27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/1

—

Nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsioon Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta,

—

Solidaarsus on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi. Sellest tulenevalt on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus Euroopa ühiskonnamudelite lahutamatu eesmärk.

—

Noorte aktiivne kaasatus hõlmab piisavat sissetulekutoetust, kaasavaid tööturge ja juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele.

—

Lissaboni strateegias seatud eesmärgid luua rohkem ja paremaid töökohti ning kaotada vaesus 2010. aastaks, sealhulgas Euroopa noortepakti eesmärgid ei ole saavutatud ning et seetõttu on vajalik jätkata tööd nende eesmärkide suunas.

—

Majandus- ja finantskriisi negatiivne mõju majanduskasvule ja tööhõivele mõjutab eelkõige haavatavas olukorras või tõrjutuse ohus rühmi, näiteks noori inimesi, ning selle tulemusel süveneb nende seas vaesus.

—

Üks peamisi vahendeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel on tööhõive. Euroopa vajab suuremat tootlikkust ja kvaliteetset tööhõivet. Vaesuse määr töötavate noorte seas (10 %) (2) aga näitab, et mitte kõik töökohad ei taga piisavat kindlust.

—

Töötus noorte seas on jõudnud äärmiselt murettekitavale tasemele: Euroopa Liidus on töötu üks viiest alla 25aasta vanusest noorest. Lisaks sellele on üks viiest noorest vanuses 18 kuni 24 aastat vaesuse ohus (2).

—

Vananevast elanikkonnast tingitud demograafiline muutus nõuab põlvkondade ühtset lähenemist ning põlvkondadevahelist dialoogi ja solidaarsust,

—

Euroopa Liidu sotsiaalsed ja majanduslikud huvid nõuavad, et noorte potentsiaali kasutataks täiel määral.

—

Seetõttu on äärmiselt oluline tagada noorte sotsiaalne kaasatus ja võrdsed võimalused, mis võimaldavad neil osaleda aktiivselt ja teistega võrdsetel alustel majandus-, ühiskonna-, demokraatlikus ja kultuurielus, pöörates erilist tähelepanu vähemate võimalustega noortele.

—

Töötus, vaesus, sotsiaalne ja majanduslik tõrjutus ning igasugune diskrimineerimine on takistused noorte heaolule ning need võivad tõkestada noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus. Noorte suurem kaasatus ühiskonda, nende täielik ja aktiivne osalemine tööturul ja parem juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning asjakohasele ja paremini suunatud sotsiaalkaitsele ja -teenustele on olulised vahendid vaesuse vähendamiseks, elukvaliteedi parandamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks.

—

Noortesse kui olulisse majanduskasvu ja tööhõive ressurssi investeerimine ja nende sotsiaalse kaasatuse soodustamine kindlustaks ühtsema ühiskonna, milles kõikidel noortel on võrdsed osalemisvõimalused.

—

Hõlbustada noorte juurdepääsu tööturule ja tagada võimalused kindlamaks tööks mittediskrimineerival moel.

—

Tagada parem juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja hõlbustada sujuvaid üleminekuid tööturule haridusest ja koolitusest või töötusest ja mitteaktiivsusest.

—

Hõlbustada era-, pere- ja tööelu ühitamist.

—

Ennetada noorte vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning nende probleemide edasikandumist põlvest põlve,

—

Võrdsete võimaluste põhimõte, võttes eelkõige arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi ja vähemate võimalustega noori.

—

Kõikide asjaosaliste kaasamine kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil.

—

Esile tuleb tuua struktureeritud dialoogi rolli noortevaldkonnas, rõhutades eelkõige noorte tööhõive praeguse tsükli tulemusi,

—

konkreetseid algatusi noortevaldkonnas

ning

—

integreerivaid algatuste süvalaiendamist, selleks et integreerida noorteperspektiiv teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, ning

i)

Hariduse, koolituse ja mitteformaalse õppe edendamine, selleks et tõhustada tööalast konkurentsivõimet järgmiste meetmete kaudu:

ii)

Haridus- ja koolitussüsteemide ning tööturu vaheliste üleminekute edendamine, et ennetada noorte tööpuudust ja sotsiaalset tõrjutust, võttes järgmised meetmed:

iii)

Noorte kvaliteetse tööhõive edendamine, võttes järgmised meetmed:

iv)

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtluse edendamine järgmiste meetmete kaudu:

v)

Selliste meetmete jätkuv kasutamine, arendamine ja vajadusel loomine, mis on vajalikud juurdepääsu tagamiseks piisavale sotsiaalkaitsele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiule, lastehoiule ja eluasemetoetusele, keskendudes eelkõige noortele peredele suunatud sotsiaalteenuste tõhustamisele,

—

Töötama välja side- ja koostöökanalid teiste asjakohaste poliitikavaldkondadega ja -osakondadega nii erinevate ELi institutsioonide siseselt kui nende vahel ja liikmesriikide tasandil, pöörates erilist tähelepanu avatud koordineerimismeetodi raames muudes valdkondades, eelkõige sotsiaalkaitse ja kaasatuse ning hariduse ja tööhõive valdkonnas läbiviidatavatele tegevustele.

—

Julgustama formaalset haridust täiendava mitteformaalse ja informaalse õppimise kui noorte, eelkõige vähemate võimalustega noorte tõhusa sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni toetamise kasuliku vahendi tunnustamist. Selles kontekstis on eriti oluline selliste noortega noortevaldkonnas osalejate poolt tehtud töö ja ning osalemine programmis „Aktiivsed noored”.

—

Edendama vastastikuse õppimise vahendeid ning parimate tavade vahetamist, kõrgetasemeliste seminaride või eksperdirühmade kohtumiste kaudu noorte sotsiaalset integratsiooni ja noorte täielikku tööturul osalemist puudutavatel teemadel. Seoses sellega tuleks tõhusalt levitada selliste tegevuste tulemusi, kasutades vajaduse korral olemasolevaid platvorme.

—

Kasutama tõhusalt noorte sotsiaalse kaasamise protsessi toetamiseks hariduses, koolituses või tööl ning töötuse ja vaesuse vastu võitlemiseks ELis kättesaadavaid vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Maaelu Arengu Fondi või muid asjakohaseid ELi fonde või programme nagu näiteks PROGRESS.

—

Jätkama noorte ja nende elutingimustega seonduva valdkondadevahelise uurimistöö toetamist ja edendamist, võttes arvesse sotsiaalmajanduslikku keskkonda ning selle võimaluste ja takistuste mõju sotsiaalsele kaasatusele ja noorte tööalasele konkurentsivõimele.

—

Tagama, et olemasolevad näitajad hõlmavad noortemõõdet, selleks et koguda ja analüüsida andmeid, mis käsitlevad noorte aktiivset kaasamist ning töötuse ja vaesuse vastu võitlemist, ja et võimaldada liikmesriikidel viia läbi võrdlevat hindamist nende saavutusi arvesse võttes.

—

Looma nõuetekohased mehhanismid, et jälgida- ja hinnata tulemusi, mis on saadud eespool punktis 7 toodud meetmete kohta, kasutades eelkõige ELi noortearuannet.

—

tunnistada noorte olulisust aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu seisukohalt, mis on vajalik Euroopa jõukuse tagamiseks tulevikus;

—

tagada, et noortepoliitika panus, hõlmates valdkondi nagu liikuvus, osalus, mitteformaalne ja informaalne õpe, vabatahtlik tegevus ja noorsootöö, on täielikult integreeritud Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse;

—

tunnistada küsimuste valdkondadevahelist laadi ning seetõttu edendada:

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/7

(1)

Nõukogu vaatas 26. aprillil 2010 läbi Austria ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2009–2013.

(2)

Ülemaailmne finants- ja majanduskriis on viinud Austria majanduse suurimasse sõjajärgsesse langusesse. Austrias on majanduslangus avaldunud peamiselt ekspordi vähenemises, mis kajastab ülemaailmse kaubavahetuse mahu järsku vähenemist, ja püsiinvesteeringute vähenemises, mis oli tingitud nõudluse vähenemisest ja laenutingimuste karmistumisest. Uusimate ametlike hinnangute kohaselt vähenes SKP 2009. aastal kokku ligikaudu 3,6 % (2). Kõige rohkem on kannatanud tugevalt ekspordile orienteeritud tootmissektor.

Stabiliseerivaks teguriks on muutunud eratarbimise kasv, kuigi see on tunduvalt väiksem kui eelmistel aastatel. Tarbijahinnad tõusid 2009. aastal kõigest 0,4 %, mis oli peamiselt tingitud vähenevate kütuse- ja kütteõlihindade tugevast üldmõjust ning kasumimarginaalidele vähese nõudluse tingimustes avalduvast survest. Kuna majanduslangus hakkas tööturule mõju avaldama, vähenes 2009. aastal tööhõive 1,4 % ja töötuse määr jõudis 5,0 % tasemele (3,8 % eelnenud aastal). Seda arvestades kiitis Austria valitsus kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga heaks ulatusliku omal äranägemisel võetavate stimuleerivate meetmete paketi. Stimuleerivate meetmete ja automaatsete stabilisaatorite mõju tõttu halvenes riigi rahanduse olukord märgatavalt, kusjuures valitsemissektori eelarve puudujääk jõudis 3,5 %-ni SKPst (0,4 % SKPst 2008. aastal) ning valitsemissektori võlg oli 2009. aastal 66,5 % SKPst. Nõukogu otsustas 2. detsembril 2009, et Austrial on ülemäärane eelarvepuudujääk ja soovitas puudujäägi kõrvaldada 2013. aastaks. Kuigi kriisi alguses oli Austria eelarvepositsioon tasakaalulähedane, on riigi rahanduse olukorra olulise halvenemise tõttu vaja võtta ulatuslikke konsolideerimismeetmeid.

(3)

Kuigi majanduskriisi tingimustes vähenes reaalne SKP peamiselt tsükliliste tegurite arvelt, on negatiivne mõju avaldunud ka potentsiaalse SKP tasemele. Peale selle võib kriis mõjutada ka potentsiaalset kasvu keskpika perioodi jooksul tingituna investeerimise aeglustumisest, laenuvõimaluste vähenemisest ja struktuurilise tööpuuduse suurenemisest. Peale selle võimendab majanduskriisi mõju elanikkonna vananemisest tulenevat negatiivset mõju potentsiaalsele SKP-le ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Seda arvestades on oluline kiirendada struktuurireformide elluviimist, et toetada potentsiaalset majanduskasvu. Eelkõige tuleb Austrias viia ellu reforme tööjõupakkumise (tuleb veelgi innustada vanemaid inimesi töötamist jätkama) ja hariduse (tuleb luua väheste võimalustega noortele rohkem võimalusi) valdkonnas.

(4)

2010. aasta jaanuari stabiilsusprogrammi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv, mis 2009. aastal oli – 3,4 %, suureneb 2010.–2011. aastal 1,5 %-ni ja pärast seda ligikaudu 2 %-ni. Praegu kättesaadava teabe (3) põhjal näib, et kõnealune stsenaarium on mõnevõrra optimistlik 2010. aasta osas ning ajavahemiku 2011–2013 osas tunduvad kasvuprognoosid realistlikud. Erinevus 2010. aasta kasvuprognoosis tuleneb sellest, et programmis prognoositud netoekspordi panus on komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohasest panusest suurem. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(5)

Programmis prognoositakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 3,5 % SKPst 2009. aastal. Eelarvepositsiooni märgatav halvenemine võrreldes puudujäägiga 0,4 % SKPst 2008. aastal kajastab suures ulatuses kriisi mõju riigi rahandusele, kuid selle põhjuseks olid ka stimuleerivad meetmed suurusjärgus 1,5 % SKPst, mida valitsus võttis kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga. Suurem osa 2009. aastal võetud stimuleerivatest meetmetest oli püsiva iseloomuga (ligikaudu 1,3 % SKPst 2009. aastal, samal ajal kui ajutised meetmed moodustasid 0,2 % SKPst). Kooskõlas nõukogu soovitatud väljumisstrateegiaga ning pidades silmas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist 2013. aastaks ja riigi rahanduse jätkusuutlikule teele tagasitoomist, jääb fiskaalpoliitika ekspansiivseks 2010. aastal ja karmistub alates 2011. aastast.

(6)

Programmi kohaselt suureneb valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2010. aastal 4,7 %-ni võrreldes 3,5 %-ga 2009. aastal. Programmi kohaselt ei muutu kulude suhe 2010. aastal peaaegu üldse ning eelarvepuudujäägi suurenemine üle 1 % SKPst on peaaegu täielikult tingitud tulude poolest. Ajakohastatud versioonis ei ole esitatud täiendavaid meetmeid lisaks nendele, mis olid juba teada, kui Austria olukorda analüüsiti hiljuti ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames; see on kooskõlas nõukogu soovitusega, et Austria „peaks 2010. aastal eelarvemeetmed kavakohaselt rakendama”.

Eelarvepositsiooni prognoositud halvenemine on osaliselt tingitud vabalt toimivatest automaatsetest stabilisaatoritest ja osaliselt mõnedest oma äranägemisel võetud meetmetest. 2009. aasta maksureformi mõned osad, nimelt maksusoodustused lastega peredele ja maksukärped füüsilisest isikust ettevõtjatele, jõustuvad alles 2010. aastal ning nende mõju eelarvele peaks olema ligikaudu 0,25 % SKPst. Jaanuaris 2009 vastu võetud kiirendatud amortiseerimise säte koormab eelarvet veelgi, selle mõju on ligikaudu 0,1 % SKPst. Prognoositav eelarvepoliitiline hoiak on ekspansiivne, kuna nominaalse eelarveseisundi halvenemine kajastub tsükliliselt kohandatud struktuurse eelarveseisundi (ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta, nagu komisjoni talitused on programmis sisalduva teabe põhjal vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale uuesti arvutanud) halvenemises 1,25 % SKPst. See muutus erineb muutusest, mis põhineb 2010. aastal omal äranägemisel võetud meetmetel (alt üles lähenemisviis) ja mis komisjoni talituste hinnangute kohaselt on ligikaudu 0,5 % SKPst. See erinevus on osaliselt selgitatav negatiivse koosmõjuga, kuna netoekspordi tähtsus kasvutegurina suureneb, ning viivitusega ilmneva mõjuga ettevõtte tulumaksust laekuvatele tuludele.

(7)

Keskpika perioodi eelarvestrateegia peamine eesmärk on viia eelarvepuudujääk allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst programmiperioodi lõpuks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusega. Programmiga on aastateks 2011–2013 ette nähtud oluline ja võrdselt jaotuv konsolideerimine. Prognoositakse, et struktuurne eelarveseisund paraneb 3,9 %-lt SKPst 2010. aastal 2,2 %-le SKPst 2013. aastal, mis tähendab, et aastatel 2011–2013 konsolideeritakse eelarvet aastas keskmiselt mõnevõrra vähem kui 0,75 % SKPst. Prognoositakse, et 2010. aasta struktuurne esmane eelarvepuudujääk 1,25 % SKPst muutub 2013. aastal ülejäägiks 0,75 % SKPst. Programmiga on ette nähtud, et tulude suhe SKPsse jääb aastatel 2010–2013 üldiselt samaks ja konsolideerimine toimub peamiselt kulude poolel.

Ainuke programmis esitatud meede, mis kavandatud konsolideerimist toetab, hõlmab tervishoiusektori kulutuste vähenemist ligikaudu 1,7 miljardi euro võrra aastatel 2010–2013, mille osas föderaalvalitsus on riikliku haigekassaga kokku leppinud. Kuna kokkulepitud sääst on ligikaudu 0,6 % SKPst, moodustab see meede vähem kui ühe kolmandiku aastateks 2010–2013 ettenähtud konsolideerimisest. Austria keskpika perioodi eesmärk on saavutada tasakaalus eelarve. Võttes arvesse kõige hiljutisemaid prognoose ja võlataset, kajastab keskpika perioodi eesmärk stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärke rohkem kui piisavalt. Programmiga ei ole siiski ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi saavutamine programmiperioodi jooksul.

(8)

Eelarvetulemus võib osutuda programmis prognoositust halvemaks 2011. aastal ja pärast seda. Kuigi ajakohastatud programmi tuluprognoosid on realistlikud, on kulude poole kavandatud konsolideerimist toetavad meetmed esitatud üksnes osaliselt. Konkreetsed täiendavad riskid on seotud finantssektori toetuseks valitsuse poolt pankadele antud tagatistega, mille väljamaksmine tooks kaasa puudujäägi ja võlataseme suurenemise. Riik võib siiski osa finantssektorile antud toetusega seotud kuludest tulevikus tagasi saada. Pangamaksu võimalik kehtestamine 2011. aastal on väike positiivne riskitegur, mis võib tulusid suurendada ligikaudu 0,2 % SKPst.

(9)

Valitsemissektori hinnanguline koguvõlg oli 2009. aastal 66,5 % SKPst, võrreldes 62,5 %-ga 2008. aastal. Lisaks puudujäägi suurenemisele ja SKP kasvu aeglustumisele oli võla suhte suurenemine tingitud võlakoormuse ja eelarvepositsiooni märkimisväärsest muutusest, mis kajastas peamiselt pankade päästeplaane. 2009. aastal ületas valitsemissektori koguvõlg asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust ja see kasvab kogu programmiperioodi jooksul. Prognoositakse, et võla suhe suureneb programmiperioodi jooksul 7,8 protsendipunkti võrra, mis on peamiselt tingitud valitsemissektori jätkuvalt suurest eelarvepuudujäägist. Lisaks võimalusele, et alates 2011. aastast on eelarvepuudujääk kavandatust suurem, on võla suhte areng seotud riskidega, mis on eelkõige tingitud riigi suuruselt viienda panga Hypo Group Alpe Adria (mis riigistati 2009. aasta detsembris) tulevaste tegutsemiskuludega ning Austria maanteeametile (ASFINAG) ja Austria riigiraudteele (ÖBB) antud riiklike võlatagatistega seotud ebakindlusest.

(10)

Keskpika perioodi võlaprognoosid, mille kohaselt SKP kasvumäär taastub üksnes järk-järgult enne kriisi prognoositud tasemel ja maksumäärad jõuavad taas kriisieelsele tasemele, ning mille puhul võetakse arvesse elanikkonna vananemisega seotud kulude prognoositud suurenemist ja reaalintressimäärade prognoositud suurenemist, osutavad, et programmis kirjeldatud eelarvestrateegia oleks eeldusel, et poliitikat edaspidi ei muudeta, nominaalselt peaaegu piisav, et stabiliseerida 2020. aastaks võla suhe SKPsse.

(11)

Elanikkonna vananemisega seotud pikaajaline mõju eelarvele on Austria puhul veidi väiksem kui ELis keskmiselt ning prognoositakse, et pensionikulutuste osakaal SKPs suureneb pikas perspektiivis üksnes veidi. Programmis prognoositud 2009. aasta eelarvepositsioon võimendab elanikkonna vananemise mõju riigi rahandusele. Esmase ülejäägi saavutamine keskpikal perioodil aitaks vähendada riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riske, mis komisjoni 2009. aastal koostatud jätkusuutlikkuse aruande (4) kohaselt on keskmised.

(12)

Kehtiv siseriiklik eelarveraamistik, mis põhineb eelarve kompenseerimise seadusel (Finanzausgleichsgesetz) ja sisemajanduse stabiilsuse paktil, on üsna keerukas ja läbipaistmatu. Mitte ainult enamikest üksikutest maksudest saadavat tulu ei jagata eri territoriaaltasandite vahel kindlaksmääratud proportsiooni alusel, vaid ka pädevus jaguneb mitmetes valdkondades eri valitsemistasandite vahel. Mitmete tegevuste puhul ei kanna tulude ja kuludega seotud kohustusi sama valitsustasand. Sellisel kujul ei soodusta süsteem vahendite kõige tõhusamat kasutamist. Hiljuti hakkas Austria eelarveraamistiku seadust laiaulatuslikult reformima föderaaltasandil.

Reformi esimese osaga, mis jõustus 1. jaanuaril 2009, loodi uus mitmeaastane kuluraamistik koos kindlaksmääratud ülemmääradega (hõlmab ligikaudu 80 % kogukuludest), mis kehtestatakse neljaks järjestikuseks aastaks. Eeldatakse, et see aitab ära hoida protsüklilisi kulutusi ja suurendada automaatsete stabilisaatorite tõhusust. Reformi teine osa, mille jõustumine 2013. aastal on juba õiguslikult kinnitatud, hõlmab eelarve tulemuspõhist koostamist ning avaliku halduse raamatupidamissüsteemi ja pikaajaliste prognooside ajakohastamist.

(13)

Austria avaliku sektori kulutusi saab mitmes valdkonnas tõhustada, eriti tervishoiu- ja haridussektoris, kus Austria tulemused on võrreldavad ELi riikide keskmiste tulemustega või jäävad neile veidi alla, kuid kulud on tihti suuremad. Üheks põhjuseks on eespool mainitud rahastamis- ja halduskohustuste kattumine kolmel valitsustasandil. 2010. aasta programmis on esitatud tervishoiusektori kavandatud sääst, mis moodustab ligikaudu 0,6 % SKPst ajavahemikus 2010–2013. Peale selle on programmis märgitud, et avaliku sektori kulutuste tõhustamiseks on mitmes valdkonnas loodud eksperdirühmad. Samas ei ole ajakohastatud programmis osutatud ühelegi konkreetsele uuele eesseisvale õigusakti ettepanekule.

(14)

Üldiselt on programmis esitatud eelarvestrateegia 2010. aastal kooskõlas artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu soovitusega. Alates 2011. aastast ei pruugi eelarvestrateegia riske arvestades aga olla kooskõlas artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu soovitusega. Eelkõige on strateegiaga ette nähtud puudujäägi vähendamine 2,7 %-ni SKPst – ja seega ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine – 2013. aastaks ja eelarve konsolideerimine aastas keskmiselt mõnevõrra vähem kui 0,75 % SKPst ajavahemikus 2011–2013, kuid riske arvestades ei pruugi kõnealune eelarve konsolideerimine olla piisav. Programmis esitatud konsolideerimiskava ei toeta alates 2011. aastast piisavad meetmed. Lisaks ei ole eelarvestrateegia piisav, et viia võla suhe SKPsse tagasi langustendentsi.

(15)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud andmed ja enamik vabatahtlikest andmetest (5). Artikli 126 lõike 7 kohases 2. detsembri 2009. aasta soovituses kutsus nõukogu valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Austriat üles ka esitama ajakohastatud stabiilsusprogrammide eraldi peatükis teavet nõukogu soovituste rakendamise kohta. Ajakohastatud programmi vastavas jaos on esitatud väga vähe teavet selle kohta, kuidas Austria valitsus kavatseb nõukogu soovitust rakendada.

i)

täpsustama meetmeid, mida peetakse vajalikuks kavandatud konsolideerimise toetamiseks alates 2011. aastast, et saavutada soovitatud eelarve konsolideerimine keskmiselt 0,75 % SKPst aastas ning viia valitsemissektori eelarve puudujääk allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst aastaks 2013, ning kasutama ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovituse kohaselt mistahes muid võimalusi lisaks eelarve konsolideerimisele, sealhulgas soodsamatest majandustingimustest tulenevaid võimalusi, et kiirendada valitsemissektori koguvõla suhte vähendamist tagasi kontrollväärtuse 60 % SKPst suunas;

ii)

parandama veelgi eelarveraamistikku, et tugevdada läbipaistvuse ja vastutuse suurendamise abil eelarvedistsipliini valitsemissektori kõikidel tasanditel, eelkõige ühtlustades erinevate valitsemistasandite seadusandlikud, haldusalased ja rahastamiskohustused ning tugevdades jõustamismehhanisme vastavalt sisemajanduse stabiilsuse paktile.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/12

(1)

Nõukogu vaatas 26. aprillil 2010 läbi Bulgaaria ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2009–2012.

(2)

Enne üleilmse majandus- ja finantskriisi puhkemist oli Bulgaaria SKP reaalkasv kiire ning seda toetasid laenumahu kiire suurenemine ja välisinvesteeringute tugev sissevool. Kiire majanduskasvuga kaasnes paraku suurem makromajanduslik tasakaalustamatus, sealhulgas väga suur maksebilansi puudujääk ja erasektori võlakoormus ning märkimisväärne inflatsioonisurve. Välismaistel otseinvesteeringutel põhinenud investeerimisbuum ja kiire palgakasv, mis oluliselt ületas tootlikkuse kasvu, süvendas kõnealust tasakaalustamatust. Üleilmne majanduskriis pärssis majandustegevust tugevasti, mille tagajärjel reaalne SKP vähenes 2009. aastal 5 %.

Samal ajal vähenes kriisi tagajärjel ka tasakaalustamatus, kusjuures keskmine inflatsioonimäär aeglustus 2009. aastal 2,5 %ni ja jooksevkonto puudujääk vähenes järsult 9,4 %ni SKPst. Kuigi jooksevkonto puudujääki rahastati täielikult välismaistest otseinvesteeringutest, on riigi koguvälisvõlg suhteliselt suur (ligikaudu 110 % SKPst). Bulgaaria ei ole vastuseks majandussurutisele võtnud lühiajalisi stimuleerivaid fiskaalmeetmeid. Võttes arvesse kriisieelset suurt makromajanduslikku tasakaalustamatust oli eelarvepoliitika kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga suunatud eelarvet konsolideerivatele meetmetele, eelkõige kulude kärpimisele ja maksunormide järgimise parandamisele. Seetõttu prognoositi Bulgaaria lähenemisprogrammis valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2009. aastal alla 3 % SKPst (2). Majanduse peamine väljakutse lühikeses ja keskpikas perspektiivis on tagada jätkusuutlik järelejõudmine Euroopa arenenud majandustele, ohustamata samas eelarvepositsiooni ja makromajanduslikku stabiilsust.

(3)

Kuigi tegeliku SKP senine langus kriisi tingimustes on tsükliline, jätkub potentsiaalse SKP kasv aeglasemas tempos. Peale selle võib kriis väikesemate investeeringute, laenude piiratud kättesaadavuse ja suurema struktuurse tööpuuduse tõttu mõjutada potentsiaalset kasvu keskpikas perspektiivis. Lisaks halvendab majanduskriisi mõju elanikkonna vananemise negatiivset mõju potentsiaalsele SKP-le ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Sellega seoses on esmatähtis kiirendada struktuurireformide rakendamist, et toetada potentsiaalset kasvu. Eelkõige peaks Bulgaaria viima läbi reformid tervishoiu, pensionide, hariduse, avaliku halduse ja ärikeskkonna valdkonnas.

(4)

Makromajanduslikus põhistsenaariumis, mida programmis kasutatakse eelarveprognooside hindamisel võrdlusstsenaariumina, prognoositakse, et SKP reaalkasv paraneb – 5 %-lt SKPst 2009. aastal 0,3 %-le 2010. aastal ja seejärel keskmiselt 4¼ %-le aastas ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu kättesaadava teabe põhjal (3) hinnates näib kõnealune stsenaarium põhinevat pisut optimistlikel kasvueeldustel, kuna nii 2010. aastaks prognoositud majanduskasv kui selle prognoositav kujunemine keskpikas perspektiivis näivad liiga optimistlikud. Tasakaalustamatuse kõrvaldamine, millega alustati 2009. aastal, peaks jätkuma kogu programmiperioodi jooksul. Inflatsioonimäär peaks jääma madalaks aastatel 2010–2012 ning inflatsiooniprognoos on realistlik ja üldiselt kooskõlas komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosiga. Ka maksebilansi seisund peaks jätkuvalt paranema. Kui 2009. aastal tulenes maksebilansi seisundi paranemine asjaolust, et import vähenes ekspordist kiiremini, siis keskpikas perspektiivis peaks sellele kaasa aitama impordi kasvust kiirem ja varasem ekspordi kasv. Kuigi põhistsenaarium on ainult pisut soodsam komisjoni talituste sügisprognoosist, sõltub selle usaldusväärsus uusimaid kättesaadavaid andmeid arvesse võttes sellest, kas suudetakse vastavalt kavandatule tagada ekspordil põhinev jätkusuutlikum majanduskasv. Programmis esitatakse ka pessimistlik ja optimistlik alternatiivne stsenaarium. Need erinevad põhistsenaariumist peamiselt majanduse elavnemise ajastuse ja ekspordi kasvu eelduste poolest. Eeldades, et majanduse elavnemine algab alles 2011. aastal, nähakse pessimistliku stsenaariumiga ette, et ekspordi jätkuva vähenemise tõttu väheneb reaalne SKP 2010. aastal 2 %. Optimistliku stsenaariumi kohaselt suureneb tänu majanduse üleilmsele elavnemisele SKP kogu programmiperioodi jooksul ¾ protsendipunkti võrra.

(5)

Valitsemissektori eelarve seisundi märkimisväärne halvenemine 2009. aastal kajastab suurel määral kriisi mõju valitsemissektori rahandusele. Võttes arvesse vajadust säilitada valuutakomitee süsteemi kohaselt makromajanduslik stabiilsus, ei võtnud valitsus kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga stimuleerivaid meetmeid. Eelarveseisundi halvenemist põhjustas peamiselt tulude vähenemine, mis oli tingitud ootamatult järsust majanduslangusest ning muutustest SKP struktuuris. Tulude vähenemist tasakaalustasid osaliselt kulukärped. Eelarvepositsiooni stabiliseerimiseks rakendasid ametiasutused aasta teisel poolel eelarve konsolideerimise meetmed mahus 2,3 % SKPst. Meetmepakett koosnes esmaseid kulusid veelgi vähendavatest meetmetest (mis läksid kaugemale praeguste eelarve täitmise eeskirjadega ette nähtud 90 % piirmäära nõudest) ja maksunormide järgimise parandamise meetmetest. Hoolimata eelarve-eesmärgi vähendamisest (lisaks täiendavale märkimisväärsele korrigeerimisele) mitmel korral aasta jooksul, võimaldasid eelarve konsolideerimiseks võetud meetmed saavutada Bulgaarial suhteliselt väikse valitsemissektori eelarve puudujäägi 2009. aastal.

(6)

Lähenemisprogrammiga on ette nähtud saavutada 2010. aastal tasakaalus eelarve. Tulude suhe SKPsse peaks kaudsete maksude ja muude tulude toel suurenema ligikaudu 39¼ %-le (37½ %-lt eelmisel aastal). Hoolimata üleminekust vähem maksulaekumisi tagavatele SKP struktuurile, on kaudsete maksude oluliselt parem laekumine põhjendatav maksunormide järgimise prognoositud märkimisväärse paranemisega ning tubakaaktsiisi ja tööstustarbijate elektriaktsiisi tõstmisega. Samas ei esitata programmis üksikasju muude tulude prognoositava suurenemise kohta mahus 1 % SKPst. Seevastu peaksid sotsiaalmaksed vähenema ¼ protsendipunkti võrra SKPst, mis on tingitud maksumäära langetamisest 2 protsendipunkti võrra. Peamiselt tänu avaliku halduse tõhustamisele peaks kulude suhe SKPsse 2010. aastal pisut vähenema, s.o ligikaudu ¼ protsendipunkti võrra. Avaliku sektori nominaalpalgad ja vahetarbimine peaksid jääma 2008. aasta tasemele ning seega nende osakaal SKPs 2010. aastal väheneb.

Kõnealused kulusid vähendavad meetmed enam kui tasakaalustavad lese- ja vanaduspensionide suurenemise 0,2 % SKPst 2010. aastal. Kapitali kogumahutus põhivarasse mõõdetuna suhtena SKPsse peaks aastatel 2009–2011 jääma samaks. Seepärast peaks struktuurse eelarveseisundi suhe SKPsse (komisjoni talituste poolt arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel programmis esitatud teabe põhjal) paranema võrreldes 2009. aastaga 2¾ protsendipunkti võrra, mis osutab, et 2010. aastaks kavandatud eelarvepoliitika on piirav. Programmis esitatud meetmete hindamisel põhinev (bottom-up) prognoositav eelarvepoliitiline hoiak 2010. aastal hõlmab ligikaudu pool kavandatud struktuursest kohandamisest. Programmi kohaselt paraneb struktuurne eelarveseisund märkimisväärselt rohkem, kui on ette nähtud komisjoni talituste sügisprognoosis.

(7)

Keskpika perioodi eelarvestrateegia peamine eesmärk on säilitada valitsemissektori eelarve tasakaal kogu programmiperioodi jooksul. Selleks hoitakse tulude ja kulude suhe SKPsse programmi lõpuaastatel muutumatuna (ligikaudu 39¼ % tasemel). Keskpika perioodi eesmärk on struktuurne ülejääk (tsükliliselt kohandatud, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) ½ % SKPst, mis programmi kohaselt saavutatakse pärast 2010. aastat. Viimaseid prognoose ja võlataset arvesse võttes kajastab keskpika perioodi eesmärk vägagi asjakohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärke.

(8)

Eelarve täitmine võib osutuda kavandatust halvemaks. Peamised riskid tulenevad makromajanduslikust stsenaariumist, mis põhineb kogu programmiperioodiks tehtud pisut optimistlikel kasvuprognoosidel. Majanduse aeglasema elavnemise tõttu võivad tulud osutuda prognoositust väiksemaks aastatel 2010–2012. Kuna maksulaekumisi vähem soodustavate kasvutegurite osakaal peaks suurenema, esineb ka märkimisväärne oht, et valitsemissektori tulud võivad osutuda prognoositust väiksemaks, samas kui maksunormide järgimise ja eelarvedistsipliini parandamiseks võetavate meetmete kogumõju ei ole veel kindel. Kulude poolel on täpsustamata muude kulude kategoorias kavandatud märkimisväärse kokkuhoiu üksikasjad.

Kulude täiendava kärpimise võimalus tulude alalaekumise kompenseerimiseks võib osutuda piiratuks pärast eelarve konsolideerimismeetmete olulist koondamist 2009. aastasse. Lisaks ohustab 2010. aasta eelarvetulemust 2009. aasta valitsemissektori eelarve seisundi vähendamine, mis kuulutati välja pärast programmi esitamist.

(9)

Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse on kogu programmiperioodi jooksul oluliselt väiksem aluslepingus sätestatud kontrollväärtusest. Prognooside kohaselt ulatus see 2009. aastal ligikaudu 15 %-ni SKPst, mis on pisut kõrgem eelmise aasta vastavast näitajast. Võla suhte väike suurenemine oli peamiselt tingitud eelarveseisundi halvenemisest ja SKP kasvu aeglustumisest, mida teataval määral tasakaalustas võlakoormuse ja eelarveseisundi muutuse väiksem vahe. Võla suhe peaks jääma ligikaudu 2009. aasta tasemele kogu programmiperioodi jooksul eelkõige tänu valitsemissektori tasakaalus eelarvetele. Võlas suhte prognoositud kujunemisega seotud riskid, välja arvatud riskid, mis on seotud ka puudujäägiga, näivad üldiselt tasakaalus.

(10)

Valitsemissektori koguvõlg on väike ning keskpika perioodi (kuni 2020. aastani) võlaprognoosid, mille puhul eeldatakse SKP kasvu üksnes mõõdukat järkjärgulist taastumist kriisi eel prognoositud tasemeni, maksumäärade taastumist kriisieelsele tasemele ning mis sisaldavad elanikkonna vananemisega seotud kulude prognoositavat suurenemist, osutavad, et programmis kavandatud eelarvestrateegia (nominaalväärtuses ja edasist poliitikat muutmata) on piisav, et vähendada võla suhet SKPsse ja saavutada netovarapositsioon 2020. aastaks.

(11)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on ELi keskmisest pisut väiksem. Lisaks suurendab programmis prognoositud 2009. aasta eelarvepositsioon veelgi mahajäämust jätkusuutlikkuses, mis tuleneb elanikkonna vananemise mõjust eelarvele. Suurema esmase eelarveülejäägi tagamine keskpikas perspektiivis vastavalt programmis kavandatule aitaks vähendada riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riske, mida jätkusuutlikkust käsitlevas komisjoni 2009. aasta aruandes (4) hinnati väikseks.

(12)

Riigi eelarveraamistik näib suhteliselt tugev, millele osutab ka eelarve hea täitmine varasematel aastatel, kuigi sellele aitasid kaasa soodsad makromajanduslikud tingimused. 2009. aastal leevendas Bulgaaria kriisi negatiivset mõju eelarvele märkimisväärsete konsolideerimismeetmete rakendamisega. Praeguse eelarveraamistiku puudused on seotud keskvalitsuse suvakohase otsustusõigusega. Lisaks ei võeta eelarveraamistikus arvesse mitmeaastaseid eeskirju ning keskpika perioodi eelarve planeerimise käigus kehtestatud kulupiirangud on siduvad ainult lühiajaliselt. Programmiga ei nähta ette eelarveraamistiku olulist muutmist, välja arvatud keskpika perioodi eelarveraamistiku pikendamine kolmelt aastalt neljale, et see kattuks valitsuse mandaadiga, mis muudab keskpika perioodi poliitika seega paremini prognoositavaks. Eelarve 90 % täitmise reegel asendatakse sättega, mis võimaldab valitsusel tasakaalustada eelarvetulude prognoositavat väiksemat laekumist esmaste kulude kärpimisega allapoole aastaseid assigneeringuid. Uue sättega tagatakse suurem paindlikkus ja antakse valitsusele manööverdamisruumi suvakohase konsolideerimispoliitika rakendamiseks kriisi tingimustes. Kõnealuse sätte rakendamise korra ebaselgus muudab eelarveraamistiku teataval määral vähem läbipaistvaks.

(13)

Programmis osutatakse riigi rahanduse kvaliteedi olemasolevatele puudustele. Selles tunnistatakse vajadust võtta kiireloomulisi poliitilisi meetmeid, et leevendada elanikkonna vananemise ja halvenevate demograafiliste suundumuste ebasoodsat mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Tervishoiu, hariduse, pensionisüsteemi ning avaliku ja tulude halduse valdkonnas on esitatud ambitsioonikad struktuurireformimeetmed, et muuta avaliku sektori tulude ja kulude kavandamine tõhusamaks ja tulemuslikumaks, suurendada majanduse kasvupotentsiaali ning tagada jätkusuutlik lähenemine Euroopa Liidus. Reformidega kavatsetakse optimeerida olemasolevat struktuuri, tõhustada avaliku sektori tööhõivepoliitikat, muuta tervishoiuteenuste kuluarvestuse ja rahastamise korda, rakendada äsja heakskiidetud pensionireformistrateegia kohased reformimeetmed, samuti kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse reformimeetmed ning muuta riigivara haldamise mudelit.

(14)

Võttes arvesse riske eespool osutatud eelarve-eesmärkide täitmisel, võib väita, et programmi eelarvestrateegia on üldiselt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega ning suurendab makromajanduslikku stabiilsust ja investorite usaldust Bulgaaria majanduse vastu. Programmiga on kavandatud ambitsioonikas struktuurne konsolideerimine – 2¾ % SKPst 2010. aastal, ilma eelarvepositsiooni täiendava tugevdamiseta järgmistel aastatel. Programmiga ettenähtud meetmed ei toeta 2010. aastaks kavandatud konsolideerimist täielikult. Lisaks sõltub selle täielik saavutamine optimistlikust makromajanduslikust stsenaariumist, kusjuures 2009. aasta eelarvepuudujäägi suurenemine toob kaasa täiendavaid riske. Kuna programmis ei ole täpsustatud alates 2011. aastast võetavaid meetmeid, võib see kohandamiskava järgimise veelgi enam ohtu seada. Keskpika perioodi eesmärk kavatsetakse saavutada ja ületada küllaltki suure varuga juba 2010. aastal, mis tähendab, et struktuurse kohandamise kiirus on küllaltki ambitsioonikas, pidades silmas praegust majanduslikult rasket aega ja eespool kirjeldatud eelarvepoliitika järgimisega seotud riske. Struktuurse eelarveseisundi muutusena mõõdetav üldine eelarvepoliitiline hoiak on 2010. aastal piirav, 2011. aastal üldiselt neutraalne ja 2012. aastal lõtv. Programmi keskpika perioodi eesmärk, milleks on tsükliliselt kohandatud ülejääk ½ % SKPst, saavutataks alates 2010. aastast.

(15)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega esineb programmis kohustuslike ja vabatahtlike andmete puhul teatavaid puudujääke (5).

i)

jätkuvalt rakendama ranget eelarvepoliitikat ja võtma täiendavaid konsolideerimismeetmeid, et saavutada programmi 2010. aasta eesmärk, et jätkata välise tasakaalustamatuse kõrvaldamist ja tagada investorite usaldus majanduse vastu; eelkõige piirama palgakasvu avalikus sektoris, et seeläbi hoida mõõdukat palgataset ja parandada konkurentsivõimet;

ii)

tõhustada avaliku sektori kulutusi, rakendades kindlalt struktuurireformid avaliku halduse, tervishoiu, hariduse ja pensionide valdkonnas, et tõsta tootlikkust ja tagada jätkusuutlik lähenemine Euroopa Liidus.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/17

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M5852 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/17

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M5834 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/18

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M5810 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/19

—

Euroopa digitaalse raamatukogu Europeana ehk kogu Euroopa digitaalsele kultuurimaterjalile (raamatud, ajalehed, fotod, kinematograafia- ja audiovisuaalteosed, arhiividokumendid, muuseumieksponaadid, ehitusmälestised, arheoloogiline pärand jne) mitmekeelse sidusjuurdepääsupunkti loomine annab suurepärase võimaluse liikmesriikide kultuuripärandi esiletoomiseks, sellele juurdepääsu suurendamiseks ja sellealaste teadmiste parandamiseks;

—

liikmesriikide kultuurimaterjali digiteerimine, sellele sidusjuurdepääsu tagamine ja selle digitaalne säilitamine on äärmiselt tähtis kultuuripärandi esiletoomise, infosisu loomise dünaamilisuse ja uute sidusteenuste tekkimise seisukohast;

—

komisjoni 28. augusti 2009. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Europeana – järgmised sammud”, millega avati arutelu, et analüüsida kõige sobivamaid viise, kuidas kindlustada seda, et Europeana ning selle aluseks olevate digiteerimise, sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise tegevuspõhimõtted aitaksid Euroopa kultuuriväärtusi digitaalkeskkonnas kauakestvalt kajastada;

—

eesmärki teha 2010. aasta lõpuks Europeana kaudu internetis kättesaadavaks 10 miljonit digiteeritud teost;

—

komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta teatist „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses”, milles tuuakse selgelt esile õiguslikud kitsaskohad, millega raamatukogud ja arhiivid puutuvad kokku oma kogude digiteerimisel;

—

otsust luua nõukogu 27. novembri 2009. aasta istungi (haridus, noored ja kultuur) arutelude tulemusel komisjoni poolt digiteerimisalane Euroopa analüüsirühm (comité des sages), mis käsitleb eelkõige avaliku ja erasektori partnerlusega seotud küsimusi; palub rühmal laiaulatuslikult konsulteerida, kasutada parimal viisil liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade panuseid ning anda vajaduse korral oma tegevuse kohta korrapäraselt teavet;

—

seniseid edusamme, mis on viinud Euroopa Digitaalse Raamatukogu Sihtasutuse loomiseni ja käesoleva protsessi otsustava sammuna 20. novembril 2008 Europeana prototüübi käivitamiseni;

—

järgmise eesmärgina „Europeana 1.0” käivitamist 2010. aastal ja platvormi edasist tugevdamist;

—

kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise organisatsioonilisi, õiguslikke ja rahalisi probleeme (näiteks intellektuaalomandiõigustega seotud küsimused ja vajadus leida digiteerimiseks täiendavaid rahastamisvahendeid, mis võiksid hõlmata avaliku ja erasektori partnerlusi);

—

seda, kui oluline on tagada, et komisjon ja liikmesriigid lahendaksid nimetatud probleemid paralleelselt järgnevalt esitatud sammudega, et tugevdada Europeanat kui kultuurisisu peamist struktuuri ja ühtset juurdepääsupunkti;

—

vajadust, et liikmesriigid ja komisjon ning Europeanaga aktiivselt seotud organid ja institutsioonid teeksid suuremaid jõupingutusi laiendamaks ja rikastamaks Europeanat lähiaastatel nii mahult kui kvaliteedilt;

—

Europeanat tuleks edasi arendada Euroopa kultuuriasutuste ühise ettevõtmisena ja jätkata tööd portaali täiustamiseks – sealhulgas eesmärgiga esitada digiteeritud teoseid sidusamalt ja atraktiivsemalt, lahendada mitmekeelsusega seotud aspekte ja parandada otsinguvõimalusi – et rahuldada kasutajate vajadusi ja ootusi;

—

Europeana pikaajaliseks tugevdamiseks ja edasiarendamiseks tuleks jätkusuutliku rahastamis- ja haldusmudeli puhul arvesse võtta Europeana ülesannet pakkuda piiriüleselt võimalikult laialdast juurdepääsu kultuurikogudele, veebisaidi Euroopa mõõdet ja laadi ning kultuuriasutuste tähtsat rolli;

—

meie kultuuripärandi digiteerimisel ja sellele sidusjuurdepääsu tagamisel tuleks täiel määral arvestada intellektuaalomandiõigustega; kiiresti on vaja leida praktilised lahendused selliste teoste digiteerimiseks, mille tiraaž on lõppenud ja mida enam ei levitata, ning teha need internetis kättesaadavaks ning tegeleda omanikuta teoste küsimusega;

—

suurendada selliste teoste (nii üldkasutatavate kui ka intellektuaalomandiõigustega kaitstud teoste) arvu, mis raamatukogude, muuseumide, arhiivide ja audiovisuaalsete kogude kaudu tehakse portaali kaudu kättesaadavaks, võttes täiel määral arvesse intellektuaalomandiõigusi ning pannes samal ajal rõhku kvaliteedile, tuues esile Euroopa kultuuripärandi mitmekesisust ja rikkust; jätkata koostööd eesmärgiga tagada pärast üldkasutatavate tööde digiteerimist nende üleüldine kättesaadavus;

—

jätkata jõupingutusi selleks, et stimuleerida laiemat geograafilist levikut ja saavutada parem tasakaal Europeana kaudu pakutava kultuurisisu eri liikide vahel (raamatud, fotod, arhiividokumendid, kinematograafiline ja audiovisuaalne materjal, muuseumikogud jne ...), võttes arvesse ressursimahuka kultuurisisu, näiteks audiovisuaalse materjali erivajadusi;

—

võtta täiel määral arvesse keelelist mitmekesisust, mis on üks Euroopa kultuuripärandi põhitunnuseid, ja parandada Europeana veebisaidi mitmekeelseid funktsioone, tegeledes eelkõige keeltevahelise otsingu ja masintõlkega;

—

tagada keskne koht kasutajale ja analüüsida jätkuvalt kasutajate vajadusi ja profiile, et teha muu hulgas kindlaks eriotstarbelised rakendused ja mehhanismid, sealhulgas need, mis soodustavad interaktiivsust ja võimaldavad kasutajatel veebisaidi arendamisele aktiivselt kaasa aidata, võttes samal ajal vajalikke meetmeid, mis tagavad, et sisu on üles laaditud kooskõlas asjakohaste õigusnormidega; Võimaluse korral peaksid uued Europeana rakendused kasutama avatud vorminguid, et haarata võimalikult suur hulk arendajaid ja hõlbustada Europeana tarkvara osiste asjakohast taaskasutamist ja kohandamist muude kontekstidega;

—

parandada Europeana alaseid teadmisi kogu Euroopa kultuuriasutuste hulgas, kes võiksid oma sisuga panustada, ja veebisaidi potentsiaalsete kasutajate hulgas; sellega seoses võib koostöö haridus- ja teadusvaldkondadega etendada olulist rolli ja seda tuleks täiendavalt uurida;

—

võtta arvesse Euroopa eri kultuuriasutuste mitmekesisust, et kõigil, kaasa arvatud kõige väiksematel asutustel oleks võimalus Europeana arendamises osaleda;

—

jätkata tööd selgete ja laialdaselt aktsepteeritud koostalitlusvõime miinimumstandarditega ning edendada nende kasutamist kultuurisisu pakkuvate institutsioonide seas; see aitab kultuuriasutustel võtta arvesse asjaolu, et digiteerimisel on vaja hea kvaliteediga järjepidevaid metaandmeid, mis on otsustava tähtsusega digiteeritud teoste otsimisel ja nende vahel seoste loomisel;

—

töötada selle nimel, et leida Euroopa kultuuripärandile ühist juurdepääsupunkti pakkuvale Europeanale jätkusuutlik rahastamis- ja haldusmudel ning tagada liikmesriikide ja Euroopa tasandil digiteerimiseks kättesaadavate rahastamisvahendite optimaalne kasutamine;

—

Europeana kaudu kättesaadavate teoste arvu suurendamiseks uurida avaliku ja erasektori partnerluste võimalikku rolli digiteerimisel, võttes arvesse vajadust kaitsta piisavalt õiguste valdajate, kasutajate ja rahastavate asutuste huve;

—

jätkama koostööd nende eesmärkide saavutamise nimel, mis püstitati nõukogu 13. novembri 2006. aasta järeldustes kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta, ning 20. novembri 2008. aasta järeldustes, mis käsitlevad juurdepääsu digiteeritud materjalile Euroopa digitaalse raamatukogu Europeana kaudu;

—

jätkuvalt ja tugevamalt toetama oma kultuuriasutuste poolt läbiviidavaid digiteerimisprojekte, et suurendada kõigi liikmesriikide raamatukogude, muuseumide, arhiivide ja audiovisuaalsete kogude poolt Europeanasse lisatud teoste arvu, ning edendada näiteks digiteerimiseks vajalike rahastamistingimuste abil nende kättesaadavust Europeana kaudu ja kasutajate võimalikult ulatuslikku juurdepääsu sisule;

—

jätkama teadlikkuse parandamist kõigi territoriaalsete tasandite kultuuriasutuste hulgas, korraldades näiteks teabeüritusi, et innustada neid lisama oma teoseid Europeanasse kas otse või riiklike, piirkondlike või temaatiliste vahendajate kaudu;

—

lisaks ühenduse rahastamisele jätkama kuni 2013. aasta lõpuni ning jätkusuutliku rahastamis- ja haldusmudeli väljatöötamiseni Europeana vajalikul tasemel toetamist vabatahtlikkuse alusel;

—

toetama Europeana tutvustamist elanikkonna hulgas, korraldades näiteks koostöös kultuuriasutustega kampaaniaid veebisaidi tutvustamiseks selle potentsiaalsetele kasutajatele;

—

hõlbustama ja soodustama Europeana digiteeritud kultuurisisu selgete ja ühiste koostalitlusvõime miinimumstandardite rakendamist;

—

liikmesriikide digiteerimise ja digitaalse säilitamise alase eksperdirühma raames ning koostöös Europeanaga töötama välja soovitustega tegevuskava Europeana kaudu kättesaadava kultuurisisu suurendamiseks tasakaalustatud viisil, haarates kõik liikmesriigid ja valdkonnad (kirjalik, audio-, heli- ja kujutismaterjal) ning hõlmates liikmesriikide poolt valitud Euroopa kultuuripärandi tähtteosed; ning jätkama nimetatud eksperdirühma raames oma Europeana alast koostööd veebisaidi haldus- ja rahastamismudeli ning strateegilise suunitlusega seotud küsimustes;

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/22

(1)

Määruse (EÜ) nr 1922/2006 artiklis 10 nähakse muu hulgas ette, et nõukogu peaks määrama kolmeks aastaks ametisse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi haldusnõukogu 18 liiget ning samuti asendusliikmed.

(2)

18 liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik) nimetavad liikmed ja asendusliikmed ametisse ajavahemikuks 1. juunist 2010 kuni 31. maini 2013.

(3)

Kõikide eespool nimetatud liikmesriikide valitsused on nõukogule esitanud kandidaatide nimekirja,

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/24

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/25

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/26

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/27

27.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/28

1.

18. mail 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Sun Capital Partners V, L.P., mis on osa fondikontsernist Sun Capital Partners („Sun Capital”, Ameerika Ühendriigid), omandab osalise kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Rio Tinto Groupi („Rio Tinto”, Ühendkuningriik) osa Alcan Packaging Beauty Business („Beauty Business”) üle aktsiate ja varade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5866 – Sun Capital/Beauty Business):