22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/1

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (1) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse. Portugal ei ole 2011. aasta konkreetseid kohustusi ja meetmeid sõnaselgelt edastanud riiklikus reformikavas, aga esitab need eeldatavasti Euroopa Ülemkogule.

(6)

23. märtsil 2011 esitas Portugali valitsus stabiilsusprogrammi aastateks 2011–2014 oma parlamendile, kes lükkas selle tagasi. 19. aprillil 2011 esitas Portugali valitsus riikliku reformikava. Kavandatud makromajanduslikud ja eelarvestsenaariumid ning poliitikasoovitused on võetud üle 17. mail 2011 allakirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumisse.

(7)

17. mail 2011 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse 2011/344/EL, et anda Portugalile kolmeks aastaks (2011–2014) keskmise tähtajaga finantsabi vastavalt nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusele (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (2). Samal päeval alla kirjutatud ja otsusele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle hilisemates lisades on ette nähtud majanduspoliitilised tingimused, mille alusel finantsabi antakse.

(8)

2010. aastal oli Portugali SKP kasv 1,3 %. Lisaks suurele ekspordi kasvule olid hea kasvunäitaja taga ka erakorralised tegurid, mis suurendasid eratarbimist. Hindade ja kulude muutused olid selgelt ebapiisavad, et edendada konkurentsivõimet piisavalt kiiresti, et parandada jooksevkonto puudujääki, mis 2010. aastal ulatus koguni 10 %-ni SKPst. Nõrk majandus tervikuna ja töötuse järsk tõus (11,2 % 2010. aasta lõpus) tõid kaasa valitsemissektori eelarve suure puudujäägi, mis ületas 2009. aastal 10 % SKPst ja 2010. aastal 9 % SKPst, võrreldes 3,5 %-ga SKPst 2008. aastal. Riigi rahanduse ebasoodne areng koos viletsa väljavaatega majanduskasvule on viimasel ajal viinud usalduse vähenemisele ja tõstnud survet riigivõlakirjade turul, mis suurendab muret riigi rahanduse jätkusuutlikkuse pärast. Pärast seda, kui reitinguagentuurid langetasid mitmel korral Portugali võlakirjade reitingut, ei suutnud riik enam refinantseerida laene intressimääraga, mis tagaks eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse. Samas on välisrahastamisest äärmiselt sõltuv pangandussüsteem olnud järjest enam ära lõigatud rahvusvahelistest kapitaliturgudest.

(9)

Portugal võttis endale kohustuse täita majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi, et taastada usaldus valitsemis- ja pangandussektori vastu ning toetada majanduskasvu ja tööhõivet. Programmiga on ette nähtud laiaulatuslikud meetmed kolmel suunal: i) usaldusväärne ja tasakaalustatud eelarve konsolideerimise strateegia, mida toetavad struktuursed eelarvemeetmed ja parem fiskaalkontroll; ii) laiaulatuslikud struktuurireformid, mis hõlmavad töö- ja kaubaturgu, ja iii) turupõhised mehhanismid koos toetusmeetmetega, et kaitsta finantssektorit finantsvõimenduse korratu vähendamise eest.

(10)

Komisjon on hinnanud riiklikku reformikava. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Portugali fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Seda silmas pidades rõhutab komisjon tungivat vajadust rakendada kavandatud meetmeid vastavalt rakendusotsusele nr 2011/344/EL,

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/3

(1)

26. märtsil 2010 nõustus Euroopa Ülemkogu komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020. aastal”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub võtmetähtsusega valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (2010–2014) ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, (2) mis moodustavad koos „koondsuunised”. Liikmesriike kutsuti üles oma riiklikus majandus- ja tööhõivepoliitikas koondsuuniseid arvesse võtma.

(3)

12. jaanuaril 2011 võttis komisjon vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, millega algab ELi majanduse juhtimise uus tsükkel ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise „Euroopa poolaasta”, mis omakorda on koostatud kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

(4)

25. märtsil 2011 kinnitas Euroopa Ülemkogu eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järeldustega ja komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi alusel). Selles rõhutati vajadust anda prioriteet eelarvete tasakaalu taastamisele ja eelarve jätkusuutlikkusele, tööpuuduse vähendamisele tööturu reformide abil ja uutele jõupingutustele majanduskasvu suurendamiseks. Selles soovitati liikmesriikidel võtta nimetatud prioriteetide alusel konkreetseid meetmeid, mida kaasata nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ning riiklikesse reformikavadesse.

(5)

25. märtsil 2011 kutsus Euroopa Ülemkogu lisaks liikmesriike üles osalema laiendatud euroala paktis, et esitada aegsasti oma kohustused nende kaasamiseks stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ning riiklikesse reformikavadesse.

(6)

6. aprillil 2011 esitas Soome oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Et võtta arvesse nende seoseid, hinnati neid kahte kava samaaegselt.

(7)

Ülemaailmse majanduskriisi madalseisus koges Soome SKP väga järsku langust arvestades, et Soome majandus on tuginenud tavapäraselt oma peamiste tööstusharude eksporditulemustele. 2009. aastal vähenes SKP 8,2 % võrra ekspordi enneolematult järsu languse (20 % mahust) ja sellega kaasneva investeeringutega seotud usalduse vähenemise tõttu. Töötuse määr suurenes umbes 2 protsendipunkti võrra, tõustes 6,4 % lt töövõimelisest elanikkonnast 2008. aastal 8,3 % le 2010. aastal. Majandus on tugevasti taastunud, SKP suurenes 2010. aastal nii sisenõudluse kui ka taastunud ekspordi toel 3,1 %. Kinnisvarahinnad ja ehitusmahud on pärast lühiajalist langust 2009. aastal tõusnud kiiresti kriisieelsele tasemele, põhjustades teatavat muret kinnisvaraturu ülemäärase paisumise pärast. Soome väljus majanduskriisist 2010. aastal valitsemissektori eelarve puudujäägiga 2,5 % SKPst ja võlaga 48,5 % SKPst.

(8)

Ajakohastatud stabiilsusprogrammi hindamise alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 on nõukogu arvamusel, et programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2011.–2012. aasta puhul usaldusväärne, kuid seoses hilisema perioodiga liiga optimistlik. 2011.–2012. aasta makromajanduslik stsenaarium on kooskõlas komisjoni talituste kevadise prognoosiga. 2013.–2015. aastal on stabiilsusprogrammi projektide kasv umbes 2 % SKPst, mis on 1,5 % hinnangulisest potentsiaalsest kasvust veidi suurem, mistõttu valitseb oht, et tulemused osutuvad prognoositust veidi halvemaks. Eelarvestrateegia eesmärk on vähendada puudujääki 2011. aastal 0,9 %le ja 2012. aastal 0,7 %le SKPst, mis kajastab majanduse tsüklilist paranemist ja teatavaid, juba eelmise valitsuse poolt otsustatud tasakaalustamismeetmeid. Sellegipoolest ei sisalda ajakohastatud stabiilsusprogramm eelarve täiendavat konsolideerimist aastatel 2013–2015. Ohud eelarvelistele eesmärkidele tunduvad olevat tasakaalustatud. Kõige märkimisväärsem ohutegur on ülemaailmne makromajanduslik keskkond, millel on tavapäraselt olnud tugev mõju Soome ekspordile tuginevale majandusele.

(9)

Stabiilsusprogrammi viimases ajakohastatud versioonis ei nähta ette majandustingimuste prognoosimise täiustamist eelarve konsolideerimiseks keskpika perioodi jooksul. Soome ametiasutuste seatud keskpika perioodi eesmärk – struktuurne ülejääk 0,5 % SKPst – loodetakse saavutada 2011. aastal, järgnevatel aastatel on kavandatud struktuurse tasakaalu langemine allapoole nimetatud eesmärki.

(10)

Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid keskmise suurusega. Kuigi meetmete võtmine elanikkonna vananemise mõju vastu on olnud üheks Soome järjestikuste valitsuste prioriteetidest, kogeb riik tugevat ja vahetut demograafilist nihet ning riigi rahanduse jätkusuutlikkuses on senini märkimisväärne lõhe. See probleem mõjutab mitmeid poliitikavaldkondi. Elanikkonna vananemine põhjustab vananemisega seotud teenuste, mida pakuvad enamasti Soome kohalikud omavalitsused, nõudluse olulist kasvu. Mitmed uuringud on leidnud, et avalike teenuste tõhususe kasv on olnud viimastel aastatel vähene. Soome ametiasutused on juba rakendanud mitu reformi avalike teenuste restruktureerimiseks ja tõhustamiseks nii kesk- kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Avaliku sektori suhteliselt suured investeeringud infotehnoloogiasse ei ole tõhususe tõusu veel kaasa toonud, mis tähendab, et lisaks investeeringutele on vaja struktuurseid ja halduslikke muudatusi. Kokkuvõttes saab tootlikkuse suurenemise ja kulude kokkuhoiu saavutamiseks avalike teenuste pakkumisel võtta lisameetmeid.

(11)

Pikaajalise töötuse praegune kasv annab põhjust muretsemiseks. Aastatel 2005–2008 pikaajaline töötus vähenes stabiilselt, kuid hakkas 2009. aastal taas kasvama. 2011. aasta märtsi lõpus oli pikaajaliselt töötute arv 57 400, mis on 12 400 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Paljud pikaajaliselt töötud on praegu 55–64-aastased. Pensionilemineku seaduspärasuste tõttu suureneb töötus kõige enam 45–54-aastaste hulgas. Ehkki pikaajalise töötuse määr Soomes on väiksem kui ELi keskmine, tuleks seda probleemi tulevikus uurida sotsiaalse kaasatuse ja tööjõu piisavuse tagamise kontekstis. Kogemused näitavad, et pikaajaline töötus suurendab eelkõige vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Ehkki Soome ametiasutused näevad pikaajalise töötuse kasvu akuutse probleemina, ei ole seni koostatud igakülgset strateegiat selle vastu võitlemiseks. Soome laiendas kriisi ajal tõhusalt aktiivse tööturupoliitika meetmeid, et võidelda noorte töötuse vastu. Kuigi meetmed aitasid aastatel 2010–2011 noorte töötust vähendada, on see jätkuvalt ELi keskmisest suurem ning nõuab uusi meetmeid. Samuti aitaks aktiivse tööturupoliitika meetmete tugevdamine ja parem suunamine pöörata pikaajaline töötus vähenemisele.

(12)

Võttes arvesse demograafilisi muutusi, on vanemate töötajate tööhõive suurendamine oluline riigi rahanduse seisukohast ja hädavajalik tööjõunõudluse rahuldamiseks tulevikus. Soome pensionisüsteemi reformiti 2005. aastal ja 2009. aastal seoti pensionimaksed eeldatava elueaga. Ometi ei ole seadusejärgne pensioniiga praegu eeldatava elueaga seotud. Võttes arvesse eeldatava eluea jätkuvat tõusu, aitaks selline seos mitte ainult parandada tööjõu kättesaadavust, vaid ka tagada piisavad pensionid. Varane pensionilejäämine on viimastel aastatel vähenenud, kuid ikka on veel võimalik võtta täiendavaid meetmeid eakate töötamismotivatsiooni suurendamiseks. Näiteks toimib eakate suurendatud töötushüvitis laias laastus samal viisil kui kaotatud töötupension. Vaatamata olukorra paranemisele viimastel aastakümnetel, on eakate töötajate tööhõive määr ja tegelik tööturult väljumise iga liiga madalad. Varase pensionilejäämise sagedane põhjus on puue. Tegeliku pensionilejäämise ea tõstmiseks on vaja meetmeid, mis võtaksid arvesse ka tööelu kvaliteeti, sealhulgas töötajate heaolu ja tervist. See on eriti oluline, arvestades töövõimetuspensionäride suurt arvu. Soome on alates 2009. aastast kulutanud umbes 21 miljonit eurot töökeskkonna parandamise projektidele. Selliste algatuste mõju on mõtet uurida. Elukestev õpe on olnud Soomes tavakohaselt väga levinud ning, võttes arvesse tekkivat nõudlust uute oskuste järele ja demograafilisi muutusi, on see oluline ka tulevikus.

(13)

Suurem konkurentsivõime, eriti teenustesektoris, on muutunud tootlikkuse suurendamisel ja majanduskasvu võimaluste laiendamisel üha olulisemaks. Soome kaugus ja hõre asustatus nõrgendavad konkurentsivõimet ettevõtluses, mis põhjustab suhteliselt madalat tootlikkuse kasvu suletud sektorites. Olemasolevad ettevõtlusstruktuurid on puhuti väga kontsentreeritud, eriti toiduainetetööstuses või hulgi- ja jaekaubanduses. See võib põhjustada tarbijahindade suhteliselt kõrge taseme, ehkki oma osa võivad mängida ka pikad veovahemaad. Jaehinnad on Soomes ELi kõrgeimate hulgas. Konkurentsi jaekaubanduses takistavad, vaatamata hiljuti toimunud teatavale lõdvenemisele, osaliselt õigusaktid ning piirangud, mis on seatud kodu- ja välismaiste ettevõtjate turule sisenemisele ja sealt väljumisele.

(14)

Soome stabiilsusprogrammis ja riiklikus reformikavas ei ole laiendatud euroala pakti raames võetavad kohustused selgesõnaliselt väljendatud, kuid nende esitamist oodatakse kohe pärast uue valitsuse moodustamist.

(15)

Komisjon hindas stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava, võttes arvesse mitte ainult nende olulisust Soome jätkusuutliku eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika seisukohast, vaid ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja suunistele, võttes arvesse vajadust tugevdada ELi majanduse üldist juhtimist. Komisjon on seisukohal, et meetmed tuleks täpsustada keskpika perioodi puhul ja et on vaja võtta lisameetmeid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks, sealhulgas avaliku sektori tootlikkust suurendamise kaudu. Lisameetmeid on vaja võtta ka töötamismotivatsiooni kasvatamiseks ja tegeliku tööturult lahkumise ea tõstmiseks ning teenustesektori turgude tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(16)

Võttes arvesse kõnealust hindamist ja 2. juunil 2010. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel esitatud nõukogu soovitust, vaatas nõukogu läbi Soome 2011. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi. Nõukogu seisukoht (3) kajastub eelkõige järgnevalt punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu vaadanud läbi Soome riikliku reformikava,

1.

Jätkata eelarve konsolideerimist, kasutades puudujäägi vähendamiseks kõiki plaaniväliseid tulusid, võttes samal ajal eelkõige keskpika perioodi kulutuste võrdlusaluse järgimise kaudu lisameetmeid fiskaalseisundi hoidmiseks keskpika perioodi eesmärgist kõrgemal.

2.

Võtta edasisi meetmeid tootlikkuse suurendamiseks ja kulude kokkuhoiu saavutamiseks avalike teenuste pakkumisel, kaasa arvatud struktuurimuutused, et lahendada elanikkonna vananemisest tekkivaid probleeme.

3.

Suunata tööturu meetmed paremini pikaajalisele töötutele ja noortele.

4.

Võtta meetmeid eakate töötajate tööalase konkurentsivõime parandamiseks ja nende osavõtu suurendamiseks elukestvas õppes. Võtta sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega edasisi meetmeid, et julgustada vanemaealisi töötajaid tööturule jääma, kohaldades meetmeid varase tööturult lahkumise vähendamiseks ja tegeliku pensioniea tõstmiseks. Juba olemasolevat pensionihüvitiste eeldatava elueaga sidumise süsteemi arvesse võttes kaaluda seose loomist riikliku pensioniea piirangute ja eeldatava eluea vahel.

5.

Võtta täiendavaid meetmeid teenustesektori suuremaks avamiseks, kujundades ümber reguleeriva raamistiku ja kõrvaldades teenustesektori turgudele tulemisele seatud piirangud, eriti jaesektoris.

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/6

(1)

6. mail 2009 võttis nõukogu vastu otsuse 2009/459/EÜ (2) anda Rumeeniale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 143 alusel kolmeks aastaks keskmise tähtajaga finantsabi. Kaasnevas, 23. juunil 2009 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle järgnevates lisades on sätestatud majanduspoliitilised tingimused, mille põhjal finantsabi anti. Otsust 2009/459/EÜ muudeti 16. märtsi 2010. aasta otsusega 2010/183/EL (3). Programmi eduka rakendamise järel Rumeenia poolt ning arvestades, et jooksevkonto puudujääki on kaupade ja tööjõuturul ilmnenud struktuurinõrkuste tõttu õnnestunud kohandada vaid osaliselt ning riik on seetõttu tundlik rahvusvaheliste hinnašokkide suhtes, võttis nõukogu 12. mail 2011 vastu otsuse 2011/288/EL, (4) millega tegi ELi toimimise lepingu artikli 143 alusel Rumeeniale kolmeks aastaks kättesaadavaks keskmise tähtajaga ennetava finantsabi. Kaasnev vastastikuse mõistmise memorandum allkirjastati 29. juunil 2011.

(2)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(3)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (5) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitika kujundamisel.

(4)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust; majanduspoliitika parem koordineerimine on ette nähtud Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(7)

Rumeenia esitas 2. mail 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Programme hinnati üheaegselt.

(8)

2002–2008 kasvas Rumeenia majandus jõudsalt, kusjuures SKP reaalkasv oli keskmiselt 6,3 %, mis on kõrgem selle potentsiaalsest kasvutasemest. Majanduskasvu põhimootoriks oli siseriiklik nõudlus, kuna laenude ja palkade jõuline areng elavdas erasektori tarbimist ja investeeringuid. Seda buumi toitis ka väliskapitali sissevool, mis viis ülekuumenemisele ning mittejätkusuutlikule välisele ja eelarve tasakaalustamatusele. Jooksevkonto puudujääk saavutas tipu 2007. aastal (13,4 % SKPst), vähenedes 2008. aastal vaid marginaalselt (11,6 % SKPst). Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid kõrged. Nimetatud hinnang ei võta siiski veel arvesse 2010. aastal võetud üldise pensionireformi meetmeid, mis on Rumeenia pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust olulisel määral parandanud. Suurt välislaenamist stimuleeris protsükliline fiskaalpoliitika, kusjuures valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes korduvate eelarvekõrvalekallete tõttu, eriti jooksvate kulutuste valdkonnas, 2005. aasta 1,2 %-lt SKPst 2008. aasta 5,7 %-ni SKPst. Finantskriis ja sellele järgnenud ülemaailmne majanduslangus pani investorid riske vältima, mistõttu vähenesid Rumeeniasse suunduvad kapitalivood märkimisväärselt. Soodsatest majandustingimustest hoolimata ei suurenenud tööturul osalemine ja tööhõivemäär muutus buumiaastatel väga vähe. Seejärel langes tööhõivemäär 2010. aastaks 63,3 %-le, samas kui töötuse määr suurenes majanduslanguse tõttu 2008. aasta 5,8 %-lt 2010. aasta 7,3 %-le. Töötus on endiselt äärmiselt kõrge haavatavate elanikkonnarühmade, näiteks romade kogukonnas. Selles kontekstis ja silmitsi akuutse erasektori poolse rahastamise vajadusega, taotlesid Rumeenia ametiasutused 2009. aasta mais rahvusvahelist ja ELi finantsabi.

(9)

ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi kohandamisprogrammi eduka rakendamise järel ja kõnealuste positiivsete saavutuste kindlustamiseks peeti võimudega läbirääkimisi ennetava ELi-Rahvusvahelise Valuutafondi 2011–2013 aasta programmi üle. Nimetatud uue programmi raames jätkatakse 2009–2011 aasta programmi raames alustatud eelarve konsolideerimist, eelarvehaldusreforme ja finantsstabiilsuse säilitamist. Lisaks pööratakse suurt tähelepanu kaupade (energia ja transpordi valdkonnas) ning tööjõuturu struktuurireformidele, mis on vajalikud Rumeenia kasvupotentsiaali avamiseks, töökohtade loomise soodustamiseks ja ELi vahendite kasutamise parandamiseks. Rumeenia jätkab õigel kursil, et saavutada 2011. aastal eelarvepuudujäägi eesmärk 4,4 % SKPst (Euroopa järelevalveasutuse arvestuse kohaselt alla 5 % SKPst). See annaks hea aluse ka eelarve-eesmärgi saavutamisele, võimaldades viia eelarvepuudujäägi 2012. aastal allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, ehkki komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosi kohaselt võib selleks olla vaja võtta lisameetmeid. Võimud on astunud samme ka uue programmi struktuurireformi eesmärkide saavutamiseks ja finantsstabiilsuse hoidmiseks.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud lähenemisprogrammi hindamise põhjal on nõukogu seisukohal, et programmi prognooside aluseks olevad makromajanduslikud eeldused on usutavad. Lähenemisprogrammi eesmärk on korrigeerida ülemäärane puudujääk nõukogu poolt 16. veebruari 2010. aasta soovituses määratud tähtajaks: 2012. aastaks. Programmi eesmärk on saavutada 2013. aastaks üldine puudujääk 2,6 % SKPst ja 2014. aastaks 2,1 % SKPst, kusjuures kavandatav konsolideerimine on põhiliselt kulupõhine. Komisjoni talituste poolt ümberarvutatud struktuurse eelarvepositsiooni aluseks võttes nähtub, et keskpika perioodi eesmärki programmiperioodi jooksul ei saavutata. Näib, et konsolideerimisstrateegia raames keskendutakse programmi algusetapile, kuna põhilist struktuurset paranemist oodatakse 2011–2012 aastal. Seevastu 2013. ja 2014. aastal struktuurse tasakaalu paranemist ette ei nähta. 2011. ja 2012. aastaks ettenähtud puudujäägi prognoos on asjakohane, kuid 2013. ja 2014. aastaks mitte. Peamised riskid eelarve-eesmärkide saavutamisel on võimalikud libastumised eelarve täitmisel, riigi omanduses olevate ettevõtete võlad, mis kujutavad endast eelarve seisukohast märkimisväärseid tingimuslikke kohustisi, ning komisjoni (Eurostati) poolt väljendatud reservatsioonid Rumeenia ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest teatamise kohta (6). Viimast arvesse võttes on Rumeenia võtnud kohustuse seada esikohale valitsussektori rahadusstatistika koostamise riiklikus statistikainstituudis ESA 95 jaoks.

(11)

Rumeenia võttis oma riiklikus reformikavas ja lähenemisprogrammis laiendatud euroala paktiga seonduvaid kohustusi, mis esitati 2. mail 2011. Suurem osa kõnealustest kohustustest on täidetud või täidetakse keskmise tähtajaga finantsabi programmi osana ja üldjoontes on need sobilikud pakti rakendamisega seotud probleemide lahendamiseks.

(12)

Komisjon on hinnanud lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava, sealhulgas laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi. Komisjon ei võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Rumeenia jätkusuutliku rahandus- ja sotsiaalmajandusliku poliitika, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, arvestades ELi majanduse üldjuhtimise tugevdamise vajadust, andes ELi tasandi panuse liikmesriikide tulevastesse otsustesse.

(13)

Kõnealuse hinnangu valguses ja võttes arvesse ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust, vaatas nõukogu läbi Rumeenia lähenemisprogrammi 2011. aasta ajakohastatud versiooni ning tema arvamus (7) on väljendatud allpool esitatud soovituses. Arvestades Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Rumeenia riikliku reformikava ning

i)

ebaselgus seoses mõne riigi omanduses oleva ettevõtte mõjuga valitsemissektori puudujäägile,

ii)

ESA 95 kategooriaid „muud saada-/makstaolevad arved” käsitlev aruandlus,

iii)

mõnede finantstehingute ülesehitus ja mõju ning

iv)

valitsemissektori siseste finantsvoogude konsolideerimine.

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/9

1.

15. septembril 2010 kiitis komisjon heaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (edaspidi „ettepanek”) (3). Ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada börsiväliste tuletisinstrumentide turu turvalisuse ja tõhususe parandamiseks ühised eeskirjad.

2.

Komisjon ei konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga, kuigi see on nõutud määruse (EÜ) nr 45/2001 (edaspidi „määrus (EÜ) nr 45/2001”) artikli 28 lõikega 2. Seepärast võttis Euroopa andmekaitseinspektor käesoleva arvamuse vastu omaalgatuslikult määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 41 lõike 2 põhjal.

3.

Euroopa andmekaitseinspektor on teadlik sellest, et käesolevad nõuanded esitatakse õigusloomeprotsessi suhteliselt hilises etapis. Sellest hoolimata leiab ta, et käesoleva arvamuse väljaandmine on asjakohane ja kasulik. Esiteks rõhutab ta ettepaneku võimalikku mõju andmekaitsele. Teiseks on käesolevas arvamuses esitatud analüüs otseselt seotud muude sarnaseid sätteid sisaldavate kehtivate õigusaktide ning arutluse all olevate ja võimalike tulevaste õigusaktide kohaldamisega, nagu on selgitatud käesoleva arvamuse jaos 3.4.

4.

Finantskriisi tulemusel algatas ja korraldas komisjon finantsjärelevalve kehtiva õigusraamistiku läbivaatamise, et lahendada selles valdkonnas kindlaks tehtud olulised puudused seoses nii konkreetsete üksikjuhtumite kui ka finantssüsteemiga tervikuna. Hiljuti on selles valdkonnas vastu võetud mitu seadusandlikku ettepanekut, et tugevdada kehtivat järelevalvesüsteemi ning parandada kooskõlastamist ja koostööd ELi tasandil.

5.

Eelkõige kehtestati kõnealuse reformiga tõhusam Euroopa finantsjärelevalveraamistik, mille moodustavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (4) ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem. Viimane koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, kes teevad koostööd kolme uue Euroopa järelevalveasutusega, s.o Euroopa Pangandusjärelevalve, (5) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (6) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (7). Peale selle võttis komisjon vastu mitu konkreetset algatust regulatiivse reformi rakendamiseks kindlates valdkondades või seoses kindlate finantstoodetega.

6.

Üks nendest algatustest on kõnealune ettepanek, milles käsitletakse „börsiväliseid tuletisinstrumente”, st selliseid tuletistooteid, (8) millega ei kaubelda börsil, vaid kahe vastaspoole eraviisiliste läbirääkimiste teel. Ettepanekuga kehtestatakse kõigile teatavaid künnise moodustavaid tingimusi täitvatele finantssektori vastaspooltele ja finantssektorivälistele vastaspooltele kohustus kliirida kõik standardsed börsivälised tuletisinstrumendid kesksete vastaspoolte kaudu. Peale selle kohustatakse kavandatava määrusega selliseid finantssektori vastaspooli ja finantssektoriväliseid vastaspooli esitama registreeritud kauplemisteabehoidlale üksikasjalikud andmed kõikide nende sõlmitud tuletislepingute ja selliste lepingute muudatuste kohta. Ettepanekus on sätestatud ka ühtlustatud organisatsioonilised ja usaldatavusnormatiivide nõuded kesksetele vastaspooltele ning organisatsioonilised ja tegevusnõuded kauplemisteabehoidlatele. Kuigi kesksete vastaspoolte tegevuslubade ja järelevalve eest vastutavad jätkuvalt riikide pädevad asutused, antakse kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve õigus kavandatava määruse kohaselt täielikult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

7.

Ettepaneku artikli 61 lõike 2 punktiga d antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele õigus „taotleda andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta” (kursiiv lisatud). Nagu allpool lähemalt selgitatakse, ei ole selge ei kõnealuse sätte kohaldamisala ega eelkõige väljendi „telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevad andmed” täpne tähendus. Sellest hoolimata on tõenäoline või vähemalt ei saa seda välistada, et asjaomased telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevad andmed hõlmavad isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses ning asjakohasel määral direktiivi 2002/58/EÜ (mida nüüd, pärast selle muutmist direktiiviga 2009/136/EÜ, kutsutakse eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevaks direktiiviks) tähenduses, st andmeid tuvastatud või tuvastatavate füüsiliste isikute telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta (9). Kui see on nii, siis tuleb tagada, et direktiivides ja määruses sätestatud isikuandmete õiglase ja seadusliku töötlemise tingimusi järgitakse täiel määral.

8.

Elektrooniliste sidevahendite kasutamist käsitlevad andmed võivad hõlmata väga mitmesuguseid isikuandmeid, näiteks kõne alustaja ja vastuvõtja identiteet, kõne aeg ja kestus, kasutatud võrk, kaasaskantavate seadmete puhul isiku geograafiline asukoht jne. Peale selle võivad mõned Interneti ja e-postiga seotud liiklusandmed (näiteks külastatud veebilehtede loetelu) paljastada olulisi üksikasju teabevahetuse sisu kohta. Peale selle on liiklusandmete töötlemine vastuolus kirjavahetuse konfidentsiaalsusega. Seda arvesse võttes on direktiivis 2002/58/EÜ kehtestatud põhimõte, mille kohaselt tuleb liiklusandmed, mida side edastamiseks ei ole enam vaja, kustutada või muuta anonüümseks (10). Liikmesriigid võivad lisada siseriiklikesse õigusaktidesse erandeid konkreetsetel seaduslikel eesmärkidel, kui need erandid on demokraatlikus ühiskonnas asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja proportsionaalsed (11).

9.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab, et asjaomase juhtumi puhul on komisjoni eesmärgid seaduslikud. Ta mõistab vajadust algatuste järele, millega püütakse tõhustada järelevalvet finantsturgude üle, et tagada nende nõuetelevastavus ja kaitsta paremini nii investoreid kui ka majandust tervikuna. Ent liiklusandmetega otseselt seotud järelevalvevolitused peavad nende potentsiaalselt sekkuvat olemust arvesse võttes vastama vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetele, st need peavad piirduma sellega, mis on asjakohane taotletava eesmärgi täitmiseks, ega tohi minna kaugemale selle saavutamiseks vajalikust (12). Seda silmas pidades on väga tähtis, et nii nende isikuline ja esemeline kohaldamisala kui ka nende kasutamise asjaolud ja tingimused oleksid selgelt sõnastatud. Peale selle tuleb näha ette piisavad kaitsemeetmed väärkasutamise ohu vältimiseks.

10.

Artikli 61 lõike 2 punktis d on sätestatud, et „artiklites 51–60 ning 62 ja 63 sätestatud ülesannete (st kauplemisteabehoidlate järelevalvega seotud ülesannete) täitmiseks antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele õigus taotleda […] andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta”. Sellise üldise sõnastuse tõttu tekitab kõnealuse sätte isikuline ja esemeline kohaldamisala mitmeid kahtlusi.

11.

Esiteks ei ole täiesti selge väljendi „andmed telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta” tähendus ja seetõttu vajab see selgitamist. Sättes võidakse viidata sellistele telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevatele andmetele, mida kauplemisteabehoidlad on kohustatud oma tegevuse käigus säilitama. Kauplemisteabehoidlate andmete säilitamise nõudeid on käsitletud mitmes kavandatava määruse sättes (13). Üheski neist ei ole aga täpsustatud, kas ja milliseid telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevaid andmeid peavad kauplemisteabehoidlad säilitama (14). Seepärast, kui asjaomases sättes osutatakse kauplemisteabehoidlate säilitatavatele andmetele, on äärmiselt oluline täpselt määratleda, milliseid telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevaid andmekategooriaid tuleb säilitada ja mida võib Väärtpaberiturujärelevalve Asutus taotleda. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peavad sellised andmed olema piisavad ja asjakohased ega tohi ületada sellise järelevalvega seotud otstarbe piire, mille tarvis neid töödeldakse (15).

12.

Suurem täpsus on vajalik eelkõige käesoleval juhul, võttes arvesse suuri trahve ja perioodilisi karistusmakseid, mida kauplemisteabehoidlatele ja teistele asjaomastele isikutele (sealhulgas perioodiliste karistusmaksete puhul füüsilistele isikutele) võidakse kavandatava määruse rikkumise eest määrata (vt artiklid 55 ja 56). Sellised trahvisummad võivad ulatuda 20 %ni kauplemisteabehoidla eelneva majandusaasta sissetulekutest või käibest, st et kõnealune künnis ületab kaks korda Euroopa konkurentsiõiguses rikkumiste eest ette nähtud suurimat künnist.

13.

Samuti tuleb märkida, et eespool nimetatud artikli 67 lõikega 4 delegeeritakse komisjonile volitused võtta vastu reguleerivad tehnilised standardid, milles täpsustatakse sellise teabe üksikasjad, mille kauplemisteabehoidlad peavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja muudele asutustele kohustuslikus korras kättesaadavaks tegema. Seepärast saaks nimetatud sätet kasutada selleks, et täpsustada lähemalt kauplemisteabehoidlate suhtes kehtivaid andmete säilitamise nõudeid ja seega kaudselt ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse antud volitusi tutvuda telefoni- ja andmesidet käsitlevate andmetega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 on sätestatud, et seadusandliku aktiga võidakse komisjonile delegeerida õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti mitteolemuslikke osi. Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kohaselt ei saa liiklusandmeid käsitlevate andmetega tutvumise volituste täpset ulatust käsitada määruse mitteolemusliku osana. Seepärast tuleks esemelist kohaldamisala täpsustada otse määruse tekstis ja mitte lükata seda edasi tulevastesse delegeeritud aktidesse.

14.

Sarnased kahtlused ümbritsevad ka asjaomase sätte isikulist kohaldamisala. Eelkõige ei ole artikli 61 lõike 2 punktis d täpsustatud, kellele võib telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevate andmetega tutvumise taotluse suunata. Selgusetu on eeskätt see, kas volitused nõuda telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevaid andmeid piirduvad üksnes kauplemisteabehoidlatega (16). Kuna kõnealuse sätte eesmärk on võimaldada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel teostada järelevalvet kauplemisteabehoidlate üle, on Euroopa andmekaitseinspektor seisukohal, et sellised volitused peavad rangelt piirduma üksnes kauplemisteabehoidlatega.

15.

Lõpuks saab Euroopa andmekaitseinspektor aru, et artikli 61 lõike 2 punkti d eesmärk ei ole võimaldada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel saada juurdepääsu liiklusandmetele otse sideteenuste osutajatelt. See tundub olevat loogiline järeldus, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et ettepanekus ei ole kordagi viidatud telekommunikatsiooniteenuste osutajate käsutuses olevatele andmetele ega eespool punktis 8 nimetatud eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevas direktiivis sätestatud nõuetele (17). Selguse mõttes soovitab ta aga see järeldus artikli 61 lõikes 2 või vähemalt kavandatava määruse põhjendustes ühemõttelisemalt sõnastada.

16.

Artikli 61 lõike 2 punktis d ei ole viidatud asjaoludele ega tingimustele, mille korral võib juurdepääsu taotleda. Samuti ei ole sellega ette nähtud olulisi menetluslikke tagatisi või kaitsemeetmeid väärkasutamise ohu vältimiseks. Järgmistes lõikudes esitab Euroopa andmekaitseinspektor selles küsimuses mõne konkreetse soovituse.

17.

Järelevalveasutuste volitused taotleda juurdepääsu telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevatele andmetele ei ole Euroopa õiguses uus nähtus ning need on juba sätestatud mitmes finantssektorit käsitlevas kehtivas direktiivis ja määruses. Eelkõige sisaldavad sarnaselt sõnastatud sätteid turu kuritarvitamist käsitlev direktiiv, (20) finantsinstrumentide turgude direktiiv, (21) eurofondide direktiiv (22) ja kehtiv määrus reitinguagentuuride kohta (23). Sama on tõsi ka komisjoni vastu võetud mitme hiljutise ettepaneku puhul – nimelt ettepanek võtta vastu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, (24) määrus kehtiva reitinguagentuure käsitleva määruse muutmiseks, (25) määrus lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (26) ning määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (27).

18.

Kehtivate ja kavandatavate õigusaktide puhul tuleb eristada neid uurimisvolitusi, mis on antud riiklikele ametiasutustele, ning neid, mis kavatsetakse anda ELi asutustele. Liikmesriikidele on pandud mitme õigusaktiga kohustus anda riiklikele ametiasutustele õigus taotleda telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevaid andmeid „kooskõlas siseriikliku õigusega” (28). Sellest tulenevalt kohaldatakse selle kohustuse tegeliku täitmise suhtes iga juhul siseriiklikku õigust, sealhulgas direktiivide 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ rakendusakte ning riigi teisi õigusakte, mis sisaldavad täiendavaid menetluslikke kaitsemeetmeid seoses riiklike järelevalve- ja uurimisasutustega.

19.

Selliseid tingimusi ei sisalda õigusaktid, millega antakse telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemise volitused otse ELi asutustele, näiteks käesolev ettepanek börsiväliste tuletisinstrumentide kohta ja eespool nimetatud ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (edaspidi „reitinguagentuuride ettepanek”). Selle tagajärjel on sellistel juhtudel isegi suurem vajadus selgitada õigusaktis endas kõnealuste volituste isikulist ja esemelist kohaldamisala ning nende kasutamise asjaolusid ja tingimusi ning tagada, et väärkasutamise ohu vastu on olemas piisavad kaitsemeetmed.

20.

Sellega seoses on käesolevas arvamuses esitatud tähelepanekutel, mis küll käsitlevad ettepanekut börsiväliste tuletisinstrumentide kohta, ka laiem tähtsus. Euroopa andmekaitseinspektor on teadlik asjaolust, et juba vastu võetud või varsti vastu võetavate õigusaktide puhul võivad need märkused tulla liiga hilja. Sellest hoolimata kutsub ta institutsioone üles kaaluma vajadust muuta arutluse all olevaid ettepanekuid, et võtta arvesse käesolevas arvamuses väljendatud probleeme. Seoses juba vastu võetud tekstidega kutsub Euroopa andmekaitseinspektor institutsioone üles otsima võimalusi kõnealuseid küsimusi selgitada, näiteks kui sätte kohaldamisala tuleb otseselt või kaudselt täpsustada delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides, nagu andmete säilitamise nõuete üksikasju määratlevad õigusaktid, tõlgendavad teatised või muud võrreldavad dokumendid (29). Euroopa andmekaitseinspektor eeldab, et selliste seotud menetluste kontekstis konsulteerib komisjon temaga varakult.

21.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et on asjakohane teha täiendavaid märkusi ka ettepaneku mõne muu osa kohta, mis on seotud üksikisikute eraelu puutumatuse ja andmekaitsega.

22.

Nagu põhjenduses 48 on õigesti märgitud, on oluline, et liikmesriigid ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus kaitsevad füüsiliste isikute õigust privaatsusele isikuandmete töötlemisel kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et põhjenduses osutatakse direktiivile. Asjaomase põhjenduse tähendust tuleks aga selgitada, täpsustades lähemalt, et määruse sätted ei piira direktiivi 95/46/EÜ siseriiklikke rakenduseeskirju. Eelistatavalt tuleks selline viide lisada mõnda sisulisse sättesse.

23.

Peale selle täheldab Euroopa andmekaitseinspektor, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus on Euroopa asutus, mille kohta kehtib määrus (EÜ) nr 45/2001 ja mille üle teostab järelevalvet Euroopa andmekaitseinspektor. Seepärast on soovitatav viia sisse sõnaselge viide kõnealusele määrusele, täpsustades ka seda, et ettepaneku sätted ei piira määruse kohaldamist.

24.

Üks kavandatava määruse põhieesmärk on suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ja parandada regulatiivset järelevalvet selle turu üle. Seda eesmärki silmas pidades pannakse teatavaid künnise moodustavaid tingimusi täitvatele finantssektori vastaspooltele ja finantssektorivälistele vastaspooltele määrusega kohustus esitada registreeritud kauplemisteabehoidlale andmed iga nende sõlmitud börsivälise tuletislepingu kohta ning andmed kõigi lepingus tehtud muudatuste või lepingu lõpetamise kohta (artikkel 6) (30). Kauplemisteabehoidlad peavad sellist teavet hoidma ja tegema selle mitmesugustele asutustele regulatiivsetel eesmärkidel kättesaadavaks (artikkel 67) (31).

25.

Juhul kui mõni tuletislepingu pool, kelle kohta eespool nimetatud kliirimis- ja teatamiskohustus kehtib, on füüsiline isik, on seda füüsilist isikut käsitlevad andmed isikuandmed direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses. Seega on eespool nimetatud kohustuse täitmise näol tegemist isikuandmete töötlemisega direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti b tähenduses. Isegi kui tehingu pooled ei ole füüsilised isikud, võidakse artiklite 6 ja 67 raames siiski töödelda selliseid isikuandmeid nagu äriühingute direktorite nimed ja kontaktandmed. Seega oleksid direktiivi 95/46/EÜ (või, kui see on asjakohane, määruse (EÜ) nr 45/2001) sätted kõnealustele toimingutele kohaldatavad.

26.

Andmekaitsealase õiguse üks põhinõue on see, et teavet tuleb töödelda täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning seda ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega (32). Peale selle peaksid eesmärgi saavutamiseks kasutatavad andmed olema piisavad, asjakohased ning neid ei tohiks olla eesmärki arvestades ülemäära. Kavandatava määruse analüüsi tulemusena on Euroopa andmekaitseinspektor seisukohal, et ettepanekus sätestatud süsteem ei vasta nendele nõuetele.

27.

Seoses otstarbe piiramisega tuleb rõhutada, et ettepanekus ei ole täpsustatud teabe esitamise süsteemi otstarvet ega veelgi olulisemana otstarvet, milleks pädevad asutused saavad ettepaneku artikli 67 alusel kauplemisteabehoidlate käsutuses olevate andmetega tutvuda. Üldine viide vajadusele suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ei ole otstarbe piiramise põhimõtte täitmiseks ilmselgelt piisav. Seda põhimõtet on veelgi survestatud kavandatava määruse artikli 20 lõikes 3, mis käsitleb ametisaladusi ja mis oma praeguses sõnastuses paistab lubavat kavandatava määruse alusel saadud konfidentsiaalse teabe kasutamist mitmel täiendaval ja selgelt täpsustamata eesmärgil (33).

28.

Peale selle ei ole ettepanekus täpsustatud seda, mis liiki andmeid dokumenteeritakse, millistest andmetest teatatakse ja millistele andmetele antakse juurdepääs, sealhulgas võimalikud tuvastatud või tuvastatavate isikute isikuandmed. Eespool nimetatud artiklitega 6 ja 67 antakse komisjonile volitused täpsustada lähemalt teabe esitamise ja säilitamise kohustusi delegeeritud aktides. Kuigi Euroopa andmekaitseinspektor mõistab sellise menetluse kasutamise praktilist vajadust, soovib ta rõhutada, et kuivõrd eespool nimetatud artiklite alusel töödeldav teave on seotud füüsiliste isikutega, tuleb peamised andmekaitse-eeskirjad ja tagatised sätestada alusaktis.

29.

Lõpuks on direktiivi 95/46/EÜ artiklis 6 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 4 nõutud isikuandmete säilitamine sellisel kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise eesmärkidega. Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et ettepanekus ei ole sätestatud kindlaid ajalisi piiranguid selliste andmete säilitamise kohta, mida võidakse kavandatava määruse artiklite 6, 27 ja 67 alusel töödelda. Artiklites 27 ja 67 on üksnes sätestatud, et asjakohaseid andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat. Ent tegemist on vaid minimaalse andmete säilitamise ajaga, mis on andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud nõuetega ilmselgelt vastuolus.

30.

Eespool kirjeldatu põhjal kutsub Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjat üles täpsustama, mis liiki isikuandmeid tohib ettepaneku alusel töödelda, määratlema eesmärgid, milleks mitmesugused asjaomased üksused tohivad isikuandmeid töödelda, ning kehtestama täpse, vajaliku ja proportsionaalse ajavahemiku eespool nimetatud töötlemisega seotud andmete säilitamiseks.

31.

Artikli 61 lõike 2 punktiga c antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele õigus teostada kohapeal etteteatatud või etteteatamata kontrolle. Ei ole selge, kas kõnealused kontrollid piirduvad kauplemisteabehoidlate äriruumidega või laienevad ka füüsiliste isikute eraruumidele või -valdustele. Artikli 56 lõike 1 punkt c, millega antakse komisjonile luba kehtestada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse taotlusel perioodilised karistusmaksed kauplemisteabehoidla töötajatele või muudele kauplemisteabehoidlaga seotud isikutele, et sundida neid alluma uurimisele, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus on algatanud artikli 61 lõike 2 alusel, võib (ettekavatsematult) viidata vastupidisele.

32.

Seda küsimust lähemalt arutamata soovitab Euroopa andmekaitseinspektor piirata kohapealse kontrolli teostamise õigust (ja sellega seotud õigust kehtestada artikli 56 alusel perioodilisi karistusmakseid) üksnes kauplemisteabehoidlate ning teiste nendega sisuliselt ja selgelt seotud juriidiliste isikute äriruumidega (34). Kui komisjon tõepoolest kavatseb füüsiliste isikute puhul lubada kontrolle väljaspool nende äriruume, tuleb seda selgitada ja näha ette rangemad nõuded, et tagada vastavus vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele (eriti seoses selliste kontrollide teostamise asjaolude ja tingimustega).

33.

Kavandatava määruse mitme sättega on lubatud andmete ja teabe ulatuslik vahetamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste vahel (vt eelkõige artiklid 21, 23 ja 62). Andmeid võidakse kolmandatesse riikidesse edastada ka siis, kui kolmanda riigi tunnustatud keskne vastaspool või kauplemisteabehoidla osutab teenuseid liidus tunnustatud üksustele. Kuivõrd vahetatavad andmed ja teave on seotud tuvastatud või tuvastatavate füüsiliste isikutega, kohaldatakse vastavalt vajadusele määruse (EÜ) nr 45/2001 artikleid 7–9 ja direktiivi 95/46/EÜ artikleid 25–26. Eelkõige tohib andmeid kolmandatesse riikidesse edastada ainult juhul, kui sellistes riikides on tagatud piisav andmekaitse tase või kui kohaldatakse mõnda andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud asjakohast erandit. Selguse mõttes tuleks teksti lisada sõnaselge viide määrusele (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivile 95/46/EÜ ning märkida, et selline andmeedastus peab olema kooskõlas vastavalt määruse või direktiiviga ette nähtud kohaldatavate eeskirjadega.

34.

Kooskõlas otstarbe piiramise põhimõttega (35) soovitab Euroopa andmekaitseinspektor kehtestada ka selged piirangud selle kohta, mis liiki isikuandmeid tohib vahetada, ning määratleda eesmärgid, milleks isikuandmeid tohib vahetada.

35.

Ettepaneku artiklis 68 on komisjonile kehtestatud mitu kohustust anda aru kavandatava määruse rakendamise eri elementide kohta. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab kehtestada ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele kohustuse esitada korrapäraseid aruandeid oma uurimisvolituste kohta, eelkõige oma õiguse kohta taotleda telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevaid andmeid. Aruande järelduste põhjal on komisjonil võimalik esitada soovitusi, sealhulgas vajaduse korral ka ettepanekuid määruse läbivaatamiseks.

36.

Kõnealuse ettepanekuga antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele õigus „taotleda andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta”, et täita oma kauplemisteabehoidlate järelevalvega seotud ülesandeid. Selleks et volitusi taotleda telefonisuhtlust ja andmeedastust käsitlevaid andmeid saaks pidada vajalikeks ja proportsionaalseteks, peaks volitused piirduma sellega, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane, ega tohiks ületada selleks vajalikku. Oma praegusel kujul ei vasta asjaomane õigusakt liiga üldise sõnastuse tõttu nendele nõuetele. Eelkõige ei ole piisavalt täpsustatud kõnealuste volituste isikulist ja esemelist kohaldamisala ega selle kasutamise asjaolusid ja tingimusi.

37.

Kuigi käesolevas arvamuses esitatud märkused käsitlevad ettepanekut börsiväliste tuletisinstrumentide kohta, on need seotud muude sarnaseid sätteid sisaldavate kehtivate õigusaktide ning arutluse all olevate ja võimalike tulevaste õigusaktide kohaldamisega. See kehtib eelkõige sel juhul, kui sarnaselt käesoleva ettepanekuga antakse ELi asutusele asjaomased volitused ilma siseriiklikus õiguses sätestatud täpsetele tingimustele ja menetlustele osutamata (nt reitinguagentuuride ettepanek).

38.

Eespool kirjeldatut arvesse võttes soovitab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjal:

39.

Seoses ettepaneku muude tahkudega soovib Euroopa andmekaitseinspektor osutada märkustele, mille ta esitas käesoleva arvamuse 4. jaos. Eelkõige soovitab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjal:

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/17

Ministry of Agriculture and Forestry

Pastoral House

25 The Terrace

Wellington

NEW ZEALAND

Ministry of Agriculture and Forestry

PO Box 2526

Wellington 6140

NEW ZEALAND

Tel +64 48940100

Faks +64 48940720

E-post: nzfsa.info@maf.govt.nz

Internet: http://www.maf.govt.nz

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/18

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6151 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/19

—

dokumente kindlaks teha ühetaolise viidete süsteemi abil;

—

vahetut elektroonilist juurdepääsu (sh õigusloomega seotud) dokumentidele;

—

saada teavet juhtudel, kui dokumentidele ei ole vahetut elektroonilist juurdepääsu vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklitele 4 ja 9.

—

Euroopa Parlamendi koostatud või saadud dokumentide elektroonilises viiteregistris registreerimise kontrollimine;

—

kirjalike või elektrooniliste juurdepääsutaotluste vastuvõtmine ja käsitlemine 15 tööpäeva jooksul, (tähtaega võidakse pikendada);

—

taotluse vastuvõtmise kohta kinnituse väljastamine;

—

taotleja abistamine, et täpsustada taotluse sisu, ning taotlejaga kooskõlastamine väga pikkade või keerukate dokumentide taotlemise korral;

—

taotleja juurdepääsu hõlbustamine juba avaldatud dokumentidele;

—

vastuse kooskõlastamine dokumendi koostanud või seda valdava teenistusega või pädeva isikuga, kui taotlus puudutab dokumenti, mida registris ei leidu või mille kohta kehtivad määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklites 4 ja 9 sätestatud piirangud;

—

konsulteerimine kolmanda isikuga vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikele 4.

—

taotletud dokument on juba autori poolt või määruse (EÜ) nr 1049/2001 või samalaadsete sätete alusel avaldatud;

—

on selge, et dokumendi sisu täielik või osaline avaldamine ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 ja 9 osutatud huve;

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/25

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/26

—

Ajutise kehtivusajaga elamisluba – kehtivusaeg jääb vahemikku kolm kuud kuni kolm aastat. Neid väljastatakse järgmistel põhjustel:

—

Carta di soggiorno con validità permanente e rilasciata prima dell'entrata in vigore del decreto legislativo 8 gennaio 2007, n. 3 che attua la direttiva 2003/109/CE per i soggiornanti di lungo periodo, equiparata dal decreto legislativo al permesso di soggiorno CE per i soggiornanti di lungo periodo (alalise kehtivusega elamisluba, mida väljastati enne 8. jaanuari 2007. aasta seadusandliku dekreedi nr 3 jõustumist, elamisluba on kooskõlas direktiiviga 2003/109/EÜ ning on seadusandliku dekreediga võrdsustatud pikaajalistele EÜ elanikele antava elamisloaga)

—

Carta di soggiorno per familiari di cittadini dell'UE che sono i cittadini di paesi terzi con validità fino a cinque anni (ELi kodanike kolmandate riikide kodanikest perekonnaliikmete elamiluba – kehtivusaeg kuni viis aastat)

—

Carta d'identità M.A.E. (välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus):

NB! Tüüpe 6 (oranž) ja 9 (roheline), mida antakse vastavalt rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele, kellel puudub immuniteet, ja välisriigi aukonsulitele, enam ei väljastata ning need on asendatud tüübiga 11. Samas kehtivad need dokumendid neile märgitud kehtivusaja lõpuni.

Isikutunnistuste tagaküljele lisatakse järgmine tekst: käesolev isikutunnistus vabastab selle omaniku riigis viibimise loa nõudest ja koos kehtiva reisidokumendiga annab omanikule õiguse siseneda mis tahes Schengeni riiki.

—

Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri.

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/29

—

Algemene wet bestuursrecht

—

Subsidieverordening inrichting landelijk gebied 2007 (provincie Noord-Brabant)

—

Tijdelijke subsidieregeling inrichting landelijk gebied

—

Beschikking betreffende de toekenning van een subsidie voor het project „Fosfaat, natuur en landbouw”

Provincie Noord-Brabant

Brabantlaan 1

Postbus 90151

5200 MC 's-Hertogenbosch

NEDERLAND

Waterschap De Dommel

Bosscheweg 56

Postbus 10001

5280 DA Boxtel

NEDERLAND

Regione Lazio

Dipartimento Istituzionale e Territorio

Direzione regionale Agricoltura

Via C. Colombo 212

00147 Roma RM

ITALIA

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/31

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/32

1.

14. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Ashland Inc. (edaspidi „Ashland”, Ameerika Ühendriigid) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja International Specialty Products Inc (edaspidi „ISP”, Ameerika Ühendriigid) üle väärtpaberite ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6313 – Ashland/International Specialty Products):

22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/33

1.

15. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Apollo Management L.P. tütarettevõtja Apollo Management VII L.P. (koos „Apollo”, Ameerika Ühendriigid) hallatav investeerimisfond AIF VII Euro Holdings, L.P. („AIF VII”) omandab aktsiate või osade ostu teel täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Ascometal SA (Prantsusmaa) üle, kes on ettevõtja OAO Severstal osana tegutseva ettevõtja Lucchini SpA kaudne sidusettevõtja.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6276 – AIF VII Euro Holdings/Ascometal):