20.5.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 150/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

16. veebruar 2011,

Euroopa Liidu majanduse juhtimise reformi kohta

(CON/2011/13)

2011/C 150/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

29. novembril 2010 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses järgmiste ettepanekutega (edaspidi „komisjoni ettepanekud”):

1)	ettepanek nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (edaspidi „EDP eelnõu”) (1);

2)	ettepanek, mis käsitleb nõukogu direktiivi liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (edaspidi „eelarveraamistiku direktiivi eelnõu”) (2);

3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse ettepanek, mis käsitleb eelarvealase järelevalve tõhusat jõustamist euroalal (edaspidi „eelarve jõustamise korra eelnõu”) (3);

4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse ettepanek euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta (edaspidi „ülemääraste tasakaalunihete korra eelnõu”) (4);

5)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (edaspidi „eelarve järelevalve korra eelnõu”) (5);

6)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse ettepanek makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta (edaspidi „makromajanduse järelevalve korra eelnõu”) (6).

EKP arvamuse andmise pädevus EDP eelnõu kohta põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 14 teisel lõigul, kuna ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse jõustamisel on puutumus lepingu artikli 127 lõikes 1 ja artikli 282 lõikes 2 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja (edaspidi „EKPS põhikiri”) artiklis 2 sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) peamise ülesandega säilitada hindade stabiilsus.

EKP arvamuse andmise pädevus eelarveraamistiku direktiivi eelnõu, eelarve jõustamise korra eelnõu, ülemääraste tasakaalunihete korra eelnõu, eelarve järelevalve korra eelnõu ja makromajanduse järelevalve korra eelnõu kohta põhineb lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5 ning EKPSi põhikirja artikli 4 punktil a, kuna neil on samuti puutumus eelnimetatud EKPSi peamise ülesandega.

EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega, arvestades üldnõukogu märkusi.

Üldised märkused

1.	Käesolev kriis on väga selgelt näidanud, et majanduse juhtimise põhjalik reform on Euroopa Liidu, liikmesriikide ja eelkõige euroala tõsiseks ja ülekaalukaks huviks.

2.	EKP tegi oma 10. juuni 2010 avalduses „Reinforcing economic governance in the euro area” ettepaneku tugevdada euroala majandus- ja eelarvepoliitika juhtimis- ja jõustamisstruktuure. Samuti tegi ta ettepaneku seda tugevdamist valikuliselt laiendada kõikidele liikmesriikidele

3. EKP märgib, et majanduse juhtimise rakkerühma 21. oktoobri 2010 aruandes Euroopa Nõukogule majanduse juhtimise tugevdamise kohta (edaspidi „rakkerühma aruanne”) esitati komisjoni ettepanekutele mitmeid lisasoovitusi. EKP osales nimetatud rakkerühmas, ehkki ta ei nõustunud kõikide rakkerühma aruande osadega.

Komisjoni ettepanekud kujutavad endast ELi majanduse ja eelarve järelevalveraamistiku olulist laiendamist ja tugevdamist ning parandavad teataval määral rakendamist euroalal. Ent nad ei näe ette euroala järelevalve vajalikku radikaalset hüpet, mida EKP peab vajalikuks, et tagada selle stabiilsus ja tõrgeteta toimimine. Samuti tähendab rakkerühma aruanne, nagu märgiti 4. novembril 2010 EKP nõukogu koosolekule järgnenud pressikonverentsi sissejuhatavas avalduses, Euroopa Liidule olemasoleva eelarve ja makromajanduse järelevalve tugevdamist. Ent EKP nõukogu leiab, et rakkerühma aruanne ei lähe piisavalt kaugele, et seda saaks pidada EKP nõukogu poolt soovitatud radikaalseks hüppeks.

Käesolevas arvamuses tuginetakse eelnimetatud EKP avaldusele „Reinforcing economic governance in the euro area”, EKP osalusele rakkerühmas ja EKP seisukohtadele rakkerühma aruande osas ning tehakse rida ettepanekuid komisjoni ettepanekute suhtes, käsitledes küsimusi, mida EKP peab vajalikuks liikumaks euroala majanduse juhtimise valdkonnas radikaalse hüppe suunas. Ükski neist ettepanekutest ei eelda lepingu muutmist.

Seoses sellega märgib EKP, et vastuvõtmisel saavad komisjoni ettepanekud põhimõttelise tähtsusega instrumendiks, mille abil kohustatakse ELi ja liikmesriike järgima usaldusväärset majandus- ja eelarvepoliitikat. Euroala osas on veelgi enam on põhjendatud euroala liikmesriikide tihedam lõimumistase. Käesolev kriis on selgelt näidanud, et mõnede euroala liikmesriikide ebausaldusväärne majandus- ja eelarvepoliitika ning sellest tulenev finantsolukorra ebastabiilsus võivad kaasa tuua otseseid raskusi teistele euroala liikmesriikidele. Seetõttu kutsub EKP ELi seadusandjat ja liikmesriike üles kasutama käimasolevat seadusloomeprotsessi ära selleks, et tugevdada majanduse juhtimise paketti ulatuses, mis on kehtivate lepingute kohaselt võimalik. Lisaks peaks EL majanduse juhtimise tugevdamiseks tulevikus kaaluma lepingu reformi.

EKP jaoks on komisjoni ettepanekute põhimõtteline puudus selle ebapiisav automaatsus. EKP on teadlik, et komisjoni ettepanekud tähendavad automaatsuse suhtelist suurenemist võrreldes praeguse olukorraga, eriti kuivõrd komisjon hakkab kavakohaselt nõukogule esitama ettepanekuid ja mitte soovitusi ning nõukogus nähakse ette vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel otsustamine. EKP on samuti teadlik, et nõukogul on lepingu artiklite 121 ja 126 kohaselt pädevus võtta meetmeid majandus- ja eelarvepoliitika järelevalve ning ülemäärasest eelarvepuudujäägi valdkonnas. Sellega seoses teeb EKP ettepaneku, et ELi seadusandja kaaluks loobumist muudatustest, mis tehti stabiilsuse ja kasvu paktis 2005. aastal (7) ning mis suurendasid liikmesriikide valikuvabadust seoses neile paktist tulenevate kohustustega.

Igal juhul ning lisaks eespool nimetatud automaatsuse suurendamisele, on nõukogul võimalik teha ametlik avaldus, milles osutatakse, et reeglina hääletab nõukogu kõikides komisjoni ettepanekutes käsitletud menetlustes kõnealuse menetluse jätkamise poolt, kui komisjon oma vastavas soovituses või ettepanekus seda soovitab või ette paneb, ning et kui seda reeglit ei järgita, siis nõukogu põhjendab reeglist kõrvalekaldumist. Nii oleks menetluse mittejätkamine erand, mida nõukogu peaks omakorda põhjendama. Ehkki avaldused ei ole siduvad, eeldaks selline kohustus nõukogu poolt erinevates menetlustes kaalutlusõiguse kasutamist ning aitaks seega kaasa nende tugevdamisele. Selline avaldus saaks ELis majanduse juhtimise raamistiku osaks.

EKP leiab, et selline avaldus oleks ELi majanduse juhtimise tõrgeteta toimimise lahutamatu osa. Kui nõukogu ei peaks sellist avaldust toetama, soovitab EKP teise võimalusena eurorühma avaldust, milles 17 euroala liikmesriiki lubaksid hääletada reeglina menetluste jätkamise poolt ning kõiki kõrvalekaldeid põhjendada.

10.

Lisaks on komisjoni ettepanekus mitu asjaolu, mis näitavad ebapiisavat automaatsust ning mida tuleks veelkord kaaluda:

eelarve järelevalve korras on ette nähtud liikmesriikide võimalus kalduda kõrvale kohandamiskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, kui esinevad tõsised ja üldist laadi majandussurutise tingimused. Arvestades rahanduse jätkusuutlikkuse ülimat tähtsust, soovitab EKP selliseid vabastusklausleid vältida. Kui need siiski säilitatakse, soovitab EKP seada sõnaselgelt nende klauslite kasutamise tingimuseks, et need ei tohi ohustada rahanduse jätkusuutlikkust;

eelarve jõustamise korra eelnõus on ette nähtud, et nõukogu vaatab erakorraliste majandusolude esinemise korral või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel läbi oma otsuse intressi kandva tagatise, intressi mittekandva tagatise või trahvi määramise kohta. Need läbivaatamise võimalused tuleks ära jätta, kuna nad vaid pikendavat menetlust ning suurendavat komisjoni töökoormust, ilma et sellele oleks konkreetset põhjendust, arvestades et enne nõukogu poolt finantsmeetmete võtmist on komisjon ja nõukogu juba kaalunud asjakohaseid asjaolusid ja asjaomaste liikmesriikide argumente;

c)	üldisemalt ei peaks majanduse juhtimise raamistik panema komisjonile kohustusi, mis piiravad tema võimet soovitada või teha ettepanekuid menetluste jätkamise kohta. Eelkõige tuleks kõrvaldada komisjoni kohustus võtta tema poolt mis tahes menetluse jätkamise tingimusena arvesse arutelusid nõukogus.

11.

Lisaks soovitab EKP suurendada automaatsust, lisades nõukogus vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel otsustamise kõikjal kus võimalik, nagu näiteks nõukogu arvamuste puhul lepingu artikli 121 lõike 3 alusel loodud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta, ning nähes ette täiendavaid menetlustoiminguid, mis suurendavad survet eeskirju rikkuvatele liikmesriikidele. Viimatinimetatud tähenduses võimaldab lepingu artikli 121 lõige 4 automaatsuse suurendamist eelarve järelevalve korra eelnõus. Lisaks looks lepingu artikli 126 lõike 8 rakendamine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlustoimingu, mille kohaselt liikmesriik peab tõendama, et ta on võtnud sanktsioonide vältimiseks tõhusaid meetmeid.

12.

EDP ja eelarvejärelevalve korra eelnõudes tuleb ette näha täiendavad poliitilised ja mainemeetmed, sealhulgas liikmesriikide aruandluskohustus ning nõukogu aruanded Euroopa Ülemkogule. Lisaks peaks komisjon ette võtma kontrollkäike liikmesriikidesse, mis ei täida nõukogu soovitusi; kui tegemist on euroala liikmesriikide või ERM II-s osalevate liikmesriikidega, siis tuleks seda teha tema poolt kohasteks peetaval juhtudel koostöös EKPga.

13.

EKP peab samuti probleemiks, et valitsemissektori võla suhte kontrollväärtusele vastavuse hindamisel on asjakohaste tegurite kaalumine liiga leebe. Ehkki kaaluda tuleb kõiki asjakohaseid tegureid, kui komisjon valmistab ette aruannet ülemäärase võla suhte olemasolu kohta, ning ehkki erilist tähelepanu tuleb pöörata liikmesriikide poolt Euroopa finantsstabiilsusvahendi ning edaspidi tulevase Euroopa stabiilsusmehhanismi raames antud tagatiste mõjule, tuleb kõiki neid asjaolusid kaaluda vaid siis, kui valitsemissektori võla suhe langeb komisjoni prognooside kohaselt kolme aasta perspektiivis. Ükski leevendav tegur ei tohiks kunagi viia hinnanguni, et liikmesriigil ei ole ülemäärast võlaproportsiooni, kui tema võla suhe ületab kontrollväärtust ning on prognoosi kohaselt suurenemas.

14.

Ülemäärase puudujäägi korra kohaselt puudujääkide hindamisel valikuvabaduse suurendamine, eriti sel teel, et võetakse arvesse tervet hulka asjakohaseid tegureid, kui võla suhe on alla 60 % sisemajanduse koguprodukti (SKP) kontrollväärtusest, on vastuolus eeskirjade tugevdamisega. Olenemata sellest, kas võla suhe on suurem või väiksem 60 % SKP kontrollväärtusest, tuleb asjakohaseid tegureid puudujäägi ülemäärasuse hindamisel arvesse võtta ainult siis, kui puudujäägi määr enne selliste tegurite arvesse võtmist on ligikaudu 3 % SKP kontrollväärtusest ning kontrollväärtuse ületamine on ajutine, kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Võrdlusalust tuleb võla suhte muutuse hindamiseks kohaldada kohe pärast kõnealuse määruse jõustumist.

15.

Eelarve järelevalve korra eelnõu osas soovitab EKP järgmist: a) keskpika perioodi eesmärgi saavutamise piisavat progressi tuleb hinnata üldise hinnangu alusel, lähtudes struktuursusest ning arvestades netokulude analüüsi ilma suvakohaste tulumeetmeteta; b) valitsemissektori kulude kasv ei tohiks tavaliselt ületada SKP prognoositud keskpika perioodi võimaliku kasvu kontrollväärtust; c) SKP prognoositud keskpika perioodi võimalik kasv tuleb arvutada vastavalt komisjoni kasutatavale ühtsele metoodikale; d) arvesse tuleb võtta majanduskasvu struktuuri mõju tulude kasvule. Tegevusjuhendis tuleb kehtestada nende elementide määratlused (8).

16.

EKP toetab tugevalt makromajanduse järelevalve korra kehtestamist, millega kõrvaldatakse oluline lünk majanduse juhtimise raamistikus. See uus kord peaks kindlalt keskenduma euroala liikmesriikidele, kelle konkurentsivõime on vähenenud ja kellel on suur jooksevkonto puudujääk. Samuti tuleb arvesse võtta mõjude ülekandumist euroalal ning konkreetseid nõudeid euroala tõrgeteta toimimise tagamiseks. Kuna on võimalik, et kriisi laad aja jooksul muutub, võib korras ette nähtud näitajate loetelu muutuda, ent sellega ei tohi ähmastuda korra fookus, milleks peab olema euroalal ja ELis selliste olukordade ennetamine, millest tulenevad majandus-, eelarve- ja finantsstabiilsuse riskid.

17.

Korra kohaldamisala peaks mõiste „tasakaalunihked” määratlemise kaudu hõlmama avatud loetelu olukordadest, mida korra abil ennetatakse. Lisaks tugevdaks korra ennetuslikku laadi see, kui sellesse lisataks mõiste „nõrgad kohad”, mis määratletaks kui liikmesriikide võimalikud raskused, mida majandus- ja rahaliidu usaldusväärne makromajanduse järelevalve mõistlikult peaks hõlmama. Samuti tuleb selgelt märkida, et korra alusel antavad soovitused peavad olema kooskõlas lepingu artiklite 121, 126 ja 136 alusel kehtestatud menetlustega ning et korras võetakse kohaselt arvesse ERM II lepingutega võetud kohustusi. Seoses viitega makromajanduse järelevalve korras Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (European Systemic Risk Board, ESRB), ehkki selle sõltumatust ei mõjuta see, et korras võetakse arvesse selle hoiatusi ja soovitusi, soovitab EKP lisada osunduse vajadusele järgida ESRB konfidentsiaalsuskorda.

18.

Lisaks peab makromajanduse järelevalve menetluse algatamise otsustama läbipaistev ja tõhus mehhanism. Makromajanduse tasakaalunihete hinnangud ja parandusmeetmete soovitused tuleb igal menetluseetapil ulatuslikult avalikustada. Ülemääraste tasakaalunihete korra eelnõus tuleks samuti suurendada automaatsust ja näha ette astmelised rahalised sanktsioonid, eelkõige pärast esimest korda, mil liikmesriik eirab nõukogu soovitust, pärast mida peaks nõukogu juba määrama intressi kandva tagatise, ilma et selleks oleks vaja korduvat nõuete eiramist. Viimatinimetatu korral peaks karistuseks olema trahv.

19.	Komisjoni ettepanekute kohaselt euroala liikmesriikidele määratavatelt tasustamata hoiustelt kogunevad intressid ja trahvid tuleks suunata Euroopa stabiilsusmehhanismi, mis luuakse 2013. aastal, nähes kuni selle loomiseni ette asjakohase üleminekulahenduse.

20.

Komisjoni ettepanekutes käsitletud menetlused tuleb rakendada ja jõustada ühtsel viisil. Seda hõlbustaks püüd saavutada tulevastes määrustes suurim võimalik lihtsus, läbipaistvus ja ettearvatavus. Lahknevate tõlgenduste või mõõtmisküsimusi puudutavate vaidluste võimalust tuleks piirata ja bürokraatlikke protsesse vältida.

21.

EKP soovitab, et eelarve ja makromajanduse järelevalve menetluste ning ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel toimuvate kontrollkäikude puhul tehtaks liikmesriikidesse, mille rahaühik on euro, ning liikmesriikidesse, kes osalevad ERM II-s, toimuvate kontrollkäikude puhul koostööd EKPga, kui komisjon peab seda asjakohaseks. EKP osalemine kontrollkäikudes Kreekasse ja Iirimaale on osutunud kasulikuks. EKP käsitab sellist osalemist kui oma panust majanduspoliitikasse ning annab selle panuse, ilma et see mõjutaks tema sõltumatust talle lepinguga pandud ülesannete täitmisel.

22.

Samuti näeb EKP vajadust luua majandus- ja rahandusküsimustes tunnustatud pädevusega isikutest nõuandev organ, mis koostaks liidu institutsioonidele sõltumatu aastaaruande selle kohta, kuidas nõukogu ja komisjon, sealhulgas Eurostat, järgivad neile lepingu artiklites 121 ja 126 ning komisjoni ettepanekutes käsitletud menetlustes pandud kohustusi. Kui töömaht võimaldab, ning ilma et see mõjutaks tema põhiülesannet koostada eelnimetatud aruanne, teostaks see organ Euroopa Ülemkogu, nõukogu või komisjoni tellimusel ka analüüse konkreetsetes majandust või eelarvet puudutavates küsimustes. Selle organi ülesanded ei või riivata komisjoni pädevust. Organi liikmed peavad olema täiesti sõltumatud. ELi seaduseandjal on vaja määrata kindlaks selle organi koht ja tunnused haldusaparaadis, sealhulgas selle materiaalsed ja inimressursid. Organ luuakse eelarve järelevalve korra eelnõu alusel ning viide sellele lisatakse teistesse komisjoni ettepanekutesse.

23.

Ehkki EKP nõustub eelarveraamistiku direktiivi eelnõu puhul direktiivi kui õigusakti liigi valikuga, eeldab kõnealuse direktiivi eesmärk ja laad EKP hinnangul selle siseriiklikku ülevõtmist direktiivile võimalikult lähedases sõnastuses. See kehtib eriti euroala liikmesriikide osas. Sellega seoses toetaks EKP sellise ühtse siseriikliku ülevõtmise saavutamiseks eurorühma poliitilist avaldust, mis kajastuks põhjendustes.

24.

Samuti leiab EKP, et kõikidelt liikmesriikidelt tuleks igal juhul nõuda, et nad tagaksid oma eelarveraamistike sõltumatu seire, analüüsi ja valideerimise. Euroala liikmesriikide osas tuleb lisada eraldi peatükk, milles euroala liikmesriikidele tehakse käsitletava direktiiviga kohustuslikuks elemendid, mida sooviti nõukogu 17. mai 2010. aasta järeldustes ja rakkerühma aruandes, ning nähakse ette võimalus, et euroalavälised liikmesriigid rakendavad need vabatahtlikult oma õiguskordades, mida EKP tungivalt soovitab. Soovitavatest elementidest peaks sõltumatute eelarvenõukogude loomine olema toodud direktiivis prioriteedina ning samuti tuleks direktiivis põhjalikult kaaluda üldiselt-üksikule meetodi kasutuselevõttu, mis tähendab eelnevat kokkulepet kogukulu suuruses, mis seejärel jaotatakse erinevate ministeeriumite või valitsusasutuste kuludeks.

25.

Kõik need meetmed ei tohiks takistada liikmesriikidel välja töötamast rangemaid eelarveraamistikke, näiteks lisades neis normid, millega keelatakse valitsussektori struktuurne puudujääk, mis on suurem kui teatav kontrollväärtus SKPst. Samal ajal tuleks ELi seadusandjal kaaluda käesolevas direktiivis või muus õigusaktis liikmesriikidele kohustuse sätestamist võtta vastu õigusaktid, milles on ette nähtud selge laenuraamistik koos täpsete määratluste ja piirangutega, kuna see suurendaks õiguskindlust.

26.	Lisaks soovitab EKP rõhutada siseriiklike prognooside ja nende koostamise metoodikate läbipaistvuse tähtsust. Samas peavad komisjoni prognoosid mängima keskset rolli siseriiklike prognooside võrdlusalusena.

27.

Lisaks peaks direktiiv tõhususe huvides viitama sõnaselgelt arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade eiramise hinnale riikide ametiasutuste jaoks, mille hulka kuuluvad nii mitterahalised meetmed kui rahalised sanktsioonid siseriiklikul tasandil. Lisada tuleb kohustus lunastada keskpika perioodi võlg, mis ületab eelarveraamistikuga lubatud summasid. Erakordsed asjaolud, mille puhul ajutine eeskirjade eiramine on lubatud, tuleb määratleda rangelt, kui neid üldse vaja on. Lisaks leiab EKP, et tulenevalt ESMi kavandatud jõustumisest 2013. aastal, peaks ülevõtmise tähtaeg olema 31. detsember 2012 ja mitte 31. detsember 2013.

28.

Direktiiviga hõlmatud statistika osas pooldab EKP vastavalt nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (9) komisjonile esitatavate valitsussektori aasta- ja kvartaliaruannete tähtaegsuse ja usaldusväärsuse suurendamist. Direktiiv võib anda oma panuse valitsemissektori arvepidamise tähtaegsuse ja usaldusväärsuse samaaegsesse suurendamisse, toetades avaliku sektori tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemide rakendamist, mis on seotud ESA 95-l põhinevate arvepidamise süsteemidega. Arvepidamise süsteemid peaksid põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel, et tagada valitsemissektori tehingute ühtlustatud määratlemine ja mõõtmine.

29.

Seoses statistika käsitlemisega tulevastes õigusaktides märgib EKP, et vastavalt rakkerühma aruandele on tarvis ELi seadusandlikku tegevust, et Euroopa statistikat käsitlev tegevusjuhend saaks õiguslikult siduvaks, ehkki vahepeal on juhendi täielikku rakendamist kiirendatud, eelkõige kvaliteedi ja andmete kogumise volituste osas. Lisaks tuleks veelgi tugevdada Eurostati volitusi EDP teadete hindamisel ja seirel, keskendudes valitsemissektori statistika kvaliteedi parandamise ennetavatele meetmetele.

30.	Lõpuks hoiatab EKP, et komisjoni ettepanekud ning eriti euroala puudutavad reformid tähendavad täiendavat tööd nii ELi kui ka riigi tasandil, milleks tuleb edaspidi eraldada inim- ja materiaalseid ressursse.

Muudatusettepanekud

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud komisjoni ettepanekuid muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Ettepandud määruste ja direktiivi vastuvõtmisel peab nende viidetes kajastuma käesoleva arvamuse esitamine.

Frankfurt Maini ääres, 16. veebruar 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2010) 522.

(2) KOM(2010) 523.

(3) KOM(2010) 524.

(4) KOM(2010) 525.

(5) KOM(2010) 526.

(6) KOM(2010) 527.

(7) Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1055/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1) ja nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1056/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).

(8) „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”, mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu kiitis heaks 7. septembril 2010.

(9) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

LISA

Redaktsiooni ettepanekud seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta

(KOM(2010) 522)

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Uued põhjendused

„(7)

Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse võlakriteeriumist, ei tohiks võtta aluseks mitte ainult võrdlusaluse järgimata jätmist, vaid alati tuleks arvesse võtta kõiki lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid.

(8)

Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse aga puudujäägikriteeriumist, tuleb kõiki lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid arvesse võtta juhul, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust.

(9)	Lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes tuleks asjakohaselt vaagida riigi eelarveraamistiku kvaliteeti, kuna selle osatähtsus eelarve konsolideerimise ja riigi jätkusuutliku rahanduse toetamisel on äärmiselt suur.

10)

Selleks et toetada järelevalvet ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist käsitlevate nõukogu soovituste ja teatiste järgimise üle, on vaja kõnealustes soovitustes ja teatistes kindlaks määrata iga-aastased eelarve-eesmärgid, mille puhul võetakse arvesse eelarvepositsiooni parandamiseks vajalikku tsüklilist kohandamist, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed.

11)	Meetmete tõhususe hindamisel on abiks see, kui aluseks võetakse valitsemissektori kulude üldiste eesmärkide järgimine ja kavandatud konkreetsete tulumeetmete rakendamine.

12)	Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja pikendamise vajaduse hindamisel tuleks eriliselt arvestada tõsise ja üldise majandussurutisega.”

„(7)

Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse võlakriteeriumist, tuleks võtta aluseks võrdlusaluse järgimata jätmine ning , lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid tuleks arvesse võtta ainult siis, kui valitsemissektori võla suhe komisjoni prognoosi kohaselt kolme aasta jooksul langeb.

(8)

Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse aga puudujäägikriteeriumist, tuleb kõiki lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui puudujäägi määr on ligilähedane kontrollväärtusele ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine.

(9)

Selleks et toetada järelevalvet ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist käsitlevate nõukogu soovituste ja teatiste järgimise üle, võib eelarvepositsiooni parandamiseks vajaliku tsüklilise kohandamise, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, eelarve aastaeesmärke täiendada nende struktuursete eesmärkidega kooskõlas olevate lisatäpsustustega.

(10)	Meetmete tõhususe hindamine peab põhinema struktuurse tasakaalu nõutavatel parandustel ning seda võib täiendada, võttes arvesse valitsemissektori kulude üldiste eesmärkide järgimist ja kavandatud konkreetsete tulumeetmete rakendamist.

”

Selgitus

Juba põhjendustes tuleb selgeks teha, et valikuvabaduse suurendamised tugevdatud stabiilsuse ja kasvu paktis tuleb tagasi lükata. Ettepandud muudatusi selgitatakse üksikasjalikumalt käesoleva arvamuse üldistes märkustes ja allpool.

Muudatus 1a

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt b

(Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 uus lõige 1a)

„1a. Kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas lepingu artikli 126 lõike 2 punktiga b kontrollväärtuse suunas piisavalt vähenevana, kui eelneva kolme aasta jooksul on erinevus kontrollväärtusega vähenenud ühe kahekümnendiku võrra aastas. Kolme aasta jooksul alates [lisatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kohaldatakse kõnealust näitajat tagasiulatuvalt.”

Selgitus

EKP pooldab võla suhte muutuse hindamisel võrdlusaluse kohaldamist ilma viivituseta alates määruse jõustumise kuupäevast.

Muudatus 2

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt c

(Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõige 3 ja uus lõige 3a)

„3. Komisjon peab lepingu artikli 126 lõikes 3 sätestatud aruande ettevalmistamisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud. Komisjoni aruandes tuleb asjakohaselt kajastada arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi majanduspositsiooniga (eelkõige potentsiaalne majanduskasv, valdavad tsüklilised tingimused, inflatsioon, ülemäärane makromajanduslik tasakaalunihe) ning keskpika perioodi eelarvepositsiooniga (eelkõige eelarve konsolideerimine headel aegadel, ELi üldist majanduskasvustrateegiat käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine, riigi rahanduse üldine kvaliteet ning eriti kooskõla nõukogu direktiiviga […] liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta). Aruandes analüüsitakse ka keskpika perioodi võlapositsiooni arengut (eelkõige kajastatakse asjakohaselt riskitegureid, sealhulgas võla tähtaegu ja vääringuid, võlakoorma ja eelarvepositsiooni suhet mõjutavaid muid tehinguid, kogutud reserve ja muid valitsemissektori varasid; tagatisi, täpsemalt finantssektoriga seotud tagatisi, rahvastiku vananemisega seotud otseseid ja kaudseid kohustusi ning erasektori võlga sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus). Lisaks sellele peab komisjon pöörama asjakohast tähelepanu ka kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult ja kvalitatiivselt hinnata kontrollväärtuse ületamist, ning millest liikmesriik on komisjonile ja nõukogule teada andnud. Seoses sellega pööratakse eritähelepanu rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja ELi poliitikaeesmärkide, sealhulgas finantsstabiilsuse saavutamiseks makstavale rahalisele toetusele.

4. Komisjon ja nõukogu koostavad tasakaalustatud üldhinnangu kõikide asjakohaste tegurite kohta ja võtavad selles eriti arvesse nende tegurite raskendavat või leevendavat mõju puudujäägi- ja/või võlakriteeriumi järgimise hindamisele.

Kui hinnatakse puudujäägikriteeriumi järgimist ja kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, võetakse kõnealuseid tegureid edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus lepingu artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohase ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse üksnes juhul, kui täielikult on täidetud topelttingimus, s.t et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist on kindel, et valitsemissektori eelarve puudujääk on kontrollväärtuselähedane ja et see ületab kontrollväärtuse ajutiselt.”

„3. Komisjon peab lepingu artikli 126 lõikes 3 sätestatud aruande ettevalmistamisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud. Komisjoni aruandes tuleb asjakohaselt kajastada arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi majanduspositsiooniga (eelkõige potentsiaalne majanduskasv, valdavad tsüklilised tingimused, inflatsioon, ) ning keskpika perioodi eelarvepositsiooniga (eelkõige eelarve konsolideerimine headel aegadel, ELi üldist majanduskasvustrateegiat käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine, riigi rahanduse üldine kvaliteet ning eriti kooskõla nõukogu direktiiviga […] liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta). Aruandes analüüsitakse ka keskpika perioodi võlapositsiooni arengut (eelkõige kajastatakse asjakohaselt riskitegureid, sealhulgas võla tähtaegu ja vääringuid, võlakoorma ja eelarvepositsiooni suhet mõjutavaid muid tehinguid, kogutud reserve ja muid valitsemissektori varasid; tagatisi, täpsemalt finantssektoriga seotud tagatisi, rahvastiku vananemisega seotud otseseid ja kaudseid kohustusi ning erasektori võlga sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus). Lisaks sellele peab komisjon pöörama asjakohast tähelepanu ka kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult ja kvalitatiivselt hinnata kontrollväärtuse ületamist, ning millest liikmesriik on komisjonile ja nõukogule teada andnud. Seoses sellega pööratakse eritähelepanu rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja ELi poliitikaeesmärkide, sealhulgas finantsstabiilsuse saavutamiseks makstavale rahalisele toetusele.

Aruande ettevalmistamisel võib komisjon nõuda lisateavet asjaomaselt liikmesriigilt.

[…]

3a. Kui hinnatakse võlakriteeriumi järgimist, võetakse neid asjakohaseid tegureid arvesse edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus lepingu artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohase ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, ainult siis, kui valitsemissektori võla suhe komisjoni prognoosi kohaselt kolme aasta jooksul langeb.

Kui hinnatakse puudujäägikriteeriumi järgimist , võetakse kõnealuseid tegureid edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus lepingu artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohase ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse üksnes juhul, kui täielikult on täidetud topelttingimus, s.t et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist on kindel, et valitsemissektori eelarve puudujääk on kontrollväärtuselähedane ja et see ületab kontrollväärtuse ajutiselt.”

Selgitus

Seoses artikli 2 lõikes 3 nimetatud komisjoni aruandega, milles viidatakse lepingu artikli 126 lõikele 3, võetakse muu hulgas arvesse „ülemäärast makromajanduslikku tasakaalunihet”, mis on teise ettepaneku (KOM(2010) 525) sisuks. EKP pooldab erinevate menetluste loogilist ja mõistlikku kooseksisteerimist. Viide „ülemäärasele makromajanduslikule tasakaalunihkele” võib tuua kaasa segaduse, jättes mulje, et KOM(2010) 522 ja KOM(2010) 525 reguleerivad sisuliselt sama teemat.

Täiendava aruandluse nõue peaks kavakohaselt olema lisastiimul nõuete järgimiseks liikmesriigi poolt, arvestades, et komisjon peab ette valmistama aruande ülemäärase eelarvepuudujäägi või ülemäärase võla suhte olemasolu kohta. Kontrollväärtuste järgimise puhul puudub täiendava aruandluse vajadus.

Ehkki komisjoni poolt aruande ettevalmistamisel ülemäärase võla suhte kohta kaalutakse kõiki asjakohaseid tegureid, tuleb neid kaaluda ainult siis, kui valitsemissektori võla suhe langeb. Ükski leevendav asjakohane tegur ei tohiks kunagi viia hinnanguni, et liikmesriigil ei ole ülemäärast võla suhte, kui tema võla suhe ületab kontrollväärtust ning on suurenemas.

Lõpuks tuleb olenemata võla suhtest järgida eelarvepuudujäägi kriteeriumi puhul põhimõtet „lähedane ja ajutine”.

Muudatus 3

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõike 3 punkt d

(Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõige 4a)

„4a. Hiljemalt lõikes 4 sätestatud kuuekuuse tähtaja jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja nõukogule aruande meetmetest, mis ta on võtnud vastuseks lepingu artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele. Aruanne sisaldab lepingu artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu soovitusega kooskõlas olevaid valitsemissektori kulude ja suvakohaste tulumeetmetega seotud eesmärke, samuti teavet võetud meetmete kohta ja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse.”

5. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas lepingu artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitusega ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast selle soovituse vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta lepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Muudetud soovituses võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses esitatud majandusprognoosidega. Samuti võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu lepingu artikli 126 lõike 7 kohane muudetud soovitus tõsise ja üldise majandussurutise korral.

5. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas lepingu artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitusega ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast selle soovituse vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta lepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Muudetud soovituses võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses esitatud majandusprognoosidega. ”

Selgitus

Täiendav aruandlus on komisjoni töövahend, millega stimuleerida nõuete järgimist liikmesriigi poolt. Puudub vajadus näha sõnaselgelt ette lepingu artikli 126 lõike 7 kohase muudetud soovituse vastuvõtmine.

Muudatus 4

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikkel 4 lõige 1

[ettepandud määruses muudatus puudub]

„1) […] Samal ajal esitab nõukogu komisjoni ettepanekul viivitamatult ametliku aruande Euroopa Ülemkogule.”

Selgitus

See on täiendav element protseduuris, mis peaks stimuleerima nõuete järgimist asjaomase liikmesriigi pool.

Muudatus 5

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 5 punkt b

(Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõige 1a)

2. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas lepingu artikli 126 lõike 9 alusel antud teatisega ja ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle teatise vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud teatis lepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud teatises võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda enda teatises olevate majandusprognoosidega. Samuti võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu lepingu artikli 126 lõike 9 kohane muudetud teatis tõsise ja üldise majandussurutise korral.

„1a. Olles saanud nõukogult lepingu artikli 126 lõike 9 kohase teatise, annab asjaomane liikmesriik komisjonile ja nõukogule aru meetmetest, mis ta vastuseks nõukogu teatisele on võtnud. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulude ja suvakohaste tulumeetmetega seotud eesmärke ning teavet selle kohta, missuguseid meetmeid on võetud vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele, nii et nõukogul oleks vajaduse korral võimalik teha otsus vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2. Kõnealune aruanne avalikustatakse. Komisjon jälgib ja hindab kohandamismeetmeid, mis võetakse ülemäärase eelarvepuudujäägi käsitlemiseks, tehes selleks kontrollkäigu asjaomasesse liikmesriiki, osalevate liikmesriikide ja vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevate liikmesriikide puhul komisjoni poolt kohasteks peetavatel juhtudel koostöös EKPga, ning valmistab ette aruande nõukogule. See aruanne avalikustatakse.

2. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas lepingu artikli 126 9 alusel antud teatisega ja ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle teatise vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud teatis lepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud teatises võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda enda teatises olevate majandusprognoosidega.””

Selgitus

Komisjoni kontrollkäigud asjaomasesse liikmesriiki, osalevate liikmesriikide ja ERM II-s osalevate liikmesriikide puhul komisjoni poolt kohasteks peetavatel juhtudel koostöös EKPga, peaksid andma oma panuse ettepandud määruse eesmärkide saavutamisesse ning olema tähtsaks hoiatuseks nõudeid eiravale liikmesriigile.

Puudub vajadus näha sõnaselgelt ette lepingu artikli 126 lõike 9 kohase muudetud teatise vastuvõtmine.

Muudatus 6

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 14

(Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikkel 16)

„Käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud trahvide näol on tegemist lepingu artikli 311 kohase muu tuluga, mis jaotatakse nende teiste osalevate riikide vahel, kellel ei ole lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud ülemäärast eelarvepuudujääki ja kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust määruse (EL) nr […/…] tähenduses, proportsionaalselt nende osale nõudeid täitvate liikmesriikide üldises kogurahvatulus.”

„Käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud trahvid suunatakse Euroopa stabiilsusmehhanismi. ”

Selgitus

Euroala liikmesriikide poolt järelevalve raamistiku alusel makstud trahvid peaksid lisanduma tulevasele ESMile. Vaja on luua kohane üleminekumehhanism (Euroopa finantsstabiilsusmehhanism ja/või Euroopa finantsstabiilsusvahend kui trahvide saajad) kuni ESMi loomiseni kooskõlas Euroopa Ülemkogu 16.–17. detsembri 2010 järeldustega.

Põhjuseks, miks need trahvid peaksid minema ESM-le on see, et komisjoni ettepanekutest tulenevate liikmesriikide kohustuste eiramine ja vajadus luua ESM on omavahel seotud. Seetõttu peaksid sellised juhtimise paketist tulenevad trahvid laekuma ESM-le.

Nagu käesolevas ettepanekus on märgitud, peaks see lahendus selle aktsepteerimise korral hõlmama mutatis mutandis kõiki komisjoni ettepanekutega tugevdatud või loodud menetlusi.

Igas komisjoni ettepanekutega tugevdatud või loodud regulatsioonis peaks põhjenduses vastavalt eeltoodule selgitama, miks nähakse ette kogunenud intresside ja muude rahaliste sanktsioonide kandmine ESMi: majanduse juhtimisega seotud liikmesriikide kohustuste eiramine ja vajadus luua ESM on omavahel seotud

Redaktsiooni ettepanekud seoses ettepanekuga mis käsitleb nõukogu direktiivi liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta

(KOM(2010) 523)

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (2)

Muudatus 1

Ettepandud direktiivi põhjendus 7

„(7)

Kui mitteobjektiivsed ja ebarealistlikud makromajandus- ja eelarveprognoosid võivad eelarve planeerimise tõhusust märkimisväärselt vähendada ning seega kahjustada eelarvedistsipliini järgimist, siis läbipaistvus ja prognoosimeetodite valideerimine võivad eelarve planeerimisel kasutatavate makromajandus- ja eelarveprognooside kvaliteeti oluliselt parandada.”

„(7)

Kui mitteobjektiivsed ja ebarealistlikud makromajandus- ja eelarveprognoosid võivad eelarve planeerimise tõhusust märkimisväärselt vähendada ning seega kahjustada eelarvedistsipliini järgimist, siis läbipaistvus ja prognoosimeetodite valideerimine peaksid eelarve planeerimisel kasutatavate makromajandus- ja eelarveprognooside kvaliteeti oluliselt parandama.”

Selgitus

Läbipaistvus ja prognoosimeetodite valideerimine on prognooside kvaliteedi seisukohalt võtmetähtsusega.

Muudatus 2

Ettepandud direktiivi põhjendus 8

„(8)	Otsustava tähtsusega selle tagamisel, et eelarvepoliitika elluviimisel kasutatakse realistlikke prognoose, on läbipaistvus, mis peab hõlmama üldsuse juurdepääsu ametlike makromajandus- ja eelarveprognooside aluseks olevatele meetoditele, eeldustele ja näitajatele.”

„(8)

Otsustava tähtsusega selle tagamisel, et eelarvepoliitika elluviimisel kasutatakse realistlikke prognoose, on läbipaistvus, mis peab hõlmama avaldamist ja seeläbi üldsuse juurdepääsu mitte ainult piisavalt üksikasjalikele ametlikele makromajandus- ja eelarveprognoosidele, vaid ka selliste prognooside aluseks olevatele meetoditele, eeldustele ja näitajatele.”

Selgitus

Ettepandud muudatus tugevdab prognooside määravat rolli, läbipaistvust ja üksikasjalikkust.

Muudatus 3

Ettepandud direktiivi põhjendus 12

„(12)

Kui võtta arvesse, et eeskirjadel põhinevate eelarveraamistike tõhusus on tõendatud ning et need toimivad edukalt eelarvedistsipliini edendamisel, peavad ELi tugevdatud eelarvealase järelevalveraamistiku nurgakiviks olema ranged siseriiklikud eelarve-eeskirjad, mis on kooskõlas ELi tasandil eelarve-eesmärkidega. Ranged eelarve-eeskirjad peaksid sisaldama väga täpselt kindlaks määratud eesmärke ning tõhusa ja õigeaegse järelevalve mehhanisme. Lisaks on poliitika rakendamise kogemus näidanud, et arvudes väljendatud eeskirjade toimivuse tagamiseks peavad nõuete täitmatajätmisel olema tagajärjed, millega võib kaasneda üksnes halb maine.”

„(12)

Kui võtta arvesse, et eeskirjadel põhinevate eelarveraamistike tõhusus on tõendatud ning et need toimivad edukalt eelarvedistsipliini edendamisel, peavad ELi tugevdatud eelarvealase järelevalveraamistiku nurgakiviks olema ranged siseriiklikud eelarve-eeskirjad, mis on kooskõlas ELi tasandil eelarve-eesmärkidega. Ranged eelarve-eeskirjad peaksid sisaldama väga täpselt kindlaks määratud eesmärke ning tõhusa ja õigeaegse järelevalve mehhanisme. Lisaks on poliitika rakendamise kogemus näidanud, et arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade toimivuse tagamiseks peavad nõuete täitmatajätmisel olema tagajärjed, sealhulgas halb maine, poliitiline ja rahaline hind.”Võetud lisavõla õigeaegne tagastamine peaks olema standardne tagajärg.”

Selgitus

Eelarveraamistiku usaldusväärsust suurendab see, kui ettepandud direktiivis ja seega siseriiklikes õigusaktides nähakse nõuete eiramise eest sõnaselgelt ette nii mitterahalised kui ka rahalised tagajärjed. Kohustus tagastada eelarveraamistikus lubatut ületav võlg õigeaegselt, on võimas vahend eeskirjade rikkumise ennetamiseks.

Muudatus 4

Ettepandud direktiivi uus põhjendus 12a

Tekst puudub

„(12a)

Selliste konkreetsete asjaolude hulk, mille puhul on nõuete ajutine eiramine lubatud, peaks olema piiratud. Täidetud peaksid olema ranged kriteeriumid, mis puudutavad nõuete eiramise mõju eelarvele ja sellest tulenevale vastutusele. Lisavõla tagasimaksmine peab olema tagatud kohase aja jooksul.”

Selgitus

Kui nõuete eiramise sõnaselgeid tagajärgi peetakse tõhususe tagamiseks vajalikus, peaks konkreetsed asjaolusid, mille puhul arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade ajutine eiramine on lubatud, olema piiratud hulk, mis tugevdaks nõuete eiramise tagajärgede üldist kohaldamist. Ettepandud uus põhjendus rõhutab ettepandud direktiivi artikli 6 punktis d sätestatud erandi piiratud laadi. Erandid peaksid vastama rangetele kriteeriumitele ning lunastamine peab olema erandi tingimuseks.

Muudatus 5

Ettepandud direktiivi põhjendus 13

„(13)

Liikmesriigid peaksid vältima protsüklilist eelarvepoliitikat ning headel aegadel tuleks eelarvet jõulisemalt konsolideerida. Seda eesmärki aitavad saavutada väga täpselt arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad. Need arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad peaksid hõlmama eesmärki tugevdada kontrolli valitsemissektori kulude üle ning pakkuma rahandusministeeriumitele vahendeid kulude vähendamiseks, et puudujääki kontrolli alla hoida.”

Selgitus

Arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade eesmärk, st tugevdada kontrolli valitsemissektori kulude üle, peaks olema väljendatud eeskirjades endis ning rahandusministeeriumitele tuleb anda kohased instrumendid.

Muudatus 6

Ettepandud direktiivi põhjendus 18

„(18)

Selleks et eelarveraamistikega oleks võimalik eelarvedistsipliini ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust tõhusalt parandada, peaksid need hõlmama kogu riigi rahandust. Seepärast tuleks anda läbipaistval viisil aru selliste eelarveväliste vahendite ja asutustega seotud toimingutest, mille mõju liikmesriikide eelarvepositsioonile avaldub tõenäoliselt kohe või keskpika perioodi jooksul. Nende arvatavat või võimalikku mõju valitsemissektori eelarve tasakaalule ja võlale tuleb keskpika perioodi eelarveraamistikus sõnaselgelt käsitleda.”

Selgitus

Käesolev muudatus suurendab tõhusust läbi seose keskpika perioodi eelarveraamistikuga ning tagab selliste valitsemissektori väliste institutsioonide suurendatud seire, kes võivad edaspidi vajada kapitalisüste.

Muudatus 7

Ettepandud direktiivi uus põhjendus 18a

Tekst puudub

„(18a)

Direktiivi eesmärk ja omadused eeldavad, et siseriiklikku õigusse ülevõtmisel järgitakse direktiivi sõnastust nii täpselt kui võimalik. See kehtib kõikide liikmesriikide ja eriti liikmesriikide, mille rahaühik on euro, suhtes. [Arvesse on võetud eurorühma … 2011 kokkulepet [et kõik liikmesriigid, mille rahaühik on euro, järgivad ülevõtmisel eeltoodud põhimõtet]].”

Selgitus

Direktiivi muudab tõhusamaks kohustumine võtta see, eriti just euroala liikmesriikides, üle võimalikult originaalilähedases sõnastuses.

Muudatus 8

Ettepandud direktiivi uus põhjendus 18b

Tekst puudub

„(18b)

Liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, on lisaks käesolevas direktiivis sätestatule vaja oma eelarveraamistikes rakendada täiendavaid omadusi. Liikmesriike, mille rahaühik on euro, käsitlevaid erisätteid sisaldavas peatükis sätestatakse järgmised kaks nõuet: esiteks sõltumatute eelarvenõukogude loomine, mille ülesanneteks on sõltumatu seire, analüüs, hinnangud ja prognoosid, ning teiseks üldiselt-üksikule eelarveprotsessi kasutamine. Kui esimene peaks olema kohustuslik, siis teist peaksid liikmesriigid kohaselt kaaluma. Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad vabatahtlikult võtta mitu või kõik neist lisanõuetest üle oma eelarveraamistikesse. Eriti peaksid nad kaaluma sõltumatute eelarvenõukogude rakendamist.”

Selgitus

Euroala liikmesriikidele tuleb teha kohustuslikuks elemendid, mida peeti soovitavaks nõukogu 2010. aasta mai sellekohastes järeldustes ja rakkerühma aruandes.

Muudatus 9

Ettepandud direktiivi artikkel 1

„Käesolevas direktiivis sätestatakse liikmesriikide eelarveraamistiku tunnusjooni käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi tõhusa menetluse tagamiseks.”

„Käesolevas direktiivis sätestatakse liikmesriikide eelarveraamistiku tunnusjooni käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud, et tagada lepingu artikli 126 lõikes 1 sätestatud ülemäärase riigieelarve puudujäägi vältimise kohustuse järgimine liikmesriigi poolt.”

Selgitus

Ettepandud direktiivis ei tuleks viidata sõnaselgelt ülemäärase puudujäägi menetlusele vaid pigem vajadusele vältida ülemäärast puudujääki, kuna direktiiv saab pärast selle rakendamist liikmesriikides instrumendiks, mis tugevdab lepingu artiklites 121 ja 126 sätestatud liikmesriikide kohustuste järgimist.

Muudatus 10

Ettepandud direktiivi artikli 2 punkt f

„f)	analüüsimiskord, et suurendada eelarveprotsessi etappide läbipaistvust, muu hulgas eelarvepoliitikaga seotud sõltumatute eelarveasutuste või -institutsioonide volitused;”

„f)	sõltumatu seire, analüüsi, hindamise ja valideerimisekord, et suurendada eelarveprotsessi etappide läbipaistvust, muu hulgas eelarvepoliitikaga seotud sõltumatute eelarveasutuste või -institutsioonide volitused;”

Selgitus

Kõnealune kord peaks käsitlema mitte ainult eelarveprotsessi analüüsi, vaid ka seiret, hindamist ja valideerimist ning tagama, et kõik see toimub sõltumatult.

Muudatus 11

Ettepandud direktiivi artikli 3 lõige 1

„1. Seoses avaliku sektori raamatupidamisarvestuse riiklike süsteemidega kasutavad liikmesriigid avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteeme, mis hõlmavad põhjalikult ja ühetaoliselt kõiki määruses (EÜ) nr 2223/96 (ESA 95) kindlaksmääratud valitsemissektori allsektoreid ning sisaldavad ESA 95-süsteemil põhinevate andmete koostamiseks vajalikku teavet. Kõnealuste avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemide suhtes kohaldatakse sisekontrolli ja neid auditeeritakse.”

„1. Tagamaks ESA-l põhinevate valitsemissektori kvartali- ja aastaandmete õigeaegne ja täpne aruandlus vastavalt ESA edastamiskavale kasutavad liikmesriigid avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteeme, kohaldades rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori tekkepõhiseid raamatupidamisstandardeid, mis hõlmavad põhjalikult ja ühetaoliselt kõiki määruses (EÜ) nr 2223/96 (ESA 95) kindlaksmääratud valitsemissektori allsektoreid . Kõnealuste süsteemide suhtes kohaldatakse sõltumatutkontrolli ja neid auditeeritakse.”

Selgitus

Komisjonile esitatavate valitsemissektori andmete tähtaegsuse ja täpsuse suurendamiseks on soovitav, et liikmesriigid kiirendaksid avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemide rakendamist valitsemissektori üksustes, kes esitavad andmed tekkepõhiselt kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega. See võimaldaks nende andmete hõlpsat ülevõtmist ESA 95-l põhinevatesse riikide arvepidamistesse. Kõnealuste avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemide suhtes tuleb kohaldada sõltumatut sisekontrolli ja auditeerimist.

Muudatus 12

Ettepandud direktiivi artikli 3 lõige 2

„2. Liikmesriigid tagavad, et valitsemissektori iga allsektori eelarve andmed tehakse üldsusele õigel ajal ja korrapäraselt kättesaadavaks. Liikmesriigid avaldavad eelkõige järgmised andmed:

a)	igakuised kassapõhised eelarveandmed kogu valitsemissektori kohta ja eraldi allsektorite kaupa, enne järgneva kuu lõppu;

b)	üksikasjalik vastavustabel, millest on näha kassapõhiste ja ESA 95-süsteemi põhiste andmete vahel üle kantud elemendid.”

„

”

Selgitus

EKP nõustub sellega, et eelarveandmeid on vaja õigeaegselt, ning pooldab seetõttu ESA-l põhinevate valitsussektori kvartaliaruannete tähtaegade ettepoole toomist vastavalt uuele ESA edastamiskavale. Kohustades kõik liikmesriike esitama täiendavalt igakuised kassaandmed ning üksikasjalikud vastavustabelid, suureneks kohatult aruandluskoormust, eriti kuna kassaandmete ja ESA 95-l põhinevate andmete vastavus ei ole ühene. Kuna artikli 3 lõige 2 ei määratle eelarveandmete sisu ega hindamisreegleid, on täiendav aruandluskoormus ebaproportsionaalne võrreldes Euroopa juhtimiseks saadava lisandväärtusega ning see võib isegi võtta ära ressursse valitsemissektorit hõlmava Euroopa statistika kvaliteedi parandamiselt.

Muudatus 13

Ettepandud direktiivi artikli 4 lõige 1

„1. Liikmesriigid tagavad, et eelarve planeerimine põhineb realistlikel makromajandus- ja eelarveprognoosidel, mille koostamisel kasutatakse kõige ajakohasemat teavet. Eelarve planeerimine põhineb kõige tõenäolisemal makromajanduslikul eelarvestsenaariumil või sellest ettevaatlikumal stsenaariumil, milles osutatakse üksikasjalikult kõrvalekalletele kõige tõenäolisemast makromajanduslikust eelarvestsenaariumist. Makromajandus- ja eelarveprognooside koostamisel võetakse vajaduse korral arvesse komisjoni prognoose. Valitud makromajandusliku eelarvestsenaariumi ning komisjoni prognoosi vahelisi erinevusi selgitatakse.”

„1. Liikmesriigid tagavad, et eelarve planeerimine põhineb realistlikel makromajandus- ja eelarveprognoosidel, mille koostamisel kasutatakse kõige ajakohasemat teavet. Eelarve planeerimine põhineb kõige tõenäolisemal makromajanduslikul eelarvestsenaariumil või sellest ettevaatlikumal stsenaariumil, milles osutatakse üksikasjalikult kõrvalekalletele kõige tõenäolisemast makromajanduslikust eelarvestsenaariumist. Makromajandus- ja eelarveprognoose tuleb võrrelda komisjoni prognoosidega. Valitud makromajandusliku eelarvestsenaariumi ning komisjoni prognoosi vahelisi erinevusi selgitatakse.”

Selgitus

Ettepandud muudatus vähendab ebakindlust seoses kohustusega võtta arvesse komisjoni prognoose.

Muudatus 14

Ettepandud direktiivi artikli 4 lõige 4

„4. Liikmesriigid auditeerivad korrapäraselt eelarve planeerimisel kasutatavaid makromajandus- ja eelarveprognoose, sealhulgas teostavad järelhindamist. Auditeerimistulemused avaldatakse.”

„4. Liikmesriigid auditeerivad korrapäraselt eelarve planeerimisel kasutatavaid makromajandus- ja eelarveprognoose, sealhulgas teostavad järelhindamist. Sellise sõltumatu auditeerimise tulemused avaldatakse.”

Selgitus

Auditeerimine peab olema sõltumatu.

Muudatus 15

Ettepandud direktiivi artikkel 6

„Ilma et see piiraks ELi eelarvealast järelevalveraamistikku käsitlevate lepingu sätete kohaldamist, sisaldavad arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad järgmisi elemente:

a)	eesmärgi kindlaksmääramine ja eeskirjade reguleerimisala;

b)	eeskirjade järgimise tõhus ja õigeaegne jälgimine, mida teostavad näiteks liikmesriikide sõltumatud eelarveasutused või -institutsioonid;

c)	tagajärjed nõuete täitmatajätmise korral;

d)	vabastusklauslid, milles esitatakse piiratud arv konkreetseid asjaolusid, mille puhul on nõuete ajutine täitmatajätmine lubatud.”

„Ilma et see piiraks ELi eelarvealast järelevalveraamistikku käsitlevate lepingu sätete kohaldamist, sisaldavad arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad järgmisi elemente:

a)	eesmärgi kindlaksmääramine ja eeskirjade reguleerimisala;

b)	eeskirjade järgimise tõhus ja õigeaegne jälgimine, mida teostavad näiteks liikmesriikide sõltumatud eelarveasutused või -institutsioonid;

c)	nõuete täitmatajätmise tagajärjed, millel on nõuete täitmatajätmise eest vastutavatele asutustele selge poliitiline ja rahaline hind ning mille hulka kuulub ka lisavõla õigeaegne lunastamine;

d)	vabastusklauslid, kui neid on, milles esitatakse piiratud arv konkreetseid asjaolusid, mille puhul on nõuete ajutine täitmatajätmine lubatud.”

Selgitus

Eelarveraamistiku usaldusväärsust suurendab see, kui ettepandud direktiivis ja seega siseriiklikes õigusaktides nähakse nõuete mittetäitmise eest sõnaselgelt ette nii mitterahalised kui ka rahalised tagajärjed. Vabastusklauslite olemasolu ei peaks olema kohustuslik; kui neid kehtestatakse, peavad nende kohaldamisala ja kestvus olema piiratud. Lisavõla lunastamine peaks olema kohustuslik instrument, mis kaasneb iga muu tagajärjega.

Muudatus 16

Ettepandud direktiivi artikli 8 lõike 2 punkt a

„a)	ulatuslikud ja läbipaistvad mitmeaastased eelarve-eesmärgid seoses valitsemissektori eelarve puudujäägi, võla ja muude üldiste eelarvenäitajatega; samal ajal tagatakse, et eesmärgid on kooskõlas kõigi kehtivate IV peatüki eelarve-eeskirjadega,”

„a)	ulatuslikud ja läbipaistvad mitmeaastased eelarve-eesmärgid seoses valitsemissektori eelarve puudujäägi, võla, kulude ja muude üldiste eelarvenäitajatega; samal ajal tagatakse, et eesmärgid on kooskõlas kõigi kehtivate IV peatüki eelarve-eeskirjadega,”

Selgitus

Kuna vastavalt muudetud määrusele (EÜ) nr 1466/97 hinnatakse kulude arenguid, tuleb sõnaselgelt nimetada kulusid kui riikliku tasandi eelarve-eesmärki.

Muudatus 17

Ettepandud direktiivi artikli 12 lõige 1

„1. Arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad hõlmavad kõiki valitsemissektori allsektoreid.”

„1. . Tagamaks, et eelarve-eesmärgid hõlmavad kõiki valitsemissektori allsektoreid ning et nad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud liikmesriikide kohustustega, töötatakse välja ja rakendatakse arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad.”

Selgitus

Ettepandud muudatus muudab selgemaks, et arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad hõlmavad kõiki valitsemissektori allsektoreid ning et nad peavad olema kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga.

Muudatus 18

Uus peatükk VIA „Erisätted liikmesriikide, mille rahaühik on euro, kohta”

Ettepandud direktiivi uus artikkel 13b

Tekst puudub

„1. Lisaks käesolevast direktiivist tulenevatele kohustustele ning ilma, et see piiraks nende kohaldamist, näevad liikmesriigid, mille rahaühik on euro, oma eelarveraamistikes ette: sõltumatu eelarvenõukogu, mille ülesandeks on sõltumatu seire, analüüs, hindamine ja prognoosimine kõikides riigi eelarvepoliitika valdkondades, millel võib olla mõju liikmesriikide, mille rahaühik on euro, kohustuste täitmisele, mis tulenevad lepingu artiklitest 121 ja 126 või nende artiklite või lepingu artikli 136 alusel vastu võetud õigusaktidest ja meetmetest.

Nad kaaluvad kohaselt üldiselt-üksikule põhimõtte kasutamist, mis on eelarve koostamise meetod, mille puhul lepitakse kõigepealt kokku kogukulu suuruses, mis seejärel jaotatakse erinevate ministeeriumite või valitsusasutuste kuludeks ning mis seega toetab kulupiirangutest kinnipidamist.

2. Lisaks käesolevast direktiivist tulenevatele kohustustele ning ilma, et see piiraks nende kohaldamist, võivad ka liikmesriigid, mille rahaühik on euro, vabatahtlikkuse alusel oma eelarveraamistikku sisse viia ühe või mitu eeltoodud nõuet, eriti sõltumatute eelarvenõukogude loomise.”

Selgitus

Lisaks riikide eelarveraamistike miinimumnõuetele, mille elemendid, mida nõukogu 17. mai 2010. aasta järeldustes ja rakkerühma aruandes peeti soovitavaks, tuleb teha euroala liikmesriikidele kohustuslikuks, tuleb sõnaselgelt viidata võimalusele, et euroalavälised liikmesriigid võtavad need soovitavad elemendid samuti kasutusele.

Muudatus 19

Ettepandud direktiivi artikli 14 lõike 1 esimene lõik

„1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2013. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.”

„1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2012. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.”

Selgitus

Kuna siseriiklikud menetlused ESMi heakskiitmiseks peaksid olema lõppenud 1. jaanuariks 2013, peab käesolev direktiiv olema selleks kuupäevaks rakendatud.

Redaktsiooni ettepanekud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse ettepanekuga, mis käsitleb eelarvealase järelevalve tõhusat jõustamist euroalal

(KOM(2010) 524)

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (3)

Muudatus 1

Põhjendus 5

„(5)

Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sanktsioonid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele peaksid motiveerima riike järgima ettevaatlikku eelarvepoliitikat. Sellise poliitika järgimine peaks tagama, et valitsemissektori kulude kasvu määr ei ületa üldjuhul sisemajanduse koguprodukti (SKP) keskpika perioodi ettevaatlikku kasvumäära, välja arvatud juhul, kui kulude liigse kasvu korvab valitsemissektori tulude suurenemine või kui juhuslik tulude vähenemine korvatakse kulude kärpimisega.”

„(5)	Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sanktsioonid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele peaksid motiveerima riike järgima kohandamiskava keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks. ”

Selgitus

Viide kohandamiskavale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks on parem kui viide ettevaatlikule eelarvepoliitikale.

Muudatus 2

Ettepandud määruse põhjendus 11

„(11)

Nõukogule peaks jääma võimalus vähendada liikmesriigi põhjendatud taotlusele järgnenud komisjoni ettepaneku alusel asjaomase eurot kasutava liikmesriigi suhtes kohaldatud sanktsioone või need tühistada. Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas peaks komisjonile samuti olema jäetud võimalus teha ettepanek sanktsiooni vähendada või see tühistada erakorraliste majandusolude tõttu.”

„

”

Selgitus

Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 10, soovitab EKP need automaatsuse piirangud kõrvaldada.

Muudatus 3

Ettepandud määruse põhjendus 12

„(12)

Intressi mittekandev tagatis tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vabastada, kuid nende tagatiste pealt teenitud intressid ja kogutud trahvid tuleks jaotada nende eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel, kellel ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki ja kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust.”

„(12)

Intressi mittekandev tagatis tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vabastada, kuid nende tagatiste pealt teenitud intressid ja kogutud trahvid tuleb suunata Euroopa stabiilsusmehhanismi.”

Selgitus

Vt artikli 7 ettepandud muudatus allpool.

Muudatus 4

Ettepanek määruse kohta; artikli 3 lõiked 1 ja 4

„1.

Kui nõukogu esitab liikmesriigile vastavalt lepingu artikli 121 lõikele 4 soovituse võtta vajalikke parandusmeetmeid seoses kestva või eriti tõsise ja märkimisväärse kõrvalekaldumisega ettevaatlikust eelarvepoliitikast, nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 6 lõikes 3, nõuab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel asjaomaselt liikmesriigilt intressi kandva tagatise esitamist. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt lepingu artikli 293 lõikele 1.

[…]

4.	Erandina lõikest 2 võib komisjon asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse korral, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud soovituse vastuvõtmist nõukogu poolt, teha ettepaneku vähendada intressi kandva tagatise suurust või tühistada tagatis.”

„1.

Kui nõukogu esitab liikmesriigile vastavalt lepingu artikli 121 lõikele 4 soovituse võtta vajalikke parandusmeetmeid seoses märkimisväärse tuvastatud kõrvalekaldumisega kohandamiskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 6 lõikes 2, nõuab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel asjaomaselt liikmesriigilt intressi kandva tagatise esitamist. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt lepingu artikli 293 lõikele 1.

[…]

”

Selgitus

EKP soovitab asendada abstraktsed mõisted selgelt mõõdetavatega.

EKP soovitab kõrvaldada menetlusest täiendavad etapid, milles korratakse pärast piisavat läbirääkimist juba võetud samme, kuna need vähendavad automaatsust.

Muudatus 5

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 4

„4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandusolude esinemise tõttu või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist kooskõlas lepingu artikli 126 lõikega 6, teha ettepaneku vähendada intressi mittekandvat tagatist või tühistada see.”

„ ”

Selgitus

EKP teeb ettepaneku see lõige kustutada, sest see vähendab automaatsust.

Muudatus 6

Ettepandud määruse artikli 5 lõige 4

„4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandusolude esinemise tõttu või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8, teha ettepaneku trahv tühistada või vähendada seda.”

„ ”

Selgitus

Vt eelmise muudatuse selgitust.

Muudatus 7

Ettepandud määruse artikkel 7

„Intressid, mis komisjon on teeninud artikli 4 kohaselt esitatud tagatiste pealt, ja trahvid, mis ta on kogunud artikli 5 kohaselt, arvatakse ELi toimimise lepingu artiklis 311 nimetatud muude tulude hulka ning need jaotatakse nende eurot rahaühikuna kasutavate riikide vahel, kellel ei ole lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud ülemäärast eelarvepuudujääki ja kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust määruse (EL) nr […/…] tähenduses, proportsionaalselt nende osale nõudeid täitvate liikmesriikide üldises kogurahvatulus.”

Selgitus

Vt seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97, tehtud muudatuse 6 põhjendust.

Redaktsiooni ettepanekud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse ettepanekuga euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks rakendatavate täitemeetmete kohta

(KOM(2010) 525)

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (4)

Muudatus 1

Ettepandud määruse uus põhjendus 6a

Tekst puudub

„(6a)

Tuleb kehtestada sanktsioonide järk-järguline suurenemine, mille puhul nõukogu kohaldab intressi kandvat tagatist juba nõukogu poolt määratud asjakohase tähtaja eiramise korral koos võimalusega kohaldada trahvi, kui kahte asjakohast tähtaega ei ole järgitud.”

Selgitus

Intressi kandva tagatise kohaldamine pärast liikmesriigi esimest asjakohast nõuete eiramist hõlbustab trahvide kohaldamist, kui toimub asjakohasete tähtaegade kordub eiramine.

Muudatus 2

Ettepandud määruse põhjendus 12

„(12)

Kogutud trahvisummad tuleks jaotada selliste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel, kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust ja kellel ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki.”

„(12)

Kogutud trahvisummad tuleks suunata Euroopa stabiilsusmehhanismi..”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 6 seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97.

Muudatus 3

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 1

„1. Käesoleva määrusega kehtestatakse trahvisüsteem makromajanduse tasakaalunihete tõhusaks korrigeerimiseks euroalal.”

„1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sanktsioonide süsteem makromajanduse tasakaalunihete tõhusaks korrigeerimiseks euroalal.”

Selgitus

Et ettepandud määrus hõlmaks mitte ainult trahve vaid ka intressi kandvaid hoiuseid, tuleb viidata sanktsioonide süsteemile.

Muudatus 4

Ettepandud määruse artikkel 2

„Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr […/…] artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

„erakorralised majandusolud”– asjaolud, mille puhul valitsemissektori eelarvepuudujäägi ületamist võrreldes kontrollväärtusega käsitatakse erandlikuna lepingu artikli 126 lõike 2 punkti a teises taandes ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 (5) sätestatu kohaselt.

„Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr […/…] artiklis 2 sätestatud mõisteid.

–

(6)

Selgitus

Vt EKP ettepanekuid ja selgitust muudatuse 5 juures seoses ettepandud määruse artikliga 3. Arvestades ettepandud muudatusi artiklile 3, puudub vajadus määratleda mõistet „erakorralised majandusolud”.

Muudatus 5

Ettepandud määruse artikkel 3

„1. Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul iga-aastase trahvi, kui:

1)	kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 7 lõikega 2 ja artikli 10 lõikega 4 on kehtestatud kaks järjestikust tähtaega ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 4 järeldusele, et asjaomane liikmesriik ei ole ikka võtnud soovitatud parandusmeetmeid, või kui

2)	kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 8 lõikega 2 ja artikli 8 lõikega 2 on kehtestatud kaks järjestikust tähtaega ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas kõnealuse määruse artikli 8 lõikega 2 järeldusele, et asjaomane liikmesriik on esitanud jälle ebapiisava parandusmeetmete kava.

Otsus loetakse nõukogus vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast komisjoni poolt otsuse vastuvõtmist otsustanud seda kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt lepingu artikli 293 lõikele 1.

2. Komisjoni ettepanekul kehtestatava iga-aastase trahvi suurus on 0,1 % vastava liikmesriigi eelneva aasta SKPst.

3. Erandina lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandusolude korral või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud nõukogu järelduste vastuvõtmist, teha ettepaneku vähendada trahvi suurust või trahv tühistada.

4. Juhul kui liikmesriik on tasunud teatava kalendriaasta trahvi ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 10 lõikega 1 järeldusele, et liikmesriik on selle aasta jooksul rakendanud soovitatud parandusmeetmeid, tagastatakse selle aasta eest tasutud trahv liikmesriigile pro rata temporis.”

„1. Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul intressi kandva tagatise, kui:

1)	kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 7 lõikega 2 või artikli 10 lõikega 4 on kehtestatud tähtaeg ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 1 järeldusele, et asjaomane liikmesriik ei ole ikka võtnud soovitatud parandusmeetmeid, või kui

2)	kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 8 lõigetega 1 või 2 on kehtestatud tähtaeg ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas kõnealuse määruse artikli 8 lõikega 2 järeldusele, et asjaomane liikmesriik on esitanud jälle ebapiisava parandusmeetmete kava.

2. Komisjoni ettepanekul kehtestatava intressi kandva tagatise suurus on 0,2 % vastava liikmesriigi eelneva aasta SKPst.

4. Juhul kui liikmesriik on teinud intressi kandva hoiuse teatava kalendriaasta eest ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 10 lõikega 1 järeldusele, et liikmesriik on selle aasta jooksul rakendanud soovitatud parandusmeetmeid, tagastatakse selle aasta eest tehtud hoius koos kogunenud intressiga liikmesriigile .

5. Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul iga-aastase trahvi, kui:

1)	kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 7 lõikega 2 või artikli 10 lõikega 4 on kehtestatud kaks järjestikust tähtaega ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 1 järeldusele, et asjaomane liikmesriik ei ole endiselt võtnud soovitatud parandusmeetmeid; või

2)	kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 8 lõigetega 1 või 2 on kehtestatud kaks järjestikust tähtaega ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas kõnealuse määruse artikli 8 lõikega 2 järeldusele, et asjaomane liikmesriik on esitanud jälle ebapiisava parandusmeetmete kava.

6. Juhul kui liikmesriik on tasunud teatava kalendriaasta trahvi ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas määruse (EL) nr […/…] artikli 10 lõikega 1 järeldusele, et liikmesriik on selle aasta jooksul rakendanud soovitatud parandusmeetmeid, tagastatakse selle aasta eest tasutud trahv liikmesriigile pro rata temporis .

7. Iga-aastase trahvi suurus on 0,2 % vastava liikmesriigi eelneva aasta SKPst.”

Selgitus

EKP leiab, et tagatise kohaldamiseks on piisav ühe tähtaja mittejärgimine, mis võimaldab kasutada astmelisemat sanktsioonide süsteemi, kuna siis saaks kehtestada trahve korduva nõuete eiramise alusel. Lisaks teeb EKP ettepaneku kustutada läbivaatamise etapp, mis pikendab menetlust ja vähendab automaatsust.

Muudatus 6

Ettepandud määruse artikkel 4

„Käesoleva määruse artikli 3 kohaselt kogutud trahvisummad arvatakse lepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ning jaotatakse proportsionaalselt nende osale nõudeid täitvate liikmesriikide üldises kogurahvatulus selliste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel, kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust määruse (EL) nr […/…] tähenduses ja kellel ei ole lepingu artikli 126 lõike 6 kohast ülemäärast eelarvepuudujääki.”

„Käesoleva määruse artikli 3 kohaselt kogutud trahvisummad arvatakse lepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ning need suunatakse Euroopa stabiilsusmehhanismi. ”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 6 seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97.

Redaktsiooni ettepanekud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta

(KOM(2010) 526)

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (7)

Muudatus 1

Põhjendus 7

„(7)	Ettevaatliku eelarvepoliitika põhimõtete kindlaksmääramisega tuleb kehtestada kohustus saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja säilitada selline olukord.”

Selgitus

EKP ei näe vajadust kasutada ettevaatliku eelarvepoliitika mõistet.

Muudatus 2

Ettepandud määruse põhjendus 9

„(9)	Ettevaatlik eelarvepoliitika tähendab seda, et valitsemissektori kulude kasv tavaliselt ei ületa SKP ettevaatlikku keskpika perioodi kasvu ning et sellest kiirem kasv kaetakse suuremate suvakohaste valitsemissektori tuludega ja et suvakohaste tulude vähenemise hüvitamiseks vähendatakse kulusid.”

„(9)

Keskpika perioodi eesmärgi saavutamise piisavat progressi tuleb hinnata üldise hinnanguna, lähtudes struktuursusest ning arvestades netokulude analüüsi ilma suvakohaste tulumeetmeteta. Sellega seoses ning niikaua kui keskpika perioodi eesmärk saavutatakse, ei tohiks valitsemissektori kulude kasv tavaliselt ületada SKP keskpika perioodi võimaliku kasvu kontrollväärtust ning et sellest kiirem kulude kasv tuleb katta suuremate suvakohaste valitsemissektori tuludega ja et suvakohaste tulude vähenemise hüvitamiseks tuleb vähendada kulusid. SKP prognoositud keskpika perioodi võimalik kasv tuleb arvutada vastavalt komisjoni kasutatavale ühtsele metoodikale. Majanduskasvu struktuuri mõju tulude kasvule tuleb arvesse võtta kui vahendit, mis aitab vältida toetumist sellisele tulude kasvule, mis sõltub liikmesriigi kasvu teatavast struktuurist, mis võib muutuda.”

Selgitus

EKP soovitab kasutada selgeid kriteeriume abstraktsete mõistete asemel. Kasvu struktuuril võib olla märkimisväärne mõju valitsemissektori tulude kasvule, mida tuleb normis arvesse võtta.

Muudatus 3

Ettepandud määruse põhjendus 10

„(10)

Ajutist kõrvalekaldumist ettevaatlikust eelarvepoliitikast võiks lubada tõsise ja üldise majandussurutise korral, et hõlbustada majanduse elavdamist.”

Selgitus

Arvestades rahanduse jätkusuutlikkuse kõikehõlmavat tähtsust, soovitab EKP kustutada sellise avatud vabastusklausli.

Muudatus 4

Ettepandud määruse põhjendus 11

„(11)

Juhul kui liikmesriik kaldub märgatavalt kõrvale ettevaatlikust eelarvepoliitikast, tuleks talle esitada hoiatus, ning kui selline kõrvalekaldumine on püsiv või eriti tõsine, tuleks asjaomasele liikmesriigile esitada soovitus võtta vajalikke parandusmeetmeid.”

„(11)

Juhul kui liikmesriik kaldub märgatavalt kõrvale kohandamiskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, võib komisjon nõuda temalt lisaandmeid ning sellele liikmesriigile tuleks esitada hoiatus, ning tähtaega sisaldav nõukogu soovitus võtta vajalikke parandusmeetmeid.

Liikmesriik peab teatama nõukogule võetud meetmetest. Kui liikmesriik ei võta asjakohaseid meetmeid nõukogu määratud tähtaja jooksul, võtab nõukogu vastu soovituse ja esitab aruande Euroopa Ülemkogule.”

Selgitus

Ettepandud muudatuses ette nähtud aruandluskohustus suurendab survet nõudeid eiravatele liikmesriikidele.

Muudatus 5

Ettepandud määruse uus põhjendus 11a

Tekst puudub

„(11a)

Tuleb luua majandus- ja rahandusküsimustes tunnustatud pädevusega isikutest nõuandev organ, mille ülesandeks on koostada liidu institutsioonidele sõltumatu aastaaruanne selle kohta, kuidas komisjon ja nõukogu on järginud oma kohustusi, mis on neile pandud lepingu artiklitega 121 ja 126 ning määrusega (EÜ) nr 1466/97, [määrusega (EÜ) nr 1467/97 ja järgmiste määrustega: määrus (EL) nr […/…] eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal; määrus (EL) nr […/…] euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta; määrus (EL) nr […/…] makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise]. Kui töömaht võimaldab, teostab organ komisjoni, nõukogu või Euroopa Ülemkogu tellimusel ka analüüse konkreetsetes majandust või eelarvet puudutavates küsimustes. Organi tegevus ei või riivata komisjoni pädevust. Nõuandva organi liikmed peavad olema täiesti sõltumatud.”

Selgitus

EKP leiab, et see nõuandev organ annaks oma panuse asutamislepingust ning komisjoni ettepanekutes käsitlenud menetlustest tulenevate nõukogu ja komisjoni kohustuste täitmisse. Organ asutatakse käesoleva määrusega ning teistes komisjoni ettepanekutes sisalduvates määrustes lisatakse sellele viide. Ilma et see mõjutaks selle organi põhiülesannet ja kui tema töömaht võimaldab, võivad Euroopa Ülemkogu, nõukogu või Euroopa Komisjon tellida temalt konkreetseid analüüse. Lisada tuleb selgitus, et selle organi ülesanded ei tohi riivata komisjoni pädevust.

Muudatus 6

Ettepandud määruse põhjendus 12

„(12)

Selleks et tagada ELi eelarvejärelevalve raamistiku järgimine majandus- ja rahaliidus osalevates liikmesriikides, tuleks lepingu artikli 136 alusel kehtestada jõustamismehhanism juhuks, kui püsivalt ja märgatavalt kaldutakse kõrvale ettevaatlikust eelarvepoliitikast.”

„(12)

Selgitus

Viide märgatavale kõrvalekaldele kohandamiskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks on parem kui viide laiemale ettevaatliku eelarvepoliitika mõistele.

Muudatus 7

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt c

(Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 3 lõige 3)

„3. Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste tulumeetmete kohta ning lõike 2 punktides a ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat.”

„3. Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, asjakohaselt arvuliselt väljendatud kavandatud suvakohaste tulumeetmete kohta ning lõike 2 punktides a ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat.”

Selgitus

Suvakohaste tulumeetmete suhtes tuleb ette näha rangem nõue neid arvuliselt väljendada.

Muudatus 8

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 4

(Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõige 1)

„1. […]

Hinnates kohandamiskava keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, kaalub nõukogu, kas asjaomane liikmesriik püüab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, igal aastal asjakohaselt parandada, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst. Nende liikmesriikide puhul, kellel on suur võlg või kelle makromajandus on ülemääraselt tasakaalust väljas või kellel on mõlemad probleemid, uurib nõukogu, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal rohkem kui 0,5 % SKPst. Nõukogu võtab arvesse seda, kas majanduse tõusu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduse languse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad.

[…]

Keskpika perioodi ettevaatliku majanduskasvu hindamisel tuleks võtta aluseks kümne aasta prognoosid, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

[…]

Peale selle kontrollib nõukogu, kas stabiilsusprogrammi sisu hõlbustab püsiva vastastikuse lähenemise saavutamist euroalal, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitiliste üldsuunistega.

Tõsise ja üldise majandussurutise tingimustes võib liikmesriikidel lubada ajutiselt kõrvale kalduda ettevaatliku eelarvepoliitikaga kehtestatud, neljandas lõigus nimetatud kohandamiskavast.”

„1. […]

Hinnates kohandamiskava keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, kaalub nõukogu, kas asjaomane liikmesriik püüab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, igal aastal asjakohaselt parandada, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst. Nende liikmesriikide puhul, kelle puhul esineb üks järgmistest asjaoludest: 1) valitsemissektori võlg ületab 60 % SKP kontrollväärtusest, ii) kelle rahanduse jätkusuutlikkuse osas on ilmnenud riskid, iii) kelle makromajandus on ülemääraselt tasakaalust väljas või kellel on mõlemad probleemid, uurib nõukogu, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal oluliselt rohkem kui 0,5 % SKPst. Nõukogu võtab arvesse seda, kas majanduse tõusu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduse languse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Kaaluda tuleb kasvu struktuuri mõju tulude kasvule.

[…]

SKP võimaliku keskpika perioodi kasvu kontrollväärtuse hindamisel tuleks võtta aluseks kümne aasta prognoosid, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

[…]

Peale selle kontrollib nõukogu, kas stabiilsusprogrammi sisu hõlbustab püsiva vastastikuse lähenemise säilitamist euroalal, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitiliste üldsuunistega.

Selgitus

Lisaks iseenesest arusaadavatele tehnilistele märkustele tähendab võimalus kalduda kõrvale kohandamiskavast „tõsise ja üldise majandussurutise alusel”, et kohandamiskava, mis juba põhineb abstraktsel „ettevaatliku eelarvepoliitika” mõistel, suhtes kehtiks täiendav vabastusklausel, mis kahjustaks rahanduse jätkusuutlikkust.

Muudatus 9

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 5

(Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 6 lõiked 2 ja 3)

„2. Kui tegemist on märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus nimetatud ettevaatlikust eelarvepoliitikast, võib komisjon ülemäärase puudujäägi vältimiseks esitada asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt lepingu artikli 121 lõikele 4.

Kõrvalekallet ettevaatlikust eelarvepoliitikast käsitatakse märkimisväärsena järgmiste tingimuste korral: ettevaatliku eelarvepoliitika kohase kulude kasvu ületamine, mida ei tasakaalustata suvakohaste tulusuurendamismeetmetega, või suvakohased tuluvähendamismeetmed, mida ei tasakaalustata kulude vähendamisega, ning kõrvalekaldumine mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25 % SKPst kahel järjestikusel aastal.

[…]

3. Juhul kui märgatav kõrvalekaldumine ettevaatlikust eelarvepoliitikast püsib või on eriti tõsine, esitab nõukogu komisjoni soovituse alusel asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta vajalikke kohandamismeetmeid. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.”

[Artikli 6 lõike 2 esimese ja teise lõigu järjekord vahetatud]

„2. Tuvastatud kõrvalekallet kohandamiskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks käsitatakse märkimisväärsena järgmiste tingimuste korral: a) iga-aastane struktuursuse paranemine ei vasta artikli 5 lõike 1 teises lõigus sätestatud nõudele või b) SKP keskpika perioodi võimaliku kasvu kontrollväärtust ületav kulude kasv, mida ei tasakaalustata suvakohaste tulusuurendamismeetmetega, või suvakohased tuluvähendamismeetmed, mida ei tasakaalustata kulude vähendamisega, ning kõrvalekaldumine mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni negatiivselt vähemalt 0,25 % SKPst ühel aastal . Kaaluda tuleb kasvu struktuuri mõju tulude kasvule.

Kui tegemist on tuvastatud märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus nimetatud kohandamiskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet ja esitada asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt lepingu artikli 121 lõikele 4.

Nõukogu võtab lepingu artikli 121 lõike 4 alusel ühe kuu jooksul komisjoni hoiatuse vastuvõtmisest komisjoni soovitusel vastu soovituse poliitikameetmete võtmiseks, määrates selles kõrvalekalde suhtes meetmete võtmiseks tähtaja.

Nõukogu poolt lepingu artikli 121 lõike 4 alusel antud soovituses määratud tähtajaks esitab asjaomane liikmesriik nõukogule aruande nimetatud soovituse kohaselt võetud meetmete kohta.

Kui asjaomane liikmesriik ei võta asjakohaseid meetmeid viie kuu jooksul nõukogu poolt lepingu artikli 121 lõike 4 alusel soovituse vastuvõtmisest, võtab nõukogu lepingu artikli 121 lõikel 4 põhineva komisjoni soovituse põhjal vastu soovituse ja esitab aruande Euroopa Ülemkogule. Pärast viimatinimetatud nõukogu soovituse vastuvõtmist võib komisjon, koostöös EKPga, kui ta peab seda kohaseks, teha kontrollkäigu.

Komisjon esitab nõukogule kontrollkäigu tulemuste kohta aruande ning võib oma leiud avalikustada. Viiekuuline tähtaeg lühendatakse kolmele kuule, kui käesoleva lõike teises lõigus viidatud soovituses nõukogule leiab komisjon, et olukord on eriti tõsine ja nõuab kohest tegutsemist.

[…]

”

Selgitus

Seda menetlust tuleb muuta ja lisada uued toimingud, sealhulgas kontrollkäikude võimaluse, mis muudavad menetluse tõhustamaks.

Muudatus 10

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 8

(Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõige 1)

„1. […]

Hinnates kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu arvesse, kas majanduskasvu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduslanguse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Nende liikmesriikide puhul, kellel on suur võlg või kelle makromajandus on ülemääraselt tasakaalust väljas või kellel on mõlemad probleemid, uurib nõukogu, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal rohkem kui 0,5 % SKPst. Vahetuskursimehhanismiga ERM2 ühinenud liikmesriikide puhul hindab nõukogu, kas asjaomane liikmesriik püüab igal aastal vajalikul määral parandada oma keskpika eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst.

[…]

Keskpika perioodi ettevaatliku majanduskasvu hindamisel tuleks võtta aluseks kümne aasta prognoosid, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

[…]

Peale selle kontrollib nõukogu, kas lähenemisprogrammi sisu hõlbustab majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitiliste üldsuunistega. Samuti kontrollib nõukogu vahetuskursimehhanismiga ühinenud riikide puhul, kas lähenemisprogrammiga tagatakse tõrgeteta osalemine kõnealuses mehhanismis.

Tõsise ja üldise majandussurutise tingimustes võib liikmesriikidel lubada ajutiselt kõrvale kalduda ettevaatliku eelarvepoliitikaga kehtestatud, neljandas lõigus nimetatud kohandamiskavast.”

„1. […]

Hinnates kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu arvesse, kas majanduskasvu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduslanguse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Nende liikmesriikide puhul, kelle valitsemissektori võlg ületab 60 % SKP kontrollväärtusest või kelle rahanduse jätkusuutlikkuse osas on ilmnenud riskid, , uurib nõukogu, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal oluliselt rohkem kui 0,5 % SKPst. Vahetuskursimehhanismiga ERM II ühinenud liikmesriikide puhul hindab nõukogu, kas asjaomane liikmesriik püüab igal aastal vajalikul määral parandada oma keskpika eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst. Kaaluda tuleb kasvu struktuuri mõju tulude kasvule.

[…]

SKP keskpika perioodi võimaliku kasvu kontrollväärtuse hindamisel tuleks võtta aluseks kümne aasta prognoosid, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

[…]

Peale selle kontrollib nõukogu, kas lähenemisprogrammi sisu hõlbustab püsiva vastastikuse lähenemise saavutamist, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitiliste üldsuunistega. Samuti kontrollib nõukogu ERM II-ga ühinenud riikide puhul, kas lähenemisprogrammiga tagatakse tõrgeteta osalemine kõnealuses mehhanismis.

”

Selgitus

Vt käesoleva ettepandud määruse eelmiste muudatuste selgitusi.

Muudatus 11

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 9

(Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 10 lõige 2)

„2. […]

[…]

Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse tõsise ja üldise majandussurutise korral.”

„2. […]

Tuvastatud kõrvalekallet kohandamiskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks käsitatakse märkimisväärsena järgmiste tingimuste korral: a) iga-aastane struktuursuse paranemine ei vasta artikli 9 lõike 1 teises lõigus sätestatud nõudele või b) SKP keskpika perioodi võimaliku kasvu kontrollväärtust ületav kulude kasv, mida ei tasakaalustata suvakohaste tulusuurendamismeetmetega, või suvakohased tuluvähendamismeetmed, mida ei tasakaalustata kulude vähendamisega, ning kõrvalekaldumine mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni negatiivselt vähemalt 0,25 % SKPst ühel aastal . Kaaluda tuleb kasvu struktuuri mõju tulude kasvule.

[…]

Kui tegemist on tuvastatud märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 neljandas lõigus nimetatud kohandamiskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet ja esitada asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt lepingu artikli 121 lõikele 4.

Nõukogu poolt lepingu artikli 121 lõike 4 alusel antud soovituses määratud tähtajaks esitab asjaomane liikmesriik nõukogule aruande nõukogu soovitusele vastuseks võetud meetmete kohta.

Viiekuuline tähtaeg lühendatakse kolmele kuule, kui käesoleva lõike teises lõigus viidatud soovituses nõukogule leiab komisjon, et olukord on eriti tõsine ja nõuab kohest tegutsemist.”

Selgitus

Ettepandud muudatus selgitab kõrvalekallet ning näeb ette menetlustoimingud.

Muudatus 12

Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikkel 11 – uus lõige 2.

Tekst puudub

„2. Majandus- ja rahandusküsimustes tunnustatud pädevusega isikutest luuakse nõuandev organ.

Organ esitab iga-aastase avaliku aruande selle kohta, kuidas komisjon ja nõukogu on järginud oma kohustusi, mis on neile pandud lepingu artiklitega 121 ja 126 ning määrusega (EÜ) nr 1466/97, määrusega (EÜ) nr 1467/97 ja järgmiste määrustega: määrus (EL) nr […/…] eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal; määrus (EL) nr […/…] euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta; määrus (EL) nr […/…] makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise.

Komisjoni, nõukogu või Euroopa Ülemkogu tellimusel teostab see nõuandev organ ka analüüse konkreetsetes majandust või eelarvet puudutavates küsimustes. Nõuandva organi liikmed on oma ülesannete täitmisel sõltumatud.”

Selgitus

Vt eespool muudatuse 5 selgitust seoses ettepandud uue põhjendusega 11a.

Redaktsiooni ettepanekud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse ettepanekuga makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta

(KOM(2010) 527)

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (8)

Muudatus 1

Ettepandud määruse põhjendus 3

„(3)

Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada makromajanduse ülemäärast tasakaalunihet ning aidata sellistel liikmesriikidel, kus selline tasakaalunihe esineb, töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad. Majandusjärelevalve raamistikku tuleks laiendada paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega.”

„(3)

Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada makromajanduse ülemäärast tasakaalunihet ja ka nõrku kohti ning aidata sellistel liikmesriikidel, kus sellised asjaolud esinevad, töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad. Majandusjärelevalve raamistikku tuleks laiendada paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega.”

Selgitus

Korra ennetavat laadi tõhustaks see, kui lisada mõistele „tasakaalunihe” ka mõiste „nõrgad kohad”, arvestades et võib esineda mitmeid olukordi, mida usaldusväärne makromajanduse juhtimine peaks käesoleva korra kohaselt hõlmama, kuid mida praegune arusaam mõistest „tasakaalunihe“ ei pruugi täiesti katta.

Muudatus 2

Ettepandud määruse põhjendus 4

„(4)	Et aidata selliseid tasakaalunihkeid korrigeerida, on vaja õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust.”

„(4)	Et aidata selliseid tasakaalunihkeid ja nõrku kohti korrigeerida, on vaja õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 1.

Muudatus 3

Ettepandud määruse põhjendus 5

„(5)	On asjakohane täiendada lepingu artikli 121 lõikes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvet konkreetsete eeskirjadega makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks.”

„(5)

On asjakohane täiendada lepingu artikli 121 lõikes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvet konkreetsete eeskirjadega makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks. Makromajanduse tasakaalunihe tähendab sellist olukorda liikmesriigis nagu ulatuslik jooksevkonto puudujääk, oluline konkurentsivõime langus, ulatuslik ja ebatavaline varade väärtuse tõus, suur välis-, avaliku või erasektori võlakoormus või selle oluline süvenemine või nende oluline risk. Makromajanduse nõrk koht tähendab sellist olukorda liikmesriigis, mida majandus- ja rahaliidu usaldusväärne makromajanduse järelevalve peaks mõistlikult hõlmama.”

Selgitus

Ettepandud põhjendus peaks aitama selgitada korraga hõlmatud olukordade määratlusi.

Muudatus 4

Ettepandud määruse põhjendus 6

„(6)	See menetlus peaks tuginema häiremehhanismile, et tekkivad makromajanduse tasakaalunihked tuvastataks juba varakult. See peaks põhinema ülevaatliku ja läbipaistva tulemustabeli kasutamisel koos majandusolukorra hindamisega.”

„(6)	See menetlus peaks tuginema häiremehhanismile, et tekkivad makromajanduse tasakaalunihked ja nõrgad kohad tuvastataks juba varakult. See peaks põhinema ülevaatliku ja läbipaistva tulemustabeli kasutamisel koos majandusolukorra hindamisega.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 1.

Muudatus 5

Ettepandud määruse põhjendus 7

„(7)

Tulemustabel peaks koosnema teatavatest majandus- ja finantsnäitajatest, mis on olulised makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ning neile vastavatest sihtkünnistest. Tulemustabeli sisu võib aja jooksul muutuda, muu hulgas seoses makromajanduse stabiilsust ähvardavate ohtude muutumisega või asjakohase statistika parema kättesaadavusega.”

„(7)

Tulemustabel peaks koosnema teatavatest majandus- ja finantsnäitajatest, mis on olulised makromajanduse tasakaalunihete ja nõrkade kohtade tuvastamiseks, ning neile vastavatest sihtkünnistest. Tulemustabeli sisu võib aja jooksul muutuda, muu hulgas seoses makromajanduse stabiilsust ähvardavate ohtude muutumisega või asjakohase statistika parema kättesaadavusega. Tulemustabeli näitajaid tuleb varieerida liikmesriikide, mille rahaühik on euro, ning eurot rahaühikuna mittekasutavate liikmesriikide suhtes, et võtta arvesse rahaliidu erijooni ning kajastada asjakohaseid majandusolusid. Selline varieerimine võib olla põhjendatud ka selleks, et võtta arvesse juhtumeid, kus kõikidel liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, on parem või õigeaegsem statistika.”

Selgitus

Põhjendustes tuleb selgitada euroala ja mitte-euroala liikmesriikide eristamist seoses selle menetlusega.

Muudatus 6

Ettepandud määruse põhjendus 8

„(8)

Ühe või mitme sihtkünnise ületamine ei pruugi tingimata tähendada, et tekkimas on makromajanduse tasakaalunihked, kuna majanduspoliitikas tuleb arvesse võtta sisemisi seoseid makromajanduslike muutujate vahel. Majanduse hindamisel tuleks tagada, et kõiki andmeid, olgu tulemustabelist või mitte, vaadeldaks süsteemselt ning analüüsitaks põhjalikult.”

„(8)

Ühe või mitme sihtkünnise ületamine ei pruugi tingimata tähendada, et tekkimas on makromajanduse tasakaalunihked ja nõrgad kohad, kuna majanduspoliitikas tuleb arvesse võtta sisemisi seoseid makromajanduslike muutujate vahel. Majanduse hindamisel tuleks tagada, et kõiki andmeid, olgu tulemustabelist või mitte, vaadeldaks süsteemselt ning analüüsitaks põhjalikult.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 1.

Muudatus 7

Ettepandud määruse põhjendus 9

„(9)

Komisjon peaks mitmepoolse järelevalve menetluse ja häiremehhanismi põhjal välja selgitama liikmesriigid, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Olukorra põhjalik analüüs peaks hõlmama vastavas liikmesriigis esinevate tasakaalunihete ja nõrkade kohtade põhjuste igakülgset analüüsi. See hõlmab komisjoni kontrollkäike liikmesriikidesse, mille rahaühik on euro, või vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevatesse liikmesriikidesse tehtavate kontrollkäikude puhul komisjoni poolt kohasteks peetavatel juhtudel koostöös EKPga. Seda tuleks arutada nõukogus ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide eurorühmas.”

Selgitus

Arvestades liikmesriikidesse tehtavate kontrollkäikude tähtsust, tuleks neile viidata juba põhjendustes.

Muudatus 8

Ettepandud määruse põhjendus 10

„(10)

Ebasoodsate makromajanduse tasakaalunihete jälgimise ja korrigeerimise menetlus, mis hõlmab nii ennetavaid kui ka parandavaid elemente, nõuab tõhusamaid järelevalvevahendeid, mis tugineksid mitmepoolse järelevalve menetluses kasutatavatele vahenditele. Sellega võib kaasneda komisjoni põhjalikke kontrollkäike liikmesriikidesse ja täiendava aruandluse kohustus liikmesriigi jaoks, kui tegu on suurte tasakaalunihete või majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ohustavate tasakaalunihetega.”

„(10)

Ebasoodsate makromajanduse tasakaalunihete ja nõrkade kohtade jälgimise ja korrigeerimise menetlus, mis hõlmab nii ennetavaid kui ka parandavaid elemente, nõuab tõhusamaid järelevalvevahendeid, mis tugineksid mitmepoolse järelevalve menetluses kasutatavatele vahenditele. See peaks hõlmama komisjoni põhjalikke kontrollkäike liikmesriikidesse, mille rahaühik on euro, või ERM II-s osalevatesse liikmesriikidesse tehtavate kontrollkäikude puhul komisjoni poolt kohasteks peetavatel juhtudel koostöös EKPga, ja täiendava aruandluse kohustust liikmesriigi jaoks, kui tegu on suurte tasakaalunihete või nõrkade kohtadega, sealhulgas majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ohustavate tasakaalunihetega või seda ohustada võivate nõrkade kohtadega.”

Selgitus

Ettepandud muudatus kajastab vajadust, et komisjon peaks tegema koostööd EKP-ga, kui ta peab seda asjakohaseks.

Muudatus 9

Ettepandud määruse põhjendus 11

„(11)

Tasakaalunihete hindamisel tuleks arvesse võtta nende ulatust, seda, kuivõrd neid võib pidada mittejätkusuutlikuks, ning negatiivsete majandus- ja finantsilmingute ülekandumise võimalusi teistesse liikmesriikidesse. Samuti tuleks vaadelda asjaomase liikmesriigi suutlikkust majandust kohandada ja eelnevat kogemust varasemate käesoleva määruse alusel esitatud soovituste täitmisel ning muude lepingu artikli 121 alusel mitmepoolse järelevalve raames esitatud soovituste täitmisel, eriti liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika laiemate suuniste järgimisel.”

„(11)

Tasakaalunihete ja nõrkade kohtade hindamisel tuleks arvesse võtta nende ulatust, seda, kuivõrd neid võib pidada mittejätkusuutlikuks, ning negatiivsete majandus- ja finantsilmingute ülekandumise võimalusi teistesse liikmesriikidesse. Arvestades tasakaalunihkeid ja nõrku kohti ning vajaliku kohandamise ulatust, on vajadus poliitikameetmete järele eriti tungiv nende liikmesriikide puhul, kellel on püsivalt suur jooksevkonto puudujääk ning suur konkurentsivõime langus. Samuti tuleks vaadelda asjaomase liikmesriigi suutlikkust majandust kohandada ja eelnevat kogemust varasemate käesoleva määruse alusel esitatud soovituste täitmisel ning muude lepingu artikli 121 alusel mitmepoolse järelevalve raames esitatud soovituste täitmisel, eriti liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika laiemate suuniste järgimisel.”

Selgitus

Need põhjendused täpsustavad menetluse fookust ning menetluse leidudest tulenevalt nõutavate meetmete ulatust.

Muudatus 10

Ettepandud määruse põhjendus 12

„(12)

Kui on tuvastatud makromajanduse tasakaalunihe, tuleks vastavale liikmesriigile esitada soovitused juhistega, kuidas oleks majanduspoliitiliselt asjakohane reageerida. Asjaomane liikmesriigi majanduspoliitiline reageering tasakaalunihkele peaks olema õigeaegne ning tarvitusele tuleks võtta kõik kättesaadavad poliitikavahendid, mis on riigiasutuste kontrolli all. See peaks olema seotud asjaomase liikmesriigi majanduskeskkonna ja asjaoludega ning hõlmama peamisi poliitikavaldkondi, mille hulka võivad kuuluda ka eelarve- ja palgapoliitika, tööturud, toodete ja teenuste turg ning finantssektori reguleerimine.”

„(12)

Kui on tuvastatud makromajanduse tasakaalunihe või nõrgad kohad, tuleks vastavale liikmesriigile esitada soovitused juhistega, kuidas oleks majanduspoliitiliselt asjakohane reageerida. Asjaomane liikmesriigi majanduspoliitiline reageering tasakaalunihkele ja nõrkadele kohtadele peaks olema õigeaegne ning tarvitusele tuleks võtta kõik kättesaadavad poliitikavahendid, mis on riigiasutuste kontrolli all. See peaks olema seotud asjaomase liikmesriigi majanduskeskkonna ja asjaoludega ning hõlmama peamisi poliitikavaldkondi, mille hulka võivad kuuluda ka eelarve- ja palgapoliitika, tööturud, toodete ja teenuste turg ning finantssektori reguleerimine.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 1.

Muudatus 11

Ettepandud määruse uus põhjendus 12a

Tekst puudub

„(12a)

Tagada tuleb kooskõla kõikide muude lepingu artiklite 121, 126 või 136 alusel kehtestatud menetluste raames antud soovituste ja võetud kohustustega. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb kohaselt arvestada ERM II lepingutest tulenevate kohustustega.”

Selgitus

On oluline, et komisjoni ettepanekutega hõlmatud erinevaid menetlusi kohaldatakse loogilisel, mõistlikult ja kooskõlalisel viisil. Eelkõige peaks makromajanduse järelevalve menetlus olema kooskõlas teiste menetluste tulemustega. Selle menetluse läbiviimisel tuleb kohaselt arvestada ERM II lepingutest tulenevate kohustustega. Eelkõige on kõik ERM II menetluse elemendid konfidentsiaalsed, et tagada menetluse usaldusväärsus ning edendada konsensuse saavutamist, ning nad ei saa seetõttu olla järelevalve menetluse osaks.

Muudatus 12

Ettepandud määruse põhjendus 13

„(13)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt liikmesriikidele või ELile antavad varajased hoiatused ja soovitused käsitlevad makrorahanduslikke riske. Need võivad ühtlasi olla aluseks asjakohastele järelmeetmetele tasakaalunihete järelevalve raames.”

„(13)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt liikmesriikidele või ELile antavad hoiatused ja soovitused käsitlevad makrorahanduslikke riske. Need võivad ühtlasi olla aluseks asjakohastele järelmeetmetele tasakaalunihete ja nõrkade kohtade järelevalve raames. Selliste hoiatuste ja soovituste arvestamisel käesoleva määruse raames tuleb rangelt järgida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konfidentsiaalsuskorda.”

Selgitus

Ehkki loomulikult ei või ESRB hoiatuste ja soovituste kasutamine seoses käesoleva määrusega seada kahtluse alla ESRB sõltumatust, on tähtis rõhutada, et nende kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui rangelt austatakse ESRB konfidentsiaalsuskorda. Seda kajastab artikli 5 ettepandud muudatuse sõnastus (vt muudatus 20). ESRB annab „hoiatusi” ja mitte „varajasi hoiatusi”.

Muudatus 13

Ettepandud määruse põhjendus 14

„(14)

Kui tuvastatakse tõsised makromajanduse tasakaalunihked, sealhulgas tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, tuleks algatada ülemäärase tasakaalunihke menetlus, mille raames võidakse esitada liikmesriigile soovitusi ning laiendada järelevalve- ja seirenõudeid, ning eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes võidakse rakendada täitemeetmeid vastavalt määrusele (EL) nr […/…], (9) kui liikmesriik ei rakenda jätkuvalt parandusmeetmeid.

„(14)

Kui tuvastatakse tõsised makromajanduse tasakaalunihked või nõrgad kohad, , mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, tuleks algatada ülemäärase tasakaalunihke menetlus, mille raames võidakse esitada liikmesriigile soovitusi ning laiendada järelevalve- ja seirenõudeid, ning eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes võidakse rakendada täitemeetmeid vastavalt määrusele (EL) nr […/…], (10) kui liikmesriik ei rakenda jätkuvalt parandusmeetmeid.

Selgitus

Vt põhjendust muudatusele 1. Majandus- ja rahaliidu ohustamine kuulub juba tasakaalunihete määratlusse.

Muudatus 14

Ettepandud määruse põhjendus 16

„(16)

Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik luua piisavalt tõhusat makromajanduslike tasakaalunihete tuvastamise ja ennetamise raamistikku, sest liikmesriikide vahel on tihedad kaubandus- ja finantssidemed ning riiklik majanduspoliitika mõjutab ELi ja euroala tervikuna, ning seda on lihtsam saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks,”

„(16)

Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik luua piisavalt tõhusat makromajanduslike tasakaalunihete ja nõrkade kohtade tuvastamise ja ennetamise raamistikku, sest liikmesriikide vahel on tihedad kaubandus- ja finantssidemed ning riiklik majanduspoliitika mõjutab ELi ja euroala tervikuna, ning seda on lihtsam saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks,”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 1.

Muudatus 15

Ettepandud määruse artikkel 1

„Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks Euroopa Liidus.”

„Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad makromajanduse tasakaalunihete ja nõrkade kohtade tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks Euroopa Liidus.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 1.

Muudatus 16

Ettepandud määruse artikkel 2

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

b) „ülemäärane tasakaalunihe”– suur tasakaalunihe, sealhulgas tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.”

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tasakaalunihe”– makromajanduslik suundumus, mis mõjutab või võib mõjutada negatiivselt liikmesriigi majanduse või majandus- ja rahaliidu või Euroopa Liidu kui terviku nõuetekohast toimimist tulenevalt selliste olukordade tekkimisest nagu ulatuslik jooksevkonto puudujääk, oluline konkurentsivõime langus, varade hinnamullid, suur välis-, avaliku või erasektori võlakoormus, selle võlakoormuse suurenemine või oluline risk, et mõni neist olukordadest tekib;

aa) „nõrgad kohad”–

liikmesriigi võimalikud raskused, mida majandus- ja rahaliidu usaldusväärne makromajanduse järelevalve peaks mõistlikult hõlmama.

b) „ülemäärane tasakaalunihe”– tasakaalunihe, , mis ohustab majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.”

Selgitus

Käesoleva korraga hõlmatud olukordade nimetamine suurendab selle selgust ja õiguskindlust. Mõne nimetatud olukorra tekkimise risk peaks olema menetluse algatamise aluseks.

Muudatus 17

Ettepandud määruse II peatüki pealkiri

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 1.

Muudatus 18

Ettepandud määruse artikkel 3

„1. Komisjon koostab pärast konsulteerimist liikmesriikidega tasakaalunihete varajase tuvastamise ja jälgimise hõlbustamiseks ülevaatliku tulemustabeli.

2. Tulemustabel koosneb erinevatest liikmesriikide makromajanduslikest ja makrorahanduslikest näitajatest. Komisjon võib kehtestada nende näitajate jaoks alumise või ülemise künnisväärtuse, mis toimivad häiretasemetena. Selliste liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, võidakse kohaldada erinevaid künnisväärtusi kui muude liikmesriikide suhtes.

3. Tulemustabelisse kantavate näitajate loetelu ja näitajate künnisväärtused tehakse avalikuks.

4. Komisjon hindab regulaarselt tulemustabeli asjakohasust, sealhulgas näitajate valikut, kehtestatud künnisväärtusi ja kasutatud meetodeid, ning vajaduse korral kohandab tabelit, et selle abil oleks võimalik jätkuvalt või paremini tuvastada tekkivaid tasakaalunihkeid ja jälgida nende arengut. Peamiste meetodite ning tulemustabelisse kantavate näitajate ja nende künnisväärtuste muudatused tehakse avalikuks.”

„1. Komisjon koostab pärast konsulteerimist liikmesriikidega tasakaalunihete ja nõrkade kohtade varajase tuvastamise ja jälgimise hõlbustamiseks ülevaatliku tulemustabeli.

2. Tulemustabel koosneb erinevatest liikmesriikide makromajanduslikest ja makrorahanduslikest näitajatest. Komisjon võib kehtestada nende näitajate jaoks künnisväärtused, mis toimivad häiretasemetena. Selliste liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, võidakse kohaldada erinevaid künnisväärtusi ja tulemustabeli näitajaid kui muude liikmesriikide suhtes.

3. Näitajad valitakse nii, et need kajastaksid suundumusi liikmesriikide lühi- ja pikaajalises konkurentsivõimes ja võlakoormuses. Vastavalt lõikele 1 kehtestatakse nende näitajate, muude näitajate lisamise ning kohalduvate künnisväärtuste üksikasjad. Tulemustabelisse kantavate näitajate loetelu ja näitajate künnisväärtused tehakse avalikuks.

4. Komisjon hindab regulaarselt tulemustabeli asjakohasust, sealhulgas näitajate valikut, kehtestatud künnisväärtusi ja kasutatud meetodeid, ning vajaduse korral kohandab tabelit, et selle abil oleks võimalik jätkuvalt või paremini tuvastada tekkivaid tasakaalunihkeid ja nõrku kohti ja jälgida nende arengut. Peamiste meetodite ning tulemustabelisse kantavate näitajate ja nende künnisväärtuste muudatused tehakse avalikuks.”

Selgitus

Käesolev muudatuse topelteesmärgiks on nii suurem kindlus kui ka paindlikkus.

Muudatus 19

Ettepandud määruse artikli 4 lõiked 2 ja 3

„2. Koos ajakohastatud tulemustabeli avaldamisega esitab komisjon aruande, mis sisaldab näitajate muutumist arvesse võtvat majandus- ja finantsolukorra hinnangut ning milles pööratakse vajaduse korral tähelepanu muudele majandus- ja finantsnäitajatele, mis on tasakaalunihete tuvastamise seisukohast olulised. Lisaks tuuakse aruandes välja see, kas alumise või ülemise künnisväärtuse ületamine ühes või mitmes liikmesriigis tähendab tasakaalunihete tekkimise võimalust.

3. Aruandes määratakse kindlaks need liikmesriigid, kus komisjoni arvates esineb tasakaalunihe või kus on oht selle tekkimiseks.”

„2. Koos ajakohastatud tulemustabeli avaldamisega esitab komisjon aruande, mis sisaldab näitajate muutumist arvesse võtvat majandus- ja finantsolukorra hinnangut ning milles pööratakse vajaduse korral tähelepanu muudele majandus- ja finantsnäitajatele, mis on tasakaalunihete ja nõrkade kohtade tuvastamise seisukohast olulised. Lisaks tuuakse aruandes välja see, kas künnisväärtuse ületamine ühes või mitmes liikmesriigis tähendab tasakaalunihete ja nõrkade kohtade tekkimise võimalust.

3. Aruandes määratakse kindlaks need liikmesriigid, kus komisjoni arvates esineb tasakaalunihe ja nõrgad kohad või kus on oht selle tekkimiseks.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 1.

Muudatus 20

Ettepandud määruse artikkel 5

2. Olukorra põhjaliku analüüsi tulemused tehakse avalikuks. Ennekõike võetakse analüüsis arvesse järgmist:

a)	kas analüüsitav liikmesriik on rakendanud asjakohaseid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele või üleskutsetele, mis on vastu võetud kooskõlas lepingu artiklitega 121 ja 126 ja käesoleva määruse artiklitega 6, 7, 8 ja 10;

b)	analüüsitava liikmesriigi poliitilisi kavatsusi, mis kajastuvad tema stabiilsus- või lähenemisprogrammis ja riiklikus reformikavas;

c)	analüüsitavale liikmesriigile Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt esitatud varajasi hoiatusi või soovitusi.”

„1. Võttes arvesse artikli 4 lõike 4 kohaselt nõukogus ja eurorühmas toimunud arutelude tulemusi, analüüsib komisjon põhjalikult olukorda igas liikmesriigis, kus tema arvates esineb tasakaalunihe või kus on oht selle tekkimiseks. Analüüsi käigus hinnatakse, kas kõnealuses liikmesriigis esineb tasakaalunihkeid ja nõrku kohtu ning kas neid nihkeid ja nõrku kohti võib pidada ülemäärasteks tasakaaluniheteks ja nõrkadeks kohtadeks. Olukorra põhjalik analüüs hõlmab komisjoni kontrollkäiku asjaomasesse liikmesriiki, mis toimub liikmesriikide, mille rahaühik on euro, või ERM II-s osalevate liikmesriikide puhul komisjoni poolt kohasteks peetavatel juhtudel koostöös EKPga.

2. Olukorra põhjaliku analüüsi tulemused tehakse avalikuks. Ennekõike võetakse analüüsis arvesse järgmist:

a)	kas analüüsitav liikmesriik on rakendanud asjakohaseid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele või üleskutsetele, mis on vastu võetud kooskõlas lepingu artiklitega 121 ja 126 ja käesoleva määruse artiklitega 6, 7, 8 ja 10;

b)	analüüsitava liikmesriigi poliitilisi kavatsusi, mis kajastuvad tema stabiilsus- või lähenemisprogrammis ja riiklikus reformikavas;

c)	analüüsitavale liikmesriigile seoses tema süsteemsete riskidega Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt esitatud hoiatusi või soovitusi, tingimusel et järgitakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konfidentsiaalsuskorda.”

Selgitus

Sätestada tuleb kontrollkäikude vajadus ja käsitletavad küsimused.

Vt muudatuse 12 selgitust, mis selgitab ESRB konfidentsiaalsuskorda puudutava muudatuse vajadust. Punktis c tuleb viidata ESRB „hoiatustele” ja mitte „varajastele hoiatustele”.

Muudatus 21

Ettepanek määruse kohta; artikli 6 lõiked 1 ja 3

„1.

Kui komisjon jõuab käesoleva määruse artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et liikmesriigis esineb tasakaalunihkeid, teavitab ta sellest nõukogu. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel esitada asjaomasele liikmesriigile vajalikud soovitused, järgides lepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlust.

[…]

3.	Nõukogu vaatab need soovitused kord aastas uuesti läbi ja võib neid vajaduse korral muuta vastavalt lõikele 1.”

„1.

Kui komisjon jõuab käesoleva määruse artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et liikmesriigis esineb tasakaalunihkeid või nõrku kohti, teavitab ta sellest nõukogu ning asjakohastel juhtudel eurorühma. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel esitada asjaomasele liikmesriigile vajalikud soovitused, järgides lepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlust. Soovitused peavad olema kooskõlas lepingu artiklite 121 ja 126 alusel läbi viidud muude järelevalvemenetluste raames või lepingu artikli 136 alusel kehtestatud menetluste raames antud nõukogu soovituste ja liikmesriikide poolt võetud asjakohaste kohustustega. ERM II lepingutest tulenevaid kohustusi tuleb kohaselt arvesse võtta.

[…]

3.	Nõukogu vaatab need soovitused vähemalt kord aastas uuesti läbi ja võib neid vajaduse korral muuta vastavalt lõikele 1. Läbivaatamine põhineb komisjoni põhjalikul analüüsil vastavalt artiklile 5.”

Selgitus

Komisjoni ettepanekutega hõlmatud menetlused peavad olema omavahel kooskõlas. Kontrollkäikude sagedus peab olema paindlik. Nõukogu poolne läbivaatus peab põhinema komisjoni põhjalikul analüüsil.

Muudatus 22

Ettepandud määruse artikkel 7

„1. Kui komisjon jõuab artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et asjaomases liikmesriigis esineb ülemääraseid tasakaalunihkeid, teavitab ta sellest nõukogu.

2. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel ning kooskõlas lepingu artikli 121 lõikega 4 võtta vastu soovitused, milles tehakse teatavaks ülemäärase tasakaalunihke olemasolu ning soovitatakse vastaval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Kõnealustes soovitustes määratletakse tasakaalunihete olemus ning määratakse üksikasjalikult kindlaks vajalikud parandusmeetmed ja tähtaeg, mille jooksul asjaomane liikmesriik peab neid meetmeid võtma. Lepingu artikli 121 lõike 4 kohaselt võib nõukogu oma soovitused avalikustada.”

„1. Kui komisjon jõuab artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et asjaomases liikmesriigis esineb ülemääraseid tasakaalunihkeid või nõrku kohti, teavitab ta sellest nõukogu ning asjakohastel juhtudel eurorühma.

2. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel ning kooskõlas lepingu artikli 121 lõikega 4 võtta vastu soovitused, milles tehakse teatavaks ülemäärase tasakaalunihke olemasolu ning soovitatakse vastaval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Kõnealustes soovitustes määratletakse tasakaalunihete või nõrkade kohtade olemus ning määratakse üksikasjalikult kindlaks vajalikud parandusmeetmed ja tähtaeg, mille jooksul asjaomane liikmesriik peab neid meetmeid võtma. Lepingu artikli 121 lõike 4 kohaselt võib nõukogu oma soovitused avalikustada.”

Selgitus

Vt muudatus 1.

Muudatus 23

Ettepandud määruse artikli 8 lõiked 1 ja 2

„1. Liikmesriik, kelle suhtes on alustatud ülemäärase tasakaalunihke menetlust, esitab nõukogule ja komisjonile parandusmeetmete kava artikli 7 kohastes soovitustes määratud tähtaja jooksul. Parandusmeetmete kavas kehtestatakse spetsiifilised ja konkreetsed poliitikameetmed, mida kõnealune liikmesriik on rakendanud või kavatseb rakendada, ning samuti nimetatud meetmete rakendamise ajakava.

2. Nõukogu hindab parandusmeetmete kava komisjoni aruande alusel kahe kuu jooksul pärast selle esitamist. Kui nõukogu peab kava piisavaks, võtab ta komisjoni ettepanekul vastu otsuse selle kinnitamiseks. Juhul kui parandusmeetmete kavas esitatud meetmed, mida on võetud või kavatsetakse võtta, või nende rakendamise ajakava peetakse soovituste täitmiseks ebapiisavaks, palub nõukogu komisjoni ettepaneku alusel liikmesriigil oma parandusmeetmete kava uue tähtaja jooksul muuta. Muudetud parandusmeetmete kava vaadatakse läbi käesolevas lõikes sätestatud menetluse kohaselt.”

„1. Liikmesriik, kelle suhtes on alustatud ülemäärase tasakaalunihke menetlust, esitab nõukogule ja komisjonile parandusmeetmete kava artikli 7 kohastes soovitustes määratud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast soovituse vastuvõtmist. Parandusmeetmete kavas kehtestatakse spetsiifilised ja konkreetsed poliitikameetmed, mida kõnealune liikmesriik on rakendanud või kavatseb rakendada, ning samuti nimetatud meetmete rakendamise ajakava.

2. Nõukogu hindab parandusmeetmete kava komisjoni aruande alusel kahe kuu jooksul pärast selle esitamist. Kui nõukogu peab kava piisavaks, võtab ta komisjoni ettepanekul vastu otsuse selle kinnitamiseks. Juhul kui parandusmeetmete kavas esitatud meetmed, mida on võetud või kavatsetakse võtta, või nende rakendamise ajakava peetakse soovituste täitmiseks ebapiisavaks, palub nõukogu komisjoni ettepaneku alusel liikmesriigil oma parandusmeetmete kava uue tähtaja jooksul, mis ei ületa kahte kuud, muuta. Muudetud parandusmeetmete kava vaadatakse läbi käesolevas lõikes sätestatud menetluse kohaselt.”

Selgitus

Ehkki EKP on teadlik oma ettepandud tähtaja piiratusest, peab EKP vajalikuks tagada, et säiliks menetluse ja vajalike jätkumenetluste aktuaalsus, ilma et see mõjutaks tegevuskavaga hõlmatud meetmete kvaliteeti ja teostatavust.

Muudatus 24

Ettepandud määruse artikli 9 lõige 3

„3. Komisjon võib korraldada asjaomasesse liikmesriiki kontrollkäike, et jälgida parandusmeetmete kava elluviimist.”

„3. Komisjon korraldab asjaomasesse liikmesriiki kontrollkäike, et jälgida parandusmeetmete kava elluviimist, liikmesriikide, mille rahaühik on euro, või vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevatesse liikmesriikidesse tehtavate kontrollkäikude puhul komisjoni poolt tehakse kohasteks peetavatel juhtudel koostöös EKPga.”

Selgitus

Lisada tuleb komisjoni koostöö EKPga, kui komisjon peab seda asjakohaseks.

Muudatus 25

Ettepandud määruse artikli 10 lõige 4

„4. Kui nõukogu jõuab järeldusele, et liikmesriik ei ole soovitatud parandusmeetmeid rakendanud, võtab ta komisjoni soovitusel ja vastavalt artiklile 7 vastu läbivaadatud soovitused, milles kehtestatakse parandusmeetmete rakendamiseks uus tähtaeg, mille möödudes viiakse läbi uus hindamine käesoleva artikli kohaselt.”

Selgitus

Need aruanded parandavad menetlust.

Muudatus 26

Ettepandud määruse artikkel 11

„Ülemäärase tasakaalunihke menetlus lõpetatakse, kui nõukogu teeb komisjoni soovituse alusel järelduse, et ülemäärast tasakaalunihet liikmesriigis enam ei esine.”

„Ülemäärase tasakaalunihke menetlus lõpetatakse, kui nõukogu teeb komisjoni soovituse alusel otsuse, et ülemäärast tasakaalunihet või nõrku kohti liikmesriigis enam ei esine.”

Selgitus

Kui nõukogu algatab soovituse esitamisega ülemäärase tasakaalunihke menetluse, peab selle menetluse lõpetama samalaadse õigusaktiga, st soovituse või otsusega, mis on kehtiv tervikuna/kehtiv selle adressaatidele.

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(3) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(4) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(5) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.”

(6) .”

(7) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(8) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(9) ELT L […],[…], lk […].”

(10) OJ L […], […], […].”

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.150.est
Euroopa Liidu Teataja		C 150

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 20. mai 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA KESKPANK
	Euroopa Keskpank
2011/C 150/01	Euroopa Keskpanga Arvamus, 16. veebruar 2011, Euroopa Liidu majanduse juhtimise reformi kohta (CON/2011/13)	1