25.5.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 155/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

7. aprill 2011,

seoses ettepanekuga määruse kohta, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded

(CON/2011/32)

2011/C 155/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

28. jaanuaril 2011 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta teostamist, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 2. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada ühtse euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area, SEPA) kreeditkorraldustele ja SEPA otsearveldustele ülemineku lõppkuupäevad, kasutades liidu seadusandlust. EKP ja eurosüsteem on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele kehtestada SEPA kreeditkorraldustele ja SEPA otsearveldustele üleminekuks pingeline, kuid reaalne tähtaeg, et täielikult SEPA eelised ära kasutada. Kuigi SEPA projektist saadav võimalik kasu on märkimisväärne, ei saa hetkel rakendatavat turupõhist lähenemist pidada täielikult edukaks. Ebakindlus turul, mida põhjustab üldiselt keeruline majandusolukord, ebasoodne olukord, kuhu satuvad võrgustikuna tegutsemise alustajad ning SEPA ja varasemate maksesüsteemide koostoimimisega seotud topeltkulud on põhjused, miks paljud turuosalised eelkõige pakkumise poolel on soovinud liidu õigusakti vastuvõtmist, millega kehtestatakse SEPA-le ülemineku lõpptähtaeg. Seega peetakse eduka SEPA-le ülemineku jaoks oluliseks liidu üldkohaldatavat õigusakti, mis oleks tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Vastasel juhul ähvardaks projekti tõsine ebaõnnestumise oht.

Konkreetsed märkused

EKP on mitmel korral osutanud, et otsearvelduste vahendustasude osas on vajalikud selged juhised (2). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009 määruse (EÜ) nr 924/2009 (piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001) (3) artiklitega 6 ja 7 kehtestati ajutiselt vaikimisi vahendustasu piiriüleste otsearvelduste eest ning kiideti ajutiselt heaks riigisisesed otsearvelduste vahendustasud. Need artiklid ei kehti alates 1. novembrist 2012. SEPA otsearveldussüsteemile üleminekut takistava õiguslünga vältimiseks on oluline kehtestada otsearvelduste vahendustasude jaoks pikaajaline lahendus. Ettepandud määruse artikkel 6 otsearvelduste vahendustasude kohta aitab saavutada õiguskindlust.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 7. aprill 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2010) 775 lõplik.

(2) Vt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ühisavaldus, milles selgitatakse tulevase SEPA otsearveldussüsteemi ärimudeli teatavaid aluspõhimõtteid, märts 2009, ja „Single Euro Payments Area: seventh progress report – beyond theory into practice”, oktoober 2010, lk 17, mõlemad avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(3) ELT L 266, 9.10.2009, lk 11.

LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Ettepandud määruse põhjenduse 2 esimene lause

„SEPA projekti õnnestumine on majanduslikult, rahaliselt ja poliitiliselt väga oluline.”

„SEPA projekti õnnestumine on majanduslikult, ja poliitiliselt väga oluline.”

Selgitus

SEPA on väga oluline majanduslikult ja poliitiliselt, kuid tal ei ole osa rahapoliitikas; seetõttu tuleks välja jätta sõna „rahanduslikult”.

Muudatus 2

Ettepandud määruse põhjenduse 6 kolmas ja uus neljas lause

„Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, makseteenuste pakkujate vahelised suuremahulised maksetehingud ja mobiilimaksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad käesolevas määruses määratletud kreeditkorralduste ega otsearveldustega. Samuti ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluda maksetehingud, mida töödeldakse ja arveldatakse suuremahuliste maksete süsteemis.”

Selgitus

EKP soovitab lisada sõnad „käesolevas määruses määratletud”, selgitamaks, et rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed jne ei ole kreeditkorraldused ega otsearveldused ettepandud määruse tähenduses. EKP soovitatud uue neljanda lause selgituse osas vaata muudatust 5.

Muudatus 3

Ettepandud määruse põhjenduse 9 teine lause

„Selleks et luua elektrooniliselt eurodes tehtavate maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked ning et maksetehingud tehakse skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad enamus makseteenuste pakkujaid enamusest liikmesriikidest ja mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul.”

„Selleks et luua elektrooniliselt eurodes tehtavate maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked ning et maksetehingud tehakse skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad enamus makseteenuste pakkujaid enamusest liikmesriikidest, mille rahaühik on euro, ja mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul.”

Selgitus

Maksete tõhusa töötlemise tagamiseks liidus on oluline koostalitlusvõime. Ettepandud määruse põhjenduses 9 ja artikli 4 lõikes 1 sätestatud topeltnõuded, s.t. reeglid, mis kehtivad nii riigisiseselt kui piiriüleselt, ning nõutav enamusosalus on olulised meetmed, mis tagavad üleeuroopaliste makseskeemide loomise. Uute makseteenuste väljatöötamise valguses ei saa siiski pidada esmatähtsaks nõuete järgimist makseteenuse pakkujate poolt liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, arvestades eurotehingute väikest arvu mõnedes nimetatud liikmesriikides. Seetõttu soovitab EKP artikli 4 lõike 1 punktis b (vt muudatus 14) ning vastavalt ka põhjenduses 9 sätestatud tingimust piirata enamuse makseteenuste pakkujateni enamuses liikmesriikidest, mille rahaühik on euro. Ühelt poolt peaks see aitama vältida ületamatuid takistusi uuenduslike kreeditkorraldus- ja otsearveldusteenuste käivitamisel ning teiselt poolt tagama teenuste üleeuroopalise haarde.

Muudatus 4

Ettepandud määruse põhjenduse 16 esimene lause

„Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused.”

„Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mida liigitatakse kreeditkorraldusteks või otsearveldusteks, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused.”

Selgitus

Soovituse eesmärk on selgitada, et teatavaid varasemaid maksevahendeid liigitatakse kreeditkorraldusteks või otsearveldusteks sõltumata nende konkreetsetest funktsioonidest.

Muudatus 5

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt b

„2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

[…]

b)	suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, mille puhul makse algataja ja makse lõplik saaja on makseteenuste pakkuja”

„2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

[…]

b)	suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, ”

Selgitus

Suuremahuliste maksete süsteemide kaudu tehtavad maksed ei ole iialgi olnud SEPA reguleerimisalas. Seetõttu peaks need maksed ettepandud määruse reguleerimisalast välja jätma. Selles osas peaks ettepandud määrus selgelt keskenduma jaemaksetele, kuna suuremahuliste maksete süsteemide kaasamine vajaks erinevate teenusetasandite tõttu iseseisvat, veelgi keerukamat liidu õigusakti. Arvestades suuremahuliste maksete süsteemide keerukust, sellele ülemineku tehnilisi väljakutseid pangandussektoris ning asjaolu, et suuremahuliste maksete süsteemide kaudu arveldatavad jaemaksed moodustavad euroala jaemaksete koguarvust vähem kui 1 %, ei pea EKP asjaomase liidu õigusakti kehtestamist tarvilikuks.

Täites EKPSi põhikirja artikli 3.1 neljandas taandes ja artiklis 22 sätestatud ülesandeid üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) osasüsteemide käitajatena peavad EKP ja riikide keskpangad (RKPd) ISO20022 XML standardite kehtestamist TARGET2s hetkel siiski strateegilise tähtsusega küsimuseks.

Muudatus 6

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt c

„2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

[…]

c)	maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, sealhulgas sularaha väljavõtmine teel maksekontolt, kui need ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest, mis tehakse riigisisese kontonumbriga (basic bank account number – BBAN) või rahvusvahelist pangakontonumbriga (IBAN) kontolt või kontole”

„2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

[…]

c)	maksekaarditehingud, , sealhulgas sularaha väljavõtmine maksekontolt, ”

Selgitus

EKP nõustub sellega, et kaardimaksed ja sularaha väljavõtmine peaksid jääma ettepandud määruse reguleerimisalast välja. Siiski on kaardimaksete (välja arvatud sularaha väljavõtmine maksekontolt) tulemuseks alati kreeditkorraldus või otsearveldus, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga maksekontole või maksekontolt. Lisaks ei sisaldu kaardimaksed ettepandud määrusele lisatud komisjoni mõju hindamise aruandes ning jäävad seega ettepandud määruse reguleerimisalast välja. Seetõttu soovitab EKP jätta välja viited BBANi ja IBANi kasutamisele, vältimaks tõlgendusi, mille kohaselt reguleerib ettepandud määrus de facto ka kaardimakseid ning mis on seega vastuolus käesoleva sätte eesmärgiga.

Muudatus 7

Ettepandud määruse uus artikli 1 lõige 4

Hetkel tekst puudub.

„4. Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide keskpankade suhtes, kui nad tegutsevad rahandusasutuste või muude riigiasutustena.”

Selgitus

EKP või riigi keskpanga ülesannete täitmine vastavalt lepingu artikli 127 lõike 2 neljandale taandele ja EKPSi põhikirja artiklile 3 peab seoses keskpanga sõltumatusega (vt lepingu artikkel 130) ettepandud määruse reguleerimisalast välja jätma. Selles osas soovitab EKP lisada ettepandud määrusesse sama erand, mis kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) artikli 1 lõike 1 punktis e.

Muudatus 8

Ettepandud määruse artikkel 2 (uus mõiste)

Hetkel tekst puudub.

„ „maksekaart”–

seade, mis võimaldab maksjal i) teha maksetehinguid kaardilugeja abil või kaugjuhtimise teel, sealhulgas posti, telefoni või interneti teel või ii) võtta välja sularaha pangaautomaadist”

Selgitus

EKP on teadlik, et ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkti c eesmärgiks on tavalised kaardimaksed määruse reguleerimisalast välja jätta ning reguleerida tehinguid, kus maksekaarti kasutatakse peamiselt maksja isiku tuvastamiseks otsearveldus- või kreeditkorraldustehingu algatamisel. Kuna enamuse kaardimaksete lõpparveldus toimub kreeditkorraldus- või otsearveldustehingu kaudu, võib määruse sõnastust hetkel tõlgendada nii, nagu reguleeriks määrus ka kaarditehinguid üldiselt. Õiguskindluse tagamiseks soovitab EKP lisada maksekaardi mõiste ning sõnastada ümber ettepandud määruse artikli 7 lõige 2, jättes välja otsearveldustehingud, mis on algatatud müügikohas kaardiga (vt muudatus 17). Lisaks jätab ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt c määruse reguleerimisalast välja maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, määratlemata maksekaardi mõistet.

Muudatus 9

Ettepandud määruse artikkel 2 (uus mõiste)

Hetkel tekst puudub.

„ „suuremahuliste maksete süsteemid”–

maksesüsteemid, mille peamine eesmärk on esmatähtsate ning peamiselt suuresummaliste ühekordsete maksetehingute töötlemine ja arveldamine”

Selgitus

Ettepandud määruse soovitatav uue artikli 1 lõike 2 punkt b (vt muudatus 5) sisaldab mõistet „suuremahuliste maksete süsteemid”, mis tuleks määratleda.

Muudatus 10

Ettepandud määruse artikkel 2 (uus mõiste)

Hetkel tekst puudub.

„ „jaemaksesüsteemid”–

maksesüsteemid, mille peamine eesmärk on edastamiseks kokku kogutud, peamiselt väiksesummaliste ja vähemtähtsate maksetehingute töötlemine ja arveldamine.”

Selgitus

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 2 toob sisse maksesüsteemide koostalitlusvõime mõiste, mida peaks kohaldama ainult jaemaksesüsteemidele (vt muudatus 15). Selleks peaks määratlema jaemaksesüsteemide mõiste.

Muudatus 11

Ettepandud määruse artikli 2 lõige 1

„(1) „kreeditkorraldus”– makseteenus, mille eesmärk on krediteerida makse saaja maksekontot, kui maksetehingu või järjestikused maksetehingud on algatanud maksja makseteenuse pakkujale antud volituse alusel;”

Selgitus

Kuna kreeditkorralduse tegemiseks on tarvis astuda konkreetseid samme, mis hõlmavad enamat kui maksja volitus, peaks asjaomane mõiste olema täpsemalt määratletud.

Muudatus 12

Ettepandud määruse artikli 2 lõige 2

„(2) „otsearveldus”– makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud saaja maksja volituse alusel”

„(2) „otsearveldus”– makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud saajale, saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale”

Selgitus

Muude liidu teiseste õigusaktidega kooskõlla viimiseks ning õiguskindluse tagamiseks soovitab EKP viia ettepandud määruse otsearvelduse mõiste vastavusse määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 2 lõikes 14 ning direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 28 määratletud mõistega.

Muudatus 13

Ettepandud määruse artikli 2 lõige 7

„(7) „makseskeem”– maksete tegemiseks kasutatavad eeskirjad, tavad ja standardid, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist liikmesriikide siseselt ja üleselt”

„(7) „makseskeem”– makseteenuse pakkujate vahel maksetehingute teostamiseks kokku lepitud ühtsed eeskirjad, tavad ja standardid, ”

Selgitus

Muude liidu teiseste õigusaktidega kooskõlla viimiseks ning õiguskindluse tagamiseks soovitab EKP viia ettepandud määruse makseskeemi mõiste vastavusse määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 2 lõikes 15 määratletud otsearveldussüsteemi mõistega, arvestades, et mõlemates sisaldub mõiste skeem.

Muudatus 14

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 1

„1. Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingud sellise makseskeemi alusel, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt;

b)	skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamikus liikmesriikides.”

„1. Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingud sellise makseskeemi alusel, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt;

b)	skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamikus liikmesriikides, mille rahaühik on euro.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 3.

Muudatus 15

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 2

„2. Maksesüsteemid ja vajaduse korral makseskeemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.”

„2. Jae maksesüsteemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.”

Selgitus

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 2 sätestab maksesüsteemide ja makseskeemide (kohaldatavatel juhtudel) tehnilise koostalitlusvõime nõude, määratlemata täpsemalt, mida tehnilise koostalitlusvõime all silmas peetakse. Ideaaljuhul peaks kehtestama täpsema sõnastuse mõiste tähenduse kohta. Selle puudumisel soovitab EKP jätta välja viite makseskeemidele, sest selliste skeemide vaheline koostalitlus ei ole teostatav. Veelgi tähtsam on asjaolu, et maksete töötlemine ja arveldamine on jaemaksesüsteemides ja suuremahuliste maksete süsteemides väga erinev, hoolimata asjaolust, et jaemaksetehinguid on võimalik töödelda mõlemas süsteemis. Üldjoontes kasutavad jaemaksesüsteemid suuremahuliste maksete süsteeme arveldusteks. Tuleks selgitada, et koostalitlusvõimet nõutakse vaid samaliigilistelt maksesüsteemidelt. Jaemaksesüsteemide ja suuremahuliste maksete süsteemide koostalitlusvõime nõue ei tõstataks mitte ainult proportsionaalsuse küsimust (suuremahuliste maksete süsteemide, näiteks TARGET2 ja EURO1, kaudu töödeldud jaemaksed moodustavad vaid 1% euroala jaemaksete koguarvust), vaid sellel võivad olla ka soovimatud tagajärjed riski ja stabiilsuse osas.

Muudatus 16

Ettepandud määruse artikli 5 lõiked 1 ja 2

„1. Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.”

„1. Hiljemalt 31. jaanuaril 2013 tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. Hiljemalt 31. jaanuaril 2014 tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.”

Selgitus

EKP nõustub sellega, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste nõuded peaksid jõustuma võimalikult lühikese aja jooksul, eriti arvestades asjaolu, et SEPA kreeditkorraldus käivitati jaanuaris 2008 ja SEPA otsearveldus novembris 2009. Võttes arvesse piisavalt pika käivitusaja vajadust maksesektoris soovitab EKP kehtestada konkreetsed tähtajad, milleks on kreeditkorralduste puhul soovitavalt jaanuari lõpp 2013 ning otsearvelduste puhul jaanuari lõpp 2014.

Muudatus 17

Ettepandud määruse artikli 7 lõige 2

„2. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.”

„2. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1 –3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldustehing.”

Selgitus

Vt selgitused muudatustele 8 ja 20.

Muudatus 18

Ettepandud määruse artikli 12 lõige 1

„1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.”

„1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud õigusakti eelnõu tihedas koostöös eurosüsteemiga ning asjakohastel juhtudel teiste EKPSi liikmetega ning konsulteerides teenuse pakkujate ja kasutajate esindajatega. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.”

Selgitus

Selleks, et mitte takistada uute ja uuenduslike maksevahendite väljatöötamist, on ülimalt oluline, et delegeeritud õigusaktis sätestatud tehnilisi nõudeid saaks sujuvalt ja tõhusalt muuta. Komisjon peaks delegeeritud volitusi kasutama tihedas koostöös eurosüsteemiga ja asjakohastel juhtudel teiste EKPSi liikmetega ning vastavalt konsultatsioonidele maksesektori ja muude huvirühmadega, tagamaks muu hulgas, et muudatuste sisseviimisel arvestatakse maksesektori majandustsüklitega.

Muudatus 19

Ettepandud määruse lisa punkti 1 alapunkt d

„d)	Ülekande andmete väli mahutab vähemalt 140 tähemärki. Makseskeem võib võimaldada kasutada rohkem tähemärke, välja arvatud juhul, kui teabe edastamiseks kasutataval seadmel on tähemärkidega seotud tehnilised piirangud; sel juhul kohaldatakse kõnealust tehnilist piirangut.”

„d)	Ülekande andmete väli mahutab vähemalt 140 tähemärki. Makseskeem võib võimaldada kasutada rohkem tähemärke, välja arvatud juhul, kui teabe edastamiseks kasutataval seadmel on tähemärkidega seotud tehnilised piirangud; sel juhul kohaldatakse kõnealust tehnilist piirangut.”

Selgitus

Makseskeemide poolt võimaldatavate tähemärkide arvu ei tohiks piirata, mistõttu on soovitav sätestada 140 tähemärki miinimumnõudena.

Muudatus 20

Ettepandud määruse lisa punkti 3 alapunkt f

„f)	Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.”

„f)	Nõusolek antakse nii saajale kui ka, otse või kaudselt saaja kaudu, maksja makseteenuse pakkujale ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.”

Selgitus

Ettepandud määruse lisa punkti 3 alapunkti f sõnastust võib ekslikult tõlgendada nii, nagu oleksid tühised ning vajaksid uuendamist kõik senised volitused, mis ei ole antud selgesõnaliselt nii saajale kui maksja makseteenuse pakkujale. Arvestades seniste otsearveldusvolituste suurt arvu, võib see osutuda väga tülikaks. Seetõttu tuleks võimaliku kahtluse hajutamiseks selgitada, et maksja makseteenuse pakkujale võib volituse anda ka kaudselt, läbi saaja.

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

25.5.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 155/10

Nõukogu järeldused, 7. märts 2011, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011–2020)

2011/C 155/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE, ET:

1.	naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu üks põhiväärtus, mis on sätestatud aluslepingutes, ning see on üks Euroopa Liidu eesmärkidest ja ülesannetest. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte süvalaiendamine kõikidesse oma tegevustesse on liidu üldine eesmärk (1);

2.	sooline võrdõiguslikkus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23;

kuigi Euroopa Liit on töötanud välja suurel arvul õigusakte, millega edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtet sellistes valdkondades nagu näiteks tööhõive ning kaupade ja teenuste kättesaadavus, (2) näitavad Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud järjestikused aastaaruanded „Naiste ja meeste võrdõiguslikkus”, (3) et edasiminek on olnud aeglane ning et tegelik sooline võrdõiguslikkus tuleb veel saavutada;

4.	Euroopa 2020. aasta strateegia, (4) mis on Euroopa Liidu uus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitlev strateegia, aitab liikmesriikidel ja Euroopa Liidul saavutada konkurentsivõime, tootlikkuse, majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusliku lähenemise kõrge taseme;

5.	Euroopa 2020. aasta strateegia sisaldab peamist eesmärki, mis näeb ette 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõive määra tõstmise 75 % ni, mis tähendab, et strateegia elluviimisel tuleb esmatähtsana käsitleda tõkkeid, mis takistavad naiste tööturul osalemist;

tööhõivesuunistes, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste (5) osaks ning mille üle teostatakse järelevalvet ühise hindamisraamistiku (6) raames, rõhutatakse sellega seoses tähtsust, mida omab soolist võrdõiguslikkust ning töö ja eraelu tasakaalu edendava tööhõivepoliitika rakendamine, hindamine ja järelevalve;

7.	Euroopa Komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis (7) leiab tõendamist, et mittevabatahtlik osaajaga töötamine on mõnes liikmesriigis jätkuvalt probleemiks ning et tööturule naasta soovivatel naistel on jätkuvalt takistusi selle teostamisel;

8.	Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 tuleneb komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistest (2006–2010), (8) mille kohta koostati vahearuanne, (9) ja Euroopa Komisjoni poolt 5. märtsil 2010 vastu võetud naiste hartast (10);

Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 keskendub järgmisele viiele prioriteedile: võrdväärne majanduslik iseseisvus; võrdne tasu võrdse ja võrdväärse töö eest; võrdõiguslikkus otsustustasandil; väärikus ja isikupuutumatus ning soolise vägivalla lõpetamine; ning sooline võrdõiguslikkus välistegevuses; strateegiaga käsitletakse ka mitmeid olulisi horisontaalseid küsimusi, mis seonduvad soorollide, õigusaktide, valitsemistava ja soolise võrdõiguslikkuse vahenditega;

10.	Euroopa Ülemkogu võttis 2006. aastal vastu esimese Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (11) ning 2010. aasta märtsis kutsus eesistujariikide kolmik üles tähistama viie aasta möödumist pakti vastuvõtmisest;

VÕTTES ARVESSE, ET:

11.

nõukogu võttis 6. detsembril 2010 vastu järeldused Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 rakendamise toetuseks, (12) ning järeldused, mis käsitlevad pühendunumat ja tõhusamat tegutsemist meeste ja naiste palgaerinevuse kaotamiseks ning Pekingi tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamist, (13) milles kutsuti Euroopa Ülemkogu 2011. aasta kevadel kohandama ja parandama Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti, võttes arvesse komisjoni uut naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2010–2015, Euroopa 2020. aasta strateegiat ja kõnealuseid järeldusi;

12.	vaja on võtta asjakohaseid meetmeid, et võidelda igasuguse naiste diskrimineerimise vastu, ning esineb vajadus analüüsida mitmekordse diskrimineerimise põhjusi ja tõhusaid mooduseid selle lõpetamiseks;

13.	VÕTAB VASTU lisas esitatud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020);

14.	KUTSUB Euroopa Ülemkogu kinnitama pakti oma kevadise kohtumise järeldustes, et käsitleda soolise võrdõiguslikkuse poliitika praegusi probleeme ning tagada, et soolise võrdõiguslikkuse mõõde lisatakse kõikidesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis;

15.	INNUSTAB Euroopa Ülemkogu võtma soolise võrdõiguslikkuse küsimus oma päevakorda enne, kui lõpeb Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 kehtivus.

(1) Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 ja artikli 3 lõige 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 8.

(2) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1); nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastatud) (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23); nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (ELT L 68, 18.3.2010, lk 13); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

(3) Viimast aruannet vt dokument 6571/11. Joonealustes märkustes 3–4 ja 6–12 viidatud dokumendid võib leida nõukogu avalikust registrist: http://register.consilium.eu.int/

(4) EUCO 13/1/10 REV 1.

(5) ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

(6) 16984/10 + ADD 1.

(7) 18066/10 + ADD 1-3.

(8) 7034/06.

(9) 17495/08.

(10) 7370/10.

(11) 7775/1/06 REV 1.

(12) 16880/10.

(13) ELT C 345, 18.12.2010, lk 1.

LISA

Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011–2020)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU tunnistab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu üks põhiväärtus ning et soolise võrdõiguslikkuse poliitikad on ülimalt tähtsad majanduskasvu, jõukuse ja konkurentsivõime seisukohast. Viie aasta möödumisel esimese Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti vastuvõtmisest on vaja uut tõuget, eelkõige selleks, et kinnitada ja toetada tihedat seost, mis esineb komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 ning Euroopa Liidu tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia („Euroopa 2020. aasta strateegia”) vahel. Seetõttu kinnitab NÕUKOGU oma kohustust täita aluslepingus nimetatud ELi eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ja eelkõige:

kaotada naiste ja meeste erinev kohtlemine tööturul ja sotsiaalkaitses, sealhulgas meeste ja naiste palgaerinevused, et täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid eelkõige soolise võrdõiguslikkuse seisukohast kolmes väga olulises valdkonnas, milleks on tööhõive, haridus ja sotsiaalse kaasatuse edendamine (eelkõige vaesuse vähendamise kaudu), suurendades sel viisil Euroopa tööjõu kasvupotentsiaali;

2)	edendada naiste ja meeste töö- ja pereelu paremat tasakaalu kogu nende elu jooksul, et tõhustada soolist võrdõiguslikkust, suurendada naiste osalemist tööturul ning aidata kaasa demograafiliste väljakutsete lahendamisele, ning

3)	võidelda naistevastase vägivalla kõikide vormide vastu, et tagada naistele inimõiguste täielik kasutamine ja saavutada sooline võrdõiguslikkus, sealhulgas eesmärgiga saavutada kaasav majanduskasv.

NÕUKOGU kutsub tungivalt üles võtma liikmesriikide ja vajadusel ka liidu tasandil meetmeid järgmistes valdkondades:

meetmed sooliste palgaerinevuste kaotamiseks ja soolise segregatsiooni vastu võitlemiseks tööturul:

a)	soodustada igas vanuserühmas naiste tööhõivet ning kaotada naiste ja meeste erinev kohtlemine tööturul, sealhulgas võideldes igasuguse diskrimineerimise vastu;

b)	kaotada soolised stereotüübid ja edendada soolist võrdõiguslikkust hariduse ja koolituse kõigil tasanditel ning tööelus, et vähendada tööturul soolist segregatsiooni;

c)	tagada võrdne tasu võrdse ja võrdväärse töö eest;

d)	edendada naiste mõjuvõimu poliitikas ja majanduses ning toetada naiste ettevõtlust;

e)	julgustada sotsiaalpartnereid ja ettevõtteid töötama välja ja tõhusalt rakendama soolist võrdõiguslikkust toetavaid algatusi ning edendada soolise võrdõiguslikkuse kavade koostamist töökohtadel, ning

f)	edendada naiste ja meeste võrdset osalemist kõigil tasanditel ja kõigis valdkondades otsuste tegemisel, et kasutada täiel määral ära kõiki andekaid inimesi;

meetmed naiste ja meeste töö- ja pereelu parema tasakaalustamise edendamiseks:

parandada piisavate, taskukohaste ja kõrge kvaliteediga lapsehoiuteenuste võimaldamist koolieelsetele lastele, eesmärgiga täita Barcelonas 2002. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud eesmärgid, võttes arvesse lapsehoiuteenuste nõudlust ja tegutsedes kooskõlas siseriiklike lapsehoiuvõimalustega;

b)	parandada hooldusvõimalusi teiste ülalpeetavate jaoks ning

c)	edendada paindlikku tööajakorraldust ja erinevaid puhkusevorme nii naistele kui meestele;

meetmed igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks:

a)	võtta siseriiklikul ja liidu tasandil vastu strateegiad naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks, rakendada neid strateegiaid ja teostada nende üle järelevalvet;

b)	tõhustada naiste vastu suunatud vägivalla ärahoidmist ning ohvrite ja võimalike ohvrite kaitset, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatesse inimrühmadesse kuuluvate naiste kaitset, ning

c)	rõhutada, et mehed ja poisid omavad naiste vastu suunatud vägivalla kaotamise protsessis otsustava tähtsusega rolli ja vastutust.

Juhtimine, rakendamine ja järelevalve

Euroopa 2020. aasta strateegia mehhanismides tuleks vastavalt vajadusele arvesse võtta käesoleva pakti asjakohaseid aspekte ning komisjoni iga-aastaseid aruandeid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta.

NÕUKOGU kinnitab taas oma kohustust tugevdada juhtimist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaudu ning lisada soolise võrdõiguslikkuse mõõde kõikidesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas ELi välistegevusse, võttes samuti arvesse meeste ja poiste otsustava tähtsusega rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning tagades, et soolise võrdõiguslikkuse mõjusid võetaks arvesse ELi uute poliitikate mõjuhinnangutes. NÕUKOGU innustab liikmesriike ja komisjoni (eelkõige Eurostati kaudu) edasi arendama soo järgi liigitatud olemasolevat statistikat ja näitajaid ning kasutama täielikult ära Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi võimekusi.

Oma riiklike reformikavade väljatöötamisel ja rakendamisel innustatakse liikmesriike kohaldama soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi ning edendama soolise võrdõiguslikkuse poliitikaid, eelkõige seoses tööhõivesuunistega, ning kõigis asjakohastes poliitikavaldkondades ja protsessides asjakohaselt kasutama soolise võrdõiguslikkuse näitajaid, mis on välja töötatud ühise hindamisraamistiku ja Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete raames.

Komisjoni ja nõukogu kutsutakse samuti üles lisama soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi ning riigipõhistesse arvamustesse ja soovitustesse. Ministrid peaksid igal aastal nõukogu tasandil arutama Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti rakendamisel tehtud edusamme.

25.5.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 155/14

Euro vahetuskurss (1)

24. mai 2011

2011/C 155/03

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4089
JPY	Jaapani jeen	115,45
DKK	Taani kroon	7,4566
GBP	Inglise nael	0,87285
SEK	Rootsi kroon	8,9200
CHF	Šveitsi frank	1,2405
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8385
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,580
HUF	Ungari forint	269,40
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7093
PLN	Poola zlott	3,9473
RON	Rumeenia leu	4,1218
TRY	Türgi liir	2,2547
AUD	Austraalia dollar	1,3328
CAD	Kanada dollar	1,3780
HKD	Hongkongi dollar	10,9563
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7608
SGD	Singapuri dollar	1,7559
KRW	Korea won	1 540,85
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8834
CNY	Hiina jüaan	9,1543
HRK	Horvaatia kuna	7,4328
IDR	Indoneesia ruupia	12 072,47
MYR	Malaisia ringit	4,2971
PHP	Filipiini peeso	61,169
RUB	Vene rubla	40,0100
THB	Tai baht	42,859
BRL	Brasiilia reaal	2,2918
MXN	Mehhiko peeso	16,5036
INR	India ruupia	63,6890

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.5.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 155/15

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2011/C 155/04

Abi nr: SA.32801 (11/XA)

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond: Sachsen

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Zuschuss für den Einstieg ins Umweltmanagement, analog dem Zuschuss den ein gewerblicher KMU-Teilnehmer über die Sächsische Mittelstandsrichtlinie — „Richtlinien des Sächsischen Staatsministerium für Wirtschaft und Arbeit zur Mittelstandsförderung — Verbesserung der unternehmerischen Leistungsfähigkeit“, gemäß Teil B Ziffer I Nr. 4 „Umweltmanagement“ erhält.

Õiguslik alus: Richtlinie des Sächsischen Staatsministeriums für Wirtschaft, Arbeit und Verkehr zur Mittelstandsförderung (Mittelstandsrichtlinie), Teil B Ziffer I Nr. 4 „Umweltmanagement“

Vertrag zur Umweltallianz Sachsen

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma: 0,15 EUR (miljonites)

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,05 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 50 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 17. maist 2011–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamine (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 14), tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Sächsische Aufbaubank

Pirnaische Straße 9

01069 Dresden

DEUTSCHLAND

Veebileht:

http://www.sab.sachsen.de/de/foerderung/programme/p_wirtschaft/fp_wirtschaft/detailfp_wi_2475.html

http://www.revosax.sachsen.de/Details.do?sid=2202814313422

Muu teave: —

Abi nr: SA.32841 (11/XA)

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Comunidad Valenciana

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Ayuda nominativa FEDACOVA

Õiguslik alus:

Resolución del expediente acogido a la línea «programas intersectoriales en materia de atributos y valores de la calidad agroalimentaria»

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,09 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 18. maist 2011–31. detsembrini 2011

Abi eesmärk: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamine (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 14), tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Veebileht: http://www.agricultura.gva.es/web/c/document_library/get_file?uuid=af5ee4ee-4d51-4b4f-8399-a5c64eda74ac&groupId=16

Muu teave: —

Abi nr: SA.32947 (11/XA)

Liikmesriik: Läti

Piirkond: Latvia

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Grozījumi atbalsta shēmā “Nelabvēlīgo klimatisko apstākļu radīto zaudējumu kompensēšana”

Õiguslik alus:

Ministru kabineta 2008. gada 18. augusta noteikumi Nr. 669 “Kārtība, kādā administrē un uzrauga lauksaimniecības risku fondu, nosaka iemaksu veikšanu un kompensāciju izmaksu no fonda”

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 1 LVL (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 80 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 13. maist 2011–30. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Ebasoodsad ilmastikutingimused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 11)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Lauku atbalsta dienests

Republikas laukums 2

Rīga, LV-1981

LATVIJA

Veebileht: http://www.likumi.lv/doc.php?id=180589

Muu teave: —

Abi nr: SA.32968 (11/XA)

Liikmesriik: Eesti

Piirkond: Estonia

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetus

Õiguslik alus: „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” paragrahvi 11 lõike 1 alusel

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,25 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 13. maist 2011–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Taimehaigused – kahjurite järsk levik (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Narva mnt 3

51009 Tartu

EESTI/ESTONIA

Veebileht: http://www.agri.ee/siseriiklikud-toetused/

Muu teave: —

Abi nr: SA.32973 (11/XA)

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond: Bayern

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Förderung der Vermittlung und des Einsatzes von Fachkräften der Betriebs- und Haushaltshilfe sowie für die Melkeraushilfe

Õiguslik alus:

—	Bayerisches Agrarwirtschaftsgesetz (BayAgrarWiG) vom 8. Dezember 2006

—	Eckpunktepapier; Zuwendungsbescheide

—	Bay. Haushaltsordnung (BayHO)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma: 17,50 EUR (miljonites)

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 3,50 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 17. maist 2011–31. detsembrini 2015

Abi eesmärk: Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Bayerische Landesanstalt für Landwirtschaft

Abteilung Förderwesen und Fachrecht

Menzinger Straße 54

80638 München

DEUTSCHLAND

Veebileht:

http://www.gesetze-bayern.de/jportal/portal/page/bsbayprod.psml?showdoccase=1&doc.id=jlr-AgrarWiGBYrahmen&doc.part=X&doc.origin=bs

http://www.stmlf.bayern.de/agrarpolitik/programme/26373/foerdkath.pdf

Muu teave: —

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.155.est
Euroopa Liidu Teataja		C 155

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 25. mai 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA KESKPANK
	Euroopa Keskpank
2011/C 155/01	Euroopa Keskpanga arvamus, 7. aprill 2011, seoses ettepanekuga määruse kohta, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded (CON/2011/32)	1

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)
2011/C 155/05	Teade avaliku konkursi korraldamise kohta	18

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 155/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6241 – CIE Management II/Gruppo Coin) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	19

2011/C 155/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6220 – General Mills/Yoplait) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	20

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2011/C 155/02	Nõukogu järeldused, 7. märts 2011, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011–2020)	10

	Euroopa Komisjon
2011/C 155/03	Euro vahetuskurss	14

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 155/04	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	15