4.5.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 114/1

---

NÕUKOGU SEISUKOHT (EL) nr 2/2010 ESIMESEL LUGEMISEL

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta

Nõukogu poolt vastu võetud 22. veebruaril 2010

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 114 E/01

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia ning Euroopa Liidu säästva arengu strateegia raames on raudteeveo, eelkõige kaubaveo siseturu loomisel oluline roll jätkusuutliku liikuvuse saavutamisel.

(2)

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ja tasude kehtestamise kohta raudtee infrastruktuuri kasutamise eest (5) on olulisteks etappideks raudteeveo siseturu loomisel.

(3)

Et olla konkurentsivõimeline teiste veoliikidega võrreldes, peab rahvusvahelistele ja riigisisestele raudteekaubaveo-teenustele, mis on konkurentsile avatud alates 1. jaanuarist 2007, olema tagatud raudteeinfrastruktuur, mis on kõrge kvaliteediga ja piisavalt rahastatud, s.t võimaldab osutada kaubaveo teenuseid heades tingimustes nii äritegevuse kiiruse kui läbilaskeaja osas, ning usaldusväärne, s.t pakutav teenus vastab reaalselt raudtee-ettevõtjatega sõlmitud kokkulepetes võetud kohustustele.

(4)

Raudteekaubaveo turu avamine on võimaldanud uutel ettevõtjatel raudteevõrgustikku siseneda. Võrgustiku kasutamise optimeerimiseks ja selle usaldusväärsuse tagamiseks oleks kasulik võtta täiendavaid meetmeid tugevdamaks koostööd, mida tehakse rahvusvaheliste rongiliinide kaubaveoks kasutamise õiguse jaotamisel raudteeinfrastruktuuriettevõtjate vahel.

(5)	Nõukogu otsustas oma 7. ja 8. aprillil 2008 toimunud istungil, et tuleb soodustada infrastruktuuri tõhusat kasutamist ja vajaduse korral parandada raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsust Euroopa ja riigi tasandil võetavate meetmetega, eelkõige õigusaktidega.

(6)

Sellega seoses võimaldaks rahvusvaheliste raudteekoridoride loomine konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku jaoks, kus kaubarongide liiklemiseks oleks loodud head tingimused ja võimalus hõlpsalt liikuda ühest riigisisesest võrgust teise, parandada infrastruktuuri kasutamise tingimusi.

(7)

Raudteeinfrastruktuuri vallas tehtud algatused näitavad, et konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku jaoks rahvusvaheliste raudteekoridoride loomise kõige sobivamaks viisiks on rahvusvaheliste koridoride loomine, mis vastavad kaubaveoturu ühe või mitme selgelt määratletud segmendi erivajadustele.

(8)

Käesoleva määrusega ei tohiks piirata direktiivis 91/440/EMÜ ja direktiivis 2001/14/EÜ sätestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate, ning asjakohasel juhul direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganite õigusi ja kohustusi. Kõnealused õigusaktid, sealhulgas kaubaveokoridore käsitlevad sätted, eelkõige raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja õigus keelduda vastu võtmast või aktsepteerida muude juriidiliste isikute kui raudtee-ettevõtjate esitatud läbilaskevõimsuse taotluseid, on jätkuvalt jõus.

(9)

Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku jaoks loodavad rahvusvahelised raudteekoridorid tuleks rajada kooskõlas üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) ja/või Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) koridoridega. Selleks on vajalik võrgustike kooskõlastatud arendamine, eelkõige raudteekaubaveo rahvusvaheliste koridoride integreerimine olemasolevate TEN-T ja ERTMS koridoridega. Lisaks sellele tuleb kehtestada kõnealuseid kaubaveokoridore käsitlevad ühtlustavad eeskirjad liidu tasandil. Vajaduse korral tuleks kõnealuste koridoride loomist rahaliselt toetada TEN-T, teadusprogrammide ja Marco Polo programmi raames ning muude selliste liidu poliitikate ja fondide raames, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond.

(10)

Kaubaveokoridori raames peaks tagama liikmesriikide ja asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise tõhusa koostöö, andma raudteekaubaveole piisava eelistuse, rajama tõhusad ja piisavad ühendused teiste veoliikidega ning looma soodsad tingimused raudteekaubaveo teenuse pakkujate vahelise konkurentsi arenguks.

(11)

Lisaks kooskõlas artikliga 3 loodud kaubaveokoridoridele tuleks liidu tasandil analüüsida ja heaks kiita täiendavate kaubaveokoridoride loomine läbipaistvate selgelt määratletud kriteeriumide ja menetluste alusel, mis jätavad liikmesriikidele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele piisava otsustus- ja juhtimisõiguse, mis võimaldab neil võtta arvesse konkreetsete koridoride, nagu näiteks ERTMS, RailNetEurope (RNE) ja TEN-T, olemasolevaid algatusi ning võtta oma erivajadustele vastavaid meetmeid.

(12)	Liikmesriikide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise koostöö ergutamiseks tuleks iga kaubaveokoridori jaoks luua sobiv eraldi haldusstruktuur, võttes arvesse vajadust vältida dubleerimist juba olemasolevate haldusstruktuuridega.

(13)

Turu vajaduste rahuldamiseks tuleks kaubaveokoridoride loomise kord esitada rakenduskavas, mis peaks sisaldama raudteekaubaveo tõhususe parandamiseks vajalike meetmete määramist ja nende elluviimise ajakava. Lisaks sellele tuleks kaubaveokoridori loomiseks kavandatavate ja rakendatavate meetmete vastavuse tagamiseks kõigi kaubaveokoridori kasutajate vajadustele või ootustele regulaarselt konsulteerida kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavate taotlejatega juhatuse poolt selgelt määratletud menetluskorra alusel.

(14)	Vajalikuks tuleks pidada kaupade ühendveoterminalide arendamist liidu raudteekaubaveo koridoride loomise toetamiseks.

(15)

Et tagada kaubaveokoridori infrastruktuuri ühilduvus ja pidev läbilaskevõimsus, peaksid liikmesriigid ja asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad omavahel kooskõlastama kaubaveokoridori investeeringute tegemist ja kavandama neid kaubaveokoridori vajadustest lähtudes. Investeeringute kava tuleks avaldada, et tagada teabe kättesaadavus kaubaveokoridori kasutusloa taotlejale. Investeeringud peaksid sisaldama projekte koostalitlusvõimeliste süsteemide arendamiseks ja rongide läbilaskevõime suurendamiseks.

(16)	Samal põhjusel tuleks kaubaveokoridori tasemel kooskõlastada kõiki töid seoses infrastruktuuri ja selle seadmetega, mis piiravad kaubaveokoridori läbilaskevõimsust, ning pidevalt avaldada selle kohta ajakohastatud teavet.

(17)

Et soodustada infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotluste rahuldamist rahvusvaheliste raudtee-kaubaveoteenuste osutamiseks, on asjakohane määrata või asutada kõigi kaubaveokoridoride jaoks universaalteenistus. Selleks tuleb kasutada olemasolevaid, eelkõige RNE algatusi, mille puhul on tegemist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise koostööorganiga, mis osutab teatavaid teenuseid rahvusvahelistele raudteekaubaveo-ettevõtjatele.

(18)	Kaubaveokoridoride halduskord peaks samuti sisaldama selles koridoris liikuvatele rahvusvahelistele rongidele infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise menetlusi. Kõnealuste menetluste juures tuleks arvesse võtta muude transpordiliikide, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele.

(19)	Et tagada raudteeinfrastruktuuri parem kasutamine, on vaja koordineerida nende infrastruktuuri ja kaubaveokoridoris asuvate terminalide toimimist.

(20)	Eelistuste eeskirjad võivad olla ka eelistuste alasteks eesmärkideks, sõltuvalt olukorrast vastavas liikmesriigis.

(21)	Kaubaveokoridorides liikuvatele kaubarongidele peaks võimaluse piires tagama piisava graafiku täpsuse häirete korral, mis on tingitud vajadusest võtta arvesse kõigi transpordiliikide vajadusi.

(22)	Et objektiivselt hinnata nende meetmete mõju kaubaveokoridori loomisele, tuleks jälgida kaubaveokoridoris osutatavate kaubaveoteenuste tulemuslikkust ning regulaarselt avaldada kvaliteediaruandeid. Tulemuslikkuse hindamine peaks hõlmama kaubaveokoridoride kasutajate arvamusküsitluse tulemusi.

(23)	Rahvusvahelistele raudteeteenustele mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks tuleb tagada kaubaveokoridori kuuluvaid erinevaid võrke reguleerivate organite vahel tõhusa koostöö toimimine.

(24)	Et soodustada kaubaveokoridori peamise infrastruktuuri kasutamist käsitleva teabe kättesaadavust ja tagada mittediskrimineeriv juurdepääs antud koridorile, peaks juhatus koostama kogu vastavat teavet sisaldava dokumendi, seda regulaarselt ajakohastama ning avaldama.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kaubaveokoridoridest koosneva konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)

Investeeringute kooskõlastamiseks ning raudtee läbilaskevõimsuse ja liikluse korraldamiseks tuleks kehtestada ausad eeskirjad, mis põhinevad koostööl raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, kes peavad osutama rahvusvahelise raudteekoridori raames raudteekaubaveo-ettevõtjatele kvaliteetset teenust.

(27)

Kuna rahvusvahelised rongid peavad kasutama marsruute, mis hõlmavad paljusid koridore, nagu määratletud käesoleva määrusega, võivad mitme koridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad samuti oma tegevust koordineerida, et tagada asjaomaste koridoride läbilaskevõimsuse kättesaadavus, sujuv liikumine ja häirete korral eelistuste eeskirjade ühtne kohaldamine erinevat tüüpi liikluse suhtes.

(28)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6).

(29)

Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamise kohta. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks eelnõude ettevalmistamisel asjatundjatega, tehes seda vastavalt kohustusele, mille komisjon võttis 9. detsembri 2009. aasta teatisega ELi toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesolevas määruses kehtestatakse konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku jaoks kasutatavate rahvusvaheliste raudteekoridoride loomise ja organiseerimise eeskirjad. Selles sätestatakse kaubaveokoridoride valiku, organiseerimise ja haldamise eeskirjad.

2.   Käesoleva määrusega reguleeritakse kaubaveokoridorides paikneva raudteeinfrastruktuuri haldamist ja kasutamist.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 määratletud mõisteid.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse veel järgmisi mõisteid:

a)   „kaubaveokoridor”– kõik liikmesriikides ja vajadusel Euroopa kolmandates riikides vastavalt määratud raudteeliinid, mis ühendavad kaubaveokoridori põhiliinil paiknevaid terminale, sealhulgas raudteeinfrastruktuur ja selle juurde kuuluvad seadmed, rongide sorteerimis- ja koostamisjaamad ning vajadusel ümbersõiduteed;

b)   „rakenduskava”– dokument, milles on esitatud vahendid ja strateegia, mida asjaomased isikud kavatsevad rakendada, et töötada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul välja vajalikud ja piisavad meetmed kaubaveokoridori loomiseks;

c)   „terminal”– kaubaveokoridoris asuv rajatis, mis on spetsiaalselt kohandatud kas kaubarongide lasti peale- ja/või mahalaadimiseks ning raudtee-kaubaveo teenuste ühendamiseks maantee-, mere-, jõe- ja õhuveo teenustega või kaubarongide koostamiseks või koosseisu muutmiseks; ja vajadusel piiriületustoimingute läbiviimiseks ühispiiril Euroopa kolmandate riikidega.

II   PEATÜKK

KONKURENTSIVÕIMELISEKS KAUBAVEOKS KASUTATAVATE RAHVUSVAHELISTE RAUDTEEKORIDORIDE KINDLAKSMÄÄRAMINE JA HALDAMINE

Artikkel 3

Algsete kaubaveokoridoride määramine

1.   Hiljemalt … (7) loovad I lisas osutatud liikmesriigid nimetatud lisas loetletud põhiliinidel paiknevad kaubaveokoridorid. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile kaubaveokoridoride loomisest.

2.   Erandina lõikest 1 luuakse hiljemalt … (8) I lisa punktides 3, 5 ja 8 nimetatud põhiliine hõlmavad kaubaveokoridorid.

Artikkel 4

Edasine kaubaveokoridoride valik

1.   Iga liikmesriik, kellel on ühisel piiril teise liikmesriigiga piiriületuskoht, kus raudtee ületab piiri, osaleb vähemalt ühe kaubaveokoridori loomisel, välja arvatud juhul, kui see nõue on juba artikli 3 kohaselt täidetud.

2.   Olenemata lõikest 1 osaleb liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel kaubaveokoridori loomisel, nagu on osutatud kõnealuses lõikes, või olemasoleva koridori pikendamisel, et võimaldada naaberliikmesriigil täita nimetatud lõikest tulenevat kohustust.

3.   Ilma et see piiraks direktiivi 91/440/EMÜ artiklist 7 tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kui liikmesriik leiab, et kaubaveokoridori loomine ei oleks seda kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavate taotlejate huvides või see ei tooks märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu või kaasneks sellega ebaproportsionaalne koormus, ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud osalema käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud protsessides, kui sellise otsuse teeb komisjon, kes toimib vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

4.   Kui liikmesriigil on raudteevõrgustik, mille rööpmevahe on erinev liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmevahest, ei ole see liikmesriik kohustatud osalema lõigetes 1 ja 2 osutatud protsessides.

5.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuse järgimiseks esitavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt … (9) ning pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist ühiselt komisjonile ettepaneku luua kaubaveokoridor, võttes arvesse II lisas esitatud kriteeriume.

6.   Komisjon analüüsib lõikes 5 osutatud kaubakoridori(de) loomise kohta tehtud ettepanekuid ning võtab hiljemalt 9 kuu möödumisel vastava ettepaneku esitamisest artikli 19 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu otsuse selle kohta, kas ettepanek on kooskõlas käesoleva artikliga.

7.   Asjaomased liikmesriigid loovad kaubaveokoridori hiljemalt kolme aasta möödumisel lõikes 6 osutatud komisjoni otsusest.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamise kohta. Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel järgib komisjon direktiivi 2001/14/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine)) (10) sätteid ning võtab eelkõige arvesse koostalitlusvõime süsteemidega seotud elluviimiskava, raudteesüsteemide ja TEN-T arengut ning eriti ERTMSi rakendamist, samuti kaubaveoturu arengut, kaasa arvatud koostalitlusvõimet muude transpordiviisidega.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktidele kohaldatakse artiklites 20, 21 ja 22 sätestatud menetlust.

Artikkel 5

Kaubaveokoridoride muutmine

1.   Artiklites 3 ja 4 osutatud kaubaveokoridore võib muuta asjaomaste liikmesriikide poolt pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist komisjonile esitatava ühise ettepaneku alusel.

2.   Komisjon võtab ettepaneku suhtes vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu otsuse, võttes arvesse II lisas sätestatud kriteeriume.

Artikkel 6

Lepitamine

Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda leppida kokku nende territooriumil asuva raudteeinfrastruktuuriga seotud kaubaveokoridori loomise või muutmise osas, arutab komisjon ühe asjaomase liikmesriigi palvel sel teemal artiklis 19 osutatud komiteega. Komisjoni arvamus edastatakse asjaomastele liikmesriikidele. Asjaomased liikmesriigid võtavad seda arvamust arvesse, et leida lahendus ja teevad vastastikusel kokkuleppel otsuse.

Artikkel 7

Kaubaveokoridoride haldamine

1.   Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased liikmesriigid nõukogu, mis vastutab kaubaveokoridori üldiste eesmärkide määratlemise, järelevalve ja artiklites 8, 10 ja 23 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Nõukokku kuuluvad asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajad.

2.   Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganid juhatuse, kes vastutab käesoleva artikli lõikes 6 ja käesoleva määruse artiklites 8 ja 10, artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõigete 2, 5 ja 6, artikli 15 lõikes 1, artiklis 16 ning artikli 17 lõigetes 2 ja 3 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Juhatusse kuuluvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad.

3.   Nõukogu teeb otsused asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajate vastastikusel kokkuleppel.

4.   Juhatus teeb otsused, sealhulgas otsused seoses oma õigusliku staatuse, ressursside ja personaliga asjaomaste raudteeinfrastruktuuriettevõtjate esindajate vastastikusel kokkuleppel.

5.   Nõukogu ja juhatuse kohustused ei mõjuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatust, mis on ette nähtud direktiivi 91/440/EMÜ artikli 4 lõikega 2.

6.   Juhatus moodustab nõuanderühma, kuhu kuuluvad kaubaveokoridori kuuluvate terminalide juhid ja omanikud. Nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on otsene mõju investeeringutele ja terminalide haldamisele. Nõuanderühm võib samuti esitada arvamusi omal algatusel. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse.

Artikkel 8

Kaubaveokoridori kava rakendusmeetmed

1.   Juhatus koostab rakenduskava ja esitab selle heakskiitmiseks nõukogule. Kava sisaldab järgmist:

a)	kaubaveokoridori omaduste, sealhulgas kitsaskohtade kirjeldus ning kaubaveokoridori loomiseks vajalike meetmete rakenduskava;

b)	lõikes 3 osutatud transpordi- ja liiklusalase uuringu peamised andmed;

c)	kaubaveokoridoridega seotud eesmärgid seoses teatud kaubaveokoridori tulemuslikkusega, mis on väljendatud nii teenuste kvaliteedi kui ka kaubaveokoridori läbilaskevõimsusena vastavalt artikli 17 sätetele;

d)	artiklis 10 osutatud investeerimiskava ja

e)	artiklite 11 kuni 17 rakendusmeetmed.

2.   Juhatus vaatab rakenduskava regulaarselt läbi, võttes arvesse selle rakendamisel tehtud edusamme, raudteekaubaveoturu olukorda kaubaveokoridoris ja tulemuslikkust, mida mõõdetakse artikli 1 punktis c osutatud eesmärkide põhjal.

3.   Juhatus teostab regulaarselt transpordi- ja liiklusalaseid uuringuid seoses kaubaveokoridori liikluses täheldatud ja eeldatavate muutustega, käsitledes erinevat tüüpi liiklust, st nii kauba- kui ka reisijatevedu.

4.   Rakenduskavas võetakse arvesse terminalide arengut, et rahuldada kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo vajadusi.

Artikkel 9

Taotlejatega konsulteerimine

Juhatus kehtestab konsultatsioonimehhanismid, et kaasata sobival viisil kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavad taotlejad. Eelkõige tagab juhatus, et enne artiklis 8 osutatud rakenduskava nõukogule esitamist konsulteeritakse taotlejatega.

III   PEATÜKK

KAUBAVEOKORIDORI TEHTAVAD INVESTEERINGUD

Artikkel 10

Investeeringute kavandamine

1.   Juhatus koostab investeerimiskava ja vaatab selle regulaarselt läbi ning esitab selle kaubaveokoridori nõukogule heakskiitmiseks. Kava sisaldab järgmist:

a)	ette nähtavate projektide nimekiri raudteeinfrastruktuuri ja kaubaveokoridoris selle juurde kuuluva varustuse laiendamiseks, uuendamiseks või ümberkorraldamiseks ning asjaomased rahalised vajadused ja rahastamisallikad;

b)

elluviimiskava seoses kaubaveokoridoris paiknevate koostalitlusvõime süsteemidega, mis vastavad direktiivis 2008/57/EÜ määratletud ja võrgustiku suhtes kohaldatavatele peamistele nõuetele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele. Elluviimiskava aluseks on koostalitusvõimeliste süsteemide leviku kulutõhususe analüüs;

c)	kaubaveokoridoris liiklevate kaubarongide läbilaskevõime haldamise kava. See kava võib põhineda kaubaveokoridoris liiklevate rongide lubatud pikkuse, laadimisgabariitide või teljekoormuse suurendamisel ja

d)	vajadusel märgitakse ära liidu rahastamisprogrammide kohaselt ette nähtud liidu panus.

2.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira liikmesriikide pädevust seoses raudteeinfrastruktuuri kavandamise ja rahastamisega.

Artikkel 11

Tööde koordineerimine

Asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastavad ja avaldavad sobival viisil ja ajal kõigi oma tööde teostamise ajakava, mis tehakse seoses infrastruktuuri ja selle varustusega ja mis piiravad kaubaveokoridori läbilaskevõimsust.

IV   PEATÜKK

KAUBAVEOKORIDORI HALDAMINE

Artikkel 12

Universaalteenistus infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlemiseks

1.   Kaubaveokoridori juhatus määrab või asutab ühise organi ja/või käivitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koostöö abil infosüsteemi, mis annab taotlejatele võimaluse taotleda ühest kohast ja ühe toiminguna infrastruktuuri läbilaskevõimsust kaubarongidele, mis ületavad kaubaveokoridoris vähemalt ühe piiri („universaalteenistus”).

2.   Universaalteenistus esitab samuti alusandmeid infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise kohta, sealhulgas artiklis 16 osutatud teavet.

3.   Universaalteenistus edastab kõik infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlused viivitamata pädevatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganitele, kes teevad otsuse selle taotluse suhtes kooskõlas artikliga 13 ja kõnealuse direktiivi III peatükiga.

4.   Universaalteenistus toimib läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Neid toiminguid kontrollivad reguleerivad organid vastavalt artiklile 18.

Artikkel 13

Kaubarongidele jaotatud läbilaskevõimsus

1.   Liikmesriigid teevad direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 1 sätestatud pädevuse kohaselt koostööd kaubaveokoridoris infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise raamistiku loomisel.

2.   Juhatus hindab kaubaveokoridoris liikuvatele kaubarongidele läbilaskevõimsuse jaotamise vajadust, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 8 lõikes 3 osutatud transpordi- ja liiklusalast uuringut, infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi seoses varasemate ja hetkel kehtivate sõiduplaanidega ning raamlepinguid.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud hindamise põhjal määravad kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja loovad rahvusvahelised kaubarongide ettevalmistatud liinid, järgides direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 15 osutatud menetlust, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele. Need ettevalmistatud liinid avaldatakse vähemalt kolm kuud enne direktiivi 2001/14/EÜ III lisas osutatud läbilaskevõimsuse taotluste kättesaamise lõpptähtpäeva. Mitme kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad vajadusel kooskõlastada rahvusvahelised ettevalmistatud rongiliinid, pakkudes asjaomastes kaubaveokoridorides läbilaskevõimsust.

4.   Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad jaotavad need ettevalmistatud liinid esmalt kaubarongidele, mis ületavad vähemalt ühe piiri.

5.   Kui turuvajadus ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamine seda õigustab, määravad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja reserveerivad läbilaskevõimsuse kaubaveokoridoris liikuvate rahvusvaheliste kaubarongide jaoks, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele, ning teevad selle reservi kättesaadavaks oma lõplikes sõiduplaanides, et oleks võimalik reageerida kiiresti ja sobivalt ühekordsetele läbilaskevõimsuse taotlustele, nagu on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 23. See läbilaskevõimsus on reserveeritud kuni tähtajani enne selle kasutamiseks ettenähtud aega, mille määrab juhatus. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui 90 päeva.

Läbilaskevõimsuse reserv määratakse lõikes 2 nimetatud hindamise põhjal. Kõnealune läbilaskevõimsuse reserv tehakse kättesaadavaks üksnes turu reaalse vajaduse korral.

6.   Juhatus edendab kaubaveokoridori läbilaskevõimsuse jaotamisega seotud eelistuste eeskirjade kooskõlastamist.

7.   Käesoleva artikli alusel veose vedamiseks eraldatud rongiliini ei või tühistada vähem kui üks kuu enne sõiduplaanis ettenähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut, välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel. Sellisel juhul püüab asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuda taotlejale samaväärse kvaliteedi ja usaldusväärsusega rongiliini ning taotlejal on õigus sellega nõustuda või sellest keelduda. Käesolev säte ei piira taotleja õigusi, mis tal võivad olla direktiivi 2001/14/EÜ artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingu kohaselt.

8.   Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja artikli 7 lõikes 6 osutatud nõuanderühm kehtestavad menetluskorra, et tagada läbilaskevõimsuse jaotamise optimaalne kooskõlastamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, nii seoses artikli 12 lõikes 1 osutatud taotlustega kui ka asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele laekunud taotlustega. Selles võetakse samuti arvesse juurdepääsu terminalidele.

9.   Osutades käesoleva artikli lõigetes 4 ja 8 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, osutatakse vajadusel ühtlasi direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganitele.

Artikkel 14

Liikluse korraldamine

1.   Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestavad menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks kaubaveokoridoris ja võivad kehtestada menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks mitmetes kaubaveokoridorides.

2.   Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja artikli 7 lõikes 6 osutatud nõuanderühm kehtestavad menetlused, et tagada raudteeinfrastruktuuri ja terminalide toimimise optimaalne kooskõlastamine.

Artikkel 15

Liikluse korraldamine häirete korral

1.   Juhatus võtab vastu kaubaveokoridoris esinevate rongiliikluse häirete korral järgitavad ühised eesmärgid täpsuse kohta ja/või liikluskorralduse suunised.

2.   Erinevat tüüpi liikluse korraldamiseks koostab iga asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiste eesmärkide ja/või suunistega selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutusalasse kuuluva kaubaveokoridori osa kohta eelistuste eeskirjad. Eelistuste eeskirjad avaldatakse direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 3 osutatud võrguaruandes.

3.   Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtetes nähakse vähemalt ette, et kui vähegi võimalik, ei muudeta sõiduplaanis ettenähtud ajast kinnipidavatele kaubarongidele eraldatud rongiliini, millele on osutatud artikli 13 lõigetes 3 ja 5. Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtete eesmärk on viia miinimumini üldine võrgustiku toimimise taastamise aeg seoses igat liiki transpordi vajadustega. Selleks võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastada mööda mitmeid kaubaveokoridore kulgeva erinevat tüüpi liikluse juhtimist.

Artikkel 16

Teave kaubaveokoridori kasutamise tingimuste kohta

Juhatus koostab, ajakohastab regulaarselt ja avaldab dokumendi, mis sisaldab:

a)	vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 3 osutatud korrale koostatud riigisisestes võrguaruannetes sisalduvat kogu teavet kaubaveokoridoride kohta;

b)	terminalide nimekirja ja omadusi, eelkõige teavet terminalidele juurdepääsu tingimuste ja korra kohta;

c)	teavet artikli 13 lõikes 8 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud menetluste kohta ja

d)	rakenduskava.

Artikkel 17

Teenuse kvaliteet kaubaveokoridoris

1.   Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad edendavad direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 osutatud toimivusskeemide ühilduvust.

2.   Juhatus jälgib raudtee kaubaveoteenuste tulemuslikkust kaubaveokoridoris ja avaldab selle jälgimisel saadud tulemused kord aastas.

3.   Juhatus korraldab nõuetele vastava kaubaveokoridoride kasutajate uuringu ja avaldab selle andmed korra aastas.

Artikkel 18

Reguleerivad organid

1.   Direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud reguleerivad organid teevad koostööd raudteekaubaveokoridoris esineva konkurentsi üle järelevalve teostamiseks. Eelkõige tagavad nad mittediskrimineeriva juurdepääsu võimaldamise koridorile ja tegutsevad kõnealuse direktiivi artikli 30 lõikes 2 sätestatud apellatsioone menetleva organina. Nad vahetavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt ja muudelt asjaomastelt pooltelt saadud vajalikku teavet.

2.   Kui taotleja esitab reguleerivale organile kaebuse seoses raudteekaubaveo rahvusvaheliste teenustega või reguleeriva organi poolt omal algatusel läbiviidud uurimise raames, konsulteerib asjaomane reguleeriv organ kõigi teiste selliste liikmesriikide reguleerivate organitega, kelle territooriumi läbib asjaomase kaubarongiga seotud rongiliin, ja palub neil enne oma otsuse vastuvõtmist esitada kogu vajalik teave.

3.   Reguleerivad organid, kellega lõike 2 kohaselt konsulteeritakse, esitavad asjaomasele reguleerivale organile kogu teabe, mida neil endil on õigus oma siseriikliku õiguse alusel taotleda. Seda teavet võib üksnes kasutada kaebuse menetlemiseks või lõikes 2 osutatud uurimise läbiviimiseks.

4.   Kaebuse saanud või omal algatusel uurimise algatanud reguleeriv organ edastab asjakohase teabe vastutavale reguleerivale organile, et see organ võtaks juhtumi osapoolte suhtes meetmeid.

5.   Kõik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kaasatud esindajad, kellele on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 15 lõikes 1, tagavad kogu kaebuse menetlemiseks või käesoleva artikli lõike 2 kohase uurimise jaoks vajaliku ning selle liikmesriigi reguleeriva organi poolt, kus kaasatud esindaja asub, taotletud teabe viivituseta esitamise. Sellel reguleerival organil on õigus edastada see asjaomast rahvusvahelist rongiliini puudutav teave käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud reguleerivatele organitele.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 11a nimetatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artikli 4 lõikes 8 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 21 tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 21 ja 22 sätestatud tingimusi.

Artikkel 21

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise põhjused.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

2.   Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 23

Rakendamise jälgimine

Artikli 7 lõikes 1 osutatud nõukogu esitab alates kaubaveokoridori loomisest iga kahe aasta järel komisjonile asjaomase koridori rakenduskava tulemused. Komisjon analüüsib kõnealuseid tulemusi ja teavitab oma analüüsist artiklis 19 osutatud komiteed.

Artikkel 24

Aruanne

Komisjon vaatab korrapäraselt läbi käesoleva määruse rakendamise. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande esimest korda hiljemalt … (11) ja seejärel iga kolme aasta järel.

Artikkel 25

Üleminekumeetmed

Käesolevat määrust ei kohaldata Küprose Vabariigi ja Malta suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27

Avaldamine

Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT C 317, 23.12.2009, lk 94.

(2)  EÜT C 79, 27.3.2010, lk 45.

(3)  Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25.

(5)  EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29.

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7)  Palun lisada kuupäev kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(8)  Palun lisada kuupäev viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(9)  Palun lisada kuupäev kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(10)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(11)  Palun lisada kuupäev viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

---

---

---

---

4.5.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 114/17

---

NÕUKOGU SEISUKOHT (EL) nr 3/2010 ESIMESEL LUGEMISEL

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused

Nõukogu poolt vastu võetud 1. märtsil 2010

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 114 E/02

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Metsad pakuvad paljusid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, sealhulgas puitu ja muid metsasaadusi ning keskkonnateenuseid.

(2)	Kuna kogu maailmas kasvab nõudlus puidu ja puittoodete järele ning mitmes puitu tootvas riigis esinevad puidusektoris institutsionaalsed ja halduslikud puudused, on ebaseadusliku metsaraide ja sellega seotud kaubanduse probleemide ulatus üha süvenenud.

(3)

Ebaseaduslik metsaraie on suure rahvusvahelise tähtsusega ulatuslik probleem. See probleem ohustab oluliselt metsi, aidates kaasa metsade hävimisele (mis põhjustab ligikaudu 20 % süsinikdioksiidi heitest), ohustab bioloogilist mitmekesisust ning kahjustab säästvat metsamajandamist ja -arendust, sealhulgas ka kehtivate õigusaktide kohaselt tegutsevate ettevõtjate ärilist püsimajäämisvõimet. Kõnealusel probleemil on ka sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik mõju.

(4)

Komisjoni 21. mai 2003. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Metsandusõiguse rakendamine, metsahaldus ja puidukaubandus (Forest Law Enforcement, Governance and Trade (FLEGT)): ettepanek ELi tegevuskavaks” pakuti välja meetmepakett, et toetada rahvusvahelisi jõupingutusi ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubanduse vastu võitlemisel.

(5)	Euroopa Parlament ja nõukogu tervitasid seda teatist ning tunnistasid, et liidul on vaja aidata kaasa üleilmsetele jõupingutustele ebaseadusliku metsaraie probleemi lahendamiseks.

(6)

Kooskõlas kõnealuse teatise eesmärgiga tagada, et liidu turule jõuavad üksnes puittooted, mis on toodetud vastavalt tootjariigi siseriiklikele õigusaktidele, on liit pidanud puitu tootvate riikidega (partnerriigid) läbirääkimisi vabatahtlike partnerluslepingute üle, millega pooltele kehtestatakse õiguslikult siduv kohustus rakendada litsentsisüsteemi ja reguleerida kauplemist asjaomastes partnerluslepingutes kindlaksmääratud puidu ja puittoodetega.

(7)

Võttes arvesse probleemi ulatust ja edasilükkamatust, on vaja aktiivselt toetada võitlust ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, täiendada ja tugevdada vabatahtlike partnerluslepingute algatusi ning tõhustada koostoimet metsade kaitsele suunatud poliitikameetmete ja kõrgetasemelise keskkonnakaitse saavutamise meetmete, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuste vastu suunatud meetmete vahel.

(8)

Tuleks tunnustada nende riikide jõupingutusi, kes on sõlminud liiduga vabatahtlikud FLEGTi partnerluslepingud, ja sellistesse lepingutesse koondatud põhimõtteid, eriti neid, mis on seotud seaduslikkuse määratlusega. Samuti tuleks arvesse võtta, et FLEGTi litsentsisüsteemi raames eksporditakse liitu üksnes puitu, mis on üles töötatud kooskõlas asjaomaste siseriiklike õigusaktidega, ja puittooteid, mis on valmistatud sellisest puidust. Seetõttu tuleks lugeda seaduslikult ülestöötatud puidust valmistatud toodeteks sellised puittooted, mis on loetletud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) (4) II ja III lisas ning on pärit nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 I lisas loetletud partnerriikidest, tingimusel, et need puittooted on kooskõlas kõnealuse määruse ja kõigi rakendusmeetmetega.

(9)

Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (Convention on International Trade of Endangered Species of Fauna and Flora, CITES) kohustab konventsiooniosalisi andma CITESi ekspordiluba vaid juhul, kui kõnealuses konventsioonis loetletud liik on muu hulgas üles töötatud kooskõlas eksportiva riigi õigusaktidega. Seetõttu tuleks lugeda seaduslikult ülestöötatud puiduks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (5) A, B või C lisas loetletud liikidest saadud puitu, tingimusel, et see on kooskõlas kõnealuse määruse ja kõigi rakendusmeetmetega.

(10)	Võttes arvesse, kui keerukad on ebaseaduslikku metsaraiet põhjustavad tegurid ja selle mõju, tuleks vähendada ebaseaduslikku tegevust soodustavaid tegureid, suunates meetmed ettevõtjate käitumisele.

(11)	Rahvusvaheliselt kokkulepitud määratluse puudumisel peaks ebaseadusliku metsaraie määratluse aluseks olema selles riigis kehtivad õigusnormid, kus asjaomane puit on üles töötatud.

(12)

Paljud puittooted läbivad enne ja pärast nende esmakordset turulelaskmist arvukaid protsesse. Selleks et vältida tarbetut halduskoormust, tuleks käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldada mitte kõikide tarneahelas tegutsevate ettevõtjate suhtes, vaid üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes lasevad puitu ja puittooteid siseturule esimest korda.

(13)	Arvestades, et nõue anda teavet uuesti ringlusse võetud puidu päritolu kohta tekitaks asjaomaste ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust, tuleks sellised tooted käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(14)

Ettevõtjad, kes lasevad puitu ja puittooteid siseturule esimest korda, peaksid rakendama meetmete ja menetluste süsteemi kaudu nõuetekohast hoolsust (nõuetekohase hoolsuse süsteem), et võimalikult vähendada ohtu, et nad lasevad siseturule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellisest puidust valmistatud puittooteid.

(15)

Nõuetekohase hoolsuse süsteem sisaldab kolme lahutamatult riskiohjega seotud elementi: juurdepääsu teabele, ohuhindamist ja tuvastatud ohu vähendamist. Nõuetekohase hoolsuse süsteem peaks võimaldama juurdepääsu teabele esimest korda siseturule lastava puidu ning puittoodete allikate ja tarnijate kohta, sealhulgas näiteks asjakohasele teabele kohaldatavate õigusaktide järgimise kohta. Sellest teabest lähtudes peaksid ettevõtjad läbi viima ohuhindamise. Kui oht on tuvastatud, peaksid ettevõtjad seda ohtu vähendama viisil, mis on proportsionaalne tuvastatud ohu suurusega, et takistada ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellisest puidust valmistatud puittoodete turulelaskmist.

(16)	Et ära hoida põhjendamatut halduskoormust, ei tuleks uute süsteemide kasutuselevõtmist nõuda ettevõtjatelt, kes juba kasutavad süsteeme või menetlusi, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

(17)	Ohuhindamise menetlustes võib metsandussektori heade tavade järgimise eesmärgil kasutada tõendite andmist või muid kolmandate isikute poolse kontrolli skeeme, mis hõlmavad vastavuse kontrolli kohaldatavatele õigusaktidele.

(18)

Puidusektor on liidu majanduse tähtis osa. Ettevõtjate organisatsioonid on kõnealuse sektori olulised osalised, sest nad esindavad selle huve avalikkuse ees ja suhtlevad eri sidusrühmadega. Nendel organisatsioonidel on samuti teadmised ja suutlikkus, et analüüsida asjaomaseid õigusakte ning hõlbustada nende järgimist oma liikmete poolt, kuid nad ei tohiks kasutada seda pädevust turu valitsemise eesmärgil. Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist ja aidata välja kujundada häid tavasid, on asjakohane tunnustada organisatsioone, kes on välja töötanud käesoleva määruse nõuetele vastavad nõuetekohase hoolsuse süsteemid. Selliste tunnustatud organisatsioonide nimekiri tuleks avalikustada, et ettevõtjatel oleks võimalik selliseid tunnustatud järelevalveorganisatsioone kasutada.

(19)

Pädevad asutused peaksid jälgima, et asjaomased ettevõtjad täidaksid tõhusalt käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Selleks peaksid pädevad asutused tegema vastavalt vajadusele ametlikke kontrolle, mis võivad sisaldada kontrolle ettevõtjate valdustes, ja peaksid saama nõuda ettevõtjatelt vajaduse korral parandusmeetmete võtmist.

(20)	Pädevad asutused peaksid koostama kõnealuste kontrollide protokolle ja tegema asjaomase teabe kõikidele taotlejatele kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (6).

(21)	Võttes arvesse, et ebaseaduslik metsaraie ja sellega seotud kaubandus on rahvusvaheline probleem, peaksid pädevad asutused tegema koostööd omavahel ning kolmandate riikide haldusasutuste ja komisjoniga.

(22)	Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumise puhul rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(23)

Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad järelevalveorganisatsioonidele tunnustuse andmise ja sellise tunnustuse tühistamise menetlusi, mis käsitlevad täiendavaid asjakohaseid ohuhindamiskriteeriume, mis võivad olla vajalikud lisaks käesoleva määrusega sätestatutele, ning mis käsitlevad puidu ja puittoodete nimekirja, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks eelnõude ettevalmistamisel asjatundjatega, tehes seda vastavalt kohustusele, mille komisjon võttis 9. detsembri 2009. aasta teatisega ELi toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta.

(24)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(25)	Ettevõtjatele ja pädevatele asutustele tuleks anda mõistlik ajavahemik, et võimaldada neil ennast käesoleva määruse nõuete täitmiseks ette valmistada.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse kohustused ettevõtjatele, kes lasevad esimest korda siseturule puitu ja puittooteid, et võimalikult vähendada ohtu, et nad lasevad turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellisest puidust valmistatud puittooteid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „puit ja puittooted”– lisas sätestatud puit ja puittooted, välja arvatud sellised puittooted, mis on valmistatud juba turule lastud puidust või puittoodetest, ning sellised puittooted või nende osad, mis on valmistatud puidust või puittoodetest, mis on juba läbinud oma elutsükli ning oleks muul juhul jäätmetena kõrvaldatud;

b)   „turulelaskmine”– puidu ja puittoodete mis tahes esmakordne tarnimine siseturule nende turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse käigus, olenemata kasutatavast müügiviisist, tasu eest või tasuta. Samuti hõlmab see tarnimist kaugside vahendusel sõlmitud lepingute alusel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivis 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (8);

c)   „ettevõtja”– mis tahes juriidiline või füüsiline isik, kes laseb puitu või puittooteid turule;

d)   „ülestöötamisriik”– riik või territoorium, kus töötati üles asjaomane puit või puit, millest on valmistatud asjaomased puittooted;

e)   „seaduslikult üles töötatud”– üles töötatud kooskõlas puidu ülestöötamise riigis kohaldatavate õigusaktidega;

f)   „ebaseaduslikult üles töötatud”– üles töötatud puidu ülestöötamise riigis kohaldatavaid õigusakte rikkudes;

g)   „kohaldatavad õigusaktid”– puidu ülestöötamise riigis kehtivad õigusaktid, mis hõlmavad järgmisi reguleeritavaid valdkondi:

õigus töötada üles puitu ametlikult avaldatud piirides;

ülestöötamisõiguse ja puidu eest tehtavad maksed, sealhulgas puidu ülestöötamisega seotud maksud;

puidu ülestöötamine, sealhulgas sellega otseselt seotud keskkonna- ja metsaõigus;

kolmandate isikute selliste seaduslike kasutus- ja valdusõiguste austamine, mida puidu ülestöötamine mõjutab, ning

kaubandus- ja tollialased õigusaktid, juhul kui need puudutavad metsandussektorit.

Artikkel 3

FLEGTi ja CITESi reguleerimisalasse kuuluva puidu ja puittoodete staatus

Puit, millest on valmistatud puittooted, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas, mis pärinevad määruse (EÜ) nr 2173/2005 I lisas loetletud partnerriikidest ja vastavad selles määruses sätestatud nõuetele ja selle rakendussätetele, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel seaduslikult üles töötatud puiduks.

Puit, mis on saadud määruse (EÜ) nr 338/97 A, B ja C lisas loetletud liikidest ja mis vastab kõnealuses määruses sätestatud nõuetele ja selle rakendussätetele, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel seaduslikult üles töötatud puiduks

Artikkel 4

Ettevõtjate kohustused

1.   Ettevõtjad rakendavad nõuetekohast hoolsust, et viia miinimumini oht, et ebaseaduslikult ülestöötatud puitu või sellisest puidust valmistatud puittooteid lastakse ühenduse turule. Selleks kasutavad nad menetluste ja meetmete raamistikku (edaspidi „nõuetekohase hoolsuse süsteem”), mis on määratletud artiklis 5.

2.   Iga ettevõtja säilitab ja hindab korrapäraselt oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi, välja arvatud juhul, kui ettevõtja kasutab artiklis 6 osutatud järelevalveorganisatsiooni poolt loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemi.

Artikkel 5

Nõuetekohase hoolsuse süsteemid

1.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud nõuetekohase hoolsuse süsteem sisaldab järgmisi elemente:

a)

meetmed ja menetlused, millega antakse juurdepääs järgmisele teabele ettevõtja poolsete turulelastava puidu või puittoodete tarnete kohta: — kirjeldus, mis sisaldab puuliigi teaduslikku täisnimetust või üldnime, kaubanduslikku nimetust ja tooteliiki; — ülestöötamise riik ja riigi allpiirkond, kus puit üles töötati (kui see on olemas); — kogus (väljendatud mahuna, kaaluna või ühikute arvuna); — asjaomasele ettevõtjale tarnija nimi ja aadress; — dokument või muu teave, mis näitab sellise puidu ja puittoodete vastavust kehtivatele õigusaktidele;

b)

ohuhindamismenetlused, mis võimaldavad ettevõtjal analüüsida ja hinnata ebaseaduslikult üles töötatud puidu või sellisest puidust valmistatud puittoodete ühenduse turule laskmise ohtu. Selliste menetluste puhul võetakse arvesse punktis a sätestatud teavet ning asjakohaseid ohuhindamiskriteeriume, sealhulgas järgmisi: — kohaldatavatele õigusaktidele vastavuse kinnitus, mis võib sisaldada tõendit või muid kolmandate isikute poolse kontrolli skeeme, mis hõlmavad vastavust kohaldatavatele õigusaktidele; — konkreetsete puuliikide ebaseadusliku ülestöötamise esinemine; — ebaseadusliku ülestöötamise või ebaseaduslike tavade esinemine ülestöötamise riigis või riigi allpiirkonnas, kus puit üles töötati; — puittoodete tarneahela keerukus;

c)

ohuvähendamismenetlused, mis koosnevad selliste meetmete ja menetluste kogumist, mis on piisavad ja proportsionaalsed punktis b osutatud ohuhindamise käigus tuvastatud ohu tõhusaks vähendamiseks ja mis võivad sisaldada lisateabe ja -dokumentide või kolmanda isiku poolse kontrolli nõuet, välja arvatud juhul, kui punktis b osutatud ohuhindamise käigus tuvastatud risk ei olem märkimisväärne.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punkti b teise lõigu ühtse rakendamise tagamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele; siinkohas on erandiks käesoleva artikli lõike 1 punkti b teises lõigus osutatud täiendavad asjakohased ohuhindamiskriteeriumid. Kõnealused eeskirjad võetakse vastu hiljemalt … (9).

3.   Võtmaks arvesse turuarenguid ja käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemusi, eelkõige artikli 18 lõikes 3 osutatud aruannete kaudu omandatud kogemusi, võib komisjon võtta ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad täiendavaid asjakohaseid ohuhindamiskriteeriumeid, mis võivad olla vajalikud lisaks käesoleva artikli lõike 1 punkti b teises lõigus nimetatutele. Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide suhtes kohaldatakse artiklites 13, 14 ja15 sätestatud menetlust.

Artikkel 6

Pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused.

Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed ja aadressid … (10). Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

2.   Komisjon teeb pädevate asutuste nimekirja üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas ka interneti vahendusel. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 7

Järelevalveorganisatsioonid

1.   Järelevalveorganisatsioon täidab järgmisi ülesandeid:

a)	säilitada ja hinnata regulaarselt artikli 5 kohast nõuetekohase hoolsuse süsteemi ning anda ettevõtjatele õigus seda kasutada;

b)	kontrollida oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohast kasutamist selliste ettevõtjate poolt;

c)	võtta asjakohaseid meetmeid, kui ettevõtja ei kasuta tema nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohaselt, sealhulgas teavitada ettevõtjapoolse raske või korduva rikkumise korral pädevaid asutusi.

2.   Organisatsioon võib taotleda tunnustamist järelevalveorganisatsioonina, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

a)	ta on juriidiline isik ja on seaduslikult asutatud liidus;

b)	ta on suuteline täitma lõikes 1 osutatud ülesandeid ning

c)	ta täidab oma ülesandeid nii, et hoitakse ära huvide konfliktid.

3.   Lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat taotlejat tunnustatakse järelevalveorganisatsioonina ühel järgnevatest viisidest:

a)	liikmesriigi pädev asutus tunnustab järelevalveorganisatsiooni, mis kavatseb täita oma ülesandeid üksnes asjaomases liikmesriigis, ning teavitab sellest seejärel viivitamata komisjoni;

b)	komisjon teavitab liikmesriike ning tunnustab seejärel järelevalveorganisatsiooni, mis kavatseb täita oma ülesandeid rohkem kui ühes liikmesriigis või kogu liidus.

4.   Pädevad asutused viivad korrapäraste ajavahemike järel läbi kontrolle, et teha kindlaks, kas pädevate asutuse jurisdiktsiooni all tegutsevad järelevalveorganisatsioonid täidavad endiselt lõikes 1 sätestatud ülesandeid ning vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele.

5.   Kui pädev asutus teeb kindlaks, et komisjoni poolt tunnustatud järelevalveorganisatsioon ei täida enam lõikes 1 sätestatud ülesandeid või ei vasta enam lõikes 2 sätestatud nõuetele, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni.

6.   Pädev asutus või komisjon võib tunnustuse tühistada, kui ta on kindlaks teinud, et järelevalveorganisatsioon ei täida enam lõikes 1 sätestatud ülesandeid või ei vasta enam lõikes 2 sätestatud nõuetele. Pädev asutus või komisjon võib tühistada üksnes tunnustuse, mille ta ise on andnud. Enne tunnustuse tühistamist teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike. Liikmesriigid teavitavad tunnustuse tühistamisest komisjoni.

7.   Selleks, et täiendada menetluseeskirju, mis käsitlevad järelevalveorganisatsioonide tunnustamist või sellise tunnustuse tühistamist, ning et neid muuta (kui kogemused seda nõuavad), võib komisjon võtta ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte. Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide suhtes kohaldatakse artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud menetlust. Kõnealused õigusaktid võetakse vastu hiljemalt … (11).

8.   Lõikes 4 osutatud kontrollide laadi ja sageduse üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud tagamaks kõnealuse lõike ühtset rakendamist, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Kõnealused eeskirjad võetakse vastu hiljemalt … (11).

Artikkel 8

Järelevalveorganisatsioonide nimekiri

Komisjon avaldab järelevalveorganisatsioonide nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja oma veebisaidil. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 9

Ettevõtjate kontrollimine

1.   Pädevad asutused viivad läbi kontrolle, et teha kindlaks, kas ettevõtjad täidavad artiklites 4 ja 5 sätestatud nõudeid.

2.   Ettevõtjad annavad lõikes 1 osutatud kontrollide hõlbustamiseks igasugust vajalikku abi.

3.   Kui lõikes 1 osutatud kontrollide tulemusel avastatakse puudusi, võivad pädevad asutused anda välja teate selle kohta, et ettevõtja peab võtma parandusmeetmeid. Selliste parandusmeetmete võtmata jätmise korral võidakse määrata karistusi kooskõlas artikliga 17.

Artikkel 10

Kontrollide protokollid

1.   Pädevad asutused säilitavad artikli 9 lõikes 1 osutatud kontrollide protokollid, milles on eelkõige märgitud kontrollide laad ja tulemused ning artikli 9 lõike 3 alusel väljastatud teated parandusmeetmete võtmise kohta. Kõikide kontrollide protokolle säilitatakse vähemalt viis aastat.

2.   Lõikes 1 osutatud teave tehakse igale taotlejale kättesaadavaks kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ.

Artikkel 11

Koostöö

1.   Pädevad asutused teevad omavahel, kolmandate riikide haldusasutustega ja komisjoniga koostööd, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine.

2.   Pädevad asutused vahetavad teiste liikmesriikide pädevate asutustega ja komisjoniga teavet artikli 7 lõikes 4 ja artikli 9 lõikes 1 osutatud kontrollide tulemusel avastatud tõsiste puuduste kohta ning artikli 17 kohaselt määratud karistuste kohta.

Artikkel 12

Lisa muudatused

Selleks, et võtta arvesse käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemusi, eelkõige artikli 18 lõikes 3 osutatud aruandluse abil saadud kogemusi, ja arenguid asjaomase puidu ja puittoodete tehniliste näitajate, lõppkasutuste ja tootmisprotsesside alal, võib komisjoni võtta ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte lisas sätestatud puidu ja puittoodete nimekirja muutmiseks ja täiendamiseks. Kõnealused õigusaktid ei tohi tekitada ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktide suhtes kohaldatakse artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Delegeerimine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 3, artikli 7 lõikes 7 ja artiklis 12 osutatud delegeeritud õigusakte seitsmeks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kolm kuud enne, kui möödub kolm aastat käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võta.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastuvõtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimusi.

Artikkel 14

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 7 ja artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teavitab sellest teisele seadusandjale ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise põhjused.

3   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohese või selles sätestatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

2.   Kui pärast selle perioodi möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad komisjoni teavitanud, et nad on otsustanud mitte esitada vastuväiteid, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastuvõetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 16

Komitee

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 11 kohaselt asutatud metsandusõiguse rakendamise, metsahalduse ja puidukaubanduse (Forest Law Enforcement, Governance and Trade, FLEGT) komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklit 8.

Artikkel 17

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise puhul kohaldatavad karistused ning võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et neid karistusi rakendatakse. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks ja teatavad viivitamata nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 18

Aruandlus

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamise tähtpäevale järgneva iga teise aasta 30. aprilliks aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta kahe eelneva kalendriaasta jooksul.

2.   Kõnealuste aruannete põhjal koostab komisjon aruande, mis esitatakse iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjon vaatab käesoleva määruse toimimise läbi hiljemalt … (12) ning seejärel iga kuue aasta järel, lähtudes aruannetest ja käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemustest, eelkõige seoses haldusalaste tagajärgedega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning hõlmatavate toodetega. Vajaduse korral lisatakse aruannetele asjakohased õigusloomealased ettepanekud.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käeolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (13). Artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ning artikli 7 lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 20

Avaldamine

Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 88.

(2)  ELT C […], […], lk […].

(3)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(5)  EÜT L 61, 03.03.1997, lk 1.

(6)  ELT L 41, 14.02.2003, lk 26.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.

(9)  18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(10)  Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(11)  18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(12)  36 + 30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(13)  30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

---

---

---