ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2011.058.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 58

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

54. köide
24. veebruar 2011


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2011/C 058/01

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5976 – Lufthansa Technik/Panasonic Avionics/Idair JV) ( 1 )

1

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2011/C 058/02

Nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2011. aasta eelarveprojekti kohta

2

 

Euroopa Komisjon

2011/C 058/03

Euro vahetuskurss

3

 

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

2011/C 058/04

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsus, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (ESRB/2011/1)

4

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

EFTA kohus

2011/C 058/05

EFTA järelevalveameti 22. detsembril 2010 Norra vastu algatatud hagi (Kohtuasi E-18/10)

11

2011/C 058/06

Liechtensteini Vürstiriigi 22. detsembril 2010 EFTA järelevalveameti vastu algatatud hagi (Kohtuasi E-17/10)

12

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2011/C 058/07

Teadaanne direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel esitatud taotluse kohta – loobumine – Liikmesriigi taotlus

13

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

24.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/1


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5976 – Lufthansa Technik/Panasonic Avionics/Idair JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 58/01

17. veebruaril 2011 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M5976 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

24.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/2


Nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2011. aasta eelarveprojekti kohta

2011/C 58/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eelkõige selle artikliga 106a,

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1),

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2010, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2) ja mida on viimati muudetud nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1081/2010 (3),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2009. aasta otsusega 2009/1005/EL, (4) eriti selle I osas esitatud mitmeaastast finantsraamistikku,

ning arvestades järgmist:

komisjon esitas 26. novembril 2010 ettepaneku, mis sisaldab 2011. aasta uut eelarveprojekti (5),

võttes arvesse vajadust võtta vastu uus nõukogu seisukoht uue eelarveprojekti ettepaneku kohta niipea kui võimalik, et eelarve saaks lõplikult vastu võtta enne eelarveaasta 2011 algust, tagades nii liidu tegevuse järjekindluse, on põhjendatud protokolli nr 1 artiklis 4 riikide parlamentide teavitamiseks ette nähtud kaheksanädalase ajavahemiku ja küsimuste nõukogu esialgsesse päevakorda kandmiseks ette nähtud kümnepäevase ajavahemiku lühendamine vastavalt nõukogu kodukorra artikli 3 lõikele 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Nõukogu võttis 10. detsembril 2010 vastu nõukogu seisukoha Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve uue projekti kohta.

Nimetatud seisukoha täielik tekst on saadaval tutvumiseks või allalaadimiseks nõukogu veebisaidil http://www.consilium.europa.eu/

Brüssel, 10. detsember 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

V. VAN QUICKENBORNE


(1)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1, koos parandustega EÜTs, L 25, 30.1.2003, lk 43 ja ELTs, L 99, 14.4.2007, lk 18.

(3)  ELT L 311, 26.11.2010, lk 9.

(4)  ELT L 347, 24.12.2009, lk 26.

(5)  KOM(2010) 750 lõplik.


Euroopa Komisjon

24.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/3


Euro vahetuskurss (1)

23. veebruar 2011

2011/C 58/03

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3731

JPY

Jaapani jeen

113,69

DKK

Taani kroon

7,4551

GBP

Inglise nael

0,84590

SEK

Rootsi kroon

8,7935

CHF

Šveitsi frank

1,2853

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,7390

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

24,527

HUF

Ungari forint

272,65

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7045

PLN

Poola zlott

3,9583

RON

Rumeenia leu

4,2253

TRY

Türgi liir

2,1878

AUD

Austraalia dollar

1,3691

CAD

Kanada dollar

1,3629

HKD

Hongkongi dollar

10,7008

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8394

SGD

Singapuri dollar

1,7518

KRW

Korea won

1 543,26

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,7189

CNY

Hiina jüaan

9,0272

HRK

Horvaatia kuna

7,4105

IDR

Indoneesia ruupia

12 156,39

MYR

Malaisia ringit

4,1838

PHP

Filipiini peeso

59,849

RUB

Vene rubla

40,1920

THB

Tai baht

42,044

BRL

Brasiilia reaal

2,2910

MXN

Mehhiko peeso

16,6260

INR

India ruupia

61,9710


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

24.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/4


EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU OTSUS,

20. jaanuar 2011,

millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord

(ESRB/2011/1)

2011/C 58/04

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (1), eelkõige selle artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2010 määrust (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (2),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolev töökord täiendab määrust (EL) nr 1092/2010 koostoimes määrusega (EL) nr 1096/2010. Käesoleva töökorra mõisteid kasutatakse samas tähenduses kui määruses (EL) nr 1092/2010 ja määruses (EL) nr 1096/2010.

JAOTIS 1

ORGANISATSIOON

PEATÜKK I

Haldusnõukogu

Artikkel 2

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Oma korralise koosoleku toimumisaja üle otsustab haldusnõukogu ESRB eesistuja ettepanekul. Haldusnõukogu korralised koosolekud peavad reeglina toimuma graafiku alusel, mille haldusnõukogu määrab aegsasti enne iga kalendriaasta algust. Aasta jooksul võib graafikusse lisada täiendavaid korralisi koosolekuid.

2.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 9 lõikega 1 võib eesistuja kokku kutsuda erakorralised koosolekud vähemalt ühe kolmandiku hääleõigusega liikmete taotlusel. Eesistuja peab erakorralise koosoleku kokku kutsuma vähemalt 2 kalendripäeva ette teatades, v.a telekonverentsi puhul, mil kokku kutsuda võib üks päev ette teatades.

3.   Haldusnõukogu koosolekuid peetakse telekonverentsi kaudu, v.a järgmistel juhtudel: i) vähemalt viis haldusnõukogu hääleõigusega liiget on korralisel koosolekul telekonverentsi vastu; või ii) vähemalt kümme haldusnõukogu hääleõigusega liiget on erakorralisel koosolekul telekonverentsi vastu.

Artikkel 3

Liikmed

1.   Riikide pädevad järelevalveasutused teatavad ESRB sekretariaadile oma kõrgetasemeliste esindajate nimed või asjakohastel juhtudel ühiste esindajate nimed, kes on määratud riikide pädevate järelevalveasutuste poolt haldusnõukogu hääleõiguseta liikmeteks, ja märgivad riigi pädeva järelevalveasutuse, kuhu nad kuuluvad.

2.   ESRB sekretariaat peab ja ajakohastab riikide pädevate järelevalveasutuste ja nende haldusnõukogu liikmete nimekirja. Mis tahes muutustest nimekirjas tuleb teavitada ESRB sekretariaati.

Artikkel 4

Haldusnõukogu koosolekutel osalemine

1.   Haldusnõukogu koosolekutel võivad viibida ainult määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmed, erinevalt määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 9 lõigetes 4 ja 5 sätestatust.

2.   Lisaks hääleõigusega liikmetele ning majandus- ja rahanduskomitee eesistujale peab koosolekulaua ääres olema üks kõrgetasemeline esindaja riigi järelevalveasutustest iga liikmesriigi kohta nende arutelude ajal, milleks neid on riigi esindajaks määratud; muud riikide järelevalveasutuste esindajad osalevad vaatlejatena. Ühise esindaja puudumisel lepivad riikide järelevalveasutuste määratud esindajad omavahel kokku ja teavitavad ESRB sekretariaati vähemalt viis kalendripäeva enne haldusnõukogu koosolekut ette päevakorrapunktidest, milles nad osalevad. Juhul kui päevakorrapunktid on kahe või enama riigi järelevalveasutuse pädevuses, peavad nad kokku leppima, kuidas kohaldada määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 6 lõikes 3 sätestatud rotatsiooni reeglit. Juhul kui riikide järelevalveasutused ei jõua kokkuleppele rotatsioonireegli kohaldamises, peab vastava liikmesriigi keskpanga ESRB liige otsustama enne iga koosolekut, milline esindaja peaks olema koosoleku laua ääres vastavates küsimustes ja teavitama sellest esindajaid.

3.   Liige, kes ei saa osaleda, peab koosolekul osalemiseks kirjalikult määrama hääleõiguseta asendaja. Hääleõigusega asendusliikme võib määrata, kui tegelik ESRB liige ei ole saanud osaleda koosolekutel kolm kuud. Asendusliikme või asendaja määramisest ja saatvate isikute osalemisest tuleb ESRB sekretariaadile aegsasti enne koosolekut kirjalikult ette teatada. Eesistuja puudumisel juhatab haldusnõukogu koosolekut eesistuja asetäitja. Mõlema puudumisel juhatab koosolekut teine asetäitja. Teadusliku nõuandekomitee eesistuja ja teadusliku nõuandekomitee eesistuja kaks asetäitjat määravad oma asendusliikmed või asendajad teadusliku nõuandekomitee liikmete hulgast. Tehnilise nõuandekomitee eesistuja asetäitja on teadusliku nõuandekomitee eesistuja asendusliige või asendaja.

4.   Haldusnõukogu liikmetel, nende asendusliikmetel või asendajatel võib kaasas olla üks isik. Saatvatele isikutele edastatakse koosoleku käik eraldi koosolekuruumis.

5.   ESRB sekretariaadi juhataja aitab ESRB eesistujat aruteludes ja hääletamises.

6.   ESRB eesistuja võib haldusnõukogu eesistuja või teiste liikmete ettepanekul kutsuda konkreetseteks päevakorra punktideks ühekordselt muid isikuid, kui see on kohane ja kooskõlas konfidentsiaalsuse nõuetega.

Artikkel 5

Haldusnõukogu koosolekute korraldus

1.   ESRB eesistuja koostab haldusnõukogu korralise koosoleku päevakorra projekti ja konsulteerib selle osas, lisades seotud dokumendid, juhtkomiteega vähemalt kaheksa kalendripäeva enne juhtkomitee koosolekut Seejärel esitab eesistuja päevakorra projekti koos seotud dokumentidega haldusnõukogule vähemalt 10 kalendripäeva enne haldusnõukogu koosolekut.

2.   Eesistuja või mis tahes muu haldusnõukogu liikme ettepanekul võib haldusnõukogu otsustada päevakorra projektis punkte kustutada või lisada. Mis tahes ettepanekut tuleb põhjendada ja edastada see kõikidele haldusnõukogu liikmetele. Iga koosoleku alguses võtab haldusnõukogu ESRB ettepanekul päevakorra vastu. Päevakorra punkt kustutatakse ESRB eesistuja või vähemalt viie haldusnõukogu liikme taotlusel, kui seonduvaid dokumente ei esitatud haldusnõukogu liikmetele õigeaegselt.

3.   ESRB sekretariaadi juhataja koostab haldusnõukogu koosoleku protokolli projekti. Protokollis tuleb viidata haldusnõukogule esitatud dokumentidele, kajastada vastu võetud otsuseid ja/või haldusnõukogu järeldusi ning lisada osalejate nimekiri.

4.   ESRB eesistuja esitab protokolli projekti haldusnõukogu liikmetele märkuste esitamiseks ja heakskiitmiseks kirjalikus menetluses hiljemalt kaks nädalalt pärast koosolekut või, kui see ei ole võimalik, järgmisel koosolekul. Pärast heakskiitmist allkirjastab ESRB eesistuja protokolli.

5.   Haldusnõukogu koosolekud on konfidentsiaalsed.

6.   Erakorraliste haldusnõukogu koosolekute puhul võib töökorra artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaegu lühendada.

Artikkel 6

Haldusnõukogu hääletuskord

1.   haldusnõukogu hääletab ESRB eesistuja taotlusel. Eesistuja algatab hääletusmenetluse ka iga hääleõigusliku haldusnõukogu liikme taotlusel.

2.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 10 lõikega 4 on haldusnõukogu hääletamiseks vajalik kvoorum kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib ESRB eesistuja kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus võib otsuseid vastu võtta, kui kohal viibib üks kolmandik hääleõiguslikest liikmetest; kohaldatakse artikli 2 lõiget 2.

3.   ESRB eesistuja võib algatada salajase hääletuse, kui seda taotlevad vähemalt viis haldusnõukogu hääleõigusega liiget. Isikuid puudutavates haldusnõukogu hääletustes toimub alati salajane hääletus.

4.   Otsuseid võib vastu võtta ka kirjalikus menetluses, v.a juhul kui selle vastu on vähemalt viis haldusnõukogu hääleõigusega liiget. Kirjalikus menetluses on nõutav järgmine: i) reeglina peab igal hääleõigusega haldusnõukogu liikmel olema kaalumiseks aega mitte vähem kui viis tööpäeva ja ii) iga hääleõigusega haldusnõukogu liikme või määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 9 lõike 3 kohaselt tema asendusliikme omakäeline allkiri ja iii) märge selle otsuse kohta järgmise haldusnõukogu koosoleku protokollis.

PEATÜKK II

Eesistuja esimene asetäitja

Artikkel 7

Eesistuja esimese asetäitja valimine

ESRB eesistuja esimese asetäitja valimine, mille on osutatud määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 5 lõikes 2, toimub järgmiselt:

a)

valimiskogu koosneb Euroopa keskpanga (EKP) üldnõukogu liikmetest ad personam;

b)

ESRB eesistuja EKP presidendina kutsub EKP üldnõukogu liikmed valimiskoosolekule, teatades sellest vähemalt 15 kalendripäeva ette. Eesistuja palub EKP üldnõukogu liikmetel väljendada oma huvi. EKP üldnõukogu sekretär tegutseb ühekordselt valimiskogu sekretärina;

c)

ESRB eesistuja esitab valimiskogule eesistuja esimese asetäitja kandidaatide nimekirja valimiskoosoleku alguse seisuga väljendatud huvi alusel;

d)

eesistuja esimene asetäitja valitakse salajasel hääletusel. Juhul kui on ainult üks kandidaat, valitakse eesistuja esimene asetäitja antud häälte lihthääleenamusega. Juhul kui kandidaate on enam, korraldab ESRB eesistuja järjestikused salajased hääletused. Juhul kui esimeses hääletuses ei saa ükski kandidaat antud häältest lihthääleenamust, pannakse teisele hääletusele kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Võrdse häälte arvu korral võivad need kandidaadid osaleda teises hääletuses;

e)

juhul kui teine hääletus ei anna ühele kandidaadile antud häältest lihthääleenamust, loetakse valituks suurima häältearvuga kandidaat.

PEATÜKK III

Juhtkomitee

Artikkel 8

Liikmed

1.   Haldusnõukogu liikmed, kes on EKP üldnõukogu liikmed, v.a ESRB eesistuja, ESRB eesistuja esimene asetäitja ja EKP asepresident, võivad kandideerida määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud juhtkomitee nelja liikme valimises.

2.   Võttes arvesse valimise hetkel euroalal ja sellest väljaspool olevate liikmesriikide arvu, määrab valimiskogu, mis koosneb haldusnõukogu liikmetest, kes ühtlasi on ka EKP üldnõukogu liikmed, juhtkomitee liikmete arvu kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 11 lõike a punktiga c. Selleks ümardab valimiskogu alla või üles lähima täisarvuni.

3.   Võttes arvesse haldusnõukogu eespool osutatud otsust, palub ESRB eesistuja tingimustele vastavatel kandidaatidel avaldada oma huvi hiljemalt 15 kalendripäeva enne valimist. ESRB eesistuja esitab haldusnõukogule kandidaatide nimekirja valimiseks kokku kutsutud koosoleku alguse seisuga väljendatud huvi alusel.

4.   Eesistuja korraldab ühe või enam salajast hääletust, mille tulemusel saavad valituks lõikes 2 nõutavas proportsioonis nõuetele vastavad kandidaadid, kes said kõige rohkem hääli. Häälte võrdse jagunemise korral, korraldatakse täiendavad hääletused. Hääletamisel peaksid EKP üldnõukogu liikmed, kes on haldusnõukogu liikmed, silmas pidama liikmesriikide tasakaalustatud esindatust.

5.   Iga lõikes 1 osutatud nelja liikme osas on vajalik haldusnõukogu koosolekul osalenud haldusnõukogu liikmete, kes on EKP üldnõukogu liikmed, antud häälte lihthääleenamus.

Artikkel 9

Juhtkomitee koosolekute korraldus

1.   Juhtkomitee koosolekuid juhatab ESRB eesistuja.

2.   Oma koosoleku toimumisaja üle otsustab juhtkomitee eesistuja ettepanekul. Korralised koosolekud toimuvad reeglina neli nädalat enne haldusnõukogu koosolekut.

3.   Koosolek võib toimuda telekonverentsi kaudu, v.a järgmistel juhtudel: i) vähemalt kaks juhtkomitee liiget on korralisel koosolekul telekonverentsi vastu; ii) vähemalt viis juhtkomitee liiget on erakorralisel koosolekul telekonverentsi vastu.

4.   Juhtkomitee eesistuja võib eesistuja või teiste juhtkomitee liikmete ettepanekul koosolekutel osalema kutsuda muid isikuid, kui see on kohane ja kooskõlas konfidentsiaalsuse nõuetega.

5.   Juhtkomitee liige, kes ei saa koosolekul osaleda, võib kirjalikult määrata asendusliikme. Tehnilise nõuandekomitee eesistujat asendab reeglina üks kahest teadusliku nõuandekomitee eesistuja asetäitjatest. Tehnilise nõuandekomitee eesistuja asetäitja on teadusliku nõuandekomitee eesistuja asendusliige. ESRB sekretariaadi juhatajat tuleb nendest muutustest kirjalikult teavitada aegsasti enne juhtkomitee koosolekut.

Artikkel 10

Päevakord ja kokkuvõte

1.   Iga juhtkomitee koosoleku päevakorra kohta teeb ettepaneku ESRB eesistuja ja see võetakse vastu juhtkomitee koosoleku alguses. ESRB eesistuja koostab päevakorra projekti ja saadab selle koos seonduvate dokumentidega juhtkomitee liikmetele vähemalt kümme kalendripäeva enne koosolekut. Kõik juhtkomitee liikmed võivad teha eesistujale ettepaneku päevakorra punktide ja dokumentide kohta, mida juhtkomitee peab kaaluma.

2.   Juhtkomitee tutvub eelnevalt haldusnõukogu päevakorra projekti punktidega koos seonduvate dokumentidega. Juhtkomitee tagab, et haldusnõukogu jaoks on toimikud ette valmistatud ja teeb kohastel juhtudel ettepanekuid võimaluste või lahenduste kohta. Juhtkomitee esitab haldusnõukogule pidevalt aruandeid ESRB tegevuse kohta.

3.   ESRB sekretariaadi juhataja valmistab ette juhtkomitee koosoleku kokkuvõtte ja esitab selle juhtkomitee liikmetele märkusteks ja heakskiitmiseks kirjalikus menetluses, reeglina enne järgmist haldusnõukogu koosolekut. Kokkuvõtte allkirjastab ESRB eesistuja.

4.   ESRB eesistuja vastutab juhtkomitees kokku lepitud tegevuskava elluviimise eest, sh juhtkomitee arutelude edastamise eest teistele ESRB organitele.

5.   Juhtkomitee koosolekute kokkuvõte, tegevus ja arutelud on konfidentsiaalsed.

PEATÜKK IV

Teaduslik nõuandekomitee

Artikkel 11

Liikmed

1.   Juhtkomitee teeb ettepaneku 15 eksperdi kohta, kelle peab heaks kiitma haldusnõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 12 lõike 1 alusel, võttes arvesse ametialase kvalifikatsiooni, avalikkuse, läbipaistvuse, võrdse juurdepääsu ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Haldusnõukogu otsuses määratletakse teadusliku nõuandekomitee liikmete valiku, ametisse nimetamise ja asendamise kord ja nõuded.

2.   ESRB eesistuja teeb haldusnõukogule ettepaneku eesistuja ning eesistuja esimese ja teise asetäitja ametisse nimetamise kohta ekspertide hulgast, kes on ametisse nimetatud teadusliku nõuandekomitee liikmeteks, kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 7 lõikega 2 ja artikli 12 lõikega 2. Teadusliku nõuandekomitee eesistuja ning kaks eesistuja asetäitjat peavad olema Euroopa Liidu kodanikud. Tehnilise nõuandekomitee eesistujat ei saa määrata teadusliku nõuandekomitee eesistujaks või eesistuja asetäitjaks.

3.   Eesistumine roteerub eesistuja ja kahe eesistuja asetäitja vahel iga 16 kuu järel.

4.   ESRB haldusnõukoguga tuleb konsulteerida tingimuste osas, mida EKP määrab eespool osutatud 15 eksperdi tasudeks ja kuluhüvitisteks EKP poolt selleks otstarbeks eraldatud eelarvest.

5.   Teadusliku nõuandekomitee liikmete nimekiri avaldatakse ESRB kodulehel.

Artikkel 12

Teadusliku nõuandekomitee koosolekute korraldus

1.   Teadusliku nõuandekomitee koosolekud peavad toimuma vähemalt kaks korda aastas. Koosolekud kutsub kokku teadusliku nõuandekomitee eesistuja.

2.   Teadusliku nõuandekomitee eesistuja teeb ettepaneku päevakorra kohta, mis koostatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 12 lõikega 3, ja esitab selle teaduslikule nõuandekomiteele heakskiitmiseks.

3.   ESRB sekretariaat aitab teaduslikku nõuandekomiteed. ESRB sekretariaadi juhataja osaleb teadusliku nõuandekomitee koosolekutel ja koostab kokkuvõtte, mis tuleb esitada märkusteks ja vastuvõtmiseks järgmisel koosolekul või heaks kiita varem kirjalikus menetluses.

4.   Teadusliku nõuandekomitee eesistuja esitab aruandeid haldusnõukogule juhtkomitee kaudu.

5.   Teadusliku nõuandekomitee koosolekute kokkuvõte, tegevus ja arutelud on konfidentsiaalsed. Selle aruandeid võib avaldada, kui selleks on loa andnud haldusnõukogu.

PEATÜKK V

Tehniline nõuandekomitee

Artikkel 13

Koosolekute korraldus

1.   Tehnilise nõuandekomitee koosolekud peavad toimuma vähemalt neli korda aastas. Koosolekud kutsub kokku tehnilise nõuandekomitee eesistuja.

2.   Osalevad asutused teatavad ESRB sekretariaadile oma esindajate nimed. Kohastel juhtudel teatavad riikide pädevad järelevalveasutused ESRB sekretariaadile nende riikide pädevate järelevalveasutuste poolt määratud ühisest esindajast ja tema kuuluvuse asutusest. ESRB sekretariaat peab ja ajakohastab vastavat nimekirja. Mis tahes muutustest nimekirjas tuleb teavitada ESRB sekretariaati.

3.   Riikide pädevate järelevalveasutuste ühise esindaja puudumisel peab koosolekulaua ääres olema üks kõrgetasemeline esindaja riigi järelevalveasutustest iga liikmesriigi kohta nende arutelude ajal, milleks neid on riigi esindajaks määratud; muud riikide järelevalveasutuste esindajad osalevad vaatlejatena. Juhul kui päevakorrapunktid on kahe või enama riigi järelevalveasutuse pädevuses, peavad nad kokku leppima, kuidas kohaldada määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 13 lõike 1 teises lõigus sätestatud rotatsiooni reeglit. Juhul kui riikide järelevalveasutused ei jõua kokkuleppele rotatsioonireegli kohaldamises, peab vastava liikmesriigi keskpanga esindaja otsustama enne iga koosolekut, milline esindaja peaks olema koosoleku laua ääres vastavates küsimustes ja teavitama sellest esindajaid.

4.   ESRB eesistuja teeb haldusnõukogule ettepaneku kolme isikut hõlmava lühendatud nimekirja kohta, mis hõlmab tehnilise nõuandekomitee liikmeid või ESRB liikmesasutuste kõrgetasemelisi ametnikke, kes on tehnilise nõuandekomitee eesistuja ametikoha kandidaatideks. ESRB eesistuja korraldab salajase hääletuse ja nimetab ametisse kandidaadi, kes saab haldusnõukogu liikmetelt suurima arvu hääli. Tehnilise nõuandekomitee eesistuja ametiaeg on kolm aastat ja seda võib pikendada.

5.   Tehnilise nõuandekomitee liikmed valivad endi hulgast tehnilise nõuandekomitee eesistuja asetäitja. Valimine toimub salajasel hääletusel ja antud häälte lihthääleenamusega. Teadusliku nõuandekomitee esindajat ei saa valida tehnilise nõuandekomitee eesistuja asetäitjaks. Tehnilise nõuandekomitee eesistuja asetäitja ametiaeg on kolm aastat ja seda võib pikendada.

6.   Teadusliku nõuandekomitee eesistuja määrab ühe oma komitee liikme, v.a tehnilise nõuandekomitee eesistuja ja iseenda, tehnilise nõuandekomitee liikmeks. Teadusliku nõuandekomitee esindaja võib tehnilise nõuandekomitee arutelu punktidest olenevalt olla erinev.

7.   Tehnilise nõuandekomitee eesistuja teeb ettepaneku päevakorra kohta t, mis koostatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 13 lõikega 3, vähemalt 10 päeva enne koosolekut ja esitab selle tehnilisele nõuandekomiteele heakskiitmiseks. ESRB sekretariaat edastab päevakorrapunktide dokumendid kõikidele tehnilise nõuandekomitee liikmetele.

8.   Tehnilist nõuandekomiteed aitab ESRB sekretariaat. ESRB sekretariaadi juhataja koostab tehnilise nõuandekomitee koosolekute kokkuvõtte, mis tuleb esitada märkusteks ja vastuvõtmiseks kahe nädala jooksul pärast koosolekut või, kui see ei ole võimalik, järgmisel koosolekul.

9.   Tehnilise nõuandekomitee eesistuja esitab aruandeid haldusnõukogule juhtkomitee kaudu.

10.   Tehnilise nõuandekomitee koosolekute kokkuvõte, tegevus ja arutelud on konfidentsiaalsed.

PEATÜKK VI

ESRB sekretariaat

Artikkel 14

ESRB sekretariaadi juhataja

1.   Haldusnõukoguga tuleb konsulteerida kandidaatide osas, kes valitakse EKP poolt ESRB sekretariaadi juhataja ametikohale kooskõlas määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõikega 2.

2.   ESRB sekretariaadi töötajad võivad esindada ESRB sekretariaadi juhatajat haldusnõukogu, juhtkomitee, tehnilise nõuandekomitee, teadusliku nõuandekomitee koosolekutel ja mis tahes muudel kohastel koosolekutel ning asendada ESRB sekretariaadi juhatajat tema äraolekul.

Artikkel 15

ESRB sekretariaadi ülesanded

1.   ESRB sekretariaadi juhataja vastutab haldusnõukogu koosolekute protokolli ja juhtkomitee koosolekute kokkuvõtte koostamise eest. Sekretariaat vastutab ka nõuandekomiteede koosolekute kokkuvõtete koostamise eest.

2.   ESRB sekretariaadi juhataja aitab juhtkomiteed juhtkomitee ja haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel, samuti nõuandekomiteede eesistujaid nende ülesannete täitmisel.

3.   ESRB sekretariaat täidab ülesandeid kooskõlas määruse (EL) nr 1096/2010 artikliga 2 ja määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 4 lõikega 4. Need ülesanded panevad ESRB sekretariaadile muuhulgas kohustuse:

a)

tegutseda vahelülina ja hõlbustada koosööd ESRB siseselt ning ESRB, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja muude Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi osapoolte vahel ning muude asjakohaste asutuste vahel riikide, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, samuti tagada tõhus teabeliikumine;

b)

aidata kaasa ESRB üldise makrotasandi järelevalve määratlemisel ja selle läbivaatamisel (eesmärgid, poliitilised vahendid, tegevuse aspektid);

c)

läbi viia analüüs ja süntees, koostada ülevaateid ESRB aruteludeks, toetada juhtkomiteed, võttes arvesse ESRB liikmete panust, ning tuvastada tähelepanu vajavaid küsimusi;

d)

kujundada koostöös ESRB liikmetega ekspertiis makrotasandi järelevalve vahendite osas ja hinnata makrotasandi järelevalve instrumente, millel võiksid põhineda ESRB poliitika soovitused;

e)

kaasa aidata hoiatuste ja soovituste ettevalmistamisel ja jälgida nende täitmist;

f)

pidada ESRB dokumentide arhiivi, hallata ESRB kodulehte ja tegeleda ESRB kirjavahetusega;

g)

juhtida ESRB-le EKP poolt määratud finants-, materiaalset ja inimressurssi kooskõlas määruse (EL) nr 1096/2010 artiklitega 2 ja 3 ning EKP asjakohaste reeglitega.

PEATÜKK VII

ESRB ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem

Artikkel 16

Euroopa järelevalveasutuste järelevalvenõukogude koosolekutel osalemine

ESRB eesistuja osaleb Euroopa järelevalveasutuste järelevalvenõukogude koosolekutel ESRB hääleõiguseta esindajana või määrab asendusliikme.

Artikkel 17

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee koosolekutel osalemine

1.   SRB eesistuja osaleb Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee koosolekutel vaatlejana või määrab asendusliikme.

2.   ESRB eesistuja määrab ESRB sekretariaadi juhataja või esindaja, kes osaleks ühiskomitee poolt asutatud finantskonglomeraatide allkomitees või muude allkomiteedes vaatlejana.

JAOTIS 2

HOIATUSED JA SOOVITUSED

Artikkel 18

Ettevalmistus

1.   Enne kohastele konfidentsiaalsusreeglitele vastava hoiatuse või soovituse vastuvõtmist võib ESRB:

a)

tutvuda Euroopa Keskpankade Süsteemi, Euroopa Komisjoni, Euroopa järelevalveasutuste ja riikide järelevalveasutuste tehnilise nõuga;

b)

küsida ESRB haldusnõukogus esindamata isikute või asjaomaste erasektori huvirühmade seisukohta;

c)

võtta arvesse kolmandate riikide finantsstabiilsuse organisatsioonide ja organite, kelle tegevus on otseselt seotud ESRB ülesannetega, tööd.

2.   ESRB eesistuja võib küsida nõu või taotleda abi teaduslikult nõuandekomiteelt ja tehniliselt nõuandekomiteelt.

3.   Haldusnõukogu võib hoiatuste ja soovituste andmise menetlust täpsustada.

Artikkel 19

Vastuvõtmine

1.   ESRB peab hoiatusi ja soovitusi põhjendama, viidates tuvastatud süsteemse riski suurusele, hindama ja seadma prioriteedid, mis on vajalikud ESRB-le määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 3 lõike 1 alusel antud eesmärkide täitmiseks.

2.   ESRB hoiatused ja soovitused võtab vastu haldusnõukogu ja need allkirjastab ESRB eesistuja.

3.   Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl eesistujal.

4.   Igas haldusnõukogu otsuses, millega võetakse vastu hoiatus või soovitus, tuleb osutada, kas see jääb konfidentsiaalseks või avaldatakse. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl eesistujal.

5.   Hoiatused ja soovitused, mida haldusnõukogu on otsustanud avaldada, avaldatakse ESRB kodulehel. Samuti avaldatakse need liidu ametlikes keeltes Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 20

Hoiatuste ja soovituste järelmeetmed

1.   Haldusnõukogu tagab ERSB poolt vastu võetud hoiatuste ja soovituste tulemuste jälgimiste ESRB poolt. Samuti hindab ta ESRB soovituste adressaatide poolt ette võetud meetmeid ja vastuseks antud põhjendusi.

2.   Haldusnõukogu otsustab, kas ESRB soovitust on järgitud ja kas adressaatide põhjendused oma tegevusetuse osas on piisavad kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 2.

3.   Haldusnõukogu võib kutsuda ESRB hoiatuste või soovituste adressaadid haldusnõukogu koosolekutele oma seisukohti esitama enne või pärast selliste hoiatuste või soovituste vastuvõtmist. Haldusnõukogu võtab neid seisukohti kohaselt arvesse.

Artikkel 21

Eritaotlused

ESRB vastused Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlustele uurida konkreetseid küsimusi kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 3, üldjuhul avaldatakse.

JAOTIS 3

TEGEVUS

Artikkel 22

ESRB teabe konfidentsiaaluss

1.   ESRB sekretariaat liigitab ja käsitleb ESRBga seotud teavet ja dokumente kooskõlas EKP ja/või ESRB poolt vastu võetud siseeeskirjadega ja mis tahes täiendavate konfidentsiaalsusreeglitega, mille eesmärgiks on ESRB tegevus kooskõlas määrusega (EL) nr 1092/2010 ja määrusega (EL) nr 1096/2010.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu mis tahes meetmed, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud reeglite kohaldamiseks mis tahes isiku suhtes, kes töötab või töötas ESRB jaoks või sellega seoses.

3.   Juhtkomitee, teadusliku nõuandekomitee ja tehnilise nõuandekomitee koosolekute kokkuvõte on haldusnõukogu liikmetele kättesaadav.

Artikkel 23

Koosolekute asukoht

Haldusnõukogu, teadusliku nõuandekomitee ja tehnilise nõuandekomitee koosolekuid peetakse tavaliselt EKP ruumides.

Artikkel 24

Eriolukorrad

Haldusnõukogu kehtestab siseeeskirjad, mis lihtsustaksid otsuste tegemist ja talitluspidevust eriolukordades. Need reeglid peavad olema käesoleva töökorraga kooskõlas.

Artikkel 25

Avalik konsulteerimine ja arutelu

1.   ESRB võib oma ülesannete täitmisel ja kohastel juhtudel korraldada avaliku konsulteerimise tema pädevusse kuluvates küsimustes. ESRB avaldab konsultatsioonimenetluse tulemused oma kodulehel.

2.   Haldusnõukogu, juhtkomitee, tehniline nõuandekomitee ja teaduslik nõuandekomitee võivad läbi viia avaliku või mitteavaliku arutelu. Aruteludesse kaasatavad huvirühmad või eksperdid tuleb valida diskrimineerimata, võttes arvesse konkreetse olukorra õiget käsitlemist.

Artikkel 26

Tegevusjuhend

Haldusnõukogu võtab haldusnõukogu, juhtkomitee, tehnilise nõuandekomitee ja teadusliku nõuandekomitee liikmete jaoks vastu tegevusjuhendi eesmärgiga suurendada usaldust ESRB vastu. Tegevusjuhend avaldatakse ESRB kodulehel.

Artikkel 27

Õigusaktid

1.   Identifitseerimise lihtsustamiseks nummerdatakse kõik ESRB õigusaktid järjekorras. ESRB sekretariaat võtab meetmeid, et tagada originaalide ja adressaatidele saadetud teadete turvaline säilitamine ning kohastel juhtudel õigusaktide, mille avaldamise kohta on haldusnõukogu teinud sõnaselge otsuse, avaldamine kõikides liidu ametlikes keeltes Euroopa Liidu Teatajas.

2.   ERSB õigusaktide suhtes kohaldatakse põhimõtteid nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruses nr 1, millega määratleti Euroopa Majandusühenduses kasutatav keel (3).

Artikkel 28

Teabevahetus

1.   Haldusnõukogu võtab vastu otsused teabe kogumise kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1096/2010 artiklitega 2 ja 5.

2.   Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 8 lõikes 4 osutatud lepingud ja mis tahes muud lepingud teabevahetuse, sh konfidentsiaalse teabe vahetuse, kohta teiste asutustega peab heaks kiitma haldusnõukogu ja allkirjastama ESRB nimel eesistuja.

Artikkel 29

Aastaaruanne

ESRB haldusnõukogu võtab vastu ja avaldab ESRB aastaaruande.

Artikkel 30

Pöördumised, teated ja väljaanded

Üldised pöördumised ja teated ESRB poolt vastu võetud otsuste kohta võib avaldada ESRB kodulehel, Euroopa Liidu Teatajas või finantsturgude ühiste sideteenuste vahendusel või muu meedia kaudu. ESRB väljaanded avaldatakse kohastel juhtudel ESRB kodulehel.

Artikkel 31

Dialoog Euroopa Parlamendiga

Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikes 5 osutatud lepingu kiidab heaks haldusnõukogu ja allkirjastab ESRB nimel eesistuja.

Frankfurt Maini ääres, 20. jaanuar 2011

ESRB eesistuja

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 162.

(3)  ELT 17, 6.10.1958, lk 385/58.


V Teated

KOHTUMENETLUSED

EFTA kohus

24.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/11


EFTA järelevalveameti 22. detsembril 2010 Norra vastu algatatud hagi

(Kohtuasi E-18/10)

2011/C 58/05

EFTA järelevalveamet, Rue Belliard 35, 1040 Brüssel, Belgium, keda esindavad Xavier Lewis ja Ólafur Jóhannes Einarsson, algatas 22. detsembril 2010 EFTA kohtus hagi Norra vastu.

EFTA järelevalveamet taotleb, et EFTA kohus

1)

otsustaks, et Norra Kuningriik on jätnud täitmata EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu artiklist 33 tulenevad kohustused, jättes võtmata meetmed, mis on vajalikud, et täita EFTA kohtu otsust kohtuasjas E-2/07 EFTA järelevalveamet vs. Norra Kuningriik;

2)

kohustaks Norra Kuningriiki kandma menetluskulud.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud asjaolud:

Taotlus käsitleb asjaolu, et Norra on jätnud täitmata EFTA kohtu 30. oktoobri 2007. aasta otsuse kohtuasjas E-2/07, sest ta ei ole pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist võtnud piisavaid meetmeid, et tagada nõuetekohaselt arvutatud pensionide maksmine kõigile neile, kes on kannatanud kohtuotsuses nimetatud Norra rikkumise tagajärjel.

EFTA järelevalveamet väidab, et Norra ametiasutused ei ole eitanud ega kahtluse alla seadnud kohustust võtta parandusmeetmeid nende suhtes, kes jäid alates 1. jaanuarist 1994 ebaseaduslikult oma õigustest ilma, nagu leidis EFTA kohus.

EFTA järelevalveamet on seisukohal, et Norral on läinud 30. oktoobri 2007. aasta otsuse täitmiseks ülemäära kaua aega. Kuigi teatavate või isegi paljude üksikjuhtumite lahendamine võib olla keerukas ja nõuda põhjalikku uurimist, on selge, et Norra ametiasutused ei ole võtnud nõutavaid meetmeid ega kulutanud piisavalt vahendeid kohtuotsuse viivitamatu täitmise tagamiseks.


24.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/12


Liechtensteini Vürstiriigi 22. detsembril 2010 EFTA järelevalveameti vastu algatatud hagi

(Kohtuasi E-17/10)

2011/C 58/06

Liechtensteini Vürstiriik, keda esindab dr Andrea Entner-Koch, EMP kooskõlastusüksus, Austrasse 79/Europark, 9490 Vaduz, Fürstentum Liechtenstein, algatas 22. detsembril 2010 EFTA kohtus hagi EFTA järelevalveameti vastu.

Liechtensteini Vürstiriik taotleb, et EFTA kohus:

1)

tühistaks EFTA järelevalveameti 3. novembri 2010. aasta otsuse nr 416/10/COL, mis käsitleb investeerimisettevõtjate maksustamist vastavalt Liechtensteini maksuseadusele;

2)

alternatiivina kuulutaks EFTA järelevalveameti 3. novembri 2010. aasta otsuse nr 416/10/COL artiklid 3 ja 4 kehtetuks, niivõrd kui need nõuavad kõnealuse otsuse artiklis 1 osutatud abi tagastamist;

ning

3)

kohustaks EFTA järelevalveametit kandma menetluskulud.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud asjaolud:

EFTA järelevalveamet väitis 3. novembri 2010. aasta otsuses nr 416/10/COL, et investeerimisettevõtjate suhtes kohaldatavad maksuvabastused, mis tunnistati alates 30. juunist 2006 kehtetuks, ei ole kokkusobivad EMP lepingu artikli 61 lõikega 1.

EFTA järelevalveamet otsustas ka, et väidetav abi on ebaseaduslik abi, mis tuleb investeerimisettevõtjatel, kes said seda alates 15. märtsist 1997 kuni kuupäevani, mil kõnealuste ettevõtjate suhtes kohaldati viimast korda maksuvabastust pärast selle kehtetuks tunnistamist aastal 2006, tagasi maksta.

EFTA järelevalveamet on seisukohal, et tagasimaksmine peaks toimuma viivitamata ja igal juhul hiljemalt 3. märtsiks 2011 kooskõlas asjaomase riigi õigusega, tingimusel et see võimaldab käesoleva otsuse viivitamatut ja tulemuslikku täitmist.

Hageja väidab, et kõnealused maksustamissätted ei ole käsitatavad riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Hageja väidab, et EFTA järelevalveamet:

eksis, kohaldades EMP lepingu artikli 61 lõiget 1 investeerimisettevõtjate maksustamise suhtes vastavalt Liechtensteini maksuseadusele ja nõudes, et investeerimisettevõtjad maksaksid alates 15. märtsist 1997 saadud väidetava ebaseadusliku abi tagasi;

rikkus EMP õiguse üldpõhimõtteid, nõudes väidetava ebaseadusliku abi tagasimaksmist;

ei esitanud vaidlustatud otsuses piisavaid põhjendusi, nagu see on ette nähtud järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 16.


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

24.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/13


Teadaanne direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel esitatud taotluse kohta – loobumine

Liikmesriigi taotlus

2011/C 58/07

Komisjon sai 26. oktoobril 2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) (1) artikli 30 lõike 4 alusel koostatud taotluse.

Kõnealuses Taani Kuningriigi esitatud taotluses käsitletakse nafta ja gaasi leiukohtade uuringuid ja kaevandamist Taanis (v.a Gröönimaa ja Fääri saared). Taotlus on avaldatud ELT C 300, 6.11.2010, lk 37. Esialgne tähtaeg oli 27. jaanuar 2011. Tähtaega pikendati 28. veebruarini 2011 ja nimetatud tähtaja pikendamine on avaldatud ELT C 332, 9.12.2010, lk 11 ja ELT C 32, 1.2.2011, lk 26.

15. veebruaril 2011 võtsid Taani ametiasutused selle taotluse tagasi ja seda tuleks käsitada kehtetuna. Vastavalt eespool osutatule puudub vajadus otsustada artikli 30 lõike 1 kohaldamise üle nimetatud sektorites Taanis. Sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ endiselt lepingute suhtes, mille tellijad sõlmivad nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks ja kaevandamiseks Taanis (v.a Gröönimaa ja Fääri saared) ning kui nad korraldavad hankekonkursi sellise tegevuse sooritamiseks.


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.