Euroopa Kontrollikoda

12, rue Alcide De Gasperi, 1615 Luxembourg, LUXEMBOURG

1.1.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 esitab kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Asutamislepingu kohaselt on kontrollikojal samuti õigus lisada kõnealusele avaldusele konkreetne hinnang ELi iga suurema tegevusvaldkonna kohta.

1.2.

Euroopa ühenduste raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kontrollimise eesmärk on saada piisavaid asjakohaseid tõendeid, mis võimaldavad teha järeldusi selle kohta, millises ulatuses on tulud, kulud, varad ja kohustused nõuetekohaselt kajastatud ning kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõikides olulistes osades õigesti finantsolukorda 31. detsembri 2009. aasta seisuga ning tehingute tulemusi ja rahavooge lõppenud eelarveaastal (vt punktid 1.6–1.20).

1.3.

2009. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse auditeerimise eesmärk on koguda piisavaid ja asjakohaseid otseseid või kaudseid tõendeid, mille põhjal otsustada, kas tehingud on kooskõlas kehtivate eeskirjade või lepinguliste sätetega ning õigesti arvutatud (tulemuste ülevaade on toodud punktides 1.21–1.25 ja üksikasjad 2.–9. peatükis).

1.4.

Kontrollikoda analüüsis komisjoni juhtkonna esitatud teabe, täpsemalt peadirektorite avalduste ja komisjoni talituste aasta tegevusaruannete ning vastava koondaruande usaldusväärsust, et hinnata, kas neis antakse õiglane hinnang finantsjuhtimise kvaliteedile ja eelkõige, kas reservatsioonid on täielikud ja piisavad (vt punktid 1.27–1.28 ja „Komisjoni juhtkonna esitatud teabe usaldusväärsus” 2.–9. peatükis).

1.5.

Lisaks vaatas kontrollikoda üle korra, mille alusel esitatakse tagasimaksenõudeid ja finantskorrektsioone ning antakse nende kohta aru (vt punktid 1.32–1.50).

1.6.

Kontrollikoda auditeeris eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruannet, mille on koostanud komisjoni peaarvepidaja ning komisjon heaks kiitnud kooskõlas 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikliga 129 (8) ning mille kontrollikoda sai kätte 23. juulil 2010. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab konsolideeritud finantsaruandeid – viimased hõlmavad bilanssi, kus kajastatakse varasid ja kohustusi eelarveaasta lõpus, ja tulemiaruannet – ning konsolideeritud eelarve täitmist kajastavaid aruandeid, mis käsitlevad eelarveaasta tulusid ja kulusid.

1.7.

Kontrollikoja auditiga ei ilmnenud konsolideeritud finantsaruannetes olulisi väärkajastamisi. Kontrollikoda juhib siiski tähelepanu järgmistele probleemidele, millest kontrollikoda teavitas ka 2008. ja varasematel aastatel:

1.7.

—

peaarvepidajate puuduvad või puudulikud juhtkonna esitatud teavet sisaldavad kirjad seoses mõningate organisatsioonidega, kelle aruanded konsolideeritakse komisjoni omaga (vt punkt 1.8);

—

kohalike finantsjuhtimissüsteemide kinnitamine komisjoni peaarvepidaja poolt (vt punktid 1.9–1.10);

—

eelfinantseerimise ja lühiajaliste võlgnevuste käsitlemine aasta jooksul ning tulude ja kulude periodiseerimise käigus (vt punktid 1.11–1.13);

—

eeskirjade eiramise tõttu tagasinõutavate summade bilansiväline kajastamine (vt punktid 1.14–1.19).

—

1.8.

Komisjoni peaarvepidaja rõhutas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet käsitlevas kirjas, mis sisaldab juhtkonna esitatud teavet, et kolme konsolideeritava üksuse peaarvepidajad olid juhtkonna esitatud teavet välja jätnud või muutnud. Eelkõige jäeti esitamata nõutav teave arvestus- ja kohalike süsteemide heakskiitmise kohta (9).

1.8.

1.9.

Jätkuvate probleemide tõttu vahekontode haldamisel ja varade arvestamise korras ei olnud komisjoni peaarvepidajal võimalik heaks kiita kahe peadirektoraadi kohalikke süsteeme (11).

1.9.

1.10.

Enamik peaarvepidaja eelmiste aastate soovitustest on ellu viidud. Järelejäänud probleemid ei avalda 2009. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusele olulist mõju, kuid nende iseloomu ja tähtsuse tõttu peaks komisjon neile jätkuvalt tähelepanu pöörama. Probleemid puudutavad eelkõige tulude ja kulude periodiseerimise menetluse mõningaid aspekte, eelfinantseerimise tasaarveldamist ja kirjendamist, tehingute kirjendamise õigeaegsust ning andmete ühilduvust kohalike süsteemide ja tekkepõhise arvestuse vahel.

1.11.

Kontrollikoda auditeeris eelfinantseeringute (48 827 miljonit eurot pärast tulude ja kulude periodiseerimist) ja arvete/väljamaksetaotluste (ligikaudu 15 260 miljonit eurot) esinduslikke valimeid. Kontrollikoda tuvastas arvestusvigu, mille finantsmõju ei ole oluline, kuid mida esineb sageli. See viitab vajadusele parandada peamiste arvestusandmete täpsust mõningates peadirektoraatides. Kõige tüüpilisemad vead olid:

1.11.

—

puuduvad või kahekordsed kirjed;

—

valede summade kirjendamine;

—

tehingute kajastamine valel kontol.

1.12.

Eelfinantseerimise arvestamisega seoses leidis kontrollikoda ka järgnevaid probleeme:

—

väljamaksmata eelfinantseeritavate summade tasaarveldamine ei toimu alati korrektselt. Paljudel juhtudel tasaarveldamist ei toimunud või kirjendati valed summad. Seetõttu esitati eelfinantseeritavate summade saldo aasta lõpus (väheolulises summas) liiga suurena;

—

—

mõned peadirektoraadid (teadusuuringute valdkond) ei töötle tehtud edusammude ja kaasnenud kulude kohta kättesaadavat teavet ega tasaarvelda vastavat eelfinantseerimist edusammude põhjal, vaid kasutavad kulude ja tulude periodiseerimisel ligikaudseid väärtusi (nt pro rata temporis põhimõtet).

—

1.13.

Mõned peadirektoraadid ei järginud nõuet registreerida arved ja kuluaruanded viie päeva jooksul (12) pärast nende kättesaamist.

1.13.

1.14.

Kontrollikoja audit näitab, et finantskorrektsioonide ja tagasimaksenõuete arvnäitajatest aru andmise viisid on komisjoni erinevates talitustes väga erinevad (vt ka punktid 1.37–1.50).

1.14.

1.15.

Mõned talitused esitavad pooleliolevate finantskorrektsioonide arvandmed alles siis, kui lõplikku seisukohta väljendav kiri on koostatud. Teised aga toetuvad arvutustes varasemate andmete põhjal tehtud statistilistele hinnangutele, võttes arvesse isegi selliste summade korrektsioonid, mille kontrollimise ja heakskiitmise menetlus ei ole veel alanud.

1.15.

Hinnangu usaldusväärsuse hindamiseks võrreldakse neid varasemate aastate pooleliolevate finantskorrektsioonidega, mille kohta see teave on kättesaadav.

1.16.

Liikmesriikide poolt ühtekuuluvuspoliitika valdkonna finantskorrektsioonide (tühistamiste ja tagasimaksenõuete) kohta esitatav teave, mis sisaldub finantsaruannete lisas 6, ei ole veel täielik ja usaldusväärne (vt ka punkt 4.31).

1.16.

Komisjon viitab ka vastusele, mille ta andis punktile 4.31.

1.17.

Sertifitseerimisasutuste töö läbivaatamise ja komisjoni sellekohase analüüsi alusel kordab kontrollikoda oma kahtlusi seoses liikmesriikide nõuete usaldusväärsusega põllumajanduse valdkonnas (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi võlgnike register) (13) (vt ka punkt 3.54).

1.17.

1.18.

Ehkki raamatupidamise aastaaruande lisadest selgub, et komisjoni talitused või liikmesriigid korrigeerivad tõenäoliselt hiljem mõningaid makseid, ei ole neis välja toodud, milliste summade ja kuluvaldkondade suhtes võidakse kohaldada täiendava kontrollimise ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi (14).

1.18.

Põllumajanduse valdkonnas tehakse raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitlev otsus ligikaudu kuus kuud pärast kõnealuse aruandeaasta lõppu ning komisjon teeb selle kaudu kindlaks kulude summa, mis hüvitatakse asjaomase aasta ELi eelarvest. See, et liikmesriigid võivad hiljem teha nõuetele vastavust käsitlevate otsuste kaudu finantskorrektsioone, ei sea raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitleva otsuse rolli kahtluse alla. Raamatupidamisaruande lisas avaldatakse kulude summa, mida EL selliste nõuetele vastavust käsitlevate otsuste alusel tõenäoliselt ei rahasta.

1.19.

Arvestades tagasinõudmis- ja finantskorrektsioonimehhanismide keerukust, neis käsitletavate elementide erinevust ja vajadust esitada teave läbipaistval ja ühtlustatud viisil (vt ka punktid 1.37–1.50), peaks komisjon täiustama oma finantsaruandluse juhiseid tulu kajastamise ja tingimuslike varade kohta, et kehtestada arvestus- ja andmete esitamise nõuded.

1.19.

Rahvusvahelistes standardites puuduvad üldised juhised sellise spetsiifilise, raamatupidamisega mitteseotud avalikustamise kohta. Sellest hoolimata on komisjon kontrollikoja märkusi arvesse võttes asjaomase teabe esitamist parandanud.

1.20.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühise määrusega (15) anti 2008. aasta juulis kõik Galileo programmi raames loodud, arendatud või omandatud varad ametlikult liidu omandisse. Sõlmitud üleandmislepinguid ei ole aga veel täiel määral täidetud. Kõiki praeguseks kantud kulusid (ca 2 000 miljonit eurot) käsitletakse teadusuuringutega seotud kuludena. 2009. aasta bilanssi see ei mõjuta, kuid komisjon peaks jätkama jõupingutusi tagamaks, et kogu vajalik teave oleks varade üleandmise hetkel kättesaadav, et tagada varade mõjus kaitse.

1.20.

1.21.

Kontrollikoda esitab erihinnangud 2. peatükis tulude kohta ja 3.–9. peatükis tegevuspõhisel eelarvestamisel põhinevate poliitikavaldkondade rühmade kohta (vt tabel 1.1 ). Iga erihinnang sisaldab sissejuhatust, tehingute korrektsust ja süsteemide mõjusust puudutavaid leide ja järeldusi ning varasemate tähelepanekute põhjal võetud meetmeid.

1.22.

Tulude (16) (117 285 miljonit eurot), kõigi poliitikavaldkondade rühmade kulukohustuste ning haldus- ja muude kulude (9 129 miljonit eurot) poliitikavaldkondade rühma maksete puhul on kontrollikoja hinnangul vigade finantsmõju kogusummadest alla 2 % (vt tabel 1.2 ) ning järelevalve- ja kontrollisüsteemid mõjusad (vt ka punktid 2.33–2.38 ja 9.28–9.29).

1.23.

Põllumajanduse ja loodusvarade (56 318 miljonit eurot), teadusuuringute, energeetika ja transpordi (7 966 miljonit eurot), välisabi, arengukoostöö ja laienemise (6 596 miljonit eurot) ning hariduse ja kodakondsuse (2 153 miljonit eurot (17)) poliitikavaldkondade rühmade puhul on kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisem veamäär vahemikus 2–5 % tehtud maksetest, kuid ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma (tõendatud kulusid hüvitatud 23 081 miljoni euro väärtuses) kõige tõenäolisem veamäär on üle 5 % (vt punktid 3.70, 4.34, 5.45, 6.51 ja 7.18 ning tabel 1.2 ). Nende poliitikavaldkondade rühmade (18) järelevalve- ja kontrollisüsteemid on kontrollikoja hinnangul osaliselt mõjusad (vt punktid 3.71–3.72, 4.36, 5.46–5.48, 6.52 ja 7.19).

1.23.

Lisaks sellele tagab vastavuskontroll, et ELi eelarvega seotud ohtudega tegeletakse piisavalt. Hariduse ja kodakondsuse poliitikavaldkondade rühma kohta märgib komisjon, et raamatupidamiskontode sulgemisel on veamäär veidi üle 2 %.

Eelmaksete kuhjumise vältimiseks oma bilansis tegi komisjon 2010. aasta mais finantsmääruse muutmise ettepaneku, et tagada ettemaksete ja vahemaksete õigeaegsem kontrollimine ning heakskiitmine.

Teadusuuringute, energeetika ja transpordi poliitikavaldkondade rühma puhul tervitab komisjon positiivset suundumust kontrollikoja täheldatud vigade arvu vähenemises. See tulemus on kooskõlas komisjoni enda leidudega.

Välisabi, arengukoostööd ja laienemist hõlmava poliitikavaldkondade rühma puhul tervitab komisjon selliste tehingute sageduse suurenemist võrreldes 2008. ja 2007. aasta andmetega, mis kontrollikoja hinnangu kohaselt on täiesti korrektsed (83 %).

Ühtekuuluvuse valdkonnas täheldati veamäära olulist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Nagu kontrollikoja aruande lisas 4.1 märgiti, vähenes vigade sagedus ka eelmisel kolmel aastal – kontrollikoja 2007. aasta aruandes nimetatud 54 protsendilt 36 protsendile käesoleval aastal (vt ka vastused punktidele 1.26 ja 4.34).

1.24.

Majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühma (732 miljonit eurot) kõige tõenäolisem veamäär on kontrollikoja hinnangul alla 2 % kogumaksetest (vt punkt 8.30 ja tabel 1.2 ) ning järelevalve- ja kontrollisüsteemid osaliselt mõjusad (vt punkt 8.31).

1.25.

Kontrollikoja hinnangul on maksed tervikuna oluliselt vigadest mõjutatud (kontrollikoja hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär on vahemikus 2–5 %) ning maksete järelevalve- ja kontrollisüsteemid üldiselt osaliselt mõjusad.

1.25.

1.26.

Kontrollikoja auditi tulemused näitavad, et võrreldes 2008. aastaga on kontrollikoja hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühma maksete puhul kasvanud (19) ning ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma maksete puhul oluliselt alanenud (20). Kokkuvõttes kinnitab see kontrollikoja hinnangulise kõige tõenäolisema veamäära jätkuvat alanemist viimastel aastatel maksete puhul tervikuna.

1.26.

Põllumajanduse ja loodusvarade puhul leiab komisjon, et veamäär kõigub jätkuvalt 2 % ümber. Ühtekuuluvuse valdkonnas tundub, et vea alampiiri vähenemine 11 protsendilt 3 protsendile kinnitab ajavahemiku 2007–2013 õigusraamistikus tugevdatud kontrollisätete tõhusust ning komisjoni järelevalvefunktsiooni, sealhulgas maksete peatamise ja finantskorrektsioonide menetluste tugevdamisele suunatud komisjoni 2008. aasta tegevuskava esimest mõju. Maksete peatamine võib viidata kompromissile eelarve täielikul täitmisel.

Komisjon jätkab oma püüdlusi, et tagada veamäära edasine vähenemine.

1.27.

Kõik peadirektorid teatasid oma aasta tegevusaruandes, et nad on saanud piisava kindluse selle kohta, et neile eraldatud ressursse kasutati selleks ettenähtud eesmärkidel ning nende kehtestatud sisekontrollid tagasid tehingute korrektsuse. 2009. aastal avalduse esitanud peamistest peadirektoraatidest ja talitustest oli siiski 13 esitanud ühe või enama reservatsiooni, mis suuremalt jaolt viitavad alustehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seonduvatele puudustele (21).

1.28.

Kontrollikoda leidis, et peadirektorite avaldused ja aasta tegevusaruanded annavad finantsjuhtimisele õiglase hinnangu üksnes seoses tulude valdkonna tehingute korrektsusega ning järgmiste poliitikavaldkondade rühmadega: ühtekuuluvus; teadusuuringud, energeetika ja transport; haridus ja kodakondsus; majandus- ja rahandusküsimused ning haldus- ja muud kulud (vt punktid 2.32, 4.33, 5.44, 7.17, 8.29 ja 9.11). Välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkondade rühmale andsid humanitaarabi, laienemise ja välistegevuse peadirektoraadid õiglase hinnangu (vt punkt 6.49); koostöötalituse EuropeAid peadirektoraat andis aga tehingute korrektsusega seotud finantsjuhtimisele ainult osaliselt õiglase hinnangu (vt punkt 6.50). Põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühma puhul leidis kontrollikoda, et peadirektorite avaldused ja aasta tegevusaruanded annavad tehingute korrektsust puudutavale finantsjuhtimisele ainult osaliselt õiglase hinnangu (vt punktid 3.66–3.69).

1.28.

Samal ajal kui kontrollikoda avaldab igal aastal auditi järeldusotsuse raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, keskendub peadirektori arvamus sellele, kas raha on kasutatud ettenähtud eesmärgil, võttes arvesse kontrolli mitmeaastast kestust ning selle tõhusust vigade avastamisel ja parandamisel. Peadirektorid esitavad juhtkonna arvamuse, mis põhineb teabel, mis hõlmab komisjoni auditeid, kontrollikoja aruandeid ja tähelepanekuid ning vajaduse korral liikmesriikide kontrollide tulemusi.

Vt ka komisjoni vastused sektoreid käsitlevates peatükkides.

1.29.

Koondaruande vastuvõtmisega võtab komisjon poliitilise vastutuse (22) peadirektorite poolt teostatava Euroopa Liidu eelarve täitmise rakendamise eest (23). Kõnealune koondaruanne on esimene, mis võeti vastu praeguse komisjoni volituste ajal. Komisjon tõdeb, et „selleks et tagada tehingute seaduslikkus ja korrektsus ning saada selle alusel märkusteta kinnitav avaldus”, jätkas komisjon 2009. aastal kontrollimehhanismide tõhustamist, saavutades selles positiivseid tulemusi.

1.30.

Komisjon tunnistab, et teatavaid valdkondi on vaja täiustada, ja pakub probleemide lahendamiseks välja muu hulgas järgmised meetmed:

1.31.

Järgmised kontrollikoja poolt varem täheldatud probleemid on jäänud lahenduseta:

—

mitmes valdkonnas tuleks reservatsioonide ulatust või katvust laiendada (vt punktid 3.67–3.68, 6.50 ning lisa 3.3 ja lisa 6.3 ) (24);

—

Komisjon on väljendanud rahulolu, et volitatud eelarvevahendite käsutajate koostatud tegevuskavad on puuduste kõrvaldamiseks ja tuvastatud ohtude vähendamiseks piisavad.

Põllumajanduse valdkonnaga seoses leiab komisjon, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektori 2009. aasta tegevusaruandes 2. telje alla kuuluvate maaelu arengu meetmete ning Bulgaaria ja Rumeenia ühtsete haldus- ja kontrollisüsteemidega seoses esitatud reservatsioonid on ammendavad ja et nende võimalikku mõju on asjakohaselt kajastatud nimetatud aruande punktides 3.2.1 ja 3.2.2. Kreeka puhul õigustasid eelmistel aastatel esitatud reservatsiooni asjaolud, mis võivad kahjustada komisjoni mainet ja mis tulenesid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi ebapiisavast rakendamisest Kreekas, mitte puudustest tulenevast finantsriskist ELi eelarvele, mis on alati olnud kaetud Kreekale vastavuskontrolli abil määratud finantskorrektsioonidega. Reservatsiooni tühistamine oli täiesti õigustatud, kuna Kreeka täitis oma tegevuskava, mis nägi ette puuduste kõrvaldamise 2008. aasta lõpuks, ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusat toimimist kontrollitakse järjepidevalt.

Välisabi, arengukoostöö ja laienemise valdkondade puhul tervitab komisjon kontrollikoja kinnitust, et kõik sellesse poliitikavaldkondade rühma kuuluvad peadirektoraadid on parandanud oma iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud andmete täpsust (vt punkt 6.51).

Komisjon leiab, et peadirektorid esitasid oma 2009. aasta tegevusaruannetes reservatsioonid või jätsid need esitamata kooskõlas komisjoni sisesuunistega, ning reservatsioonides käsitleti nõuetekohaselt programmide loomupäraseid riske.

—

liikmesriikide andmed tagasimaksenõuete ja tühistamiste kohta puuduvad täielikult või osaliselt (vt punktid 1.16, 3.54 ja 4.31) (25);

—

Ühtekuuluvuse kohta vt vastused punktile 1.16.

—

finantskorrektsioonimehhanismid ei ole veel täiel määral mõjusad (vt punktid 1.37–1.50) (26).

—

1.32.

ELi eelarve täitmisel peab komisjon tagama mõjusa ja tõhusa sisekontrolli, et saavutada järgmised eesmärgid: aruandluse usaldusväärsus, varade ja teabe säilivuse tagamine, pettuste ja rikkumiste ennetamine ja tuvastamine ning tehingute korrektsusega seotud riskide haldamine, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi (27).

1.32.

1.33.

Komisjonil on lõppvastutus selle tagamisel, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse selle kohta, et vigu raamatupidamisaruannete aluseks olevates tehingutes ennetatakse või need tuvastatakse ja korrigeeritakse. Samuti on komisjoni ülesanne tagada, et komisjoni enda juhtkonnale, sidusrühmadele ja välisaudiitoritele on kättesaadav usaldusväärne teave.

1.34.

Valesti makstud summad nõutakse tagasi (28). Tegelikkuses:

—

saab komisjon toetusesaajatelt maksed tagasi nõuda ainult neil juhtudel, mil ta haldab kulusid otse (nt suurema osa teadusuuringute, energeetika ja transpordi poliitikavaldkondade rühma kulude puhul).

—

kulude puhul, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega (nt suurem osa põllumajanduse ja loodusvarade ning ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühmade kuludest), detsentraliseeritult (nt laienemise valdkond) või kaudselt tsentraliseeritud halduse abil (nt hariduse ja kodakondsuse poliitikavaldkondade rühm), on vastutus valesti makstud summade tagasinõudmise eest delegeeritud liikmesriikidele või kolmandatele riikidele. Ühiselt hallatavate kulude puhul (nt humanitaarabi valdkond) sätestatakse korrektsioonimehhanismid rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutes. Juhtudel, kui ELi kuluprogrammide eeskirju on valesti kohaldatud, võib siiski ka komisjon finantskorrektsioone teha (vt punkt 1.40).

—

Ajavahemiku 2007–2013 jaoks on olemas tagasimaksete aruande esitamise tüüpmenetlus ja komisjon eeldab, et see aruandlusmenetlus parandab veelgi tema käsutuses oleva teabe kvaliteeti. Samuti nõutakse liikmesriikidelt ELi audititest tulenevate finantskorrektsioonide eristamist.

1.35.

Kontrollikoja audit on mitmel aastal keskendunud sellele, kuidas komisjon oma järelevalvefunktsiooni täidab ning mainitud korrektsioonimehhanisme rakendab. Samuti on kontrollikoda uurinud, mil määral esitavad riiklikud ametiasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid komisjonile tehtud finantskorrektsioonide ja tagasimaksenõuete kohta paikapidavat teavet.

1.36.

Kontrollikoda on korduvalt märkinud, et andmed selle kohta, mil määral saab järelevalve- ja kontrollisüsteemide abil korrektsioone teha, on liikmesriikide tasemel paranenud, kuid ei ole veel usaldusväärsed ja täielikud, eriti ühtekuuluvuse valdkonnas (29). Komisjon esitab siiski oma tegevuse kohta usaldusväärseid andmeid. Alates 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmise menetlusest on Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ja liikmesriike üles kutsunud tegema vajalikke täiendusi olemasoleva teabe täielikkuse ja täpsuse tagamiseks, eesmärgiga esitada usaldusväärset tõendusmaterjali, mille põhjal kontrollikoda saaks hinnata ELi kulutuste mitmeaastaste korrektsioonimehhanismide mõjusust.

1.36.

Ühtekuuluvuse valdkonnas ja liikmesriikide poolt pärast nende kontrolli- ja audititegevust tehtud finantskorrektsioonide puhul sõltub komisjon liikmesriikide esitatud teabe kvaliteedist.

Komisjon on teinud viimastel aastatel märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada tagasimaksete ning liikmesriikide poolt ühtekuuluvusprogrammidesse ülekantud tühistatud toetusi käsitlevate andmete kvaliteeti. Ta on nõudnud, et liikmesriigid esitaksid tühistatud toetuste ja tagasimaksete kohta kumulatiivseid ja aastaandmeid, kuigi see läheb õigusnormidest kaugemale. Samuti on ta suhteliselt heade tulemustega kontrollinud kohapeal liikmesriikide korrektsioonide registreerimise ja aruandlussüsteeme. Täiustamisvajaduse kindlakstegemise korral on komisjon sõnastanud asjakohased soovitused ja tagab nende soovituste järgimise kontrolli.

1.37.

2009. aasta raamatupidamise aastaaruande lisades on komisjon eelkirjeldatud tähelepanekutele vastanud, esitades varasemast täpsemat teavet tagasimaksenõuete ja finantskorrektsioonide kohta (30). Komisjon on teabe liigitanud vastavalt sellele, millisesse etappi on tagasinõudmis- või finantskorrektsiooni tegemise menetlus jõudnud („pooleli”, „kinnitatud” või „lõpule viidud” – vt punkt 1.42); samuti vastavalt kuluvaldkonnale; programmiperioodile, kui see on asjakohane; ja mõnel juhul vastavalt asjassepuutuvatele liikmesriikidele.

1.38.

Kontrollikoja tervitab mainitud teabe esitamist, kuid soovib siiski märkida, et liikmesriikide poolt ühtekuuluvuse kohta esitatud andmete ja summade esitluslaadi ning järjepidevusega seotud puudused tuleb lahendada ja et esitatud teabe tõlgendamisse tuleb hoolikalt suhtuda (vt ka punktid 1.14–1.19 ja alljärgnev).

1.38.

1.39.

Valesti makstud summade tagasinõudmine ELi kuluprogrammide toetusesaajatelt ja muud finantskorrektsioonid erinevad üksteisest oluliselt oma rõhuasetuse ja mõju poolest. Tagasimaksenõuetega korrigeeritakse eeskirjade vastaselt tehtud kulutusi: põhimõtteliselt maksavad valesti makstud summad tagasi toetusesaajad, mistõttu võib tagasinõudmist käsitleda kui teatavat vigade parandamise mehhanismi (31).

1.39.

1.40.

Finantskorrektsioonid (sealhulgas põllumajanduskulude kontrollimine ja heakskiitmine) on aga peamiselt suunatud juhtimissüsteemide puudustele. Nendega tühistatakse toetused liikmesriikidele või kolmandatele riikidele, kes ei suuda tagada ELi eeskirjade õiget kohaldamist. Selliste korrektsioonide finantstagajärjed jäävad tavaliselt vastava riigi maksumaksjate, mitte valesti kohaldatud kuluprogrammist toetust saanute kanda. Finantskorrektsioonid aitavad kaitsta ELi finantshuve, kuid neid ei saa ei teoorias ega praktikas pidada vahendiks, mille abil korrigeerida valesti tehtud üksikmakseid.

1.40.

Liikmesriigid peaksid alusetult makstud summad abisaajatelt tagasi nõudma. Tagasimakse saavutatakse selliselt, et abisaaja maksab asjaomased summad tagasi või tagasimaksmisele kuuluvad summad tasaarveldatakse samale abisaajale tulevikus tehtavate maksetega.

Kui ELi kontrolli tulemusena tehakse kindlaks abisaajale alusetult makstud summad, peab liikmesriik algatama asjaomase abisaaja vastu sissenõudmismenetluse. Isegi kui abisaajale ei saa tagasimaksenõuet esitada, sest finantskorrektsioon on seotud üksnes liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemi puudustega, mitte alusetult makstud summadega, on need korrektsioonid siiski oluline vahend, mille abil täiustada liikmesriigi süsteemi ja seega ennetada alusetute maksete tegemist abisaajatele või avastada alusetult makstud summad ja need tagasi nõuda.

Põllumajanduses on vastavuskontrolli eesmärk jätta ELi vahenditest rahastamata kulud, mida ei ole tehtud kooskõlas ELi eeskirjadega. See ei ole siiski mehhanism, mille abil tagasi nõuda abisaajale tehtud alusetud maksed – viimane on finantsmääruse artikli 53b lõike 2 punktis c ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktis iii määratletud põhimõtte kohaselt, millega nähakse ette eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, ainult liikmesriikide kohustus.

Komisjon leiab seepärast, et teatavaid finantskorrektsioone saab käsitada vigade parandamise mehhanismina, kuivõrd asjaomased summad nõutakse lõplikelt abisaajatelt tagasi.

1.41.

Ehkki komisjon teeb finantsaruannete lisades vahet tagasimaksenõuetel ja finantskorrektsioonidel, ei too ta muudes dokumentides, nagu näiteks koondaruandes, piisavalt selgelt välja nende kahe mehhanismi erinevusi. Peaaegu 90 % komisjoni esitatud 2009. aasta kinnitatud summadest (ca 2 900 miljonit eurot 3 319 miljoni euro suurusest kogusummast) ja peaaegu 80 % lõpuleviidud korrektsioonidest (ca 1 400 miljonit eurot 1 843 miljoni euro suurusest kogusummast) on seotud finantskorrektsioonidega, mille kulud kannavad tavaliselt riikide maksumaksjad, kuid neid selgitavad kommentaarid on mõnikord sõnastatud nii, nagu oleksid need täielikult või peamiselt tagasimaksenõuded.

1.41.

ELi raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse õiglaselt komisjoni järelevalvefunktsioonist tulenevate finantskorrektsioonide summat.

Finantskorrektsioonidena kajastatud summad näitavad, et komisjon on võtnud meetmeid ELi eelarve kaitsmiseks alusetult makstud summade eest. Märkuste eesmärk on selgitada menetlust, mida komisjon seda tehes kasutab. Asjaomased summad nõutakse lõpuks abisaajatelt tagasi liikmesriikide algatatud sissenõudmismenetluste kaudu, kuna liikmesriikide huvides on need summad võimalikult kiiresti tagasi nõuda.

Komisjon viitab ka oma vastustele, mille ta andis punktidele 1.36 ja 1.40.

1.42.

Komisjon esitab andmed protsessi kolme põhietapi kohta:

1.43.

Komisjoni teatel puudutab ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma korrektsioonimehhanismide eri etappide kohta esitatud teave üksnes neid tagasimaksenõudeid ja finantskorrektsioone, mille kohta komisjon on korralduse andnud.

1.44.

Seoses eelmainituga juhitakse tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma puhul viidi ainult 20 protsenti (476 miljonit eurot) 2009. aastal kinnitatud korrektsioonidest (2 411 miljonit eurot) lõpule samal aastal. Kui see lisada lõpuleviimata korrektsioonidele, mis pärinevad varasematest aastatest, on 2009. aasta lõpu seisuga lõpuleviimata korrektsioonide summa kokku 2 332 miljonit eurot. Juhul, kui liikmesriigid ei esita järgmistel aastatel täiendavaid kuludeklaratsioone, viiakse järelejäänud korrektsioonid lõpule alles programmide sulgemisel (32).

1.44.

Nagu kontrollikoda õigesti märgib, tehakse viimastest aastatest tulenevad finantskorrektsioonid peamiselt programmi lõpetamisel, kui on saavutatud õigusnormides sätestatud vahemaksete ülempiir. Programmi käigus kinnitatud finantskorrektsioone võib teha ka järgnevate maksenõuete kaudu. Seepärast on teataval aastal kinnitatud finantskorrektsioonide summat ja samal aastal tehtud finantskorrektsioonide summat raske otseselt seostada.

Üldiselt tehakse programmi käigus kinnitatud finantskorrektsioonid järgnevate maksenõuete kaudu. Kuna enamiku ajavahemikuga 2000–2006 seotud programmide puhul võib olla maksete ülempiir juba saavutatud, on vältimatu, et abikõlbmatute kulude mahaarvamist kajastatakse üksnes lõpetamisdokumentides, mille liikmesriik peab esitama 2010. aastal.

Niipea kui komisjon saab tõendusmaterjali korrektsiooni tegemise kohta abikõlbmatute kulude mahaarvamise näol lõppmaksest, kajastab ta selle tehtud finantskorrektsioonina. Üksikasjalik teave finantskorrektsioonide tegemise kohta on esitatud konsolideeritud raamatupidamisaruande lisas 6.

Isegi kui komisjoni raamatupidamissüsteemis ei saa jälgida kõiki üksikuid finantskorrektsioone, vaid üksnes selliseid, mis avaldavad ELi toetusele finantsmõju, kajastatakse finantskorrektsioonid tehtud korrektsioonidena komisjoni 2010. aasta aruandes, kui on tõendatud, et need tehti 2010. aastal.

Asjaomaste korrektsioonide iseloomu ja/või suuruse tõttu on need arvud eri programmide ja fondide puhul väga erinevad.

1.45.

Kui korrektsioonimehhanismide varasema mõju kohta oleks saadaval usaldusväärset teavet, oleks põhimõtteliselt võimalik prognoosida samade mehhanismide kohaldamise tõenäolist mõju tulevikus. Mõnikord on ka vääralt oletatud, et tagasimaksenõudeid ja korrektsioone võib kontrollikoja veaprognoosidega võrrelda või nende alusel koguni ellu viia.

1.45.

Komisjon on korduvalt kinnitanud, et mitmeaastaste programmide suhtes kohaldatakse mitmeaastaseid kontrollisüsteeme ja et paljud vead, mille kontrollikoda teataval aastal avastas, oleks komisjoni süsteem avastanud ja parandanud järgnevatel aastatel. Seda saab tõendada, arvutades jääkvea määrad programmi lõpetamise ajal; need on olnud madalamad kui programmi rakendamisperioodil.

Komisjon möönab, et tema enda arvutatud vea võrdlemine kontrollikoja kinnitava avalduse veamääradega, mis on seotud iga-aastase tehingute kontrolliga, ei ole lihtne.

1.46.

Korrektsioonimehhanismide mõju kohta aastate lõikes aga usaldusväärset teavet saadaval ei ole. Finantsaruannete lisades ei ole tagasinõutud summad süstemaatiliselt aastatega seotud, ja mõnel juhul on eelnenud aastate kuhjunud korrektsioonid kindlaks määratud ja kirjendatud parajasti käimasoleval eelarveaastal.

1.46.

Kui liikmesriigi tasandil tehakse kindlaks kontrollisüsteemide puudused, kuid liikmesriik neid ise ei kõrvalda, võib lisaks teha kindlasummalisi korrektsioone, mis ei ole seotud konkreetse põhjendamatu kulu või konkreetse aastaga.

Seepärast ei ole finantskorrektsiooni ja sellega seotud kulu aastat võimalik otseselt seostada.

Struktuurifonde rakendatakse mitmeaastase raamistiku alusel. Kui finantskorrektsiooni ei ole registreeritud N aastal, registreeritakse see N+1 aastal, ilma et see mõjutaks menetluse usaldusväärsust; menetluse põhieesmärk on tagada alusetult tehtud maksete korrigeerimine. Selline aastatevaheline kompenseerimine programmitöö perioodi vältel on vajalik, et anda finantskorrektsioonide kohta õiget, läbipaistvat ja täielikku kumulatiivset teavet.

Raamatupidamisaruande lisades esitatakse sellest hoolimata teave konkreetsel aastal kinnitatud ja tehtud finantskorrektsioonide kohta, sealhulgas kumulatiivne teave.

Põllumajanduse valdkonnas (EAGF ja EAFRD) on finantskorrektsioonid seevastu seotud konkreetse aruandeaasta kuludega ja see seos avalikustatakse igas komisjoni nõuetele vastavust käsitlevas otsuses.

1.47.

Peale selle võivad paljude korrektsioonimehhanismide tsüklid väldata aastaid ning muutused tegurites, mis mõjutavad paljude järelevalve- ja kontrollisüsteemide võimet korrektsioone teha (õigus- ja organisatoorne raamistik; tagasinõudmise korra üksikasjad; projektide liik, suurus ja kestus jne) võivad mõju avaldada võimele hinnata tõenäolist mõju tulevikus.

1.48.

Lõpuks tuleks meenutada, et komisjoni korrektsioonimehhanismid seisnevad enamasti teist tüüpi finantskorrektsioonides kui tagasimaksenõuded (vt punktid 1.39 ja 1.40)

1.48.

1.49.

Komisjon on 2009. aastal astunud samme ELi eelarve suhtes kohaldatavate korrektsioonimehhanismide kohta esitatava teabe koguse suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Selline arengusuund on positiivne. Komisjoni esitatav teave ei ole aga veel täiesti usaldusväärne, kuna komisjon ei saa liikmesriikidelt alati usaldusväärseid andmeid. Lisaks tuleks kaaluda finantsaruandluse juhiste täpsustamist seoses kajastatava teabe iseloomu ja käsitlusviisiga. Mõne kuluvaldkonna kohta ei esita komisjon teavet, mis koondaks järgmisi andmeid: aasta, mil vastav makse tehti; aasta, mil sellega seotud viga avastati ning aasta, mil tulenenud finantskorrektsioon aruande lisades avaldati.

1.49.

Maksete, vigade ja kontrollikoja soovituste kohaselt tehtud finantskorrektsioonide võrdlemine ei ole võimalik, kui kulude deklareerimise süsteem on mitmeaastase perioodi vältel kumulatiivne või kui vahel süsteeme korrigeeritakse (vt ka vastus punktile 1.50).

1.50.

Väärtuselt kujutab suurem osa korrektsioone endast selliseid finantskorrektsioone, mis on tehtud liikmesriikide või kolmandate riikide arvel, mitte tagasimakseid neilt abisaajatelt, kellele on ELi toetust valesti makstud. Sellele vastupidiselt on kontrollikoja kontrollidega avastatud vead enamasti seotud summadega, mida abisaajad on valesti taotlenud või mis on neile valesti välja makstud. Seda arvesse võttes leiab kontrollikoda, et ei ole otstarbekas võrrelda kontrollikoja veamäära prognoose komisjoni esitatud andmetega finantskorrektsioonide ja tagasimaksenõuete kohta.

1.50.

Enamikku ELi eelarvest (ligikaudu 80 %) täidetakse koostöös liikmesriikidega ja liikmesriikidel lasub esmane vastutus komisjonile deklareeritud kulude korrektsuse tagamise ning seega eeskirjade eiramise avastamise ja kõrvaldamise eest. Eelarve täitmise korral koostöös liikmesriikidega vastutab komisjon ka selle eest, et liikmesriikide ametiasutuste sisseseatud süsteemid on tõhusad; vastasel juhul võib komisjon määrata finantskorrektsioonid. Kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud finantskorrektsioonide süsteem on seega selline, et komisjon esitab tagasimaksenõuded liikmesriikidele, kes omakorda peavad nõudma alusetult makstud summad tagasi abisaajatelt. Kui finantskorrektsioonid on seotud süsteemsete puudustega, põhinevad need siiski tavaliselt kindlatel või ekstrapoleeritud määradel, mitte abisaajate tasandil kindlakstehtud vigadel.

Seepärast tuleb eristada järgmist teavet:

Komisjon möönab, et finantskorrektsioonide andmete võrdlemine kontrollikoja kinnitava avalduse veamääradega, mis on asutamislepingu kohaselt seotud tehingute valimi iga-aastase kontrolliga, ei ole asjakohane. Eespool viidatud finantskorrektsioonide eri liikide tõttu ei ole ühtekuuluvuse valdkonnas võimalik finantskorrektsiooni ja sellega seotud kulu aastat otseselt seostada. Finantskorrektsioonide mõju saab siiski selgelt kindlaks teha, kui arvutada jääkvea määrad pärast programmi lõpetamist. Näiteks regionaalpoliitika peadirektoraadi tehtud ja lõplikult 2010. aasta jaanuaris valminud mittestatistiline programmide lõpetamise audiitorkontroll 1994.–1999. aasta ERFi programmide valimi üle viitab siiski sellele, et programmide lõpetamisel on pärast kõikide finantskorrektsioonide tegemist üldine vearisk oluliselt vähenenud.

Komisjon tagab liidu finantshuvide kaitse, rakendades haldus- ja kontrollisüsteeme ning menetlusi, mis on sätestatud finants- ja valdkondlikes määrustes, mille seadusandja võttis vastu, et ennetada, avastada ja parandada ELi eelarvet kahjustavaid vigu.

2.1.

Käesolevas peatükis esitatakse kontrollikoja erihinnang tulude kohta, mis koosnevad omavahenditest ja muudest tuludest. Põhiline finantsteave tulude kohta on esitatud tabelis 2.1. Omavahendid on ülekaalukalt eelarveliste kulutuste peamiseks rahastamisallikaks (94,1 %).

2.2.

Omavahendite kolm kategooriat (1) on: traditsioonilised omavahendid (imporditollimaksud ja suhkrutootmismaks – traditsioonilised omavahendid), liikmesriikide kogutud käibemaksupõhised omavahendid ja liikmesriikide rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid.

2.3.

Traditsiooniliste omavahendite määramise ja kogumisega tegelevad liikmesriigid. Kolmveerand neist summadest makstakse liidule, ülejäänud veerand jääb kogumiskulude katteks liikmesriigile. Kõik liikmesriigid saadavad komisjonile igakuiselt määratud maksude aruande (A-konto aruanne) ja kord kvartalis aruande nende määratud maksude kohta, mida ei ole kantud A-kontole (B-konto aruanne) (2).

2.4.

Käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid on osamaksed, mis tulenevad ühtsete määrade kohaldamisest liikmesriikide ühtlustatud käibemaksu arvutusbaasile või liikmesriikide rahvamajanduse kogutulule ning arvutatakse vastavalt liidu eeskirjadele.

2.5.

Vastavalt otsusele 2007/436/EÜ, Euratom saavad mõned liikmesriigid ajavahemikul 2007–2013 kasu vähendatud käibemaksu sissenõudmismäärast (3) ja rahvamajanduse kogutulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamisest (4). Lisaks võimaldatakse Ühendkuningriigil korrigeerida eelarvelist tasakaalustamatust („Ühendkuningriigi korrektsioon”), mis tähendab tema maksete vähendamist rahvamajanduse kogutulu põhistesse omavahenditesse.

2.6.

Rahvamajanduse kogutulu põhiseid omavahendeid kasutatakse eelarve tasakaalustamiseks. Mõne liikmesriigi rahvamajanduse kogutulu tegelikust väiksemana näitamise korral (kuigi see ei mõjuta rahvamajanduse kogutulul põhinevate omavahendite kogumahtu) suurenevad teiste liikmesriikide osamaksed senikaua, kui probleem välja selgitatakse ja lahendatakse.

2.7.

Kontrollikoja üldist auditi lähenemisviisi ja metoodikat on kirjeldatud lisa 1.1 2. osas . Tulude auditeerimisel kontrolliti komisjoni tasandil 62 sissenõudekorraldusest koosnevat statistiliselt esinduslikku valimit, mis valiti välja kõigi komisjoni tulude laekumist tõendavate dokumentide hulgast (vt lisa 2.1) .

2.8.

Kontrollikojal ei ole võimalik raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute auditiga hõlmata deklareerimata või tollijärelevalvet mitte läbinud importi.

2.9.

Kontrollikoda hindas kolme liikmesriigi (5) järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning vaatas üle nende traditsiooniliste omavahendite raamatupidamissüsteemid. Samuti vaatas kontrollikoda üle tollimaksude vood nende arvutamisest kuni komisjonile deklareerimiseni selleks, et saada piisav kindlus kirjendatud summade korrektsuse kohta. Audiitorid kontrollisid kõigis kolmes liikmesriigis 30 impordideklaratsioonist koosnevat juhuvalimit.

2.10.

Traditsiooniliste omavahendite valimis (vt punkt 2.7) sisaldunud viie sissenõutava summa puhul kontrollis kontrollikoda valitud kuu väljavõtete vastavust liikmesriikide arvestuskirjetele (6).

2.11.

Kontrollikoda hindas komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteeme, sealhulgas komisjoni kontrollkäike liikmesriikidesse. Lisaks hinnati ka ACORi (7) (ühenduste omavahendite nõuandekomitee) järelevalverolli.

2.12.

Kontrollikoda võttis arvesse 2008. ja 2009. aastal üheksas liikmesriigis läbi viidud impordi lihtsustatud tolliprotseduuride eriauditi tulemused (8).

2.13.

Käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite aluseks on makromajanduslik statistika, mille alusandmeid ei saa otse auditeerida. Seetõttu võeti auditi lähtepunktiks komisjonile laekunud liikmesriikide arvutatud makromajanduslikud kogusummad ning hinnati komisjoni süsteeme andmete töötlemiseks kuni nende kandmiseni lõplikku raamatupidamise aastaaruandesse. Seega hõlmas kontrollikoja audit eelarve koostamist ja liikmesriikide osamaksete korrektsust.

2.14.

Auditiga hinnati ka komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteeme, mille otstarve on anda kinnitus omavahendite arvutamise ja laekumise korrektsuse kohta. Auditiga hinnati ka ACORi ja rahvamajanduse kogutulu komitee (9) rolli.

2.15.

Tehingute kontrollimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 2.1 .

2.16.

Kontrollikoda leidis, et üldiselt liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aruannetes ei esinenud olulisel määral vigu.

2.17.

Kontrollikoja auditiga leiti, et liikmesriikide osamaksete arvutamisel ja maksmisel ei esinenud olulisel määral vigu. 2009. aasta detsembris avastas komisjon siiski vea Ühendkuningriigi 2008. ja 2009. aasta korrektsiooni esialgse prognoosi arvutamisel, mille tulemusel hinnati summad vastavalt 138 miljoni ja 458 miljoni euro võrra tegelikust suuremaks. Kuna Ühendkuningriigi 2008. aasta korrektsioon kirjendati 2009. aasta eelarvesse, siis seda rahastanud liikmesriigid tegid 2009. aastal vajalikust suurema osamakse. See korrigeeritakse alles pärast seda, kui parandatud prognoosid kirjendatakse järgmiste aastate eelarvetesse.

2.17.

2.18.

Kontrollikoda leidis, et muude tuludega seonduvates kontrollitud tehingutes ei esinenud olulisel määral vigu.

2.19.

Süsteemide kontrollimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 2.2.

2.20.

Sarnaselt varasemate aastatega (10) tõstis kontrollikoda siiski esile menetluste ja süsteemidega seonduvad probleemid, mis mõjutavad B-kontodele kantud summasid ja mis tuleks lahendada. Kõnealused puudused olid seotud eelkõige maksude aeglase sissenõudmisega ja sissenõutud summade hilise kättesaadavaks tegemisega (11) ning põhjendamatu tollimaksude mahakandmisega (12).

2.20.

2.21.

Kahes auditeeritud liikmesriigis (13) ei suutnud liikmesriikide ametiasutused täielikult põhjendada B-konto aruannetesse kirjendatud summasid, kuna need ei vastanud alusdokumentidele. Lisaks tuvastas kontrollikoda erinevusi nende vastavusse viimisel A-konto aruandega (14).

2.21.

2.22.

Komisjon on võtnud seisukoha, et kui ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup on kinni peetud, ei ole tollivõlgade kirjendamine B-konto aruandesse kohustuslik. Oma 2009. aasta aprillikuu kohtuotsuses (15) leidis Euroopa Kohus, et tollivõlgade kustutamiseks peab kaupade kinnipidamine toimuma enne nende tolliterritooriumil asuvast esimesest tolliasutusest väljumist. Seega on kontrollikoda arvamusel, et pärast nimetatud etappi kaupade kinnipidamisel tekkinud tollivõlad tuleb kindlasti kirjendada.

2.22.

2.23.

Kohapealsete auditite käigus avastas kontrollikoda puudusi liikmesriikide tollijärelevalves, eelkõige seoses riskianalüüsi tegemisega, mille põhjal valitakse tolli poolt kontrollitavad ettevõtjad ja imporditavad kaubad (16). See suurendab ohtu, et eeskirjade eiramist ei avastata, millega võib kaasneda traditsiooniliste omavahendite vähenemine.

2.23.

2.24.

Lisaks leidis kontrollikoda oma hiljutises eri- aruandes (17) impordi lihtsustatud tolliprotseduuride kohta (18) olulisi kontrollipuudusi kõigis kontrollitud liikmesriikides ja enamikus neist vigade suure esinemissageduse. Kui arvestada asjaolusid, et nimetatud liikmesriigid annavad rohkem kui poole kogutud traditsioonilistest omavahenditest ja ligikaudu kahe kolmandiku ELi tollideklaratsioonide puhul kasutatakse lihtsustatud tolliprotseduure, siis mõjutavad need kontrollipuudused traditsiooniliste omavahenditega seonduvaid liikmesriikide järelevalve- ja kontrollisüsteeme. See omakorda tekitab ohu, et kogutud traditsiooniliste omavahendite kogusummad võivad olla ebakorrektsed.

2.24.

Komisjon on võtnud meetmeid, et liikmesriike arenevate menetluste juures abistada. Antud on üksikasjalikke suuniseid ja korraldatud koolitusi nende parimaks rakendamiseks. Tulemused vaadatakse üle 2010.–2011. aasta kontrollkäikudel. Lisaks on komisjon terve 2009.–2010. aasta jooksul korraldanud igas liikmesriigis erikontrolle, et vaadata läbi nende tollikontrolli strateegiad. Kõnealuste kontrollide ja kontrollikoja auditite tähelepanekute põhjal on komisjon juba palunud võtta parandusmeetmed. Komisjon koostab 2010. aasta jooksul liikmesriikide tollikontrollistrateegiaid käsitleva teemakohase aruande, mis hõlmab nii kontrollikoja kui ka komisjoni järeldusi. Liikmesriikidega arutatakse seda omavahendite nõuandekomitees eesmärgiga leida selles valdkonnas võimalusi parandusmeetmeteks.

2.25.

Käibemaksupõhiste omavahendite arvutamisel on lähtepunktiks liikmesriikides tegelikult kogutud käibemaks (19). Septembris 2009 komisjoni poolt avaldatud käibemaksu alalaekumist kvantifitseerivas ja analüüsivas uurimuses EL 25 liikmesriikide kohta (v.a Küpros) (20) hinnatakse kumuleerunud käibemaksu laekumiste ja teoreetilise käibemaksu netokohustuse lahknevuseks ajavahemikul 2004–2006 keskmiselt 13 %. Käibemaksu alalaekumise kõrvaldamisel suureneks piiristamata käibemaksu arvestusbaasi (21) kasutavate liikmesriikide käibemaksupõhine osamaks ELi eelarvesse. See vähendaks rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite osamakseid, kuigi see oleks eri liikmesriikide puhul erinev.

2.25.

2.26.

Reservatsioonide abil saab teha parandusi liikmesriikide edastatud käibemaksudeklaratsioonides kahtlusi tekitanud osadesse pärast õigusaktides sätestatud nelja-aastase tähtaja lõppemist. 2009. aastal esitati 67 ja tühistati 63 reservatsiooni. Aasta lõpu seisuga oli esitatud kokku 167 reservatsiooni (vt tabel 2.2 ). Kuigi kontrollikoda märkis pikaaegsete käibemaksureservatsioonide tühistamisel paranemist, kehtis 2000. aastale eelnenud aastate kohta veel 2009. aasta lõpus 20 reservatsiooni, võrreldes 34 reservatsiooniga 2008. aasta lõpus.

2.26.

2.27.

Oma aruandes nõukogule (Ecofin) Kreeka riigieelarve puudujäägi ja riigivõla statistika kohta (22) seadis komisjon kahtluse alla Kreeka makromajandusliku statistika kvaliteedi, sh rahvamajanduse arvepidamise statistika. Komisjon ja nõukogu seadsid kahtluse alla järelevalve- ja kontrollisüsteemide mõjusa toimimise Kreeka Statistikaametis, mis avaldab omavahendite arvutamiseks ka rahvamajanduse kogutulu andmed.

2.27.

Kreeka on hakanud komisjoni 8. jaanuari 2010. aasta aruandes tõstatatud küsimustega tegelema, võttes vastu uue seaduse Kreeka statistikasüsteemi kohta, mis hõlmab ka uue statistikaameti (ELSTAT) loomist, et tagada statistika sõltumatus ja korrektsus.

2.28.

Oma eelmistes aastaaruannetes (23) oli kontrollikoda arvamusel, et riiklike statistikaametite järelevalve- ja kontrollisüsteemide erinevused võivad nõrgendada rahvamajanduse arvepidamise võrreldavust, usaldusväärsust ja ammendavust. Eurostat ei ole veel lõpetanud riiklike statistikaametite järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamist ega vastu võtnud suuniseid selliste süsteemide rakendamise kohta liikmesriikides.

2.28.

2.29.

Kuni rahvamajanduse kogutulu ajakohastatud nimistute analüüsi tulemuste selgumiseni kehtisid 2009. aasta lõpus EL 15 liikmesriikide (ajavahemikul 2002–2006) ja EL 10 liikmesriikide (ajavahemikul 2004–2006) rahvamajanduse kogutulu andmete suhtes üldised reservatsioonid (24).

2.30.

2009. aasta alguses olid veel aastate 1995–2001 suhtes menetluses 10 rahvamajanduse kogutulu erireservatsiooni (25). 2009. aastal tühistas komisjon kuus Kreeka reservatsiooni, seega kehtis aasta lõpus veel neli reservatsiooni (26).

2.30.

2.31.

2009. aastal kontrollis komisjon (Eurostat) 16 liikmesriigis kohapeal riiklike statistikaametite esitatud rahvamajanduse kogutulu nimistuid (27) ja viis läbi nende otsese kontrollimise. Siiski piirdus see külastatud liikmesriikides väga väheste rahvamajanduse kogutulu komponentide otsese kontrollimisega. Vastavalt Eurostati suunistele ei loodeta sellise otsese kontrollimisega lähenemisviisi puhul teha järeldusi rahvamajanduse kogutulu kõikide osade prognooside suhtes.

2.31.

2.32.

Komisjoni juhtkonna esitatud teabe analüüsi tulemused on esitatud kokkuvõtlikult lisas 2.3 . Kontrollikoda pöörab tähelepanu hiljutisele eriaruandele impordi lihtsustatud tolliprotseduuride kohta, mida on lähemalt kirjeldatud punktis 2.24. Komisjon peab oma 2010. aasta tegevusaruandes arvesse võtma nimetatud eriaruandes esitatud järeldused koos komisjoni enda poolt tehtud lihtsustatud tolliprotseduuride kontrollide leidude põhjal võetud meetmete ja liikmesriikide kontrollistrateegiaga.

2.32.

2.33.

Tuginedes oma audititöö tulemustele, järeldab kontrollikoda, et:

ei esinenud 31. detsembril 2009 lõppenud aastal olulisel määral vigu.

2.34.

Tuginedes oma audititöö tulemustele, järeldab kontrollikoda, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid tulude korrektsuse tagamisel mõjusad. Kontrollikoda juhib siiski tähelepanu puudustele, mis ei ole küll süsteemide mõjususe seisukohalt tervikuna olulised, kuid mille puhul tuleb võtta järgmised meetmed.

2.35.

Kontrollikoja audititega tuvastatakse jätkuvalt probleeme seoses B-kontode kasutamisega, mistõttu soovitab kontrollikoda komisjonil jätkata jõupingutusi B-kontode korrektse kasutamise tagamiseks, eelkõige seoses tollimaksude õigeaegse määramise ja kättesaadavaks tegemisega (punkt 2.20).

2.35.

2.36.

Kontrollikoja lihtsustatud tolliprotseduuride kontrollide mõjusust käsitleva eriauditiga tuvastatud puuduste ja 2009. aasta muu audititöö põhjal teeb kontrollikoda järelduse, et liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt mõjusad, et tagada tollimaksude täielik ja korrektne registreerimine (punktid 2.23–2.24).

2.36.

2.37.

Ikka veel on pikaaegseid reservatsioone. Komisjon peaks jätkuvalt nõudma, et liikmesriigid esitaksid kiiresti vastava teabe, mis võimaldaks reservatsioonide tühistamist nii kiiresti kui võimalik ja vajalike paranduste tegemist liikmesriikide käibemaksubaasides (punkt 2.26).

2.37.

2.38.

Komisjon ei ole veel koostanud hindamisaruandeid liikmesriikide rahvamajanduse kogutulu kohta ega esitanud erireservatsioone ajavahemikuks alates aastast 2002. Selleks peaks komisjon lõpetama rahvamajanduse kogutulu nimistute läbivaatamise, võttes arvesse riiklike statistikaametite järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamist (punktid 2.28 ja 2.31). Samuti peaks komisjon selgitama oma arvamuse ulatust, mida ta avaldab oma hinnangus liikmesriikide rahvamajanduse kogutulu andmete kohta (punkt 2.31).

2.38.

2.39.

Eelmiste tähelepanekute põhjal võetud meetmed on esitatud lisas 2.4 .

3.1.

Käesolevas peatükis esitatakse kontrollikoja erihinnang põllumajanduse ja loodusvarade kohta, mis hõlmab järgmisi poliitikavaldkondi: 05 – põllumajandus ja maaelu areng, 07 – keskkond, 11 – kalandus ja merendus ning 17 – tervishoid ja tarbijakaitse. 2009. aasta tegevuste ja kulutuste põhiteave on esitatud tabelis 3.1 .

3.2.

ELi lepingu alusel kannab komisjon üldvastutust ELi eelarve täitmise eest. Peaaegu kõik põllumajandusvaldkonna kulutused tehakse jagatud halduse põhimõttel, kusjuures rakendusülesanded on delegeeritud liikmesriikikdele. Teistes valdkondades kasutatakse eelarvelisi assigneeringuid otsese ja kaudse tsentraliseeritud halduse kaudu, välja arvatud Euroopa Kalandusfondi puhul, mille kulutused tehakse jagatud halduse kaudu mitmeaastaste programmidega.

3.3.

Aluslepingust tulenevad ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega (1) soovitakse tõsta põllumajanduse tootlikkust, et seeläbi kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, stabiliseerida turud, tagada varude kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad.

3.4.

ELi eelarvest rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika kulutusi põhiliselt kahest fondist: (2) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (edaspidi EAGF), millest rahastatakse täies mahus ELi otsetoetusi ning allpool selgitatud turumeetmeid, (3) ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (edaspidi EAFRD), millest kaasrahastatakse erineval määral maaelu arengu programme.

3.5.

EAGFist rahastatud põhimeetmed on järgmised:

—

sekkumised põllumajandusturgudel: peamised meetmed on sekkumisvarud ja eksporditoetused ning muud meetmed, nagu näiteks veini-, puu- ja juurvilja- ning toiduabiprogrammid (mis moodustasid kokku 3 988 miljonit eurot) ja suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi toetused (3 018 miljonit eurot).

—

Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondist tehtud makseid rahastati nende tootjate osamaksudest, kellel oli kvoote, millest saadav tulu on määratud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastamiseks.

3.6.

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) kaasrahastatud maaelu arengu kulutused sisaldavad arvukatele meetmetele tehtud kulutusi, näiteks põllumajanduse keskkonnatoetuste kavad, tasandustoetus põllumajanduslikuks tootmiseks vähem soodsates piirkondades, investeeringud talumajapidamistesse ja maapiirkondade infrastruktuuri (8 992 miljonit eurot) (7). Ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” (8) ja Euroopa majanduse elavdamise kava (9) alusel suunati maaelu arengu kaudu täiendavaid rahalisi vahendeid selliste prioriteetide rahastamiseks nagu näiteks lairiba internetiühendus, kliimamuutused, taastuvenergia, veemajandus, bioloogiline mitmekesisus ning piimatööstuse ümberkorraldamisega seotud meetmed. Nimetatud meetmete jaoks ei ole aga 2009. aastal kulutusi tehtud.

3.6.

Summa (8 992 miljonit) viitab peatükkide 0504 ja 0505 maksete assigneeringutele, mis hõlmavad:

3.7.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (10) käsitletud EAGFi otsetoetuste kavade ja osa EAFRD toetuskavade puhul peavad ELi toetuste saajad täitma nõuetele vastavuse nõudeid. Nimetatud nõuded on seotud keskkonnaga, inimeste ja loomade tervishoiuga, taimetervisega, loomade heaoluga (kohustuslikud majandamisnõuded) ning põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisega (GAEC) (11). ELi õigusaktid näevad ette, et nimetatud nõuete mittetäitmise tuvastamisel vähendatakse puuduse avastamise kalendriaastal esitatud taotluste põhjal makstud otsetoetuste summat või see tühistatakse (12). Kontrollikoja tehtavate kontrollide valimisse kuulub vaid piiratud arv nõuetele vastavuse nõudeid (vt punkti 3.17 kolmas taane). Eeskirjade rikkumise tuvastamisel klassifitseeritakse need mittekvantifitseeritavateks vigadeks ning jäetakse seetõttu veamäära arvutamisest välja.

3.8.

ELi pindalatoetust on õigus saada vaid põllumajandustootjatel. Põllumajandustootja on isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslik tegevus on põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, põllumajandusloomade kasvatamine ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (GAEC) (13). Vastavatest ELi eeskirjadest tulenevalt on toetuse saamise minimaalseks põllumajanduslikuks tegevuseks maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.

3.9.

Mõlema fondi kulutusi tehakse ligikaudu 80 riikliku ja piirkondliku makseasutuse kaudu. Enne, kui neil makseasutustel on võimalik taotleda oma kulutuste ELi eelarvest hüvitamist, peavad nad saama komisjoni kehtestatud kriteeriumidele vastava akrediteeringu. Nimetatud makseasutused teevad abisaajatele makseid ning enne seda peavad nad kas otse või delegeeritud asutuste kaudu veenduma abitaotluste abikõlblikkuses. Makseasutuste raamatupidamisaruandeid ja makseid kontrollivad sõltumatud auditeerimisasutused (sertifitseerimisasutused), kes esitavad komisjonile aruande järgneva aasta veebruaris.

3.9.

3.10.

ELi keskkonnapoliitika eesmärk on aidata kaasa keskkonna ja inimtervise kvaliteedi parandamisele ning loodusvarade mõistlikule kasutamisele, sh rahvusvahelisel tasandil. Keskkonna rahastamisvahend (LIFE) (14) on tähtsaim vahend, mis hõlmab ELi osalust liikmesriikide projektides, mis on seotud looduse ja bioloogilise mitmekesisusega, aga ka keskkonnapoliitika, avaliku halduse, informatsiooni ja kommunikatsiooniga.

3.11.

Euroopa Kalandusfond (15) on kalanduse ja merenduse poliitikavaldkonna põhivahend. Ühisel kalanduspoliitikal on samad eesmärgid kui ühisel põllumajanduspoliitikal (vt punkt 3.3).

3.12.

Tervise- ja tarbijakaitse puhul aitab EL ühelt poolt kaasa inim-, looma- ja taimetervise kaitsele ning teiselt poolt tarbijate heaolule.

3.13.

EAGFi kulutused koosnevad peamiselt liikmesriikide poolt põllumajandustootjatele ja teistele abisaajatele makstud toetuste hüvitamisest.

3.14.

EAFRD ja Euroopa Kalandusfondi puhul tehti pärast programmi vastuvõtmist komisjoni poolt ettemakse, mis vastas 7 % iga programmile eraldatud ELi kaasrahastamisest (16). 2009. aastal tehti EAFRDst ainult vahemakseid ning Euroopa Kalandusfondi puhul sisaldasid need maksed ka ettemakseid.

3.15.

Tervise- ja tarbijakaitsega seotud maksed ei sisalda ettemakseid, kuna liikmesriikidele hüvitatakse nende deklareeritud kulud. Keskkonna puhul on vastavalt toetuslepingule ette nähtud ettemakse suurusega kuni 40 % LIFE-projektile antavast ELi abist.

3.16.

EAFRD valdkonnas tühistati 2009. aasta lõpus 1 605 miljoni euro ulatuses eelarveassigneeringuid, (17) eelkõige seetõttu, et liikmesriikide kulutused olid aeglustunud, tulenevalt riikliku kaasrahastamisega seotud probleemidest ning Rumeenia ja Bulgaaria puhul kogemuste puudumisest maaelu arengu programmide rakendamisel (18).

3.16.

3.17.

Kontrollikoja üldist auditi lähenemisviisi ja metoodikat on kirjeldatud lisa 1.1 osas 2 . Põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühma puhul juhitakse tähelepanu järgmistele punktidele:

3.18.

Tehingute kontrollimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 3.1 . Nende andmete põhjal jääb kontrollikoja hinnangul põllumajanduse ja loodusvarade kõige tõenäolisem veamäär vahemikku 2–5 %.

3.18.

Peale selle on oht ELi eelarvele vastavuskontrolli menetlusega piisavalt kaetud.

3.19.

2009. aastal kontrollitud 241 tehingust 66 (27 %) (20) sisaldas vigu. Neist 42 (64 %) (21) tehingut sisaldas kvantifitseeritavaid vigu, mis olid eelkõige seotud abikõlblikkuse ja täpsusega. Vealiikide näited on esitatud allpool.

3.20.

EAGFi puhul sisaldas valimisse sattunud 148 tehingust vigu 35 (24 %) (22). Neist 24 (69 %) tehingut sisaldas kvantifitseeritavaid vigu. Maaelu arengu kulutuste puhul sisaldas valimisse kaasatud 80 tehingust vigu 25 (31 %). Neist 16 (64 %) tehingut sisaldasid kvantifitseeritavaid vigu.

3.20.

3.21.

Näited kontrollikoja leitud abikõlblikkuse vigade kohta:

—

mainitud karjamaast 57 hektari suuruse maatüki üürileping;

—

leping (back to back contract), millega loovutatakse karjatamisõigused üürileandjale tagasi.

3.22.

Enamik kvantifitseeritavatest vigadest olid täpsusvead (EAGFi puhul 87 % ja maaelu arengu puhul 81 %) ja lisaks sellele oli enamiku täpsusvigade puhul tegu abikõlbliku maa enamdeklareerimisega. Näited muude kontrollikoja leitud täpsusvigade kohta:

3.23.

Mittekvantifitseeritavate vigadega seoses leidis kontrollikoda nt EAGFi puhul, et maatükke ei olnud taotluses selgelt identifitseeritud, maksed tehti pärast ettenähtud tähtaja möödumist ning kuupäev, millest alates taotlejatel on ainuõigus taotluses esitatud maatüki kasutamisele, oli kindlaks määramata. EAFRD puhul täheldas kontrollikoda, et ühel juhul ei oldud täiel määral järgitud teatavaid mahepõllundustoetuste tingimusi.

3.23.

3.24.

Keskkonna, kalanduse ja merenduse ning tervise- ja tarbijakaitse puhul kontrollitud 13 tehingust sisaldas vigu 6 (46 %). Eeskirjade vastaselt tehtud kaks (33 %) tehingut sisaldas kvantifitseeritavaid vigu.

3.24.

Võttes arvesse merenduse ja kalanduse valdkonnas toimunud tehingut, oli komisjoni vahemakse arvutus selliste maksete arvutamise suhtes kohaldatavate eeskirjade korrektne rakendus, nagu need on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 76, milles ei lubata komisjonil omal valikul kasutada teistsugust arvutusmeetodit.

3.25.

Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) puhul leidis kontrollikoda, et osal juhtudest oli projekte lõpetatud pärast abikõlblikkuse perioodi.

3.25.

3.26.

Kontrollikoda leidis ka mittekvantifitseeritavaid vigu.

3.27.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse tagamise peamiseks kontrollisüsteemiks on ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS) (25).

3.28.

Iga liikmesriigi IACS koosneb põllumajandusettevõtete ja abitaotluste elektroonilisest andmebaasist, põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise ja loomade registreerimise süsteemidest toodanguga seotud toetuste puhul ning toetuse saamise õiguste registrist nendes liikmesriikides, kes rakendavad ühtset otsemaksete kava. IACS hõlmab mitut abikõlblikkuse kontrolli: kõigi taotluste halduskontroll, andmebaaside ristkontrollid, mille eesmärk on takistada ühe ja sama maatüki / ühtede ja samade loomade topeltrahastamist, ja makseasutuste kohapealsete kontrollide 5 % miinimummäär.

3.29.

IACS hõlmab SPSi, SAPSi ning kõiki pindalaga seotud toodangust sõltuvaid toetuskavasid ja loomapidamise toetuskavasid. EAFRD ja eriti põllumajanduse keskkonna ja vähem soodsate piirkondade puhul hõlmatakse teatavad põhielemendid nagu pindala ja loomade arv IACSiga ja ülejäänud spetsiaalselt selleks välja töötatud kontrollidega (26).

3.30.

Kontrollikoda hindas EAGFi raames kaheksat IACS süsteemi ja EAFRD raames kaheksat erikontrollisüsteemi (vt punkt 3.17).

3.31.

Kontrollikoja auditis käsitleti nii asjaomaste määruste järgimist kui ka raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse tagamise süsteemide mõjususe hindamist. Uuriti järgmisi elemente:

I)

korrektsete maksete (sh andmebaaside kvaliteedi) tagamise haldusmenetlused ja -kontrollid;

II)

kohapealsetel kontrollidel põhinevad kontrollisüsteemid;

III)

rakendamise ning nõuetele vastavuse kontrolli süsteemid.

III)

3.32.

Kuigi IACS-süsteem on põhimõtteliselt hästi kavandatud, näitavad kontrollikoja poolt viimastel aastatel tehtud iga-aastased IACSi süsteemiauditid, et IACSi mõjusust pärsivad ebatäpseid andmeid sisaldavad andmebaasid, mittetäielikud ristkontrollid või ebakorrektsed või mittetäielikud meetmed, mis on võetud kõrvalekallete tõttu. Eelarveaastate 2006–2008 puhul uuris kontrollikoda SPSi või SAPSiga seotud IACSi süsteemide toimimist 17 liikmesriigi 20 makseasutuses ning kajastas nende tulemusi oma aastaaruannetes. Ühe makseasutuse puhul hinnati IACSi toimimine mõjusaks, 12 puhul osaliselt mõjusaks ja seitsme puhul leiti olulisi puudusi, mille tulemusel kontrollikoda järeldas, et süsteemi toimimine ei olnud mõjus.

3.33.

2009. aastal auditeeriti kaheksat makseasutust ning kontrollikoda leidis, et maksete korrektsuse tagamise süsteemid on mõjusad ainult ühes asutuses, osaliselt mõjusad neljas asutuses ning ülejäänud kolmes asutuses ei olnud need mõjusad (Kreeka, Küpros ja Malta).

3.32.–3.33.

IACSi tõhusust ja pidevat arengut tõendavad viimastel aastatel kõikides liikmesriikides peale Luksemburgi läbi viidud komisjoni vastavusauditite tulemused, samuti ka madal vigade määr kontrollstatistikas, mida liikmesriigid komisjonile esitavad ning mis kinnitatakse ja valideeritakse vastavates sertifitseerimisasutustes. Madalam vigade määr on kooskõlas ka kontrollikoja enda näitajaga 2008. aasta raportis.

Komisjon leidis, et 2008. nõudeaastal esinesid märkimisväärsed puudused Bulgaaria ja Rumeenia ühtsete haldus- ja kontrollsüsteemide töös. Seetõttu töötasid need kaks liikmesriiki välja tegevuskavad 2009. aastaks, ning komisjon on nende järgimist hoolikalt jälginud.

Teiste liikmesriikide ühtses haldus- ja kontrollsüsteemis esinevad väiksemad puudujäägid, mis ei muuda nende süsteeme ebatõhusaks, vaid pigem parandatavaks ning mille muutmiseks on nad astunud või astuvad peagi vajalikke samme.

Kõikide nende puuduste likvideerimist kontrollitakse vastavuskontrolli menetluse käigus, mis tagab, et ELi eelarvet mõjutav risk on piisavalt kaetud.

3.34.

Kaheksa auditeeritud maaelu arengu järelevalve- ja kontrollisüsteemi puhul leidis kontrollikoda, et kolm rakendatud kontrollisüsteemi olid maksete korrektsuse tagamisel mõjusad ja viis vaid osaliselt mõjusad.

3.34.

Komisjoni poolt 2009. aastal auditeeritud teiste liikmesriikide kontrollsüsteemid leiti olevat tõhusad. Sellest hoolimata on arenguruumi järgnevates punktides:

3.35.

Kontrollikoja peamised leiud on esitatud järgnevates punktides. Süsteemide kontrolli tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 3.2 .

3.36.

Kõikide toetusetaotluste ja väljamaksetaotluste suhtes teostatakse halduskontrollid, mis hõlmavad kõiki võimalikke ja asjakohaseid haldusmeetmetega kontrollitavaid elemente (27). Halduskontrollid sisaldavad võimaluse ja vajaduse korral ristkontrolle, muu hulgas ühtse süsteemi andmetega. Kontrollikoja auditis kontrolliti andmebaaside täielikkust ja usaldusväärsust ning samuti kõrvalekallete avastamiseks ja parandusmeetmete võtmiseks kasutatavate kontrollide piisavust. Kõige olulisemaid leitud süsteemipuudusi on kirjeldatud allpool.

3.37.

Maatükkide identifitseerimise süsteem (LPIS) on andmebaas, milles salvestatakse liikmesriigi põllumajanduslik kogupindala (võrdlusmaatükid). Kontrollikoda leidis kolme liikmesriigi LPISis olulisi puudusi, mis mõjutavad haldusalaste ristkontrollide mõjusust.

Näited

LPIS-GIS tehnoloogia muudeti kohustuslikuks 2005. aastal. Kreekas ei sisaldanud LPIS-GIS kuni 2008. kohustuseaasta lõpuni (aasta 2008 k.a) graafilisi andmeid (ortofotod), mis näitaksid registreeritud võrdlusmaatükkide tegelikku abikõlblikku pindala. 2009. aasta detsembri seisuga ei toiminud LPIS-GIS vajalike ristkontrollide läbiviimiseks ikka veel täielikult.

Leedus leidis kontrollikoda, et ametivõimud ei olnud suutnud kõrvaldada abikõlbmatuid elemente maatükkidelt kogupindalaga 13 700 hektarit, mis olid LPISis registreeritud 100 % abikõlblikena.

Küprosel tehti 2008. aastal uued ortofotod ning nende analüüs. Analüüs näitas, et üle 39 000 maatüki puhul oli maakasutus muutunud ning selle tulemusel vähenes SAPSi raames abikõlblik pindala üle 7 000 hektari (ehk 5 % põllumajanduslikult pindalast). Kuigi ajakohastatud andmed olid saadaval, otsustasid Küprose ametivõimud võtta 2008. aasta maksete aluseks 2003. aasta aegunud ortofotod.

3.37.

Komisjon tunnistab, et 2008. nõudeaastal oli probleeme Kreeka ühtse haldus- ja kontrollsüsteemiga. Ent finantsrisk on piisavalt kaetud vastavuskontrolli menetlusega, mille abil on praeguseks ELi rahastusest välja jäetud või jäetakse peagi välja umbes 866 miljonit eurot.

LPIS-GIS muutus vastavalt tegevuskavale kättesaadavaks 31.12.2008 ning vastav juurutustöö tehti enne 2009. nõudeperioodi. 2009. aasta probleem oli põhjustatud põllumajandusettevõtjate maatükkide hilisest digitaliseerimisest ning senikaua on olukorra parandamiseks fikseeritud digitaliseerimisele ülemineku kuupäev.

Komisjon teostab järelkontrolli puudustele, mis on alates 2005. aastast Leedu LPIS-GISis esinenud. Leedu võimud on aga vahepeal komisjoni teavitanud, et 2009. aasta detsembris rakendasid nad LPIS-GISis parandusmeetmeid.

Komisjon on alates 2005. aastast jälginud Küprose LPIS-GISi puudusi. Ellu viidud ülesannete tulemusena võttis Küpros tarvitusele parandusmeetmed ja alates 2009. aastast loetakse riigis kasutatavat süsteemi tõhusaks. Olukorda jälgitakse vastavuskontrolli raames.

3.38.

Kontrollikoda leidis, et kahes liikmesriigis (Itaalia, Hispaania) ei kasutatud kõige ajakohasemaid olemasolevaid ortofotosid maksete arvutamise aluseks olevate abikõlblike pindalade piiristamiseks.

Näited

Itaalias (Emilia Romagna) ja Hispaanias (Baskimaa) ei põhine kehva karjamaa abikõlblikkusmäär kõige uuematel saadaolevatel andmetel (ortofotod või paikvaatlus), vaid sellel, mida põllumajandustootja oli taotlenud enne SPSi kasutuselevõttu. Uuritud juhtudel oli nii Itaalia kui Hispaania põllumajandustootjatel lubatud kasutada vana kõrgemat abikõlblikkusmäära kehva karjamaa puhul, mis viimaste ortofotode järgi näitab oluliselt madalamaid abikõlblikkusmäärasid. Erinevuste tulemusel võib tekkida olukord, kus toetust antakse tegelikust abikõlblikust pindalast kuni kaks korda suurema pinna kohta.

3.38.

Liikmesriikidel on kohustus tagasi nõuda mis tahes varasematel aastatel välja makstud summad, kui tänu uuendatud ortofotodele avastatakse hiljem liiga suure pindala deklareerimine. Kui liikmesriik ei ole komisjoni hinnangul ELi eelarve kaitsmisel piisavalt ennetav, kontrollib ta vastavuskontrolli raames olukorda.

Itaalia on lõpetamas maatükkide identifitseerimise süsteemi täielikku uuendamist. See tähendab, et uued ortofotod hõlmavad kogu riiki, neid uuendatakse kord kolme aasta jooksul ning võrdlusmaatükke hinnatakse süstemaatiliselt, tehes vajadusel visiite ka kohapeale. Pärast uuendust avastatud liiga suure pindala deklareerimisel makstud summad nõutakse tagasi. Komisjoni hinnangul on see lähenemine oluline edasiliikumine.

Hispaania osas vaatas kontrollikoda veel töötlemata pildimaterjali. See tehti põllumajandusettevõtjatele kättesaadavaks 2008. aasta taotluste esitamise ajaks.

Komisjon jälgib aktiivselt meetmeid, mida rakendatakse eelnevalt liiga suure pindala deklareerimisel makstud summade korrigeerimiseks.

3.39.

Kontrollikoda täheldas mitmes liikmesriigis (Küpros, Kreeka, Itaalia, Slovakkia ja Leedu), et taotluste andmebaas ei võimaldanud muudatuste iseloomu ja aega ning tehtud parandusi identifitseerida. Usaldusväärse auditijälje puudumisel ei ole kontrollikojal võimalik hinnata ELi karistuste korrektset rakendamist.

Näited

Kreekas tehti enamus haldusalastest ristkontrollidest ja taotlustes sisalduvate andmete parandustest menetlusega, millel puudub auditijälg ning mille tulemusel ei rakendata karistusi. Küprosel sisaldasid paberkandjal esitatud taotlused ja andmebaas vastandlikku teavet kuupäevade ja sisu kohta.

3.39.

Liikmesriikidele on põllumajandusfondide komitees rõhutatud, et IT-rakendustes tuleb tagada täieliku kontrolljälje olemasolu.

3.40.

Korrektsete SPSi maksete tegemine eeldab usaldusväärse toetusõiguste andmebaasi olemasolu. Liikmesriigid on samuti kohustatud järgima nii SPSi kui SAPSi üldiseid riiklikke piirmäärasid. Kontrollikoda leidis ületatud piirmäära (Küpros) – kuigi see ei mõjutanud ELi eelarvet – ja ebatäpselt eraldatud toetusõigused (Malta).

3.41.

Maksete õigsuse vallas leidis kontrollikoda ühes liikmesriigis olulisi puudusi, mis põhjustasid juhtumeid, kus metsamaad deklareeriti püsikarjamaana (Kreeka). Peale selle on Kreekas jätkuvalt lubatud olukord, kus taotletud pindala on suurem kui LPISis registreeritud võrdlusmaatüki abikõlblik pindala, kasutades 5 % lubatavat kõikumist, mida määruses ei ole ette nähtud. Kontrollikoda esitas selle tähelepaneku juba 2005. aastal. Lisaks sellele leidis kontrollikoda juhtumeid, kus abisaajatele tehti makseid ilma, et teadaolevad kõrvalekalded oleks eemaldatud (Itaalia) ning taotletud pindala ja LPISis registreeritud abikõlblikku pindala omavahel võrreldud (Hispaania). Lisaks leiti juhtumeid, kus toetuste arvutamisel tehti süstemaatiliselt vigu ning pindala ja hilinenud taotluste eest rakendati karistusi ebakorrektselt.

3.41.

Hispaania võimud kinnitavad, et 2008. nõudeaastal kasutati LPIS-GISi tõesti vaid ristkontrollimisele kuuluval osal, kuid alates 2009. nõudeaastast on see olukord muutunud.

3.42.

Halduskontrollid käsitlevad taotleja esitatud väljamaksetaotluste õigsust ja toetusega seotud abikõlblikkusnõuete täitmist (28). Sellised kontrollid hõlmavad ristkontrolle, mille käigus kontrollitakse haldusasutuste käsutuses olevaid andmeid, nt IACSi andmebaasides.

3.43.

Auditiga leiti vigu eurodes makstud summade omavääringusse konverteerimiseks kasutatava vahetuskursi määramisel (Ühendkuningriik, Tšehhi) ja puudusi pärast paikvaatlusi tehtava toetuste vähendamise arvutamises (Saksamaa (Baieri liidumaa)). Samuti leiti puudusi nitraadireostuse vähendamise tehnilistes kontrollides (Kreeka) ning seoses konkreetse abikõlblikkustingimusega, nagu nt haritava maaga seotud põllumajandusmasinate sobivus (Bulgaaria).

3.43.

Kontrollikoja tähelepanek Saksamaa (Baieri) osas ei mõjuta ELi eelarvet, kuna ELi eelarvest makstud toetusosa oli õigesti arvutatud.

Kontrollikoja poolt Bulgaarias leitud puudusi jälgitakse vastavuskontrolli raames.

3.44.

Liikmesriigid kohustuvad igal aastal tegema paikvaatlusi, milles hõlmatakse enamiku toetuskavade puhul vähemalt 5 % kõikidest abisaajatest (29). Kontrollikoja auditis keskenduti riskianalüüsimenetluste piisavusele kontrollitavate abisaajate selekteerimisel, kontrollide kvaliteedile ja tehtud korrektuuride piisavusele. Kontrollikoja auditiga leiti paikvaatlustes konkreetseid puudusi.

3.45.

EAGFi puhul täheldas kontrollikoda mõõtmiste tolerantside ebaõiget kohaldamist (Malta, Itaalia), ebapiisava kvaliteedi ja katvusega paikvaatlusi (Kreeka).

3.45.

3.46.

EAFRD puhul leidis kontrollikoda puudusi kontrolliaruannete täpsuses ja täielikkuses (Saksamaa (Baieri liidumaa), Rumeenia), kontrolli tulemuste üldises hindamises (Bulgaaria) ning komisjonile läbiviidud kontrollide kohta aruannete esitamise tähtaegade järgimises (Saksamaa (Baieri liidumaa), Prantsusmaa).

3.46.

Aruandlustähtaegade osas edastati teave komisjonile piisava ajavaruga, et seda arvestataks 2009. aasta põllumajanduse- ja maaelu arengu peadirektoraadi tegevusaruandes.

3.47.

Nõuetele vastavuse tingimused sisaldavad kohustuslikke majandamisnõudeid ja GAEC-standardeid (vt punkt 3.7). Kohustuslikud majandamisnõuded on sätestatud erinevates ELi direktiivides ja määrustes, kuid GAEC-standardid määratakse kindlaks riiklikul tasandil.

3.48.

Kontrollikoda leidis puudusi definitsioonis, mis sätestab nõudmised maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmiseks ning nende tingimuste kontrollimiseks.

3.48.

3.49.

Kohapealsete külastuse käigus täheldas kontrollikoda piiratud ulatusega auditi käigus (vt punkt 3.17, kolmas taane) nõuete rikkumisi ligikaudu 5 % ulatuses maksetest, mis pidid vastama nõuetele vastavuse tingimustele. Leitud rikkumised olid seotud nii kohustuslike majandamisnõuete (põhjaveereostus, loomade registreerimine, loomade heaolu, taimekaitsevahendite väärkasutamine) kui GAECiga (võsastumise vältimine).

3.49.

3.50.

50 % kõikidest alusetult makstud summadest, mida liikmesriik ei ole abisaajatelt nelja aasta või kohtumenetluse puhul kaheksa aasta jooksul tagasi saanud, kaetakse automaatselt nende riikide eelarvetest (30) (nn 50–50 reegel) (31). Liikmesriikidel on siiski kohustus oma tagasinõudmisprotsessi jätkata. 2009. aastal kasutati 50–50 reeglit, (32) mistõttu tasaarveldati 2000. ja 2004. aastast pärinevad tagasi saamata summad (vastavalt kaheksa ja nelja aasta vanused nõuded): 31,4 miljonit eurot maksid liikmesriigid ja 20,1 miljonit eurot võeti ELi eelarvest.

3.50.

3.51.

Oma 2009. aasta tegevusaruandes (33) märgib põllumajanduse peadirektoraat, et eelarveaasta 2006 lõpu seisuga tagasi saamata 1 266 miljonist eurost saavutati eelarveaasta 2009 lõpuks üldiseks tagasinõutud summade laekumise määraks 42 %. Komisjoni andmete kohaselt said liikmesriigid perioodil 2007–2009 otse abisaajatelt tagasi 121 miljonit eurot ja komisjon 50–50 reeglit kasutades omakorda liikmesriikidelt täiendavad 411 miljonit eurot. Kontrollikoda on arvamusel, et abisaajatelt tagasi saadud 121 miljonit eurot moodustab alla 10 % kõikidest tagasinõutavatest summadest.

3.51.

3.52.

Kuna põllumajanduses on kulude haldamine suures osas jagatud liikmesriikide ja komisjoni vahel, maksavad liikmesriigid abisaajatele toetusi, mille hiljem hüvitab komisjon (34). Kulud kiidetakse lõplikult heaks kaheetapilise raamatupidamisaruannete kontrollimis- ja heakskiitmismenetluse teel. Kaks etappi moodustavad komisjoni iga-aastane finantsotsus ja mitmeaastane vastavusotsus.

3.53.

Komisjon tegi 30. aprillil 2010. aastal kolm otsust Euroopa põllumajanduse tagatisfondist, Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist ja ajutise maaelu arendamise rahastamisvahendist rahastatud kuludega seotud raamatupidamisaruannete kontrollimise ja heakskiitmise kohta ning kiitis heaks kõik makseasutuste raamatupidamisaruanded, välja arvatud lisas 3.5 nimetatud raamatupidamisaruanded. Otsused põhinevad sõltumatute audiitorite (sertifitseerimisasutused) väljastatud tõenditel. Kontrollikoja auditi tulemusel ei leitud komisjoni heakskiidetud kulusid, mis oleks tulnud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusest välja jätta.

3.54.

Kontrollikoda täheldas viimase kolme aasta puhul puudusi võlgnike kontode usaldusväärsuses. Komisjon on eelarveaasta 2009 puhul 10 liikmesriigi 13 makseasutuse suhtes algatanud finantskorrektsioone summas 14,8 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 1,43 % 1 037 miljonist eurost, mis pidanuks eelarveaasta 2009 lõpuks olema tagasi makstud.

3.54.

3.55.

Nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise otsused võetakse vastu pärast seda, kui komisjon on täiendavalt kontrollinud liikmesriikide deklareeritud kulusid. Otsused käsitlevad mitut aastat ja nende eesmärk on jätta ELi rahastamisest välja sellised kulud, mille puhul on komisjon otsustanud, et need „on tehtud ELi eeskirju rikkudes” (35).

3.56.

Kontrollikoda on eelnevates aastaaruannetes kritiseerinud seda, et finantskorrektsioonide maksmise eest vastutavad liikmesriigid, mitte lõplikud abisaajad. Lisaks tähendab komisjoni kasutatav vastavusega seotud kohanduste arvutamismeetod, mis põhineb suures osas kindla suurusega korrektsioonidel, et ei ole võimalik tuvastada seost vastavusotsustega sissenõutud summade ja eeskirjadevastaselt tehtud maksete tegeliku väärtuse vahel. Raamatupidamisaruannete kontrollimis- ja heakskiitmismenetlust 2009. aastal ei muudetud.

3.56.

Raamatupidamisarvestuse nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse eesmärk on ELi vahenditest välja jätta kulutused, mida ei ole tehtud vastavalt ELi õigusaktidele. Tegu ei ole aga mehhanismiga, millega saaks nõuda välja abisaajatele alusetult makstud summad, mis on vastavalt jagatud halduse põhimõttele liikmesriikide ainukohustus.

Kui eeskirjade vastaselt tehtud makseid individuaalsetele abisaajatele saab tuvastada raamatupidamisarvestuse nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse tulemusena, on liikmesriigid kohustatud rakendama nimetatud abisaajate suhtes sissenõudmismeetmeid. Ent isegi kui raha tagasisaamine abisaajatelt ei ole vajalik, kuna finantskorrektsioonid seonduvad vaid puudustega liikmesriikide juhtimis- ja kontrollsüsteemides ja mitte eeskirjade vastaselt tehtud maksetega, on need korrektsioonid oluline vahend liikmesriikide juhtimis- ja kontrollsüsteemide parandamiseks ja seeläbi lõplikele abisaajatele tehtavate eeskirjavastaste maksete ennetamiseks või tuvastamiseks.

Finantskorrektsioonide suurus määratakse rikkumise laadi ja raskusastme ning ELile tekitatud rahalise kahju alusel. Summa arvutatakse välja reaalselt tekitatud kahju alusel või ekstrapoleerimise teel. Kui nimetatud viiside kasutamine ei ole võimalik, kasutatakse kindla määraga korrektsioone, mis võtavad arvesse riikliku kontrollsüsteemi puuduste raskusastet, et peegeldada ELi ohustava finantsriski ulatust. Seetõttu on komisjoni hinnangul oluline seos seda tüüpi finantskorrektsioonide ja lõppsaajatele tehtud regulaarsete maksete määra vahel.

Kindla määraga korrektsioonide kasutamise on heaks kiitnud ka Euroopa Kohus, sest see vastab neile õiguslikele eeskirjadele, mis reguleerivad vastavuse kontrollimist, ning teatavatel tingimustel kiidab selle oma 2007. aasta aruande kinnitamise resolutsioonis (§ 83) heaks ka Euroopa Parlament.

Kuigi kõik vastavuskontrolli sätestavad õiguslikud eeskirjad on jäänud samaks, on komisjon astunud samme oma töö parandamiseks, lisades uusi juhiseid finantskorrektsioonide kohta ning ettepaneku jõustada kinnitus, millele viitas kontrollikoda punktis 3.62.

3.57.

Komisjonile makseasutuste poolt esitatavate IACSi kontrollide tulemustega hinnatakse põllumajandustootjate esitatud taotluste korrektsust ning alates 2007. aastast peavad sertifitseerimisasutused nimetatud taotlused läbi vaatama ja heaks kiitma. Ühelt poolt peavad sertifitseerimisasutused esitama arvamuse kohapeal tehtud kontrollide kvaliteedi kohta, analüüsides iga kogumi EAGF-IACS, EAGF-mitte IACS, EAFRD-IACS ja EAFRD-mitte IACS puhul vähemalt kümmet kontrolli. Teiselt poolt on nende ülesandeks läbi vaadata ja kontrollida ning seejärel kinnitada liikmesriikide kontrollistatistika. Oma 2009. aasta tegevusaruandes märgib põllumajanduse peadirektoraadi peadirektor, et sertifitseerimisasutuste kohapeal läbi viidud kontrollide kvaliteedi kontrollimine ja heakskiitmine oli erinevate kogumite puhul suuremas osas (ligikaudu 90 %) positiivne ning et sertifitseerimisasutuste arvamus kontrollistatistika täpsuse kohta oli EAGFi kogumi puhul 70 % ulatuses positiivne ja EAFRD kogumi puhul vaid 54 % ulatuses positiivne.

3.58.

Komisjoni suuniste kohaselt on sertifitseerimisasutustel võimalik valida, kas minna kohapealsele kontrollile kaasa või teha need kümme kohapealset kontrolli ise uuesti. Kontrollikoja auditeeritud sertifitseerimisasutuste aruannetest selgus, et vaid kuuel juhul tehti kohapealne kontroll uuesti, samas kui 23 juhul käidi kohapealsetel kontrollidel kaasas ja ülejäänud osa puhul lähenemisviisi ei täpsustata. Kontrollikoda on arvamusel, et kontrolli kordamine aitab paremini hinnata kontrollimenetluste kvaliteeti, kuna sertifitseerimisasutuse kohalolek võib avaldada mõju hindamisaluste kontrollijate käitumisele.

3.58.

2009. eelarveaastat käsitlevate sertifitseerimisaruannete analüüs näitas, et sertifitseerimisasutused kontrollisid kokku umbes 3 700 kontroll-ala. Sertifitseerimisasutuste tehtud kontrollidest:

3.59.

Peale selle ei esita sertifitseerimisasutused alati üksikasjalikku teavet uuesti läbiviidud kontrollide tulemuste kohta. Kontrollikoda on arvamusel, et nimetatud teave aitaks komisjonil usaldusväärselt hinnata sertifitseerimisasutuste tehtava töö kvaliteeti.

3.59.

3.60.

Kontrollikoda märgib, et paljude makseasutuste puhul ei suutnud sertifitseerimisasutused kinnitada ka kontrollistatistika usaldusväärsust, kuna aruanded ei olnud täielikud või neid ei tehtud kättesaadavaks.

3.60.

3.61.

2009. aastal pakkus komisjon liikmesriikidele võimalust paluda osal sertifitseerimisasutustest uuesti kontrollida tüüpiliste kontrollide valimit ning veenduda, et nende kohapealsete kontrollide tulemuste põhjal on võetud piisavaid meetmeid. Kui sertifitseerimisasutus suudab sellele tuginedes kinnitada liikmesriigi kontrollistatistika, aktsepteerib komisjon seda, et saadud veamäär kajastab kõige suuremat võimalikku riski, see tähendab, et kõnealuse aasta finantskorrektsioonid ei saa kunagi sellest tasemest suuremad olla. Nimetatud sätted, mis kehtiksid alates 2011. aastast, peaksid kava kohaselt jõustuma 2010. aastal.

3.61.

Peale selle märgib komisjon, et ülekontrollimine ei peaks olema piiratud kohapeal tehtavate kontrollidega, vaid peaks hõlmama kogu toimiku haldamist, alates toetustaotluse saamisest kuni lõppmakse välja arvutamise ja tegemiseni, hõlmates ka mis tahes sanktsioonide kehtestamist (põhjalik kontroll).

3.62.

Keskkonda, kalandust ja merendust ning tervise- ja tarbijakaitset haldab komisjon eriliste kontrollisüsteemide kaudu. Auditiga uuriti tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi hallatavat loomahaiguste likvideerimis- ja seirekavadega seotud sisekontrollisüsteemi (36).

3.63.

Selles kontekstis kontrolliti 30 juhuvalimisse sattunud loomahaiguste likvideerimis- ja seirekavade alusel tehtud makset. Auditiga leiti, et maksete algatajate ja kontrollijate puhul puudub nii ülesannete süstemaatiline lahusus kui ka rollide ja ülesannete selge määratlemine ja eristamine. Sama täheldati ka veterinaar- ja finantsametnike puhul. Peale selle ei rakendata põhikontrolle perioodiliselt ülevaadatava ametliku riskianalüüsi alusel.

3.63.

3.64.

Osa oluliste kontrollimenetluse puhul tehakse otsus ametniku äranägemisel. Kuna sisekontrolle ei ole standardiseeritud, on oht, et olulised kontrollid jäävad tegemata. Veterinaarametnike koostatav aruanne rakenduskavade elluviimise kohta ei ole standardiseeritud ning puuduvad ka standardiseeritud nimekirjad tehtud kontrollide kohta. Vähesed läbiviidud järelauditid ei aita saada piisavat kindlust selle kohta, et maksed ei sisalda olulisel määral vigu.

3.64.

Inimressursside nappuse tõttu 2009. aastal ja hädaolukordade fondi eelaudititele omistatud prioriteetsuse tõttu sai ellu viia väheseid järelauditeid. Sellest hoolimata, kuna järelkontrolle korraldatakse iga kahe aasta tagant, oli võimalik enam kui 35 % väljamakstud summade suhtes kohaldada järelkontrolli. Komisjon rõhutab, et kõik süsteemi osad koos tagavad piisava kindluse (juhatuse hinnang kogu sisekontrollisüsteemile, auditite tulemused, eelmise aasta reservatsiooni järelmeetmed, tegevuskava eelnevate aastate auditite kohta ja edasidelegeerimise korral kinnitus teistelt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatelt).

3.65.

Kontrollikoda vaatas läbi komisjoni juhtkonna esitatud teabe, eelkõige komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi, keskkonna peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ning tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi iga-aastased tegevusaruanded ja peadirektorite avaldused. Läbivaatamise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 3.3 .

3.66.

Põllumajanduse peadirektoraadi aasta tegevusaruandes järeldab peadirektor, et puuduvad tõendid suurte probleemide olemasolu kohta, mis võiks mõjutada peadirektori kindlust. Viidates põllumajanduse peadirektoraadi audititulemustele ja liikmesriikide tehtud kohapealsete kontrollide tulemustele, järeldab peadirektor, et otsetoetuste, turusekkumise ja maaelu arengu puhul allesjäänud veamäär on alla 2 %.

3.66.

Maaelu 2. telje arengumeetmete reservatsioon põhineb komisjoni suunistel, mille kohaselt tuleb ELi tasandil olulisust hinnata tegevuspõhise eelarvestamise (ABB) alusel. Kreeka reservatsiooni tühistamise kohta saate lugeda komisjoni vastusest punktile 3.69.

Põllumajanduse- ja maaelu arengu peadirektoraadi 2009. aasta tegevusaruandes märgitakse, et üldiste põllumajanduskulutuste jäägivea suhe jääb alla 2 %, samas kui EAFRDi sama näitaja on pisut üle selle määra.

3.67.

Kontrollikoda ei toeta põllumajanduse peadirektoraadi lähenemisviisi, mille allesjäänud veamäära kontseptsioon piirdub kohapealsete kontrollide käigus leitud kõrvalekalletega. Selle lähenemisviisi puhul ei võeta arvesse ebatäpsete andmebaaside põhjal tehtud ristkontrollidest või kõrvalekallete puhul võetud ebapiisavatest järelmeetmetest tingitud allesjäänud vigu. Kontrollikoda kasutab integreeritud auditi lähenemisviisi, mis iga tehingu puhul hõlmab allesjäänud vea mõlemat komponenti. Kontrollikoja audit on näidanud, et mitme tehingu puhul ei õnnestunud halduskontrollidega vigu tuvastada. Neid halduskontrollides esinevaid puudusi kinnitasid ka kontrollikoja tehtud IACSi süsteemiauditi tulemused. Peale selle leiti kontrollikoja auditi käigus, et liikmesriikide tehtavate kohapealsete kontrollide kvaliteedist tulenevalt on nendest saadav kindlus piiratud.

3.67.

Komisjon on teadlik, et puudujäägid halduskontrollis või kohapealsetes kontrollides tähendavad ohtu, et liikmesriigilt saadud kontrollstatistikas olevaid veamäärasid on alahinnatud. Selle ohu vähendamiseks võttis DG AGRI kasutusele kindlusvaru, mis on 25 % kõrgem kui nimetatud veamäärad.

3.68.

Põllumajanduse peadirektoraadi peadirektori aasta tegevusaruanne sisaldab reservatsiooni seoses IACSist tehtud kulutustega Bulgaarias ja Rumeenias. Kuigi need reservatsioonid ühtivad kontrollikoja poolt 2008. aastal tehtud süsteemiauditi tulemustega, kordab kontrollikoda oma eelmist tähelepanekut seoses sellega, et Kreeka IACSi puhul pikaajaliselt jõus olnud reservatsioon tühistati liiga vara.

3.68.

3.69.

Keskkonna peadirektoraadi ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi peadirektorite aasta tegevusaruanded sisaldavad reservatsioone, mis on kooskõlas kontrollikoja eelnevate leidudega. Kuigi tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi peadirektori aasta tegevusaruanne reservatsioone ei sisalda, oleks tulnud reservatsioon esitada, sest lisaks ebapiisavale auditi ulatusele täheldati toidu- ja söödaohutustegevuses korduvalt olulisi vigu.

3.69.

3.70.

Tuginedes oma audititöö tulemustele järeldab kontrollikoda, et 31. detsembril 2009 lõppenud aasta seisuga põllumajandusele ja keskkonnale tehtud maksetes oli olulisel määral vigu.

3.70.

Peale selle on ELi eelarvet mõjutav risk vastavuskontrolli menetlusega piisavalt kaetud.

3.71.

Tuginedes oma audititöö tulemustele järeldab kontrollikoda, et põllumajanduse ja loodusvarade järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid üldiselt maksete korrektsuse tagamisel maksimaalselt osaliselt mõjusad.

3.72.

IACSi puhul järeldab kontrollikoda, et olulisi parandusi vajatakse kaheksast auditeeritud makseasutusest eelkõige kolmes (vt punkt 3.33).

3.71.–3.72.

Komisjon leidis, et 2008. nõudeaastal esinesid märkimisväärsed puudused Bulgaaria ja Rumeenia ühtsete haldus- ja kontrollsüsteemide töös. Seetõttu töötasid need kaks liikmesriiki 2009. aastaks välja tegevuskavad ning komisjon on nende järgimist hoolikalt jälginud. Kuna aga nende tegevuskavade elluviimist nähakse ette vaid 2011. aastaks ning üksikmeetmete rakendamisel on olnud juba teatavaid viivitusi, esitas DG AGRI peadirektor oma 2009. aasta tegevusaruandes reservatsiooni Bulgaaria ja Rumeenia ühtsete haldus- ja kontrollsüsteemide kohta, tuginedes komisjoni ohustavale maineriskile.

Teiste liikmesriikide ühtses haldus- ja kontrollsüsteemis esinevad väiksemat laadi puudujäägid, mis ei muuda nende süsteeme ebatõhusaks, vaid pigem parandatavaks ning mille muutmiseks on nad astunud või astuvad peagi vajalikke samme.

Kõikide nende puuduste likvideerimist kontrollitakse vastavuskontrolli menetluse käigus, mis tagab ELi eelarvet mõjutava riski piisava kaetuse.

Maatükkide identifitseerimise süsteem (LPIS) vajab pidevaid uuendusi, kuna nii tehnilised võimalused kui ka valdkond ise on pidevas arengus. Peale selle lasub nüüd liikmesriikidel ka kohustus anda oma maatükkide identifitseerimise süsteemi kvaliteedi kohta iga-aastane hinnang. Kvaliteedikontrolli tulemus näitab, kas on tarvis uuendusi.

3.73.

Kontrollikoda soovitab süsteemides leitud puudused kõrvaldada. Sellega seoses tuleks SPSi ja SAPSi puhul esmajärjekorras teha järgmist:

a)

lahendada süsteemide puudused, mis põhjustavad abikõlbmatu maa või enamdeklareerimise ja ebatäpsete toetusõigustega seotud vigu, täiustades eelkõige LPISis registreeritud andmete usaldusväärsust ja täielikkust (nt kõige värskemad ortofotod);

a)

b)

tagada, et kõikides IACSi andmebaasides oleks kõikide tehtud muudatuste kohta tagatud usaldusväärne ja täielik auditijälg;

b)

c)

täpsustada ja tagada ELi eeskirjade kasutus nii, et ELi otsetoetusi ei makstaks taotlejatele, kes ei ole ei maad põllumajandustegevuseks kasutanud ega seda heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitanud;

c)

Seda teemat võib veel kujutleda Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika 2013. aasta järgses kontekstis, pidades silmas vajadust vältida keerulisi eeskirju, mis tooks kaasa keeruka kontrollsüsteemi, mille rakendamine oleks kulukas ning vastuolus komisjoni asjaajamise lihtsustamise püüetega.

d)

kehtestada ELi tasandil rohumaadele iga-aastase säilitamise miinimumnõuded, mille alusel hinnata abikõlblikkust ELi otsetoetuste saamiseks.

d)

3.74.

Samuti kordab kontrollikoda, et maaelu arengu valdkonnas vajatakse täiendavaid jõupingutusi eeskirjade ja tingimuste täiendavaks lihtsustamiseks.

3.74.

3.75.

Lisaks arvab kontrollikoda, et komisjoni koostatud suunised sertifitseerimisasutuste töö iseloomu, ulatuse ja aruandluskohustuste kohta tuleb uuesti läbi vaadata, eriti seoses liikmesriikide järelevalve ja kontrollistatistika kinnitamisega.

3.75.

Seoses kontrolli- ja vaatlusstatistikaga seotud tööga tegi komisjon ka hiljuti ettepaneku rakendada süsteemi, mille kohaselt saavad liikmesriigid üldraamistikku tugevdada, saades lõplike abisaajate tasandil piisava kindluse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kohta. Sellel eesmärgil peaksid sertifitseerimisasutused laiendama oma tegevust praegustest nõuetest kaugemale, koostades nimetatud kulutuste üldkogumi kohta täies mahus uuesti valimi tehingutest, mida kõnealune makseasutus on kohapeal kontrollinud. Ülesanne hõlmaks tervet toimikut, alates abitaotluse saamisest kuni lõpliku makse välja arvutamise ja tegemiseni.

3.76.

Kalandusprojektidega seotud abikõlbmatute kulude hüvitamise vältimiseks tuleb koostöös asjaomaste riiklike ametiasutustega võtta mõjusad meetmed. Liikmesriikidele loomahaiguste likvideerimis- ja seirekavade alusel tehtud maksete sisekontrolli puhul tuleb tagada komisjoni talituste ülesannete selge lahusus ja välja töötada asjakohased ametlikud kontrollimenetlused.

3.76.

Euroopa Kalandusfondis (EFF) on kasutusele võetud kontrollkeskkond, mille süsteemide tõhusaks töötamiseks mõeldud uued sätted aitavad rahastamiskõlbmatute summade väljamaksmist ennetada ja parandada. Komisjonil on kanda ülevaatav roll, kinnitades, mida saab ja mida ei saa kasutada liikmesriikide auditeerimisasutuste töös. Koostöös liikmesriikidega teostatava halduse raames lasub vastutus kohapealse kontrolli eest liikmesriikidel. Ülalkirjeldatud kontrollikeskkond tagab liikmesriikides usaldusväärse ja tõhusa haldus- ja kontrollisüsteemi, mille eesmärk on ennetada ja parandada rahastamiskõlbmatuid kulutusi.

Peale selle annab merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös teiste struktuurifondide peadirektoraatidega regulaarselt välja juhiseid üldiselt huvi pakkuvatel teemadel, et parandada olemasolevate haldus- ja kontrollsüsteemide juhtimise tõhusust.

3.77.

Varasemate tähelepanekute põhjal võetud meetmed on kokkuvõtlikult esitatud lisas 3.4 .

3.77.