ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.232.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 232 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
54. aastakäik |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Euroopa Liidu Kohus |
|
2011/C 232/01 |
Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas ELT C 226, 30.7.2011 |
|
|
Üldkohus |
|
2011/C 232/02 |
||
2011/C 232/03 |
||
2011/C 232/04 |
Ajutiste meetmete kohaldamisel Üldkohtu presidenti asendava kohtuniku määramine |
|
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Liidu Kohus
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/1 |
(2011/C 232/01)
Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas
Eelmised väljaanded
Käesolevad tekstid on kättesaadavad:
EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu
Üldkohus
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/2 |
Apellatsioonikoda
(2011/C 232/02)
Üldkohus otsustas 6. juulil 2011, et ajavahemikul 1. septembrist 2011 kuni 31. augustini 2013 moodustavad apellatsioonikoja Üldkohtu president ja kordamööda kaks koja esimeest.
Viiest kohtunikust koosneva laiendatud koosseisu moodustavad koos apellatsioonikoja esimehega kolm kohtunikku, kes kuuluvad sellesse kohtukoosseisu, kellele kohtuasi algselt määrati, ja kordamööda kaks koja esimeest.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/2 |
Kohtuasjade kodadele määramise kriteeriumid
(2011/C 232/03)
Üldkohus määras 6. juulil 2011 vastavalt kodukorra artiklile 12 kindlaks kohtuasjade kodadesse määramise tingimused ajavahemikuks 1. septembrist 2011 kuni 31. augustini 2013 järgmiselt:
1. |
Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebused määratakse alates nende esitamisest apellatsioonikojale, ilma et see piiraks kodukorra artiklite 14 ja 51 hilisemat kohaldamist. |
2. |
Lõikes 1 nimetamata kohtuasjad määratakse kolmest kohtunikust koosnevatele kodadele alates hagiavalduse esitamisest, ilma et see piiraks kodukorra artiklite 14 ja 51 hilisemat kohaldamist. Käesolevas lõikes nimetatud kohtuasjad jaotatakse kodade vahel vastavalt kohtukantseleis registreerimisele kehtestatud kolme erineva järjekorra alusel:
Nende järjekordade raames võetakse neljast kohtunikust koosnevat ja kolmeliikmelises koosseisus asja lahendavat koda igal kolmandal korral arvesse kaks korda. Üldkohtu president võib valikujärjekorrast kõrvale kalduda, selleks et arvestada erinevate kohtuasjade seotust või tagada töökoormuse tasakaalustatud jaotust. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/3 |
Ajutiste meetmete kohaldamisel Üldkohtu presidenti asendava kohtuniku määramine
(2011/C 232/04)
Üldkohus otsustas 6. juulil 2011 vastavalt kodukorra artiklile 106, et ajavahemikul 1. septembrist 2011 kuni 31. augustini 2012 asendab Üldkohtu presidenti tema äraolekul või kui tal esineb takistus, ajutiste meetmete kohaldamisel kohtunik M. Prek.
V Teated
KOHTUMENETLUSED
Euroopa Kohus
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/4 |
Euroopa Kohtu (esimene koda) 16. juuni 2011. aasta otsus (Rechtbank ’s-Gravenhage (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Fatma Pehlivan versus Staatssecretaris van Justitie
(Kohtuasi C-484/07) (1)
(EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping - Perekonna taasühinemine - Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu esimene taane - Türgi päritolu töötaja laps, kes elas temaga koos kauem kui kolm aastat, kuid abiellus enne nimetatud sättes ette nähtud kolmeaastase tähtaja lõppemist - Siseriiklik õigus, mis seab sel põhjusel kahtluse alla asjaomase isiku elamisloa)
(2011/C 232/05)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Rechtbank ’s-Gravenhage, zittinghoudende te Roermond
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Fatma Pehlivan
Kostja: Staatssecretaris van Justitie
Ese
Eelotsusetaotlus — Rechtbank ’s-Gravenhage, zittinghoudende te Roermond — Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel sõlmitud assotsieerumislepingu alusel loodud assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta, artikli 7 esimese lõigu esimese taande tõlgendamine — Türgi päritolu töötaja laps, kes elas selle töötaja juures vähemalt kolm aastat, kuid abiellus sel ajal Türgis Türgi kodanikuga, ilma et ta oleks sellest asjaomaseid ametkondi teavitanud
Resolutsioon
19. septembri 1980. aasta assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta artikli 7 esimese lõigu esimest taanet tuleb tõlgendada selliselt, et:
— |
selle sättega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kaotab selle riigi tööturul juba seaduslikult töötava Türgi päritolu võõrtöötaja perekonnaliige, kellel on lubatud temaga kaasa tulla, sama sätte alusel perekonna taasühinemisest temale tulenevad õigused üksnes asjaolu tõttu, et ta abiellus täisealiseks saades, kuigi ta jätkas selle töötajaga koos elamist esimese kolme aasta jooksul vastuvõtvas liikmesriigis viibides; |
— |
Türgi kodanik, kes nagu põhikohtuasja kaebuse esitaja kuulub selle sätte kohaldamisalasse, saab selle alusel nõuda vastuvõtvas liikmesriigis elamisõigust hoolimata asjaolust, et ta abiellus enne nimetatud esimese lõigu esimeses taandes sätestatud kolmeaastase perioodi lõppemist, kui ta tegelikult elas kogu selle perioodi jooksul ühe katuse all Türgi päritolu võõrtöötajaga, kelle tõttu tal lubati selle liikmesriigi territooriumile perekonna taasühinemise eesmärgil siseneda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/4 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. juuni 2011. aasta otsus (Euroopa koolide pretensioonide nõukogu eelotsusetaotlus) — Paul Miles jt versus Euroopa koolid
(Kohtuasi C-196/09) (1)
(Eelotsusetaotlus - Mõiste „liikmesriigi kohus” ELTL artikli 267 tähenduses - Euroopa koolide pretensioonide nõukogu - Euroopa koolidesse lähetatud õpetajate tasustamissüsteem - Naelsterlingi väärtuse vähenemise järel töötasu kohandamata jätmine - Kooskõla ELTL artiklitega 18 ja 45)
(2011/C 232/06)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Euroopa koolide pretensioonide nõukogu
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Paul Miles, Robert Watson Mac Donald
Kostja: Euroopa koolid
Ese
Eelotsusetaotlus — Chambre de Recours des Écoles europénnes — EÜ artiklite 12, 39 ja 234 tõlgendamine — Mõiste „liikmesriigi kohus” EÜ artikli 234 tähenduses — Euroopa koolidesse lähetatud õpetajate tasustamise süsteem — Naelsterlingi väärtuse vähenemise järel töötasu kohandamata jätmine — Võrdse kohtlemise ja töötajate vaba liikumise põhimõtete rikkumine
Resolutsioon
Euroopa Kohtul puudub pädevus vastata Euroopa koolide pretensioonide nõukogu poolt esitatud eelotsusetaotlusele.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/5 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 22. juuni 2011. aasta otsus (Gerechtshof te ’s-Gravenhage (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Staat der Nederlanden versus Denkavit Nederland BV jt
(Kohtuasi C-346/09) (1)
(Põllumajandus - Loomatervishoiunõuded - Direktiiv 90/425/EMÜ - Siseriiklik ajutine kord, mille eesmärk on tõkestada veiste spongioosse entsefalopaatia levikut ja mis keelab põllumajandusloomade söödaks mõeldud töödeldud loomsete valkude tootmise ja müügi - Nimetatud korra kohaldamine enne, kui on jõustunud otsus 2000/766/EÜ, mis sellise keelu kehtestab - Selle korra kohaldamine kahele tootele, mida võib nimetatud otsusega kehtestatud keelu alt vabastada - Kooskõla direktiiviga 90/425/EMÜ ja otsustega 94/381/EÜ ja 2000/766/EÜ)
(2011/C 232/07)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Gerechtshof te ’s-Gravenhage
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Staat der Nederlanden
Kostja: Denkavit Nederland BV, Cehave Landbouwbelang Voeders BV, Arie Blok BV, Internationale Handelsmaatschappij „Demeter” BV
Ese
Eelotsusetaotlus — Gerechtshof ’s-Gravenhage — Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, lk 29; ELT eriväljaanne 03/10, lk 138), komisjoni 27. juuni 1994. aasta otsuse 94/381/EÜ, mis käsitleb teatavaid veiste spongioosse entsefalopaatia vastaseid kaitsemeetmeid ja imetajatelt pärineva söödavalgu kasutamist (EÜT L 172, lk 23), nõukogu 4. detsembri 2000. aasta otsuse 2000/766/EÜ, mis käsitleb teatavaid transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vastaseid kaitsemeetmeid ja loomse söödavalgu kasutamist (EÜT L 306, lk 32) ja komisjoni 29. detsembri 2000. aasta otsuse 2001/9/EÜ kontrollimeetmete kohta nõukogu otsuse 2000/766/EÜ, mis käsitleb teatavaid transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vastaseid kaitsemeetmeid ja loomse söödavalgu kasutamist, rakendamiseks (EÜT L 2, lk 32) tõlgendamine — Siseriiklik kord, mis keelab põllumajandusloomade söödaks mõeldud töödeldud loomsete valkude tootmise ja müügi — Jõustumise kuupäev ja üleminekuperiood
Resolutsioon
Liidu õigusega, eriti nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, komisjoni 27. juuni 1994. aasta otsusega 94/381/EÜ veiste spongioosse entsefalopaatia ja imetajatelt pärinevate valkude söötmise suhtes rakendatavate teatavate kaitsemeetmete kohta ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta otsusega 2000/766/EÜ teatavate transmissiivse spongioosse entsefalopaatia suhtes rakendatavate kaitsemeetmete ning loomsete valkude söödana kasutamise kohta, ei ole vastuolus siseriiklik kord, mis veiste spongioosse entsefalopaatia tõkestamiseks kehtestab põllumajandusloomade söödaks kasutatavate töödeldud loomsete valkude tootmise ja müügi ajutise keelu, kui olukord selles liikmesriigis on kiireloomuline, mis tõsise ohu korral inimeste või loomade tervisele õigustab kohe selliste meetmete võtmist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas viimati nimetatud tingimus on täidetud ja kas proportsionaalsuse põhimõtet on järgitud.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/5 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. juuni 2011. aasta otsus (Amtsgericht Bonn — Saksamaa — eelotsusetaotlus) — Pfleiderer AG versus Bundeskartellamt
(Kohtuasi C-360/09) (1)
(Konkurents - Haldusmenetlus - Siseriikliku leebema kohtlemise programmi raames esitatud dokumendid ja teave - Kolmandatele isikutele selliste dokumentidega tutvumise õiguse andmise võimalik kahjulik mõju Euroopa konkurentsivõrgu moodustavate ametite vahelise koostöö tõhususele ja nõuetekohasele toimimisele)
(2011/C 232/08)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Amtsgericht Bonn
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Pfleiderer AG
Kostja: Bundeskartellamt
Ese
Eelotsusetaotlus — Amtsgericht Bonn — Ühenduse õiguse konkurentsieeskirjade, eelkõige nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artiklite 11 ja 12 ning EÜ artikli 10 teise lõigu koostoimes EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga g tõlgendamine — Teave ja dokumendid, mille leebema kohtlemise taotleja on esitanud liikmesriigi konkurentsiasutusele siseriikliku leebema kohtlemise programmi alusel — Euroopa konkurentsivõrgustiku asutuste koostöö tõhusust ja toimivust negatiivselt mõjutada võiv kolmandate isikute juurdepääs sellistele dokumentidele
Resolutsioon
Liidu konkurentsinorme, eeskätt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 ELTL artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta tuleb tõlgendada nii, et nende normidega ei ole vastuolus see, kui isikule, kellele on liidu konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju tekkinud ja kes nõuab kahju hüvitamist, antakse õigus tutvuda dokumentidega, mis puudutavad selle rikkumise toimepanija leebema kohtlemise menetlust. Siiski peab liikmesriigi kohus siseriikliku õiguse alusel kindlaks määrama sellise õiguse andmise või sellisest õigusest keeldumise tingimused, võttes arvesse liidu õigusega kaitstud huve.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/6 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. juuni 2011. aasta otsus (Nejvyšší správní soud — Tšehhi Vabariik — eelotsusetaotlus) — Marie Landtová versus Česká správa socialního zabezpečení
(Kohtuasi C-399/09) (1)
(Töötajate vaba liikumine - Sotsiaalkindlustus - Kahe liikmesriigi vahel enne nende Euroopa Liiduga ühinemist sõlmitud sotsiaalkindlustusleping - Täitunud kindlustusperioodide hindamiseks pädev liikmesriik - Vanaduspension - Üksnes liikmesriigis elavatele selle riigi kodanikele antav täiendav hüvitis)
(2011/C 232/09)
Kohtumenetluse keel: tšehhi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Nejvyšší správní soud
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Marie Landtová
Kostja: Česká správa socialního zabezpečení
Ese
Eelotsusetaotlus — Nejvyšší správní soud — EÜ artikli 12 ning nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35) artikli 3 lõike 1, artikli 7 lõike 2 punkti c, artiklike 10 ja 46 ning III lisa A osa punkti 6 tõlgendamine — Vanaduspension — Täidetud kindlustusperioodide arvesse võtmiseks pädeva liikmesriigi kindlaksmääramine — Ühenduse õigusnormide mõju sotsiaalkindlustusalasele kokkuleppele, mille kaks riiki on sõlminud enne ühinemist Euroopa Liiduga.
Resolutsioon
1. |
Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes), mida on muudetud ja ajakohastatud nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/97, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 629/2006, III lisa A osa punkti 6 sätetega koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 2 punktiga c ei ole vastuolus selline siseriiklik eeskiri, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis sätestab täiendava vanadushüvitise maksmise, kui 29. oktoobril 1992 Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi poolt alla kirjutatud kahepoolse lepingu (pärast Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi jagunemist — 31. detsembril 1992 — tekkinud olukorra reguleerimiseks võetavate meetmete kohta) artikli 20 alusel makstav summa on madalam kui see summa, mis oleks saadud, kui vanaduspension oleks arvutatud üksnes Tšehhi Vabariigi õigusnormide alusel. |
2. |
Määruse nr 1408/71 (määrusega nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis), mida on muudetud määrusega nr 629/2006, artikli 3 lõike 1 sätetega koostoimes selle määruse artikliga 10 on vastuolus selline siseriiklik eeskiri, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis võimaldab maksta täiendavat vanadushüvitist üksnes Tšehhi Vabariigi territooriumil elavatele Tšehhi kodanikele, ilma et selle tagajärjel oleks liidu õiguse seisukohast tingimata vajalik keelduda nimetatud täiendava hüvitise maksmisest isikule, kes neile kahele tingimusele vastab. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/7 |
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. juuni 2011. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Stichting de Thuiskopie versus Opus Supplies Deutschland GmbH, Mijndert van der Lee, Hananja van der Lee
(Kohtuasi C-462/09) (1)
(Õigusaktide ühtlustamine - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused - Direktiiv 2001/29/EÜ - Reprodutseerimisõigus - Erandid ja piirangud - Isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise suhtes kehtestatud erand - Artikli 5 lõike 2 punkt b ja sama artikli lõige 5 - Õiglane hüvitis - Isik, kes on kohustatud maksma tasu, millest rahastatakse seda hüvitist - Kahes erinevas liikmesriigis elavate isikute vaheline müük sidevahendi abil)
(2011/C 232/10)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Hoge Raad der Nederlanden
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Stichting de Thuiskopie
Kostjad: Opus Supplies Deutschland GmbH, Mijndert van der Lee, Hananja van der Lee
Ese
Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden — Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 5 lõike 2 punkti b ja lõike 5 tõlgendamine — Reprodutseerimisõigus — Õiglane hüvitis — Kahes erinevas liikmesriigis elavate isikute vaheline müük sidevahendi abil — Õigusnorm, mis ei võimalda hüvitise nõudmist
Resolutsioon
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas ning eelkõige selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja sama artikli lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et põhimõtteliselt peab kõnealuse artikli lõike 2 punktis b sätestatud õiglast hüvitist maksma lõppkasutaja, kes teeb isikliku kasutamise eesmärgil autoriõigustega kaitstud teosest koopia. Sellegipoolest võivad liikmesriigid kehtestada isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise tasu, mida peavad maksma isikud, kes teevad nimetatud kasutajatele kättesaadavaks reprodutseerimiseks kasutatavad seadmed, aparaadid ja andmekandjad, kuna neil isikutel on võimalik teenida sellise tasuna makstud summa tagasi lõppkasutajatelt sedalaadi kättesaadavaks tegemise eest võetavas hinnas. |
2. |
Direktiivi 2001/29 ja eelkõige selle artikli 5 lõike 2 punkti b ning sama artikli lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik, kes on kehtestanud süsteemi, mille kohaselt isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise tasu peab maksma kaitstud teoste reprodutseerimiseks kasutatava andmekandja tootja või importija, ja kelle territooriumil on tekkinud autoritele kahju seal elavate ostjate poolt nende autorite teoste isiklikul eesmärgil kasutamise tõttu, peab tagama, et need autorid saaksid tõepoolest õiglast hüvitist, millega hüvitatakse see kahju. Niisugusel juhul ei ole selle tulemuse saavutmise kohustuse osas tähtsust lihtsalt asjaolul, et kutseline müüja, kes müüb reprodutseerimiseks kasutatavaid seadmeid, aparaate ja andmekandjaid, asub mõnes muus liikmesriigis, kui see, kus elavad ostjad. Siseriiklik kohus peab juhul, kui ei ole võimalik tagada ostjatelt õiglase hüvitise sissenõudmist, tõlgendama siseriiklikku õigust nii, et selle hüvitise saab sisse nõuda isikult, kes tegutseb kutsetegevuse raames. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/7 |
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 16. juuni 2011. aasta otsus (Upravno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia) eelotsusetaotlus) — Marija Omejc versus Republika Slovenija
(Kohtuasi C-536/09) (1)
(Ühine põllumajanduspoliitika - Ühenduse toetuskavad - Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem - Määrus (EÜ) nr 796/2004 - Kohapealse kontrolli läbiviimise takistamine - Mõiste - Põllumajandustootja, kes ei ela põllumajandusettevõttes - Põllumajandustootja esindaja - Mõiste)
(2011/C 232/11)
Kohtumenetluse keel: sloveeni
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Upravno sodišče Republike Slovenije
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Marija Omejc
Kostja: Republika Slovenija
Ese
Eelotsusetaotlus — Upravno sodišče Republike Slovenije — Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18; ELT eriväljaanne 03/44, lk 243) artikli 23 lõike 2 tõlgendamine — Mõiste „kohapealse kontrolli läbiviimise takistamine” — Mõiste „põllumajandustootja esindaja” juhul, kui põllumajandustootja ei ela põllumajandusettevõttes
Resolutsioon
1. |
Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid, artikli 23 lõikes 2 esinevad sõnad „takistab kohapealse kontrolli läbiviimist” vastavad liidu õiguse autonoomsele mõistele, mida tuleb kõikides liikmesriikides tõlgendada ühetaoliselt nii, et see hõlmab peale tahtliku käitumise ka muid tegusid või tegevusetust, mida võib pidada põllumajandustootja või tema esindaja hooletuse tulemuseks ja mille tagajärjel oli kohapealse kontrolli tervikuna läbiviimine takistatud, kui põllumajandustootja või tema esindaja ei ole võtnud kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimub. |
2. |
Asjaomase abi taotluste tagasilükkamine määruse nr 796/2004 artikli 23 lõike 2 alusel ei sõltu sellest, kas põllumajandustootjat või tema esindajat teavitati kohaselt sellest kohapealse kontrolli osast, kus on vajalik tema osalemine. |
3. |
Määruse nr 796/2004 artikli 23 lõikes 2 osutatud mõiste „esindaja” on liidu õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb kõikides liikmesriikides tõlgendada ühetaoliselt nii, et see hõlmab kohapealse kontrolli puhul iga teovõimelist täisealist isikut, kes elab põllumajandusettevõttes ja kellele on usaldatud vähemalt üks osa ettevõtte haldamisest, niivõrd, kui põllumajandustootja on selgelt väljendanud tahet volitada teda end esindama ning kohustub seega võtma vastutuse kõigi selle isiku tegude ja tema tegevusetuse eest. |
4. |
Määruse nr 796/2004 artikli 23 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et põllumajandustootja, kes ei ela põllumajandusettevõttes, mida ta juhib, on kohustatud nimetama esindaja, kes on ettevõttes üldiselt alati kättesaadav. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/8 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 16. juuni 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik
(Kohtuasi C-10/10) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Kapitali vaba liikumine - Uurimis- ja õpetamisülesannetega tegelevatele organisatsioonidele tehtud annetuste mahaarvamine - Mahaarvamise piiramine riigi territooriumil asuvatele organisatsioonidele tehtud annetustega)
(2011/C 232/12)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja W. Mölls)
Kostja: Austria Vabariik (esindaja: C. Pesendorfer)
Ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artikli 56 ja 2. mai 1992. aasta Euroopa majanduspiirkonna lepingu (EÜT 1994, L 1, lk 3; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3) artikli 40 rikkumine — Siseriiklikud õigusnormid, mis seavad uurimis- ja õppeasutustele tehtavatelt annetustelt maksusoodustuse andmise sõltuvaks tingimusest, et annetuse saaja asub selle riigi territooriumil
Resolutsioon
1. |
Kuna Austria Vabariik lubab uurimis- ja õpetamisülesannetega tegelevatele organisatsioonidele tehtud annetused maksustamisel maha arvata üksnes siis, kui need organisatsioonid asuvad Austrias, siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad EÜ artiklist 56 ja 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklist 40. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/8 |
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 16. juuni 2011. aasta otsus (Højestereti (Taani) eelotsusetaotlus) — Unomedical A/S versus Skatteministeriet
(Kohtuasi C-152/10) (1)
(Ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - Üksnes dialüsaatorites (tehisneerud) kasutatavad plastist dialüüsi kogumiskotid - Üksnes kateetrites kasutatavad plastist uriinikogumiskotid - Rubriigid 9018 ja 3926 - Mõisted „osad” ja „tarvikud” - Muud plasttooted)
(2011/C 232/13)
Kohtumenetluse keel: taani
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Højesteret
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Unomedical A/S
Kostja: Skatteministeriet
Ese
Eelotsusetaotlus — Højesteret — Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisa tõlgendamine — Üksnes tehisneerude juures kasutamiseks mõeldud plastist kogumiskotid — Klassifitseerimine alamrubriiki 9018 90 30 või 3926 90 99 — Üksnes kateetrites kasutatavad plastist kogumiskotid — Klassifitseerimine alamrubriiki 9018 39 00 või 3926 90 99 — Mõiste „osad ja tarvikud”
Resolutsioon
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta põhikohtuasja asjaolude ilmnemise ajal kehtinud redaktsiooni I lisas sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et plastist toodetud dialüüsikott, mis on spetsiaalselt ette nähtud ja mida saab üksnes dialüsaatori (tehisneeru) juures kasutada, oleks ajavahemikus mai 2001 kuni detsember 2003 tulnud klassifitseerida selle nomenklatuuri alamrubriiki 3926 90 99 kui „plastid ja plasttooted”, ning plastist toodetud uriinikogumiskott, mis on spetsiaalselt ette nähtud ja mida saab üksnes kateetri juures kasutada, oleks samal ajavahemikul tulnud klassifitseerida nimetatud nomenklatuuri alamrubriiki 3926 90 99 kui „plastid ja plasttooted”.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/9 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 16. juuni 2011. aasta otsus (Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicach eelotsusetaotlus — Poola Vabariik) — Logstor ROR Polska Sp z o.o. versus Dyrektor Izby Skarbowej w Katowicach
(Kohtuasi C-212/10) (1)
(Maksustamine - Kapitalimaks - Direktiiv 69/335/EMÜ - Kapitali koondumise kaudne maksustamine - Sellise isiku poolt kapitaliühingule antud laenu maksustamine, kellel on õigus protsendile selle kapitaliühingu kasumist - Liikmesriigi õigus taaskehtestada maks, mida liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemisel enam ei kohaldatud)
(2011/C 232/14)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicach
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Logstor ROR Polska Sp z o.o.
Kostja: Dyrektor Izby Skarbowej w Katowicach
Ese
Eelotsusetaotlus — Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicach — Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (EÜT L 249, lk 25; ELT eriväljaanne 09/01, lk 11), muudetud 10. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/303/EMÜ (EÜT L 156, lk 23; ELT eriväljaanne 09/01, lk 122), artikli 4 lõike 2 tõlgendamine — Liikmesriigi õigus kehtestada uuesti selline maks, millest ta oli loobunud Euroopa Liiduga ühinemise päevaks — Kapitalimaks — Sellise laenu maksustamine, mille kapitaliühing sai füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kellel on õigus protsentuaalselt osa saada selle kapitaliühingu kasumist
Resolutsioon
Nõukogu 17. juuni 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (muudetud nõukogu 10. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/303/EMÜ) artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab uuesti kapitalimaksu äriühingu poolt võetud laenule, kui võlausaldajal on õigus teatud osale äriühingu kasumist, juhul kui liikmesriik on varem loobunud selle maksu nõudmisest.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/9 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 16. juuni 2011. aasta otsus — Union Investment Privatfonds GmbH versus UniCredito Italiano SpA, Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-317/10 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Artikli 8 lõike 1 punkt b - Sõnamärgid UNIWEB ja UniCredit Wealth Management - Siseriiklike sõnamärkide UNIFONDS ja UNIRAK ning siseriikliku kujutismärgi UNIZINS omaniku vastulause - Segiajamise tõenäosuse hindamine - Seostamise tõenäosus - Kaubamärkide seeria või perekond)
(2011/C 232/15)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Union Investment Privatfonds GmbH (esindajad: Rechtsanwalt J. Zindel ja Rechtsanwalt C. Schmid)
Teised menetlusosalised: UniCredito Italiano SpA (esindaja: avvocato G. Floridia), Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: P. Bullock)
Ese
Apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 27. aprilli 2010. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-303/06 ja T-337/06: UniCredito Italiano SpA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) — Union Investment Privatfonds GmbH, millega Üldkohus jättis rahuldamata Union Investisment Privatfonds GmbH hagid Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 5. septembri 2006. aasta otsuse peale (liidetud asjad R 196/2005-2 ja R 211/2005-2) ning 25. septembri 2006. aasta otsuse peale (liidetud asjad R 456/2005-2 ja R 502/2005-2), mis käsitlesid vastulausemenetlusi Union Investment Privatfonds GmbH ja UniCredito Italiano SpA vahel.
Resolutsioon
1. |
Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 27. aprilli 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-303/06 ja T-337/06: UniCredito Italiano vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Union Investment Privatfonds (UNIWEB). |
2. |
Suunata asi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse. |
3. |
Kohtukulude osas tehakse otsus hiljem. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/10 |
Euroopa Kohtu (viies koda) 11. mai 2011. aasta määrus (Varhoven kasatsionen sad’i (Bulgaaria) eelotsusetaotlus) — Tony Georgiev Semerdzhiev versus ET Del-Pi-Krasimira Mancheva
(Kohtuasi C-32/10) (1)
(Kodukorra artikli 92 lõige 1 - Direktiiv 90/314/EMÜ - Reisi-, puhkuse- ja ekskursioonipaketid - Asjaolud, mis leidsid aset Enne Bulgaaria Vabariigi liitumist Euroopa Liiduga - Euroopa Kohtu ilmselge pädevuse puudumine eelotsuse küsimustele vastamiseks)
(2011/C 232/16)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Varhoven kasatsionen sad (Bulgaaria)
Põhikohtuasja pooled
Hageja |
: |
Tony Georgiev |
||||
Kostja |
: |
|
Ese
Eelotsusetaotlus — Varhoven kasatsionen sad — Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, lk 59; ELT eriväljaanne 13/010, lk 132) artikli 2 punkti 1 alapunkti c, artikli 4 punkti b alapunkti iv ja artikli 5 lõike 2 kolmanda ja neljanda lõigu tõlgendamine — Mõiste „muud turismiteenused”, mis ei ole seotud veo ega majutusega ning mida korraldaja peab osutama — Korraldaja kohustus sõlmida iga tarbija kasuks üksikisiku kindlustusleping ning väljastada talle enne reisi kindlustuspoliisi originaal — Korraldaja kohustus sõlmida tagasitoimetamiskulude katteks õnnetuse korral üksikisiku kindlustusleping — Mõiste „kahju”, mis tekib tarbijale lepingu täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest — Mittevaralise kahju hõlmamine
Resolutsioon
Euroopa Liidu Kohus ei ole ilmselgelt pädev vastama Varhoven kasatsionen sad’i (Bulgaaria) küsimustele.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/10 |
Euroopa Kohtu (viies koda) 23. mai 2011. aasta määrus (Tribunal de première instance de Namur'i (Belgia) eelotsusetaotlus) — André Rossius (C-267/10), Marc Collard (C 268/10) versus Belgia riik — SPF Finances
(Kohtuasi C-267/10 ja C-268/10) (1)
(ELL artikli lõige 1 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 35 - Suitsutubaka toodete valdamine ja müük - Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad tubakatooteid aktsiisiga maksustada - Euroopa Kohtu pädevuse ilmne puudumine)
(2011/C 232/17)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal de première instance de Namur
Pooled
Hagejad: André Rossius (C-267/10), Marc Collard (C 268/10)
Kostja: Belgia riik — SPF Finances
Menetluses osales: Belgia riik — Service public fédéral Défense
Ese
Eelotsusetaotlused — Tribunal de première instance de Namur — ELL artikli 6 lõike 1 esimese lõigu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 35 tõlgendamine — Niisuguse siseriikliku normistiku kooskõla rahvatervise kaitse eesmärgiga, mis võimaldab toota, importida, reklaamida ja müüa suitsutubaka tooteid, mille kohta on teada, et need kahjustavad oluliselt tervist — Arvestades eespool viidatud sätteid, niisuguste siseriiklike kehtivus, mis lubavad maksustada tubakatooted aktsiisiga
Resolutsioon
Euroopa Kohtul puudub ilmselgelt pädevus Tribunal de première instance de Namur'i (Belgia) 24. märtsi 2010. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluses toodud küsimustele vastamiseks.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/11 |
Euroopa Kohtu 14. aprilli 2011. aasta määrus — Luigi Marcuccio versus Euroopa Liidu Kohus
(Kohtuasi C-460/10 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Lepinguväline vastutus - Hageja esindamine - Volituseta advokaat - Apellatsioonkaebuse kättetoimetamine - Kahju hüvitamise nõue - Euroopa Liidu Kohus - Rahuldamata jätmine - Tühistamishagi - Väidetavalt tekitatud kahju - Kahju hüvitamise hagiavaldus - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ning osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)
(2011/C 232/18)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Luigi Marcuccio (esindaja: avvocato G. Cipressa)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Kohus (esindaja: A. V. Placco)
Ese
Apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 6. juuli 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T-401/09: Marcuccio vs. komisjon, millega Üldkohus jättis rahuldamata esiteks nende Euroopa Kohtu väidetavate otsuste tühistamise nõude, millega jäeti rahuldamata nõue hüvitada kahju, mis tekkis väidetava rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse kättetoimetamisel Luigi Marcucciole kohtuasjas T-20/09 P, ning teiseks kahju hüvitamise nõue.
Resolutsioon
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
2. |
Mõista apellatsioonkaebusega seotud kohtukulud välja Luigi Marcucciolt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/11 |
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 15. aprilli 2011. aasta määrus (Commissione tributaria provinciale di Parma (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Danilo Debiasi versus Agenzia delle Entrate, Ufficio di Parma
(Kohtuasi C-613/10) (1)
(Eelotsusetaotlus - Ilmselge vastuvõetamatus)
(2011/C 232/19)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Commissione tributaria provinciale di Parma
Pooled
Kaebuse esitaja: Danilo Debiasi
Vastustaja: Agenzia delle Entrate, Ufficio di Parma
Ese
Eelotsusetaotlus — Commissione tributaria provinciale di Parma — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 13 punkti A tõlgendamine — Makstud sisendkäibemaksu mahaarvamine — Avalik- või eraõiguslikud tervishoiuasutused, mis tegelevad maksust vabastatud tegevusega — Siseriiklikud õigusnormid, mis välistavad niisuguse maksu mahaarvamise, mida tasutakse nende maksust vabastatud tegevuste juures kasutatavate asjade või teenuste ostul
Resolutsioon
Commissione tributaria provinciale di Parma (Itaalia) 7. juuli 2010. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/11 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Bíróság (Ungari) 18. aprillil 2011 — Bericap versus Plastinnova 2000
(Kohtuasi C-180/11)
(2011/C 232/20)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Bíróság
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Bericap Záródástechnikai bt
Vastustaja: Plastinnova 2000
Teine mentluspool: Szellemi Tulajdon Nemzeti Hivatala (varem Magyar Szabadalmi Hivatal)
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas, kui kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise taotlusega seotud otsuse muutmiseks alustatud menetluses toimub meetmete, menetluse ja õiguskaitsevahendite kohaldamine selliselt, et liikmesriigi kohus ei ole seotud poolte nõuete või väidetega ning kohtul on sealhulgas õigus nõuda omal algatusel tema poolt vajalikuks peetud tõendeid? |
2. |
Kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas, kui kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise taotlusega seotud otsuse muutmiseks alustatud menetluses toimub meetmete, menetluse ja õiguskaitsevahendite kohaldamine selliselt, et liikmesriigi kohus ei ole otsuse tegemisel seotud tühistamise kohta tehtud haldusasutuse otsusega või selles tuvastatud faktiliste asjaoludega, eelkõige haldusmenetluse käigus välja toodud tühistamise aluste või haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtade, väidete või tõenditega? |
3. |
Kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas, kui kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise uue taotlusega seotud otsuse muutmiseks alustatud menetluses toimub meetmete, menetluse ja õiguskaitsevahendite kohaldamine selliselt, et liikmesriigi kohus jätab uue taotluse tõendite — kaasa arvatud tehnika taset puudutavad tõendid — hulgast välja need tõendid, mis on esitatud juba seoses kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise varasema taotlusega? |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/12 |
Fédération Internationale de Football Association (FIFA) 27. aprillil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 17. veebruari 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-385/07: Fédération Internationale de Football Association (FIFA) versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-204/11 P)
(2011/C 232/21)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Fédération Internationale de Football Association (FIFA) (esindajad: advokaadid A. Barav ja D. Reymond)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Apellandi nõuded
Hageja palub Euroopa Kohtul:
— |
jätta Üldkohtu 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-385/07 muutmata vastuvõetavust puudutavas osas; |
— |
tühistada Üldkohtu 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-385/07 sisulises osas niivõrd, kui see otsus kiidab heaks FIFA korraldatavate maailmameistrivõistluste tavamängude kandmise Belgia „ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste” loendisse direktiivi tähenduses; |
— |
teha asjas lõplik kohtuotsus vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61; |
— |
mõista komisjonilt välja FIFA kohtukulud, mis tulenevad menetlusest esimeses kohtuastmes ning käesolevast apellatsioonimenetlusest. |
Väited ja peamised argumendid
1. Õigusnormi rikkumine, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (1) (direktiiviga 97/36/EÜ (2) muudetud kujul) artikli 3a lõike 2 ning liidu õiguse rikkumine ja ELTL artikli 296 valesti kohaldamine (kohtuliku kontrolli piiride ületamine, põhjenduse vastuolulisus, niisuguste põhjenduste kasutamine, mida vaidlustatud otsuses ei olnud FIFA maailmakarikavõistluste kvalifitseerimise kohta esitatud ning nendest põhjendustest ebaõigete õiguslike järeldute tegemine, tõendamiskoormise ümberpööramine)
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust seeläbi, et ta toetas oma järeldust, et komisjon kvalifitseeris FIFA maailmameistrivõistlused direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) kohaldamise seisukohalt õigesti „loomuldasa üheksainsaks sündmuseks” põhjendustega, mis ei sisaldu komisjoni otsuses (3); samuti rikkus Üldkohus liidu õigust, esitades vastuolulisi ja omavahel kokkusobimatuid põhjendusi ning leides, et liikmesriigid ei pea esitama konkreetseid põhjusi selleks, et kanda FIFA maailmameistrivõistluste tavamängud oma ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste loendisse; ning pöörates ümber tõendamiskoormise.
2. Õigusnormi rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) artikli 3a lõike 1 rikkumine, ELTL artikli 296 valesti kohaldamine ning Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine (FIFA maailmameistrivõistluste ebaõigesti kvalifitseerimine, kohtuliku kontrolli piiride ületamine, tuginemine kaalutlustele, mis ei sisaldu vaidlustatud otsuses, „tavamängudega” seotud faktilistele asjaoludele eksliku hinnangu andmine ning sellest valede õiguslike järelduste tegemine, vaidlustatud otsuse põhjenduse piisavaks pidamine ning esitatud argumentidele vastamata jätmine)
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, otsustades, et komisjon leidis õiguspäraselt ja piisavalt põhjendatult, et FIFA maailmameistrivõistlused tervikuna kujutavad endast Belgia ühiskonna jaoks väga tähtsat sündmust direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) tähenduses. Täpsemalt rikkus Üldkohus õigusnormi ja tegi faktilistest asjaoludest valesid õiguslikke järeldusi, kinnitades komisjoni põhjendamatut tõdemust, et FIFA maailmameistrivõistlused tervikuna leiavad Ühendkuningriigis „suurt vastukaja”, et neid on tavaliselt üle kantud tasuta televisioonis ja neil on olnud palju televaatajaid.
3. Õigusnormi rikkumine, ELTL rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) artikli 3a lõigete 1 ja 2 rikkumine, ELTL artikli 296 valesti kohaldamine ning Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine (kohtuliku kontrolli ulatuse ületamine, otsustamine, et komisjon leidis õigesti ja piisavalt põhjendatult, et Belgia meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega ning nendega kaasnevad piirangud on õiguspärased, õiguse teabele ulatuse vale tõlgendamine ning üldise huvi laia juurdepääsu tagamise vastu ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste teleülekannetele ulatuse vale tõlgendamine)
See väide jaguneb kahte ossa
Esimene osa: apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, järeldades, et komisjon leidis õigesti, et Belgia meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega, samas kui vaidlustatud otsus ei puuduta asutamisvabaduste piiramise teemat. Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust sellega, et otsustas, et asjaomased asutamisvabaduse piirangud on proportsionaalsed ning et komisjon leidis õigesti ja piisavalt põhjendatult, et kaasnevad piirangud teenuste osutamise vabadusele on õiguspärased.
Teine osa: apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, järeldades, et komisjon leidis õigesti, et Belgia meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega, olenemata sellest, et vaidlustatud otsus ei käsitle FIFA omandiõiguse rikkumise teemat. Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust sellega, et otsustas, et FIFA omandiõiguse kasutamisele seatud piirangud on õiguspärased.
(1) Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 298, lk 23; ELT eriväljaanne 06/01, lk 224).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiv 97/36/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (EÜT L 202, lk 60; ELT eriväljaanne 06/02, lk 321).
(3) Komisjoni 25. juuni 2007. aasta otsus 2007/479/EÜ, milles käsitletakse Belgia poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega (ELT L 180, lk 24).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/13 |
Fédération Internationale de Football Association’i (FIFA) 27. aprillil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 17. veebruari 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-68/08: Fédération Internationale de Football Association (FIFA) versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-205/11 P)
(2011/C 232/22)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Fédération Internationale de Football Association (FIFA) (esindajad: advokaadid A. Barav ja D. Reymond)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Belgia Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Apellandi nõuded
Hageja palub Euroopa Kohtul:
— |
jätta Üldkohtu 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-68/08 muutmata vastuvõetavust puudutavas osas; |
— |
tühistada Üldkohtu 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-68/08 sisulises osas niivõrd, kui see otsus kiidab heaks FIFA korraldatavate maailmameistrivõistluste tavamängude kandmise Ühendkuningriigi „ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste” loendisse direktiivi tähenduses; |
— |
teha asjas lõplik kohtuotsus vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61; |
— |
mõista komisjonilt välja FIFA kohtukulud, mis tulenevad menetlusest esimeses kohtuastmes ning käesolevast apellatsioonimenetlusest. |
Väited ja peamised argumendid
1. Õigusnormi rikkumine, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (1) (direktiiviga 97/36/EÜ (2) muudetud kujul) artikli 3a lõike 2 ning liidu õiguse rikkumine ja ELTL artikli 296 valesti kohaldamine (kohtuliku kontrolli piiride ületamine, põhjenduse vastuolulisus, niisuguste põhjenduste kasutamine, mida vaidlustatud otsuses ei olnud FIFA maailmakarikavõistluste kvalifitseerimise kohta esitatud ning nendest põhjendustest ebaõigete õiguslike järeldute tegemine, tõendamiskoormise ümberpööramine)
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust seeläbi, et ta toetas oma järeldust, et komisjon kvalifitseeris FIFA maailmameistrivõistlused direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) kohaldamise seisukohalt õigesti „loomuldasa üheksainsaks sündmuseks” põhjendustega, mis ei sisaldu komisjoni otsuses (3); samuti rikkus Üldkohus liidu õigust, esitades vastuolulisi ja omavahel kokkusobimatuid põhjendusi ning leides, et liikmesriigid ei pea esitama konkreetseid põhjusi selleks, et kanda FIFA maailmameistrivõistluste tavamängud oma ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste loendisse; ning pöörates ümber tõendamiskoormise.
2. Õigusnormi rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) artikli 3a lõike 1 ning Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine ja ELTL artikli 296 valesti kohaldamine (järeldus, et komisjon leidis õigesti, et Ühendkuningriigi meetmete loend on koostatud „selgel ja läbipaistval viisil”).
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, järeldades, et komisjon leidis õigesti, et Ühendkuningriigi loend tema ühiskonna joaks väga tähtsatest sündmustest on koostatud „selgel ja läbipaistval viisil” vastavalt direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) nõuetele, olemata sellest, et FIFA maailmameistrivõistluste kõikide mängude kandmine sellesse loendisse otsustati pädevate siseriiklike talituste ühehäälset vastupidist arvamust eirates ning olenemata sellest, et see loend esitati komisjonile muuhulgas niisuguste asjaolude alusel, mis kõnealuse loendi koostamise ajal veel ei esinenud.
3. Õigusnormi rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) artikli 3a lõike 1 rikkumine, ELTL artikli 296 valesti kohaldamine ning Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine (FIFA maailmameistrivõistluste ebaõigesti kvalifitseerimine, kohtuliku kontrolli piiride ületamine, tuginemine kaalutlustele, mis ei sisaldu vaidlustatud otsuses, „tavamängudega” seotud faktilistele asjaoludele eksliku hinnangu andmine ning sellest valede õiguslike järelduste tegemine, vaidlustatud otsuse põhjenduse piisavaks pidamine ning esitatud argumentidele vastamata jätmine)
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, otsustades, et komisjon leidis õiguspäraselt ja piisavalt põhjendatult, et FIFA maailmameistrivõistlused tervikuna kujutavad endast Ühendkuningriigi ühiskonna jaoks väga tähtsat sündmust direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) tähenduses. Täpsemalt rikkus Üldkohus õigusnormi ja tegi faktilistest asjaoludest valesid õiguslikke järeldusi, kinnitades komisjoni põhjendamatut tõdemust, et FIFA maailmameistrivõistlused tervikuna leiavad Ühendkuningriigis „suurt vastukaja”, et neid on tavaliselt üle kantud tasuta televisioonis ja neil on olnud palju televaatajaid.
4. Õigusnormi rikkumine, liidu õiguse rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) artikli 3a lõigete 1 ja 2 rikkumine, ELTL artikli 296 valesti kohaldamine ning Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine (kohtuliku kontrolli ulatuse ületamine, otsustamine, et komisjon leidis õigesti ja piisavalt põhjendatult, et Ühendkuningriigi meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega ning nendega kaasnevad piirangud on õiguspärased, õiguse teabele ulatuse vale tõlgendamine ning üldise huvi laia juurdepääsu tagamise vastu ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste teleülekannetele ulatuse vale tõlgendamine)
See väide jaguneb kolme ossa
Esimene osa: apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, järeldades, et komisjon leidis õigesti, et Ühendkuningriigi meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega, samas kui vaidlustatud otsus ei puuduta asutamisvabaduste piiramise teemat. Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust sellega, et otsustas, et asjaomased asutamisvabaduse piirangud on proportsionaalsed ning et komisjon leidis õigesti ja piisavalt põhjendatult, et kaasnevad piirangud teenuste osutamise vabadusele on õiguspärased.
Teine osa: apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, järeldades, et komisjon leidis õigesti, et Ühendkuningriigi meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega, olenemata sellest, et vaidlustatud otsus ei käsitle FIFA omandiõiguse rikkumise teemat. Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust sellega, et otsustas, et FIFA omandiõiguse kasutamisele seatud piirangud on õiguspärased.
Kolmas osa: apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, järeldades, et komisjon leidis õigesti ja piisavalt põhjendatult, et Ühendkuningriigi meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega ning seda põhjusel, et teenuste osutamise vabaduse piirangud on õigustatud. Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust, leides, et komisjon ei pidanud konkurentsipiirangute hindamiseks määratlema asjaomast turgu ning et kõnealused meetmed ei sisalda endas eriõiguste andmist ELTL artikli 106 lõike 1 tähenduses.
(1) Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 298, lk 23; ELT eriväljaanne 06/01, lk 224).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiv 97/36/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (EÜT L 202, lk 60; ELT eriväljaanne 06/02, lk 321).
(3) Komisjoni 16. oktoobri 2007. aasta otsus 2007/730/EÜ, milles käsitletakse Ühendkuningriigi poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega (ELT L 295, lk 12).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/14 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Ítélőtábla (Ungari Vabariik) 11. mail 2011 — Észak-dunántúli Környezetvédelmi és Vízügyi Igazgatóság (Édukövízig) ja Hochtief Construction AG Magyarországi Fióktelepe versus Közbeszerzések Tanácsa Közbeszerzési Döntőbizottság
(Kohtuasi C-218/11)
(2011/C 232/23)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Ítélőtábla
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: Észak-dunántúli Környezetvédelmi és Vízügyi Igazgatóság (Édukövízig) ja Hochtief Construction AG Magyarországi Fióktelepe
Vastustaja: Közbeszerzések Tanácsa Közbeszerzési Döntőbizottság
Menetlusse astujad: Vegyépszer Építő és Szerelő Zrt. ja MÁVÉPCELL Kft.
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas nõue, et nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (1) artikli 44 lõikes 2 ette nähtud minimaalse suutlikkuse tase oleks kooskõlas sama direktiivi artikli 47 lõike 1 punktiga b, on tõlgendatav nii, et hankijal on õigus siduda minimaalse suutlikkuse tase tema poolt finants- ja majandusliku seisundi kontrollimiseks valitud raamatupidamisdokumendi (bilanss) ainsa näitajaga? |
2. |
Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, on kohtu järgmine küsimus, kas sellised minimaalse suutlikkuse taseme kindlakstegemiseks valitud andmed (bilansijärgne kasum/kahjum), millel on mõne liikmesriigi raamatupidamist puudutavate õigusnormide kohaselt erinev sisu, vastavad direktiivi artikli 44 lõikes 2 nõutud kooskõla tingimusele? |
3. |
Kas erinevuste, mis liikmesriikide vahel kahtlemata esinevad, korrigeerimiseks piisab sellest, kui hankija tagab lisaks finants- ja majandusliku seisundi tõendamiseks valitud dokumentidele võimaluse kasutada väliseid vahendeid (artikli 47 lõige 3), või peab ta selleks, et iga tema poolt valitud dokument vastaks kooskõla nõudele, tagama nimetatud seisundi tõendamise muul viisil (artikli 47 lõige 5)? |
(1) Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 149, lk 22; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/15 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 11. mail 2011 — BrainProducts GmbH versus Bio Semi V.O.F.jt
(Kohtuasi C-219/11)
(2011/C 232/24)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: BrainProducts GmbH
Vastustajad: Bio Semi V.O.F., Antonius Pieter Kuiper, Robert Jan Gerard Honsbeek, Alexander Coenraad Metting van Rijn
Eelotsuse küsimus
Kas toode, mille on tootja ette näinud inimese füsioloogilise protsessi uuringuks, on meditsiiniseade direktiivi 93/42/EMÜ (1) artikli 1 lõike 2 punkti a kolmanda taande tähenduses vaid siis, kui see on ette nähtud kasutamiseks meditsiinilisel otstarbel?
(1) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, lk 1; ELT eriväljaanne 13/12, lk 82), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/47/EÜ (ELT L 247, lk 21).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/15 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg (Saksamaa) 11. mail 2011 — Leyla Ecem Demirkan versus Saksamaa Liitvabariik
(Kohtuasi C-221/11)
(2011/C 232/25)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Leyla Ecem Demirkan
Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas teenuste osutamise vabaduse mõiste Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva 23. novembri 1970. aasta lisaprotokolli (1) artikli 41 lõike 1 tähenduses hõlmab ka teenuste saamise vabadust (passive Dienstleistungsfreiheit)? |
2. |
Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva lisaprotokolli artikli 41 lõikest 1 tulenev teenuste saamise vabaduse kaitse laieneb ka sellistele Türgi kodanikele nagu kaebuse esitaja, kes ei soovi siseneda Saksamaa Liitvabariiki kuni kolmeks kuuks mitte konkreetse teenuse kasutamise eesmärgil, vaid sugulaste külastamiseks, ja kes tuginevad pelgalt võimalusele kasutada Saksamaa Liitvabariigi territooriumil teenuseid? |
(1) EÜT 1972, L 293, lk 4; ELT eriväljaanne 11/11, lk 43.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/15 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen Sad Varna (Bulgaaria) 16. mail 2011 — TETS Haskovo AD versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto”, gr. Varna, pri Sentralno Upravlenie na Natsionalna Agentsia po Prihodite
(Kohtuasi C-234/11)
(2011/C 232/26)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen Sad Varna
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: TETS Haskovo AD
Vastustaja: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto”, gr. Varna, pri Sentralno Upravlenie na Natsionalna Agentsia po Prihodite
Eelotsuse küsimused
1. |
Kuidas tuleb tõlgendada mõistet „vara hävimine” direktiivi 2006/112 (1) artikli 185 lõike 2 tähenduses ja kas vara omandamisel maha arvestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise jaoks on olulised vara hävimise põhjused ja/või selle toimumise tingimused? |
2. |
Kas nõuetekohaselt tõendatud majanduslike hüvede hävitamist ainult sel eesmärgil, et luua samaks otstarbeks uusi moodsaid majanduslikke hüvesid, tuleb mõista mahaarvatava summa kindlaksmääramisel kasutatud tegurite muutumisena direktiivi 2006/112 artikli 185 lõike 2 tähenduses? |
3. |
Kas direktiivi 2006/112 artikli 185 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel vara hävimise korral korrigeerimise siis ette näha, kui vara omandamisel on selle eest täielikult või osaliselt tasumata? |
4. |
Kas direktiivi 2006/112 artikli 185 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et siseriiklikud sätted nagu KMS artikli 79 lõige 3 ja artikli 80 lõike 2 punkt 1, mis nõuab sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimist vara hävimise juhtudel, mil vara omandamisel tasuti täielikult põhisumma ja arvutatud maks, ning mis seab sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimise mittetegemise sõltuvusse muust tingimusest kui tasumine, on nimetatud artikliga vastuolus? |
5. |
Kas direktiivi 2006/112 artikli 185 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimise võimaluse ehitiste kompleksi lammutamisel üksnes selleks, et rajada asemel uus moodne ehitiste kompleks, mis täidab sama otstarvet nagu lammutatud kompleks ning mille eesmärk on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andvate tehingute tegemine? |
(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/16 |
19. mail 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik
(Kohtuasi C-241/11)
(2011/C 232/27)
Kohtumenetluse keel: tšehhi
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja(d): Z. Malůšková, N. Yerrell ja K. Ph. Wojcik)
Kostja: Tšehhi Vabariik
Hageja nõuded
— |
tuvastada, et kuna Tšehhi Vabariik ei ole vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ (1) tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta artiklite 8, 9, 13, 15–18 ja artikli 20 lõigete 2–4 järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme, rikkudes seega selle direktiivi artikli 22 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, siis on Tšehhi Vabariik rikkunud otsusest kohtuasjas C-343/08: komisjon vs. Tšehhi Vabariik tulenevaid kohustusi ning on seega rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingust artiklist 260 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista Tšehhi Vabariigilt komisjoni „Euroopa Liidu omavahendite” kontole kandmiseks välja põhisumma 5 644,80 eurot iga otsuses kohtuasjas C-343/08: komisjon vs. Tšehhi Vabariik nõutud meetmete võtmisega viivitatud päeva eest alates selle kohtuotsuse kuulutamisest 14. jaanuaril 2010
karistusmakse summas 22 364,16 eurot iga otsuses kohtuasjas C-343/08: komisjon vs. Tšehhi Vabariik nõutud meetmete võtmisega viivitatud päeva eest alates käesolevas asjas kohtuotsuse kuulutamisest kuni kuupäevani, mil Tšehhi Vabariik võtab otsuses kohtuasjas C-343/08: komisjon vs. Tšehhi Vabariik nõutud meetmed; ja |
— |
mõista kohtukulud välja Tšehhi Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Euroopa Kohus tegi 14. jaanuaril 2010 otsuse kohtuasjas C-343/08: komisjon vs. Tšehhi Vabariik (2), milles ta leidis, et „kuna Tšehhi Vabariik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta artiklite 8, 9, 13, 15–18 ning artikli 20 lõigete 2–4 järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme, on ta rikkunud selle direktiivi artikli 22 lõikest 1 tulenevaid kohustusi”.
Tšehhi Vabariik ei ole komisjoni tänaseni teavitanud sellest, et ta on võtnud vastu direktiivi 2003/41/EÜ artiklite 8, 9, 13, 15–18 ning artikli 20 lõigete 2–4 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid, et täita seega selle direktiivi artikli 22 lõikest 1 tulenevad kohustused. Komisjon on seetõttu seisukohal, et Tšehhi Vabariik ei ole võtnud otsuses kohtuasjas C-343/08: komisjon vs. Tšehhi Vabariik nõutud meetmeid. Vastavalt ELTL artikli 260 lõikele 2, kui komisjon on arvamusel, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kohtuotsuse täitmiseks, võib ta anda asja kohtusse ning seejuures ära näidata põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta peab asjaoludele vastavaks ja mille asjassepuutuv liikmesriik peab tasuma. Komisjoni teatises EL lepingu artikli 228 kohaldamise kohta (SEC/2005/1658) kehtestatud meetodi alusel palub komisjon Euroopa Kohtul mõista Tšehhi Vabariigilt välja põhisumma ja karistusmakse, nagu need on ära märgitud käesolevates nõuetes.
(1) ELT 2003 L 235, lk 10; ELT eriväljaanne 05/04, lk 350.
(2) Kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/17 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia–grad (Bulgaaria) 19. mail 2011 — Hristo Byankov versus Glaven sekretar na Ministerstvo na vatreshnite raboti (secrétaire général du Ministère des affaires intérieures)
(Kohtuasi C-249/11)
(2011/C 232/28)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen sad Sofia–grad
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Hristo Byankov
Vastustaja: Glaven sekretar na Ministerstvo na vatreshnite raboti (siseministeeriumi peasekretär)
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades nõuab lojaalse koostöö põhimõte vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3 koosmõjus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 20 ja 21, et liikmesriigi siseriiklikku õigusnormi nagu põhikohtuasjas kõnealune õigusnorm — mille kohaselt on selleks, et kõrvaldada Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendiga tuvastatud niisuguse põhiõiguse rikkumine, nagu liikmesriikide kodanike vaba liikumise õigus, mida tunnustatakse ühtlasi ka Euroopa Liidu õiguses, lubatud tunnistada kehtetuks lõplikuks muutunud haldusakt — kohaldatakse ka seda arvesse võttes, kuidas Euroopa Liidu Kohus on oma otsuses tõlgendanud nimetatud õiguse teostamise piiranguid käsitlevaid liidu õiguse sätteid, kui õiguse rikkumise kõrvaldamiseks on vajalik haldusakti kehtetuks tunnistamine? |
2. |
Kas direktiivi 2004/38 (1) artikli 31 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui liikmesriik on oma siseriiklikus õiguses ette näinud sellise haldusakti kontrollimise menetluse, mis piirab nimetatud direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud õigust, siis on pädev haldusasutus kohustatud haldusakti adressaadi taotlusel seda haldusakti kontrollima ning selle õiguspärasust hindama, võttes arvesse ka Euroopa Liidu Kohtu praktikat liidu õiguse nende sätete tõlgendamise kohta, mis reguleerivad nimetatud õiguse teostamise tingimusi ja piiranguid, selleks et tagada, et kohaldatud õiguse piirang ei ole kontrollimisotsuse tegemise ajal ebaproportsionaalne, juhul kui haldusakt piirangu kohaldamise kohta on sel ajal muutunud lõplikuks? |
3. |
Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 teise lause või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 (2) ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 27 lõike 1 sätted lubavad kohaldada siseriiklikku õigusnormi — mis näeb ette Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule liikumisvabaduse piirangu Euroopa Liidus üksnes seetõttu, et on olemas teatavat seadusega ettenähtud summat ületav ja tagamata võlakohustus eraõigusliku isiku, nimelt äriühingu ees — seoses poolelioleva täitemenetlusega võla sissenõudmiseks ja ilma et arvestataks liidu õiguses ettenähtud võimalust, et võla nõuab sisse mõne teise liikmesriigi ametiasutus? |
(1) ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46; bulgaariakeelne eriväljaanne 05/07, lk 56.
(2) EÜT L 257, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15; bulgaariakeelne eriväljaanne 05/01, lk 11.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/17 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Legfelsőbb Bíróság (Ungari) 25. mail 2011 — Oskar Shomodi versus Szabolcs-Szatmár-Bereg Megyei Rendőrkapitányság Záhony Határrendészeti Kirendeltsége
(Kohtuasi C-254/11)
(2011/C 232/29)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Magyar Köztársaság Legfelsőbb Bírósága
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Oskar Shomodi
Vastustaja: Szabolcs-Szatmár-Bereg Megyei Rendőrkapitányság Záhony Határrendészeti Kirendeltsége
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1931/2006 (1) (edaspidi: „kohaliku piiriliikluse määrus”) artikli 5 sätet, mis lubab maksimaalselt kolme kuu pikkust katkestamata viibimist, tuleb eelkõige kohaliku piiriliikluse määruse artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõiget 3 arvestades tõlgendada nii, et määrus võimaldab liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste artikli 13 kohaste kahepoolsete lepingute alusel mitmekordset riigist väljumist ja riiki sisenemist ning maksimaalselt kolme kuu pikkust katkestamata viibimist selliselt, et enne viibimiseks ette nähtud kolme kuu möödumist võib piiriala elanik, kellel on kohaliku piiriliikluse luba, katkestamata viibimise katkestada ning pärast mitmekordset piiriületust on tal jälle õigus kolmekuuliseks katkestamata viibimiseks? |
2. |
Kui esimesele küsimusele antud vastus on jaatav, kas siis kohaliku piiriliikluse määruse artikli 5 kohase katkestamata viibimise katkestamiseks võib lugeda samal päeval või järjestikustel päevadel riigist väljumist ja riiki sisenemist? |
3. |
Kui esimesele küsimusele antud vastus on jaatav, kuid teisele küsimusele eitav, millist ajavahemikku või muud kaalutavat asjaolu tuleb siis arvesse võtta katkestamata viibimise katkestamise kindlakstegemiseks kohaliku piiriliikluse määruse artikli 5 alusel? |
4. |
Kui esimesele küsimusele antud vastus on eitav, kas siis kohaliku piiriliikluse määruse artikli 5 kohast maksimaalselt kolme kuu pikkust katkestamata viibimist lubavat sätet võib tõlgendada nii, et mitmekordseks riigist väljumiseks ja riiki sisenemiseks kasutatud ajavahemikud tuleb liita ning konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut [Schengeni lepingu rakendamise konventsioon (EÜT L 239, lk 19)], artikli 20 lõiget 1 või muid Schengeni õigust puudutavaid sätteid arvesse võttes, kui liidetud päevade arv ületab 93 päeva (kolm kuud), siis kuus kuud pärast esimesest riiki sisenemist ei anna kohaliku piiriliikluse luba enam õigust riigis viibimiseks? |
5. |
Kui neljandale küsimusele antud vastus on eitav, kas siis tuleb liitmise käigus arvesse võtta ka samal päeval mitmekordset riigist väljumist ja riiki sisenemist ning ühekordset riigist väljumist ja riiki sisenemist ning milline on kasutatav arvutusmeetod? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1931/2006, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid (ELT L 405, lk 1).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/18 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Bulgaaria) 26. mail 2011 — Kremikovtsi AD versus Ministar na ikonomikata, energetikata i turizma ja zamestnik-ministar na ikonomikata, energetikata i turizma
(Kohtuasi C-262/11)
(2011/C 232/30)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen sad Sofia-grad
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Kremikovtsi AD
Vastustajad: Ministar na ikonomikata, energetikata i turizma ja zamestnik-ministar na ikonomikata, energetikata i turizma (majandus-, energia- ja turismiminister ning majandus-, energia- ja turismiministri asetäitja)
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas Euroopa lepingu ja eeskätt EL-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu otsuste sätted on kohaldatavad riigiabile, mis anti enne Bulgaaria Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga vastavalt Euroopa lepingu sätetele ja eeskätt vastavalt protokolli nr 2 artikli 9 lõikele 4, kui sellisel viisil antud riigiabi kokkusobimatuse hindamine toimub pärast Bulgaaria Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb esitada järgmine küsimus:
|
2. |
Kas akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta V lisa konkurentsieeskirju puudutava osa punkti 1 sätet tuleb tõlgendada nii, et kõnealune riigiabi on „uus abi” sama lisa punkti 1 teise lõigu tähenduses? Kui vastus on jaatav, siis kas sellisel juhul tuleb sellisele „uuele abile” kohaldada ELTL artiklite 107 ja 108 (EÜ artiklid 87 ja 88) sätteid, mis käsitlevad riigiabi, ning määruse nr 659/1999 (1) sätteid?
|
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/19 |
31. mail 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik
(Kohtuasi C-269/11)
(2011/C 232/31)
Kohtumenetluse keel: tšehhi
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Lozano Palacios ja M. Šimerdová)
Kostja: Tšehhi Vabariik
Hageja nõuded
— |
sedastada, et lubades reisibüroodel käibemaksuseaduse nr 235/2004 artikli 89 alusel kohaldada reisibüroode erikorda reisiteenustele, mida nad osutavad muudele isikutele kui reisijad, on Tšehhi Vabariik rikkunud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklitest 306-310 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Tšehhi Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Tšehhi Vabariigis kohaldatakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 306-310 kehtestatud reisibüroode käibemaksuga maksustamise erikorda mitte üksnes reisibüroode poolt reisijatele osutatavatele teenustele, vaid ka teenustele, mida osutatakse muudele isikutele kui reisijad. Käibemaksuseaduse nr 235/2004 artikli 89 kohaselt kohaldub erikord Tšehhi Vabariigis ka siis, kui reisiteenust osutatakse juriidilisele isikule, kes müüb teenuse edasi teistele reisibüroodele. Komisjoni arvates on see vastuolus nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklitega 306-310, mis nõuavad, et reisibüroode erikorda kohaldataks üksnes juhul, kui reisiteenust osutatakse reisijale. Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 306-310 sõnastus ja nendega taotletav eesmärk toetavad komisjoni seisukohta.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/19 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 31. mail 2011 — Techniko Epimelitirio Elladas (TEE) jt versus Ypourgoi Esoterikon, Dimosias Dioikisis kai Apokentrosis; Metaforon kai Epikoinonion; Oikonomias kai Oikonomikon (siseasjade, avaliku halduse ja detsentraliseerimise minister; transpordi- ja sideminister; majandus- ja rahandusminister)
(Kohtuasi C-271/11)
(2011/C 232/32)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Symvoulio tis Epikrateias
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: Techniko Epimelitirio Elladas (TEE) jt
Vastustajad: Ypourgoi Esoterikon, Dimosias Dioikisis kai Apokentrosis; Metaforon kai Epikoinonion; Oikonomias kai Oikonomikon (siseasjade, avaliku halduse ja detsentraliseerimise minister; transpordi- ja sideminister; majandus- ja rahandusminister)
Eelotsuse küsimused
a) |
Kas määruse nr 2042/2003 artikli 2 kohaselt koostoimes selle määruse I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunktiga 1 ning lähtudes ameti otsuse nr 2003/19/RM/28.11.2003 määruse nr 2042/2003 nõuete täitmise vastuvõetavate viiside kohta I lisa B-jao A-alajao punkti AMC M.B.102 alapunkti c alapunktis 1 (1.1–1.4, 1.6 ja 1.7) sätestatust, võib siseriiklik seadusandja selle määruse elluviimiseks täiendavate meetmete kehtestamisel jagada kehtivatele lennukõlblikkuse kriteeriumitele vastavuse kinnitamiseks tehtava õhusõidukite kontrollimise töö mitme inspektorite kategooria/liigi vahel, millest igaüks on pädev kontrollima õhusõidukite lennukõlblikkust ainult ühest konkreetsest aspektist? Eelkõige, kas määrusega nr 2042/2003 on kooskõlas niisugune siseriiklik õigusnorm, millega on tegemist käesoleval juhul ning millega nähakse ette lennukõlblikkuse inspektorid (Airworthiness and Avionics Inspectors), lennutoimingute inspektorid (Flight Operations Inspectors), reisijatesalongi ohutuse inspektorid (Cabin Safety Inspectors) ning diplomite ja lubade inspektorid (Licensing Inspectors)? |
b) |
Kas juhul, kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, tuleb määruse nr 2042/2003 I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 1 tõlgendada nii, et igal töötajal, kelle kohustuseks on kontrollida õhusõidukite lennukõlblikkust ainult ühest konkreetsest aspektist, peab olema viieaastane töökogemus kõikide aspektide alal, mille eesmärk on tagada õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus, või piisab viieaastasest töökogemusest üksnes talle usaldatud üksikute ülesannete vallas ja tema spetsialiseerumisalal? |
c) |
Kas juhul, kui sellele küsimusele vastatakse, et piisab, kui kontrolle läbi viivatel töötajatel on viieaastane töökogemus neile usaldatud konkreetsete ülesannete vallas, on niisugune siseriiklik õigusnorm, millega on tegemist käesoleval juhul ning mille kohaselt peab lennukõlblikkuse inspektoritel (Airworthiness and Avionics Inspectors), kes vastutavad lennuvahendite järelevalve ja kontrolli ning hooldus- ja lennuettevõtjate tegevuslubade järelevalve ja kontrolli eest vastavalt juhendi ICAO dokumendis 9760 antud juhistele, olema vähemalt viieaastane töökogemus õhusõidukite hooldamise tehases ja nad peavad olema varem töötanud nende hooldamise alal, kooskõlas määruse nr 2042/2003 I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunktiga 1, mille kohaselt peab kontrolle läbi viivatel töötajatel olema „vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi? |
d) |
Kas juhul, kui eelnevale küsimusele tuleb vastata jaatavalt, on määrusega nr 2042/2003 kooskõlas niisugune siseriiklik õigusnorm, millega on tegemist käesoleval juhul, mille kohaselt võrdsustatakse lennundustehnilise töötaja luba selle määruse 66. osa (III lisa) tähenduses kõrgharidusdiplomiga lennuliikluse alal, ning mis sätestab, et nii ühtedel kui ka teistel peab lennukõlblikkuse inspektoriteks tunnistamiseks olema töökogemus õhusõidukite hooldamise tehases? |
e) |
Kas määruse nr 2042/2003 I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 1 kohaselt ja lähtudes ka ameti otsuse nr 2003/19/RM/28.11.2003 määruse nr 2042/2003 nõuete täitmise vastuvõetavate viiside kohta I lisa B-jao A-alajao punkti AMC M.B.102 alapunkti c alapunkti 1 alapunktidest 1.4 ja 1.5, kuulub viieaastase lennukõlblikkuse valdkonnas omandatud töökogemuse hulka praktiline kogemus, mis võidi omandada akadeemilise kraadi saamiseks sooritatud õpingute raames, või läheb arvesse ainult töökogemus, mis omandati töötades, (õpingutest sõltumatult) pärast õpingute lõppu ja pärast vastava kraadi saamist? |
f) |
Kas määruse nr 2042/2003 sama sätte kohaselt kuulub viieaastase lennukõlblikkuse valdkonnas omandatud töökogemuse hulka ka töökogemus, mis omandati varem, enne selle määruse jõustumist, täites õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimise kohustusi? |
g) |
Kas määruse nr 2042/2003 I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 2 kohaselt on selleks, et 66. osas nimetatud lennundustehnilise töötaja loa omanik (määruse nr 2042/2003 III lisa) valitaks inspektoriks, vaja, et ta oleks eelnevalt läbinud täiendava koolituse õhusõidukite lennukõlblikkuse vastavate aspektide osas, või piisab, kui ta läbis selle koolituse pärast esialgset väljavalimist, kuid enne inspektori ametikohustusi täitma hakkamist? |
h) |
Kas määruse nr 2042/2003 I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 3 põhjal, milles on nähtud ette, et kontrolle läbi viivatel töötajatel peab olema „lennundustehniline kutseharidus”, võib asuda seisukohale, et niisuguseks kutsehariduseks on siseriikliku seadusandja kehtestatud koolitussüsteem, millel on järgmised omadused: i) koolitus läbitakse pärast inspektorite esialgset väljavalimist ainuüksi nende formaalse kvalifikatsiooni põhjal; ii) niisugune koolitus ei ole diferentseeritud esialgselt inspektoriteks valitud isikute formaalse kvalifikatsiooni põhjal ja iii) niisuguses koolitussüsteemis ei ole nähtud ette õpilase hindamise menetlusi ja kriteeriumeid ega lõpueksamit, mis näitab, et ta sobib pärast oma koolituskursuse läbimist ametisse? |
i) |
Kas määruse nr 2042/2003 I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 4 kohaselt, milles on nähtud ette, et kontrolle läbi viivatel töötajatel peab olema „asjaomaste kohustustega ametikoht”, on juhtiv ametikoht inspektoriks tunnistamise vältimatu eeltingimus selles mõttes, et varasema tegevuse käigus peab isik olema jõudnud kõrgele ametikohale, või tuleb seda määruse nr 2042/2003 sätet ameti otsuse nr 2003/19/RM/28.11.2003 I lisa B-jao A-alajao punkti AMC M.B.102 alapunkti b alapunktist 3 lähtudes tõlgendada nii, et pärast isiku esialgset inspektoriks valimist on vaja anda talle asutuses, mis on pädev kontrollima õhusõidukite lennukõlblikkust, ametikoht, mis annab allkirjaõiguse selle asutuse nimel? |
j) |
Kas juhul, kui määruse nr 2042/2003 I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 4, millele on viidatud eespool, tuleb tõlgendada viimati kirjeldatud viisil, saab selle sätte sõnastuse põhjal asuda seisukohale, et määrusega kehtestatud tingimus on täidetud siseriikliku õigusnormi puhul, mille kohaselt tunnistatakse isik inspektoriks tema teoreetilise ja praktilise koolituse lõpul ning alates sellest hetkest võib ta läbi viia õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimisi, allkirjastades üksi vastavad kontrollidokumendid ja esindades pädevat asutust? |
k) |
Kas juhul, kui määruse nr 2042/2003 I lisa B-jao I-alajao punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 4 tuleb tõlgendada viimati kirjeldatud viisil, on sellega kooskõlas niisugune siseriiklik õigusnorm, millega on tegemist käesoleval juhul ja mille kohaselt on nõue, et isikut on”edutatud kõrgematele ametikohtadele ja ta on juhtinud õhusõidukite hooldamise tehast” esialgsel lennukõlblikkuse inspektoriteks valimisel ainult fakultatiivne eelis? |
l) |
Kas määruse nr 2042/2003 kohaselt, milles on sätestatud, kas ja missugustel tingimustel on isikutel, kes täitsid enne selle määruse jõustumist õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimise ülesandeid, mida peab täitma inspektor, õigus neid ülesandeid edasi täita ka pärast selle määruse jõustumist, oli siseriiklik seadusandja kohustatud nägema ette, et isikud, kes täitsid neid ülesandeid määruse jõustumise hetkel (või võib-olla enne seda), tuleb tunnistada automaatselt uuesti inspektoriks, ilma et nende suhtes kohaldataks eelnevat valiku- ja hindamismenetlust, või tuleb määrust nr 2042/2003, mille eesmärk on parandada lennuettevõtjate ohutust, mitte kehtestada liikmesriigi õhusõidukite lennukõlblikkust kontrollima pädevate asutuste töötajate kutsealaseid õigusi, tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidel on lihtsalt võimalus — kui nad peavad seda vajalikuks — kasutada õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimisel inspektoritena edasi isikuid, kes täitsid nende ametikohustusi enne selle määruse jõustumist, isegi kui need isikud ei vasta selle määrusega kehtestatud nõuetele, ning seda ka ameti otsuse nr 2003/19/RM/28.11.2003 I lisa B-jao A-alajao punkti AMC M.B.102 alapunkti b alapunktis 4 selles osas sätestatust lähtudes? |
m) |
Kas juhul, kui leitakse, et määruse nr 2942/2003 kohaselt on liikmesriigid kohustatud tunnistama automaatselt uuesti — ilma valikumenetlust kohaldamata — inspektoriteks isikud, kes täitsid nende ametikohustusi enne selle määruse jõustumist, on selle määrusega kooskõlas niisugune siseriiklik õigusnorm, millega on tegemist käesoleval juhul ja milles on nähtud ette, et uuesti inspektoriteks tunnistamiseks peavad need isikud olema sisuliselt täitnud inspektori ametikohustusi mitte selle määruse jõustumise hetkel, vaid alates hilisemast hetkest, mil jõustus asjaomane siseriiklik õigusnorm? |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/21 |
9. juunil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik
(Kohtuasi C-293/11)
(2011/C 232/33)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja C. Soulay)
Kostja: Kreeka Vabariik
Hageja nõuded
— |
tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik kohaldas käibemaksu erikorda reisiteenuste müümise suhtes isikutele, kes ei ole reisijad, siis on Kreeka Vabariik rikkunud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1) artiklitest 306–310 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Direktiivi sõnastuse kohaselt enamuses keeltes kohaldatakse reisibüroode erikorda ainult vahetult reisijatele osutatavate teenuste suhtes. Isegi inglise keelsel versioonil, mis kasutab ühesainsas kohas sõna „klient” („customer”), puuduks mõte, kui see ei viitaks üksnes reisijatele. See järeldus tuleneb ka kõigi asjassepuutuvate sätete koosmõjust (süstemaatiline tõlgendamine). Samale järeldusele viib ka ajalooline tõlgendamine, kuna käibemaksudirektiiv vaid „kodifitseeris kuuenda direktiivi, muutmata selle sisu”. Mis puutub teleoloogilisse tõlgendamisse, siis on oluline, et ei oleks võimalik mõnede liikmesriikide reisbüroode topeltmaksustamine (mahaarvamise välistamisega reisibüroode erikorra laiendatud kohaldamisel). Üksik liikmesriik ei või korrigeerida direktiivi mis tahes puudust, kui puudub selle teksti vastav ametlik muudatus.
(1) ELT L 347, lk 1.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/21 |
10. juunil 2011 esitatud hagi — Itaalia Vabariik versus Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-295/11)
(2011/C 232/34)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Calmieri ja Avvocato dello Stato S. Fiorentino)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
— |
Tühistada nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsus, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (2011/167/EL) (1); |
— |
mõista kohtumenetluse kulud välja Euroopa Liidu Nõukogult. |
Väited ja peamised argumendid
Oma nõude toetuseks esitab Itaalia Vabariik neli väidet.
Esiteks märgib ta, et nõukogu lubas tõhustatud koostöö menetlust ületades EL artikli 20 lõike 1 ulatust, sest selle sätte kohaselt lubatakse nimetatud menetlust ainult valdkondades, kus Euroopa Liidul ei ole ainupädevust. Euroopa Liidul on ainupädevus kehtestada „Euroopa reegleid”, mille õiguslikuks aluseks on ELTL artikkel 118.
Teiseks väidab ta, et käesolevas asjas on luba tõhustatud koostööks vastuolus — või vähemalt mitte kooskõlas — eesmärkidega, mis sellele institutsioonile on aluslepingutega seatud. Kuna luba on vastuolus kui mitte ELTL artikli 118 sõnastuse, siis vähemalt selle mõttega, rikub see ELTL artikli 326 lõiget 1, arvestades, et viimane nõuab, et tõhustatud koostöö oleks vastavuses aluslepingute ja Euroopa Liidu õigusega.
Kolmandaks väidab Itaalia Vabariik, et loaotsus võeti vastu ilma nõuetekohaselt uurimata, kas see vastas viimase abinõu nõudele ja selle kohta ei esitatud asjakohast põhjendust.
Lõpuks rikub loaotsus ELTL artiklit 326, sest see kahjustab siseturgu, luues tõkke kaubavahetusele liikmesriikide vahel ja diskrimineerides äriühinguid, moonutades konkurentsi. See ei aita ka tugevdada liidu integratsiooniprotsessi ning on seetõttu vastuolus EL artikli 20 lõikega 1.
(1) ELT L 76, lk 53.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/22 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Varna (Bulgaaria) 14. juunil 2011 — Dobrudzhanska petrolna kompania AD versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” — gr. Varna, pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata Agentsia po Prihodite (riikliku maksuameti keskasutuse Varna osakonna „Vaided ja täitmise korraldamine” direktor)
(Kohtuasi C-298/11)
(2011/C 232/35)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen sad Varna
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Dobrudzhanska petrolna kompania AD
Vastustaja: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” — gr. Varna, pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata Agentsia po Prihodite (riikliku maksuameti keskasutuse Varna osakonna „Vaided ja täitmise korraldamine” direktor)
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 80 lõike 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et kui kaubatarne eest makstud tasu on turuväärtusest väiksem, on seotud isikute vaheliste tarnete korral maksustatavaks väärtuseks ainult sel juhul tehingu turuväärtus, kui kauba tarnijal või saajal ei ole täielikku sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust selles osas, mis on seotud tarne esemeks olevate kaupade ostuga või tootmisega? |
2. |
Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 80 lõike 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik ei tohi juhul, kui tarnija on kasutanud selliste kaubatarnete ja teenuste sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust, mis on seejärel toimunud seotud isikute vaheliste tarnete ese ning väiksema väärtusega kui turuväärtus, ja nimetatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole vastavalt direktiivi artiklitele 173–177 korrigeeritud ning tarne ei ole direktiivi artiklite 132, 135, 136, 371, 375, 376, 377, artikli 378 lõike 2 või artiklite 380–390 tähenduses käibemaksust vabastatud, näha ette meetmeid, mille kohaselt on maksustatavaks väärtuseks määratud üksnes turuväärtus? |
3. |
Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 80 lõike 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik ei tohi juhul, kui saaja on kasutanud selliste kaubatarnete ja teenuste sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust, mis on seejärel toimunud seotud isikute vaheliste tarnete ese ning väiksema väärtusega kui turuväärtus, ja nimetatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole vastavalt direktiivi artiklitele 173–177 korrigeeritud, näha ette meetmeid, mille kohaselt on maksustatavaks väärtuseks määratud üksnes turuväärtus? |
4. |
Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 80 lõike 1 punktides a ja b on ammendavalt loetletud juhtumid, mille esinemisel on täidetud tingimused selleks, et liikmesriik tohib võtta meetmeid, mille kohaselt on tarnete korral maksustatavaks väärtuseks tehingu turuväärtus? |
5. |
Kas selline siseriiklik õigusnorm nagu Zakon za danak varhu dobavenata stoynost’i (käibemaksuseadus) artikli 27 lõike 3 punkt 1 on lubatav muude asjaolude korral kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 80 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud asjaolud? |
6. |
Kas sellises asjas nagu käesolev on direktiivi 2006/112/EÜ artikli 80 lõike 1 punktide a ja b sätetel vahetu õigusmõju ja kas siseriiklik kohus võib neid vahetult kohaldada? |
(1) ELT L 347, lk 1.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/23 |
Euroopa Kohtu presidendi 20. mai 2011. aasta määrus (Oberlandesgericht Innsbruck eelotsusetaotlus — Austria) — Pensionversicherungsanstalt versus Andres Schwab
(Kohtuasi C-547/09) (1)
(2011/C 232/36)
Kohtumenetluse keel: saksa
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/23 |
Euroopa Kohtu presidendi 17. mai 2011. aasta määrus — Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik
(Kohtuasi C-341/10) (1)
(2011/C 232/37)
Kohtumenetluse keel: poola
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/23 |
Euroopa Kohtu presidendi 20. mai 2011. aasta määrus (Tribunal Judicial de Vieira do Minho (Portugal) eelotsusetaotlus) — Manuel Afonso Esteves versus Axa — Seguros de Portugal SA
(Kohtuasi C-437/10) (1)
(2011/C 232/38)
Kohtumenetluse keel: portugali
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/23 |
Euroopa Kohtu presidendi 7. juuni 2011. aasta määrus (Tribunal de première instance de Namur'i (Belgia) eelotsusetaotlus) — Rémi Paquot (C-622/10), Adrien Daxhelet (C-623/10) versus Belgia riik — SFP Finances
(Liidetud kohtuasjad C-622/10 ja C-623/10) (1)
(2011/C 232/39)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasjade registrist kustutamiseks.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/23 |
Euroopa Kohtu presidendi 17. mai 2011. aasta määrus (Hoge Rad der Nederlanden'i (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Minister van Financiën versus G. in 't Veld
(Kohtuasi C-110/11) (1)
(2011/C 232/40)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.
Üldkohus
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/24 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — Oetker Nahrungsmittel versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Buonfatti)
(Kohtuasi T-471/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi Buonfatti taotlus - Varasem Beneluxi riikide sõnamärk Bonfait - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/41)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Dr. August Oetker Nahrungsmittel KG (Bielefeld, Saksamaa) (esindaja: advokaat F. Graf von Stosch)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: R. Manea)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bonfait BV (Denekamp, Madalmaad)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 2. oktoobri 2009. aasta otsuse peale (asi R 340/2007-4), mis tehti Bonfait BV ja Dr. August Oetker Nahrungsmittel KG vahelises vastulausemenetluses.
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 2. oktoobri 2009. aasta otsus (asi R 340/2007-4). |
2. |
Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Dr. August Oetker Nahrungsmittel KG kohtukulud. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/24 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (BRICO CENTER)
(Kohtuasi T-475/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi BRICO CENTER taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/42)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 500/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsus (asi R 500/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl’i kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL-i, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/25 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (BRICO CENTER)
(Kohtuasi T-476/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi BRICO CENTER taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/43)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1006/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsus (asi R 1006/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl’i kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL-i, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/25 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (BRICO CENTER)
(Kohtuasi T-477/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi BRICO CENTER taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/44)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 24 septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1008/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsus (asi R 1008/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl’i kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL-i, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/26 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (BRICO CENTER)
(Kohtuasi T-478/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi BRICO CENTER taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/45)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1009/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsus (asi R 1009/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl’i kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL-i, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/26 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (BRICO CENTER Garden)
(Kohtuasi T-479/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi BRICO CENTER Garden taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/46)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1044/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust.
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 24. septembri 2009. aasta otsus (asi R 1044/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/27 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (BRICOCENTER)
(Kohtuasi T-480/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi BRICOCENTER taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/47)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 28. septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1045/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 28. septembri 2009. aasta otsus (asi R 1045/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl’i kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL-i, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/27 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (maxi BRICO CENTER)
(Kohtuasi T-481/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi maxi BRICO CENTER taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/48)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 28. septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1046/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 28. septembri 2009. aasta otsus (asi R 1046/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/28 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (BRICO CENTER Città)
(Kohtuasi T-482/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi BRICO CENTER Città taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/49)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 28. septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1047/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 28. septembri 2009. aasta otsus (asi R 1047/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl’i kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL i, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/28 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ATB Norte versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bricocenter Italia (Affiliato BRICO CENTER)
(Kohtuasi T-483/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause menetlus - Ühenduse kujutismärgi Affiliato BRICO CENTER taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid ATB CENTROS DE BRICOLAGE Brico Centro ja CENTROS DE BRICOLAGE BricoCentro - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2011/C 232/50)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: ATB Norte, SL (Burgos, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macias Bonilla, H. Curtis-Oliver ja G. Marín Raigal, hiljem advokaat F. Brandolini Kujman)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto et G. Mannucci)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bricocenter Italia Srl (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Ghidini, M. Mergati ja C. Signorini)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 28. septembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1048/2008-4), mis käsitleb ATB Norte, SL-i ja Bricocenter Italia Srl’i vahelist vastulausemenetlust
Resolutsioon
1. |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 28. septembri 2009. aasta otsus (asi R 1048/2008-4) osas, milles sellega rahuldati Bricocenter Italia Srl’i kaebus apellatsioonikojale seonduvalt järgmiste teenustega: „reklaam” ja „ärijuhtimine”, mille kohta oli ühenduse kaubamärgi taotlus esitatud. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Jätta ATB Norte, SL-i, Bricocenter Italia ja Siseturu Ühtlustamise Ameti Üldkohtu kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/29 |
Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus — ReValue Immobilienberatung versus Siseturu Ühtlustamise Amet (ReValue)
(Kohtuasi T-487/09) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse kujutismärgi ReValue taotlus - Osaline registreerimisest keeldumine - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikkel 75)
(2011/C 232/51)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: ReValue Immobilienberatung GmbH (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Fischoeder ja M. Schork, hiljem advokaat S. Fischoeder)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: S. Hanne)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 7. oktoobri 2009. aasta otsuse peale (asi R 531/2009-4), mis puudutab kujutismärgi ReValue ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
2. |
Mõista kohtukulud välja ReValue Immobilienberatung GmbH-lt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/29 |
Üldkohtu presidendi 10. juuni 2011. aasta määrus — Eurallumina versus komisjon
(Kohtuasi T-207/07 R)
(Ajutiste meetmete kohaldamine - Riigiabi - Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ja määratakse selle tagastamine - Täitmise peatamise otsus - Kiireloomulisuse puudumine)
(2011/C 232/52)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Eurallumina SpA (Portoscuso, Itaalia) (esindajad: solicitor L. Martin Alegi ja solicitor R. Denton)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: N. Khan ja D. Grespan)
Ese
Nõue peatada komisjoni 7. veebruari 2007. aasta otsuse 2007/375/EÜ Prantsusmaal Gardanne’i piirkonnas, Iirimaal Shannoni piirkonnas ja Itaalias Sardiinias alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatava mineraalõli aktsiisimaksust vabastamise kohta (C 78/2001 (ex NN 22/01), C 79/2001 (ex NN 23/01), C 80/2001 (ex NN 26/01) täitmine hagejat puudutavas osas.
Resolutsioon
1. |
Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. |
2. |
Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/29 |
Üldkohtu 15. juuni 2011. aasta määrus — Ax versus nõukogu
(Kohtuasi T-259/10) (1)
(Tühistamishagi - Liidu finantsabi liikmesriigile, kes on suurtes majandus- või finantsraskustes - Määrus, mis kehtestab liidu finantsabi andmise tingimused ja menetluse - ELTL artikli 263 neljas lõik - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)
(2011/C 232/53)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Thomas Ax (Neckargemünd, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Baumann)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: T. Middleton, M. Bauer ja A. De Gregorio Merino)
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Smulders, J.-P. Keppenne, H. Krämer) ja Läti Vabariik (esindajad: M. Borkoveca ja A. Nikolajeva
Ese
Nõue tühistada nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EÜ) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, lk 1).
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
2. |
Mõista Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud välja Thomas Ax-ilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. |
3. |
Läti Vabariik ja Euroopa Komisjon kannavad ise oma kohtukulud. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/30 |
30. märtsil 2011 esitatud Guido Stracki apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 20. jaanuari 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-132/07: Strack versus komisjon
(Kohtuasi T-199/11 P)
(2011/C 232/54)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Guido Strack (Köln, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt H. Tettenborn)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Nõuded
— |
Tühistada tervikuna Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 20. jaanuari 2011. aasta otsus kohtuasjas F-132/07 ning rahuldada selles kohtuasjas esitatud hageja nõuded; |
— |
tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 17. septembri 2009. aasta määrus kohtuasjas F-132/07, kuivõrd sellega jäeti rahuldamata hageja taotlus teha tagaseljaotsus; |
— |
tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsused, millega anti esialgselt esimese koja menetlusse antud kohtuasi F-132/07 tagantjärele teise koja menetlusse; |
— |
tühistada komisjoni 23. juuli 2007. aasta otsus ning 9. augusti 2007. aasta ja 11. septembri 2007. aasta täiendavad vaikimisi tehtud otsused ning 9. novembri 2007. aasta otsus, kuivõrd nendega jäeti rahuldamata apellandi 9. aprilli 2007. aasta, 11. mai 2007. aasta ja 11. oktoobri 2007. aasta taotlused saada luba dokumentide avaldamiseks (kõiki õiguslikke aspekte, eeskätt personalieeskirjade artikleid 17, 17a, 19 ja 24 ning võimalikke autoriõiguse ja andmekaitse sätteid silmas pidades) ning esitada kuriteokaebus (endiste) volinike ja komisjoni ametnike peale; |
— |
mõista komisjonilt apellandi kasuks välja vähemalt 10 000 eurot tühistatavate otsusega apellandi tervisele tekitatud immateriaalse kahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks; |
— |
mõista kõik menetluskulud välja komisjonilt; |
— |
viidates Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale taotleb hageja lisaks vähemalt 2000 euro suurust hüvitist menetluse ülemäära pika kestuse eest, jättes sealjuures hüvitise täpse suuruse kohtu otsustada. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse toetuseks esitab apellant kakskümmend väidet.
— |
Seejuures väidab ta muu hulgas, et vaidlustatud otsused teinud kojal puudus asja lahendamise pädevus, et tagaseljaotsuse taotlus jäeti õigusvastaselt rahuldamata, et komisjoni tähtaega pikendati õigusvastaselt, et menetlust ei liidetud teiste menetlustega samade poolte vahel, et menetlust ettevalmistavas dokumendis ja vaidlustatud kohtuotsuses kujutati asjaolusid vääralt, et ettekandja oli erapoolik, et rikuti kohtu keelenõudeid ning diskrimineeriti apellanti keele alusel ja jäeti menetlusdokumendid tõlkimata. |
— |
Lisaks väidab apellant, et Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud õigusnormi ega pole oma otsust piisavalt põhjendanud. Seda eelkõige osas, mis puudutab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklite 11, 17, 17a, 19, 25 ja 90 jj tõlgendamist, samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklite 6, 10 ja 13 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 11, 41, 47 ja 52 tõlgendamist. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/30 |
18. mail 2011 esitatud hagi — Austria versus komisjon
(Kohtuasi T-251/11)
(2011/C 232/55)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Austria Vabariik (esindaja: C. Pesendorfer)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
tühistada komisjoni 8. märtsi 2011. aasta otsus K(2011) 1363 (lõplik), mis puudutab Austria poolt Ökostromgesetz'i (taastuvenergiaseadus) alusel energiamahukatele ettevõtetele antud riigiabi nr C 24/2009; |
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hageja põhjendab oma hagi nelja väitega.
1. |
Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine — Tegemist ei ole riigiabiga |
Hageja arvates ei kujuta Ökostromgesetzi (BGBL. I nr 114/2008, edaspidi „ÖSG”) § 22 punktiga c energiamahukate ettevõtete suhtes kehtestatud kulude ülempiirid endast riigiabi, kuna seal ei ole kasutatud väljendit „riiklik rahastamine”.
2. |
Teine väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine — Meetme valikulisuse puudumine |
Hageja arvates ei esine meetme valikulisust ei de iure ega de facto. Isegi kui võtta arvesse asjaolu, et ÖSG § 22 punkt c toob kaasa võrdlussüsteemist kõrvale kaldumise, on hageja arvates see kõrvalekalle õigustatud taastuvenergia tootjatele antava abi süsteemi loogika ja ülesehitusega.
3. |
Kolmas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine — Võimu kuritarvitamine |
Juhul kui otsustatakse, et asjaomase meetme puhul on tegu abiga, kuulub see hageja arvates keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamisalasse: igal juhul on ÖSG § 22 punkti c alusel teatatud hüvitise ja nimetatud suuniste peatükis 4 nimetatud ühenduse õigusega reguleeritud energiamaksude alandamise kontrollimise vahel analoogia; vähemalt selles osas, et asjaomast hüvitist tuleb lõpuks hinnata analoogsetel alustel. Lisaks asjaomaste suuniste analoogia alusel kohaldamisele on võimalik ka analoogia üldise grupierandi määruse artikliga 25.
4. |
Neljas väide: Euroopa Komisjon kohtles sarnaseid konkurentsialaseid asjaolusid erinevalt |
Hageja arvates tekib küsimus miks käsitleti ilmselgelt erinevalt sarnaseid konkurentsialaseid asjaolusid — selles osas viidatakse ÖSG ja Saksa Erneuerbaren-Energien Gesetz'i (taasuvenergiaseadus) sarnasusele, eelkõige seoses nende majanduslike ja konurentsialaste mõjudega. Hageja arvates ei ole see võrdse kohtlemise aluspõhimõttega kooskõlas.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/31 |
26. mail 2011 Euroopa Komisjoni esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 15. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-120/07: Strack versus komisjon
(Kohtuasi T-268/11 P)
(2011/C 232/56)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja B. Eggers)
Teine menetluspool: Guido Strack (Köln, Saksamaa)
Nõuded
Apellant palub Üldkohtul:
— |
tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 15. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas F-120/07: Strack vs. komisjon; |
— |
jätta kummagi poole kohtukulud esimeses kohtuastmes ja apellatsioonimenetluses nende endi kanda. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant sisuliselt 3 väidet.
1. |
Esimene väide: Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) V lisa artikli 4 tõlgendamisel on rikutud liidu õigust Esiteks tõlgendas Avaliku Teenistuse Kohus vastuolus liidu õiguse ja väljakujunenud kohtupraktikaga personalieeskirjade V lisa artikli 4 lõiget 1 nii, nagu selles ei reguleeritaks puhkusenõuete üleviimist pikemaajalise haiguse puhul. |
2. |
Teine väide: personalieeskirjade artikli 1 punkti e alapunkti 2 kohaldamisala ja õigusliku mõju õiguslikult vale kindlaksmääramisega on rikutud liidu õigust Teiseks on kohus samuti rikkunud liidu õigust ning puudulikult põhjendanud seda, kui ta personalieeskirjade artikli 1 punkti e alapunkti 2 kohaldamisala tõlgendas valesti organi üldise kohustusena tagada teenistujatele seoses eelkõige tööaja korraldusega vähemalt standardid ELTL artikli 153 alusel vastu võetud direktiivides. Personalieeskirjade 2004. aasta reformi raames sisse viidud artikli 1 punkti e alapunkti 2 eesmärk on aga siiski kõrvaldada lünk personalieeskirjades puuduvate tehniliste normide osas, millega tagatakse teenistujate tervis ja turvalisus institutsioonide asukohas (näiteks tuleohutus, ohtlikud ained, ventilatsioon, ergonoomia jne). Nii võimaldavad personalieeskirjad sellest ajast alates kasutada tehnilisi miinimumstandardeid direktiivides või neid siseriiklikku õigusesse üle võtta. Säte ei tohiks ega peaks aga puudutama eeskirjade vastuvõtja poolt ammendavalt reguleeritud töötingimusi seoses puhkuse üleviimisega ja kasutamata puhkuse hüvitamisega. Kuna Avaliku Teenistuse Kohus jõudis sellele tulemusele, ei ole ta rikkunud mitte ainult personalieeskirjade vastavaid sätteid ja Euroopa Kohtu praktikat, vaid ka õiguskindluse põhimõtet. |
3. |
Kolmas väide: menetlusnormi rikkumine Kolmandaks rikkus Avaliku Teenistuse Kohus menetlusnorme, kuna ta kontrollis omal algatusel esimese väitena rikkumist personalieeskirjade artikli 1 punkti e alapunkti 2 vastu ning jättis faktiliselt tähelepanuta personalieeskirjade sätte, ilma et oleks esitatud õigusvastasuse vastuväide ning nõukogul ja Euroopa Liidu Parlamendil oleks olnud võimalik menetlusse astuda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/32 |
VE (*1)25. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 15. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-28/10: VE (*1) versus komisjon
(Kohtuasi T-274/11 P)
(2011/C 232/57)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: VE (*1) (esindaja: advokaat L. Vogel)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
— |
tühistada tervikuna vaidlustatud otsus, mille tegi Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu teine koda 15. märtsil 2011, mis toimetati kätte 15. märtsil 2011. aasta tähitud kirjaga ning millega jäeti rahuldamata apellandi poolt 7. mail 2010 esitatud hagi; |
— |
mõista kostjalt kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel välja käesoleva astme kohtukulud, sealhulgas vältimatud menetluskulud, ning iseäranis majutuse- ja sõidukulud, päevarahad ja advokaaditasud, lähtudes kodukorra artikli 91 punktist b. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaks väidet.
1. |
Esimese väite aluseks on personalieeskirjade VII lisa artikli 4 rikkumine ning Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud tõendite moonutamine. Hageja heidab Avaliku Teenistuse Kohtule ette ühelt poolt seda, et eirati tõendeid nr 22, 23, 24 ja 25 tema toimikust, otsustades kohtuotsuse punktis 31, et tema viibimist Prantsusmaal aastatel 1999 ja 2000 ei saa samastada hageja sooviga oma huvide kese oma sünniriiki üle viia, ja teiselt poolt seda, et anti hinnang, mis ei sobi kokku mõistega „peamine elukoht” vaidlustatud kohtuotsuse punktides 29, 31 ja 33. |
2. |
Teise väite aluseks on Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud tõendite moonutamine ja põhjendamata jätmine, kuivõrd Avaliku teenistuse Kohus õigustab kodumaalt lahkumise toetuse maksmise hilinenud tühistamist „arusaamatusega seoses kohaga, kus hageja oli saanud oma küpsustunnistuse”. Hageja heidab Avaliku Teenistuse Kohtule ette, et tõendit nr 15 tema toimikust ei võetud arvesse, et tema hagi punktile nr 31 ei vastatud ning tehti järeldusi, mis olid ilmselgelt sisuliselt ebatäpsed. |
(*1) Teave on kustutatud või asendatud seoses isikuandmete kaitse ja/või konfidentsiaalsusega.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/32 |
27. mail 2011 esitatud hagi — TF1 versus komisjon
(Kohtuasi T-275/11)
(2011/C 232/58)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Télévision française 1 (TF1) (Boulogne Billancourt, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-P. Hordies ja C. Smits)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
tunnistada tema hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks; |
— |
menetlust korraldava meetmena vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 64 lõike 3 punktile d kohustada komisjoni esitama tema käsutuses olevad dokumendid, millest alusel ta järeldas, et riigipoolne rahastamine on proportsionaalne ja läbipaistev: st aruanded dekreedi artiklite 2 ja 3 täitmise kohta 2007. ja 2008. aastal ning artiklis 2 ettenähtud aruande projekt 2009. aasta kohta ning vaidlustatud otsuse konfidentsiaalne redaktsioon; |
— |
mõista kõik menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagiga palutakse tühistada komisjoni 20. juuli 2010. aasta otsus 2011/140/EL, millega tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks eelarvetoetuse vormis riigiabi, mida Prantsuse Vabariik kavatseb anda ettevõtjale France Télévisions.
Hageja tugineb oma hagi toetuseks kolmele väitele.
1. |
Esimene väide tugineb avaliku audiovisuaalreformiga kehtestatud uute maksude mõju väära tõlgendamist France Télévisions’i rahastamisele. Hageja tugineb tõenditele, mis lubavad järeldada, et ühelt poolt reklaamimaksu ja elektroonilisele sidele kehtestatud maksu ning teiselt poolt France Télévisions’ile makstavate eelarveliste toetuste vahel esineb püsiv vastastikune seos nii õiguslikust vaatenurgast, võttes arvesse kõiki asjakohaseid siseriiklikke õigusakte, kui ka majanduslikust vaatenurgast, võttes arvesse abi summa, maksumäära ja selle tõhusa kasutamise kindlaksmääramise mehhanismi. |
2. |
Teine väide tugineb France Télévisions’i rahastamise mehhanismist tulenevale ülekompenseerimise riskile. Hageja heidab komisjonile esiteks ette, et kuna tal ei olnud ligipääsu paljudele haldusdokumentidele, ei ole tal olnud võimalik teostada oma kaebeõigust, ning teiseks, et komisjon eksis ELTL artikli 106 lõiget 2 tõlgendades, kuna ta ei võtnud vaidlusaluse meetme seaduspärasuse analüüsimise raames arvesse majandusliku tõhususe tingimust avalike teenuste osutamisel. |
3. |
Kolmas väide tugineb teiste ELTL sätete ja teisese õiguse arvesse võtmata jätmisele. Hageja väidab esiteks, et elektroonilisele sidele kehtestatud maks on vastuolus ELTL artikliga 110, teiseks, et vaidlusalused maksud kujutavad endast piirangud teenuste vabale liikumisele ning asutamisvabadusele, kuna erimaksude akumuleerumine ringhäälingu- ja telekommunikatsioonisektorites piirab oluliselt ringhäälingu- ja telekommunikatsiooniettevõtete võimalusi Prantsusmaal oma äritegevusega tegeleda ning kolmandaks, et vaidlusalune meede on vastuolus 7. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/20 elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta, kuna see kehtestab maksu sissenõudmise telekommunikatsiooniettevõtetelt, kes ei järgi direktiivis sätestatud tingimusi. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/33 |
31. mail 2011 esitatud hagi — Carlotti versus parlament
(Kohtuasi T-276/11)
(2011/C 232/59)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Marie-Arlette Carlotti (Marseille, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis, É. Marchal ja D. Abreu Caldas)
Kostja: Euroopa Parlament
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
tunnistada õigusvastaseks Euroopa Parlamendi juhatuse 1. aprilli 2009. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete täiendava vabatahtliku pensioniskeemi muutmise kohta; |
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
— |
mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagiga palutakse tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 1. aprilli 2009. aasta otsuse Euroopa Parlamendi liikmete täiendava vabatahtliku pensioniskeemi muutmise kohta alusel tehtud 28. märtsi 2011. aasta otsus, millega keeldutakse hagejale maksmast täiendavat pensioni alates 60. eluaastast (alates 2012. aasta veebruarist).
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet, mille kohaselt on:
— |
rikutud õigusaktides ette nähtud omandatud õigusi ja õiguskindluse põhimõtet; |
— |
rikutud võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid, kuna 1. aprilli otsuse ja vaidlustatud otsusega tõstetakse pensioniiga kolme aasta võrra, ning seda ilma, et oleks ette nähtud üleminekumeede; |
— |
rikutud Euroopa Parlamendi liikmete kulude ja toetuste maksmise eeskirjade artiklit 29, mis näeb ette, et selle eeskirja tõlgendamise ja täpse kohaldamise üle teostavad järelevalvet kvestorid ja peasekretär; |
— |
juhatuse 1. aprilli 2009. aasta otsuses, millega muudetakse vaidlustatud otsuse aluseks olevaid õigusakte, tehtud ilmne hindamisviga, kuna selles tuginetakse pensionifondide finantsolukorra põhjendamatule hinnangule; |
— |
rikutud lepingute heauskse täitmise põhimõtet ja põhimõtet, mille kohaselt on ainult ühe poole tahtest sõltuvad tingimused tühised. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/33 |
30. mail 2011 esitatud hagi — T&L Sugars ja Sidul Açúcares versus komisjon
(Kohtuasi T-279/11)
(2011/C 232/60)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: T&L Sugars Ltd (London, Ühendkuningriik) ja Sidul Açúcares, Unipessoal Lda (Santa Iria de Azóia, Portugal) (esindajad: lawyer D. Waelbroeck ja solicitor D. Slater)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
— |
tunnistada ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel määruste nr 222/2011, nr 293/2011, nr 302/2011 ja nr 393/2011 peale esitatud tühistamishagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks ja/või tunnistada vastuvõetavaks ja põhjendatuks hagejate väide, et nimetatud määrused olid õigusvastased; |
— |
tühistada määrus nr 222/2011, millega kehtestatakse erimeetmed seoses kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi Euroopa Liidu turule toomisega turustusaastal 2010/2011, kohaldades vähendatud kvoodiületamise tasu; |
— |
tühistada määrus nr 293/2011, millega kinnitatakse jaotuskoefitsient, lükatakse tagasi edasised taotlused ja lõpetatakse taotluste esitamine olemasolevatele kvoodivälistele suhkru kogustele müügiks ELi turul vähendatud kvoodiületamise tasuga; |
— |
tühistada määrus nr 302/2011, millega avatakse teatavate koguste suhkru erakorraline imporditariifikvoot turustusaastaks 2010/2011; |
— |
tühistada määrus nr 393/2011, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikul 1.–7. aprillini 2011 taotletud impordilitsentside väljaandmiseks suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel ning peatatakse kõnealuste litsentside taotluste esitamine; |
— |
teise võimalusena, tunnistada vastuvõetavaks ja põhjendatuks hagejate väide, et määruse nr 1234/2007 artikli 186 punkt a ja artikkel 187 on õigusvastased ja otsustada, et need sätted on ebaseaduslikud ning tühistada vaidlustatud määrused, mis otseselt või kaudselt põhinevad nimetatud sätetel; |
— |
kohustada Euroopa Liitu, mida esindab komisjon, hüvitama kogu kahju, mille komisjon on tekitanud oma kohustuste täitmata jätmisega ja määrata hagejatele ajavahemikul 1. oktoober 2009 — 31. märts 2011 tekitatud kahju hüvitamiseks 35 485 746 eurot, millele lisanduvad jooksvad kahjud, mida hagejad on kandnud pärast viimati nimetatud kuupäeva, või määrata kahju hüvitamiseks muu summa, mis vastaks tekkinud või tekitatava kahju suurusele, mille hagejad teevad kindlaks käesoleva menetluse kestel, eriti võttes nõuetekohaselt arvesse tulevast kahju; |
— |
kohustada tasuma alates kohtu otsusest kuni võlgnetava summa tegeliku tasumiseni intresse asjassepuutuval ajavahemikul Euroopa Keskpanga poolt põhilistele refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, või muus kohtu poolt kindlaks määratud kohases määras; |
— |
mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks viis väidet:
1. |
Esimese väite kohaselt on rikutud määrust nr 1234/2007 (1) ja puudub kohane õiguslik alus. Vaidlustatud määrus nr 222/2011 suurendas kodumaistele tootjatele määratud tootmiskvoote, rikkudes seega määrust nr 1234/2007. Hagejate sõnul ei ole komisjonil vastavat pädevust ja talle on selgesõnaliselt tehtud kohustuseks tootmiskvoote vähendada. Samaväärse tulemuse saavutamiseks ja vaatamata komisjoni kohustusest kehtestada kvoodiületamise tasu hoiataval tasemel, sätestab määrus nr 222/2011 õigusvastaselt kvoodivälisele suhkrule kvoodiületamise tasu 0 eurot. Lisaks, püüdes korrigeerida impordi puudujäägist tingitud turuhäireid, eirab nii määrus nr 222/2011 kui määrus nr 302/2011 määruse nr 1234/2007 alusel impordimeetmetele ja täiskoormusega rafineerimistehastele õiguslikult antud eesõigust. |
2. |
Teise väite kohaselt on rikutud mittediskrimineerimise põhimõtet. Hagejad väidavad, et vaatamata roosuhkru ja peedisuhkru keemilisele olemusele, eelistavad vaidlustatud määrused impordiga tegelevate rafineerijate kahjuks kodumaiseid tootjaid. |
3. |
Kolmanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Vaidlustatud määruste eesmärk on tegeleda ELi turul suhkru puudujäägiga, mille on põhjustanud imporditud toor-roosuhkru defitsiit. Samas, selle asemel, et probleemiga tegeleda, lubades vajalikku toor-roosuhkru importi, suurendavad need kodumaise suhkrutootmise võimalusi. Seetõttu on need ilmselgelt sobimatud ja ebaproportsionaalsed. |
4. |
Neljanda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet. Hagejate väitel kinnitas komisjon neile korduvalt, et ei suurenda tootmiskvoote ja säilitab poolte vahel tasakaalu. Vaidlustatud määrused olid aga selgelt mõeldud eelistama kodumaist tootmist impordiga tegelevate rafineerijate kulul. |
5. |
Viienda väite kohaselt on rikutud hoolsuskohustust ja hea halduse põhimõtet. Hagejad leiavad, et kõigepealt ei võtnud komisjon midagi ette, hoolimata korduvatest hoiatustest turuhäirete kohta, ning seejärel võttis nende häirete tõkestamiseks ilmselgelt sobimatud meetmed ning rikkus seeläbi erinevate turuosaliste vahelist tasakaalu, mille nõukogu oli saavutanud. |
Hagejad viitavad ülalnimetatud väidetele ka määruste nr 222/2011 ja nr 302/2011 tühistamiseks kui ELTL artikli 277 kohasele õigusvastasuse väitele. Teise võimalusena viitavad hagejad ELTL artikli 277 alusel ka määruse nr 1234/2007 artikli 186 punkti a ja artikli 187 õigusvastasusele, mis on vaidlustatud määruste õiguslik alus.
(1) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, lk 1).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/35 |
7. juunil 2011 esitatud hagi — Metropolis Inmobiliarias y Restauraciones versus Siseturu Ühtlustamise Amet — MIP Metro (METROINVEST)
(Kohtuasi T-284/11)
(2011/C 232/61)
Hagiavalduse keel: inglise
Pooled
Hageja: Metropolis Inmobiliarias y Restauraciones, SL (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Carbonell Callicó)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: MIP Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG (Düsseldorf, Saksamaa)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 17. märtsi 2011. aasta otsus asjas R 954/2010-1, ja rahuldada ühenduse kaubamärgi taotlus sõnamärgile „METROINVEST”; |
— |
teise võimalusena ja üksnes juhul, kui esimene nõue tagasi lükatakse, tühistada Siseturu Ühtlustamise ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 17. märtsi 2011. aasta otsus asjas R 954/2010-1; |
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas. |
Väited ja peamised argumendid
Ühenduse kaubamärgi taotleja: Hageja
Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „MACROINVEST”, teenustele klassis 36 — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 7112113
Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Teine menetluspool apellatsioonikojas
Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Saksamaal registreeritud kaubamärk nr 30348717 kujutismärgile „METRO”, sinistes ja kollastes toonides, mitmesugustele kaupadele ja teenustele klassides 1 ja 45; ühenduse kaubamärgi taotlus nr 779116 kujutismärgile „METRO”, kollastes toonides, mitmesugustele kaupadele ja teenustele klasssides 1 ja 42
Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause
Apellatsioonikoja otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata
Väited: Rikuti Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 6 ja 14 seoses õiglase kohtupidamisega ja igasuguse diskrimineerimise keeluga ning seoses ühenduse võrdse kohtlemise üldpõhimõttega. Apellatsioonikoja poolt nõukogu määruse nr 207/2009 rikkumine, kuna puudus oht ajada segi mõlemad vastandatud kaubamärgid.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/35 |
Luigi Marcuccio 6. juunil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 16. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-21/10: Marcuccio versus komisjon
(Kohtuasi T-286/11 P)
(2011/C 232/62)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Luigi Marcuccio (Triase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
— |
Tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna ja eranditeta ning lisaks, esimese võimalusena:
|
— |
mõista kostjalt apellandi kasuks välja viimase poolt nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsiooniastmes kantud kohtukulud, |
või teise võimalusena:
— |
saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule, et viimane teeks teises koosseisus uue sisulise otsuse kõigi käesolevas apellatsioonkaebuses järgnevalt käsitletud nõuete üle. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaks väidet.
1. |
Esimene väide, mis käsitleb põhjenduse täielikku puudumist „hüvitisnõude” osas.
|
2. |
Teine väide, mis käsitleb nende otsuste õigusvastasust, mis langetati esimeses kohtuastmes „kohtukulude ja tasude” kohta.
|
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/36 |
9. juunil 2011 esitatud hagi — Portovesme versus komisjon
(Kohtuasi T-291/11)
(2011/C 232/63)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Portovesme Srl (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Ciulli, G. Dore, M. Liberati ja A. Vinci
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
tunnistada ELTL artikli 267 alusel õigusvastaseks Euroopa Komisjoni 23. veebruari 2011. aasta otsus, mis puudutab riigiabi nr C 38/B/2004 (endine NN 58/2004) ja nr C 13/2006 (endine N587/2005), mida Itaalia andis teiste seas hagejale ning seega tühistada nimetatud otsus tervikuna või osas, mida peetakse mõistlikuks; |
— |
teise võimalusena ja vaid juhul, kui punktis 1 toodud nõuet ei rahuldata, kinnitada otsuse õigusvastasust ja see tühistada osas, milles sellega kohustatakse abi tagasi nõudma, kuna see on vastuolus õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõttega; |
— |
mõista kõik kohtukulud välja kostjalt, kusjuures hageja jätab endale õiguse esitada eraldi kahju hüvitamise nõue. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja 11 väidet.
1. |
Esimene väide, mis käsitleb õiguskindluse põhimõtte ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist ning määruse nr 659/1999 (1) artiklite 4, 7, 10 ja 14 rikkumist Argumendid väite põhjenduseks: otsus tehti ligi kuus ja pool aastat pärast ametliku uurimismenetluse algatamist. |
2. |
Teine väide, mis puudutab aluseks võetud õigusliku raamistiku ebaõiget või mittetäielikku koostamist ning sellest tulenevat hoolsus- ja erapooletuse kohustuse rikkumist Argumendid väite põhjenduseks: ühisturuga kokkusobimatuse otsus põhineb faktiliste ja õiguslike asjaolude lünklikul ja ebaõigel kokkuvõttel, mistõttu on komisjon rikkunud hoolsus- ja erapooletuse kohustust, millest ta oleks pidanud juhinduma. |
3. |
Kolmas väide, mis puudutab Portovesme ja Alcoa Trasformazioni ebamõistlikku ebavõrdset kohtlemist Argumendid väite põhjenduseks: teisi äriühinguid puudutava otsusega tunnistas komisjon õiguspäraseks sama režiimi, mis nüüd on hageja suhtes ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud, mistõttu on neid kahte äriühingut ebamõistlikult ebavõrdselt koheldud. |
4. |
Neljas väide ELTL artikli 107 lõike 1 kohase abi olemasolu kohta Argumendid väite põhjenduseks: Itaalia riik määras hagejale soodustariifi eesmärgiga lõpetada põhjendamatult ebasoodus olukord ning leevendada elektrienergia tarbimisest tulenevaid ebamõistlikke kulutusi, mis tulenevad saarte võrgu ebapiisavast ühendusest riikliku võrguga. Sellest tulenevalt ei olnud täidetud majandusliku eelise ja meetme valikulise laadi tingimused. Peale selle oli tasandusfondi toetus vaid võimalus ning seetõttu ei saa kõnealust meedet kvalifitseerida riigilt pärineva ressursina. Lõpuks ei saa see meede mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest tsingiturul puuduvad ühendusesisesed vood. |
5. |
Viies väide, mis puudutab vaidlustatud otsuse aluseks olevate eelduste ebaõigsust Argumendid väite põhjenduseks: otsus põhineb vääral eeldusel, et abi viis energiaturu tasakaalust välja, samas kui režiimiga on hõlmatud raskemetalliturg. |
6. |
Kuues väide, mis käsitleb meetme kvalifitseerimist uue või olemasoleva abina Argumendid väite põhjenduseks: kõnealuse soodsama kohtlemise oleks pidanud kvalifitseerima olemasoleva abina, kuna komisjon on selle varasema otsusega ühisturuga kokkusobivaks tunnistanud. |
7. |
Seitsmes väide, mis puudutab abi kokkusobivust ühisturuga Argumendid väite põhjenduseks: komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et kõnealune meede aitas asjaomases piirkonnas tagada tööturu jätkusuutliku arengu. |
8. |
Kaheksas väide, mis puudutab EÜ artiklite 2, 3, 5 ja 12 rikkumist ning ühenduse institutsioonide tegevuses võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimata jätmist Argumendid väite põhjenduseks: vaidlustatud otsusega keelati õigusvastaselt riigiabi süsteem, mille eesmärk oli kõrvaldada raske diskrimineerimise olukord Itaalia ja Euroopa raskemetallitootjate vahel. |
9. |
Üheksas väide, mis käsitleb ELTL artikli 174 rikkumist ning D lisa ja saarealasid käsitleva deklaratsiooni nr 30 rikkumist Argumendid väite põhjenduseks: komisjon ei võtnud arvesse saarealade struktuurilisi puudujääke ja nende turu puudujääke. |
10. |
Kümnes väide, mis puudutab menetlust reguleerivate normide (ELTL artikli 107 lõike 3 punktid a, b ja c) rikkumist ning 1998. aasta regionaalabi suuniste väära kohaldamist ja 2007–2013. aastate suuniste kohaldamata jätmist Argumendid väite põhjenduseks: komisjon ei täitnud kohustust kontrollida õigesti abi kokkusobivust ühisturuga. |
11. |
Üheteistkümnes väide, mis käsitleb õiguspärase ootuse põhimõtet Argumendid väite põhjenduseks: komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et hagejat hõlmav režiim oli juba varasema otsusega tunnistatud ühisturuga kokkusobivaks, ega seda, et kõnealuse režiimi kohta ei olnud asjaomasest otsusest alates 15 aasta jooksul tõstatatud ühtegi küsimust, ega sellest hageja õiguspärase ootuse suhtes tulenevat. |
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/37 |
6. juunil 2011 esitatud hagi — European Dynamics Luxembourg jt versus Siseturu Ühtlustamise Amet
(Kohtuasi T-299/11)
(2011/C 232/64)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: European Dynamics Luxembourg SA (Ettelbrück, Luxembourg), Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) ja European Dynamics Belgium SA (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis ja M. Dermitzakis).
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Nõuded
— |
tühistada 28. märtsi 2011.aasta kirjaga hagejale saadetud ühtlustamisameti otsus määrata pakkumine, mille hageja esitas avalikus hankemenetluses nr AO/021/10 „External service provision for program and project management and technical consultancy in the field of information technologies (PMTC)” (Programmide ja projektide haldamise ja tehnilise nõustamise välisteenuste pakkumine infotehnoloogiavaldkonnas), paremusjärjestuses kolmandaks, ja kõik sellega seonduvad ühtlustamisameti otsused, sealhulgas otsused sõlmida vastav leping paremusjärjestuses esimese ja teise lepingupoolega; |
— |
mõista ühtlustamisametilt välja hageja poolt kõnealuses hankemenetluses kantud kahju 6 500 000 euro ulatuses; |
— |
lisaks mõista ühtlustamisametilt välja kahju, mida hageja kannab saamata jäänud tulu ning tema maine ja usaldusväärsuse kahjustamise tõttu 650 000 euro ulatuses; |
— |
mõista ühtlustamisametilt välja hageja kohtukulud ja muud kõnesoleva hagiga seotud kulud, isegi kui hagi rahuldamata jäetakse. |
Väited ja peamised argumendid
Hagejad esitavad hagi põhjenduseks kolm väidet.
1. |
Esimene väide puudutab määruse nr 1605/2002 (1) artikli 100 lõike 2 rikkumist. Hageja väidab eelkõige, et ühtlustamisamet on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna ei ole andud hagejale piisavat põhjendust või selgitust, ja heidab ühtlustamisametile ette seda, et ei ole avalikustatud edukate pakkujate eeliseid. |
2. |
Teine väide käsitleb pakkumistingimuste rikkumist sellega, et hindamisel võeti arvesse nõudeid, mida pakkumistingimustes ei ole mainitud. |
3. |
Kolmanda väitega tuuakse esile hindamiskomisjoni ilmne hindamisviga ning ebaselged ja põhjendamata märkused. |
4. |
Neljas väide puudutab pakkujate diskrimineerimist, edukate pakkujate menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide järgimata jätmist, määruse nr 1605/2002 artikli 93 lõike 1 punkti f, ning artiklite 94 ja 96 rikkumist, määruse nr 2342/2002 (2) artiklite 133a ja 133b rikkumist ning hea halduse põhimõtte rikkumist. Hageja väitel oleks tulnud teise eduka pakkuja osalemine välistada. |
(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).
(2) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145).
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/38 |
8. juunil 2011 esitatud hagi — Italmobiliare versus komisjon
(Kohtuasi T-305/11)
(2011/C 232/65)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Italmobiliare SpA (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Siragusa, F. Moretti, L. Nascimbene, G. Rizza ja M. Piergiovanni)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
tühistada vaidlustatud otsus kas tervikuna või osaliselt; |
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1. |
Esimese väite kohaselt määrati vaidlustatud otsuse adressaat vääralt, rikkudes määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõiget 1, osas, milles see otsus on adresseeritud äriühingule Italmobiliare, kes on pelk finantsvaldusettevõte ning kellel pealegi ei ole täidetud kapitalinõuded, mitte äriühingule Italcementi, kes täidab kontsernis tegev-valdusettevõtja rolli. Lisaks rikkus komisjon võistlevuse ja õiguspärase ootuse põhimõtet osas, milles ta määras vaidlustatud otsuse adressaadiks hageja, samas kui viimane ei olnud käesoleva ajani läbi viidud uurimistoimingutest üldse teadlik. Viimaks väidab hageja, et rikuti diskrimineerimiskeelu põhimõtet, sest Italmobiliare on ainus pelk finantsvaldusettevõte, keda menetlus puudutab. |
2. |
Teise väite kohaselt rikuti määruse nr 1/2003 artikli 18 lõiget 1 osas, milles komisjon alustas uurimismenetlust ja võttis vastu siduva akti, omamata selleks vajalikke volitusi. |
3. |
Kolmanda väite kohaselt rikuti proportsionaalsuse põhimõtet. Esiteks ei ole kasutatud vahendid taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad, sest komisjon tugines määruse nr 1/2003 artiklile 18 uurimismenetluses, mis ei rajanenud konkreetsetel tõenditel ja mille eesmärki ei olnud määratletud, et hankida teavet, mida ta oleks pidanud hankima sektoripõhises uurimismenetluses vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 17. Lisaks ei ole vaidlustatud otsuses õigesti tasakaalustatud uurimise vajadused ja asjassepuutuvatele isikutele tekitatud kahju, kuna komisjon kohaldas hageja suhtes õigustuseta ebaproportsionaalset ja irratsionaalset kohustust teavet koguda, katalogiseerida ja edasi toimetada. |
4. |
Neljas väide, mille kohaselt rikuti ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustust. Komisjon jättis vaidlustatud aktis märkimata põhjused, mis õigustavad tema valikut kasutada spetsiifilist õiguslikku vahendit ehk määruse nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 alusel vastu võetud otsust. Vaidlustatud akt on puuduliku põhjenduse tõttu vigane osas, milles see käsitleb teabenõude eset ja eesmärki ja samuti osas, mis käsitleb taotletud teabe vajalikkust käimasoleva uurimise jaoks. Põhjendamiskohustuse rikkumine kujutab endast oluliste vorminõuete rikkumist ELTL artikli 263 mõttes ja hageja kaitseõiguste rikkumist. |
5. |
Viienda väite kohaselt on vaidlustatud otsus õigusvastane võistlevuse põhimõtte rikkumise tõttu. Paaripäevane tähtaeg, mille komisjon andis märkuste esitamiseks 4. novembri teatise lisas olnud küsimustiku alusel, oli ilmselgelt ebapiisav, et rakendada tõhusalt õigust olla ära kuulatud. Lisaks erines 4. novembri teatise sisu teataval määral vaidlustatud otsuse sisust: komisjon takistas nii kaitseõiguste rakendamist mitmete lõppdokumenti sisse viidud küsimuste osas. Ka on komisjon jätnud mitmes küsimuses esitatud märkused tähelepanuta. Algatatud võistlev menetlus nulliti sellega ära, mis riivab hageja kaitseõigusi ja menetlusseisundit. |
6. |
Kuuenda väite kohaselt rikuti hea halduse põhimõtet: i) puuduliku koordineerimisega üksteise järel saadetud küsimustike osas, mis olid erinevalt nummerdatud ja sõnastatud ning sisaldasid metodoloogilisi kohandusi ja täiendavat teavet; ii) uurimistoimingute kestuse olulise pikendamisega üle mõistliku piiri ning iii) viisiga, mil komisjon menetluse läbi viis. |
Avaliku Teenistuse Kohus
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/39 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 12. mai 2011 otsus — Missir Mamachi di Lusignano versus komisjon
(Kohtuasi F-50/09) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - Kahju hüvitamise nõue - Taotluse, kaebuse ja hagi vastavuse reegel kahju hüvitamise puhul - Menetluse võistlevus - Kohtumenetluses salastatuse kategooriaga „Restreint UE” konfidentsiaalse dokumendi kasutamine - Institutsioonide lepinguväline vastutus - Süüline vastutus - Põhjuslik seos - Kahju põhjuste paljusus - Kolmanda isiku põhjustatud kahju - Mittesüüline vastutus - Abistamiskohustus - Institutsiooni kohustus tagada töötajate kaitse - Ametniku ja tema abikaasa mõrvamine kolmanda isiku poolt - Ellujäämisvõimaluse kaotamine)
(2011/C 232/66)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Livio Missir Mamachi di Lusignano (Kerkhove-Avelgem, Belgia) (esindajad: advokaadid F. Di Gianni, R. Antonini ja N. Sibona)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Pignataro, B. Eggers ja D. Martin)
Ese
Nõue mõista kostjalt välja teatav rahasumma, et hüvitada mittevaraline ja varaline kahju, mida hageja kandis endise ametniku — tema poja — mõrva tõttu.
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
2. |
Saata ohutusnõudeid ja –kriteeriume käsitleva 2006. aasta dokumendi väljavõtted, mille Euroopa Komisjon esitas menetluse käigus Üldkohtule, viivitamatult tagasi Euroopa Komisjonile konfidentsiaalse saadetisena märkega „Salastatuse kategooria „Restreint UE””. |
3. |
Mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/39 |
Avaliku Teenistuse Kohtu 7. juuni 2011. aasta otsus — Larue ja Seigneur versus EKP
(Kohtuasi F-84/09) (1)
(Avalik teenistus - EKP töötajad - Töötasu - Üldine töötasude kohandamine - Arvutusmeetodi eiramine)
(2011/C 232/67)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hagejad: Emmanuel Larue ja Olivier Seigneur (Frankfurt Maini ääres, Saksamaa) (esindaja: advokaat L. Levi)
Kostja: Euroopa Keskpank (esindajad: G. Nuvoli ja N. Urban, keda abistas advokaat B. Wägenbaur)
Ese
Nõue tühistada 2009. aasta jaanuari palgatõendid.
Resolutsioon
1. |
Tühistada E. Larue’ ja O. Seigneuri 2009. aasta jaanuari palgatõendid. |
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
3. |
Mõista kohtukulud välja Euroopa Keskpangalt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/39 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 25. mai 2011. aasta otsus — Bombín Bombín versus komisjon
(Kohtuasi F-22/10) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - Puhkus isiklikel põhjustel - Põhipuhkus - Puhkuse ülekandmine - Teenistuse lõpetanud ametnik - Rahaline hüvitis)
(2011/C 232/68)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: Luis María Bombín Bombín (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat R. Pardo Pedernera)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Martin ja J. Baquero Cruz)
Ese
Tühistamishagi komisjoni otsuse peale, millega keeldutakse hageja pensionile jäämisel talle hüvitise määramisest üle 12 kasutamata puhkusepäeva eest.
Resolutsioon
1. |
Jätta L. M. Bombín Bombíni hagi rahuldamata. |
2. |
Mõista kõik kohtukulud välja L. M. Bombín Bombínilt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/40 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 28. juuni 2011. aasta otsus — De Nicola versus Euroopa Investeerimispank
(Kohtuasi F-49/10) (1)
(Avalik teenistus - Euroopa Investeerimispanga töötajad - Ravikindlustus - Ravikulude hüvitamisest keeldumine - Sõltumatu arsti määramise taotlus - Mõistlik aeg)
(2011/C 232/69)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Carlo De Nicola (Strassen, Luxembourg) (esindaja: advokaat L. Isola)
Kostja: Euroopa Investeerimispank (esindajad: T. Gilliams ja F. Martin, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)
Ese
Nõue tühistada kostja otsus jätta laserteraapiaga seotud ravikulud hüvitamata
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
2. |
Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/40 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 28. juuni 2011. aasta otsus — AS versus komisjon
(Kohtuasi F-55/10) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - Teade vaba ametikoha kohta - Kandidatuuri tagasilükkamine - Põhjendatud huvi - Töövõimetu ametnik - Kandidatuuri tagasilükkamise otsuse ja ametisse nimetamise otsuse lahutamatus - Puudumine - Vahetegemine samasse tegevusüksusesse ja samale palgaastmele kuuluvate ametnike vahel, kelle teenistuskäik on erinev - Palgaastme ja teenistuskoha vastavus)
(2011/C 232/70)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: AS (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat N. Lhoëst)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja B. Eggers)
Ese
Nõue tühistada otsus, millega ei võetud arvesse hageja kandidatuuri raamatukoguassistendi ametikohale, ning nõue mõista komisjonilt hageja kasuks välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest
Resolutsioon
1. |
Tühistada 30. septembri 2009. aasta otsus, millega Euroopa Komisjon lükkas hageja kandidatuuri tagasi. |
2. |
Mõista Euroopa Komisjonilt AS-i kasuks välja 3000 eurot. |
3. |
Jätta hagi ülejäänud nõuded rahuldamata. |
4. |
Mõista kolm neljandikku AS-i kohtukuludest välja Euroopa Komisjonilt ning jätta viimase kohtukulud tema enda kanda. |
5. |
Jätta üks neljandik AS-i kohtukuludest tema enda kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/40 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 7. juuni 2011. aasta otsus — Mantzouratos versus parlament
(Kohtuasi F-64/10) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - Edutamine - 2009. aasta edutamine - Edutamata jätmise otsus - Õigusvastasuse väite vastuvõetavus - Teenete võrdlev hindamine - Ilmne hindamisviga)
(2011/C 232/71)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Andreas Mantzouratos (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis et É. Marchal)
Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: V. Montebello-Demogeot et K. Zejdová)
Ese
Nõue tühistada Euroopa Parlamendi otsus jätta hageja 2009. aasta edutamise käigus edutamata palgaastmele AD 13, ja otsused edutada sellele palgaastmele ametnikud, kellel on vähem teenetepunkte kui hagejal.
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
2. |
Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/41 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 12. mai 2011. aasta otsus — AQ versus komisjon
(Kohtuasi F-66/10) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - Hindamisaruanne - 2009. aasta hindamine - Hindaja paiknemine hinnatavast ametnikust madalamal palgaastmel - Tulemuslikkuse hindamine viiteperioodi ühe osa põhjal - Ametniku eesmärkide kinnitamata jätmine)
(2011/C 232/72)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: AQ (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat L. Massaux)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Berardis-Kayser ja G. Bercheid)
Ese
Nõue tühistada hageja hindamisaruanne ajavahemiku kohta 1. jaanuar kuni 31. detsember 2008, osas, milles hageja määrati tulemuslikkuse osas III tasemele ja talle anti kaks edutamispunkti.
Resolutsioon
1. |
Tühistada 2009. aasta hindamise ja edutamise raames AQ kohta koostatud hindamisaruanne ja otsus anda talle sama aasta edutamise raames kaks edutamispunkti. |
2. |
Mõista Euroopa Komisjonilt AQ kasuks välja 2000 eurot. |
3. |
Jätta ülejäänud nõuded rahuldamata. |
4. |
Mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/41 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 28. juuni 2011. aasta otsus — Mora Carrasco jt versus parlament
(Kohtuasi F-128/10) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - Institutsioonidevaheline üleviimine edutamise ajal, mil ametnikku oleks tema endises koduinstitutsioonis edutatud - Institutsioon, kes on pädev otsustama üleviidud ametniku edutamise üle)
(2011/C 232/73)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Aurora Mora Carrasco jt (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)
Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: O. Caisou-Rousseau ja J. F. De Wachter)
Ese
Nõue tühistada otsused 2009. aasta edutamise raames hagejaid mitte edutada.
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
2. |
Mõista hagejate kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt, kes kannab ühtlasi ise enda kohtukulud. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/41 |
Avaliku Teenistuse Kohtu esimese koja esimehe 25. mai 2011. aasta määrus — Meierhofer versus komisjon
(Kohtuasi F-74/07 RENV) (1)
(Avalik teenistus - Töölevõtmine - Avalik konkurss - Suulise katse mitteläbimine - Põhjendamiskohustus - Konkursikomisjoni tööd reguleerivad eeskirjad)
(2011/C 232/74)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Stefan Meierhofer (Münhen, Saksamaa) (esindaja: advokaat H.-G. Schiessl)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja B. Eggers)
Ese
Nõue tühistada konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 10. mai 2007. aasta otsus, millega ta jäeti reservnimekirja kandmata, kuna tema suulise katse tulemus ei olnud piisav.
Resolutsioon
1. |
Puudub vajadus S. Meierhoferi hagi kohta otsuse tegemiseks osas, milles sellega vaidlustatakse 19. juuni 2007. aasta otsuse põhjendatuse ebapiisavus. |
2. |
Ülejäänud osas jätta S. Meierhoferi hagi osaliselt põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. |
3. |
Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud, mis on seotud esimese menetlusega Avaliku Teenistuse Kohtus, menetlusega Euroopa Liidu Üldkohtus ning käesoleva menetlusega, tema enda kanda ja mõista temalt välja kaks kolmandikku hageja kohtukuludest esimeses menetluses Avaliku Teenistuse Kohtus. |
4. |
Jätta üks kolmandikku hageja kohtkuludest esimeses menetluses Avaliku Teenistuse Kohtus ning kõik hageja kohtukulud, mis on seotud menetlusega Euroopa Liidu Üldkohtus ning käesoleva menetlusega, tema enda kanda. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/42 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 22. juuni 2011. aasta määrus — Lebedef versus komisjon
(Kohtuasi F-33/10) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - 2005. aasta hindamine - Karjääriarengu aruanne - Personalieeskirjade artikli 43 üldised rakendussätted - Pärast kohtuasjas F-36/07 otsuse tegemist koostatud aruanne - Ilmselge vastuvõetamatus)
(2011/C 232/75)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Giorgio Lebedef (Senningerberg, Luksemburg) (esindaja: advokaat F. Frabetti)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja G. Berscheid)
Ese
Nõue tühistada hageja karjääriarengu aruanne ajavahemiku kohta 1.1.2005 kuni 31.12.2005, nagu see oli koostatud pärast selle tühistamist Avaliku Teenistuse Kohtu otsusega kohtuasjas F-36/07.
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata. |
2. |
Mõista kohtukulud välja G. Lebedefilt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/42 |
Avaliku Teenistuse Kohtu esimese koja esimehe 30. juuni 2011. aasta määrus — Van Asbroeck versus komisjon
(Kohtuasi F-88/10) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - Vahepalgaastmele määramise otsus - Uuesti läbivaatamise taotlus - Uus oluline asjaolu - Puudumine - Ilmselgelt vastuvõetamatu hagi)
(2011/C 232/76)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Marc Van Asbroeck (Dilbeek, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues, A. Blot ja C. Bernard-Glanz)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Berscheid ja D. Martin, hiljem J. Currall ja G. Berscheid)
Ese
Nõue tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus tühistada osaliselt komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta otsus, mis käsitleb hüvitist nendele ametnikele, kes vahetasid kategooriat enne 1. mai 2004, liigitada ta tagasiulatuvalt alates 1. maist 2004 ümber palgaastmele D*4/8, ning taastada teenistuskäik teda sellest ajast mõjutanud edutamistele, iga-aastastele kohandustele ja kõrgemale ametijärgule jõudmisele vastavalt.
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. |
2. |
Mõista kõik kohtukulud välja M. Van Asbroeckilt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/42 |
Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 29. juuni 2011. aasta määrus — Schuerewegen versus parlament
(Kohtuasi F-125/10) (1)
(Avalik teenistus - Ametnikud - Töölt kõrvaldamise meede - Töötõendi äravõtmine - Arvutivõrgule juurdepääsu õiguse äravõtmine - Eelnev haldusvaie - Elektrooniline edastamine - Haldusasutuse poolt tegelik teadasaamine - Hilinemine - Ilmselge vastuvõetamatus)
(2011/C 232/77)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Daniel Schuerewegen (Marienthal, Luxembourg) (esindajad: advokaadid P. Nelissen Grade ja G. Leblanc)
Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: O. Caisou-Rousseau ja E. Despotopoulou)
Ese
Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega hageja kõrvaldati töölt ja võeti temalt ära töötõend, ja sellele otsusele järgnenud toimingud ning kahju hüvitamise nõue
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. |
2. |
Mõista kõik kohtukulud välja D. Schuerewegenilt. |
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/43 |
Avaliku Teenistuse Kohtu 20. mai 2011. aasta määrus — Florentiny versus parlament
(Kohtuasi F-90/10) (1)
(2011/C 232/78)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Esimese koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks pärast pooltevahelise kokkuleppe saavutamist.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/43 |
Avaliku Teenistuse Kohtu 25. mai 2011. aasta määrus — AL versus parlament
(Kohtuasi F-93/10) (1)
(2011/C 232/79)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Esimese koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks pärast pooltevahelise kokkuleppe saavutamist.
6.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 232/43 |
Avaliku Teenistuse Kohtu 27. aprilli 2011. aasta määrus — AR versus komisjon
(Kohtuasi F-120/10) (1)
(2011/C 232/80)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Esimese koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.