31.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 99/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

16. veebruar 2011,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) ning ettepanekuga, mis käsitleb direktiivi, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta

(CON/2011/12)

2011/C 99/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

22. septembril 2010. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (1) (edaspidi „direktiivi uuesti sõnastamise ettepanek”). 30. septembril 2010. aastal sai EKP Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga direktiivi kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (2) (edaspidi „direktiivi muutmise ettepanek”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku ja direktiivi muutmise ettepaneku sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi kaasabi finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku eesmärki kehtestada hoiuste tagamise skeemidele terviklik ja ühtlustatud raamistik. EKP hindab paljude soovituste arvestamist direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekus: a) EKP arvamus CON/2008/70, (3) mis käsitleb varasema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ, 30. mai 1994, (hoiuste tagamise skeemide kohta) (4) muutmise ettepanekut, ja b) eurosüsteemi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni ametliku konsulteerimisega direktiivi 94/19/EÜ läbivaatamise osas (5). EKP hindab soovituste arvestamist direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekus: a) kõlblikkuskriteeriumite ja hoiuste tagamise ulatuse edasine ühtlustamine; (6) b) krediidiasutustele kehtestatud teabenõuete tugevdamine hoiuste tagamise skeemide raames pakutava hoiuste kaitse ulatuse osas; (7) ja (c) osalise eelneva rahastamise korra kehtestamine kõikidele hoiuste tagamise skeemidele (8). EKP leiab, et nimetatud hoiuste tagamise skeemi regulatiivse raamistiku elemendid on finantsstabiilsuse seisukohast keskse tähtsusega.

Samuti märgib EKP, et direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekule lisatud Euroopa Komisjoni aruanne (9) arvestab hoiuste tagatiste kooskõlastamise regulatsiooni edasise arenguga liidu tasandil pärast kehtestatud rahaliste vahendite sihttaseme saavutamist. Samas viitab hiljutine komisjoni teatis ELi raamistiku kohta kriisiohjamiseks finantssektoris (10) hoiuste tagamise skeemide ja finantseerimisasutuste jaoks loodud kriisilahendamisfondide vahelise sünergia täiendavale uurimisele. Eurosüsteemil on suur huvi selle valdkonna vastu seoses oma rolliga finantsstabiilsuses. Seetõttu jälgib EKP koos komisjoniga asjade kulgu nimetatud valdkonnas.

EKP võtab arvesse, et direktiivi muutmise ettepanek, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (11) aitab paremini ühtlustada investeeringute tagamise skeeme Euroopa Liidus. Kuigi EKP ei tee nimetatud õigusakti kohta konkreetseid märkusi, peab EKP oluliseks, et liidu õigusraamistik põhineks jätkuvalt hoiustajate ja investorite erinevate riskiprofiilide ülevõtmisel.

Konkreetsed märkused hoiuste tagamise skeemide kohta

Hoiuste tagamise ulatus

Direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku kohaselt peavad kõik krediidiasutused olema ühtlustatud tingimuste alusel hoiuse tagatisi pakkuvate hoiuste tagamise skeemide liikmed, (12) mille rahastamine toimub põhimõtteliselt hoiuste tagamise skeemi liikmete eelnevate osamaksete arvelt. EKP peab ühtlustatud tingimusi vajalikuks võrdsete tingimuste tagamiseks finantsteenuste ühtse turu kontekstis. Hoiuste tagamise skeemide võimalikult suurt liikmesust pooldab ka Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) (13). Samas võtab EKP arvesse vastastikuste ja vabatahtlike skeemide pikaajalist edu mõnedes liikmesriikides, kus hoiuseid kaitstakse määratletud hoiuste tagatiste asemel muude vahenditega, näiteks vastastikuse abi kokkulepetega. EKP on teadlik, et direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku eesmärk ei ole piirata vastastikuste ja vabatahtlike skeemide jätkuvat võimet pakkuda oma liikmesasutustele kaitset viisil, mis on omane direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku kohaselt liikmesasutuste klientidele pakutavate hoiuste tagatistega paralleelselt pakutavatele skeemidele. Sellega seoses toetab EKP eelneva rahastamise sihttaseme saavutamiseks kümneaastase üleminekuperioodi kehtestamist direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekus selleks, et leevendada sellistele krediidiasutustele pandavat kohustust, kes ei olnud varasemalt kohustatud tegema hoiuste tagamise skeemi osamakseid (14).

5.	EKP soovitab (15) direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekust avalike ametiasutuste hoiuste välja arvamisel kasutada direktiivi 94/19/EÜ täpseid mõisteid ning viidata vastavalt „valitsus- ja keskhaldusasutustele” ja „maakonna-, piirkondlikele, kohalikele ja munitsipaalasutustele” (16).

Tagasimaksetähtaeg

EKP toetab tagatud hoiuste tagasimaksetähtaegade täiendava lühendamise põhimõtet (17). Siiski võib ettepandud tähtaegade lühendamine seitsme päevani osutuda keeruliseks, sest muudatus viiakse sisse kohe pärast tähtaja esialgset lühendamist 20 tööpäevani, mida liikmesriigid pidid rakendama 2010. aasta lõpuni (18). EKP soovitab (19) direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekut muuta nii, et komisjon i) vaataks läbi tähtaja esialgse 20 tööpäevani lühendamise rakendamise; ja ii) teeks läbivaatamise tulemuste põhjal ettepaneku tähtaja täiendava lühendamise või lühendamiste kohta.

Rahastamine

Direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku kohaselt peab hoiuste tagamise skeem saavutama eelneva rahastamise taseme, mis on määratletud protsendina kõlblikest hoiustest pärast kümneaastast üleminekuperioodi (20). EKP toetab eelneva rahastamise selgesõnalise sihttaseme kehtestamist, mis aitab märkimisväärselt tugevdada finantsstabiilsust ja tagada võrdsed tingimused, pannes hoiuste tagamise skeemi rahastamise kohustuse liikmeks olevate krediidiasutuste õlule, s.t. hoiuste tagamise skeemide poolt kindlustatavaid riske kontrollivatele üksustele. EKP on teadlik, et eelneva rahastamise tase on liidu õigusloomemenetluse raames toimuva diskussiooni küsimus. EKP soovitab (21) määratleda eelneva rahastamise tase vastavalt „tagatud hoiustele”, s.t. kõlblikele hoiustele, mis ei ületa tagatud hoiuste taset, (22) sest tagatud hoiused kajastavad hoiuste tagamise skeemi kohustuste taset adekvaatsemalt kui kõlblikud hoiused.

Hoiuste tagamise skeemi liikmete osamaksete osas toetab EKP põhimõtteliselt ettepandud riskipõhiste osamaksete mudelit erinevate varaklasside võrreldavust tagavate sätetega (23). Nimetatud mudel põhineb Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse soovitustel (24) ning selle eesmärgiks on teha arvutamine piisavalt lihtsaks, et võimaldada liikmete osamaksete võrreldavust, kohaldades mitmeid (riskipõhiseid) põhinäitajaid ja (mitteriskipõhiseid) lisanäitajaid. EKP soovitab (25) sätestada direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekus arvutamismeetodite täpsed elemendid, mida täpsustatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) poolt välja töötatud tehnilistes standardites ja juhendites ning mis põhinevad kontrollitud empiirilistel andmetel ja võrdse kohtlemise edendamisel.

Juhul kui eelnevast rahastamisest hoiustajatele tagasimaksmiseks ei piisa, sätestab direktiivi uuesti sõnastamise ettepanek tagantjärele lisarahastamise kolm meedet. EKP teeb antud küsimuses järgmised märkused:

9.1.

Esimese meetmena on hoiuste tagamise skeemi liikmed kohustatud tegema erakorralisi osamakseid 0,5 % ulatuses kõlblikest hoiustest (26). EKP toetab nimetatud lahendust, mis paneb erakorralise nõudluse rahuldamise finantssektori enese õlule ja vähendab seeläbi hoiuste tagamise skeemiga paratamatult kaasnevat moraalset ohtu ning loob võimaluse surve avaldamiseks teiste liikmete poolt.

9.2.

Teise meetmena võib kasutada vastastikuse laenuvõtmise skeemi, mis võimaldab liikmesriigis tegutseval hoiuste tagamise skeemil anda teisele hoiuste tagamise skeemile laenu, mille suurus on kuni 0,5 % asjaomase skeemi kõlblikest hoiustest ning mis kuulub koos intressiga tagasimaksmisele viie aasta jooksul (27). EKP märgib et piiriüleste laenukokkulepete sõlmimine hoiuste tagamise skeemide vahel võib põhjustada olukorra, kus laenuandev hoiuste tagamise skeem on hiljem sunnitud ise täitma oma tagasimaksmiskohustusi või kus laenuvõtval hoiuste tagamise skeemil on rohkem ülesandeid kui laenuandval hoiuste tagamise skeemil, näiteks rekapitaliseerimise võime puhul või laenu andmise puhul liikmesriigi raskustesse sattunud krediidiasutusele. Seetõttu toetab EKP direktiivi ümber sõnastamise ettepanekus sätestatud piiranguid, kaasa arvatud piirangut selle kohta, et laenatud vahendeid võib kasutada ainult hoiustajate nõuete rahuldamiseks (28). EKP on teadlik, et direktiivi ümber sõnastamise ettepaneku arutelu praeguses etapis on hoiuste tagamise skeemide vahelise laenuvõtmise kord vabatahtlik. Kõnealuses küsimuses tuleks arvesse võtta ka järgmised asjaolud: i) laenuvõtva hoiuste tagamise skeemi poolt muude rahastamisallikate ammendamisega seonduva laenuvõtmiskorra kohaldamise minimaalsed eeltingimused; ja ii) tingimused, mille korral võib laenu pikendada, kaasa arvatud tagasimaksmise kindlustamise meetmed laenuandvale hoiuste tagamise skeemile. Kas hoiuste tagamise skeem peaks kasutama oma vahendeid kriisiohjamiseks väljaspool hoiustajatele tagasimaksete tegemise piire on laiema diskussiooni küsimus (29). EKP arvates tuleks nimetatud küsimust käsitleda komisjoni kriisilahendamise teatisega algatatud õigusloomeprotsessi raames.

9.3.

Kolmanda meetmena peab hoiuste tagamise skeem viimase abinõuna kehtestama alternatiivse rahastamise korra. EKP märgib siiski, et selles osas, mis puudutab keskpanga võimalikku rolli, peab hoiuste tagamise skeemide rahastamise kord olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud keskpankade laenukeeluga, eelkõige riikide keskpankade arvelduslaenude või mingit muud tüüpi laenuvõimaluste keeluga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 mõistes, mida on täpsemalt käsitletud ka liidu teisestes õigusaktides ja EKP juhistes (30).

10.

EKP on teadlik, et hetkel kaalutletakse, kas esialgne ettepanek piirangute kehtestamise kohta hoiuste tagamise skeemi hoiuste ja investeeringute kogumahu osas, mis on seotud ühe asutusega, (31) tuleks tühistada. EKP leiab, et investeeringute mis tahes võimalikke piiranguid tuleks hinnata muu hulgas seoses nende võimaliku mõjuga teatud varaklasside instrumentide turgudele. Liikmesriikide avaliku sektori asutuste poolt emiteeritud instrumentidesse investeeringute puhul võib ilmneda vajadus teha erikaalutlusi.

11.

Lõpetuseks toetab EKP finantslõimumise seisukohast direktiivi ümber sõnastamise ettepaneku sätet, mille kohaselt juhul, kui krediidiasutus lõpetab skeemi liikmeks oleku ja ühineb teise skeemiga, hüvitatakse või kantakse teisele skeemile üle osamaksed, mida krediidiasutus tegi 6 kuu jooksul enne liikmesuse lõpetamist (32). Nimetatud säte võib soodustada piiriüleste krediidiasutuste ümberkujundamist. Selleks, et vältida sätte võimalikku kuritarvitamist, tuleks piirduda tehtud osamaksete ülekandmisega teisele skeemile (jättes välja hüvitamise võimaluse) ning jätta välja erakorralised osamaksed, mille arvelt kaetakse algse hoiuste tagamise skeemi piiratud vahendeid (33).

Järelevalve

12.

EKP toetab stressitestide läbiviimist hoiuste tagamise skeemide järelevalve tugevdamiseks liikmesriikides ning asjaolu, et stressitestide osas avaldavad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ja Euroopa hoiusekindlustajate foorum vastastikused ekspertarvamused (34). Asjaolu, et hoiuste tagamise skeemid ja pädevad asutused edastavad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele teavet, eelkõige hoiuste tagamise skeemide rahastamise ja hoiuste tagamise skeemide vahelise piiriülese laenuandmise kohta, aitab tagada võrdsed tingimused ning lahendada eelnimetatud piiriülese laenuvõtmiskorraga seonduvaid probleeme.

Redaktsiooni ettepanekud

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekut muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 16. veebruar 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2010) 368 lõplik.

(2) KOM(2010) 371 lõplik.

(3) EKP arvamus CON/2008/70 direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (ELT C 314, 9.12.2008, lk 1).

(4) EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5. Arvamuses CON/2008/70 tehtud muudatusettepanekud võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/14/EÜ, 11. märts 2009, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (ELT L 68, 13.3.2009, lk 3).

(5) Vt eurosüsteemi seisukohta komisjoni dokumendi kohta, mis käsitleb direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) läbivaatamist, august 2009 (edaspidi „eurosüsteemi seisukoht 2009”), kättesaadav EKP veebilehel aadressil http://www.ecb.europa.eu

(6) Vt eurosüsteemi seisukoht 2009, lk 4.

(7) Vt eurosüsteemi seisukoht 2009, lk 7.

(8) Vt eurosüsteemi seisukoht 2009, lk 12.

(9) Vt komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, „Hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 94/19/EÜ läbivaatamine”, 12.7.2010, COM(2010) 369 lõplik, lk 4.

(10) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Keskpangale, „ELi raamistik kriisiohjamiseks finantssektoris”, 20.10.2010, COM(2010) 579 lõplik (edaspidi „Komisjoni teatis kriisiohjamise kohta”), lõige 5.2, lk 15; vt ka direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku põhjenduse 22 viimast lauset ja direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku seletuskirja lõiget 7.4, lk 8.

(11) EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

(12) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 3 lõiget 1.

(13) Vt BCBS, „Core Principles for Effective Deposit Insurance Systems. A proposed methodology for compliance assessment”, 25. novembri 2010. aasta konsultatiivdokument, kommenteerimiseks välja antud 8. detsembril 2010 (edaspidi „BCBSi konsultatiivdokument”), lk 15 („Põhimõte nr 8 – Kohustuslik liikmesus”), kättesaadav BCBSi veebilehel aadressil http://www.bis.org

(14) Vt artikli 20 lõike 1 esimest lõiku seoses direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 9 lõike 1 kolmanda lõiguga ja artikli 2 lõike 1 punktiga h; vt ka direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku seletuskirja lõiget 7.4 (lk 7); vt ka direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku põhjendust 16 ja direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku seletuskirja lõiget 7.5 (lk 8).

(15) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatust 2.

(16) Vt direktiivi 94/19/EÜ I lisa punkt 3 ja 4.

(17) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 7 lõike 1 esimest lõiku.

(18) Vt direktiivi 94/19/EÜ artiklit 10, mida on muudetud artikli 1 lõike 6 punktiga a seoses direktiivi 2009/14/EÜ artikli 2 lõike 1 teise lõiguga.

(19) Vt käesoleva arvamuse lisa muudatust 3.

(20) Vt joonealust märkust 14.

(21) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatust 1.

(22) Direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 2 lõike 1 punkt c.

(23) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artiklit 11 ning I ja II lisa.

(24) Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (juuni 2009) „Possible Models for risk-based contributions to EU Deposit Guarantee Schemes”.

(25) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatust 4.

(26) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 9 lõiget 3.

(27) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artiklit 10.

(28) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 10 lõike 1 punkti d.

(29) Vt BCBS konsultatiivdokument, lk 33.

(30) Vt eurosüsteemi seisukoht 2009, lk 11.

(31) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 9 lõiget 2.

(32) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 12 lõiget 3.

(33) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatust 5.

(34) Vt direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 3 lõiget 6.

LISA

Redaktsiooni ettepanekud

Komisjoni ettepaneku redaktsioon

EKP muudatusettepanek (1)

EKP muudatusettepanek ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud)

Muudatus 1

Direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 2 lõike 1 punkt h

„h) „sihttase”– 1,5 % kõlblikest hoiustest, mille tagamise eest on hoiuste tagamise skeem vastutav;”

„h) „sihttase”– 1,5 % tagatud hoiustest, mille tagamise eest on hoiuste tagamise skeem vastutav;”

Selgitus

Eelneva rahastamise tase tuleks määratleda vastavalt „tagatud hoiustele”, st. kõlblikele hoiustele, mis ei ületa tagatud hoiuste taset, sest tagatud hoiused kajastavad hoiuste tagamise skeemi kohustuste taset täpsemalt kui kõlblikud hoiused.

Muudatus 2

Direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 4 lõike 1 punkt j

„j)	ametiasutuste hoiused;”

„j)	valitsus- ja keskhaldusasutuste ning maakonna-, piirkondlike, kohalike ja munitsipaalasutuste hoiused;”

Selgitus

Ametiasutuste hoiuste välja arvamisel tuleks kasutada direktiivi 94/19/EÜ täpseid mõisteid.

Muudatus 3

Direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 7 lõige 1

„1. Hoiuste tagamise skeemid peavad suutma maksta peatatud hoiused tagasi seitsme päeva jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse.”

„1. Hoiuste tagamise skeemid peavad suutma maksta peatatud hoiused tagasi kahekümne töö päeva jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse.

[1. aprilliks 2012] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule konsultatsiooni põhjal koostatud aruande: a) vaadates läbi tagasimaksetähtaja 20 tööpäevani lühendamise rakendamise; ja b) hinnates läbivaatamise tulemuste põhjal tagasimaksetähtaja täiendava lühendamise või lühendamiste otstarbekust.”

Selgitus

Ettepandud tähtaja lühendamine seitsme päevani võib osutuda keeruliseks, sest muudatus viiakse sisse kohe pärast tähtaja esialgset lühendamist 20 tööpäevani, mida liikmesriigid pidid rakendama 2010. aasta lõpuni. Direktiivi uuesti sõnastamise ettepanek peaks nägema ette, et komisjon vaatab läbi tähtaja esialgse 20 tööpäevani lühendamise rakendamise ning teeb läbivaatamise tulemuste põhjal ettepaneku tähtaja täiendava lühendamise või lühendamiste ajakava kohta.

Muudatus 4

Direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 11 lõiked 3–5

„3. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 1 lõikes 2 osutatud hoiuste tagamise skeemide suhtes.

4. Komisjonile antakse volitused määrata kindlaks II lisa A osas esitatud mõistete ja meetodite elemendid. Kõnealused regulatiivsete standardite kavandid võetakse vastu vastavalt [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artiklitele 7–7d. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus võib välja töötada regulatiivsete standardite kavandeid ja esitada need komisjonile.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus annab 31. detsembriks 2012 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse artikli 8] kohaselt välja suunised II lisa B osa kohaldamiseks.”

„3. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 1 lõikes 3 osutatud hoiuste tagamise skeemide suhtes.

4. Komisjonile antakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid II lisa A osas esitatud mõistete ja meetodite kindlaksmääramiseks riski põhinäitajate arvutamise eesmärgil. Kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Eelkõige peab komisjon arvestama, et riskiga kaalutud osamakse arvutamise meetodid põhineksid kontrollitud empiirilistel andmetel ja edendaksid võrdset kohtlemist.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) annab [31. detsembriks 2011 ] määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt välja suunised II lisa B osas sätestatud riski lisanäitajate kohaldamiseks.”

Selgitus

Ettepandud hoiuste tagamise skeemi riskiga kaalutud osamakse arvutamise meetod on arutamisel. Suuniste ja tehniliste standardite väljatöötamise kohustuse kehtestamine Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele aitab välja töötada adekvaatse meetodi, mis põhineb kontrollitud tehnilistel andmetel ning edendab võrdset kohtlemist.

Muudatus 5

Direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku artikli 12 lõige 3

„3. Kui krediidiasutus lõpetab skeemi liikmeks oleku ja ühineb teise skeemiga, hüvitatakse või kantakse teisele skeemile üle osamaksed, mida krediidiasutus tegi 6 kuu jooksul enne liikmesuse lõpetamist. Seda ei kohaldata, kui krediidiasutus on skeemist artikli 3 lõike 3 kohaselt välja arvatud.”

„3. Kui krediidiasutus lõpetab skeemi liikmeks oleku ja ühineb teise skeemiga, kantakse teisele skeemile üle osamaksed, mida krediidiasutus tegi 6 kuu jooksul enne liikmesuse lõpetamist, välja arvatud artikli 9 lõikes 3 sätestatud erakorralised osamaksed. Seda ei kohaldata, kui krediidiasutus on skeemist artikli 3 lõike 3 kohaselt välja arvatud.”

Selgitus

Et vältida sätte võimalikku kuritarvitamist, ei tohiks osamaksete ülekandmine teisele skeemile olla seotud erakorraliste osamaksetega, mille arvelt kaetakse algse hoiuste tagamise skeemi piiratud vahendeid, samas kui tehtud osamaksete hüvitamine tuleks välja jätta.

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

31.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 99/9

KOMISJONI TEATIS

Juhenddokument direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaldamisvõimaluste kohta

2011/C 99/03

1. SISSEJUHATUS

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) (1) artikliga 10c lubatakse liikmesriikidel, kelle elektrisüsteemid vastavad teatavatele kriteeriumidele, eraldada üleminekuperioodil tasuta saastekvoote elektrienergiat tootvatele käitistele. Nimetatud kriteeriumid on seotud vajadusega moderniseerida energiasüsteemi, ja seda võimalust kasutada otsustanud liikmesriigid peavad samaaegselt võtma meetmeid, et tagada tasuta eraldatavate saastekvootide väärtusega samaväärses summas investeeringute tegemine energiasüsteemi (nt infrastruktuuri moderniseerimine, puhtad tehnoloogiad jne).

(2)

Tuleb rõhutada, et kriteeriumeid täitvatelt liikmesriikidelt ei nõuta selle valikuvõimaluse kasutamist ning nad võivad vabalt valida seda mitte teha, kui nad ei taha selle tõttu enampakkumise tuludest loobuda. Need aga, kes seda võimalust kohaldavad, peavad vastama direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c tingimustele.

(3)

Ühtlustatud saastekvootidega kauplemise süsteem on vältimatu heitkogustega kauplemiseks parimal võimalikul viisil ning siseturul konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks. Selleks kehtestatakse direktiiviga 2003/87/EÜ saastekvootide eraldamise aluspõhimõttena enampakkumised, mis on kõige lihtsam ja ka üldiselt majanduslikult kõige tasuvamaks peetav süsteem. Enampakkumine tagab ka võrdsed võimalused konkurentsi edasiseks arenguks elektri siseturul.

(4)

Lisaks sellele on direktiivis 2003/87/EÜ selgesti tingimuseks seatud, et reeglina tuleb alates 2013. aastast elektrisektoris saastekvoote eraldada üksnes enampakkumise teel, võttes arvesse sektori võimet CO2 alternatiivkulusid elektrihinna kaudu tarbijatele edasi kanda ning sellega lisatulu teenida („juhusliku kasumi võimalus”). Enampakkumistega selline juhusliku kasumi võimalus kaotatakse.

(5)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 10c sisaldab sätteid, mis on erandid mitmetest selle direktiivi põhiprintsiipidest nagu näiteks kogu ELi hõlmavad täielikult ühtlustatud saastekvootide eraldamise käsitlus, enampakkumised kui vaikimisi kehtiv saastekvootide eraldamise meetod ning elektritootmise selge väljajätmine saastekvootide tasuta eraldamisest. Nimetatud põhimõtete ja eeskirjade eesmärk on tagada võimalikult kõrge majandusliku tasuvuse aste heitkogustega kauplemise süsteemis. Sellest tulenevalt ei tohiks artikli 10c rakendamine neid direktiivi 2003/87/EÜ üldisi eeskirju ja eesmärke kahjustada.

(6)

Eelöeldu taustal ja mõeldes sellele, et paljud liikmesriigid on mures direktiivi 2003/87/EÜ artiklist 10c tulenevate võimalike konkurentsimoonutuste pärast, peab komisjon vajalikuks anda artikli 10c rakendamiseks juhiseid järgneval põhjusel.

—	Direktiiviga nõutakse, et komisjon hindaks eraldi iga direktiivi 2003/87/EÜ artiklit 10c kohaldada sooviva liikmesriigi taotlust. Käesoleva juhenddokumendi vastuvõtmisega näeb komisjon selleks hindamiseks ette läbipaistva raamistiku.

—	Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 10c on erand selle direktiivi põhiprintsiipidest. Tuleb tagada erandi tõlgendamine ja kohaldamine viisil, mis ei kahjusta selle direktiiviga sätestatud üldeesmärke.

—

Kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 3 nõutakse, et komisjon koostab komiteemenetluse abil juhised „tagamaks, et eraldamise metoodika väldib põhjendamatuid konkurentsimoonutusi ja minimeerib negatiivse mõju heitkoguste vähendamise stiimulitele”, siis ühist arusaamist vajavad ka teised eraldamise metoodika elemendid, nagu näiteks artikli 10c lõikes 2 määratletud tasuta saastekvootide maksimumkogus.

—	Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c reguleerimisala hõlmab üksnes elektritootmissektorit. Seetõttu on vajalik saavutada ühine arusaam ka selles, millistel käitistel on kõnealuse sätte alusel õigus saada üleminekuperioodil tasuta saastekvoote.

—

Mitmeid direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10c kasutusele võetud tehnilisi termineid (nt liikmesriigi summaarne energia lõpptarbimine (edaspidi „liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimine (bruto)”), tasuta eraldatud saastekvootide turuväärtus) ei ole selles direktiivis määratletud. Selleks et tagada nende sätete ühtne kohaldamine liikmesriikides, kes võivad artiklit 10c kohaldada, on vajalikud selged juhised.

—

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c mõne sätte rakendamise üle peavad liikmesriigid teataval määral ise otsustama. See kehtib eelkõige iga liikmesriigi riikliku kava ja sellega seotud investeeringute kohta. Teiste sätete hulgas on selliseid, mis toovad direktiivi 2003/87/EÜ uusi elemente, mida tuleb sobitada süsteemi turupõhise lähenemisviisiga. Samuti ei tohiks artikli 10c kohaldamine töötada vastu direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidele ega ohustada võrdseid võimalusi liidu siseturul.

2. ÜLEMINEKUPERIOODIL TASUTA ERALDATAVATE SAASTEKVOOTIDE MAKSIMUMKOGUS LIIKMESRIIGITI

2.1. Maksimumkoguse kindlaksmääramine

(7)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikega 2 määratakse kindlaks selliste tasuta eraldatavate saastekvootide maksimumkogus, mida tingimustele vastavas liikmesriigis võidakse tasuta saastekvootide saamise õigusega käitisele 2013. aastal eraldada. Kõnealuse sätte kohaselt peab kogus järgnevatel aastatel vähenema ning jõudma 2020. aastaks selleni, et siis ei eraldata enam ühtegi tasuta saastekvooti.

(8)	Artikli 10c lõike 6 kohasel taotluse hindamisel analüüsib komisjon, kas kõnealuses liikmesriigis direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt tasuta eraldatud saastekvootide maksimumkogus ületab arvu, mis on saadud artikli 10c lõikel 2 põhinevate ja I lisas osutatud arvutustega.

2.2. Tasuta eraldatavate saastekvootide arvu järkjärguline vähendamine

(9)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 2 on selgelt tingimuseks seatud, et „üleminekuperioodil tasuta eraldatavate saastekvootide üldkogust … vähendatakse järk-järgult kuni 2020. aastani, mil saastekvoote enam tasuta ei eraldata.” Seetõttu on vaja leida usutav ja veenev järkjärguline vähendamisteekond, mis viiks tasuta saastekvootide eraldamise alguspunktist 2013. aastal kuni selle lõpp-punktini 2020. aastal.

(10)	Kui võtta arvesse õiguslikku alust, mille kohaselt tuleb tasuta saastekvootide eraldamine kuni seitsme aasta jooksul täielikult lõpetada (70 %-lt 0 % saavutamiseni), on usutav ja veenev järkjärguline vähendamisteekond selge liikumine 70 %-lt 0 % poole, mida on näha igas teekonna etapis.

(11)

Artikli 10c lõike 5 kohaselt esitatud taotluse hindamisel analüüsib komisjon, kas liikmesriik järgib usutavat ja veenvat järkjärgulist üleminekut saastekvootide eraldamisele üksnes enampakkumise teel. Vähendamise liigne koondumine perioodi lõppu tooks kaasa tasuta saastekvootide suurema üldkoguse terve ajavahemiku 2013–2020 jaoks tervikuna, ning selle tagajärjeks oleksid põhjendamatud konkurentsimoonutused ELi turul. See ei sobiks kokku kõnealuse direktiivi artikli 10c lõikega 5. Komisjon arvab, et liikmesriikidel on sobiva vähendamisteekonna valimisel teatav otsustamisvabadus. Komisjon ei karda põhjendamatu konkurentsimoonutuse teket, kui liikmesriik on valinud kas lineaarse vähendamise teekonna või sellise mittelineaarse vähendamise teekonna, kus tasuta eraldatavate saastekvootide vähendamine ajavahemiku 2013–2020 kahel järjestikusel aastal saab erineda kõige rohkem 50 % võrra sellisest keskmisest aastasest vähendamiskogusest, mis on 2020. aastani jäänud aastatel vaja vähendada 0 %ni jõudmiseks.

3. TASUTA SAASTEKVOOTIDE SAAMISE ÕIGUSEGA KÄITISED

3.1. Lõppkuupäev

(12)

Tasuta saastekvootidele õiguse saamiseks ja nende kasutamiseks elektri tootmisel pidid käitised olema tegevad 31. detsembril 2008. Liikmesriigid peaksid oma direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohases taotluses näitama, et nende territooriumil asuvad käitised, millele antakse õigus saada tasuta saastekvoote direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt, vastavad sellele tingimusele ja esitama nende käitiste tõendatud heitkogused ajavahemikul 2008–2010, sealhulgas loa numbri ja Euroopa Liidu tehingulogis (CITL) registreeritud konto omaniku. Nimetatud teave peaks ka olema tõenduseks sellest, et käitises käib ikka tootmine ja ta ei ole vahepeal oma tegevust lõpetanud.

(13)	Alternatiivina antakse käitistele õigus saada tasuta saastekvoote direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt siis, kui asjakohast investeerimist oli „reaalselt alustatud” hiljemalt 31. detsembril 2008.

(14)	See tähendab, et asjakohased otsused uue elektrijaama ehitamiseks peaksid olema olnud juba vastu võetud, ilma et neid oleks mõjutanud väljavaade saada uue elektrijaama jaoks tasuta saastekvoote.

(15)

Eespool nimetatut arvesse võttes tuleks investeerimisprotsessi pidada reaalselt alustatuks hiljemalt 31. detsembril 2008 juhul, kui on võimalik näidata, et investeerimisotsust ei mõjutanud võimalus saada tasuta saastekvoote. Selleks tuleks liikmesriikidel esitada põhjendatud tõendid selle kohta, et:

—	31. detsembriks 2008 oli ehitusplatsil reaalselt ja nähtavalt alustatud ehitustöödega või

—	enne 31. detsembrit 2008 oli investori (sageli elektrijaama käitaja) ja ehitustööde eest vastutava äriühingu vahel sõlmitud leping kõnealuse elektrijaama ehitamiseks.

Selles kontekstis eeldab komisjon, et reaalselt alanud ehitustööd võivad tähendada ka kõnealuse elektrijaama ehitamise ettevalmistustöid, kuid et neid tehakse alati selgelt väljendatud heakskiidu alusel, mille vajaduse korral annab asjakohane riiklik ametiasutus. Liikmesriigid peaksid esitama selle asjakohase loa andnud dokumendi, mis peaks olema olulise õigusliku staatusega ja välja antud liikmesriigi või liidu õigusaktide kohaselt. Kui ettevalmistustöödele ei ole kehtestatud selgelt väljendatud heakskiidu nõuet, tuleb esitada muid tõendeid, mis näitavad ehitustööde reaalset algamist.

Ülal esitatud loendit ei tuleks pidada lõplikuks, sest liikmesriikidel võib olla muid vahendeid selle dokumentaalseks tõendamiseks, et teatav investeerimisotsus ei olnud mõjutatud võimalusest saada tasuta saastekvoote.

(16)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohasel hindamisel soovib komisjon selgeid ja põhjendatud tõendeid, et need tingimused on täidetud. Selle kohta peaksid liikmesriigid oma direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohases taotluses esitama kogu asjakohase teabe. Vastasel korral lükkab komisjon taotlusega hõlmatud käitiste loetelu tagasi.

3.2. Elektrienergiat tootvad käitised

(17)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid eraldada üleminekuperioodil tasuta saastekvoote elektrienergiat tootvatele käitistele. Väljend „elektrienergiat tootvad käitised” ei ole direktiivis 2003/87/EÜ defineeritud. Erandina direktiivi 2003/87/EÜ üldreeglist, et elektritootmisele ei anta tasuta saastekvoote, tuleb seda väljendit tõlgendada viisil, mis ei kahjusta direktiivi eesmärke.

(18)	Sellist käsitlust toetab vajadus ennetada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c rakendamise halba mõju asjaomase liikmesriigi tööstussektorile ja kogu ELi turule.

(19)

Selleks et määratleda termini „elektrienergiat tootvad käitised” reguleerimisala, viidatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 lõikes u määratletud ja ka artikli 10c lõikes 2 viidatud „elektritootja” mõistele. Vastavalt sellele mõistele on hõlmatud kõik käitised, mis toodavad ainult elektrienergiat ja käitised, mis toodavad elektrienergiat ja soojust (2). See mõiste ei hõlma siiski käitisi, mis tegelevad lisaks kütuste põletamisele, st elektri ja/või soojuse tootmisele, ka mõne muu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalaga.

(20)

Eelöeldu taustal peab komisjon direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt tasuta saastekvootide saamise õigusega käitisteks järgmisi käitisi:

a)	käitised, mis vastavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 lõikes u osutatud elektritootja mõistele ja

b)	lisaks elektrile ka soojust tootvate käitiste puhul need käitised, mille puhul on arvesse võetud ainult elektri tootmisega seotud heiteid.

(21)	Komisjon kontrollib direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohasel hindamisel, kas eespool nimetatud vastavuse tõendamiseks vajalikud tõendid on esitatud.

(22)

Selleks et kindlaks määrata elektrienergia tootmisega seotud heitkogused käitiste puhul, mis toodavad nii elektrit kui ka soojust, peaksid liikmesriigid tagama kokkusobivuse artikli 10a kohaste rakendusmeetmetega ja eelkõige direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 4 esitatud meetmetega ning osutama direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 3 kohasele eraldamise metoodikale.

4. RIIKLIKELE KAVADELE ESITATAVAD NÕUDED

4.1. Riiklike kavade koostamispõhimõtted

(23)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile investeeringute kohta riikliku kava. Komisjon soovitab koostada riikliku kava mitmete ühiste põhimõtete järgi, mille eesmärgiks on tagada direktiivist 2003/87/EÜ üldiselt ja eelkõige artiklist 10c tulenevate eesmärkide õiglane ja ühtlane rakendamine.

Esimene põhimõte. Riiklikus kavas tuleks kindlaks määrata investeeringud, mis otseselt või kaudselt (investeeringud võrkudesse ja abiteenustesse) aitavad kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Teine põhimõte. Riiklikus kavas kindlaks määratud investeeringud tuleks kavandada nii, et tulevikus oleks võimalikult suure tõenäosusega välistatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 punktides a (3) ja b (4) kirjeldatud olukorrad ning punkti c esimene tingimus (5).

Kolmas põhimõte. Investeeringud peaksid üksteisega ja muude asjakohaste ELi õigusaktidega kokku sobima. Nad ei tohiks tugevdada domineerivat positsiooni ega põhjendamatult moonutada konkurentsi ega siseturgu ning peaksid võimaluse korral tugevdama konkurentsi elektri siseturul.

Neljas põhimõte. Riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringud peaksid täiendama investeeringuid, mida liikmesriikidel tuleb teha selleks, et täita muid ELi õigusest tulenevaid eesmärke või õiguslikke nõudeid. Need ei tohiks ka olla sellised investeeringud, mida on vaja teha enama elektri tarnimiseks ja elektrinõudluse rahuldamiseks.

Viies põhimõte. Riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringud peaksid aitama mitmekesistada elektritootmise energia- ja tarneallikaid ning vähendama energiakasutuse CO2-mahukust.

Kuues põhimõte. Investeeringud peaksid olema majanduslikult elujõulised ka pärast seda, kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaste tasuta saastekvootide eraldamise üleminekuperiood lõpeb, välja arvatud investeeringud III lisas loetletud konkreetsetesse, eelnevalt kindlaksmääratud uutesse tehnoloogiatesse, mis on veel tutvustamisetapis.

(24)

Riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringud peaksid võimalikult ulatuslikult vastama nendele põhimõtetele. Kui teatava investeeringu puhul ei saa tagada vastavust kõikidele põhimõtetele, tuleks asjaomasel liikmesriigil selle kohta esitada üksikasjalikud põhjendused. Igal juhul ei tohiks sellised investeeringud kõnealustele põhimõtetele vastu töötada ega kahjustada nende aluseks olevaid eesmärke. Samuti ei tohi investeeringud kahjustada aluslepingutes või muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud eesmärke.

(25)

Artikli 10c lõike 5 kohaselt esitatud taotluse hindamisel analüüsib komisjon, mil määral vastavad kavas kindlaksmääratud investeeringud nendele põhimõtetele. Juhul, kui liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohases taotluses esitatud teave ei ole piisavalt üksikasjalik selleks, et komisjon võiks läbi viia põhjaliku hindamise, millest saaks teha põhjendatud järeldusi, võib komisjon küsida täiendavat teavet. Kui seda täiendavat teavet ei suudeta õigeaegselt esitada, lükkab komisjon riikliku kava vastavad osad tagasi. Komisjon võib taotluse kohta oma hinnangu kujundamisel ka arvesse võtta muudest allikatest pärinevat teavet ja seisukohti.

(26)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) (6) sätete alusel peaksid liikmesriigid kontrollima, kas on vajalik riikliku kava keskkonnamõju hindamine.

(27)

Lisaks märgib komisjon, et tasuta saastekvootide eraldamine elektritootjatele ja direktiivi 203/87/EÜ artikliga 10c ette nähtud investeeringute rahastamine hõlmab põhimõtteliselt riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile kõikidest riigiabi hõlmavatest meetmetest teatama. Pärast teatamist ei tohi liikmesriigid kavandatavaid meetmeid enne ellu rakendada, kuni komisjon on nende kohta lõpliku otsuse teinud. Komisjonil on kavas lähiajal seda liiki abi hindamiseks vastu võtta vastavuskriteeriumid. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohane avaldus ja sellele järgnev komisjoni otsus ei mõjuta üldse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohast liikmesriigi kohustust riigiabist teatada ning liikmesriigid peaksid vastavalt kavandama vajalike riigiabi teatiste esitamist. Tasuta saastekvootide eraldamise ja riiklike kavade hindamisel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 3 vastavalt tagab komisjon, et riiklik kava ei vii konkurentsi põhjendamatu moonutamiseni, võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10c väljendatud ühishuvi eesmärki. Eriti kui riikliku kavaga koondub abi piiratud arvule abisaajatele või kui abi tõenäoliselt tugevdab abisaajate turupositsiooni, peaksid liikmesriigid näitama, et abi ei moonuta põhjendamatult konkurentsi rohkem, kui on rangelt vajalik kõnealuse direktiivi üldeesmärkide saavutamiseks.

4.2. Tingimustele vastavad investeeringud

(28)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c pealkirja ja üldist konteksti arvesse võttes peaksid selle sätte tingimustele vastavad investeeringud olema seotud elektrisektoriga ja olema tehtud alates 25. juunist 2009. Kuid põhimõtteliselt ei ole välistatud ka investeeringud teistesse energiasektoritesse tingimusel, et nende kasusaamine on direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10c tugevalt põhjendatud.

(29)

Liikmeriikidel on head võimalused otsustada selle üle, millised investeeringud oleksid nende elektritootmissektori moderniseerimiseks kõige paremad, ning nemad vastutavad selliste investeeringute kindlaksmääramise eest, mis vastaksid kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele. Neil tuleb ka koordineerida riigisisest aruandlust direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tehtud investeeringute kohta (7).

(30)

Liikmesriikidel tuleks riiklikus kavas sätestada loetelu käitistest, mis teevad riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringuid, ning täpsustada selliste investeeringute loetelu, mille tegemine on kavandatud tasuta saastekvootide eraldamise tulemusena. Neil tuleks ka täpsustada, mil määral neid investeeringuid rahastatakse tasuta saastekvootide eraldamisega säästetud vahenditest ja millisel investeerimistsükli aastal see toimub.

(31)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaste tasuta saastekvootide eraldamisega säästetud vahenditest rahastatavad investeeringud võivad täiendada investeeringuid, mida osaliselt on rahastatud teistest liidu allikatest (nt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kohasest uute osalejate reservist antavad vahendid, piirkondlikud fondid, üleeuroopalised energiavõrgud (TEN-E), Euroopa majanduse elavdamise kava, Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava, Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava) jne), tingimusel et need vastavad käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja sobivad kokku nimetatud instrumentide või allikatega. Siiski on sellisel juhul direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c mõistes asjakohane üksnes osa investeeringust, mis saab toetust direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohastest tasuta saastekvootide eraldamise vahenditest ja tingimusel, et peetakse kinni liidu rahastamise üldiste piirmäärade eeskirjadest.

(32)

Täiendav selgitus komisjoni käsitlusest direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 1 kasutatud terminite „infrastruktuur”, „puhas tehnoloogia”, „energiakasutuse struktuuri ja tarneallikate mitmekesistamine” (edaspidi „elektritootmise energia- ja tarneallikate mitmekesistamine”) kohta on esitatud IV lisas.

(33)	Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c tingimustele vastavate investeeringute liikide loetelu, mis ei ole ammendav, esitatakse V lisas.

4.3. Turuväärtus

(34)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt on riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute summa võimalikult suurel määral võrdväärne tasuta eraldatud saastekvootide turuväärtusega. Saastekvootide turuväärtus tuleb võtta võrdluspunktiks, mille järgi tingimustele vastavad liikmesriigid määravad riiklikes kavades kindlaks riigisiseselt investeeritavad summad.

(35)

Kuna liikmesriigid peaksid suutma riiklikes kavades esitada täpsed summad, mida nad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel kavatsevad investeerida, tuleks kõikide direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt tasuta eraldatavate saastekvootide turuväärtus eelnevalt kindlaks määrata ning seda ei tohiks pärast muuta (8).

(36)

Komisjon soovitab tuletada tasuta saastekvootide turuväärtuse Euroopa CO2 hindade mudelipõhiste prognoosidega, mis on esitatud komisjoni teatisega (2010) 265 (lõplik) kaasnevas komisjoni talituste 2010. aasta töödokumendis (9). Seal esitatakse ajakohastatud prognoosid, mille puhul on arvesse võetud liidu uusi olusid.

(37)

Seetõttu tuleks liikmesriikidel riiklikes kavas kohaldatava tasuta saastekvootide turuväärtuse määramisel võrdlusena kasutada VI lisas esitatud aastaseid väärtusi, mille puhul on arvesse võetud kehtivaid õigusakte ja heite vähendamise eesmärke. Asjakohaste riigiabieeskirjade puhul võivad liikmesriigid otsustada investeeritavate summade määramiseks kasutada suuremaid väärtusi – VI lisas esitatud numbrid väljendavad üksnes kohaldatavat miinimumi.

(38)

Kõnealuse direktiivi artikli 10c raames tehtavate investeeringute väärtus kõnealuses liikmesriigis peab vastama selles liikmesriigis tema taotluse alusel eraldatud tasuta saastekvootide turuväärtusele, välja arvatud juhud, kus liikmesriik suudab tõestada selle objektiivset võimatust. Liikmesriigid peavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohastes taotlustes esitama vajalikud tõendid, et komisjon saaks teha direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohase hindamise.

4.4. Investeeritavate summade ja tasuta saastekvootide vahelise tasakaalu tagamise mehhanism

(39)

Direktiivis 2003/87/EÜ on kaudselt tunnistatud asjaolu, et tasuta saastekvootide eraldamisega avaneb juhusliku kasumi teenimise võimalus, eriti kui käitajad saavad saastekvootide rahalise väärtuse oma klientidele maksmiseks edasi kanda. Nii on see elektritootjate puhul ja see on üks põhjuseid, miks direktiiviga 2003/87/EÜ nähakse ette enampakkumine kui vaikimisi kehtiv saastekvootide eraldamise meetod, millega tahetakse „kaotada juhusliku kasumi võimalus” (10).

(40)

Erandi tegemisega enampakkumistest kui vaikimisi kehtivast saastekvootide eraldamise meetodist nähakse direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10c ette saastekvootide tasuta eraldamine elektritootjatele ja sellega kaudselt aktsepteeritakse juhusliku kasumi saamise võimalust. Siiski on kõnealuse direktiivi artikli 10c eesmärgiks selgelt see, et nimetatud kasumit kasutataks asjaomases liikmesriigis elektritootmise moderniseerimiseks.

(41)

Liidu õigusega sätestatud meetmeid tuleb tõlgendada nende eesmärkide valguses. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c sätete ja nende aluseks olevate eesmärkide põhjal võib järeldada, et tänu tasuta eraldatud saastekvootidele juhuslikku kasumit saavad äriühingud peavad seda kasutama asjaomases liikmesriigis elektritootmise moderniseerimiseks. Samamoodi tähendab tasuta eraldatud saastekvootide väärtuse optimaalne kasutamine, et seda ei kasutata niisuguste investeeringute rahastamiseks, mida asjaomased äriühingud peaksid tegema selleks, et täita muid liidu õigusest tulenevaid eesmärke ja õiguslikke nõudeid. Vastasel juhul oleksid need üksnes direktiivi eesmärkide saavutamisele vastu töötavaks lisatuluks, mida direktiiviga 2003/87/EÜ soovitakse kaotada. Sellest tekiks ka põhjendamatu konkurentsi moonutamine, mis ei sobi kokku direktiivi artikli 10c lõikega 5.

(42)

Nimetatud põhjustel tuleb direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tasuta saastekvootide saajal kasutada tasuta saastekvootide väärtust sellise investeeringu tegemiseks, mis on kindlaks määratud artikli 10c lõike 1 kohases riiklikus kavas. Kui äriühingud saavad tasuta saastekvoote, ilma et nad sellist investeeringut teeksid või kui nad saavad tasuta saastekvoote rohkem, kui oleks vajalik asjakohaste riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute tegemiseks, tuleb neilt nõuda ülemääraste saastekvootide väärtuse andmist asjakohase üksuse käsutusse, kes investeeringu teeb.

(43)

Kuna asjaomases liikmesriigis elektritootmise moderniseerimiseks koostatud riiklik kava võib sisaldada investeeringuid, mida peavad tegema äriühingud, millel ei ole ELi heitkogustega kauplemise süsteemis nõuete täitmise kohustust (11), siis ei saa sugugi kõik riikliku kava järgi investeeringuid tegema pidanud äriühingud tasuta saastekvoote. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikeid 1 ja 4 silmas pidades esindavad põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ) (12) artikli 2 lõigete 4 ja 6 mõistes direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 4 osutatud võrguettevõtjaid. Sellised ettevõtjad ei tohi üldiselt elektrienergia tootmise või tarnimisega tegeleda. Seetõttu ei saa nad ka saastekvoote, kuid sellest hoolimata võib neilt nõuda riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute tegemist.

(44)

Vastavalt riiklike kavade koostamispõhimõtete kolmandale põhimõttele ja kooskõlas käesoleva juhenddokumendi punktiga 27 peaksid liikmesriigid juhul, kui mõni direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohane riiklikus kavas kindlaksmääratud investeering elektrienergia tootmisesse või tarnimisse viiks konkurentsi põhjendamatu moonutamiseni või ähvardaks tugevdada domineerivat positsiooni, kaaluma võimalust nõuda tasuta saastekvootide saajatelt vahendite leidmist selliste investeeringute tegemiseks põhi- ja jaotusvõrkudesse või elektrienergia tootmis- või tarnesüsteemidesse, mis ei too kaasa nimetatud moonutusi.

(45)	Ei saa ka välistada seda, et äriühingutele eraldatakse tasuta saastekvoote väiksemas väärtuses kui on vaja riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringu katmiseks. Sellisel juhul võib olla asjakohane võimaldada sellistel äriühingutel vastav riiklikus kavas kindlaksmääratud investeering ellu viia.

(46)	Nimetatud põhjustel võivad liikmesriigid, kui see on vajalik ja asjakohane, luua mehhanismi selleks, et allpool kirjeldatud juhtudel saaks vastavalt vahendeid üle kanda.

(47)

Selline mehhanism peaks igal juhul võtma arvesse järgmiseid nõudeid.

a)	Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c raames tasuta eraldatud saastekvootide väärtus peab peegelduma investeeringutes, mis on riiklikus kavas kindlaks määratud ja mida tuleb teha selleks, et tasuta saastekvootide väärtus oleks võrdväärne investeeringute summaga.

b)	Riiklikku kavasse kuuluvad investeeringud, mida mehhanismi abil rahastatakse, peavad kokku sobima riigiabi eeskirjadega (13).

Tuleks lubada vahendite ja investeeringute iga-aastast korrigeerimist, sealhulgas ühe aasta vahendite või investeeringute ülekandmist järgmisesse aastasse seni, kuni riikliku kava kohaselt investeeritav summa on võrdne tasuta saastekvootide kogu turuväärtusega või ületab selle ajavahemikul, milleks liikmesriik on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohase erandi taotlenud (vt ka punkti 2.2).

(48)

Kui enampakkumistest saadavat tulu (14) või muid riigitulusid kasutatakse selleks, et rahastada riiklikus kavas loetletud investeeringuid, siis antakse sellega direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tasuta saastekvoote saavatele elektritootjatele võimalus saada juhuslikku kasumit. Silmas pidades muutmisdirektiivi 2009/29/EÜ põhjendusi 15 ja 19, artikli 10c lõike 5 punkti e, direktiivi üldist käsitlust ja eesmärke ning seda, et direktiiviga nähakse ette kasutada enampakkumisi vaikimisi kehtiva saastekvootide eraldamise meetodina, lükkab komisjon tagasi kõik sellised artikli 10c lõike 5 kohased taotlused, mille rahuldamise korral võidakse saada juhuslikku kasumit.

5. ÜLEKANDMISE ÕIGUSETA SAASTEKVOODID

(49)

Võib juhtuda, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tasuta saastekvootide eraldamise võimalust kasutav liikmesriik otsustab, et käitis võib selliseid saastekvoote tagastada üksnes samal aastal, milleks saastekvoodid olid eraldatud. Sellise tingimusega seotud saastekvoote saanud äriühing ei saaks neid saastekvoote turul müüa, neid teise aastasse üle kanda ega lasta neid mõnel teisel käitisel tagastada (isegi sama äriühingu käitisel).

(50)

Sellise tingimuse kehtestanud liikmesriigil on oht rakendada artiklit 10c viisil, mis ei sobiks kokku ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärkide ega ülesehitusega, mis on kavandatud saavutama üldist heitkoguste vähendamist kulutõhusal ja majanduslikult kõige tulemuslikumal viisil. See oleks seadusevastane, kui liikmesriigid rakendaksid direktiivi 2003/87/EÜ selle eesmärkidele vastupidisel viisil.

(51)

Ülekandmise õiguseta saastekvoodid kaotaksid saastekvootide omanike stiimulid võtta kättesaadavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks, kuna nad saavad saastekvoodid madalama hinnaga kui valdav turuhind. Ülekandmise õiguseta saastekvootide omaniku vaatenurgast maksab selliste vähendamismeetmete võtmine alati rohkem kui lihtsalt heitkoguste katmine ülekandmise õiguseta saastekvootidega.

(52)

Neid mõttekäike arvesse võttes soovitab komisjon tungivalt, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust eraldada ülekandmise õiguseta saastekvoote. Juhul kui liikmesriigid leiavad, et selle võimaluse kasutamine on siiski vajalik, peavad nad näitama, et seda tehakse üksnes artikli 10c selliste peamiste eesmärkide saavutamiseks, mida ei ole võimalik muul viisil tulemuslikumalt saavutada. Liikmesriigid peaksid tõsiselt arvesse võtma heitkoguste vähendamiseks loodud stiimuleid ja HKSi kohustuste täitmise kulude võimalikku kasvu, mis tuleneb nende valikust väljastada teatavas koguses ülekandmise õiguseta saastekvoote.

(53)

Eespool nimetatut arvesse võttes ja ilma seda piiramata võtab komisjon seisukoha, et vähemalt enamik direktiivi artikli 10c alusel tasuta eraldatavaid saastekvoote peaksid olema ülekantavad. Komisjon soovitab piirata ülekandmise õiguseta saastekvootide kogust nii, et nende arv ei ületaks koguheidet, mis tuleneb elektri tarnimisest sektoritele, mis ei too asjaomase liikmesriigi või ELi tööstussektorile kaasa konkurentsimoonutuste ohtu (nt kodumajapidamiste sektor). Artikli 10c lõike 5 punktile e ja lõikele 6 osutades tuleks komisjonil tagasi lükata taotlus, mis tekitaks turul põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

(54)

Artikli 10c lõike 5 kohaselt esitatud taotluse hindamisel vaatab komisjon eriti, kas direktiivi 2003/87/EÜ üldeesmärke ja artikli 10c konkreetseid eesmärke silmas pidades on õigustatud ülekandmise õiguseta saastekvootide arv, st kas see on vajalik ja proportsionaalne, ning kas see võiks konkurentsi põhjendamatult moonutada. Kui komisjon näeb, et need tingimused ei ole täidetud, lükkab ta artikli 10c lõike 5 kohaselt esitatud taotluse tagasi.

6. JÄRELEVALVE JA TÄITMISE TAGAMINE

6.1. Taotluste hindamine

(55)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohaselt hindab komisjon taotlusi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid elemente, sealhulgas artikli 10c lõikes 5 loetletud elemente. Ta arvestab ka aluslepingutest tulenevaid kohustusi ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid. Tulemusliku hindamismenetluse tagamiseks peaks taotlus põhinema käesoleva dokumendi VII lisas esitatud vormil. Komisjon alustab taotluse hindamismenetlust siis, kui on esitatud kogu asjakohane teave, sealhulgas teavet toetav tõendusmaterjal.

(56)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 10c lisati selleks, et tingimustele vastavates liikmesriikides oleks võimalik elektritootmist moderniseerida. Sel põhjusel sätestatakse nimetatud artiklis erand ühest direktiivi olulisest põhimõttest. Vastavalt valdavale kohtupraktikale tuleb seda erandit tõlgendada ja kohaldada piiratud viisil, nii palju kui see on vajalik artikliga 10c kehtestatud eesmärgi saavutamiseks ja ilma direktiivi 2003/87/EÜ üldeesmärke ohustamata.

(57)

Tasuta saastekvootide väärtuse ja nende suhte kohta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikega 1 nõutud investeeringutesse on oluline märkida, et tasuta saastekvootide saamine annab neid saavatele äriühingutele võimaluse saada juhuslikku kasumit juhul, kui nende saastekvootide väärtust ei kasutata investeeringuteks või kui nende saastekvootide väärtust kasutatakse selliste investeeringute tegemiseks, mida oleks pidanud tegema muude ELi õigusest tulenevate eesmärkide ja õiguslike nõuete täitmiseks. Sellisel juhul ei annaks see midagi nende eesmärkide saavutamisele, milleks artikli 10c kohane tasuta saastekvootide eraldamine heaks kiideti.

(58)	Lisaks sellele tuleb märkida, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tasuta eraldatud saastekvootidest tulenevad eelised võivad tekitada artikli 10c lõike 5 punktiga e kokkusobimatuid põhjendamatuid konkurentsimoonutusi, kui saastekvoote ei kasutata sellel eesmärgil, milleks neid välja anti.

(59)

Nimetatud põhjustel pannakse komisjoni hinnangus erilist rõhku sellele, kas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c tingimustele vastavatele käitistele antud tasuta saastekvootide väärtust kasutatakse nende käitiste investeeringuteks või kui see nii ei ole, siis kontrollitakse hindamisel, kas tasuta saastekvootide väärtus on kasutada antud käitistele/käitajatele või äriühingutele, kes ei ole üldse saanud või ei ole saanud piisaval hulgal saastekvoote, et teha asjaomaseid riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringuid.

(60)

Läbipaistvuse tagamiseks ja selleks, et komisjon saaks taotluse kohta põhjendatud hinnangu esitada, peaksid liikmesriigid avalduse enne selle komisjonile saatmist avaldama, et komisjon saaks kasutada ka teistest allikatest pärit teavet ja seisukohti. Liikmesriikide avalduste puhul tuleks võtta arvesse keskkonnainfot ja nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (15) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1367/2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (16). Liikmesriikidel tuleb ka kontrollida, kas direktiivi 2001/42/EÜ sätete alusel nõutakse nende riiklike kavade keskkonnamõju hindamist.

6.2. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 5 kohased järelevalve- ja täitmise tagamise sätted

(61)

Liikmesriikidel tuleb kehtestada riiklikus kavas ette nähtud investeeringute selge ja tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise sätted, et tagada riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute nõuetekohane elluviimine. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 punkti d kohaselt tuleks neid sätteid tasuta saastekvootide eraldamise taotluses üksikasjalikult kirjeldada.

(62)

Riiklikes kavades kindlaksmääratud investeeringute järelevalve ja täitmise tagamine kuulub liikmesriikide vastutusalasse. Liikmesriigi poolt tasuta saastekvootide eraldamiseks esitatud taotluse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohasel hindamisel pöörab komisjon eriti tähelepanu sellele, kas liikmesriik on seadnud riikliku kava rakendamisele selged ja tõhusad järelevalve ja täitmise tagamise tingimused, sealhulgas mehhanismi, mille abil riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringuid hoolikalt jälgida ja tõhusalt nende täitmist tagada. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid tagama, et neil kehtivad vajalikud õigus- ja haldusnormid, et taotluses selgesti osutatud liikmesriigi pädevad asutused saaksid investeeringuid kontrollida.

(63)

Eelöeldu suhtes on olulised järgmised elemendid.

—	Õigus- ja haldusnormides tuleks määratleda rida vastavusnäitajaid (vt näiteid VIII lisas), mida liikmesriigi pädevad asutused peaksid kasutama, kui hindavad investeeringute edenemist ja nende vastavust direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele ja käesolevale juhenddokumendile.

—

Tuleks ette näha kohapealne järelevalve, et kontrollida investeeringute täitmist kohapeal. See peaks iga investeeringu kohta tähendama kohapealseid kontrolle ja kord aastas toimuvat sõltumatu välisaudiitori tõendamist. Audiitor peaks väljastama ametliku dokumendi, mis kinnitab iga investeeringu iseloomu ja igal aastal kulutatud täpset summat. Need dokumendid peaksid ka tunnistama nõuetel kajastatud kulutuste õigsust.

—	Õigus- ja haldusnormidega tuleks ette näha, et investeeringu kvantiteeti ja kvaliteeti hindab kolmas isik, et saada põhjendatud ja sõltumatu tõend selle kohta, et investeering vastab direktiivi 2003/87/EÜ, käesoleva juhenddokumendi ja riikliku kava nõuetele.

—

Juhuks, kui äriühingud ei täida oma kohustust investeerida (või ei anna oma osa investeeringusse, kandes mehhanismile üle tasuta saastekvootide investeerimata väärtuse, et tagada investeeritud summade ja tasuta saastekvootide tasakaal), tuleks liikmesriikidel ette näha karistused ja parandusmeetmed, et taastada tasakaal direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel eraldatud tasuta saastekvootide väärtuse ja riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute summa vahel. Need meetmed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning sisaldama järgmist.

—	Kohustus maksta tasuta saastekvoodid tagasi (tagasimaksmise aja turuväärtuses) kuni täheldatud puuduv investeeringusumma on tasutud.

—	Saastekvootide automaatne äravõtmine äriühingutelt, kes ei täida oma kohustusi, mis tulenevad vastavast riiklikust kavast ja käesolevast juhenddokumendist, sealhulgas tasuta saastekvootide ümberkonverteerimine saastekvootideks, mida asjaomane liikmesriik peab enampakkumisel müüma.

—	Karistava iseloomuga hoiatavad rahatrahvid.

—	Tuleks anda võimalus käitisele ettenähtud investeeringuid osaliselt ühest aastast teise üle kanda summas, mis võrdub sel aastal täheldatud puuduva investeeringusummaga. See kuulub liikmesriigi vastutusalasse, et tagada asjakohase rahasumma investeerimine kohaldamisperioodi jooksul.

(64)

Järelevalve ja täitmise tagamise menetluse tulemuste kohta tuleb liikmesriigil direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt komisjonile igal aastal esitada aastaaruanne koos põhjendatud tõenditega. Aruannetele tuleks eelkõige lisada välisaudiitori kinnitavad dokumendid (allkirja ja pitsatiga) koos ametliku tõlkega inglise keelde (kui need ei ole koostatud ingliskeelsena). Liikmesriigid võivad otsustada, et avaldavad asjakohaste käitajate aruanded üldsusele.

6.3. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt esitatavad aastaaruanded

(65)

Liikmesriikidel tuleks aastaaruanne direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt elektritootmise moderniseerimiseks tehtud investeeringute kohta esitada komisjonile alates 2014. aastast iga aasta 31. jaanuariks. Tuleks anda ülevaade eelmisel aastal tehtud investeeringute iseloomu ja summade kohta (17).

(66)	Aastaaruanded peaksid põhjendatud tõenditega kinnitama, et investeeringuid rakendatakse kohapeal ja et need vastavad direktiivis 2003/87/EÜ ja käesolevas juhenddokumendis sätestatud nõuetele ning eelkõige, et need investeeringud aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele.

(67)

Aruanded peavad ka näitama, et aastas investeeritud summa on ühtne kogu kohaldamisperioodiks ette nähtud investeeringute kogusummaga, mis on sätestatud liikmesriigi riiklikus kavas võrdluses tasuta saastekvootide turuväärtusega, nagu on määratletud käesolevas juhenddokumendis. Investeeringud ei pea aastati täpselt kokku minema tasuta saastekvootide kindlaksmääratud turuväärtusega. Siiski tuleks kõik lahknevused tasuta eraldatud saastekvootide väärtuse ja investeerimissummade vahel parandada järgmisel aastal pärast nende ilmnemist, et säilitada usutav investeerimisplaan kogu kohaldamisperioodi jooksul, võttes arvesse tasuta eraldada lubatud saastekvootide vähenevat kogust.

(68)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 4 kohaselt peavad aastaaruanded põhinema aruannetel, mida liikmesriikide käitajad esitavad iga 12 kuu järel riiklikus kavas osutatud investeeringute tegemise kohta. Samuti peaksid need rajanema täiendavatel infoallikatel, eelkõige ametlikel andmetel ja sõltumatult tõendatud andmetel. Aruannetes tuleks esitada andmete allikad ja viited tõendavatele dokumentidele.

(69)	Liikmesriikide aastaaruanded komisjonile tuleks läbipaistval viisil kättesaadavaks teha. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 4 kohaselt tuleb liikmesriikide aruanded komisjonile avalikustada. Kõikidel juhtudel tuleb arvesse võtta tundliku äriteabe konfidentsiaalsust.

(70)	Komisjon kontrollib direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohasel hindamisel aruannete õigsust esitatud tõenditele põhjal. Kui kõiki asjakohaseid tõendeid ei ole esitatud, võib ta paluda täiendavat teavet.

(71)

Kui liikmesriigid ei esita oma aastaaruannetes piisavalt tõendeid, et riiklikus kavas kindlaks määratud investeeringud on ellu viidud kavakohaselt ja kooskõlas tasuta eraldatud saastekvootide väärtusega, nagu on kehtestatud riiklikus kavas, ning kui ei toimu järgmist:

—	asjaomane liikmesriik suudab oma aastaaruannetes esitada usutavad põhjendused kõnealuse aasta investeeringute puudumise kohta, või

—	asjaomane liikmesriik suudab esitada tõendeid, et on tagatud selliste parandusmeetmete täitmine, mis ta on artikli 10c lõike 5 punkti d kohaselt oma taotluses sätestanud, või

—	järgneva aasta aruandes esitatakse tõendid, et eelmisel aastal täheldatud tegemata jäetud investeeringud on tehtud,

siis asub komisjon seisukohale, et on toimunud direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10c kehtestatud tingimuste rikkumine tasuta eraldatud saastekvootide ja artikli 10c lõikega 1 nõutud investeeringute suhtes. Kuna need tingimused on väga olulised selleks, et saavutada artikli 10c aluseks olevad eesmärgid, siis viib investeeringu tegematajätmine asjaomase äriühingu lisatuluni ega aita kaasa direktiivi 2003/87/EÜ ja eelkõige selle artikli 10c aluseks olevate eesmärkide saavutamisele. Selle tagajärjel võib juhtuda, et direktiivi 2003/87/EÜ kohaldatakse õiguslikult valesti ja vastupidiselt selle eesmärkidele. Samuti võib see tekitada komisjonile suuri probleeme seoses riigiabi eeskirjadega. Vajaduse korral algatab komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase uurimise ja/või rikkumismenetluse. ELi toimimise lepingu artikli 102 lõike 2 kohane menetlus võib lõppeda direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohase tasuta saastekvootide eraldamise peatamiseni sellise arvu saastekvootide võrra, mis vastab investeerimata summale. Kui olukord ei parane, peaks asjaomane liikmesriik lõpuks vastava arvu saastekvoote enampakkumisel müüma kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikega 4.

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Oluline on rõhutada, et ka sellistele käitistele, mida võiks puhtalt õiguslikust vaatenurgast pidada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 lõike u kohasteks elektritootjateks, ei anta õigust saada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaseid tasuta saastekvoote, kui nad tegelevad ka mingi muu tööstusliku tegevusega, isegi kui see tegevus ei kuulu 2003/87/EÜ I lisa reguleerimisalasse, sest seda ei ole kõnealuses lisas loetletud või ei ületa direktiivi 2003/87/EÜ I lisas vastavale tööstuslikule tegevusele sätestatud künnisväärtust.

(3) Riigi elektrivõrk ei olnud 2007. aastal otseselt ega kaudselt ühendatud endise Elektrienergia Edastuse Koordineerimise Liidu hallatava võrguga.

(4) Riigi elektrivõrk oli 2007. aastal otseselt või kaudselt ühendatud endise Elektrienergia Edastuse Koordineerimise Liidu hallatava võrguga üksnes ühe alla 400 MW võimsusega liini kaudu.

(5) 2006. aastal toodeti üle 30 % elektrienergiast ühest fossiilkütusest.

(6) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

(7) Vt ka 6. peatükk ja VII lisa.

(8) Tasuta saastekvootide turuväärtuse määramine käesolevas teatises ei sõltu riigiabi hindamisel kindlaks määratavatest turuväärtustest. Samuti ei sõltu see Euroopa CO2 hindade tulevasest muutumisest kolmandal kauplemisperioodil. Kõnealune direktiiv on selles suhtes paindlik ja seal sätestatakse, et investeeringute summa peaks olema „võimalikult suurel määral” võrdväärne tasuta eraldatud saastekvootide turuväärtusega. See tähendab, et tasuta saastekvootide turuväärtuse määramine artikli 10c rakendamiseks peaks põhinema usutaval ja veenval eelhinnangul CO2 hindade tulevase kujunemise kohta, kuid ei pea täpselt kajastama hetkelepingute, futuurlepingute ega tärminlepingute päevakurssi Euroopa CO2 turgudel ajavahemikul 2013–2020.

(9) SEK(2010) 650, komisjoni talituste töödokument, kaasneb komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kasvuhoonegaaside heite üle 20 %-lise vähendamise võimaluste analüüs ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu hindamine”, Taustteave ja analüüs, II osa.

(10) Vt direktiivi 2009/29/EÜ põhjendus 15.

(11) Artikli 10c lõikes 4 mainitakse otseselt võrguettevõtjaid, kes elektri siseturgu käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt (direktiiv 2009/72/EÜ) peavad olema elektritootmisest täielikult eraldatud. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisega tegelevad käitised ei saa samuti saastekvoote, kuid kuuluvad artikli 10c lõikes 1 sätestatud investeeringute rakendusalasse.

(12) ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

(13) Vt punkt 27.

(14) Artikli 10 lõikega 3 nõutakse üksnes vähemalt 50 % tulu kasutamist kliimaalasel otstarbel, teise (maksimaalselt) 50 % kasutamine on jäetud täiesti liikmesriikide otsustada.

(15) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(16) ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.

(17) 2014. aastal esitatav esimene aastaaruanne võib käsitleda 25. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2013 tehtud investeeringuid.

I LISA

Tasuta eraldatavate saastekvootide maksimumkoguse kindlaksmääramine

Selleks et määrata kindlaks 2013. aastal ja järgnevatel aastatel tasuta eraldatavate saastekvootide kogus liikmesriigile, kellel on õigus neid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt taotleda, tuleks teha järgmist.

a)	Määrata kindlaks kõigi tasuta saastekvootide saamise õigusega käitiste keskmine heide aastas ajavahemikul 2005–2007.

Määrata kindlaks suhe ajavahemiku 2005–2007 aasta keskmise elektrienergia lõpptarbimise (bruto) ja ajavahemiku 2005–2007 aasta keskmise elektrienergia kogutoodangu vahel (bruto). Tulemuseks saadav arv (protsentides) näitaks ajavahemiku 2005–2007 aasta keskmise elektrienergia lõpptarbimisele (bruto) vastavat heitkoguste osa.

c)	Ajavahemiku 2005–2007 aasta keskmised heitkogused (vt punkt a) tuleks korrutada ajavahemiku 2005–2007 aasta keskmise elektrienergia lõpptarbimisele vastava heitkoguste osaga (vt punkt b).

Tulemuseks saadakse saastekvootide kogus, mis katab 100 % sellistest heitkogustest, mis tulenevad liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimisele (bruto) vastavast elektritootmisest. Tulemus korrutatakse muutujaga, mille väärtus ei ületa 2013. aastal 0,7 (70 %) ja mis väheneb pärast 2013. aastat igal aastal ning on 2020. aastal 0 (0 %); sel viisil saadakse saastekvootide maksimumkogus, mis on direktiiviga 2003/87/EÜ lubatud tasuta eraldada 2013. aastal ja sellele järgnevatel aastatel.

Artikli 10c lõike 2 kohane tasuta eraldatavate saastekvootide maksimumkogus määratakse kindlaks järgmise valemiga:

TQFAx = (GFNC05-07/TGEP05-07) × AAQEEI 05-07 × ax

Lühend	Selgitus
TQFAx	Tasuta eraldatavate saastekvootide koguhulk aastal x, kus x tähistab iga aastat ajavahemikul 2013–2020
x	Muutuja, mis tähistab iga aastat ajavahemikul 2013–2020
GFNC05-07	Aasta keskmine elektrienergia lõpptarbimine (bruto) ajavahemikul 2005–2007
TGEP05-07	Aasta keskmine elektrienergia kogutoodang (bruto) ajavahemikul 2005–2007 (Eurostati kood 107000 tootekoodi 6000„elektrienergia” all)
AAQEEI 05-07	Tasuta saastekvootide saamise õigusega käitiste aasta keskmised heitkogused ajavahemikul 2005–2007
ax	Muutuja, mis näitab seda osa aasta tõendatud keskmistest heitkogustest ajavahemikul 2005–2007, mis vastab asjaomase liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimisele (bruto). Muutuja väärtus ei tohi 2013. aastal ületada 0,7 (70 %) ja peab pärast 2013. aastat igal aastal vähenema ning olema 2020. aastal 0 (0 %)

Arvutuste tegemiseks peaksid liikmesriigid määrama kindlaks need käitised, kellel on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt õigus saada tasuta saastekvoote. Selliste käitiste puhul, kes toodavad lisaks elektrile ka soojust, tuleb võtta arvesse üksnes elektritootmisega seotud heitkoguseid.

II lisas selgitatakse täiendavalt liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimise (bruto) mõistet ning esitatakse valem selle arvutamiseks.

Eespool esitatud valemi põhjal saadav saastekvootide üldkogus on saastekvootide maksimaalne arv, mis eraldatakse aastal x liikmesriigis tasuta.

II LISA

Liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimine (bruto) ning valem selle arvutamiseks

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 2 kohasel tasuta eraldatavate saastekvootide maksimumkoguse kindlaksmääramisel on kõige tähtsam liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimine (bruto). Kuid see mõiste ei vasta Eurostati määratletud või tema poolt kasutatavale statistikaterminile ning seetõttu tuleb seda tõlgendada artikli 10c kontekstis.

Direktiivi artikli 10c asjaomaste sätete kohaselt peaks liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimine (bruto) hõlmama lõpptarbijale tarnitud elektrienergiat ehk kõigi kodumaiste tarbijate kogu elektritarbimist kõnealuses riigis, sealhulgas sellise elektritootmise osakaalu, mis on vajalik tarbitava elektri tootmiseks, edastamiseks ja jaotamiseks.

Elektriekspordi ja -impordi puhul võetakse seoses liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimisega (bruto) kõnealuses liikmesriigis arvesse üksnes eksporti ületav import (netoimport). Kuna liikmesriigi elektritootjad ei tohiks saada tasuta saastekvoote sellise elektri eest, mida tarbitakse aga ei toodeta kõnealuses liikmesriigis, tuleb netoimport liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimise (bruto) kindlaksmääramisel välja jätta.

Liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimine (bruto) puudutab ainult elektrit ja mitte muid energialiike. Läbipaistvuse tagamiseks peaks see põhinema üldsusele kättesaadavatel andmetel ning Eurostati koostatud ja tema poolt kasutatavatel üldtunnustatud statistilistel mõistetel. Valem liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimise (bruto) (GNFC) arvutamiseks on järgmine:

GFNC = FEC – MNET + {[(FEC – MNET)/(TGEP + MNET)] × TDL} + {[(FEC – MNET)/TGEP] × CEG}

	Statistiline mõiste	Eurostati kood tootekoodi 6000„elektrienergia” all
GFNC	Liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimine (bruto)	Ei kohaldata
FEC	Energia lõpptarbimine (elekter)	101700
MNET	Elektrienergia netoimport	100600
TGEP	Elektrienergia kogutoodang (bruto)	107000
TDL	Kaod edastamisel ja jaotamisel	101400
CEG	Elektrisektori elektritarbimine	101301

Valemis kasutatakse tabelis esitatud mõistete aasta keskmisi näitajaid ajavahemikul 2005–2007. Arvutuse tulemuseks on liikmesriigi elektrienergia lõpptarbimine (bruto) GFNC05-07, mida on kasutatud I lisas.

III LISA

Teatav eelnevalt kindlaksmääratud uus tehnoloogia, mis on tutvustamisetapis

A. PROJEKTIKATEGOORIAD

I. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide kategooriad (võimsuse miinimumkünnistega (1) ):

—	energiatootmine: enne põletamist, 250 MW;

—	energiatootmine: pärast põletamist, 250 MW;

—	energiatootmine: hapnikuga põletamine, 250 MW;

II. Taastuvenergiaallikate uuenduslike näidisprojektide kategooriad (koguseliste alammääradega):

—

Bioenergiaprojektide alakategooriad:

—	lignotselluloosist tahke, vedela või poolpüdela vahepealse bioenergiakandja tootmine pürolüüsi teel võimsusega 40 kt lõpptoodet aastas;

—	lignotselluloosist tahke, vedela või poolpüdela vahepealse bioenergiakandja tootmine kerge pürolüüsi (torrefaction) teel võimsusega 40 kt lõpptoodet aastas;

—	lignotselluloosist sünteetilise maagaasi või sünteesgaasi ja/või energia tootmine gaasistamise teel võimsusega 40 miljonit normaalkuupmeetrit lõpptoodet aastas või 100 GWh elektrienergiat aastas;

—	lignotselluloosist biokütuste või vedelate biokütuste ja/või energia tootmine otsekuumutamisega gaasistamise teel võimsusega 15 miljonit liitrit lõpptoodet aastas või 100 GWh elektrienergiat aastas; käesolev alakategooria ei hõlma sünteetilise maagaasi tootmist;

—	lignotselluloossest toorainest (nt must leelis ja/või pürolüüsi või kerge pürolüüsi teel saadavad tooted) mis tahes biokütuste tootmine jugagaasistamise teel võimsusega 40 miljonit liitrit lõpptoodet aastas;

—	lignotselluloosist elektrienergia tootmine kasuteguriga 48 %, mis põhineb madalamal kütteväärtusel (50 % niiskust), võimsusega vähemalt 40 MWe;

—	lignotselluloosist etanooli ja kõrgemate alkoholide tootmine keemiliste ja bioloogiliste protsesside teel võimsusega 40 miljonit liitrit lõpptoodet aastas;

—	lignotselluloosist ja/või majapidamisjäätmetest biogaasi, biokütuste või vedelate biokütuste tootmine keemiliste ja bioloogiliste protsesside teel võimsusega 6 miljonit normaalkuupmeetrit metaani aastas või 10 miljonit liitrit lõpptoodet aastas;

—	vetikatest ja/või mikroorganismidest biokütuste või vedelate biokütuste tootmine bioloogiliste ja/või keemiliste protsesside teel võimsusega 40 miljonit liitrit lõpptoodet aastas.

Märkus: taastuvallikatest pärit energia kasutamise stimuleerimisel järgitakse biokütuste ja vedelate biokütuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/28/EÜ (2) sätestatud säästlikkuse kriteeriume; biokütuste ja vedelate biokütuste mõiste on määratletud nimetatud direktiivis.

—

Päikeseenergia kontsentreerimise projektide alakategooriad:

—	paraboolpeegel või Fresneli süsteem, milles kasutatakse sulatatud soola või muud keskkonnaohutut vedelsoojuskandjat, nimivõimsusega 30 MW;

—	paraboolpeegel või Fresneli süsteem, mis põhineb vahetul auru tootmisel, nimivõimsusega 30 MW; päikeseenergiaga toodetud auru temperatuur peab olema üle 500 °C;

—	tornisüsteem, milles kasutatakse ülekuumendatud auru tsüklit (kas mitmiktornisüsteem või eraldi lineaarsete kogujate ja torni süsteem), nimivõimsusega 50 MW;

—	tornisüsteem, milles kasutatakse suruõhku temperatuuriga üle 750 °C ja päikeseenergial töötavat hübriidset gaasiturbiini, nimivõimsusega 30 MW;

—	Stirling-paraboole kasutavad suured elektrijaamad päikeseenergiast elektrienergia tootmisel kasuteguriga üle 20 % ja nimivõimsusega vähemalt 25 MW.

Märkus: Näidisrajatiste puhul ei tohiks kasutada kuivjahutusel, hübridiseerimisel ja (kõrgtehnilisel) soojuse säilitamisel põhinevaid lahendusi.

—

Fotogalvaanika projektide alakategooriad:

—	fotogalvaanikal põhinevad ja kontsentraatoreid kasutavad suured elektrijaamad nimivõimsusega 20 MW;

—	õhukese ränikile paljude ühenduste kasutamisel põhinevad suured elektrijaamad nimivõimsusega 40 MW;

—	vask-indium-gallium-(di-)seleniidi (CIGS) kasutamisel põhinevad suured fotogalvaanilised elektrijaamad nimivõimsusega 40 MW.

—

Maa soojusenergia projektide alakategooriad:

—	tõhustatud geotermilised süsteemid tõmbepingete piirkonnas nimivõimsusega 5 MWe;

—	tõhustatud geotermilised süsteemid survepingete piirkonnas nimivõimsusega 5 MWe;

—	tõhustatud geotermilised süsteemid sügaval kompaktsetes settekivimites ja graniidis ning muudes kristallilistes struktuurides nimivõimsusega 5 MWe;

—	tõhustatud geotermilised süsteemid sügaval lubjakivis nimivõimsusega 5 MWe.

Märkus: Soojus- ja elektrienergia koostootmise rakendustele, millel on samad elektrienergia künnised, võib eraldada tasuta saastekvoote üksnes elektritootmiseks.

—

Tuuleenergiaprojektide alakategooriad:

—	avamere tuuleenergia (turbiinid üle 6 MW) nimivõimsusega 40 MW;

—	avamere tuuleenergia (turbiinid üle 8 MW) nimivõimsusega 40 MW;

—	avamere tuuleenergia (turbiinid üle 10 MW) nimivõimsusega 40 MW;

—	avamere tuuleenergia ujuvsüsteemid nimivõimsusega 25 MW;

—	maismaa tuuleturbiinid, mis on optimeeritud kasutamiseks keerukates maastikutingimustes (nt metsa- või mägialad): nimivõimsusega 25 W;

—	maismaa tuuleturbiinid, mis on optimeeritud kasutamiseks külmas kliimas (temperatuur alla – 30 °C ja intensiivne jäätumine) nimivõimsusega 25 MW.

—

Ookeanienergia projektide alakategooriad:

—	laineenergiarajatised nimivõimsusega 5 MW;

—	rajatised tõusu ja mõõna ning hoovuste energia kasutamiseks nimivõimsusega 5 MW;

—	ookeani soojusenergia muundamine (OTEC) nimivõimsusega 10 MW.

—

Hüdroenergia projektide alakategooriad:

—	energia tootmine generaatoritega, milles kasutatakse kõrgetemperatuurilisi ülijuhte, 20 MW.

—

Hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamist (arukad võrgud) käsitlevate projektide alakategooriad:

—	väikeste ja keskmise suurusega hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamine ja optimeerimine maapiirkondades, kus valdav on päikeseenergia kasutamine: 20 MW madalpingevõrgu ja 50 MW keskpingevõrgu projektid;

—	väikeste ja keskmise suurusega hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamine ja optimeerimine maapiirkondades, kus valdav on tuuleenergia kasutamine: 20 MW madalapingevõrgu ja 50 MW keskpingevõrgu projektid;

—	väikeste ja keskmise suurusega hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamine ja optimeerimine linnapiirkondades: 20 MW madalapingevõrgu ja 50 MW keskpingevõrgu projektid;

Märkus: Aktiivkoormuse (elektrilised kütteseadmed, soojuspumbad jm) kasutamist välja ei jäeta.

(1) Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise võimsuskünniseid väljendatakse elektri kogutoodanguna enne kogumist.

(2) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

IV LISA

Infrastruktuur, puhas tehnoloogia, elektritootmise energia- ja tarneallikate mitmekesistamine

Sellest kontekstist, milles kasutatakse mõistet „infrastruktuur” asjaomastes ELi õigusaktides, (1) on selgelt näha, et see hõlmab kõiki elektrivõrguga seotud rajatisi, mis on vajalikud elektrienergia edastamiseks (ülekandmiseks ja jaotamiseks). See ei piira asjaolu, et infrastruktuuri mõistet on võimalik kohandada nii, et see hõlmaks ka elektrijaamu.

Mõistel „puhas tehnoloogia” puudub kohaldatav määratlus, kuid käesolevas juhenddokumendis peab komisjon selle all silmas elektrotootmise tehnoloogiat, mille CO2 heide on suhteliselt väiksem või mis on keskkonnasõbralikum, sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutamine tootmisel.

Komisjoni arvates aitab taastuvenergia osakaalu suurendamine primaarenergia kogutarnetes ja elektritootmises igal juhul kaasa elektritootmise energia- ja tarneallikate mitmekesistamisele, millega viiakse üldine energiavarustus paremini tasakaalu ning vähendatakse sõltuvust fossiilkütuste impordist.

Kui kohalik energiatootmine väheneb, siis hakkab sõltuvus imporditavast energiast suurenema (2). Näiteks oodatakse ELi gaasiimpordi suurenemist 2020. aastaks tänaselt 61 %-lt 73 %-le. Seda protsenti peetakse ELi tasandil mõistlikuks, kuid mitu liikmesriiki, kelle suhtes võib kohaldada artiklit 10c, tarnib gaasi 100 % ulatuse ühelt tarnijalt. Sellistel juhtudel võiksid investeeringud kõnealuste liikmesriikide gaasitarnete mitmekesistamiseks aidata märkimisväärselt kaasa elektritootmise energiaallikate mitmekesistamisele ning nende liikmesriikide varustuskindluse suurendamisele. Investeering peaks olema kooskõlas kõnealuste liikmesriikide energiavarustuse CO2-mahukuse vähendamise eesmärgiga, mis on samuti üks varustuskindluse suurendamise võimalus, ning aitama samal ajal vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

(1) Direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ; direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ; määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 ning direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Teine strateegiline energiaülevaade – ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas, KOM(2008) 781.

V LISA

Tingimustele vastavate investeeringute liigid

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohastele tingimustele vastavad investeeringute liigid on järgmised:

Investeeringute liigid
A	Infrastruktuurile uute osade paigaldamine
B	Infrastruktuuri moderniseerimine
C	Puhas tehnoloogia
D	Energiaallikate mitmekesistamine
E	Tarneallikate mitmekesistamine

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohastele tingimustele vastavad investeeringud on näiteks järgmised:

a)	elektritootmise moderniseerimine, mille eesmärk on muuta elektritootmine tõhusamaks ja vähem CO2 mahukaks (parem elektri bruto- ja netotarbimise vaheline suhe, st suurendatakse netotarbimise osakaalu elektri brutotarbimises ning vähendatakse CO2 heidet MWe kohta);

b)	CO2 heite vähendamine kivisöel töötavatele elektrijaamadele uute osade paigaldamisega (praegune tehnika tase);

c)	elektritootmine taastuvatest energiaallikatest (taastuvenergiaallikaid käsitlevas direktiivis sätestatud eesmärgist rohkem), sealhulgas võrkude vastavusse viimine nõuetega;

d)	CO2 mahukama tootmisvõimsuse asendamine vähem CO2 mahuka tootmisvõimsusega;

e)	süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine;

f)	arukad võrgud;

g)	soojus- ja elektrienergia koostootmine, sealhulgas võrkude vastavusse viimine nõuetega.

Loetelu ei ole ammendav. Tuleks hinnata kõigi tingimustele vastavate projektide kokkusobivust riigiabi eeskirjadega, kui projektidele antakse riigiabi.

VI LISA

Mudelipõhised prognoosid CO2 hinna kohta kolmandal kauplemisperioodil

CO2 hinna prognoosid (aasta keskmine eurodes ühe tonni CO2 kohta)	2010–2014	2015–2019
eurot aastal 2008	14,5	20,0
eurot aastal 2005	13,6	18,7

Need väärtused tulenevad komisjoni teatisele „Kasvuhoonegaaside heite üle 20 %-lise vähendamise võimaluste analüüs ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu hindamine” lisatud komisjoni talituste töödokumendis „Taustteave ja analüüs”, II osa (SEK(2010) 650) määratletud alusstsenaariumist.

VII LISA

Vorm artikli 10c lõike 5 kohase taotluse esitamiseks

Kui liikmesriigid esitavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohase taotluse tasuta saastekvootide eraldamiseks üleminekuperioodil, peaksid nad kasutama järgmist vormi ja esitama järgmise teabe:

A. Tasuta saastekvootide eraldamise õigusega liikmesriigid

Tõendid selle kohta, et vähemalt üks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud.

B. Üleminekuperioodil tasuta saastekvootide saamise õigusega käitised, tasuta eraldatavate saastekvootide maksimumkogus ning kõnealustele käitistele tasuta eraldatavate saastekvootide kogus, sealhulgas ülekandmise õiguseta saastekvoodid

1.	Loetelu käitistest, millele on otsustatud anda õigus saada üleminekuperioodil tasuta saastekvoote direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt.

2.	Tasuta saastekvootide maksimumkogus aastal 2013 ja sellele järgnevatel aastatel.

3.	Saastekvootide tasuta eraldamine üleminekuperioodil käitise kohta.

3.1.	Ajavahemiku 2005–2007 tõendatud heitkoguste põhjal tasuta eraldatavate saastekvootide kogus.

3.2.	Võrdlusaluste põhjal tasuta eraldatavate saastekvootide kogus.

3.3.	Üksikasjalik teave ülekandmise õiguseta saastekvootide kohta, mis eraldatakse tasuta saastekvootide saamise õigusega käitistele.

C. Riiklik kava ja selles loetletud investeeringud, riiklikus kavas esitatud investeeringute vastavus tingimustele, tasakaal tasuta eraldatavate saastekvootide turuväärtuse ja investeeringute hulga vahel

Asjaomane liikmesriik esitab riiklikus kavas strateegia selle kohta, kuidas ta moderniseerib elektritootmist üleminekuperioodil, mil saastekvoodid eraldatakse tasuta. Selles määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ning see, kuidas eri liiki investeeringutega on võimalik eesmärki saavutada. Samuti määratakse iga riiklikus kavas esitatud investeeringu elluviimiseks teatav aasta, võttes arvesse tasuta eraldatavate saastekvootide koguse vähenemist üleminekuperioodil, mil saastekvoote eraldatakse tasuta.

Iga riiklikus kavas esitatud investeeringuga seoses esitavad liikmesriigid järgmise teabe:

—	investeeriv ettevõte;

—	investeeringu liik kooskõlas V lisaga;

—	investeeringu suurus;

—	ettevõttele asjaomase investeeringu jaoks tasuta eraldatud saastekvootide kogus ja turuväärtus, ning

—	põhimõtted, millele investeering vastab, sealhulgas teave, mis on vajalik investeerimispõhimõtete järgimise hindamiseks.

Kui liikmesriik kasutab mehhanismi tagamaks, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt tasuta eraldatud saastekvootide väärtus vastaks riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute suurusele, peaks ta esitama kõnealuse mehhanismi üldise lähenemisviisi, õigusliku aluse ja rakenduslikud üksikasjad. Samuti peaksid liikmesriigid nägema ette õigusnormid, millega tagatakse, et teave mehhanismiga seotud finantsvoogude kohta tehakse kättesaadavaks aruannetes, mis esitatakse komisjonile direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt.

D. Riikliku kava kohaselt kavandatavate investeeringute suhtes kohaldatavad järelevalve- ja täitmise tagamise sätted

Liikmesriigid peaksid ette nägema ja üksikasjalikult sätestama järgmise:

—	liikmesriigis kehtestatud järelevalve- ja täitmise tagamise sätete kirjeldus, sealhulgas nõuetele vastavuse näitajad ning kohapealseid kontrolle ja investeeringute sõltumatut tõendamist käsitlevad sätted, ning

—	sätted, millega tagatakse, et ettevõtted täidavad oma kohustust viia riiklikus kavas esitatud investeeringud ellu, sealhulgas täitmatajätmise korral kohaldatavad sanktsioonid.

E. Läbipaistvus ja avalik arutelu

Liikmesriigid peaksid esitama kokkuvõtte selle kohta, millise menetluse kohaselt on taotlus ja kava koostatud, kuidas üldsust on neist teavitatud ning kuidas üldsus on kaasatud.

VIII LISA

Näiteid nõuetele vastavuse näitajatest

Järelevalve- ja õigusaktide täitmist tagavad sätted peaksid sisaldama nõuetele vastavuse näitajaid, mida kasutatakse selle tõendamiseks, et investeeringud vastavad juhenddokumendis sätestatud põhimõtetele, eelkõige riiklikele kavadele esitatud nõuetele.

Näited nõuetele vastavuse näitajatest on muu hulgas järgmised (loetelu ei ole ammendav):

a)	võrreldakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaste investeeringute tulemusena käitises rakendatud tehnoloogia heitetegurit enne uute osade paigaldamist või käitise moderniseerimist kasutatud tehnoloogia heiteteguriga;

b)	võrreldakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaste investeeringute tulemusena käitises rakendatud tehnoloogia heitetegurit ELi tasandil parima võimaliku tehnika heiteteguriga, võttes arvesse kasutatud kütust;

c)	riiklikust elektritootmisest pärit kasvuhoonegaaside koguheite prognoositud ja saavutatud vähenemine artikli 10c kohaste investeeringute tulemusena (võrreldes senise olukorra jätkumisega);

d)	riiklikus elektritootmises peamiselt kasutatava fossiilkütuse osakaalu prognoositud ja saavutatud vähenemine artikli 10c kohaste investeeringute tulemusena;

e)	elektritootmise protsessi/jaotusvõrgu tõhususe prognoositud ja saavutatud paranemine (säästetud MWh) artikli 10c kohaste investeeringute ning CO2 heite vastava vähenemise tulemusena;

f)	CO2 vaba ja vähem CO2 mahukate kütuste osakaalu prognoositud ja saavutatud suurenemine liikmesriigi energiatootmises artikli 10c kohaste investeeringute tulemusena;

g)	2008. aasta detsembris töötanud installeeritud võimsus (MW), mis asendatakse uue vähem CO2 mahuka võimsusega, mida rahastatakse artikli 10c kohaste investeeringutega;

h)	2008. aasta detsembris töötanud võimsuse osakaal, mis asendatakse uue vähem CO2 mahuka võimsusega, mida rahastatakse artikli 10c kohaste investeeringutega, võrreldes 2008. aasta detsembris töötanud kogu installeeritud võimsusega;

i)	taastuvenergiaga seotud installeeritud võimsus (MW), mis võetakse prognooside kohaselt kasutusse artikli 10c kohaste investeeringute tulemusena;

j)	artikli 10c rakendamisest tulenevate vahendite osakaal kogu investeerimisprojektis;

k)	muudest ELi allikatest ja/või riigi- ja erasektori allikatest saadavate vahendite osakaal kogu investeerimisprojektis;

l)	artikli 10c kohaste investeeringutega rahastatud investeeringute prognoositud finantstulemus (st majanduslik tasuvus, kulud/tulud, jne).

31.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 99/31

Osalemiskutse teadusekspertidele kandideermiseks Euroopa Toiduohutusameti (Itaalia, Parma) teaduskomisjonide ja teaduskomitee liikmete kohale

2011/C 99/06

—	Loomade tervise ja heaolu komisjon (AHAW);

—	toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon (ANS);

—	bioloogiliste ohtude komisjon (BIOHAZ);

—	toiduga kokkupuutuvate ainete, ensüümide, lõhna- ja maitseainete ning abiainete teaduskomisjon (CEF);

—	toiduahelas olevate saasteainete komisjon (CONTAM);

—	loomasöödas kasutatavate lisaainete ja toodete või ainete komisjon (FEEDAP);

—	geneetiliselt muundatud organismide komisjon (GMO);

—	dieettoiduainete, toitumis- ja allergiakomisjon (NDA);

—	taimetervise komisjon (PLH);

—	taimekaitsevahendite ja nende jääkide komisjon (PPR);

—	teaduskomitee (SC)

Viide: EFSA/E/2011/001

1. Osalemiskutse sisu

Käesolev osalemiskutse on suunatud teadlastele, kes soovivad kandideerida Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomitee (SC) või EFSA mõne teaduskomisjoni, täpsemalt loomade tervise ja heaolu komisjoni (AHAW), toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjoni (ANS), bioloogiliste ohtude komisjoni (BIOHAZ), toiduga kokkupuutuvate ainete, ensüümide, lõhna- ja maitseainete ning abiainete teaduskomisjoni (CEF), toiduahelas olevate saasteainete komisjoni (CONTAM), loomasöödas kasutatavate lisaainete ja toodete või ainete komisjoni (FEEDAP), geneetiliselt muundatud organismide komisjoni (GMO), dieettoiduainete, toitumis- ja allergiakomisjoni (NDA), taimetervise komisjoni (PLH) või taimekaitsevahendite ja nende jääkide komisjoni (PPR) liikmeks.

Teaduskomitee ja kaheksa teaduskomisjoni (kõik peale toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjoni ning toiduga kokkupuutuvate ainete, ensüümide, lõhna- ja maitseainete ja abiainete teaduskomisjoni) praegused liikmed on määratud kolmeaastaseks ametiajaks, mis lõppeb 2012. aasta keskel. Uued liikmed määratakse järgmiseks kolmeaastaseks ametiajaks, mis algab 2012. aasta keskel ja lõppeb 2015. aasta keskel.

Toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjoni ning toiduga kokkupuutuvate ainete, ensüümide, lõhna- ja maitseainete ning abiainete teaduskomisjoni liikmete ametiaeg algab 2011. aasta keskel ja lõpeb 2014. aasta keskel. Nende komisjonide vabadele kohtadele võidakse määrata uued liikmed käesoleva osalemiskutse tulemusena koostatud reservnimekirjast. Sama reservnimekirja võidakse kasutada ka toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjoni ja toiduga kokkupuutuvate ainete, ensüümide, lõhna- ja maitseainete ning abiainete teaduskomisjoni uute liikmete määramiseks järgmiseks kolmeaastaseks ametiajaks, mis algab 2014. aasta keskel ja lõppeb 2017. aasta keskel.

Eksperdid, kes on võetud olemasolevatesse reservnimekirjadesse ehk nimekirjadesse, mis koostati osalemiskutsete EFSA/E/2009/001 (2009. aasta reservnimekiri) ning EFSA/E/2010/001 ja EFSA/E/2010/002 (2011. aasta reservnimekiri) tulemusel, peaksid esitama käesoleva osalemiskutse raames uue taotluse, kui nad soovivad kandideerida 2012. aastal Euroopa teaduskomitee või teaduskomisjonide liikmete kohale või kui nad soovivad, et nad kantaks 2012. aasta reservnimekirja.

2009. ja 2011. aasta reservnimekirjad suletakse kohe pärast 2012. aasta reservnimekirja koostamist.

2. Euroopa Toiduohutusamet

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on Euroopa Liidu toidu- ja söödaohutuse riskihindamise keskus. Liikmesriikide pädevate asutustega tihedat koostööd tehes ning sidusrühmadega avalikult nõu pidades pakub EFSA sõltumatut teadusnõu ja selget teavet olemasolevate ning tekkivate riskide kohta, mis põhineb kõige uuematel teadusmeetoditel ning värskeimatel andmetel. Amet pakub teadusnõu, millele tuginevad Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide riskihaldurite poliitika ning otsused.

EFSA koondab toidu- ja söödaohutuse valdkonnas Euroopa parimaid riskihindamise spetsialiste, kes tegutsevad sõltumatult autonoomse iseseisva organisatsiooni heaks, et pakkuda Euroopa institutsioonidele ja liikmesriikidele kõrgetasemelist teadusnõu.

Amet järgib teaduslike tippteadmiste, avatuse, läbipaistvuse, sõltumatuse ja reageerimisvalmiduse põhimõtteid. Sõltumatult, avatult ja läbipaistvalt töötades pakub EFSA parimat võimalikku teadusnõustamist, aidates sel teel tugevdada Euroopa toidu- ja söödaohutuse süsteemi.

Lisateavet EFSA kohta saab selle algmäärusest aadressil:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2002R0178:20090807:ET:PDF

3. EFSA teaduskomisjonid ja teaduskomitee

Teaduskomitee ja teaduskomisjonide ülesanne on koostada ameti teaduslikke arvamusi ja pakkuda oma pädevusvaldkonnas vajaduse korral muud nõu. Nemad annavad riskihalduritele teaduslikke arvamusi ja nõuandeid. See aitab luua kindla aluse Euroopa poliitika ja õigusaktide sõnastamiseks ning toetab riskihaldureid otsuste tegemisel.

Teaduskomisjonid koosnevad tavaliselt 21 sõltumatust teaduseksperdist. Teaduskomiteesse kuulub iga teaduskomisjoni esimees ja kuus muud teaduseksperti.

Teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmed määratakse kolmeaastaseks ametiajaks, mida on võimalik kaks korda pikendada. Liikmed peavad olema valmis aktiivselt osalema ja andma oma panuse teaduskomitee või teaduskomisjonide koosolekutel, kus võetakse vastu arvamusi, teadusaruandeid või suunisdokumente.

Need arvamused, teadusaruanded ja suunisdokumendid avaldatakse kord kuus ilmuvas EFSA Teatajas, mis on indekseeritud EFSA tööga seotud bibliograafilistes andmebaasides.

Taotlejatel tuleks tutvuda EFSA veebisaidil avaldatud I lisaga, milles on esitatud teaduskomitee ja teaduskomisjonide pädevusvaldkondade üksikasjalik kirjeldus.

Taotlejatel soovitatakse taotluste ettevalmistamise käigus tutvuda põhjalikult I lisas esitatud teabega. Kui hinnatakse taotlejate vastavust valikukriteeriumidele (vt 5. punkt allpool), kaalutakse põhjalikult nende profiilide sobivust teaduskomitee või teaduskomisjonide pädevusvaldkondadega.

Lisateave teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete valimise kohta on esitatud teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete ning välisekspertide valimist käsitlevas tegevdirektori otsuses:

http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/expertselection.pdf

Lisateave teaduskomisjonide ja nende töörühmade asutamise ja tegevuse kohta on esitatud teaduskomitee, teaduskomisjonide ja nende töörühmade asutamist ja tegevust käsitlevas haldusnõukogu otsuses:

http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/paneloperation.pdf

4. EFSA teaduskomisjonide ja teaduskomitee liikmete ülesanded

Teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmed on kogenud, sõltumatud teadlased, kes valitakse ja määratakse ametisse vastavalt EFSA eeskirjadele ja EFSA asutamismäärusele.

Oma ametisoleku ajal täidavad teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmed järgmisi ülesandeid:

—	osalemine aruteludes, teaduskomisjonide ja/või teaduskomitee ja nende töörühmade teaduslike arvamuste ettevalmistamises ja vastuvõtmises;

—	teaduslik nõustamine teaduskomisjoni ja/või teaduskomitee pädevusvaldkonna küsimustes;

—	nõustamine teaduskomisjoni ja/või teaduskomitee teadusliku tegevuse läbiviimiseks ja korraldamiseks.

Teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmeid võidakse valida teaduskomitee, teaduskomisjonide ja töörühmade esimeesteks, aseesimeesteks ja raportöörideks vastavalt EFSA haldusnõukogu otsusele, (1) mis käsitleb teaduskomitee ja teaduskomisjonide asutamist ja tegevust.

Üldised tingimused:

Teaduskomisjonide ja teaduskomitee liikmed peavad osalema kahepäevastel koosolekutel, mis toimuvad tavaliselt Itaalias Parmas. Need koosolekud toimuvad kuus kuni kümme korda aastas.

Lisaks sellele peavad teaduskomisjonide ja teaduskomitee liikmed osalema vastavalt vajadusele ka teaduskomisjonide ja teaduskomitee loodud töörühmade mõningatel koosolekutel. Need koosolekud toimuvad kuus kuni kolmteist korda aastas.

Teaduskomisjonide, teaduskomitee või nende loodud töörühmade koosolekutel osalemine nõuab mõningast ettevalmistustööd, sealhulgas dokumentide lugemist ja koostamist. Koosolekud toimuvad inglise keeles ja enamik dokumente on samuti inglise keeles.

Taotlejad peavad kinnitama, et ametisse määramise korral kohustuvad nad osalema teaduskomitee ja teaduskomisjonide tegevuses.

EFSA katab vastavalt oma finantseeskirjadele liikmete reisi- ja majutuskulud ning maksab päevaraha. Iga koosolekul osaletud täispäeva eest makstakse erihüvitist (2).

5. Valikumenetlus

Taotlejatel tuleb oma taotlusvormil vastavalt eelistuse järjekorrale ära märkida maksimaalselt kolm teaduskomisjoni ja/või teaduskomitee, mille liikmeks nad soovivad kandideerida.

Liikmed, kellel on just täis saanud kolm järjestikust ametiaega teaduskomitees, võivad taotleda mõne teaduskomisjoni liikmeks saamist. Samuti võivad liikmed, kellel on just täis saanud kolm järjestikust ametiaega mõnes teaduskomisjonis, taotleda teaduskomitee või mõne muu teaduskomisjoni liikmeks saamist.

Nõuded

A. Nõuded taotlejatele

Sobivad taotlejad peavad täitma järgmisi nõudeid:

Haridustase, mis vastab vähemalt neli (4) aastat kestnud ülikoolikursusele, mille läbimise kohta on antud välja diplom mõnel järgmistest erialadest: agronoomia/põllumajandusteadus, loomasöödad, biokeemia, bioloogia, keemia, ökotoksikoloogia, keskkonnateadused, epidemioloogia, toiduainete mikrobioloogia, toiduainete tehnoloogia, meditsiin, bioteadused, töötervishoid, farmakoloogia, farmaatsia, rahvatervis, toksikoloogia, veterinaaria ja muud eelnevatega seotud erialad;

ii)	lisaks sellele peab taotleja olema pärast diplomi saamist töötanud vähemalt kümme aastat valitud komisjoni(de) pädevusvaldkonnas;

iii)	taotleja peab valdama suurepäraselt inglise keelt (3);

iv)	taotleja peab põhjalikult, tõeselt ja täielikult täitma taotlusvormi juurde kuuluva huvide deklaratsiooni (4). NB! Kui taotlusvormi see osa ei ole täielikult täidetud, lükatakse taotlus tagasi (5);

taotleja peab olema Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigi või Euroopa Liidu kanditaatriigi kodanik. Euroopa-välistest riikidest pärit eksperdid võivad samuti kandideerida, kuid nende kandidatuuri teaduskomitee või teaduskomisjonide liikme kohale kaalutakse üksnes juhul, kui ELi, EFTA ega ELi kandidaatriikide kodanike seast ei leita nõutud tasemel eksperte.

B. Valikukriteeriumid – Hindamine

Nõuetele (vt 5. punkti A osa) vastavad taotlused esitatakse ametile võrdlevaks hindamiseks, mis viiakse läbi allpool loetletud valikukriteeriumide alusel.

Taotlejatel soovitatakse tungivalt täita taotlusvormi kõik osad vajaliku teabega ja lisada kõik vajalikud tõendid, sest nende andmete põhjal hakatakse kandidaate hindama.

Kõiki sobivaid taotlusi hinnatakse kõikide allpool loetletud valikukriteeriumide suhtes viie palli süsteemis alates nullist kuni viieni. Selleks, et peegeldada erinevate valikukriteeriumite olulisuse astet, omistatakse igale kriteeriumile kaalumiskoefitsient (teaduskomitee jaoks kehtestatakse erikoefitsiendid). Hindamise tulemusena antakse igale taotlusele hinnang punktisumma näol, mis võib ulatuda nullist sajani.

Hindamisel lähtutakse järgmistest valikukriteeriumidest:

—

teadusliku riskihindamise kogemus ja/või teadusliku nõustamise kogemus valdkondades, mis on seotud toidu- ja söödaohutusega teaduskomitee või eelistatud teaduskomisjoni pädevusse ja ekspertvaldkonda kuuluvates küsimustes (teaduskomisjonide korral maksimaalselt 25 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 5 ja teaduskomitee puhul maksimaalselt 30 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 6);

—

eeskujulikud tõendatud teaduslikud ekspertteadmised ühes või eelistatult mitmes valdkonnas, mis on seotud teaduskomitee või eelistatud teaduskomisjoni käsitletavate valdkondadega (teaduskomisjonide puhul maksimaalselt 20 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 4 ja teaduskomitee puhul maksimaalselt 15 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 3);

—	teadustööde ja publikatsioonide retsenseerimise kogemus, eelistatavalt valdkondades, mida käsitleb teaduskomitee või eelistatud teaduskomisjon (maksimaalselt 15 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 3);

—	mitmesugustest teadusharudest ja allikatest pärit keeruka teabe ja dokumentide analüüsi ning teaduslike arvamuste ja aruannete koostamise kogemus (maksimaalselt 10 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 2);

—	erialane töökogemus multidistsiplinaarses keskkonnas, eelistatult rahvusvahelises kontekstis (maksimaalselt 10 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 2);

—	teadusprojektide juhtimise kogemus (maksimaalselt 10 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 2);

—	tõendatud suhtlemisoskus, mis põhineb õpetamiskogemusel, avalikel esinemistel, aktiivsel osalusel koosolekutes, publikatsioonidel (maksimaalselt 10 punkti 100-st – kaalumiskoefitsient 2).

Teaduskomitee või teaduskomisjonide liikmeks võtmist saab kaaluda üksnes selliste taotlejate puhul, kelle taotlus saab punktisumma, mis ületab 66 punkti (100-st). EFSA-l on õigus pidada kandidaadi taotluses kirjeldatud erialase kogemuse üle nõu kolmandate isikutega.

Lisaks eespool nimetatud kriteeriumitele vaadatakse vastavalt EFSA võimalike huvide konfliktide tuvastamise ja nendega tegelemise korrale (6) läbi igaaastane huvide deklaratsioon. Otsustamisel taotleja edasise hindamise jätkamise kohta võetakse arvesse võimaliku huvide konflikti ulatust.

Lisateave teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete valimise kohta on esitatud teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete ning välisekspertide valimist käsitlevas tegevdirektori otsuses:

http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/expertselection.pdf

6. Reservnimekiri ja ametisse määramine

Taotleja, kes vastab teaduskomisjonide või teaduskomitee liikmetele esitatavatele nõuetele, võidakse EFSA tegevdirektori ettepanekul EFSA haldusnõukogu otsuse alusel määrata kolmeaastaseks ametiajaks nende liikmeks.

EFSA jätab endale õiguse kontrollida enne ametisse määramist tulevaste liikmete taotlustega seotud dokumente ja tõendeid, et olla kindlad taotluse õigsuses ja sobivuses.

Nõuetele vastav, kuid liikmeks mitte nimetatud taotleja võidakse arvata reservnimekirja.

Taotleja võib tema eelneval nõusolekul määrata ka sellesse teaduskomisjoni, mille liikmeks ta ei kandideerinud. Ühtlasi võidakse teda paluda anda oma panus teaduskomisjoni või teaduskomitee tegevusse või teaduskomitee või teaduskomisjoni mõne töörühma tegevusse väliseksperdina.

Teaduskomitee või teaduskomisjonide liikmeid võib asendada või vastavalt asjaoludele suurendada nende arvu. Asendusliige või uus liige valitakse reservnimekirjast ning pärast konsulteerimist teaduskomitee või asjaomase teadukomisjoni esimehega teeb tegevdirektor haldusnõukogule asjakohase ettepaneku.

7. Ekspertide andmebaas

Kõikidele sobivatele kandidaatidele tehakse ettepanek taotleda oma andmete lisamist EFSA ekspertide andmebaasi.

Lisateave EFSA ekspertide andmebaasi kohta:

http://www.efsa.europa.eu/EFSA/AboutEfsa/WhoWeAre/efsa_locale-1178620753812_1178712806106.htm

8. Sõltumatus ning kohustuste ja huvide deklaratsioon

Teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmed määratakse personaalselt. Kandidaadid peavad taotlusele lisama deklaratsiooni selle kohta, et nad kohustuvad tegutsema sõltumatult mis tahes välisest mõjust, samuti deklaratsiooni huvide kohta, mis võivad kahjustada nende sõltumatust (vt nõuded taotlejatele punkt iv). taotleja vastutab esitatud deklaratsiooni sisu eest ning EFSA hindab seda, lähtudes EFSA korrast, mis käsitleb võimalike huvide konfliktide kindlakstegemist ja nendega tegelemist.

Allpool on esitatud mõned näited selle kohta, mida loetakse huvide konfliktiks:

— 1. näide: teaduskomisjoni liige omab aktsiaid mitmetes äriühingutes, mis toodavad või turustavad tooteid, mille ohutust hindab sama teaduskomisjon või teaduskomitee;

— 2. näide: tootjate ühendus on palganud teaduskomisjoni liikme sõltumatu konsultandina andma nõuandeid toodete kohta, mille ohutust hindab sama teaduskomisjon või teaduskomitee.

Lisateave huvide deklaratsiooni kohta:

EFSA poliitika seoses huvide deklaratsioonidega

http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/doipolicy.pdf

Huvide deklaratsiooni suunisdokument

http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/doiguidance.pdf

Võimalike huvide konfliktide tuvastamise ja nendega tegelemise kord

http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/doiconflicts.pdf

9. Võrdsed võimalused

EFSA jälgib hoolikalt, et tema menetlustes kohaldataks võrdse kohtlemise põhimõtteid.

10. Taotluste esitamine

Kandidaatidel tuleb esitada taotlus koos huvide deklaratsiooniga elektrooniliselt EFSA veebisaidi kaudu aadressil: http://www.efsa.europa.eu

Taotlus võetakse vastu üksnes juhul, kui on esitatud nõuetekohaselt täidetud veebipõhine taotlusvorm. Juhul, kui veebipõhises infosüsteemis esineb tõsine rike, võetakse erandkorras vastu ka tähtkirjaga saadetud taotlusi.

E-posti teel saadetud taotlusi vastu ei võeta.

Värbamismenetluse lihtsustamiseks palume taotlejatel täita taotlusvorm inglise keeles.

Kõigile taotlejatele teatatakse valikumenetluse tulemused posti teel.

EFSA nõutud isikuandmeid käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (7).

Taotlejate esitatud isikuandmeid töödeldakse selleks, et käsitleda taotlusi seoses EFSA teaduskomitee või teaduskomisjonide liikmeks võtmisega.

11. Taotluste esitamise tähtpäev

Taotlused tuleb saata hiljemalt 31. mai 2011. aasta keskööks (kohaliku aja järgi, GMT + 1). Tähitud kirjade korral võetakse arvesse postitempli kuupäeva.

NB! Taotluste ülisuure arvu tõttu võib taotluste esitamise tähtpäeva lähenedes esineda süsteemis suure koguse andmete töötlemisel probleeme. Sel põhjusel soovitame saata taotluse aegsasti enne tähtpäeva.

Märkus

Kui käesoleva teate ingliskeelne ja muukeelne versioon ei kattu või nende vahel esineb lahknevusi, kehtib ingliskeelne versioon.

(1) Lisateabe saamiseks vaata: http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/paneloperation.pdf

(2) Lisateabe saamiseks vaata: http://www.efsa.europa.eu/efsa_rep/repository/documents/Experts_compensation_guide.pdf

(3) „Suurepärane valdamine” tähendab keeleoskust, mis vastab B2 või sellest kõrgemale tasemele (nt C1 ja C2 tasemed), mis on määratletud Euroopa keeleportfelli käsitlevas Euroopa Nõukogu dokumendis „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine”. Lisateabe saamiseks vaata http://www.coe.int/T/DG4/Portfolio/?M=/main_pages/levels.html

(4) Lisateavet deklaratsiooni täitmise kohta saab huvide deklaratsiooni juhisdokumendist, mis on saadaval EFTA veebisaidil http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/doiguidance.pdf

(5) Palun vaata käesoleva osalemiskutse 8. punkti „Sõltumatus ning kohustumise ja huvide deklaratsioon”.

(6) Kättesaadavad EFSA veebisaidil http://www.efsa.europa.eu/en/keydocs/docs/doiconflicts.pdf

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.099.est
Euroopa Liidu Teataja		C 99

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 31. märts 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Keskpank
2011/C 099/01	Euroopa Keskpanga arvamus, 16. veebruar 2011, seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) ning ettepanekuga, mis käsitleb direktiivi, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (CON/2011/12)	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 099/02	Euro vahetuskurss	8

2011/C 099/03	Komisjoni teatis – Juhenddokument direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaldamisvõimaluste kohta	9

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 099/04	Konkursikutse seoses teadlastele toetuste andmisega ühise Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) tööprogrammi alusel	29

2011/C 099/05	Konkursikutse – EAC/16/11 – Erasmuse ülikooliharta 2012	30

	Euroopa Toiduohutusamet
2011/C 099/06	Osalemiskutse teadusekspertidele kandideermiseks Euroopa Toiduohutusameti (Itaalia, Parma) teaduskomisjonide ja teaduskomitee liikmete kohale	31

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 099/07	Teade muu hulgas Hiinast pärit terastrosside ja -kaablite liitu suunatud impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohta, mida on laiendatud Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärinevana või mitte: laiendatud meetmetest vabastatud äriühingu aadressi muutus	38

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4090
JPY	Jaapani jeen	117,01
DKK	Taani kroon	7,4573
GBP	Inglise nael	0,87890
SEK	Rootsi kroon	8,9185
CHF	Šveitsi frank	1,2993
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8675
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,528
HUF	Ungari forint	267,10
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7093
PLN	Poola zlott	3,9880
RON	Rumeenia leu	4,1035
TRY	Türgi liir	2,1920
AUD	Austraalia dollar	1,3668
CAD	Kanada dollar	1,3674
HKD	Hongkongi dollar	10,9696
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8544
SGD	Singapuri dollar	1,7782
KRW	Korea won	1 551,03
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,6264
CNY	Hiina jüaan	9,2381
HRK	Horvaatia kuna	7,3775
IDR	Indoneesia ruupia	12 308,75
MYR	Malaisia ringit	4,2629
PHP	Filipiini peeso	61,119
RUB	Vene rubla	40,2462
THB	Tai baht	42,720
BRL	Brasiilia reaal	2,3128
MXN	Mehhiko peeso	16,7932
INR	India ruupia	63,0560