29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 189/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

31.5.2011

Riikliku abi viitenumber

N 557/10

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Amendment to the Renewables Obligation Certificates

Õiguslik alus

s 32 Electricity Act 1989 (1989 Chapter 29), as amended by ss 37-40 of the Energy Act 2008 (2008 Chapter 32) Implemented by the Renewables Obligation Order 2009 (No 785) as amended by Renewables Obligation Order 2010 (No 1107) to be amended by Renewables Obligation Order 2011

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Tehingud, mis ei ole tehtud turutingimustes

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 7 108 mln GBP

Abi osatähtsus

—

Kestus

Kuni 31.3.2021

Majandusharud

Energia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Department of Energy & Climate Change

Renewables Obligation

Floor 4 Area A

3 Whitehall Place

London

SW1A 2AW

UNITED KINGDOM

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

7.3.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.32261 (11/N)

Liikmesriik

Sloveenia

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Nova Ljubljanska Banka d.d. („NLB“)

Õiguslik alus

Strateški načrt NLB

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 250 mln EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

Kuni 7.9.2011

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministrstvo za finance

Župančičeva 3

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

22.3.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.32470 (11/N)

Liikmesriik

Soome

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Kiinteä toimintatuki uusiutuvia energialähteitä käyttäville voimaloille

Fast driftstöd till kraftverk som använder förnybara energikällor

Õiguslik alus

Laki uusiutuvilla energialähteillä tuotetun sähkön tuotantotuesta (1396/2010);

Lag om stöd till produktion av el från förnybara energikällor (1396/2010)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 21,35 mln EUR

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

Kuni 1.2.2016

Majandusharud

Energia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Energiamarkkinavirasto

Lintulahdenkuja 4

FI-00530 Helsinki

SUOMI/FINLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	31.5.2011
Riikliku abi viitenumber	SA.32986 (11/N)
Liikmesriik	Hispaania
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Prórroga del Régimen temporal de concesión de ayudas en forma de garantía (ayuda de Estado N 68/10) — España
Õiguslik alus	Acuerdo de la Comisión Delegada del Gobierno para Asuntos Económicos sobre el marco nacional transitorio de concesión de garantías públicas para facilitar el acceso a la financiación en el actual contexto de crisis económica y financiera.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 700 mln EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2011
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Todas las autoridades competentes en España
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/5

Komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud

2011/C 189/02

Dokument	Osa	Kuupäev	Pealkiri
KOM(2011) 153		19.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu ja liikmesriikide seisukohta ELi–Jordaania ENP tegevuskava rakendamise soovituse vastuvõtmise kohta assotsiatsiooninõukogus, mis on asutatud Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepinguga, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel
KOM(2011) 158		8.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, millega lubatakse Rootsil kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes („kaldalt tulev elekter”) kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19
KOM(2011) 169		13.4.2011	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)
KOM(2011) 182		7.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi
KOM(2011) 188		11.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu seisukoha kohta, mis on vastu võetud EÜ-Andorra ühiskomitees ning mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe artikli 12b lõike 1 alusel kehtestatavat tolli turvameetmete alaste sätete loetelu
KOM(2011) 189		12.4.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst)
KOM(2011) 191		11.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit, 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine
KOM(2011) 192		11.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit, 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine
KOM(2011) 193		11.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed
KOM(2011) 197		13.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
KOM(2011) 198		12.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
KOM(2011) 201		12.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse lõplik subsiidiumivastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes
KOM(2011) 203		13.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tseoliit A pulbri impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
KOM(2011) 207		14.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1292/2007, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks
KOM(2011) 209		13.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit furfuraali impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks
KOM(2011) 210		18.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1425/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus teatavate Malaisiast pärinevate kilekottide impordi suhtes
KOM(2011) 212		14.4.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/031 BE/General Motors Belgium, Belgia)
KOM(2011) 215		13.4.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas
KOM(2011) 216		13.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas
KOM(2011) 221		20.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu allkirjastamise kohta
KOM(2011) 223		20.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta
KOM(2011) 224		20.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte
KOM(2011) 226		20.4.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, et katta ITERi projekti lisarahastamisvajadused
KOM(2011) 227		27.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu alusel
KOM(2011) 228		27.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta
KOM(2011) 229		27.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta
KOM(2011) 230		26.4.2011	Ettepanek: nõukogu ja komisjoni otsus, milles esitatakse Euroopa Liidu seisukoht, mis käsitleb ELi ja Montenegro stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu otsust nimetatud nõukogu töökorra muutmise kohta
KOM(2011) 231		28.4.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa
KOM(2011) 233		18.4.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Sotsiaalfondi komitee liikmete ametisse nimetamise kohta
KOM(2011) 235		4.5.2011	Ettepanek: nõukogu rakendusotsus, mille kohaselt lubatakse Rumeenial kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193
KOM(2011) 238		2.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu sõlmimist ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise kõrvallepingu sõlmimist seoses ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise kõrvallepingu kohaldamisega
KOM(2011) 239		2.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise kõrvallepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist seoses ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu kohaldamisega
KOM(2011) 241		10.5.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta
KOM(2011) 243		2.5.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 57/2011 seoses teatavate kalavarude püügivõimalustega
KOM(2011) 245		5.5.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (uuesti sõnastatud)
KOM(2011) 250		5.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb üheksandast ja varasematest Euroopa Arengufondidest (EAF) rahastatavatest projektidest vabanevate rahaliste vahendite eraldamist arengukoostööks Lõuna-Sudaanis
KOM(2011) 251		6.5.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/025 DK/Odense Steel Shipyard, Taani)
KOM(2011) 252		6.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Brasiilia Liitvabariigi vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise kohta
KOM(2011) 253		6.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Brasiilia Liitvabariigi vahelise lennutranspordilepingu allakirjutamise kohta
KOM(2011) 258		6.5.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/022 DK/LM Glasfiber, Taani)
KOM(2011) 259		18.5.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Kanaari saartele
KOM(2011) 261		11.5.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit polüesterstaapelkiu importi käsitlev dumpinguvastane menetlus
KOM(2011) 262		16.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu seisukohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepinguga loodud sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste ühise korralduskomitee otsuse nr 1/2011 kohta seoses assotsiatsioonilepingu IV lisa V liite A. osa muutmisega
KOM(2011) 265		16.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, millega pikendatakse otsuse 2010/371/EL (millega lõpetatakse AKV-ELi koostöölepingu artikli 96 kohane nõupidamine Madagaskari Vabariigiga) kehtivusaega
KOM(2011) 266		6.5.2011	Ühisettepanek: nõukogu määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias
KOM(2011) 267		18.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma muudetud põhikirja ja töökorra heakskiitmist Euroopa Liidu poolt
KOM(2011) 268		10.5.2011	Ettepanek: nõukogu rakendusotsus, millega muudetakse 7. detsembri 2010. aasta otsust 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta
KOM(2011) 269		17.5.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 7/2010, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine
KOM(2011) 270		17.5.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1255/96, millega ajutiselt peatatakse teatavatele tööstus-, põllumajandus- ja kalatoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsed tollimaksud
KOM(2011) 273		10.5.2011	Ettepanek: nõukogu rakendusotsus Portugalile Euroopa Liidu rahalise abi andmise kohta
KOM(2011) 277		20.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT) käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu allakirjutamise kohta Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel
KOM(2011) 279		18.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma muudetud põhikirja ja töökorra allakirjutamist Euroopa Liidu poolt
KOM(2011) 280		19.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu, milles käsitletakse lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolli- ja Piirivalveametile, allakirjutamise kohta
KOM(2011) 281		19.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu, milles käsitletakse lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolli- ja Piirivalveametile, sõlmimise kohta
KOM(2011) 282		20.5.2011	Ettepanek: nõukogu otsus metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT) käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel

Need tekstid on kättesaadavad EUR-Lexis: http://eur-lex.europa.eu

29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/11

Euro vahetuskurss (1)

28. juuni 2011

2011/C 189/03

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4261
JPY	Jaapani jeen	115,31
DKK	Taani kroon	7,4590
GBP	Inglise nael	0,89420
SEK	Rootsi kroon	9,2475
CHF	Šveitsi frank	1,1884
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8020
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,398
HUF	Ungari forint	269,73
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7097
PLN	Poola zlott	4,0132
RON	Rumeenia leu	4,2105
TRY	Türgi liir	2,3461
AUD	Austraalia dollar	1,3630
CAD	Kanada dollar	1,4070
HKD	Hongkongi dollar	11,1042
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7762
SGD	Singapuri dollar	1,7718
KRW	Korea won	1 545,36
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,7863
CNY	Hiina jüaan	9,2272
HRK	Horvaatia kuna	7,3793
IDR	Indoneesia ruupia	12 305,45
MYR	Malaisia ringit	4,3507
PHP	Filipiini peeso	62,098
RUB	Vene rubla	40,2485
THB	Tai baht	44,152
BRL	Brasiilia reaal	2,2732
MXN	Mehhiko peeso	16,9650
INR	India ruupia	64,2320

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/13

Muud KOM-dokumendid kui komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud

2011/C 189/05

Dokument	Osa	Kuupäev	Pealkiri
KOM(2011) 166		11.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2006 (puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul) toimimise ja mõju kohta
KOM(2011) 168		13.4.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Arukam energia maksustamine ELis: ettepanek energia maksustamise direktiivi läbivaatamiseks”
KOM(2011) 171		30.3.2011	Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vana ja uue karjäärisüsteemi võrdlus. Personalieeskirjade artikkel 6”
KOM(2011) 174		11.4.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EÜ) nr 261/2004 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta) kohaldamise kohta
KOM(2011) 175		11.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse rakendamise kohta
KOM(2011) 176		12.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruanne põhineb nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsuse 2007/845/JSK (mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas) artiklil 8
KOM(2011) 180		6.4.2011	Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu poliitiline strateegia seoses ITU ülemaailmse raadiosidekonverentsiga 2012 (WRC-12)” (EMPs kohaldatav tekst)
KOM(2011) 183		7.4.2011	Soovitus: nõukogu otsus, millega antakse Rumeeniale vastastikust abi
KOM(2011) 184		11.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ (teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika kohta) rakendamise kohta
KOM(2011) 186		8.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Eurostarsi ühisprogrammi vahehinnang”
KOM(2011) 187		11.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse 2010. aastal liikmesriikidelt saadud fiskaalandmete kvaliteeti
KOM(2011) 195		11.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” kasutuselevõtmine – 2010”
KOM(2011) 199		15.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2012. aasta finantsraamistiku tehnilise kohandamise kohta vastavalt kogurahvatulu muutustele (17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 16 – eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)
KOM(2011) 202		12.4.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomiteele ja Regioonide Komiteele „Arukad võrgud – innovatsioonist kasutuselevõtuni”
KOM(2011) 204		14.4.2011	Ühisaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Hongkong: 2010. aasta aruanne”
KOM(2011) 205		14.4.2011	Ühisaruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aomen: 2010. aasta aruanne”
KOM(2011) 206		13.4.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest””
KOM(2011) 211		15.4.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine”
KOM(2011) 214		15.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule GMOde viljelemise sotsiaalmajandusliku mõju kohta liikmesriikide antud teabe põhjal, mille esitamist nõuti keskkonnanõukogu 2008. aasta detsembri järeldustes
KOM(2011) 217		20.4.2011	Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava rakendamise kohta
KOM(2011) 219		15.4.2011	2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekt nr 3 „Kulude eelarvestus jagude kaupa. III jagu – komisjon”
KOM(2011) 220		20.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Programmi „Aktiivsed noored” vahehindamine”
KOM(2011) 222		19.4.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Avatud internet ja võrgu neutraalsus Euroopas”
KOM(2011) 225		18.4.2011	Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Andmete säilitamise direktiivi (direktiiv 2006/24/EÜ) käsitlev hindamisaruanne”
KOM(2011) 232		28.4.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hindamisaruanne laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi loomist käsitleva direktiivi 2002/59/EÜ alusel võetud meetmete rakendamise ja mõju kohta”
KOM(2011) 240		2.5.2011	Komisjoni teatis „Moldova Vabariigiga ühise lennunduspiirkonna väljaarendamine”
KOM(2011) 242		6.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 58/97 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 295/2008 (ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuesti sõnastatud), millega tunnistati kehtetuks ja asendati määrus nr 58/97) rakendamist
KOM(2011) 246		5.5.2011	Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Eriprogrammi „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus (2007–2013)” vahehindamise aruanne”
KOM(2011) 248		4.5.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rändteatis”
KOM(2011) 249		5.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus (2007–2013)” vahehindamise aruanne”
KOM(2011) 254		11.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Daphne III programmi (2007–2013) vahehindamise aruanne”
KOM(2011) 255		11.5.2011	Komisjoni hindamisaruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Programmi „Kriminaalõigus” hindamise vahearuanne”
KOM(2011) 257		13.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule EAGFi kulude kohta „Varajase hoiatamise süsteem. Nr 1–3/2011”
KOM(2011) 260		12.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiskava kohaldamine”
KOM(2011) 271		17.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 III lisas loetletud konventsioonide ratifitseerimise seisu ja järelevalveasutuste soovituste kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 8 lõikele 3 GSP+
KOM(2011) 272		17.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Statistiline aruanne GSP kohta”
KOM(2011) 286		23.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 2038/2006 (Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta) rakendamist aastatel 2007–2009
KOM(2011) 301		23.5.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule EAGFi kulude kohta „Varajase hoiatamise süsteem. Nr 4/2011”

Need tekstid on kättesaadavad EUR-Lexis http://eur-lex.europa.eu

29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/16

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

2011/C 189/06

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt:

Grupp 27

Lehekülg 110

Üldist

Esimeses lõigus jäetakse pärast kirjet „Materials” välja kirje „nafta ja määrdeainete standardimääratluste ning spetsifikatsioonide 1976. aasta väljaandes”.

Märkus 2

Teises reas jäetakse pärast kirjet „315 °C” välja kirje „ASTM D 1319-70” ja asendatakse see kirjega „EN 15553”.

Lisamärkus 5

Lõike 2 punktis d lisatakse pärast sõna „pehmendamine” sõnad „või magustamine”.

Lehekülg 111

Lisamärkus 5 b

Lõike 2 punktis a:

—	asendatakse kirje „ASTM D 86-67” kirjega „EN ISO 3405”;

—	pärast kirjet „meetodi järgi” jäetakse välja kirje „(taaskinnitatud 1972)” ja lisatakse kirje „(mis on samaväärne ASTM D 86 meetodiga)”.

Lõike 2 punktis b:

—	asendatakse kirje „ASTM D 86-67” kirjega „EN ISO 3405”;

—	pärast kirjet „meetodi järgi” jäetakse välja kirje „(taaskinnitatud 1972)” ja lisatakse kirje „(mis on samaväärne ASTM D 86 meetodiga)”.

Lisamärkus 5 e

Kirjete „glükool” ja „morfoliin” vahele lisatakse kirje „N-metüül”.

Lehekülg 112

Lisamärkus 5 l

Esimeses reas asendatakse sõna „parafiinitustamise” sõnaga „vahatustamise” ning teises ja neljandas reas asendatakse sõna „parafiinitustamine” sõnaga „vahatustamine”.

Lehekülg 115

2707 50 10 ja 2707 50 90

Lauses, mis algab sõnadega „Nendesse alamrubriikidesse …”:

—	asendatakse kirje „ASTM D 86-67” kirjega „EN ISO 3405”;

—	pärast kirjet „meetodi järgi” jäetakse välja kirje „(taaskinnitatud 1972)” ja lisatakse kirje „(mis on samaväärne ASTM D 86 meetodiga)”.

Lehekülg 116

2707 99 91 ja 2707 99 99

Lõike 1 punkt a:

—	asendatakse kirje „ASTM D 86-67” kirjega „EN ISO 3405”;

—	pärast kirjet „meetodi järgi” jäetakse välja kirje „(taaskinnitatud 1972)” ja lisatakse kirje „(mis on samaväärne ASTM D 86 meetodiga)”.

Lõike 1 punkt b:

pärast kirjet „15 °C” lisatakse „EN ISO 12185 meetodi järgi”.

Lõike 1 punkt c:

pärast kirjet „25 °C” jäetakse välja kirje „ASTM D 5” ja asendatakse see kirjega „EN 1426”.

Lehekülg 117

2710 11 11 kuni 2710 19 99

Punkti I alapunkt 1:

pärast kirjet „ASTM D 938” lisatakse kirje „(samaväärne ISO 2207ga)”.

Punkti I alapunkti 2 taane a:

—	pärast kirjet „temperatuuril 70 °C” lisatakse kirje „EN ISO 12185 meetodi järgi”;

—	pärast kirjet „ASTM D 217 meetodi” lisatakse kirje „(samaväärne ISO 2137ga)”.

Punkti I alapunkti 2 taane b:

—	pärast kirjet „temperatuuril 70 °C” lisatakse kirje „EN ISO 12185 meetodi järgi”;

—	pärast kirjet „mõõdetud” jäetakse välja kirje „ASTM D 5” ja asendatakse see kirjega „EN 1426”;

—	pärast kirjet „Vaata ka allpool olevat skeemi” jäetakse välja viide „(1)” joonealusele märkusele 1.

Lehekülg 118

Joonealune märkus 1:

Jäetakse välja järgmine joonealune märkus: „(1) Kui toode on Walk’i koonuspenetratsiooni testi jaoks, tehtud ASTM D 217 meetodi järgi, liiga kõva, siis kohaldatakse koonuspenetratsioonitesti ATM D 937 meetodi järgi.”

Skeem

Skeemi muudetakse järgmiselt:

Lehekülg 119

2710 11 21

Jäetakse välja lause „Terminiga „Abel-Pensky meetod” tähistatakse DIN (Deutsche Industrienormen) meetodit 51755 – märts 1974, mille on välja andnud DNA (Deutsche Normenausschuß), Berliin 15”.

2710 19 11 kuni 2710 19 29

Pärast kirjet „lisamärkus 2 c” lisatakse järgmine tekst ja joonised:

Alamrubriik 2710 19 21

See alamrubriik hõlmab petrooli tüüpi reaktiivkütust. Reaktiivkütus vastab selle grupi lisamärkuses 2 c sätestatud tingimustele.

Petrooli tüüpi reaktiivkütuse, näiteks üldkasutatava reaktiivkütuse A-1 gaasikromatogramm on omane õlile, mis on saadud toornaftast ainuüksi destilleerimisega. Alkaanide ahela pikkus on 10 kuni 18 süsinikuaatomit. Destilleerumispiirkond on EN ISO 3405 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga) ligikaudu 130 °C kuni 300 °C. Aromaatika sisaldus võib olla kuni 25 mahu%. Leekpunkt on tavaliselt üle 38 °C vastavalt ISO 13736 meetodile.

Reaktiivkütus võib sisaldada järgmisi lisaaineid: antioksüdandid, korrosioonitõrjeained, jäätekkeinhibiitorid, märgistavad värvained.

Lehekülg 120

Reaktiivkütuse A-1 gaasikromatogramm (petrool)

Lehekülg 121

Alamrubriik 2710 19 25

See alamrubriik hõlmab petrooli, mida ei kasutata reaktiivkütusena. Käesoleva alamrubriigi petrool vastab selle grupi lisamärkuses 2 c sätestatud tingimustele.

Mõnedele nendele õlidele on omane väga madal aromaatika ja olefiinide sisaldus, et vältida tahma tekkimist põlemise ajal.

Mõnel juhul on lisatud keemilisi märgistusaineid.

See alamrubriik ei hõlma petrooli ja muude mineraalõlide või orgaaniliste lahustite segusid.

Madala aromaatikasisaldusega petrooli gaasikromatogramm

Lehekülg 122

Alamrubriik 2710 19 29

See alamrubriik hõlmab keskmisi õlisid, välja arvatud alamrubriikide 2710 19 21 ja 2710 19 25 petrool. Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad õlid vastavad selle grupi lisamärkuses 2 c sätestatud tingimustele.

Selliste õlide hulka kuulub näiteks n-parafiin.

n-parafiini gaasikromatogramm

Gaasikromatograafilisi näitajaid muudetakse järgmiselt:

—	kõigil gaasikromatogrammidel lisatakse pärast kirjet „SIMDIS ASTM D 2887 Laiendatud” kirje „samaväärne meetodiga ISO 3924”;

—	reaktiivkütuse A-1 ja madala aromaatikasisaldusega petrooli gaasikromatogrammidel kustutatakse kirje „ASTM D 86 korrelatsioon (STP 577) – jaotus” ja asendatakse see kirjega „EN ISO 3405, samaväärne meetodiga ASTM D 86 korrelatsioon (STP 577) – jaotus)”.

Lehekülg 123

Kütteõlide karakteristikuid käsitlevasse tabelisse

lisatakse järgmine tekst:

—	pärast kirjet „sulf(on)aatne jääk” lisatakse kirje „(ISO 3987)”;

—	pärast kirjet „seebistumisarvuga” lisatakse kirje „(ISO 6293-1 või ISO 6293-2)”.

2710 19 71 kuni 2710 19 99

Teine lause:

—	asendatakse kirje „ASTM D 86-67” kirjega „EN ISO 3405”;

—	pärast kirjet „meetodi järgi” jäetakse välja kirje „(taaskinnitatud 1972)” ja lisatakse kirje „(samaväärne ASTM D 86 meetodiga)”.

Lehekülg 124

Lõike 2 punkt a:

—	asendatakse kirje „ASTM D 86-67” kirjega „EN ISO 3405”;

—	pärast kirjet „meetodi” jäetakse välja kirje „(taaskinnitatud 1972)” ja lisatakse kirje „(samaväärne ASTM D 86 meetodiga)”.

Lõike 2 punkt b:

pärast kirjet „juures” jäetakse välja kirje „ASTM D 445-74” ja asendatakse see kirjega „EN ISO 3104”.

Lõike 2 punkt c:

—	kirje „ASTM D 1500” asendatakse kirjega „ISO 2049”;

—	pärast kirjet „meetodi” lisatakse kirje „(samaväärne ASTM D 1500 meetodiga)”.

Määrde- ja muude õlide karakteristikuid käsitlevasse tabelisse

lisatakse järgmine tekst:

—	pärast kirjet „sulf(on)aatne jääk” lisatakse kirje „(ISO 3987)”;

—	pärast kirjet „seebistumisarvuga” lisatakse kirje „(ISO 6293-1 või ISO 6293-2)”.

Lehekülg 125

2712 90 31 kuni 2712 90 99

Lõige 1:

pärast kirjet „ASTM D 938 meetodi” lisatakse kirje „(samaväärne ISO 2207 meetodiga)”.

Lõige 2:

pärast kirjet „70 °C” lisatakse „EN ISO 12185 meetodi järgi”.

Lõige 3:

pärast kirjet „ASTM D 217 meetodi” lisatakse kirje „(samaväärne ISO 2137 meetodiga)”.

Lõige 4:

—	pärast kirjet „ASTM D 937 meetodi” lisatakse kirje „(samaväärne ISO 2137 meetodiga)”;

—	jäetakse välja lause „Kui toode on Walk’i koonuspenetratsiooni testiks ASTM D 217 meetodi järgi liiga kõva, siis kohaldatakse koonuspenetratsioonitesti ASTM D 937 meetodi järgi”.

Lehekülg 126

2713 20 00

Lõige 1:

pärast kirjet „ASTM D 938 meetodi” lisatakse kirje „(samaväärne ISO 2207 meetodiga)”.

Lõige 2:

pärast kirjet „temperatuuril 70 °C” lisatakse kirje „EN ISO 12185 meetodi järgi”.

Lõige 3:

pärast kirjet „25 °C on” jäetakse välja kirje „ASTM D 5” ja asendatakse see kirjega „EN 1426”.

2713 90 10 ja 2713 90 90

Lõige 2:

kirje „15 °C on” ja kirje „üle” vahele lisatakse kirje „EN ISO 12185 meetodi järgi”.

Lõige 3:

—	asendatakse kirje „ASTM D 86-67” kirjega „EN ISO 3405”;

—	pärast kirjet „meetodi” jäetakse välja kirje „(taaskinnitatud 1972)” ja lisatakse kirje „(samaväärne ASTM D 86 meetodiga)”.

Lehekülg 127

2715 00 00

Lõike 2 punkti a viienda lause esimene taane:

pärast kirjet „temperatuuril 25 °C,” jäetakse välja kirje „ASTM D 5” ja asendatakse see kirjega „EN 1426”.

Lõike 2 punkti a viienda lause teine taane:

—	pärast kirjet „ASTM D 1189 meetodi” lisatakse kirje „(tühistatud 1979. aastal ja ei ole kehtiv EN/ISO meetod)”.

—	pärast kirjet „määratud” jäetakse välja kirje „ASTM D 5” ja asendatakse see kirjega „EN 1426”.

Skeem

Skeemi muudetakse järgmiselt:

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) ELT C 137, 6.5.2011, lk 1.

29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/26

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2011/C 189/08

Abi nr: SA.33191 (11/XA)

Liikmesriik: Sloveenia

Piirkond: Gorenjska

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Podpore programom razvoja podeželja v Občini Jesenice 2011–2013

Õiguslik alus:

Pravilnik o dodelitvi pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva, gozdarstva in podeželja v Občini Jesenice (Uradni list RS, št. 45/11, z dne 10. junija 2011)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma: 0,09 EUR (miljonites)

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,03 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 18. juunist 2011–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4), kindlustusmaksed (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 12), maa ümberkruntimine (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 13), tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15), traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 5)

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Jesenice

Cesta železarjev 6

SI-4270 Jesenice

SLOVENIJA

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/objava.jsp?urlid=201145&objava=2127

Muu teave: —

Abi nr: SA.33194 (11/XA)

Liikmesriik: Küpros

Piirkond: —

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Σχέδιο Ελέγχου Τρομώδους Νόσου Αιγοπροβάτων

Õiguslik alus: Άρθρο 03525 του Προϋπολογισμού για το 2011

Άρθρο 03619 του Προϋπολογισμού για το 2011

Ο περί της Εφαρμογής Κοινοτικών Κανονισμών στον Τομέα της Κτηνιατρικής Νόμος του 2004

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 1,67 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 22. juunist 2011–31. detsembrini 2011

Abi eesmärk: Loomahaigused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Lamba- ja kitsekasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Κτηνιατρικές Υπηρεσίες, Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος

1471 Λευκωσία/Nicosia

ΚΥΠΡΟΣ/CYPRUS

Veebileht: http://www.moa.gov.cy/moa/vs/vs.nsf/All/74A7A97B0ECC4F01422578B2001F77CE/$file/scrapie%202011b.pdf

Muu teave: —

29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/33

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 189/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„RHEINISCHES ZUCKERRÜBENKRAUT/RHEINISCHER ZUCKERRÜBENSIRUP/RHEINISCHES RÜBENKRAUT”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0717-02.09.2008

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Rheinisches Zuckerrübenkraut/Rheinischer Zuckerrübensirup/Rheinisches Rübenkraut”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Värskelt koristatud suhkrupeedi naturaalne puhas, kontsentreeritud mahl, mis ei sisalda taimseid kiude ega muid lisandeid.

—

Välimus: tumepruun, väga viskoosne siirup

—

Maitse: magus ja linnaseline

—

Lõhn: magus, linnase ja karamelli lõhn

—

Lõplik suhkrusisaldus (võib varieeruda ± 3 %)

Sahharoos: 33 %

Glükoos: 17 %

Fruktoos: 16 %

—

Brixi kraadides: vähemalt 78 Brixi kraadi

—

pH: 4,4 kuni 5,0

—

Veesisaldus: maksimaalselt 22 %

—

Rauda vähemalt 10 mg/100 g

—

Magneesiumi vähemalt 70 mg/100 g

—

Kaaliumi vähemalt 50 mg/100 g

—

Foolhapet vähemalt 90 mikrogrammi/100 g

—

Suhkrupeedisiirupi „Zuckerrübenkraut” valmistamisel ei kasutata lisandeid. Toodet valmistatakse peedikoristuse hooajal, hilissuvest kuni kevadeni. Traditsiooniline, kuid tänapäeva toidualaste õigusnormide nõuetele vastav tootmisprotsess näeb välja järgmine:

— Kauba vastuvõtt/kvaliteet: värskelt koristatud peedi vastuvõtmine.

— Vastuvõtukontroll: suhkrusisalduse määramine vajalike tööparameetrite kindlaksmääramiseks (temperatuur, keetmisaeg jne). Visuaalne kontroll mulla ja lehtede suhtes.

— Ladustamine: lühiajaline ladustamine nii põllumajandustootja juures kui ka töötlemisettevõttes, saagi koristamise ja tarne koordineerimine.

— Ettevalmistus edasiseks töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks: eelnev pesemine; lehtede, mulla ja kivide eemaldamine; seejärel pestakse suhkrupeeti vastavas seadmes.

— Töötlemine: töötlemine toimub geograafilises piirkonnas. Suhkrupeeti töödeldakse tervelt või tükeldatult. Meskit kuumutatakse ehk keedetakse ettevaatlikult mitu tundi. Seejuures lastakse meskit mõnda aega seista. Keetmisaja ja temperatuuri määramisel arvestatakse ettevõtte traditsiooni. Seejärel pressitakse peedimassist kõrgel rõhul toormahla. Saadud toormahlast eraldatakse filtrisüsteemide abil peaaegu kõik tahked osakesed ning filtreeritud mahl pannakse aurutisse. Aurutis eemaldatakse filtreeritud mahlast vaakumi all ettevaatlikult vesi. Lõpptoote kuivainesisaldus on vähemalt 78 Brixi kraadi. Enne ladustamist analüüsitakse töötlemisettevõttes lõpptoote pH-väärtust, värvust, sahharoosi-, fruktoosi-, glükoosi- ja kuivainesisaldust. Lisaks sellele uuritakse lõpptoodet korrapäraselt ettevõttevälises laboris. Saadud suhkrupeedisiirup laagerdatakse mahutites, kust seda saab villida.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Lähtematerjaliks olevad suhkrupeedid peavad pärinema vaid määratletud geograafilisest piirkonnast.

Peedisiirupi valmistamiseks kasutatav suhkrupeet pärineb traditsiooniliselt üksnes piirkonna peedikasvatajatelt.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kogu tootmisprotsess toimub geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Reinimaa (Rheinland) moodustavad Nordrhein-Westfahlenis Kölni haldusüksus (välja arvatud Oberbergische kreis) ja järgmised Düsseldorfi haldusüksused: Mettmanni kreis, Düsseldorfi linn, Rhein-Kreis Neussi kreis, Mönchengladbachi linn, Vierseni kreis, Krefeldi linn, Kleve kreis, Weseli kreis; ning Rheinland-Pfalzis Ahrweileri kreis ja Mayern-Koblenzi kreis.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Sajanditepikkune siirupikeetmise traditsioon on Reinimaal kaasa aidanud toote valmistamise ja maitse täiuslikkuse saavutamisele. Oskust on põlvest põlve edasi antud. Suhkrupeedi kasvatamine kujunes 14. ja 15. sajandil põlluharimise lahutamatuks osaks; alates 15. sajandist moodustasid peedid Reinimaal osa kümnisest, mida talupojad pidid lääniisandale maksma. Kolmekümneaastane sõda tõi 17. sajandi alguses kaasa näljahäda, mille ajal osutus peedikasvatus lihtsamaks ja tootlikumaks kui teraviljakasvatus. Ka Reinimaal, kus rahutuste mõju ei olnud nii suur, sai magusa valge peedi kasvatamisega põhjalikumalt tegeleda.

Millal täpsemalt Reinimaal peedisiirupit „Rübenkraut” tootma hakati, ei ole tänapäeval enam võimalik kindlaks teha, kuid ilmselt on seda valmistatud juba alates 18. sajandist. Toote „Rübenkraut” valmistamise keskus asub Alam-Reini piirkonnas (Niederrhein). Preisimaa 309 siirupitehasel oli 1860. aasta paiku ainuüksi 63 pressi registreeritud Grevenbroichi kreisis. Peedisiirupit valmistati algupäraselt söödapeedist või porgandist. 19. sajandil hakkas laiemalt levima Alam-Reini piirkonnas kasvatatud söödapeedisort „Lanker Rübe”. Sajandi teisel poolel hakati tootmisel kasutama üha enam suhkrupeeti. Kölni kaubanduskoja aastaraamatutest võib 1870. aasta kohta lugeda, et aastas toodeti 6 000 kuni 10 000 tsentnerit peedisiirupit.

Lisaks sellele kajastub siirup „Rübenkraut” olulise, traditsioonilise osana Reinimaale tüüpilistes retseptides, nagu näiteks marineeritud veiselihast prae „Rheinischer Sauerbraten” ja piparkookide „Aachener Pinten” valmistamisel. Suhkrupeedisiirupi valmistamise pikk traditsioon Reinimaal peegeldub selgelt ka kohalikus keeles: Reinimaalt pärit inimesed tunnevad suhkrupeedisiirupit „Rübenkraut”, varem ka „Rüöwenkrut” või „Röbenkraut” nime all. Seda väljendit kasutatakse ja seda tuntakse ka tänapäeval isegi väljaspool Reinimaa piire. Enne kui avastati, et söödapeedist on võimalik toota suhkrut, kasutati seda juurviljana. Sarnaselt siirupiga „Apfelkraut” jäeti ka söödapeedist saadud siirupi nimetuseks „Rübenkraut”.

Blocki väljaande „Rübensirup — Seine Herstellung, Beurteilung und Verwendung” („Peedisiirup – selle valmistamine, hindamine ja kasutamine”), Leipzig 1920, joonisel 2 on näha, et peedisiirupivabrikud (mustaga täidetud ringid) olid levinud valdavalt Reinimaal. Suhkruvabrikud paiknesid üle kogu Saksamaa, Reinimaal asusid aga vaid vähesed. See-eest oli seal peedimahlavabrikuid enam kui kusagil mujal. Ka tänapäeval toodetakse veel Reinimaal suurtes kogustes peedimahla.

5.2. Toote eripära:

Traditsiooniline, säästlik, tootmispiirkonnas pika traditsiooni vältel juurdunud tootmismeetod tagab väärtuslike mineraalide, nagu näiteks magneesiumi ja raua säilimise lõpptootes. Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumi ja foolhapet. Selle valmistamisel ei kasutata lisandeid.

—	Oma erakordse intensiivse magusa ja linnaselise maitsega, mis tekib nagu ka magus linnase ja karamelli lõhn säästlikku tootmismeetodit kasutades, sobib see suurepäraselt mitte ainult võideks, vaid ka maitsestamiseks keetmisel ja küpsetamisel.

Toode on juba pikka aega väga populaarne ja väga hea mainega. Tootel on hea maine mitte ainult Reinimaal, vaid ka väljaspool selle piire. Populaarsus ja hea maine põhinevad toote pikal ajalool geograafilises piirkonnas.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Toote suurepärane maine põhineb selle geograafilisel päritolul.

Siirupi „Rübenkraut” tootmine sai alguse Reinimaalt Sellest ajast peale valmistatakse seda seal. Siirupit on alati valmistatud Reinimaalt pärit suhkrupeedist. Asjaolu, et suhkrupeet on pärit tootmispiirkonnast, on samuti olulisel määral toote hea maine kujunemisele kaasa aidanud. Toote autentsuse lahutamatuks osaks on ainukese kasutatud tooraine, nimelt suhkrupeedi, kohalik päritolu.

Toodet „Rübenkraut” valmistatakse tänapäeval peaaegu samamoodi nagu möödunud sajanditel. Töödeldi alati üksnes peete, mis pärinesid määratletud piirkonnast. Sellest oli tingitud ka peedimahlavabrikute arvukus Reinimaal, mida võib näha käesolevale dokumendile lisatud kaardilt. Reinimaal kasvatatakse jätkuvalt suurtes kogustes suhkrupeeti, enamjaolt suhkru saamiseks, aga märkimisväärses osas ka siirupi „Rübenkraut” tootmiseks.

Peedisiirupi valmistamiseks kasutatav suhkrupeet pärineb traditsiooniliselt üksnes kohalikelt peedikasvatajatelt. Suhkrupeedi kasvatamise aluseks on töötlejate ja põllumajandustootjate vahel sõlmitud lepinguga määratud kord, mis võimaldab seega laiaulatuslikku põllumajandusliku tootmise nõustamist. Tootjate ja töötlejate vahel on tekkinud tugev, läbipaistev ja vastutustundlik koostöö. See annab müügitagatise näol peedikasvatajatele vajaliku kindluse külviplaanide tegemiseks. Suhkrupeedi kvaliteeti kontrollitakse korrapäraselt identsete analüüsimeetoditega keemiliste parameetrite suhtes.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

1. veebruari 2008. aasta väljaandes Markenblatt, 5. köide, 7a-aa osa, lk 26285.

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/83

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/37

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 189/14

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„MELON DE GUADELOUPE”

EÜ nr: FR-PGI-0005-0844-18.01.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Melon de Guadeloupe”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kõnealune melon on hooajatoode, mida korjatakse novembrist juunini ja mis kasvab täielikult avamaal (ilma katte või varjualuseta).

„Melon de Guadeloupe” on Charente'i meloni tüüpi kollane, terviklik, värske ja tiheda välimusega vili, mille kaal on vähemalt 450 grammi.

Meloni koor on rohekas, kollakas või kollane. Parimas valmimisastmes on viljavarre ümber õline ring või kerged lõhed.

Melonil võivad olla tühised kuju-, värvi- või pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi.

„Melon de Guadeloupe” on väga magus. Nõutav refraktomeetriline indeks on vähemalt 12 Brixi kraadi.

Melonile on iseloomulik magus maitse, rikkalik lõhnabukett ja suussulav viljaliha. Viljaliha on oranži värvusega ja väga hea konsistentsiga.

Igal aastal teeb tootjaühendus ametlikku sordikataloogi kantud Charente'i kollase meloni sortide valiktestid ja valib välja sordid, mis on kõige paremini kohastunud kohalike tingimustega ja vastavad meloni „Melon de Guadeloupe” soovitud omadustele. Kasvatada lubatakse üksnes selliseid sorte, mis on läbinud nii sissejuhatava kui ka kinnitava testi.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Valmistamise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Melonid peavad olema kasvatatud ja korjatud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Transpordile meloni korjamise kohast töötlemiskeskusesse ei tohi kuluda üle nelja tunni. Töötlemiskeskuses antakse partiile heakskiit ning pestakse ja sorteeritakse viljad ükshaaval käsitsi vastavalt spetsifikaadi ettekirjutustele.

Iga melon pakendatakse eraldi, kasutades selleks vajadusel ühekihilist pakendamisalust.

3.7. Konkreetsed eeskirjad märgistamise kohta:

Igal pakendil peab olema:

—	KGTga hõlmatud nimetus „Melon de Guadeloupe”;

—

KGT logo.

Igal viljal peab olema kleebis „Melon de Guadeloupe”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond hõlmab Guadeloupe'i kümmet kommuuni, mis asuvad arhipelaagi kahel saarel:

—	La Grande Terre'i saarel asuvad kommuunid on Saint François, Sainte Anne, Le Moule, Morne à L’eau, Petit Canal, Anse Bertrand, Port Louis;

—	Marie-Galante'i saarel asuvad kommuunid on Grand Bourg,Capesterre, Saint Louis.

Kõnealune piirkond vastab Guadeloupe'i meloni tootmisalale, mille erilised mullastiku- ja kliimatingimused sobivad hästi kvaliteetmelonite kasvatamiseks.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Looduslikud tegurid

Guadeloupe on troopiline ala, kus kuiv aastaaeg (carême) kestab peamiselt detsembrist aprillini. Samas on ka novembrist juunini kestval ajavahemikul päevad valdavalt päikeselised.

Geograafiline piirkond asub Grande Terre'i ja Marie Galante'i saarte Atlandi ookeani poole jäävas osas, neil aladel on rohkem tuult ja sademete näitaja on väiksem kui sisemaal. Asendist tulenevalt on need alad taimehaigustevabad ja seal on vähem parasiitidega nakatumist kui muudes Guadeloupe'i piirkondades.

Nii Grande Terre kui ka Marie Galante koosnevad merest kerkinud korallilise päritoluga lubjakivist aluspõhjast, mida katavad vanade vulkaanipursete jäänused, millest on kujunenud iseloomulik pinnas.

Piirkonnale, kus meloneid kasvatatakse, on iseloomulik vett siduv savipinnas, mis vaheldub setteliste ning kaltsiumi- ja magneesiumirohkete muldadega, mis on rohkem või vähem tihedad ja kivised. Vett siduv savipinnas annab nendele muldadele väga kõrge katioonivahetuse võimsuse, mida tavaliselt takistab eelkõige kaltsiumi sisaldus. Meloni jaoks on selles pinnases kaltsium ja magneesium optimaalses vahekorras. Kaaliumit on piisavalt ja ka fosforisisaldus ei ole üldjuhul madal. Pinnase pH on neutraalne või kergelt aluseline ning mineraalide tõttu on pinnas kõrge viljakusega. Kättesaadava kaltsiumi rohkuse tõttu on pinnas vaatamata selle vett siduvale savisisaldusele stabiilse struktuuriga.

Savi paikneb kihtidena ja tänu sellele esineb pinnases vaatamata tugevatele troopilistele vihmadele vähe erosiooni ning samas sisaldab pinnas tänu bioloogilise päritoluga torujatele ja kindlatele mikropooridele olulisi kättesaadava vee varusid. Need melonikasvatuseks sobivad omadused on jätkusuutlikud, kui pinnast ei töödelda ekstensiivsel meetodil.

Inimtegur

Kolonistide poolt Guadeloupe'ile toodud melonit kasvatatakse saarel alates XVII sajandist, kuid kirjalikud ülestähendused meloni esinemisest kohalikul turul pärinevad alles II maailmasõja päevilt.

1970ndate lõpust ja 1980ndate algusest hakkas Guadeloupe'i melonikasvatust korraldama Etienne CRANE. Prantsuse emamaa tootjaühendustega sõlmiti kaupade ristekspordilepingud ja valitud toodete hulka kuulus ka melon.

Alates 1984. aastast otsustati CRANE'i, BOYER' ja FABRE'i koostöö tulemusel hakata Guadeloupe'i sildiga melonit tootma ja eksportima ka väljaspool hooaega. Korjatud melon saadetakse samal päeval lennukiga Prantsusmaa emamaale, et seda järgmisel päeval turustada. Arengustrateegia aluseks oli toota melonit Euroopa melonihooajast väljapoole jääval hooajal, seega jaanuarist maini.

Kasvatustehnikad, mille puhul püütakse panna rõhku toote kvaliteedile (sortide valik, optimaalne saagikoristusaeg, mõistlik väetamine, piisav niisutamine, viljade range valik pakendamisetapis jne), on oluliselt edasi arenenud ning sellega tegeleb üha rohkem ettevõtteid.

1980. aastate lõpust on „Melon de Guadeloupe” teinud Prantsuse ja Euroopa turul kaubandusliku läbimurde. Pärast meloni tootmisvõimsuse tõusu 1989. aastal on see jäänud vahemikku 7 500–8 000 tonni.

Praeguseks hõlmab melonitootmise sektor viit turuletoomise struktuuri. Tänaseks on melon saanud Guadeloupe'i kolmandaks ekspordiartikliks pärast banaani ja suhkruroogu.

5.2. Toote eripära:

Kindlaksmääratud kvaliteet

Guadeloupe'i tootjad on valinud kasvatatavaks sordiks Charente'i kollase meloni. Kõigist melonitest toob just valitud melonisort kohaliku piirkonna eripära kõige paremini esile. Vaatamata kõrgele suhkrusisaldusele on kõnealune melon rikas erilise aroomibuketi poolest, teatavate sortide puhul lisandub sellele ka mõningane muskaadimaitse. Need viljad on melonisõprade poolt kõige hinnatumad.

Guadeloupe'i kliima eripära tõttu ei suuda mitmed mõõduka kliimaga maadel kasvavad sordid siinse kliimaga kohaneda. Guadeloupe'i melonitootjad valivad seega Charente'i kollase eri sortide seast need, mille iseloom väljendub Guadeloupe'i kliimas kõige paremini. Valik põhineb ka maitseomadustel – arvesse võetakse meloni lõhna, värvi ja viljaliha tekstuuri.

Melonit „Melon de Guadeloupe” ostvate hulgi- ja jaemüüjate seas teostatud küsitlus andis kinnitust, et seda melonit hinnatakse tema suurepärase kvaliteedi, ühtlase ja hea viljaliha ning aroomibuketi pärast ning nende omaduste tõttu eristub ka ta muude provintside melonitest, mida samal ajal müüakse.

Melonile „Melon de Guadeloupe” on iseloomulik magus maitse, rikkalik lõhnabukett ja suussulav viljaliha. Meloni viljaliha on eriliselt hea konsistentsiga. Suhkru tase on vähemalt 12 Brixi kraadi.

Oskusteave, mis väljendub kohalikel tingimustel põhinevas kasvatusviisis

Tootjad on otsustanud kasvatada melonit üksnes avamaal, mitte kasvuhoonetes, et melon saaks parimal viisil Guadeloupe'i mullastiku- ja kliimatingimusi ära kasutada. Lisaks on tootjad otsustanud kasvatada meloneid ajavahemikul, mil viljade lõhnabukett kõige paremini esile tuleb, st kõige kuivemal aastaajal, samas kui melonit on põhimõtteliselt võimalik kasvatada aasta läbi.

Mullaharimine on kohandatud vastavalt keskkonnatingimustele. Grande Terre'i ja Marie Galante'i saarte melonikasvatuseks sobiv pinnas vajab oma omaduste säilimiseks (stabiilsus, veevarud jne) maaharimistöid piiratud ulatuses ja üksnes kuiva pinnase puhul. Mullaharimisviisid on esitatud spetsifikaadis.

Hulk aastaid on tootjad teinud selleks, et kohalikku pinnast ja veetaset säilitada, pingutusi ka väetamise ja niisutamise mõistlikuks kasutamiseks ja keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamise piiramiseks. Selles osas on kasvatustehnikad väga selgelt kindlaks määratud.

Meloni „Melon de Guadeloupe” maine

1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses toodi meloni „Melon de Guadeloupe” mainet esile mitmetes ajakirjanduses ilmunud artiklites, kus räägiti Euroopa jaoks hooajavälisest kvaliteetkaubast.

1980. aastate lõpust on „Melon de Guadeloupe” teinud Prantsuse ja Euroopa turul kaubandusliku läbimurde. Tänaseks on Guadeloupe'i hooajaväline melon saanud üle maailma tuntuks ja sellele positsioonile ka jäänud.

Rääkides Rungis' rahvusvahelise puu- ja juurviljaturu kaubatehingutest hooajavälise meloniga, tuleb Prantsuse Antillide puhul viidata Guadeloupe'i päritolule, mis näitab, et Guadeloupe'i toodang on hästi tuntud nii oma koguse kui ka kvaliteedi poolest.

Melonid „Melon de Guadeloupe” on üldjuhul kõrgemalt hinnatud kui muudest piirkondadest samal ajal tulevad melonid, ning ka turg kinnitab toote kvaliteeti ja toote tuntust. Seda võib kinnitada eri päritoluga Charente'i melonite müügihinna uuring Rungis' rahvusvahelisel turul aastatel 2000–2006.

Guadeloupe'i kevadine kliima (periood, mis langeb kokku lihavõttepaastuga) võimaldab Grande Terre'i ja Marie Galante'i saarte savi ja lubjakivi segusel pinnasel kasvatada kvaliteetmelonit looduslikult, st avamaal. Grande Terre'i ja Marie Galante'i territoorium on tänu oma kuiva ja tuulise kliima, mere läheduse, mis hoiab ära liigse kuumuse ja taimehaigused, ning savi ja lubjakivi seguse pinna poolest väga soodne erilise lõhnabuketiga magusate melonite kasvatamiseks. Lubjakivi rohkus pinnases annab viljadele erilise välimuse. Pinnas sobib väga hästi Charente'i kollaste, siledate või krobeliste melonite kasvatamiseks, nii et iga meloniliigi puhul kujuneb välja parim lõhnabukett, koore värv ja maitse.

Kvaliteetse meloni kasvatamiseks ei ole vaja liigselt kasvuprotsessi sekkuda, istanduses ei ole kultuuride rotatsioon vajalik, samuti ei ole vaja mulda eriliselt ette valmistada ega taime igas kasvuetapis kasvu mõjutamiseks kasta või väetada. Tootjate oskusteave, pinnase ettevalmistamine, istanduste harimine ning igapäevane viljade korjamine tagavad seega toote parima kvaliteedi. Hoolikas ja range viljade valik neid katsudes ja vaadeldes tagab meloni „Melon de Guadeloupe” hea kvaliteedi, mida hindavad tänapäeval kõik Euroopa edasimüüjad, kes tunnistavad, et pärast korjamist on vilja välimus, suhkrusisaldus ja lõhnabukett suurepärased ning see eristab teda ka samal ajal müüdavatest muu päritoluga melonitest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCIGPMelonDeGuadeloupe.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

29.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 189/42

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 189/15

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SEL DE GUÉRANDE”/„FLEUR DE SEL DE GUÉRANDE”

EÜ nr: FR-PGI-0005-0861-22.02.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Sel de Guérande”/„Fleur de sel de Guérande”

2. liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toiduaine kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.8.

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Nimetusega „Sel de Guérande”/„Fleur de sel de Guérande” tähistatakse meresoola, mis on käsitsi kogutud Guérande'i poolsaare soolatiikidest. Tegemist on rafineerimata meresoolaga, mida ei ole pärast kogumist pestud ja millele ei ole lisaaineid lisatud. Sool koosneb peamiselt naatriumkloriidi kristallidest ning muudest mineraalsooladest ja mikroelementidest.

Soola „Sel de Guérande”/„Fleur de sel de Guérande” toodetakse loomulikul teel, aurutades seda mereveest, mis ringleb tiikide süsteemis, kuni saavutab viimases basseinis kristalliseerumistaseme.

3.2.1. „Sel de Guérande”

„Sel de Guérande” on hall meresool, mis koosneb soolabasseini looduslikust savist põhjale settinud soolakristallidest. Soola kogutakse soolveebasseinidest käsitsi, kasutades selleks spetsiaalset tööriista. Pärast ladustamist ja sorteerimist võib soola „Sel de Guérande” pakendada olemasoleval kujul või kuivatatult ja lihvitult, kui soovitakse saada soola, mille teradel on erinev granulomeetriline kuju ja niiskusesisaldus.

3.2.2. „Fleur de sel de Guérande”

„Fleur de sel de Guérande” (Guérande'i soolalill) koosneb kergetest, peentest ja habrastest kristallidest, mis moodustuvad soodsate kliimatingimuste (tuul ja päike) korral halli soola tootmiseks mõeldud basseinides oleva soolvee pinnal. Soolalille korjatakse käsitsi, riisudes soolabasseini vee ülemist kihti vastava tööriista abil, enne kui pindmised soolakristallid vajuvad vee põhja, pärast mida ei saa neid enam soolalilleks pidada.

Kuna soolalill kristalliseerub basseinides oleva soolvee pinnal, erineb ta hallist soolast oma valge värvuse tõttu (kristallid ei puutu kokku basseinipõhjaga). Pärast ladustamist ja sorteerimist pakendatakse soolalill naturaalselt või osaliselt kuivatatuna, parandades nii soola puistatavust.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

Ei kohaldata.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata.

3.5. Valmistamise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tegevused, mis peavad olema teostatud geograafilises piirkonnas:

—	Soola „Sel de Guérande”/„Fleur de sel de Guérande” kogumine.

—	Lahtise soola „Sel de Guérande”/„Fleur de sel de Guérande” ladustamine.

—	Esialgne pakendamine, mis võimaldab nende toodete jälgitavust, mida pakendatakse hiljem väljaspool geograafilist piirkonda.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Ei kohaldata.

3.7. Konkreetsed eeskirjad märgistamise kohta:

Sool „Sel de Guérande”/„Fleur de sel de Guérande” tuleb pakendada suletud pakenditesse. Märgisel on:

—	KGTga hõlmatud nimetus „Sel de Guérande” halli soola puhul ning kuivatamisel ja halli soola purustamisel saadud toodete puhul; „Fleur de sel de Guérande” soolalille puhul.

—	Logo IGP ja/või tähistus „Indication Géographique Protégée”;

—	nimetuste kaitse ja haldamisega tegeleva asutuse nimi ja aadress.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Määratletud geograafiline piirkond asub Loire-Atlantique'i departemangu 39 kommuunis (Pays de La Loire'i piirkond) ning Morbihani departemangu 7 kommuunis (Bretagne'i piirkond).

Departemang

Kommuun

Loire-Atlantique

(39 kommuuni)

Asserac

Batz-sur-Mer

Baule-Escoublac (LA)

Besne

Bouée

Campbon

Chapelle-des-Marais (LA)

Chapelle Launay (LA)

Croisic (LE)

Crossac

Donges

Drefféac

Guenrouët

Guérande

Herbignac

Lavau-sur-Loire

Malville

Mesquer

Missillac

Montoir-de-Bretagne

Piriac-sur-Mer

Pont-Château

Pornichet

Pouliguen (LE)

Prinquiau

Quilly

Saint-André-des-Eaux

Saint-Gildas-des-Bois

Saint-Joachim

Saint-Lyphard

Saint-Malo-de-Guersac

Saint-Molf

Saint-Nazaire

Sainte-Anne-sur-Brivet

Sainte-Reine-de-Bretagne

Savenay

Sévérac

Trignac

Turballe (LA)

Morbihan

(7 kommuuni)

Camoël

Férel

Nivillac

Pénestin

Roche-Bernard (LA)

Saint-Dolay

Théhillac

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Piirkonna eripära tuleneb kliimatingimustest: piisavalt on tuult ja päikest, kliima on ookeaniline ja seda iseloomustavad mahedad talved ja jahedad suved.

Eripära tuleneb ka mullastikutingimustest: rannikul asuvate soolamadalike tekkeks on vaja ulatuslikke savipõhjaga alasid, mis asuksid tõusu ajal kõige kõrgema veetaseme piiril ja oleks muulidega kaitstud. Guérande'i soolatiigid asuvad rannajoonest kaugemal. Tänu savisele pinnasele (savi ei lase vett läbi ja on plastiline) on olnud võimalik sinna soolatiigid ehitada.

Piirkonna eripära põhineb ka inimteguril ja inimeste oskustel. Esimesed kirjalikud ülestähendused Guérande'i piirkonna soolatiikide kohta pärinevad 854. aastast (teos pealkirjaga „Cartulaire de Redon”). X ja XIV sajandil said Guérande'i soolatiigid hoo sisse ja XVI sajandil suureneb kuivatusbasseinide arv märgatavalt, jõudes XIX sajandiks oma tippseisu. Vahemikus 1840–1960 hakkab soolatiikide arv vähenema. Alates 1970. aastast saab soola tootmine Guérande'is uuesti hoo sisse. Soolatiigid ja tootmistehnikad on samad, mida kasutati ka varasematel sajanditel. Soolatiikide korrashoidmine põhineb traditsioonilistel tehnikatel. 1979. aastal asutati Guérande'i poolsaarel soolakuivataja ametiõppe keskus.

Kuna eri aastatel on toote omadused erinevad, on soolavarude talletamine olnud nii Guérande'i tootjate kui ka turustajate jaoks ajalooliselt suure majandusliku tähtsusega ja on seda veel tänapäevalgi. Vanasti asusid soolalaod soolatiikide ääres. KGTga geograafiline piirkond hõlmab kommuune, kus asusid ajaloolised ladustamispaigad ja kust läks läbi soolakaubitsejate tee.

5.2. Toote eripära:

Iseloomulikud omadused:

Guérande'i poolsaare soolatiikidel kasutatav soolakogumise viis tagab soolale „Sel de Guérande”/„Fleur de sel de Guérande” selle eripära:

füüsilised omadused: rabe tekstuur, sool (mis on kogutud soolabasseinide savisel põhjal olevalt soolveelt õrna kihina) on kergelt hallika värvusega, Guérande'i soolalill (mis on korjatud soolabasseinide vee pindmiselt kihilt enne põhjasoola kogumist) on looduslikult valge värvusega;

keemilised omadused: pärast kogumist looduslikku soola ei pesta ega rafineerita, see on ilma lisanditeta ja merelist päritolu, sisaldades rohkesti mineraale (magneesium, kaltsium, kaalium) ja mikroelemente;

organoleptilised omadused: sool ei ole mõru ega terava maitsega.

Soola „Sel de Guérande” ja „Fleur de sel de Guérande” tootmismeetod ning nii endisaegne kui praegune tuntus aitavad säilitada soola eripära.

Eriline oskusteave:

Guérande'i poolsaare soolakogujate töövõtetele on aluseks vanimaid Prantsuse Atlandi rannikul kasutatud vesiviljelustehnikaid. Soolatiikide struktuur on Guérande'ile ainuomane. Soolakoguja ülesanne on kontrollida nii merevee taset kui selle ringlemist eri tiikides, et sool nädalate jooksul järg-järgult küllastuks (aurustumisbasseinides hoitakse kontsentratsiooni taset kristalliseerumise piiril), korraldada vee loodusliku puhastumist, lastes seda voolata ühest basseinist teise, ja lõpetuseks koguda tekkinud sool kokku.

Soolalille kogutakse käsitsi, riisudes seda soolatiikide madalatest basseinidest (cueillette) spetsiaalse tööriista, nn soolareha (lousse) abil enne selle settimist soolatiikide põhja.

Soola „Sel de Guérande” puhul riisutakse soolakristallid soolabasseini keskosast kokku ja tõmmatakse kaabitsaga (las) sillale (tiigi äärde selleks ehitatud platvorm). Kaabitsaga soola kogudes segatakse ka soolvett, nii et tiikide põhja vajunud soolakristallid tõusevad ülespoole, tõmbamata kaasa väikesi saviosakesi.

Oma iseloomu ja omaduste (piisav nõrutusaste, vähene puistatavus, ümbritsevas keskkonnas oleva niiskuse sisseimamine) tõttu on sool „Sel de Guérande” ja „Fleur de sel de Guérande” toode, mille ladustamine ja pakendamine vajavad samuti erilisi oskusi ja pädevust. Et anda ettevõtjale või pakkijale soolalill nõrutatult ja võimalikult puhtalt, kasutavad tootjad esmast ladustamist (vahe- ehk eelladustamine) ja toote sorteerimist. Vaheladustamine toimub tootjate juures, kes ei pea tingimata elama soolatiikide läheduses, kuna seal ei ole piisavalt vaba maad. Seda asjaolu on ka KGT tootmisala piiride kindlaksmääramisel arvesse võetud.

Maine:

Juba sajandeid tuntakse soola „Sel de Guérande” ja „Fleur de sel de Guérande” maitseomadusi ja toitaineväärtust ning seetõttu on kõnealune sool toidu valmistamisel hinnatud. Tarbijate huvist soola „Sel de Guérande” ja „Fleur de sel de Guérande” vastu annavad tunnistust turustus- ja hulgikaubandusettevõtete tehtud uurimused ja küsitlused, samuti asjaolu, et seda soola eelistab suur hulk tuntud restorane ning põllumajandus- ja toiduainetesektori ettevõtteid. Soolale „Sel de Guérande” ja „Fleur de sel de Guérande” viidatakse sadades artiklites.

Guérande'i piirkonnas toodetava(te)st soola(de)st on räägitud juba vähemalt aastast 1698. 1930. aastate reklaamtekstides võetakse pinnasoola kohta kasutusele väljend soolalill (ning alates 70ndate aastate lõpust muutus see üldkasutatavaks. 80ndate aastate lõpus aitas nimetuste „Sel de Guérande” ja „Fleur de sel de Guérande” tuntus edendada tootega seotud kaubandustegevust.

Seni käsitati soola kui täiesti tavalist toodet, kuid soolaga „Sel de Guérande” algas soolaturu segmenteerimine soola päritolust lähtuvalt.

Soola „Sel de Guérande” ja „Fleur de sel de Guérande” saab koguda üksnes nendest soolatiikidest, mis asuvad kohtades, kus esineb looduslikku savi ja ookeanivee tõusud ja mõõnad on soola tootmiseks sobivad. Väga kompleksne veevõrgustiku süsteem ja soolatiikide asend on Guérande'i maastikku ja oskusteavet peegeldavad olulised elemendid.

Guérande'i poolsaare soolatiikides kasutatav kogumistehnika erineb tunduvalt teiste Atlandi ookeani rannikul asuvate tootmisbasseinide omast. Siin on iseloomulik, et võetakse arvesse tõusu ja mõõna ning kasutatakse kolme tüüpi basseine, et soodustada soola küllastumist, soola korjamise perioodilisust, soola korjamist soolveest ja mis tahes mehhaniseerituse puudumist kogumistegevusel.

Soola „Sel de Guérande” ja „Fleur de sel de Guérande” saab lahtiselt ladustatud üksnes KGTga hõlmatud piirkonnas, kuhu on koondunud vastava valdkonna eriteadmistega tootjad ja töötlejad. KGTga hõlmatud piirkonnas peab toimuma ka esimene pakendamine suletud ja märgistatud pakendisse, sest üksnes nii saab tagada toote jälgitavuse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCIGPSelDeGuerandeFleurDeSelDeGuerande.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.189.est
Euroopa Liidu Teataja		C 189

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 29. juuni 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 189/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Komisjon
2011/C 189/02	Komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud	5

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 189/03	Euro vahetuskurss	11

2011/C 189/04	Viimati avaldatud KOM-dokumendid, v.a seadusandlikud ettepanekud ja komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud ELT C 140, 11.5.2011	12

2011/C 189/05	Muud KOM-dokumendid kui komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud	13

2011/C 189/06	Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused	16

2011/C 189/07	Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg	25

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 189/08	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	26

2011/C 189/09	Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta	28

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 189/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6172 – Daimler/Rolls-Royce/Tognum/Bergen) ( 1 )	29

2011/C 189/11	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 3. mai 2011, juhtumis IV/M.950 – Hoffmann-La Roche/Boehringer Mannheim tehtud otsusega 98/526/EÜ kehtestatud teatavatest kohustustest vabastamise kohta (Juhtum IV/M.950 – Hoffmann-La Roche/Boehringer Mannheim) (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2981 (lõplik) all) ( 1 )	31

2011/C 189/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6291 – CD&R Fund VIII/SPIE) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	32

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 189/13	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	33

2011/C 189/14	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	37

2011/C 189/15	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	42