29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/1

1.

Viimastel aastatel on tehtud üha suuremaid jõupingutusi kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö parandamiseks. Seda teemat, mis on nüüd Stockholmi programmis (4) võtmetähtsusega kohal, iseloomustab hõlmatud isikuandmete eriline tundlikkus ja asjaomaste andmete töötlemise võimalikud mõjud andmesubjektidele.

2.

Neil kaalutlustel on Euroopa andmekaitseinspektor pööranud kõnealusele teemale erilist tähelepanu (5) ja soovib selle arvamuse kaudu rõhutada veel kord vajadust kaitsta põhiõigusi, mis on Stockholmi programmis sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala nurgakiviks.

3.

Selle arvamusega vastatakse mitme liikmesriigi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 kohasele algatusele kahe direktiivi kohta:

4.

Nõustamine seoses nimetatud algatustega on Euroopa andmekaitseinspektori pädevuses vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 41, mis käsitleb ELi institutsioonide ja asutuste nõustamist kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. Seetõttu puudutab käesolev arvamus nimetatud algatusi niivõrd, kuivõrd need on seotud isikuandmete töötlemisega. Et Euroopa andmekaitseinspektor ei ole saanud nõustamistaotlust, on see arvamus antud omaalgatuslikult (8).

5.

Euroopa andmekaitseinspektor tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt on komisjon kohustatud konsulteerima Euroopa andmekaitseinspektoriga, kui ta võtab vastu ettepaneku koostada õigusakt, mis käsitleb üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset isikuandmete töötlemisel. Liikmesriikide algatuse korral see kohustus otseselt ei kehti. Kuid alates Lissaboni lepingu jõustumisest kehtib seadusandlik tavamenetlus ka politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonna kohta, v.a Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 76 sätestatud erand, mille kohaselt üks neljandik liikmesriikidest võib algatada ELi meetmete võtmise. Lissaboni lepingu alusel kooskõlastatakse sellised algatused võimalikult suures ulatuses komisjoni ettepanekutega ja võimaluse korral tuleb kasutada menetluslikke tagatisi. Sel põhjusel viiakse läbi kõnealuste algatuste mõju hindamine.

6.

Eeltoodu valguses Euroopa andmekaitseinspektor mitte üksnes ei avalda kahetsust selle üle, et temaga algatuste tegemisel ei konsulteeritud, vaid soovitab nõukogul kehtestada korra, mille kohaselt tuleb Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerida, kui liikmesriikide algatus puudutab isikuandmete töötlemist.

7.

Kuigi nende kahe algatuse eesmärgid on erinevad, st parandada kannatanute kaitset ja piiriülest koostööd kriminaalasjades piiriülese tõendite kogumise kaudu, on neil olulisi sarnasusi:

Neil põhjustel peab Euroopa andmekaitseinspektor vajalikuks vaadelda algatusi ühiselt.

8.

Selles raamistikus tuleb märkida, et ka Euroopa Komisjon on viimasel ajal tegelnud küsimusega, mis puudutab tõendite kogumist ja nende esitamist teise liikmesriigi pädevale asutusele (mis on Euroopa uurimismääruse algatuse üks konkreetne eesmärk). 2009. aasta lõpul avaldati roheline raamat (11) (selle konsulteerimisetapp on nüüdseks lõppenud (12)), milles komisjoni eesmärk (mis tulenes Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavast (13)) oli esitada 2011. aastal õigusakti ettepanek, mis käsitleb kõikehõlmava korra kehtestamist tõendite kogumiseks kriminaalasjades ning mis rajaneb vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja hõlmab kõiki tõendeid (14).

9.

Eelnimetatud algatused sobituvad ELi viimaste aastate tegevusega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas. Alates 2001. aasta septembrist on teabe kogumine ja jagamine Euroopa Liidus (ja kolmandate riikidega) märkimisväärselt kasvanud. See on tingitud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust ning seda on lihtsustanud mitmed ELi õigusaktid. Ka Euroopa lähenemiskeelu ja Euroopa uurimismääruse algatuste eesmärk on parandada füüsilisi isikuid puudutava teabe vahetust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

10.

Euroopa lähenemiskeelu algatus, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punktil d, keskendub kuriteoohvrite, eriti naiste kaitsmisele ja sellega soovitakse tagada neile Euroopa Liidus tõhus kaitse. Selle eesmärgi saavutamiseks lubatakse Euroopa lähenemiskeelu algatusega artikli 2 lõikes 2 loetletud kaitsemeetmeid, mis on vastu võetud ühe liikmesriigi (otsuse teinud riigi) õiguse kohaselt, laiendada teisele liikmesriigile, kuhu kaitstav isik liigub (täidesaatev riik), ilma et kannatanul oleks tarvis algatada uut menetlust või esitada tõendid täidesaatvas liikmesriigis uuesti.

11.

Seega on ohustava isiku suhtes (kannatanu taotlusel) kehtestatavate kaitsemeetmete eesmärk kaitsta kannatanu elu, füüsilist ja vaimset puutumatust, vabadust ja seksuaalset puutumatust Euroopa Liidus sõltumata riigipiiridest ning püüda ära hoida uusi kuritegusid sama kannatanu vastu.

12.

Euroopa lähenemiskeelu peab kannatanu taotlusel välja andma otsuse teinud (liikmes) riigi kohus (või sellega samaväärne asutus). Väljaandmise etapid on järgmised:

13.

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kehtestada haldusmeetmed. Need hõlmavad osaliselt ka kannatanu ja ohustava isiku isikuandmete vahetamist otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi vahel. Isikuandmete vahetamine on ette nähtud järgmistes sätetes:

14.

Eelmises punktis nimetatud andmed on selgelt isikuandmed, mis andmekaitsealastes õigusaktides on määratletud laialdaselt kui „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta” (15) ja mida lisaks on selgitanud artikli 29 alusel loodud töörühm. Euroopa lähenemiskeelu algatus käsitleb teavet üksikisiku (kannatanu või ohustava isiku) kohta või teavet, mida on kasutatud või tõenäoliselt kasutatakse üksikisiku (eriti ohustava isiku) seisundi hindamiseks, teatud viisil kohtlemiseks või mõjutamiseks (16).

15.

Euroopa uurimismääruse algatus, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punktil a, kohustab liikmesriike koguma, säilitama ja edastama tõendeid ka juhul, kui need liikmesriigi jurisdiktsioonis veel saadaval ei ole. See algatus ületab seega tõendite kättesaadavuse põhimõtet, mis esitati Haagi 2004. aasta programmis uuendusliku meetodina õiguskaitsealase teabe piiriülesel vahetamisel (17). Samuti ületab see nõukogu 18. detsembri 2008. aasta raamotsust 2008/978/JSK Euroopa tõendikogumismääruse kohta, mida kohaldatakse üksnes juba olemas olevate tõendite suhtes (18).

16.

Euroopa uurimismäärus koostatakse tõendite (mida ei pruugi määruse väljaandmise ajal veel olemas olla) kogumise ja üleandmise (artikkel 12) eesmärgil ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu teostamiseks täidesaatvas riigis. See kehtib peaaegu kõigi uurimistoimingute kohta (vt algatuse põhjendusi 6 ja 7).

17.

Euroopa uurimismääruse algatuse eesmärk on luua õigusasutuste poolt (vastastikuse õigusabi andmise ja vastastikuse tunnustamise alusel) praegu kasutatavate keerulisemate juriidiliste dokumentide asemel ühtne, tõhus ja paindlik dokument teises liikmesriigis oleva tõendi hankimiseks kriminaalmenetluse raames (19).

18.

On selge, et Euroopa uurimismääruse alusel kogutavad tõendid (vt ka algatuse A lisa) võivad sisaldada isikuandmeid, näiteks teave pangakontode kohta (artikkel 23), teave pangatehingute kohta (artikkel 24) ja pangatehingute kontrollimine (artikkel 25), või hõlmata isikuandmete edastamist (näiteks artiklites 21 ja 22 nimetatud video- või telefonikonverentsid).

19.

Neil põhjustel mõjutab Euroopa uurimismääruse algatus märkimisväärselt õigust isikuandmete kaitsele. Arvestades, et raamotsuse 2008/978/JSK rakendamistähtaeg ei ole veel läbi (mistõttu on raske hinnata õigusakti tõhusust ja õiguslike lisameetmete vajadust), (20) tuletab Euroopa andmekaitseinspektor meelde vajadust hinnata andmekaitse põhimõtte valguses perioodiliselt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal võetavate õiguslike meetmete tõhusust ja proportsionaalsust (21). Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada Euroopa uurimismääruse algatusse hindamisklausli, mis kohustab liikmesriike esitama korrapäraselt aruandeid õigusakti rakendamise kohta ning komisjoni neid aruandeid analüüsima ja vajaduse korral asjakohaseid muudatusettepanekuid tegema.

20.

Nagu ülal punktides 13, 14 ja 18 märgitud, on selge, et kavandatud direktiivide alusel hakatakse isikuandmeid töötlema ja neid eri liikmesriikide pädevate organite vahel vahetama. Neil asjaoludel kaitstakse andmesubjekti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 sätestatud põhiõigusega andmete kaitsele.

21.

Sellele vaatamata on Euroopa lähenemiskeelu algatusele lisatud üksikasjalikus seletuses hinnatud põhiõiguste riive ohtu olematuks (null) (22) ning Euroopa lähenemiskeelu algatusele lisatud üksikasjalikus seletuses sisalduvas mõjuanalüüsis pole andmekaitseküsimusi üldse käsitletud (23).

22.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab selliste järelduste üle kahetsust ja rõhutab andmekaitse olulisust isikuandmete töötlemise konkreetses kontekstis, nimelt:

23.

See kontekst mõjutab andmete töötlemise toiminguid oluliselt ja võib märkimisväärselt riivata andmesubjektide põhiõigusi, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele.

24.

Eeltoodust tulenevalt tunneb Euroopa andmekaitseinspektor imestust selle üle, et algatused ei käsitle isikuandmete kaitset (kui mitte arvestada Euroopa uurimismääruse algatuse artiklis 18 uurimisse kaasatud isikutele kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust) ja neis ei viidata sõnaselgelt raamotsusele 2008/977/JSK. See raamotsus kehtiks neis kahes algatuses sätestatud andmete töötlemise kohta (vt artikli 1 lõike 2 punkti a).

25.

Seepärast väljendab Euroopa andmekaitseinspektor heameelt, et Euroopa lähenemiskeelu algatuse ettevalmistamisel nõukogus on lisatud viide raamotsusele 2008/977/JSK (25), ning on veendunud, et Euroopa Parlament kinnitab selle algsete algatuste muudatuse (26).

26.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab kahetsust, et samalaadset põhjendust pole veel lisatud Euroopa uurimismääruse algatusse, mis hõlmab palju elavamat isikuandmete vahetamist. Seda arvestades väljendab Euroopa andmekaitseinspektor heameelt, et Euroopa Komisjon on Euroopa uurimismääruse algatust kommenteerides soovitanud lisada (nii ettepaneku põhjendustes kui ka põhiosas) viide raamotsuse 2008/977/JSK kohaldatavusele (27).

27.

Seetõttu, ilma et see piiraks alltoodud III jaos sätestatut, peaksid mõlemad algatused sisaldama erisätet, mis selgitaks, et algatustes ette nähtud andmete töötlemisele kohaldatakse raamotsust 2008/977/JSK.

28.

Mõlemad algatused tõstatavad taas olulise küsimuse andmekaitse põhimõtete puudulikust ja ebajärjekindlast rakendamisest kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas (28).

29.

Euroopa andmekaitseinspektor teab, kui oluline on tõhustada liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd, ka Euroopa lähenemiskeelu ja Euroopa uurimismääruse algatustega hõlmatud valdkondades (29). Euroopa andmekaitseinspektor näeb ka teabe vahetamisest saadavat kasu ja mõistab selle vajadust, kuid soovib rõhutada, et selliste andmete töötlemine peab olema kooskõlas muu hulgas (30) ELi andmekaitse-eeskirjadega. See on veelgi selgem, kui arvestada Lissaboni lepingut, mis on aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16 ja muudab siduvaks EL põhiõiguste harta artikli 8.

30.

Olukorrad, mis hõlmavad piiriülest teabevahetust ELi piires, väärivad eritähelepanu, sest isikuandmete töötlemine enamas kui ühes jurisdiktsioonis suurendab asjaomaste füüsiliste isikute õiguste ja huvide riive ohtu. Isikuandmeid töödeldakse mitmes jurisdiktsioonis, kus õiguslikud nõuded ja tehniline raamistik ei pruugi olla samasugused.

31.

See tekitab andmesubjektides omakorda õiguskindlusetust: menetlusse võib kaasata isikuid teistest liikmesriikidest, kohaldada võidakse eri liikmesriikide õigusakte ja need võivad erineda andmesubjektile harjumuspärastest õigusaktidest või neid võidakse kohaldada õigussüsteemis, mis on andmesubjektile tundmatu. See nõuab suuremaid jõupingutusi ELi andmekaitsealastest õigusaktidest kinnipidamise tagamiseks (31).

32.

Euroopa andmekaitseinspektori arvates on raamotsuse 2008/977/JSK kohaldatavust puudutava selgituse lisamine, mis on välja pakutud punktis 27, alles esimene samm.

33.

Eriline ülesanne tagada kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas tõhus kaitse ja mitte täiesti rahuldav raamotsus 2008/977/JSK (vt punkte 52–56) võivad tingida vajaduse luua erisätted andmekaitse kohta puhkudeks, kus konkreetsed ELi õigusaktid nõuavad isikuandmete vahetamist.

34.

Tõhus isikuandmete kaitse (nagu on rõhutatud punktis 29) pole oluline mitte ainult andmesubjektide jaoks, vaid soodustab ka edukat õigusalast koostööd ennast. Tegelikult valmisolek vahetada neid andmeid teiste liikmesriikide asutustega isegi kasvab, kui asutusel on kindlus vahetatavate isikuandmete kaitstuse, täpsuse ja usaldusväärsuse suhtes teises liikmesriigis (32). Teisisõnu edendab ühtse (range) andmekaitsestandardi kehtestamine selles tundlikus valdkonnas vastastikust usaldusväärsust liikmesriikide vahel ning tugevdab vastastikusele tunnustamisele rajanevat õigusalast koostööd ja parandab vahetatavate andmete kvaliteeti.

35.

Selles kontekstis soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada Euroopa lähenemiskeelu ja Euroopa uurimismääruse algatustesse peale üldise viite raamotsusele 2008/977/JSK (nagu punktis 27 välja pakutud) ka andmekaitse eritagatised.

36.

Mõned neist tagatistest on üldisemat laadi ning mõeldud lisamiseks mõlemasse algatusse, iseäranis need tagatised, mille eesmärk on suurendada andmete täpsust ning parandada nende turvalisust ja konfidentsiaalsust. Teised tagatised on seotud Euroopa lähenemiskeelu või Euroopa uurimismääruse algatuse konkreetsete sätetega.

37.

Algatustes kirjeldatud olukordades, kus andmeid vahetatakse liikmesriikide vahel, tuleb erilist rõhku panna teabe täpsuse tagamisele. Seoses sellega väljendab Euroopa andmekaitseinspektor heameelt, et Euroopa lähenemiskeelu algatuse artiklis 14 sisaldub otsuse teinud riigi pädeva asutuse selge kohustus teavitada täidesaatva riigi pädevat asutust kaitsemääruse kõigist muudatustest, kehtivuse lõppemisest või tühistamisest.

38.

Lisaks märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et tõlkevajadus võib teabe täpsust vähendada, eriti seetõttu, et algatused puudutavad erilisi juriidilisi dokumente, mille tähendus võib eri keeltes ja õigussüsteemides varieeruda. Seda arvestades ja väljendades heameelt tõlkeküsimuse käsitlemise üle Euroopa lähenemiskeelu algatuses (artiklis 16), teeb Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku lisada samasugune säte ka Euroopa uurimismääruse algatusse.

39.

Piiriülese koostöö tihenemine, mis võib kõnealuse kahe algatuse vastuvõtmisega kaasneda, nõuab Euroopa lähenemiskeelu ja Euroopa uurimismääruse täitmisel toimuva isikuandmete piiriülese edastamisega seotud turvalisuse küsimuste hoolikat kaalumist (33). See on vajalik nii raamotsuse 2008/977/JSK artiklis 22 sätestatud isikuandmete töötlemisel kehtivate turvanõuete täitmiseks kui ka Euroopa uurimismääruse algatuse artiklis 18 reguleeritud uurimise salajasuse ja asjaomase kriminaalmenetluse konfidentsiaalsuse tagamiseks ning üldnõudena ka raamotsuse 2008/977/JSK artikli 21 alusel isikuandmete piiriüleseks vahetamiseks.

40.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab vajadust turvaliste sidesüsteemide järele teabe edastamisel. Seepärast väljendab ta heameelt võimaluse üle kasutada Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku, (34) et tagada Euroopa lähenemiskeelu ja Euroopa uurimismääruse korrektne edastamine liikmesriikide pädevatele asutustele ning vältida või vähendada sel viisil ohtu, et isikuandmete vahetamisse kaasatakse sobimatud asutused (vt Euroopa lähenemiskeelu algatuse artikli 7 lõikeid 2 ja 3 ning Euroopa uurimismääruse algatuse artikli 6 lõikeid 3 ja 4).

41.

Seepärast peaksid algatused sisaldama sätteid, mis kohustavad liikmesriike tagama, et:

42.

Peale selle soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada sätted, mis tagavad oluliste andmekaitse põhimõtete järgimise isikuandmete töötlemisel ning vajalike sisemehhanismide olemasolu, et tõendada välistele sidusrühmadele nõuetekohasust. Selliste sätetega pandaks andmekontrollijatele vastutus (vastavalt vastutuse põhimõttele, mida käsitletakse andmekaitseraamistiku praeguse läbivaatamise (35) raames). See nõuab, et andmekontrollijad võtaksid nõuetekohasuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Need sätted peaksid hõlmama järgmist:

43.

Arvestades, et teatud uurimistoimingutega kaasneb eriti intensiivne sekkumine, kutsub Euroopa andmekaitseinspektor üles kaaluma põhjalikult selliste tõendite lubatavust, mis on kogutud muul eesmärgil kui kuritegude ennetamiseks, uurimiseks või avastamiseks, kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuse täideviimiseks ning kaitseõiguse teostamiseks. Eriti hoolikalt tuleb kaaluda raamotsuse 2008/977/JSK artikli 11 esimese lõigu punkti d (36) alusel kogutud tõendite lubatavust.

44.

Seetõttu tuleb erand artikli 11 esimese lõigu punktist d sätestada ka Euroopa uurimismääruse algatuses selliselt, et Euroopa uurimismääruse alusel kogutud tõendeid pole lubatud kasutada muul eesmärgil kui kuritegude ennetamiseks, uurimiseks või avastamiseks, kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuse täideviimiseks ning kaitseõiguse teostamiseks.

45.

Seoses Euroopa lähenemiskeelu algatusega möönab Euroopa andmekaitseinspektor, et pädevate asutuste vahel vahetatavad isikuandmed, mis on loetletud ka algatuse I lisas (nii kannatanu kui ka ohustava isiku andmed), on nende kogumise ja edasise töötlemise eesmärki arvestades piisavad, asjakohased ega ole ülemäärased.

46.

Siiski ei ilmne algatusest, eriti artikli 8 lõike 1 punktist b piisavalt selgesti, milliseid kannatanu isikuandmeid edastab otsuse teinud riigi pädev asutus ohustavale isikule.

47.

Euroopa andmekaitseinspektori arvates on kohane arvestada otsuse teinud liikmesriigi õigusasutuse võetud kaitsemeetmete asjaolusid ja sisu enne teabe edastamist ohustavale isikule. Viimasele tuleks seega avaldada üksnes neid kannatanu isikuandmeid (mis mõnel juhul võivad hõlmata ka kontaktandmeid), mis on vajalikud üksnes kaitsemeetmete täielikuks rakendamiseks.

48.

Euroopa andmekaitseinspektor teab, et kontaktandmete (nagu telefoninumbri, kannatanu elukoha aadressi ja muude tema poolt sageli külastatavate paikade, näiteks töökoha või laste kooli aadressi) avaldamine võib tegelikkuses ohtu seada kannatanu füüsilise ja vaimse heaolu ning riivata tema õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Teisalt võib asjaomaste aadresside nimetamine olla mõnel juhul vajalik selleks, et hoiatada ohustavat isikut minemast kohtadesse, kuhu tal on keelatud minna. See võimaldab täita lähenemiskeeldu ja hoida ära võimalikke karistusi keelu rikkumise eest. Sõltuvalt asjaoludest võib ohustava isiku jaoks keelatud koha/kohtade määratlemine olla vajalik ka selleks, et mitte piirata tarbetult tema liikumisvabadust.

49.

Eeltoodud kaalutlustel rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor selle teema olulisust ja soovitab Euroopa lähenemiskeelu algatuses selgelt sätestada, et sõltuvalt juhtumi asjaoludest võib ohustavale isikule anda üksnes neid kannatanu isikuandmeid (mis mõnel juhul võivad hõlmata ka kontaktandmeid), mis on vajalikud üksnes kaitsemeetmete täielikuks rakendamiseks (37).

50.

Lõpetuseks palub Euroopa andmekaitseinspektor selgitada Euroopa lähenemiskeelu algatuse põhjenduses 10 kasutatud mõistet „elektroonilisi vahendeid”. Täpsemalt öeldes tuleks selgitada, kas isikuandmeid töödeldakse „elektroonilisi vahendeid” kasutades ning kui jah, siis millised on tagatised.

51.

Raamotsus 2008/977/JSK kehtib kogu isikuandmete vahetuse kohta, mis toimub Euroopa lähenemiskeelu ja Euroopa uurimismääruse algatuste raames.

52.

Kuigi Euroopa andmekaitseinspektor möönab, et raamotsus 2008/977/JSK, mida liikmesriigid rakendavad, on küll oluline edusamm politsei- ja õigusalases koostöös järgitavas andmekaitses, (38) ei ole raamotsus ise täiesti rahuldav (39). Peamine seni lahendamata probleem on selle piiratud kohaldamisala. Raamotsuse kohaldamisala piirdub isikuandmete vahetamisega politsei- ja õigusalases koostöös eri liikmesriikide asutuste ja süsteemide vahel ning ELi tasandil (40).

53.

Isegi kui seda probleemi ei saa Euroopa lähenemiskeelu ja Euroopa uurimismääruse algatustega lahendada, palub Euroopa andmekaitseinspektor tungivalt rõhutada, et õigusalases koostöös puuduv ühine (range) andmekaitsestandard võib tähendada seda, et teisest liikmesriigist pärinevat teavet (sh näiteks Euroopa uurimismääruse alusel kogutud tõendeid) sisaldava kriminaaltoimiku käsitlemisel peab liikmesriigi või ELi tasandi õigusasutus kohaldama erinevaid andmetöötlemise eeskirju: andmete puhul, mis pärinevad liikmesriigist endast, autonoomseid liikmesriigi eeskirju (mis peavad vastama Euroopa Nõukogu konventsioonile nr 108) ning andmete puhul, mis pärinevad teisest liikmesriigist, raamotsuse 2008/977/JSK rakendamise eeskirju. Eri teabeosade kohta võib seega kehtida erinev õiguskord.

54.

Piiriülest teavet sisaldava kriminaaltoimiku suhtes kahekordsete andmekaitsestandardite kohaldamise tagajärjed on näha igapäevases tegevuses (näiteks teabe kinnipidamine vastavalt teavet edastava organi suhtes kohaldatavale õigusele; teavet edastavate organite seatud täiendavad töötlemispiirangud; kolmanda riigi taotluse korral annab iga teavet edastav organ oma nõusoleku vastavalt oma hinnangule ja/või rahvusvahelistele kohustustele; erinevused andmesubjekti juurdepääsuõiguse eeskirjades). Lisaks võivad erineda ka kodanike kaitse ja õigused ning neis võib esineda olulisi erinevusi sõltuvalt liikmesriigist, kus andmete töötlemine aset leiab (41).

55.

Seepärast kasutab Euroopa andmekaitseinspektor võimalust korrata oma seisukohti, mis puudutavad vajadust luua kõikehõlmav andmekaitse õigusraamistik, mis hõlmaks kõiki ELi pädevusvaldkondi, sealhulgas politsei- ja õigusalast koostööd, ning mida kohaldataks nii teiste liikmesriikide pädevate asutuste edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmetele kui ka isikuandmete riigisisesele töötlemisele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (42).

56.

Lõpetuseks märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et andmekaitse-eeskirju tuleks kohaldada kõigis sektorites ja igasuguse andmete kasutamise suhtes (43). Mõistagi peavad võimalikud olema nõuetekohaselt põhjendatud ja selgelt sõnastatud erandid, eriti mis puudutab isikuandmete töötlemist õiguskaitse eesmärkidel (44). Lüngad isikuandmete kaitses on vastuolus Euroopa Liidu praeguse (uuendatud) õigusraamistikuga. Direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõige 2, milles on direktiivi kohaldamisalast välja jäetud politsei- ja õigusalase koostöö valdkond, ei vasta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 mõttele. Pealegi ei täida neid lünki piisavalt ka Euroopa Nõukogu konventsioon nr 108, (45) mis on siduv kõigile liikmesriikidele.

57.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab nii Euroopa lähenemiskeelu kui ka Euroopa uurimismääruse algatuse puhul järgmist:

58.

Euroopa lähenemiskeelu algatuse osas soovitab Euroopa andmekaitseinspektor:

59.

Euroopa uurimismääruse algatuse osas soovitab Euroopa andmekaitseinspektor:

60.

Üldisemalt lisab Euroopa andmekaitseinspektor järgmist:

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/10

1.

15. juunil 2010 võttis komisjon vastu ettepaneku nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu (mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames) sõlmimist (edaspidi „ettepanek”). Ettepanek (sealhulgas Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu projekti tekst) saadeti Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks. Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt konsulteerimise üle ja soovitab lisada ettepaneku preambulisse viite sellele arvamusele.

2.

Komisjoni ettepanek on ajendatud muudatustest SWIFTi (3) struktuuris, mille kohaselt jäävad alates 1. jaanuarist 2010 Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi SWIFTi sisefinantstehingute sõnumid Euroopa regiooni, mitte transatlantilisse piirkonda, ega peegeldata enam USA tegevuskeskusse.

3.

Käesoleva ettepanekuga kavandab komisjon Euroopa Liidu ja USA vahelist rahvusvahelist lepingut, milles vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 216 (rahvusvahelised lepingud), 82 (õigusalane koostöö) ja 87 (politseikoostöö) nõutaks selliste finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete USA rahandusministeeriumile edastamist, mida ta vajab terroristide rahastamise jälgimise programmi (TFTP) rakendamiseks.

4.

Arvestades Euroopa Parlamendi 2010. aasta 11. veebruari otsust keelduda andmast nõusolekut 2009. aasta 30. novembri vahelepingule, on uue lepinguprojekti eesmärk pöörata eelkõige tähelepanu isikuandmete kaitse probleemidele. Tegu on põhiõigusega, mis pärast Lissaboni lepingu jõustumist on muutunud Euroopa Liidu õiguslikus raamistikus veel olulisemaks.

5.

Ettepanek rõhutab andmekaitse tähtsust, viidates otseselt lepingute ja muude rahvusvaheliste dokumentide asjaomastele artiklitele ja tunnustades selle põhiõiguslikku sisu. Ometi ei ole selle õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16, olgugi et kavandatava lepingu artikli 1 lõikes 1 viidatakse andmekaitse kõrgele tasemele kui lepingu ühele põhieesmärgile. Seetõttu kordab Euroopa andmekaitseinspektor, et kõnesolev leping ei käsitle üksnes isikuandmete vahetust, vaid ka nende kaitset. Järelikult ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16 õigusliku alusena vähem oluline kui õiguslikuks aluseks valitud artiklid 82 ja 87, mis on seotud õiguskaitse koostööga.

6.

Ettepanekule kohaldub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 sätestatud menetlus. Selle menetluse kohaselt võib nõukogu võtta vastu lepingu sõlmimist kinnitava otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Seega on kõnesolev ettepanek oluline proovikivi Lissaboni lepingus sätestatud isikuandmete kaitse uute menetluste rakendamiseks rahvusvahelise lepingu sõlmimisel. Andmekaitse põhimõtete ja meetmete rahuldav rakendamine selles lepingus sillutab teed edule teistes läbirääkimistes.

7.

Siinkohal rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor läbirääkimiste olulisust Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel isikuandmete kaitse lepingu sõlmimisel, milles käsitletakse isikuandmete edastamist ja töötlemist eesmärgiga kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames hoida ära, uurida, avastada ja kohtus menetleda kuritegusid, sealhulgas terrorismi. Läbirääkimiste alustamiseks võttis komisjon vastu 26. mail 2010 volituste eelnõu. Volituste eelnõu esitlemisel rõhutas komisjon vajadust kindla isikuandmete kaitse lepingu järele (4).

8.

Eelneva taustal soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada käesolevale ettepanekule kindel viide USAga peetavate läbirääkimiste üldisele transatlantilisele andmekaitseraamistikule. Tuleks tagada nende standardite kohaldamine ka TFTP II lepingule. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada selle nõude olemasolevasse lepingusse või vähemalt leppida Ameerika Ühendriikide valitsusega kokku, et tulevane võimalik andmekaitseleping hõlmaks selles ettepanekus ette nähtud andmevahetusi.

9.

Euroopa andmekaitseinspektor osaleb aktiivselt artikli 29 kohaste andmekaitse töörühma ja politsei- ja õiguskoostöö töörühma seisukohtade kujundamises. Lisaks praegustele või tulevikus kujundatavatele seisukohtadele analüüsitakse käesolevas arvamuses ettepanekut Euroopa andmekaitseinspektori varasematest märkustest lähtuvalt, mis on seotud nii vahelepingu kui ka Ameerika Ühendriikidega peetavate läbirääkimistega.

10.

Euroopa andmekaitseinspektor kiidab heaks, et selle ettepanekuga kavandatakse TFTP I vahelepingusse olulisi parendusi, näiteks:

11.

Peale selle sisaldab ettepanek vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa andmekaitseasutuste taotlustele mitut sätet (artiklid 14–18), milles käsitletakse andmesubjektide õigusi, näiteks õigust olla teavitatud, andmetele juurdepääsu õigust, andmete parandamise, kustutamise või blokeerimise õigust ja hüvitise saamise õigust. Ent nende sätete konkreetne jõustamine ja menetlused, mida peavad järgima isikud, kes ei ole Ameerika Ühendriikide kodanikud ega alalised elanikud, ei ole veel selged (vt lõik II.2.3 allpool).

12.

Euroopa andmekaitseinspektor on täielikult nõus sellega, et tuleb kõigiti tagada isikuandmete puutumatus ja kaitse, nagu on ette nähtud ettepaneku artikli 1 lõikes 1. Sellega seoses rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse õigusliku raamistiku tingimustele vastamiseks tuleb lahendada veel mõnesid probleeme ja täiustada teatud võtmeelemente.

13.

Euroopa andmekaitseinspektor on igati teadlik, et terrorismi ja selle rahastamise vastane võitlus võib nõuda isikuandmete ja pangasaladuse kaitse sätete piiramist. Seda on juba tehtud mitmes Euroopa Liidu dokumendis (6), mis sisaldavad meetmeid, et võidelda finantssüsteemi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks väärkasutamise vastu. Need dokumendid sisaldavad ka direktiiviga 95/46/EÜ kooskõlas olevaid erisätteid, mis võimaldavad teabevahetust kolmandate riikide asutustega, ning ka isikuandmete kaitsemeetmeid.

14.

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline vastastikuse õigusabi osutamise leping lubab ka sõnaselgelt pangakontode ja finantstehingutega seotud teabe vahetamist õiguskaitseorganite vahel ning sätestab teabevahetuse piirangud ja tingimused. Rahvusvahelisel tasandil on finantstehingute teabe vahetus rahapesu andmebüroode vahel reguleeritud ka nn Egmonti rühma põhimõtetega, (7) milles on kehtestatud vahetatavate andmete kasutamise piirangud ja kaitsemeetmed. Peale selle on olemas ka Ameerika Ühendriikide, Europoli ja Eurojusti vahelist andmevahetust reguleerivad dokumendid, mis tagavad ühtaegu nii teabevahetuse kui ka isikuandmete kaitse.

15.

Arvestades käsitletud tausta, rõhutatakse komisjoni ettepanekus TFTP programmi kasulikkust, nagu on väljendanud Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi ja tähtsate isikute aruanded. Kuid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artiklis 8 sätestatud eraellu sekkumist õigustav tingimus on pigem vajalik kui kasulik.

16.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et lepingu tegeliku lisandväärtuse tõendamiseks on vaja piisavalt tõendeid, võttes arvesse juba olemasolevaid dokumente; teisisõnu tuleb näidata, mil määral on leping tõesti vajalik tulemuste saavutamiseks, mida eraelu puutumatust vähem rikkuvate meetmetega, mis on näiteks olemas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise raamistiku dokumentides, ei oleks saavutatud. Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et see lisandväärtus tuleb määratleda selge eeltingimusena mis tahes lepingule, mis sõlmitakse Ameerika Ühendriikidega finantsandmete vahetamise kohta, võttes arvesse eraelu puutumatuse rikkumist sisaldavaid lepingu elemente (vt ka lõike 18–22 proportsionaalsuse kohta).

17.

Euroopa andmekaitseinspektor ei saa hinnata lepingu vajalikkust. Kuid isegi lepingu vajalikkuse tõendamise korral väärivad teised punktid siiski läbirääkijate tähelepanu.

18.

Proportsionaalsus on samuti üks peamisi kriteeriume, kui hinnatakse saadetavate andmete mahtu ja nende säilitustähtaega. Ettepaneku artiklis 4 kitsendatakse Ameerika Ühendriikide taotluste ulatust. Kuid ettepanekus nähakse siiski ette, et isikuandmeid saadetakse Ameerika Ühendriikide asutustele massiliselt ja neid hoitakse põhimõtteliselt 5 aastat, olenemata sellest, kas andmed on väljavõttelised või kas andmete seos kindla juurdluse või süüdistusega on tõendatud.

19.

Hoolimata Euroopa Parlamendi ja Euroopa andmekaitseasutuste nõuetest, põhineb ettepanek ikka ideel, et isikuandmeid edastatakse Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile massiliselt. Sellega seoses tuleb selgitada, et kuigi SWIFTi praegune süsteem ei võimalda sihtotsinguid, ei ole see piisav õigustus, et muuta andmete massedastus vastavalt Euroopa Liidu andmekaitseõigusele õiguspäraseks.

20.

Seega usub Euroopa andmekaitseinspektor, et tuleb leida lahendused, mis tagaksid andmete massedastuste asendamise mehhanismidega, mis võimaldaksid filtreerida finantstehingute andmeid Euroopa Liidus ja tagada, et Ameerika Ühendriikide asutustele saadetakse ainult asjakohased ja vajalikud andmed. Kui selliseid lahendusi ei ole võimalik leida kohe, siis peaks leping igal juhul rangelt määratlema lühikese üleminekuaja, mille möödumisel ei ole andmete massedastus enam lubatud.

21.

Säilitustähtaja kohta möönab Euroopa andmekaitseinspektor, et ettepanekus on õigesti sätestatud maksimaalsed säilitustähtajad ja mehhanismid, millega tagatakse, et isikuandmed kustutatakse, kui neid enam ei vajata. Kuid ettepaneku artikli 6 sätted, mis käsitlevad välja võtmata jäänud andmeid, on vastuolulised. Esiteks pole mõiste „välja võtmata jäänud andmed” enesestmõistetav ning seda tuleks selgitada. Teiseks on jäetud põhjendamata, miks on vaja välja võtmata jäänud andmeid säilitada 5 aastat.

22.

Euroopa andmekaitseinspektor möönab täielikult vajadust tagada konkreetses terrorismivastases juurdluses või süüdistuses vajalike isikuandmete kättesaadavus, töötlemine ja säilitamine nii kaua kui vaja, mõnel juhul isegi üle 5 aasta, kuivõrd vahel võib isikuandmeid vaja minna kauakestvates juurdlustes või kohtumenetlustes. Kuid massiliselt edastatud ja välja võtmata jäänud andmete, mida pole vaadatud ega konkreetses süüdistuses või juurdluses kasutatud, säilitustähtaeg peaks olema palju piiratum. Siinkohal on otstarbekas rõhutada, et Saksa Föderaalne Konstitutsioonikohus on öelnud, et telekommunikatsiooniandmete säilitamisel on 6-kuuline säilitamistähtaeg juba väga pikk ning seda tuleb piisavalt põhjendada. (8) Konstitutsioonikohus pidas 6-kuulist perioodi maksimaalseks andmete korral, mis ei olnud seotud ühegi konkreetse juurdlusega.

23.

Vastavalt läbirääkimisvolitusele peaks olema kohtu kohustus võtta vastu Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi taotlusi, hinnata nende vastavust lepingule ja vajadusel nõuda andmete edastajalt andmete edastamist vastavalt tõukemeetodile. Nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa andmekaitseinspektor väljendasid heameelt olulise tagatise üle, mis on kooskõlas liikmesriikide siseriiklike põhiseaduste ja õigussüsteemidega, et tagada andmete õiguspärane ja tasakaalustatud edastamine ja sõltumatu järelevalve.

24.

Siiski määratakse ettepanekus see ülesanne Europolile, mis on Euroopa Liidu asutus organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamiseks ja nende tõkestamiseks (9). On ilmne, et Europol ei ole kohtuasutus.

25.

Pealegi on Europolil kavandatava lepingu alusel isikuandmete vahetamisega seotud oma erihuvid. Ettepaneku artiklis 10 antakse Europolile õigus nõuda TFTP kaudu saadud asjaomast teavet, kui tal on alust arvata, et isikul või ettevõtjal on seos terrorismiga. Europoli niisugust õigust, mis võib olla Europoli ülesande täitmise seisukohast oluline ning mis nõuab häid suhteid Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumiga, on raske ühildada Europoli ülesandega tagada sõltumatu järelevalve.

26.

Lisaks tekib Euroopa andmekaitseinspektoril küsimus, kui palju usaldatakse Europolile praeguse õigusraamistikuga selliseid ülesandeid ja volitusi – eriti ilma Lissaboni lepingus sätestatud tavapärasele menetlusele vastavat õiguslikku alust muutmata –, mis on seotud kolmandast riigist tuleva ning eraettevõtjale siduva (artikkel 4.5) halduskorraldusega, kusjuures ettevõtja muutub seega õigustatuks ja kohustatuks edastama andmeid sellele kolmandale riigile. Siin on kasulik märkida, et Euroopa Liidus praegu kehtiva õiguse kohaselt ei ole selge, kas Europoli otsus eraettevõtja kohta alluks Euroopa Kohtu poolsele kontrollile või mitte.

27.

Eeltoodu taustal kordab Euroopa andmekaitseinspektor oma seisukohta, arvestades läbirääkimisvolitust ja Euroopa Liidu kehtivat õigusraamistikku, et Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi taotluste hindamine tuleks anda ülesandeks avalikule kohtuasutusele.

28.

Nagu käesoleva arvamuse sissejuhatavas osas juba märgitud, sätestab ettepanek nii mõnedki andmesubjektide õigused, näiteks õigus olla teavitatud, andmetele juurdepääsu õigus, andmete parandamise, kustutamise või blokeerimise õigus ja hüvitise saamise õigus. Ühest küljest on oluline parandada nende sätete mõnesid elemente ja teisest küljest tagada nende efektiivne täidetavus.

29.

Seoses oma isikuandmetele juurdepääsu õigusega sätestab leping mitmed piirangud. Euroopa andmekaitseinspektor möönab, et eriti terrorismivastase võitluse kontekstis võib andmesubjektide õigustele seada vajalikus ulatuses piiranguid. Kuid ettepanekus peab olema selgelt sätestatud, et kuigi isikuandmete avaldamine isikule endale võib olla artikli 15 lõikes 2 sätestatud tingimustel piiratud, peab selle teabe avaldamine Euroopa siseriiklikele andmekaitseasutustele olema alati võimalik, kuivõrd see võimaldab asutustel täita efektiivselt oma järelevalveülesannet. Muidugi on andmekaitseasutused oma ülesannete täitmisel seotud konfidentsiaalsuskohustusega ning nad ei avalda andmeid puudutatud isikule, kuni eksisteerivad erandi tegemiseks sätestatud tingimused.

30.

Seoses õigusega andmeid parandada sätestatakse artikli 17 lõikes 2, et „kui lepinguosaline saab teada, et oluline teave, mille ta on edastanud teisele lepinguosalisele või mille ta on saanud teiselt lepinguosaliselt käesoleva lepingu alusel, ei ole täpne või usaldusväärne, teavitab ta sellest võimalusel teist lepinguosalist”. Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et kohustus parandada ebatäpseid või ebausaldusväärseid andmeid on põhitagatis mitte üksnes andmesubjektile, vaid ka õiguskaitseorganite tegevuse efektiivsuse seisukohast. Seetõttu peaksid andmeid vahetavad asutused kehtestama mehhanismid, mis tagaksid, et parandamine oleks alati võimalik, mistõttu tuleks kustutada ettepanekust sõna „võimalusel”.

31.

Siiski on Euroopa andmekaitseinspektor peamiselt mures nimetatud õiguste täidetavuse pärast. Ühest küljest – õiguskindluse ja läbipaistvuse tõttu – peaks ettepanekus olema täpsustatud, millised on konkreetsed menetlused, mida andmesubjektid võivad kasutada lepingus tunnustatud õiguste nõudmiseks nii Euroopa Liidus kui ka Ameerika Ühendriikides.

32.

Teisest küljest sätestatakse artikli 20 lõikes 1 ühemõtteliselt ja selgelt, et leping „ei loo ega anna mingeid õigusi ega hüvesid ühelegi muule era- või avalik-õiguslikule isikule või üksusele”. Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et see säte näib tühistavat või seab vähemasti kahtluse alla lepingu nende sätete siduva toime, mis tagavad andmesubjektide õigused, mis ei ole vastavalt Ameerika Ühendriikide õigusele praegu tunnustatud ega täidetavad, eriti kui andmesubjektid ei ole Ameerika Ühendriikide kodanikud ega alalised elanikud. Näiteks sätestab Ameerika Ühendriikide eraelu puutumatuse seadus isiklikule teabele juurdepääsuks kvalifitseeritud õiguse, mis on ülimuslik üldise juurdepääsu õiguse suhtes, mis antakse üldsusele Ameerika Ühendriikide teabevabaduse seaduse alusel. Siiski sätestab Ameerika Ühendriikide eraelu puutumatuse seadus selgelt, et oma andmetele juurdepääsu võib taotleda üksnes „Ameerika Ühendriikide kodanik või välismaalane, kellele on õiguspäraselt antud alaline elamisluba” (10).

33.

Seega soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et praegust artikli 20 lõike 1 sõnastust muudetaks nii, et oleks tagatud ettepanekus antud õiguste selge sõnastus ja efektiivne täidetavus ka Ameerika Ühendriikide territooriumil.

34.

Ettepaneku artiklis 12 määratletakse mitmed lepingus sätestatud tingimuste ja kaitsemeetmete kontrollimise tasemed. Sõltumatud järelevaatajad jälgivad reaalajas ja tagasiulatuvalt USA rahandusministeeriumi määratud otsinguid. Lisaks teostab Euroopa Komisjoni poolt määratud sõltumatu isik pidevat järelevalvet esimese taseme järelevaatajate üle, sealhulgas ka nende sõltumatuse üle. Tuleb sätestada sõltumatu isiku ülesanded ning see, kuidas tema ülesannete täitmine on tagatud ja kellele ta allub.

35.

Artiklis 13 sätestatakse ka mehhanism ühiseks läbivaatamiseks, mida tehakse 6 kuu möödumisel ja seejärel kindlate ajavahemike järel. Ühist läbivaatamist korraldab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide ühisdelegatsioon, sealhulgas kaks andmekaitseasutust Euroopa Liidu delegatsioonis, ning läbivaatamise tulemusel koostatakse aruanne, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

36.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et sõltumatu järelevalve on isikuandmete kaitse õiguse võtmeelement, mida kinnitab ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 8. Hiljuti kehtestas Euroopa Kohus oma 2010. aasta 9. märtsi otsuses kohtuasjas komisjon vs. Saksamaa (11) selged kriteeriumid sõltumatuse kohta. On ilmne, et sama rangeid kriteeriume ei saa kohaldada kolmandatele riikidele, kuid selge on ka see, et isikuandmete kaitse saab olla nõuetekohane (12) ainult seni, kui sõltumatu järelevalve on piisavalt tagatud. See on ka tingimuseks rahvusvahelistele lepingutele, mis sõlmitakse riikidega, mille õigussüsteemis puudub sõltumatu asutuse teostatava kontrolli vajadus.

37.

Eeltoodu taustal on oluline, et vähemalt järelevalve ja ühise läbivaatamise üksikasjalikud eeskirjad ning järelevalves osalevate isikute volitused ja sõltumatuse tagatised oleksid lepingus selgelt määratletud, selle asemel et neid ühiselt koordineerida või määratleda poolte poolt hiljem. Eriti oluline on tagada, et nii Euroopa Komisjoni poolt määratud isik ja Euroopa andmekaitseasutuste esindajad oleksid olukorras, kus nad saavad tegutseda sõltumatult ja täita oma järelevalveülesandeid efektiivselt.

38.

Lisaks ei peaks ettepanekus sätestama mitte ainult esimese ühise läbivaatamise kuupäeva, mis toimub 6 kuu möödumisel, vaid ka järgmiste läbivaatamiste tähtaja, mis võivad näiteks toimuda pärast esimest läbivaatust igal aastal. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab ka seada lepingu kestus sõltuvusse ühiste läbivaatuste tulemustest.

39.

Eelnevast tulenevalt rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et soovitatav oleks kehtestada aegumisklausel, võttes arvesse pikemaajalisi võimalikke paremini suunatud lahendusi. Aegumisklausel motiveeriks tagama, et selliste lahenduste väljatöötamisega tegeldaks vajalikul määral, mis tähendaks, et enam ei oleks vaja saata Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile massandmeid.

40.

Edendamaks järelevalve ja ühise läbivaatamise efektiivsust, peaks olema kättesaadav teave juurdepääsu- ja hüvitustaotluste arvu, võimaliku tagasiside (kustutamine, parandamine jne) ja andmesubjektide õigusi piiravate otsuste arvu kohta. Samuti peaks läbivaatamise kohta olema kättesaadav teave lisaks Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi poolt vaadatud sõnumite kogusele ka Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile edastatud sõnumite koguse kohta, ning see teave peaks sisalduma ka aruannetes. Seda tuleks lepingus täpsustada.

41.

Lisaks ei tohiks ettepanekus kuidagi piirata Euroopa andmekaitseasutuste volitusi ega pädevust. Siinkohal märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et selles ettepanekus astutakse võrreldes vahepealse TFTP lepinguga samm tagasi. Kui eelmise lepingu preambulis oli sätestatud, et „käesolevas lepingus ei tehta erandit liikmesriikide andmekaitseasutuste olemasolevatest volitustest kaitsta üksikisikuid seoses nende isikuandmete töötlemisega”, siis praegune ettepanek sätestab, et nad tegutsevad „pädevate andmekaitseasutuste järelevalve all kooskõlas käesoleva lepingu erisätetega”. Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor sätestada ettepanekus üheselt, et lepinguga ei tehta erandit liikmesriikide andmekaitseasutuste olemasolevate volituste suhtes ega piirata neid.

42.

Euroopa andmekaitseinspektor möönab, et võrreldes TFTP I lepinguga kavandatakse ettepanekus teatud olulisi parendusi, näiteks ühtsete euromaksete piirkonna andmete väljajätmine, terrorismi kitsam määratlus ja üksikasjalikumad sätted andmesubjektide õiguste kohta.

43.

Siiski märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et tuleks täita uue TFTP lepingu hindamise oluline eeltingimus. Tuleb sätestada kava vajalikkus, võttes arvesse juba olemasolevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi meetmeid.

44.

Sellisel juhul rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et tuleb lahendada veel mõnesid probleeme ja täiustada teatud võtmeelemente, enne kui ettepanek vastab Euroopa Liidu õigusraamistiku isikuandmete kaitse tingimustele, näiteks tuleb:

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/16

1.

20. juulil 2010. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal” (edaspidi „teatis”) (3). Teatis saadeti konsulteerimiseks edasi Euroopa andmekaitseinspektorile.

2.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjon temaga konsulteeris. Euroopa andmekaitseinspektorile anti juba enne teatise vastuvõtmist võimalus esitada mitteametlikke märkusi. Paljusid neist märkustest on arvestatud dokumendi lõplikus versioonis.

3.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt teatise eesmärgi üle, milleks on esitada „esmakordselt täielik ülevaade ELi tasandil võetud, rakendamisel olevatest või kavandatavatest meetmetest, mis reguleerivad isikuandmete kogumist, säilitamist või piiriülest vahetamist õiguskaitse või rände haldamise eesmärgil” (4). Dokumendiga tahetakse anda kodanikele ülevaade, milliseid nende andmeid kogutakse, säilitatakse ja vahetatakse, ning kes ja milleks seda teeb. Lisaks peaks komisjoni sõnul olema teatis läbipaistvaks viitevahendiks kõikidele sidusrühmadele, kes soovivad osaleda arutelus ELi selle poliitikavaldkonna tuleviku üle. Seega peaks see aitama kaasa informeeritud poliitilisele dialoogile kõigi sidusrühmadega.

4.

Konkreetsemalt on teatises öeldud, et sellega selgitatakse vahendite peamist eesmärki, struktuuri, neis sisalduvaid isikuandmete liike, seda, „millised ametiasutused omavad juurdepääsu nendele andmetele”, (5) ning andmete kaitset ja säilitamist reguleerivaid sätteid. Lisaks on I lisas esitatud mõned näited selle kohta, kuidas need vahendid tegelikkuses toimivad.

5.

Dokumendis on esitatud ka üldised põhimõtted („Aluspõhimõtted” ja „Protsessipõhised põhimõtted”), mida komisjon kavatseb edaspidi järgida andmete kogumist, säilitamist ja vahetamist käsitlevate vahendite väljatöötamisel. Aluspõhimõtete loetelus nimetab komisjon niisuguseid põhimõtteid, nagu vajadus kaitsta põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja andmete kaitstusele, vajalikkus, subsidiaarsus ning täpne riskihaldus. Protsessipõhised põhimõtted hõlmavad tasuvust, altpoolt tulevatest algatustest lähtuvat poliitikakujundamist, ülesannete selget jaotust ning läbivaatamist ja aegumisklauslit.

6.

Teatise kohaselt kasutatakse neid põhimõtteid olemasolevate vahendite hindamiseks. Komisjon on arvamusel, et niisuguse põhimõttelise lähenemisviisi kohaldamine poliitika väljatöötamisele ja hindamisele suurendab eeldatavasti olemasolevate ja tulevaste vahendite sidusust ja tõhusust, järgides täiel määral kodanike põhiõigusi.

7.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et teatis on oluline dokument, mis annab põhjaliku ülevaate olemasolevatest ja (võimalikest) tulevastest teabevahetuse vahenditest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Teatis hõlmab Stockholmi programmi (6) peatükkide 4.2.2 („Teabevoo haldamine”) ja 5.1 („Välispiiride integreeritud haldamine”) üksikasjalikumat käsitlust. See on kõnealuse valdkonna tulevases arengus väga oluline. Just sellepärast on Euroopa andmekaitseinspektori arvates kasulik avaldada arvamust teatise eri elementide kohta, vaatamata asjaolule, et teatise teksti ei muudeta.

8.

Euroopa andmekaitseinspektor soovib esitada mõned lisamõisted, mida tuleb edaspidi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamises arvesse võtta. Käesolevas arvamuses täpsustatakse paljusid mõisteid, mis on esitatud Euroopa andmekaitseinspektori varasemas, 10. juuli 2009. aasta arvamuses, mis käsitleb komisjoni teatist kodanike teenistuses oleva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta, (7) ning paljudes teistes arvamustes ja märkustes. Selles täpsustatakse ka varem esitatud seisukohti. Seda arvesse võttes tuleb viidata ka aruandele eraelu puutumatuse tuleviku kohta, mille võtsid 1. detsembril 2009. aastal vastu artikli 29 töörühm ning politsei- ja kohtukoostöö töörühm. See aruanne, millega nad aitasid ühiselt kaasa Euroopa Komisjoni nõustamisele seoses põhiõigusi käsitleva õigusliku raamistikuga isikuandmete kaitseks ja mida toetas ka Euroopa andmekaitseinspektor, andis andmekaitse kujunemisele olulise tulevikusuuna ning seda saab kohaldada ka teabevahetusele kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas.

9.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt teatise üle, mis on vastuseks Euroopa Ülemkogu üleskutsele töötada välja ELi tasandi teabehaldusvahend kooskõlas ELi infohaldusstrateegiaga ja käsitleda Euroopa teabevahetusmudelit (8).

10.

Lisaks märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et teatist tuleks käsitleda ka kui vastust eespool nimetatud Stockholmi programmile, milles nõutakse ELi sisejulgeoleku valdkonnas teabevahetuse arendamises suuremat sidusust ja konsolideerimist. Konkreetsemalt kutsutakse Stockholmi programmi peatükis 4.2.2 Euroopa Komisjoni üles hindama vajadust töötada välja Euroopa teabevahetusmudel, mis tugineb olemasolevate vahendite hindamisele, sealhulgas Prümi raamistikule ja nn Rootsi raamotsusele. Hindamise alusel saaks kindlaks teha, kas kõnealused vahendid toimivad nii, nagu algselt kavandatud, ja täidavad infohaldusstrateegia eesmärke.

11.

Sellega seoses on kasulik rõhutada asjaolu, et Stockholmi programmi kohaselt on ELi infohaldusstrateegia peamiseks eeltingimuseks tugev andmekaitsekord. Andmete kaitsmise vajaduse rõhutamine on täielikult kooskõlas Lissaboni lepinguga, mis – nagu eespool öeldud – hõlmab andmekaitset käsitlevat üldsätet, millega antakse kõigile, kaasa arvatud kolmandate riikide kodanikele, õigus andmekaitsele, mis on kohtuotsusega täitmisele pööratav, ning mis kohustab nõukogu ja Euroopa Parlamenti kehtestama kõikehõlmavat andmekaitseraamistikku.

12.

Euroopa andmekaitseinspektor toetab ka infohaldusstrateegia nõuet, et uusi õiguslikke meetmeid, millega hõlbustatakse isikuandmete säilitamist ja vahetamist, tuleks esitada vaid siis, kui nende vajalikkus on konkreetselt tõendatud. Euroopa andmekaitseinspektor on kaitsnud seda käsitlusviisi mitmes arvamuses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud õigusakti ettepanekute kohta, näiteks teise põlvkonna SISi kohta, (9) õiguskaitseasutuste juurdepääsu kohta Eurodac-süsteemile, (10) Eurodac-süsteemi ja Dublini määruste läbivaatamise kohta, (11) Stockholmi programmi käsitleva komisjoni teatise kohta (12) ja broneeringuinfo kohta (13).

13.

Vajadus hinnata kõiki olemasolevaid teabevahetust käsitlevaid vahendeid enne uute esitamist on tõepoolest suure tähtsusega. See on veelgi olulisem, kui arvestada asjaolu, et praegune raamistik on ebaühtlane ning koosneb eri vahenditest ja süsteemidest, millest mõnda on hakatud alles hiljuti rakendama ja seega ei saa nende tõhusust veel hinnata, mõne rakendamine on alles pooleli ja mõned uued on alles õigusloomeetapis.

14.

Seepärast märgibki Euroopa andmekaitseinspektor rahuloluga, et teatises luuakse otsene seos komisjoni teiste algatustega, saamaks Stockholmi programmist tulenevalt sellest valdkonnast ülevaade ja analüüsimaks seda.

15.

Sellega seoses on Euroopa andmekaitseinspektoril iseäranis heameel komisjoni poolt 2010. aasta jaanuaris algatatud teabe kaardistamise üle, mida viiakse läbi tihedas koostöös teabe kaardistamise projektimeeskonnaga, kuhu kuuluvad ELi ja EFTA liikmesriikide, Europoli, Eurojusti ja Frontexi esindajad ning Euroopa andmekaitseinspektor (14). Nagu teatises märgitud, püüab komisjon esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile teabe kaardistamise tulemused veel 2010. aastal. Järgmisena püüab ta esitada ka teatise Euroopa teabevahetusmudeli kohta.

16.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et selge seose loomine teatise ja teabe kaardistamise vahel on kiiduväärt, sest need on omavahel kahtlemata seotud. Ilmselgelt on veel vara hinnata, millised on kaardistamise tulemused, ja üldisemalt, millised on Euroopa teabevahetusmudelit käsitlevad seisukohad (seni on komisjon kaardistamist esitlenud kui ülevaate saamise vahendit). Euroopa andmekaitseinspektor jälgib jätkuvalt seda tööd. Ta juhib juba praegu tähelepanu vajadusele tekitada sünergiat ja hoiduda lahknevatest järeldustest seoses komisjoni tegevusega Euroopa teabevahetusmudeli arutelude raames.

17.

Lisaks soovib Euroopa andmekaitseinspektor juhtida tähelepanu andmekaitseraamistiku jätkuvale läbivaatamisele ning konkreetsemalt komisjoni kavatsusele esitada kõikehõlmav andmekaitseraamistik, sealhulgas politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades.

18.

Sellega seoses märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et teatises viidatakse osas „Kaitsta põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja andmete kaitstusele” Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16, mis tagab niisuguse kõikehõlmava andmekaitsesüsteemi loomist käsitlevale tööle õigusliku aluse. Samuti märgib ta, et teatises on öeldud, et selles ei analüüsita arutlusel olevate vahendite konkreetseid andmekaitse sätteid, kuna lähtuvalt eespool nimetatud artiklist 16 teeb komisjon praegu tööd uue kõikehõlmava, ELis isikuandmete kaitset käsitleva raamistikuga. Ta avaldab lootust, et sellega seoses antakse hea ülevaade olemasolevatest ja tõenäoliselt lahknevatest andmekaitsesüsteemidest ning et komisjoni tulevased otsused tuginevad nimetatud ülevaatele.

19.

Ja viimaseks, ehkki Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel teatise eesmärkide ja põhisisu üle, juhib ta siiski tähelepanu asjaolule, et seda dokumenti tuleks pidada hindamisprotsessi algetapiks ning sellele peaksid järgnema konkreetsed meetmed, mille tulemuseks peaks olema kõikehõlmav, integreeritud ja hästi struktureeritud ELi poliitika teabe vahetuse ja haldamise valdkonnas.

20.

Teatises nimetab komisjon otstarbe piiramise põhimõtet „peamiseks kaalutluseks enamiku käesolevas teatises käsitletavate vahendite korral”.

21.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et teatises on rõhutatud otstarbe piiramise põhimõtet, mille kohaselt tuleb isikuandmete kogumise eesmärk selgelt määratleda hiljemalt andmete kogumise ajal, ning et andmeid ei tohiks töödelda algsete eesmärkidega kokkusobimatutel alustel. Kõik kõrvalekalded otstarbe piiramise põhimõttest peaksid olema erandlikud ning neid tohiks rakendada vaid rangetel tingimustel ja kohaldades nii vajalikke õiguslikke, tehnilisi kui ka muid kaitsevahendeid.

22.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab aga kahetsust, et teatises nimetatakse seda andmekaitse aluspõhimõtet peamiseks kaalutluseks üksnes „enamiku käesolevas teatises käsitletavate vahendite korral”. Lisaks viidatakse teatises (lk 22) süsteemidele SIS, SIS II ja VIS ning öeldakse, et „kui nimetatud tsentraliseeritud infosüsteemid välja arvata, paistab otstarbe piiramine olevat ELi tasandi teabehaldusmeetmete ülesehituse põhitegur”.

23.

Seda sõnastust võib mõista nii, et kõnealune põhimõte ei ole peamiseks kaalutluseks kõikide teabevahetusega seotud juhtumite ning süsteemide ja vahendite korral ELis. Sellega seoses märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et nimetatud põhimõtte erandid ja piirangud on võimalikud ja võivad olla vajalikud, mida on öeldud ka direktiivi 95/46/EÜ artiklis 13 ja raamotsuse 2008/977/JSK artikli 3 lõikes 2 (15). Samas on aga kohustuslik tagada, et uusi vahendeid, mis seonduvaid teabevahetusega ELis, esitataks ja võetaks vastu üksnes siis, kui nõuetekohaselt on arvesse võetud otstarbe piiramise põhimõtet, ning et nimetatud põhimõtte võimalike erandite ja piirangute üle otsustatakse iga üksikjuhtumi korral eraldi ja pärast põhjalikku hindamist. Need kaalutlused kehtivad ka süsteemide SIS, SIS II ja VIS korral.

24.

Igasugune muu tegevus oleks vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8 ja ELi andmekaitset käsitlevate õigusaktidega (nt direktiiviga 95/46/EÜ, määrusega (EÜ) nr 45/2001 ning raamotsusega 2008/977/JSK) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Otstarbe piiramise põhimõtte eiramine võib põhjustada ka nende süsteemide eesmärgist kõrvalekaldumist (16).

25.

Teatises viidatakse (lk 25) Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kehtestatud nõuetele proportsionaalsuse väljaselgitamise kohta ning öeldakse, et „komisjon hindab kõigi tulevaste poliitiliste ettepanekute korral algatuse eeldatavat mõju üksikisikute õigusele eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitstusele ning sätestab, milleks selline mõju on vajalik ja miks pakutud lahendus on proportsionaalne selle seadusliku eesmärgiga säilitada Euroopa Liidu sisejulgeolekut, hoida ära kuritegevust või hallata rännet”.

26.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt eespool esitatud seisukoha üle, sest ka tema peab oluliseks, et kui tehakse otsuseid olemasolevate ja uute süsteemide kohta, mis käsitlevad isikuandmete kogumist ja vahetamist, arvestataks eeskätt proportsionaalsuse ja vajalikkusega. Kui vaadata tulevikku, siis see on sisulise tähtsusega ka praegustes aruteludes ELi infohaldusstrateegia ja Euroopa teabevahetusmudeli olemuse üle.

27.

Eelnevat arvesse võttes väljendab Euroopa andmekaitseinspektor heameelt asjaolu üle, et erinevalt sõnastustest, mida komisjon kasutas otstarbe piiramise põhimõtte korral (vt käesoleva arvamuse lõiked 20–22), lubab komisjon seoses vajalikkusega hinnata kõigi tulevaste poliitiliste ettepanekute korral, kuidas need mõjutavad üksikisikute õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitstusele.

28.

Euroopa andmekaitseinspektor juhib tähelepanu asjaolule, et kõik need proportsionaalsust ja vajalikkust käsitlevad nõuded tulenevad kehtivatest ELi õigusaktidest (eriti põhiõiguste hartast, mis kuulub nüüd ELi esmaste õigusaktide hulka) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikast. Teisiti öeldes ei esitata teatisega ühtegi uut elementi. Euroopa andmekaitseinspektor on aga seisukohal, et komisjon oleks pidanud nende nõuete kordamise asemel esitama konkreetseid meetmeid ja mehhanisme, mis oleksid taganud, et nii vajalikkust kui ka proportsionaalsust oleks võetud arvesse ja rakendatud kõikides üksikisikute õigusi mõjutavates ettepanekutes. Lõigetes 38–41 kajastatud eraelu puutumatust käsitlev mõjuhinnang oleks olnud selleks hea vahend. Lisaks ei tohiks see hinnang hõlmata üksnes uusi ettepanekuid, vaid peaks hõlmama ka olemasolevaid süsteeme ja mehhanisme.

29.

Euroopa andmekaitseinspektor kasutab ka võimalust ja rõhutab, et kui kaalutakse ELi infohaldusstrateegia proportsionaalsust ja vajalikkust, peaks rõhutama vajadust leida õige tasakaal andmekaitse ja õiguskaitse vahel. See tasakaal ei tähenda, et andmete kaitsmisega takistataks kuriteo lahendamiseks vajaliku teabe kasutamist. Kõiki sellel eesmärgil vajalikke andmeid saab kasutada kooskõlas andmekaitset käsitlevate eeskirjadega (17).

30.

Stockholmi programmis nõutakse kõikide Euroopa Liidus teabevahetust käsitlevate vahendite ja süsteemide objektiivset ja põhjalikku hindamist. Euroopa andmekaitseinspektor toetab mõistagi seda lähenemisviisi.

31.

Teatis tundub aga olevat selles suhtes veidi kallutatud. Näib, et selles peetakse esmatähtsaks vahendeid – vähemasti mis puudutab arve ja statistikat –, mis on aastate jooksul osutunud tulemuslikuks ja mida peetakse edulooks (nt on SISi ja Eurodaci korral olnud palju tulemuslikke juhtumeid). Euroopa andmekaitseinspektor ei sea kahtluse alla nende süsteemide üldist tulemuslikkust. Siiski toob ta näiteks, et SISi ühise järelevalveasutuse tegevusaruandes (18) tuuakse esile, et üsna suure hulga juhtumite korral olid SISi hoiatusteated vananenud, valesti kirjutatud või valed, mis tõid kaasa (või oleksid võinud kaasa tuua) halbu tagajärgi asjaomastele isikutele. Niisugust teavet teatises esitatud ei ole.

32.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitaks komisjonil kaaluda veel kord teatises võetud lähenemisviisi. Ta soovitab tulevikus teabehaldust käsitlevas töös kajastada tasakaalu tagamiseks ka ebaõnnestumisi ja nõrku külgi – näiteks tuua välja nende inimeste arv, keda on vahistatud süsteemi vale tulemuse tõttu valel alusel või kellele on muul viisil ebameeldivusi põhjustatud.

33.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada näiteks SISi/Sirene tulemusi käsitlevatele andmetele (I lisa) viide ühise järelevalveasutuse tööle hoiatusteadete usaldusväärsuse ja õigsuse kohta.

34.

Lk 26–27 toodud protsessipõhiste põhimõtete juures viidatakse teatises ülesannete selge jaotuse põhimõttele, eriti seoses juhtimisstruktuuride algse ülesehituse küsimusega. Sellega peetakse teatises silma SIS II projekti probleeme ja tulevase IT-ameti ülesandeid.

35.

Euroopa andmekaitseinspektor soovib kasutada võimalust ja rõhutada, kui oluline on vastutuse põhimõte, mida tuleks rakendada ka kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ja õigusalases koostöös ning mis täidab olulist osa uue ja põhjalikuma, andmete vahetamist ja teabehaldust käsitleva poliitika väljatöötamisel. Seda põhimõtet arutatakse praegu Euroopa andmekaitseraamistiku tuleviku raames ning see peaks olema vahend, mis aitab andmetöötlejatel vähendada eeskirjade eiramise riski, rakendades tõhusat andmekaitset tagavaid asjakohaseid mehhanisme. Vastutuse põhimõtte järgi peavad andmetöötlejad kehtestama sisemised mehhanismid ja kontrollisüsteemid, mis aitavad tagada eeskirjadest kinnipidamise ja tõendid – näiteks kontrolliaruanded –, näitamaks eeskirjadest kinnipidamist välistele sidusrühmadele, sealhulgas järelevalveasutustele (19). Euroopa andmekaitseinspektor toonitas niisuguste meetmete vajalikkust ka oma 2005. aasta arvamustes süsteemide VISi ja SIS II kohta.

36.

Teatise lk-l 25 viitab komisjon eraelu kavandatud puutumatuse mõistele (aluspõhimõtete osa lõigus „Kaitsta põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja andmete kaitstusele”), öeldes, et „töötades välja uusi, infotehnoloogia kasutamisel põhinevaid vahendeid, püüab komisjon järgida lähenemisviisi, mida tuntakse „eraelu kavandatud puutumatusena””.

37.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt selle üle, et komisjon viitab nimetatud mõistele, (20) mida arendatakse praegu nii era- kui ka avaliku sektori jaoks üldiselt ning mis peaks samuti täitma olulist osa politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas (21).

38.

Euroopa andmekaitseinspektor on veendunud, et teatis annab hea võimaluse täpsustada, mida peaks tegelikult pidama silmas eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitleva mõjuhinnangu all.

39.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et ei selle teatise üldistes suunistes ega ka komisjoni mõju hindamise suunistes (22) ei ole seda aspekti täpsustatud ega poliitiliseks nõudeks muudetud.

40.

Seega soovitab Euroopa andmekaitseinspektor tulevaste vahendite korral viia läbi sihipärasem ja rangem eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlev mõjuhindamine kas eraldi või üldise, põhiõigusi käsitleva mõjuhindamise raames. Välja tuleb töötada konkreetsed näitajad ja tunnused, millega tagatakse, et kõiki eraelu puutumatust ja andmekaitset mõjutavaid ettepanekuid käsitletaks põhjalikult. Euroopa andmekaitseinspektor on arvamusel, et see küsimus tuleks kaasata ka kõikehõlmava andmekaitseraamistiku pooleliolevasse töösse.

41.

Sellega seoses on kasulik viidata veel raadiosagedustuvastuse soovituse artiklile 4, (23) milles komisjon kutsus liikmesriike üles tagama, et ettevõtjad töötaksid koos asjaomaste kodanikuühiskonna sidusrühmadega välja eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hindamise raamistiku. Ka Madridi resolutsioonis, mis võeti vastu eraelu puutumatuse ja andmekaitse eest vastutavate volinike rahvusvahelise konverentsi raames 2009. aasta novembris, kutsuti üles korraldama enne isikuandmete töötlemiseks ettenähtud uute infosüsteemide rakendamist või olemasolevate töötlemisviiside sisulist muutmist eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlev mõjuhinnang.

42.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et teatises ei käsitleta konkreetselt niisugust olulist teemat nagu andmesubjektide õigused, mis täidavad andmekaitses sisulist osa. Oluline on tagada, et kodanikel oleks kõikides erinevates teabevahetuse süsteemides ja vahendites nende isikuandmete töötlemisel ühesugused õigused. Paljudes teatises nimetatud süsteemides on küll kehtestatud konkreetsed eeskirjad andmesubjektide õiguste kohta, kuid need on eri süsteemides ja vahendites põhjendamatult väga erinevad.

43.

Seepärast kutsub Euroopa andmekaitseinspektor komisjoni üles käsitlema lähitulevikus hoolikamalt andmesubjektide õiguste ühtlustamise küsimust ELis.

44.

Ehkki komisjon toob esile biomeetriliste andmete kasutamise, (24) ei käsitle ta konkreetselt probleemi, et biomeetrilisi andmeid kasutatakse ELis teabevahetuse valdkonnas, sealhulgas ELi suuremahulistes IT-süsteemides ja teistes piirihaldusvahendites järjest enam. Teatises ei esitata ka ühtegi konkreetset viidet selle kohta, kuidas komisjon kavatseb tulevikus kõnealuse probleemi lahendada ja kas ta töötab praegu välja kõikehõlmavat meedet selle kasvava suundumuse kohta. See on kahetsusväärne, kui arvestada, et andmekaitse seisukohalt on tegemist äärmiselt olulise ja tundliku küsimusega.

45.

Sellega seoses soovib Euroopa andmekaitseinspektor öelda, et ta on mitmel korral mitmesugustes aruteludes ja arvamustes (25) toonud esile võimalikke riske, mis on seotud biomeetriliste andmete kasutamisest tuleneva märkimisväärse mõjuga üksikisikute õigustele. Nendel puhkudel on ta teinud ettepaneku lisada konkreetsetele vahenditele ja süsteemidele biomeetriliste andmete kasutamise ranged kaitsemeetmed. Euroopa andmekaitseinspektor on juhtinud tähelepanu ka probleemile, mis puudutab biomeetriliste andmete kogumise ja võrdlemisega kaasnevaid ebatäpsusi.

46.

Sellepärast kasutab Euroopa andmekaitseinspektor võimalust ja palub komisjonil töötada välja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal biomeetriliste andmete kasutamise kohta selged ja ranged meetmed, mis tugineksid põhjalikule hindamisele ja vajadusele hinnata biomeetriliste andmete kasutamise vajalikkust iga üksikjuhtumi korral eraldi, arvestades sealjuures täielikult niisuguseid andmekaitse aluspõhimõtteid nagu proportsionaalsus, vajalikkus ja otstarbe piiramine.

47.

Ühel varasemal juhul (26) tõi Euroopa andmekaitseinspektor esile mitmesuguseid probleeme seoses koostalitlusvõime mõistega. Süsteemide koostalitlusvõime üheks tagajärjeks on, et see loob soodsa ettekäände pakkuda välja uusi eesmärke suuremahulistele IT-süsteemidele, mis ei piirduks kaugeltki enam oma algse eesmärgiga, ja/või kasutada biomeetrilisi andmeid peamise lähtealusena selles valdkonnas. Erinevate koostalitlusvõimete jaoks on vaja konkreetseid kaitsemeetmeid ja tingimusi. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab sellega seoses, et süsteemide koostalitlusvõime rakendamisel tuleb nõuetekohaselt arvestada andmekaitse põhimõtetega, eriti otstarbe piiramise põhimõttega.

48.

Seda arvesse võttes märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et teatises ei osutata konkreetselt süsteemide koostalitlusvõime küsimusele. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub seega komisjoni üles töötama välja kõnealuse ELi andmevahetuse olulise aspekti jaoks meetmeid, mis kaasataks hindamise läbiviimisse.

49.

Teatises on peatükk seadusandlike ettepanekute kohta, mille komisjon kavatseb tulevikus esitada. Muu hulgas osutatakse dokumendis ettepanekule registreeritud reisijate programmi kohta ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta. Euroopa andmekaitseinspektor soovib esitada mõned tähelepanekud mõlema nimetatud ettepaneku kohta, mille suhtes komisjon on teatise kohaselt juba otsuse teinud.

50.

Käesoleva arvamuse punktis 3 on rõhutatud, et teatisega tahetakse esitada „täielik ülevaade ELi tasandil võetud (…) meetmetest, mis reguleerivad isikuandmete kogumist, säilitamist või piiriülest vahetamist õiguskaitse või rände haldamise eesmärgil”.

51.

Sellega seoses soovib Euroopa andmekaitseinspektor teada saada, milline on registreeritud reisijate programmi lõppeesmärk ja kuidas seostub see ettepanek, mida komisjon praegu arutab, õiguskaitse ja rände haldamise eesmärgiga. Teatise lk-l 20 on öeldud, et „nimetatud programm võimaldaks kolmandate riikide teatavatel sageli reisivatel kodanikel siseneda ELi, (…) kasutades automatiseeritud kontrolli süsteemi piiril”. Seega näib kõnealuse vahendi eesmärk olevat sageli reisivate kodanike reisimise lihtsustamine. Nendel vahenditel ei ole järelikult (otsest ega selget) seost õiguskaitse ja rände haldamise eesmärgiga.

52.

Tutvustades tulevast ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi, nimetatakse teatises (lk 20) lubatust kauem ELi jäänud isikute probleemi ning öeldakse, et sellesse kategooriasse kuuluvad inimesed „moodustasid suurima ebaseaduslike rändajate rühma ELis”. Selle argumendiga põhjendatakse, miks komisjon otsustas teha ettepaneku võtta ELi lühiajaliselt, kuni kolmeks kuuks saabuvate kolmandate riikide kodanike jaoks kasutusele riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem.

53.

Lisaks on teatises öeldud, et „süsteemis registreeritaks saabumise aeg ja koht ning lubatud viibimisaeg ning süsteem saadaks pädevatele ametiasutustele automaatselt hoiatusi lubatust kauemaks riiki jäänud isikute kohta. Põhinedes biomeetriliste andmete kontrollimisel, kasutaks see sama biomeetriliste tunnuste tuvastamise süsteemi ja seadmeid, mida kasutavad SIS II ja VIS”.

54.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et oluline on täpsustada lubatust kauem ELi jäänud isikute sihtrühm viitega kehtivale õiguslikule määratlusele või usaldusväärsetele arvudele või statistikale. See on seda olulisem, kui arvestada, et kõik arvutused lubatust kauem ELi jäänud isikute kohta põhinevad praegu üksnes hinnangutel. Lisaks tuleb selgitada, milliseid meetmeid võetakse lubatust kauem ELi jäänud isikute suhtes siis, kui süsteem on nad tuvastanud, arvestades, et ELil puudub selge ja kõikehõlmav poliitika lubatust kauem ELi territooriumile jäänud isikute suhtes.

55.

Teatise sõnastus viitab ka sellele, et komisjon on teinud juba otsuse süsteemi kasutuselevõtu kohta, samas kui teatises öeldakse veel, et komisjon viib praegu läbi mõju hindamist. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et otsus võtta kasutusele niisugune keeruline ja eraellu tungiv süsteem tuleks teha üksnes konkreetse mõjuhindamise põhjal, mille raames saaks kindlaid tõendeid ja teavet selle kohta, miks selline süsteem on vajalik ja miks muid, olemasolevatel süsteemidel põhinevaid lahendusi ei saa kasutada.

56.

Ja viimaseks, komisjon näib seostavat selle tulevase süsteemi biomeetriliste tunnuste tuvastamise süsteemi ja seadmetega, mida kasutavad SIS II ja VIS. Sealjuures ei osutata aga asjaolule, et SIS II ja VIS ei ole veel käivitunud ning praegu ei ole täpselt teada, millal need süsteemid tööle hakkavad. Teisiti öeldes sõltuks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem suurel määral biomeetriliste tunnuste süsteemist ja operatsioonisüsteemist, mis veel ei tööta, ning sellest tulenevalt ei saa nende toimimise ja omaduste suhtes veel nõuetekohast hindamist läbi viia.

57.

Seoses algatustega, mida komisjon kavatseb uurida – seega need, mille kohta komisjon ei ole lõplikku otsust teinud –, osutatakse teatises vastavalt Stockholmi programmis tehtud üleskutsele kolmele algatusele: ELi terroristide rahastamise jälgimissüsteem (USA TFTP sarnane süsteem), reisiloa elektrooniline süsteem (ESTA) ja Euroopa politseiregistrite indekssüsteem (EPRIS).

58.

Euroopa andmekaitseinspektor jälgib tähelepanelikult kõiki nende algatustega seotud suundumusi ja esitab vajaduse korral märkusi ja soovitusi.

59.

Euroopa andmekaitseinspektor toetab täielikult teatist, milles antakse täielik ülevaade nii praegustest kui ka kavandatavatest ELi teabevahetussüsteemidest. Euroopa andmekaitseinspektor on toetanud paljudes arvamustes ja märkustes vajadust hinnata enne uute vahendite esitamist kõiki olemasolevaid teabevahetust käsitlevaid vahendeid.

60.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab ka heameelt, et teatises öeldakse, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16 töötatakse välja kõikehõlmavat andmekaitseraamistikku, mida tuleks arvesse võtta ka ELi teabehalduse ülevaate töö raames.

61.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et teatis on hindamisprotsessi esimene etapp. Sellele peaks järgnema tegelik hindamine, mille tulemuseks peaks olema kõikehõlmav, integreeritud ja hästi struktureeritud ELi poliitika teabe vahetuse ja haldamise valdkonnas. Seda arvestades on Euroopa andmekaitseinspektoril hea meel seose loomise üle komisjoni teiste, Stockholmi programmist tulenevate algatustega, eriti teabe kaardistamise algatusega, mida komisjon viib läbi tihedas koostöös teabe kaardistamise projektimeeskonnaga.

62.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab tulevikus teabehaldust käsitlevas töös kajastada ja arvestada ka ebaõnnestumisi ja nõrku külgi – näiteks tuua välja nende inimeste arv, keda on vahistatud süsteemi vale tulemuse tõttu valel alusel või kellele on muul viisil ebameeldivusi põhjustatud.

63.

Otstarbe piiramise põhimõte peaks olema peamiseks kaalutluseks kõikide ELis teabevahetust käsitlevate vahendite korral ning uusi vahendeid saab esitada vaid siis, kui nende väljatöötamise ajal on nõuetekohaselt võetud arvesse ja järgitud otstarbe piiramise põhimõtet. Seda peab tegema jätkuvalt ka nende rakendamise ajal.

64.

Euroopa andmekaitseinspektor kutsub komisjoni üles tagama konkreetsete meetmete ja mehhanismide väljatöötamise kaudu, et kõikide uute, üksikisikute õigusi mõjutavate ettepanekute korral järgitaks vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ja et neid põhimõtteid rakendataks ka tegelikkuses. Sellega seoses on samuti vaja hinnata olemasolevaid süsteeme.

65.

Euroopa andmekaitseinspektor on veendunud, et teatis annab suurepärase võimaluse arutada ja täpsustada, mida mõeldakse tegelikult eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitleva mõjuhinnangu all.

66.

Ta kutsub komisjoni üles töötama välja sidusamad ja järjepidevamad meetmed biomeetriliste andmete kasutamise tingimuste ja süsteemide talitlusvõime kohta ning ühtlustama ELi tasandil andmesubjektide õigusi.

67.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et teatises viidatakse eraelu kavandatud puutumatuse mõistele, mida arendatakse praegu nii era- kui ka avaliku sektori jaoks üldiselt ning mis peaks samuti täitma olulist osa politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas.

68.

Ja lõpetuseks juhib Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu oma märkustele ja murele seoses peatükis „Seadusandlikud ettepanekud, mille komisjon kavatseb esitada” nimetatud riiki sisenemise ja riigist väljumise ning registreeritud reisijate programmiga.

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/24

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M5952 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/24

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M6040 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/25

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M6072 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/26

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/27

Občina Benedikt

Čolnikov trg 5

SI-2234 Benedikt

SLOVENIJA

1.

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse esmatootmise arendamiseks:

2.

Abi investeeringuteks traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamisse:

3.

Ümberkruntimiseks antav abi:

4.

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

5.

Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

Občina Piran

Tartinijev trg 2

SI-6330 Piran

SLOVENIJA

Regione del Veneto

Palazzo Balbi

Dorsoduro 3901

30123 Venezia VE

ITALIA

Tel +39 412795030

Faks +39 412795085

E-post: dir.formazione@regione.veneto.it

Provincie Utrecht

Postbus 80300

3508 TH Utrecht

NEDERLAND

1.

Hüvitatakse kuni 100 % korjuste kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kuludest, kui hukkunud loomadele tuleb teha TSE testid.

2.

Hüvitatakse kuni 100 % korjuste kõrvaldamise ja kuni 75 % nende hävitamise kuludest:

3.

Hüvitatakse kuni 61 % korjuste kõrvaldamise ja kuni 59 % nende hävitamise kuludest:

Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerija

Gedimino pr. 19

LT-01103 Vilnius

LIETUVA/LITHUANIA

Department of Agriculture, Fisheries and Food

Agriculture House

Kildare Street

Dublin 2

IRELAND

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/34

1.

Malta Freeport

2.

Mġarr Yacht Marina

3.

Msida Yacht Marina

4.

Valletta Seaport

1.

Malta International Airport, Luqa

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/35

1.

Kuulutatakse välja pakkumismenetlus kolmandatest riikidest imporditava, CN-koodi 1007 00 90 alla kuuluva sorgo tollimaksu määra vähendamiseks.

2.

Pakkumismenetlus viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1262/2010 (1) sätetega.

1.

Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 13. jaanuaril 2011 kell 10.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamine järgmistel kuupäevadel kell 10.00 (Brüsseli aja järgi):

2.

Käesolev teatis avaldatakse üksnes pakkumismenetluse väljakuulutamiseks. Ilma et see piiraks pakkumistingimuste muutmist või uue pakkumiskutse väljakuulutamist, kehtib käesolev teatis kõikide osaliste pakkumismenetluste suhtes, mis korraldatakse kõnealuse pakkumiskutse kehtivusaja jooksul.

1.

Kirjalikus vormis esitatud pakkumised peavad jõudma hiljemalt II jaos märgitud kuupäevadel ja kellaaegadel kas kättesaamisteatega tähtsaadetisena või elektroonilisel teel ühele järgmistest aadressidest:

Kättetoimetamise aadress:

Pakkumised, mida ei saadeta elektrooniliselt, peavad asjaomasele aadressile jõudma kahekordses pitseeritud ümbrikus. Sisemisel ümbrikul, mis on samuti pitseeritud, on märge „Pakkumine seoses pakkumismenetlusega sorgo imporditollimaksu määra vähendamiseks – määrus (EL) nr 1262/2010”.

Pakkumised on siduvad seni, kuni asjaomane liikmesriik on teavitanud pakkumises osalejat pakkumise vastuvõtmisest.

2.

Nii pakkumine kui ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1296/2008 (2) artikli 7 lõikes 3 osutatud tõend ja teatis koostatakse ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille pädev asutus on pakkumise vastu võtnud.

a)

õigus saada liikmesriigis, kus pakkumine esitati, impordilitsents, kuhu on märgitud pakkumises osutatud imporditollimaksumäära vähendamine ja mis on antud kõnealusele kogusele;

b)

kohustus taotleda punktis a osutatud liikmesriigis kõnealusele kogusele impordilitsentsi.

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/37

1.

Käesolevaga kuulutatakse välja pakkumismenetlus kolmandatest riikidest imporditava, CN-koodi 1005 90 00 alla kuuluva maisi tollimaksu määra vähendamiseks.

2.

Pakkumismenetlus viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1262/2010 (1) sätetega.

1.

Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 13. jaanuaril 2011 kell 10.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamine järgmistel kuupäevadel kell 10.00 (Brüsseli aja järgi):

2.

Käesolev teatis avaldatakse üksnes pakkumismenetluse väljakuulutamiseks. Ilma et see piiraks pakkumistingimuste muutmist või uue pakkumiskutse väljakuulutamist, kehtib käesolev teatis kõikide osaliste pakkumismenetluste suhtes, mis korraldatakse kõnealuse pakkumiskutse kehtivusaja jooksul.

1.

Kirjalikus vormis esitatud pakkumised peavad jõudma hiljemalt II jaos märgitud kuupäevadel ja kellaaegadel kas kättesaamisteatega tähtsaadetisena või elektroonilisel teel ühele järgmistest aadressidest:

Kättetoimetamise aadress:

Pakkumised, mida ei saadeta elektrooniliselt, peavad asjaomasele aadressile jõudma kahekordses pitseeritud ümbrikus. Sisemisel ümbrikul, mis on samuti pitseeritud, on märge „Pakkumine seoses pakkumismenetlusega maisi imporditollimaksu määra vähendamiseks – määrus (EL) nr 1262/2010”.

Pakkumised on siduvad seni, kuni asjaomane liikmesriik on teavitanud pakkumises osalejat pakkumise vastuvõtmisest.

2.

Nii pakkumine kui ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1296/2008 (2) artikli 7 lõikes 3 osutatud tõend ja teatis koostatakse ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille pädev asutus on pakkumise vastu võtnud.

a)

õigus saada liikmesriigis, kus pakkumine esitati, impordilitsents, kuhu on märgitud pakkumises osutatud imporditollimaksumäära vähendamine ja mis on antud kõnealusele kogusele;

b)

kohustus taotleda punktis a osutatud liikmesriigis kõnealusele kogusele impordilitsentsi.

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/39

1.

Käesolevaga kuulutatakse välja pakkumismenetlus kolmandatest riikidest imporditava, CN-koodi 1005 90 00 alla kuuluva maisi tollimaksu määra vähendamiseks.

2.

Pakkumismenetlus viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1262/2010 (1) sätetega.

1.

Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 13. jaanuaril 2011 kell 10.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamine järgmistel kuupäevadel kell 10.00 (Brüsseli aja järgi):

2.

Käesolev teatis avaldatakse üksnes pakkumismenetluse väljakuulutamiseks. Ilma et see piiraks pakkumistingimuste muutmist või uue pakkumiskutse väljakuulutamist, kehtib käesolev teatis kõikide osaliste pakkumismenetluste suhtes, mis korraldatakse kõnealuse pakkumiskutse kehtivusaja jooksul.

1.

Kirjalikus vormis esitatud pakkumised peavad jõudma hiljemalt II jaos märgitud kuupäevadel ja kellaaegadel kas kättesaamisteatega tähtsaadetisena või elektroonilisel teel ühele järgmistest aadressidest:

Kättetoimetamise aadress:

Pakkumised, mida ei saadeta elektrooniliselt, peavad asjaomasele aadressile jõudma kahekordses pitseeritud ümbrikus. Sisemisel ümbrikul, mis on samuti pitseeritud, on märge „Pakkumine seoses pakkumismenetlusega maisi imporditollimaksu määra vähendamiseks – määrus (EL) nr 1262/2010”.

Pakkumised on siduvad seni, kuni asjaomane liikmesriik on teavitanud pakkumises osalejat pakkumise vastuvõtmisest.

2.

Nii pakkumine kui ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1296/2008 (2) artikli 7 lõikes 3 osutatud tõend ja teatis koostatakse ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille pädev asutus on pakkumise vastu võtnud.

a)

õigus saada liikmesriigis, kus pakkumine esitati, impordilitsents, kuhu on märgitud pakkumises osutatud imporditollimäära vähendamine ja mis on antud kõnealusele kogusele;

b)

kohustus taotleda punktis a osutatud liikmesriigis kõnealusele kogusele impordilitsentsi.

29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/41

1.

17. detsembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames kontserni Veolia Environnement kuuluv ettevõtja Veolia Eau – Compagnie Génerale des Eaux SCA („Veolia Eau”, Prantsusmaa) ja kontserni Electricité de France („EDF”) kuuluv ettevõtja Electricité de France International SA („EDFI”, Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Société d'Energie et d'Eau du Gabon („SEEG”, Gabon) üle SEEG’i valdusettevõtja Veolia Water India Africa SA („VWIA”, Prantsusmaa), mille üle praegu on ainukontroll ettevõtjal Veolia Eau, aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6105 – Veolia/EDF/Société d'Energie et d'Eau du Gabon):