8.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 109/1

---

Euro vahetuskurss (1)

7. aprill 2011

2011/C 109/01

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4283
JPY	Jaapani jeen	121,70
DKK	Taani kroon	7,4571
GBP	Inglise nael	0,87590
SEK	Rootsi kroon	9,0455
CHF	Šveitsi frank	1,3118
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8175
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,435
HUF	Ungari forint	264,28
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7093
PLN	Poola zlott	3,9755
RON	Rumeenia leu	4,1125
TRY	Türgi liir	2,1620
AUD	Austraalia dollar	1,3614
CAD	Kanada dollar	1,3695
HKD	Hongkongi dollar	11,1009
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8345
SGD	Singapuri dollar	1,8002
KRW	Korea won	1 557,45
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,5544
CNY	Hiina jüaan	9,3442
HRK	Horvaatia kuna	7,3720
IDR	Indoneesia ruupia	12 387,16
MYR	Malaisia ringit	4,3263
PHP	Filipiini peeso	61,531
RUB	Vene rubla	40,3840
THB	Tai baht	42,963
BRL	Brasiilia reaal	2,2842
MXN	Mehhiko peeso	16,8443
INR	India ruupia	63,1380

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

8.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 109/2

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 109/02

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CILIEGIA DELL’ETNA”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0572-23.11.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Ciliegia dell'Etna”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud päritolunimetus „Ciliegia dell’Etna” hõlmab roosõieliste sugukonda liiki Prunus avium L. ja ökotüüpi „Mastrantonio” („Donnantonio”) kuuluvaid maguskirsse. Maguskirsside eriomadused on järgmised:

—	suhkrud: ≥ 19 °Brix;

—	happesus (grammi õunhapet 100 ml kohta): ≤ 0,4;

—	brixi kraadide ja happesuse suhe: ≥ 47,5;

—	konsistents: ≥ 5,5;

—	viljavarre pikkus (mm): 35–55;

—	vilja miinimumkaal (g): 7.

Maguskirsid „Ciliegia dell’Etna” on säravpunase värvusega, keskmiselt suure suurusega, krõmpsuva väliskihi ja tiheda viljalihaga, viljavars on pikk.

Vili on magus, kuid mitte lääge, vähese happesuse tõttu on maitse meeldiv ja tasakaalustatud.

Maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” müügikategooriad on määratud kindlaks järgmiselt:

—	extra (E): viljad kaaluga > 8,5 grammi;

—	I kategooria: viljad, mille kaal jääb vahemikku 7–8,5 grammi.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Maguskirsid „Ciliegia dell’Etna” peavad olema kasvatatud punktis 4 määratletud tootmispiirkonnas. Oluline on, et maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” KPN loomuliku valmimise järel korjatakse marjad käsitsi, jättes külge viljavarre, mis aitab ära hoida nakkusi ja hallituse teket. Et marjade kvaliteet ja säilivus ei halveneks, tuleb pärast korjamist kuni tarbimisse laskmiseni hoida kirsse jahedas ja varjulises kohas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Et lahtiste marjade transport nende kvaliteeti ja eriomadusi ei vähendaks, tuleb maguskirsid „Ciliegia dell’Etna” KPN pakendada punktis 4 määratletud tootmispiirkonnas. Maguskirsside liigutamine ja vedu võib marju, eelkõige nende väliskesta ja viljaliha kahjustada, vili võib saada muljuda ja sellesse võivad tekkida lõhed, milles hakkab arenema hallitus, mis halvendab kaitstud päritolunimega „Ciliegia dell’Etna” tähistatud toote kvaliteeti selle tarbimisse laskmisel.

Seega peab kogu vajalik käitlemine toimuma tootmispiirkonnas ja seda peavad teostama väljaõppinud töötajad. Enne pakendamist ei ole vaja kirsse liigutada, vilju võib transportida, kui nad on pärast esimest sorteerimist, mille käigus eemaldatakse kahjustada saanud marjad, paigutatud kohase suurusega mahutitesse. Kui marju ei lasta tarbimisse 48 tunni jooksul pärast korjamist, tuleb nad jahutada külmkambri meetodil, töödeldes neid üldjuhul eelnevalt viisil, mis aeglustab marjade ainevahetust.

Maguskirsid „Ciliegia dell’Etna” KPN lastakse tarbimisse värskena uutes, puhastes ja kuivades pakendites, mis mahutavad kuni 10 kg marju, on valmistatud pakendamise eeskirjadele vastavast materjalist, pakenditel on jäigad seinad kõrgusega kuni 12 cm, mis aitab ära hoida kirsside üksteise otsa kuhjumist transpordi käigus.

Sellise pakendi sisuks peavad olema üksnes ökotüüpi „Mastrantonio” („Donnantonio”) kuuluvad kirsid, mis on ühtlase valmidusastme ja suurusega.

Iga pakend peab olema keeratud plastkilesse ja suletud sellise pitseriga, mille puhul on tagatud, et pakendi avamisel pitser puruneb.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Igal pakendil peab lisaks nimetuse logole olema ka ühenduse graafiline sümbol ja sellega seotud tähised, määruse kohaselt nõutud teave – pakendaja nimi, ärinimi ja aadress, võimaluse korral selle põllumajandusettevõtte nimi, kes kirsse kasvatab, algne netokaal, pakendamise kuupäev ja müügikategooria. Nimetusele on keelatud lisada mis tahes tähistusi, mis ei ole selgesõnaliselt ette nähtud, samuti märkeid, mis võivad tarbijat eksitada. Nimetuse logo on ristkülik, mõõtudega 100 × 38 mm. Selle ülemises ääres on tähis „Denominazione d’Origine Protetta”, keskel lühend DOP ja alumises ääres nimetus „Ciliegia dell’Etna”. Paremas ääres on Sitsiilia maakonna kujutise taustal kaks eri suurusega kirsimarja.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Kaitstud päritolunimetusega maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” tootmispiirkond ulatub Joonia merest Etna ida- ja kagunõlvadele kõrguseni kuni 1 600 meetrit ümp ja hõlmab Catania provintsi järgmiste kommuunide haldusterritooriumit: Giarre, Riposto, Mascali, Fiumefreddo di Sicilia, Piedimonte Etneo, Linguaglossa, Castiglione di Sicilia, Randazzo, Milo, Zafferana Etnea, S. Venerina, Sant’Alfio, Trecastagni, Pedara, Viagrande, Nicolosi, Ragalna, Adrano, Biancavilla, S. Maria di Licodia, Belpasso, Aci S. Antonio ja Acireale.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” KPN kasvatuspiirkonnale on iseloomulikud vulkaanilist päritolu aluspinnasega mullad. Vulkaanilise päritoluga pinnas ja oluline temperatuuri amplituut annab maguskirssidele „Ciliegia dell’Etna” nende punase värvuse. Mägede kõrgematel nõlvadel on mullaprofiil õhuke, kaljud ulatuvad suures osas pinnase pealiskihtidesse, muld on liivase tekstuuriga ja selles leidub rohkesti luustikke. Mägede madalamatel nõlvadel ja rannikupiirkonnas on mullaprofiil rikkalikum, sügavam, savi ja liivaseguse tekstuuriga ning vajab niisutamist. See, et ala ulatub kõrgusteni kuni 1 600 meetrit ümp, annab maguskirssidele „Ciliegia dell’Etna” valmimisaja osas erilised omadused. Valmimisaja erinevused on väga suured, ulatudes ökotüübi „Mastrantonio” („Donnantonio”) puhul juuni algusest kuni juuli viimase kolmandikuni. Kuna mägised alad on võrdlemisi tuulised, siis ei esine siin tuuletuid inversioone, mis võiksid tekitada öökülmi. Maksimaalsete temperatuuride absoluutväärtusena on registreeritud 44,3 °C juulis, keskmine temperatuur on 39–40 °C. Aastane sademete hulk, mis kasvab kõrgusest lähtuvalt, on nii provintsi kui ka kogu Sitsiilia suurim.

5.2.   Toote eripära:

Omadus, mis eristab maguskirsse „Ciliegia dell'Etna” muudest samas piirkonnas kasvatatavatest kirsisortidest või muudes piirkondades kasvatatava sama sordi kirssidest, on nende vähene happesus, väliskihi krõmpsuvus ja suur suhkrusisaldus. Nende omaduste tõttu on valminud vili säravpunase värvusega, turdunud, väga magus, kuid mitte lääge nagu muud suure suhkrusisaldusega viljad. Nendele omadustele lisandub ka muude kirsside valmimisajast oluliselt pikem valmimisaeg, sest Etna vulkaani ümbruse kirsipuud kasvavad mere pinnast lähtudes mitmetel eri kõrgustel.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Etna vulkaaniline piirkond on tuntud oma kirsitoodangu ja selle kvaliteedi poolest. Nimi „Etna” on kirssidega väga tihedalt seotud, sest suur hulk Itaalia tarbijaid seostab seda piirkonda kirssidega ja vastupidi. Maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” eripära on otseselt seotud tootmispiirkonna morfoloogiliste ning pinnase ja kliima omadustega, samuti kirsikasvatajate oskustega pinnase ettevalmistamisel ja kirsiaia harimisel. Kuigi tootmispiirkonna ida- ja kagusuunaline asetus, suur hulk päikesevalgust, valdavad tuuled ja olulised temperatuurivahemikud loovad kirsikasvatuseks väga soodsad tingimused, on Etna lähedusega seotud raskused nõudnud kohalikelt põllumeestelt palju vaeva, et muuta suured laiuvad viljatud laava-alad viljakandvaiks. Selles kontekstis tähendab inimese tegevus raskeid põllutöid maa-aluste veesoonte kasutusele võtmiseks, pinnase astmete väljaraiumist ja terrasside ehitamist, millele sai hakata mitmel erineval kõrgusel istandusi rajama, ning eriliste põllutöökogemuste omandamist nende viljapuuaedade harimiseks. Ka tänapäeval näevad põllumehed suurt vaeva, et harida Etna nõlvadel asuvaid kirsiaedu, ja nende kasutatav harimisviis võimaldab viljade järkjärgulist valmimist ning see omakorda saagikoristuse aja pikenemist. Maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” kasvatamine võimaldab parimal viisil ära kasutada eriti soodsaid kliimatingimusi ja saada säravpunaseid ning suurepärase konsistentsi ja maitsega vilju. Maguskirsside kvaliteedi kinnituseks on ka traditsiooniliste kirsipidustuste edu.

Maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” ja Etna ümbrusesse jääva piirkonna vahelist tihedat sidet iseloomustab lisaks looduskeskkonnale olulisel määral ka inimtegur, selle sajanditepikkused tavad, vaev, mida nõudis sciare (araabia keeles „põlenud maa”) muutmine viljakaks pinnaseks, ehitustööd paljude hädavajadusel kasutatavate paiksete niisutussüsteemide rajamiseks, samuti niisutussüsteemide rajamine viljakuse suurendamiseks kogu kuivale aastaajale langeva vegetatiivperioodi jooksul.

Maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” kasvatamise ümber on aastate jooksul kujunenud kultuuriline taust ja oluline kultuuriline kontekst, mille on kujundanud välja vastavad ametid, traditsioonid ning puu- ja juurviljakasvatajate sajandite jooksul väljakujunenud töövõtted, mis on tänapäeval esindatud üksnes kohaliku dialekti sõnavaras (kirssi tähistavad sõnad cirasa või ciriega), maaharimine viisil terre scatinate, mis tähistab laavapinnase ettevalmistamisel saadud alasid, kasvatustehnikad a sgroppo või a pezza, samuti käsitsi korjamine, abiks 30 redelipulgaga redel ja korv nimega panari.

Lõpetuseks võib kõikidele neile üksikasjadele tuginedes kinnitada sama mida mitmedki autorid – maguskirsside „Ciliegia dell’Etna” kasvatamine siinsetel aladel on iidne ja kohalike põllumeeste põlvest põlve edasikantud kogemus, mida saadavad üha uued katsetused ja eriliste kasvatustehnikate kasutamine, on soodustanud tingimusi, mis on võimaldanud tekkida „Ciliegia dell’Etna” kasvatuskultuuril, sellel aja jooksul kindlalt välja kujuneda, kuni see muutus piirkonna ajalooliseks, traditsiooniliseks ja kultuuriliseks pärandiks.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Valitsus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Ciliegia dell’Etna” tunnustamise taotluse Itaalia Ametlikus Teatajas nr 75, 30. märts 2006.

Spetsifikaadi tekst on kättesaadav veebilehel:

—	http://www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg või

—

minnes otse põllumajandusministeeriumi veebilehele (http://www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all'esame dell'UE ([regolamento (CE) n. 510/2006]” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---

8.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 109/6

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 109/03

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„HOLSTEINER KATENSCHINKEN”/„HOLSTEINER SCHINKEN”/„HOLSTEINER KATENRAUCHSCHINKEN”/„HOLSTEINER KNOCHENSCHINKEN”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0713-14.07.2008

KGT( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Holsteiner Katenschinken”/„Holsteiner Schinken”/„Holsteiner Katenrauchschinken”/„Holsteiner Knochenschinken”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.2.

Lihatooted

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Holsteiner Katenschinken”/„Holsteiner Schinken”/„Holsteiner Katenrauchschinken”/„Holsteiner Knochenschinken” (edaspidi „Holsteiner Katenschinken”) on valmistatud seasingist, millel jäetakse eraldamata istmikuluu ja toruluu. Sinki lõigatakse ümaralt, nn Hamburgi ümarlõige (Hamburger Rundschnitt), soolatakse käsitsi ja külmsuitsutatakse aeglaselt pöögipuiduga. Kogu tootmisprotsess alates vastuvõtust kuni terve singi valmimiseni toimub geograafilises piirkonnas ja kestab vähemalt neli kuud. Valmimistsükli lõpus on singi lõikepind tugevat punast värvi ja on kergelt marmorjas. Ta lõhnab ja maitseb meeldivalt naturaalse, eelkõige pöögisuitsu järgi. Rasval on kergelt pähkline maitse. Katsudes on „Holsteiner Katenschinken” pehme ja tihke.

Sõltuvalt seatõust kaaluvad valmis singid umbes 7,5 kuni 19 kg. Maksimaalne veesisaldus on 68 %.

Peamised koostisosad on: seasink, suits, sool, salpeeter, nitritsool, vürtsid. Lisaks sellele kasutatakse aeglase külmsuitsutamise puhul üksnes pöögipuitu.

Sinki „Holsteiner Katenschinken” müüakse terve singina või kliendi soovi järgi lõigatuna. Ka tükid vaakumpakendatakse ja müüakse pärast valmimist (sisetükk, ristluutükk, pähkeltükk, viilud).

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Singi „Holsteiner Katenschinken” tootmiseks kasutatakse mis tahes päritolu sigade reieliha.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kogu tootmisprotsess, alates tooraine vastuvõtust kuni terve singi valmimiseni peab toimuma geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kaup (terve sink, tükid või viilud) varustatakse vastavatel välispakenditel etiketiga „Holsteiner Katenschinken”. Schutzgemeinschaft Schleswig-Holsteinischer Schinkenhersteller e.V. (Schleswig-Holsteini Singitootjate Kaitseühing) annab vastavatele liikmesettevõtetele ühingu märgise, millega saab sinki „Holsteiner Katenschinken”, selle tükke või viile tähistada. Ka ettevõtted, kes ei kuulu ühingu liikmete hulka, võivad sinki „Holsteiner Katenschinken” toota ja turustada, kui nad vastavad spetsifikaadi tingimustele.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond hõlmab tervet Schleswig-Holsteini liidumaad.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Tootel „Holsteiner Katenschinken” on Schleswig-Holsteinis pikk traditsioon ja sellest on kujunenud piirkonna kultuuri kindel osa.

Toote „Holsteiner Katenschinken” ajaloolist arengut nähakse mitme teguri koosmõjus. Schleswig-Holsteinis iseloomustavad need tegurid erilist tootmisprotsessi ja sellest tulenevat toote „Holsteiner Katenschinken” erilist kvaliteeti.

—	Schleswig-Holsteini kliimatingimused aitasid kaasa metsade kujunemisele, mis koosnesid enamjaolt tamme- ja pöökpuudest. Puude vilju tammetõrusid ja pöögipähkleid kasutati sigade nuumamiseks. Sigade nuumamine ja metsandus olid tol ajal põllumajanduse tähtsad tugisambad.

—

Pöögipuitu ei kasutatud mitte ainult majaehitusel, vaid pika põlemisaja tõttu ka majades olevate avatud tulekollete kütteks. Metsarikkusest ja majandusvormist tulenevalt kujunes Schleswig-Holsteinis välja eriline majatüüp. Niinimetatud „Hallenhaus”, millel puudus korsten. Avatud tulekolde suitsus suitsutati sinki ja muid lihatooteid – üks vähestest konserveerimismeetoditest, mis tol ajal kasutada oli. Piirkonna varasest asustusest alates, keskajast kuni tööstusajastuni jäi seda tüüpi maja valdavaks, kõige levinumaks elamutüübiks Schleswig-Holsteinis.

—	Elamutüüp „Hallenhaus”, mille eeskujul on ehitatud ka suitsutushooned (Räucherkaten), on tingimata seotud toote „Holsteiner Katenschinken” külmsuitsutamisprotsessi traditsiooni ja kujunemislooga ning tarbijad seostavad seda heas mõttes selle kindla singitootega.

—	Kuna õhuniiskus on püsivalt kõrge, ei ole singi õhkkuivatus Schleswig-Holsteinis võimalik, sest hallitus võib tekkida kiiresti. Sellest tingituna kujunes välja singi „Holsteiner Katenschinken” eriline suitsutamismeetod.

—	Suitsutamisprotsessile eelnev soolamise etapp oli võimalik, kuna siin sai varakult kasutada ka soola. Seda saadi meresoolast või soola sisaldavate taimede põletamisel. Suurema nõudluse rahuldamiseks sai kasutada kaubateid „Ochsenweg” ja „Salzstrasse”.

—	Tööstusasjastu algusega 19. sajandi keskpaiku, kui liha järele tekkis suurem nõudlus, ei toodetud Schleswig-Holsteinis mitte üksnes oma majapidamise tarbeks, vaid hakati singisuitsutamisega kaubanduslikult tegelema.

—	Traditsiooniline suitsutamismeetod on Schleswig-Holsteinis kujunenud ka kindlaks tavaks. Traditsiooniliselt tapeti sigu ja suitsutati sinki külmal aastaajal.

5.2.   Toote eripära:

Toote „Holsteiner Katenschinken” valmistamisel kasutatud toorsinke soolatakse üksnes käsitsi. Tegemist on kuivsoolamisprotsessiga. Sinke soolatakse 3–8 nädalat soolamisruumis püsivalt madala temperatuuri juures ning neid soolatakse iga nädal käsitsi üle. Soolamisruumi laudadel hõõrutakse sinke soolaseguga ja jäetakse soolavannidesse või riiulitele soolduma. Sooldumisprotsessi käigus imenduvad sool ja vürtsid singi pealispinnalt aeglaselt singi sisse.

Sooldumise järel harjatakse või pestakse singid puhtaks ja hoitakse mõnda aega vastaval temperatuuril. Sink valmib selle protsessi käigus.

Enne kui sink suitsutusruumi riputatakse, lastakse sellel veidi kuivada. Suitsutamisprotsess võib kesta mitmeid nädalaid. Suitsutatakse nii ajaloolistes suitsutushoonetes kui ka kaasaegsetes suitsutusruumides. Singile „Holsteiner Katenschinken” tüüpilise maitse saavutamisel on oluline järgida traditsiooni ja kasutada küttematerjalina pöögipuitu, mille halud või laastud põlevad aeglaselt, vaikselt kumades ja suitsedes.

Valmimistsükli lõpus on singi lõikepind tugevat punast värvi ja on kergelt marmorjas. Sink lõhnab ja maitseb meeldivalt naturaalse, eelkõige pöögisuitsu järgi. Rasval on kergelt pähkline maitse. Katsudes on „Holsteiner Katenschinken” pehme ja tihke.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Ülalpool kirjeldatud erilised tegurid Schleswig-Holsteinis – kliimatingimused, spetsiaalne avatud tulekoldega elamutüüp, vajaliku tooraine kättesaadavus ja majanduslik areng – soodustasid singi „Holsteiner Katenschinken” pikka pöögipuiduga spetsiaalse külmsuitsutamise teel tootmise traditsiooni ja aitasid kaasa toote erilise tähenduse omandamisele Schleswig-Holsteini kultuurielus. Nõnda on toode „Holsteiner Katenschinken” kujunenud regionaalseks spetsialiteediks, mida hinnatakse just selle päritolupiirkonnaga tiheda seotuse pärast.

Toode „Holsteiner Katenschinken” on pikaajalise traditsiooniga kohalik spetsialiteet, mida teatakse ka väljaspool Schleswig-Holsteini ning tuntakse ja hinnatakse kõrgelt eelkõige just oma piirkonnas.

Tootel „Holsteiner Katenschinken” on juba mitmeid sadu aastaid suurepärane maine. Vanim kirjalik viide pärineb aastast 1608 selle kohta, et piirkonnast pärit sinki saadeti Taani kuningale Christian IV-le, tolleaegsele valitsejale. Piirkonnast pärit singi ja peki kvaliteeti ja kõrget turuväärtust tõsteti võrreldes Vestfaali, Pommerni ja Taani suitsutatud toodetega eriliselt esile ka juba Zedleri universaalleksikonis (Zedler’s Universallexikon), mis ilmus 1742. aastal.

Piirkonnast pärit sink ja pekk olid 18. sajandi Lääne-India reiside aegu ihaldatuimaks eksportkaubaks, mida kasutati Kariibi mere saartelt pärit suhkru ja rummi vahetuskaubana.

Kohalikes söögikohtades pakutakse toodet „Holsteiner Katenschinken” juba ammu eriti maitsva piirkondliku eriroana. Toodet „Holsteiner Katenschinken” võib juba aastakümneid aastaringselt leida pea iga piirkondlikke eriroogi pakkuva restorani ja hotelli toidukaardilt ja kohalikus köögis on ta sealse spargli enim nõutud traditsiooniline kaaslane.

Ka turismireklaamis ja arvukates meediaväljaannetes kirjeldatakse toodet „Holsteiner Katenschinken” ihaldatud delikatessina. Ajaloolised suitsutushooned, kus sinki suitsutatakse on kujunenud turismigruppide ja arvukate ühepäevakülastajate meelisobjektiks. Mitmed hooajalised „singifestivalid” tõstavad toote „Holsteiner Katenschinken” populaarsust.

Lisaks sellele esitleb Schleswig-Holsteini liidumaa toodet „Holsteiner Katenschinken” juba aastakümneid ühe väljapaistvaima ja piirkonnale eriomase spetsialiteedina põllumajandus- ja tarbijamessi „Internationale Grüne Woche” raames Berliinis.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Täielik spetsifikaat avaldatud:

21.12.2007. aasta väljaandes Markenblatt, 51. köide, 7a-aa osa, lk 23771.

http://publikationen.dpma.de/DPMApublikationen/dld_gd_file.do?id=221

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---