15.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 47/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 47/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.11.2010

Riikliku abi viitenumber

N 144/10

Liikmesriik

Holland

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

O&O-steun aan Rekkof

Õiguslik alus

Kaderwet EZ-subsidies; O&O-programma Civiele Vliegtuigontwikkeling

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus, valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Hüvitatav abi

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 19,72 mln EUR

Abi osatähtsus

33 %

Kestus

kuni 31.12.2012

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerie van Economische Zaken

Postbus 20101

2500 EC Den Haag

NEDERLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

10.12.2010

Riikliku abi viitenumber

N 336/10

Liikmesriik

Austria

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Breitband Austria Zwanzigdreizehn

Õiguslik alus

Sonderrichtlinie Breitband Austria Zwanzigdreizehn

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 10 mln EUR

Kavandatud abi kogusumma: 26 mln EUR

Abi osatähtsus

75 %

Kestus

1.1.2011–31.12.2013

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie

Ghegastrabe 1

1030 Wien

ÖSTERREICH

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

15.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 47/3

Euro vahetuskurss (1)

14. veebruar 2011

2011/C 47/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3440
JPY	Jaapani jeen	112,15
DKK	Taani kroon	7,4568
GBP	Inglise nael	0,84000
SEK	Rootsi kroon	8,7562
CHF	Šveitsi frank	1,3065
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8770
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,235
HUF	Ungari forint	272,35
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7058
PLN	Poola zlott	3,9436
RON	Rumeenia leu	4,2490
TRY	Türgi liir	2,1460
AUD	Austraalia dollar	1,3430
CAD	Kanada dollar	1,3280
HKD	Hongkongi dollar	10,4735
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7797
SGD	Singapuri dollar	1,7233
KRW	Korea won	1 511,82
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8273
CNY	Hiina jüaan	8,8662
HRK	Horvaatia kuna	7,4120
IDR	Indoneesia ruupia	11 978,93
MYR	Malaisia ringit	4,1026
PHP	Filipiini peeso	58,667
RUB	Vene rubla	39,3787
THB	Tai baht	41,368
BRL	Brasiilia reaal	2,2438
MXN	Mehhiko peeso	16,1932
INR	India ruupia	61,1520

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

15.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 47/4

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 47/03

Abi nr: XF 18/10

Liikmesriik: Iirimaa

Piirkond/Abi andev ametiasutus: An Bord Iascaigh Mhara

Abikava nimetus või sihtotstarbelist üksikabi saava ettevõtja nimi:

Aquaculture Innovation and Technology Scheme

Õiguslik alus:

Sea Fisheries Act 1952 (No 7 of 1952)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 700 000 EUR aastas ajavahemikul 2010–2014.

Abi suurim osatähtsus: 40 % abikõlblikust kulust investeerimisprojekti elluviijatele erasektoris

Rakendamise kuupäev:

Abikava kestus (mitte hiljem kui 30. juuni 2014); märkida:

—	kava puhul: abi antakse: kuni 30. juunini 2014:

—	sihtotstarbelise üksikabi puhul: viimase osamakse eeldatav kuupäev: ei kohaldata.

Abi eesmärk: Vesiviljeluse innovatsiooni ja tehnoloogia kava eesmärgid on investeeringute edendamine uuendusliku tehnoloogia valdkonnas ja selle tehnoloogia sobivuse väljaselgitamine kaubanduslikes tingimustes, et parandada selle tulemuslikkust ja konkurentsivõimet, uute kohtade ja liikide kasutuselevõtu majandusliku otstarbekuse ning tehnilise teostatavuse määramine, abimeetmed keskkonna pikaajalise jätkusuutlikkuse edendamiseks, investeeringud meetmetesse, mis parandavad kalade tervist ja heaolu ning tootekvaliteeti, vesiviljeluse töötervishoiu ja -ohutuse tõhusam täiustamine, tööstuse oskuste- ja teadmistepagasi suurendamine ning vesiviljeluse integreerimine ja ühtlustamine rannikuäärsetes kogukondades ja maapiirkondades.

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: artiklid 11, 21.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Investeeringud uuendusliku tehnoloogia valdkonnas ja selle tehnoloogia sobivuse väljaselgitamine kaubanduslikes tingimustes, et parandada selle tulemuslikkust ja konkurentsivõimet, uute kohtade ja liikide majandusliku ning tehnilise teostatavuse määramine, abimeetmed keskkonna pikaajalise jätkusuutlikkuse edendamiseks, investeeringud meetmetesse, mis parandavad kalade tervist ja heaolu ning tootekvaliteeti, vesiviljeluse töötervishoiu ja -ohutuse tõhusam täiustamine, tööstuse oskuste- ja teadmistepagasi suurendamine ning vesiviljeluse integreerimine ja ühtlustamine rannikuäärsetes kogukondades ja maapiirkondades.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

An Bord Iascaigh Mhara

PO Box 12

Crofton Road

Dún Laoghaire

Co. Dublin

IRELAND

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist sihtotstarbelist üksikabi antakse: http://www.bim.ie

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames: Iirimaale Euroopa Kalandusfondist antud rahastus oli algselt ette nähtud kalalaevade tegevuse lõpetamiseks. Iirimaa valitsus rahastab vesiviljeluse arendamist oma aastaeelarvest riigikassa eraldistega. Vahendite eraldamise üle otsustavad Iirimaa kalandusamet An Bord Iascaigh Mhara ja põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineteministeerium.

Abi nr: XF 23/10

Liikmesriik: Iirimaa

Abi andev piirkond/ametiasutus: An Bord Iascaigh Mhara

Abikava nimetus või sihtotstarbelist üksikabi saava ettevõtja nimi:

Aquaculture Innovation and Technology Scheme

Õiguslik alus:

Sea Fisheries Act 1952 (No 7 of 1952)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava sihtotstarbelise üksikabi üldsumma: 700 000 EUR aastas ajavahemikul 2010–2014.

Abi suurim osatähtsus: 40 % abikõlblikust kulust investeerimisprojektide elluviijale erasektoris

Rakendamise kuupäev:

Abikava kestus (mitte hiljem kui 30. juuni 2014); märkida:

—	kava puhul: abi antakse: kuni 30. juunini 2014:

—	sihtotstarbelise üksikabi puhul: viimase osamakse eeldatav kuupäev: ei kohaldata.

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: artiklid 11, 21.

Asjaomane tegevusala: Investeeringud uuendusliku tehnoloogia valdkonnas ja selle tehnoloogia sobivuse väljaselgitamine kaubanduslikes tingimustes, et parandada selle tulemuslikkust ja konkurentsivõimet, uute kohtade ja liikide kasutuselevõtu majandusliku otstarbekuse ning tehnilise teostatavuse määramine, abimeetmed keskkonna pikaajalise jätkusuutlikkuse edendamiseks, investeeringud meetmetesse, mis parandavad kalade tervist ja heaolu ning tootekvaliteeti, vesiviljeluse töötervishoiu ja -ohutuse tõhusam täiustamine, tööstuse oskuste- ja teadmistepagasi suurendamine ning vesiviljeluse integreerimine ja ühtlustamine rannikuäärsetes kogukondades ja maapiirkondades.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

An Bord Iascaigh Mhara

PO Box 12

Crofton Road

Dún Laoghaire

Co. Dublin

IRELAND

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist sihtotstarbelist üksikabi antakse: http://www.bim.ie

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames: Iirimaale Euroopa Kalandusfondist antud rahastus oli algselt ette nähtud kalalaevade tegevuse lõpetamiseks Iirimaa valitsus rahastab vesiviljeluse arendamist oma aastaeelarvest riigikassa eraldistega. Vahendite eraldamise üle otsustavad Iirimaa kalandusamet An Bord Iascaigh Mhara ja põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineteministeerium.

Abi nr: XF 36/10

Liikmesriik: Iirimaa

Piirkond/Abi andev ametiasutus: An Bord Iascaigh Mhara

Abikava nimetus või sihtotstarbelist üksikabi saava ettevõtja nimi:

Seafood Graduate Development Scheme

Õiguslik alus:

Sea Fisheries Act 1952 (No 7 of 1952)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava sihtotstarbelise üksikabi üldsumma: 250 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: Kuni 40 % abikõlblikest erasektori projektidest ja kuni 100 % avaliku sektori projektidest, mida viivad kollektiivsetes huvides ellu riigiasutused ja/või teadusasutused.

Rakendamise kuupäev: Rakendamise alguskuupäev on 1. november 2010.

Abikava või üksikabi kestus (mitte hiljem kui 30. juuni 2014); märkida:

—	kava alusel: toetust antakse kuni 30. juunini 2014:

—	sihtotstarbelise üksikabi puhul: viimase osamakse eeldatav kuupäev: ei kohaldata.

Abi eesmärk: Abikava eesmärk on toetada sektori arengut, pakkudes rakendust erialase ettevalmistusega ülikoolilõpetanutele, kellel on oskusi ettevõtluse arendamise ja turunduse ning mereandide tootearenduse valdkonnas.

Selle abikava alusel makstakse toetust vastavalt 22. juuli 2008. aasta komisjoni määruse (EÜ) nr 736/2008 artiklitele 17, 21 ja 23.

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: artiklid 17, 21 ja 23.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: mereandide tootmis-, töötlemis- ja kaubandussektorid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

An Bord Iascaigh Mhara

PO Box 12

Crofton Road

Dún Laoghaire

Co. Dublin

IRELAND

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist sihtotstarbelist üksikabi antakse: http://www.bim.ie/templates/text_content.asp?node_id=1085

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames: Euroopa Kalandusfondist antud rahastus oli algselt ette nähtud muudeks meetmeteks, eelkõige kalalaevade tegevuse lõpetamine, keskkonnahoidlikud kalandussüsteemid, rannalähedaste kalavarude majandamine ja 4. telg (rannikuäärsete kogukondade arendamine).

15.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 47/7

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 47/04

Abi nr: XF 19/10

Liikmesriik: Hispaania

Abi andev piirkond/ametiasutus: Comunitat Valenciana/Generalitat

Abikava nimetus või sihtotstarbelist üksikabi saava ettevõtja nimi:

Convenio de colaboración entre la Generalitat Valenciana, el Ayuntamiento de Guardamar del Segura y la Cofradía de pescadores de Guardamar del Segura para la promoción de los productos pesqueros frescos en la Comunitat Valenciana

Õiguslik alus:

Convenio de colaboración entre la Generalitat Valenciana, a través de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, el Ayuntamiento de Guardamar del Segura y la Cofradía de pescadores de Guardamar del Segura para la promoción de los productos pesqueros frescos en la Comunitat Valenciana

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava sihtotstarbelise üksikabi üldsumma: 10 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 50 % abikõlblikest kuludest (ülejäänud 50 % rahastatakse Guardamar del Segura linnavalitsuse eelarvest)

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus; märkida:

—	kava puhul: kuupäev, milleni võib abi anda;
X	sihtotstarbelise üksikabi puhul: viimase osamakse eeldatav kuupäev: 31. detsember 2010.

Abi eesmärk: Edendada värskete kalandustoodete uute turgude arendamise või reklaamikampaaniate kvaliteedi ja väärtuse suurendamise poliitikat

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: artikkel 20

Asjaomane tegevusala: Värskete kalandustoodete edendamine

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Generalitat de la Comunitat Valenciana

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/ Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist sihtotstarbelist üksikabi antakse: http://www.agricultura.gva.es/especiales/ayudas_agrarias/pdf/aytoguardamar2010.pdf

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames: Seda abi rahastatakse autonoomse piirkonna valitsuse (Generalitat) omavahenditest, mida ei kaasrahastata Euroopa Kalandusfondist, ning seega ei ole abi hõlmatud Hispaania kalapüügi rakenduskavaga.

Abi nr: XF 20/10

Liikmesriik: Hispaania

Abi andev piirkond/ametiasutus: Comunitat Valenciana/Generalitat

Abikava nimetus või sihtotstarbelist üksikabi saava ettevõtja nimi:

Convenio de colaboración entre la Generalitat Valenciana, el Ayuntamiento de Gandía y la Cofradía de pescadores de Gandía para la promoción de los productos pesqueros frescos en la Comunitat Valenciana

Õiguslik alus:

Convenio de colaboración entre la Generalitat Valenciana, a través de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, el Ayuntamiento de Gandía y la Cofradía de pescadores de Gandía para la promoción de los productos pesqueros frescos en la Comunitat Valenciana

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava sihtotstarbelise üksikabi üldsumma: 10 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 50 % abikõlblikest kuludest (ülejäänud 50 % rahastatakse Gandía linnavalitsuse eelarvest)

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus märkida:

—	kava puhul: kuupäev, milleni võib abi anda;
X	sihtotstarbelise üksikabi puhul: viimase osamakse eeldatav kuupäev: 31. detsember 2010.

Abi eesmärk: Edendada värskete kalandustoodete uute turgude arendamise või reklaamikampaaniate kvaliteedi ja väärtuse suurendamise poliitikat.

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: artikkel 20

Asjaomane tegevusala: Värskete kalandustoodete edendamine

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Generalitat de la Comunitat Valenciana

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/ Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Põhjendused. Märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames: Seda abi rahastatakse autonoomse piirkonna valitsuse (Generalitat) omavahenditest, mida ei kaasrahastata Euroopa Kalandusfondist, ning seega ei ole abi hõlmatud Hispaania kalapüügi rakenduskavaga.

Abi nr: XF 21/10

Liikmesriik: Hispaania

Abi andev piirkond/ametiasutus: Comunitat Valenciana/Generalitat

Abikava nimetus või sihtotstarbelist üksikabi saava ettevõtja nimi:

Convenio de colaboración entre la Generalitat Valenciana, el Ayuntamiento de Benicarló y la Cofradía de pescadores de Benicarló para la promoción de los productos pesqueros frescos en la Comunitat Valenciana

Õiguslik alus:

Convenio de colaboración entre la Generalitat Valenciana, a través de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, el Ayuntamiento de Benicarló y la Cofradía de pescadores de Benicarló para la promoción de los productos pesqueros frescos en la Comunitat Valenciana

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava sihtotstarbelise üksikabi üldsumma: 10 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 50 % abikõlblikest kuludest (ülejäänud 50 % rahastatakse Benicarló linnavalitsuse eelarvest)

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus; märkida:

—	kava puhul: kuupäev, milleni võib abi anda;
X	sihtotstarbelise üksikabi puhul: viimase osamakse eeldatav kuupäev: 31. detsember 2010.

Abi eesmärk: Edendada värskete kalandustoodete uute turgude arendamise või reklaamikampaaniate kvaliteedi ja väärtuse suurendamise poliitikat.

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: artikkel 20

Asjaomane tegevusala: Värskete kalandustoodete edendamine

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Generalitat de la Comunitat Valenciana

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/ Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Abi nr: XF 22/10

Liikmesriik: Hispaania

Abi andev piirkond/ametiasutus: Comunitat Valenciana/Generalitat

Abikava nimetus või sihtotstarbelist üksikabi saava ettevõtja nimi:

Convenio de colaboración entre la Generalitat Valenciana, el Ayuntamiento de Denía y la Cofradía de pescadores de Denía para la promoción de los productos pesqueros frescos en la Comunitat Valenciana

Õiguslik alus:

Convenio de colaboración entre la Generalitat Valenciana, a través de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, el Ayuntamiento de Denía y la Cofradía de pescadores de Denía para la promoción de los productos pesqueros frescos en la Comunitat Valenciana

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava sihtotstarbelise üksikabi üldsumma: 10 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 50 % abikõlblikest kuludest (ülejäänud 50 % rahastatakse Denía linnavalitsuse eelarvest)

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus; märkida:

—	kava puhul: kuupäev, milleni võib abi anda;
X	sihtotstarbelise üksikabi puhul: viimase osamakse eeldatav kuupäev: 31. detsember 2010.

Abi eesmärk: Edendada värskete kalandustoodete uute turgude arendamise või reklaamikampaaniate kvaliteedi ja väärtuse suurendamise poliitikat.

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: artikkel 20

Asjaomane tegevusala: Värskete kalandustoodete edendamine

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Generalitat de la Comunitat Valenciana

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/ Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

15.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 47/11

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6019 – APMT/Bolloré/Meridian Port Services)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 47/06

8. veebruaril 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad APM Terminals BV („APMT”), mis kuulub kontserni AP Møller-Maersk A/S group („APMM”, Taani), ja Bolloré SA („Bolloré”, Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Meridian Port Services Limited („Meridian Port Services”, Ghana) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	APMM: konteineriterminalide arendamine ja käitamine ning seotud tegevus kogu maailmas, konteinervedudeks ette nähtud liinilaevandus, sisemaatransport ja logistika, pukseerimisteenused sadamates, tankerid, nafta- ja gaasi uurimine ja tootmine, jaemüük ja õhutransport;

—	Bolloré: transpordi- ja logistikateenused üleilmselt, plastkilede tootmine, piletiterminalid, patareid ja elektrisõidukid, kütuse turustamine Euroopas, kommunikatsioon, meedia ja reklaam ning Kamerunis, Ameerika Ühendriikides ja Prantsusmaal asuvate istanduste turustamine;

—	Meridian Port Services: konteinerterminali arendamine, haldamine ja käitamine Tema Port sadamas Ghanas ning sellega seotud teenused.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6019 – APMT/Bolloré/Meridian Port Services):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

15.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 47/12

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 47/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„LOUGH NEAGH EEL”

EÜ nr: UK-PGI-0005-0796-10.02.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Lough Neagh Eel”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Ühendkuningriik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.7.

Värske kala, limused ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Nimetusega „Lough Neagh Eel” tähistatakse nii kollaseid (kohalikult tuntud kui pruunid) kui ka hõbedasi (suguküpsed) määratletud piirkonnast püütud Anguilla anguilla (euroopa angerjas) liiki kuuluvaid looduslikes tingimustes kasvavaid angerjaid. Käesolev taotlus on esitatud ainult värske angerja kohta.

Angerjatel „Lough Neagh Eel” on järgmised omadused:

—	suur kasv (vähemalt 40 cm pikk, kaal 150-600 g);

—	suurem rasvasisaldus kui teistest paikadest pärit angerjatel (suguküpsete angerjate „Lough Neagh Eel” rasvasisaldus on ligikaudu 23 %);

—	nooremad, nn pruunid/kollased angerjad on pruuni/kollase varjundiga tumerohelised;

—	vanemad, hõbedased angerjad on hõbedase varjundiga mustad;

—	Angerjal „Lough Neagh Eel” on kitsas pea ja lühikese sabaga ümar keha;

—	värske angerja liha on küpsetatult valge, pehme ja kohev ning „mudamaitsega”.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Sööta ei anta. Angerjad toituvad looduses.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Angerjad tuleb püüda määratletud piirkonnast põhjaõngejadadega või veovõrgu meetodit Lough Neagh’ piirkonnas või püüki kinnisasukohaga kalatõketelt Loughi suudmest ülesvoolu Lower River Banni jões.

Töödeldud toodete puhul, nagu suitsuangerjas, tähistab geograafiline tähis („Lough Neagh Eel”) toorainet, värsket Lough Neagh’ järve angerjat.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Lough Neagh Põhja-Iirimaal ja River Banni alamjooks, Lough Neagh’ põhjakaldast kuni Cuttsini Coleraine’is.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

150 ruutmiilise pindalaga Lough Neagh on Briti saarte suurim järv ja Euroopa suuruselt viies järv. Sinna suubub mitu jõge ja vesi voolab järvest merre Loughi põhjakaldalt algava River Banni alamjooksul.

Kuna Loughi suubub palju jõgesid, on järves paks settekiht. Need setted on väga tumedad ja koosnevad mudast ja savist, orgaanilisest ainest ning räni sisaldavatest ränivetikate rakukestadest. Muda ja savi on tekkinud peamiselt jõgedest kanduvast heljumist, samas kui orgaaniline aine on osaliselt pärit valgaladelt ja osaliselt moodustunud järves tekkinud materjalist. Need on oma laadilt ja suuruselt sobiv levila arvukate selgrootute eluvormide jaoks, eelkõige surusääsklaste (Chironomidae) vastsete jaoks, kes on teadaolevalt järve põhjakooslustes valdavad ja moodustavad suurema osa angerja toidusest.

Lough on toitainerikas (hüpertroofiline) ja saab pidevalt õhku ringjalt puhuvast tuultest, mis tagab, et järve rikkalik loodus ei kaota oluliselt hapnikku soojematel kuudel.

Klaasangerjad rändavad Sargasso merest läbi Atlandi ookeani piki Golfi hoovust põhja poole. Nad suunduvad mööda Põhja-Atlandi hoovust Iirimaa poole. Angerjad saabuvad River Banni loodealadele Põhja-Iirimaa põhjarannikul Coleraine’is, kus need kas välja püütakse ja veoautodega edasi toimetatakse või kust need ise ülesvoolu Lough Neagh’ järve ujuvad. Loughi järve jõudes jäävad angerjad paigale, toituvad ja saavad suguküpseks, kuni nad on valmis tagasi pöörduma Sargasso merre kudema. Suguküpsed angerjad lõpetavad toitumise ja naasevad instinktiivselt oma kudemisaladele. Ainus otsetee angerjate merre naasmiseks on River Banni alamjooks.

Angerjaid „Lough Neagh Eel” püütakse kolmel traditsioonilisel eri meetodil, millest kaks meetodit on kollaste angerjate püüdmiseks ja kolmas meetod hõbedaste angerjate püüdmiseks:

Kollased angerjad

Põhjaõngejada meetod

Kalurid lasevad vette kuni neli ligikaudu ühe miili pikkust nailonliini, millest igaühe küljes on umbes 400 söödaga õngekonksu. Need liinid nõutakse seejärel järgmise päeva varajastel hommikutundidel. Selle käigus võetakse õngeliin käsitsi paati ja püütud angerjaid hoitakse tünnides, millest pumbatakse läbi värsket vett, et minimeerida kalade suremust.

Kalasaak viiakse kaldale, kus alla 16 tolli (40 cm) pikkused angerjad vastavalt Lough Neagh’ kalurite kooperatiivühistu Lough Neagh Fisherman’s Co-operative Society eeskirjadele Loughi järve tagasi lastakse, et tagada jätkusuutlikud varud tuleviku jaoks.

Veovõrk

Kuni 90 jardi (82,3 m) pikkusi ja 18 jardi (16,5 m) kõrguseid võrke veetakse käsitsi. Võrkude külge kinnitatud köite tõmbamiseks kasutatakse küll hüdraulilisi järelvedajaid, aga võrgud ise tuleb nn kuivatada käsitsi, mitte neid laevaga järel vedades. Loughi järvepõhja kaitsmiseks on angerjate traalpüük keelatud.

Kalurid juhinduvad erinevates keskkonna- ja ilmastikutingimustes parima püügikoha kindlakstegemisel sageli oma kogemusest ja Loughi põhjalikust tundmisest.

Kaldale toodud angerjad sorteeritakse ja alla 40 cm pikkused kalad lastakse kalavarude jätkusuutliku majandamise põhimõtet järgides Loughi järve tagasi. Teised varude jätkusuutliku majandamise meetmed on veel püügikeeluaeg ja päevane püügikvoot.

Hõbedased angerjad

Hõbedased angerjad on angerjad, kes on saanud suguküpseks Lough Neagh’ järves ja asuvad seejärel instinktiivselt rändele põhjapoole ranniku suunas ja sealt edasi Sargasso merre paljunema.

Hõbedast angerjat võib püüda ainult 1. juunist veebruari lõpuni.

Neid püütakse kinnisasukohaga kalatõketelt Toomebridge'i juures Lough Neagh’ põhjakaldal asuvast väljavoolukohast ja Kilreas, mis asub Lough Neagh’ist umbes 15 miili edasi põhja pool River Banni alamjooksul.

Hõbedased angerjad rändavad ainult pimedal ajal ja neid püütakse öösel, asetades suured koonusjad pujustega mõrrad kalatõkete juures vette. Jões on iga võrgu kõrval sump, kuhu pannakse püütud angerjad. Neid sumpasid saab tõsta ja madalamale lasta vastavalt jõe veetasemele, mis kõigub vastavalt sademete hulgale.

Seejärel viiakse angerjad kooperatiivühistu vabrikusse sorteerimiseks ja edasi transportimiseks, sama tehakse ka kollaste angerjatega.

Jätkusuutlikkus ja varude majandamine

Euroopa angerjas on kantud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) II lisasse. Lisaks on nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks, tehtud ettepanek koostada angerjavarude majandamiskavad.

Euroopa angerja varude jätkusuutlikkuse tagamiseks Neagh/Banni valglas on kehtestatud angerjavarude majandamiskava, mis töötati välja ja mida juhitakse koos kooperatiivühistuga Lough Neagh Fisherman’s Co-operative Society. Varude säilitamiseks on kehtestatud mitmeid meetmeid. Praktikas juhitakse neid meetmeid täielikult läbi litsentsisüsteemi, mida haldab see kooperatiivühistu. Litsentsi taotlejate suhtes ei ole seatud piiranguid. Litsentsi taotlemise eeltingimuseks ei ole ühistu liikmeks olemine, aga kalur, kellele litsents antakse, võib saada kooperatiivühistu liikmeks.

Lough Neagh Fisherman’s Co-operative Society tagab angerjapüügi jätkusuutlikkuse mitmete meetmete abil:

—	litsentside väljastamise piiramine – kooperatiiv väljastab igal aastal ligikaudu 180 litsentsi. Litsentsiga reeder peab kalapüügi ajal alati ise laeval viibima;

—	kalapüügimeetodite piiramine – angerjapüügil võib kasutada ainult põhjaõngejadade või veovõrgu meetodit. Ette on nähtud maksimaalne lubatud õngekonksude arv. Nii laeva kui ka võrgu suuruse suhtes on samuti kehtestatud piirangud;

—	püügikvoodid – järvest ülepüügi vältimiseks on igale laevale kehtestatud päevane püügikvoot;

—	minimaalne püügikala suurus – kalurid peavad alla 40 cm pikkused angerjad vette tagasi laskma. Kui alamõõdulisi angerjaid saadetakse vabrikusse, lastakse nad sealt vette tagasi ja eeskirjade rikkujatele võidakse määrata trahv;

—	kehtivad püügikeeluajad – nii kollase kui ka hõbedase angerja püük toimub igal aastal ainult kindlas ajavahemikus, et võimaldada varude taastumist;

—	kaitseteenistus – tegutseb ööpäevaringselt ja kontrollib, et angerjat püüaksid ainult litsentsiga kalurid;

—	„Trap & truck” (püüa ja vea) toiming – selleks, et aidata angerjamaimudel piki River Banni jõge ülesvoolu Lough Neagh’ järve jõuda, püütakse maime angerjamõrdadesse ja veetakse sumpades Loughi järve, et suurendada igal aastal järve jõudvate angerjamaimude arvu;

—	traditsioonilised õlgedest punutud köied – õlgedest käsitsi punutud köied asetatakse angerjamaimude läbiminekukohtadesse, et aidata neil liikuda ülesvoolu Loughi järve. See suurendab angerjamaimude Loughi järve sisserände õnnestumise määra;

—	kalatõketesse jäetakse emaskalade jaoks läbipääsuavad (nn Queen’s Gap) – hõbedase angerja püüdmiseks seatud kalatõketesse jäetakse läbipääsuavad emaskala jaoks, nii et 10 % kalast jääb püüdmata ja naaseb sigimisalale Sargasso meres;

—

angerjamaime ostetakse teistest piirkondadest, et toetada varude loomulikku täienemist – viimastel aastatel on angerjamaimude looduslik ränne Lough Neagh’ vähenenud ja seepärast ostab kooperatiiv teistest piirkondadest angerjamaime, kes siis kasvavad suguküpseks Loughi järves. See, et need angerjamaimud kasvavad suguküpseks Loughis, annab neile angerja „Lough Neagh Eel” eriomadused.

5.2. Toote eripära:

Angerjad „Lough Neagh Eel” on tuntud kogu Euroopas oma suure rasvasisalduse poolest (suguküpsed angerjad sisaldavad ligikaudu 23 % rasva), mistõttu need sobivad ideaalselt suitsutamiseks. Praktiliselt kõik Lough Neagh’st püütud angerjad müüakse väljaspool Iirimaad. Osa viiakse Billingsgate’i Londonis, kuid enamik läheb Hollandisse ja Põhja-Saksamaale, kus need suitsutatakse.

Angerjad „Lough Neagh Eel” toituvad peamiselt selgrootutest vastsetest, kes on Lough Neagh’s valdavad. Toitumisviisi tõttu on neil angerjatel kitsam pea kui teiste piirkondade angerjatel, kes toituvad kalast.

Angerjat püütakse säästlike püügitehnikatega, mis tagavad angerjapüügi hea majandamise.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Seose geograafilise piirkonnaga loovad kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas pikaaegne ajalooline angerjapüügi traditsioon ja püügitehnikad. Lisaks on taotluse esitamisel lähtutud sellest, et „Lough Neagh Eel” on tuntud teistest piirkondadest pärit angerjatest suurema rasvasisalduse poolest.

Lough Neagh on Briti saarte suurim mageveejärv, millel on palju eriomadusi, nagu on kirjeldatud punktis 5.1, ja mis on väärtuslikku toitu andvaks levilaks, tänu millele on Lough Neagh’ järve angerjad oma suurema rasvasisalduse poolest ainulaadsed.

Lough Neagh’ angerjapüügi ajalooline traditsioon ulatub kaugele minevikku ja on tõendeid selle kohta, et looduslikku angerjat on järvest püütud pronksiajast peale. Kindlaksmääratud geograafilise piirkonna angerjapüügitehnikad on olnud kasutusel pikka aega ja neid kasutatakse veel tänapäevalgi.

Kalurid püüavad angerjat ikka veel samade traditsiooniliste meetoditega, mida on kasutanud paljud põlvkonnad enne neid. Angerjapüüki hallatakse ka Lough Neagh Fisherman’s Co-operative Society jätkusuutlike meetodite abil. Kasutatavad püügivõtted hõlmavad läbipääsuavasid emaskala jaoks (Queen’s Gap) angerja kalatõketest 10 % kalade läbilaskmiseks, et võimaldada (suguküpsetel) hõbedastel angerjatel naasta sigimisaladele Sargasso meres.

Lough Neagh’ angerjapüügi tähtsus ja maine on säilinud läbi aegade. Piirkonna kaluritest on kirjutatud rohkesti luuletusi ja neil on palju angerjapüügiga seotud ebauskumusi. Hilisemal ajal Toome’i linna püstitatud skulptuur, mis kujutab ujuvaid angerjaid, näitab angerjapüügi tähtsust kohalikus ajaloos ja piirkonna kultuuripärandis.

Enamik angerjatest „Lough Neagh Eel” müüakse kauplejatele Madalmaades, kus Lough Neagh’ angerjad on klassifitseeritud suitsutamise puhul maailma parimaks. Lough Neagh’st pärit angerjad on sellisena väga nõutud kaup ja nende hinnad on kõrgemad kui kasvanduse angerjal või mujalt püütud angerjal.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.defra.gov.uk/foodfarm/food/industry/regional/foodname/products/documents/lough-neagh-eel-pgi.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.047.est
Euroopa Liidu Teataja		C 47

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 15. veebruar 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 047/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 047/02	Euro vahetuskurss	3

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 047/03	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ( 1 )	4

2011/C 047/04	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ( 1 )	7

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 047/05	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	10

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 047/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6019 – APMT/Bolloré/Meridian Port Services) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	11

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 047/07	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	12

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/riigid	Meetmed	Viide	Aegumise kuupäev
Furfurüülalkohol	Hiina Rahvavabariik	Dumpingu-vastane tollimaks	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1202/2009 (ELT L 323, 10.12.2009, lk 48)	10.12.2011


	(1) EMPs kohaldatav tekst