1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/1

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovituses filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta (1) (filmipärandi soovitus) rõhutatakse asjaolu, et kinematograafiateosed on Euroopa kultuuride rikkuse ja mitmekesisuse oluline ilming ning moodustavad kultuuripärandi, mida tuleb säilitada tulevaste põlvede jaoks;

—

selle küsimuse poliitilist konteksti, mis on esitatud käesolevate järelduste lisas;

—

komisjonilt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele edastatud teatise „Euroopa digitaalne tegevuskava” (2) ja TUNNUSTADES eriti asjaolu, et digitaaltehnoloogia laiem kasutuselevõtt ja tõhusam kasutamine võib tänu uutele meediaga seotud võimalustele ja kultuurilise sisu lihtsamale kättesaadavusele parandada eurooplaste elukvaliteeti;

—

filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste ees on nii analoogajastu jätkuvad probleemid kui ka digitaalajastu uued probleemid;

—

tehnika pidev areng ning kultuurilise sisu levitamise ja tarbimise viiside muutumine võivad mõjutada filmi, kino ja pärandi väljakujunenud kontseptsioone;

—

digitaalne keskkond võimaldab teha filmipärandit territoriaalsete piirideta kättesaadavamaks autoritele, kinovaldkonna asjatundjatele, teadlastele, koolidele ja kodanikele üldiselt. Seega aitab see keskkond arendada loovust, suurendada kultuurivahetust ja laiendada juurdepääsu Euroopa Liidu mitmekesistele kultuuridele ja keeltele;

—

digitaalajastu tõstatab uusi küsimusi ka seoses analoogmaterjali digikoopiate või digitaalsena loodud materjali kogumise, eksponeerimise ja pikaajalise säilitamisega;

—

analoogmaterjali digiteerimine on keeruline, kulukas ja aeganõudev toiming ning nõuab seega prioriteetide seadmist, võttes eelkõige arvesse materjali väärtust ja selle kahjustamisega seotud riske;

—

intellektuaalomandi õiguste juriidiline raamistik ning selle rakendamine lepingu raames peab tagama piisava õiguskindluse, et filmipärandi säilitamisega tegelevad institutsioonid saaksid täita oma üldist huvi pakkuvaid ülesandeid, eelkõige säilitada hoiustatud teoseid ning vajaduse korral võimaldada kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel neile teostele juurdepääsu;

—

vaja on parandada poliitikakujundajate, huvitatud isikute ja kodanike teadlikkust üldiselt erilise tähtsusega vajaduse suhtes koguda, taastada ja säilitada filmide arhiivimaterjali, sealhulgas digitaalset materjali;

—

meediapädevust ja kutseõpet tuleb parandada seoses uute tehnoloogiate kasutamisega filmipärandi säilitamisega tegelevates asutustes;

—

hoolimata filmide arhiivimaterjali digiteerimisprotsessist on originaalkandjate säilitamine endiselt olulise tähtsusega. Sellega seoses tunnustab nõukogu ka nende laborite tähtsust, kes suudavad analoogmaterjali hästi restaureerida ja sellest koopiaid valmistada;

—

filmidega seotud materjal on hinnaline osas filmipärandist;

—

enda võetud kohustust toetada aktiivselt Euroopa filmipärandi säilitamisega tegelevaid asutusi kõigis nende ülesannetes, eriti seoses muutuva digitaalse keskkonnaga;

—

täiendavat rolli, mida avaliku ja erasektori partnerlused võivad mängida nende asutuste ülesannete täitmisel, eelkõige edendades kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel avalikkuse juurdepääsu säilitatavatele teostele, austades samal ajal intellektuaalse omandi õigusi;

—

esimest (3) ja teist (4) komisjoni aruannet filmipärandi soovituse rakendamise kohta;

—

Rahvusvahelise Filmiprodutsentide Ühenduste Liidu (International Federation of Film Producers' Associations — FIAPF) ja Euroopa Filmiarhiivide Ühenduse (Association of European Film Libraries/Cinémathèques — ACE) vahel sõlmitud raamlepingut filmide vabatahtliku hoiustamise kohta hoiukogudes (5);

—

komisjoni kavatsust esitada 2010. aastaks omanikuta teoseid käsitleva direktiivi ettepanek, millest teatati komisjoni teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”;

—

kohandama olemasolevaid õigusakte, millega tehakse õigusaktidest või lepingutest tulenevalt kohustuslikuks kinematograafiateoste hoiustamine, võttes sealjuures arvesse üleminekut digitaalsele tootmisele ja levitamisele ning tagama nende õigusaktide asjakohase kohaldamise;

—

edendama filmide vabatahtlikku hoiustamist ja FIAPF/ACE vahel sõlmitud filmide vabatahtlikku hoiukogudes hoiustamist käsitleva lepingu kasutamist;

—

võtma filmipärandit arvesse oma kultuuripoliitika kindlaksmääramisel;

—

tagama, et filmipärandi säilitamine on täielikult nende riikliku või piirkondliku filmipoliitika osa, eelkõige selleks, et:

—

hõlbustada intellektuaalomandi õigusi austades filmipärandi levitamist ja edendamist, muu hulgas:

—

suurendada kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava põhimõtetega jõupingutusi filmipärandi digiteerimiseks ning muuta see kättesaadavamaks eelkõige Europeana kaudu;

—

püüdma arendada filmiarhiivide alast haridust ja kutseõpet, lisades näiteks haridus- ja õppesüsteemidesse erikursuseid ja tihendades Euroopa filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste töötajate ajutist vahetust kutseõppe jätkamise eesmärgil;

—

kehtestama poliitikaid analoogmaterjali digiteeritud koopiate või digitaalsena loodud filmimaterjali pikaajaliseks säilitamiseks vastavalt komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitusele kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (7) ja sellega seotud 13. novembri 2006. aasta nõukogu järeldustele (8);

—

jätkama koostööd ja heade tavade vahetust selles valdkonnas;

—

uurima edasi, kuidas tagada piisav õiguskindlus filmipärandi säilitamisega tegelevatele asutustele kehtivate intellektuaalomandi õiguste osas, et hõlbustada nende asutuste üldist huvi teenivate ülesannete täitmist;

—

jätkama komisjoni poolt loodud filmiekspertide rühmas (9) kogemuste ja heade tavade vahetust ning andma nõukogule saavutatud edust aru;

—

jätkama teadusuuringute toetamist digitaalsete materjalide pikaajalise säilitamise ja mitmekeelses keskkonnas kättesaadavuse valdkonnas, eelkõige seoses digitaalsete andmekandjate ja andmeformaatide jätkusuutlikkusega;

—

vaatama omanikuta teoseid käsitleva käimasoleva menetluse raames läbi audiovisuaalsektoris tõstatuvad küsimused;

—

edendama Euroopa standardite kohaldamist filmiandmebaaside koostalitlusvõime osas (10) ning vajaduse korral koostama ühised standardid digitaalsete andmefailide hoidmise kohta filmipärandi säilitamisega tegelevates asutustes;

—

uurima üksikasjalikult digitaalajastust tulenevaid probleeme ja võimalusi filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste jaoks;

—

toetama filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste tegevust nendele probleemidele ja võimalustele reageerimisel, muutes eelkõige nende kogud kättesaadavamateks, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid.

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/5

1.

Nõukogu kiitis 12. novembril 2002 heaks resolutsiooni Euroopa tõhustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, (1) mille alusel ELi liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide ning kandidaatriikide kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavad ministrid, Euroopa Komisjon ja Euroopa sotsiaalpartnerid võtsid 29.–30. novembril 2002. aastal Kopenhaagenis toimunud kohtumisel vastu deklaratsiooni, mis kujutab endast kutsehariduse ja -koolituse tulemuslikkuse, kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamise strateegiat (mida üldiselt nimetatakse Kopenhaageni protsessiks).

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2) soovitatakse liikmesriikidel kaasata nende võtmepädevuste kõigile tagamine elukestva õppe strateegiatesse, et anda kõigile noortele võimalus arendada neid pädevusi tasemele, mis oleks õpingute jätkamisele ja tööelule piisavaks aluseks.

3.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks, (3) tõstetakse esile oskuste tulevase vajaduse prognoosimise kiireloomulisust, et valmistada töötajaid ette teadmistepõhises ühiskonnas uutele töökohtadele asumiseks, rakendades selleks meetmeid, mille eesmärk on viia teadmised, oskused ja pädevused vastavusse majanduse vajadustega ning hoida ära võimalike lünkade tekkimine.

4.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes täiskasvanuõppe kohta tunnistatakse, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel võib täiskasvanuharidusel olla keskne roll, edendades sotsiaalset ühtekuuluvust, võimaldades kodanikel omandada uue töö leidmiseks vajalikke oskusi ning aidates Euroopal paremini toime tulla globaliseerumisega seotud väljakutsetega, ning kutsutakse liikmesriike käsitlema tervet rida konkreetseid meetmeid, mis seonduvad täiskasvanuõppega (4).

5.

Nõukogu 21. novembri 2008. aasta järeldustes noorte liikuvuse kohta (5) kutsutakse liikmesriike üles andma igale kutseharidust ja -koolitust saavale noorele võimalus osaleda liikuvusprogrammis ning suurendama liikuvuse võimalusi kutsehariduse ja -koolituse kontekstis.

6.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta resolutsioonis „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse” (6) rõhutatakse vajadust aidata üksikisikutel teha kindlaks oma olemasolevad oskused ning määratleda õppealased eesmärgid, mis on vajalikud karjäärivõimaluste parandamiseks.

7.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 12. mai 2009. aasta järeldustes (7) partnerluste tõhustamise kohta haridus- ja koolitusasutuste ning sotsiaalpartnerite, eelkõige tööandjate vahel elukestva õppe raames julgustatakse liikmesriike selliseid partnerlusi aktiivselt edendama.

8.

Nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustes, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), (8) luuakse selline koostöö kuni 2020. aastani raamistikus, mis hõlmab elukestva õppe osana haridus- ja koolitussüsteeme ühtse tervikuna.

9.

Euroopa Ülemkogu seadis oma 25.–26. märtsi ja 17. juuni 2010. aasta järeldustes (9) Euroopa 2020. aasta strateegia raames haridusele ja koolitusele kaks peamist eesmärki. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ELi tasandil nõutavad meetmed selle strateegia rakendamiseks, eelkõige mitmete suurprojektide kaudu.

10.

Nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldustes pädevuste kohta, mis toetavad elukestvat õpet ja algatust „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, (10) kutsutakse liikmesriike üles asetama suuremat rõhku kõikide pädevuste omandamise, ajakohastamise ja edasiarendamise toetamisele kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, ning toetama kutsehariduse ja -koolituse sektori õpetajate ja koolitajate esmast ja jätkuvat ametialast arengut, sealhulgas selleks, et tagada neile pädevused, mis on vajalikud pädevusi käsitlevast lähenemisviisist tulenevate uute rollide täitmiseks.

11.

Nõukogu 10.–11. mai 2010. aasta järeldustes hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (11) kutsutakse liikmesriike üles tugevdama võtmepädevuste omandamist kutseharidusalaste võimaluste ja programmide kaudu ning paremini käsitlema ebasoodsas olukorras õppurite vajadusi.

1.

Nii esialgsel kui täiendaval kutseharidusel ja -koolitusel on kaks eesmärki: toetada tööalast konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning käsitleda ulatuslikke sotsiaalseid raskuspunkte, eelkõige edendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Kutseharidus- ja koolitus peaks nii noortele kui täiskasvanutele andma atraktiivseid ja väljakutset pakkuvaid karjäärivõimalusi ning olema võrdselt ahvatlev nii naistele kui meestele, nii kõrge potentsiaaliga inimestele kui ka inimestele, kellel on oht mingil põhjusel tööturult välja langeda.

2.

Tulevasel Euroopa tööturul tuleb ühtaegu toime tulla vananeva elanikkonnaga ning alushariduse ja koolituse süsteemidesse ja tööturule sisenevate noorte väheneva hulgaga. Samas tuleb tulla toime väljakutsetega, mida põhjustavad pidev tehnoloogia areng ja muutuvad majanduslikud nõuded. Seetõttu kutsutakse täiskasvanuid ning eelkõige eakaid töötajaid aina rohkem üles oma oskusi ja pädevusi kutsealase täiendõppe ja -koolituse kaudu ajakohastama ja suurendama.

3.

Praegune majanduslangus võib kutseharidusse ja -koolitusse tehtavaid investeeringuid tõsiselt mõjutada. Eelarveliste piirangute tõttu on tarvis innovaatilisi lahendusi, et kindlustada kutsehariduse ja -koolituse jätkusuutliku rahastamine ning tagada ressursside tõhus eraldamine ja õiglane jaotamine.

4.

Oskuste mittevastavus võib vähendada tootlikkust, majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Kutseoskuste vajadusi ja puudujääke tuleb ennetada kõikidel kvalifikatsioonitasemetel ning tulemused tuleb üle kanda poliitikasse ja praktikasse, et paremini ühildada kutsehariduse ja -koolituse pakkumist majanduse, kodanike ja laiema ühiskonna vajadustega.

5.

Kutsehariduse ja -koolituse kujundamine on liikmesriikide valitsuste, sotsiaalpartnerite, tööandjate ja muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks valdkondlike organisatsioonide, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate, õpetajate ja koolitajate ning õppurite ühine ülesanne – kõigil on vastastikune huvi tihedamaks koostööks.

6.

Euroopa ja siseriikliku poliitikaga peaks rõhutama, et teadmistepõhises ühiskonnas on kutseoskused ja -pädevused sama olulised kui akadeemilised oskused ja pädevused.

7.

Arvestades kutsehariduse ja -koolituse rolli Euroopa ühiskonnas ja majanduses, on oluline selle kõrget taset säilitada ja edasi arendada. Maailmatasemel kutseharidus ja -koolitus on väga oluline Euroopa positsiooni säilitamisel tööstustoodete suurima eksportijana maailmas. Samuti on kõrgetasemeline kutsehariduse ja -koolituse sektor väga oluline faktor, mis aitab säilitada Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit.

I.

Üldvisioon kutsehariduse ja -koolituse kohta 2020. aastal;

II.

Strateegilised eesmärgid ajavahemikuks 2011–2020 koos mitmete neid toetavate läbivate eesmärkidega;

III.

Kopenhaageni protsessi juhtimise ja isevastutuse aluspõhimõtted;

IV.

Lühiajalised eesmärgid esimeseks neljaks aastaks (2011–2014),

—

atraktiivset ja kaasavat kutseharidust ja -koolitust (nii esialgset kui ka täiendavat) kvalifitseeritud õpetajate ja koolitajatega, innovaatilisi õppemeetodeid, kõrge kvaliteediga infrastruktuuri ja õppevahendeid, suurt vastavust tööturu vajadustele ning võimalusi järgmistele haridus- ja koolitustasemetele pääsuks;

—

kvaliteetset esialgset kutseharidust ja -koolitust, mis võib õppurite, vanemate ja laiema ühiskonna jaoks olla ahvatlevaks valikuks, mis on samaväärne üldharidusega. Esialgne kutseharidus peaks õppuritele andma nii võtmepädevusi kui ka spetsiifilisi kutseoskusi;

—

hõlpsalt kättesaadavat ja karjäärile orienteeritud täiendavat kutseharidust ja -koolitust töötajatele, tööandjatele, iseseisvatele ettevõtjatele ja töötutele, mis hõlbustab nii pädevuste arendamist kui ka töökoha vahetamist;

—

paindlikke kutseharidus- ja koolitussüsteeme, mille aluseks on õpitulemustel põhinev lähenemisviis, mis toetab paindlikke õppevorme, võimaldab erinevate hariduse ja koolituse allsüsteemide (kooliharidus, kutseharidus ja -koolitus, kõrgharidus, täiskasvanuharidus) vahelist liikumist ning käsitleb mitteformaalse ja informaalse õppetegevuse tunnustamist, sealhulgas töökogemuste kaudu omandatud pädevusi;

—

Euroopa haridus- ja koolitusruumi läbipaistvate kvalifikatsioonisüsteemidega, mis võimaldavad õpitulemusi üle kanda ja koguda, samuti kvalifikatsioone ja pädevusi tunnustada ning mis suurendavad riikidevahelist liikuvust;

—

oluliselt suuremaid riikidevahelise liikuvuse võimalusi kutseharidusõpilastele ja -töötajatele;

—

lihtsalt kättesaadavaid ja kõrgekvaliteedilisi elukestvaid teavitamis-, juhendamis- ja nõustamisteenuseid, mis moodustavad sidusa võrgustiku ja võimaldavad Euroopa kodanikel võtta vastu mõistlikke otsuseid ning juhtida oma õpinguid ja kutsealast karjääri traditsioonilistest soorollidest erineval viisil.

a)

tõsta esialgse kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti (vt ka allpool punkt 1.2), parandades õpetajate, koolitajate ja koolijuhtide kvaliteeti ja pädevust, luues paindlikke üleminekuid kõikide haridustasemete vahel ning suurendades avalikkuse teadlikkust kutsehariduse ja -koolituse pakutavatest võimalustest. Eriti oluline on see nendes liikmesriikides, kus kaldutakse kutseharidust ja -koolitust alahindama;

b)

innustada praktilist tegevust ning kõrgekvaliteedilise teabe ja juhendamise pakkumist, mis võimaldab kohustuslikus haridussüsteemis osalevatel noortel ja nende vanematel tutvuda erinevate ametite ja karjäärivõimalustega;

c)

tagada võtmepädevuste kaasamine esialgse kutsehariduse ja -koolituse õppekavadesse ning töötada välja asjakohased vahendid nende hindamiseks;

d)

korraldada õpetus- ja koolitustegevusi, millega parandatakse esialgse kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas karjääri juhtimise oskusi;

e)

anda esialgse kutsehariduse õppuritele juurdepääs asjakohastele ajakohastatud tehnilistele seadmetele, õppematerjalidele ja infrastruktuuridele. Kutsehariduse ja -koolituse pakkujad peaksid kaaluma kulude ja seadmete jagamist omavahel ja koostöös ettevõtjatega. Samuti tuleks edendada tööga seotud õppimist asjakohase infrastruktuuriga ettevõtetes;

f)

jälgida riiklike järelevalvesüsteemide abil kutsehariduse ja -koolituse õppekavad läbinud inimeste edasiminekut tööturule või edasistele koolitustele ja täiendõppele.

a)

pakutava kutsehariduse ja -koolituse kõrge kvaliteet on selle atraktiivsuse eeltingimuseks. Parema kvaliteedi, suurema läbipaistvuse, vastastikuse usalduse, töötajate ja õppurite liikuvuse ning elukestva õppe tagamiseks peaksid liikmesriigid kooskõlas EQAVETi soovitusega looma kvaliteedi tagamise raamistikud;

b)

liikmesriigid peaksid 2015. aasta lõpuks looma riiklikul tasandil ühise kvaliteedi tagamise raamistiku, mis hõlmab kõiki kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid, mida kohaldatakse ka töökohal õppimise suhtes ning mis sobib kokku EQAVETi raamistikuga.

a)

liikmesriigid peaksid parandama õpetajatele, koolitajatele, mentoritele ja nõustajatele ettenähtud esialgset ja täiendavat koolitust, pakkudes paindlikku koolitust ja investeerimist. Selle eesmärgi muudab veelgi olulisemaks Euroopa õpetajate ja koolitajate vananemine ning tööturu ja töökeskkonna muutumine koos vajadusega kaasata õpetamiseks kõige sobivamaid inimesi. Edendada tuleks õpetajate ja koolitajate praktikat ettevõtetes;

b)

liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et teha kindlaks parimad tavad ja juhtpõhimõtted seoses muutuvate pädevuste ning kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate profiilidega. Seda võib teha Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse toetusel koostöös selle kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate võrgustikuga.

a)

liikmesriikide asutused (riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil) peaksid looma võimalusi süvendatud koostööks koolide ja ettevõtjate vahel, et ühest küljest parandada õpetajate teadmisi töövõtetest ning teisest küljest koolitajate üldisi pedagoogilisi oskusi ja pädevusi;

b)

liikmesriigid peaksid edendama partnerlusi sotsiaalpartnerite, ettevõtjate, hariduse ja koolituse pakkujate, tööhõiveteenistuste, riigiasutuste, teadusorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et tagada parem teabe edastamine tööturu vajaduste kohta ning paremini omavahel ühildada kõnealuseid vajadusi ning teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamist. Tööandjad ja sotsiaalpartnerid peaksid püüdma selgelt määratleda, milliseid pädevusi ja kvalifikatsioone nad valdkondade siseselt ja valdkondade vaheliselt nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis vajavad. Jätkata tuleks nn ühise keele väljatöötamist, (18) mille eesmärk on omavahel ühendada ühelt poolt hariduse ja koolituse valdkond ning teiselt poolt töökeskkond ning see peaks olema kooskõlas ELi teiste vahenditega, nagu näiteks EQF;

c)

kutsehariduse ja -koolituse õppekavad peaksid olema tulemustele suunatud ning reageerima paremini tööturu vajadustele. Koostöömudelid ettevõtjate või kutseorganisatsioonidega peaksid seda küsimust käsitlema ning andma kutseharidus- ja koolitusasutustele tagasisidet nende asutuste lõpetajate tööalase konkurentsivõime ja tööhõivemäära kohta;

d)

kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ja asjakohasuse parandamiseks peaksid liikmesriigid ning eelkõige kutsehariduse ja -koolituse pakkujad kasutama nõustamisteenistuste antavat tagasisidet kõnealuste asutuste lõpetajate tööturule või edasistele koolitustele edasimineku kohta;

e)

ettevõtjate ja mittetulundusühendustega koostöös toimuv väljaõpe töökeskkonnas peaks saama kõikide esialgsete kutseharidus- ja koolituskursuste osaks;

f)

liikmesriigid peaksid toetama ametipraktikal põhineva koolituse väljatöötamist ning suurendama teadlikkust selle kohta.

a)

aktiivselt innustama üksikisikuid osalema täiendavas kutsehariduses ja -koolituses ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid suurendama oma kaasatust, keskendudes eelkõige tööturul üleminekutega silmitsi seisvatele inimestele (näiteks ohustatud töötajad ja töötud) ning ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

b)

looma asjakohase raamistiku, mille eesmärk on julgustada ettevõtjaid jätkama inimressursside arendamisesse ning täiendavasse kutseharidusse investeerimist;

c)

soosima paindlikku koolituskorraldust (e-õpe, õhtused kursused, tööajal toimuv koolitus jne), et soodustada juurdepääsu koolitusele erinevates elusituatsioonides ning kohanduda erinevatele vajadustele. Täiendkoolitus peaks hõlmama igat liiki õpet, sealhulgas ettevõttesisest koolitust ja töökohal toimuvat väljaõpet ning olema võrdselt juurdepääsetav nii naistele kui meestele;

d)

innustama koolitusasutusi ja tööandjaid omavahel koostööd tegema, eelkõige seoses koolituse osutamisega suurele arvule madala kvalifikatsiooni ja maksimaalselt põhiharidusega töötajatele, kes saavad kasu lähenemisviisidest, mille puhul on põhioskused integreeritud kutseharidusse ja -koolitusse;

e)

alustama hiljemalt 2015. aastal mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise ja kinnitamise riiklike menetluste väljatöötamist, mida vajadusel toetavad riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud. Need menetlused peaksid keskenduma teadmistele, oskustele ja pädevustele sõltumata nende omandamise kontekstist, näiteks üldine täiskasvanuõpe, kutseharidus ja -koolitus, töökogemus ja vabatahtlik tegevus. Samuti tuleks rohkem arvesse võtta teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis ei pruugi tingimata anda täielikku ametlikku kvalifikatsiooni. Sellega seoses on oluline tihe koostöö muude poliitikavaldkondadega, näiteks noored, sport, kultuur, sotsiaalküsimused, tööhõive;

f)

võtma konkreetseid meetmeid, et suurendada tööturul üleminekuga silmitsi seisvate inimeste ning koolitusel vähe osalevate rühmade, näiteks naiste, madala kvalifikatsiooniga ja eakate töötajate, täiendavas kutsehariduses osalemise määra. Eelkõige peaksid liikmesriigid püüdma investeeringute kaudu viia elukestvas õppes osalevate 25–64-aastaste madala kvalifikatsiooniga inimeste arvu rohkem kooskõlla kõnealuse vanuserühma keskmiste osalusmääradega.

a)

hõlbustada üleminekut haridus- ja koolitussüsteemist tööle ning üleminekut ühelt töökohalt teisele, pakkudes nii noortele kui täiskasvanutele terviklikku juhendamisteenust (tööhõive- ja nõustamisteenistused) ning karjääri juhtimise oskusi. On oluline, et asjaomased teenusepakkujad saaksid lihtsalt ja objektiivselt vahetada teavet ning suurendada nõustamisteenistuste kvaliteeti;

b)

vajadusel suurendada keskhariduse järgse kutsehariduse ja -koolituse taset või see tase säilitada EQFi tasemel 5 või kõrgemal tasemel, ning aidata saavutada ELi peamist eesmärki, mille kohaselt peaks kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandanute osakaal olema 40 %;

c)

edendada paindlikke üleminekuid kutsehariduse ja -koolituse, üldhariduse ja kõrghariduse vahel ning tõhustada nendevahelist liikumist, tugevdades nendevahelisi sidemeid. Kõnealuse eesmärgi saavutamise ja elukestvas õppes osalemise suurendamise eesmärgil peaksid liikmesriigid kiirendama õpitulemustel põhinevate üldiste riiklike kvalifikatsiooniraamistike kehtestamist ja rakendamist;

d)

komisjon ja liikmesriigid peaksid töötama Euroopa kahe arvestuspunktide süsteemi, ECVETi ja ECTSi suurema kooskõla suunas.

a)

majanduslik üleilmastumine julgustab tööandjaid, töötajaid ja sõltumatuid ettevõtjaid laiendama oma tegevust väljapoole oma riigi piire.

Kutsehariduse ja -koolituse pakkujad peaks neid selles protsessis toetama, andes õppekavade sisule rahvusvahelise mõõtme ning luues partnerinstitutsioonidega rahvusvahelisi võrgustikke;

b)

liikmesriigid peaksid stiimulite, rahastamiskavade (sealhulgas Euroopa struktuurifondide kasutamise) ja parimate tavade levitamise teel julgustama kohalikke ja piirkondlikke asutusi ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid välja arendama strateegiad piiriüleseks koostööks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, eesmärgiga soodustada õppurite, õpetajate, koolitajate ning muude kutseharidustöötajate liikuvust. Liikmesriigid peaksid edendama sellist kutseharidust ja -koolitust, mis võimaldaks, soodustaks ning eelistatavalt sisaldaks liikuvusega seoses välismaal viibitud perioode, sealhulgas välismaale töölesuunamisi;

c)

liikmesriigid peaksid rahvusvahelise liikuvuse edendamiseks korrapäraselt kasutama ja edendama selliseid Euroopa läbipaistvust suurendavaid vahendeid nagu EQF, ECVET ja Euroopas;

d)

liikmesriigid peaksid edendama kutsehariduse ja -koolituse õppurite ja õpetajate keeleõppe võimalusi ning sellise keeleõppe osutamist, mis on kohandatud kutsehariduse ja -koolituse spetsiifilistele vajadustele, rõhutades eelkõige võõrkeelte tähtsust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tehtavas piiriüleses koostöös ning rahvusvahelises liikuvuses.

a)

liikmesriigid peaksid aktiivselt julgustama kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid tegema „teadmuspartnerluste” loomisel koostööd innovaatiliste ettevõtjate, disainikeskuste, kultuurivaldkonna ja kõrgharidusasutustega. See peaks aitama neid saada väärtuslikku ülevaadet uutest arengutest ja vajaminevatest pädevustest ning välja arendada kutsealast tipptaset ja innovatsiooni. Samuti võivad sellised partnerlused olla kasulikud kogemustepõhiste õppemeetodite kasutuselevõtmisel, katsetamise edendamisel ja õppekavade kohandamisel;

b)

IKT vahendeid tuleks kasutada selleks, et võimaldada maksimaalne juurdepääs koolitusele ja edendada aktiivset õppimist, samuti selleks, et välja töötada uusi meetodeid nii töökeskkonnas kui ka koolis toimuvas kutsehariduses ja -koolituses;

c)

liikmesriigid peaksid tihedas koostöös tööandjate, kutsehariduse ja koolituse pakkujate ning riiklike ettevõtluse tugiteenistustega toetama nii esialgses kui täiendavas kutsehariduses ja -koolituses ettevõtluse edendamisele suunatud algatusi. Selle saavutamiseks peaksid liikmesriigid innustama asjakohase rahastamise osutamist, näiteks õppe- ja tugivahendite soetamiseks ning mikroettevõtete loomiseks õppurite poolt ning püüdma suurendada koostööd piirkondlikul tasandil;

d)

liikmesriigid peaksid toetama äsja tegevust alustanud ja tulevasi ettevõtjaid, innustades ettevõtete asutamist kutsehariduse ja -koolituse lõpetanute poolt ning edendades noorte ettevõtjate jaoks õppega seotud liikuvust.

a)

tagama, et esialgne kutseharidus ja -koolitus annaks õppuritele nii konkreetsed kutsealased pädevused kui ka laiemad võtmetähtsusega pädevused, sealhulgas valdkonnaülesed pädevused, mis võimaldaksid neil hariduses ja koolituses edasi osaleda (kas kutsehariduses või kõrghariduses) ning toetavad karjäärivalikuid, tööturul osalemist ja üleminekuid sellel. Teadmised, oskused ja pädevused, mida inimesed kutsehariduses ja -koolituses omandavad, peaksid neil võimaldama juhtida oma kutsealast karjääri ja etendada ühiskonnas aktiivset rolli;

b)

tegema kindlaks, et täiskasvanute õppesüsteemid toetavad võtmepädevuste omandamist ja edasist arendamist. Seda võib teostada koostöös kutsehariduse ja -koolituse pakkujate, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonidega jt;

c)

võimalikult palju kasutama kutseharidust ja -koolitust varakult koolist lahkujate osakaalu vähendamiseks alla 10 %, kombineerides selleks nii ennetavaid kui parandavaid meetmeid. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa näiteks tööturu vajadustele vastav kutseharidus ja -koolitus, suurem töökeskkonnas toimuv väljaõpe ja praktika, paindlikud õppimisvõimalused, tõhus suunamine ja nõustamine ning noorte elustiili ja huve tunnustavad õppevahendid ja -meetodid, mis samal ajal säilitavad kutsehariduse ja -koolituse kõrged kvaliteedistandardid;

d)

võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs, eelkõige nendele isikutele ja rühmadele, kellel on oht tööturult kõrvale jääda, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja kvalifitseerimata isikutele, erivajadustega või ebasoodsatest oludest pärit isikutele ja eakamatele töötajatele. Selliste rühmade osalemist kutsehariduses ja -koolituses tuleks lihtsustada ja selliseid rühmi tuleb innustada, kasutades selleks rahalisi või teisi vahendeid, mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamist ning osutades paindlikke üleminekuid;

e)

edendama kutsehariduses ja -koolituses kodanikuaktiivsust, näiteks soosides partnerlusi kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, või edendades vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele üliõpilaste esindatust kutseharidus- ja koolitusasutustes. Selline edendamine võib aidata tunnustada vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskusi ja pädevusi.

—

Liikmesriigid peaksid igakülgselt osalema Kopenhaageni protsessi prioriteetide rakendamises Euroopa 2020. aasta strateegia riiklike reformiprogrammide raames.

—

Kopenhaageni protsessi raames toimuv aruandlus peaks olema lisatud „ET 2020” strateegilises raamistikus toimuvasse aruandlusesse. See pakub kõige tõhusama viisi Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlevas aruandluses osalemiseks ning suurendab kutsehariduse ja -koolituse nähtavust elukestvas õppes.

—

Koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tuleks tõhustada. Avatud koordinatsiooni meetod peaks jääma sellise koostöö peamiseks mehhanismiks. Vastastikune õppimine ja uuenduslikud projektid peaksid pakkuma võimaluse riiklike poliitikaarengute toetamiseks.

—

Kutseharidusjuhid, Euroopa sotsiaalpartnerid ja kutseõppe nõuandekomitee peaksid jätkuvalt mängima aktiivset rolli Kopenhaageni protsessi juhtimisel.

—

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus ja ETF peaksid jätkuvalt toetama poliitika väljatöötamist ja rakendamist, koostama aruandeid strateegiliste eesmärkide ja lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude kohta ning andma teavet poliitika kujundamiseks kutsehariduses ja -koolituses.

—

Eespool nimetatud eesmärkide täitmise edendamiseks tuleks kutseharidust ja -koolitust pakkuvate asutuste organisatsioone innustada tegema koostööd Euroopa tasandil.

—

Poliitiline dialoog ja kogemuste vahetamine partneritega kogu maailmas võib aidata lahendada praegusi ja tulevasi probleeme. Tugevdama peaks teabevahetust ja koostööd potentsiaalsete kandidaatriikide, ETFi abistatavate naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige OECD, Euroopa Nõukogu, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja UNESCOga. Nendes tegevustes osalemise õigus peaks olema tagatud kõikidele liikmesriikidele.

—

Riikide valitsuste ja sotsiaalpartnerite perioodilise eduaruandluse hõlbustamiseks tuleks koostada lühiajaliste eesmärkide loetelu.

a)

teostada tegevusi, mille eesmärk on edendada kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust ja taset ning mis võivad hõlmata kampaaniaid ja kutseoskusvõistlusi;

b)

toetada tegevusi, mis võimaldavad kohustuslikus haridussüsteemis osalevatel noortel tutvuda ametite ja karjäärivõimalustega.

—

koostada poliitikadokument, mis käsitleb tipptasemel kutseoskuste mõju arukale ja püsivale majanduskasvule;

—

kaaluda Euroopa tasandil toetuse osutamist kutsehariduse ja -koolituse tutvustuskampaaniatele, sealhulgas Eurobaromeetri uuringule kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse kohta;

—

innustada kutseoskusvõistluste läbiviimist Euroopa ja/või ülemaailmsel tasandil.

a)

võtta asjakohaseid meetmeid EQAVETi soovituse elluviimiseks ning teha edusamme kutsehariduse ja -koolituse riikliku kvaliteedi tagamise raamistiku väljatöötamisel;

b)

vajadusel tagada, et võtmepädevused ja karjääri juhtimise oskused on piisavalt integreeritud esialgse kutsehariduse ja -koolituse õppekavadesse ning et neid on võimalik omandada täiendavas kutsehariduses ja -koolituses pakutavate koolitusvõimaluste abil;

c)

valitsused, sotsiaalpartnerid ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujad peaksid kehtestama vajaliku korra, et:

d)

jätkata tööd selleks, et luua järelevalvesüsteemid, mille abil jälgitakse üleminekut kutseharidusest ja -koolitusest tööle.

—

anda juhiseid ja tehnilist abi QAVETi soovituse elluviimiseks;

—

vaadata läbi EQAVETi soovituse elluviimine riikide tasandil 2013. aastal;

—

luua Leonardo da Vinci programmi raames kvaliteeditagamise projektide valdkondlik võrgustik;

—

koostada käsiraamat/uuring, mis käsitleb töökeskkonnas toimuva väljaõppe edukaid mudeleid (sisendi annab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus);

—

parandada vajaminevate oskuste ja pädevuste prognoosimist, eelkõige kutseoskuste prognoosimise (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) ja Euroopa kutseoskuste nõukogude asutamise abil;

—

töötada välja nn ühine keel, mille eesmärk on omavahel ühendada hariduse ja koolituse valdkond ning töökeskkond, ning mis on kooskõlas ELi teiste vahenditega, nagu näiteks EQF;

—

kaaluda tööalase konkurentsivõime ELi sihttaseme kehtestamist, võttes aluseks komisjoni ettepaneku;

—

teha kindlaks parimad tavad ja juhtpõhimõtted seoses kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate muutuvate profiilidega (koostöös Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega).

a)

selleks et viia maksimumini panus, mida kutseharidus ja -koolitus annab seoses sihttasemega 15 %, mis on raamistikuga „ET 2020” kehtestatud täiskasvanute osalemiseks elukestvas õppes, vaadata läbi kõigi sidusrühmade stiimulite, õiguste ja kohustuste kasutamine ning võta asjakohaseid meetmeid, et innustada inimesi osalema täiendavas kutsehariduses ja -koolituses;

b)

EQF soovituse elluviimiseks:

c)

töötada välja menetlused mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamiseks, mida toetatakse EQF/riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja juhendamisega, ning edendada nende menetluste kasutamist;

d)

pakkuda terviklikku (haridus, koolitus ja tööhõive) juhendamisteenust, mis on tihedalt seotud tööturu vajadustega;

e)

ECVETi elluviimine: Vt punkt 2.2.

—

koostada poliitikaalane käsiraamat täiendavale kutseharidusele- ja koolitusele juurdepääsu ja selles osalemise kohta;

—

anda juhiseid ja tehnilist abi EQF soovituse elluviimiseks, eelkõige eesmärgiga kohaldada õpitulemustel põhinevat lähenemisviisi;

—

CEDEFOP ja ETF kaardistavad riiklike kvalifikatsiooniraamistike osas toimuvaid arenguid;

—

nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kohta (2011);

—

koostada 2011. aastal eduaruanne elukestva nõustamise poliitika, süsteemide ja tavade arendamise kohta (CEDEFOP, ETF ja ELGPN).

a)

kooskõlas soovitusega teha edusamme Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteemi (ECVET) elluviimisel ning osaleda testimisel, mis keskendub võimalusele kasutada ECVETi liikuvuse edendamiseks;

b)

võtta asjakohaseid meetmeid kutsehariduses ja -koolituses liikuvuse suurendamiseks, sealhulgas:

—

anda juhiseid ja tehnilist abi ECVETi soovituse elluviimiseks;

—

vaadata ECVETi soovituse elluviimine korrapäraselt läbi (koostöös Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega);

—

luua Leonardo da Vinci programmi raames ECVETi projektide valdkondlik võrgustik;

—

soovitus õppega seotud liikuvuse kohta (2011);

—

kaaluda kutsehariduse ja -koolituse liikuvuse ELi sihttaseme kehtestamist, võttes aluseks komisjoni ettepaneku (2011);

—

ettepanek praktika kvaliteediraamistiku kohta;

—

edendada praktikantide liikuvust, kasutades sealhulgas toetusportaali elukestva õppe programmi/Leonardo da Vinci programmi raames;

—

töötada 2012. aastaks välja Euroopa kutseoskuste pass, mis on osa Europassist.

a)

innustada loovust ja innovatsiooni edendavate partnerluste loomist (kutsehariduse ja -koolituse pakkujad, kõrgharidusasutused ning disaini-, kunsti-, uurimis- ja innovatsioonikeskused);

b)

innustada seda, et kõik kutsehariduse ja -koolituse pakkujad kasutaksid tõhusat ja uuenduslikku ning tagatud kvaliteediga tehnoloogiat (sealhulgas avaliku ja erasektori võrgustike ja partnerluste abil), mida toetaksid vajalikud seadmed, infrastruktuur ja võrgustikud ning mida jätkuvalt täiendatakse vastavalt arengutele, mis leiavad aset tehnoloogia ja õppepedagoogika valdkondades;

c)

võtta meetmeid ettevõtluse edendamiseks, nt toetades asjakohaste võtmepädevuste omandamist, võimaldades praktiliste kogemuste omandamist ettevõtetes ning kaasates ettevõtete eksperte.

—

luua ELi tasandi kutsehariduse ja -koolituse/ettevõtete foorum, mis keskendub järgmistele teemadele:

a)

võtta ennetavaid ja parandavaid meetmeid, et võimalikult palju kasutada kutseharidust ja -koolitust varakult koolist lahkujate osakaalu vähendamiseks;

b)

kaaluda konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on suurendada madala kvalifikatsiooniga ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist hariduses ja koolituses, sealhulgas luues täiendavas kutsehariduses ja -koolituses paindlikke üleminekuid ning kasutades asjakohaseid juhendamis- ja toetusteenuseid;

c)

kasutada IKT vahendeid selleks, et võimaldada maksimaalne juurdepääs koolitusele ja edendada aktiivset õppimist, samuti selleks, et välja töötada uusi meetodeid nii töökeskkonnas kui ka koolis toimuvas kutsehariduses ja -koolituses, et lihtsustada ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist;

d)

kasutada olemasolevaid järelevalvesüsteeme, et toetada ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist kutsehariduses ja -koolituses: vt punkt 1.2 alapunkt d.

—

koostada käsiraamat, mis käsitleb ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaasamise parimaid tavasid töökeskkonnas toimuva väljaõppe ja võtmepädevuste ühildamise kaudu;

—

nõukogu soovitus varakult koolist lahkujate osakaalu vähendamise kohta (2011).

a)

töötada välja erinevatele sidusrühmadele suunatud kommunikatsioonistrateegiad, mis keskenduvad vahendite (ECVET, ECTS, riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja EQFi tasemete ühildamine, EQAVETi soovitusega kooskõlas olevad kvaliteedi tagamise süsteemid) elluviimisele ja lisandväärtusele;

b)

luua kõigil tasanditel (poliitiline- ja rakendustasand) struktuurilised koostöömehhanismid kutsehariduse ja -koolituse ning tööhõiveteenistuste, sealhulgas sotsiaalpartnerite vahel;

c)

toetada esialgse kutsehariduse ja -koolituse õpilasi, sealhulgas nende liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet käsitleva ELi tasandi andmete parandamist.

—

toetada eelnimetatud eesmärkide täitmist elukestva õppe programmi (2007–2013) ja vajadusel Euroopa struktuurifondide kaudu;

—

toetada liikmesriikide vahelist vastastikust õppimist ja uuenduslikke projekte;

—

kehtestada tõhustatud kooskõlastamismenetlus ühiste Euroopa vahendite elluviimiseks haridus- ja koolitussektoris;

—

töötada välja Euroopa kommunikatsioonistrateegia, mis käsitleb läbipaistvust suurendavaid üle-euroopalisi vahendeid;

—

käivitada struktuurne koostöö kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ELi tasandi liitudega;

—

tugevdada struktuurset koostööd hariduse ja koolituse ning tööhõivepoliitika valdkondade vahel;

—

parandada kutsehariduse ja -koolituse õpilasi, sealhulgas nende liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet käsitlevat ELi tasandi andmeid;

—

kõigi tasandite sotsiaalpartnerid peaksid jätkama aktiivse rolli etendamist Kopenhaageni protsessis (juhtimine ja isevastutus) ning andma panuse eelnimetatud lühiajaliste eesmärkide täitmiseks;

—

koostada aruanne kutsehariduse ja -koolituse alaste arengute kohta liikmes- ja partnerriikides;

—

tugevdada teabevahetust kandidaat- ja naaberriikidega.

1.

Rakendama meetmeid, mille eesmärk on:

2.

Edendada käesolevates järeldustes esitatud visiooni, eesmärke ja põhimõtteid Kopenhaageni protsessi laiema tähenduse raames vastastikuse koostöö kaudu liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike asutuste, komisjoni, kandidaatriikide, EFTA-EMP riikide ja sotsiaalpartnerite vahel.

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/16

—

igaühel on õigus omada kultuurielule juurdepääsu ja selles osaleda, saada haridust ja elukestvat õpet, arendada oma loomingulist potentsiaali, valida oma kultuurilist identiteeti ja kuuluvust selle kõikides väljendusvormides ning nõuda selle austamist;

—

kultuuri läbiv mõõde õigustab kultuuripoliitika kaasamist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasesse võitlusesse;

—

kultuurile juurdepääsul, selles osalemisel ning kultuurialasel haridusel võib olla oluline roll vaesuse vastases võitluses ja suurema sotsiaalse kaasamise edendamisel, kus need eelkõige võivad soodustada:

A.

rakendama üldist, järjekindlat ja kaasavat lähenemisviisi läbiva kultuurimõõtme soodustamiseks järgmisel viisil:

B.

tugevdama hariduse, koolituse, majanduse, tööhõive ja kultuuri vahelisi seoseid:

C.

koondama kultuuripotentsiaali, et võidelda teatavate vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutute ühiskonna- ja kultuurirühmade suhtes kehtivate stereotüüpide ja eelarvamuste vastu:

A.

kaotama takistused kultuurile juurdepääsuks:

B.

suurendades kultuurielus osalemist ja kultuurilist eneseväljendust:

1.

parimal viisil kasutama liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks tehtavate kultuurialgatuste toetamiseks;

2.

väärtustama kultuuri panust aastatuhande arengueesmärkide väljatöötamisel ja elluviimisel;

3.

võtma käesolevaid järeldusi arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel.

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/18

—

Nõukogu võttis 4. detsembril 2000. aastal vastu järeldused dopinguvastase võitluse kohta (1), mida käesolevad järeldused täiendavad ning milles toodi esile vajadus, et eesistujariigi vastutusel toimuks Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide seisukohtade koordineerimine mõistliku aja jooksul enne Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) iga koosolekut.

—

Pärast Lissaboni lepingu (2) jõustumist 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit pädevuse spordi valdkonnas, mis võimaldab liidul võtta meetmeid, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid Euroopa spordivaldkonna küsimuste edendamiseks, võttes samas arvesse spordi eripära, selle struktuure, mis põhinevad vabatahtlikul tegevusel ning selle sotsiaalseid ja haridusalaseid ülesandeid. Sellest tulenevalt tuleb spordi Euroopa mõõdet arendada, edendades spordivõistluste õiglust ja avatust ning spordi eest vastutavate asutuste koostööd, ning kaitses sportlaste, eelkõige noorsportlaste füüsilist ja vaimset puutumatust. Edendatakse koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga.

—

mõned WADA poolt käsitletavad küsimused kuuluvad ELi pädevusse ning mõned küsimused on liikmesriikide vastutusalas;

—

kuna WADA on struktureeritud kontinentaalselt, on tihe koostöö Euroopa Nõukoguga vajalik, et saavutada ühine arusaamine kõigis Euroopale huvi pakkuvates küsimustes.

—

väga oluline on tagada, et ELi ja liikmesriikide seisukohad omaksid WADAs toimuvatel aruteludel asjakohast kaalu;

—

vajadusel, st võttes arvesse ELi õigustikku ja siira koostöö tegemise kohustust, tuleb eesistujariigi vastutusel tagada ELi ja liikmesriikide seisukohtade õigeaegne ja tõhus koordineerimine enne WADA koosolekuid.

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/19

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/20

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/21

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 4/92

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/24

1.

22. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Companhia de Seguros Tranquilidade, SA („Tranquilidade”, Portugal), mille üle kontsernil Espírito Santo Financial Group, SA („ESFG”, Luksemburg) on valitsev mõju, ja Banco Pastor, SA („Banco Pastor”, Hispaania) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Pastor Vida, SA de Seguros y Reaseguros („Pastor Vida”, Hispaania), mis siiani oli ettevõtja Banco Pastor ainukontrolli all, ning ettevõtja Espírito Santo Gestion, S.A.U., S.G.I.I.C. („ESG”, Hispaania), mille üle ettevõtjal ESFG on valitsev mõju, omandab ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli ettevõtja Gespastor S.G.I.I.C, SA („Gespastor”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5980 – Tranquilidade/Banco Pastor/Pastor Vida/Espírito Santo Gestion/Gespastor):

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/26

1.

24. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Brasiilia ettevõtjad Votorantim Group ja Fischer Group omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja („JV”) üle, mis moodustatakse Votorantim Groupi tütarettevõtja Citrovita ja Fischer Groupi tütarettevõtja Citrosuco ühinemise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5907 – Votorantim/Fischer/JV):

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/27