26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M5816 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/2

1.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. novembri 2006. aasta järeldusi tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses, (1) milles kutsuti liikmesriike üles tagama võrdsetel võimalustel põhinevaid haridus- ja koolitussüsteeme, mille eesmärk on pakkuda võimalusi, juurdepääsu, suhtumist ja tulemusi, mis ei sõltu sotsiaalmajanduslikust taustast ega muudest teguritest, mis võivad põhjustada hariduslikku ebavõrdsust.

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, (2) milles toonitatakse kõigile võtmepädevuste tagamise tähtsust ning samuti soovitatakse hoolitseda asjakohaselt nende eest, kes hariduse omandamise aspektist ebasoodsas olukorras olles vajavad oma hariduspotentsiaali realiseerimiseks erilist toetust.

3.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks (3) ning kus rõhutatakse vajadust prognoosida kutseoskuste vajadust ja tõsta üldist kutseoskuste taset, eelistades madala kvalifikatsiooniga ja teiste majanduslikust ja sotsiaalsest tõrjutusest ohustatud isikute harimist ja koolitamist.

4.

Nõukogu 23. novembri 2007. aasta resolutsiooni ülikoolide moderniseerimise kohta Euroopa konkurentsivõime nimel ülemaailmses teadmistepõhises majanduses, (4) milles rõhutati, kui oluline on suurendada elukestva õppe võimalusi, mittetraditsiooniliste ja täiskasvanutest õppurite juurdepääsu kõrgharidusele ning arendada välja ülikoolide elukestva õppe mõõde.

5.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi täiskasvanuhariduse kohta, (5) milles rõhutati vajadust tõsta endiselt märkimisväärse arvu madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste taset ning toodi esile täiskasvanuhariduse panust sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusarengu edendamisse.

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta, (6) milles juhitakse tähelepanu, et tööjõuturu muutuvate vajadustega sobivate põhioskuste ja kvalifikatsiooni puudumine on ühiskonda kaasamisel suur takistus.

7.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi Euroopa tõhustatud koostöö tulevaste prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, (7) milles rõhutati, et kutseharidus ja -koolitus ei soodusta mitte ainult konkurentsivõimet, ettevõtluse tulemuslikkust ja innovatsiooni globaliseerunud majanduse kontekstis, vaid ka võrdsust, ühtekuuluvust, isiklikku arengut ja kodanikuaktiivsust, ning selle atraktiivsust tuleks propageerida kõigi sihtrühmade hulgas.

8.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta: koole käsitlev Euroopa koostöökava, (8) milles kutsuti liikmesriike tagama juurdepääsu kvaliteetsetele haridusvõimalustele ja teenustele eelkõige laste ja noorte inimeste jaoks, kes isiklike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja/või majanduslike olude tõttu võivad olla ebasoodsas olukorras.

9.

Nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldusi sisserändaja taustaga laste hariduse kohta, (9) milles kutsuti liikmesriike üles võtma oma nõuetekohasel vastutustasandil (kohalik, piirkondlik või riiklik tasand) sobivaid meetmeid, eesmärgiga tagada, et kõigile nendes süsteemides osalevatele lastele, olenemata taustast, pakutakse õiglaseid ja võrdseid võimalusi ning samuti vajalikku toetust, et arendada välja oma täielik potentsiaal.

10.

Nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta, (10) milles kutsuti liikmesriike üles tagama noortele võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele kõikidel tasanditel, ning arendama paremaid seoseid formaalse hariduse ja mitteformaalse õppimise vahel.

1.

Kvalifitseeritud personali ja asjakohase lapse ja töötaja suhtarvuga kvaliteetne väikelaste haridus ja hoid tagavad positiivsed tulemused kõigile lastele ning suurima kasu kõige ebasoodsamas olukorras olijatele. Asjakohaste stiimulite ja toetuse pakkumine, pakkumise kohandamine vajadustega ning juurdepääsu suurendamine võivad tõsta ebasoodsa taustaga laste osalust (13).

2.

Üks kõige tõhusamaid sotsiaalse ühtekuuluvuse viise on hariduse tagamine, mis kindlustab võtmepädevused kõigile kodanikele. Täiendavalt tuleb toetada koole, kus ebasoodsa taustaga õpilaste osakaal on suur.

3.

Varakult õpingute katkestamise tõhusaks ennetamiseks tuleb arendada teadmisi isiklike või sotsiaalmajanduslike olude või õpiraskuste tõttu väljalangemisohus rühmade kohta kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning välja töötada süsteemid selliste isikute varaseks kindlaksmääramiseks. Tuleks rakendada mitmeid süsteemseid koolidele suunatud poliitikaid hõlmavaid ulatuslikke valdkondadevahelisi strateegiaid, eesmärgiga käsitleda varakult õpingute katkestamist põhjustavaid erinevaid asjaolusid. Individuaalne toetus ohustatud õpilastele võib hõlmata isiku vajadustele kohandatud õppe pakkumist, nõustamist, nõustamis- ja juhendamissüsteeme, toetust heaolule ning õpitegevust toetavate tunniplaaniväliste tegevuste pakkumist.

4.

Kaasamisstrateegiad nõuavad igal haridusasutuse tasandil tugevat juhtimist ning tulemuste ja kvaliteedi süstemaatilist jälgimist, uuenduslikku kõrgekvaliteedilist õpet, mida toetatakse õpetajate koolitamise, neile mõjuvõimu andmise ja motiveerimise abil, koostööd teiste spetsialistidega ning asjakohaste vahendite pakkumist. Abi vajavatele õppuritele integreerituma toetuse andmine nõuab koostööd vanemate ja kogukonna huvirühmadega, näiteks valdkondades nagu mitteametlik ja vabahariduslik õppetegevus väljaspool koolitunde.

5.

Kõik õppurid saavad kasu sellest, kui tavalises keskkonnas luuakse vajalikud tingimused erivajadusega õpilaste edukaks kaasamiseks. Varasemast enam personaalse lähenemisviisi kasutamine, sealhulgas individuaalsed õppekavad ja hindamiste läbiviimine õppeprotsessi toetamiseks, õpetajatele mitmekesisusega toimetulemist ja sellest kasusaamist käsitleva koolituse pakkumine, koostööpõhine õpetamine ja õppimise edendamine, ning juurdepääsu ja osaluse laiendamine parandab kvaliteeti kõigi jaoks.

—

Mitmekesine kutsehariduse pakkumine, kus pööratakse rohkem tähelepanu võtmepädevustele, sealhulgas õppeainetevahelistele pädevustele, võib osutuda väga vajalikuks vahendiks neile, kes soovivad oma kvalifikatsioone parandada ning tööturule siseneda. Ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul saab kutsehariduse- ja koolituse olulisust suurendada, kohandades pakkumist individuaalsete vajadustega, tugevdades suunamis- ja nõustamisteenuseid, tunnustades erinevaid varasemate õpingute vorme ning edendades töökohas toimuva õppe alternatiivseid kavasid. Osaluse, eelkõige madala kvalifikatsiooniga isikute osaluse suurendamine kutsealases täiendõppes ja -koolituses on oluline aktiivse kaasamise lähenemisviisi seisukohalt ning töötuse piiramiseks tööstussektoris toimuvate muutuste puhul.

1.

Ebasoodsa ja madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste püüdluste õhutamiseks ja nende kõrgharidusele juurdepääsu parandamiseks tuleb tugevdada rahalise toetuse kavasid ja muid stiimuleid, ning parandada nende ülesehitust. Jõukohase hinnaga, kättesaadav, piisav ja paindlik õppelaen ning majanduslikku seisundit arvestav õppetoetus saavad edukalt suurendada nende osalusmäära, kellele kõrghariduse kulud jõukohased ei ole.

2.

Paindlikumad ja mitmekesisemad õppimisvõimalused, näiteks varasemate õpingute tunnustamine, osalise ajaga haridus ning kaugõpe võivad aidata kõrghariduse sobitamist töö või perekohustustega ning soodustada laiemat osalust. Selliste meetmete rakendamine, mille eesmärk on kõrgkooliõpingute lõpuleviimise määra suurendamine individuaalse toetuse kaudu ning juhendamise, nõustamise ja oskuste arendamise tugevdamine, eelkõige ülikooli õppeprogrammi varastest etappides, võivad parandada ebasoodsas olukorras õppurite koolilõpetamise määra.

3.

Rahastamise osas on vaja konkreetseid jõupingutusi, et oleks võimalik võtta täiel määral arvesse selliste ebasoodsas olukorras olevate õpilaste vajadusi, kellel ei ole sageli võimalik olemasolevatest liikuvusskeemidest kasu saada.

4.

Ebavõrdsuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust saab tugevdada tunnistades, et kõrgharidusasutustel on sotsiaalne vastutus suunata kõrgharidusest tulenev kasu tagasi ühiskonda, viies teadmised laiema kogukonna teenistusse nii kohalikul kui üleilmsel tasandil ning reageerides sotsiaalsetele vajadustele.

5.

Kõrgharidusasutused saavad samuti näidata üles sotsiaalset vastutust, tehes oma vahendid kättesaadavaks täiskasvanud õppuritele ning mitteametlikus õppes ja vabahariduses osalevatele õppuritele, tugevdades sotsiaalse tõrjutuse alaseid teadusuuringuid, soodustades uuendusi ja ajakohastades haridusalaseid vahendeid ja metoodikat.

1.

Juurdepääsu laiendamine täiskasvanuharidusele võib luua uusi aktiivse kaasamise ja tugevdatud sotsiaalse osaluse võimalusi, eelkõige madala kvalifikatsiooniga isikutele, töötutele, erivajadustega täiskasvanutele, eakatele ja sisserändajatele. Seoses sisserändajatega on sotsiaalse integratsiooni edendamisel olulise tähtsusega vastuvõtjariigi keele või keelte õppimine ning põhioskuste ja konkurentsivõime parandamine.

2.

Täiskasvanuharidus, mida pakutakse erinevates keskkondades ning milles osaleb palju huvirühmi (sealhulgas avalik- ja erasektor, kõrgharidusasutused, kohalikud kogukonnad ja mittetulundusühingud), ning mis hõlmab õpet isiklikel, kodanikukohusest tulenevatel, sotsiaalsetel ja tööalastel põhjustel, on kesksel kohal ebasoodsas olukorras ja riskirühmades olevate isikute kaasamisel. Seoses tööalase täiendõppega saavad ettevõtted näidata ühist sotsiaalset vastutust prognoosides tõhusamalt struktuurimuutusi ja pakkudes võimalusi ümberõppeks.

3.

Põlvkondadevahelise õppe potentsiaali saab kasutada teadmiste ja oskuste jagamise kaudu ning soodustades nooremate ja vanemate põlvkondade vahelist suhtlust ja solidaarsust, vähendades kasvavat digitaalset vahet ja sotsiaalset isolatsiooni.

—

Paindlikud haridus- ja koolitussüsteemid, mis võimaldavad õpingutega alustada nii hilja kui võimalik ning ei loo takistusi võimaluste elluviimiseks, aitavad ebasoodsast olukorrast välja tulla. Nimetatud süsteemid aitavad ka vältida sotsiaalmajanduslikku või kultuurilist marginaliseerumist ja madalate ootuste poolt põhjustatud takistusi. Elukestva suunamise ja omandatud oskuste tõendamise pakkumine, sealhulgas varasemate õpingute ja eelneva kogemuse tunnustamine, kõigi koolitus- ja haridustasemete sisseastumiskriteeriumite mitmekesistamine, ning õppekeskkonna kvaliteedile ja atraktiivsusele suurema tähelepanu pööramine võivad lihtsustada õppurite üleminekut. Uuenduslikul viisil suunamise pakkumine ning koostöö teiste sotsiaalteenuste ja kodanikuühiskonnaga on vajalikud väljaspool haridus- ja koolitussüsteeme asuvate ebasoodsas olukorras rühmadeni jõudmiseks.

1.

Tagama laiema juurdepääsu kõrgekvaliteedilisele väikelaste haridusele ja hoiule, et kindlustada kõigile lastele, eelkõige ebasoodsa taustaga või haridusalaste erivajadustega lastele kindel algus, ning suurendada motivatsiooni õppeks.

2.

Parandama koolide õppekvaliteeti ja vähendama koolidevahelisi ja -siseseid erinevusi, eesmärgiga võidelda võimalike sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise marginaliseerumise suundumuste vastu.

3.

Keskenduma oluliste põhisoskuste, eelkõige lugemis- ja kirjutamisoskuse, arvutamisoskuse ja eriti sisserändaja taustaga õpilaste puhul keeleoskuse omandamisele.

4.

Soodustama koolidevahelist suhtlust, et jagada kogemusi ja heade tavade alaseid näiteid.

5.

Tugevdama jõupingutusi varakult õpingute katkestamise ennetamisel, töötades välja varajase hoiatamise süsteemid ohustatud õpilaste kindlaksmääramiseks; soodustama elukestva õppe edendamiseks koolidele suunatud kvaliteedile keskendunud kaasamisstrateegiaid, mida toetavad asjakohane juhtimine ja õpetajakoolitus.

6.

Arendama välja varasemast enam personaalse lähenemisviisi kasutamise ja korrapärase tagasiside andmise kõigi õpilaste toetamiseks, ning selleks, et pakkuda täiendavat abi ebasoodsa sotsiaalse taustaga ja erivajadustega õpilastele.

7.

Suurendama koolihariduse olulisust, et õhutada õpilaste püüdlusi ja stimuleerida mitte ainult võimet, vaid ka motivatsiooni õppida.

8.

Tõstma õpetaja elukutse atraktiivsust, pakkuma asjakohast täiendõpet ja tagama tõhusa koolijuhtimise.

9.

Suurendama koolide usaldusväärsust ühiskonna silmis laiemalt, tugevdama koolide ja lapsevanemate ning ettevõtjate ja kohalike kogukondade vahelist partnerlust ning integreerima täiendavalt formaalseid ja mitteformaalseid tegevusi.

10.

Edendama kõigi, sealhulgas erivajadustega õpilaste puhul kaasavaid hariduse lähenemisviise, kujundades koolidest õpikogukonnad, kus soodustatakse kaasatuse tunnet ja vastastikust toetust ning tunnistatakse kõigi õpilaste andeid. Jälgima selliste lähenemisviiside mõju, eelkõige eesmärgiga suurendada erivajadustega õppurite juurdepääsu ja koolilõpetamise määra kõigil haridussüsteemi tasanditel.

1.

Tugevdama võtmepädevuste omandamist kutseharidusalaste võimaluste ja programmide kaudu ning käsitlema paremini ebasoodsas olukorras õppurite vajadusi.

2.

Arendama edasi moodulipõhise kutsehariduse- ja koolituse süsteeme, mis võimaldavad õppuritel luua oma isiklikele vajadustele kohandatud võimalused.

3.

Püüdma tagada kutseharidus- ja koolitussüsteemide üldisesse haridus- ja koolitussüsteemi nõuetekohase integreerimise, sealhulgas paindlike võimaluste kasutamise, mis võimaldab õppuritel liikuda ühest sektorist teise ning tööturule.

4.

Tugevdama suunamis- ja nõustamisteenuseid ning asjakohast õpetajakoolitust, et toetada õpilaste karjäärivalikuid ja üleminekut haridussüsteemisiseselt või haridussüsteemist tööle. See on eriti oluline edukaks integreerumiseks tööturule ning erivajadustega õpilaste kaasamiseks.

1.

Soodustama laiendatud juurdepääsu, näiteks õpilaste rahalise toetuse kavade ning paindlike ja mitmekesiste võimaluste kaudu.

2.

Töötama välja poliitikad, mille eesmärk on suurendada kõrghariduse omandamise määra tugevdades õpilastele suunatud individuaalset toetust, juhendamist ja nõustamist.

3.

Eemaldama õppurite liikuvuselt jätkuvalt takistusi, laiendama selle võimalusi ning parandama kvaliteeti, sealhulgas asjakohaste stiimulite pakkumine ebasoodsa taustaga õpilaste liikuvuse parandamiseks.

4.

Edendama konkreetseid programme täiskasvanud ja mittetraditsioonilistele õppuritele.

1.

Tugevdama poliitikaid, et võimaldada madala kvalifikatsiooniga isikutel, töötutel täiskasvanutel ja vajadusel sisserändaja taustaga kodanikel omandada kvalifikatsiooni või parandada oma oskusi ühe astme võrra (üks aste edasi) ning laiendama noortele täiskasvanutele teise haridusvõimaluse pakkumist.

2.

Edendama meetmeid tagamaks kõigile isikutele juurdepääsu teadmistepõhises ühiskonnas elamiseks ja õppimiseks vajalike põhioskustele ja võtmepädevustele, eelkõige lugemis- ja kirjutamisoskusele ja info- ja sidetehnoloogia oskustele.

1.

Koolisüsteemide paindlikkuse ja läbitavuse parandamine ning kooli- ja koolitussüsteemidesisese ja -vahelise liikuvuse ja neis osalemise takistuste kõrvaldamine.

2.

Tihedamate seoste väljaarendamine haridus- ja töömaailma ning ühiskonna vahel laiemalt, et tugevdada konkurentsivõimet ja kodanikuaktiivsust.

3.

Süsteemide loomine varasemate õpingute, sealhulgas vabahariduse ja mitteametliku õppe tõendamiseks ja tunnustamiseks ning ebasoodsas olukorras ja madala kvalifikatsiooniga õppurite puhul ulatuslikum elukestva nõustamise kasutamine.

4.

Ebasoodsas olukorras olevate isikutele suunatud rahalise toetuse meetmete mõju ja tõhususe hindamine, ning neile suunatud haridussüsteemide ja -struktuuride ülesehituse mõju hindamine.

5.

Andmete kogumise kaalumine tulemuste, väljalangemismäärade ja õppurite sotsiaalmajandusliku tausta kohta, eelkõige kutsehariduse- ja koolituse, kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas.

6.

Selliste asjakohaste kvantitatiivsete eesmärkide loomise kaalumine hariduse kaudu toimuva sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi konkreetset olukorda.

7.

Kooskõlas teiste poliitikatega nimetatud eesmärkide suhtes integreeritud lähenemisviisi väljatöötamise kaalumine.

8.

Asjakohaste vahendite suunamine ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele ja koolidele, ning vajaduse korral Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamise pikendamine, et vähendada sotsiaalset tõrjutust hariduse abil

1.

Tegema koostööd strateegiliselt prioriteetsel võrdsuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamisel, kasutades aktiivselt avatud koordinatsioonimeetodit üleeuroopalise koostöö raames hariduse ja koolituse alal („ET 2020”) ning rakendades Bologna ja Kopenhaageni protsessi sotsiaalset mõõdet ja võtma vastu meetmed kooskõlas nõukogu 2008. aasta järeldustega täiskasvanuhariduse kohta.

2.

Püüdma aktiivselt ära kasutada elukestva õppe programmi, ja vajaduse korral Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja programmi „Progress” kõiki vahendeid, et tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust hariduse ja koolituse abil ning keskendudes järgmise põlvkonna programmide kavandamisel jätkuvalt sellele mõõtmele.

3.

Edendama ja toetama ebasoodsa taustaga ja erivajadustega õppurite suuremat osalust rahvusvahelistes liikuvusprogrammides, partnerlustes ja projektides, eelkõige neis, mis on loodud elukestva õppe programmi raames.

4.

Toetama võrdlevaid teadusuuringuid poliitikate tõhususe kohta, et suurendada võrdsete võimaluste osakaalu hariduses ja koolituses, laiendada teadmiste baasi koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja tagada teadusuuringute tulemuste ulatuslik levitamine.

5.

Edendama hariduse ja koolituse kui peamiste vahendite rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalkaitse protsessi eesmärkide saavutamiseks.

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/8

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, (1) mille eesmärgiks on tagada, et alusharidus ja -õpe pakuks kõigile noortele võimalusi võtme- ehk põhipädevuste omandamiseks, mis valmistab neid ette õpingute jätkamiseks ja tööeluks ning mis aitab täiskasvanutel arendada ja ajakohastada võtmepädevusi kogu elu jooksul.

2.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks, (2) ja nõukogu 9. märtsi 2009. aasta järeldusi teemal „Uute töökohtade jaoks uued oskused – tööturu vajaduste ja vajaminevate oskuste prognoosimine ja ühitamine”, (3) milles keskendutakse inimeste ettevalmistamisele uutele töökohtadele asumiseks teadmistepõhises ühiskonnas ning tunnistatakse, et oskuste, pädevuste ja kvalifikatsiooniga seotud nõuded suurenevad märkimisväärselt igat liiki ja iga taseme ametikohtade puhul ning tööandjate nõudlus valdkonnaüleste pädevuste järele aina suureneb.

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, (4) milles soodustatakse liikumist traditsiooniliselt õppesisendite (näiteks õppekogemuse pikkus, õppeasutuse liik) rõhutamiselt lähenemisviisi suunas, mis tugineb õpitulemustele – mida õppur teab, mõistab ja oskab teha.

4.

Nõukogu ning nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 22. mai 2008. aasta järeldusi loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses, (5) milles toodi esile võtmepädevuste raamistiku olulisus loovuse ja innovatsiooni edendamisel ning mille tulemusel esitasid suursaadikud Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) puhul „Euroopa loovuse ja innovatsiooni manifesti” („Manifesto for creativity and innovation in Europe”).

5.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi täiskasvanuhariduse kohta, (6) milles toonitati täiskasvanuhariduse kui elukestva õppe põhikomponendi olulisust.

6.

Nõukogu ning nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta, (7) milles rõhutati, et üleeuroopalisel elukestva õppe võtmepädevuste võrdlusraamistikul põhinevas pädevuste arendamist käsitlevas ühtses lähenemisviisis ilmnes, et lugemisoskuse ja muude põhioskuste parandamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi.

7.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi Euroopa tõhustatud koostöö tulevaste prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, (8) milles rõhutati, et loovuse ja innovatsiooni parandamine on kutsehariduse- ja koolituse jaoks väga oluline ning et selle saavutamiseks tuleb aktiivselt edendada elukestvaks õppeks vajalike võtmepädevuste omandamist. Järelduste eesmärk oli ka arendada kutsehariduse ja -koolituse ning tööturu vahelisi seoseid, keskendudes töökohtadele ja kutseoskustele.

8.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 12. mai 2009. aasta järeldusi partnerluste tõhustamise kohta haridus- ja koolitusasutuste ning tööturu osapoolte, eelkõige tööandjate vahel elukestva õppe raames, (9) milles soovitati haridus- ja koolitusasutustes kõikidel tasanditel piisava tähelepanu pööramist valdkonnaüleste põhipädevuste omandamisele tööelus.

9.

Nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldusi õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu kohta, (10) milles tunnistati, et nõuded õpetajaametile tekitavad vajaduse uute lähenemisviiside järele ja panevad õpetajatele kohustuse võtta suurema vastutuse oma teadmiste ja oskuste ajakohastamise ja arendamise eest.

10.

Nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas, (11) milles julgustati haridus- ja koolitusasutusi tagama, et õppekavad ning kõikide haridustasandite õpetamis- ja eksamineerimismeetodid hõlmaksid ja soodustaksid loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust,

1.

Praegune majanduskriis koos kiirete sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja demograafiliste muutustega toob esile, et eluliselt tähtis on kvaliteetse elukestva hariduse ja koolituse ning suurema liikuvuse abil tagada, et kõik inimesed ja eelkõige noored omandaksid tugeva pädevuste baasi.

2.

Oskuste omandamine ja edasiarendamine on oluline tööhõivealaste väljavaadete parandamiseks ning see aitab kaasa eneseteostusele, sotsiaalsele kaasatusele ja kodanikuaktiivsusele, kuna oskused annavad märku isiku võimest tegutseda iseorganiseerunult keerulises, muutuvas ja ettearvamatus olukorras. Nagu on sätestatud võtmepädevusi käsitlevates soovitustes, suudab pädev isik kombineerida teadmisi, oskusi ja suhtumisi ning rakendada varem õpitut (omandatud kas formaalselt, mitteformaalselt või informaalselt) uutes olukordades.

3.

Nõukogu ja komisjoni 2010. aasta ühises eduaruandes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta tunnistatakse, et

—

eespool nimetatud väljakutsetele reageerimiseks tuleb nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil võtta meetmeid osana prioriteetsetest valdkondadest, mis on konkreetselt kavandatud ET 2020 esimese töötsükli (2009–2011) ajaks. Võtmepädevusi käsitlevat lähenemisviisi tuleb täielikult rakendada üldharidussüsteemi suhtes, eelkõige tuleb toetada, et võtmepädevused ja kvaliteetsed õpitulemused omandaks ka need isikud, kellel on oht haridusteel halvasti edasi jõuda ja olla sotsiaalselt tõrjutud. Tuleb arendada õpetamis- ja hindamismeetodeid ning tuleb toetada kõikide õpetajate, koolitajate ja koolijuhtide esmast ja jätkuvat erialast arengut kooskõlas pädevustepõhise lähenemisviisiga;

—

siiski tuleb nüüd täpsustada ja edasiarendamise aspektist kaaluda seost erinevate olemasolevate Euroopa algatuste vahel, mille eesmärk on tugevdada kodanike pädevusi ning pöörata suuremat tähelepanu õpitulemustele, ja kaaluda selle seose arendamist, ning tagada ühtne lähenemisviis selles valdkonnas. Seejuures tuleks toetuda nii võtmepädevusi käsitlevate soovituste kui ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise osas tehtud edusammudele ning need tuleks siduda pädevuste omandamise ja õpitulemustega kõikides asjaomastes õppevormides ja kõikidel tasemetel. Täiendavalt tuleks püüda süstemaatiliselt parandada ja tugevdada pädevuste omandamist hariduse ja koolituse kaudu ning samuti tööl;

—

tuleb teha jõupingutusi, et näidata võtmepädevuste asjakohasust kõikidel hariduse ja koolituse tasemetel, kõikidel eluetappidel ja igasuguses olukorras. Lisaks võtmepädevuste rakendamise toetamisele 2006. aasta soovituses kindlaksmääratud valdkondades tuleks tähelepanu pöörata ka soovituse parimal viisil kasutamisele, et toetada elukestvat õpet ka pärast kohustusliku haridustee lõppemist;

—

rohkem tuleks ära teha kõikide võtmepädevuste omandamise, ajakohastamise ja edasiarendamise toetamiseks kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas;

—

selleks et tagada õpilastele tööturul nõutavad pädevused, ning samuti jätkukoolituse ja teadustegevuse heaks tuleks kõrghariduse prioriteediks seada võtmepädevuste ajakohastamine, omandamine ja edasiarendamine. On eriti oluline, et kõrgharidusasutused annavad noortele võimalusi arendada vajadusel võõrkeeltes suhtlemise oskust ning omandada tugeva valdkonnaüleste võtmepädevuste baasi, kuna need on eeltingimused muude oskuste omandamiseks, erineva töökeskkonnaga kohanemiseks ja aktiivse kodanikuna tegutsemiseks.

—

õppekava koostamine, õpetamine, hindamine ja õpikeskkond peaksid järjepidevalt põhinema õpitulemustel, st teadmistel, oskustel ja pädevustel, mida õpilased omandavad. Erilist rõhku tuleks asetada sellistele valdkonnaülestele võtmepädevustele, mille jaoks on nõutavad interdistsiplinaarsed ja innovaatilised meetodid. Selleks, et saavutada üleminek pädevustepõhisele lähenemisviisile, tuleks teha jõupingutusi ka tagamaks, et õpetajad, koolitajad ja koolijuhid suudavad omandada sellest lähenemisviisist tulenevaid uusi rolle. Seda protsessi saab toetada tõhusamate partnerluste kaudu haridus- ja koolitusasutuste ning muu maailma, eelkõige tööturu vahel;

—

tuleks teha rohkem jõupingutusi, et adekvaatsemalt hinnata, registreerida ja tõendada pädevusi, mida kodanikud on kogu elu jooksul formaalse, mitteformaalse või informaalse õppimise keskkonnas arendanud, et saada tööd, jätkata õpinguid ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. Paindlikud liikumisvõimalused hariduses ja koolituses võivad parandada kodanike töölesaamise võimalusi ning samuti hõlbustada nende arenevate pädevuste ja jätkuõppe vajaduste kindlaksmääramist. Pädevuste kindlaksmääramise ja registreerimise vahendeid saaks tõhustada, kui kõik sidusrühmad saaksid vastu võtta standarditud terminoloogia ja lähenemisviisi klassifikatsioonile nii hariduse ja koolituse valdkonnas kui ka tööturu sektoris;

—

toetama parimate tavade ja riiklike algatuste alase teabe vahetamist eespool nimetatud valdkondades. Kooskõlas ELi 2020 esimese töötsükli (2009–2011) ajaks kavandatud töövaldkondadega ja kasutades parimal viisil ära Cedefopi eksperditeadmisi ja jätkuvat toetust tuleks õppekavades, hindamisel ja kvalifikatsioonide puhul võtta rohkem arvesse valdkonnaüleseid võtmepädevusi; edendada loovust ja innovatsiooni õpetamise ja õppimise erimeetodite väljatöötamise kaudu; arendada välja partnerlusi hariduse ja koolituse pakkujate ning ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahel;

—

toetama kõikide õpetajate, koolitajate ja koolijuhtide esmast ja jätkuvat erialast arengut nii üldhariduse kui ka kutseõppe ja -koolituse vallas, sealhulgas selleks, et anda neile oskused täita uusi rolle, mis tulenevad pädevustepõhisest lähenemisviisist;

—

alustama tööd täpsustamisega, kuidas saaks võtmepädevusi pidevalt arendada ja kohandada vastavalt väljakutsetele, millega isikud seisavad silmitsi kogu oma õpitee ja tööelu jooksul, uurides ja arendades muu hulgas võtmepädevuste hindamist hariduse ja koolituse eri tasanditel. Eelkõige tuleks kaaluda, kas luua seos õpitulemustel põhinevate võrdlustasemete vahel, mida liikmesriigid edendavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja võtmepädevuste raamistiku rakendamisega;

—

tegema koostööd tööturu osapoolte, riiklike tööturuasutuste ja muude sidusrühmadega „ühise keele” – või standarditud terminoloogia – väljatöötamiseks, mis hõlmab Euroopa oskusi, pädevusi ja elukutseid (Euroopa oskuste, pädevuste ja elukutsete raamistik – ESCO). Selle ühise keele eesmärk peaks olema parandada õppeprotsessis omandatud pädevuste ning ametikohtade ja tööturu vajaduste arusaadavust ning olla seeläbi sillaks hariduse ja koolituse ning tööturu vahel. Selle abil saaks toetada Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning sellele tugineda, hõlbustades hariduse ja koolituse, isiklike õpitulemuste ja kogemuste ning samuti seotud töövõimaluste kirjeldamist, liigitamist ja klassifitseerimist. Üldeesmärk on, et kodanikud, riiklikud tööturuasutused, kutsenõustajad, juhendajad ja tööandjad saaksid paremini aru, kuidas riiklike õpingute tulemused on seotud tööülesannete ja elukutsetega, ning kasutada ühist keelt selleks, et paremini ühitada oskusi tööturu vajadustega;

—

täiendavalt arendama ja edendama koostöös kõikide asjaomaste sidusrühmadega mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamist, et kodanikud saaks osaleda täiendõppes ja tööturul;

—

töötama välja Europassi raamistikku kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ja eesmärgiga registreerida ja esile tuua tõhusamalt kodanike poolt elu jooksul erinevates keskkondades omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi, kaaludes muu hulgas olemasolevatel Europassi elementidel põhineva „isikliku oskustepassi” väljatöötamist;

—

jätkama tööd selliste uute teadmiste, oskuste ja pädevuste kindlaksmääramisega, mis on vajalikud töö ja õppimise eesmärgil, võttes samal ajal arvesse kutsenõustamissüsteemi tähtsust, et toetada kodanike püüdlusi leida ja luua uusi ja paremaid töökohti ning et mõõta ja analüüsida võimalikku oskuste mittevastavust;

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/12

1.

Bologna deklaratsiooniga 19. juunist 1999 algatati valitsustevaheline protsess, mille eesmärk on luua 2010. aastaks Euroopa kõrgharidusruum ning mida aktiivselt toetab Euroopa Liit. Protsessis osaleva 46 riigi kõrghariduse eest vastutavad ministrid, kes kohtusid 28.–29. aprillil 2009 Leuvenis ja Louvain-la-Neuve'is, kutsusid kõrgharidusasutusi üles jätkama oma tegevuse rahvusvahelistamist.

2.

Nõukogu 23. novembri 2007. aasta resolutsioonis ülikoolide moderniseerimise kohta Euroopa konkurentsivõime nimel ülemaailmses teadmistepõhises majanduses (2) kutsuti liikmesriike üles edendama kõrgharidusasutuste rahvusvahelistumist, innustades selleks kvaliteedi tagamist sõltumatu hindamise ja ülikoolide vastastikuse hindamise abil, soodustades liikuvust, edendades ühis- ja topeltkraadide kasutamist ning hõlbustades kvalifikatsioonide ja õppeperioodide vastastikust tunnustamist.

3.

Euroopa Liidul on pikaajalised traditsioonid koostöö alal kolmandate riikidega, mille aluseks on sellised poliitikad ja vahendid, milles kõrghariduse roll üha kasvab. Koostöölepingud partneritega kogu maailmast hõlmavad sageli toetust kõrghariduse infrastruktuurile ja vastavaid koostööprogramme, samuti raamistikku poliitilisele dialoogile kõnealuses valdkonnas. Kõrghariduse alasel koostööl on oluline koht ka sellistes mitmepoolse koostöö raamistikes nagu Vahemere Liit, põhjamõõde või idapartnerlus.

4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, kehtestati tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (3).

5.

Tempus IV programm (2007–2013) toetab peamiselt ülikoolide koostööprojektide ja partnerluste kaudu kõrghariduse ajakohastamist Ida-Euroopa, Kesk-Aasia, Lääne-Balkani ja Vahemere piirkonna partnerriikides. Mitmed teised programmid, näiteks programmid koostööks tööstusriikidega ning Edulink, Nyerere ja Alfa hõlmavad akadeemilist koostööd maailma teiste piirkondadega.

6.

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi alusel rakendatavad Marie Curie nimelised meetmed edendavad tipptaset ja liikuvust Euroopa teaduses ja annavad laiaulatuslikku toetust dünaamiliste, maailmaklassi kuuluvate inimressursside arenguks Euroopa teaduses, võttes sealjuures arvesse teadusele omast rahvusvahelist mõõdet.

1.

Vastavalt sellele, kuidas üha rohkem kõrgharidusasutusi võtab õppima üliõpilasi kolmandatest riikidest, vahetab üliõpilasi, õppejõude, projekte ja teadmisi, alustab rahvusvahelist akadeemilist ja teadusalast koostööd, muutub ka kõrgharidus üha rahvusvahelisemaks.

2.

Euroopa kõrgharidusasutuste kvaliteet ning nende poolt pakutavate õpingute enneolematu mitmekesisus ja sügavus teevad nimetatud asutused rahvusvahelise akadeemilise maailma jaoks nii õppimiskohana kui ka partnerina haridus- ja teadusalastes ühisprojektides ülimalt atraktiivseks.

3.

Lisaks tekitab globaalsetes partnerites kasvavat huvi Euroopa edu selliste vahendite loomisel nagu riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme ja raamistikke ühise Euroopa võrdlusraamistiku (4) ümber koondav ühine võrdlusraamistik ning ühiste arusaamade väljatöötamine sellistes valdkondades nagu kvaliteedi tagamine (5).

4.

Rahvusvahelised koostööprogrammid ja poliitilised dialoogid kolmandate riikidega kõrghariduse valdkonnas mitte ainult ei võimalda teadmiste vabamat liikumist, vaid aitavad ka parandada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti ja rahvusvahelist positsiooni, hoogustada teadusuuringute ja innovatsiooni arengut, soodustada liikuvust ja kultuuridevahelist dialoogi ning edendada rahvusvahelist arengut kooskõlas ELi välispoliitiliste eesmärkidega.

1.

Rahvusvaheline koostöö kõrgemas hariduses on oluline ja perspektiivikas valdkond, mis väärib toetust nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Selline koostöö aitab parandada õpetamise, õppimise ning teadusuuringute kvaliteeti ja innovatsiooni ning on kasulik teadmiste saamise seisukohast. Kõrgharidus mängib keskset rolli isiksuse ja ühiskonna arengus, sest see soodustab sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning edendab kodanikuaktiivsust ja eetilisi väärtusi. Võttes eelkõige arvesse subsidiaarsuse põhimõtet peaks kõrghariduse valdkonnas tehtav koostöö olema EList väljapoole suunatud koostööpoliitika lahutamatu osa ning olema kohandatud asjaomaste partnerriikide konkreetsetele vajadustele, huvidele ja arengutasemele.

2.

Toetamist vajavad ELi algatused ja programmid, mis edendavad kõrgharidusalast koostööd, millel on olemas Euroopa mõõde, ja mis toetavad kõrgharidusasutusi ühiste akadeemiliste projektidega töötamisel, Euroopa võrgustike tugevdamisel ja seega järelejäänud tõkete vähendamisel riiklike süsteemise vahel. Euroopa kõrgharidusasutuste toetamine koostöö tegemisel nende ülemaailmsete partneritega mängib olulist rolli kvaliteedi ja tipptaseme edendamises. Selline koostöö on näiteks aidanud kaasa innovatiivsete kursuste loomisele ning on avanud tee ühiste, topelt- ja mitmekordsete kraadide kasutuselevõtmiseks. ELi akadeemilised koostööprogrammid peaksid olema korraldatud nii, et nende raames töötataks välja vägagi nähtavad ja tõhusad rakendusmehhanismid ning mis edastaksid selgeid, sidusaid ja veenvaid sõnumeid kogu maailmas.

3.

Üleeuroopalise Bologna protsessi raames kraadistruktuuri ühilduvamaks ja võrreldavamaks muutmisel saavutatud edu, samuti ELi edu kvalifikatsioonide tunnustamise ja kvaliteedi tagamisega seotud ühiste lähenemisviiside ja vahendite vastuvõtmisel on suurendanud kõrghariduse atraktiivsust liidus. On olemas ühine huvi edendada neid arenguid kogu maailmas ja vastata kolmandate riikide kasvavale huvile. Bologna protsessi poliitilist foorumit, mis hõlbustab poliitilist dialoogi Euroopa kõrghariduspiirkonna ja maailma teiste piirkondade vahel, tuleks tervitada kui vastastikust huvi pakkuvate konkreetsete mõtete vahetamise kohta.

4.

Algatused, mis muudavad Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistele sidusrühmadele arusaadavamaks ja läbipaistvamaks, saavad aidata Euroopat ka õppimiskohana atraktiivsemaks muuta. Käimasolevat uurimust, mis on suunatud erinevate kõrgharidusasutuste missioonide ja tegevuse kaardistamisele ning Euroopa läbipaistvusvahendi teostatavuse hindamisele, tuleks jätkata, et parandada loetavust ja Euroopa kõrghariduse eriti tugevad küljed selgemalt esile tuua.

5.

Järjest suurem arv kolmandaid riike on huvitatud ühisest poliitikast ja vahenditest, mille EL on välja töötatud, et toetada liikmesriike nende erinevate haridussüsteemide ajakohastamisel. Nende vahendite hulka, mis on äratanud erilist tähelepanu, kuuluvad Euroopa ainepunktide ülekande süsteem (ECTS) ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF). Seetõttu tuleks kõrghariduses lisaks rahvusvahelistele akadeemilistele koostööprogrammidele edasi arendada poliitilist dialoogi mitmete asjast huvitatud partneritega maailmas, eesmärgiga vahetada kogemusi ja häid tavasid, ehitada üles kohalikku suutlikkust ja kasutada positiivset tagasisidet, et parandada ELi poliitikaid.

6.

Rahvusvaheline akadeemiline koostöö peaks ELi jaoks olema jätkuvalt oluline vahend, et toetada oma partnerite ajakohastamisalaseid jõupingutusi, kuna pakkudes struktureeritud partnerlusi ELi ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel, saab EL panustada kohaliku suutlikkuse väljaarendamisse nii kõrgharidusasutustes kui ka neist väljaspool, ülikoolide kvalifitseeritud personali säilitamisse ning rahvusvaheliste akadeemiliste vahetuste ja liikuvuse hoogustamisse.

1)

edendada kõnealuste asutuste tõeliselt rahvusvahelist kultuuri näiteks järgmise abil:

2)

suurendada kõrgharidusasutuste rahvusvahelist atraktiivsust näiteks järgmise abil:

3)

edendada kõrgharidusasutuste ülemaailmset mõõdet ja teadlikkust sotsiaalsest vastutusest näiteks järgmise abil:

1.

Töötama koostöös liikmesriikidega ja täielikult kõrgharidusasutuste autonoomiat tunnustades välja ELi rahvusvahelise kõrghariduse strateegia, mille eesmärk oleks parandada käimasolevate rahvusvahelise koostöö algatuste sidusust ja vastastikust täiendavust nii ELi kui riiklikul tasandil ning mis ELi välistegevuse raames jätkaks Euroopa kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni atraktiivsuse ning ELi selle valdkonna koostööprogrammide ja poliitikate edendamist.

2.

Tagama, et kõnealusesse strateegiasse kuuluks ka õppurite ja teadlaste liikuvus ELi ja muu maailma vahel.

3.

Jätkama rahvusvaheliste kõrgharidusalaste partnerluste, rahvusvahelise akadeemilise koostöö ja suutlikkuse suurendamise meetmete toetamist ning hõlbustama kõrghariduses poliitilist dialoogi huvitatud kolmandate riikidega.

4.

Edendama kõnealuses valdkonnas kogemuste ja heade tavade vahetamist.

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/15

—

kultuuri, loovuse ja innovatsiooni vahel on ilmne seos, mis annab panuse sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse. Seetõttu on oluline tugevdada kultuuri, eriti kultuuri- ja loomemajanduse panust Euroopa 2020. aasta strateegiasse, et saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv;

—

pidada Euroopa ja riikide poliitikate kujundamisel kultuuri strateegiliseks ja valdkondadeüleseks elemendiks Euroopa piirkondade ja linnade sotsiaalse ning majandusliku arengu saavutamise püüdluses;

—

julgustada strateegiliste investeeringute tegemist kultuuri ning kultuuri- ja loomemajandusse, eelkõige VKEdesse, kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et soodustada loovate ja dünaamiliste ühiskondade arengut;

—

edendada kultuuri panust jätkusuutlikku turismi kohaliku ja piirkondliku atraktiivsuse ja majandusarengu võtmetegurina ning ajendina kultuuripärandi tähtsuse esiletõstmiseks Euroopas;

—

parandada poliitikakujundajate teadlikkust kohalikust ja piirkondlikust poliitikast, mille abil arendatakse kultuuri ja loovuse kaudu välja uusi kiiresti muutuvale keskkonnale vastavaid pädevusi, et arendada uusi oskusi, parandada inimkapitali ja soodustada sotsiaalset ühtekuuluvust;

—

tugevdada piiriüleseid, riikidevahelisi ja piirkondadevahelisi kultuurialaseid algatusi Euroopa erinevate rahvaste ja piirkondade ühendamise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise vahendina;

a)

tugevdada kultuuri rolli integreeritud kohaliku ja piirkondliku arengu poliitikates, mis hõlmavad infrastruktuuri, linnade taaselustamist, maaelu mitmekesistamist, teenuseid, ettevõtlust, turismi, teadusuuringuid ja innovatsiooni, inimkapitali parandamist, sotsiaalset kaasatust ja piirkondadevahelist koostööd;

b)

edendada kultuurivaldkonna ja teiste valdkondade vahelisi vertikaalseid ja horisontaalseid sünergiaid ning avaliku ja erasektori sidusrühmade partnerlusi;

c)

toetada tõenditel põhinevat lähenemisviisi kultuuriinvesteeringutesse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kasutades hindamise ja mõjuhinnangu vahendeid;

d)

edendada suuremat koostööd ja heade tavade vahetamist liikmesriikide, Euroopa piirkondade, linnade ja sidusrühmade vahel;

e)

edendada teavitamist ja teadlikkuse suurendamist panuse kohta, mida kultuur annab kohalikku ja piirkondlikku arengusse;

f)

lihtsustada õigusliku raamistiku ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendusmenetluste paremat mõistmist, mis konkreetselt kaasavad nii avaliku kui ka erasektori kultuurivaldkonna sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskonnas, ning mis aitavad parandada kohalike ja piirkondlike arengupoliitikate eest vastutavate isikute teadlikkust kultuurilisest mõõtmest.

a)

kaasata kultuurivaldkonna sidusrühmi integreeritud alt üles lähenemisviisi kohaliku ja piirkondliku arengu programmidele, sealhulgas vajaduse korral ka Euroopa ühtekuuluvuspoliitika kontekstis;

b)

kaasata kohalikke ja piirkondlikke asutusi Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamisse, et kultuuripoliitika vastaks Euroopa piirkondade ja linnade ootustele ja vajadustele;

c)

edendada integreeritud kohalikke arengustrateegiaid, mille eesmärk on kompenseerida geograafilisi erinevusi kodanike juurdepääsul kultuurile.

a)

Euroopa tasandil koguda ja levitada parimaid tavasid ning töötada välja vahendid teabevahetuseks Euroopa tasandil;

a)

paremini ära kasutada ühtekuuluvuspoliitika ja muude asjakohaste rahastamisprogrammide vahendeid, et optimeerida kultuuri- ja loomemajanduse toetamist, muu hulgas juurdepääsu lihtsustamise kaudu rahastamisvõimalusi käsitlevale teabele ja konsultatsiooniteenuste pakkumise kaudu;

b)

soodustada kultuuri- ja loomemajanduse inkubaatorite loomist kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tugevdades sedasi ettevõtlust;

c)

uurida võimalusi uute ettevõtlusmudelite edendamiseks ning loomeklastrite ja ettevõtlusalaste uurimiskeskuste tugevdamiseks, kasutades ära võimalusi, mida pakuvad info- ja sidetehnoloogiate rakendamine ja kasutamine;

d)

toetada ja tugevdada kultuuri- ja loomevaldkonna VKEde juurdepääsu digitaalsetele ja füüsilistele levikanalitele teoste võimalikult ulatuslikku levitamist ja ringlust soodustava poliitika kaudu, tagades loomeahelas osalejate õiglase tasustamise.

a)

edendada soodsa õiguskeskkonna loomist kultuuri- ja loomevaldkonna VKEdele ning uurida uuenduslikke viise, et võimaldada juurdepääsu nii avaliku kui ka erasektori rahastamisvahenditele;

b)

edendada paremat suhtlust kultuuri- ja loomemajanduse ning finantsteenuste osutajate vahel, innustades ärijuhtimist, teadusuuringuid ja innovatsiooni, rahanduse ja teabe alast koolitust ettevõtetele, tööandjatele ja kultuurivaldkonnas töötavatele inimestele.

a)

pöörata peamistes poliitilistes algatustes, asjakohastes strateegiates ja Euroopa Liidu programmides suuremat tähelepanu kultuuri- ja loomemajandusele.

a)

edendada kultuuriturismi arendamist jätkusuutliku turismi põhielemendina ning pöörata asjakohast tähelepanu keskkonna-, kultuuripärandi, maastiku- ja elukvaliteedi kaitsele.

a)

edendada teatud piirkonnale omaste ressursside elavdamist, pöörates erilist tähelepanu (materiaalsele ja immateriaalsele) kultuuripärandile, kultuuri väljendusviisidele ja sellega seotud tegevustele;

b)

hoogustada kultuuritegevusi, mis võtavad arvesse ja austavad piirkonna eripära ning toetavad selle kuvandit, võimaldades kohaliku elanikkonna kaasamist ja osalemist;

c)

suurendada keskkonnaalase hariduse pakkumise kontekstis täiendavalt teadlikkust kultuurilise ja looduspärandi kaitsmise vajadusest, et ergutada turistide ja turismiteenuste pakkujate seas vastutustundlikku suhtumist.

a)

edendada haridus- ja ärivaldkondades loovust ja innovatsiooni haridusasutuste, teaduskeskuste, kultuurivallas tegutsejate ja ettevõtete vaheliste võrgustike kaudu;

b)

süvendada kultuuri-, haridus- ja ärivaldkondade vahelisi seoseid kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et lihtsustada noorte inimeste ja vähemate võimalustega inimeste integreerimist tööturule ja anda neile muutuvas sotsiaalmajanduslikus keskkonnas vajalikud suhtlus- ja ettevõtlusoskused.

a)

koos asjaomaste kohalike ja piirkondlike asutustega hinnata, milliseid oskusi on piirkonnas potentsiaalselt vaja ning määrata kindlaks viisid, kuidas kultuur saab panustada poliitikatesse, millega tahetakse parandada kohalikku inimkapitali;

b)

edendada kultuuri- ja kunstiharidust elukestva õppe olulise osana.

a)

kaardistada kultuuri- ja loomemajanduse jaoks nõutavaid oskusi ja vajadusi seoses uute väljakutsetega, mis tulenevad digitaalsele tehnoloogiale üleminekust, demograafilistest muutustest ja arenevast majandusolukorrast;

b)

võtta kasutusele olemasolevad vahendid kultuuri- ja loomemajanduse töötajate, sealhulgas noorte ettevõtjate haridusalase liikuvuse soodustamiseks, ning edendada uusi õppevorme (nt piiriülesed vastastikuse õppimise algatused).

a)

lihtsustada kultuurikoostööd ja kultuurialal tegutsejate liikuvust erinevates Euroopa piirkondades;

b)

toetada piiriüleste ja piirkondadevaheliste kultuuriprojektide ja -tegevuste väljatöötamist, mis rõhutaksid teatud territooriumi kohalikku omapära ning millesse soovitakse kaasata oma kodanikke.

a)

edendada ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamist piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tugevdamiseks.

a)

jätkata kultuuriliste algatuste toetamist ühtekuuluvuspoliitika vahendite raames, tegutsedes parimate tavade, teabevahetuste ja innovatsioonilaborite allikana;

b)

levitada sidusrühmade seas ulatuslikult olulisi uuringuid ja parimate tavade näiteid;

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/19

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/20

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/21

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/22

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/23

1.

Ühises seisukohas 2002/402/ÜVJP (1) kutsutakse Euroopa Liitu üles külmutama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267(1999) ja 1333(2000) kohaselt koostatud loetelus (mida korrapäraselt ajakohastab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1267(1999) alusel moodustatud komitee) nimetatud Osama bin Ladeni, organisatsiooni Al-Qaida, Talibani ja teiste nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid.

Nimetatud ÜRO komitee koostatud loetelus on järgmised isikud ja üksused:

Teod või tegevus, mis osutavad isiku, rühmituse, ettevõtja või üksuse seotusele Al-Qaida, Talibani ja Osama bin Ladeniga, on järgmised:

2.

ÜRO komitee otsustas 11. mail 2010 lisada asjaomasesse loetelusse Nayif Bin-Muhammad al-Qahtani ja Qasim Yahaya Mahdi al-Rimi. Nimetatud isikud võivad esitada ÜRO komiteele igal ajal koos tõendusmaterjaliga taotluse eespool nimetatud ÜRO loetellu lisamise otsus läbi vaadata. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

3.

Komisjon on vastavalt punktis 2 osutatud ÜRO otsusele vastu võtnud määruse (EL) nr 450/2010, (2) millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud) (3) I lisa. Vastavalt määruse (EÜ) nr 881/2002 artikli 7 lõike 1 punktile a ja artikli 7a lõikele 1 tehtava muudatusega lisatakse määruse I lisas esitatud loetelusse (edaspidi „I lisa”) Nayif Bin-Muhammad al-Qahtani ja Qasim Yahaya Mahdi al-Rimi.

I lisasse kantud isikute ja üksuste suhtes kohaldatakse järgmisi määruses (EÜ) nr 881/2002 sätestatud meetmeid:

4.

Määruse (EÜ) nr 881/2002 artiklis 7a (5) sätestatakse läbivaatamismenetlus, mille kohaselt loetelusse kantud võivad esitada loetelusse kandmise põhjuste kohta märkuseid. Määrusega (EL) nr 450/2010 loetelusse lisatud isikud ja üksused võivad esitada komisjonile taotluse enda loetelusse kandmise põhjendamiseks. Taotlus tuleks saata aadressil:

5.

Lisaks juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele kaevata määrus (EL) nr 450/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimustel edasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

6.

Asjaomaste isikute isikuandmeid käsitletakse vastavalt määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse (nüüd liidu) institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) sätestatud eeskirjadele. Kõik taotlused, sealhulgas näiteks täiendava teabe saamiseks või määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaste (näiteks isikuandmete kontrollimise ja parandamise) õiguste kasutamiseks esitatavad taotlused, tuleks saata komisjonile punktis 4 osutatud aadressil.

7.

Samuti juhitakse I lisasse kantud isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele esitada määruse (EÜ) nr 881/2002 II lisas loetletud liikmesriikide pädevatele asutustele taotlus, et saada luba kasutada külmutatud vahendeid ja majandusressursse põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 2a.

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/25

Nimi:

Ministero delle Politiche Agricole e Forestali

Aadress:

Tel

+39 0646455104

Faks

+39 0646655306

E-post:

saco7@politicheagricole.gov.it

Nimi:

Consorzio del Limone di Siracusa

Aadress:

Tel

+39 093138234

Faks

+39 093138234

E-post:

—

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Nimi:

Det Norske Veritas Italia

Aadress:

Tel

+39 095370020

Faks

+39 095372871

E-post:

—

26.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 135/29

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

—

puust, plastikust ja/või papist kastides või alustel tootekaaluga kuni 25 kg;

—

viiekilostes võrgust kottides;

—

kohrutatud papist karpides tootekaaluga kuni 40 kg.

—

muust märgisele kantud tekstist suuremate tähtedega kirjutatud kaitstud geograafiline tähis „Arancia di Ribera” ja logo;

—

apelsini sort „Brasiliano”, „Washington navel” või „Navelina”;

—

tootja või pakendaja nimi, ärinimi ja/või aadress.

—

klõpsates lingil http://www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm? txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg

või

—

minnes otse põllumajandusministeeriumi veebilehele (http://www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”, ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all'esame dell'UE [regolamento (CE) n. 510/2006]” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).