) ei kontrollinud nõuetekohaselt esitatud dokumente selleks, et teha õige järeldus kaubamärgi „GUCCI” suure eristusvõime osas ning kaubamärkide foneetilise võrdluse osas, ja seega 2) tõlgendas ning kohaldas valesti määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/35

26. juulil 2011 esitatud hagi — Masottina versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bodegas Cooperativas de Alicante (CA’ MARINA)

(Kohtuasi T-393/11)

2011/C 282/68

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Masottina SpA (Conegliano(TV), Itaalia) (esindaja: N. Schaeffer)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Bodegas Cooperativas de Alicante, kes tegutseb ärinime all Coop. V. BOCOPA (Alicante, Hispaania)

Nõuded

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 4. mai 2011. aasta (asi R 518/2010-1) otsus ja vastulausete osakonna 2. veebruari 2010. aasta otsus;

—

jätta rahuldamata Bodegas Cooperativas de Alicante, Coop. V. BOCOPA hagi, mis on esitatud kaubamärgi „CA’ MARINA” registreerimise peale, ja rahuldada ühenduse kaubamärgi nr 6375216 registreerimistaotlus, milles viidatakse Masottina SpA-le;

—

mõista kohtukulud ja nendega seonduvad kulud välja Sentence Bodegas Cooperativas de Alicante, Coop. V. BOCOPA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „CA’ MARINA” kaupadele klassis 33 — ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus nr 6375216.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse sõnamärgi „MARINA ALTA” registreering nr 1796374 kaupadele klassis 33.

Vastulausete osakonna otsus: lükata kaubamärgi registreerimistaotlus tagasi kõikide kaupade osas.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda eksis, kui ta kohaldas nimetatud artiklit: 1) kuna kaubamärk „MARINA ALTA” ei ole eristusvõimeline ega eristatav; 2) kuna asjaomaste tähiste puhul ei esine segiajamise tõenäosust; 3) kuna asjaomaste kaubamärkide puhul ei ole tegemist samade kaupadega, turustuskanalitega ega asjaomase avalikkusega.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/35

26. juulil 2011 esitatud hagi — Elti versus Euroopa Liidu delegatsioon Montenegroga suhtlemiseks

(Kohtuasi T-395/11)

2011/C 282/69

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Elti d.o.o. (Gornja Radgona, Sloveenia Vabariik) (esindaja: advokaat N. Zidar Klemenčič)

Kostja: Euroopa Liit, mida esindab Euroopa Liidu delegatsioon Montenegroga suhtlemiseks

Nõuded

—

tuvastada, et kostja on rikkunud direktiivi 2004/18/EÜ (1) artiklit 2 ja artikli 30 lõiget 3;

—

tühistada läbirääkimistega menetlus, mis viidi läbi hankemenetluse „Montenegro avalik-õigusliku ringhäälingu digiteerimise toetamine — seadmete tarne, Montenegro” (avaldamise viide: EuropeAid/129435/C/SUP/ME-NP) (ELT 2010/S 178-270613), kuna hagejat ei koheldud teistega võrdselt, mistõttu ta ei saanud enda pakkumust parandada/selgitada;

—

tühistada nimetatud hankemenetluses tehtud hankeotsus;

—

kui leping on juba sõlmitud, tuvastada, et see on tühine;

—

kui leping on Euroopa Kohtu otsuse kuulutamise ajaks juba täide viidud või kui otsust ei ole enam võimalik tühistada, tuvastada, et kostja on rikkunud direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 2 ja artikli 30 lõiget 3 ning kohustada teda maksma hagejale kahjuhüvitist summas 172 541,56 eurot, hüvitamaks hagejale selles menetluses tekkinud kahju, ja

—

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt, sealhulgas menetlusse sekkuvate poolte kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite.

1.

Direktiivi 2004/18/EÜ artikli 2 ja artikli 30 lõike 3 rikkumine, kuna kostja:

—

ei taganud kõikidele hankemenetluses osalejatele pakkumuse esitamiseks vajalikku informatsiooni ühesugusel viisil ja võrdses mahus;

—

andis hankemenetluses välja valitud pakkuja kasutusse diskrimineerival viisil teavet, millega viimasel oli eelis enda pakkumuse parandamisel, ja

—

korraldas läbirääkimistega menetluse läbiviimise viisil, mis võimaldas tal mõjutada selle tulemust selliselt, et diskrimineerimiskeelu ja läbipaistvuse põhimõtteid rikkudes küsiti täiendavaid andmeid ja selgitusi vaid osadelt osalejatelt.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/36

26. juulil 2011 esitatud hagi — Symfiliosi versus Põhiõiguste Amet

(Kohtuasi T-397/11)

2011/C 282/70

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Symfiliosi (Nicosia, Küprose Vabariik) (esindaja: advokaat L. Christodoulou)

Kostja: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 23. mai 2011. aasta otsus sõlmida hankemenetluses F/SE/10/03 — 12. riigirühma (Küpros) esimene raamleping First Elements'iga ja teine raamleping Symfiliosiga;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja tugineb hagis peamiselt ühele väitele, leides, et Amet jättis enda otsuse põhjendamata. Lisaks hinnati pakkujate pakkumusi meelevaldselt, ebaproportsionaalselt ning ebaseaduslikult.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/36

29. juulil 2011 esitatud hagi — Banco Santander ja Santusa versus komisjon

(Kohtuasi T-399/11)

2011/C 282/71

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Banco Santander, SA (Santander, Hispaania), Santusa Holding, SL (Boadilla del Monte, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, R. Calvo Salinero, M. Muñoz de Juan.)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

võtta vastu ja rahuldada hagis esitatud tühistamisväited ja seejärel tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1, mis tunnistab Texto Refundido de la Ley del Impuesto sobre Sociedadesi („TRLIS”) (ettevõtte tulumaksu seaduse konsolideeritud versioon) artikli 12 lõike 5 riigiabiks;

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles see sätestab, et TRLISe artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid, kui seda kohaldatakse enamusosaluse omandamise suhtes;

—

kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, milles see muudab tagastamisnõude kohaldatavaks tehingute suhtes, mis tehti enne käesoleva hagi esemeks oleva lõpliku otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 135, lk 1);

—

neljanda võimalusena tühistada artikli 1 lõige 1 ja viimase võimalusena artikkel 4 osas, milles need puudutavad tehinguid Mehhikos, Ühendriikides ja Brasiilias;

—

mõista käesoleva menetlusega seotud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta otsuse peale K(2010) 9566 firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel.

Hagejad esitavad oma nõude toetuseks kolm väidet.

1.

Esimene väide, et valikulisuse mõiste analüüsil ja kõnealuste meetmete klassifitseerimisel riigiabiks rikuti õigusnormi.

—

Hagejad väidavad, et komisjon ei ole tõendanud, et asjaomane maksumeede soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist” nagu nõua ELTL artikli 107 lõige 1. Komisjon pelgalt eeldab, et meede on valikuline, kuna seda kohaldatakse ainult osaluse omandamise suhtes välismaistes ettevõtjates (antud juhul mitte EL liikmesriikides), mitte aga kodumaistes. Hagejad leiavad, et selline põhjendus on ekslik ja ringlev: asjaolu, et uuritava meetme kohaldamine — nagu iga muugi maksunormi puhul — põhineb teatud objektiivsete nõuete täitmisel, ei muuda seda de iure ega de facto valikuliseks meetmeks. Hispaania on tõendanud, et TRLISe artikli 12 lõige 5 on üldine meede, mis on de iure ja de facto avatud kõikidele ettevõtjatele, kes maksavad Hispaania ettevõtte tulumaksu, sõltumata nende suurusest, laadist, sektorist või päritolust.

—

Teiseks, kujutamata endast valikulist eelist, on TRLISe artikli 12 lõike 5 järgse prima facie erineva kohtlemise eesmärk panna kõik osaluse omandamise tehingud võrdsele maksualusele, olgu need siseriiklikud või välismaised. Kolmandates riikides on ühinemistele seatud tõsised takistused, mis tegelikkuses neid välistavad; seevastu Hispaanias on ühinemised võimalikud ja firmaväärtuse amortiseerimine on nendega seoses lubatud. Seega TRLISe artikli 12 lõige 5 üksnes laiendab sellise amortiseerimise osaluse omandamisele kolmandates riikides asuvates ettevõtjates ehk tegemist on tehinguga, mis on lähim — ja teostatavaim — funktsionaalne vaste riigisisesele ühinemisele ning järelikult kuulub see Hispaania süsteemi ülesehituse ja loogika juurde.

—

Komisjon eksib, kui leiab, et kolmandate riikide ettevõtjatega sõlmitavatele ühinemistehingutele ei ole seatud mingeid piiranguid, ja seega ta eksib, kui kehtestab valikulisuse tuvastamiseks vastavussüsteemi, lükates samal ajal tagasi argumendid maksuneutraalsuse kohta. Eelkõige eksib komisjon oma analüüsis seoses Ühendriikides, Brasiilias ja Mehhikos sooritatud tehingutega.

—

Teise võimalusena tuleks vaidlustatud otsus tühistada vähemalt neil juhtudel, kus kolmandate riikide ettevõtjates omandatakse enamusosalus riigisisese ühinemisega võrreldavatel tingimustel ja mida seega õigustab Hispaania süsteemi ülesehitus ja loogika.

2.

Teine väide, et meetmest kasu saaja tuvastamisel rikuti õigusnormi.

—

Kuigi komisjon leiab, et TRLISe artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid, oleks ta pidanud läbi viima ulatusliku majandusanalüüsi, tegemaks kindlaks, kes võimalikust abist kasu said. Hagejad väidavad, et abisaajad (osaluse ostuhinna liiga kõrge taseme vormis) olid need, kes osaluse müüsid, mitte Hispaania ettevõtjad, kes seda meedet rakendasid, nagu väidab komisjon.

3.

Kolmas väide, et tagastamisnõude ajalise ulatuse määratlemisel rikuti õiguspärase ootuse üldpõhimõtet.

—

Teise võimalusena ja juhul, kui TRLISe artikli 12 lõige 5 tunnistatakse abiks, rikub komisjon Euroopa Liidu kohtute praktikat, piirates õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte ajalist kohaldamist ametliku uurimismenetluse alustamise kuupäevaga (21. detsember 2007) ja seega soovides pöörata tagasi sellele kuupäevale järgnenud tehingud (välja arvatud tehingud, mis puudutasid enamusosaluste omandamist Indias ja Hiinas, mille puhul laiendati õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet kuni 21. maini 2011, mil avaldati lõplik otsus, võttes aluseks asjaolu, et neil juhtudel on rahvusvahelistele ühinemistele seatud selged õiguslikud piirangud).

—

Hagejad väidavad, et kuna vastavalt komisjoni praktikale ja kohtupraktikale ei tähenda ametliku uurimismenetluse alustamine meetme laadi suhtes ennatliku otsuse langetamist, ei saa selle menetluse alustamise kuupäeva pidada hetkeks, mil õiguspärase ootuse kaitse lõpeb, vaid pigem peaks see lõppema igal juhul samal kuupäeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse lõplik otsus.

—

Peale selle, tegelikud piirid, mida vaidlustatud otsus õiguspärase ootuse kaitsele seab alustamise otsuse ja lõpliku otsuse vahel, ei ole õigustatud, kuna kaitse piirdub tehingutega, mis sisaldavad enamusosaluse omandamist Indias ja Hiinas. Sellist õiguspärase ootuse kaitset tuleks vastavalt kohtupraktikale laiendada kõikidele tehingutele mistahes kolmandas riigis.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/37

29. juulil 2011 esitatud hagi — Altadis versus komisjon

(Kohtuasi T-400/11)

2011/C 282/72

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Altadis, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, R. Calvo Salinero ja M. Muñoz de Juan)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

võtta vastu ja rahuldada tõendite taotlus;

—

võtta vastu ja rahuldada hagis esitatud tühistamisväited;

—

tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles see sätestab, et Texto Refundido de la Ley del Impuesto sobre Sociedadesi („TRLIS”) (ettevõtte tulumaksu seaduse konsolideeritud versioon) artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid, kui seda kohaldatakse kontrollosaluse omandamise suhtes;

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, milles see muudab tagastamisnõude kohaldatavaks tehingute suhtes, mis tehti enne käesoleva hagi esemeks oleva lõpliku otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

—

kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 ja viimase võimalusena artikkel 4 osas, milles need puudutavad tehinguid Marokos, ja

—

mõista käesoleva menetlusega seotud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta otsuse peale K(2010) 9566 firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel.

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas C-399/11: Banco de Santander ja Santusa Holding vs. komisjon.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/38

Livio Missir Mamachi di Lusignano 27. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 12. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-50/09: Livio Missir Mamachi di Lusignano versus komisjon

(Kohtuasi T-401/11 P)

2011/C 282/73

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Livio Missir Mamachi di Lusignano (Kerkhove-Avelgem, Belgia) (esindajad: advokaadid F. Di Gianni, R. Antonini, G. Coppo ja A. Scalini)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 12. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas F-50/09: Livio Missir Mamachi di Lusignano vs. Euroopa Komisjon, millega jäeti rahuldamata Livio Missir Mamachi di Lusignano poolt EÜ artikli 236 ja ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud hagi, millega ta palus tühistada ametisse nimetava asutuse 3. veebruari 2009. aasta otsus ja mõista komisjonilt välja hüvitis mittevaralise ja varalise kahju eest, mis talle oli tekkinud Alessandro Missir Mamachi di Lusignano ja tema abikaasa mõrva tõttu;

—

mõista komisjonilt apellandile ja Alessandro Missir Mamachi di Lusignano õigusjärglastele, keda ta esindab, välja rahaline hüvitis nende kantud mittevaralise ja varalise kahju eest ning selle mittevaralise kahju eest, mida ohver enne oma surma kandis;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

1.

Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohus otsustas ekslikult, et apellandi, Alessandro Missiri ja tema pärijate kantud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole vastuvõetav

Kõnealuse väite põhjenduseks toob apellant esiteks välja selle, et Avaliku Teenistuse Kohus kohaldas ebaloogiliselt, ebaõigelt ja diskrimineerivalt nn vastavuse reeglit, mille kohaselt peavad kattuma üksnes personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuse ja personalieeskirjade artikli 91 alusel esitatud hagi alus ja ese, mitte juba artikli 90 lõike 1 kohane taotlus ja artikli 90 lõike 2 kohane kaebus. Teiseks väidab apellant, et see, kuidas Avaliku Teenistuse Kohus vastavuse reeglit tõlgendab, piirab tõhusa kohtuliku kaitse põhiõigust, mis on sätestatud inter alia Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47.

2.

Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus otsustas ebaõigelt, et komisjon vastutab tekitatud kahju eest üksnes 40 % ulatuses

Selle väite põhjenduseks toob apellant esile, et Avaliku Teenistuse Kohus hindas ebaõigelt seost komisjoni õigusvastase käitumise ja tema tegevusetuse võimalike tagajärgede vahel, sest asjaomasele ametnikule tekitatud kahju oli selle institutsiooni hooletu käitumise otsene ja etteaimatav tagajärg. Peale selle väidab apellant, et kuigi kahju tekitasid mitu samaväärset põhjust, on komisjon mõrvariga solidaarselt vastutav kahju hüvitamise eest. Seetõttu tuleb apellandi poolt komisjoni vastu esitatud kahju hüvitamise nõue rahuldada 100 % ulatuses.

3.

Kolmas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus otsustas ebaõigelt, et komisjon on Alessandro Missiri pärijatele makstud personalieeskirjade järgsete toetustega täielikult hüvitanud kahju, mille eest ta vastutab

Selle väite toetuseks toob apellant esile, et ühenduse väljakujunenud kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid silmas pidades ei saa kahju hüvitada muude personalieeskirjade järgsete maksetega kui nendega, mis on sätestatud artiklis 73, kuna tegemist on maksetega, mille alus, eeldused ja eesmärk on erinevad üldisest kahju hüvitamisest. Seetõttu, kuna komisjon ei ole täielikult hüvitanud kahju, mille eest ta vastutab, tuleb temalt apellandi kasuks välja mõista piisav hüvitis, et tagada mõrvatud ametniku ja tema õigusjärglaste kantud kahju täielik hüvitamine.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/39

29. juulil 2011 esitatud hagi — Preparados Alimenticios del Sur versus komisjon

(Kohtuasi T-402/11)

2011/C 282/74

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Preparados Alimenticios del Sur, SL (Murcia, Hispaania) (esindaja: advokaat I. Acero Campos)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada otsus, millega saadeti Hispaania tollile tagasi toimik maksu vähendamise taotluse kohta;

—

kohustada komisjoni tegema otsus seoses Prealisur S.L.-i maksu vähendamise taotlusega, mis otseselt mõjutab Zukan S.L.-i esitatud taotlust;

—

et komisjon saaks taotlusega seoses otsust teha, kohustada teda võtma vajalikke meetmeid ja astuma vajalikke samme, isegi kui see tähendab meetmete võtmist Hispaania tolli vastu, eesmärgiga saada juhtumi lahendamiseks kogu vajalik teave, sealhulgas dokumendid, mida komisjon väidab olevat Hispaania tollilt nõudnud, kuid mida viimane ei ole veel esitanud;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud Euroopa Komisjoni 29. juuni 2011. aasta otsuse peale, millega saadeti Hispaania tollile tagasi toimik hageja maksu vähendamise taotluse kohta, et toll saaks taotluse üle ise otsustada (Toimik nr 003-004-005-006-2009 RRPP-J Y REC 04/10), kuna komisjonil ei olnud piisavalt teavet, et asja ise lahendada. Hispaania toll oli eelnevalt toimiku komisjonile saatnud, tuginedes nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), artikli 220 lõike 2 punktile b.

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), teatavaid artikleid.

—

Hageja väidab eelkõige, et rikutud on artikleid 872 ja 873, kuna teda ei teavitatud kavatsusest teha ebasoodne otsus — mis võimaldanuks tal esitada selle kohta oma seiskoha — ja hagejat ei teavitatud Euroopa Komisjoni teabenõudest Hispaania tollile ning sellele järgnenud ajapikendusest, mis anti maksu vähendamise taotluse lahendamiseks.

2.

Teine väide, et rikutud on tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b, kuna see artikkel — vastupidi komisjoni arusaamale — ei näe ette, et tolli eksimus peab olema aktiivne, sest toimik saadetakse tagasi teabe puudumise tõttu, mille eest on vastutav eksimuse teinud pool ehk Hispaania toll ise.

3.

Kolmas väide, et rikutud on komisjoni kodukorda ja eelkõige Euroopa Komisjoni töötajate üldsusega ametialase suhtlemise hea haldustava eeskirjas sisalduvat lisa.

—

Hageja väidab selles osas, et vaidlustatud otsus rikkus hea halduse üldpõhimõtet, hea tööalase käitumise suuniseid ja huvitatud isikute õigust olla teavitatud. Hageja väidab, et komisjon ei ole esitanud ühtegi palutud dokumenti ja ta ei ole selles osas võtnud seisukohta ka käesoleva hagi esemeks olevas otsuses.

4.

Neljas väide, et rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

—

Hageja väidab konkreetselt, et rikutud on selle harta artikleid 41, 42, 47, 48 ja 51.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/40

29. juulil 2011 esitatud hagi — Axa Mediterranean versus komisjon

(Kohtuasi T-405/11)

2011/C 282/75

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Axa Mediterranean Holding, SA (Palma de Mallorca, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, R. Calvo Salinero ja M. Muñoz de Juan)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

võtta vastu ja rahuldada tõendite taotlus;

—

võtta vastu ja rahuldada hagis esitatud tühistamisväited;

—

tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles see sätestab, et Texto Refundido de la Ley del Impuesto sobre Sociedadesi („TRLIS”) (ettevõtte tulumaksu seaduse konsolideeritud versioon) artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid;

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles see sätestab, et TRLISe artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid, kui seda kohaldatakse kontrollosaluse omandamise suhtes;

—

kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, milles see muudab tagastamisnõude kohaldatavaks tehingute suhtes, mis tehti enne käesoleva hagi esemeks oleva lõpliku otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

—

neljanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 ja viimase võimalusena artikkel 4 osas, milles need puudutavad tehinguid Mehhikos ja Türgis, ning

—

mõista käesoleva menetlusega seotud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta otsuse peale K(2010) 9566 firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel.

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas C-399/11: Banco de Santander ja Santusa Holding vs. komisjon.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/40

29. juulil 2011 esitatud hagi — Prosegur Compañía de Seguridad versus komisjon

(Kohtuasi T-406/11)

2011/C 282/76

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Prosegur Compañía de Seguridad, S.A. (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro ja M. Muñoz de Juan)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

võtta vastu ja rahuldada tõendite taotlus;

—

võtta vastu ja rahuldada hagis esitatud tühistamisväited;

—

tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles see sätestab, et Texto Refundido de la Ley del Impuesto sobre Sociedadesi („TRLIS”) (ettevõtte tulumaksu seaduse konsolideeritud versioon) artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid;

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles see sätestab, et TRLISe artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid, kui seda kohaldatakse kontrollosaluse omandamise suhtes;

—

kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, milles see muudab tagastamisnõude kohaldatavaks tehingute suhtes, mis tehti enne käesoleva hagi esemeks oleva lõpliku otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

—

neljanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 ja viimase võimalusena artikkel 4 osas, milles need puudutavad tehinguid Argentinas, Peruus ja Colombias, ning

—

mõista käesoleva menetlusega seotud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta otsuse peale K(2010) 9566 firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel.

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas C-399/11: Banco de Santander ja Santusa Holding vs. komisjon.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/41

26. juulil 2011 esitatud hagi — SRF versus nõukogu

(Kohtuasi T-407/11)

2011/C 282/77

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: SRF Ltd (New Delhi, India) (esindajad: advokaadid F. Graafsma ja J. Cornelis)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 13. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 469/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1292/2007, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 129, lk 1; edaspidi „vaidlustatud määrus); ja

—

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja ühe väite, mille kohaselt rikub vaidlustatud määrus nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) artikli 9 lõiget 6, kuna:

1.

esiteks sätestab see artikkel, et nende eksportijate või tootjate imporditavate toodete suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kes on endast teada andnud, ent keda uurimine ei hõlmanud, ei ületa valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali, kusjuures tähelepanuta jäetakse null- ja miinimummarginaalid. Kehtestades SRF-ile 15,5% dumpinguvastase tollimaksu, rikub vaidlustatud määrus seda reeglit, kuna valimisse kaasatud isikute kaalutud keskmine dumpingumarginaal, kelle dumpingumarginaalid ei ole null- või miinimummarginaalid, on alla 15,5%; ja

2.

teiseks, nõudes eksportivalt tootjalt määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise taotlemist, et kohaldada sama määruse artikli 9 lõiget 6 olukorras, kus kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrasid on pärast samaaegselt kehtivate tasakaalustavate meetmete aegumist kohandatud, lisab vaidlustatud määrus määruse nr 1225/2009 artikli 9 lõikele 6 tingimuse, mida selles sättes ei ole, mis kujutab endast nõukogu poolt lubamatut tõlgendamist.

(1)  ELT L 343, lk 51 (konsolideeritud tekst).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/41

28. juulil 2011 esitatud hagi — Maharishi Foundation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (TRANSCENDENTAL MEDITATION)

(Kohtuasi T-412/11)

2011/C 282/78

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Maharishi Foundation Ltd (St. Helier, Jersey) (esindaja: advokaat A. Meijboom)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 24. märtsi 2011. aasta otsus asjas R 1293/2010-2;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „TRANSCENDENTAL MEDITATION” kaupadele ja teenustele klassides 16, 41, 44 45 — ühenduse kaubamärgitaotlus nr 8246647

Kontrollija otsus: lükata ühenduse kaubamärgitaotlus tagasi teatavate kaupade ja teenuste osas

Apellatsioonikoja otsus: rahuldada kaebus ja saata asi kontrollijale uuesti läbivaatamiseks

Väited: Hageja esitab neli õigusväidet: 1) nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 75 ja artikli 7 lõike 1 punkti a rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei tuginenud oma otsuses otseselt määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktile a, kuid leidis siiski, et kaubamärgi „TRANSCENDENTAL MEDITATION” puhul on tegemist üldnimetusega; 2) nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda tuvastas vääralt, et kaubamärgil puudub eristusvõime; 3) nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine, kuna apellatsioonikoda tuvastas vääralt, et kaubamärk koosneb ainult sellistest tähistest, mis tähistavad kaubanduses nende kaupade või teenuste omadusi, mille jaoks hageja soovis kaubamärgi registreerida ja 4) nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 3 rikkumine, kuna apellatsioonikoda tuvastas vääralt, et kaubamärk ei olnud muutunud kasutamise käigus neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotleti.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/42

3. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 28. juuni 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-49/10, De Nicola versus EIP

(Kohtuasi T-418/11 P)

2011/C 282/79

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Carlo De Nicola (Strassen, Luksemburg) (esindaja: advokaat L. Isola)

Teine menetluspool: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—

muuta Avaliku Teenistuse Kohtu 28. juuni 2011. aasta otsust kohtuasjas F-49/10, mis puudutab:

—

11. mai 2010. aasta otsuse, mis tehti teatavaks emaili teel, tühistamist osas, milles EIP ei andnud nõusolekut haldusmenetluseks ja nurjas katse lahendada vaidlus kompromissiga, jättes 3 000 eurole vastavate ravikulude hüvitamise taotluse vaikimisi rahuldamata;

—

mõista EIP-lt apellandi kasuks välja 3 000 eurot koos intressidega, arvestades inflatsiooniga, ja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant järgmised väited.

A.

Asjaolud.

1.

Apellant väidab, et ühte nõuet on moonutatud ja teise suhtes on jäetud seisukoht võtmata.

2.

Veel väidab ta, et eelistati institutsiooni, kes taas piirdus teatavate asjaolude kinnitamisega, mille Avaliku Teenistuse Kohus luges tõendatuks.

B.

Tühistamisnõue.

3.

Apellant palus tühistada 11. mail 2010 emaili teel teatavaks tehtud otsuse osas, milles EIP keeldus nimetamast kolmandat arsti, keeldus algatamast lepitusmenetlust personalieeskirja artikli 41 alusel ja keeldus talle hüvitamast 3 000 eurole vastavaid kulusid, mis seondusid talle Itaalias välja kirjutatud ja tehtud laserraviga.

4.

Kolmanda arsti nimetamisest keeldumise vaidlustamise osas tunnistas Avaliku Teenistuse Kohus hagi vastuvõetamatuks, leides, et apellant oleks pidanud vaidlustama olematu 24. märtsi 2008. aasta otsuse, kuid ei selgitanud, milline seos oli vaidlustatud otsuse ja selle otsuse vahel, millest kahju oli tingitud, ning milliste õigusnormide alusel oli EIP esindaja arvamusest saanud EIP keelduv otsus.

5.

Apellant kinnitab, et mis puutub menetluse sisedokumenti, siis arvamus ei tekita õigusi ega kohustusi ning seda ei saa kunagi eraldiseisvalt vaidlustada.

Avaliku Teenistuse Kohus jättis aga tähelepanuta kogu kohtupraktika ja pidas vajalikuks luua kolmekuulise tähtaja menetluse mis tahes sisedokumendi vaidlustamiseks, sedastades, et kohtusse pöördumise tähtaeg hakkab kulgema sellest kuupäevast, mil töötaja esitab taotluse, sõltumata otsuse vastuvõtmisest ning ilma, et ta teaks selle otsuse põhjendust.

6.

Apellant vaidlustab kõik institutsioonidele ette nähtud eeskirjad, mida Avaliku Teenistuse Kohtu sõnul kohaldatakse EIP suhtes, mis on loodud nagu eraõiguslik pank ja mille töötajatel on eraõiguslik tööleping. Seetõttu pole ei ole personali puudutavad aktid haldusaktid, need ei kujuta endast avaliku võimu teostamist, ei ole avaliku võimu õigusaktid ning neil ei ole seaduslikkuse presumptsiooni. Järelikult ei ole mingisugust analoogiat avalike teenistujatega ning neid korraldusmeetmeid, mis on võetud, nagu neid võidakse võtta mis tahes eraõiguslikus pangas, ei ole vaja pidada järjepidevateks.

7.

Apellant heidab veel ette põhjenduse ebaloogilisust osas, milles välistati temapoolne vabandatav eksimuse ning leiti, et ta pidi olema teadlik tema kaitsjale teatavaks tehtud aktist.

8.

Lõpuks väidab apellant, et tühine õigusakt on igas õiguskorras igal ajal vaidlustatav ning mitte ainult selle lühikese tähtaja lõppemisel, mis on ette nähtud tühistatavate aktide jaoks.

9.

Mis puutub personalieeskirja artiklis 41 sätestatud lepitusmenetlusse, siis apellant kinnitab, et tegemist ei ole menetlustingimusega ning seega soovib Avaliku Teenistuse Kohus õigusvastaselt samastada selle halduskaebusega, mille peavad esitama liidu avalikud teenistujad ning mis on kohustuslik ja paneb piiri sellele järgneva kaebuse esitamisel kohtusse.

10.

Lepitusmenetluse algamisest keeldumise vaidlustamise puhul peab apellant Avaliku Teenistuse Kohtu otsust õigusvastaseks, kuna pangal ei ole kunagi õigust sellest keelduda.

Sellest järeldub ühelt poolt, et niisugust keeldumist ei saa õigustada ükski põhjendus, ning teiselt poolt, et töötaja kaebuse rahuldamisel peab panga vastutust käsitada suurenenuna ja temalt tuleb kindlasti kohtukulud välja mõista.

11.

Laserteraapia kulude hüvitamisest vaikimisi keeldumise kohta väidab C. De Nicola, et põhjenduse puudumine on kindel märk võimu kuritarvitamisest, kuna hüvitamisest saab õiguspäraselt keelduda vaid kolmel juhul, samas tähendab formaalse akti puudumine absoluutset tühisust, mida võib sellisena vaidlustada igal ajal.

12.

Lõpuks peab kohtuotsus kindlasti tunnistada õigusvastaseks osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus jättis seisukoha võtmata, leides, et tal puudub vajalik teave.

C.

Kohtukulude hüvitamise nõue.

13.

Avaliku Teenistuse Kohus tunnistas selle nõude vastuvõetamatuks poolelioleva kohtuasja vastuväite tõttu, kuigi kodukorras ei ole poolelioleva kohtuasja vastuväidet ette nähtud. Lisaks ei selgitanud ta, kuidas saab olla nõuete samasus esimeses astmes poolelioleva kohtuasja ja apellatsioonimenetluses poolelioleva kohtuasja vahel, ega seda, kuidas ja kes esitas tõendusmaterjali, millel see otsus põhineb.

14.

Lõpuks leiab apellant, et kui apellatsioonkaebus rahuldatakse ja vaidlustatud kohtuotsus muudetakse, tuleb teha uus otsus kohtukulude osas, sealhulgas esimese astme kohtukulud.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/43

29. juulil 2011 esitatud hagi — Ellinika Touristika Akinita versus komisjon

(Kohtuasi T-419/11)

2011/C 282/80

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Ellinika Touristika Akinita A.E. (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat N. Fragkakis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada hagi täies ulatuses vastuvõetavaks:

—

tühistada Kreeka Vabariigile adresseeritud vaidlustatud komisjoni otsus;

—

määrata, et need summad, mis otseselt või kaudselt on hagejalt vaidlusaluse otsuse alusel juba „sisse nõutud”, makstaks tagasi koos intressiga;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 24. mai 2011. aasta otsuse K(2001) 3504 lõplik riigiabi kohta teatavatele Kreeka kasiinodele, nr C 16/2010 (ex NN 22/2010, ex CP 318/2009), mille Kreeka Vabariik täitis.

Hageja esitab järgmised tühistamisväited.

Esimene väide, et ELTL artikli 107 lõiget 1 on valesti tõlgendatud ning ebapiisava põhjenduse tõttu on rikutud ELTL artiklit 296. Vaidlusalune meede: (i) ei anna riigi vahendite ülekandmise tõttu Parnitha ja Corfu kasiinodele majanduslikku eelist, (ii) ei ole valikuline ning (iii) ei saa mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta ega saagi moonutada konkurentsi.

Teine väide, et nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artikli 14 lõike 1 punkti a ja EÜ asutamislepingu artiklit 93 on valesti tõlgendatud ja kohaldatud. Täpsemalt: (i) ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmist saab nõuda ainult tegelikelt abisaajatelt ja (ii) vaidlusalusest meetmest tegelikult kasusaajate (kasiinode kliendid), kes ei pidanud sissepääsutasu maksma, ja nende isikute vahel, kellele tagasimaksmise nõue esitati (Corfu, Parnitha ja Thessaloniki kasiinod), ei ole isikusamasust.

Kolmas väide, et nimetatud määruse artikli 14 lõike 1 punkti b on valesti tõlgendatud ja kohaldatud. Vaidlusaluse abi tagasinõudmine on vastuolus: (i) õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega ja (ii) proportsionaalsuse põhimõttega.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/44

6. augustil 2011 esitatud hagi — Qualitest FZE versus nõukogu

(Kohtuasi T-421/11)

2011/C 282/81

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Qualitest FZE (Dubai, Araabia Ühendemiraadid) (esindajad: advokaat M. Catrain González, Barrister E. Wright ja Barrister H. Zhu)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 136, lk 26) ja nõukogu 23. mai 2011. aasta otsus 2011/299/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 136, lk 65), hagejat puudutavas osas; ja

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et kostja on rikkunud talle ELTL artiklist 296 tulenevat kohustust esitada põhjused, miks hageja on kaasatud vaidlustatud õigusaktidesse.

2.

Teine väide, et kostja rikkus sellega, et ei esitanud vaidlustatud õigusaktides põhjendusi, kostja kaitseõigust, kuna:

—

põhjenduse puudumine takistab hagejal tõhusalt esitada oma seisukohta tema vastu suunatud teabe ja materjalide suhtes; ja

—

need puudused kujutavad endast kostja kohustuste olulist rikkumist seoses vaidlustatud õigusaktidega ning muudavad need õigusaktid hagejat puudutavas osas kehtetuks.

3.

Kolmas väide, et kostja tegi ilmse hindamisvea, järeldades, et hageja osales komponentide hankimises Iraani tuumaprogrammi jaoks ning et õiguslikud tingimused tema kaasamiseks olid täidetud.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/44

4. augustil 2011 esitatud hagi — Cementos Molins versus komisjon

(Kohtuasi T-424/11)

2011/C 282/82

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Cementos Molins (Sant Vicenç dels Horts, Hispaania) (esindajad: advokaadid C. Fernández Vicién, I. Moreno-Tapia Rivas ja M. López Garrido)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 11. jaanuari 2011. aasta otsus firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel C 45/07 (ex NN 51/07, ex CP 9/07), mida Hispaania rakendas. (1)

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artiklit 107.

—

Hageja sõnul rikub otsus ELTL artiklit 107, kuna selles leitakse, et TRLIS-i artikli 12 lõikes 5 sätestatud firmaväärtuse amortiseerimine välismaises äriühingus osaluse omandamisel kujutab endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Hageja väidab, et viidatud amortiseerimine ei ole soodustus, ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega ole valikuline.

2.

Teine väide, mille kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja põhjendamiskohustust seoses õiguspärase ootuse põhimõttega.

—

See väide on jaotatud kahte osasse, mis mõlemad puudutavad vaidlustatud otsuse artikli 1 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud õiguspärase ootuse kaitse perioodi:

—

Teise väite esimene osa: esimese võimalusena on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Hageja väidab, et see põhimõte peaks kaitsma abi tagasinõudmise eest kõiki abisaajaid kuni vaidlustatud otsuse avaldamiseni, kuna menetluse algatamise otsus ei ole piisav, et lükata ümber õiguspärast ootust, mis tekkis komisjoni avaldustest Euroopa Parlamendis.

—

Teise väite teine osa: teise võimalusena on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja põhjendamiskohustust. Hageja leiab, et Euroopa Komisjon eksis, kui ta välistas õiguspärase ootuse kaitse perioodist terve päeva, kui Euroopa Liidu teatajas avaldati otsus algatada menetlus, mis viis vaidlustatud otsuse tegemiseni. Esiteks peaks ühenduse õigusnormide kohaselt tähtaja viimane päev kuuluma täielikult selle tähtaja sisse, teiseks on vaidlustatud otsuse resolutsioonis õiguspärase ootuse kaitse perioodist viidatud päeva välistamine vastuolus selle otsuse põhjendava osaga.

3.

Kolmas väide, mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist seoses õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega.

—

Hageja sõnul on ebaproportsionaalne, et komisjon nõuab õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamiseks vaidlustatud otsuse artikli 1 lõike 4 puhul, et esineksid ilmsed õiguslikud takistused piiriüleste äriühenduste puhul.

(1)  ELT L 135, lk 1, 21.5.2011.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/45

3. augustil 2011 esitatud hagi — Kreeka Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-425/11)

2011/C 282/83

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: P. Mylonopoulos ja K. Boskovits)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub käesoleva hagiga tühistada Euroopa Komisjoni 24. mai 2011. aasta otsus K(2011)3503 teatavatele Kreeka kasiinodele riigiabi andmise kohta, nr C 16/2010 (ex NN 22/2010, ex CP 318/2009).

Hageja esitab hagi põhjendamiseks järgmised tühistamisväited:

1.

Esimene väide : Riigiabi mõistet käsitleva ELTL artikli 107 lõiget 1 on vääralt tõlgendatud.

Hageja väidab eelkõige, et kostja leidis ekslikult, et madalama hinnaga sissepääsupilet teatavates kasiinodes andis neile riigitulusid vähendades eelise. Peale selle ei ole väidetavad abisaajad teiste Kreekas tegutsevate kasiinodega sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras, see ei mõjuta ühendusesisest kaubandust ega moonuta konkurentsi siseturul.

2.

Teine väide : Riigiabi kindlakstegemiseks on esitatud ebapiisavad, puudulikud ja vasturääkivad põhjendused.

Hageja väidab eelkõige, et põhjendused on vasturääkivad, kuivõrd tunnistatakse seda, et madalama hinnaga sissepääsupilet võib suurendada asjaomase kasiino külastajate arvu, kuid samas seatakse kahtluse alla, kas külastajate arvu suurenemine kasvatab riigitulusid. Lisaks on esitatud puudulikud põhjendused eelise tõendamise ja ühendusesisese kaubanduse mõjutamise kohta, samuti on ilmselgelt väärad meetme valikulisuse tõendamiseks esitatud põhjendused.

3.

Kolmas väide : Abi tagasinõudmine rikub nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99/EÜ (1) artiklit 14.

Hageja väidab eelkõige, et abi ei nõuta tagasi tegelikelt abisaajatelt, st madalama piletihinna määranud kasiinode klientidelt. Lisaks on tagasinõudmine vastuolus õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõttega, võttes arvesse Kreeka Symvoulio tis Epikrateiase (kõrgeim halduskohus) hiljutist kohtupraktikat ja kostja käitumist, ning proportsionaalsuse põhimõttega, kuivõrd sellega pannakse väidetavatele abisaajatele ebaproportsionaalsed ja põhjendamatud kohustused ning tugevdatakse nende kasiinode konkurentsipositsiooni, kes on määranud piletihinnaks 12 eurot.

4.

Neljas väide : Kostja on tagasinõutavad summad ebaõigesti arvutanud.

Hageja väidab, et kostja ei ole abisaajatele antud väidetavat eelist korrektselt arvutanud ega võtnud arvesse mõju, mis madalamal piletihinnal oli või võis nõudlusele olla.

(1)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artigli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/46

1. augustil 2011 esitatud hagi — Maharishi Foundation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (MÉDITATION TRANSCENDANTALE)

(Kohtuasi T-426/11)

2011/C 282/84

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Maharishi Foundation Ltd. (St. Helier, Jersey) (esindaja: advokaat A. Meijboom)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 6.aprilli 2011. aasta otsus asjas R 1294/2010-2;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „MÉDITATION TRANSCENDANTALE” kaupadele ja teenustele klassides 16, 35, 41, 44 ja 45 — ühenduse kaubamärgitaotlus nr 8246704

Kontrollija otsus: lükata ühenduse kaubamärgitaotlus tagasi teatavate kaupade ja teenuste osas

Apellatsioonikoja otsus: rahuldada kaebus ja saata asi kontrollijale uuesti läbivaatamiseks

Väited: Hageja esitab neli õigusväidet: 1) nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 75 ja artikli 7 lõike 1 punkti a rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei tuginenud oma otsuses otseselt määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktile a, kuid leidis siiski, et kaubamärgi „MÉDITATION TRANSCENDANTALE” puhul on tegemist üldnimetusega; 2) nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda tuvastas vääralt, et kaubamärgil puudub eristusvõime; 3) nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine, kuna apellatsioonikoda tuvastas vääralt, et kaubamärk koosneb ainult sellistest tähistest, mis tähistavad kaubanduses nende kaupade või teenuste omadusi, mille jaoks hageja soovis kaubamärgi registreerida ja 4) nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 3 rikkumine, kuna apellatsioonikoda tuvastas vääralt, et kaubamärk ei olnud muutunud kasutamise käigus neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotleti.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/46

4. augustil 2011 esitatud hagi — Banco Bilbao Vizcaya Argentaria versus komisjon

(Kohtuasi T-429/11)

2011/C 282/85

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, SA (Bilbao, Hispaania) (esindajad: abogado J. Ruiz Calzado, Rechtsanwalt M. Núñez-Müller ja abogado J. Domínguez Pérez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada otsuse artikli 1 lõige 1;

—

teise võimalusena tühistada otsuse osaliselt artikli 1 punktid 4 ja 5;

—

kolmanda võimalusena tühistada otsuse artikkel 4 või vajadust mööda muuta selle kohaldamisala, ja

—

mõista kõik menetlusega seotud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta otsuse peale asjas C 45/2007 (ex NN 51/2007, ex CP 9/2007) firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel, mida Hispaania rakendas (edaspidi „otsus”).

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.

Esimene väide, et rikuti ELTL artikleid 107 ja 108, kuivõrd leiti, et Texto Refundido de la Ley del Impuesto sobre Sociedades español („TRLIS”) artikli 12 lõige 5 kujutab endast riigiabi, kuivõrd see võimaldab amortiseerida ühendusevälistes äriühingutes osaluse omandamise tagajärjel tekkinud firmaväärtuse.

2.

Teine väide, et rikuti õigusnormi ja menetlusnormi, kuivõrd leiti, et tervikuna lubamatu riigiabi tuvastamiseks piisab, kui selle kohaldamine viib olukorrani, mida kvalifitseeritakse riigiabina.

3.

Kolmas väide, et rikuti proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd otsuses järeldati, et (i) meede on tervikuna ebaseaduslik riigiabi, seal hulgas riikide suhtes nagu Hiina või India ning teised riigid, kus seda tutvustati või kus piiriüleste ärilahenduste suhtes kehtisid või võivad kehtida selged õiguslikud takistused, ning et (ii) meede kujutab endast ka tervikuna kokkusobimatut riigiabi, kuivõrd see võimaldab maha arvata ühendusevälistes äriühingutes enamusosaluse omandamise tagajärjel tekkinud firmaväärtuse.

4.

Neljas väide, et rikuti õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, kuivõrd komisjon kaldus kõrvale soovitustest, mis sisaldusid otserahastamist ja selle halduspraktikat puudutavas teatises.

5.

Viies väide, et rikuti hea halduse põhimõtet, kuivõrd komisjon ei kontrollinud ühenduseväliste äriühingute ühinemisel kohaldatavate takistuste täpset ulatust.

6.

Kuues väide, et rikuti õigusnormi ja tehti hindamisviga seoses otsuses tunnustatud õiguskindluse ulatusega.

7.

Seitsmes väide, et otsus oli ebapiisavalt põhjendatud.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/47

4. augustil 2011 esitatud hagi — Telefónica versus komisjon

(Kohtuasi T-430/11)

2011/C 282/86

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Telefónica, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: J. Ruiz Calzado, advokaadid M. Núñez-Müller ja J. Domínguez Pérez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada otsuse artikli 1 lõige 1;

—

teise võimalusena tühistada osaliselt otsuse artikli 1 lõiked 4 ja 5;

—

teise võimalusena tühistada otsuse artikkel 4 või muuta selle ulatust vastavalt vajadusele; ja

—

mõista menetluse kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta otsus K(2010) 9566 lõplik firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel C 45/07 (ex NN 51/07, ex CP 9/07), mida Hispaania rakendas.

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-429/11: BBVA vs. komisjon.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/47

4. augustil 2011 esitatud hagi — Iberdrola versus komisjon

(Kohtuasi T-431/11)

2011/C 282/87

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Iberdrola, SA (Bilbao, Hispaania) (esindajad: advokaat J. Ruiz Calzado, Rechtsanwalt M. Núñez-Müller ja advokaat J. Domínguez Pérez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada otsuse artikli 1 lõige 1;

—

teise võimalusena tühistada otsuse artikli 1 lõiked 4 ja 5;

—

kolmanda võimalusena tühistada otsuse artikkel 4 või vajadust mööda muuta selle kohaldamisala, ja

—

mõista kõik menetlusega seotud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta otsuse peale asjas C 45/2007 (ex NN 51/2007, ex CP 9/2007) firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel, mida Hispaania rakendas.

Väited ja peamised argumendid on samad nagu esitati kohtuasjas T-429/10: BBVA vs. komisjon.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/48

3. augustil 2011 esitatud hagi — Europäisch-Iranische Handelsbank versus nõukogu

(Kohtuasi T-434/11)

2011/C 282/88

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Europäisch-Iranische Handelsbank AG (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: solicitor S. Gadhia ja solicitor S. Ashley, advokaat H. Hohmann, Queen’s Counsel D. Wyatt ja barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu otsuse 2011/299/ÜVJP (1) I lisa tabeli B lõige 1 hagejat puudutavas osas;

—

tühistada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 503/2011 (2) I lisa tabeli B lõige 1 hagejat puudutavas osas;

—

tunnistada nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (3) artikli 20 lõike 1 punkt b hageja suhtes kohaldamatuks;

—

tunnistada nõukogu määruse (EL) nr 961/2010 (4) artikli 16 lõige 2 hageja suhtes kohaldamatuks; ning

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on kostja rikkunud menetlusnõudeid, kuna:

—

ta ei ole esitanud adekvaatseid, täpseid ja piisavaid põhjendusi, ega

—

järginud kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

2.

Teise väite kohaselt on kostja teinud ilmse hindamisvea, kui ta otsustas selle üle, kas hageja vastas kriteeriumile, mille alusel määrati tema suhtes vaidlustatud meetmeid, kuna tehingud, millega seoses hageja määrati, olid lubatud või kooskõlas pädeva riikliku asutuse (Saksamaa keskpank) otsuste ja juhistega.

3.

Kolmanda väite kohaselt on kostja rikkunud hageja õiguspäraseid ootusi, et tema suhtes ei rakendata piiravaid meetmeid tegevuse alusel, mis oli lubatud pädeva riikliku asutuse poolt. Teise võimalusena, hageja karistamine sellistel asjaoludel rikkus õiguskindluse põhimõtteid ja hageja õigust heale haldusele.

4.

Neljanda väite kohaselt rikub hageja määramine tema omandiõigusi ja/või õigust arendada oma tegevust ning on ilmselgelt vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

5.

Viienda väite kohaselt, kui pädevus, mille alusel kostja paistis tegutsevat, oli kohustuslik, on see õigusvastane, kuna see on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

(1)  Nõukogu 23. mai 2011. aasta otsus 2011/299/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2011, L 136, lk 65)

(2)  Nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2011, L 136, lk 26)

(3)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 195, lk 39)

(4)  Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (ELT 2010, L 281, lk 1)

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/48

Üldkohtu 14. juuli 2011. aasta määrus — Apotheke DocMorris versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Rohelise risti kujutis)

(Kohtuasi T-173/10) (1)

2011/C 282/89

Kohtumenetluse keel: saksa

Kolmanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.

(1)  ELT C 179, 3.7.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/49

Üldkohtu 14. juuli 2011. aasta määrus — Apotheke DocMorris versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Rohe-valge risti kujutis)

(Kohtuasi T-196/10) (1)

2011/C 282/90

Kohtumenetluse keel: saksa

Kolmanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.

(1)  ELT C 179, 3.7.2010.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/49

Üldkohtu 12. juuli 2011. aasta määrus — SNCF versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Infotrafic (infotrafic)

(Kohtuasi T-491/10) (1)

2011/C 282/91

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Seitsmenda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.

(1)  ELT C 13, 15.1.2011.

Avaliku Teenistuse Kohus

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/50

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 5. juuli 2011. aasta otsus — V versus parlament

(Kohtuasi F-46/09) (1)

(Avalik teenistus - Lepinguline töötaja - Töölevõtmise tingimused - Füüsiline sobivus - Tervisekontroll töölevõtmisel - Üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel - Arstisaladus - Meditsiiniliste andmete vahetamine institutsioonide vahel - Õigus eraelu austamisele)

2011/C 282/92

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: V (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid É. Boigelot ja S. Woog)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: K. Zejdová ja S. Seyr)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa andmekaitseinspektor (esindajad: M. V. Pérez Asinari ja H. Kranenborg)

Ese

Esiteks nõue tühistada 18. detsembril 2008 antud meditsiiniline arvamus füüsilise sobimatuse kohta ja teiseks nõue tühistada otsus võtta tagasi varem hagejale tehtud tööpakkumine.

Resolutsioon

1.

Tühistada 19. detsembri 2008. aasta otsus, millega Euroopa Parlament võttis tagasi V-le tehtud tööpakkumise.

2.

Mõista Euroopa Parlamendilt V kasuks välja 25 000 eurot.

3.

Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4.

Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja ka hageja kohtukulud.

5.

Jätta menetlusse astuja Euroopa andmekaitseinspektori kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 11, 16.1.2010, lk 40.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/50

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 20. juuli 2011. aasta otsus — Gozi versus komisjon

(Kohtuasi F-116/10) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Abistamiskohustus - Personalieeskirjade artikkel 24 - Siseriiklikus kohtus toimunud kohtumenetluses kantud advokaadikulude hüvitamine)

2011/C 282/93

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Sandro Gozi (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Passalacqua)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja J. Baquero Cruz)

Ese

Nõue tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata taotlus hüvitada kohtukulud, mis hageja liikmesriigi kohtus toimunud kriminaalmenetluses kandis.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kõik kohtukulud välja S. Gozilt.

(1)  ELT C 55, 19.2.11, lk 38.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/50

Avaliku Teenistuse Kohtu esimese koja esimehe 5. juuli 2011. aasta määrus — Coedo Suárez versus nõukogu

(Kohtuasi F-73/10) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Kahju hüvitamise nõue - Kahju hüvitamise nõude vaikimisi tehtud rahuldamata jätmise otsus, mille järgnes nimetatud nõude sõnaselge rahuldamata jätmise otsus - Vaikimisi tehtud tagasilükkava otsuse peale esitatud eelneva kaebuse hilinemine - Vastuvõetamatus)

2011/C 282/94

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Angel Coedo Suárez (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues, A. Blot ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: K. Zieleśkiewicz ja M. Bauer)

Ese

Nõue tühistada kostja otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus hüvitise saamiseks, ning nõue hüvitada tekkinud varaline ja mittevaraline kahju.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Jätta kohtukulud Euroopa Liidu Nõukogu kanda.

(1)  ELT C 301, 6.11.2010, lk 63

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/51

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 5. juuli 2011. aasta määrus — Alari versus parlament

(Kohtuasi F-38/11) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Edutamine - 2009. aasta edutamine - Institutsioonidevaheline üleviimine edutamise ajal, mil ametnikku oleks tema endises koduinstitutsioonis edutatud - Institutsioon, kes on pädev otsustama üleviidud ametniku edutamise üle)

2011/C 282/95

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Gianluigi Alari (Bertrange, Luksemburg) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja É. Marchal)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: S. Alves ja M. Ecker)

Ese

Nõue tühistada otsus, millega jäeti hageja 2009. aasta edutamise raames edutamata.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi ilmse põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja ka hageja kohtukulud.

(1)  ELT C 179, 18.6.2011, lk 22.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/51

19. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-41/11)

2011/C 282/96

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid D. Abreu Caldas, S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektori otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus pikendada tema ajutise teenistuja lepingut muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses.

Hageja nõuded

—

tühistada Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektori 11. veebruari 2011. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus pikendada tema ajutise teenistuja lepingut muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/51

12. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-66/11)

2011/C 282/97

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid S. Rodrigues, A. Blot ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada konkursi EPSO/AST/111/10 (AST 1) komisjoni esimehe otsus mitte lubada hagejat katsetele.

Hageja nõuded

—

esimese võimalusena:

—

tühistada 7. aprilli 2011. aasta otsus, millega ei antud hagejale õigust osaleda konkursi EPSO/AST/111/10 — palgaastme AST 1 sekretärid — katsetel;

—

sellest tulenevalt otsustada, et hagejal lubatakse nimetatud konkursi raames läbiviidavas töölevõtmise menetluses uuesti osaleda, korraldades vajaduse korral uued katsed;

—

teise võimalusena, juhul kui põhinõue rahuldamata jäetakse, quad non mõista kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitamiseks ex aequo et bono põhimõtte alusel esialgselt kindlaks määratud summa 20 000 eurot, millele lisandub seadusjärgses määras viivitusintress, mida arvutatakse kuni kohtuotsuse tegemiseni;

—

igal juhul mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks ex aequo et bono põhimõtte alusel esialgselt kindlaks määratud summa 20 000 eurot, millele lisandub seadusjärgses määras viivitusintress, mida arvutatakse kuni kohtuotsuse tegemiseni;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/52

15. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-68/11)

2011/C 282/98

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid S. Rodrigues, A. Blot ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada komisjoni otsus hageja tähtajatu töölepingu lõpetamise kohta.

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtul:

—

tühistada komisjoni lepinguid sõlmima volitatud asutuse 30. septembri 2010. aasta otsus hageja tähtajatu töölepingu lõpetamise kohta;

—

ühtlasi ja niivõrd, kuivõrd on vajalik: tühistada lepinguid sõlmima volitatud asutuse 14. aprilli 2011. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus, mis esitati 23. detsembril 2010 Euroopa Liidu personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/52

20. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus kontrollikoda

(Kohtuasi F-69/11)

2011/C 282/99

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat L. Levi)

Kostja: Euroopa Kontrollikoda

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kontrollikoja otsus mitte nimetada hagejat personaliosakonna direktori ametikohale ja nimetada sellele ametikohale teine kandidaat.

Hageja nõuded

—

tühistada kontrollikoja otsus nimetada personaliosakonna direktori ametikohale teine kandidaat ja otsus mitte nimetada sellele ametikohale hagejat;

—

tühistada vajalikul määral kaebuse tagasilükkamise otsus;

—

kohustada kontrollikoda hüvitama hageja kantud varalise kahju, mis seisneb vaidlustatud otsustega seotud rahaliste õiguste kaotamises (sealhulgas karjääri puudutavad õigused ja pensioniõigused) ning maksma sellest tulenevalt nendele õigustele vastavat tasu arvestades 1. jaanuarist 2001;

—

mõista kontrollikojalt mittevaralise kahju hüvitamiseks välja sümboolne üks euro;

—

mõista kohtukulud välja kontrollikojalt.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/52

21. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-70/11)

2011/C 282/100

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat F. Frabetti)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada hageja ajavahemiku 1. jaanuar 2008 — 31. detsember 2008 hindamisaruanne.

Hageja nõuded

—

Tühistada hageja ajavahemiku 1. jaanuar 2008 — 31. detsember 2008 hindamisaruanne, täpsemalt selle aruande osa, mille on sama ajavahemiku osas koostanud EUROSTAT.

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/53

25. juulil 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-73/11)

2011/C 282/101

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid S. Rodrigues, C. Bernard-Glanz ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus, millega hagejat ei lubatud osaleda avaliku konkursi EPSO/AD/181/10 hindamiskeskuse etapis.

Hageja nõuded

Hageja väidab, et Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus peaks:

—

tühistama Euroopa Personalivaliku Ameti (edaspidi „EPSO”) 20. augusti 2010. aasta ja 15. septembri 2010. aasta otsuse, millega teda teavitati sellest, et tal ei lubatud osaleda avaliku konkursi EPSO/AD/181/10 hindamiskeskuse etapis (edaspidi „vaidlustatud otsus”);

—

tühistada vajalikus osas EPSO 15. aprilli 2011. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema 10. novembri 2010. aasta kaebus eespool nimetatud otsuse peale (edaspidi „rahuldamata jätmise otsus”);

—

seetõttu määrata tema taaslülitamine valikumenetlusse, vajadusel koos uute testide korraldamisega;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

24.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/53

Avaliku Teenistuse Kohtu 19. juuli 2011. aasta määrus — Putterie versus komisjon

(Kohtuasi F-31/07 RENV) (1)

2011/C 282/102

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Esimese koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 117, 26.5.2007, lk 38.