25.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 185/2

Euro vahetuskurss (1)

24. juuni 2011

2011/C 185/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4220
JPY	Jaapani jeen	114,06
DKK	Taani kroon	7,4587
GBP	Inglise nael	0,88855
SEK	Rootsi kroon	9,1802
CHF	Šveitsi frank	1,1902
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,7825
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,378
HUF	Ungari forint	269,50
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7093
PLN	Poola zlott	3,9919
RON	Rumeenia leu	4,2240
TRY	Türgi liir	2,3207
AUD	Austraalia dollar	1,3473
CAD	Kanada dollar	1,3961
HKD	Hongkongi dollar	11,0767
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7482
SGD	Singapuri dollar	1,7597
KRW	Korea won	1 534,15
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,7683
CNY	Hiina jüaan	9,2059
HRK	Horvaatia kuna	7,3740
IDR	Indoneesia ruupia	12 232,84
MYR	Malaisia ringit	4,3300
PHP	Filipiini peeso	61,765
RUB	Vene rubla	40,1300
THB	Tai baht	43,627
BRL	Brasiilia reaal	2,2707
MXN	Mehhiko peeso	16,8867
INR	India ruupia	63,9830

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 185/3

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

2011/C 185/03

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Esmakordne avaldamine EÜT/ELT	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 556-1:2001 Meditsiiniseadmete steriliseerimine. Nõuded meditsiiniseadmetele, mis on märgistatud sõnaga „STERIILNE”. Osa 1: Nõuded lõplikult steriliseeritud meditsiiniseadmetele	31.7.2002	EN 556:1994 + A1:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2002)
CEN	EN 556-1:2001/AC:2006	15.11.2006
CEN	EN 556-2:2003 Meditsiinitarvikute steriliseerimine. Nõuded meditsiinitarvikutele vastavuseks märgistusele „Steriilne”. Osa 2: Nõuded aseptiliselt töödeldud meditsiinitarvikutele	9.8.2007
CEN	EN 980:2008 Meditsiiniseadmete märgistamiseks kasutatavad graafilised sümbolid	23.7.2008	EN 980:2003 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2010)
CEN	EN ISO 11737-2:2009 Meditsiiniseadmete steriliseerimine. Mikrobioloogilised meetodid. Osa 2: Steriilsuskatsed steriliseerimis-protsessi määratlemisel, valideerimisel ja rakendamisel (ISO 11737-2:2009)	7.7.2010
CEN	EN 12322:1999 In vitro kasutatavad diagnostilised meditsiiniseadmed. Mikrobioloogia sööde. Söötme esitluskriteeriumid	9.10.1999
CEN	EN 12322:1999/A1:2001	31.7.2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2002)
CEN	EN ISO 13485:2003 Meditsiiniseadmed. Kvaliteedijuhtimissüsteem. Reguleerivad sätted (ISO 13485:2003)	2.4.2004	EN ISO 13488:2000 EN ISO 13485:2000 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (31.7.2009)
CEN	EN ISO 13485:2003/AC:2009	7.7.2010
CEN	EN 13532:2002 Üldnõuded in vitro diagnostilistele enesekontrolli meditsiiniseadmetele	17.12.2002
CEN	EN 13612:2002 In vitro diagnostiliste seadmete jõudluse hindamine	17.12.2002
CEN	EN 13612:2002/AC:2002	2.12.2009
CEN	EN 13640:2002 In vitro diagnostiliste reaktiivide stabiilsuskatsetus	17.12.2002
CEN	EN 13641:2002 In vitro diagnostiliste reaktiividega seotud infektsiooniriski kõrvaldamine või vähendamine	17.12.2002
CEN	EN 13975:2003 Diagnostiliste in vitro meditsiiniseadmete vastuvõtul teostatava testimise osaks olevad proovivõtumeetodid. Statistilised aspektid	21.11.2003
CEN	EN 14136:2004 Väliste kvaliteedihindamissüsteemide kasutamine in vitro diagnostiliste kontrollimisprotseduuride toimimisnäitajate hindamisel	15.11.2006
CEN	EN 14254:2004 In vitro meditsiinilised diagnostikaseadmed. Ühekordselt kasutatavad anumad verest erinevate proovide võtmiseks inimestelt	28.4.2005
CEN	EN 14820:2004 Ühekordsed katsutid inimese veenivere proovide kogumiseks	28.4.2005
CEN	EN ISO 14937:2009 Tervishoiutoodete steriliseerimine. Üldnõuded steriliseerimisaine iseloomustusele ja meditsiiniseadmete steriliseerimisprotsessi väljatöötamisele, valideerimisele ja tavakontrollile (ISO 14937:2009)	7.7.2010	EN ISO 14937:2000 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2010)
CEN	EN ISO 14971:2009 Meditsiinivahendid. Riskijuhtimise rakendamine meditsiinivahenditele (ISO 14971:2007, Corrected version 2007-10-01)	7.7.2010	EN ISO 14971:2007 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (21.3.2010)
CEN	EN ISO 15193:2009 In vitro meditsiinilised diagnostikaseadmed. Bioloogilise päritoluga proovi koguselise koostise määramine. Nõuded tunnustatud mõõtmisprotseduuride sisule ja vormistusele (ISO 15193:2009)	7.7.2010
CEN	EN ISO 15194:2009 In vitro meditsiinilised diagnostikaseadmed. Bioloogilise päritoluga proovide koguste mõõtmine. Nõuded sertifitseeritud lähtematerjalidele ja saatedokumentide sisule (ISO 15194:2009)	7.7.2010
CEN	EN ISO 15197:2003 In vitro laboriklaasil diagnoosimise süsteemid. Nõuded diabeedikute enesetestimise veresuhkru jälgimise süsteemile (ISO 15197:2003)	28.4.2005
CEN	EN ISO 15197:2003/AC:2005	2.12.2009
CEN	EN ISO 17511:2003 In vitro kasutatavad diagnostilised meditsiiniseadmed. Bioloogilise materjali mõõtmine. Metroloogiline väärtuste jälgimine vastavalt kaliibritele ja kontrollmaterjalidele (ISO 17511:2003)	28.4.2005
CEN	EN ISO 18113-1:2009 In vitro meditsiinilised diagnostikaseadmed. Tootja poolt antav teave (etikettimine). Osa 1: Terminid, määratlused ja üldnõuded (ISO 18113-1:2009)	7.7.2010
CEN	EN ISO 18113-2:2009 In vitro meditsiinilised diagnostikaseadmed. Tootja poolt antav teave (etikettimine). Osa 2: Professionaalseks kasutamiseks mõeldud in vitro diagnostilised reaktiivid (ISO 18113-2:2009)	7.7.2010	EN 375:2001 Märkus 2.1	31.12.2012
CEN	EN ISO 18113-3:2009 In vitro meditsiinilised diagnostikaseadmed. Tootja poolt antav teave (etikettimine). Osa 3: Professionaalseks kasutamiseks mõeldud in vitro diagnostilised instrumendid (ISO 18113-3:2009)	7.7.2010	EN 591:2001 Märkus 2.1	31.12.2012
CEN	EN ISO 18113-4:2009 In vitro meditsiinilised diagnostikaseadmed. Tootja poolt antav teave (etikettimine). Osa 4: Enesekontrolliks mõeldud in vitro diagnostilised reaktiivid (ISO 18113-4:2009)	7.7.2010	EN 376:2002 Märkus 2.1	31.12.2012
CEN	EN ISO 18113-5:2009 In vitro meditsiinilised diagnostikaseadmed. Tootja poolt antav teave (etikettimine). Osa 5: Enesekontrolliks mõeldud in vitro diagnostilised instrumendid (ISO 18113-5:2009)	7.7.2010	EN 592:2002 Märkus 2.1	31.12.2012
CEN	EN ISO 18153:2003 In vitro kasutatavad diagnostilised meditsiiniseadmed. Bioloogilise materjali mõõtmine. Metroloogiline katalüütilise ensüümide kontsentratsiooni väärtuste jälgimine vastavalt kaliibritele ja kontrollmaterjalidele (ISO 18153:2003)	21.11.2003
CEN	EN ISO 20776-1:2006 Kliinilis-laboratoorne katsetamine ja in vitro diagnostikasüsteemid. Infektsioossete agensite tundlikkuse katsetamine ja antimikroobse tundlikkuse katseseadmete tõhususe hindamine. Osa 1: Referentsmeetod aktiivsuse hindamiseks (ISO 20776-1:2006)	9.8.2007
Cenelec	EN 61010-2-101:2002 Ohutusnõuded mõõtmise, kontrolli ja laborikasutuse elektriseadmestikule. Osa 2- 101: Erinõuded in vitro diagnostilisele (IVD) meditsiiniseadmestikule IEC 61010-2-101:2002 (Muudetud)	17.12.2002
Cenelec	EN 61326-2-6:2006 Mõõte-, juhtimis- ja laboratooriumi-elektriseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse nõuded. Osa 2-6: Erinõuded. Meditsiiniseadmete diagnostika in vitro IEC 61326-2-6:2005	27.11.2008
Cenelec	EN 62304:2006 Meditsiiniseadmete tarkvara. Tarkvara elutsükli protsessid IEC 62304:2006	27.11.2008
Cenelec	EN 62304:2006/AC:2008	18.1.2011
Cenelec	EN 62366:2008 Meditsiiniseadmed. Meditsiiniseadmete kasutussobivuse rakendamine IEC 62366:2007	27.11.2008

Märkus 1:

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1:

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.2:

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.3:

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse (osaliselt) asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega uue standardi reguleerimisalasse kuuluvate toodete puhul. See ei mõjuta vastavuseeldust direktiivi oluliste nõuetega nende toodete puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse.

Märkus 3:

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—

Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

—	Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, Tel +32 25500811; Faks +32 25500819 (http://www.cen.eu)

—	Cenelec: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, Tel +32 25196871; Faks +32 25196919 (http://www.cenelec.eu)

—	ETSI: 650 route des Lucioles, 06921 Sophia Antipolis, FRANCE, Tel +33 492944200; Faks +33 493654716, (http://www.etsi.eu)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

25.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 185/7

Konkursikutse – Euroopa Investeerimispank pakub EIP ülikoolide teadustööalgatuse raames välja kolm uut EIBURS sponsorlustoetust

2011/C 185/04

Valdav osa Euroopa Investeerimispanga institutsioonilistest suhetest ülikoolidega toimub EIP ülikoolide teadustööalgatuse kaudu, mis seisneb kolmes erinevas programmis:

—	EIP ülikoolide teadustöö sponsorlusprogramm EIBURS (EIB University Research Sponsorship Programme),

—	STAREBEI (STAges de REcherche BEI) – EIP teaduspraktika programm, mis rahastab noorte teadlaste tööd EIP ja ülikoolide ühisprojektides, ning

—	EIP ülikoolivõrgud – koostöömehhanism ülikoolivõrkude jaoks, millel on EIP Grupi eesmärkide toetamise seisukohast olulised tunnused.

EIBURS annab toetusi ülikoolide teaduskeskustele, mis töötavad panga huvikeskmes olevates uurimisvaldkondades ja -teemadel. Aastas kuni 100 000 EUR suurused EIP kolmeaastased sponsorlustoetused antakse konkursi korras ELis, kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides huvitatud ülikooliteaduskondadele või ülikoolide teaduskeskustele, kelle asjatundlikkus on tunnustust pälvinud EIP valitud valdkondades, eesmärgiga laiendada nende tegevust nimetatud valdkondades. Valituks osutuvad taotlused pakuvad eri väljundeid (teadustöö, kursuste ja seminaride korraldamine, erialase koostöövõrgustiku arendamine, tulemuste levitamine jne), mille kohta sõlmitakse pangaga leping.

2011/2012. õppeaastaks on EIBURSi programmi raames välja valitud kolm uut uurimisvaldkonda:

Euroopa intellektuaalomandi korrad ja nende mõju tehnoloogiasiirdele/intellektuaalomandi finantseerimine

Üldpoliitika arutelud keskenduvad üha rohkem innovatsioonile ja teadmistepõhisele majandusele kui pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu käimapanevale jõule. Sellega seoses on uute rahastamisvahendite kavandamine ning erainvestorite teadmus- ja tehnoloogiasiirdele ligitõmbamine vajalikud, aga katsumuslikud ülesanded. Tehnoloogiasiirde alal tegutsevatel ettevõtjatel on vaja paremini mõista intellektuaalomandi õigus- ja regulatsioonisüsteemide seoseid ja nende süsteemide mõju sellele valdkonnale. Lisaks on vaja paremini mõista avaliku poliitika stiimuleid teaduskeskustele ja ülikoolidele ning teadustöö turustamiseks ettenähtud eri finantsinstrumente (fondid, partnerlused, translatiivsed laborid jne). Arvestatakse, et sellistel küsimustel nagu professori eesõigus, ELi patendiõigus ja selle kohaldamine liikmesriikide järelevalveasutuste poolt ning riiklikud stiimulid on tugev mõju varases järgus põhivarade ärakasutamisele, aga süstemaatilised kontrolli- ja võrdlusandmed ei ole siiski kättesaadavad. See on kiiresti muutuv valdkond ja oluline on arvesse võtta hiljutisi ja praeguseid arengusuundumusi. Kõrgeima eesmärgina peaks projekt andma kõikehõlmava ülevaate nendest küsimustest kõikides liikmesriikides, ent vastuvõetav on ka peamisi ELi innovatsiooni- ja intellektuaalomanditurge hõlmav tulemus.

Projekti eesmärk on kontrollida õiguslikke, regulatiivseid ja avaliku poliitika meetmeid Euroopa liikmesriikides ning nende mõju akadeemiliste asutuste teotahtele ja valmisolekule kaasata väliseid finantsasutusi (nt fondid, sihtasutused ja teised väliskapitaliallikad) partnerlustesse, et kiirendada oma tehnoloogiasiirde ja intellektuaalomandi protsesse ja ühtlasi võimendada institutsioonide juhtimisel toimuva teadustöö turustamist. Kui on kohaldatav, siis peaks projekt sisaldama ja sisuliselt kirjeldama poliitikameetmeid ja soovitusi teadmussiirde parandamiseks ELis.

Eeldatavad tulemused

Uuring võiks anda ülevaate selles valdkonnas olemasolevast materjalist teadustöö turustamist mõjutavate tegurite (nt protokollid, vormid ja tingimused) üldiste suundumuste kohta. Töös tuleks siiski läbi viia juhtumiuuringuid institutsioonide kohta, mis tegutsevad partnerluses finantsinvestoritega (EIF võib võimaldada juurdepääsu mõnedele investeerimisobjektidele, aga tuleks tuua lisanäiteid). Üks ülevaate valdkond on teadusasutuste ja finantsinvestorite suhete lepingutes vormistamine – selles valdkonnas on kajastatud teadusorganisatsioonide ja ettevõtete suhet, aga pole üksikasjalikult kirjeldatud teadusorganisatsioonide ja finantsasutuste ühisosa. Kuna uurimus kestab kolm aastat, siis soovitatakse taotlejatel välja pakkuda ajakava vaheandmete esitamiseks. Projekt võib hõlmata ka täiendavat tegevust, mida ülikooli teaduskeskus on valmis läbi viima selle teadusvaldkonna sponsorlustoetusega, sealhulgas:

—	kursuste, suvekoolide, konverentside ja seminaride korraldamist;

—	andmebaaside loomist;

—	uuringuid.

See projekt täiendaks Euroopa Komisjoni (DG ENT) rahastatud teostatavusuuringut „Intellektuaalomandi õiguste (IPRd) finantsturu loomine Euroopas”, Euroopa Liidu hankes nr 3/PP/ENT/CIP/10/A/NO2S003.

Infrastruktuurisektoritesse investeerimise vajaduste analüüs

Praeguste ja tulevaste investeerimisvajaduste mõistmine on määrava tähtsusega sihipäraselt väljatöötatud avalike poliitikameetmete kavandamisel, mis toetavad investeerimist infrastruktuuridesse. Seda arvestades näib, et ei ole ühtset organit, mis töötaks investeerimisvajaduste prognoosimise metoodika küsimustes. EIBURSi alusel toetust saavalt ülikooli teaduskeskuselt oodatakse, et ta töötaks välja teadusprogrammi, mis keskendub olemasolevate metoodikate läbivaatamisele ja infrastruktuuri investeerimise vajaduste prognoosimisele, et arendada välja ühtne infrastruktuuri investeerimise vajaduste prognoosimise metoodika ja prognoosida majandusinfrastruktuuridesse investeerimise vajadusi Euroopas. Uurimisvaldkond peaks piirduma ainult majandusinfrastruktuuriga – see on transport, energia, veemajandus ja IST.

Projekt võib hõlmata ka täiendavat tegevust, mida ülikooli teaduskeskus on valmis läbi viima selle teadusvaldkonna sponsorlustoetusega, sealhulgas:

—	kursuste ja seminaride korraldamist;

—	andmebaaside loomist;

—	uuringuid.

Krediidiriski tõstmine krediidiriski puhul: päritolu, ohusignaalid, praegune olukord ja tulevikuväljavaated

Viimasel kümnendil on väikese sissetulekuga leibkondadele ja ettevõtjatele väikelaenuteenuste pakkumise kiire kasv viinud mõnel puhul turgude küllastumiseni, näiteks Marokos, Bosnias ja Hertsegoviinas, Boliivias ja Indias (konkreetselt Andra Pradesh’i osariigis). Kui mõnedel laenuvõtjatel on õnnestunud võtta laenu mitmest laenuasutusest, on nende laenukoormus liiga suureks paisunud ja nad on lõpuks üle võlastunud. Väikelaenuvõtjate ülevõlastumine on kahjulik väikelaenutööstusele üldiselt mitte üksnes finants- ja mainetagajärgede poolest, vaid ka sotsiaalse ja psühholoogilise kahju poolest, mida see võib teha juba niigi haavatavale elanikkonnale.

Mikrokrediidi laenuportfelli põhivarade kvaliteedi halvenemisel on tegelikult mitmeid põhjuseid ja tegureid, nende hulgas majanduskeskkond, poliitiline sekkumine, ebasobiv õigusraamistik, mikrokrediidiasutuste agressiivsed laenuandmismeetodid, koondumine linnaaladele või ebapiisav tootepakkumine. Mikrokrediiditööstuses varem valitsenud kõrged tagasimaksemäärad on mõnes riigis või piirkonnas tõsiselt häiritud ning laenukahjumi potentsiaal on nüüd mõnel turul kõrge. Praktikas nähakse klientide ülevõlastumisega seotud krediidiriskis ka üht kiiremini kasvavat riski. Kahjuks võetakse parandusmeetmeid sageli alles pärast tagasimaksekriisi puhkemist. Nii ongi investorid muutunud vahendite paigutamisel vastutustundlikumaks ja on tekkinud mõned rahvusvahelised algatused kliendikaitse põhimõtete ning tavade ja intressimäärade läbipaistvuse edendamiseks, et vältida turgude ülekuumenemist.

Sellega seoses kutsub EIP üles esitama teadusuuringute ettepanekuid, millega püütakse lahendada järgmisi küsimusi.

Mis tingimustel saab mikrokrediit säilitada põhivarade kindla kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse, laiendades samas tegevusulatust turgudele, kus on nõudlus? Milline on praegune krediidiriski seis, sealhulgas kliendi ülevõlastumise tase, Aafrikas ja teistes riikides, mida loetakse kõige suurema riskiga riikideks? Kas võib olla hoiatussignaale võimaliku tagasimaksekriisi kohta enne kriisi tegelikku puhkemist? Mida on õppida hiljutisest mikrokrediidi kriisist (Maroko, Bosnia, Andra Pradesh jne)? Millised riigid on, eelkõige Aafrikas, kõige suuremas ohus ja võivad olla nimekirjas järgmised?

Piirkondlikult peaks ettepanekute keskmes olema Aafrika regioon (aga mitte ainult) (sealhulgas Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) piirkond).

Projekt võib hõlmata ka täiendavat tegevust, mida ülikooli teaduskeskus on valmis läbi viima selle teadusvaldkonna sponsorlustoetusega, sealhulgas:

—	teabeleviürituste korraldamist;

—	täiendavate andmebaaside loomist;

—	uuringuid.

Projektiettepanekud tuleb esitada inglise või prantsuse keeles ja ettepanekute esitamise tähtaeg on 16. september 2011. Pärast seda tähtaega esitatud projektiettepanekuid arvesse ei võeta. Projektiettepanekud tuleb saata järgmiselt.

Elektrooniline koopia:

universities@eib.org

paberkoopia:

EIB-Universities Research Action

100, boulevard Konrad Adenauer

2950 Luxembourg

LUXEMBOURG

To the attention of Ms Luísa Ferreira, Co-ordinator.

Täpsemat teavet EIBURSi valikumenetluse ning teiste programmide ja mehhanismide kohta saab aadressilt http://www.eib.org/universities

25.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 185/10

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 185/05

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SUSINA DI DRO”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0779-30.06.2009

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Susina di Dro”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud päritolunimetusega „Susina di Dro” tähistatakse kohalikku sorti „Prugna di Dro” kuuluvaid ploome, mis on üldtuntud ka nime all „Susina di Dro”.

Tarbimisse laskmisel peavad värsked viljad olema terviklikud, värske ja terve välimusega, puhastatud, ilma võõrolluse ja ebaloomuliku lõhnata, ovaalse kujuga, mõõdukalt pikergused, tihke viljalihaga ja kaetud iseloomuliku valkja kirmega.

Värsketele viljadele on iseloomulik:

—	punakaslilla kuni tume sinakaslilla kest, millel on iseloomulik kirmekiht ja mõnikord väikesed rohekad laigud;

—	kollane või kollakasroheline viljaliha.

Keemilised omadused:

suhkrud – korjamisel vähemalt 9,0 Brixi kraadi;

polüfenoolid – vähemalt 900 mg/kg.

KPNiga ploom „Susina di Dro” on oma organoleptiliste omaduste poolest maheda magushapu maitsega, lõhnav ja meeldiva pehme konsistentsiga.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tootmise, puhastamise ja pakendamise etapid peavad toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas, sest nii ei saa viljad kahjustada ega lähe hallitama, lisaks aitab tootmisahela kiire lõpetamine säilitada vilja katvat iseloomulikku kirmekihti.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

KPNiga ploomid „Susina di Dro” pakendatakse vastavalt kehtivatele nõuetele. Kõik pakendi liigid on suletud võrgu, kile või kaanega.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Toote müügipakendil peab olema kiri KPN „Susina di Dro” ning alljärgneva kirjeldusega logo. Logol on roheline leht ja lilla värvusega stiliseeritud ploom, mille keskosas on valge kiri „SUSINA DI DRO DOP” ja ploomi servas „DENOMINAZIONE D’ORIGINE PROTETTA”.

Logo:

Nimetusele on keelatud lisada mis tahes tähistusi, mis ei ole selgesõnaliselt ette nähtud, samuti märkeid, mis võivad tarbijat eksitada.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

KPNiga ploomi „Susina di Dro” tootmispiirkond hõlmab Trento autonoomse provintsi järgmisi kommuune: Arco, Bleggio Inferiore, Bleggio Superiore, Calavino, Cavedine, Fiavè, Dorsino, Drena, Dro, Lasino, Lomaso, Nago-Torbole, Padergnone, Riva del Garda, San Lorenzo in Banale, Stenico, Tenno, Terlago, Vezzano ja Trento, mis piirneb Cadine, Sopramonte, Sant’Anna, Vigolo Baselga ja Baselga del Bondone aladega.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

KPNiga ploomi „Susina di Dro” tootmispiirkond eristub Garda järve lähedusest mõjutatud iseloomulike kliimatingimuste poolest. Kuna piirkond asub Alpi piirkonna südames, on seal väga mahe temperatuur, mille aastane keskmine on 12,4 °C. Märkimist väärib ka pikk valgusküllane aeg – enamiku ajast on taevas pilvitu, päevas on keskmiselt kümme tundi valgust, seega kokku 36 000 sekundit päikesevalgust (iga aasta 21. juuni keskmised andmed). Ka talvekuudel, mis on Itaalia eel-Alpides Kesk- ja Ida-Euroopaga samaväärselt udused, on kuus päikesevalgust 100–120 tundi, mis teeb keskmiselt 3–4 tundi päikest päevas. Kõnealune nähtus on seotud eelkõige tuulte perioodilise liikumisega: orgudest laskuvad õhuvoolud alla ja järve poolt tõusevad õhuvoolud üles (viimati mainitud nähtus kannab nime Òra del Garda). See soe tuul tagab pilvitu taeva ning on talvel vastukaaluks põhja poolt tulevatele külmadele tuultele ja mahendab suvel pärastlõunaseid kõrgeid temperatuure, mis võiksid muidu mõjuda halvasti fenoolide sisaldusele ja suhkrute akumuleerumisele viljas. KPNiga ploomi „Susina di Dro” tootmispiirkonnas on seega eriliselt mahedad talved ning ka suvel esineb üksnes harva põuaperioode ja liiga kõrget temperatuuri. Nendele omadustele lisanduvad mullastikutingimused, sest pinnas on geoloogiliselt tekkinud meresetete tõttu väga soodne. Kogu piirkonnas on pinnas kergelt aluseline, ning tänu sellele on mineraalained kergesti kättesaadavad, eriti hästi imenduvad fosfor, kaltsium ja magneesium.

5.2. Toote eripära:

„Susina di Dro” põhineb kohalikul sordil, mida on pikka aega Sarca jõe orgudes kasvatatud ja mis on seetõttu geneetiliselt stabiilne.

„Susina di Dro” suurim eripära on seotud polüfenoolide sisaldusega, mis omakorda mõjutab otsustavalt vilja organoleptilisi omadusi, värvust ja maitset, ning pakub suurt huvi ka farmakoloogilisest vaatepunktist.

Ploomile on iseloomulik ka väga madal suhkrusisaldus, mis väljendub selle kohaliku ökotüübi omapärases magushapus maitses.

Tähelepanu vilja omapärale, st polüfenoolide ja suhkru sisaldusele on juhitud 1975. aastal avaldatud uurimuses. Varasemad kogutud andmed koos hilisemate uuringutega annavad tunnistust sellest, kuivõrd „Susina di Dro” omadusi on aja jooksul hinnatud ja kuidas need on praegu kinnitust leidnud.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kohaliku sordi „Prugna di Dro” selektsioon on toimunud sajandite jooksul tänu tootmispiirkonna talunike põllumajanduslikele oskustele. Uusi taimi aretati eelkõige seemnest või juurevõsudest paljundamise teel, mis eeldas pidevat kontrolli ja geeniparandustegevuse täpsust ning põhines fenotüübi jälgimisel, lähtudes eelkõige taime tootlikest omadustest ja vilja organoleptilistest omadustest.

KPNiga ploomis „Susina di Dro” olevate polüfenoolide ja suhkrute väljakujundamine ja akumuleerimine on tihedas seoses tootmispiirkonna kliimaga, eelkõige taimele langeva päikesekiirguse hulga ja õhutemperatuuriga. Kliimatingimused on esmatähtsad fenoolide metabolismis osalevate ensüümide toimimisrütmis ning fotosünteesimehhanismis, mis määrab ära süsivesikute ja seega suhkrute akumuleerimise.

Need bioloogilised fenomenid on seotud kliimatingimustega, mis on tootmispiirkonnas eriti soodsad, kuna tulenevad Itaalia kõige suurema järve Garda mahendavast toimest ja järve briisist. Eriti oluline mõju on kohalikul briisil nimega Òra del Garda, mis tagab pärastlõunasel ajal puhudes pilvitu taeva ja muudab suvised kõrged temperatuurid mahedamaks.

Lillakas-sinist värvust tekitavate antotsüaanide kogunemine ploomi väliskihti sõltub otseselt viljadele langevast päikesekiirgusest ning suhkrusisaldus on seotud briisi poolt mahendatud temperatuuridega, nii et see ei tekita taimede kasvule stressi.

KPNiga ploomi „Susina di Dro” kasvatuspiirkonnas on taimekasvatus oluline ka sotsiaal-majanduslikust küljest, olles võrreldav viinamarja- ja õunakasvatusega.

Kohalike ploomide kasvatus on sajandite jooksul olnud piirkonnas hästi esindatud ning sellest annavad tunnistust ka 1284. aastast pärineva Sarca madaliku normistiku „Carta di Regole del Piano del Sarca” 42 osas esinevad tsitaadid.

Hilisemal ajal on kogu Valle del Sarca kommuun, mis on alati olnud väga huvitatud KPNiga ploomide „Susina di Dro” eriliste omaduste väärtustamisest, hakanud aktiivselt tegutsema ka kultuurivaldkonnas, tekitades turismi, maakonna ja toiduainetetööstuse vahelise sünergia. Oluliseks algatuseks on nädal „Settimana del Prugno Fiorito di Dro”, mis märgib 70ndatest aastatest alguse saanud kohtumiste seeriat ning millest nüüdsel ajal on välja kujunenud augustikuus toimuv üritus „Dro il tempo delle prugne”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Susina di Dro” tunnustamise ettepaneku 2. mai 2009. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 100.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg

või

otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE [regolamento (CE) n. 510/2006]” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

25.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 185/14

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 185/06

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„TOLMINC”

EÜ nr: SL-PDO-0005-0422-29.10.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministry of Agriculture, Forestry and Food

Aadress:

Dunajska cesta 22

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

Tel

+386 14789109

Faks

+386 14789055

E-post:

varnahrana.mkgp@gov.si

2. Taotluse esitaja:

Nimi:

Sirarsko društvo Tolminc (Tolminc cheese association)

Aadress:

Rutarjeva 35

SI-5220 Tolmin

SLOVENIJA

Tel

+386 53891075

Faks

—

E-post:

davorin.koren@tnp.gov.si

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus:

„Tolminc”

4.2. Toote kirjeldus:

Toode „Tolminc” on kõva, täisrasvane juust. Toote „Tolminc” toormaterjal on lehma toor- või termiseeritud piim, mis on toodetud määratletud geograafilises piirkonnas.

Toote kuju ja mõõdud: 3,5–5 kg kaaluv ümmargune ketas, mille läbimõõt on 23–27 cm ja kõrgus 8–9 cm.

Välimus: juustu koorik on sile ja õlgkollast värvi.

Ristlõige: juustu sisu on elastne, kollast värvi ning ebaühtlaselt jaotunud läätse- või herneterasuuruste aukudega.

Maitse ja lõhn: lõhn on tootele iseloomulik ja võõrlõhnadeta, maitse mahe ja pikantne.

Keemiline koostis: kuivainesisaldus on vähemalt 60 % ning kuivaine rasvasisaldus vähemalt 45 % (massiprotsentides).

Juust peab laagerduma vähemalt 60 päeva.

4.3. Geograafiline piirkond:

Piima tootmine ja toote „Tolminc” valmistamine toimub Zgornje Posočje piirkonnas, mis hõlmab Kobaridi, Tolmini and Boveci haldusüksusi.

Geograafiline piirkond piirneb läänes Itaalia piiriga ning Kamnost Log pod Mangartomini kulgeb ala piir piki järgnevalt loetletud asulate välispiire: Kamno, Volče, Čiginj, Volčanski Ruti, Sela pri Volčah, Gorenji Log, Tolminski Lom, Dolgi Laz, Kanalski Lom, Grudnica, Slap ob Idrijci, Dolenja Trebuša, Gorenja Trebuša, Stopnik, Daber, Gorski Vrh, Bukovski vrh, Grahovo ob Bači, Hudajužna, Porezen, Podbrdo, Petrovo Brdo, Bača pri Podbrdu, Kal, Stržišče, Rut, Grant, Knežke Ravne, Ljubinj, Tolminske Ravne, Čadrg, Krn, Soča, Trenta, Log pod Mangartom.

Eespool loetletud asulad asuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

4.4. Päritolutõend:

Toote „Tolminc” jälgitavuse tagamiseks on vajalikud järgmised menetlused või meetmed.

Piima tootmine. Piim peab olema toodetud määratletud geograafilises piirkonnas. Karja tõuraamatu pidamisega tagatakse karja koostise tõuline vastavus. Põllumajandusettevõtetes on olemas andmikud söödaratsiooni ning sööda või söödamaterjalide ostude kohta.

Piima kogumine. Juustu „Tolminc” tootmiseks ettenähtud piim peab olema muust piimast eraldi kogutud ja ladustatud. Põllumajandusettevõtete kaupa peetakse andmikke päevas ostetud piimakoguste kohta.

Piimatoodete tootminè. Juustu „Tolminc” tootjad peavad andmikke päevas töödeldud piima ja partiide lõikes päevas toodetud juustukoguste kohta. Partii on piima ühekordsest kalgendusest tehtud juustu kogus. Kui asjaomasel päeval toodeti ainult üks partii juustu, on juustu tootmiskuupäev ühtlasi partii määratlus.

Juustu küpsemine. Tootjad peavad andmikke juustu küpsemise kohta, et tagada iga juustupartii küpsemine vähemalt 60 päeva. Juustu tootmiskuupäev on ühtlasi juustu küpsemise alguskuupäev.

4.5. Tootmismeetod:

Juustu „Tolminc” toodetakse lehma toor- või termiseeritud (57 °C–68 °C) piimast, mis on toodetud määratletud geograafilises piirkonnas. Juustu „Tolminc” tootmiseks peab vähemalt 80 % piimast olema saadud pruuni tõugu lehmadelt. Lehmi söödetakse määratletud geograafilisest piirkonnast saadud puistesöödaga (karjamaasööt, hein, silo), mis moodustab vähemalt 75 % igapäevase toidunormi kuivainest.

Juustu „Tolminc” tootmiseks kasutatakse hapendatud piima, millele võib enne kalgendumist lisada värsket piima. Piim hapneb vähemalt 12 tundi; selle aja jooksul kujuneb piimas autohtoonne mikrofloora, millega tagatakse piima happesuse vajalik tase. Kääritamise kiirendamiseks on lubatud kasutada omavalmistatud starterkultuure (väikese piimakoguse hapendamine küllaltki kõrgel temperatuuril vähemalt 12 tunni jooksul) või valitud kultuure. Laap lisatakse pärast piima 32 °C–34 °C juures 25–35 minuti jooksul kalgendumist. Kalgendi segamine kiirendab vadaku eraldumist ning võimaldab toota vajaliku suurusega sõmerat massi. Esimeses etapis lõigatakse kalgend kõigepealt suurteks ruutudeks. Seejärel murendatakse sõmer mass sarapuupähkli suurusteks tükkideks. Sõmera massi nõuetekohane konsistents saavutatakse soojendamise ja kuivatamisega. Sõmer mass soojendatakse temperatuurini 44–48 °C ning pidevalt segades kuivatatakse seejärel vajaliku konsistentsi saavutamiseni. Juustu moodustumine ja juustumassi vadakust eraldamine võib toimuda eri viisil olenevalt võimalustest ja erapiimatööstustes olemasolevast tehnilisest varustusest. Juustude vormimine nõuetekohaselt köetud tööruumides kestab 6–12 tundi. Juustu pööramisega vormimise käigus kiirendatakse vadaku eraldumist, soodustatakse juustus vee ühtlast jaotumist ning saadakse juustu ettenähtud kuju. Juustu „Tolminc” soolatakse soolvees 24–48 tundi.

Pärast soolamist tähistatakse iga juustuketas juustu küpsemise alguskuupäeva või partii määratlemise kuupäevaga. Juust „Tolminc” küpseb vähemalt kaks kuud. Juustu küpsemise käigus on väga oluline, et juustu pööratakse, kuivatatakse ja puhastatakse.

4.6. Seos piirkonnaga:

Juustuvalmistamise ajalugu ja traditsioon geograafilises piirkonnas

13. sajandist on pärit esimene dokument, milles juustu „Tolminc” nimetatakse tolleaegsele maaomanikule maksude maksmise vahendina. Juustu algne nimetus „Formaggio di Tolmino – Tolminski sir” (Tolmini juust) oli pandud kirja 1756. aasta Udine linna juustude hinnakirjas.

Juustu „Tolminc” kvaliteeti on aidanud tõsta mitmed juustumeistrid, kes Gorica põllumajandusühenduse egiidi all saabusid 19. sajandi lõpus Tolmini piirkonna ametivendadele appi juustuvalmistamist tõhustama. Kõnealune kõva juust valmistati 1886. aastal Razori mägikarjamaa piirkonnas Šveitsist pärit Thomas Hitzi juhendamisel. Juustu „Tolminc” tootmismeetodit on sajandite jooksul täiustatud ning sellest on saanud selliste inimeste traditsiooni ja kultuuri osa, kes on alati seda juustu valmistanud ja toodavad seda ka edaspidi.

Juustu „Tolminc” valmistamine on väga pikaajalise ja rikka traditsiooniga, mis on lahutamatult seotud kõrgmägede karjamaadel karjatamise algusega. Olenevalt aastaajast liiguvad karjad mägikarjamaadel oru ja kõrgmäestiku karjamaade vahel; see liikumine on loomade söötmismeetodi alus. See majandustsükkel algas igal aastal karja liikumisega orus asuvatest küladest madalamatele ehk heinamaanõlvadele. Juuni lõpus aeti kari kõrgmäestikku, kus lehmad sõid rohtu ning inimesed tegid juustu kuni septembri alguseni, kui algas karja laskumine madalamal asuvatele nõlvadele. Kari jäi sinna kuni esimese lumeni. Eespool nimetatud majandustsükkel on tänapäevani Zgornje Posočje karjakasvatajate üldine tava.

Looduslikud tingimused

Zgornje Posočje asub Vahemere ja Alpide kliima mõjusfääride kokkupuutepunktis. Seega on Zgornje Posočje piirkonnas täpselt sellised looduslikud tingimused, tänu millele on määratletud geograafilises piirkonnas toodetaval puistesöödal mõju piimale ning pärast töötlemist lõpptootele.

Zgornje Posočje on suurima sademete hulgaga piirkond Sloveenias. Sademete tekkepõhjus on Vahemerelt üle Sloveenia leviv niiske õhk, mille edasiliikumist läänes takistavad suhteliselt kõrged Julia Alpid. Soča jõeoru Vahemere suunalisest avatusest on tingitud veelgi suurem mereline mõju. Tolminis on aasta keskmine õhutemperatuur 11 °C, jaanuaris on keskmine temperatuur ligikaudu 1 °C ja juulis rohkem kui 18 °C.

Soojem lähisvahemereline kliima mõjutab oluliselt taimestiku koostist, mistõttu Posočje piirkonna Alpi taimestik on eripärane. Lähisvahemerelisest kliimast tingitud taimestiku eristatavad tunnused avalduvad sügavates Alpide kaljurünkades, mis erinevalt Gorenjska piirkonna pinnavormidest on kaetud väga omapärase ja lõhnava taimkattega. Zgornje Posočje piirkonna mägede ja lähisalpiinsete karjamaade taimestik on erakordselt liigirikas. Selle liigirikkuse põhjus on hiljutine geoloogiline minevik (asukoht jääaegse jääkatte lõunaserval), kivimite koostis (paekivi ja dolomiit, mõnikord segatud mergli, savi ja rändkiltkiviga) ning kliima (niiske, suhteliselt soe mäestikukliima). Piirkondliku taimestiku eristatav tunnus on sellele alale eriomased liigid. Zgornje Posočje rohumaadele (karjamaad, heinamaad, lähisalpiinsed ja Alpi aasad) on iseloomulikud mõned haruldased taimeliigid. Lähisvahemerelise kliima mõju tõttu on mõned parasvöötme liigid kohanenud ka kõrgmäestiku heinamaadel.

Juustu „Tolminc” tootmisel on oluline osa ka rikkal mikroflooral. Tänu toorpiima hapendamisele või omavalmistatud starterkultuuride kasutamisele on ka juust ainulaadne ning autohtoonne mikrofloora takistab kahjulike mikroorganismide arengut.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Bureau Veritas d.o.o.

Aadress:

Linhartova cesta 49a

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

Tel

+386 14757600

Faks

+386 14747601

E-post:

info@si.bureauveritas.com

4.8. Märgistus:

Spetsifikaadi nõuetele vastavad juustud on tähistatud tootja nimega, nimetusega „Tolminc” ja logoga (esitatud allpool), ELi vastava tähise ja riikliku kvaliteedimärgisega. Märgistuselt peab nähtuma, kas juust on valmistatud toorpiimast või termiseeritud piimast.

Tootjad võivad kasutada juustul lisamärgistust, kui toode on küpsenud kauem kui kaks kuud, kui lehmadele ei ole söödetud silo või kui juust on toodetud mägimeiereis.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

25.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 185/18

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 185/07

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ARMAGH BRAMLEY APPLES”

EÜ nr: UK-PGI-005-0792-16.10.2009

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Armagh Bramley Apples”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Ühendkuningriik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Armagh Bramley Apples” on suur roheline värske keeduõun. Punaka väliskestaga õuna viljaliha on roheka varjundiga valget värvi. Suureviljaliste õunte läbimõõt on 60–120 mm. „Armagh Bramley Apples” õunad on ümmargused ega ole nii ühtlase kujuga kui muud Bramley õunad; õuna küljed on lamedad, vilja tipuosa ribiline ning suur silm osaliselt avatud.

Õunad on punaka varjundiga lausrohelist värvi, tupplehed on udejad pruunid ning vars lühike ja jäme.

Roheka varjundiga valget värvi viljaliha tekstuur on tihke ja niiske.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Ei kohaldata

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Õunad peavad olema kasvatatud määratletud geograafilises piirkonnas.

„Armagh Bramley Apples” õunu kasvatatakse kõnealuse piirkonna väga viljakatel, liivsavi ja savimöllisegustel muldadel. Kõikides puuviljaaedades on haritud maa piiri ja tuulekaitsena säilinud puittaimede eri liikidest tugev piirdehekk, mis kevadisel ajal kaitseb külmade põhja- ja kirdetuulte eest.

Viljapuu vanusest või suurusest hoolimata tehakse kõik viljapuude suvised ja talvised lõikamised käsitsi. Et saada püsivat saagikust ja kvaliteeti, on kõnealuste viljapuude majandamisel olulise tähtsusega puude võrastiku kujundamise aastatepikkune kogemus, mis on saadud puude lõikamise ajal igal talvel ja suvel.

Õunakasvatajad on uhked, et „Armagh Bramley Apples” õunu toodetakse hea põllumajandustava järgi. Kuna mesilased tolmeldavad viljapuid õitsemise ajal, tehakse kõiki pritsimistöid väga hoolikalt, et tagada nende ja muude kasulike putukate heaolu ning suhtuda suure ettevaatusega laiemasse ümbrusse.

„Armagh Bramley” õunapuuaedades kasutatakse laialdaselt leheväetist; tavapärane pihustuskava hõlmab nii lahjendamata toitaineid kui vetikapõhiseid väetisesegusid.

Õunu koristatakse käsitsi ajavahemikul septembri algusest kuni oktoobri lõpuni. Õunakorjamise aeg sõltub aastaajast, turuseisust, vilja küpsusest, puu vanusest ja pookealuse liigist. Sageli lepivad õunakasvatajad omavahel kokku koristusaja alguse, mis sõltub õunte suurusest ja nende hilissuvisest/varasügisesest kasvust. Enamik õunu korjatakse siis, kui nende väikseim läbimõõt on keskmiselt 75 mm, kuid küpsusaste ei ole veel sellises staadiumis, mille puhul rohkem kui 20 % ladestunud süsivesikutest on muutunud tärklisest suhkruks.

Viljapuude lõikamine, aga ka korjamine ja sortimine toimub käsitsi. Õunakorjajad teavad, et viljakesta ja -liha vigastamise vältimiseks tuleb õunu korjata ettevaatlikult, mis on eriti oluline selle sordi puhul, kuna suur osa saagist ladustatakse kontrollitud rõhu all olevates tingimustes, et turgu aasta läbi varustada.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Ei kohaldata

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Ei kohaldata

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

„Armagh Bramley Apples” õunu kasvatatakse Armaghi peapiiskopkonda kuuluvates traditsioonilistes õunakasvatusvaldades, mis hõlmab Armaghi ja Tyrone'i krahvkondi ning ühte osa Londonderry krahvkonnast:

Ballygawley, Beragh, Bessbrook, Cloghogue, Clonoe, Coagh, Coalisland, Cookstown, Crossmaglen, Cullyhanna, Donaghmore, Dromintree, Dungannon, Eglish, Keady, Derrynose ja Madden, Kildress, Killcluney, Killeeshill, Kilmore, Lissan, Loughgall, Magherafelt, Middletown, Middle Killeavy, Moneymore, Moy, Mullaghbawn, Newbridge, Pomeroy, Portadown, Tandragee, Termonmaguirc, Whitecross.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Määratletud geograafiline piirkond on Atlandi ookeani kliimasüsteemi mõjualas, kus sademete hulk aastas on 2 000 mm (80 tolli) ning Golfi hoovuse mõjust tingitud keskmine temperatuur talvel 3 °C ja suvel 18 °C. Piirkonna eripärale aitavad kaasa sealsed mullad, mis on toitainerikkad, viljakad ning suure kaltsiumisisaldusega.

Põhjapoolse kasvukoha tõttu on määratletud piirkonnas vähem valgust kui „Bramley” muudes kasvatuspiirkondades. Kuna sellistes tingimustes peavad puud fotosünteesi jaoks paiknema harvemalt, on võimalik külgmine kasvamine. Piirkonna külmem kliima kui „Bramley” muudel kasvatusaladel tähendab seda, et „Armagh Bramley Apples” õunte kasv on ebaühtlane ning kahjurioht väiksem, mistõttu insektitsiide on vaja kasutada vaid üks kord hooaja jooksul. Insektitsiidide vähene kasutamine nähtub ka jääkide madalas tasemes. Madalamad temperatuurid tähendavad ka seda, et kasvuaeg selles piirkonnas on pikem. Määratletud piirkonnale on iseloomulikud arvukate väikeste jõgedega voorestikud. Toitainerikas muld ja sademete suurem hulk tähendab ka seda, et niisutussüsteeme ei ole vaja kasutada.

5.2. Toote eripära:

Määratletud geograafilise piirkonna kliima ja pinnas mõjutavad otseselt toote mainet. Piirkonna madalamatest temperatuuridest tingitud pikema kasvuperioodi tulemusel on viljad suuremad, ühtlasema kujuga, keeduõuntele vastava suure happesisaldusega ning tugeva iseloomuliku lõhnaga.

Võrreldes „Bramley” muude õuntega on „Armagh Bramley Apples” tuntud isegi keetmisel säiliva maitse ja tihedama tekstuuri poolest. Nende omaduste tõttu on kõnealuse õuna kvaliteedi ja pikema ladustamisaja (12–13 kuud) maine parem kui muude piirkondade „Bramley” õuntel.

„Armagh Bramley Apples” õunu eristab „Bramley” muudest õuntest nende roheline värvus, millel on kohati punakas varjund, kuid puuduvad selgesti eristatavad triibud. Külmema kliima ja ebaühtlaste kasvusuundumuste tõttu on „Armagh Bramley Apples” õuntel lisaks sellele vähem ümar kuju. Kõnealustel õuntel on tugev, väljakujunenud maitse.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Esmakordselt toodi „Bramley” õunad Armaghi 1884. aastal, kui Põhja-Iirimaale toodi sisse 60 „Bramley” seemikut. 1921. aastaks oli 7 000 aakrit täis istutatud ning „Bramley” sai Armaghis kasvatatavaks peamiseks õunasordiks. Õunte töötlemine algas 1903. aastal ning siiani asuvad peamised töötlejad peamise tarnekoha, Armaghi krahvkonna puuviljaaedade lähedal.

„Bramley” õunal on ainulaadne tekstuur ja maitse, mis tagab sellele keeduõunte kuninga staatuse. Õuna pikantne maitse säilib kogu keetmisprotsessi vältel. „Bramley” õun on maailmas ainuke selliste omadustega õun. „Armagh Bramley Apples” õunal on pikemaajalist ladustamist võimaldav tihedam tekstuur, mis säilib ka keetmisel.

Külmema kliima tõttu on kõnealune õun vähem ümara kujuga kui muud „Bramley” õunad. Külmemast ilmast on tingitud ka iga vilja sigimike ebaühtlane tolmeldamine. Esimesena viljastatud sigimikud kasvavad ja arenevad enne teisi, mille tõttu „Armagh Bramley Apples” õunad on iseloomuliku ebaühtlase kujuga.

„Armagh Bramley Apples” õunte viljapuuaiad on ebatavalised oma põhjapoolse asukoha tõttu, millest tulenevalt toodetakse arvult vähem, kuid tugevama maitsega õunu. Seetõttu on kõrgemad ka „Bramley” õunte tootmiskulud.

Võrreldes muudes piirkondades kasvatatud õunte viljalihaga on Armaghi piirkonna ainulaadsetest kasvutingimustest tingitult sealsete õunte tihkem ja tihedam viljaliha. Õunte kasvatamiseks on soodne ka viljakas, suure kaltsiumi- ja oluliste toitainete sisaldusega pinnas ning rohke puhta vee olemasolu.

Armagh on kogu Iirimaal tuntud viljapuuaedade krahvkonnana, kus õunu on kasvatatud juba 3 000 aastat. Püha Patrick olevat istutanud õunapuu Armaghi linnast ida pool asuvas iidses Ceangoba asulas.

Armaghi kui viljapuuaedade krahvkonna maine on saadud üksnes tänu „Armagh Bramley Apples” õuntele. Põhja-Iirimaal kasvatatavatest peamistest puuviljadest 99 % on „Bramley” õunad ning 95 % kõigist peamistest Põhja-Iirimaal kasvatatavatest puuviljadest kasvatatakse Armaghis.

Armaghile kui puuviljaaedade krahvkonnale on viidatud piirkonna kultuuris ja tavades, nii traditsioonilistes rahvalauludes kui ka kohalike spordimeeskondade nimedes.

Kuigi Armaghi sünonüümina kasutatav mõiste viljapuuaed on saadud üksnes tänu „Armagh Bramley Apples” õuntele, kasutavad seda sõna ka määratletud piirkonna paljud sellised ettevõtted, kes otseselt „Bramley” õunu ei tooda. See on tingitud asjaolust, et kasutades seda sõna seoses „Armagh Bramley Apples” õunte olulisusega, tunnustatakse vahetult ka kogu piirkonda.

Kohalikes restoranides reklaamitakse aktiivselt Armaghi õuntest valmistatud roogi nagu Armagh Bramley õunapirukas, Armagh Bramley õunasorbett ja Armagh Bramley õuna-purukook. Armagh Bramley retseptivõistlusi peetakse eelroogade (nt Bramley õunasupp või „Ulster Delight”), põhiroogade (nt Bramley õunatäidisega sealiha) ja järelroogade (nt Armagh Bramley õunakook, Bramley toffeepuding, Armaghi idaranniku suflee) kategoorias; kohalikus pottsepatöökojas on valmistatud lähikonna viljapuuaedadest inspireeritud keraamiliste nõude seeria „Bramley Apple Range”.

„Armagh Bramley Apples” õunte tähtsus piirkonna jaoks ei kajastu mitte üksnes asjaolus, et õunu töötlevas tööstuses leiab rakendust kuni 1 500 inimest, vaid ka traditsioonilistes sündmustes nagu õunanädal ja oktoobris toimuv õunafestival. Mai viimane pühapäev on nimetud õunapuude õitsemise pühapäevaks – see on aeg, kui kohalikud viljapuuaiad on mattunud roosade ja valgete õite merre. Turistid saavad teha ekskursioone viljapuuaedadesse, mille lõpetuseks pakutakse piirkonna õunapuuõite laadal („Apple Blossom Fair”) Armagh Bramley õunapirukaid, mis loputatakse alla Armaghi siidriga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.defra.gov.uk/foodfarm/food/industry/regional/foodname/products/documents/armaghbramleyapples.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.185.est
Euroopa Liidu Teataja		C 185

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 25. juuni 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 185/01	Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 185/02	Euro vahetuskurss	2

2011/C 185/03	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) rakendamisega(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	3

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Investeerimispank
2011/C 185/04	Konkursikutse – Euroopa Investeerimispank pakub EIP ülikoolide teadustööalgatuse raames välja kolm uut EIBURS sponsorlustoetust	7

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 185/05	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	10

2011/C 185/06	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	14

2011/C 185/07	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	18


	(1) EMPs kohaldatav tekst