27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/1

A.

arvestades, et 13.–14. märtsil 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul kutsuti liikmesriike üles parandama sisserändaja taustaga õpilaste õppeedukust;

B.

arvestades, et kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 oli sobiv aeg arutelu käivitamiseks ELi haridussüsteemi ülesannete ja võimaluste üle;

C.

arvestades, et ränne liidus ja sisseränne liitu on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud ning muutnud paljudes kohtades koolide koosseisu;

D.

arvestades, et kultuuridevahelised erinevused muudavad sageli õpilaste omavahelise ning õpilaste ja õpetajate vastastikuse mõistmise ja dialoogi keeruliseks;

E.

arvestades, et on selgeid tõendeid selle kohta, et sisserändajate lastel on madalam õppeedukus kui lastel, kes ei ole sisse rännanud; ning arvestades, et koolides on suur hulk sisserändaja taustaga lapsi, kes elavad sotsiaalmajanduslikult ebakindlas olukorras;

F.

arvestades asjaolu, et sageli jäävad sisserändajate laste anded avastamata ja kasutamata, mis toob sotsiaal-, kultuuri- ja majandusvaldkonnas kahju ühiskonnale tervikuna;

G.

arvestades, et teatava eani on kooliharidus laste põhiõigus ja kohustus nende taustast hoolimata, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 14, ning tuleb täita riigisiseseid kooliharidust käsitlevaid seadusi;

H.

arvestades, et hariduse ja koolituse sisu ja korraldamine kuulub riigi pädevusse, ning arvestades, et strateegiad tuleb määratleda ja rakendada riiklikul või piirkondlikul tasandil;

I.

arvestades, et sisseränne rikastab koole kultuurilisest ja hariduslikust küljest, kuid võib sobivate kaasnevate meetmete puudumisel põhjustada tõsiseid lahknevusi;

J.

arvestades, et liikmesriigid peavad reformima oma riiklikku haridus- ja koolitussüsteemi; arvestades, et liikmesriigid peavad tegema koostööd nende poliitikavahendite väljatöötamisel, mida on vaja sisserände tagajärgedega toimetulekuks;

K.

arvestades, et õpilaste mitmekesisuse suurenemine, mis tuleneb suurenenud sisserändest, valmistab õpetajatele suuri raskusi, kuna nad ei saa koolitust sellise uue mitmekesise õpilaskonnaga asjakohaseks suhtlemiseks,

1.

tunneb heameelt komisjoni eespool nimetatud 3. juuli 2008. aasta rohelise raamatu üle;

2.

on arvamusel, et komisjonil on õigus, kui ta ei tegele üksnes liidusisese rände, vaid ka liitu sisserände mõjuga liikmesriikide haridussüsteemidele;

3.

rõhutab, et liidu töötajad ei pruugi tahta välismaal töötada, kui on oht, et nende laste haridus kannatab, ning et sisserändajate lastele antav rahuldav haridus on seotud töötajate liikumisvabadusega;

4.

on arvamusel, et ELi tasemel tuleb rohkem pingutada, kuna kõikidel liikmesriikidel on selles valdkonnas sarnased probleemid; tuletab meelde, et kooliskäivate sisserändajate laste protsent tulevikus tõenäoliselt suureneb;

5.

tuletab meelde, et integreeritud tugikeskuste loomine seaduslikele sisserändajatele on väga oluline, kuna nende tõttu on sisserändajatel võimalik professionaali abil tegelda tõhusalt kõikide integreerimisel esinevate takistustega (s.t tööga seotud küsimused, haridus, tervis, jne);

6.

soovitab liikmesriikidel välja töötada koolide ja kogukondade vaheline partnerlusmudel, mis võimaldab pakkuda välismaale tööle läinud vanemate lasetele abi-, tugi- ja nõustamisprogrammide kaudu kogukonnapoolset abi;

7.

toonitab, et sisserändajate lastel ja täiskasvanutel peab olema võimalus ja tahe õppida vastuvõtjariigi keelt, kui tahetakse nende täielikku integreerumist;

8.

kutsub liikmesriikide valitsusi üles tagama seaduslike sisserändajate lastele hariduse, sealhulgas vastuvõtjariigi riigikeelte kursused ja oma emakeele ja kultuuri edendamise;

9.

on veendunud, et vastuvõtjariigi riigikeelte kursustele tuleks kaasata ka sisserändajate laste vanemad, eriti emad, et lapsed ei jääks ühiskonnast väljapoole ja emad saaksid lastel aidata kooliga kohaneda;

10.

on arvamusel, et mitmekeelsuse säilitamine ja edendamine peab kuuluma iga kooli õppekavasse; rõhutab, et keeleõpet tuleks toetada eelkoolieast alates, et edendada sisserändajate kaasatust; on siiski veendunud, et iga liikmesriik peab ise otsustama, mil määral ja kuidas korraldada sisserändajatele hariduse andmine emakeelse õppekava alusel;

11.

kutsub üles tegelema raskustega, millega seisavad silmitsi teise liikmesriiki tööle suunduvate vanematega kaasas olevad lapsed nende registreerimisel kooli sellisel tasandil, mis vastab tasandile, millel nad oma päritoluliikmesriigis õppisid;

12.

toonitab, kui oluline on otseselt kaasata peresid ja kohaliku kogukonna teisi liikmeid, kuna sotsiaalne integreerimine ei ole üksnes koolide, vaid kogu ühiskonna ülesanne; rõhutab asjaolu, et tuleb toetada nende asutuste koostööd, kes nõustavad sisserändajaid sotsiaalküsimustes, et nad annaksid rohkem teavet vastuvõtjariigi tööturule orienteeritud hariduse ja kutseõppe kohta;

13.

nendib, et sisserändajate toetamisel mängib olulist rolli kodanikuühiskond, mis võib ametliku haridussüsteemi täiendamiseks pakkuda suurt abi näiteks vastuvõtjariigis kõneldava keele õpetamise kaudu;

14.

rõhutab vajadust integreerida ühiskonda sisserändajaid ja sotsiaalseid gruppe, näiteks romisid; rõhutab, et integratsioon peab põhinema võrdsete võimaluste põhimõtetel haridusvaldkonnas, tagades kvaliteetse hariduse võrdse kättesaadavuse; lükkab tagasi kõik ajutised ja püsivad lahendused, mis põhinevad segregatsioonil ja halval haridusel või on nende põhjuseks;

15.

rõhutab, et oluline on arendada nii sisserändajate kui ka vastuvõtjariigi laste kultuuridevahelise suhtlemise oskust, ning usub, et võime anda edasi oma kultuuri ning mõista teiste rahvaste kultuuri ja väärtushinnanguid on võtmepädevuse „kultuuriteadlikkus ja -pädevus” tähtsaim aspekt;

16.

teeb ettepaneku, et sisserändajatele tuleks anda täiendavat finants- ja haldusabi keelekursustel osalemiseks, mida viivad läbi koolitatud õpetajad, kes saavad aru ka sisserändaja emakeelest;

17.

toonitab, kui oluline on, et sisserändajate lapsed õpiksid oma emakeelt ja elukohariigi keeli ning omandaksid lugemis- ja kirjutamisoskuse juba eelkoolieas;

18.

rõhutab, et oluline on lisada koolide õppekavadesse sisserändajatele nende emakeeles antavaid tunde, et tagada nende kultuuripärandi säilimine;

19.

rõhutab spordi tähtsust haridus- ja koolitusvaldkonnas ning selle rolli väiksemate võimaluste taustaga inimeste integratsioonis ja sotsiaalses kaasatuses; soovitab, et liikmesriikide sotsiaalpoliitikas võetaks täielikult arvesse spordi olulist integreerivat olemust sisserännanud elanikkonna jaoks;

20.

rõhutab vajadust kaasata noored sisserändajad õppekavavälisesse tegevusse, mis on suurepärane vahend nende ühiskonda integreerimiseks;

21.

rõhutab, et mida varem ja õnnestunumalt integreeritakse koolidesse sisserändajate lapsi ja noori, seda paremini läheb neil koolis, täiendkoolituses ja tööturul; on sügavalt veendunud, et varajane eelharidus tugevdab märkimisväärselt neid väljavaateid ning kutsub seepärast liikmesriike üles suurendama sisserändajate osalemist eelhariduses;

22.

soovitab liikmesriikidel vältida nn getokoolide või eriklasside loomist sisserändajate lastele ning edendada kaasavat hariduspoliitikat, mille raames registreeritakse lapsed klassidesse vastavalt haridustasemele ja individuaalsetele vajadustele;

23.

on seisukohal, et koolide, kus käib sisserändajate lapsi, õppekavades tuleks pöörata senisest palju rohkem tähelepanu selliste õpilaste vajadustele ning et õpetajatele tuleks pakkuda kultuuridevahelise suhtlemise koolitust, mis aitaks neil tulla võimalikult tõhusalt toime mitmekesise õpilaskonnaga;

24.

toonitab, et täiskasvanuhariduse andmine sisserändajatele soodustab nii sisserändajatest täiskasvanute kui ka nende laste integratsiooni, ning rõhutab seetõttu vajadust arendada intensiivselt sisserändajatest lapsevanemate elukestvat õpet;

25.

on mures sisserändajate laste suure arvu pärast, kes on kooli pooleli jätnud, ja on veendunud, et on vaja teha jõupingutusi tagamaks, et sisserändajate lapsed lõpetavad kooli;

26.

rõhutab, et kvaliteetne haridussüsteem peab olema avatud kõigile;

27.

on veendunud, et tervele ühiskonnale tulevad kasuks meetmed sisserändajate laste hariduse parandamiseks;

28.

on arvamusel, et õpetajakoolitus peaks olema mitut ainet hõlmav ning valmistama õpetajaid ette lähenemisviisidega mitmekesisusele, mitmekultuurilisele haridusele ja kahekeelsele haridusele;

29.

pooldab liikuvusprogramme, mille raames võetakse kooli tööle päritoluriigi õpetajaid, et soodustada sisserändajate laste kokkupuudet oma kodumaa kultuuri ja ühiskonnaga;

30.

rõhutab, et õpetajakoolituse kvaliteet peaks seisnema õpetaja missioonile keskendumises;

31.

rõhutab sellega seoses, et oluline on arendada õpetajate liikuvust kui õpetajakoolituse lahutamatut osa; on arvamusel, et õpetajatel peaks olema võimalik veeta üks kuni kaks semestrit välismaal asuvates vastuvõtjaülikoolides;

32.

on veendunud, et koolid vajavad sisserändajatest õpetajaid, kuna neil on kolleegidele pakkuda olulisi kogemusi, nad esindavad sotsiaalse integreerimise edu ja võivad näidata raskustes lastele eeskuju;

33.

rõhutab, kui oluline on õpetajate eriettevalmistus, milles keskendutakse sisserändajate laste eriolukorrale, vajadusele integreerida neid edukalt põhiharidussüsteemi ning vajadusele parandada nende õppeedukust;

34.

rõhutab vajadust pakkuda sisserändajate lastele ja noortele nõustamisteenuseid, et nad tuleksid toime kultuurišokiga ning kohaneksid vastuvõtjariigi ühiskonnaga;

35.

teeb ettepaneku, et iga liikmesriik töötab välja haridusprogrammi, mille eesmärk on tõsta oma kodanike teadlikkust inimõigustest, rõhuasetusega võrdsusel, kaasatusel ja isikuvabadusel, et vältida ksenofoobia ja eraldamise paratamatut levimist seoses sisserändajatega, mis võib maad võtta ohtlikult kiiresti;

36.

toonitab, et kõiki sisserändajaid ja mittesisserändajaid tuleks kohelda võrdselt; on seisukohal, et kooli administratsioon ja kõik õpetajad peaksid suhtuma mitmekesisusse kui normaalsesse nähtusesse, kohtlema igat isikut austusega ning pakkuma sisserändajatele vajalikku toetust;

37.

hindab mitteformaalse hariduse panust kooliharidust täiendavate väärtuslike oskuste andmisel noortele sisserändajatele ning kutsub koole üles tegema tihedamat koostööd selliste mitteformaalse hariduse pakkujatega nagu noorteorganisatsioonid;

38.

kinnitab, et vastavalt direktiivile 2000/43/EÜ on rassilisest või etnilisest päritolust tingitud diskrimineerimine haridussektoris keelatud, ning nõuab diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas rahvuse ja elukoha alusel, väljajuurimist haridusvaldkonnast;

39.

tunnistab, et direktiivi 77/486/EMÜ kehtivad sätted ei vasta ELi uuele sotsiaalsele olukorrale; toetab kindlalt komisjoni käivitatud konsultatsiooniprotsessi;

40.

rõhutab, et koolides tuleb edendada mitmekesisust ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata kõige haavatavamatele sisserändajate rühmadele, sealhulgas sisserännanud tütarlastele, ning neid toetada;

41.

on seisukohal, et direktiivi 77/486/EMÜ tuleb muuta ning see peaks hõlmama nende laste haridust, kes on kas ise kolmandate riikide kodanikud või kelle vanemad on kolmandate riikide kodanikud;

42.

rõhutab kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste haridusega seotud õigusi käsitlevate EÜ õigusaktide, nagu näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (7) ja nõukogu 25. novembri 2003 aasta direktiiv 2003/109/EÜ, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (8), olemasolu tähtsust; palub komisjonil jälgida edaspidi pidevalt liikmesriikide võetud iga meedet, millega püütakse sätestatud õigusi piirata või tühistada;

43.

nõuab, et nendes koolides, kus on suur sisserändajate laste osakaal, oleks vajalik personal ja vahendid, et toime tulla mitmekesiste klasside nõuetega ja pakkuda võimalust hea hariduse saamiseks; nõuab, et komisjon ja nõukogu alustaksid liikmesriikidega dialoogi avatud koordinatsioonimeetodi raames, et vahetada parimaid tavasid ja töötada välja ühine tegevuskava sisserändajate hariduses esinevate puudustega tegelemiseks;

44.

kutsub komisjoni üles esitama regulaarselt aruandeid edusammude kohta, mida on tehtud sisserändajate laste integreerimises liikmesriikide koolisüsteemi;

45.

on arvamusel, et suurlinnadele ja linnastutele tuleb anda vabadus ühendada sisserändajate laste integreerimist edendav poliitika elamumajanduse, (lapse)hoolduse, tööturu ning tervishoiu ja heaoluga seotud poliitika ja strateegiatega, sest nendel valdkondadel on tõendatud mõju sisserändajate laste õpiedukusele ja õnnestunud integreerumisele ühiskonda, ning suurlinnad ja linnastud peavad seda vabadust kasutama;

46.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/6

A.

arvestades, et eespool nimetatud liidu kodakondsust käsitleva viienda aruande kohaselt kasutas 1. jaanuaril 2006 umbes 8,2 miljonit liidu kodanikku oma õigust elada teises liikmesriigis ning et miljonid liidu kodanikud reisivad igal aastal liidu piires;

B.

arvestades, et liikumisvabadus on osa inimõiguste ja liidu kodakondsuse kontseptsioonist ning on üheks põhiõiguseks ja -vabaduseks, mis on aluslepingutega liidu kodanikele antud;

C.

arvestades, et direktiiviga 2004/38/EÜ rakendatakse aluslepingutes sätestatud põhimõtteid, millega nähakse ette, et liidu kodanikud ja nende pereliikmed võivad vabalt liikuda kogu liidu territooriumil, olenemata sellest, mis riigist nad on pärit;

D.

arvestades, et liikmesriigid pidid direktiivi 2004/38/EÜ üle võtma 30. aprilliks 2006, ning arvestades, et komisjon pidi 30. aprilliks 2008 esitama aruande direktiivi kohaldamise kohta;

E.

arvestades, et peaaegu viis aastat pärast direktiivi 2004/38/EÜ vastuvõtmist on lõpuks kättesaadav teave selle ülevõtmise ja praktilise kohaldamise kohta, kuigi mõningate viivitustega seoses direktiivis kehtestatud tähtaegadega;

F.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud muret seoses sellega, kuidas teatavad liikmesriigid liikumisvabadust rakendavad;

G.

arvestades, et hiljuti algatati konstruktiivne dialoog komisjoni, Euroopa Parlamendi ja teatavate liikmesriikide vahel;

H.

arvestades, et see dialoog on võimaldanud teatud ulatuses muuta riiklikke õigusakte nende need kooskõlla viimiseks EÜ õigusaktidega;

I.

arvestades, et komisjoni aruande kohaselt on direktiivi 2004/38/EÜ ülevõtmine üldiselt ebarahuldav, kuna ükski liikmesriik ei ole direktiivi üle võtnud tõhusalt ja tervikuna ning lisaks ei ole ühtegi direktiivi artiklit kõigi liikmesriikide poolt üle võetud tõhusalt ja nõuetekohaselt;

J.

arvestades, et komisjoni aruandes tehakse muu hulgas kindlaks kaks korduvat liidu kodanike põhiõiguste rikkumist, eelkõige seoses kolmandate riikide kodanike pereliikmete sisenemis- ja elamisõigusega ning liidu kodanikele kehtestatud nõudega esitada koos elamisloataotlusega täiendavaid dokumente, nagu tööload ja tõendid rahuldava majutuskoha kohta, mida ei ole direktiiviga 2004/38/EÜ sätestatud;

K.

arvestades, et komisjon on seni saanud üle 1 800 üksikkaebuse, 40 küsimust Euroopa Parlamendilt ja 33 petitsiooni, ning et nende alusel on komisjon registreerinud 115 kaebust ja algatanud 5 rikkumismenetlust seoses direktiivi 2004/38/EÜ ebaõige kohaldamisega;

L.

arvestades, et komisjon on oma aruandes võtnud seisukoha, et praeguses etapis ei ole vajadust muuta direktiivi 2004/38/EÜ, vaid et teha tuleb jõupingutusi, et tagada direktiivi nõuetekohane rakendamine, luues sel eesmärgil ekspertrühma, kogudes küsimustiku alusel teavet, andmeid ja häid tavasid ning andes 2009. aastal välja suunised seoses probleemsete küsimustega, et tagada direktiivi täielik ja nõuetekohane rakendamine;

M.

arvestades, et mitme liikmesriigi parlamendid on esitanud oma vastused kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni küsimustikule (9), kusjuures teatavates liikmesriikides esitasid oma vastused mõlemad parlamendikojad (10);

N.

arvestades, et liikmesriikide parlamentide esindajad said oma seisukohti täiendavalt väljendada ühiskomitee koosolekul, kus käsitleti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osas tehtud edusamme, mis leidis aset 19.–20. jaanuaril 2009;

O.

arvestades, et õigusteenistus, kellega kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon kõnealuses küsimuses konsulteeris, jõudis seisukohale, et ühenduse õiguse asjakohased sätted välistavad riiklike õigusaktide rakendamise, millega sätestatakse, et seoses kuriteo või õiguserikkumisega on üldiseks raskendavaks asjaoluks see, kui kõnealune isik, kes on ühe liikmesriigi kodanik, viibib ebaseaduslikult teises liikmesriigis;

P.

arvestades, et Euroopa Kohtu otsused liikumisvabaduse valdkonnas, eelkõige Metocki, Jipa ja Huberi kohtuasjad, kinnitavad järgmisi põhimõtteid:

Q.

arvestades, et eespool nimetatud raportis, milles on käsitletud külastust Belgia varjupaigataotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamisasutustesse, on öeldud, et ELi kodanike kinnipidamine ebaseaduslikest sisserändajatest kolmandate riikide kodanike kinnipidamiskeskustes on šokeeriv ja ebaproportsionaalne, eriti juhul, kui on tõsi, et kinnipidamist võib kohaldada ka üksnes tavalise haldusrikkumise puhul ja Belgia ametiasutuste esitatud arvud on selles osas murettekitavad;

R.

arvestades, et eespool nimetatud 27. novembri 2008. aasta järeldustes soovis justiits- ja siseasjade nõukogu, et komisjon esitaks 2009. aasta alguses tõlgendusavalduse, milles esitatakse direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamise suunised ning kaalutakse kõigi asjakohaste ja vajalike meetmete võtmist;

S.

arvestades, et kogutud teabe põhjal, eelkõige liikmesriikide parlamentide vastuste põhjal Euroopa Parlamendi küsimustikule, mis kahjuks ei ole täielik ning ei hõlma kõiki liikmesriike, tehti lisaks komisjoni aruandes esiletoodutele kindlaks järgmised peamised probleemküsimused:

T.

arvestades, et mõnes liikmesriigis on riigi kodanike ja teistest liikmesriikidest pärinevate liidu kodanike isikut tõendavate dokumentide vahel märgatavad erinevused, mistõttu teiste liikmesriikide kodanikel on raske tõendada, et nad on liidu kodanikud, mis neid praktikas tõsiselt takistab oma õigusi kasutamast ning ühiskondliku ja ärieluga integreerumast;

U.

arvestades, et liikmesriigid on mitterahuldavalt üle võtnud direktiivi 2004/38/EÜ, millega rakendatakse EÜ asutamislepingu artiklit 18, ning et seda tuleks hukka mõista, ning arvestades, et selline olukord võib kahjustada direktiivi enda tõhusust ja vajalikkust ning põhjustab ühe põhiõiguse, millele EL tugineb ning mis on liidu kodanikele antud asutamislepingutega, mittekohaldamist;

V.

arvestades, et vastavalt komisjoni 18. novembri 2008. aasta teatisele töötajate vaba liikumise mõju kohta ELi laienemise taustal (KOM(2008)0765) üleminekusätete esimese etapi jooksul (1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2008) on 2004. ja 2007. aastal ELiga ühinenud riikidest pärinevad liikuvad töötajad avaldanud liikmesriikide majandusele positiivset mõju;

W.

arvestades, et neli liikmesriiki EL-15 riikide seas ei ole avanud oma tööturgu EL-8 riikide töötajatele;

X.

arvestades, et 11 liikmesriiki on teatanud komisjonile oma otsusest jätkata alates 1. jaanuarist 2009 oma tööturul piirangute kohaldamist Rumeenia ja Bulgaaria kodanike suhtes;

1.

kutsub liikmesriike üles austama EÜ asutamislepingu artikli 18 ning põhiõiguste harta artikli 45 mõtet ja sätteid, millega antakse liidu kodanikele vaba liikumise põhiõigus, ning rakendama täielikult ja kiireloomuliselt direktiivi 2004/38/EÜ ning vaatama viivitamata läbi ja muutma ELi õigusega vastuolus olevad õigusaktid ja haldustavad, võttes eelkõige aluseks komisjoni aruande ja Euroopa Kohtu kohtupraktika; märgib, et enamiku liikmesriikide õigusaktides on mitmeid sätteid, mis on vastuolus kõnealuse direktiivi teksti ja mõttega ning kahjustavad vaba liikumise õigust ja liidu kodakondsust, ning et siseriiklikud haldustavad takistavad väga sageli märkimisväärselt kodanikel oma õigusi kasutada;

2.

kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama õigusi, mis on antud direktiivi 2004/38/EÜ artiklitega 2 ja 3, mitte üksnes erisooliste abikaasade suhtes, vaid ka registreeritud partneri, pereliikme ja partneri, sealhulgas liikmesriikides tunnustatud samasooliste paaride suhtes hoolimata kodakondsusest ja vaatamata sellele, et neid mõne teise liikmesriigi tsiviilõiguses ei tunnustata, võttes aluseks vastastikuse tunnustamise, võrdsuse, mittediskrimineerimise, väärikuse ning era- ja perekonnaelu austamise põhimõtted; palub liikmesriikidel meeles pidada, et direktiiviga kehtestatakse kohustus tunnistada kõigi liidu kodanike (kaasa arvatud samasoolised partnerid) vaba liikumise õigust, seadmata tingimuseks samasooliste abielude tunnustamist; kutsub sellega seoses komisjoni üles kehtestama ranged suunised, mis tuginevad analüüsile ja järeldustele, mis sisalduvad Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruandes, ja nende küsimuste üle järelevalvet teostama;

3.

palub komisjonil Stockholmi programmi raames esitada asjakohased ettepanekud vaba liikumise tagamiseks ilma diskrimineerimiseta, tuginedes EÜ asutamislepingu artiklis 13 sätestatud alustele ning analüüsile ja järeldustele, mis sisalduvad Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruandes;

4.

kutsub liikmesriike üles vaba liikumise ja elukoha õiguse rakendamisel mitte kehtestama liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kaasa arvatud kolmandate riikide kodanikest pereliikmed, põhjendamatut halduskoormust, mida ei ole selgesõnaliselt sätestatud direktiiviga 2004/38/EÜ, kuna selline koormus on vastuolus EÜ õigusega ning takistab põhjendamatult otse EÜ asutamislepinguga antud õiguse kasutamist, mille puhul ei ole haldusmenetluste lõpuleviimine vajalik; juhib liikmesriikide tähelepanu nende kohustusele lihtsustada haldustavasid seoses vaba liikumise õiguse kasutamisega ja kutsub liikmesriike jälgima kõiki direktiivi artikli 3 lõikel 2 põhinevaid haldus- ja kohtuotsuseid ning neist teada andma; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust hõlbustada ELi kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmete sisenemist ELi, et võimaldada neil vastuvõtvas liikmesriigis normaalset pereelu elada;

5.

kutsub selliseid dokumente omavaid liikmesriike üles kehtestama oma kodanikele ja teistest liikmesriikidest pärinevatele ELi kodanikele ühesugust isikut tõendava dokumendi vormi, vaatamata erinevustele, mis tuleb dokumentidesse märkida (19);

6.

kutsub komisjoni hoolikalt hindama, et liikmesriikide õigusaktid ja tavad ei rikuks õigusi, mis on liidu kodanikele antud EÜ asutamislepingu ja kõnealuse direktiiviga, eelkõige seoses mõistetega „piisavad vahendid”, „vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi põhjendamatu koormamine”, et ELi kodanikele ja nende peredele ei pandaks põhjendamatut koormust, piirates kaudselt nende õigust vabalt liikuda, „avaliku korra ja julgeoleku (tõsised/tungivad) huvid”, ning et nõuetekohaselt oleks võetud ja toimiksid sisulised ja menetluslikud kaitsemeetmed ning väljasaatmise suhtes oleks kehtestatud kaitse ja edasikaebamisõigus; tuletab meelde, et vaba liikumise kui põhiõiguse mis tahes piiramist tuleb rangelt tõlgendada;

7.

märgib, et teatavate liikmesriikide kodanikud ja etnilised kogukonnad näivad olevat mõnes liikmesriigis sihtmärgiks ja rõhutab, et need liikmesriigid peavad rakendama direktiivi 2004/38/EÜ ilma ELi kodanikke ja nende pereliikmeid diskrimineerimata ühelgi põhiõiguste harta artiklis 21 loetletud alusel; kutsub nõukogu, komisjoni, ja kõiki liikmesriike üles tagama ja eelkõige jälgima, et ei esineks diskrimineerimist rahvuse, rassi või etnilise päritolu alusel praktikas või õigusaktides;

8.

märgib, et avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed peaksid olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinema eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel; asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi; sellega seoses kutsub liikmesriike süstemaatiliselt läbi vaatama siseriiklikud hoiatusteated, mille sihiks on tühistada ELi kodanikele ja nende pereliikmetele antud viisad (20); tuletab meelde, et avaliku korraga seotud erandeid ei tohi rakendada majanduslikel kaalutlustel ega üldiste ennetavate eesmärkide saavutamiseks;

9.

märgib, et mitte kõik liikmesriigid ei ole rakendanud direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 35, mis võimaldab neil võtta vajalikke meetmeid vaba liikumise õiguse lõpetamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või sellest keeldumiseks õiguste kuritarvitamise või pettuse, näiteks fiktiivabielude puhul, tingimusel et kõnealused meetmed on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et kinni peetakse menetluslikest kaitsemeetmetest, ning juhib tähelepanu kõnealuse artikli poolt pakutud võimalustele;

10.

kutsub komisjoni üles jälgima direktiivi 2004/38/EÜ artikli 24, milles käsitletakse võrdset kohtlemist ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelamist, järgimist praktikas ning tegema seda seoses nimetatud direktiivipõhjendustega 20 ja 31 ning põhiõiguste harta artikliga 21, millega antakse teise liikmesriiki liikuvatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele õigus olla koheldud võrdselt kõnealuse liikmesriigi kodanikega kõigis küsimustes, mis kuuluvad EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse, ning kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid puudujääkide kõrvaldamiseks niipea kui võimalik ning EÜ õiguse rikkumiste viivitamatuks lõpetamiseks;

11.

nõuab üleminekukorra kehtetuks tunnistamist või läbivaatamist, millega praegu veel nähakse ette piirangud ELiga 1. mail 2004 ja 1. jaanuaril 2007 ühinenud liikmesriikide kodanikest töötajate vabale liikumisele ning mis kujutavad endast olulist kahjustavat diskrimineerimist liidu kodanike vahel; kutsub üles kohaldama eelistuse reeglit kõigi ELi kodanike puhul ning ühisturu loomine tuleks lõpule viia;

12.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles direktiivi 2004/38/EÜ rakendamisel arvesse võtma sotsiaalkindlustuse eeskirjade ja üldhuviteenustele juurdepääsu võimalikke diskrimineerivaid tagajärgi, mis võivad vaba liikumist takistada;

13.

palub komisjonil määratleda strateegia, millega tagatakse liidu kodanike ja töötajate vaba liikumine ning nende juurdepääs vastuvõtva liikmesriigi tööturule, reklaamida positiivseid saavutusi ja mõju, mida kodanike ja töötajate vaba liikumine toob kaasa vastuvõtvatele liikmesriikidele ja ELile, ja palub komisjonil käivitada uuring, et kindlaks teha praeguste ja tulevaste tööjõupuuduse valdkonnad ELis ja määratleda, kuivõrd toetab püsivat majanduskasvu kõigi liikmesriikide töötajate vaba juurdepääs ELi tööturule;

14.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi direktiivis 2004/38/EÜ sätestatud piirangud ja praegu kehtivad ajavahemikud, et kasutada vaba liikumise õigusi nimetatud direktiivi artikli 39 kohaselt, ning analüüsima mõju, mida omab liidu kodanike praeguse diskrimineerimise kõrvaldamine liikumisvabaduse nendepoolsele täielikule kasutamisele ning neile asutamislepinguga antud liidu kodakondsusest tulenevatele õigustele;

15.

märgib, et direktiivi 2004/38/EÜ mitterahuldav ülevõtmine näitab, et komisjon ei ole suutnud tagada, et liikmesriigid järgiksid direktiivi sidusalt ja õigeaegselt, ega tegeleda kodanikelt laekunud suure hulga kaebustega, mis on seotud kõnealuse direktiivi kohaldamisega;

16.

toetab komisjoni väljapakutud lähenemisviisi, mis tugineb direktiivi 2004/38/EÜ rakendamise pidevale ja kõikehõlmavale järelevalvele, liikmesriikide abistamisele nende tegevuses tagada direktiivi täielik ja nõuetekohane kohaldamine, koostades selleks 2009. aasta esimesel poolaastal suunised, ning kohtumenetluse algatamisele nende liikmesriikide vastu, kelle riiklikud õigusaktid ja/või tavad ei ole kooskõlas direktiiviga; palub komisjonil töötada välja ja esitada Euroopa Parlamendile järjekindla, tulemusliku ja läbipaistva elluviimise poliitika, millega tagatakse vaba liikumise õiguse kohaldamine; on seisukohal, et komisjon ei ole eraldanud direktiivi ülevõtmise ja kohaldamisega tegelemiseks piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid, mis takistab tõsiselt komisjoni suutlikkust kontrollida usutavalt direktiivi kohaldamist kõikides liikmesriikides ning seetõttu tagada õigusaktide ühtsust selles liidu kodanike jaoks nii äärmiselt olulises küsimuses;

17.

kutsub liikmesriike üles alustama menetlusi, et rakendada suunised 2009. aasta lõpuks ning kohandada oma riiklikud õigusaktid ja tavad, ning kutsub neid üles edastama suunised pädevatele asutustele ja teostama järelevalvet nende kohaldamise üle;

18.

palub komisjonil välja töötada suunised ja üksikasjalikud kriteeriumid piisavateks vahenditeks tunnistatava minimaalse summa määramiseks ning selgitada, millisel alusel peaksid liikmesriigid võtma arvesse „asjaomase isiku olukorda” vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artikli 8 lõikele 4;

19.

palub komisjonil koostada oma suuniste raames üldine tõlgendusmehhanism „avaliku korra”, „avaliku julgeoleku” ja „rahvatervise” normatiivsete kategooriate kohta ning selgitada, kuidas selliste asjaolude arvessevõtmine, nagu liikmesriigis elamise aeg, vanus, tervislik seisund, perekonnaseis ja majanduslik olukord, ühiskondlik ja kultuuriline integreerumine ning sidemed päritolumaaga, on seotud direktiivi 2004/38/EÜ artikli 28 lõikes 1 sätestatud väljasaatmise otsusega;

20.

võtab teadmiseks ELi kodanike säilmete repatrieerimisele kehtestatavad piirangud ning palub komisjonil esitada toimimisjuhend, mida liikmesriigid võiksid järgida, tagamaks, et see järeldub otseselt kodanike vaba liikumise õigusest;

21.

palub komisjonil suurendada vahendeid ja lisada spetsiaalne eelarverida riiklike ja kohalike projektide toetamiseks, mille eesmärgiks on teistes liikmesriikides elavate ELi kodanike ja nende pereliikmete integreerimine, nagu on määratletud direktiivi 2004/38/EÜ artiklites 2 ja 3;

22.

palub komisjonil kehtestada tähtaeg suuniste rakendamiseks, pärast mida algatatakse mittejärgimise korral kohtumenetlus, ning palub end kõnealuse protsessi arengute osas täielikult kaasata ja neist korrapäraselt teavitada;

23.

kutsub komisjoni üles kehtestama inimeste vaba liikumise suhtes vastastikuse hindamissüsteemi, mida teostavad liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi nimetatud ekspertidest koosnevad rühmad, mida abistavad komisjon ja nõukogu peasekretariaat ning mis kasutavad oma tegevuses kohapealseid külastusi, piiramata seejuures volitusi, mis on aluslepingutega komisjonile antud;

24.

kutsub komisjoni üles taotlema, et liikmesriigid edastaksid korrapäraselt aruandeid, mis sisaldavad andmeid liikumisvabaduse kohta, näiteks juhtumite kohta, kus sisenemise ja elamise õiguse täitmisest keelduti, täideviidud väljasaatmiste arvu ja nende põhjuste kohta;

25.

palub liikmesriikidel aidata oma kodanikke, kes elavad teistes liikmesriikides, pakkudes oma konsulaar- ja diplomaatiliste esinduste kaudu kogu vajalikku teavet liikumisvabaduse kohta;

26.

kutsub komisjoni kontrollima, kas liikmesriikides on olemas süsteemid nende ELi kodanike isikuandmete töötlemiseks, kes ei ole antud liikmesriigi kodanikud, ja kas need süsteemid sisaldavad üksnes andmeid, mis on vajalikud direktiivi 2004/38/EÜ ning riiklike ülevõtmise õigusaktide kohaldamiseks; palub komisjonil samuti kontrollida samasuguste süsteemide olemasolu võitluseks kuritegevuse vastu, ning palub neil liikmesriikidel, kus vastavad süsteemid on olemas, vaadata need läbi vastavalt Huberi kohtuasjale;

27.

palub neil liikmesriikidel, kus kehtivad seadused, mis ei ole vastavuses Metocki kohtuasjaga, oma seadused kiiresti läbi vaadata, ning palub komisjonil nende vastu kohtumenetlus algatada, kui nad nõudmisi ei täida;

28.

tervitab komisjoni kavatsust suurendada liidu kodanike teadlikkust nende õigustest vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ ning levitada liidu kodanikele lihtsustatud juhendit ja kasutada parimal viisil internetti, ning tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust vastavalt direktiivi artiklile 34 teavitada kodanikke nende õigustest seoses vaba liikumisega; kutsub liikmesriike sellega seoses üles looma teabe- ja abibüroosid, mis tegelevad liikumisvabaduse õigustega;

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/14

A.

arvestades, et ühisturg ja majanduslik integratsioon on praktiliselt peaaegu välja kujundatud, samas kui liidu kodakondsuse õiguslik alus on endiselt arengujärgus;

B.

arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 17, mis lisati Maastrichti lepinguga, on sätestatud, et „iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik”, ning et seda põhimõtet arendati edasi Amsterdami lepinguga, millega on sätestatud, et „liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust”;

C.

arvestades, et liidu kodakondsus lisandub niisiis liikmesriigi kodakondsusele ning selle andmist reguleerib seega iga liikmesriik oma seaduste alusel, mis on liikmesriigiti erinevad;

D.

arvestades, et liidu kodaniku identiteet saab põhineda üksnes rahvuslikul identiteedil, ning et komisjoni tähelepanu tuleks juhtida asjaolule, et suures vaesuses elavatel ja madala haridustasemega inimestel, sealhulgas romidel, puudub juurdepääs teabele, mis võiks motiveerida nende teadlikkust Euroopast; arvestades, et nende üha suurem tõrjumine Euroopa kogukondadest vähendab nii nende kodakondsuse kui ka liidu kodakondsuse väärtust;

E.

arvestades siiski, ilma et see piiraks üksikute liikmesriikide õigust määratleda kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused, et Tamperes kiideti 15.–16. oktoobril 1999. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks eesmärk, et seaduslikele ja pikaajalistele kolmandate riikide kodanikest residentidele tuleks anda võimalus saada selle liikmesriigi kodakondsus, mille residendid nad on;

F.

arvestades, et kõigil liidu kodanikel on õigus valida ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaliikmesriigis samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel;

G.

arvestades, et liidu kodanike jaoks on oluline, et elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel tagatakse õigus valida ja olla valitud, loomaks tõelist kõnealusesse liikmesriiki kuulumise tunnet;

H.

arvestades, et mõnes liikmesriigis kahjustab praegu liidu kodanikele EÜ asutamislepingu artikli 19 alusel antud õigust valida ja olla valitud kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel asjaolu, et teise liikmesriigi kodanikest liidu kodanikel ei ole õigust saada erakondade liikmeks liikmesriigis, kus nad peaksid asjaomast õigust kasutama;

I.

arvestades, et pöördumine Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni ja Euroopa Ombudsmani poole on oluline kohtuväline õiguskaitsevahend, mis on kättesaadav liidu kodanikele;

J.

arvestades, et Euroopa Liidu laienemine on märgatavalt suurendanud nende liidu kodanike arvu, kes elavad väljaspool oma päritoluliikmesriiki;

K.

arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 20 – mis piirdub kahjuks olukorraga, kui liikmesriigi kodanik on mingi kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on – on sätestatud iga liidu kodaniku õigus saada diplomaatilist või konsulaarkaitset igalt asjaomases kolmandas riigis nõuetekohaselt esindatud liikmesriigilt; arvestades, et kõnealust õigust ei saa nõuetekohaselt kasutada, kui puuduvad selged ja siduvad praktilised eeskirjad ja protokollid, mida konsulaarasutused peavad järgima;

L.

arvestades, et kuigi EÜ asutamislepingu artikliga 20 tehakse kohustuseks, et „liikmesriigid kehtestavad omavahel vajalikud eeskirjad ning alustavad nimetatud kaitse kindlustamiseks vajalikke rahvusvahelisi läbirääkimisi”, on praeguseni vastu võetud vaid üks siduv õigusakt, nimelt otsus 95/553/EÜ (3), mis jõustus 2002. aastal ja koosneb vaid ühest leheküljest, millega ei ole kuidagi võimalik luua täieulatuslikku süsteemi välismaal viibivate liidu kodanike abistamiseks ja nende kannatuste leevendamiseks kriisiolukorras;

M.

arvestades, et eriti kriisiolukorras ja isiklike õnnetuste puhul aitaks tõhus diplomaatiline ja konsulaarkaitse, mida annavad väljaspool Euroopa Liidu territooriumi ühtmoodi kõik liikmesriigid kõigile liidu kodanikele, märkimisväärselt parandada kodanike hinnangut Euroopa Liitu kuulumise eeliste kohta,

1.

tervitab asjaolu, et Lissaboni lepingu kohaselt on võimalik miljonil liidu kodanikul eri liikmesriikidest kutsuda ühiselt komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekuid, ning usub, et selline seaduslik õigus suurendab oluliselt eurooplaste seas teadlikkust liidu kodakondsusest; tuletab meelde, et läbipaistvus ja demokraatlik osalus tuleb saavutada ELi ja liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerluse mitmesuguste vormide abil; kutsub komisjoni üles valmistama ette läbipaistvad ja hõlpsasti arusaadavad menetlused kodanikualgatuse rakendamiseks, nii et liidu kodanikud saaksid tõhusalt algatada õigusakte kohe pärast Lissaboni lepingu jõustumist; loodab, et see ei osutu vajalikuks, kuid rõhutab siiski, et komisjon peaks lülitama selle algatusõiguse oma poliitikameetmetesse Lissaboni lepingu lõplikust staatusest hoolimata;

2.

märgib, et liidu kodanike õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ei saa vaadelda eraldi teistest Euroopa Liidu õigustest ja aluspõhimõtetest, nagu töötajate liikumise vabadus ja teenuste osutamise vabadus; ning kutsub seetõttu liikmesriike üles kõrvaldama ühinemislepingute kohaselt sätestatud kehtivad tõkked, et võimaldada igal kodanikul kasutada kõiki oma õigusi;

3.

soovitab EÜ asutamislepingu aluspõhimõtteid, nimelt liikumisvabadust, mittediskrimineerimist ja kodanike õigusi silmas pidades jätkata komisjonil kõigi tema käsutuses olevate vahendite kasutamist, et tühistada võimalikult kiiresti veel eksisteeriv „uutele” liikmesriikidele kehtestatud üleminekukord;

4.

on mures kehtivate direktiivide, eriti vaba liikumise direktiivi kehva rakendamise pärast, mis põhjustab palju probleeme seoses vaba liikumise ja liidu kodanike muude õigustega, ning kutsub kõiki pooli üles ühenduse õigustikku korrektselt ja täielikult üle võtma ja rakendama;

5.

kutsub komisjoni üles koostama loetelu takistustest, mis liidu kodanike ees seisavad, soovides isikute vaba liikumise ja teiste liidu kodanike jaoks loodud eeliste täielikku ja tõketeta kasutamist, ning palub komisjonil lisada tulemused tulemustabelisse, et tagada põhjalik ja tõhus tegelemine niisuguste takistustega;

6.

leiab seoses uuringu Eurobarometer Flash 213 (Eurobaromeetri 2007. aasta uuring) tulemustega, mis näitasid, et üksnes 31 % vastanutest pidas end hästi informeerituks oma õigustest liidu kodanikena, et äärmiselt oluline on võtta vastu tõhus lähenemisviis teavitamise ja teabevahetuse suhtes, mille eesmärk on muuta liidu kodanikud teadlikuks oma õigustest ja kohustustest ning aidata neil omandada aktiivne roll ELi otsustusprotsessis, võimaldades seeläbi viia ellu tegelikku osalusdemokraatiat;

7.

märgib kahetsusega, et viies aruanne liidu kodakondsuse kohta ei sisalda ühtegi konkreetset ettepanekut seoses kodanike õiguste kasutamisega ja liikmesriikide kohustusega tagada kõnealused õigused praktikas; palub, et kuues aruanne oleks selles küsimuses ennetavam;

8.

väljendab oma pettumust selle üle, et komisjon ei konsulteerinud viienda aruande ettevalmistamisel kodanikuühiskonnaga, ning loodab, et konsulteerimine toimub kuuenda aruande ettevalmistamisel vastavalt komisjoni lubadustele;

9.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi oma programmi „Kodanike Euroopa”, et parandada teabevahetust liidu tavakodanikega ning tagada teabe laialdane levitamine; märgib, et struktuuriline toetus Brüsselis asuvatele mõttekodadele ja uurimisinstituutidele on küll oluline, ent sellised organisatsioonid ei teavita eriti inimesi väljaspool juba informeeritud isikute ringi; kutsub komisjoni üles suunama oma rahastamise raskuspunkti ümber Brüsselist väljaspool asuvatele piirkondlikele ja kohalikele kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidele ning käivitama edaspidi programme, mis on sarnased väga eduka programmiga „Aktiivsed noored” (2007–2013), et aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel teavitada elanikke nende õigustest liidu kodanikena; kuna mitmekeelsusega seotud ettepanekud ei tohiks piirduda peamiste ametlike/liikmesriigi keeltega, kutsub liikmesriike üles levitama teavet liidu kodakondsuse kohta ka piirkondlikes ja vähemuskeeltes;

10.

on arvamusel, et pidades muu hulgas silmas nende liidu kodanike väikest arvu, kes on teise liikmesriigi residendid ja kes kasutavad elukohaliikmesriigis kas Euroopa Parlamendi või kohalikel valimistel oma õigust valida või olla valitud, samuti praktilisi takistusi, millega potentsiaalsed valijad oma õiguste kasutamisel liiga tihti silmitsi seisavad, tuleks näha 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi võimalusena valmistada ette ja rakendada üleeuroopalist tegevuskava, mille eesmärk on arendada liidu kodanike ELi identiteeti ja suurendada nende teadlikkust oma õigustest;

11.

soovib Euroopa integratsiooni edendamise nimel naiste ulatuslikumat osalemist poliitikas ja otsustusprotsessis; usub, et selleks tuleb naistele korraldada tõhusamaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mille eesmärk on võimaldada neil kasutada liidu kodanikena täielikult oma õigusi, tegutseda aktiivsemalt poliitilistes rühmitustes, poliitikas ning oma elukohaliikmesriigi kohalike asutuste töös;

12.

juhib tähelepanu vajadusele algatada paremaid ja tõhusamaid teabekampaaniad, mille abil edendatakse liidu kodakondsusega kaasnevaid õigusi noorte hulgas, luues näiteks koolides ja ülikoolides kodakondsuse programmi, eesmärgiga valmistada noorem põlvkond ette kodanikuaktiivsuseks;

13.

usub, et liikmesriigid peaksid lisama Euroopa mõõtme alg- ja keskhariduse õppekavadesse;

14.

kutsub Euroopa ülikoole üles kasutama oma võimaluste piires kõiki finantsmeetmeid, et tõsta nende üliõpilaste protsenti, kes osalevad üliõpilasvahetustes Erasmuse programmi raames;

15.

palub komisjonil teha ettepanek võtta vastu konsolideeritumad ja täpsustatumad direktiivid, millega parandatakse vaba liikumist ja liidu kodanike muid õigusi teistes valdkondades, sealhulgas tööalane liikuvus, pensioni- ja sotsiaalõiguste ülekandmine ning akadeemiliste kraadide ja kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine;

16.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi territooriumil vabalt liikumise ja elamise õigust ei ole võimalik täielikult kasutada, enne kui teiste meetmete hulgas ei ole loodud ka tõhus kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võimaldaksid oma vastavates pädevusvaldkondades tegutsedes suuremal arvul ühes liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud liidu kodanikel asuda vastavale ametikohale ka mõnes teises liikmesriigis ning pidada kõnealust ametit asjaomase liikmesriigi kodanikega võrdsetel tingimustel;

17.

kutsub liikmesriike üles vaatama läbi oma kodakondsusseadused ja otsima võimalusi, et muuta mittekodanikele kodakondsuse saamine ja õiguste täielik kasutamine lihtsamaks, kaotades nii riigi kodanike ja mittekodanike vahelise diskrimineerimise, eriti liidu kodanike puhul;

18.

on seisukohal, et soovitatav oleks ergutada kogemuste vahetamist mitmes liikmesriigis olemasolevate naturalisatsioonisüsteemide alal, et saavutada liidu kodakondsusega seotud kriteeriumide ja menetluste parem kooskõlastamine – piiramata üksikute liikmesriikide õigust määratleda kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused – ja seega vähendada erinevates õigussüsteemides esinenud diskrimineerimise juhtumeid;

19.

on arvamusel, et liikmesriikides alaliselt elavad kodakondsuseta isikud on Euroopa Liidus erandlikus seisundis; on mures, et mõned liikmesriigid esitavad neile õigustamatuid nõudmisi või nõudmisi, mis ei pruugi olla otseselt vajalikud kodakondsuse saamiseks; kutsub sellega seoses neid liikmesriike üles otsima süstemaatiliselt õiglasi lahendusi, mis põhinevad rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustel; usub, et liikmesriikides alaliselt elavatel kodakondsuseta isikutel peaks olema õigus valida kohalikel valimistel;

20.

tuletab liikmesriikidele, kohalikele omavalitsustele ja sisserändajatele meelde, et nõukogu kehtestatud sisserännanute Euroopa Liitu integreerimise poliitika ühiste aluspõhimõtete (14615/04) kõiki punkte tuleb kohaldada võrdselt;

21.

on seisukohal, et sisserändajate integreerimine on peamine eeltingimus selleks, et nad saaksid kasutada elukohaliikmesriigis oma õigusi; kutsub liikmesriike seetõttu üles komisjoni 1. septembri 2005. aasta teatises „Ühine integratsioonikava - raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus” (KOM(2005)0389) sätestatud soovitusi kiiresti ja täielikult ellu viima;

22.

on seisukohal, et EL ja liikmesriigid kannavad jagatud vastutust edendada romide integratsiooni liidu kodanikena, et võimaldada romidel saada täielikku kasu ELi toetusmeetmetest, mille EL on näinud ette kõikide nende algatuste puhul, mille eesmärk on edendada romide õigusi ja nende kogukondade kaasamist nii hariduse, tööhõive kui ka ühiskonnas osalemise valdkonnas;

23.

juhib tähelepanu sellele, et liidu kodakondsus tähendab õiguste kõrval ka kohustusi; juhib eelkõige tähelepanu kohustusele järgida selle riigi seadusi, kus konkreetne liidu kodanik elab, ning austada teise rahva kultuuri;

24.

rõhutab, et keeleprobleeme või suhtlemisoskust ei tohiks kasutada keeldumispõhjusena juurdepääsuks sotsiaalsetele õigustele, milleks isikul võib liikmesriigi elanikuna olla õigus, see puudutab ka õigust saada sotsiaaltoetusi, mida annavad riiklikud või kohalikud ametiasutused;

25.

kutsub komisjoni üles uurima laste riiklike hoolekandeasutuste rolli ja toimimist tagamaks, et järgitakse liidu kodanike võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; rõhutab, et vanematel tuleks lubada rääkida oma lastega emakeeles ning rahvust või keelt ei tohiks kasutada põhjusena keelata vanematel juurdepääs oma lapsele;

26.

kordab oma nõuet liikmesriikidele, et nad austaksid liidu kodanike õigust reisida ELi piires kas kehtiva riikliku isikutunnistuse või kehtiva passiga ega piiraks julgeoleku kaalutlustel või muudel põhjustel sellist liikumist eriti lennu- ja merereisidel;

27.

kutsub liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles võtma lisameetmeid, et hõlbustada liidu kodanike liikumist liikmesriikide vahel, eriti mis puudutab praktilisi küsimusi, nagu elukohaga seotud dokumentide ja töölubade väljastamine ning sõidukite registreerimisandmete ülekandmine, isikute ja sõidukite kindlustuspoliiside tunnustamine, kui need on välja antud teises liikmesriigis, ravikaartide ülekandmine, ravikulude hüvitamise selged eeskirjad ja paljud muud küsimused, mis tekitavad tihtilugu probleeme, vaatamata pingutustele ühtlustada neid ELi tasandil; ning kutsub komisjoni üles koguma kogu asjakohast teavet ja tegema selle liidu kodanikele kättesaadavaks;

28.

soovitab kujundada välja Euroopa õigusala, et tagada isiklikku ja perekonnaelu puudutavate kodakondsuse piiriüleste aspektide tõhus kaitse ühiste eeskirjadega rahvusvahelise eraõiguse alal; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon töötaks välja ühtse lähenemisviisi ja esitaks vajalikud õigusakti ettepanekud;

29.

palub komisjonil teha kättesaadavaks rahalised vahendid, et pakkuda ELi siseste rändajatega tegelevatele liikmesriikide kohaliku ja piirkondliku tasandi avalikele teenistujatele koolitust nende vastutusalas kohaldatavate põhiliste EÜ õigusaktide kohta, ning aidata ametiasutustel vastata küsimustele, mis käsitlevad võimalikke erinevusi ja konflikte riiklike ja EÜ õigusaktide vahel; tervitab sellega seoses komisjoni pakutavat veebipõhist probleemide lahendamise võrgustikku SOLVIT ning nõuab selle jätkuvat arendamist ja edendamist; loodab, et inim- ja finantsressursside suurendamisega aitavad liikmesriigid edendada riiklikke SOLVITi keskusi; nõuab tungivalt, et kohalikud ja piirkondlikud asutused ning liikmesriigid teeksid koostööd heade tavade vahetamisel ning ühendusesiseste rändajate olukorraga tegelemiseks tõhusate viiside otsimisel;

30.

on arvamusel, et kõiki kodanikke tuleks rohkem teavitada teabeteenistusest „Europe Direct” ning soovitab selleks komisjonil koordineerida ELi tasandil meediakampaaniat; kutsub komisjoni üles jälgima teabeteenistusega „Europe Direct” ja võrgustikuga SOLVIT seotud veebisaitide levikut ning koondama põhiteavet ja -kontakte konkreetsetele tugiveebisaitidele;

31.

kutsub komisjoni üles koostama Euroopa tarbijate õiguste hartat, et kodanikel oleks võimalik nende kõige sagedasemaid probleeme puudutavale teabele kergesti ligi pääseda;

32.

tunneb heameelt komisjoni dokumendi üle „Tegevuskava tervikliku lähenemise kohta kodanikele ja ettevõtetele pakutavate siseturu abiteenuste osutamisele” (SEK(2008)1882), mille eesmärk on vältida kontaktpunktide killustumist ning, nagu rõhutatakse teenuste direktiivis (4), mis ergutab teenuste ja kaupade jaoks ühtsete kontaktpunktide loomist igas liikmesriigis;

33.

tuletab liikmesriikidele ja kohalikele omavalitsustele meelde, et liidu kodakondsuse kontseptsioon sisaldab mittediskrimineerimise põhimõtet, mis kehtib kõigi liidu kodanike, mitte üksnes antud liikmesriigi kodanike kohta; nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks põhjalikumalt ELi siseste rändajate olukorda ning võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad saaksid oma õigusi liidu kodanikena tegelikult teostada;

34.

juhib tähelepanu sellele, et vaba liikumise õigus on liidu kodakondsuse tähtis element, ja peab seega väga häirivaks asjaolu, et ükski liikmesriik ei ole veel vaba liikumise direktiivi täielikult ja nõuetekohaselt rakendanud;

35.

tervitab komisjoni algatust edendada vaba liikumise direktiivis sätestatud uute eeskirjade tundmist, sh direktiivi 2004/38/EÜ juhendi avaldamist; kuid avaldab kahetsust selle üle, et 19 keeles avaldatud juhendi 16 000 eksemplari on liiga vähe võrreldes ELi elanike koguarvuga; kutsub komisjoni üles tagama, et see teave tehakse laialdaselt kättesaadavaks kohalikele ja piirkondlikele asutustele, mis on paljude kodanike jaoks esmane teabeallikas, ning kuna just kohalikul tasandil on kõige rohkem probleeme ja rikkumisi seoses liidu kodanike õigustega;

36.

rõhutab, et liidu kodakondsusest tulenev õigus vabalt liidu territooriumil liikuda ja elada avaldab pereelule ning naiste hariduslikele ja kutsevalikutele väga suurt mõju; kutsub seetõttu komisjoni üles arvestama naiste spetsiifiliste vajadustega selles vallas;

37.

tuletab meelde vaba liikumise direktiivi sätteid, millega antakse liidu kodanikele õigus elada teises liikmesriigis, tingimusel et nad ei ole koormaks sotsiaalabisüsteemile; märgib siiski, et liikmesriigid peaksid täitma Euroopa Kohtu otsuseid (5), millega esitati direktiivi silmas pidades väljendi „piisavad vahendid” tähenduse tõlgendus;

38.

kutsub komisjoni üles hoolikalt kontrollima, et üksikutes liikmesriikides kehtivate seaduste ja tavadega ei rikutaks liidu kodanikele EÜ asutamislepingu ja vaba liikumise direktiiviga antud õigusi, eriti seoses niisuguste mõistetega nagu „piisavad vahendid”, „põhjendamatu koorem vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemile”, „kaalukad avaliku korra või julgeoleku kaalutlused” ning „otsene oht avalikule julgeolekule”; kutsub komisjoni lisaks tagama praktikas toimivad menetluslikud tagatised koos õiguskaitse korraldusega ning võimaluse pöörduda kohtusse seoses väljasaatmismeetmetega; tuletab meelde, et vaba liikumise põhiõiguse igasugust piiramist tuleb tõlgendada kitsas tähenduses;

39.

kutsub liikmesriike üles hoiduma vaba liikumise õiguse rakendamisel liidu kodanike ja nende pereliikmete koormamisest liigse bürokraatiaga, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud vaba liikumise direktiivis ja on vastuolus ühenduse õigusega ning takistab kasutada õigust, mis haldusmenetluste läbiviimist kõrvale jättes on EÜ asutamislepingus sellisena ette nähtud; juhib liikmesriikide tähelepanu nende kohustusele lihtsustada vaba liikumise õiguse kasutamisega seotud haldusmenetluste täitmist;

40.

kutsub liikmesriike üles hoiduma niisuguste õigusaktide vastuvõtmisest, millega kehtestatakse liidu kodanike suhtes liiga karme või diskrimineerivaid karistusi, näiteks kinnipidamine vastuvõtva liikmesriigi territooriumilt tagasisaatmise korral, selle tõsiasja raskendavaks asjaoluks lugemine, kui liidu kodanik, kes on pannud toime õigusrikkumise, on varem ebaseaduslikult elanud teises liikmesriigis, või kriminaalkuriteos süüdi mõistetud liidu kodaniku automaatne tagasisaatmine;

41.

tervitab soojalt komisjoni kavatsust lisada Stockholmi programmi meetmed, mille eesmärk on käsitleda probleeme, millega liidu kodanikud oma elu jooksul ELis silmitsi seisavad; palub komisjonil teha selle raames ettepanekud asjakohaste meetmete kohta, kaasa arvatud tsiviilõiguse valdkonnas, et rakendada lõpuks võrdse kohtlemise põhimõtet mitte üksnes kaupade, kapitali ja teenuste, vaid ka isikute suhtes, diskrimineerimata EÜ asutamislepingu artiklis 13 loetletud asjaolude alusel, sest praegune olukord takistab vaba liikumist ja on vastuolus Euroopa ühiste väärtustega – võrdsuse ja mittediskrimineerimisega;

42.

rõhutab, et tõhusa integratsioonipoliitika vältimatu tingimus on tagada õigus valida ja olla valitud elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel;

43.

kutsub liikmesriike üles tagama, et kõigile alaliselt teises liikmesriigis elavatele liidu kodanikele antaks kogu vajalik teave nende õiguse kohta valida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel;

44.

peab kahetsusväärseks, et nendest liidu kodanikest, kes elavad muus liikmesriigis, kasutavad vaid vähesed oma elukohas õigust valida ja olla valitud kas Euroopa Parlamendi või kohalikel valimistel; märgib praktilisi takistusi, millega potentsiaalsed valijad liigagi sageli oma õiguste kasutamisel kokku puutuvad; nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused käivitaksid eelseisvaid 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades üleeuroopalised tõhusad teabekampaaniad liidu kodanike valimisõiguste kohta ning annaksid praktilist nõu, kuidas valimisõigusi kohalikul tasandil kasutada;

45.

kutsub liikmesriike üles algatama riiklikus ja kohalikus meedias, kaasa arvatud televisioonis, raadios ja internetis, teabekampaaniaid ELi ametlikes keeltes, selleks et informeerida liidu kodanikke nende õigusest valida ja olla valitud ning samuti registreerimismenetlustest, mis peaksid olema võimalikult lihtsad;

46.

tervitab komisjoni sammu muuta nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (6), võttes meetmeid kandidaatide ja liikmesriikide koormuse vähendamiseks;

47.

nõuab, et kõigis liikmesriikides viidaks läbi Euroopa Parlamendi valimiste menetluse vajalikud reformid, et muuta kõnealune menetlus sarnasemaks ning leida viise liidu kodanikuaktiivsuse edendamiseks, ning nõuab, et pärast reformide elluviimist korraldataks asjakohased teabekampaaniad;

48.

märgib, et muus kui oma päritoluliikmesriigis elavate liidu kodanike jaoks on olulisi erinevusi seoses nende päritoluliikmesriigis toimuvate parlamendivalimiste valimisõigusega; taunib asjaolu, et paljud liidu kodanikud leiavad end seepärast olukorrast, kus nad on ilma jäetud valimisõigusest nii oma päritoluliikmesriigis kui ka oma uues elukohaliikmesriigis; nõuab liikmesriikidelt koostöö tegemist, et oma päritoluliikmesriigist väljaspool elavad valijad saaksid täiel määral kasutada valimisõigust oma elukohaliikmesriigis, selleks tuleb luua piisaval arvul kogu territooriumi hõlmavaid valimisjaoskondi ning lihtsustada valijate registreerimist; kutsub liikmesriike lisaks üles võtma vastu vajalikud õigusnormid, et tagada valimisõigus kõigile liidu kodanikele, kes on riiklike parlamendivalimiste ajal läbisõidul teises liikmesriigis;

49.

on seisukohal, et erakondade tekkimine ja levimine Euroopa tasandil on kõige tõhusam viis, et tagada liidu kodanikule, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, õigus valimistel kandideerida; loodab seega, et üleeuroopalisi erakondi tugevdatakse, ka suurema finantstoetuse abil;

50.

palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel parandada EÜ asutamislepingu artikli 19 tegelikku tõhusust, tagades kõigile liidu kodanikele õiguse saada oma elukohaliikmesriigi erakondade liikmeks;

51.

on seisukohal, et liidu kodakondsus tagab kõigile liidu kodanikele samad õigused, olenemata sellest, kas nende elukoht asub liidu territooriumil või kolmandas riigis; nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks väljaspool liidu territooriumi elavate liidu kodanike olukorda ning võtaks asjakohaseid meetmeid nende kodanikuõiguste jõustamiseks;

52.

tuletab meelde, et EÜ asutamislepingu artikli 20 kohaselt on liidu kodanikul kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui kõnealuse teise liikmesriigi oma kodanikel, ning rõhutab sellise sätte olulisust põhimõttelisel tasandil, tunnustamaks liidu kodakondsuse välismõõdet;

53.

tervitab komisjoni 5. detsembri 2007. aasta teatises esitatud tegevuskava aastateks 2007–2009 „Tõhus diplomaatiline ja konsulaarkaitse kolmandates riikides: Euroopa Liidu panus” (KOM(2007)0767); kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tõhusamalt rakendama soovitusi, mis on välja toodud komisjoni 28. novembri 2006. aasta rohelises raamatus Euroopa Liidu kodanike diplomaatilise ja konsulaarkaitse kohta kolmandates riikides (KOM(2006)0712) ning Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2007. aasta samateemalises resolutsioonis (7);

54.

palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, trükkida EÜ asutamislepingu artikkel 20 oma riigi passidesse kõrvuti riikliku teabega, nagu seda on nõutud Barnier' aruandes ja nõukogu 15. juuni 2006. aasta järeldustes; kutsub komisjoni üles varustama passe väljastavaid ameteid kõikides liikmesriikides trükisega, mis seletab neid õigusi ja annab ülevaate EÜ asutamislepingu artiklit 20 toetavatest meetmetest; nõuab selle trükise jagamist isikutele, kes saavad kätte uue passi; kutsub komisjoni üles looma portaalis Europa eraldi veebilehe, kus jagatakse praktilist teavet konsulaarkaitse kohta ja lihtsustatakse juurdepääsu liikmesriikide koostatud reisiteabele, nagu on nõutud komisjoni 2007. aasta tegevuskavas;

55.

nõuab tungivalt, et komisjon looks tasuta Euroopa telefoniliini, mis tuleb ära märkida passis koos EÜ asutamislepingu artikliga 20 ning mille abil saavad liidu kodanikud hädaolukorras küsida liikmesriikide konsulaatidelt teavet oma emakeeles, et tagada neile vajalik abi;

56.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma vastu uusi direktiive ja muid meetmeid, mis tugevdavad ühenduse õigustikku diplomaatilise ja konsulaarkaitse valdkonnas, ning kehtestama õiguslikult siduvaid eeskirju EÜ asutamislepingu artikli 20 rakendamiseks;

57.

kutsub liitu üles võtma lisameetmeid, et kaitsta oma kodanikke kolmandates riikides, sealhulgas meetmeid, mis hoiaksid ära liidu kodanike suhtes surmanuhtluse kohaldamise;

58.

kutsub liikmesriike üles täitma nõuetekohaselt EÜ asutamislepingu artiklis 20 sätestatud kohustust, kehtestama omavahel vajalikud eeskirjad ja alustama rahvusvahelisi läbirääkimisi, mis on vajalikud liidu kodanike kaitse tagamiseks väljaspool Euroopa Liitu, pöörates erilist tähelepanu siduvate tegevusprotokollide heakskiitmisele, mida kolmandates riikides asuvad konsulaarteenistused peavad järgima hädaolukorra või julgeoleku- või humanitaarkriisi korral;

59.

tervitab nõukogu poolt hiljuti vastuvõetud Euroopa Liidu suuniseid konsulaarjuhtriigi mõiste rakendamise kohta (8), mis käsitlevad juhtriigi määramist suure kriisi korral ning nõuab EÜ asutamislepingu artikli 20 laiemat tõlgendamist seoses diplomaatilise ja konsulaarkaitsega, mida praegu liidu kodanikele võimaldatakse;

60.

kutsub komisjoni üles jätkama kõikide liikmesriikide ja liidu kodanike nimel läbirääkimisi viisavaba reisimise üle kolmandatesse riikidesse; tõdeb ebaõiglust, mis kaasneb sellega, et mõnedele liidu kodanikele kehtivad viisanõuded, samas kui teised saavad reisida riiklike viisavabaduse programmide alusel;

61.

on seisukohal, et petitsiooniõiguse kui liidu kodanike põhiõiguse staatus peaks komisjoni kohustama vähemalt selleks, et ta esitab piisavad põhjendused, miks ta ei järgi Euroopa Parlamendi soovitusi;

62.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles tihendama koostööd Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni ja Euroopa Ombudsmaniga, nii et iga liidu kodanik saaks oma õigusi tõhusamalt kasutada;

63.

tervitab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti loomist ja nõukogu 19. aprilli 2007. aasta otsuse 2007/252/EÜ (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus”) (9) vastuvõtmist, mille eesmärk on edendada põhiõiguste, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel põhineva Euroopa ühiskonna arendamist;

64.

kutsub liikmesriikide parlamente üles osalema rohkem vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamises; liikmesriikide parlamentide ja ELi institutsioonide vaheline koostöö peaks lihtsustama riiklike õigusaktide ja tavade kohandamist ELi õiguse rakendamisel ning parandama suhtlust kodanikega, muutes nad teadlikuks liidu kodaniku staatusega kaasnevatest õigustest;

65.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/22

A.

arvestades, et nõukogu kinnitas oma eespool mainitud 16. märtsi 2009. aasta järeldustes oma valmisolekut süvendada oma suhteid Valgevenega sõltuvalt sellest, kuidas Valgevene edendab demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, ja toetada Valgevenet nende eesmärkide saavutamisel;

B.

arvestades, et nõukogu on hinnanud Valgevenes toimunud arengut pärast 2008. aasta oktoobri otsust teatud Valgevene ametnike suhtes kohaldatavate reisipiirangute rakendamise ajutise peatamise kohta, ning on otsustanud kooskõlas nõukogu ühises seisukohas 2008/844 /ÜVJP (2) sätestatud tingimustega säilitada üheksa kuu jooksul nende reisipiirangute rakendamise ajutine peatamine;

C.

arvestades, et nõukogu otsustas vastavalt ühisele seisukohale 2006/276/ÜVJP pikendada teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid;

D.

arvestades, et Euroopa Liit on jätkuvalt mures inimõiguste olukorra ja inimõiguste hiljutiste rikkumiste pärast Valgevenes;

E.

arvestades, et vastuseks Valgevene tehtud edusammudele on komisjon juba alustanud Valgevenega tugevdatud dialoogi sellistes valdkondades nagu energia, keskkond, toll, transport ja toiduohutus ning kinnitanud oma valmisolekut laiendada veelgi mõlemale poolele kasulike tehniliste läbirääkimiste ulatust võttes aluseks, et ühtegi plaani ehitada ELi piirile Lääne standarditele mittevastav tuumaelektrijaam ei võeta läbirääkimistel arutlusele;

F.

arvestades, et nõukogu kaasas Valgevene idapartnerluse algatusse, mille komisjon algatas oma eelpool nimetatud 3. detsembri 2008. aasta teatisega eesmärgiga suurendada koostööd mitme Ida-Euroopa riigiga;

G.

arvestades, et Valgevene välisminister Sjargei Martinau on teatanud, et Valgevene suhtub idapartnerluse algatuses osalemisse positiivselt, lisades et Valgevene kavatseb selles algatuses osaleda;

H.

arvestades, et ajakirjanike kaitse komitee on kutsunud Valgevene ametivõime üles uuendama Poola suurima päevalehe Gazeta Wyborcza kohaliku korrespondendi Andrzej Poczobuti akrediteeringut ning uurima tema ja tema perekonnaliikmete hiljutist tagasikiusamist Valgevene lääneosas asuvas Grodna linnas valitsuse poliitika kritiseerimise tõttu; arvestades, et Andzrej Poczobuti trahviti 17. märtsil 2009. aastal 148 euroga Valgevene Poolakate Liidu kohtumisest tehtud reportaaži eest,

1.

toetab nõukogu otsust pikendada Valgevene teatud ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid veel ühe aasta võrra ja samaaegselt jätkata nendele ametnikele kehtestatud reisipiirangute rakendamise peatamist üheksaks kuuks;

2.

on jätkuvalt mures inimõiguste olukorra ja inimõiguste hiljutiste rikkumiste pärast Valgevenes; ootab lähitulevikus inimõigustealase dialoogi algatamist Valgevenega;

3.

tunneb heameelt tihedama kõrgetasemelise dialoogi üle Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kaasa arvatud kahepoolsete kontaktide üle, ja komisjoni algatatud tihedama tehnilise koostöö üle, sest see on võimalus vastastikuse arusaama saavutamiseks ning osapoolte ühiste huvidega seotud probleemide ja teemadega tegelemiseks;

4.

on veendunud, et Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise dialoogi süvendamine peab sõltuma opositsiooni meeleavaldustel osalejate ja inimõigusaktivistide tegutsemisvabadusele kehtestatud piirangute kaotamisest ning nende vastu suunatud vägivalla lõpetamisest; nõuab sellega seoses ettevõtjate Mikalai Autukovitši, Juri Liavonau ja Uladzimir Asipenka ja noorte opositsiooni aktivisti Artsiom Dubski viivitamatut vabastamist ning samuti 2008. aasta jaanuaris toimunud demonstratsioonil 11 osalenud isiku liikumisvabadusele kehtestatud piirangute läbivaatamist;

5.

tervitab ja ergutab lisaks Valgevene koostöö jätkumist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Bürooga (OSCE/ODIHR) valimisi käsitlevate õigusaktide valdkonnas;

6.

nõuab, et Valgevene demokraatlik opositsioon ja kodanikuühiskond kaasataks Euroopa Liidu ja Valgevene dialoogi;

7.

kutsub Valgevene valitsust üles tegema järgmise üheksa kuu jooksul olulisi edusamme järgmistes valdkondades:

8.

kutsub Valgevene valitsust üles kehtestama surmanuhtluse kaotamist silmas pidades viivitamatult moratooriumi kõikide surmamõistmiste ja hukkamiste suhtes, nagu on ette nähtud ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2007. aasta resolutsioonis 62/149 surmanuhtluse täideviimisele moratooriumi kehtestamise kohta, ning muutma kohe kõik surmaotsused vanglakaristusteks; viima siseriiklikud õigusaktid vastavusse kohustustega, mis Valgevene on inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute raames võtnud, ja tagama, et õiglase kohtumõistmise rahvusvahelisi standardeid järgitakse täpselt;

9.

kutsub Valgevene ametivõime üles tunnustama ValgevenePoolakate Liitu, mida juhib Angelika Borys, kes valiti 15. märtsil 2009 tagasi Poolakate Liidu kongressi esinaiseks;

10.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles kaaluma, juhul kui Valgevene täidab eespool nimetatud kriteeriumid üheksa kuu jooksul, alalist reisipiirangute kaotamist ja meetmeid, mis aitaksid kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning kiirendaksid Valgevene taasintegreerimist Euroopa demokraatlike riikide hulka;

11.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama tegevust Valgevene kodanike viisamenetluste lihtsustamiseks, kuna see on oluline vahend, et saavutada ELi Valgevene-poliitika peamist eesmärki – Valgevene kaasamine Euroopas ja selles piirkonnas toimuvatesse protsessidesse ja demokratiseerumise protsessi pöördumatuks muutmine; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kaaluksid sellega seoses võimalust alandada Valgevene kodanike jaoks Schengeni territooriumile sisenemisel nõutava viisa lõivu ja lihtsustada viisade saamise korda;

12.

kutsub komisjoni üles kasutama igakülgselt ja tõhusalt ära võimalusi toetada Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatuse (3) (EIDHR) kaudu demokraatia ja kodanikuühiskonna arengut Valgevenes; nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks parlamenti korrapäraselt ja igakülgselt EIDHRi rahalise abi kulutamisest;

13.

palub komisjonil toetada rahaliselt Valgevene sõltumatut telekanalit Belsat ja nõuda Valgevene valitsuselt tungivalt Belsati ametlikku registreerimist Valgevenes; palub nõukogul ja komisjonil nõuda tungivalt, et Valgevene valitsus võimaldaks hea tahte ja positiivse muutuse märgina Valgevene Euroopa Humanitaarteaduste Ülikoolil, mis on eksiilis Vilniuses, seaduslikult naasta Valgevenesse, nii et tõepoolest oleks tagatud, et tal lastakse vabalt tegutseda ja taastada oma tegevus normaalsetes tingimustes edasiseks arenguks Minskis ja lubada eelkõige ülikoolil 2009. aasta jooksul taasavada oma raamatukogu Minskis, andes selleks ruumid ja luues tingimused kõigile avatud ja kättesaadavate ulatuslike valgevene-, vene-, inglis-, saksa- ja prantsuskeelsete raamatute kogude jaoks;

14.

palub nõukogul ja komisjonil kaaluda meetmeid, parandamaks ärikliimat, kaubandust, investeeringuid, energia ja transpordi infrastruktuuri ning piiriülest koostööd ELi ja Valgevene vahel, et anda panus Valgevene kodanike heaolu ja jõukuse arengusse ning edendada nende võimalusi suhelda Euroopa Liiduga ning sinna vabalt reisida;

15.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, OSCE Parlamentaarsele Assambleele ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, SRÜ sekretariaadile ning Valgevene valitsusele ja parlamendile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/25

A.

arvestades, et ajaloolased on ühel meelel selles, et ajaloolisi fakte ei ole võimalik täiesti objektiivselt tõlgendada ning et objektiivseid ajaloolisi narratiive ei ole olemas; arvestades, et kutselised ajaloolased kasutavad mineviku uurimiseks siiski teaduslikke vahendeid ja püüavad olla võimalikult erapooletud;

B.

arvestades, et ühelgi poliitilisel organil või erakonnal ei ole monopoli ajaloo tõlgendamisel ning ükski poliitiline organ või erakond ei saa väita, et on objektiivne;

C.

arvestades, et ajalooliste faktide ametlikke poliitilisi tõlgendusi ei tohiks kehtestada parlamentide enamusotsustega; arvestades, et parlament ei saa anda seadusi mineviku tõlgendamise kohta;

D.

arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsessi üks peamine eesmärk on tagada põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine tulevikus, ning arvestades, et asjakohased mehhanismid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 6 ja 7;

E.

arvestades, et ajaloo väärtõlgendused võivad innustada alternatiive välistavat poliitikat ning õhutada seega vihkamist ja rassismi;

F.

arvestades, et Euroopa traagilise mineviku mälestust tuleb hoida elus, et avaldada austust ohvritele, mõista hukka kuritegude toimepanijad ning panna alus tõel ja mäletamisel põhinevale leppimisele;

G.

arvestades, et 20. sajandil küüditasid, vangistasid, piinasid ja mõrvasid totalitaarsed ja autoritaarsed režiimid Euroopas miljoneid ohvreid; arvestades, et sellest hoolimata tuleb tunnistada holokausti ainukordsust;

H.

arvestades, et Lääne-Euroopa valitsev ajalooline kogemus oli natsism, samas kui Ida- ja Kesk-Euroopa riigid kogesid nii kommunismi kui ka natsismi; arvestades, et tuleb edendada nende riikide kahekordse diktatuuripärandi mõistmist;

I.

arvestades, et algusest peale on Euroopa integratsioon olnud reaktsiooniks kannatustele, mida põhjustasid kaks maailmasõda ja natside hirmuvalitsus, mis tõi kaasa holokausti, ning totalitaarsete ja ebademokraatlike kommunistlike režiimide laienemisele Kesk- ja Ida-Euroopas, samuti on see olnud viis ületada sügavad lõhed ja vaenulikkus Euroopas koostöö ja integratsiooni abil ning lõpetada sõda ja kindlustada demokraatiat Euroopas;

J.

arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess on olnud edukas ja selle tulemusel on sündinud Euroopa Liit, mis hõlmab Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kes elasid Teise maailmasõja lõpust kuni 1990. aastate alguseni kommunistlike režiimide all, ning arvestades, et pikka aega fašistlike režiimide all kannatanud Kreeka, Hispaania ja Portugali varasem ühinemine aitas kindlustada demokraatiat Lõuna-Euroopas;

K.

arvestades, et ühinenud Euroopa on võimalik ainult siis, kui suudetakse luua ühine vaatenurk oma ajaloole, tunnistatakse natsismi, stalinismi ning fašistlikke ja kommunistlikke režiime ühise pärandina ning viiakse läbi aus ja põhjalik arutelu nende möödunud sajandi kuritegude üle;

L.

arvestades, et 2009. aastal tähistab taasühinenud Euroopa Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäeva, mis peaks pakkuma võimaluse tõsta teadlikkust minevikust ja tunnustada demokraatlike kodanikualgatuste rolli ning andma ajendi ühtekuuluvustunde tugevdamiseks;

M.

arvestades, et tähtis on meeles pidada ka neid, kes astusid aktiivselt vastu totalitaarsele võimule ja kes peaksid totalitaarse ajastu kangelastena leidma koha eurooplaste teadvuses oma pühendumuse, au ja vapruse ning ideaalidele ustavaks jäämise tõttu;

N.

arvestades, et ohvrite seisukohast ei ole tähtsust, milline režiim ja mis põhjusel võttis neilt vabaduse, piinas neid või mõrvas nad,

1.

avaldab austust kõikidele totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide ohvritele Euroopas ning nendele, kes võitlesid hirmuvalitsuse ja rõhumise vastu;

2.

kinnitab pühendumist rahumeelsele ja jõukale Euroopale, mis rajaneb inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamise väärtustel;

3.

rõhutab, kui tähtis on hoida mineviku mälestust elus, sest ilma tõe ja mäletamiseta ei saa olla leppimist; kinnitab veel kord oma ühtset vastuseisu igasugusele totalitaarsele võimule, olenemata selle ideoloogilisest taustast;

4.

tuletab meelde, et viimased inimsusevastased kuriteod ja genotsiidiaktid Euroopas toimusid veel 1995. aasta juulis ning et ebademokraatlike, ksenofoobsete, autoritaarsete ja totalitaarsete ideede ja suunitluste vastu võitlemiseks on vaja pidevalt valvsust;

5.

rõhutab, et suurendamaks Euroopa teadlikkust totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide toimepandud kuritegudest, tuleb toetada Euroopa rahutut minevikku tõendavate dokumentide ja tunnistuste säilimist, sest ilma mäletamiseta ei saa olla leppimist;

6.

peab kahetsusväärseks, et 20 aastat pärast Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike diktatuuridekokkuvarisemist piiratakse mõnes liikmesriigis ikka veel liigselt juurdepääsu isikliku tähtsusega või teaduslikuks uurimistööks vajalikele dokumentidele; nõuab, et kõikides liikmesriikides tehtaks tõelisi jõupingutusi arhiivide, sealhulgas endiste sisejulgeolekuteenistuste, salapolitsei ja luureteenistuste arhiivide avamiseks, kusjuures tuleb võtta meetmeid tagamaks, et seda protsessi ei kuritarvitata poliitilistel eesmärkidel;

7.

mõistab kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised; avaldab nimetatud kuritegude ohvritele ja nende pereliikmetele kaastunnet, mõistab ja tunnistab nende kannatusi;

8.

kuulutab, et Euroopa integratsioon kui rahu ja leppimise mudel kujutab endast Euroopa rahvaste vaba valikut tegutseda ühise tuleviku nimel ning et Euroopa Liidul on eriline vastutus edendada ja kaitsta demokraatiat, inimõiguste austamist ja õigusriigi põhimõtteid nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool;

9.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema edasisi jõupingutusi, et parandada Euroopa ajaloo õpetamist ja rõhutada Euroopa integratsiooni ajaloolist saavutust ning suurt kontrasti traagilise mineviku ja tänapäeval Euroopa Liidus valitseva rahumeelse ja demokraatliku ühiskonnakorra vahel;

10.

usub, et ajaloolise mälu asjakohane säilitamine, Euroopa ajaloo põhjalik uuestihindamine ja tänapäevase Euroopa kõikide ajalooaspektide tunnistamine kogu Euroopas tugevdab Euroopa integratsiooni;

11.

kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles toetama ja kaitsma selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevust, kes uurivad ja koguvad aktiivselt stalinismi perioodil toimepandud kuritegudega seotud dokumente, näiteks Memoriaal Venemaa Föderatsioonis;

12.

kordab oma järjekindlat toetust tugevdatud rahvusvahelisele õigusemõistmisele;

13.

nõuab, et loodaks Euroopa mälu ja südametunnistuse platvorm, mis toetaks totalitarismi ajaloo käsitlemisele spetsialiseerunud riiklike uurimisinstituutide võrgustikke ja koostööd, ning ka kõikide totalitaarsete režiimide ohvrite üleeuroopaline dokumentatsioonikeskus/memoriaal;

14.

nõuab olemasolevate asjaomaste rahastamisvahendite tugevdamist, et toetada professionaalseid ajaloouuringuid eespool nimetatud teemadel;

15.

nõuab, et 23. august kuulutataks üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult;

16.

on veendunud, et kommunistlike totalitaarsete režiimide toimepandud kuritegude avalikustamise ja nendele hinnangu andmise lõppeesmärk on leppimine, mida on võimalik saavutada vastutust tunnistades, andestust paludes ja moraalset uuestisündi edendades;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liiduga assotsieerunud riikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/28

A.

arvestades, et Euroopa kultuurivaim omandab järjest tähtsamat rolli Euroopa kodanike kokkuviimise vahendina sellisel viisil, mis austab erinevaid kultuurilisi ja keelelisi identiteete;

B.

arvestades, et Euroopa kultuurid on Euroopa arengu strateegilised tegurid nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa Liidu kesksete institutsioonide tasandil;

C.

arvestades, et linnad ja piirkonnad etendavad Euroopas üha suuremat rolli, sest nad jagavad Euroopa ideed ja aitavad kaasa Euroopa Liidu arengule;

D.

arvestades, et kodanikuühiskonna algatustel põhinevad kultuuriprojektid on osutunud tõhusaks vahendiks piirkondade tugevdamisel ja arendamisel;

E.

arvestades, et piirkondlikud konverentsid on kodanikuühiskonnale suurepärane võimalus projektide ja ettepanekute esitamiseks, heade tavade vahetamiseks ja vastutavate osapoolte dialoogi juhtimiseks,

1.

rõhutab, et piirkondliku ja kohaliku arengu strateegiad, mis hõlmavad ka kultuuri, loovust ja erinevaid kunstialasid, aitavad väga palju kaasa Euroopa piirkondade ja linnade elukvaliteedi parandamisele, edendades kultuurilist mitmekesisust, demokraatiat, osalust ja kultuuridevahelist dialoogi;

2.

kutsub komisjoni üles esitama rohelist raamatut Euroopa piirkondade kultuurilist arengut tugevdavate tänapäevase kultuuritegevuse võimalike meetmete kohta;

3.

kutsub komisjoni koos piirkondlike ametiasutuste ja kohaliku kodanikuühiskonnaga üles toetama piirkondlikke konverentse;

4.

nõuab meetmeid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis käsitlevad kultuuriprojektide rolli piirkondlikus arengus;

5.

kutsub asjaomaseid osapooli töötama selliste projektide kiire ja tõhusa elluviimise nimel;

6.

ootab, et komisjon esitaks esimesel võimalusel Euroopa Parlamendile uuringu kultuuri mõju kohta piirkondlikul ja kohalikul tasandil koos sellest tulenevate järelduste ja meetmetega, mida komisjon kavatseb võtta;

7.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja Regioonide Komiteele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/29

A.

arvestades, et ELi suhted Venemaaga on pragmaatilise koostöö seisukohast otsustava tähtsusega; arvestades, et Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, G8 liige, ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner, euroala suuruselt neljas kaubanduspartner ning ELi keskse tähtsusega energiatarnija, arvestades, et ELil ei ole Venemaaga ainult ühised majandus- ja kaubandushuvid, vaid ka ühine eesmärk tegutseda rahvusvahelisel areenil ning vastutus globaalsete küsimuste ja Euroopa naabruskonnaga seotud küsimuste eest; arvestades, et ELi ja Venemaa tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted peaksid rajanema vastastikusel usaldusel ning ühistel demokraatlikel väärtustel, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisel ning samuti koostööl rahvusvahelistes küsimustes, ning need on seega terve Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast väga suure tähtsusega; arvestades, et ELi suhted Venemaaga peaksid rajanema vastastikusel lugupidamisel, kuid ühtlasi mõlema osapoole austusel nende naabruskonnas elavate rahvaste suveräänsete õiguste vastu;

B.

arvestades, et EL rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatia ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine, ning arvestades, et nende väärtuste täielik tunnustamine peab olema üheks tähtsaimaks prioriteediks tõhustatud koostöö puhul mis tahes kolmanda riigiga;

C.

arvestades, et ELi ja Venemaa vaheline koostöö on kasuks rahvusvahelisele stabiilsusele; arvestades, et lisaks sellele on Venemaal kohustus aidata kaasa finants- ja poliitilise stabiilsuse saavutamisele ning turvatunde loomisele Euroopas ja maailmas, eelkõige järgides ja säilitades vastutustundlikku ja rahumeelset lähenemisviisi ELi ja Venemaa ühisele naabruskonnale; arvestades, et EL juba teeb Venemaaga koostööd Afganistanis, Lähis-Idas ja Balkanil ning ÜROs ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis, arendades ühiseid seisukohti ja lähenemisviise muudes võtmeküsimustes, nagu tuumarelva levik, desarmeerimine ja relvastuskontroll, võitlus terrorismi, narkokaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kliimamuutus ning globaalne majandus- ja rahanduskriis;

D.

arvestades, et USA uus administratsioon, eelkõige asepresident Joe Biden ja välisminister Hillary Clinton, on teinud Venemaa-suunalise poliitika kohta avaldusi, milles väljendub tahe teha uue ja avatud USA poliitika raames koostööd stabiilsema ja turvalisema maailma nimel;

E.

arvestades, et Venemaa andis ebaproportsionaalse vastulöögi Lõuna-Osseetiasse sisenenud Gruusia sõjaväele ning ründas ka muid Gruusia alasid, kasutades soomukeid ja õhujõude, ning alustas provotseerimata sõjalist tegevust Abhaasias, sealhulgas ründas ja okupeeris Gruusia sadamaid ning seejärel tunnustas kahte eraldunud enklaavi, Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat, muutub küsitavaks Venemaa valmisolek ehitada Euroopas koos ELiga ühine julgeolekuala; arvestades, et Euroopa ja Venemaa partnerluse edasine arendamine peab hõlmama ulatuslikku dialoogi julgeoleku üle, mis põhineb mõlema partneri ühiste väärtuste järgimisel, rahvusvahelise õiguse ja territoriaalse terviklikkuse tunnustamisel ning Helsingi harta ning sellest tulenevate kohustuste järgimisel;

F.

arvestades, et läbirääkimised uue lepingu üle, mille eesmärk on tõhustada koostööd ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, ei muuda mingil moel seaduspäraseks praegust olukorda Gruusias, samal ajal kui Venemaa on endiselt kohustatud täielikult rakendama 12. augustil ja 8. septembril 2008. aastal seoses Lõuna-Osseetias ja Abhaasias toimunud konfliktiga sõlmitud lepinguid, kuna nimetatud lepingute järgimine peaks olema vältimatu eeltingimus selleks, et viia edukalt lõpule kõnelused, mis hõlmaksid kõikide osaliste loobumist jõu kasutamisest naaberriikide vastu;

G.

arvestades, et eriti pärast Gruusia sündmusi lahknevad osapoolte seisukohad Kosovo ja ühise naabruskonna küsimustes veelgi enam;

H.

arvestades, et lepingu sõlmimine tulevaseks koostööks on jätkuvalt väga oluline kahe osapoole vahelise edasise arengu ja koostöö tõhustamise seisukohast; arvestades, et ELi Venemaa poliitika peab põhinema ühtsusel ja solidaarsusel, ning arvestades, et ELil peaks olema ühtne lähenemisviis ja ta peaks rääkima ühel häälel; arvestades, et ELi liikmesriigid peaksid õigeaegselt teavitama ja konsulteerima teiste liikmesriikidega, keda võiksid puudutada kahepoolsed kokkulepped või vaidlused Venemaaga;

I.

arvestades, et kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu asendamiseks koostatud uus kõikehõlmav leping peab olema kvaliteedilt parem ning kajastama koostöö kogu ulatust, uusi arenguid 21. sajandil ning kooskõla rahvusvaheliste suhete põhimõtetega ja austust demokraatlike normide ja inimõiguste vastu;

J.

arvestades, et Euroopa tavarelvajõudude leping, millele 1990. aastal kirjutasid alla 16 NATO liiget ja 6 Varssavi pakti sõlminud riiki ning mida muudeti 1999. aastal, on kõige olulisem tavarelvastuse desarmeerimisleping ajaloos; arvestades, et Venemaa, Valgevene ja Ukraina ratifitseerisid kõnealuse lepingu, kuid NATO külmutas selle; arvestades, et Venemaa on lepingu nüüdseks peatanud;

K.

arvestades, et hiljutised parlamendi- ja presidendivalimised Venemaal viidi läbi tingimustel, mis jäävad tunduvalt alla Euroopa standarditele seoses rahvusvaheliste valimiste vaatlejate juurdepääsuga, opositsioonierakondade võimalusega kandidaate esitada, meedia objektiivsuse ja sõltumatusega ning ametiasutuste erapooletusega, mis tähendab Venemaa olulist kõrvalekaldumist oma kohustustest Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena;

L.

arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu liige ning on seega võtnud endale kohustuse täita Euroopa Nõukogu eesmärke, mis hõlmavad eelkõige demokraatia edendamist ja inimõiguste austamist ning demokraatia ja stabiilsuse kindlustamist Euroopas; arvestades, et EL peaks tugevalt kaitsma põhimõtet, et õigusriigi põhimõtte ja kõnealuse organisatsiooni raames võetud kohustuste järgimine on ELi ja Venemaa partnerluse jaoks otsustava tähtsusega;

M.

arvestades, et arvukad valitsusväliste organisatsioonide ja sõltumatute asjatundjate esitatud aruanded näitavad, et Venemaa valitsuse 2006. aastal vastuvõetud valitsusväliseid organisatsioone käsitleva seaduse ja muude võetud meetmetega, sh anti-ekstremismi käsitlevate õigusaktidega ning riigi kontrolli laiendamisega meedia olulistele valdkondadele, kahjustatakse tugevalt sõnavabadust ning takistatakse inimõiguste järgimist ja kodanikuühiskonna tegevust Venemaal;

N.

arvestades, et poliitvangide jätkuv vangistamine ja inimõiguste kaitsjate kohtlemine on vastuolus Venemaa Föderatsiooni kohustusega tugevdada õigusriigi põhimõtet Venemaal ning lõpetada seaduslik nihilism;

O.

arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja mitmed sõltumatud inimõiguste organisatsioonid on tõstatanud tõsiseid küsimusi õigusemõistmise standardite kohta Venemaal, sealhulgas kohtuvõimu sõltumatuse puudumise kohta, süüdistatavatele õiglase kohtumõistmise mittevõimaldamise kohta poliitiliselt vastuoluliste juhtumite puhul, süüdistavaid kaitsvate advokaatide ründamise ja tagakiusamise ning poliitvangide taastekke kohta Venemaa karistussüsteemis;

P.

arvestades, et Venemaa Föderatsioon on olnud vastu tõhusate meetmete võtmisele, et lõpetada jätkuvad rikkumised ja kuritegude eest karistamata jätmine, vaatamata asjaolule, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üha sagedamini teinud kohtuotsuseid, tunnistades Venemaa vastutavaks inimõiguste tõsiste süstemaatiliste rikkumiste eest, sealhulgas kohtuvälised hukkamised, piinamine ning tahtevastane ja riigi varjatud kadumised;

Q.

arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste majandus- ja kaubandussuhete aluspõhimõteteks peaksid olema vastastikune kasulikkus, jätkusuutlikkus, läbipaistvus, prognoositavus, usaldusväärsus, mittediskrimineerimine ja hea valitsemistava; arvestades, et uus leping peaks olema õiguslikult siduv ja selles tuleks kavandada selged vaidluste lahendamise mehhanismid;

R.

arvestades, et hiljutine kriis gaasitarnetes Euroopa Liitu, mis jättis miljonid Bulgaaria, Slovakkia ja muude ELi riikide kodanikud talviselt madala temperatuuri juures kütteta ja sooja veeta, paneb tõsiselt muretsema Venemaa energiatarnete usaldusväärsuse üle;

S.

arvestades, et energiavarustuse kindluse seisukohast on ELi ja Venemaa vahelistel suhetel suur potentsiaal positiivseks ja konstruktiivseks vastastikuseks sõltuvuseks, tingimusel et partnerlus põhineb mittediskrimineerimise põhimõttel ja ausal kohtlemisel ning võrdsetel turutingimustel, nagu on sätestatud Euroopa energiaharta lepingus; arvestades, et hiljutine gaasikriis kinnitas eeskirjade kogumi vastuvõtmise ja järgimise vajadust, mis põhineks vähemalt kehtival Euroopa energiaharta lepingul; arvestades, et turvaline energiaalane suhe ELi ja Venemaa vahel rajaneb mõlemalt poolt energiatransiidi läbipaistvusel transiidiriikides; arvestades, et Venemaa energiapoliitika on praktikas näidanud monopoolset ja sunniviisilist kuritarvitamist, seda eriti kolmandate riikide transiidiõiguste mittetunnustamise, tarnete katkestamise ja omandiõiguste rikkumisega;

T.

arvestades, et 15.–16. juunil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu soovitas lõpule viia Euroopa energiaharta transiidiprotokolli üle toimuvad läbirääkimised, kindlustada energiaharta lepingu ratifitseerimine kõikide hartale allakirjutanute poolt ning kutsuda komisjoni üles eelkõige hiljutise gaasikriisi tõttu määrama kindlaks Venemaaga sõlmitava energialepingu elemendid, viies lõpule olemasoleva ning siduva partnerlus- ja koostöölepingu või juba partnerlus- ja koostöölepingule järgneva lepingu raames, arvestades, et Euroopa energiaharta leping on juba õiguslikult siduv kõigile ELi liikmesriikidele ning Venemaale kui allakirjutanud riigile artikli 45 kohaselt;

U.

arvestades, et tihe koostöö energiapoliitika valdkonnas ning pikaajalise energiastrateegia määratlemine on nii ELi kui ka Venemaa majanduse tasakaalustatud arengu eeltingimused;

V.

arvestades, et ELil ei ole sageli õnnestunud suhetes Venemaaga üksmeelele jõuda; arvestades, et nõukogus peaks olema kõrge esindaja vastutuse alla kuuluv toimiv mehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidel üksteisega konsulteerida piisavalt varakult enne iga kahepoolset küsimust Venemaaga, millel võib olla tagajärgi teiste liikmesriikide ja ELi kui terviku jaoks;

W.

arvestades, et jätkuv majanduskriis, mis mõjutab tugevalt nii Venemaad kui ka ELi, pakub võimaluse kahepoolsete suhete uueks alguseks, mis põhineksid paremal ja otsekohesemal vastastikusel mõistmisel, vältides varasemaid kahtlusi ja puudusi, ning loob aluse tõeliste jagatud ühisväärtuste määratlemiseks ja tugevdamiseks,

1.

esitab nõukogule ja komisjonile järgmised soovitused ja palub neil võtta neid läbirääkimiste jätkamisel arvesse:

2.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti ja selle väliskomisjoni korrapäraselt ja täielikult läbirääkimiste edusammudest ja meenutab neile, et partnerlus- ja koostööleping vajab Euroopa Parlamendi heakskiitu;

3.

peab oluliseks vastastikuste juriidiliste kohustuste tugevdamist partnerlus- ja koostöölepingu peatse sõlmimise ja Venemaa liitumise abil WTOga;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamiseks komisjonile ja Venemaa Föderatsiooni riigiduumale, samuti Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja presidendile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/38

A.

arvestades, et elektromagnetväljad on looduses olemas ja neid on seega alati Maa peal esinenud; arvestades samas, et viimaste aastakümnete jooksul on keskkonna kokkupuude inimese valmistatud elektromagnetvälja allikatega regulaarselt suurenenud, tingituna nõudlusest elektrienergia järele, järjest keerukamatest traadita tehnoloogiatest ja ühiskondlikus korralduses toimunud muutustest, arvestades, et selle tulemusena puutub praegu iga elanik nii kodus kui ka tööl kokku eri sagedustega elektri- ja magnetväljade keeruka kooslusega;

B.

arvestades, et traadita seadmed (mobiiltelefon, WiFi-Wi max, Bluetooth, DECT-lauatelefon) kiirgavad elektromagnetvälja, mis võib avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele;

C.

arvestades, et enamik Euroopa kodanikke, nende seas eelkõige 10–20 aastased noored, kasutab mobiiltelefoni, mis on kasulik, praktiline ja moodne ese, ja arvestades, et samas valitseb endiselt ebakindlus selle võimalike terviseohtude suhtes, eelkõige noorte puhul, kelle aju alles areneb;

D.

arvestades, et elektromagnetväljadest tekkida võivate terviseohtudega seotud lahkarvamused teadusringkondades laienesid alates 12. juulist 1999, pärast soovitusega 1999/519/EÜ seatud piirmäärasid üldsuse kokkupuutele elektromagnetväljadega (0 Hz – 300 Hz);

E.

arvestades, et teadusringkondade ametlike järelduste puudumine ei ole takistanud teatavaid riikide ja piirkondlikke valitsusi vähemalt üheksas Euroopa Liidu liikmesriigis, aga ka Hiinas, Šveitsis ja Venemaal, kehtestamast kokkupuutele nö ennetuslikke piirmäärasid, mis on seega madalamad kui komisjoni ning selle sõltumatu teaduskomitee, tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee soovitatavad piirmäärad (7);

F.

arvestades, et meetmed üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega peaksid olema tasakaalus võrreldes elukvaliteedi paranemisega ohutuse ja turvalisuse seisukohast, mida võimaldavad elektromagnetvälju kiirgavad seadmed;

G.

arvestades, et üheks nii huvi äratanud kui ka poleemikat tekitanud teadusprojektiks on epidemioloogiline uuring Interphone, mida liit rahastab 3 800 000 euro ulatuses peamiselt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse viienda raamprogrammi (8) raames ja mille tulemusi oodatakse alates 2006. aastast;

H.

arvestades siiski, et mõnede teadmiste suhtes tundub olevat saavutatud üksmeel, eelkõige mis puudutab teadmisi, et reaktsioonid mikrolainetega kokkupuutele on inimeseti erinevad, et esmajärjekorras tuleb läbi viia reaalsetes tingimustes kokkupuudet käsitlevaid katseid, eesmärgiga hinnata raadiosagedusväljadega seostatavaid mittetermilisi mõjusid, ning et elektromagnetväljadega kokkupuutel on lapsed eriliselt ohustatud (9);

I.

arvestades, et liit on kehtestanud kokkupuute piirmäärad, et kaitsta töötajaid elektromagnetväljade mõju eest; arvestades, et ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleks selliseid meetmeid võtta ka asjassepuutuvate elanikkonnarühmade, näiteks elanike ja tarbijate huvides;

J.

arvestades, et Eurobaromeetri eriaruandes elektromagnetväljade kohta (nr 272a, juuni 2007) märgitakse, et suurema osa kodanike arvates ei teavita riigiasutused neid piisavalt meetmetest, mis on võetud nende kaitseks elektromagnetväljade eest;

K.

arvestades, et tuleb jätkata kesk- ja ülimadalsageduste uurimist, et jõuda järeldusele nende tervisemõjude kohta;

L.

arvestades, et direktiiv 2004/40/EÜ ei tohi ohustada magnetresonantskuvamise (MRI) kasutamist, kuna MRI tehnoloogia on Euroopas esirinnas patsientide elu ohustavate haiguste uurimisel, diagnoosimisel ja ravil;

M.

arvestades, et MRI ohutusnormiga IEC/EN 60601-2-33 kehtestatakse sellised elektromagnetväljade piirväärtused, mis välistavad ohu patsientidele ja töötajatele,

1.

nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi elektromagnetväljade piirmäärade teadusliku aluse ja asjakohasuse nagu on kehtestatud soovituses 1999/519/EÜ ning esitaks Euroopa Parlamendile aruande; nõuab, et läbivaatamise peaks korraldama tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee;

2.

nõuab elektromagnetilise kiirguse võimaliku tervisemõju hindamisel eelkõige bioloogiliste mõjude kaalumist, eriti kui võtta arvesse, et mõnedes uurimustes on leitud kõige kahjulikumaid mõjusid madalaimatel tasemetel; nõuab aktiivseid teadusuuringuid, et leida võimalikele terviseprobleemidele selliseid lahendusi, mis vähendavad edastamisel kasutatavate sageduste pulseerimist ja amplituudmodulatsiooni või kaotavad selle täielikult;

3.

rõhutab, et paralleelselt Euroopa elektromagnetväljade piirmäärade muutmisega või selle alternatiivina peaks komisjon töötama koostöös liikmesriikide ekspertide ja asjaomaste tööstussektoritega (elektriettevõtted, telefonioperaatorid ja elektriliste aparaatide, kaasa arvatud mobiiltelefonide tootjad) välja juhised olemasolevate tehnoloogiliste võimaluste jaoks, mille eesmärk on vähendada kokkupuudet elektromagnetväljadega;

4.

märgib, et tööstusettevõtjad, nagu ka asjassepuutuvad infrastruktuuri haldajad ja pädevad asutused, võivad juba praegu mõjutada teatavaid faktoreid, näiteks kehtestades sätteid seoses konkreetse paiga ja saatjate vahelise kauguse või paiga kõrgusega võrreldes masti kõrgusega ja edastava antenni suunaga võrreldes elumajadega; ning eelnimetatu on selgelt vajalik selleks, et rahustada ja paremini kaitsta nimetatud seadmete läheduses elavaid inimesi; nõuab mastide ja saatjate optimaalset paigutust ning täiendavalt nõuab, et teenuseosutajad jagaksid sel viisil paigutatud maste ja saatjaid, piiramaks halvasti paigutatud mastide ja saatjate levikut; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja asjakohased suunised;

5.

teeb liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele ametivõimudele ettepaneku kehtestada antennide ja repiiterite paigaldamiseks loa andmise ainukontroll ning lisada nende linnade arengukavade hulka piirkondlikud antennikaardid;

6.

nõuab tungivalt, et mobiilside antennide paigaldamislubade väljastamise eest vastutavad asutused koos kõnealuse sektori operaatoritega jõuaksid kokkuleppele infrastruktuuri jagamise osas, et vähendada selle mahtu ja avalikkuse kokkupuudet elektromagnetväljadega;

7.

tunnustab mobiilside ja muude elektromagnetvälju kiirgavate traadita tehnoloogiate puhul tehtavaid jõupingutusi selle nimel, et vältida keskkonna kahjustamist ja tegeleda eelkõige kliimamuutuse küsimusega;

8.

on seisukohal, et pidades silmas järjest sagedasemaid kohtumenetlusi ja ametivõimude poolt võetavaid moratooriumi tüüpi meetmeid seoses uute elektromagnetvälju kiirgavate seadmete paigaldamisega, teenib kõigi huve see, et uute mobiilside antennide ja kõrgepingeliinide paigaldamise kriteeriumite puhul soodustataks lahendusi, mis põhinevad tööstusettevõtjate, riigiasutuste, sõjaväeasutuste ja elanike ühenduste vahelistel kõnelustel, ning et jälgitaks vähemalt seda, et koolid, lasteaiad ja -sõimed, vanadekodud ja terviseasutused jääksid kõnealust liiki seadmetest teatavasse kaugusesse, mis määratakse kindlaks teaduslike kriteeriumite alusel;

9.

kutsub liikmesriike üles tegema koos kõnealuse sektori operaatoritega avalikkusele kättesaadavaks kaardid, mis näitavad kokkupuudet kõrgepingeliinidega, raadiosageduste ja mikrolainetega ning eelkõige nendega, mida kiirgavad telekommunikatsioonimastid, raadiorepiiterid ja telefoniantennid; nõuab avalikkusele juurdepääsu hõlbustamiseks kõnealuse teabe avaldamist internetis ja selle levitamist meediakanalitele;

10.

teeb ettepaneku, et komisjon kaaluks võimalust kasutada üleeuroopaliste energiavõrkude rahastamist selleks, et uurida ülimadalsagedusega elektromagnetväljade mõju eelkõige seoses elektriliinidega;

11.

kutsub komisjoni üles algatama ametiajal 2009–2014 ambitsioonika programmi, mis käsitleb kunstlikult loodud lainete ja inimkehast loomulikul teel kiirguvate lainete elektromagnetilist ühilduvust, eesmärgiga teha kindlaks, kas mikrolained võivad avaldada inimeste tervisele ebasoovitavat mõju;

12.

kutsub komisjoni üles esitama iga aasta aruande elektromagnetkiirguse taseme kohta ELis, selle allikate ja ELis võetud meetmete kohta, mille eesmärk on kaitsta paremini inimeste tervist ja keskkonda;

13.

palub komisjonil leida lahendus direktiivi 2004/40/EÜ rakendamise kiirendamiseks ja tagada seega, et töötajad oleksid nõuetekohaselt kaitstud elektromagnetväljade eest, nii nagu nad on juba kaitstud müra (10) ja vibratsiooni (11) eest ühenduse kahe muu õigusakti abil, ning kehtestada MRIle erand käesoleva direktiivi artikli 1 kohaselt;

14.

mõistab hukka asjaolu, et alates 2006. aastast on lükatud korduvalt edasi rahvusvahelise epidemioloogilise uuringu Interphone tulemuste avaldamist, kusjuures uuringu eesmärk on selgitada, kas mobiiltelefoni kasutamise ja teatavate vähiliikide, eelkõige ajukasvaja, kuulmisnärvi kasvaja ja kõrvasüljenäärme kasvaja vahel on olemas seos;

15.

juhib sellega seoses tähelepanu uuringu Interphone koordinaatori Elisabeth Cardise üleskutsele ettevaatlikkusele, kes soovitab praegustele teadmistele tuginedes, et lapsed hoiduksid ülemäärasest mobiiltelefoni kasutamisest ja eelistaksid lauatelefoni;

16.

on igal juhul seisukohal, et komisjon, kes on oluliselt toetanud nimetatud ülemaailmse uuringu rahastamist, peaks paluma projekti juhtidel põhjendada lõplike järelduste avaldamise puudumist ja teavitama vastusest viivitamata Euroopa Parlamenti ja liikmesriike;

17.

soovitab komisjonil poliitilise ja eelarvelise tõhususe huvides paigutada elektromagnetvälju käsitlevatele uuringutele pühendatud ühenduse rahastamine osaliselt ümber Euroopa noortele mõeldud üldisele teavituskampaaniale, mis käsitleb häid tavasid mobiiltelefonide kasutamisel, nagu nn käed-vabad-komplektid, lühikeste kõnede tegemine, telefoni väljalülitamine ajaks, kui seda ei kasutata (näiteks koolitundides) ja telefoni kasutamine hea leviga piirkondades;

18.

on seisukohal, et sellised teavituskampaaniad peaksid samuti tutvustama noortele eurooplastele terviseriske, mis on seotud majapidamisseadmetega ning seda, kui oluline on seadmed pigem välja lülitada, kui jätta ooterežiimile;

19.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadus- ja arendustegevuse rahastamist mobiilside raadiosageduste võimalike pikaajaliste kahjulike mõjude hindamiseks; samuti nõuab rohkem avalikke konkursse uurimaks elektromagnetväljade erinevate allikatega mitmekordse kokkupuute kahjulikke mõjusid, eelkõige laste puhul;

20.

teeb ettepaneku lisada teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma volituste hulka teadusliku usaldusväärsuse hindamise ülesanne, et aidata komisjonil ennetada võimalikke riskantseid olukordi, huvide konflikte või isegi pettusi, mis võivad tekkida teadlaste kasvanud konkurentsi tõttu;

21.

tunnistades avalikkuse muret paljudes liikmesriikides, kutsub komisjoni üles tegema koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, nagu riiklikud eksperdid, valitsusvälised organisatsioonid ja tööstussektorid, selleks et traadita tehnoloogiat ja kaitsenorme käsitlev ajakohastatud ja mitteasjatundjale arusaadav teave oleks paremini kättesaadav ja juurdepääsetav;

22.

kutsub rahvusvahelist mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni üles olema normide kehtestamisel läbipaistvamad ja avatumad dialoogile kõikide sidusrühmadega;

23.

mõistab hukka telefonioperaatorite teatavad eriti agressiivsed aastalõpu ja muude erisündmustega seotud reklaamikampaaniad, nagu eranditult lastele mõeldud mobiiltelefonide müük ja teismelistele suunatud tasuta kõneminutitega paketid;

24.

teeb ettepaneku, et liit lisaks oma siseõhu kvaliteedi poliitikasse ka uuringu traadita kodumasinate kohta, nagu internetti juurdepääsuks kasutatav WiFi ja Euroopa digitaalses juhtmeta telekommunikatsioonisüsteemis (DECT) telefon, mida on viimastel aastatel hakatud laialdaselt kasutama avalikes paikades ja elumajades, seades elanikud mikrolainete kiirgusega pidevasse kokkupuutesse;

25.

nõuab tarbijate parema teavitamise huvides, et Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee tehnilisi standardeid muudetaks nii, et märgistusel oleks kohustuslik tuua välja saatmisvõimsus ja iga juhtmeta töötava seadme puhul teave, et see kiirgab mikrolaineid;

26.

kutsub nõukogu ja komisjoni koostöös liikmesriikide ja Regioonide Komiteega üles aitama kaasa ühtse standardi kehtestamisele, et tagada elanike võimalikult vähene kokkupuude kõrgepinge elektriliinide võrgustiku laiendamise korral;

27.

tunneb sügavat muret asjaolu pärast, et kindlustusseltsid kalduvad elektromagnetväljadega seotud riskide katmist tsiviilvastutuse poliisist välja jätma, mis on selge märk, et Euroopa kindlustusandjad kasutavad juba oma versiooni ettevaatuspõhimõttest;

28.

kutsub liikmesriike üles järgima Rootsi eeskuju ning tunnistama elektri suhtes ülitundlikkuse all kannatavad isikud puudega isikuteks, et pakkuda neile nii piisavat kaitset kui ka võrdseid võimalusi;

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Regioonide Komiteele ja Maailma Terviseorganisatsioonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/43

A.

arvestades, et liikmesriigid vastutavad haridussüsteemi korralduse, sisu ja reformimise eest; arvestades, et teabe ja heade tavade vahetus ning koostöö ühiste probleemide lahendamisel on suurepärased vahendid reformide toetamiseks; arvestades, et komisjon mängib olulist rolli kõnealuse koostöö hõlbustamisel;

B.

arvestades, et majanduslikud ja sotsiaalsed muutused Euroopa Liidus, tegurid, millest sõltub ühtne turg, ning globaliseeruva majanduse uued võimalused ja nõuded loovad kõikide riikide haridussüsteemide jaoks ühiste ülesannete kogumi, muutes haridus- ja koolitusalase koostöö Euroopa tasandil veelgi vajalikumaks;

C.

arvestades, et haridussüsteemide tulemuslikkuse märkimisväärsed erinevused ELis võivad suurendada erinevusi liikmesriikide majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning seada ohtu Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise;

D.

arvestades, et hariduse rolli kindlustamiseks nn teadmiste kolmnurgas (haridus, teadustegevus, innovatsioon ja haridus) on vaja süsteemseid meetmeid, millega seoses Euroopa Liit toetab tulevase arengu, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse pikaajalist strateegiat ning hariduse lisamist Lissaboni protsessi eeloleva läbirääkimistevooru prioriteetide hulka;

E.

arvestades, et sihttasemed on oluline vahend edasiste reformide teostamiseks, sest need võimaldavad mõõta edusamme hästi määratletud ühiste eesmärkide suunas;

F.

arvestades, et nõukogu on 2010. aastaks heaks kiitnud kolm kooliharidusega seotud sihttaset: koolist väljalangemise, lugemisoskuse ja keskhariduse omandamise kohta; arvestades, et nende sihttasemete suunas ei ole veel tehtud piisavalt edusamme;

G.

arvestades, et Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamisel on otsustava tähtsusega see, et kõik noored omandaksid põhioskused ja võtmepädevused ning haridustase tõuseks;

H.

arvestades, et noorte haridustasemel on otsene mõju nende hilisematele töövõimalustele, sotsiaalsele osalusele, edasistele õpingutele või koolitusele ja sissetulekule;

I.

arvestades, et naiste haridus mõjutab eriti kogukondade haridusalast tulemuslikkust, ning arvestades, et tüdrukute lõpetamata või mitterahuldav haridus ei pruugi tulla kahjuks mitte ainult neile, vaid kanda mahajäämuse edasi järgmisesse põlvkonda;

J.

arvestades, et ebavõrdsus ja varajane koolist väljalangemine põhjustavad kõrgeid sotsiaal- ja majanduskulusid ja kahjustavad sotsiaalset ühtekuuluvust, ning arvestades, et kõik eraldamise vormid koolis nõrgestavad riiklike haridussüsteemide taset tervikuna;

K.

arvestades, et praegu täheldatakse ärevusttekitavat koolivägivalla kasvu koos rassismi- ja ksenofoobiailmingutega koolikeskkonnas, mis on tingitud kahest põhilisest tendentsist haridusasutustes – mitmekultuurilisusest ja klassivahede süvenemisest –, kusjuures olukorda raskendab veelgi sobivate sekkumise, õpilaste toetamise ja kontaktimehhanismide puudumine haridussüsteemis;

L.

arvestades, et avatud haridusmudelid edendavad ebasoodsamas sotsiaalses olukorras olevate õpilasgruppide ja hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimist ning suurendavad solidaarsust eri oludest pärit õpilaste vahel;

M.

arvestades, et hästi väljatöötatud eelharidus aitab olulisel määral kaasa ebasoodsamas sotsiaalses olukorras olevate rühmade (näiteks madala sissetulekuga peredest ja vähemuste seast pärinevate laste) integreerimisele, võib aidata tõsta üldist oskuste taset, vähendab haridusalaseid erinevusi ning on otsustavalt tähtis võrdsuse suurendamisel ja väljalangemise määra vähendamisel;

N.

arvestades, et koolidel on otsustav tähtsus laste ühiskondlikus ja õppeelus ning isiklikus arengus, samuti neile demokraatlikus ühiskonnas osalemiseks ja kodanikuaktiivsuseks vajalike teadmiste, oskuste ja väärtuste edasiandmisel;

O.

arvestades, et praeguse ülemaailmse finants- ja majanduskriisi ajal on haridusel ja koolitusel põhiroll innovaatiliste oskuste ja oskusteabe arendamisel ning teadmiste vaba liikumise tagamisel, mis on ideaalne vahend majanduse elavdamiseks ja tööturu koondamiseks; märkides siiski, et haridus- ja koolituspoliitika peamine eesmärk ei ole rahuldada turu vajadusi ega täita tööalase konkurentsivõime kriteeriume, vaid tagada, et õpilased saavutavad ühtsetele hariduskriteeriumidele vastava üldise teadmiste standardi, mille tulemuseks on täielikult väljakujunenud isiksus;

P.

arvestades, et nii õppekava kui ka õpetamise ja hindamise metoodika peaksid võimaldama igal õpilasel omandada võtmepädevused ning arendada oma täielikku potentsiaali; arvestades, et laste füüsiline ja vaimne heaolu ning meeldiv õpikeskkond on positiivsete õpitulemuste saavutamiseks üliolulised;

Q.

arvestades, et selliseid õppeaineid nagu kunsti ja muusikat sisaldav laiapõhjaline haridus võib kaasa aidata isikliku eneseteostuse ja enesekindluse edendamisele ning loovuse ja uuendusmeelsuse arendamisele;

R.

arvestades, et kulutused haridusele tuleks eelkõige suunata valdkondadesse, mis parandavad kõige enam õpilaste edasijõudmist ja arengut;

S.

arvestades, et õpetamise kvaliteeti peetakse koolikeskkonna kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab õpilaste õpitulemust;

T.

arvestades, et liikuvus ja vahetused võivad soodustada kultuuridevahelist, keelealast, sotsiaalset ja õppeainega seotud pädevust, suurendada nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsiooni ning aidata täiustada õpetajate pedagoogioskusi;

U.

arvestades, et koolid moodustavad ainult ühe osa osaliste rühmast, kes jagavad kollektiivset vastutust noorte hariduse eest,

V.

arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemi arengu tõhusaks pikaajaliseks jälgimiseks on vaja välja kujundada hindamise kultuur;

W.

arvestades, et oma ülalnimetatud 8. septembri 2005. aasta resolutsioonis rõhutas parlament vajadust reformida Euroopa koolide juhtimissüsteemi, et lahendada uued ülesanded, mis on seotud eelkõige laienemise ja selle tagajärgedega,

1.

tervitab komisjoni ülalnimetatud 3. juuli 2008. aasta teatist ning selles tehtud ettepanekut peamiste valdkondade kohta, kus komisjon soovitab tulevikus koostööd teha;

2.

väljendab rahulolu komisjoni ülalnimetatud 16. detsembri 2008. aasta teatisega ning selles soovitatud meetmetega;

3.

toetab seisukohta, et kooliharidus peaks olema keskne prioriteet Lissaboni strateegia järgmises tsüklis;

4.

väljendab heameelt liikmesriikide nõusoleku üle teha koostööd koolihariduse peamistes valdkondades; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult seda võimalust üksteiselt õppida;

5.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik võimaliku, et anda kõikidele noortele põhioskused, mis on edasiste õpingute aluseks, ja jätkaksid jõupingutusi soovituse 2006/962/EÜ rakendamiseks ning varem kokkulepitud sihttasemete saavutamiseks;

6.

tunneb muret õpilaste kirja- ja arvutamisoskuse taseme langemise pärast ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed selle arengusuuna ümberpööramiseks;

7.

soovitab liikmesriikidel täiendavalt kaaluda strateegiaid, mille eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust põhioskuste valdkonnas;

8.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid jõupingutusi koolist väljalangemise vähendamiseks; toonitab vajadust ohustatud õpilased võimalikult kiiresti kindlaks teha ning pakkuda neile täiendavat toetust ja väljaspool tunde toimuvat õppetegevust, toetada neid üleminekul ühelt koolitasemelt järgmisele ja anda erivajadustega õpilastele individuaalsed õppevõimalused;

9.

märgib, et noori inimesi Euroopa Liidus iseloomustab väga nõrk keskendumisvõime; palub seetõttu komisjoni korraldada uuring, et välja selgitada õpilaste keskendumisraskuste peamised põhjused;

10.

on seisukohal, et koolid peaksid andma kvaliteetset haridust kõikidele lastele ning seadma kõikidele õpilastele kõrged eesmärgid, pakkudes erinevaid õpivõimalusi ja täiendavat tuge iga õpilase vajadustega arvestamiseks;

11.

seetõttu kutsub liikmesriike üles tagama, et nende hariduspoliitikas saavutatakse tasakaal võrdsuse ja kvaliteedi vahel, pannes rõhku ebasoodsatest oludest pärit õpilaste sotsiaalse olukorra leevendamise meetmetele ning õppeprotsessi kohandamisele nende erivajadustega, pakkudes sel viisil võrdset juurdepääsu haridusele;

12.

ühtlasi nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kutseõppele ja ülikooliharidusele vastavalt kõrgeimatele standarditele, muu hulgas koostades ja kuulutades välja asjakohased stipendiumikavad;

13.

soovitab avatud haridusmudeleid, mille raames koolikogukonnad peegeldavad ühiskonna mitmekesisust, vältides mis tahes eraldamist;

14.

nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid seaksid eesmärgiks täielikult kaotada romi klasside/asutuste eraldamine alghariduses, samuti teostaksid järelevalvet ja kaotaksid romi laste ebaseadusliku paigutamise vaimsete puuetega laste klassidesse;

15.

peab tähtsaks, et noori valmistataks kooli, keskkooli ja ülikooli ajal ette paindlikkuseks tööturul, arvestades selle muutuvust(tööandjate nõudmised võivad kiiresti muutuda);

16.

nõuab koolide õppekavade tänapäevaseks muutmist ja täiendamist, nii et need kajastaksid praegust tegelikku sotsiaalset, majanduslikku, kultuuri- ja tehnikaalast olukorda ning oleksid tööstuse, äri ja tööturuga tihedalt seotud;

17.

on siiski seisukohal, et haridussüsteemi reform peaks olema põhimõtteliselt suunatud isiksuse täielikule ja mitmekülgsele arengule, kasvatades inimõiguste ja sotsiaalse õigluse austamist, toetades elukestvat õpet isikliku arengu ja erialase täienduse, keskkonnakaitse ning isikliku ja ühiskondliku heaolu eesmärgil; on seisukohal, et niisuguses kontekstis on omandatud teadmiste ühitamine turunõudlusega kahtlemata haridussüsteemide jaoks prioriteet, kuid ei ole nende esmane ja põhimõtteline eesmärk;

18.

on veendunud, et koolid peaksid lisaks tööalase konkurentsivõime parandamise püüdlustele andma kõikidele noortele võimaluse arendada oma täielikku potentsiaali vastavalt nende isiklikele võimetele; rõhutab, et on tähtis luua selline õppekeskkond, kus noored saavad omandada demokraatia alused, mis võimaldab neil kodanikuühiskonnas aktiivselt osaleda;

19.

arvab, et kõikidele lastele tuleks varakult anda võimalus omandada muusikalisi, kunstilisi, käelisi, füüsilisi, sotsiaalseid ja kodanikueluga seotud oskusi; on seepärast kindlal veendumusel, et koolide õppekavasse peaksid kohustuslikus korras kuuluma muusika- ja kunstiharidus ning kehaline kasvatus;

20.

on veendunud, et lapsed peaksid vastavalt 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu järeldustele varakult alustama võõrkeelte õppimist; väljendab rahulolu kavandatud uue sihttasemega, mis näeb ette, et vähemalt 80 %-le põhihariduse ülemise astme õpilastest õpetataks vähemalt kahte võõrkeelt; rõhutab jätkuva võõrkeeleõpetuse tähtsust keskkooli kõrgemates klassides, tagamaks, et noored omandavad kõrgetasemelise keeleoskuse; palub liikmesriikidel kaaluda võimalust palgata keeli õpetama rohkem inimesi, kellele õpetatav keel on emakeel;

21.

rõhutab, kui oluline on haridus info- ja sidetehnoloogia ning meediaoskuse valdkonnas; peab oluliseks õpetada õpilasi kasutama ja rakendama uut side- ja digitaaltehnoloogiat;

22.

hindab mitteametliku hariduse panust noortele väärtuslike oskuste andmisse, mis täiendavad koolides omandatud oskusi, ning kutsub koole tegema rohkem koostööd mitteametliku hariduse andjatega, nagu noorteorganisatsioonid;

23.

peab kvaliteetset haridust iga lapse õiguseks ja leiab, et esimene ja tähtis samm selle tagamiseks oleks Euroopa õpilasõiguste harta;

24.

kutsub liikmesriike ja pädevaid piirkondlikke omavalitsusi investeerima eelharidusse, et tagada kvaliteetsed eelharidus- ja lapsehooldusasutused, kus on nõuetekohaselt koolitatud õpetajad ja hooldajad, ning tagada taskukohasus; toetab eelhariduses osalemise määra kavandatud uut sihttaset;

25.

on veendunud, et riiklik haridus peab jääma peamiselt riigi rahastatavaks valdkonnaks, mis aitab kaasa sotsiaalsele võrdsusele ja kaasatusele; tervitab siiski algatusi viljaka koostöö arendamiseks erasektoriga ja uute täiendavate rahastamisvõimaluste uurimiseks;

26.

on seisukohal, et tuleks anda lisatoetust rahaliselt ebasoodsamas olukorras olevatele riiklikele haridusasutustele, eriti neile, mis asuvad ELi vaesemates piirkondades;

27.

on veendunud, et tänapäevast infrastruktuuri, materjale ja tehnoloogiat pakkuv kvaliteetne õppekeskkond on koolides kõrgetasemelise hariduse saavutamise eeltingimus;

28.

usub, et õppe kvaliteet ja head tulemused eeldavad ühtlasi nõudlikku ja ranget õppekava ning õpilaste regulaarset hindamist, kusjuures hindamisega kaasneb õpilaste enda vastutus oma õppeedukuse eest;

29.

kutsub liikmesriike üles andma koolidele vajalikku autonoomiat, et nad saaksid leida lahendused oma konkreetsetele probleemidele kohalikul tasandil, samuti asjakohast paindlikkust õppekavades, õpetamismeetodites ja hindamissüsteemides, tunnistades samas vajadust tagada kvalifikatsioonisüsteemide võrreldavus kogu Euroopas;

30.

peab hindamist kasulikuks vahendiks haridussüsteemide kvaliteedi parandamisel; rõhutab siiski, et hindamissüsteem ei peaks olema suunatud ainult kvantitatiivsetele tulemustele ja õpilaste saavutustele, mis tekitaks haridusasutuste sotsiaalse hierarhia koos nn mitme kiirusega haridussüsteemidega, vaid ka süsteemile endale ja selles kasutatavatele meetoditele, võttes selgelt arvesse konkreetset sotsiaal-majanduslikku olukorda, milles iga kool töötab;

31.

on veendunud, et hariduse kvaliteet ja tulemuste tase sõltuvad suurel määral ka õpetaja autoriteedi austamisest koolis;

32.

on arvamusel, et õpetajaskonna koosseis peaks võimalikult hästi kajastama Euroopa ühiskonna üha suurenevat mitmekesisust, et anda eeskuju kõikidele õpilastele; ergutab sellega seoses mõtlema vajadusele meelitada õpetaja erialale rohkem mehi, eriti algastmes;

33.

on veendunud, et tuleb pakkuda nii kvaliteetset algset õpetajaharidust, mille aluseks on teooria ja praktika, kui ka sidusat jätkuva erialase enesetäiendamise protsessi ja toetust õpetajate teadmiste ajakohastamiseks teadmistepõhises ühiskonnas vajalike oskustega kogu nende karjääri jooksul; on arvamusel, et õpetajaharidus ja töölevõtmise poliitika peaks olema kavandatud nii, et köita kõige võimekamaid, ja et õpetajatele tuleb pakkuda sellisel tasemel ühiskondlikku tunnustust, staatust ja töötasu, mis vastab nende ülesannete olulisusele;

34.

soovitab tungivalt anda võimalikult paljudele õpilastele ja õpetajatele võimalus osaleda liikuvuse ja koolide partnerluse projektides; rõhutab sellega seoses Comeniuse programmi tähtsust; rõhutab vajadust kandidaatkoolide halduskoormust veelgi vähendada; väljendab rahulolu Comenius Regio loomisega; toetab ettepanekut töötada välja uus liikuvuse sihttase;

35.

soovitab ergutada õpetajaid, sealhulgas kunstiõpetajaid, maksimaalselt kasutama Euroopa ja riiklikke liikuvusprogramme ning muuta liikuvus nende väljaõppe ja karjääri lahutamatuks osaks;

36.

soovitab kaasata lapsevanemaid kooliellu ning suurendada teadlikkust elutingimuste ja õppevälise tegevuse võimalikust mõjust oskuste ja pädevuste omandamisele koolis, mööndes, et haridusalase ebavõrdsuse parandamine ainuüksi hariduspoliitika abil on osutunud edutuks;

37.

soovitab tungivalt luua koolide ja kogukondade partnerlussuhted, et võidelda koolivägivalla probleemiga, mis ähvardab laieneda kogu ühiskonnale;

38.

on veendunud, et kõik koolid peaksid edendama demokraatiateadmiste omandamist, toetades õpilasesindusi ja võimaldades õpilastel võtta kaasvastutus kooli eest partnerluses lastevanemate, õpetajate ja koolinõukogudega;

39.

kutsub komisjoni ja liikmesriike tegema tihedat koostööd, et soodustada Euroopa haridussüsteemi rakendamist liikmesriikide haridussüsteemides; palub komisjonil kaaluda Euroopa koolide kaasamist Eurydice’i võrgustiku töösse;

40.

palub komisjonil anda korrapäraselt aru kahe eespool nimetatud teatise tulemusel tehtud edusammudest, et hinnata haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust ELis, pöörates erilist tähelepanu õpilaste jaoks kõige olulisemate teadmiste omandamisele;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/50

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/51

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/52

1.

kiidab kokkuleppe sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/53

1.

kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks;

2.

palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb eelnõu oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5.

juhul kui käesolevat eelnõu enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu ei võeta, on otsustanud käsitleda kõiki tulevasi ettepanekuid kiirmenetluse korras tihedas koostöös liikmesriikide parlamentidega;

6.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/61

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/61

1.

annab nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/62

1.

kiidab ühise seisukoha heaks;

2.

märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.

teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/63

1.

kiidab ühise seisukoha heaks;

2.

märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.

teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/64

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/65

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/66

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

võtab teadmiseks komisjoni avalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 137/67