15.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/1

—

tööhõivet ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva strateegia „Euroopa 2020. aastal” (1) vastuvõtmist Euroopa Ülemkogu poolt 17. juunil 2010;

—

käesolevate järelduste lisas esitatud poliitilist tausta;

—

nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitust liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta, (2) mille 4. suunises rõhutatakse kultuuri- ja loomemajanduse suurt majanduslikku potentsiaali ja nende rolli innovatsiooni edendamisel;

—

nõukogu järeldusi Euroopa 2020. aasta juhtalgatuste „Euroopa digitaalne tegevuskava” ja „Innovaatiline liit” vastastikuse rikastamise kohta, (3) milles rõhutatakse internetipõhise kultuurialase ja loomingulise sisu tähtsust ning vajadust edendada Euroopa kultuuripärandi digiteerimist ja levitamist, sealhulgas digitaalse raamatukogu projekti EUROPEANA kaudu;

—

nõukogu järeldusi Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Innovaatiline liit” kohta: Euroopa ümberkujundamise hoogustamine innovatsiooni abil kiiresti muutuvas maailmas, (4) milles tunnistatakse, et kultuuri- ja loomesektorid on olulised tehnoloogilise ja mittetehnoloogilise innovatsiooni allikad ning et see potentsiaal tuleb täielikult ära kasutada;

—

komisjoni töödokumenti „Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamist käsitleva rohelise raamatuga käivitatud konsulteerimise analüüs”, (5) milles rõhutatakse, et suur enamik vastajaid kutsusid üles omistama Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle juhtalgatuste rakendamisel kultuuri- ja loomemajandusele olulist rolli;

—

koondsuuniseid Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle juhtalgatuste rakendamiseks;

—

kultuur võib anda olulise ja mitmemõõtmelise panuse Euroopa 2020. aasta koondsuunistes ja juhtalgatustes esitatud meetmetesse, mille eesmärk on muuta EL arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majandusruumiks;

—

kõnealuse panuse andmiseks on nõukogu kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2011–2014 (6) määratud kindlaks kuus tõhustatud koostöö prioriteetset valdkonda;

—

kõigi asjakohaste valdkondade vaheline koostöö ning sihipärane lähenemisviis kõigil poliitikatasanditel on hädavajalik ja väga oluline kultuuri panuse edendamiseks;

—

oluline on, et Euroopa 2020. aasta strateegia juhtimisstruktuurid oleksid võimelised võtma arvesse kultuuri- ja loomesektori panust;

—

võtma arvesse kultuuri valdkondadeülest iseloomu asjakohaste poliitikate ning riiklike reformiprogrammide kujundamisel seoses Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisega ning jagama häid tavasid vahendite ja meetodite osas, millega mõõdetakse kultuuri panust kõnealustesse eesmärkidesse;

—

tugevdama sünergiat ja edendama partnerlust hariduse, kultuuri, teadusasutuste ja ärisektori vahel riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, pöörates erilist tähelepanu ande arendamisele ning loometööks vajalikele oskustele ja pädevustele;

—

kasutama ära ELi rahastamisvahendeid – eelkõige struktuurifonde –, et tunnustada kultuuri ning kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali piirkondade ja linnade arengu liikumapaneva jõuna ning vajaduse korral integreerida need aruka spetsialiseerumise strateegiatesse (8);

—

julgustama jätkusuutliku arengu edendamiseks kultuurikaupade ja -teenuste tootmisel ja levitamisel jätkusuutlikku ja keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ning toetama loomeinimesi ja kultuurisektorit teadlikkuse suurendamisel säästva arengu küsimustes, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse hariduse andmise kaudu;

—

uurima vaimse ja materiaalse kultuuripärandi rolli kogukonna arengus ja aktiivse kodanikuosaluse edendamises ning võtma seda asjakohaste kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate loomisel arvesse;

—

reageerima asjaomaste valdkondade tegelikku sotsiaal-kultuurilist tööd tegevate asutuste ja töötajate koolitusvajadustele ja suutlikkuse arendamise prioriteetidele;

—

kaaluma avalike kultuuriasutuste suutlikkuse arendamise vajadusi, et võimaldada neil osutada asjakohaseid teenuseid, pöörates erilist tähelepanu nende sotsiaal-kultuurilistele funktsioonidele;

—

kaaluma, ilma et see piiraks tulevasi läbirääkimisi uue mitmeaastase finantsraamistiku üle, kuidas komisjoni ettepanekutes tulevase ELi poliitika ja finantsvahendite kohta oleks võimalik võtta täielikult arvesse kultuuri panust Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse;

—

jätkama koostööd kõigi asjaomaste komisjoni talituste vahel, et rõhutada kultuuri rolli Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel ning tagada, et see kajastuks asjaomases poliitikas, suunistes ja juhtimiskorras;

—

kasutama statistikasüsteemide koostöövõrgustiku ESSnet-culture abil välja töötatud statistilist raamistikku, et anda võrreldavat ja ajakohast teavet kultuuri sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta, ning töötama koostöövõrgustiku ESSnet-culture esitatud soovituste alusel välja tulevased prioriteedid;

—

tuginema eespool viidatud komisjoni töödokumendis sisalduvatele tulemustele ja kasutama ära Euroopa loomemajanduse liidu pakutavat võimalust, et tugevdada kultuuri- ja loomemajandust, eelkõige VKEsid ja mikroettevõtjaid, ning avastada uusi võimalusi, et suurendada selle innovatsioonisuutlikkust ja võimet kiirendada innovatsiooni teistes valdkondades;

—

edendama kultuuripärandi ja kaasaegse kultuurisisu, sealhulgas audiovisuaalteoste digiteerimist ja neile juurdepääsu, eelkõige Europeana kaudu, edendades ja säilitades seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja mitmekeelsust ning austades samal ajal täielikult autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;

—

edendama jätkusuutlikku kultuuriturismi kui ühtekuuluvuse ja majandusarengu edasiviivat jõudu;

—

otsima võimalusi, kuidas tugevdada elukestva õppe kultuurilist komponenti, mille abil aidata kaasa põhipädevuste arendamisele, (9) et anda panus selle valdkonna poliitika kujundamisse.

15.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/5

—

programmi „Kultuur” (2007–2013) (1) ja selle erieesmärki edendada loovisikute ja kultuuritöötajate riikidevahelist liikumist;

—

nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta, (2) mille kohaselt aitab loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvus oluliselt kaasa sellele, et saavutada kava strateegilised eesmärgid:

—

nõukogu 21. mai 2008. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2008–2010 (3) ja eelkõige 1. prioriteeti (loovisikute ja teiste kultuurisektoris töötavate inimeste liikuvuse parandamine);

—

nõukogu 18. novembri 2010. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2011–2014 (4) ja eelkõige prioriteeti C (oskused ja liikuvus);

—

UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, (5) milles EL ja mitmed tema liikmesriigid on osalised; seega on EL ja tema liikmesriigid võtnud endale ülesandeks tagada, et loovisikud, kultuuritöötajad ja kodanikud kogu maailmas saaksid luua, toota, levitada ja nautida väga erinevaid kultuuritegevusi, -kaupu ja -teenuseid, sealhulgas nende endi pakutavaid;

—

komisjoni talituste töödokumendile „Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamist käsitleva rohelise raamatuga käivitatud konsulteerimise analüüs”, (6) eelkõige liikuvust ning kunsti- ja loomemajanduse teoste levikut käsitlevale peatükile, rõhutades, et mitmed dokumendi koostamisse panustajad tegid tähelepanekuid reguleerivate, õiguslike ja muude küsimuste kohta, millel on mõju liikuvusele, ning kutsusid üles andma nende teemade kohta teavet;

—

Euroopa Parlamendi loovisikute liikuvuse pilootprojektile, mille eesmärk on arendada loovisikute liikuvust soodustavat keskkonda, sealhulgas infosüsteemide uuringule (7);

—

avatud koordinatsiooni meetodi töörühma 2010. aasta juunis valminud aruandele loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvuse kohta ja eelkõige töörühma soovitustele, mis käsitlevad loovisikutele ja kultuuritöötajatele liikuvusalase teabe andmist, sealhulgas suuniseid liikuvusalast teavet pakkuvatele teenistustele (8);

—

loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvus Euroopas on väga oluline kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks. See väärib aktiivset edendamist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poolt;

—

loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvus soodustab loomingulisi kontakte ning kultuurikaupade ja -teenuste tootmist ja osutamist ning nende vahetamist;

—

liikuvus tugevdab Euroopa Liitu kuulumise tunnet ja süvendab teadmisi meie ühistest kultuuridest;

—

vastavalt aluslepingutele on liikuvus tähtis Euroopa tööturu täielikuks toimimiseks. Siseturu pakutavate võimaluste aktiivsem ja tõhusam kasutamine võimaldab luua loovisikutele ja kultuuritöötajatele uusi töökohti ja töövõimalusi ning edendada sel viisil tööhõivet kultuurisektoris ja majanduses laiemalt;

—

kultuuritöö ja kunstiline tegevus toimub üha enam rahvusvahelises kontekstis, kus avanevad sageli võimalused töötamiseks, ringreisideks, elamiseks, koostööks, ühisloominguks, karjääri arendamiseks, koolituseks ja vastastikku õppimiseks teistes riikides;

—

suurem ja parem liikuvus saab aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide, nimelt aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele (9);

—

selliste halduslike ja reguleerivate küsimuste lahendamine, mis võivad takistada loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvust, ei kuulu tavaliselt kultuurivaldkonna ametiasutuste võimupiirkonda; seetõttu on tähtis võrgustike loomine mitmete Euroopa, liikmesriigi, piirkonna ja kohaliku tasandi teenistuste vahel ja nende koostöö;

—

üks peamine ELis liikumisvõimalusi otsivate loovisikute ja kultuuritöötajate nimetatud takistusi, on raskused liikuvusega seotud küsimuste kohta täpse ja põhjaliku teabe ja nõu saamisel;

—

hõlbustama ELis liikumisvõimalusi otsivatele loovisikutele ja kultuuritöötajatele liikuvusalast teavet ja nõu pakkuvate teenistuste poolt põhjaliku ja täpse teabe andmist. Selleks tuleks kasutada võimalikult tõhusalt avaliku halduse ja kultuurisektori organisatsioonide eksperditeadmisi. Kui see on asjakohane, kasutada teabe levitamiseks olemasolevaid teenistusi, tunnistades, et teatud juhtudel on need teenistused peamiseks allikaks, kust hankida täpset teavet.

—

tuleks tõhustada teabe andjate üksteiselt õppimise ja koolitusvõimalusi, et arendada head arusaamist loovisikute ja kultuuritöötajate töö- ja elutingimustest ning suurendada teadmisi asjakohastest siseriiklikest ja ELi eeskirjadest ja menetlustest. See aitab tagada, et teabe andjad suudavad kasutajad suunata otse siseriiklikke ja ELi eeskirju ja määrusi, menetlusi, õigusi ja kohustusi puudutava teabe juurde;

—

oluline on teabe andjate vaheline võrgustikutöö tagamaks, et eri liikmesriikides teavet andvad teenistused saavad omavahel ühendusse astuda, et aidata nende koduliikmesriigi loovisikutel ja kultuuritöötajatel saada soovitud teavet sihtliikmesriigi eeskirjade ja tingimuste kohta. Samuti pakub võrgustikutöö võimalusi suutlikkuse suurendamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Süsteemi hästi toimimiseks on oluline kaasata teabe andjad kõikides liikmesriikides;

—

tuleks koguda põhiandmeid liikuvusalase teabe teenuste kasutamise kohta, et parandada nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Eeskirjade ja nende kohaldamisega seonduvatest korduvatest ja struktuurilistest küsimustest tuleks anda teada pädevatele siseriiklikele ametiasutustele ja asjakohastele Euroopa Komisjoni teenistustele, et parandada liikuvustingimusi pikas perspektiivis;

—

looma ekspertidest koosnevat töörühma, nagu on ette nähtud kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2011–2014, et pakkuda välja ELis liikuvusvõimalusi otsivatele loovisikutele ja kultuuritöötajatele pakutavate teabe- ja nõustamisteenuste ühine sisu ja kvaliteedistandardid. Töörühm määrab kindlaks liikuvusalase teabe teenuste konkreetsed teemad ja sisu käsitlevad suunised, sealhulgas kolmandate riikide kodanikele pakutava teabe. Avatud koordinatsiooni meetodi töörühma 2010. aasta juuni aruanne loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvuse kohta, sealhulgas suunised liikuvusalast teavet pakkuvatele teenistustele, moodustavad eksperdirühma töö aluse;

—

ilma et see piiraks arutelusid tulevase mitmeaastase finantsraamistiku üle, uurima tulevaste programmide ettepanekute väljatöötamisel liikuvusvõimalusi otsivatele loovisikutele ja kultuuritöötajatele mõeldud teabeteenustele rahalise toetuse andmist;

—

levitama liikuvusalast teavet ELi platvormide (11) kaudu ja edastama päringuid konkreetsetele liikmesriikide või kultuurisektori teenistustele, kes suudavad anda loovisikutele ja kultuuritöötajatele põhjalikku ja täpset liikuvusalast teavet ja abi;

—

tuginedes muu hulgas eespool nimetatud ekspertidest koosneva töörühma ettepanekule, kehtestama loovisikutele ja kultuuritöötajatele pakutavate liikuvusalase teabe teenuste väljatöötamisel või edasiarendamisel minimaalne ühine sisu ja kvaliteedistandardid ning kõrvaldama puudujäägid olemasolevates siseriiklikes teabeteenistustes, kui see on vajalik;

—

tuginedes siseriiklikele struktuuridele ja traditsioonidele, tagama, et liikuvusalase teabe teenused oleksid võimalikult neutraalsed, kulutõhusad, paindlikud ja kasutajale suunatud;

—

tegema kindlaks vahendid, mille abil saab loovisikutele ja kultuuritöötajatele antavat liikuvusalast teavet avalikult levitada, kasutades olemasolevaid teenistusi, kui see on asjakohane;

—

pakkuma võimaluse korral internetis mitmekeelsel veebilehel siseriiklikku teavet, mis on asjakohane loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvuse jaoks. Tuleks soodustada tõlkimist, sealhulgas masintõlget, et edendada mitmekeelsust, parandada teabe kättesaadavust ja lihtsustada liikuvusprojekte.

—

tegema tihedat koostööd, et innustada liikuvusalase teabe teenistuste vahelist võrgustikutööd Euroopa tasandil, parandades sel viisil teabe andmist ELis liikuvusvõimalusi otsivatele loovisikutele ja kultuuritöötajatele, tuginedes olemasolevatele teabe- ja nõustamispartnerlustele, sealhulgas kultuurisektoris toimivatele partnerlustele, ning arendades vajaduse korral neid partnerlusi edasi.

—

teostama liikuvusalase teabe teenuste osutamise üle seiret, et parandada nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavast.

15.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/8

—

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. novembri 2006. aasta järeldusi tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses (1);

—

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta: koole käsitlev Euroopa koostöökava (2);

—

nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”) (3);

—

nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldusi sisserändaja taustaga laste hariduse kohta (4);

—

nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (5),

1.

Kvaliteetne väikelaste haridus ja hoid (9) annab nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale tervikuna mitmeid erinevaid lühiajalisi ja pikaajalisi eeliseid. Täiendades perekonna keskset rolli, loob väikelaste haridus ja hoid vajaliku aluse keele omandamisele, edukale elukestvale õppele, sotsiaalsele integratsioonile, isiklikule arengule ja tööalasele konkurentsivõimele. Kui lapse vastuvõtlikus eas rajatakse kindel alus, on õppimine vanemas eas tulemuslikum ja jätkub tõenäoliselt terve elu jooksul, kusjuures heade õpitulemuste saavutamise võimalused muutuvad võrdsemateks, ühiskonna jaoks väheneb inimese ande kaotsimineku oht ning vähenevad ka avaliku sektori sotsiaal-, tervishoiu- ja isegi kohtukulud.

2.

Kvaliteetne väikelaste haridus ja hoid toob kasu kõikidele lastele, kuid eriti sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele lastele, sisserändaja või roma taustaga lastele ning hariduslike erivajadustega, sealhulgas puuetega lastele. Aidates vähendada õppeedukuse erinevust ja toetades kognitiivset, keelelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, võib see aidata murda ebavõrdsuse ja kõrvalejäetuse ahelat, mis tingib tihtipeale varajase koolist väljalangemise ja vaesuse kandumise ühest põlvkonnast teise.

3.

Seoses sellega võib üldise võrdseid võimalusi pakkuva juurdepääsu tagamine kvaliteetsele väikelaste haridusele ja hoiule anda suure panuse Euroopa 2020. aasta strateegia edusse ja eelkõige kahe järgmise ELi peamise eesmärgi saavutamisse: vähendada koolist väljalangenud õpilaste määra alla 10 % ning aidata vaesusesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse sattumise ohust välja vähemalt 20 miljonit inimest.

4.

Kuna väikelaste haridus ja hoid annab võimaluse avastada varakult õpiraskusi ja ka varakult sekkuda, võib see lisaks aidata avastada haridusalaste erivajadusega lapsi ja, kui võimalik, siis aidata kaasa nende lõimimisele tavakoolidesse.

5.

Kuigi liikmesriigid on viimastel aastatel saavutanud üldiselt häid tulemusi väikelaste hariduse ja hoiu parandamisel, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et saavutada 2020. aastaks strateegilise raamistiku „ET 2020” kohaselt kokku lepitud 95 %-lise osaluse eesmärk (10), ja eelkõige selleks, et tagada ebasoodsa taustaga lastele parem juurdepääs väikelaste haridusele ja hoiule.

6.

Kvaliteetse väikelaste hariduse ja hoiu pakkumine on sama oluline kui selle kättesaadavuse ja taskukohasuse kindlustamine, ning tähelepanu tuleb pöörata sellistele küsimustele nagu keskkond ja infrastruktuur, personal, õppekava, juhtimine ja kvaliteedi tagamine.

7.

Vaja on süsteemsemat ja integreeritumat lähenemist väikelaste hariduse ja hoiuga seotud teenustele kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, kaasates kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas perekondi, ja tehes eri poliitikavaldkondade (nagu haridus, kultuur, sotsiaalküsimused, tööhõive, tervis ja justiitsküsimused) vahel tihedat koostööd.

8.

Meeste osakaalu suurendamine väikelaste hariduses ja hoius on tähtis selleks, et muuta hoiakuid ning näidata, et naised ei ole ainsad sobilikud väikelaste hariduse ja hoiuga seotud teenuste pakkujad. Mõlemast soost eeskujude olemasolu avaldab lastele positiivset mõju ning võib aidata kaotada soolisi stereotüüpe käsitlevaid arusaamu. Mõlema soo esindajaid hõlmav töökoht aitab kaasa laste kogemuse avardamisele ning võib samuti aidata vähendada soolist segregatsiooni tööturul.

9.

Väikelaste haridus ja hoid saab tihtipeale vähem tähelepanu kui kõik muud haridus- ja koolitustasemed, hoolimata tõenditest, et tõhus panustamine kvaliteetsesse haridusse varajases eas on palju tulemuslikum kui hilisem sekkumine ja annab kogu elu jooksul märkimisväärset kasu, eriti ebasoodsa taustaga inimeste puhul.

10.

ELi tasandil on väikelaste hariduse kohta suhteliselt vähe selliseid uuringuid tehtud ja selliseid uurimistulemusi kogutud, millele saaks tugineda väikelaste hariduse ja hoiuga seotud poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel liikmesriikides. Olemasolevad uurimistulemused tuleb teha laiemalt kättesaadavateks, lisaks tuleb ulatuslikumalt uurida väikelaste haridust ja hoidu ning selle mõju liikmesriikides, võttes arvesse kultuurilisi erinevusi ning pöörates tähelepanu headele tavadele ja kogemustele.

1.

Kvaliteetsele väikelaste haridusele ja hoiule võrdsetel võimalustel põhineva juurdepääsu tagamine, eelkõige eriti sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele lastele, sisserändaja või roma taustaga lastele ning hariduslike erivajadustega, sealhulgas puuetega lastele.

2.

Tõhusate rahastamismudelite (sealhulgas suunatud rahastamine) väljatöötamine, milles avaliku ja erasektori investeeringud on sobivas tasakaalus kooskõlas riigis valitsevate ja kohalike oludega.

3.

Hoiu- ja haridusteenuseid käsitlevate valdkondadevaheliste ja integreeritud lähenemisviiside edendamine laste (kognitiivsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete, psühholoogiliste ja füüsiliste) vajaduste rahuldamiseks terviklikul viisil, samuti tiheda koostöö tagamine kodu ning väikelaste hariduse ja hoiu teenuste pakkujate vahel ning sujuva ülemineku kindlustamine erinevate haridustasemete vahel.

4.

Väikelaste hariduses ja hoius osaleva personali professionaalsuse toetamine, rõhuasetusega nende pädevuse, kvalifikatsiooni ja töötingimuste parandamisele, ning kõnealuse elukutse prestiiži tõstmine. Samuti poliitika väljatöötamine, mille eesmärk on kaasata väikelaste haridusse ja hoidu sobivalt kvalifitseeritud töötajaid, neid koolitada ja tööle võtta ning parandada soolist tasakaalu.

5.

Selliste lapse arengule vastavate programmide ja õppekavade edendamine, mis arendavad nii kognitiivsete kui ka mittekognitiivsete oskuste omandamist, teadvustades samas mängimise tähtsust, mis on varajases eas samuti õppimise jaoks väga oluline.

6.

Lapsevanemate toetamine varajases eas laste põhiliste harijate rollis ning väikelaste hariduse ja hoiu teenuseid pakkuvate asutuste julgustamine tegema tihedat koostööd vanemate, perede ja kogukondadega, et tõsta teadlikkust väikelaste hariduse ja hoiu poolt pakutavate võimaluste ning varasest east toimuva õppimise tähtsuse kohta.

7.

Kvaliteedi tagamise edendamine kõigi peamiste sidusrühmade (kaasa arvatud perede) osalusel.

8.

Väikelaste haridust ja koolitust käsitlevate Euroopa uuringute ja andmete kogumise edendamine, vajaduse korral koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tugevdada teadmiste baasi, pidades silmas väikelaste hariduse ja hoiu valdkonna poliitika kujundamist ja programmide elluviimist.

1.

Analüüsima ja hindama olemasolevaid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil pakutavaid väikelaste hariduse ja hoiu teenuseid nende kättesaadavuse, taskukohasuse ja kvaliteedi seisukohast, nagu on märgitud käesolevates järeldustes.

2.

Tagama, et paika on pandud meetmed, mille eesmärgiks on tagada üldine võrdseid võimalusi pakkuv juurdepääs väikelaste haridusele ja hoiule ning kindlustada selle kvaliteet.

3.

Investeerima tõhusalt väikelaste haridusse ja hoidu pikaajalise majanduskasvu parandamise meetmena.

1.

Toetama liikmesriike heade tegevuspõhimõtete ja tavade tuvastamisel ja vahetamisel avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

2.

Laiendama väikelaste hariduse ja hoiu valdkonna teadmiste baasi, tuginedes rahvusvahelistele ja kogu EL hõlmavatele teadusuuringutele ja tehes selliste uuringute tulemused kergemini kättesaadavaks.

3.

Jälgima ET 2020 strateegilise raamistiku piires edusamme väikelaste hariduses osalemise suurendamist käsitleva ET 2020 eesmärgini jõudmise ning käesolevates järeldustes ulatuslikumat juurdepääsu ja paremat kvaliteeti käsitlevate eesmärkide saavutamise suunas ning andma selle kohta aru.

1.

Tegema avatud koordinatsiooni meetodi kaudu kõiki asjaomaseid sidusrühmi kaasates poliitikaalast koostööd asjakohaste sektoritega (nagu haridus, kultuur, sotsiaalküsimused, tööhõive-, tervishoiu- ja justiitsküsimused), eesmärgiga luua Euroopa tasandil võrdlusnäitajad, mis toetavad väikelaste hariduse ja hoiu valdkonnas poliitika väljatöötamist asjakohasel kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil.

2.

Ilma et see mõjutaks läbirääkimisi tulevase finantsraamistiku üle, kasutama eespool nimetatud eesmärkide edendamiseks tõhusalt kõiki asjakohaseid ELi vahendeid elukestva õppe ja teaduse valdkonnas ning samuti Euroopa struktuurifonde kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega.