ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.CE2010.076.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 76E |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
53. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
RESOLUTSIOONID |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Kolmapäev, 18. veebruar 2009 |
|
2010/C 076E/01 |
||
|
Neljapäev, 19. veebruar 2009 |
|
2010/C 076E/02 |
||
2010/C 076E/03 |
||
2010/C 076E/04 |
||
2010/C 076E/05 |
||
2010/C 076E/06 |
||
2010/C 076E/07 |
||
2010/C 076E/08 |
||
2010/C 076E/09 |
||
2010/C 076E/10 |
||
2010/C 076E/11 |
||
2010/C 076E/12 |
||
2010/C 076E/13 |
||
2010/C 076E/14 |
||
2010/C 076E/15 |
||
2010/C 076E/16 |
||
2010/C 076E/17 |
||
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Neljapäev, 19. veebruar 2009 |
|
2010/C 076E/18 |
||
|
III Ettevalmistavad aktid |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Neljapäev, 19. veebruar 2009 |
|
2010/C 076E/19 |
||
2010/C 076E/20 |
||
2010/C 076E/21 |
||
2010/C 076E/22 |
||
2010/C 076E/23 |
||
2010/C 076E/24 |
||
2010/C 076E/25 |
||
Menetluste selgitus
(Menetlus põhineb Euroopa Komisjoni esitatud õiguslikul alusel.) Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▐. Teenistuste tehnilised parandused ja kohandused: uus või muudetud tekst on märgistatud tavalises kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ║. |
ET |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
RESOLUTSIOONID
Euroopa Parlament 2008–2009 ISTUNGJÄRK 18.–19. veebruar 2009 istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 202 E, 27.8.2009. VASTUVÕETUD TEKSTID
Kolmapäev, 18. veebruar 2009
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/1 |
Kolmapäev, 18. veebruar 2009
Humanitaarabi Gaza sektorile
P6_TA(2009)0057
Euroopa Parlamendi 18. veebruari 2009. aasta resolutsioon Gaza sektorile antava humanitaarabi kohta
2010/C 76 E/01
Euroopa Parlament,
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gaza sektori kohta, eriti 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris (1), 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Gazas (2), 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris (3) ja 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris (4);
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 22. novembri 1967. aasta resolutsiooni 242 (S/RES/242), 22. oktoobri 1973. aasta resolutsiooni 338 (S/RES/338) ja 8. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni 1860 (S/RES/1860);
võttes arvesse 12. augusti 1949. aasta neljandat Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta;
võttes arvesse Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) kiiret tegutsemist käsitlevat kava, et taastada Gazas eluoluliste teenuste osutamine põgenikele (jaanuar–september 2009);
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. |
arvestades, et konflikt Gaza sektoris on selles piirkonnas humanitaarkriisi veelgi süvendanud ning viinud selle ebainimlikule tasemele, ja arvestades, et 88 % Gaza elanikkonnast sõltub toiduabist; |
B. |
arvestades, et piiriületuspunktid Gaza sektorisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks on olnud 18 kuud suletud; arvestades, et inimeste ja kaupade liikumisele kehtestatud embargoga takistatakse humanitaarabi toomist elanikele; ning arvestades, et kaupade kogusest, mida Gaza sektorisse lubatakse viia, ei piisa isegi põhiliste humanitaarvajaduste rahuldamiseks; |
C. |
arvestades, et kõige olulisemate avalike teenuste osutamine on Gaza sektoris tõsiselt raskendatud, kuna puuduvad peamised nende toimimiseks vajalikud põhivahendid, ja arvestades, et palestiinlaste elud on jätkuvalt ohus arstimite ja kütuse puudumise tõttu haiglates; |
D. |
arvestades, et UNRWA-l ja maailma toiduabi programmil (WFP) on väga oluline roll Gaza sektoris elavate inimeste varustamisel põhikaupadega ning nendel on rahvusvahelise üldsuse täielik tugi; arvestades, et osa humanitaarabina antavatest toiduainetest, mis olid mõeldud elutingimuste parandamiseks selles piirkonnas, hävis kohaletoimetamisahelas esinevate takistuste tõttu; ning arvestades, et Hamas konfiskeeris 3. ja 5. veebruaril 2009. aastal sadu toidupakke ja tuhandeid tekke, mis olid mõeldud Gaza tsiviilelanikele ning mis tagastati pärast seda, kui UNRWA peatas kogu abi sisseveo Gaza sektorisse; |
E. |
arvestades, et Euroopa Liidu palestiinlastele antud märkimisväärne rahaline toetus on etendanud olulist rolli humanitaarkatastroofi vältimisel Gaza sektoris; ning arvestades, et liit jätkab kõikidele takistustele vaatamata humanitaarabi andmist; |
F. |
arvestades, et rahvusvaheline konverents Palestiina majanduse toetuseks Gaza sektori ülesehitamisel toimub 2. märtsil 2009. aastal Sharm el Sheikhis, |
1. |
on teadlik Palestiina elanikkonna kannatustest Gaza sektoris ning nõuab kohese ja takistamatu humanitaarabi suurendamist, mida on moraalne kohustus teha ning mis tuleb kohale viia ilma tingimuste ja piiranguteta; kutsub Iisraeli ametivõime üles võimaldama piisaval hulgal humanitaarabi jätkuvat kohale viimist, sealhulgas kõik vajalikud vahendid, mida UNRWA ja muud ÜRO allasutused ning rahvusvahelised agentuurid vajavad oma ülesannete täitmiseks ning mis on vastavuses elanikkonna vajadustega; |
2. |
nõuab jälle Gaza sektori blokaadi lõpetamist kooskõlas 15. novembril 2005. aastal sõlmitud liikumist ja juurdepääsu käsitleva lepinguga, piiriületuspunktide kohest ja püsivat taasavamist inimeste ja kaupade jaoks ning relvade ja laskemoona salakaubaveo takistamist; |
3. |
nõuab, et hinnataks üksikasjalikult Gaza sektorile tekitatud kahju ja Gaza elanike vajadusi, mille tulemusele tuginedes võib koostada ülesehitamiskavu; |
4. |
nõuab Gaza sektori rehabilitatsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas, mis on väga oluline tegur piirkonna julgeoleku seisukohast; tuletab meelde, et vastavalt rahvusvahelise üldsuse ja liidu kohustustele peaks abi hõlmama sularahamakseid, et maksta palku, pensioneid ja toetusi kõige raskemas olukorras olevatele inimestele ja peredele, ning kutsub Iisraeli ametivõime üles pangaülekandeid mitte takistama; |
5. |
on seisukohal, et (võttes muu hulgas arvesse 2. märtsil 2009. aastal Sharm el Sheikhis toimuvat rahvusvahelist konverentsi Palestiina majanduse toetuseks Gaza sektori ülesehitamisel) jätkusuutliku ülesehitamis- ja arengupoliitika rakendamiseks Gaza sektoris on vaja kestvat relvarahu, mida toetab tõsiste rahuläbirääkimiste jätkamine Iisraeli ja Palestiina vahel ning Palestiina riiklik lepitamisprotsess; |
6. |
rõhutab veel kord, et liidu poolt palestiinlastele antavat finantsabi ei tohiks ohustada kestev hävitamine, mille tõttu väheneb Euroopa avalikkuse hulgas toetus ülesehitamisprojektidele; |
7. |
kutsub komisjoni üles koostama põhjalikku ülevaadet ja hinnangut Gaza sektori ülesehitamise projektide keskpika ja pikaajalise perspektiivi kohta, mida finantseerib Euroopa Liit PEGASE (Palestiina-Euroopa sotsiaalmajandusliku abi haldamise mehhanism) ja ECHO (komisjoni humanitaarabi peadirektoraat) raames, ning nende eelarvele avalduva mõju kohta; nõuab tungivalt, et abiandjad võtaksid eespool nimetatud rahvusvahelisel konverentsil kohustusi ning täidaksid 17. detsembril 2007. aastal Pariisis toimunud abiandjate konverentsil võetud kohustusi; |
8. |
rõhutab veel kord, et ELi eelarve rubriik 4 on pidevalt alarahastatud ning lisaabi andmine Gazale ei tohiks toimuda muude poliitikavaldkondade arvelt; lisaks sellele rõhutab, et lisavahendeid võiks saada vaid kõikide 17. mai 2006. aasta Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (5) kohaste vahendite kasutamise teel; |
9. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜVJP kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku eriesindajale Lähis-Idas, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina seadusandlikule kogule, Iisraeli valitsusele ja Knessetile. |
(1) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 324.
(2) ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 138.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0064.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0025.
(5) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Neljapäev, 19. veebruar 2009
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/3 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses
P6_TA(2009)0060
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon erilise tähelepanu kohta lastele ELi välistegevuses (2008/2203(INI))
2010/C 76 E/02
Euroopa Parlament,
võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2008. aasta teatist „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses” (KOM(2008)0055);
võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2008. aasta töödokumenti „Lapsed häda- ja kriisiolukordades” (SEK(2008)0135);
võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2008. aasta töödokumenti „Euroopa Liidu tegevuskava laste õiguste kohta välistegevuses”(SEK(2008)0136);
võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2008. aasta teatist „Euroopa Liit rahvusvahelise arengupartnerina. Kiirendada edasiminekut aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas.” (KOM(2008)0177);
võttes arvesse nõukogu 26. mai 2008. aasta järeldusi laste õiguste edendamise ja kaitse kohta Euroopa Liidu välistegevuses – areng ja humanitaarne mõõde;
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2008. aasta järeldusi;
võttes arvesse nõukogu poolt 2007. aasta detsembris vastu võetud ELi suuniseid lapse õiguste edendamise ja kaitse kohta;
võttes arvesse nõukogu poolt 2003. aasta detsembris vastu võetud ja 2008. aasta juunis ajakohastatud ELi suuniseid laste ja relvakonfliktide kohta;
võttes arvesse nõukogu kontrollnimekirja, mis käsitleb relvakonfliktidest mõjutatud laste kaitse integreerimist Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) operatsioonidesse ja mille nõukogu võttis vastu 2006. aasta mais;
võttes arvesse 20. novembril 1989. aastal ÜRO Peaassambleel vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle vabatahtlikke protokolle;
võttes arvesse nõukogus 18. juunil 2008. aastal vastu võetud aastatuhande arengueesmärke käsitlevat ELi tegevuskava;
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 5235. kohtumisel 26. juulil 2005. aastal vastu võetud ÜRO resolutsiooni nr 1612 (2005) laste ja relvakonfliktide kohta;
võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 26. juunil 1973. aastal Genfis vastu võetud konventsiooni nr 138 vanuse alammäära kohta tööle lubamisel ja 17. juunil 1999. aastal Genfis vastu võetud konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta;
võttes arvesse 8. septembril 2000. aastal ÜRO Peaassambleel vastu võetud ÜRO aastatuhande deklaratsiooni;
võttes arvesse ÜRO peakorteris 2002. aasta mais toimunud lapsi käsitleva ÜRO eriistungi lõppdokumenti „Lastele sobiv maailm”;
võttes arvesse ÜRO peasekretäri uurimust lastevastase vägivalla kohta, mida esitleti ÜRO Peaassambleele 11. oktoobril 2006. aastal;
võttes arvesse ÜROle 2007. detsembris ÜRO Lastefondi (UNICEFi) poolt koostatud aruannet „Lapsed ja aastatuhande arengueesmärgid”;
võttes arvesse UNICEFi 2007. aasta detsembris avaldatud aruannet „Maailma laste olukord 2008”;
võttes arvesse ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2008. aasta augustis avaldatud 2008. aasta aruannet aastatuhande arengueesmärkide kohta;
võttes arvesse 5.–6. veebruaril 2007. aastal Pariisis kokku tulnud ministrite ja riikide esindajate poolt vastu võetud kohustusi kaitsta lapsi ebaseadusliku relvajõududesse või relvastatud rühmitustesse värbamise ja seal kasutamise eest ning relvajõudude või relvastatud rühmitustega seotud lapsi käsitlevaid Pariisi põhimõtteid ja suuniseid;
võttes arvesse Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 1990. aastal vastu võetud lapse õiguste ja heaolu Aafrika hartat, mis jõustus 29. novembril 1999;
võttes arvesse Cotonou lepingut (1), mida on muudetud (2), eriti selle artiklit 9 „Olulised osad, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava” ning artiklit 26 „Noorsooküsimused”;
võttes arvesse 19. veebruaril 2004. aastal Addis Abebas vastu võetud AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni laste õiguste ja lapssõdurite kohta (3);
võttes arvesse 28. novembril 2008. aastal Port Moresbys vastu võetud AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni laste töö sotsiaalsete tagajärgede ning laste töö kasutamise vastaste strateegiate kohta;
võttes arvesse 13. detsembril 2007. aastal Lissabonis allkirjastatud Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioone, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, mis sätestab, et Euroopa Liit „võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset” ning suhetes maailmaga toetab EL „rahu, turvalisust, maailma säästvat arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba ja ausat kaubandust, vaesuse kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset”;
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: „Euroopa konsensus” (4) ning eelkõige nõudmist, et laste õigusi tuleks süvalaiendada ühenduse arengupoliitika rakendamise jooksul;
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldust „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas” (5); eelkõige nõudmist pöörata erilist tähelepanu lastele ja nende erivajadustega tegelemisele;
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 24 lapse õiguste kohta,
võttes arvesse tegevusprogrammi, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta otsusega nr 293/2000/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (Daphne programm) (2000–2003), mis käsitleb ennetusmeetmeid laste, noorte ja naiste vastase vägivalla vastu võitlemiseks (6);
võttes arvesse 4. juunil 2007. aastal Berliinis toimunud lapse õigusi käsitleval Euroopa foorumil vastu võetud poliitilist deklaratsiooni, milles kinnitatakse tahet arvestada süstemaatiliselt laste õigustega Euroopa Liidu sise- ja välispoliitikas;
võttes arvesse 2004. aasta juulis globaalsete partnerite foorumil vastu võetud HIVi ja AIDSi poolt laastatud maailmas elavate orbude ja ohustatud laste kaitse-, hooldus- ja toetusraamistikku;
võttes arvesse oma 3. juuli 2003. aasta resolutsiooni laste ja lapssõduritega kauplemise kohta (7);
võttes arvesse oma 5. juuli 2005. aasta resolutsiooni laste, eriti laste töö ärakasutamise kohta arengumaades (8);
võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta (9);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0039/2009),
A. |
arvestades, et laste õiguste austamine on ülioluline seoses neile parimate eluvõimaluste tagamisega ning edusammudega vaesuse kaotamisel; |
B. |
arvestades, et soorollid, mida ühiskond lastele määrab, avaldavad otsustavat mõju nende tulevikule: juurdepääsule toidule ja haridusele, osalemisele tööturul, staatusele suhetes ning füüsilisele ja vaimsele tervisele; |
C. |
arvestades, et lapse õiguste konventsioonis sätestatud eesmärgid on seni suures osas täitmata; |
D. |
arvestades, et 2,2 miljardist maailma lapsest elab 1,9 miljardit (86 %) arenguriikides ning enam kui 98 % äärmises vaesuses elavat last elab arenguriikides; |
E. |
arvestades, et iga päev sureb maailmas enam kui 26 000 alla viieaastast last, enamjaolt põhjustel, mida saab ära hoida, ning praeguse asjade käigu juures ei jõuta aastatuhande arengueesmärgini vähendada laste suremust kahe kolmandiku võrra enne 2045. aastat; |
F. |
arvestades 4.–15. septembrini 1995 Pekingis toimunud neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil vastu võetud tegevuskava punkti 9, mis kajastab ka kõigil eelmise kümnendi rahvusvahelistel lapse õigusi käsitlevatel konverentsidel väljendatud peamisi põhimõtteid; |
G. |
arvestades, et kui kõik liikmesriigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, siis saab lapse õiguste kaitsest liidu välispoliitika konkreetne eesmärk; |
H. |
arvestades, et nõukogu on teinud komisjonile ülesandeks analüüsida positiivsete stiimulite mõju toodete müügile, mille tootmisel pole laste tööd kasutatud, ning uurida võimalust võtta täiendavaid meetmeid toodete suhtes, mille tootmisel on kasutatud laste töö kõige halvemaid vorme, ja koostada selle kohta aruanne; |
I. |
arvestades, et laste õigus haridusele ei ole vaidlustatav ning et haridusel ja kutseõppel on oluline roll strateegias, mille eesmärk on järk-järgult laste töö kaotada; |
J. |
arvestades, et laste kasutamine ärieesmärgil on nende inimväärikuse tõsine rikkumine ning vastuolus sotsiaalse õigluse põhimõtetega; |
K. |
arvestades, et arengumaadest pärit kaupade ostjatel on parim positsioon täielikult või osaliselt laste tööd kasutades toodetud kaupade tuvastamisel ja nende ostmisest keeldumisel, ning seega võivad nad avaldada otsest ja tulemuslikku majanduslikku survet, |
1. |
väljendab rahulolu komisjoni ülalmainitud teatisega „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses” ning täiendavate töödokumentidega, samuti nendega seotud nõukogu järelduste kui olulisi edusammudega ELi lapse õiguste strateegia suunas; |
2. |
tunnistab, et ELi institutsioonid on pööranud järjest rohkem tähelepanu laste õigustele, kuid rõhutab, et poliitiliste kohustuste elluviimisel on veel palju teha, ning toonitab, et ühtki kava pole võimalik teostada ilma piisava rahastamiseta; |
3. |
rõhutab aastatuhande arengueesmärkide saavutamise olulisust püüdlustes kaitsta laste õigusi ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi piisava prognoositava rahastamise osas ajakavaga eelarveabi kaudu, et vastata 2010. aasta sihttasemetele; |
4. |
kutsub liitu üles töötama otsustavalt tütarlaste diskrimineerimise kõikide vormide kaotamise nimel (alates tütarlaste eostamisest) ja eraldama piisavad rahalised vahendid sellest tulenevate ebavõrdsuste vastu võitlemiseks; |
5. |
tervitab komisjoni tegevuskavas „Laste õigused välistegevuses” välja toodud nelja juhtpõhimõtet, mis sisaldavad terviklikku ja sidusat lapse õigustel põhinevat lähenemisviisi; |
6. |
tunnistab, et lapse õigustel põhineva lähenemisviisi aluseks on lapse õiguste konventsioonis määratletud normid ja põhimõtted ning see on suunatud nende elluviimisele; |
7. |
kutsub Euroopa Ühendust üles liituma Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning muude konventsioonidega, mis on seotud laste õiguste järgimise, lapsendamise, seksuaalse ärakasutamise, laste töö, laste kaitsega relvakonfliktides ja laste väärkohtlemisega; |
8. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama lapse õiguste konventsiooni ja selle protokollide rakendamist ning suurendama laste kaitsmiseks kavandatud kolmandate riikide õigussüsteemide reformidele antavat toetust; |
9. |
rõhutab, et igasuguses lapse õigusi toetavas tegevuses tuleb austada lapsevanemate ja lapse lähima pereringi ning lapse peamiste hooldajate või hoidjate peamist rolli, pöörates eritähelepanu emade seisundi parandamisele; |
10. |
tuletab siiski meelde, et lapse ajutine lahutamine perekonnast võib olla perekonnas raskusi kogeva lapse huvides, kui tegu on kaitsemeetmega, eelkõige vanemate psühhosotsiaalsete või psühhiaatriliste probleemide, peresisese vägivalla, väärkohtlemise või seksuaalse kuritarvitamise korral; |
11. |
rõhutab pakilist vajadust pöörata erilist tähelepanu kõige kaitsetumatele ja sotsiaalselt tõrjutud tüdrukutele ja poistele, sealhulgas puudega lastele, rändajate lastele, vähemuste hulka kuuluvatele lastele, perekonnast lahutatud või saatjata lastele ning vanemliku hooleta lastele; |
12. |
toonitab, et lapse õigustel põhineva lähenemisviisi elluviimiseks peab EL laste õigusi põhjalikult analüüsima, ideaaljuhul siis, kui riigi, piirkonna ja temaatilised strateegiadokumendid on vastu võetud või läbi vaadatud, mille alusel saab välja valida laste küsimustele suunatud tegevused ja kavad; sellega seoses kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile võimalikult vara või arenguprogrammide vahekokkuvõtete tegemisel ülevaate lapsi puudutavatest meetmetest ja rahaeraldistest; |
13. |
rõhutab, et laste õigusi tuleb süstemaatiliselt lülitada ELi poliitilisse dialoogi ja poliitilistesse aruteludesse partnerriikidega; |
14. |
kutsub komisjoni üles koostama aruannet, milles uuritaks, kas olemasolevates rahvusvahelistes kokkulepetes Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel juba on õiguslikult siduv klausel lapse õiguste kaitse kohta ning kui see puudub, kas sellise klausli saaks kokkulepetesse lisada; |
15. |
on veendunud, et laste osalemist tuleb institutsionaliseerida ning partnerriikides ja ELi tasandil paremini rahastada; |
16. |
toetab olemasolevate noorte ja laste võrgustike ülesehitamist jätkusuutlike platvormidena laste kaasamiseks ja nendega konsulteerimiseks ning palub komisjonil kutsuda neid võrgustikke andma pidevalt oma panust riigi strateegiadokumentide aruteludesse ning ergutama neid osalema riiklike planeerimisvahendite väljatöötamises; |
17. |
palub komisjonil aidata partnerriikidel kehtestada lapsesõbralik eelarve koostamine, eelkõige juhul, kui Euroopa Liit annab eelarvetoetust, ning töötada välja integreeritud ulatuslikud lapsi käsitlevad riiklikud tegevuskavad, mis hõlmavad selgeid sihttasemeid, mõõdetavaid eesmärke, tähtaegu ning järelevalve- ja aruandluskorda laste õiguste valdkonnas; |
18. |
nõuab, et ELi üldeelarve toetus hõlmaks summasid asjakohaste ministeeriumide (näiteks hoolekande-, tervishoiu-, haridus- ja justiitsministeeriumid) suutlikkuse tõstmiseks, et tagada neile sobiv poliitika ja vahendid lastele mõeldud teenuste eelarvesse lisamiseks ja rakendamiseks; |
19. |
rõhutab, et oma välistegevuses peaks EL jõuliselt ergutama kolmandate riikide valitsusi järgima rahvusvahelisi laste õiguste norme, eelkõige seoses põhiliste sotsiaalhoolekandeteenuste, nagu tasuta toidu jagamine koolides ja lasteaedades ning juurdepääs tervishoiule, pakkumisega lastele; rõhutab samal ajal, et haridusele õiglase juurdepääsu tagamine relvakonflikti olukordades ja konfliktijärgsetes olukordades olevatele lastele kujutab endast olulist investeeringut konfliktide ärahoidmisse; |
20. |
märgib, et hoolimata hiljutistest positiivsetest arengutest ELi tasandil, on laste õigustele suunatud ELi institutsioonid ja tööjõuressursid endiselt ebapiisavad; |
21. |
soovitab, et laste õigusi puudutava nähtavuse ja juhtimise tagamiseks tuleks ametisse nimetada ELi eriesindaja; |
22. |
on seisukohal, et iga komisjoni delegatsiooni üks liige peaks vastutama laste küsimuste eest ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kogu personal peakorteris ja missioonidel/delegatsioonides saaks asjakohase koolituse ja juhised selle kohta, kuidas kaasata laste õigusi välistegevusse ning hallata laste ohutut ja tõhusat osalemist; |
23. |
nõuab, et ÜRO lapse õiguste konventsioonil põhinev laste õiguste kaitse saaks keskse koha Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastases raamkavas; on seisukohal, et põhiõiguste amet peab koos rahvusvaheliste organisatsioonide, laste ombudsmanide ja valitsusväliste organisatsioonidega üles ehitama võrgustiku, et nimetatute väärtuslikest teadmistest ja kogemustest osa saada; |
24. |
väljendab heameelt komisjoni kohustuse üle tegeleda laste õiguste rikkumistega, näiteks laste töö, lastega kauplemise, lapssõduritega, relvakonfliktidest mõjutatud laste ja laste vastu suunatud kõikide vägivallavormidega, kaasa arvatud seksuaalne ärakasutamine ja kahjulikud traditsioonilised tavad; nõuab siiski, et keskenduda tuleks laste õiguste rikkumiste algpõhjustele ja nende ärahoidmisele; |
25. |
nõuab, et komisjon lisaks oma välistegevusse ja suhetesse kolmandate riikidega võitluse karistamatuse vastu kui olulise meetme laste õiguste rikkumiste ärahoidmiseks; |
26. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel seada prioriteediks töötada partnerriikides välja riiklikud lastekaitsestrateegiad ja -süsteemid, mille abil on võimalik pakkuda lastele ja peredele toetusteenuseid enne, kui lapsi kahjustatakse; |
27. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama laste õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks institutsioonilisi struktuure partnerriikides, sealhulgas sõltumatuid ombudsmane; |
28. |
on arvamusel, et samuti tuleb teha jõupingutusi laste õiguste mõistmise suurendamiseks ja austamiseks lapsevanemate ja hooldajate seas ning samuti lastega töötavate isikute, näiteks õpetajate ja tervishoiutöötajate hulgas; |
29. |
palub nõukogul ja komisjonil muuta ametlik sündide registreerimine arengukoostööpoliitika osaks kui põhiõigus ja lapse õiguste kaitse oluline vahend; |
30. |
tunnistab, et väikelaste hooldus ja haridus, sealhulgas immuniseerimine, vanemlik hoolitsus ning juurdepääs lasteaedadele ja sõimedele kuuluvad lapse õiguste hulka, ning tunnistab, et varane lapsepõlv on aeg, mil toimub oluline areng, ja kehva toitumise ja puuduliku hoolitsuse tagajärjel võivad lapsel tekkida nii füüsilised kui ka vaimsed vaegused; |
31. |
rõhutab, et lapse õiguste rikkumise ennetamisel asuvad kesksel kohal aastatuhande teise arengueesmärgi saavutamine, mis käsitleb üldist algharidust ning aastatuhande kolmanda arengueesmärgi saavutamine, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust; |
32. |
rõhutab, et läheb vaja eriti tütarlastele suunatud sekkumisi, et pakkuda neile poistega võrdseid võimalusi kooliskäimiseks, piisavaks toiduks, oma arvamuste esitamiseks ja tervishoiule juurdepääsu saamiseks; |
33. |
nõuab tungivalt, et liit seaks abiprogrammides ja partnerriikidega peetava poliitilise dialoogi raames esikohale õiguse haridusele, eelkõige tütarlaste õiguse haridusele; rõhutab vajadust võidelda pideva diskrimineerimise vastu vaestes perekondades, kes ei suuda maksta kõikide laste koolitamise eest ja otsustavad koolitada poisse tüdrukute arvelt; |
34. |
toonitab, et haridusasutused ja -programmid peavad olema tütarlastesõbralikud ning pakkuma näiteks ametlike institutsioonide raamest välja jäävaid alternatiivseid haridusvorme või paindlikku ajakava, sobimaks tütarlastele, kes hoolitsevad oma õdede-vendade eest; |
35. |
toonitab, et investeering tütarlaste haridusse on investeering, mis avaldab suurimat mõju vaesuse kaotamise, elanikkonna kasvu vähendamise, imikute ja laste väiksema suremuse, vähemlevinud alatoitluse, kasvava kooliskäimise ja parema tervise valdkonnas; |
36. |
rõhutab, et kvaliteetne haridus peaks olema prioriteet eelkõige konfliktsetes ja ebakindlates olukordades ning tervitab komisjoni kava käsitleda haridust humanitaarabi operatsioonidel; rõhutab vajadust tegevussuuniste järele, mis kohustaksid ELi arvestama haridust humanitaarabi iga etapi puhul kooskõlas hädaolukordades hariduse andmise asutustevahelise võrgustiku poolt välja töötatud miinimumstandarditega, ning nõuab piisavat rahastamist ja personali ELi tasandil, et rakendada poliitika vallas võetud uut kohustust; |
37. |
nõuab, et ühtegi last ei jäetaks ilma põhiõigusest haridusele rahanappuse tõttu ning kordab oma üleskutset kõikidele arenguriikide valitsustele töötada välja selge ajakava otseste ja kaudsete koolimaksude kiireks kaotamiseks põhihariduse vallas, säilitades samal ajal kõrgetasemelise hariduse andmise; |
38. |
rõhutab, et ELi suhetes kolmandate riikidega on äärmiselt olulised programmid, millega arendatakse laste sotsiaalseid oskusi, tolerantsust, solidaarsust ja vastutust keskkonna suhtes, eriti kliimamuutusega võitlemise kontekstis; |
39. |
tuletab meelde, et poliitiline kohustus teha sidusaid poliitilisi valikuid vaesuse vähendamise, kvaliteetse hariduse ja inimõiguste valdkonnas on ülioluline, et vähendada stiimuleid laste töö kasutamiseks; |
40. |
palub Euroopa Ühendusel ja liikmesriikidel toetada rohkem ausat kaubandust ja märgistusalgatusi, mis ergutavad ettevõtjaid laste tööd mitte kasutama; soovitab muuta töötajate põhiõigusi käsitlevate vabatahtlike käitumisjuhendite järgimise paremini jälgitavaks ja Euroopa tarbijatele läbipaistvaks; on veendunud, et riigihankelepingute tingimuseks tuleks seada vastavus rahvusvahelistele laste töö normidele; |
41. |
väljendab rahulolu nõukogu algatusega alustada uurimust positiivsete stiimulite mõju kohta ilma laste tööd kasutamata toodetud toodete müügile ning võimalike täiendavate meetmete kohta, sealhulgas kaubandusega seotud meetmed; palub komisjonil Euroopa Parlamenti teavitada kõnealuse uurimuse kavandamise, rakendamise ja tulemuste kohta; |
42. |
nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ühtse meetodi Euroopa Liitu imporditud toodete märgistamiseks, et tõendada nende tootmist ilma laste tööd kasutamata tootmisahela mis tahes etappides, märgistades kõnealused tooted näiteks sildiga „laste tööd ei ole kasutatud”, tagades nii, et süsteem on kooskõlas WTO rahvusvahelise kaubanduse eeskirjadega; |
43. |
rõhutab laste suremuse vähendamist käsitlevat aastatuhande neljandat arengueesmärki ning HIV/AIDSi, malaaria jt haigustega võitlemist käsitlevat aastatuhande kuuendat arengueesmärki ning nõuab tungivalt, et ühendus ja muud rahastajad tugevdaksid riiklikke tervishoiusüsteeme, mis osutavad kulutasuvaid ema, vastsündinute ja laste tervisega seotud teenuseid kogu elanikkonnale, ning kaasaksid nendesse tervishoiuteenustesse sekkumised konkreetsete haiguste puhul, näiteks malaariasääskede vastaste voodivõrkude või retroviirusevastaste ravimitega varustamine; |
44. |
taunib olemasolevat survet, mis kahjustab seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seotud õigusi käsitlevat poliitikat, mille tagajärjel kasvab noorte naiste seas soovimatute raseduste ja ohtlike abortide arv, ning nõuab tungivalt, et EL säilitaks rahastamise taseme seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste teenuste kogu ulatuses, et saavutada aastatuhande viies arengueesmärk parandada emade tervislikku olukorda; |
45. |
märgib eriti negatiivset mõju, mida toiduhinna kriis avaldab lastele ning toonitab vajadust ulatuslike strateegiate järele, et suurendada toitumisalast kindlust, mis hõlmab mitte üksnes juurdepääsu piisavale toidule, vaid ka juurdepääsu vajalikele mikrotoitainetele, puhtale veele, hügieeni- ja sanitaartingimustele, tervishoiule, piisavale laste hooldusele ja tervislikule keskkonnale; |
46. |
tunnistab Euroopa Liidu muljetavaldavat poliitikaraamistikku, mille eesmärk on tegeleda relvakonfliktidest mõjutatud laste tragöödiaga ning nõuab tõhustatud seire-, teadlikkuse tõstmise ja koolitusmehhanisme, et tagada selle nõuetekohane rakendamine kohapeal; |
47. |
on arvamusel, et lastekaitsenõunik peaks olema kaasatud kõikidesse EJKP missioonidesse, ning rõhutab, et EJKP missioonides osaleva personali koolitus peaks hõlmama lastekaitse küsimusi; |
48. |
toonitab, et EJKP missioonidega toetatavates desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise (DDR) programmides tuleks võtta arvesse laste erivajadusi; |
49. |
nõuab erilise tähelepanu pööramist tütarlaste emade vajadustele relvakonflikti ja konfliktijärgsetes olukordades ning põgenikele ja riigi sees ümberasustatud tütarlastele, samuti tütarlastele, kes on pidanud taluma vägistamist ja seksuaalset vägivalda; |
50. |
kutsub komisjoni üles investeerima programmidesse, mille eesmärk on ennetada seksuaalset ja soopõhist vägivalda tütar- ja poisslaste vastu ning tegeleda selle tagajärgedega, ja mis peaks hõlmama kokkupuutejärgse profülaktika komplektide pakkumist HIV-nakkuse ennetamiseks, toetust toibumisel ja sotsiaalse taasintegreerimise teenuseid ning konfidentsiaalseid aruandmisviise; |
51. |
rõhutab, et EL peaks samuti toetama häbimärgistamisest ja diskrimineerimisest ülesaamise meetmeid, sest sageli tõrjuvad kogukonnad haavatavaid tütarlapsi ja noori naisi, nagu neid, kes on HIV-positiivsed, vägistamise või seksuaalse vägivalla ohvrid, vägistamise tagajärjel sündinud laste emad või abordi sooritanud; |
52. |
juhib tähelepanu HIVi nakatunud ja aidsihaigete laste ning AIDSi tõttu orvuks jäänud laste eriti raskele olukorrale; mõistab eelkõige hukka naiste ja tütarlaste vägistamised, mis on toime pandud usus, et seksuaalvahekord neitsiga võib ravida AIDSi, ning kutsub üles ekslikku uskumust kohalike teavituskampaaniatega kõrvaldama ja pakkuma seeläbi eelkõige tütarlastele paremat kaitset; |
53. |
rõhutab vajadust järgida ÜRO võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse konventsiooni, et tagada sisserändajate peredest pärit laste õigused; |
54. |
kutsub ELi üles kasutama varjupaiga ja rände valdkonna temaatilist programmi, mis moodustab osa arengukoostöö rahastamisvahendist, et toetada eriti haavatavaid rühmi, nagu sisserändajate lapsed ja vaesuses elavad lapsed; |
55. |
kutsub Euroopa Liitu pöörama oma välistegevuses erilist tähelepanu diskrimineerimise all kannatavate laste olukorrale, sealhulgas seadusega konfliktis olevate laste ja selliste laste olukorrale, kellelt on võetud vabadus ja kes on saadetud kinnistesse asutustesse; rõhutab, et lastel peaks olema lihtsam juurdepääs õiguskaitsele ja erialasele abile, ning et kogu kohtumenetluse käigus tuleb spetsiaalsete kaitsemeetmete abil võtta arvesse nende vanust; |
56. |
kutsub nõukogu ja komisjoni üles abiprogrammide kavandamisel ning kolmandate riikidega justiits- ja siseküsimuste alaste tegevuskavade üle peetavate läbirääkimiste juures käsitlema alaealiste asjades õigusemõistmise küsimust, võttes arvesse mitte üksnes asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike normide ratifitseerimist, vaid ka nende tulemuslikku rakendamist; |
57. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada laste küsimusi käsitleva poliitika sidusust, millega kaasatakse laste õigustega arvestamine muudesse peamistesse poliitikavaldkondadesse, näiteks turvalisus, kliimamuutus, ränne ja abi tõhusus; |
58. |
nõuab, et kogu ELi poliitika, mis võib mõjutada lapsi kolmandates riikides, allutataks järjepidevale lapse õiguste mõju hindamisele enne heakskiitmist ning ka edaspidistele hindamistele; toonitab, et lapsi tuleks käsitleda eraldiseisva ja selgesti eristatava rühmana, sest nad ei ole samal viisil mõjutatavad kui täiskasvanud; |
59. |
väljendab rahulolu nõukogu eelmainitud järeldustes tehtud algatusega paremaks koordineerimiseks ja töö jaotamise tõhustamiseks lapse õiguste valdkonnas, kaardistades komisjoni ja liikmesriikide olemasolevat poliitikat ja tegevusi katseriikides; |
60. |
tunneb muret selle üle, et katseriike ei ole veel nimetatud, ning kutsub liikmesriike üles tegema komisjoniga tihedat koostööd, et tagada kõnealuse ülesande kiire elluviimine; |
61. |
palub komisjonil töötada välja menetlused, sihttasemed ja näitajad, millega tagataks, et nn süvalaiendatud laste õigused ei jääks välja tegevuskavast, ning jagab komisjoni seisukohta, et laste õiguste süvalaiendamise kõrval on vaja ka eritegevust geograafiliste fondide ja Euroopa Arengufondi raames, võimaluse korral mittekesksetes valdkondades; |
62. |
on veendunud, et Euroopa Parlamendil võiks olla ELi lastealaste kohustuste jälgimisel koordineeritum ja süsteemsem roll, näiteks inimõiguste aastaaruande kaudu; |
63. |
teeb ettepaneku, et parlamentidevahelised assambleed (AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee, Eurolat, Euroopa –Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee) kutsuksid võõrustajariigi lasteorganisatsioone oma istungitele ja toetab selliste piirkondadevaheliste noortefoorumite loomist nagu näiteks ELi-Aafrika noorteplatvorm; |
64. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ja AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele. |
(1) Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3).
(2) EÜT L 209, 11.8.2005, lk 27.
(3) ELT C 26, 29.1.2004, lk 17.
(4) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(5) ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.
(7) ELT C 74 E, 24.3.2004, lk 854.
(8) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 84.
(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0012.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/11 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Direktiivi 2002/14/EÜ kohaldamine
P6_TA(2009)0061
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) kohaldamise kohta (2008/2246(INI))
2010/C 76 E/03
Euroopa Parlament,
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 136–145;
võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide 9. detsembri 1989. aasta deklaratsiooni töötajate sotsiaalsete põhiõiguste ühenduse harta kohta ja eelkõige selle artikleid 17 ja 18;
võttes arvesse Euroopa Nõukogu 1996. aastal läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartat ja eelkõige selle artiklit 21;
võttes arvesse 7. detsembril 2000. aastal Nice’is vastu võetud ning 2007. aasta detsembris Euroopa Parlamendis 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide poolt ametlikult allkirjastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eelkõige selle artiklit 27;
võttes arvesse 23. juunil 1971. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 135 töötajate esindajatele ettevõttes võimaldatava kaitse ja soodustuste kohta ning eelkõige selle artiklit 5;
võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (1);
võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (2);
võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3);
võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (4);
võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (5);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (6), ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni töötajate esindamise kohta (7);
võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (8);
võttes arvesse oma 10. mai 2007. aasta resolutsiooni töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate Euroopa õigusaktide tõhustamise kohta (9);
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (uuestisõnastamine) (KOM(2008)0419) ja selle ettepaneku lisa (SEK(2008)2166);
võttes arvesse komisjoni 17. märtsi 2008. aasta teatist direktiivi 2002/14/EÜ kohaldamise läbivaatamise kohta Euroopa Liidus (KOM(2008)0146) ja komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0334);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0023/2009),
A. |
arvestades, et direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmine liikmesriikide poolt on hilinenud ning et mõned liikmesriigid on piirdunud direktiivis sätestatud kohaldatavate miinimumnõuete teatavate aspektide ülevõtmisega; |
B. |
arvestades, et praegune finantskriis toob ELi majanduse jaoks kaasa tagajärgi, mis puudutavad ettevõtete ümberkorraldamist, ühinemist ja ümberpaigutamist ELi tasandil; |
C. |
arvestades, et direktiivi 2002/14/EÜ eesmärk on kehtestada üldraamistik töötajate teavitamiseks neile tööd andva ettevõtte tulevikust ja nende tõhusaks nõustamiseks enne ettevõtte majanduslikust arengust tulenevaid muudatusi; |
D. |
arvestades, et töötajate teavitamine ja nõustamine on sotsiaalse turumajanduse kesksed elemendid, mida ei tuleks vaadelda ettevõtete majandusliku arengu takistusena; |
E. |
arvestades, et Euroopa Liidus on 23 miljonit alla 250 töötajaga ettevõtet (mis moodustab 99 % ettevõtetest ja kes annavad tööd enam kui 100 miljonile inimesele), ning et ELi institutsioonidel on kohustus tagada ja edendada töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele; |
Töötajate teavitamise ja nõustamise järkjärguline edendamine ELis
1. |
tunnistab, et direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmine on mõnes liikmesriigis oluliselt hilinenud, mistõttu on selle hindamiseks vaja rohkem aega; rõhutab siiski, et liikmesriikides, kus varem polnud töötajate teavitamise ja nõustamise üldist süsteemi, on kõnealusel direktiivil märkimisväärne mõju; |
2. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel direktiivi 2002/14/EÜ nõuetekohaselt üle võtnud, teeksid seda võimalikult kiiresti; |
3. |
on seisukohal, et komisjoni sellekohaste algatuste raames tuleks tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste ja sotsiaalpartneritega käsitleda põhjalikumalt probleeme, mis on ilmnenud direktiivi 2002/14/EÜ tõlgendamisel ja ülevõtmismeetmete vastavusega seoses, ning need lahendada; |
4. |
võtab teadmiseks, et mõned liikmesriigid ei ole direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmismeetmetes võtnud arvesse näiteks noori töötajaid, osalise tööajaga töötavaid naisi ja lühiajalise tähtajalise lepingu alusel töötavaid töötajaid; kutsub seetõttu liikmesriike üles viima ettevõtte töötajate loendamist puudutavad sätted kooskõlla direktiivi teksti ja mõttega, s.t tagama, et künniste arvutamisel lähtutaks alati tegelikust töötajate arvust, muid tingimusi seadmata; |
5. |
peab asjakohaseks, et liikmesriigid kehtestaksid oma siseriiklikke tavasid järgides selgelt tingimused ja piirangud, mis puudutavad direktiivi 2002/14/EÜ artiklit 6 konfidentsiaalse teabe kohta, ning võtaksid arvesse:
|
6. |
kutsub liikmesriike üles oma ülevõtmismeetmetes:
|
7. |
kutsub üles liikmesriike, kes pole kehtestanud artikli 6 lõikes 3 ettenähtud tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi juhuks, kui rikutakse norme, mis puudutavad töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele, selliseid karistusi kehtestama; |
8. |
kutsub üles kõiki liikmesriike, kes pole loonud töötajate usaldusisikute kaitse süsteemi, sellist süsteemi looma; |
9. |
teeb ettepaneku, et liikmesriigid, kus töötajate usaldusisikute kaitse tagatakse tavapäraselt ametiühingute ja tööandjate ühenduste vaheliste läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppe abil, kehtestaksid töötajate usaldusisikutele tugeva täiendava kaitse juhuks, kui läbirääkimised peaksid ebaõnnestuma; |
Direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmismeetmete rakendamine ja parandamine
10. |
peab vajalikuks töötada välja ja teha liikmesriikidele kättesaadavaks mitmesugused võimalikud karistused, mida liikmesriigid võiksid kohaldada tööandjate suhtes, kes rikuvad direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele; |
11. |
rõhutab, et liikmesriigid ei tohi kasutada subsidiaarsust põhjendusena sellele, et nad pole täitnud oma kohustust kehtestada piisavalt ranged karistused, mis hoiaksid ära direktiivi 2002/14/EÜ rikkumise tööandjate poolt; |
12. |
juhib tähelepanu Euroopa Ühenduste Kohtu 8. juuni 1994. aasta otsusele (10), mille kohaselt on ebapiisava menetlus- ja institutsioonide süsteemiga liikmesriikidel kohustus luua sobivad õiguslikud vahendid, millega kehtestatakse asjakohased haldus- ja kohtumenetlused ning asjakohased, tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused tööandjatele, kes ei täida töötajate teavitamise ja nõustamise kohustust; |
13. |
kutsub liikmesriike üles juhinduma direktiivi 2002/14/EÜ läbivaatamiseni haldus- või kohtumenetluse meetmete sätestamisel ning töötajate teavitamise ja nõustamise kohustust mittetäitvatele tööandjatele karistuste kehtestamisel Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest; |
14. |
peab vajalikuks jälgida, et liikmesriikide poolt vastu võetud ülevõtmismeetmed tagaksid, et töötajate usaldusisikute õigus teavitamisele ja nõustamisele on automaatne õigus kooskõlas direktiivi 2002/14/EÜ õige tõlgendusega; |
15. |
peab vajalikuks kehtestada töötajate usaldusisikute ülesannete täitmise kord, et kõnealuseid ülesandeid teostataks tööaja raames ja et nende eest makstaks vastavat tasu; |
16. |
peab vajalikuks tagada riiklike haldusorganite ning riigi- ja finantssektori töötajate usaldusisikutele samad teavitamist ja nõustamist puudutavad õigused, mis on antud muudele töötajatele; |
17. |
peab vajalikuks vaadata läbi otsese nõustamise kasutamise võimalused juhul, kui on olemas valitud esindusorganid või ametiühingud, ning vältida seeläbi tööandjate sekkumist otsese nõustamise kaudu teemadesse, mille kohta kehtib ametiühingute õigus pidada kollektiivläbirääkimisi, näiteks töötasu; |
18. |
palub kaaluda vajadust muuta ettevõtte või üksuse töötajate arvu künniseid, millest alates kohaldatakse direktiivi 2002/14/EÜ, et arvata selle kohaldamisalast välja üksnes mikroettevõtted; |
19. |
juhib liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et kuigi esineb veel kahtlusi mõiste „ettevõte” täpse tähenduse suhtes direktiivis 2002/14/EÜ, on selles küsimuses olemas ulatuslik Euroopa Kohtu pretsedendiõigus, ning kutsub liikmesriike üles toetuma oma ülevõtmismeetmetes pretsedendiõigusele, et vältida rikkumismenetlusi liikmesriikide vastu; |
20. |
nõuab tungivalt, et komisjon võtaks võimalikult kiiresti meetmeid, mis tagaksid direktiivi 2002/14/EÜ nõuetekohase ülevõtmise liikmesriikide poolt, kontrollides kõiki punkte, mille osas on tekkinud puudujääke või raskusi, nagu ettevõtete töötajate arvu kindlaksmääramist puudutavad siseriiklikud sätted ja tavad, artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud erisätete kasutamine ning artiklis 6 sätestatud konfidentsiaalsusklausli suhtes kohaldatavad tagatised; palub komisjonil algatada rikkumismenetlused liikmesriikide suhtes, kes ei ole direktiivi üle võtnud või kes pole seda teinud nõuetekohaselt; |
21. |
kutsub komisjoni üles esitama hindamisaruande direktiivi 2002/14/EÜ rakendamise abil saavutatud tulemuste kohta, mis puudutavad sotsiaalse dialoogi ning ennetus- ja ärahoidmisvõime ja tööalase konkurentsivõime tugevdamist tööturul, aga ka suutlikkust vältida halduslikke, õiguslikke ja rahalisi raskusi väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning lisama aruandele vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid; |
22. |
tunneb heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus Euroopa osaühingu põhikirja kohta (KOM(2008)0396), milles võetakse arvesse väikeettevõtete erivajadusi; |
23. |
palub komisjonil, kelle ülesanne on jälgida ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi, tagada, et ühinemis- ja ülevõtmisotsuste tegemisel järgitaks siseriiklikus ja ühenduse õiguses sätestatud eeskirju töötajate teavitamise ja nõustamise kohta; |
24. |
on seisukohal, et teave, millel võib avalikustamise korral olla ettevõtet majanduslikult väga tugevalt kahjustav mõju, peaks jääma täiesti konfidentsiaalseks ajani, mil võetakse vastu lõplik otsus ettevõtet puudutavate oluliste majanduslike küsimuste kohta (nt eellepingu vormis); |
25. |
palub komisjonil anda korrapäraselt teavet täiendustest, mis puudutavad töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele, ning lisada see teema Euroopa sotsiaalse dialoogi päevakorda nii kutsealaülesel kui ka valdkondlikul tasandil; |
26. |
kutsub komisjoni üles julgustama sotsiaalpartnereid mõjutama ennetavalt ja positiivselt rakendamist riiklikul tasandil, eelkõige heade tavade levitamise abil; |
27. |
kutsub komisjoni üles tegema võimalikult kiiresti algatusi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidus tõhusat koostöökultuuri sotsiaalpartnerite vahel töötajate teavitamise ja nõustamise valdkonnas, võttes arvesse teemade iseloomu ning ettevõtete omadusi ja suurust; |
28. |
märgib rahulolevalt, et Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni vahelises kokkuleppes 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta viidatakse nõustamisele erinevate küsimuste puhul, nagu töötajate tervise- ja ohutusriskid ning lepingute ennetähtaegne lõpetamine; |
28. |
märgib rahulolevalt, et Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni vahelises kokkuleppes 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta viidatakse nõustamisele erinevate küsimuste puhul, nagu töötajate tervise- ja ohutusriskid ning lepingute ennetähtaegne lõpetamine; |
29. |
tervitab komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatises „Sotsiaalõigusliku raamistiku ümberhindamine eesmärgiga luua ELis rohkem ja paremaid töökohti merenduse valdkonnas” (KOM(2007)0591) nimetatud komisjoni algatust, mis puudutab direktiivi 2002/14/EÜ, ning palub seega komisjonil vaadata uuesti läbi võimalus teha direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 3 ettenähtud erand direktiivi kohaldamisel; |
30. |
kutsub komisjoni üles kaaluma direktiivide 94/45/EÜ, 98/59/EÜ, 2001/23/EÜ, 2001/86/EÜ, 2002/14/EÜ, 2003/72/EÜ ja määruse (EÜ) nr 2157/2001 kooskõlastamise vajadust, et teha kindlaks, kas kattuvuste ja vastuolude kõrvaldamiseks tuleks teha muudatusi; on seisukohal, et võimalikud muudatused tuleks teha üheaegselt; |
*
* *
31. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.
(2) EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.
(3) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.
(4) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.
(5) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.
(6) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.
(7) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 34.
(8) ELT L 207, 18.8.2003, lk 25.
(9) ELT C 76 E, 27.3.2008, lk 138.
(10) 8. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas komisjon v. Ühendkuningriik (C-382/92, EKL 1994, lk I-2435); 8. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas komisjon v. Ühendkuningriik (C-383/92, EKL 1994, lk I-2479).
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/16 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Sotsiaalmajandus
P6_TA(2009)0062
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon sotsiaalmajanduse kohta (2008/2250(INI))
2010/C 76 E/04
Euroopa Parlament,
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 3, 48, 125–130 ja 136;
võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (1) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (2);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (3);
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsust 2008/618/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (4);
võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta teatist, millega esitati 2008. aasta ühisaruande ettepanek sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta (KOM(2008)0042), ning komisjoni teatise saatedokumenti ühisaruande ettepaneku kohta (SEK(2008)0091) ning ühist tööhõive aruannet 2007/2008, mis kiideti heaks 13.–14. märtsil 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumise järel avaldatud eesistuja järeldustes;
võttes arvesse oma 6. mai 1994. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta (5);
võttes arvesse oma 18. septembri 1998. aasta resolutsiooni ühistute rolli kohta naiste tööhõive suurendamisel (6);
võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (7);
võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö kohta (8);
võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis (9);
võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2004. aasta teatist ühistute edendamise kohta Euroopas (KOM(2004)0018);
võttes arvesse komisjoni 4. juuni 1997. aasta teatist Euroopa vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste rolli edendamise kohta (KOM(1997)0241) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 1998. aasta resolutsiooni samal teemal (10);
võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2000. aasta teatist „Tegutse kohalikult: Euroopa tööhõivestrateegia kohalik mõõde”(KOM(2000)0196);
võttes arvesse komisjoni 6. novembri 2001. aasta teatist Euroopa tööhõivestrateegia kohaliku mõõtme tugevdamise kohta (KOM(2001)0629) ja Euroopa Parlamendi 4. juuli 2002. aasta resolutsiooni sellel teemal (11);
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi sotsiaalmajanduse kohta, eelkõige arvamust sotsiaalmajanduse ja ühisturu kohta (12), liituvate riikide majandusliku mitmekesisuse ning VKEde ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete rolli kohta (13) ning VKE-de ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete kohanemisvõime kohta majanduse dünaamikast tulenevate muudatustega (14);
võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel (15);
võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta (16);
võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” (KOM(2008)0412);
võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uuendatud pühendumine sotsiaalsele Euroopale: sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse avatud kooskõlastusmeetodi tugevdamine” (KOM(2008)0418) ning esimest kahe aasta järel esitatavat aruannet üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta (SEK(2008)2179);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0015/2009),
A. |
arvestades, et Euroopa sotsiaalne mudel rajaneb eelkõige sotsiaalmajanduse raames pakutavatel kõrgetasemelistel teenustel, toodetel ja töökohtadel, kusjuures toeks on sotsiaalmajanduse edendajate ennetus- ja uuendustegevus; |
B. |
arvestades, et sotsiaalmajandus põhineb sotsiaalsetel arusaamadel, mis on kooskõlas Euroopa sotsiaalse ja heaolumudeli põhimõtetega, ning arvestades, et sotsiaalmajandusel on oluline roll selle mudeli hoidmisel, sest selle abil reguleeritakse paljude üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kujundamist ja osutamist; |
C. |
arvestades, et sotsiaalmajanduse mudelit tuleb edasi arendada, et saavutada majanduskasvu, tööhõivealase konkurentsivõime, koolituse ja isikuhooldusteenuste puhul püstitatud eesmärgid, mis läbivad kõiki Euroopa Liidu poliitikavaldkondi; |
D. |
arvestades, et ühiskonna rikkus ja tasakaal tuleneb selle mitmekesisusest ning et sotsiaalmajandus soodustab aktiivselt mitmekesisust, parandades ja tugevdades Euroopa sotsiaalset mudelit, luues sellise ettevõtlusmudeli, mis võimaldab sotsiaalmajandusel aidata kaasa stabiilsele ja püsivale majanduskasvule; |
E. |
arvestades, et sotsiaalmajanduse väärtused on väga suurel määral kooskõlas ELi tasandil kokku lepitud ühiste sotsiaalse kaasamise eesmärkidega, ning arvestades, et inimväärsed töö-, koolitus- ja tööturule naasmise tingimused peaksid olema sellega seotud; arvestades, et kinnitust on leidnud asjaolu, et sotsiaalmajandus aitab oluliselt parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalset seisundit (nagu on näidanud näiteks Nobeli auhinna laureaadi Muhamed Yunuse välja töötatud mikrolaenukooperatiivid, mis on suurendanud naiste mõju, lihtsustades finantsalast kaasatust) ning arvestades, et sotsiaalmajandus on suuteline evima sotsiaalseid uuendusi, julgustades inimesi, kel on raskusi oma sotsiaalprobleemidele lahenduse leidmisel, näiteks töö- ja eraelu ühitamise osas, soolise võrdõiguslikkuse ja pereelu kvaliteedi osas ning laste, eakate ja puuetega inimeste eest hoolitsemise osas; |
F. |
arvestades, et sotsiaalmajandus moodustab 10 % kogu Euroopa Liidu ettevõtlusest, seda esindab 2 miljonit ettevõtjat, see hõlmab 6 % kõigist töökohtadest ning sellel on suur potentsiaal luua ja säilitada stabiilseid töökohti, eelkõige seetõttu, et asjaomaseid tegevusi ei ole nende laadi tõttu võimalik viia mõnda teise riiki; |
G. |
arvestades, et sotsiaalmajanduse ettevõtjateks on tavaliselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes aitavad luua jätkusuutlikku majandusmudelit, mille puhul on inimesed olulisemad kui kapital; arvestades, et sellised ettevõtjad tegutsevad sageli siseturul ja peavad tagama, et nende tegevus vastaks asjaomastele õigusnormidele; |
H. |
arvestades, et sotsiaalmajandus on arenenud ettevõtluse eri organisatsiooniliste ja/või juriidiliste vormide kaudu, nagu ühistud, vastastikused kindlustusseltsid, assotsiatsioonid, sotsiaalettevõtted ja -organisatsioonid, sihtasustused ja muud vormid, mida igas liikmesriigis olemas on; arvestades, et sotsiaalmajanduse tähenduses kasutatakse eri liikmesriikides mitmesuguseid mõisteid, nagu „solidaarne majandus” või „kolmas sektor”; arvestades, et ehkki neid mõisteid ei käsitata sotsiaalmajanduse osana kõigis liikmesriikides, on samasuguste tunnustega algatused levinud kogu Euroopa Liidus; |
I. |
arvestades, mõne sotsiaalmajanduses levinud organisatsioonivormi põhikirja tuleks ELi tasandil tunnustada, võttes arvesse siseturu reegleid, et vähendada bürokraatlikke takistusi ühenduse rahastuse saamisel; |
J. |
arvestades, et sotsiaalmajandus tõstab esiplaanile ettevõtlusmudeli, mida ei saa iseloomustada niivõrd suuruse ega tegevusvaldkonna kaudu, kuivõrd pigem ühiste väärtuste alusel, nimelt demokraatia esmatähtsuse, sotsiaalsete sidusrühmade osaluse, inimese ja sotsiaalsete eesmärkide pidamine tähtsamaks kasumi teenimisest; solidaarsuse ja vastutuse põhimõtete kaitse ja rakendamine; liikmete-kasutajate huvide ja üldise huvi ühendamine; liikmetepoolne demokraatlik kontroll; vabatahtliku ja piiramatu liitumise võimalus, sõltumatu juhtimine ja iseseisvus valitsusasutuste suhtes; kasumi kasutamine peamiselt säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ja liikmete heaoluks kooskõlas üldise huviga; |
K. |
arvestades, et sotsiaalmajanduse ja selle moodustavate ettevõtjate üha suurenevast tähtsusest hoolimata on see siiani vähetuntud sektor, mida sageli kritiseeritakse sobimatult valitud tehnilistest vaatepunktidest; ning arvestades, et institutsioonilise nähtavuse puudumine on sotsiaalmajanduse üks peamisi takistusi ELis ja mõnedes liikmesriikides, tulenedes osaliselt riiklike raamatupidamissüsteemide iseärasustest; |
L. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi sotsiaalmajanduse toetusrühm on teinud üksikasjalikku tööd, |
Üldised tähelepanekud
1. |
rõhutab, et sotsiaalmajandusel, mis ühendab kasumlikkust ja solidaarsust, on Euroopa majanduses suur roll, kuna see võimaldab luua kvaliteetseid töökohti ning suurendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, luua sotsiaalset kapitali, edendada kodanikuaktiivsust ja solidaarsust, samuti demokraatlike väärtustega majandusliiki, kus inimesed on esmatähtsad, lisaks edendada säästvat arengut ja sotsiaalset, keskkonnaalast ning tehnoloogilist uuendustegevust; |
2. |
peab sotsiaalmajandust oluliseks, nii sümbolina kui ka selle toimimise seisukohast, tugevdamaks tööstus- ja majandusdemokraatiat; |
3. |
märgib, et sotsiaalmajandus ei saa õitseda ega oma potentsiaali avaldada, kui ei looda selleks soodsaid poliitilisi, õiguslikke ja tegevustingimusi ning eeldusi, võttes arvesse sotsiaalmajanduse institutsioonide rikkalikku mitmekesisust ja nende eripära; |
4. |
märgib, et sotsiaalmajanduse ettevõtjate suhtes ei tohiks kohaldada samasuguseid konkurentsieeskirju nagu teistele ettevõtjatele ning selleks, et olla valmis teistega võrdsetel tingimustel konkureerima, vajavad nad kindlat õigusraamistikku; |
5. |
rõhutab, et majandussüsteem, milles sotsiaalmajanduse ettevõtetel on oluline roll, vähendaks spekuleerimisvõimalusi finantsturgudel, kus mõned eraettevõtted pole allutatud ei osanike ega regulatiivasutuste kontrollile; |
Sotsiaalmajanduse mõiste
6. |
rõhutab, et EÜ asutamislepingus ning Euroopa ühistu põhikirja vastuvõtmisega tunnustatakse ettevõtlusvormide paljusust; |
7. |
meenutab, et komisjon on mitmel puhul sotsiaalmajanduse mõistet tunnustanud; |
8. |
kutsub komisjoni üles edendama sotsiaalmajandust uute poliitikavahenditega ning kaitsma sotsiaalmajanduse aluspõhimõtet „teistsugune lähenemisviis ettevõtlusele”, mida käivitavaks jõuks ei ole eeskätt kasumlikkus, vaid saadav ühiskondlik tulu, nii et õigusliku raamistiku väljatöötamisel võetaks sotsiaalmajanduse eripära sobival viisil arvesse; |
9. |
on seisukohal, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid oma õigusaktides ja poliitikas tunnustama sotsiaalmajandust ja selle sidusrühmi – ühistuid, vastastikuseid kindlustusseltse, ühinguid ja sihtasutusi; need meetmed peaksid hõlmama laenu- ja maksusoodustuste saamise hõlbustamist, mikrokrediidi arengut, Euroopa ühingu, Euroopa sihtasutuste ja Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi vormi loomist ning kohandatud ELi rahastamist ja stiimuleid, et toetada paremini nii turumajanduses kui ka teistes sektorites tegutsevaid sotsiaalmajandusorganisatsioone, mis on loodud sotsiaalse kasu saamise eesmärgil; |
Üle-euroopaline õiguslik vorm: Euroopa ühing, Euroopa sihtasutus ja Euroopa vastastikune kindlustusselts
10. |
märgib, et Euroopa ühingu, Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi ja Euroopa sihtasutuse põhikirja kehtestamine on vajalik selleks, et tagada sotsiaalmajanduse ettevõtete võrdne kohtlemine siseturu õigusaktides; peab seda, et komisjon võttis tagasi ettepanekud võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühingute põhikirja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa vastastikuste kindlustusseltside põhikirja kohta (KOM(1991)0273), oluliseks tagasiminekuks nende sotsiaalmajanduse organisatsioonivormide arendamisel ELis; palub komisjonil seetõttu oma töökava vastavalt uuesti läbi vaadata; |
11. |
kutsub komisjoni üles jätkama tööd Euroopa sihtasutuse põhikirja kehtestamise võimalikkuse aruandega, mis pidi avaldatama 2008. aasta lõpuks, ning korraldama mõju-uuringu Euroopa ühingu ja Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi põhikirja kohta; |
12. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja õigusraamistiku, millega tunnustada sotsiaalmajanduse elemente; |
13. |
palub komisjonil tagada, et Euroopa äriühingu vorm sobiks igasuguse ettevõtluse jaoks; |
14. |
kutsub komisjoni üles kehtestama selged reeglid, et mõista, millised õigussubjektid võivad seaduslikult sotsiaalmajanduse ettevõtetena tegutseda, ja kehtestama toimivaid õiguslikke tõkkeid sotsiaalmajandusliku ettevõtluse raames tegutsemisele nii, et üksnes sotsiaalmajanduses tegutsevad organisatsioonid saaksid kasu lõigata sotsiaalmajanduse ettevõtete või sotsiaalmajanduslikku ettevõtlust julgustava riikliku tegevuse jaoks ettenähtud vahenditest; |
Statistilised uuringud
15. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse ettevõtete riikliku statistikaregistri loomist, koostama institutsioonilise sektori ja tegevusharu kaupa riiklikke satelliitkontosid ning võimaldama asjaomaste andmete lisamist Eurostati andmebaasi, muu hulgas ülikoolide pädevust kasutades; |
16. |
märgib, et sotsiaalmajanduse mõõtmine täiendab mittetulundusorganisatsioonide mõõtmist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama rahvamajanduse arvestuses mittetulundusorganisatsioonide kajastamise ÜRO käsiraamatu levikut ja looma satelliitkontosid, mis aitavad parandada mittetulundussfääri ja sotsiaalmajanduse organisatsioonide nähtavust; |
Tunnustamine tööturu osapoolena
17. |
toetab sotsiaalmajanduse esindajatele koha andmist ELi sektoritesiseses ja sektoritevahelises sotsiaaldialoogis ning soovitab, et nii komisjon kui liikmesriigid toetaksid jõuliselt sotsiaalmajanduses osalejate kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ja kodanikuühiskonna dialoogi; |
Sotsiaalmajanduse roll Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel
18. |
märgib, et sotsiaalmajanduse ettevõtted aitavad tugevdada ettevõtlusvaimu, hõlbustavad ärimaailma demokraatlikku toimimist ja edendavad sotsiaalset vastutust; |
19. |
rõhutab, et sotsiaalmajanduse tööandjad aitavad jõuliselt kaasa inimeste tööturule naasmisele, ning tervitab nende jõupingutusi luua ja hoida kvaliteetseid, häid ja kindlaid töökohti ning investeerida töötajatesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja tugevdama sotsiaalmajanduse tänuväärset rolli tööandjana ja pidama silmas selle eriseisundit; |
20. |
rõhutab, et sotsiaalmajandus leevendab tööturu kolme peamist tasakaalutuse tegurit: töötust, töökohtade ebakindlust ning töötute sotsiaalset ja tööturult tõrjumist; märgib lisaks, et sotsiaalmajandus parandab tööhõivet ja loob töökohti, mida tavaliselt ei delokaliseerita, ning see aitab saavutada Lissaboni strateegia eesmärke; |
21. |
on seisukohal, et liikmesriigi toetust sotsiaalmajanduse ettevõtetele tuleks pidada tavaliseks investeeringuks solidaarsusvõrgustike loomisesse, mis tugevdab sotsiaalpoliitika väljatöötamisel kohalike kogukondade ja ametiasutuste rolli; |
22. |
märgib, et sotsiaalprobleemid nõuavad järelemõtlemist, kuid praegu on rohkem vaja tegusid; on seisukohal, et enamikku sotsiaalprobleeme tuleks proovida lahendada kohalikul tasandil, et võtta arvesse tegelikke probleeme ja olusid; on seisukohal, et sellised meetmed nõuavad rangeid koordineerimisreegleid, vastasel juhul ei ole need tulemuslikud, mis tähendab, et vajalik on kõrgetasemeline koostöö ametiasutuste ja sotsiaalmajanduse ettevõtete vahel; |
23. |
nendib, et tugevad sidemed kohalikul tasandil võimaldavad sotsiaalmajanduse ettevõtetel luua ühenduslülisid kodanike ja nende piirkondlike, riiklike ja Euroopa tasandi esindusorganite vahele ning aidata kaasa sotsiaalset ühtekuuluvust suurendavate valitsemisviiside juurdumisele Euroopa Liidus; hindab kõrgelt sotsiaalmajanduse ettevõtete ja organisatsioonide katseid koonduda Euroopa Liidu tasandil koordineerimistoimkondadesse; |
24. |
märgib, et sotsiaalmajandusel on Lissaboni strateegia säästva arengu ja täieliku tööhõive eesmärgi saavutamisel suur roll, kuna peale ühiskonna majandusliku koe loomise ja hoidmise silub see mitmeid tööturu ebakõlasid, eelkõige naiste töötamise soodustamise abil, ning teeb võimalikuks kogukondlike kodulähedaste teenuste loomise ja osutamise (nagu sotsiaal-, tervise- ja hoolekandeteenused), aidates sel viisil hoogustada kohalikku arengut ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust; |
25. |
on arvamusel, et Euroopa Liit peaks astuma samme sotsiaalmajanduse tegevuskava raamistiku loomiseks, sest sellega tugevdataks kohalikku ja Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning innovatsioonisuutlikkust, kuivõrd sotsiaalmajandus suudab ülimalt tsüklilise arenguga majanduskeskkondades luua stabiilsust – kohalikul tasandil vastavalt vajadusele kasumit ümber jagada ja reinvesteerida, edendada ettevõtluskultuuri, sobitada majandustegevust kohalike vajadustega, toetada riskiga seotud tegevusvaldkondi (näiteks käsitöö) ja luua sotsiaalset kapitali; |
26. |
kutsub pädevaid ametiasutusi ja sektoris tegutsevaid ettevõtjaid hindama ja väärtustama naiste rolli sotsiaalmajanduses nii kvantitatiivses plaanis, arvestades naiste töötuse kõrget taset nimetatud sektori kõigis valdkondades, sh assotsiatsioonides ja vabatahtlikus sektoris, kui ka kvalitatiivses plaanis, seoses töö korraldamise ja teenuste osutamise viisidega; avaldab muret seoses vertikaalse integratsiooni lahendamata probleemiga, kuna isegi sotsiaalmajanduses on naiste osalus otsustusprotsessis piiratud; |
27. |
kutsub valitsust ning riigi ja kohalikke ametiasutusi ja sektoris tegutsevaid ettevõtjaid üles edendama ja toetama teenindussektoris võimalikku koostoimet sotsiaalmajanduses osalejate ja selle kasutajate vahel, laiendades osalemise, konsulteerimise ja ühisvastutuse ulatust; |
28. |
kutsub komisjoni üles arvestama riigiabi poliitika läbivaatamisel sotsiaalmajandusliku tegelikkusega, arvestades, et kohalikul tasandil tegutsevatel väikeettevõtetel ja -organisatsioonidel on raskusi rahastamise leidmisel, eriti käesoleva majandus- ja finantskriisi ajal; kutsub komisjoni samuti üles mitte takistama riikide äriõiguse ja maksuõiguse normide kohaldamist sellistele organisatsioonidele nagu pangandussektoris toimivad ühistud ja jaekaubandusettevõtted, mis järgivad: vastastikkuse, ettevõttedemokraatia, põlvkondadevahelise rikkuse jaotamise, jagamatu ressurssi loomise ja solidaarsuse põhimõtteid ning töö- ja ärieetikat; |
29. |
juhib tähelepanu asjaolule, et mõned sotsiaalmajanduse ettevõtted on üliväikesed, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel võib siseturul tegutsemiseks ning liikmesriikide ja ELi programmides osalemiseks jääda puudu vahenditest, ning teeb ettepaneku luua sihtotstarbeline toetus ja vahendid, mis võimaldaks neil Euroopa Liidu jätkusuutlikule majandusarengule paremini kaasa aidata, ning lihtsustaksid majandustegevuse kriisi korral ettevõtte andmist töötajate omandusse; |
30. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja programme olemasolevatele ja potentsiaalsetele sotsiaalettevõtetele, pakkudes finantstuge, teavet, nõuandeid ja koolitust, ning lihtsustama asutamistoiminguid (sealhulgas vähendades algkapitali nõudeid), et aidata neil saada hakkama majanduses, mis muutub üha globaalsemaks ja mida praegu vaevab finantskriis; |
31. |
rõhutab, et näiteks halduskoormuse kandmine, rahastamine, uue tehnoloogia kasutuselevõtt ja uue teabega tutvumine valmistab sotsiaalmajanduse ettevõtetele suuremaid raskusi kui suurtele ettevõtetele; |
32. |
märgib sotsiaalmajanduse olulisust üldhuviteenuste vaatepunktist; juhib tähelepanu lisaväärtusele, mida pakuvad era- ja avaliku sektori integreeritud võrgustikud, aga ka väärkasutuse ohtudele, näiteks juhul, kui riigiasutused kasutavad tegevuskulude kärpimiseks allhanke raames vabatahtliku tööd; |
33. |
innustab komisjoni jätkama üldhuviteenuste ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes dialoogi ja selgitustööd osalejatega ja liikmesriikide toetamist ning kasutama tunnuste kimbu meetodit; |
Eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid
34. |
kutsub komisjoni üles tagama, et sotsiaalmajanduse tunnusjooni (eesmärke, väärtusi ja töömeetodeid) võetaks Euroopa poliitikavaldkondade kujundamisel arvesse, ning eelkõige, et sotsiaalmajandus kaasataks sotsiaal-, majandus- ja ettevõtluse arendamise valdkondade poliitikasse ja strateegiatesse, eriti seoses Euroopa väikeettevõtete õigusaktiga (Small Business Act) (KOM(2008)0394); palub teha olukordade puhul, mis sotsiaalmajandust mõjutavad, mõju-uuringu ning võtta sotsiaalmajanduse huve arvesse ja pidada neid esmatähtsaks; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon uuriks uuesti võimalusi luua talitustevaheline sotsiaalmajanduse üksus, mis ühendaks asjaomaseid peadirektoraate; |
35. |
palub komisjonil tagada, et Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate vaatluskeskus võtaks oma uuringutes korrapäraselt vaatluse alla ka sotsiaalmajanduse ettevõtted ning annaks soovitusi meetmete kohta nende tegevuse ja arengu toetamiseks; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et võimaldada sotsiaalmajanduse ettevõtetel luua omavahel Euroopa e-kaubanduse tugivõrgustiku kaudu sidemeid ning soodustada selle raames sotsiaalse ettevõtluse edendamist; |
36. |
kutsub liikmesriike üles toetama väikeseid ja keskmise suurusega sotsiaalmajanduse organisatsioone, et vähendada sõltuvust toetustest ja muuta neid jätkusuutlikumaks; |
37. |
palub komisjonil kustuda sotsiaalmajanduses osalejaid üles ühinema alaliste dialoogiinstantsidega ja tegema küsimuste puhul, mis on sotsiaalmajandusega seotud, koostööd kõrgetasemeliste eksperdirühmadega; ning kutsub komisjoni osalema sotsiaalmajanduse esindusstruktuuride tugevdamisel regionaalsel, riiklikul ja ühenduse tasandil ning looma õigusraamistikku, et edendada tegusaid partnerlussuhteid kohalike ametiasutuste ja sotsiaalmajanduse ettevõtete vahel; |
38. |
kutsub komisjoni üles edendama liikmesriikide ja ühenduse tasandil dialoogi riigiametite ja sotsiaalmajanduse esindajate vahel, et suurendada vastastikust mõistmist ja juurutada häid tavasid; |
39. |
kutsub komisjoni üles toetama ELi mõttekoja loomist pangandussektori liitude ühistute ja muude sotsiaalmajanduse raames võimalike finantsettevõtluse vormide üle arutamiseks, et uurida, kuidas sellised sotsiaalmajanduse ettevõtted on seni ELis hakkama saanud – eelkõige praeguse ülemaailmse krediidi- ja finantskriisi käigus – ning kuidas vältida nende puhul samasugust riski tulevikus; |
40. |
palub komisjonil kaaluda võimalust võtta sotsiaalmajanduse jaoks uuesti kasutusele eraldi eelarverida; |
41. |
kutsub töötama välja programme, mille abil edendada uute sotsiaalsete ja majanduslike mudelite katsetamist, algatama teadusuuringute raamprogramme, lisama sotsiaalmajandusega seotud teemasid seitsmenda raamprogrammi projektikonkurssidesse, kaaluma võimalust võtta kasutusele ametlike statistiliste andmete „kordaja” ja looma vahendeid majanduskasvu kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks mõõtmiseks; |
42. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta ühenduse ja riikliku poliitika rakendamisel ja teaduse, uuendustegevuse, rahastamise, regionaalarengu ja arengukoostöö valdkonna ettevõtete edendamise üleeuroopalistes programmides arvesse sotsiaalmajanduse mõõdet, toetada sotsiaalmajandust käsitlevaid koolitusprogramme Euroopa, liikmesriigi ja kohaliku tasandi ametnike jaoks ning tagada sotsiaalmajanduse ettevõtetele võimalus osaleda arenguprogrammides ja -meetmetes ja luua välissuhteid; |
43. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid näeksid ette kõrg- ja ülikoolihariduse ning tööalase koolituse raames koolitusprogrammid, mille eesmärk on anda edasi teadmisi sotsiaalmajandusest ja selle väärtustel põhinevatest ettevõtlusalgatustest; |
44. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse vallas oskusteabe ja kutseoskuste arengut, et suurendada sektori rolli tööturu lõimimisel; |
45. |
kutsub komisjoni üles kavandama ELi õigusraamistikku, millega võimaldada territoriaalsete partnerlussuhete loomist ja hoidmist sotsiaalmajanduses osalejate ja kohalike ametiasutuste vahel, ning kehtestama kriteeriumeid sotsiaalmajanduse tunnustamiseks ja tugevdamiseks, edendades kohalikku säästvat arengut ja üldist huvi; |
46. |
kutsub komisjoni üles võtma eesmärgiks tingimuste loomist sotsiaalmajanduse investeeringute lihtsustamiseks, eelkõige investeerimisfondide kaudu ning tagatud laenude ja toetuste andmise abil; |
47. |
palub komisjonil anda uue hinnangu:
|
*
* *
48. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja sotsiaalkaitsekomiteele. |
(1) ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.
(2) ELT L 207, 18.8.2003, lk 25.
(3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(4) ELT L 198, 26.7.2008, lk 47.
(5) EÜT C 205, 25.7.1994, lk 481.
(6) EÜT C 313, 12.10.1998, lk 234.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0286.
(8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk.321.
(9) Vastuvõetud tekstid, Ρ6_ΤΑ(2008)0467.
(10) ELT C 226, 20.7.1998, lk 66.
(11) ELT C 271 E, 12.11.2003, lk 593.
(12) EÜT C 117, 26.4.2000, lk 52.
(13) ELT C 112, 30.4.2004, lk 105.
(14) ELT C 120, 20.5.2005, lk 10.
(15) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0131.
(16) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 141.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/23 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Vaimne tervis
P6_TA(2009)0063
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon vaimse tervise kohta (2008/2209(INI))
2010/C 76 E/05
Euroopa Parlament,
võttes arvesse ELi kõrgetasemelist konverentsi „Üheskoos vaimse tervise ja heaolu nimel”, mis toimus 12.–13. juunil 2008. aastal Brüsselis ja millel pandi alus vaimse tervise ja heaolu Euroopa paktile;
võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Elanikkonna vaimse tervise parandamine – Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine” (KOM(2005)0484);
võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni elanikkonna vaimse tervise parandamise kohta. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine (1);
võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa ministrite konverentsi 15. jaanuari 2005. aasta deklaratsiooni vaimse tervisega seotud väljakutsetele lahenduste leidmise kohta;
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2008. aasta kohtumise järeldusi, milles rõhutatakse, kui oluline on vähendada liikmesriikide vahel ja liikmesriikides erinevusi tervise ja oodatava eluea osas, ning tõstetakse esile ennetusmeetmete tähtsust olulisemate krooniliste mittenakkuslike haiguste puhul;
võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012 (2);
võttes arvesse ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni;
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2, 13 ja 152;
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0034/2009),
A. |
arvestades, et vaimne tervis ja heaolu on üksikisiku ja ühiskonna elukvaliteedis kesksel kohal ning need on olulised tegurid ELi Lissaboni strateegia eesmärkides ja muudetud säästva arengu strateegias, ning arvestades, et psüühikahäirete ennetamine, varajane avastamine, sekkumine ja ravi vähendavad oluliselt nendest tingitud isiklikke, finants- ja sotsiaalseid tagajärgi; |
B. |
arvestades, et mitmed ELi strateegiadokumendid on rõhutanud vaimse tervise olulisust nende eesmärkide saavutamisel ja vajadust sellega seotud praktiliste meetmete järele; |
C. |
arvestades, et ühenduse vaimse tervise strateegia lisandväärtus on peamiselt seotud ennetustööga ning vaimse tervise probleemidega inimeste inim- ja kodanikuõiguste edendamisega; |
D. |
arvestades, et vaimse tervise probleemid on Euroopas laialdaselt levinud, sest vähemalt üks neljast inimesest kogeb vähemalt korra elus vaimse tervisega seotud probleeme, samas kui need mõjutavad kaudselt paljusid inimesi, ning arvestades, et vaimse tervishoiu taseme erinevus on eri liikmesriikide, eelkõige vanade ja mõningate uute liikmesriikide vahel märkimisväärne; |
E. |
arvestades, et vaimse tervise puhul tuleb arvesse võtta soolisi erisusi, ning arvestades, et naised kannatavad meestest rohkem psüühikahäirete all ja mehed sooritavad naistest rohkem enesetappe; |
F. |
arvestades, et enesetapp jääb enneaegse surma üheks peamiseks põhjuseks Euroopas (ELis üle 50 000 juhu aastas), ja arvestades, et üheksal põhjusel kümnest on enesetapu põhjuseks vaimsete häirete areng, sagedasti depressioon, ning arvestades ka, et kinnipeetavate ja vahistatute hulgas on enesetappude ja enesetapukatsete määr kõrgem kui elanikkonnas üldiselt; |
G. |
arvestades, et depressiooni- ja enesetapujuhtude vähendamise poliitika kavandamine käib käsikäes inimväärikuse kaitsmisega; |
H. |
arvestades, et kuigi depressioon on üks kõige sagedamini esinev ja tõsisem vaimne häire, on sellega võitlemise meetmed sageli ebapiisavad, ning arvestades, et ainult mõned liikmesriigid on rakendanud ennetusprogramme; |
I. |
arvestades, et endiselt valitseb puudulik arusaam vaimse tervise edendamisest ja vaimsete häirete ennetamisest ja investeeringud nendes valdkondades on väikesed ning meditsiinilisi uuringuid ja vaimse tervise probleemidega inimesi toetatakse vähe; |
J. |
arvestades, et halva vaimse tervise rahalist kulu ühiskonnale hinnatakse vahemikus 3–4 % liikmesriikide SKPst, ja arvestades, et vaimuhaiguste kulud Euroopa Liidus moodustasid 2006. aastal 436 miljardit eurot, ning arvestades, et suurem osa nendest kuludest tekib väljaspool tervishoiuvaldkonda peamiselt töölt puudumise, töövõimetuse ja ennetähtaegselt pensionile jäämise tõttu, ning et hinnangulised kulud ei kajasta paljudel juhtudel üheaegse haigestumuse põhjustatud täiendavaid rahalisi kohustusi, millel on suurem tõenäosus mõjutada vaimse tervise probleemidega isikuid; |
K. |
arvestades, et sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused võivad suurendada vaimse tervise probleeme, ning arvestades, et selliste haavatavate ja marginaliseerunud rühmade nagu töötud, sisserändajad, (endised) vangid, psühhotroopsete ainete tarvitajad, puudega inimesed ja pikaajalised haiged vaimne tervis on halvem, ning arvestades, et nende integreerumisele ja sotsiaalsele kaasatusele kaasaaitamiseks on vaja konkreetseid meetmeid ja poliitikaid; |
L. |
arvestades, et vaimse tervise valdkonnas on liikmesriikides ja nende vahel märkimisväärsed erinevusi nii ravi kui ka sotsiaalse integratsiooni alal; |
M. |
arvestades, et vaimse tervise probleemidega isikutel on ülejäänud elanikkonnast suurem oht ka füüsiliselt haigestuda ning neil on vähem võimalusi nende haiguste raviks; |
N. |
arvestades, et kuigi füüsiline ja vaimne tervis on võrdselt olulised ja omavahel seotud, jääb vaimne tervis tihti diagnoosimata või alahinnatuks ning ei saa piisavat ravi; |
O. |
arvestades, et enamikes liikmesriikides on hooldekodudes toimuva pikaajalise hoolduse asemel hakatud kasutama hooldusel põhinevat elamist kogukondades, kuid arvestades siiski, et see protsess on toimunud ilma korraliku planeerimise, ressursside ja kontrollimehhanismideta ning sagedasti eelarvekärbetega, mille tulemusena võib tuhandeid vaimsete häiretega kodanikke sattuda tagasi hooldekodudesse; |
P. |
arvestades, et 2008. aastal loodi Euroopa vaimse ja kehalise tervise tegevusprogramm, mis koondab olulisemate organisatsioonide kõrgetasemelisi esindajaid; |
Q. |
arvestades, et elukestvale vaimsele tervisele pannakse alus inimese esimeste eluaastate jooksul ning arvestades, et vaimsed häired on laialt levinud noorte inimeste seas, kelle puhul varajane diagnoosimine ja ravi on ülimalt tähtis; |
R. |
arvestades, et ELi elanikkonna vananemine põhjustab neurodegeneratiivsete häirete sagedasema esinemise; |
S. |
arvestades, et vaimse tervise probleemidega inimeste ja nende perekondade kogetud diskrimineerimine ning sotsiaalne tõrjutus ei ole ainult vaimse häire, vaid ka nende poolt läbielatava häbimärgistamise, mittetunnustamise ja sotsiaalse marginaliseerimise tagajärg, ning ohutegur, mis takistab neid inimesi abi ja ravi otsimast; |
T. |
arvestades, et Euroopa Liit on 2010. aasta kuulutanud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks; |
U. |
arvestades, et teadustöö annab uusi andmeid vaimse tervise meditsiinilise ja sotsiaalse mõõtme kohta, kuid arvestades, et siiski eksisteerivad märkimisväärsed lüngad, millest tulenevalt tuleks püüda mitte takistada riigi- või eraasutuste meditsiiniuuringuid arvukate (enamasti koormavate) administratiivsete nõuete või ulatuslike piirangute kehtestamisega ohutu ja tõhusa ravi arengu asjakohaste mudelite kasutamisele; |
V. |
arvestades, et õpioskuste häirel (vaimne puue) on palju samu omadusi ja see tekitab samu vajadusi kui psüühikahäire; |
W. |
arvestades, et on äärmiselt oluline parandada vaimuhaigetega kokku puutuvate meditsiinitöötajate, sh arstipraksisega tegelevate isikute ja kohtu liikmete väljaõpet; |
X. |
arvestades, et inimeste haigestumuse osas on esikohal vaimse tervise häired, |
1. |
tervitab vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti ning vaimse tervise ja heaolu tunnustamist põhilise esmatähtsa tegevusvaldkonnana; |
2. |
toetab igati kutset teha koostööd ja tugevdada meetmeid ELi institutsioonide, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning tööturu osapoolte vahel viies esmatähtsas valdkonnas kõiki vanuserühmi, mõlemat sugupoolt, eri etnilist päritolu ja sotsiaalmajanduslikke rühmi hõlmava elanikkonna vaimse tervise ja heaolu edendamiseks, võideldes häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutusega, tugevdades ennetavat tegevust ja eneseabi ning andes abi ja adekvaatset ravi vaimse tervise probleemidega inimestele ning nende perekondadele ja hooldajatele; rõhutab, et mis tahes selline koostöö peab täielikult järgima subsidiaarsuse põhimõtet; |
3. |
kutsub liikmesriike üles suurendama teadlikkust hea vaimse tervise olulisusest, eriti tervishoiutöötajate ja selliste sihtgruppide hulgas nagu vanemad, õpetajad, sotsiaal- ja õigusteenuste pakkujad, tööandjad, hooldajad ning eelkõige avalikkus üldiselt; |
4. |
kutsub liikmesriike üles täiendama koostöös komisjoni ja Euroopa Ühenduste Statistikaametiga teadmisi vaimsest tervisest ning seosest vaimse tervise ja tervena elatud aastate vahel mehhanismide loomise abil, mis võimaldavad vahetada ja levitada teavet selgel, lihtsalt ligipääsetaval ning arusaadaval viisil; |
5. |
palub komisjonil teha ettepanek ühiste näitajate loomiseks, et parandada andmete võrreldavust ning soodustada vaimse tervise edendamise eesmärgil parimate tavade vahetamist ja koostööd liikmesriikide vahel; |
6. |
on seisukohal, et rõhk tuleks asetada halva vaimse tervise ennetamisele sotsiaalse sekkumise abil, keskendudes eriti kõige haavatavamatele gruppidele; rõhutab, et kui ennetamisest ei piisa, tuleb ergutada ja hõlbustada mittediskrimineerivat juurdepääsu ravile, ning et vaimse tervise probleemidega inimestel peaks olema täielik juurdepääs teabele innovatiivsetest ravimeetoditest; |
7. |
palub ELil kasutada seitsmenda raamprogrammi rahastamisvahendeid laiaulatuslikumaks teadustööks vaimse tervise ja heaolu ning vaimse ja kehalise tervise vaheliste vastastikuste seoste probleemide valdkonnas; kutsub liikmesriike tutvuma vaimse tervise algatuste rahastamisvahenditega Euroopa Sotsiaalfondis ja Euroopa Regionaalarengufondis; |
8. |
kutsub liikmesriike üles kasutama optimaalselt ära ühenduse ja liikmesriikide käsutuses olevaid ressursse, et edendada vaimse tervisega seotud teemasid ja organiseerida kõikidele olulisel positsioonil asuvatele isikutele teadlikkuse suurendamise programme ning koolitusprogramme, edendamaks varast diagnoosimist, otsest sekkumist ja asjakohast tegelemist vaimse tervise probleemidega; |
9. |
kutsub komisjoni üles läbi viima uuringu vaimuhaigustega seotud teenustest ja vaimse tervise edendamise poliitikatest kogu ELis ning avaldama selle uuringu tulemused; |
10. |
kutsub liikmesriike vastu võtma ÜRO resolutsiooni 46/119 vaimsete häiretega isikute kaitse ja vaimse tervishoiu parandamise kohta, mille koostas ÜRO inimõiguste komisjon ja mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 1991. aastal; |
11. |
kutsub liikmesriike üles andma vaimse tervise probleemidega inimestele kooskõlas elukestva õppe põhimõtetega õiguse võrdseks, täielikuks ja sobivaks juurdepääsuks haridusele, koolitusele ja tööhõivele ning tagama, et nad saavad vastavalt oma vajadustele piisavalt toetust; |
12. |
rõhutab vajadust selge ja pikaajalise planeerimise järele, et tagada kõrgekvaliteedilised, tõhusad, kättesaadavad ja universaalsed piirkondlikud ja statsionaarsed vaimse tervise raviteenused ning võtta vastu kriteeriumid sõltumatute organite järelevalve jaoks; nõuab paremat koostööd ja teabevahetust esmaste tervishoiutöötajate ja vaimse tervisega tegelevate tervishoiutöötajate vahel, et tegeleda tõhusalt vaimse ja kehalise tervisega seonduvate probleemidega, ergutades terviklikku lähenemisviisi, mis võtab arvesse inimese tervikprofiili nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohast; |
13. |
palub liikmesriikidel juurutada vaimse tervise probleemide uuringud üldtervishoiuteenuste osana ja füüsilise tervise läbivaatuse vaimse tervishoiu teenuste osana; lisaks palub liikmesriikidel kasutusele võtta tervikliku ravi mudel; |
14. |
palub komisjonil koguda ja registreerida patsientide kogemusi ravi kõrvaltoimete osas Euroopa Ravimiameti suuniste kohaselt; |
15. |
palub komisjonil laiendada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) volitusi ka vaimse tervise valdkonda; |
16. |
palub komisjonil levitada Euroopa pakti eesmärkide rakendamiseks peetud temaatiliste konverentside tulemusi ning pakkuda välja Euroopa tegevuskava kodanike vaimse tervise ja heaolu ning meditsiiniliste uuringute jaoks; |
17. |
ergutab looma Euroopa pakti rakendamiseks ELi vaimse tervise ja heaolu platvormi, mis koosneks komisjoni, nõukogu eesistuja, parlamendi, Maailma Terviseorganisatsiooni ning raviteenuse kasutajate, vaimse tervise probleemidega inimeste, perekondade, hooldajate, valitsusväliste organisatsioonide, ravimitööstuse, teadlaste ja teiste sidusrühmade esindajatest, taunides samas suutmatust võtta vastu Euroopa tasandi direktiivi, nagu seda soovitas Euroopa Parlament oma eelmainitud resolutsioonis komisjoni rohelise raamatu „Elanikkonna vaimse tervise parandamine” kohta; |
18. |
kutsub komisjoni üles pidama Euroopa vaimse tervise ja heaolu alase strateegia ettepanekut oma pikaajaliseks eesmärgiks; |
19. |
kutsub liikmesriike üles koostama ajakohastatud vaimse tervise alaseid õigusakte, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega inimõiguste – võrdsus ja diskrimineerimise kaotamine, eraelu puutumatus, sõltumatus, kehaline puutumatus, teabe- ja osalemisõigus – osas ja mis kodifitseeriks ja kinnistaks vaimse tervise poliitika põhimõtteid, -väärtusi ja -eesmärke; |
20. |
kutsub üles vastu võtma Euroopa ühiseid suuniseid, mis määratleksid puuet vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetele; |
Depressiooni ja enesetappude ennetamine
21. |
palub liikmesriikidel rakendada sektoriüleseid programme enesetappude ennetamiseks, eriti noorte ja alaealiste hulgas, toetades tervislikku eluviisi, vähendades ohutegureid, nagu ravimite, narkootiliste ja ohtlike keemiliste ainete kerge kättesaadavus ja alkoholi kuritarvitamine; peab äärmiselt vajalikuks tagada ravi inimestele, kes on üritanud enesetappu, ning psühhoteraapiline ravi enesetapu sooritanud isikute perekondadele; |
22. |
kutsub liikmesriike üles looma koos kohalike organisatsioonide ja avalikkusega piirkondlikke teabevõrke tervishoiutöötajate, raviteenuse kasutajate ja vaimse tervise probleemidega inimeste, nende perekondade, nende haridusasutuste ja töökohtade vahel, et vähendada depressiooni ning enesetapukalduvust; |
23. |
kutsub üles laiemalt avalikustama teavet Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kasutamise kohta enesetapukatse või vaimse kriisi puhul, et võimaldada kiiret sekkumist ja vältimatut arstiabi; |
24. |
kutsub liikmesriike rajama erikoolituskursused üldarstidele ja psühhiaatriavaldkonna töötajatele, sh arstidele, psühholoogidele ja õdedele depressiivsete häirete ennetamise ja ravi ning enesetapuriskialase teadlikkuse ja selle ohjamise kohta; |
Noorte vaimne tervis ja haridus
25. |
palub liikmesriikidel tagada toetus koolide töötajatele, et noorte inimeste sotsiaalse integratsiooni tugevdamiseks kujundada välja terve õhkkond ja luua suhteid kooli, vanemate, tervishoiuteenuste pakkujate ja kogukonna vahel; |
26. |
kutsub liikmesriike üles korraldama vanematele toetusprogramme, eriti majanduslikult vähekindlustatud perekondade jaoks, ning soodustama kõikides keskkoolides sotsiaalnõustajate ametikohtade loomist, abistamaks noori sotsiaalemotsionaalsete probleemidega toimetulemisel, keskendades erilist tähelepanu sellistele ennetuslikele programmidele nagu enesehinnangu parandamine ja kriisiohjamine; |
27. |
rõhutab vajadust kujundada tervishoiusüsteem, mis suudab pakkuda laste ja täiskasvanute vaimse tervise eriarstiteenust, võttes arvesse üleminekut pikaajaliselt statsionaarselt ravilt hooldusel põhinevale elamisele kogukondades; |
28. |
rõhutab vaimse tervise probleemide varajase avastamise ja ravi vajadust haavatavates gruppides, eeskätt alaealiste puhul; |
29. |
teeb ettepaneku, et vaimne tervis tuleks lülitada kõikide tervishoiutöötajate õppeprogrammidesse ning et tuleks ette näha jätkuharidus ja -koolitus selles valdkonnas; |
30. |
kutsub liikmesriike ja Euroopa Liitu üles tegema koostööd, et tõsta teadlikkust võõrsile siirdunud vanematega laste vaimse tervise halvenevast olukorrast ning kasutusele võtta kooliprogramme, mille eesmärgiks on aidata neil lastel hakkama saada vanemate puudumisega seotud psühholoogiliste probleemidega; |
Vaimne tervis töökohal
31. |
on seisukohal, et töökoht omab vaimse tervise probleemidega inimeste sotsiaalses integratsioonis keskset kohta ning kutsub üles toetama nende inimeste palkamist, tööl hoidmist, tööle ennistamist ja tööle naasmist, asetades rõhu kõige haavatavamate gruppide, sh etniliste vähemuste kogukondade integratsioonile; |
32. |
kutsub liikmesriike üles edendama uurimistööd töötingimuste osas, mis võivad suurendada vaimuhaiguse juhtude arvu, eriti naiste seas; |
33. |
kutsub liikmesriike üles edendama ja rakendama spetsiaalseid kutseõppekursusi vaimsete puuetega inimestele, mis võtavad arvesse nende võimeid ja potentsiaali, et hõlbustada nende integreerumist tööturule, ning töötama välja töökohale taasintegreerimise programme; rõhutab samuti vajadust koolitada tööandjaid ja töötajaid, et nad oskaksid arvestada vaimse tervise probleemidega inimeste erivajadustega; |
34. |
kutsub tööandjaid üles edendama tervislikku töökliimat, pöörates tähelepanu tööga seotud stressile, mis on töökoha tõttu avalduva vaimse häire peamine põhjus, ning kõrvaldama need põhjused; |
35. |
kutsub komisjoni üles nõudma, et ettevõtted ja ametiasutused avaldaksid kord aastas aruande töötajate vaimse tervise alasest poliitikast ja tööst samadel alustel, nagu nad annavad aru füüsilisele tervisele suunatud töötervishoiu ja -ohutuse kohta; |
36. |
ergutab tööandjaid võtma oma tervise ja tööohutuse strateegiate osana vastu programme töötajate emotsionaalse ja vaimse tervise edendamiseks, pakkuma konfidentsiaalseid ja mittealavääristavaid toetusvõimalusi ja viima sisse kiusamisvastase poliitika töökohal; ning palub komisjonil levitada positiivseid näiteid selliste programmide Internetis avaldamise abil; |
37. |
palub liikmesriikidel tagada, et inimestelt, kellel on vaimse tervise probleemide tõttu õigus haigus- ja töövõimetushüvitistele, ei võetaks ära nende õigust töötamisele ning et nad ei kaotaks uue töö leidmisel oma töövõimetuse või haigusega seotud hüvitisi; |
38. |
nõuab, et liikmesriigid kohaldaksid täiel määral ja tulemuslikult nõukogu 27. Novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (3); |
Vanurite vaimne tervis
39. |
kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et suurendada vanurite elukvaliteeti ja säilitada selle kõrge tase, propageerida tervist ja aktiivset vananemist kogukonna elus aktiivse osalemise abil, mis hõlmaks ka paindlike pensioniskeemide väljaarendamist; |
40. |
rõhutab vajadust edendada uurimistööd neurodegeneratiivsete häirete ja teiste vanusega sagenevate vaimuhaiguste ennetamise ja ravi alal ning komisjoni mis tahes meetme või ettepaneku järele teha vahet Alzheimeri tõve või sarnaste neurodegeneratiivsete häirete ja teiste vaimuhaiguse vormide vahel; |
41. |
ergutab ühise tegutsemise väljaarendamist uurimistöö ja poliitika vahel vaimse tervise ja heaolu valdkonnas; |
42. |
rõhutab vajadust hinnata vanurite üheaegset haigestumust ning vajadust koolitada tervishoiutöötajaid, et suurendada nende teadlikkust vaimse tervise probleemidega vanurite vajadustest; |
43. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel sotsiaalse kaitse ja integratsiooni avatud koordineerimismeetodi kontekstis võtta meetmeid hooldajate toetamiseks ja töötada välja põetamise ja pikaajalise hoolduse suunised, et aidata vältida vanurite väärkohtlemist ja võimaldada neile inimväärset elu sobilikus keskkonnas; |
Võitlus häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutusega
44. |
nõuab avaliku teabe ja teavitamise kampaaniate korraldamist meedia, Interneti, koolide ja töökohtade kaudu, et edendada vaimset tervist, suurendada teadlikkust depressiooni ja enesetapukalduvuste kõige tavalisemate tunnuste kohta, kaotada häbimärk vaimsetelt häiretelt, julgustada inimesi otsima kõige paremat ja tulemuslikumat abi ja propageerida vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste aktiivset integreerimist; |
45. |
rõhutab meedia esmatähtsat rolli vaimuhaiguste suhtes võetud hoiakute muutmisel ning nõuab Euroopa suunise väljatöötamist vaimse tervise vastutustundliku käsitlemise kohta meedias; |
46. |
palub liikmesriikidel toetada ja ergutada vaimse tervise probleemidega inimesi ja nende hooldajaid esindavatele organisatsioonidele suuremate volituste andmist, et soodustada nende osalust poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning vaimse tervisega seotud teadustöö kõikides etappides; |
47. |
on seisukohal, et häbimärgi kaotamine vaimuhaiguselt hõlmab loobumist invasiivsest ja ebahumaansest ravist ning ravist, mis põhineb vaimuhaigete järelevalve alla võtmisel; |
48. |
peab vajalikuks edendada ja toetada tööd psühholoogilise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni alal, mida teevad väikesed riiklikud, eraõiguslikud või avaliku/erasektori päeva- ja püsihooldekeskused, mis sarnanevad oma suuruse ja põhimõtete poolest perekondadega ja asetsevad linnakeskkonnas, et edendada nende asukate integratsiooni ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessi igas staadiumis; |
49. |
tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu uus direktiiv diskrimineerimise vastu usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal väljaspool tööhõivesektorit ning nõuab selle direktiivi viivitamatut vastuvõtmist, et kaitsta vaimse tervise probleemidega isikuid diskrimineerimise eest; |
50. |
kutsub kõiki liikmesriike üles viivitamatult ratifitseerima täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta Haagi konventsiooni; |
*
* *
51. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroole. |
(1) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 148.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0009.
(3) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/30 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Riiklike energiatõhususe tegevuskavade järelmeetmed ja esimene hinnang
P6_TA(2009)0064
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon riiklike energiatõhususe tegevuskavade järelmeetmete ja esimese hinnangu kohta (2008/2214(INI))
2010/C 76 E/06
Euroopa Parlament,
võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 1998. aasta resolutsiooni energiatõhususe kohta Euroopa Ühenduses (1);
võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatist pealkirjaga „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” (KOM(2006)0545);
võttes arvesse eespool nimetatud teatisele lisatud järgmisi komisjoni töödokumente: tegevuskava analüüs (SEK(2006)1173), tegevuskava mõjuhinnang (SEK(2006)1174) ja selle kokkuvõte (SEK(2006)1175);
võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);
võttes arvesse eesistujariigi järeldusi 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogul seoses Euroopa Ülemkogu tegevuskavaga (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika;
võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (2);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta (3);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel (4);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (5);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid (6);
võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust 2006/1005/EÜ Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu sõlmimise kohta (7);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 106/2008 ühenduse kontoriseadmete energiatõhususemärgistuse programmi kohta (uuesti sõnastamine) (8);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (9) ja eelkõige selle II jaotise III peatükki, mis käsitleb programmi „Arukas energeetika-Euroopa”;
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (10);
võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (11);
võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks – roheline raamat (12);
võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist esimese hinnangu kohta energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitleva direktiiviga 2006/32/EÜ ettenähtud riiklikele energiatõhususe tegevuskavadele (KOM(2008)0011);
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (KOM(2008)0019);
võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Energiatõhusus: eesmärgiks seatud 20 % energiasäästu saavutamine” (KOM(2008)0772);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0030/2009),
A. |
arvestades, et Euroopa Liit raiskab rohkem kui 20 % energiast ebatõhususe tõttu ning 20 % säästu eesmärgi saavutamise korral kasutaks EL ligikaudu 400 miljoni tonni naftaekvivalendi võrra vähem primaarenergiat ning CO2 heitmed väheneksid ligikaudu 860Mt; |
B. |
arvestades, et energiatarbimine koos liikmesriikide energiaallikate valikuga, mis koosneb peamiselt traditsioonilistest energiaallikatest, on endiselt Euroopa Liidu suurim kasvuhoonegaaside heidete tekkepõhjus; |
C. |
arvestades, et ohud, mis on seotud varustuskindluse ja varustamisest sõltuvusega, muutuvad seoses energiaallikate ELi importimisega üha keerukamaks; |
D. |
arvestades, et suuremad stiimulid finantskriisi või majanduslanguse ajal energiatõhususse investeerida ning nafta hinna volatiilsus ja ettearvamatus võivad aidata majandust ergutada; |
E. |
arvestades, et energiahindade tõus võib kujuneda üheks peamiseks vaesuse põhjuseks; arvestades, et energiatõhususe suurendamine on kõige tulemuslikum viis puudustkannatavate inimeste mõjutatavuse vähendamiseks; |
F. |
arvestades, et energiatõhususe suurendamine on ka kõige tasuvam viis saavutada siduvad heitmete vähendamise ja taastuvate energiaallikate osakaaluga seotud eesmärgid, mis EL on endale seadnud; |
G. |
arvestades, et energiatõhususe suurendamine ja selles peituvate võimaluste kasutamine on kõigi liikmesriikide huvides; arvestades, et oleks soovitatav kasutada erinevate liikmesriikide puhul erinevaid meetmete komplekte, mis vastaksid nende majanduslikele ja kliimaoludele; |
H. |
arvestades, et energiatõhususe meetmete abil on soovitud tulemuse saavutamine võimalik ainult siis, kui neid kohaldatakse kõigis valdkondlikes poliitikasuundades; |
I. |
arvestades, et komisjon peab võtma meetmeid, et ergutada liikmesriike rakendama energiatõhususe valdkonnas tehtud otsuseid, kuna mitmed liikmesriigid ei ole esitanud riiklikku energiatõhususe kava; |
J. |
arvestades, et rahvusvaheline majanduskriis ja energiaallikate hindade kasvav volatiilsus suurendavad energiatõhususe tähtsust, kuna see võib oluliselt tõsta Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet; |
K. |
arvestades, et vastavalt eelnimetatud komisjoni teatisele „Energiatõhusus: eesmärgiks seatud 20 % energiasäästu saavutamine” on olemas reaalne oht, et 2020. aastaks seatud energiatõhususe eesmärk jääb saavutamata; |
L. |
arvestades, et ettepaneku kohaselt võtta vastu direktiiv taastuvate energiaallikate kasutamise edendamise kohta on liikmesriigid kohustatud edendama ja suurendama energiatõhusust ja energiasäästu, et saavutada hõlpsamalt taastuvenergiaga seotud eesmärgid; |
M. |
arvestades, et elumajade potentsiaalne energiasääst on ligikaudu 27 %; |
N. |
arvestades, et endiselt puuduvad õiguslikult siduvad energiatõhususe eesmärgid nii ELi kui ka riiklikul tasandil; |
O. |
arvestades, et energiatõhususe projektide elluviimise suutlikkus on selgelt puudulik; |
1. |
tervitab liikmesriikide esitatud tegevuskavasid; samal ajal tunneb muret, et viivitused kavade esitamisel ja mitmete riiklike tegevuskavade sisu osutavad puudustele, mis võivad ELi energiatõhususe ja kliimakaitse eesmärkide saavutamise ohtu seada; rõhutab, et nüüd tuleb energiatõhususe meetmed tulemuslikult ellu viia, muu hulgas arendada välja head tavad ja sünergiad ning pakkuda lõppkasutajatele energiatõhususe kohta paremat teavet ja nõuandeid; |
2. |
peab õigeaegseks kavatsust 2009. aastal tegevuskavade läbivaatamise käigus üksikasjalikult kaaluda, millises ulatuses energiatõhususe valdkonna õigusaktid ja tegevuskavad hõlmavad kõiki säästmisvõimalusi, nagu ka vastutuse jaotumist komisjoni, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahel rakendamise ja jõustamise osas; |
3. |
nõuab tungivalt, et komisjon muudaks energiatõhususe ja energiasäästu Euroopa energiapoliitika nurgakiviks; väljendab heameelt, et komisjon on võtnud oma eelnimetatud teatises pealkirjaga „Energiatõhusus: eesmärgiks seatud 20 % energiasäästu saavutamine” kohustuseks koostada ELi läbivaadatud energiatõhususe tegevuskava; nõuab, et komisjon muudaks eesmärgi suurendada 2020. aastaks energiatõhusust 20 % võrra õiguslikult siduvaks osaks hinnangust, mille ta peab koostama selle eesmärgi täitmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (13), alusel; |
4. |
väljendab heameelt, et komisjon on suurendanud energiatõhususe valdkonnas inimressursse – ehkki neid pole täieliku toimimise jaoks ikka veel piisavalt –, mille tulemusel on kiirenenud õigusakti ettepanekute koostamine näiteks ökoloogilise tootedisaini, ehitiste energiatõhususe ja energiamärgistuse valdkonnas, transpordisektoris ja lõpptarbijaga seotud sisseseade osas; rõhutab, et õigusliku reguleerimise vajadus nimetatud valdkondades püsib; |
5. |
peab direktiivi 2006/32/EÜ heaks reguleerivaks raamistikuks; samal ajal märgib, et kõnealust direktiivi kohaldatakse ainult aastani 2016 ja see on igal juhul liiga väheambitsioonikas, et suurendada energiatõhusust aastaks 2020 20 % võrra, mistõttu nõutakse liikmesriikide kogemuste põhjalikul uurimusel põhinevat direktiivi läbivaatamist 2012. aastal; |
6. |
tervitab asjaolu, et mitmete liikmesriikide energiatarnijad ja ametiliidud on asunud kõnealuse direktiivi alusel oma tõhusate arvestite süsteeme täiustama ning kooskõlastama; märgib siiski, et praeguse reguleeriva raamistiku puhul on vähetõenäoline, et tõhusad arvestid majapidamistes laialdaselt kasutusele võetakse; toetab tõhusate arvestite kohustuslikku kasutuselevõtmist kõikides hoonetes 10 aasta jooksul pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (14), jõustumist; nõuab tungivalt, et komisjon jõustaks rangemalt direktiivi 2006/32/EÜ artikli 13 nõuded, et kiirendada tõhusate arvestite kasutuselevõtmist; |
7. |
peab vajalikuks, et komisjon toetaks tõhusate arvestite kohustuslikuks muutmist ja viiks läbi põhjaliku uuringu liikmesriikide kogemuste kohta selles valdkonnas; peab vajalikuks, et tulevased eeskirjad sisaldaksid nõuet paigaldada koos elektriarvestitega tarbijate koju ka loetavad näidikud ning et komisjon pööraks tähelepanu arvestite ühilduvuse, andmeedastuse, diferentseeritud tariifide ja mikrotootmise eeskirjadele; |
8. |
on seisukohal, et sätteid, mis tugevdavad avaliku sektori eeskujuandvat rolli, tuleks toetada; arvab, et seoses energiahindade tõusuga tuleks avaliku sektori asutuste riigihankemenetluste jaoks määratleda energiatõhususe kriteeriumid; |
9. |
tunnistab, et ehitiste energiatõhususe suurendamine võimaldab väga olulisel määral vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ja võidelda kliimamuutuse vastu, nii kohandumise kui ka kliimamuutuse põhjustega tegelemise kaudu; |
10. |
julgustab liikmesriike võimaluse korral olulisel määral kasutama alternatiivseid taastuvenergiaallikaid, nagu tuul, biomass, biokütused ning samuti laine- ja loodete energia; |
11. |
tervitab komisjoni ettevalmistusi direktiivi 2002/91/EÜ laiendamiseks väikese energiamahukusega ning süsinikdioksiidi heiteid mittetekitavate ehitiste standardiseerimisele ning nõuab ELi tasandi nõudeid „positiivse energiabilansiga” ehitiste kohta, sest sellega on võimalik lõpptarbijate kulutusi vähendada; nõuab tungivalt, et kehtestataks standardiseerimise täpne ajakava ja taastuvatest energiaallikatest pärit energia miinimumtasemed nii uute kui ka olemasolevate ehitiste jaoks; |
12. |
rõhutab, et elumajad on üks kõige rohkem energiat raiskavatest sektoritest ning seepärast nõuab tungivalt nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil ehitiste energiatõhususe rahalise toetamise suurendamist ning kehtivate finantsstiimulite võrdlemist riiklikes tegevuskavades määratletud kohustustega komisjoni poolt tegevuskavade läbivaatamise raames; |
13. |
julgustab eelkõige liikmesriike ja piirkondi kasutama struktuurifonde oma territooriumil temaatiliste võrgustike loomiseks 2008. aasta tegevusprogrammiga „Arukas energeetika – Euroopa” sätestatud kooskõlastatud meetme raames, et saada teavet teiste ELi piirkondade tavade kohta seoses energia tõhusa kasutamisega ning vahetada selle valdkonna oskusteavet ja kogemusi; |
14. |
rõhutab, et elamusektorit käsitlevate riiklike tegevuskavade energiapoliitikas tuleks seada prioriteediks majakarpide kvaliteedi parandamise väikese sissetulekuga isikute elukohtades, võttes arvesse asjaolu, et ettearvamatud kütusehinnad raskendavad oluliselt nende majapidamiste majanduslikku olukorda ja võivad tekitada tõsiseid sotsiaalprobleeme; |
15. |
tervitab õigeaegset ja jätkuvat täienduste tegemist õigusaktidesse, mis sisaldavad sätteid seadmete märgistamise ning minimaalse energiatõhususe kohta seoses tegevuskavaga ja direktiiviga 2005/32/EÜ; peab oluliseks suurendada õigusaktidega hõlmatud seadmete arvu ning ühtlasi jälgida tarbijate harjumusi; |
16. |
soovitab komisjonil uurida võimalust reguleerida väliseid toiteallikaid, mis varustavad mitut seadet, et vähendada ooteoleku energiakulu; palub komisjonil kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ sätetega tagada, et need sätted hõlmaksid energiatõhususe osas toote kogu elutsüklit; nõuab sellega seoses, et sellesse direktiivi lisataks sätted kogu elutsükli, toodete usaldusväärsuse ja parandatavuse kohta; |
17. |
peab tähtsaks, et ettevõtjad, kes ei kuulu Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi, kaasataks energiatõhususe suurendamisse, eelkõige juhul, kui varjatud kulud või muud raskused takistavad energiatõhususe turu kujunemist; peab selliste energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks vajalikuks, et lisaks ökodisaini laiendamisele võetaks kasutusele nn valgete sertifikaatide süsteem; usub, et selleks peaks komisjon viima vajaliku kontrollimise lõpule niipea kui võimalik; märgib, et energiatõhusus võib olla liikmesriikide jaoks kohustuslike pingutuste jagamise eesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega; rõhutab ehitiste energiatõhususe suurendamise eriti suurt potentsiaali kulusäästlikus heitmete vähendamises; |
18. |
väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (15), üle, ning konsultatsioonide üle sõidukite energiatõhusust käsitlevate täiendavate õigusaktide koostamiseks; rõhutab, et tööstuse kindluse huvides on oluline kehtestada ranged tulevased heitkoguste eesmärgid võimalikult kiiresti; on pettunud, et Euroopa Parlamendi nõutud CO2 piirmäär 95g aastaks 2020 ei ole veel kinnitatud; märgib samas murega, et uus õigusakt ei tasakaalusta transpordisektori kasvavat energianõudlust; |
19. |
tervitab linnalist liikumiskeskkonda käsitleva rohelise raamatu koostamist (KOM (2007)0551), kuid märgib, et konkreetsete mõõdetavate sätete puudumisel ei ole tõhususreserve võimalik kasutada; palub komisjonil uurida, kuidas energiatõhusa linnaliikluse edendamine ja ühistranspordi arendamine võiksid mängida struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitikas suuremat rolli ning kuidas liikluse tõhususele saaks anda suurema kaalu projektide ühenduse kaasfinantseerimise tingimustes; |
20. |
rõhutab, et teabe- ja kommunikatsioonivahendite levik on muutnud võimalikuks maanteetranspordi maksustamise meetodite kasutamise, mis hõlmavad lisaks kiirteedele ka muid teid; nõuab tungivalt, et uuritaks võimalusi siseturu jaoks ühtsete järelevalvet käsitlevate õigusaktide koostamiseks; |
21. |
tervitab komisjoni ettepanekut tõhusa koostootmise edendamise kohta, kuid märgib, et selle tehnoloogia edendamine võib anda panuse ka kasuliku soojusenergia vajaduste rahuldamisse; märgib, et kaugküttesüsteemide puhul on võrgu tõhusus niisama oluline nagu tarbija kasutatavate seadmete tõhusus; on seisukohal, et edaspidi tuleks struktuurivahendite eraldamisel pöörata tunduvalt suuremat tähelepanu olemasolevate kaugküttesüsteemide võrgu tõhususele; |
22. |
on endiselt arvamusel, et üksikute valdkondade poliitikameetmed on vastuolus Euroopa Liidu püüetega energiatõhusust saavutada; arvab, et sama kehtib ka praeguse struktuuri- ja ühtekuuluvustoetuste süsteemi kohta; |
23. |
on seisukohal, et VKEdel on energiatõhususe suurendamisel tähtis roll, kuid nende võime energiasektori õigusakte või uusi standardeid täita on väiksem; seepärast on seisukohal, et Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” tuleks käsitleda ka energiatõhususega seotud teavet ja kontakte VKEdega; |
24. |
palub liikmesriikidel olla ambitsioonikam ja muuta oma riiklikud energiatõhususe tegevuskavad praktilisteks vahenditeks, mis ei aita saavutada mitte ainult direktiivi 2006/32/EÜ kohaseid energiatõhususe eesmärke, vaid ka laiemaid ja pikaajalisemaid eesmärke, eelkõige selleks, et suurendada energiatõhusust aastaks 2020 vähemalt 20 % võrra ja täita siduvad riiklikud pingutuste jagamise eesmärgid heitkoguste vähendamisel; |
25. |
palub liikmesriikidel minna kaugemale direktiivis 2006/32/EÜ sätestatud soovituslikust energiasäästu eesmärgist 9 % aastaks 2016 ning seada lõppeesmärgi saavutamiseks selged vahe-eesmärgid; |
26. |
arvab, et riiklikes tegevuskavades on vaja määratleda realistlikud ja põhjendatud siduvad eesmärgid ja määrata kindlaks meetmed, mille abil need eesmärgid saavutatakse; |
27. |
peab äärmiselt tähtsaks, et riiklikud tegevuskavad kohandataks geograafiliste, klimaatiliste ja majandusstruktuuride ning tarbijaid puudutavate näitajatega, mis võivad piirkonniti tugevasti erineda; |
28. |
rõhutab energeetika ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahelist suhet, nagu sellele on tähelepanu juhitud rohelises raamatus territoriaalse ühtekuuluvuse kohta (KOM(2008)0616) seoses energiatõhususe meetmete positiivse panusega säästvasse arengusse ja energiavarustuse kindlusesse, hästikavandatud ruumistrateegia olulisusega ning pikaajaliste lahenduste leidmisega kõikide piirkondade jaoks; |
29. |
peab vajalikuks, et riiklike tegevuskavade abil saavutataks püstitatud energiatõhususe eesmärgid tasuval viisil ja tagataks riigiabist saadav lisandväärtus; |
30. |
palub liikmesriikidel lisada oma olemasolevatesse riigiasutuste ja üldsuse suhtlusstruktuuridesse teave energiatõhususe, selle valdkonna heade tavade ning energia- ja kliimasektoris kehtestatud tarbijaõiguste kohta; |
31. |
peab möödapääsmatuks, et erinevalt mitmete liikmesriikide praegustest tavadest koostataks riiklikud tegevuskavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja majanduspartnerite olulisel osavõtul, et tagada parem rakendamine rohujuure tasandil; |
32. |
peab tähtsaks, et riiklikes tegevuskavades pöörataks erilist tähelepanu energiahindade tõusust tingitud vaesusele ja tagataks vaesuseohus isikutele asjakohane kaitse; on seisukohal, et energiatõhususe ja teadlikkuse suurendamine on väga tähtis ja kiireloomuline ülesanne; |
33. |
peab oluliseks, et liikmesriigid lisaksid riiklikesse energiatõhususe tegevuskavadesse asjakohased rahastamisvahendid energiasäästuks, nagu on nõutud direktiivi 2006/32/EÜ artiklis 9; on arvamusel, et rahastamisvahendite kavandamisel tuleks püüda ületada energiatõhususe suurendamise teadaolevaid takistusi, nagu kulu/tulu jaotumine omaniku ja üürilise vahel ning pikem tagasimakseperiood, mida on vaja, kui vanemaid ja raskesti hooldatavaid hooneid viiakse kooskõlla praeguste energiatõhususe standarditega; |
34. |
peab vajalikuks, et riiklikes tegevuskavades rõhutataks eriti seda, kuidas valitsused kavatsevad edendada ja toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete investeerimist energiatõhususse; rõhutab seepärast, et selliseid investeeringuid tuleks eriti arvesse võtta riiklike tegevuskavade koostamisel; |
35. |
märgib kahetsusega, et enamikus liikmesriikides on energiatõhususe projektidele eraldatud vahendid endiselt ebapiisavad ega võta piisavalt arvesse piirkondlikke erinevusi; palub liikmesriikidel ja piirkondadel keskenduda oma vastavate uuenduslike meetmete operatiivkavade elluviimisele, et arendada välja kulusäästlikud energiatõhususe lahendused; |
36. |
rõhutab vajadust neid meetmeid nüüdsest alates tulemuslikult rakendada, sh arendada välja head tavad ja sünergiad ning organiseerida energiatõhususe sektori erinevate ja hajali paiknevate osaliste vahel teabevahetust ja koordineerimist; |
37. |
rõhutab, et 2011. aasta uutes riiklikes tegevuskavades on vaja terviklikumaid ja selgemaid kohustusi, et luua turuosalistele soodne ärikeskkond ja prognoositavad investeerimistingimused; |
38. |
rõhutab, et erasektor peaks riiklike meetmete toel mängima suuremat rolli uutesse säästvatesse energeetikatehnoloogiatesse investeerimisel ja nende arendamisel, võttes samuti uuenduslikke meetmeid, et omandada rohkem energiatõhususele keskendunud lähenemisviis; |
39. |
rõhutab ELi ametiasutuste strateegilist rolli – eriti piirkondlikul ja kohalikul tasandil – vajaliku institutsioonilise toetuse tõhusamal rakendamisel energiatõhususe algatuste jaoks, nagu on kirjeldatud direktiivis 2006/32/EÜ; soovitab tugevdada kitsalt piiritletud teabe- ja koolituskampaaniaid, kasutades näiteks kergesti mõistetavaid energiatõhususe märgiseid, ning energiaga seotud katseprojekte ja koolitusi nende piirkondlike ja kohalike asutuste territooriumil, kelle eesmärk on suurendada kodanike teadlikkust ja muuta nende käitumist; |
40. |
kutsub liikmesriike üles töötama välja pikaajalisi energiatõhususest teadlikkust tõstvaid kampaaniaid, keskendudes nii avalike kui ka erahoonete energiatõhususele ning veendes üldsust selles, et energiatõhusus säästab nende raha; |
41. |
palub komisjonil esitada esimese vooru kavade kohta põhjalik analüüs, et viivituste põhjused oleksid täielikult teada, ja võtta jõulisi meetmeid edasiste viivituste ja esitamata jätmiste vastu; |
42. |
palub komisjonil uurida ühenduse ja liikmesriikide tasandil iga valdkonna poliitikasuundade vastavust energiatõhususe eesmärkidele; peab sellega seoses hädavajalikuks ühenduse toetuskavade üksikasjalikku läbivaatamist; |
43. |
palub komisjonil oluliselt suurendada struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi nende vahendite osakaalu, mida kasutatakse olemasolevate hoonete energiatõhususe parandamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1080/2006 (Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta) (16) artikli 7 kohaselt, ning nõuda liikmesriikidelt selle võimaluse täielikku ärakasutamist; |
44. |
julgustab liikmesriike ja eriti piirkondi kasutama struktuurifonde oma territooriumil temaatiliste võrgustike loomiseks 2008. aasta tegevusprogrammiga „Arukas energeetika – Euroopa” sätestatud kooskõlastatud meetme raames, et saada teavet teiste ELi piirkondade tavade kohta seoses energia tõhusa kasutamisega ning vahetada selle valdkonna oskusteavet ja kogemusi; |
45. |
palub komisjonil struktuurifondide järgmisel programmiperioodil toetada energiatõhususe eesmärke, tugevdada nende eesmärkidega seotud prioriteetseid eesmärke ning toetada konkreetsete meetmete ja tehnoloogia edendamist energia säästmiseks ja selle tõhusaks kasutamiseks, sealhulgas edendades partnerlust sellistes projektides nagu hoonete renoveerimine, tänavavalgustuse ajakohastamine ja keskkonnasäästlik transport, kaugkütteseadmete ajakohastamine ning kütte ja elektri tootmine; |
46. |
palub komisjonil võtta vastu meetmed, mis on vajalikud liikmesriikidele piisava institutsioonilise suutlikkuse andmiseks, et koostada ja ellu viia tõhusad riiklikud tegevuskavad, sealhulgas konkreetsete meetmete, nt ehitiste energiasertifikaatidega seotud kohustustest tulenevate meetmete ametliku järelevalve ja kvaliteedikontrolli abil; palub komisjonil luua avaliku andmebaasi liikmesriikide energiatõhususe meetmete ja/või nende rakendamise oluliste elementide kohta; |
47. |
palub komisjonil kehtestada riiklike energiatõhususe tegevuskavade ühtlustatud tüüpvormide, metoodika ja hindamisprotsessi miinimumnõuded; märgib, et sellega vähendatakse liikmesriikide halduskoormust, tagatakse hästi põhjendatud riiklikud energiatõhususe tegevuskavad ja hõlbustatakse võrdleva analüüsi tegemist; usub, et nimetatud ühtlustatud tüüpvorm ja metoodika peavad sisaldama eri sektoreid käsitlevaid peatükke ja nendes tuleb selgelt vahet teha ühest küljest liikmesriigi poolt varem vastu võetud energiatõhususe poliitikate ja meetmete ning teisest küljest uute ja täiendavate poliitika ja meetmete vahel; tuletab meelde taastuvatest allikatest pärit energia kasutamise edendamise direktiivi eelnõu asjakohaseid sätteid; rõhutab, et komisjonipoolne riiklike tegevuskavade kontrollimine ja vajadusel tagasilükkamine nende esitamise ajal tagavad kvaliteetsema rakendamise hilisemates etappides; nõuab riiklike tegevuskavade ning kliimamuutuse eesmärkidega seotud eri õigusaktidega sätestatud aruannete koordineerimist; palub komisjonil võrrelda riiklikke energiatõhususe tegevuskavasid muude samalaadsete riiklike tegevuskavade ja aruannetega, sealhulgas seoses Kyoto protokolliga esitatud dokumentide ja struktuurifondide riikliku strateegilise raamistiku dokumentidega; |
48. |
palub komisjonil arendada välja energiasäästu mõõtmise meetodite ühised põhimõtted, austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet; märgib, et vajadus mõõta ja kontrollida energiatõhususe suurendamise meetmetest tulenevat energiasäästu ei kuulu ainult direktiivi 2006/32/EÜ kohaldamisalasse, vaid see on seotud ka eesmärgi saavutada aastaks 2020 20 % energiasäästu ja teiste tulevaste energiasäästu eesmärkide saavutamise mõõtmisega; |
49. |
palub komisjonil kindlasti tagada, et riiklikud energiatõhususe tegevuskavad moodustaksid selge ja ühise lähenemisviisi ning eelkõige seda, et direktiivi 2002/91/EÜ ja selle võimalike muudetud versioonide nõuded integreeritakse riiklikesse energiatõhususe tegevuskavadesse, et energiatõhususe tegevuskavades kavandataks meetmeid, mis tõepoolest täiendavad olemasolevate riiklike ja ühenduse õigusaktidega nõutavaid energiatõhususe suurendamise meetmeid; |
50. |
nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks, et riiklikud energiatõhususe tegevuskavad näitaksid selgesti, kuidas täidetakse direktiivi 2006/32/EÜ kohane avaliku sektori kohustus eeskujuks olla, ning vajaduse korral esitaks ühenduse õigusakti ettepaneku, mille abil tagataks avaliku sektori juhtiv roll energiatõhususe investeeringute valdkonnas; |
51. |
palub komisjonil uurida võimalusi riigihankemenetluste tugevdamiseks energiatõhususe tingimuste komplekti abil, mis saavutataks andes riigihankemenetlustes eelistuse keskkonnasäästlikele toodetele, sealhulgas energiatõhususe standardite kohustuslik kohaldamine ja elutsükli energiakulu kohustuslik arvestamine investeeringute hindamisel; rõhutab, et kõikide tasandite avalikud asutused peaksid siin olema eeskujuks keskkonnasäästliku riigihanke rakendamisega oma menetlustes; |
52. |
palub komisjonil üle vaadata teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud ühenduse vahendid, et suurendada energiatõhususe parandamiseks mõeldud vahendeid järgmises finantsperspektiivis; |
53. |
on seisukohal, et komisjon peaks ergutama liikmesriike, kes pole veel võtnud vastu riiklikku energiatõhususe kava, rakendama selles valdkonnas vastu võetud otsuseid; |
54. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT C 394, 17.12.1998, lk 1.
(2) EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16.
(4) ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.
(5) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
(6) ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.
(7) ELT L 381, 28.12.2006, lk 24.
(8) ELT L 39, 13.2.2008, lk 1.
(9) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.
(10) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
(11) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk. 273.
(12) ELT C 317 E, 23.12.2006, lk. 876.
(13) ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.
(14) ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.
(15) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.
(16) ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/38 |
Neljapäev, 19. veebruari 2009
Rakendusuuringud ühise kalanduspoliitika valdkonnas
P6_TA(2009)0065
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon rakendusuuringute kohta ühise kalanduspoliitika valdkonnas (2008/2222(INI))
2010/C 76 E/07
Euroopa Parlament,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (1);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (2);
võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia: Euroopa teadusruumi ühtne raamistik ookeanide ja merede säästva kasutamise toetuseks” (KOM(2008)0534) („mere- ja merendusuuringute strateegia”);
võttes arvesse komisjoni 19. septembri 2002. aasta teatist Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia kohta (KOM(2002)0511);
võttes arvesse oma 15. juunil 2006. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (3);
võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta (4);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (5);
võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (6);
võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (7);
võttes arvesse 26. augustist kuni 4. septembrini 2002 Johannesburgis (Lõuna-Aafrika) toimunud maailma säästva arengu tippkohtumise aruannet;
võttes arvesse Aberdeeni deklaratsiooni, mille Euroopa mere- ja merendusuuringute organisatsioonid, teadusvõrgustikud ning arvukad teadlased kõikjalt Euroopast võtsid vastu 22. juunil 2007. aastal toimunud konverentsil EurOCEAN;
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0016/2009),
A. |
arvestades, et komisjon on neljandast raamprogrammist peale püüdnud ergutada Euroopa teadusuuringuid kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas, et pakkuda tuge ühisele kalanduspoliitikale; |
B. |
arvestades, et seitsmendas raamprogrammis on kalandust ja vesiviljelust käsitlev teadustegevus viidud kõige üldisemal kujul põllumajanduse teadusuuringute alla (2. teemavaldkond), samal ajal kui mereteadused ja rannikualade haldamine kuuluvad keskkonnateaduste hulka; |
C. |
arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhendis ja kokkuleppes ÜRO mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist, rõhutatakse vajadust tõhustada teadusuuringuid ja koguda andmeid teaduslikult põhjendatud teadmiste parandamiseks sektoris; |
D. |
arvestades, et ühine kalanduspoliitika on üks ühenduse poliitikavaldkondadest, mis kõige enam sõltub teadusuuringutest, ning ühise kalanduspoliitika raames võetud meetmete usaldusväärsus rajaneb kõrgetasemelistel teaduslikel nõuannetel; |
E. |
arvestades, et ühine kalanduspoliitika põhineb hea haldustava põhimõtetel, mis nõuavad, et otsuste tegemine toetuks usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele ning annaks aegsasti tulemusi; |
F. |
arvestades, et kvootide ja maksimaalse säästva saagikuse taseme määramise aluseks tuleb võtta teaduslikud andmed; |
G. |
arvestades, et kalurid ja teadlased ei ole sageli ühel meelel mere olukorra ja kalavarude hindamisel; |
H. |
arvestades, et ehkki mere- ja merendusuuringute strateegias tunnistatakse vajadust jätkata jõupingutusi mere- ja merendusuuringute eri valdkondades, keskendutakse selles pigem mere- ja merendusuuringute vastastikuse mõju parandamisele kui juba arenenud teadusvaldkondade edendamisele; |
I. |
arvestades, et äärepoolsemate piirkondade teadusuuringute tippkeskused on Euroopale eriti kasulikud merealade jälgimiseks mere- ja merendusuuringute strateegia raames; |
J. |
arvestades, et ühise kalanduspoliitika eesseisev läbivaatamine, mille eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu piirkondlikule ja ökosüsteemipõhisele majandamisele, nõuab tugevat teaduslikku alust, |
1. |
on veendunud, et teaduspoliitikas tuleb pöörata suuremat tähelepanu kalanduse ja vesiviljeluse spetsiifilistele probleemidele, kuna nendel sektoritel on ELis suur majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline tähtsus; |
2. |
väljendab heameelt seoses komisjoni tööga mere- ja merendusuuringute strateegia väljatöötamisel, mille eesmärk on võtta kasutusele vahendid mere- ja merendusuuringute paremaks ühendamiseks; |
3. |
tuletab komisjonile meelde, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002 on tal õiguslik kohustus teha ühise kalanduspoliitika valdkonnas ettepanekuid, „tuginedes usaldusväärsetele teadusnõuannetele ja ettevaatusele”; kutsub komisjoni üles rõhutama ja tõestama teadusuuringute olulisust mere olukorra ja kalavarude hindamisel; |
4. |
väljendab muret asjaolu pärast, et seitsmendas raamprogrammis tehti teemavaldkondades ümberkorraldusi, mis tähendab, et kalakasvatust käsitlevad teadusuuringud ei ole enam seotud kalanduse ja mereökoloogia nõuetega, kuigi ökosüsteemipõhine lähenemisviis nõuaks ühises kalanduspoliitikas hoopis kindlat suunavõttu suuremale seotusele; |
5. |
taunib asjaolu, et seitsmendas raamprogrammis ei peeta kalandust ega vesiviljelust spetsiifilisteks küsimusteks ning nendele viidatakse vaid 2. teemavaldkonnas „Toit, põllumajandus ja kalandus, ja biotehnoloogia”, mis küll hõlmab ka kalandusalaseid teadusuuringuid, kuid ainult kaudselt ja laiemalt tõlgendades; nendib, et sama kehtib ka 6. teemavaldkonna „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” puhul; |
6. |
palub komisjonil 2010. aastal toimuva vahehindamise käigus vaadata läbi seitsmes raamprogramm, võttes arvesse käesolevat resolutsiooni ning pöörates suuremat tähelepanu kalanduse ja vesiviljeluse spetsiifilistele probleemidele; |
7. |
on veendunud, et nii poliitiliste otsuste tegijatel kui ka kalandussektori ettevõtjatel on väga vaja praktilisemat laadi teadusuuringuid ning seitsmenda raamprogrammi kestust arvesse võttes on hädavajalik lisada sellesse saavutatavad eesmärgid; |
8. |
on seisukohal, et konkreetsete kalanduse ja vesiviljeluse teemade puudumine seitsmendas raamprogrammis ei stimuleeri piisava hulga teadusprojektide väljatöötamist kõnesolevates valdkondades ning vähendab valitud projektide olulisust ja asjakohasust; |
9. |
rõhutab, et ühise kalanduspoliitika tõhusa elluviimise tagamiseks on vaja välja töötada konkreetsed rakendusuuringute programmid ning kindlustada nende rahastamine piisavate eelarvevahendite eraldamise abil; arvab, et selleks tuleb kindlasti lisada seitsmendasse raamprogrammi vahendite jaotamise kava; |
10. |
nõuab komisjonilt, et ühise kalanduspoliitikaga seotud rakendusuuringute rahastamist seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel kasutataks liikmesriikide teadusuuringute vahelise koosmõju edendamiseks ning kriitilise massi saavutamiseks suuremate teemaüleste mereuuringuprobleemide lahendamiseks; |
11. |
soovitab teaduslike mereuuringute seas eelistada mitte ainult kalavarude seisundi selgitamiseks tehtavaid uuringuid, vaid ka kalavarude majandamise seisukohast otsustava tähtsusega ökosüsteemiga seotud, kaubanduslike, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite uurimist; |
12. |
on veendunud, et eelkõige kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas tuleks eelistada rakendusuuringuid, mille põhieesmärk on selliste teaduslike andmete täiendamine, millel põhinevad õigusaktid ja kalanduse korraldamine, eeskätt bioloogiliselt ohustatud liikide taastamiskavade koostamine; |
13. |
märgib, et lühemas perspektiivis vastanduvad selgelt kalurite ja teadlaste huvid, kuid pikemas perspektiivis sobivad need omavahel paremini kokku; on seisukohal, et säästvusele suunatud kalanduspoliitika aluseks peab olema konsensus mere olukorra küsimuses; kutsub komisjoni üles edendama kalurite ja teadlaste paremat koostööd; |
14. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike tõstma esile ja tegema kaluritele nende endi huvides paremini selgeks asjaolu, et võimaliku lühiajalise majandusliku kahju hindamisel peaksid nad arvesse võtma sellest tulenevat majanduslikku kasu keskpikas või pikas perspektiivis; |
15. |
rõhutab murettekitavat probleemi, et kalandusalaste rakendusuuringutega tegeleb vähe noori teadlasi, sest karjääri seisukohalt on see võrreldes alusuuringute ja muude teadusaladega väheatraktiivne; |
16. |
rõhutab, et tuleb taastada huvitavad ja perspektiivikad õppekavad ülikoolides, mille lõpetamisel ootavad selles valdkonnas tasuvad karjäärivõimalused; |
17. |
toetab hariduspoliitikat, mis motiveerib noori teadlasi tegelema pigem kalandusalaste rakendus- kui alusuuringutega; |
18. |
nõuab tungivalt, et komisjon edendaks sellise alalise Euroopa võrgustiku loomist, mis põhineb liikmesriikide olemasoleval infrastruktuuril ja mille eesmärk on uurida merekeskkonda ja koguda selle kohta andmeid, mis hõlbustaks sektori ettevõtjate ja Euroopa uurimisasutuste teabevahetust ning tagaks ELi juhtpositsiooni teaduses; palub komisjonil pöörata selle võrgustiku puhul erilist tähelepanu äärepoolsemates piirkondades asuvatele uurimiskeskustele; |
19. |
tuletab meelde, et on vaja ühtlustada liikmesriikide rakendusuuringutes kasutatavad erinevad mudelid, et muuta tulemused paremini võrreldavaks ning hõlbustada andmete koondamist; |
20. |
palub komisjonil ergutada ühenduse teadusringkondi välja töötama kalandusalaste uuringute ühist metoodikat ning tihendada riikide teadusasutuste koostööd; |
21. |
palub komisjonil koguda täpsemat teavet selle kohta, kuidas eri liikmesriikides peavad teadlased ja kalurid omavahelist dialoogi, ning selgitada välja parimad tavad; |
22. |
rõhutab, et piirkondlikel nõuandenõukogudel on oluline osa rakendusuuringute valdkonnas, ning palub seepärast anda teadlastele võimalus osaleda nendes nõukogudes täisliikmena; |
23. |
tõdeb murega, et kogusumma, mille liikmesriigid on kulutanud andmete kogumisele kalandussektoris, on alates 2006. aastast pidevalt vähenenud; |
24. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel eraldada ELi eelarvest, eeskätt rubriigist 11 07 02 „Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)”, assigneeringuid kalandussektori andmete kogumiseks; |
25. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 400.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0213.
(5) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
(7) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/42 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Euroopa teenuseosutajate kutsekaart
P6_TA(2009)0066
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon Euroopa teenuseosutajate kutsekaardi loomise kohta (2008/2172(INI))
2010/C 76 E/08
Euroopa Parlament,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (1);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (2);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (3);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (4);
võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2007. aasta teatist „Liikuvus aitab luua rohkem ja paremaid töökohti: Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010)” (KOM(2007)0773);
võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2007. aasta teatist „Ettepanek ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008 – 2010” (KOM(2007)0804);
võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni direktiivist teenuste kohta siseturul tervishoiuteenuste väljajätmise mõju ja tagajärgede kohta (5);
võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni piiriüleste teenuste osutajate kohustuste kohta (6);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0029/2009),
A. |
arvestades, et ELi kodanike õigus töötada või osutada teenuseid kõikjal ELis on üks ühtse turu põhivabadusi, mis hõlmab õigust tegutseda kutsealal füüsilisest isikust ettevõtja või palgatöötajana muus liikmesriigis kui see, kus kutsekvalifikatsioon omandati; |
B. |
arvestades, et asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt on isikute ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel üks ühenduse tegevusi; |
C. |
arvestades, et isikute ja teenuste suurem liikuvus liikmesriikide ja piirkondade vahel on majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitleva Lissaboni tegevuskava saavutamise põhielement ning see võib uute perspektiivide, ideede ja oskuste abil tõsta tootlikkust; |
D. |
arvestades, et liikuvus ELis on jätkuvalt madal, ainult 4 % tööjõust on kunagi elanud ja töötanud muus liikmesriigis ning ligikaudu 2 % elab ja töötab praegu muus liikmesriigis (7); |
E. |
arvestades, et muus liikmesriigis töötada soovivad isikud seisavad jätkuvalt silmitsi suurte raskustega, ning et 20 % SOLVITile 2007. aastal laekunud kaebustest käsitlesid niisuguste kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, mida nõutakse reguleeritud kutsealal tegutsemiseks; |
F. |
arvestades, et komisjon on alustanud vastavalt asutamislepingu artiklile 226 rikkumismenetlusi mitmete liikmesriikide vastu, kes ei ole teatanud direktiivi 2005/36/EÜ ülevõtmise meetmetest; |
G. |
arvestades, et direktiivi 2005/36/EÜ põhjenduses 32 on sätestatud, et „kutseühenduste ja -organisatsioonide poolt väljaantav Euroopa tasandi kutsekaart võiks lihtsustada spetsialistide vaba liikumist, eelkõige kiirendades infovahetust vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi vahel. See kutsekaart peaks muutma võimalikuks erinevates liikmesriikides töötava spetsialisti teenistuskäigu jälgimise. Arvestades täiel määral kõiki andmekaitse sätteid, võiks nimetatud kaart sisaldada teavet spetsialisti kvalifikatsiooni (lõpetatud ülikool või õppeasutused, omandatud kvalifikatsioon, töökogemus), juriidilise tegutsemisvormi, tema suhtes rakendatud kutsealaga seotud sanktsioonide ning vastava pädeva ametiasutuse kohta”; |
H. |
arvestades, et Euroopa Parlament palus oma eespool nimetatud resolutsioonis direktiivist teenuste kohta siseturul tervishoiuteenuste väljajätmise mõju ja tagajärgede kohta „luua […] Euroopa kaart, mis võimaldab saada teavet tervishoiutöötajate pädevuse kohta ja edastada seda patsientidele”; |
Piiriülene liikuvus
1. |
ergutab kõiki algatusi, mille eesmärk on hõlbustada piiriülest liikuvust kui vahendit, mis aitaks kaasa teenuste ja tööturgude tõhusale toimimisele ning edendaks majanduskasvu ELis; |
2. |
rõhutab ELi vastutust hõlbustada veelgi geograafilist ja ametialast liikuvust läbipaistvuse suurendamise kaudu kvalifikatsioonide tunnustamise ja võrreldavuse osas ning patsientide ja tarbijate turvalisuse tagamise kaudu; |
3. |
rõhutab siiski, et vajalik on komisjoni tõhusam ja kooskõlastatum lähenemisviis algatuste puhul, mille eesmärk on lihtsustada ja ergutada kutsetöötajate liikuvust liikmesriikide vahel, näiteks EUROPASS (Euroopa CV), EURES (tööalase liikuvuse portaal) ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, ning kõnealuste küsimustega seotud erinevate ühenduse rahastatavate või kaasrahastatavate võrgustike puhul, näiteks SOLVIT, IMI, EUROGUIDANCE ja ENIC/NARIC; |
4. |
rõhutab kodanikuühiskonna, sealhulgas tööandjate, ametiühingute, kutseorganisatsioonide ning pädevate asutuste ühisvastutust seoses liikuvuse hõlbustamise ja parandamisega siseturul; |
Direktiivi 2005/36/EÜ ülevõtmine
5. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes on maha jäänud direktiivi 2005/36/EÜ ülevõtmisega, mis oleks tulnud lõpule viia 20. oktoobriks 2007, jõustaksid vajalikud õigus- ja haldusnormid; |
6. |
kutsub komisjoni üles võtma meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole veel direktiivi 2005/36/EÜ üle võtnud; |
7. |
palub komisjonil hinnata direktiivi 2005/36/EÜ artikli 7 kohaldamise mõju liikuvusele aruandes, mille ta koostab vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 60 lõikele 2; |
8. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid taotleksid kutsekvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamise osas ühtlustatumat lähenemist, lihtsustaksid asjaomaseid haldusmenetlusi ja vähendaksid kutsetöötajatele põhjustatud kulusid; |
Euroopa kutsekaardi vajalikkus
9. |
on seisukohal, et lisaks olemasolevatele meetmetele, mille eesmärk on hõlbustada ja ergutada liikuvust, tuleb Euroopa kutsekaardi lisandväärtus luua enamiku kutsealade puhul; |
10. |
märgib, et Euroopa kutsekaardid on olemas või väljatöötamisel mõningate reguleeritud ja ühtlustatud kutsealade puhul, nagu juristid ja tervishoiutöötajad, kuid muude, ühtlustamata või vähe ühtlustatud kutsetealade puhul näib kutsekaardi kasutuselevõtmine keeruline, kuna seadusandlus on liikmesriigiti erinev ning andmed kutsekvalifikatsioonide kohta tuleb esmalt kinnitada ja neid tuleb vastastikku tunnustada; |
11. |
juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa kutsekaart võiks olla kasulik isegi reguleerimata ja ühtlustamata kutsealade puhul, kuna sel oleks teavituslik roll eelkõige tööandjatele ja tarbijatele, mis peaks paika enamiku vabade kutsealade puhul; |
12. |
kutsub komisjoni üles koostama loetelu erinevatest algatustest, mis käsitlevad kutsekaartide väljatöötamist, ning andma representatiivsest inventuurist Euroopa Parlamendile aru; |
13. |
palub komisjonil algatused läbi vaadata, et määrata kindlaks, kas Euroopa kutsekaart võiks lisaks muudele meetmetele:
on seisukohal, et kõik edasised riiklikud meetmed peaksid sisaldama kutsealade täpselt määratletud kirjeldust ja konkreetseid vajadusi, mida kaart peaks hõlmama; |
Euroopa kutsekaardi sisu
14. |
on arvamusel, et mis tahes kutsekaart, kui selle väljatöötamiseks on piisavalt nõudlust, peaks olema võimalikult lihtne, kerge ja liberaalne ning vältima samal ajal mis tahes uut bürokraatlikku koormust, ning et sellega võidakse luua teatavate kutsealade kvalifikatsioonide puhul nn ühine keel; |
15. |
nõuab tungivalt, et Euroopa kutsekaart ei tohiks piiriülest liikuvust negatiivselt mõjutada ning seda tuleks kasutada ainult selleks, et tõendada liikumise õigust, ilma et see oleks liikumise tingimuseks; rõhutab, et teatavaid rühmi ei tohiks kõrvale jätta võimalusest osutada teenuseid muudes liikmesriikides, ning kaart ei tohiks tekitada uusi takistusi eelkõige inimestele, kellel on vähem kvalifikatsioone või ei ole nii konkreetseid kvalifikatsioone; |
16. |
rõhutab, et ühe või enama Euroopa kutsekaardi kasutamisel tuleks võtta arvesse mitmekesisust, näiteks arvestada kutsealade või liikmesriikide vahelisi erinevusi; on seisukohal, et kutsealade endi kaudu tuleks rahastada Euroopa kutsekaardi väljatöötamist ja rakendamist, kui seda peetakse vajalikuks; |
17. |
rõhutab, et juhul, kui asjaomasel kutsealal kasutatakse juba riiklikku kutsekaarti, võiks praktilistest kaalutlustest lähtuvalt integreerida riikliku kutsekaardi ülesanded Euroopa kutsekaarti; |
18. |
rõhutab, et Euroopa kutsekaardil sisalduv teave peaks olema usaldusväärne ning liikmesriikide pädevate asutuste poolt kinnitatud ja ajakohastatud; on arvamusel, et EUROPASSi CVs sisalduva teabe võiks samuti lisada vajaduse korral Euroopa kutsekaardile; |
19. |
rõhutab, et juurdepääs kaardil sisalduvatele andmetele peaks vastama eraelu puutumatuse kaitse kõige kõrgematele standarditele; |
*
* *
20. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(2) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(3) ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.
(4) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.
(5) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 279.
(6) ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 312.
(7) 2005. aasta Eurobaromeetri uuring 64.1 geograafilise ja tööturu liikuvuse kohta.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/46 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Vaalapüügi suhtes kohaldatavad ühenduse meetmed
P6_TA(2009)0067
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon vaalapüügi suhtes kohaldatavate ühenduse meetmete kohta (2008/2101(INI))
2010/C 76 E/09
Euroopa Parlament,
võttes arvesse 1946. aastal allkirjastatud vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelist konventsiooni ja rahvusvahelise vaalapüügikomisjoni (International Whaling Commission – IWC) loomist;
võttes arvesse IWC kokkulepet tööstusliku vaalapüügi nullmäärade kohta (nn moratoorium), mis jõustus 1986. aastal;
võttes arvesse vaalalistega seotud andmete ajakohastamist 2008. aastal Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu ohustatud liikide punases raamatus;
võttes arvesse Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu 5.–14. oktoobrini 2008 Barcelonas toimunud kohtumist;
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 37 ja 175;
võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2007. aasta teatist vaalapüügi suhtes kohaldatavate ühenduse meetmete kohta (KOM(2007)0823);
võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2008. aasta otsust, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse seisukoht vaalapüügi kohta (1);
võttes arvesse IWC tulevikku käsitleva väikese töörühma (edaspidi „töörühm”) loomist 2008. aasta juunis Tšiilis Santiagos toimunud IWC 60. kohtumisel;
võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (2) (edaspidi „elupaikade direktiiv”);
võttes arvesse 1997. aasta Amsterdami lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut (lepingule lisatud protokoll loomade kaitse ja heaolu kohta);
võttes arvesse ohustatud looduslike looma-ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) ja sellest tuleneva rahvusvahelise kauplemiskeelu rakendamist ELi poolt toodete suhtes, mis on valmistatud ükskõik mis liiki suurtest vaaladest;
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0025/2009),
A. |
arvestades, et esmane eesmärk peab olema bioloogilise mitmekesisuse kaitse, sealhulgas liikide kaitse; |
B. |
arvestades, et loomade heaolu peab alati arvesse võtma; |
C. |
arvestades, et tegemist on siiski toiduainetega kindlustatuse ja toiduga varustamise küsimusega, eelkõige nende kogukondade jaoks, mis on traditsiooniliselt vaalapüügiga tegelenud; |
D. |
arvestades, et praegu on kõigi vaalaliikide tahtlik häirimine, püüdmine või tapmine ühenduse vetes elupaikade direktiivi kohaselt keelatud; |
E. |
arvestades, et peaaegu iga neljas vaalaline on praegu ohus ja üheksa liiki on kantud kas ohustatud või kriitiliselt ohustatud liikide nimekirja ning paljude liikide ja populatsioonide olukord on jätkuvalt ebaselge; |
F. |
arvestades, et kuigi mõned vaalade populatsioonid on pärast moratooriumi kehtestamist teatud ulatuses taastunud, ei ole teised populatsioonid seda suutnud ning nende võime kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega jääb selgusetuks; |
G. |
arvestades, et moratoorium oli algselt kavandatud kestma kuni vastava majandamiskorra kehtestamiseni ja ka selleks, et anda kahanenud populatsioonidele piisavalt taastumisaega; |
H. |
arvestades, et kõik IWC liikmed ei ole moratooriumiga liitunud; |
I. |
arvestades, et moratoorium ei hõlma vaalade tapmist teaduslikul eesmärgil; |
J. |
arvestades, et tegelikult on pärast moratooriumi kehtestamist kasvanud erilubade alusel tapetud vaalade arv; |
K. |
arvestades, et IWC (enam kui 30 resolutsiooniga) ning valitsusvälised organisatsioonid ja teised organid on väljendanud sügavat muret, et praegune erilubade alusel vaalapüük on „vastuolus tööstusliku vaalapüügi moratooriumi mõttega” (IWC 2003-2); et selliselt püütud vaalade liha ei tohiks kasutada tööstuslikul otstarbel; |
L. |
arvestades, et hiljutistest edusammudest hoolimata ei vasta vaalade tapmise meetodid endiselt soovitavatele normidele; |
M. |
arvestades, et vaalalisi ei ohusta mitte üksnes nende püük, vaid ka kliimamuutus, saastumine, laevaliiklus, kalapüügivahendid, hüdrolokaatorid ja muud tegurid; |
N. |
arvestades, et eespool nimetatud nõukogu otsus põhineb üksnes EÜ asutamislepingu artiklil 175 ja selles viidatakse vaid eespool nimetatud IWC kohtumisele 2008. aasta juunis Tšiilis Santiagos, |
1. |
väljendab sügavat rahulolu eespool nimetatud komisjoni teatise üle vaalapüügi suhtes kohaldatavate ühenduse meetmete kohta ning vaalapüüki käsitleva otsuse üle, mille nõukogu võttis vastu kvalifitseeritud häälteenamusega; toetab tööstusliku vaalapüügi ülemaailmset moratooriumi ja vaalatoodetega rahvusvahelise kauplemise keelamist; soovib lõpetada vaalapüügi teaduslikul eesmärgil ning toetab ulatuslike ookeani- ja merealade nimetamist kaitsealadeks, kus igasugune vaalapüük on määramata ajaks keelatud; |
2. |
kutsub nõukogu üles võtma vastu uus ühine seisukoht EÜ asutamislepingu artikli 37 ja artikli 175 alusel; |
3. |
on seisukohal, et vaalade ja teiste vaalaliste kaitse oleneb lõppkokkuvõttes meetmete arendamisest vastavalt saavutatavale piisavalt laialdasele kokkuleppele, mida tuleb tõhusalt rakendada; |
4. |
kutsub nõukogu, komisjoni ja töörühmas osalevaid liikmesriike üles tegema tööd sellise kokkuleppe saavutamise nimel; |
5. |
on arvamusel, et töörühmas peetavad arutelud peaksid olema võimalikult läbipaistvad; |
6. |
loodab, et töörühm käsitleb vaalade tapmist teaduslikul eesmärgil, et leida alus selle lõpetamiseks; |
7. |
aktsepteerib vaalapüügi teostamist piiratud ulatuses sellega traditsiooniliselt tegelenud kogukondade poolt elatusvahendina kasutamise eesmärgil, kuid nõuab palju suuremat rõhuasetust humaansete tapmismeetodite uurimisele ja kasutamisele; |
8. |
nõuab, et selline püük toimuks üksnes IWC teaduskomitee soovitustel põhinevate selgete kvootide alusel ning range järelevalve all, mis hõlmab kõikide andmete säilitamist ja nendest IWC teavitamist; |
9. |
nõuab ka kogu maailmas sobivates piirkondades suurema arvu merekaitsealade loomist, kus vaalad oleksid erilise kaitse all; |
10. |
märgib, et elupaikade direktiiv, milles määratletakse ühenduse seisukoht vaalade (ja delfiinide) suhtes, keelab taasalustada tööstuslikku vaalapüüki mis tahes ELi vetes asuvatest varudest; |
11. |
juhib tähelepanu vajadusele kasutada selektiivsemaid püügivahendeid, vältimaks teiste liikide, eriti vaalaliste kaaspüüki; |
12. |
on arvamusel, et tööstusliku vaalapüügi kurb ajalugu ja paljud ohud, mis praegu vaalapopulatsiooni varitsevad (muu hulgas juhuslik saagiks langemine kalapüügi käigus, kokkupõrked laevadega, ülemaailmne kliimamuutus ja ookeanide mürasaaste) on põhjus, miks EL peab olulistel rahvusvahelistel foorumitel edendama koordineeritud ja sidusal viisil vaalade kõrgetasemelist kaitset ülemaailmsel tasandil; |
13. |
nõuab vaalaliste populatsioone ohustavate kliimamuutusest, saastumisest, laevaliiklusest, kalapüügivahenditest, inimtekkelisest ookeanimürast (sealhulgas kajaloodide, seismiliste uuringute ja veesõidukite tekitatav müra) ja muudest teguritest tingitud ohtude vastu võitlemist ka väljaspool selliseid kaitsealasid; |
14. |
on seisukohal, et komisjon peaks enne ülemaailmseid meetmeid esitama täiendavaid ettepanekuid selliste ohtude tõrjumiseks ühenduse vetes ja seoses ühenduse kalalaevadega; |
15. |
on seisukohal, et komisjon peaks määratlema läbivaadatud regulatiivse raamistiku selliseks vaalade vaatlemiseks, mis kaitseks niisuguste rannikupiirkondade majanduslikke ja sotsiaalseid huve, kus selline tegevus toimub, võttes arvesse viimasel ajal toimunud arengut; |
16. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, rahvusvahelisele vaalapüügikomisjonile, piirkondlikele nõuandekomisjonidele, kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteele ning piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, millesse EL kuulub. |
(1) Nõukogu otsus, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse nimel rahvusvahelise vaalapüügikomisjoni (IWC) 60. kohtumisel 2008. aastal võetav seisukoht seoses ettepanekutega vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooni rakenduslisa muutmiseks (nõukogu dokument nr 9818/2008).
(2) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/49 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Ühenduse osalemine Euroopa Audiovisuaalvaldkonna Vaatluskeskuses
P6_TA(2009)0068
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon ühenduse osalemise kohta Euroopa Audiovisuaalvaldkonna Vaatluskeskuses (2008/2179(INI))
2010/C 76 E/10
Euroopa Parlament,
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 15. detsembri 1992. aasta resolutsiooni (92) 70, millega loodi Euroopa Audiovisuaalvaldkonna Vaatluskeskus, ning 20. märtsi 1997. aasta resolutsiooni (97) 4, millega kinnitati Euroopa Audiovisuaalvaldkonna Vaatluskeskuse tegevuse jätkumist, samuti selle juurde kuuluvat vaatluskeskuse statuuti;
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 21. septembri 2000. aasta resolutsiooni (2000) 7 Euroopa Audiovisuaalvaldkonna Vaatluskeskuse statuudi muudatuste kohta;
võttes arvesse nõukogu 22. novembri 1999. aasta otsust 1999/784/EÜ ühenduse osalemise kohta Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses (1);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogrammi (MEDIA 2007) rakendamise kohta (2);
võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta aruannet nõukogu 22. novembri 1999. aasta otsuse 1999/784/EÜ (ühenduse osalemise kohta Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2239/2004/EÜ, rakendamise kohta (KOM(2006)0835);
võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ liikmesriikide audiovisuaalsete meediateenuste osutamist käsitlevate teatavate õigusnormide kooskõlastamise kohta (audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv) (3);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0010/2009),
A. |
arvestades, et audiovisuaalsektor annab olulise panuse Euroopa loovasse ja teadmuspõhisesse majandusse ning sellel on keskne roll kultuurilise mitmekesisuse ja pluralismi edendamisel Euroopa Liidus; |
B. |
arvestades, et infoühiskonna teenuste ja meediateenuste, võrkude ja seadmete lähenemine tekitab mitmes valdkonnas uusi probleeme seoses olemasoleva õigusi ja kohustusi sisaldava õigusraamistiku kohandamisega ning pakub mitmeid uusi võimalusi; |
C. |
arvestades, et Euroopa audiovisuaalturgu käsitleva usaldusväärse ja võrreldava teabe kättesaadavus võib selle sektori ettevõtjate, eriti VKEde, konkurentsivõimet suurendada, muutes arusaama selle tööstusharu potentsiaalist selgemaks, ja tuua kasu tarbijale; |
D. |
arvestades, et Euroopa Audiovisuaalvaldkonna Vaatluskeskus (vaatluskeskus) aitab seega kaasa Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimele, kogudes ja levitades üksikasjalikku teavet audiovisuaalsektori kohta; |
E. |
arvestades, et vaatluskeskus pakub mitmesuguseid tooteid, sealhulgas online-teenuseid, väljaandeid ja andmebaase, mis on osutunud väga väärtuslikuks nii tööstusele kui ka poliitikakujundajatele, nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil; |
F. |
arvestades, et ühenduse tegevus audiovisuaaltööstuse konkurentsivõime toetuseks aitab kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, |
1. |
tunnistab, et vaatluskeskus on ainus üleeuroopaline avalike teenuste organisatsioon, mis kogub ja levitab teavet Euroopa audiovisuaaltööstuse kohta ja millel on oluline roll üksikasjaliku teabe jagamisel selle sektori kohta nii selle valdkonna avalikele kui ka eraasutustele; |
2. |
rõhutab, et infoühiskonna teenuste ja meediateenuste, võrkude ja seadmete lähenemine on toonud kaasa uusi probleeme, mida tuleks audiovisuaalsektoris uurida, ning see peaks peegelduma vaatluskeskuse tegevuses; |
3. |
kordab, et multimeedial ja uutel tehnoloogiatel on audiovisuaalsektoris üha suurem roll ning et vaatluskeskus peab õigeaegselt tugevdama oma suutlikkust nende uute arengusuundadega sammu pidada, et säilitada oma olulist rolli selles sektoris; |
4. |
rõhutab, et vaatluskeskusele tuleb oma ülesannete jätkuvaks täitmiseks tagada vajalikud ressursid, et pidada edukalt sammu multimeedia ja uute tehnoloogiate arenguga; |
5. |
kutsub sellega seoses vaatluskeskust üles oma tegevust laiendama, et tegeleda konkreetsemalt meedia lähenemisest ja uutest arengusuundadest tulenevate uusimate probleemidega, ning pöörama seejuures erilist tähelepanu filmi- ja audiovisuaaltööstuse digitaliseerimise üldise mõju analüüsile ning online audiovisuaalsete teenuste, mobiiltelevisiooni ja videomängude analüüsile; |
6. |
rõhutab audiovisuaalmeedia sektori riiklike reguleerivate asutuste ja sidusrühmadega kontakti hoidmise ja kooskõlastamise tähtsust, et tagada lisandväärtus; |
7. |
tervitab vaatluskeskuse publikatsiooni autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta ning soovitab vaatluskeskusel jätkata nende teemade süstemaatilist käsitlemist ja võimaluste piires, arvestades ka UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni (4), seesugust teavitamist laiendada, nii et oleks hõlmatud ka maksude ja tööõiguse teema Euroopa audiovisuaalsektoris; |
8. |
kutsub vaatluskeksust kui ekspertasutust üles esitama soovitusi ja võimalikke poliitikasuundi, mis võiksid olla Euroopa poliitika aluseks, võttes arvesse audiovisuaalmeedia valdkonna häid tavasid maailma muudes osades, kus toimub samalaadne areng (näiteks Aasia või Põhja-Ameerika); |
9. |
väljendab heameelt, et vaatluskeskus on teinud uuringu kolmandatest riikidest pärit audiovisuaalsete teoste osakaalu kohta Euroopa turul ning soovitab analüüsida koostöömudelite arendamist kolmandate riikide partneritega seoses UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni ja ülalmainitud audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi rakendamisega, võttes arvesse selle direktiivi artikli 1 punkti n („Euroopa päritolu teosed”) ja hõlmates katseprojekti Media International; |
10. |
tunnistab, et liikmesriikide vahel on kultuurierinevusi, millest tulenevalt võidakse kahjuliku või solvava audiovisuaalmaterjali probleemiga tegeleda erineval moel, eriti seoses alaealistega, võttes arvesse audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga sätestatud minimaalset ühtlustamist alaealiste kaitse valdkonnas ning tegevusi Safer Internet plus programmi raames, mille eesmärk on edendada Interneti ja uute tehnoloogiate turvalisemat kasutamist, eeskätt laste jaoks, ning võidelda ebaseadusliku sisu ja lõppkasutaja jaoks soovimatu sisu vastu; |
11. |
kutsub sellega seoses vaatluskeskust üles jälgima erinevaid (õiguslikke) vahendeid ja töötama välja võimalikke lahenduspoliitikaid; |
12. |
soovitab vaatluskeskuse publikatsioone intensiivsema kommunikatsioonipoliitika abil laiemalt levitada, et suurendada teadlikkust selle tegevusest; |
13. |
kiidab heaks plaani uuendada põhjalikult vaatluskeskuse veebilehte, mis peaks peegeldama multimeedia ja tehnoloogia uusimaid ja kõrgeimaid standardeid, ning toetab kavatsusi parandada veebilehe kujundust ja interaktiivsust, mis muudaks selle informatiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks; |
14. |
tunnistab, et kuigi mõned spetsiifilised valdkonnad, näiteks meediakirjaoskus, ei kuulu praegu vaatluskeskuse tegevusalasse, tuleks selliste teemade uurimist kavandada; |
15. |
julgustab vaatluskeskust jagama koostöös oma liikmetega rohkem andmeid selliste spetsiifiliste audiovisuaalteenuste kättesaadavuse kohta, nagu subtiitrid, suuline kirjeldus ja viipekeel, mis on mõeldud puuetega inimeste abistamiseks; |
16. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, samuti Euroopa Nõukogule ja Euroopa Audiovisuaalvaldkonna Vaatluskeskusele. |
(1) EÜT L 307, 2.12.1999, lk 61.
(2) ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.
(3) EÜT L 298, 17.10.1989, lk23.
(4) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon (vastu võetud 2005. aastal).
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/51 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine
P6_TA(2009)0073
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon LKA poolt kinnipeetavate transportimiseks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta
2010/C 76 E/11
Euroopa Parlament,
võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi ning omavolilise kinnipidamise, sunniviisilise kadumise ja piinamise keelamist käsitlevaid rahvusvahelisi, Euroopa Liidu ja siseriiklikke õigusakte, näiteks 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast ÜRO 10. detsembri 1984. aasta konventsiooni, ja nendele lisatud asjaomaseid protokolle;
võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transportimiseks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta (1) ning teisi seda küsimust tõstatavaid aruandeid ja resolutsioone, sealhulgas Euroopa Nõukogu tegevust samas küsimuses;
võttes arvesse oma 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Guantánamo kinnipidamiskeskuse vangide tagasisaatmise ja ümberasustamise kohta (2);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi kirja liikmesriikide parlamentidele 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta liikmesriikides;
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. |
arvestades, et 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis sisaldus 46 üksikasjalikku soovitust liikmesriikidele, nõukogule ja komisjonile; |
B. |
arvestades, et pärast 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni vastuvõtmist on liikmesriikides toimunud rida arenguid, näiteks:
|
C. |
arvestades, et õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinik teatas 3. veebruaril 2009 Euroopa Parlamendis, et on võtnud rea meetmeid Euroopa Parlamendi soovituste rakendamiseks, muu hulgas saatnud Poola ja Rumeenia ametivõimudele kirja palvega, et need selgitaksid üksikasjalikult oma seisukohta nende territooriumil salavanglate väidetava eksisteerimise kohta, ning avaldanud teatise, milles tehakse ettepanek uuteks meetmeteks tsiviillennunduse valdkonnas; |
D. |
arvestades, et vangide salajane kinnipidamine ja erakorralised üleviimised on vastuolus inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega, ÜRO piinamisvastase konventsiooniga, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ning arvestades, et USA ametivõimud tegelevad praegu selle praktika läbivaatamisega; |
E. |
arvestades, et USA ametivõimud on erakorraliste üleviimiste programmi raames mõnedes liikmesriikides röövitud isikud toimetanud Guantánamosse või teistesse riikidesse sõjaväe ja LKA lennukitel, mis on tihtipeale lennanud üle ELi territooriumi ning mõnel juhul teinud vahemaandumisi teatavates liikmesriikides; arvestades, et kolmandatesse riikidesse viidud isikuid on kohalikes vanglates piinatud; |
F. |
arvestades, et mõned liikmesriigid on pöördunud USA ametivõimude poole taotlusega vabastada ja saata kodumaale tagasi erakorraliselt üle viidud isikud, kes on nende kodanikud või kes elasid varem nende territooriumil elamisloa alusel; arvestades, et mõne liikmesriigi ametiisikud on saanud Guantánamo või teiste kinnipidamiskohtade vangidega kohtuda ning neid üle kuulata, et kontrollida süüdistusi, mida USA ametivõimud on neile esitanud, tunnistades niiviisi seaduslikuks niisuguste kinnipidamisasutuste olemasolu; |
G. |
arvestades, et 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis väideti ning järgnenud sündmused kinnitasid, et mitu ELi liikmesriiki on osalenud või aktiivselt või passiivselt koostööd teinud USA ametivõimude, LKA ja USA sõjaväe kinnipeetavate Guantánamosse ebaseaduslikul transportimisel ja/või nende kinnipidamisel Guantánamos ja nn salavanglates, mille olemasolu president Bush on tunnistanud, – mida tõendab hiljuti avalikustatud teave, et valitsused on rahuldanud USA ülelennu taotlusi, ja valitsuste teave salavanglate kohta – ja et liikmesriigid kannavad Guantánamos ja salavanglates peetud isikute transportimise ja kinnipidamise eest selget poliitilist, moraalset ja juriidilist vastutust; |
H. |
arvestades, et USA Senat on ratifitseerinud ELi ja USA vahelise lepingu väljaandmise ja vastastikuse õigusabi kohta, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid, välja arvatud Itaalia; |
I. |
arvestades, et president Obama 22. jaanuari 2009. aastal antud korraldused, mis on küll suur samm edasi, ei paista täiel määral käsitlevat salajase kinnipidamise ja inimröövi või piinamise kasutamise küsimusi, |
1. |
mõistab hukka asjaolu, et liikmesriigid ja nõukogu ei ole seni võtnud meetmeid, et heita valgust erakorralise üleviimise programmile ja rakendada Euroopa Parlamendi soovitusi; taunib, et nõukogu ei suutnud 3. veebruaril 2009 anda Euroopa Parlamendile rahuldavaid vastuseid; |
2. |
kutsub liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles täielikult ellu viima soovitusi, mille Euroopa Parlament esitas 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis, aitama kaasa tõe väljaselgitamisele, alustades uurimisi või tehes pädevate asutustega koostööd kogu asjaomase teabe esitamise ja avalikustamisega, ning tagama salateenistuste tegevuse parlamentaarse analüüsi; palub nõukogul avaldada kogu asjaomane teave kinnipeetavate transportimise ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta, sealhulgas rahvusvahelise avaliku õiguse töörühma (COJUR) raames; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone tegema koostööd kõigi rahvusvaheliste pädevate organitega, sealhulgas ÜRO ja Euroopa Nõukogu organitega, ning edastama Euroopa Parlamendile igasuguse asjaomase teabe, parlamendiuurimiste aruanded või sellekohased otsused; |
3. |
kutsub Euroopa Liitu ja Ameerika Ühendriike tugevdama Atlandi-ülest dialoogi uue ühtse lähenemise kohta terrorismivastasele võitlusele, mille aluseks on selliste ühiste väärtuste nagu inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja õigusriigi austamine rahvusvahelise koostöö raamistikus; |
4. |
usub, et ELi ja USA vahelised väljaandmise ja vastastikuse õigusabi lepingud on asjakohaseks vahendiks juriidiliselt pädeva õiguskaitse jaoks ning õigusalase koostöö jaoks terrorismivastases võitluses; tervitab seepärast nende ratifitseerimist USA Senatis ja kutsub Itaaliat üles neid lepinguid võimalikult kiiresti ratifitseerima; |
5. |
tervitab president Obama kolme korraldust Guantánamo kinnipidamiskeskuse sulgemiseks, sõjaväeliste komisjonide tegevuse peatamiseks, piinamise kasutamise lõpetamiseks ja välismaal asuvate salavanglate sulgemiseks; |
6. |
rõhutab siiski asjaolu, et üleviimiste programmi ja salajaste kinnipidamiskeskuste piiratud alalhoidmise osas valitseb endiselt teatav ebaselgus, ning on veendunud, et tuuakse selgus kõigi teiste salajaste kinnipidamiskeskuste sulgemise või kasutamise keelamise kohta, mida otseselt või kaudselt juhivad USA ametivõimud USAs või välismaal; tuletab meelde, et salajane kinnipidamine on iseenesest elementaarsete inimõiguste tõsine rikkumine; |
7. |
kinnitab veel kord, et ÜRO piinamisvastase konventsiooni artikli 14 kohaselt on igal piinamise ohvril täitmisele pööratav õigus hüvitusele ning õiglasele ja küllaldasele kompensatsioonile; |
8. |
tervitab 16.–17. märtsil 2009. aastal toimuvat õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste voliniku, eesistujariigi Tšehhi Vabariigi esindaja ning ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori visiiti Ühendriikidesse ning kutsub ELi esindajaid üles tõstatama erakorraliste üleviimiste ja salavanglate küsimust, kuna need kujutavad endast inimõigusi käsitleva Euroopa ja rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist; kutsub 26. veebruaril 2009. aastal toimuvat justiits- ja siseküsimuste nõukogu asuma siin kindlale seisukohale ning arutama Guantánamo vangla sulgemise ja vangide ümberasustamise küsimust, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2009. aasta sellekohast resolutsiooni; |
9. |
palub Euroopa Liidul, liikmesriikidel ja USA ametivõimudel uurida ja täielikult välja selgitada inimõigusi, põhivabadusi, piinamise ja väärkohtlemise keelamist, inimeste sunniviisilist kadumist ja õigust õiglasele kohtupidamisele käsitlevate rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide rikkumisi ja kuritarvitusi, mis on toime pandud seoses „terrorismivastase sõjaga”, et kindlaks teha, kes vastutab salavanglate, sealhulgas Guantánamo, ja erakorraliste üleviimiste programmi eest, ning tagada, et sellised rikkumised tulevikus ei korduks ja et terrorismivastases võitluses ei rikutaks inimõigusi, põhivabadusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid; |
10. |
palub nõukogul, komisjonil ja ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoril pärast ELi delegatsiooni USA-visiiti anda Euroopa Parlamendile aru vastastikuse õigusabi ja isikute väljaandmise lepingute kohaldamisest ning ELi ja USA koostööst terrorismivastases võitluses, mille käigus oleks tagatud inimõiguste igakülgne austamine, nii et pädev komisjon saaks nimetatud küsimusi käsitleda raportis, mille koostamisel lähtutakse muuhulgas 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni lõikest 232; |
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi terrorismivastase võitluse koordinaatorile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, NATO peasekretärile, Euroopa Nõukogu peasekretärile ja Parlamentaarse Assamblee presidendile, ÜRO peasekretärile ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja kongressile. |
(1) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 309.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0045.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/54 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Nõukogu 2007. aasta aruanne ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta
P6_TA(2009)0074
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon nõukogu 2007. aasta aruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta, mis esitatakse Euroopa Parlamendile 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe G jao punkti 43 kohaldamisel (2008/2241(INI))
2010/C 76 E/12
Euroopa Parlament,
võttes arvesse ELi lepingu artiklit 21;
võttes arvesse nõukogu 2007. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta, mis esitatakse Euroopa Parlamendile eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (1) G jao punkti 43 kohaldamisel;
võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat (EJS), mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. ja 13. detsembril 2003. aastal;
võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta (2), 2. veebruari 2006. aasta (3), 23. mai 2007. aasta (4) ning 5. juuni 2008. aasta (5) resolutsioone nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta;
võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõiget 1;
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0019/2009),
A. |
arvestades, et ELi välistegevuse ja eelkõige ÜVJP eesmärkideni jõudmiseks on oluline ELi ühishuvide selge määratlemine; |
B. |
arvestades, et alati, kui EL on kõnelenud ühehäälselt, on tal olnud oluline autoriteet, ta on saavutanud käegakatsutavaid tulemusi ning mõjutanud märkimisväärselt sündmuste kulgu vastavalt oma majanduslikule mõjuvõimule; |
C. |
arvestades, et ÜVJP, mis praegu toetub arvukatele erinevatele kindlatele töövahenditele, on jõudmas uude etappi, mida iseloomustab suurem rõhuasetus strateegilisele mõtlemisele ja selgelt prioritiseeritud tegevusele; |
D. |
arvestades, et selleks, et parandada oma meetmete tulemuslikkust ja kooskõla maailma tasandil, vajab EL eelkõige välispoliitika vahendeid, mis on sätestatud Lissaboni lepingus; arvestades, et sellele vaatamata tuleks ELi välistegevuse institutsioonilise sidususe tugevdamiseks kasutada kõiki kehtivates lepingutes pakutavaid praktilisi võimalusi koos tugeva poliitilise tahtega; |
E. |
arvestades, et nõukogu ja komisjon on juba teinud algatusi omavahelise suurema koostoime ja kooskõla edendamiseks; arvestades, et Euroopa Parlament peaks seetõttu tegema sarnaseid jõupingutusi, et vältida välissuhete teemalist sisemist killustumist; |
Põhimõtted
1. |
kordab, et ÜVJP peab toetuma ELi ja tema liikmesriikide kaitstavatele väärtustele, eriti demokraatiale, õigusriigi põhimõtetele, inimväärikuse, inimõiguste ja põhivabaduste austamisele ning rahu ja tõhusate mitmepoolsete suhete edendamisele ning nendest väärtustest juhinduma; |
2. |
rõhutab, et EL peab kasutama ÜVJPd, et võidelda oma kodanike ühishuvide eest, sealhulgas nende õiguse eest elada rahus ja turvaliselt puhtas keskkonnas ning omada mitmekesist juurdepääsu elutähtsatele ressurssidele, näiteks energiale; |
3. |
usub kindlalt, et EL saab mõju avaldada üksnes siis, kui ta kõneleb ühehäälselt, kui ta on varustatud asjakohaste vahenditega, kui ta tõhustab veelgi oma koostööd ÜROga ning kui talle on antud tugev demokraatlik legitiimsus, mis tuleneb teabel põhinevast kontrollist, mida teostavad nii Euroopa Parlament kui ka liikmesriikide parlamendid, kes tegutsevad oma vastavatel tasanditel ja vastavalt oma volitustele; usub sellega seoses, et Euroopa Parlament peaks kutsuma liikmesriikide parlamentide välis- ja kaitsekomisjonide liikmeid endaga korrapäraselt kohtuma, et arutada asjakohastele analüüsivahenditele ja metoodikale tuginedes ÜVJP peamisi arenguid; on arvamusel, et tuleks teha uusi jõupingutusi, et suurendada ELi kodanike teadlikkust ÜVJPst; |
4. |
on samuti arvamusel, et tuleks läbi vaadata Euroopa Parlamendi struktuur ja organisatsioon, et koondada ja kasutada paremini kõiki ÜVJP teemalisi erialateadmisi, eesmärgiga anda tõhusam ja järjekindlam panus strateegilisema ja demokraatlikuma ÜVJP väljatöötamisse; |
Eelarveaspektid
5. |
peab kahetsusväärseks ÜVJP eelarve tõsist alarahastamist ning tuletab meelde, et usaldusväärsuse tagamiseks ja ELi kodanike ootustele vastamiseks tuleb ÜVJP-le eraldada vahendid, mis on samaulatuslikud selle üld- ja erieesmärkidega; |
6. |
tunneb heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu eesistujariigi vahel vastavalt eelnimetatud institutsioonidevahelisele kokkuleppele ÜVJP küsimustes korrapäraselt peetavate konsultatiivkohtumiste üle; rõhutab siiski, et need kohtumised peaksid andma võimaluse vahetada seisukohti tulevaste vajaduste, kavandatavate ÜVJP meetmete ja kolmandates riikides rakendatavate ELi keskpikkade ja pikaajaliste strateegiate kohta; |
7. |
oleks huvitatud, et nõukogu annaks rohkem teavet nõukogu eelarvest või ATHENA mehhanismi kaudu rahastatavate meetmete kohta ja eelkõige selle kohta, kuidas need assigneeringud täiendavad ÜVJP meetmetele ELi eelarvest eraldatavaid vahendeid; |
8. |
nõuab, et ÜVJP eelarve oleks eelarvepädevale ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile täiesti läbipaistev; väljendab veel kord muret seoses kulutamata jäänud assigneeringute ülekandmisega ÜVJP peatükis ning kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti õigeaegselt peatükisisestest ümberpaigutamistest ja seda eelkõige seetõttu, et enamik nendest ÜVJP missioonidest, eriti ELi järelevalvemissioon (EUMM) Gruusias või ELi õigusriigimissioon (EULEX) Kosovos, on poliitiliselt tundlikud ja puudutavad laialdast kajastamist leidnud kriise; |
Nõukogu 2007. aasta aruanne ÜVJP kohta
9. |
märgib rahuloluga, et esimest korda on nõukogu aruandes korrapäraselt viidatud Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioonidele; avaldab siiski kahetsust asjaolu üle, et nõukogu ei ole algatanud sisukat dialoogi Euroopa Parlamendi esitatud seisukohtade teemal ega viita kõnealustele resolutsioonidele sellistes dokumentides nagu ühismeetmed ja ühised seisukohad; |
10. |
on arvamusel, et elluviidud tegevuste põhjaliku loetelu esitamisega piirdumise asemel tuleks nõukogu aastaaruandes pakkuda võimalus luua Euroopa Parlamendiga dialoog, mille eesmärk on töötada välja ÜVJP suhtes strateegilisem lähenemisviis, mis põhineb peamiste probleemide kindlakstegemisel ning tulevaste meetmete prioriteetide ja eesmärkide määratlemisel; |
11. |
nõuab seega tungivalt, et nõukogu vaataks uuesti läbi aruande üldised aluspõhimõtted ja erivormi, et tagada asjaolu, et see sisaldaks põhjalikku hinnangut kolmandate riikide või piirkondlike blokkide suhtes rakendatava ELi poliitika kohta ning ELi reageeringu kohta humanitaar- ja julgeolekukriisidele, samuti konkreetseid ettepanekuid tulevasteks meetmeteks; |
Uus Atlandi-ülene tegevuskava
12. |
usub, et järgmised kuud pakuvad ELile ainulaadset võimalust töötada koos Ameerika Ühendriikide uue valitsusega välja uus Atlandi-ülene tegevuskava, mis hõlmab ühist huvi pakkuvaid strateegilisi küsimusi, näiteks uus tugevamatele mitmepoolsetele organisatsioonidele tuginev ning kaasavam ja tulemuslikum ülemaailmne juhtimine, finantskriis, uute Euro-Atlandi asutuste ning põhjaliku ja laiaulatusliku Atlandi-ülese turu loomine, meetmed kliimamuutusega tegelemiseks, energiavarustuse kindlus, püsiva rahu saavutamine Lähis-Idas, olukord Iraanis, Iraagis ja Afganistanis, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine, tuumarelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine ning aastatuhande arengueesmärgid; |
ÜVJP horisontaalsed aspektid
13. |
usub, et ÜVJP peaks ka edaspidi keskenduma inimõiguste austamisele, rahu ja julgeoleku edendamisele Euroopa naabruskonnas ja kogu maailmas, tõhusate mitmepoolsete suhete toetamisele ja rahvusvahelise õiguse järgimisele, terrorismivastasele võitlusele, massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ja desarmeerimisele, kliimamuutusele ja energiavarustuse kindlusele, kuna kõnealused küsimused on meie planeedi jaoks suurimad mureküsimused ja seega otseselt seotud Euroopa kodanike muredega; |
14. |
rõhutab islami terroristide poolt röövitud ja mõrvatud pantvangide kontekstis terrorismivastases poliitikas tõhustatud koostöö ja kooskõlastamise vajadust ELi liikmesriikide, Ameerika Ühendriikide ja NATO vahel, seades eelkõige eesmärgiks pantvangide elu päästmiseks korraldavate päästeoperatsioonide tulemuslikkuse parandamise; |
15. |
kutsub nõukogu üles järgima otsusekindlalt Euroopa Parlamendi soovitusi töötada välja ühine Euroopa energiaalane välispoliitika, eelkõige ELi ühtekuuluvuse edendamise teel läbirääkimistel energiatarnijate ja transiitriikidega ning ELi ühishuvide kaitsmise, tulemusliku energiaalase diplomaatia ja tõhusamate kriisiolukordadele reageerimise mehhanismide väljatöötamise ning lõpetuseks energiavarustuse mitmekesistamise, säästva energiakasutuse ja taastuvenergiaallikate arendamise tagamise teel; |
16. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa julgeolekustrateegia praegusel läbivaatamisel võetakse arvesse uusi julgeolekualaseid väljakutseid, näiteks energiavarustuse kindlust, kliimamuutust ja küberturvet, ning et selle eesmärk on parandada strateegia enda rakendamise kvaliteeti; võtab sellega seoses teadmiseks nõukogu, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide algatatud arutelu Euroopa julgeoleku tuleviku teemal; rõhutab, et kõnealused arutelud, milles osalevad EL, Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja ELi mittekuuluvad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmesriigid, ei peaks püüdlema täiesti uue ülesehituse poole, vaid tuginema ELi saavutustele ja väärtustele, nagu on esitatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 ning sätestatud Helsingi lõppaktis ja Pariisi hartas; |
17. |
usub samuti, et sõda Gruusias kinnitab vajadust töötada Euroopa julgeolekustrateegia läbivaatamise raames välja ELi ennetav diplomaatia, millele lisanduvad piisavad kriisi ennetamise vahendid, eelkõige stabiliseerimisvahend, kriisikavade koostamine ja kindel pikaajaline rahastamine, ning vajadust kasutada täiel määral ELi katastroofidega ja kriisidega toimetulemise suutlikkust ja kogemusi; |
ELi peamised julgeolekualased küsimused
Lääne-Balkani riigid
18. |
tuletab meelde, et Kosovo tugevdamine pärast selle staatuse määratlemist on Lääne-Balkani riikides stabiilsuse saavutamiseks ülimalt oluline; tunneb seetõttu heameelt ÜRO Julgeolekunõukogus 26. novembril 2008 saavutatud üksmeele üle, mis on võimaldanud lähetada Kosovosse ELi õigusriigimissiooni (EULEX), ning nõuab tundivalt, et nõukogu töötaks koostöös ÜRO vaheadministatsiooni missiooniga Kosovos (UNMIK) selle nimel, et saavutada õigusriigi põhimõtete valdkonnas selgepiiriline töösuhe ja ülesannete üleandmine kahe missiooni vahel; kutsub EULEXi üles saavutama kiirelt tulemusi organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja sõjakuritegudes süüdistatavate isikute kohtu alla andmise valdkonnas; avaldab lisaks toetust ELi eriesindaja tööle Kosovos ning julgustab teda jätkama oma mandaadi täitmist ning edendama pragmaatilise koostöö vaimu Priština ja Belgradi ametivõimude vahel Kosovos elavate serblaste kogukondade hüvanguks; |
19. |
kinnitab taas, et Bosnia ja Hertsegoviina osas on ELi eesmärk ka tulevikus tagada stabiilne, rahumeelne ja mitmerahvuseline riik, mis on pöördumatult teel ELi liikmesuse poole; julgustab Bosnia ja Hertsegoviina poliitilisi juhte rakendama 8. novembril 2008. aastal saavutatud kokkulepet, et täita kiiresti seni saavutamata eesmärgid ja tingimused, mille on kehtestanud rahu tagamise nõukogu üleminekuks kõrge esindaja büroolt ELi eriesindaja büroole 2009. aasta keskpaigaks; on mures rahvusvahelise üldsuse võimaliku taandumise pärast Bosniast ja Hertsegoviinast; usub tegelikult, et rahvusvahelise osalemise lõpetamine saab toimuda üksnes Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude täielikul nõusolekul ning siis, kui Bosniast ja Hertsegoviinast saab lõplikult stabiilne ja hästitoimivate institutsioonidega riik; |
Idapartnerlus
20. |
kinnitab oma veendumust, et on vajalik suurendada Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele suunatud stiimuleid reformide teostamiseks, ning on arvamusel, et hiljutine kriis Lõuna-Kaukaasias näitas selgelt, kui vajalik on ELi tugevam kohalolek idapoolsetes naaberriikides; toetab seega komisjoni 3. detsembri 2008. aasta idapartnerlust käsitlevas teatises (KOM(2008)0823) taotletud lähenemisviisi, mille eesmärk on luua põhjalik ja terviklik vabakaubanduspiirkond, kaotada järk-järgult kõik takistused isikute vabale liikumisele (sh lõpuks viisavaba reisimine) ning teha koostööd kõigis julgeolekuga seotud valdkondades, eriti energiavarustuse kindluse osas; on arvamusel, et idapartnerlus ja Musta mere koostöö peaksid teineteist tugevdama ja looma rahul, julgeolekul, stabiilsusel ja territoriaalse terviklikkuse austamisel põhineva ala; on arvamusel, et partnerlusele peaks lisanduma ELi rahalise abi kahekordistamine ning tugev poliitiline mõõde, mille lahutamatu osa peaks moodustama EURONEST – väljapakutud parlamentaarne ühisassamblee, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja naaberriikide parlamentide liikmetest; |
21. |
toetab nõukogu otsust hakata Valgevene ametivõimudega suhteid taastama ning jätkata samal ajal dialoogi kõikide demokraatlike jõududega riigis eeldusel, et Valgevene ametivõimud reageerivad kõnealusele pakkumisele positiivselt käegakatsutavate edusammude tegemisega demokraatlike väärtuste, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamise osas; on arvamusel, et sellel alusel tuleks välja töötada järkjärguline tingimuste rangel täitmisel põhinev koostöö, millega kaasatakse Valgevene järk-järgult idapartnerlusse; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu astuksid täiendavate viivitusteta tulemuslikke samme, et lihtsustada viisamenetlusi Valgevene kodanike puhul, mis hõlmab ka nende Schengeni piirkonda sisenemise kulude alandamist; |
Gruusia
22. |
kiidab nõukogu eesistujariiki Prantsusmaad tagamise eest, et EL etendas keskset rolli sõja lõpetamisel Gruusias; kutsub ELi ning eelkõige selle Gruusia kriisi eriesindajat üles toetama Gruusia territoriaalse terviklikkuse põhimõtet ja vähemuste austamist ning püüdlema samal ajal niisugusele kokkuleppele jõudmise poole, milles sätestatakse tõhusad mehhanismid riigi sees ümberasustatud isikute ja pagulaste ohutuks tagasipöördumiseks ning piirkonna julgeoleku tulemuslikuks järelevalveks; |
23. |
nõuab tungivalt, et nõukogu nõuaks kindlalt relvarahukokkuleppe täieulatuslikku rakendamist ning tagaks, et ELi järelevalvajatele oleks vastavalt ELi järelevalvemissiooni mandaadile tagatud täielik juurdepääs kõikidele konfliktiga seotud aladele; omistab suurt tähtsust sellele, et teda teavitataks korrapäraselt ja täies ulatuses ELi järelevalvemissiooni koostatud aruannetest; |
24. |
on arvamusel, et EL peaks tähelepanelikult jälgima muid võimalikke konflikte ELi naabruskonna kõnealuses osas ning võtma endale kohustuse aidata kaasa nende lahendamisele, muu hulgas luues kontakte ja avades suhtluskanaleid kõigi asjaomaste piirkondlike asjaosalistega; rõhutab sellega seoses, et tuleks luua tihe koostöö Türgiga; |
Venemaa
25. |
usub, et ELi partnerlus Venemaaga peab põhinema sidusal strateegial ning mõlema poole selgel kohustusel toimida viisil, mis austab täielikult rahvusvahelist õigust ning asjaomaseid kahepoolseid ja mitmepoolseid lepinguid; rõhutab kooskõlas 1. septembri ning 15.-16. oktoobri 2008. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustega, et Venemaa peab täitma 12. augustil ja 8. septembril 2008. aastal sõlmitud lepingute raames võetud kohustusi; on seega veendunud, et ELi ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerumiseks on vajalik Venemaa nõusolek võimaldada rahvusvahelistel vaatlejatel jälgida olukorda Lõuna-Osseetias ja Abhaasias ning asjaolu, et ta järgiks täies ulatuses kuuest punktist koosnevas kavas sisalduvaid tingimusi; on samuti arvamusel, et strateegiline partnerlus ei ole võimalik juhul, kui niisugused väärtused nagu demokraatia, inimõiguste austamine ning õigusriigi põhimõtted ei ole kõigile ühised ning neid ei austata täies ulatuses; kutsub nõukogu üles seadma kõnealused väärtused uut partnerlus- ja koostöölepingut Venemaaga käsitlevate kestvate läbirääkimiste keskmesse; |
Lähis-Ida
26. |
peab kahetsusväärseks olukorra halvenemist Lähis-Idas ja suurt inimelude kaotust, mis on tingitud relvakonfliktist Gaza sektoris, mida süvendab veelgi edusammude puudumine rahu saavutamisel; hoiatab Annapolise konverentsil 2007. aastal kokkulepitud tähtaja möödumise eest ning on veendunud, et tugevdatud Atlandi-ülene koostöö võib anda Annapolise protsessile lisandväärtust; usub, et EL peaks kõnealuses piirkonnas võtma enda kanda tugeva ja nähtava poliitilise rolli, mis vastab tema antud rahalistele vahenditele, eelkõige tõsise humanitaarkriisi lahendamisel Gaza sektoris; kutsub nõukogu üles jätkama pingutusi püsiva relvarahu saavutamiseks Gaza sektoris, kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1860 (2009), et Iisrael ja Palestiina rahvas saaksid alustada rahukõnelusi koostöös teiste piirkondlike asjaosalistega; nõuab tungivalt, et nõukogu kasutaks piirkonnas püsiva rahu saavutamiseks kõiki vahendeid, sealhulgas Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni saatmist piirkonda; |
27. |
tunneb heameelt nõukogu kavatsuse üle pikendada ELi politseimissiooni Palestiina aladel ning usub, et endiselt on vajalik tugevamalt toetada õigusriigi põhimõtete ja politsei suutlikkuse arendamist; võtab lisaks teadmiseks nõukogu otsuse ELi piiriabimissiooni mandaadi pikendamise kohta Rafah's ning tema otsuse ja valmisoleku see missioon taaskäivitada; usub, et kõnealuse otsuse tulemuseks peaksid olema konkreetsed algatused, mille eesmärk on taastada liikumisvabadus Palestiina aladel; |
Vahemere Liit
28. |
on rahul 3. ja 4. novembril 2008. aastal Marseille's toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite kohtumisel saavutatud edusammudega Vahemere Liidu institutsioonilise raamistiku täiendaval määratlemisel; on seisukohal, et Vahemere piirkonna inimõiguste, rahu, julgeoleku ja arenguga seotud küsimusi ei saa käsitleda eraldatult; rõhutab, et poliitiline ja kultuurialane dialoog, majandussuhted, rändevoogude juhtimine, keskkonnapoliitika ja julgeolek, sealhulgas terrorismivastane võitlus, peavad hõlmama olulise osa Euroopa - Vahemere piirkonna tegevuskavast; kutsub nõukogu ja komisjoni üles määrama Türgile Vahemere Liidus olulist ja asjakohast rolli; on seisukohal, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee integreerimisel Vahemere Liidu struktuuri on oluline tähtsus selle parlamentaarse mõõtme tagamiseks; |
Laiem Lähis-Ida
29. |
usub, et EL peaks tugevdama oma tegevust Iraagis, toetama koostöös Iraagi valitsuse ja ÜROga tegevust, mille eesmärk on demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja inimõiguste austamine, ning edendama lepitust mitte üksnes Iraagis, vaid ka Iraagi ja tema naabrite vahel; tunneb heameelt ELi integreeritud õigusriigimissiooni Iraagis (EUJUST LEX) laiendamise ning esimese ELi ja Iraagi vahelise kaubandus- ja koostöökokkuleppe ettevalmistamisel tehtud edusammude üle; |
30. |
kutsub ELi üles kujundama Iraaniga välja tulemuslikumat ja kõikehõlmavamat suhet, mis peaks lisaks tuumaküsimusega tegelemisele hõlmama ka kaubandus- ja energialast koostööd, piirkondlikku stabiilsust ning samuti head valitsemistava ja inimõiguste austamist; |
31. |
on seisukohal, et EL peaks Afganistani suhtes edendama uut lähenemisviisi, mis tuleks kooskõlastada Ameerika Ühendriikide uue valitsusega ja millega avatakse uks läbirääkimistele Afganistani valitsuse ja niisuguste rühmituste vahel, kes on valmis aktsepteerima põhiseadust ja loobuma vägivallast; märgib, et abi peaks rohkem keskenduma õigusriigi põhimõtetele, heale valitsemistavale, põhiteenuste pakkumisele, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu tervishoiule, ning majandusarengule ja maaelu arengule, kaasa arvatud oopiumitootmisele tõeliste alternatiivide pakkumise abil; |
32. |
tunneb muret julgeolekuolukorra halvenemise pärast Afganistanis; kordab tungivat vajadust ületada institutsioonilised takistused ja parandada ELi ja NATO vahelist koostööd, et lihtsustada Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL) tegevust Afganistanis; usub, et EL ja Ameerika Ühendriigid peaksid oma vastavaid algatusi politseireformi valdkonnas paremini kooskõlastama; tunneb heameelt liikmesriikide võetud kohustuse üle suurendada EUPOLi isikkoosseisu ning nõuab kõnealuste isikute kiiret lähetamist; on veendunud, et operatsiooni edul on suur tähtsus Atlandi-ülese liidu tuleviku jaoks ning kõik liikmesriigid peaksid seda silmas pidades võtma Afganistani stabiilsuse saavutamiseks suuremaid kohustusi; |
Aafrika
33. |
kutsub nõukogu üles lisama Aafrikat puudutavasse tegevuskavasse suuremat arvu poliitikavaldkondi ning seadma Aafrikat ELi välistegevuse prioriteediks; |
34. |
usub, et ELi toetus ÜRO-le Tšaadi idaosas on tähtis ka tulevikus, kuna see on osa kogu piirkonda hõlmavast lahendusest Dārfūri jaoks; võtab teadmiseks, et ELi relvajõud Tšaadis (EUFOR Chad) viiakse lõpule plaanipäraselt ning selle operatsioonid antakse üle ÜRO juhitavale missioonile; kutsub nõukogu üles võimaldama sujuvat üleminekut ning kaaluma kooskõlastatult, kuidas EL saaks aidata praegu ülekoormatud ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakonda ÜRO missiooni lähetamisel; |
35. |
tunneb sügavalt muret väga halva humanitaarolukorra pärast Somaalias; kutsub ELi üles kaaluma, kuidas ta saaks tihedas koostöös Aafrika Liiduga aidata ÜROd kõnealuse julgeolekualase, poliitilise ja humanitaarprobleemi kiirel lahendamisel; juhib tähelepanu Somaalia rannikul esinevast piraatlusest tulenevatele suurenevatele ohtudele ning tunneb sellega seoses heameelt ELi langetatud otsuse üle käivitada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) mereoperatsioon; |
36. |
tunneb muret vägivalla ja konflikti suurenemise pärast Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mille tulemuseks võib olla suur humanitaarkriis; kutsub kõiki osalisi, kaasa arvatud valitsusvägesid, üles tegema lõppu valimatule vägivallale ning inimõiguste rikkumistele, mida pannakse toime tsiviilelanike suhtes, osalema taas Gomas ja Nairobis käivitatud rahuläbirääkimistel ning kiitma heaks Kongo Demokraatliku Vabariigi Rahvusassamblee vastuvõetud programmi; usub, et ELi tegevus Kongo Demokraatlikus Vabariigis peab väljuma julgeolekusektori reformi alase ELi toetusmissiooni (EUSEC RD Congo) ja ELi politseimissiooni (EUPOL RD Congo) raames antava tehnilise abi raamidest ning et selle tulemusel tuleb konkreetselt toetada ÜRO rahuvalvemissiooni, mis ei ole seni suutnud vägivalda peatada; |
Aasia
37. |
tunneb heameelt pingete märkimisväärse vähenemise üle Taiwani väina piirkonnas ning kestva dialoogi üle Pekingi ja Taibei vahel kahepoolsete interaktsioonide osas ning Taiwani tähendusrikka osaluse üle rahvusvahelistes organisatsioonides; toetab tugevalt nõukogu 19. septembri 2008. aasta deklaratsiooni, milles korratakse oma toetust Taiwani osalusele mitmepoolsetel valdkondlikel foorumitel, mis hõlmab ka vaatleja staatuse andmist, kui Taiwani liikmesus ei ole võimalik; |
38. |
võtab teadmiseks asjaolu, et ELi ja Hiina majandussuhted on pidevalt kasvanud ning et inimestevaheliste kontaktide ulatus ja maht on suurenenud; tunneb samal ajal jätkuvalt tugevalt muret Hiina ametivõimude valmiduse puudumise pärast võidelda inimõiguste arvukate rikkumiste vastu ning tagada inimestele põhiõigused ja -vabadused; väljendab sellega seoses oma sügavat pettumust põhjuste üle, mis esitati Hiina ametivõimude otsuse kohta lükata edasi üheteistkümnes ELi-Hiina tippkohtumine; märgib, et uut ELi-Hiina tippkohtumist kavandatakse 2009. aasta esimesel poolel ja avaldab lootust, et selle sündmuse raames tehakse edusamme kõigis koostöövaldkondades; |
39. |
peab kahetsusväärseks Hiina ametivõimude otsust lõpetada kõnelused dalai-laama esindajatega ning tuletab neile meelde kohustusi, mis võeti pärast 2008. aasta märtsis toimunud traagilisi sündmusi olümpiamängude eel; kutsub taas nõukogu üles määrama ametisse Tiibeti küsimuste erisaadiku, et jälgida olukorda lähedalt ning lihtsustada dialoogi taasalustamist osaliste vahel; |
Ladina-Ameerika
40. |
tuletab meelde oma 15. novembri 2001. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid puudutava ühise strateegia ning globaalse partnerluse kohta (6) esitatud ettepanekut, mida on hiljem korratud 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis (7) ja 24. aprilli 2008. aasta resolutsioonis (8), mis võeti vastavalt vastu Viinis ja Limas toimunud ELi–Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna tippkohtumisi silmas pidades, koostada Euroopa – Ladina-Ameerika rahu- ja julgeolekuharta, mis ÜRO hartast lähtudes võimaldaks ühiseid poliitilisi, strateegilisi ja julgeolekualaseid meetmeid ja algatusi; kutsub nõukogu ja komisjoni üles astuma aktiivseid samme kõnealuse ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks; |
41. |
tunneb heameelt pingutuste üle sõlmida kahe piirkonna vahelised assotsiatsioonilepingud Ladina-Ameerika riikidega, mis on esimesed sedalaadi lepingud, mida EL kavatseb sõlmida; |
*
* *
42. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile, OSCE eesistujale, OSCE Parlamentaarse Assamblee presidendile, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujale ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendile. |
(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 573.
(3) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 59.
(4) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 309.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0254.
(6) EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569.
(7) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 123.
(8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0177.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/61 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Euroopa julgeolekustrateegia ja EJKP
P6_TA(2009)0075
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta (2008/2202(INI))
2010/C 76 E/13
Euroopa Parlament,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist;
võttes arvesse Nice’i lepingut;
võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat (EJS) pealkirjaga „Turvaline Euroopa paremas maailmas”;
võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud ELi massihävitusrelvade leviku vastast strateegiat;
võttes arvesse eesistujariigi lõppjäreldusi Euroopa Ülemkogu 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumisel, millega kiideti heaks nõukogu peasekretäri/ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (UVJP) kõrge esindaja 11. detsembri 2008. aasta aruanne „Euroopa julgeolekustrateegia rakendamine - tagades julgeolekut muutuvas maailmas” (1);
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2008. aasta lõppjäreldusi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) kohta;
võttes arvesse ÜVJP kõrge esindaja ja komisjoni 14. märtsi 2008. aasta dokumenti Euroopa Ülemkogule „Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek” (2);
võttes arvesse nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (3) (operatsioon „Atalanta”);
võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia kohta (4);
võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta EJKP kontekstis (5);
võttes arvesse 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta (6);
võttes arvesse oma 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni kosmose ja julgeoleku kohta (7);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0032/2009),
Üldised kaalutlused
1. |
juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit peab kujundama oma strateegilist sõltumatust tugeva ja tõhusa välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kaudu, et propageerida rahu ja rahvusvahelist julgeolekut, seista maailmas oma huvide eest, kaitsta oma kodanike julgeolekut, toetada tulemuslikku mitmepoolsust, edendada kõikjal maailmas inimõiguste austamist ja demokraatlikke väärtusi ning kaitsta maailma rahu; |
2. |
tõdeb, et EL peab püüdlema nende eesmärkide poole rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO) tehtava mitmepoolse koostöö kaudu ja partnerluses teiste peamiste osalistega vastavalt ÜRO põhikirjale, Helsingi lõppakti põhimõtetele ja Pariisi harta eesmärkidele; |
3. |
kordab, et ÜROd tuleb reformida, et see oleks suuteline oma kohustusi täielikult täitma, tõhusalt tegutsema lahenduste otsimisel ülemaailmsetele probleemidele ja reageerima peamistele ohtudele; |
4. |
kordab veel kord, kui tähtsad on Atlandi-ülesed suhted ning tunnistab vajadust kooskõlastada EJKP ja NATO tegevust, kuid rõhutab samas vajadust paremini tasakaalustatud partnerluse järele, mida iseloomustab konkurentsitus, üksteise sõltumatuse austamine ning vastastikune mõistmine strateegiliste kaalutluste lahknevuse korral; |
5. |
on arvamusel, et paljud uued ohud ei ole puhtalt sõjalised ja nendele ei saa vastu astuda üksnes sõjalisi vahendeid kasutades; |
6. |
märgib, et selles poliitikas tuleb ühendada nii tsiviil- kui ka sõjaliste vahendite ja võimete kasutamine ning see nõuab kõikide osaliste tihedat ja ladusat koostööd; |
7. |
võtab omaks kaitsmiskohustuse kontseptsiooni, mille ÜRO võttis vastu 2005. aastal, ning inimeste turvalisuse kontseptsiooni, mille aluseks on üksikisiku, mitte riigi ülimuslikkus; toonitab, et need kontseptsioonid hõlmavad nii praktilisi tagajärgi kui ka jõulisi poliitilisi suuniseid Euroopa julgeolekupoliitika strateegiliseks orientatsiooniks eesmärgiga suuta kriisides tulemuslikult tegutseda; rõhutab siiski, et ELil ei ole automaatset kohustust ega vajalikke vahendeid, et kasutada EJKP tsiviil- või sõjalisi missioone kõikides kriisiolukordades; |
8. |
rõhutab, et jõupingutuste ja võimekuse ühendamine ELi tasandil on otsustavalt tähtis kasvavate kaitsevarustuse kulude ja kaitsekulutuste kehtivate piirmäärade koosmõju ületamiseks; |
9. |
märgib, et Euroopa ühine kaitsepoliitika eeldab integreeritud Euroopa relvajõude, mis tuleb varustada ühiste relvastussüsteemidega, et tagada ühetaolisus ja koostalitlusvõime; |
10. |
rõhutab, et selleks, et Euroopa kaitsekava leiaks üldsuse poolehoiu, on tingimata vaja tagada selle läbipaistvus ja kulutõhusus, samuti parlamentaarne kontroll ning inimõigustest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest kinnipidamine; rõhutab seoses sellega tõhusa parlamentaarse kontrolli tähtsust EJKP üle, mis peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja ELi liikmesriikide parlamentide tihedas koostöös; |
11. |
leiab, et uuendatud EJS ja NATO tulevane uus strateegiline kontseptsioon peaksid olema vastastikku sidusad ja see peaks kajastuma deklaratsioonis, mis võetakse vastu NATO 60. aastapäeva tippkohtumisel Strasbourgis ja Kehlis 3. ja 4. aprillil 2009. aastal; |
12. |
rõhutab, et EJSi täielik ja õigeaegne rakendamine on otsustava tähtsusega; |
13. |
tervitab nõukogu aruannet EJSi rakendamise kohta; märgib siiski, et kuna paljud 2003. aasta EJSi eesmärgid jäid suures osas täitmata, peaks EL Lissaboni lepingu toel mängima otsustavamat rolli ülemaailmse haardega institutsioonide õiguspärasuse, läbipaistvuse ja tõhususe suurendamisel; |
14. |
tervitab eespool nimetatud EJKP operatsiooni Atalanta käivitamist Somaalia ranniku lähedal esineva piraatluse vastu; tuletab siiski nõukogule, komisjonile ja ELi liikmesriikidele meelde, et selles piirkonnas levinud piraatluse probleemil on sügavamad põhjused, sh vaesus ja mittetoimiv riigivõim, ning nõuab Euroopalt põhjalikumat tegevust nende probleemide lahendamiseks; |
15. |
rõhutab seoses islami terroristide inimröövide ja pantvangide mõrvamisega vajadust tõhustatud koostöö ning terrorismivastase poliitika kooskõlastamise järele ELi liikmesriikide, USA ja NATO vahel, seades eelkõige eesmärgiks pantvangide elu päästmiseks algatatud päästeoperatsioonide tulemuslikkuse; |
16. |
kordab tungivalt oma üleskutset, et EJSi ja EJKP kaudu tuleks anda igakülgsed tagatised, et kindlustada ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 (S/RES/1325) ja 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni 1820 (S/RES/1820) (mis käsitlevad naisi, rahu ja julgeolekut) edukas elluviimine, edendades naiste võrdset osalemist kõigis rahu ja julgeolekut puudutavates küsimustes ja otsustes ning liigitades konfliktiolukordades esineva naiste vastu suunatud süstemaatilise seksuaalvägivalla sõjakuriteoks ja inimsusevastaseks kuriteoks; peab kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse alased edusammud EJKP operatsioonides on liiga aeglased; |
Euroopa julgeolekuhuvid
17. |
juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikides mõeldakse veel liiga sageli kitsalt oma riigi julgeolekuhuvide raamistikus ning jäetakse seejuures tähelepanuta ühine vastutus ühiste Euroopa huvide kaitsmise eest; on arvamusel, et niisugune lähenemine on kahjulik, ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid mõtleksid laiemalt, et muuta EL tõhusama Euroopa julgeolekukorralduse abil olulisemaks rahvusvahelise poliitika osaliseks; |
18. |
peab seepärast vajalikuks ELi ühiste julgeolekuhuvide määratlemist; rõhutab, et ainult siis, kui ELil on selge arusaam oma ühistest huvidest, on võimalik muuta liidu ühist poliitikat sidusamaks ja tõhusamaks; |
19. |
on arvamusel, et lisaks 2003. aastal vastu võetud EJSis nimetatud väljakutsetele hõlmavad liidu julgeolekuhuvid oma kodanike ja huvide kaitset ELis ja väljaspool, oma naabruskonna julgeolekut, oma välispiiride ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset, samuti küberjulgeoleku suurendamist, energiavarustuse ja mereteede kindlust, oma kosmosevarade kaitset ning kaitset kliimamuutuse tagajärgede eest; |
Euroopa julgeolekupüüdlused
20. |
märgib, et EL tunnustab rahvusvahelisele õigusele toetuval tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist korda ning see väljendab eurooplaste veendumust, et uutele ohtudele ei saa ükski riik üksinda vastu astuda; |
21. |
on seisukohal, et EL peab täpsemalt määratlema oma püüdlused seoses oma rolliga maailmas; on arvamusel, et EL ei peaks püüdma saada üliriigiks, nagu seda on Ameerika Ühendriigid, vaid selle asemel peaks EL tagama enda julgeoleku, töötama oma naabruskonna stabiilsuse nimel ning andma oma panuse mitmepoolsesse globaalsesse julgeolekusüsteemi ÜRO raames, mis aitab tagada rahvusvahelise õiguse järgimise ning tulemusliku kriisi- ja konfliktiennetamise, samuti konfliktijärgse töö ja konfliktide lahendamise; |
22. |
rõhutab, et EL seab EJKPs esikohale kriiside ennetamise; juhib tähelepanu sellele, et julgeolek ja õigusriigi põhimõtted on arengu ja pikaajalise stabiilsuse vältimatud eeltingimused; |
Euroopa julgeolekustrateegia arendamine
23. |
märgib, et 2003. aasta EJSis tuuakse välja ELi ähvardavad peamised ohud (terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, mittetoimiv riigivõim ja organiseeritud kuritegevus) ning määratletakse strateegilised eesmärgid, mis on alamstrateegiate aluseks; |
24. |
õnnitleb Prantsusmaad seoses EJKPd puudutavate algatustega tema hiljutisel eesistumisperioodil; võtab teadmiseks ÜVJP kõrge esindaja eespool nimetatud 11. detsembri 2008. aasta aruande EJSi rakendamise kohta, mille Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud, ning tervitab asjaolu, et selles võeti arvesse paljusid Euroopa Parlamendi varasemates raportites esitatud soovitusi EJSi ja EJKP kohta, eelkõige seoses järgmiste teemadega:
|
25. |
tervitab nõukogu kinnitust, et EL peaks tulevastel aastatel õigupoolest olema suuteline väljaöeldud eesmärkide tasandil, milleks on muu hulgas 60 000 liikmelise kontingendi saatmine 60 päeva jooksul suuroperatsioonile, mis kuulub 2010. aasta peaeesmärgi raames ettenähtud operatsioonide hulka ja 2010. aasta tsiviilpeaeesmärgi alla, kavandama ja teostama üheaegselt:
|
26. |
peab siiski kahetsusväärseks EJSi ja EJKPga seotud järelduste ebamäärast esitusviisi (neli dokumenti ühe asemel); peab kahetsusväärseks, et sõnastus on pahatihti ebamäärane ega kirjelda tegelikku strateegiat; kritiseerib asjaolu, et nõukogu ei ole ühinenud Euroopa Parlamendi palvega koostada valge raamat, mistõttu viljaka ulatusliku avaliku arutelu algatamine ei ole tõenäoline; |
27. |
taunib samuti asjaolu, et nõukogu ei võtnud arvesse Euroopa Parlamendi varasemates raportites seoses EJSi ja EJKPga esitatud nõudmisi, eelkõige järgmisi nõudmisi:
|
28. |
teeb ettepaneku vaadata EJS läbi iga viie aasta järel ELi uue õigusloomeperioodi alguses; |
29. |
peab kahetsusväärseks, et 2003. aastast peale ei ole ELi kaitsekoostöö tugevdamisel kuigivõrd edu saavutatud; seepärast kordab oma nõudmist, et koostataks Euroopa julgeoleku ja kaitse valge raamat, et selle abil algatada ulatuslik avalik arutelu ja tagada EJSi tõhus rakendamine; |
30. |
peab kahetsusväärseks, et põhjalikest ettevalmistustest hoolimata ja Lissaboni lepingu asjus tekkinud ummikseisu tõttu ei ole EJSi läbivaatamise tulemuseks uus strateegiline suunitlus, vaid üksnes aruanne esilekerkivate päevapoliitiliste probleemide kohta; märgib, et ohtude loetelu on laiendatud, lisades muu hulgas küberjulgeoleku ja piraatluse, tervitab läbivaatamise uuenduslikke aspekte, nagu keskendumine kliimamuutusele, energiajulgeolekule (sealhulgas tuumaenergia valdkonnas mitmepoolse tuumakütusetsükli ja tuumamaterjalide tootmist tuumarelvade jaoks keelustava mitmepoolse lepingu toetamine) ning rahvusvahelise relvakaubanduse lepingule ja teistele desarmeerimislepingutele, nagu uus Oslo konventsioon kassettlahingumoona kohta; |
31. |
peab vastuvõetamatuks, et enne EJSi läbivaatamise raporti vastuvõtmist on toimunud üksnes piiratud parlamentaarne arutelu ja ei ole toimunud avalikku arutelu; |
Suhted Venemaaga
32. |
on seisukohal, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vahepeal külmutatud konfliktide äge teravnemine ning sellele järgnenud nende piirkondade iseseisvuse tunnustamine Venemaa poolt suurendab veelgi tungivat vajadust püüelda niisuguste konfliktide püsiva lahendamise poole ELi naabruses; kordab oma seisukohta, et Kaukaasia konflikte ei ole võimalik sõjaliselt lahendada, ning mõistab kindlalt hukka kõik, kes konflikti kestel vägivalda tarvitasid; rõhutab, et ELi ja Venemaa strateegilise partnerluse edasise arengu juurde peab kuuluma sisuline julgeolekudialoog, mis põhineb mõlema poole lubadusel pidada kinni ühistest väärtustest, rahvusvahelise õiguse ja territoriaalse puutumatuse austamisel ning Helsingi lõppakti alusel antud lubaduste ja võetud kohustuste täitmisel; |
33. |
rõhutab, et ELi ja Venemaa suhete julgeolekumõõdet ning ÜVJP ja EJKP rolli ei saa vaadelda eraldi laiemast Euroopa julgeolekukorraldusest, kuhu kuuluvad NATO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja rahvusvahelised lepped nagu raketitõrjeleping ja Euroopa tavarelvastuse leping; on seisukohal, et vastavaid laiema julgeolekustruktuuri arenguid tuleks käsitleda dialoogis Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega, ning palub nõukogul võtta avatud ja konstruktiivne hoiak võimalike läbirääkimiste suhtes ELi, Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikide vahel, et uuendada atlandiülest julgeolekukonsensust, võttes aluseks Helsingi lõppakti; |
34. |
väljendab heameelt, et Venemaa ja Gruusia suhteid vahendades ning Gruusia sõja tõttu tekkinud probleemile reageerides on EL tegutsenud ühiselt; juhib tähelepanu sellele, et ELi ühtsus ja kiire reaktsioon, mis viis relvarahukokkuleppele allakirjutamiseni ning vaatlusmissiooni kiire lähetamiseni EJKP raames, demonstreeris ELi kriisiohje- ja ühistegevuse võimeid; avaldab ELi hiljutisele eesistujariigile Prantsusmaale kiitust seoses tema positiivse rolliga ühtse Euroopa lähenemisviisi säilitamisel; |
35. |
väljendab heameelt nõukogu 2. detsembri 2008. aasta otsuse üle luua ELi juhtimisel tegutsev sõltumatu komisjon, mis uuriks Gruusia konflikti põhjusi; |
36. |
võtab teadmiseks Balti riikide väljendatud mure ning NATO ja tema liikmesriikide selge kinnituse, et nende Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5 lähtuvad kohustused kehtivad endiselt; |
37. |
väljendab rahulolu selle üle, et NATO on otsustanud taas kasutada olemasolevaid teabevahetuskanaleid ning et NATO-Venemaa nõukogu tegevus taaskäivitatakse; |
38. |
on arvamusel, et nii EL kui NATO peaksid jätkama Venemaaga otsekohest ja realistlikku dialoogi piirkondliku julgeoleku, energia, raketitõrje, massihävitusrelvade leviku vastase võitluse, relvajõudude piiramise ja kosmosepoliitika teemadel; |
39. |
peab oluliseks tõhustada mitmepoolset dialoogi julgeolekuküsimustes Euro-Atlandi partnerluse nõukogu raames; |
40. |
juhib tähelepanu asjaolule, et oma geopoliitilise olukorra, sõjalise võimsuse ja poliitilise kaalu, oma energiarikkuse ja majandusliku potentsiaali tõttu on Venemaa Euroopale strateegiliselt oluline partner; |
Euroopa võimekuse suurendamine
41. |
rõhutab, et ELil peavad olema vahendid oma poliitika rakendamiseks ning et lisaks diplomaatilise võimekuse suurendamisele vajab EL nii tsiviil- kui sõjalisi vahendeid EJKP tugevdamiseks ja oma kohustuste täitmiseks maailmas; |
42. |
juhib tähelepanu sellele, et EJKP rakendamise algusest peale on selle raames korraldatud 22 operatsiooni, nende hulgas 16 tsiviiloperatsiooni; rõhutab, et EJKPs on tsiviilosa tähtsal kohal; väljendab sellega seoses rahulolu Euroopa Liidu Nõukogu juurde tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse loomise üle; kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid pingutusi selleks, et võimaldada pädevat personali EJKP raames korraldatavateks tsiviilmissioonideks; rõhutab sellega seoses tsiviilosa 2010. aastaks seatud peaeesmärgi tähtsust; |
43. |
rõhutab ühtlasi, et kuna peamine rõhk pannakse EJKP sõjalisele mõõtmele, on tsiviilvõimekuse ja konfliktiennetuse valdkonna edusammud liiga aeglased ja selles valdkonnas peavad nii nõukogu kui komisjon kiiresti uusi meetmeid välja pakkuma; |
44. |
nõuab, et rahutagamise partnerlus kujundataks edasi Euroopa tsiviilotstarbeliseks rahukorpuseks; |
45. |
on arvamusel, et EL peaks jätkama oma võimekuse suurendamist tsiviil- ja sõjaliste peaeesmärkide alusel; märgib, et tuleks püüelda selle poole, et alaliselt oleksid kasutada 60 000 sõduriga relvajõud; kinnitab oma ettepanekut, et nende sõjajõudude tuumikuks peaks olema Eurocorps, mida vajadusel tugevdatakse täiendavate mere- ja õhujõududega; tervitab Saksamaa ja Prantsusmaa kokkulepet, et Saksa-Prantsuse brigaad jääb edasi ühistesse paiknemiskohtadesse; lisaks märgib, et ELil peaks olema alaliselt kasutada piisav arv politseinikke, kohtunikke ja prokuröre; peab segadust tekitavaks, et ELi lahingugrupi mõiste ning võimalike missioonide konkreetsed stsenaariumid ei paista viivat lahingugruppide kasutamiseni ELi välisoperatsioonidel; |
46. |
rõhutab, et ELi liikmesriigid kulutavad kaitsele aastas kokku rohkem kui 200 miljardit eurot, mis on üle poole Ameerika Ühendriikide kaitsekulutustest; on jätkuvalt sügavalt mures selle raha kulutamise ebatõhususe ja puuduliku koordineerituse pärast; nõuab seepärast suuremaid pingutusi asjatu dubleerimise lõpetamiseks liikmesriikide vahel, rakendades spetsialiseerumist, olemasoleva võimekuse ühist kasutamist ja jagamist ning ühiselt uue võimekuse loomist; avaldab Euroopa Kaitseagentuurile (EDA) tunnustust senise suurepärase töö eest ning kutsub ELi liikmesriike üles EDA potentsiaali täiel määral kasutama; |
47. |
rõhutab, et relvajõudude tegevuse, piirivalve, oluliste infrastruktuuride kaitse ja katastroofide ohjamise puhul on võimevajaduste tehniline külg sageli väga sarnane või isegi sama; rõhutab, et see loob uusi võimalusi sünergia kasutamiseks ja koostalitlusvõime edendamiseks relvajõudude ja julgeolekujõudude vahel; |
48. |
nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid koondaksid oma pingutused ühise võimekuse loomiseks, mida võib kasutada nii kaitse kui ka julgeoleku eesmärgil; peab seoses sellega väga oluliseks satelliidipõhist luuret, seire- ja hoiatusvahendeid, mehitamata õhukeid, helikoptereid ja telekommunikatsioonivahendeid, samuti õhu- ja meretransporti; nõuab ühist tehnilist standardit side kaitseks ja võimalusi olulise infrastruktuuri turvamiseks; |
49. |
tervitab EDA juhtorgani 10. novembri 2008. aasta otsust Euroopa õhutranspordilaevastiku loomise kohta ning võtab teadmiseks ELi kaheteistkümne liikmesriigi kaitseministrite allkirjastatud kavatsuste deklaratsiooni selles algatuses osalemise kohta; |
50. |
peab vajalikuks, et Galileod ja GMESi (ülemaailmne keskkonna ja turvaseire) võimaldataks kasutada julgeoleku- ja kaitsevajadusteks, |
51. |
pooldab riikide relvajõudude koostöö edendamist üha suurema sünkroonsuse suunas; teeb ettepaneku tähistada seda protsessi ja relvajõudusid nimetusega SAFE („Synchronized Armed Forces Europe”); |
52. |
on arvamusel, et SAFE annab piisavalt tegutsemisruumi nii neutraalsetele kui ka sõjalistesse liitudesse kuuluvatele ELi liikmesriikidele, nii neile, kes praegu juba teevad tihedat koostööd, kui ka neile, kes on sellest veel eemale jäänud; teeb ettepaneku, et SAFE’i organisatsiooni aluseks võetaks nn opt-in mudel, ms põhineb suuremal vabatahtlikul sünkroonsusel; |
53. |
pooldab SAFE’i raames Euroopa sõduristatuudi ideed, milles oleksid sätestatud väljaõppenormid, operatsioonide doktriin ja tegevusvabadus operatsiooni ajal, õiguste ja kohustustega seotud küsimused, samuti varustuse ja meditsiinilise teenindamise tase ning sotsiaalsed tagatised surma, vigastuse või teenistusvõimetuse korral; |
54. |
kiidab heaks SAFE’is sõjalise võimekuse osas üleeuroopalise tööjaotuse põhimõtte rakendamise; |
55. |
pooldab Euroopa tihedamat koostööd väljaõppe, hoolduse ja logistika valdkonnas, mis on tõhusamate kaitsekulutuste oluliseks eelduseks; |
Vajadus uute struktuuride järele
56. |
on arvamusel, et ELi iseseisva tegutsemise suutlikkust välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas tuleks parandada analüüsi-, planeerimis-, juhtimis- ning luurevõime sihikindla tõhustamisega; tervitab sellega seoses Euroopa Ülemkogu otsust valmistuda EJKP operatsioonide ja missioonide integreeritud tsiviil- ja militaarstrateegilise planeerimisstruktuuri loomiseks, |
57. |
tervitab ka Euroopa Ülemkogu otsust moodustada ELi ja NATO mitteametlik kõrgetasemeline rühm, millele tehakse ülesandeks kahe organisatsiooni vahelist koostööd pragmaatiliselt tugevdada; |
58. |
nõuab, et loodaks sõltumatu ja alaliselt tegutsev ELi operatsioonide keskus, mis oleks võimeline tegelema strateegilise planeerimisega ning korraldama EJKP operatsioone ja missioone; |
59. |
toetab ideed luua kaitseministrite nõukogu, et muuta riikide kaitsepoliitika sidusamaks ning seega muuta riikide panus EJKPsse kaalukamaks; rõhutab, et eemärgiks on võtta EJKP missioonid ja operatsioonid täieliku parlamentaarse kontrolli, sh Euroopa Parlamendi kontrolli alla; |
60. |
toetab kindlalt Euroopa kaitse- ja julgeolekuturu tugevdamist, võttes vastu komisjoni avalikke hankeid ja ühendusesiseseid vedusid käsitlevad õigusaktide ettepanekud, ning soovitab luua uusi algatusi nimetatud eesmärgi saavutamiseks, eelkõige varustuskindluse ja teabeturbe valdkondades; |
61. |
väljendab seoses sellega heameelt, et nõukogu võttis 8. detsembri 2008. aastal vastu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (8), mis muudab relvaekspordi toimimisjuhendi õiguslikult siduvaks; väljendab rahulolu ka selle üle, et ELi liikmesriikidele jääb õigus kehtestada eraldi veel karmimaid meetmeid; |
62. |
tuletab meelde, et ühiseid relvasüsteeme peaks varustama tugev Euroopa kaitsetööstus, mis oleks võimeline rahuldama Euroopa relvajõudude praegusi ja tulevasi vajadusi ning millega Euroopa saaks isevarustavaks ja sõltumatuks; |
63. |
nõuab, et ühendus suurendaks julgeoleku-uuringute finantseerimist ning komisjoni ja EDAd hõlmavate teadusuuringute ühisprogrammide loomist; |
Uue mõtteviisi vajadus
64. |
peab eriti oluliseks tugevdada Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžit ning muuta see püsivaks struktuuriks, mis soodustab veelgi erilise Euroopa julgeolekukultuuri arengut; nõuab, et komisjon jätkaks ELi tasandil korraldatava tsiviilkriiside ohjamise alase väljaõppe rahastamist ka pärast 2009. aastat; |
65. |
nõuab täiendavaid algatusi, mis keskenduvad isikkoosseisu ühisele väljaõppele ning tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides rakendatavatele, koostööks vajalikele ühistele nõuetele, ELi liikmesriikide relvajõudude ja tsiviilisikute koostöö suurendamisele, kriisiteemalise väljaõppe kooskõlastamisele, Euroopa relvajõudude vahelistele vahetusprogrammidele ja armeede avamisele teiste ELi liikmesriikide kodanikele; |
66. |
väljendab tugevat toetust sellistele edukatele Euroopa programmidele nagu Eurofighter, mis on järgmistel kümnenditel viie Euroopa riigi õhujõudude võimekuse alustala; on seisukohal, et sel põhjusel peaksid ELi liikmesriigid selliseid algatusi ergutama ja toetama; |
*
* *
67. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO, NATO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretäridele ning Euroopa Nõukogule. |
(1) S407/08.
(2) S113/08.
(3) ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.
(4) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 580.
(5) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 334.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0255.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0365.
(8) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/69 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
NATO roll ELi julgeolekustruktuuris
P6_TA(2009)0076
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon NATO rolli kohta ELi julgeolekustruktuuris (2008/2197(INI))
2010/C 76 E/14
Euroopa Parlament,
võttes arvesse ELi ja NATO 16. detsembri 2002. aasta ühisdeklaratsiooni;
võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja;
võttes arvesse 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingut;
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist;
võttes arvesse 13. detsembril 2007. aastal allkirjastatud ja suurema osa ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud Lissaboni lepingut;
võttes arvesse ELi ja NATO alaliste suhete põhjalikku raamistikku, milles leppisid kokku Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning NATO peasekretär 17. märtsil 2003. aastal;
võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003;
võttes arvesse Põhja-Atlandi Nõukogu 3. aprillil 2008. aastal Bukarestis avaldatud tippkohtumise deklaratsiooni;
võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi 11. detsembri 2007. aasta ja 16. juuni 2008. aasta järeldusi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) kohta;
võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia kohta (1), 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta EJKP kontekstis (2), 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete kohta (3), 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta (4) ja 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni eelseisva ELi ja USA tippkohtumise kohta (5);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0033/2009),
A. |
arvestades, et ELi ja NATO aluseks on ühised väärtused, milleks on vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik, ning kogu oma olemasolu vältel on nad aidanud vältida sõdu Euroopa territooriumil; arvestades, et pärast Ameerika Ühendriikide uue presidendi valimist valitseb mõlemal pool Atlandi ookeani kasvav üksmeel tuumarelvade järjest väheneva kasulikkuse suhtes praeguste ohtude ees, ning on hakatud tajuma, et tuumarelvade hulka tuleks kiiremas korras vähendada, võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artikli 6 kohaselt võetud kohustusi; |
B. |
arvestades, et ÜRO põhikirja kohaselt lasub üldine vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ÜRO Julgeolekunõukogul; arvestades, et põhikiri on NATO asutamise õiguslik alus; arvestades, et Põhja-Atlandi lepingule allakirjutamisega kinnitasid NATO liikmesriigid oma usku põhikirja eesmärkidesse ja põhimõtetesse ning võtsid kohustuse hoiduda oma välissuhetes ähvardustest või jõu kasutamisest mis tahes viisil, mis on vastuolus ÜRO eesmärkidega; |
C. |
arvestades, et ELi liikmesriigid tunnustavad ÜRO süsteemi kui rahvusvaheliste suhete aluseks olevat raamistikku; arvestades, et nad pühenduvad jätkuvalt vastavalt ÜRO põhikirja põhimõtetele, Helsingi lõppakti põhimõtetele ja Pariisi harta eesmärkidele rahu säilitamisele ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisele ning demokraatia ja õigusriigi arendamisele ja tugevdamisele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele; arvestades, et ELi liikmesriigid on esmatähtsa meetmena otsustanud ÜROd reformida ja tugevdada, eesmärgiga muuta see võimeliseks oma ülesandeid täitma ja tõhusalt tegutsema ülemaailmsetele probleemidele lahenduste pakkumisel ning peamistele ohtudele reageerimisel; |
D. |
arvestades, et NATO on Euroopa sõjalise julgeoleku tuum ning et ELil on piisavalt potentsiaali selle tegevust toetada, et Euroopa kaitsevõime tugevdamine ja koostöö süvendamine saaks tuua kasu mõlemale organisatsioonile; |
E. |
arvestades, et Euroopa julgeolekustruktuur hõlmab ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning rahvusvahelisi õigusakte nagu Euroopa tavarelvastuse piiramise leping; |
F. |
arvestades, et NATO on demokraatlike riikide vaheline organisatsioon, milles kehtib põhimõte „tsiviilisikud teevad otsuseid, mida teostab sõjavägi”; |
G. |
arvestades, et 94 % ELi elanikkonnast on NATO liikmesriikide kodanikud, et 27st ELi liikmesriigist on 21 NATO liitlased, et NATO 26st liitlasest on 21 ELi liikmesriigid ning et ammune NATO liitlane Türgi on ELi kandidaatriik; |
H. |
arvestades, et 2007. ja 2008. aastal võttis Euroopa Ülemkogu vastu tähtsad otsused EJKP valdkonnas eesmärgiga parandada veelgi selle operatiivsust; arvestades, et pingsalt oodatud Lissaboni lepingu jõustumine toob kaasa olulised uuendused EJKP valdkonnas, muutes Euroopa koostöö selles valdkonnas sidusamaks ja tõhusamaks; |
I. |
arvestades, et EL ja NATO peavad oma koostööd parandama ning peaksid võimaldama mõlema organisatsiooni vahendite paremat maksimeerimist ja tagama institutsioonide tülitsemisele lõpu tegemisega tulemusliku koostöö; |
J. |
arvestades, et kuigi NATO on praegu arutelufoorum ja eeldatav valik ühisteks sõjalisteks operatsioonideks, mis hõlmavad Euroopa ja Ameerika liitlasi, lasub lõplik vastutus rahu ja julgeoleku eest ÜROl; |
K. |
arvestades, et EJKP missioonide jaoks ette nähtud relvajõud ja varustus on enam-vähem samad, mis on ette nähtud NATO operatsioonideks; |
L. |
arvestades, et NATO ei ole tervikuna seotud EJKP tegevusega; arvestades, et EL valib sellist tegevust alustades, kas kaasata NATO vahendid ja võimed või mitte, kasutades selleks nn Berliin Pluss kokkuleppeid; |
M. |
arvestades, et ELi ja NATO koostöö, mis jääb Berliin Pluss kokkulepete raamidesse, ei ole siiani rahuldavalt toiminud lahendamata probleemide tõttu seoses asjaoluga, et mõned riigid on küll NATO liikmed, kuid ei ole ELi liikmed; |
N. |
arvestades, et NATO ja EL peaksid väljaspool Berliin Pluss kokkuleppeid tagama tõhusa kriisiohje ja peaksid tegema paremini koostööd, et tuvastada parim võimalik lahendus näiteks Afganistani ja Kosovo kriisidele; |
O. |
arvestades, et mõlemad organisatsioonid peaksid veelgi parandama ELi ja NATO suhteid seeläbi, kui EL kaasaks Euroopas ELi mittekuuluvaid NATO liitlasi rohkem EJKPsse ja NATO kaasaks ELi liikmesriigid, mis ei ole NATOs, edaspidi ELi–NATO läbirääkimistesse; arvestades, et ELi ja USA suhteid tuleks tugevdada; |
P. |
arvestades, et NATO ja ELi laienemisprotsessid peaksid vaatamata nende erinevusele olema vastastikku tugevdavad, et tagada Euroopa mandril stabiilsus ja jõukus; |
Q. |
arvestades, et ELi ja NATO suhete oluline osa on toetada riikide püüet arendada ja eraldada oma sõjalisi võimeid kriisiohjeks vastastikku tugevdaval viisil, mis omalt poolt toetab esmatähtsat ülesannet tagada liikmesriikide territoriaalkaitse ja julgeolekuhuvid; |
R. |
arvestades, et ELi ja NATO vahelist sünergiat teatavate sõjaliste võimete osas saaks parandada ühiste katseprojektide abil; |
S. |
arvestades, et Euroopa kollektiivkaitse põhineb tava- ja tuumavägede kombinatsioonil, mida oleks tulnud põhjalikumalt muutuva julgeolekuolukorraga kohandada; |
T. |
arvestades, et EL ja NATO tegelevad mõlemad praegu oma vastavate julgeolekustrateegiate ümberhindamisega (Euroopa julgeolekustrateegia ja NATO julgeolekudeklaratsioon); |
U. |
arvestades, et Lissaboni lepinguga antakse kõigi liikmesriikide tsiviil- ja sõjaline võimsus EJKP käsutusse, kehtestatakse pidev struktureeritud kaitsekoostöö riikide juhtrühma vahel, kohustatakse riike oma sõjalist võimsust järk-järgult parandama, laiendatakse Euroopa Kaitseagentuuri rolli, kohustatakse riike tulema appi teistele rünnaku ohvriks langenud riikidele (ilma, et see piiraks teatavate riikide neutraalsust või NATO liikmelisust), uuendatakse ELi eesmärke (Petersbergi ülesanded) hõlmamaks terrorismivastast võitlust, ning lõpetuseks nõutakse vastastikust solidaarsust terrorirünnaku või loodusõnnetuse korral, |
Strateegiline ülevaade
1. |
toonitab, et kogu Euroopa Liidu poliitika peab olema täielikus vastavuses rahvusvahelise õigusega; |
2. |
rõhutab, et Euroopa Liidu olemasolu eesmärk on tõhusa mitmepoolsuse ning ÜRO põhikirja sätete ja mõtte järgimise kaudu rahu tagamine oma piiride ulatuses ja kaugemal; märgib, et tulemuslik julgeolekustrateegia toetab demokraatiat ja põhiõiguste kaitset; märgib seevastu, et ebaefektiivne julgeolekustrateegia toob endaga kaasa tarbetuid inimkannatusi; on arvamusel, et ELi võime rahu kehtestada sõltub õige julgeolekustrateegia või julgeolekupoliitika väljatöötamisest, sealhulgas iseseisva tegutsemise võimest ning tõhusatest ja täiendavatest suhetest NATOga; |
3. |
kutsub seega ELi üles jätkama missioonide lähetamist ning edendama samal ajal EJKP suuremat jätkusuutlikkust, et ennetada konflikte, edendada stabiilsust ja leevendada olukorda seal, kus on vaja, lähtudes konsensusest ELi liikmesriikide vahel või struktureeritud koostöö raamistikus; usub, et EL ja NATO peaksid jätkama laiahaardelise kriisiohjamise lähenemisviisi väljatöötamist; |
4. |
tunnistab, et 27 või enama liikmesriigiga liiduga kaasnev huvide mitmekesisus – ehk ELi mosaiiklik ülesehitus – annab ELile erakordse loomuse ja võimaluse sekkuda, vahendada ja anda abi maailma erinevates paikades; nõuab, et ELi olemasolevaid kriisiohjamise vahendeid arendataks edasi, ning loodab, et ELi liikmesriikide olemasolev sõjaline võime muutub integreeritumaks, kulutõhusamaks ja sõjaliselt tõhusamaks, kuna vaid siis suudab liit koguda piisavad jõud, et kasutada ära oma erakordseid ressursse konfliktiennetusel ja konfliktide lahendamisel ning täiendada oma laiaulatuslikke tsiviilkriiside ohjamise mehhanisme; |
5. |
toetab tugevalt suuremat solidaarsust ELi liikmesriikide hulgas ühiste julgeoleku- ja kaitsestrateegiate väljatöötamisel; |
6. |
on veendunud, et tugev ja elujõuline Euro-Atlandi partnerlus tagab kõige paremini kogu Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse ning demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja hea haldustava põhimõtete austamise; |
7. |
on veendunud, et demokraatlikud vabadused ja õigusriigi põhimõte on lahendus inimeste püüdlustele üle kogu maailma; on arvamusel, et mitte ühtegi riiki või rahvast ei tohi sellisest võimalusest ilma jätta, sest igal inimesel on õigus elada demokraatlikus õigusriigi põhimõtete kohaselt juhitavas riigis; |
8. |
tunneb heameelt Euroopa julgeolekustrateegia ajakohastamise üle osana Euroopa Liidu kohustusest määratleda ja kaitsta Euroopa julgeolekuhuve ning tugevdada tõhusat mitmepoolsust, andes seega liidule strateegia 21. sajandi ohtudega tegelemiseks; märgib, et Euroopa Liidu ja NATO tõeline, laiahaardeline ja demokraatlik konsensus on selle strateegia rakendamise keskne osa ning põhineb julgeolekukonsensusel ELi ja USA vahel, milles kajastuvad nende ühised väärtused, eesmärgid ja prioriteedid, nimelt inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse esmatähtsus; |
9. |
rõhutab, et see on veelgi olulisem seoses hiljutiste sündmustega Kaukaasias, uute arengutega Euroopas suhtumises NATOsse, USA vahetuva valitsuse ja algava NATO strateegilise kontseptsiooni läbivaatusega; |
10. |
nõuab tungivalt, et ELi ja NATO julgeolekustrateegiate samaaegne läbivaatamine ei oleks mitte ainult üksteist täiendav, vaid ka üksteisele lähenev, nii et mõlemad arvestavad üksteise potentsiaaliga piisavalt; |
11. |
on arvamusel, et nii NATO kui ka EL peaksid vastavalt ÜRO põhikirja sätetele ja mõttele oma pikaajaliseks ja ühiseks eesmärgiks kinnitama kohustuse ehitada turvalisem maailm nii oma liikmesriikide elanikele kui ka teistele, ning nad peaksid samuti aktiivselt ennetama massilisi hirmutegusid ja piirkondlikke konflikte, mis endiselt põhjustavad palju inimkannatusi, ja nendele reageerima; |
12. |
nõuab, et kõik demokraatiad peaksid ÜRO juhtimise all ühiselt pingutama stabiilsuse ja rahu tagamisel; |
13. |
tunnistab, et julgeolek ja areng on vastastikku sõltuvad ning et puudub selge sündmuste järjekord säästva arengu saavutamiseks konfliktipiirkondades; juhib tähelepanu asjaolule, et tegelikkuses kasutatakse kõiki vahendeid paralleelselt; kutsub seega komisjoni üles uurima põhjalikumalt sõjalise sekkumise ja tsiviilsekkumise järjekorda seadmise tähtsust konfliktipiirkondades ning integreerima tulemused oma julgeoleku- ja arengupoliitikasse; |
NATO ja ELi julgeolekustruktuuri vaheline suhe
14. |
tunnistab NATO tähtsat rolli Euroopa julgeolekustruktuuris nii minevikus kui ka tänapäeval; märgib, et enamiku ELi liikmesriikide puhul, kes on ka NATO liitlased, on NATO endiselt nende kollektiivkaitse alus, ning et Euroopa kui terviku julgeolekule on Atlandi-ülese liidu säilitamine vaatamata liikmesriikide vastuvõetud isiklikele seisukohtadele jätkuvalt kasuks; on seega arvamusel, et ELi tulevane kollektiivkaitse peaks võimalikult suures ulatuses olema korraldatud koostöös NATOga; on arvamusel, et USA ja EL peavad oma kahepoolseid suhteid tihendama ja laiendama neid rahu ja julgeolekut puudutavatele küsimustele; |
15. |
märgib, et kaasaegse maailma julgeolekuohtusid iseloomustavad järjest enam sellised nähtused nagu rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik, mittetoimiva riigivõimuga riigid, keerulised konfliktid, organiseeritud kuritegevus, küberohud, keskkonna hävimine ja sellega seotud julgeolekuohud, loodus- ja muud õnnetused ning et need nõuavad veelgi tihedamat partnerlust ja keskendumist ELi ja NATO põhivõimete tugevdamisele ning tihedamat koordineerimist kavandamise, tehnoloogia, varustuse ja väljaõppe valdkonnas; |
16. |
rõhutab EJKP järjest kasvavat tähtsust, sest see aitab suurendada ELi võimet seista vastu 21. sajandi julgeolekuohtudele, eelkõige seoses tsiviil-sõjaliste ühisoperatsioonide ja kriisiohje meetmetega, mis ulatuvad luurel põhinevast kriisiennetustegevusest kuni julgeolekusektori reformi, politsei- ja kohtureformi ja sõjaliste operatsioonideni; |
17. |
on arvamusel, et EL ja NATO võiksid teineteist tugevdada sellega, et välditakse konkurentsi ja arendatakse laiemat koostööd kriisiohjamisoperatsioonide alal, mis põhineks ülesannete praktilisel jaotusel; on arvamusel, et otsus selle kohta, milline organisatsioon peaks väed saatma, peaks põhinema mõlema organisatsiooni väljendatud poliitilisel tahtel, operatiivvajadustel ja poliitilisel legitiimsusel kohapeal, samuti organisatsioonide võimel saavutada rahu ja stabiilsus; märgib, et koostöö uue Euroopa julgeolekustrateegia ning uue NATO strateegilise kontseptsiooni laiendamisel on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks keskse tähtsusega; |
18. |
on arvamusel, et EL peab välja arendama omaenda julgeoleku- ja kaitsevõime, mis võimaldab paremat koormuse jaotamist Euroopa-väliste liitlastega ning asjakohast vastust nendele julgeolekuprobleemidele ja ohtudele, mis puudutavad ainult ELi liikmesriike; |
19. |
kutsub ELi üles arendama oma julgeolekustrateegia vahendeid, mille hulka kuuluvad vahendid alates diplomaatilisest kriiside ennetamisest ning majandus- ja arenguabist kuni tsiviilvõimeteni stabiliseerimise ja ülesehituse valdkonnas, samuti sõjalised vahendid; on lisaks seisukohal, et ELi naabruses tuleks strateegiliselt ära kasutada nn pehme jõu vahendeid; |
20. |
märgib, et Berliin Pluss kokkuleppeid, mis võimaldavad ELil kaasata NATO vahendeid ja võimeid, tuleb parendada, et kahel organisatsioonil oleks võimalik sekkuda praegustesse erinevate ülesannetega tsiviil-sõjalist valmidust nõudvatesse kriisidesse ja neid tõhusalt leevendada; peab seega vajalikuks arendada edasi NATO ja ELi suhteid, luues püsivad koostööstruktuurid, austades samas mõlema organisatsiooni sõltumatust ja iseseisvust ning võimaldades kõikide niisuguste NATO liikmete ning ELi liikmesriikide osaluse, kes soovivad olla kaasatud; |
21. |
kutsub Türgit üles lõpetama ELi ja NATO vahelise koostöö takistamist; |
22. |
kutsub ELi üles hindama Euroopa julgeolekut ja kaitset käsitleva valge raamatu väljatöötamise käigus ühtlasi Euroopa välisoperatsioonide sidusust, eriti seoses koostööga muude rahvusvaheliste partneritega kriisipiirkondades; |
NATO ja ELi koostöö seoses julgeoleku- ja kaitseküsimustega
23. |
väljendab suurt heameelt Prantsusmaa algatuse üle naasta ametlikult NATO sõjaliste struktuuride juurde ja Prantsusmaa eesistumise pingutuste üle Euroopa Liidu Nõukogus lähendada ELi ja NATOt veelgi, et vastata uutele julgeolekuprobleemidele; väljendab heameelt Prantsusmaa eesistumise jõupingutuste üle, mis on suunatud konkreetsete algatuste vastuvõtmiseks, et ühendada Euroopa kaitsevõime; tervitab samuti USA uut positiivset lähenemisviisi ELi kaitsevõime ühendamise osas; |
24. |
nõuab tungivalt, et mõlema organisatsiooni liikmesriigid oleksid ELi ja NATO partnerluse rakendamisel paindlikumad, tulemustele suunatumad ja pragmaatilisemad; toetab seega Prantsusmaa valitsuse ettepanekut korrapäraste kontaktide loomiseks NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäride vahel eelkõige selleks, et vältida segadust, kui EL ja NATO teevad koostööd samal sõjatandril erinevatel missioonidel ühise eesmärgi nimel, näiteks Kosovos ja Afganistanis; |
25. |
rõhutab, et EL on tänu oma olemasolevate vahendite, nagu tsiviiloperatsioonid, sanktsioonid, humanitaarabi, arengu- ja kaubanduspoliitika ning poliitiline dialoog, erilisele kombinatsioonile NATO jaoks väga oluline partner; kutsub seega ELi ja NATOt üles kahekordistama Lissaboni lepingu ratifitseerimise ootuses oma jõupingutusi integreeritud koostööle raamistiku loomisel; |
26. |
tunnistab, et luureteabe parem jagamine NATO liitlaste ja ELi partnerite vahel on ülioluline; |
27. |
märgib, et ELi kodanikud toetavad missioone, mille eesmärk on inimkannatuste leevendamine konfliktipiirkondades; märgib, et kodanikke ei ole ELi ja NATO missioonide ja nende eesmärkide osas piisavalt teavitatud; kutsub seega ELi ja NATOt üles andma elanikele rohkem teavet oma missioonide kohta ning rolli kohta, mida need missioonid julgeoleku ja stabiilsuse loomisel kogu maailmas etendavad; |
28. |
märgib, et oma koostöö tugevdamiseks peaksid nii NATO kui Euroopa Liit keskenduma oma põhivõimete tugevdamisele, vastastikuse ühilduvuse parandamisele ning oma doktriinide, kavandamise, tehnoloogiate, varustuse ja koolitusmeetodite kooskõlastamisele; |
ELi operatsioonide peakorter
29. |
toetab ELi operatsioonide alalise peakorteri loomist, mis tegutseks komisjoni asepresidendi/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja alluvuses ning kelle ülesannete ühe osa moodustaks EJKP sõjaliste operatsioonide kavandamine ja läbiviimine; |
30. |
rõhutab, et ELi operatsioonide kogemus näitab, et püsiv planeerimine ja ELi operatsioonide käsutamisvõime suurendaks ELi operatsioonide tõhusust ja usaldusväärsust; tuletab meelde, et võttes arvesse ELi tsiviil-sõjalist raskuspunkti, ei dubleeriks nimetatud struktuur midagi, mis on mujal juba olemas; tuletab meelde veel seda, et NATO peakorteri peamine ülesanne on sõjaline planeerimine, kuid ELil on kogemus tsiviil-, sõjaliste ning tsiviil-sõjaliste ühendoperatsioonide planeerimisel ja läbiviimisel, mida ükski teine ülemaailmse tasandi partner praegu edukalt teostada ei suuda; |
31. |
rõhutab, et ELi operatsioonide peakorter peaks täiendama olemasolevaid NATO väejuhatuse struktuure ega õõnestaks NATO Atlandi-ülest usaldusväärsust; |
32. |
teeb ettepaneku, et iga ELi liikmesriik, mis on NATO liitlane, piiritleks kokkuleppel NATOga need väed, mida saab saata ainult ELi operatsioonidele, vältides sellega niisuguse saatmise blokeerimist NATO liikmete poolt, kes ei ole ELi liikmesriigid; on arvamusel, et nende vägede kasutamisel tuleks vältida dubleerimist; |
Võimed ja sõjalised kulutused
33. |
on arvamusel, et samade riiklike inim- ja võimeressursside kasutamine on ELi ja NATO ühine probleem; kutsub ELi ja NATOt üles tagama, et nimetatud piiratud ressursse kasutatakse kõige asjakohasemate võimete jaoks, et seista vastu tänapäeva probleemidele, vältides töö dubleerimist ja edendades sidusust; on arvamusel, et strateegiline õhusild, mis on konkreetne näide suhteliselt harva ja kalli operatiivvarustuse kohta, peaks pakkuma võimaluse ELi ja NATO liikmesriikide koostööks; kutsub ELi liikmesriike ühendama, jagama ja ühiselt arendama sõjalist võimsust raiskamise vältimiseks, mastaabisäästu tekitamiseks ning Euroopa kaitse tehnilise ja tööstusliku aluse tugevdamiseks; |
34. |
on arvamusel, et lisaks vajadusele kasutada palju tõhusamalt sõjalisi ressursse on Euroopa julgeoleku huvides oluline ELi liikmesriikide kaitseinvesteeringuid paremini ja tõhusamalt kooskõlastada, et saavutada parem koostoime; nõuab ühiselt kantavate kulutuste osakaalu olulist suurendamist iga NATO ja ELi sõjalise operatsiooni puhul; märgib, et ühelt poolt NATO Euroopa liikmete ja teiselt poolt USA kaitsekulutused erinevad suurelt nii ulatuses kui ka tõhususes; kutsub ELi üles maailmas oma kohustusi õiglasemalt kandma; kutsub samuti USAd üles näitama suuremat valmisolekut konsulteerida oma Euroopa liitlastega rahu ja julgeolekut puudutavates küsimustes; |
35. |
tunnustab Lissaboni lepinguga tugevdatud Euroopa Kaitseagentuuri olulist võimalikku panust kulutõhusasse varustamisse ja relvastuse paremasse koostalitlusvõimesse; |
NATO ja ELi liikmesuse ühtesobivus
36. |
nõuab, et kõik ELi liikmesriigid oleksid eranditult kohal ELi–NATO ühistel kohtumistel; rõhutab, et väärtuste ja julgeolekukorralduse ühtsus on oluline tegur Euroopa rahu, stabiilsuse ja jõukuse tagamisel; |
37. |
teeb ettepaneku, et need NATO liitlased, kes on ELi kandidaatriigid, peaksid olema tihedamalt kaasatud EJKP ja Euroopa Kaitseagentuuri töösse; |
38. |
märgib, et on oluline tegeleda probleemiga, mis seisneb ELi mittekuuluvate NATO liikmete ja NATOsse mittekuuluvate ELi liikmete vahelises ühtesobivuses, ja see lahendada, nii et see ei kahjustaks ELi ja NATO koostöö toimimist; |
39. |
mõistab hukka eelkõige asjaolu, et Türgi ja Küprose konflikt takistab endiselt tugevalt ELi ja NATO koostöö arengut, arvestades, et ühest küljest keeldub Türgi lubamast Küprosel osaleda EJKP missioonidel, mis hõlmavad NATO teavet ja vahendeid, ning et teisest küljest keeldub Küpros vastuseks lubamast Türgil osaleda EJKP üldises arendamises ulatuses, mis vastaks Türgi sõjalisele kaalule ja strateegilisele tähtsusele Euroopa ja Atlandi-ülese liidu jaoks; |
40. |
julgustab Küprost kui ELi liikmesriiki vaatama läbi oma poliitilise seisukoha „partnerlus rahu nimel” liikmesuse suhtes ning kutsub NATO liikmesriike hoiduma oma vetoõiguse kasutamisest ELi liikmesriikide takistamisel NATO liikmeks saamisel; |
41. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et NATO Bukaresti tippkohtumisel tunnustasid liitlased tugevama ja suutlikuma Euroopa panust, ning et NATO on jätkuvalt avatud edasisele laienemisele; märgib, et Euroopa naabruspoliitika idapoolsete riikide jaoks ning nende demokraatliku arengu ja õigusriigi põhimõtete arendamise seisukohast on Euroopa perspektiivi ja seega idasuunalise partnerluse projekti poliitika ülimalt oluline; |
42. |
on seisukohal, et mis puutub NATO edasisse laienemisse, tuleks hinnata iga juhtumit eraldi; oleks sellele vaatamata Euroopa julgeolekuhuvide nimel vastu organisatsiooni laienemisele mis tahes riigi liitumise näol, mille puhul rahvas ei toeta liikmesust või millel on tõsiseid lahendamata territoriaalvaidlusi oma naabritega; |
43. |
märgib, et paljude ELi naabrite jaoks on NATO ja ELi liikmesus realistlik ja sobiv eesmärk, isegi kui see saab teoks pikas perspektiivis; |
44. |
peab vajalikuks, et EL ja NATO jätkaksid Venemaaga realistlikku ja avameelset dialoogi, mis hõlmaks inimõigusi ning õigusriiki, piirkondlikku julgeolekut, energiat, raketitõrjet, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ning relvajõudude ja kosmosepoliitika piiramist; on arvamusel, et kui Venemaast saab tõeline demokraatia, mis ei kasuta sõjalisi ähvardusi poliitilise survestamise vahendina oma naabrite vastu, võib Venemaa ja ELi vahelise koostöö ulatus saavutada enneolematu taseme, kaasa arvatud võimalus, et Venemaa ühineb kõigi Euro-Atlandi struktuuridega; |
45. |
ootab huviga võimalusi, mida NATO 60. aastapäeva peatselt toimuv tippkohtumine Strasbourgis ja Kehlis NATO uuendamiseks ja selle suhete tugevdamiseks Euroopa Liiduga pakub; |
*
* *
46. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide ja NATO riikide parlamentidele, NATO Parlamentaarsele Assambleele ning ÜRO, NATO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja Euroopa Nõukogu peasekretäridele. |
(1) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 580.
(2) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 334.
(3) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 670.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0255.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0256.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/76 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Barcelona protsess (Vahemere Liit)
P6_TA(2009)0077
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon Barcelona protsessi (Vahemere Liit) kohta (2008/2231(INI))
2010/C 76 E/15
Euroopa Parlament,
võttes arvesse Barcelona deklaratsiooni, mis võeti vastu 27.–28. novembril 1995. aastal Barcelonas toimunud Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide välisministrite konverentsil ja millega loodi Euroopa - Vahemere piirkonna partnerlus;
võttes arvesse komisjoni 20. mai 2008. aasta teatist „Barcelona protsess: Vahemere Liit” (KOM(2008)0319);
võttes arvesse Barcelona protsessi (Vahemere Liit) heakskiitmist 13.–14. märtsil 2008. aastal Euroopa Ülemkogul Brüsselis;
võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise ühisdeklaratsiooni;
võttes arvesse 3.–4. novembril 2008. aastal Marseille's toimunud Vahemere Liidu riikide välisministrite kohtumise lõppdeklaratsiooni;
võttes arvesse 5.–6. novembril 2007. aastal Lissabonis toimunud Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide välisministrite konverentsi järeldusi;
võttes arvesse 27.–28. novembril 2005. aastal Barcelonas Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse kümnenda aastapäeva tähistamiseks toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna tippkohtumise järeldusi;
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee juhatuse 12. juuli 2008. aasta deklaratsiooni, Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee 13. oktoobri 2008. aasta deklaratsiooni Lähis-Ida rahuprotsessi kohta ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee 13. oktoobri 2008. aasta soovitust Barcelona protsessi (Vahemere Liit) välisministrite esimeseks kohtumiseks;
võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2008. aasta arvamust;
võttes arvesse Rabatis 16. oktoobril 2008. aastal toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude tippkohtumise deklaratsiooni;
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee eesistuja lõppdeklaratsiooni ning Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee soovitusi, mis võeti vastu selle neljandal täiskogu istungjärgul 27. ja 28. märtsil 2008. aastal Ateenas;
võttes arvesse EuroMed-Scola esimest kohtumist Strasbourgis, kuhu 16. ja 17. novembril 2008. aastal tulid kokku Euroopa Liidu partner- ja liikmesriikide noored kodanikud;
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Liidu Vahemere-poliitika kohta ja eelkõige 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kohta (1);
võttes arvesse komisjoni 21. mai 2003. aasta teatist „Inimõigusi ja demokratiseerimist puudutavate ELi meetmete tõhustamine Vahemere piirkonna partneritega. Strateegilised suunised.” (KOM(2003)0294);
võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatist Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);
võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (2);
võttes arvesse oma Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee eesistumisaja (märts 2008 – märts 2009) prioriteete;
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, põhiseaduskomisjon ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0502/2008),
A. |
arvestades Vahemere piirkonna keskset asendit ning ühishuvide hulga suurenemist Euroopa Liidu ja tema partnerriikide vahel seoses globaliseerumise ja rahumeelse kooseksisteerimise vajadusega ning sellest lähtuvalt vajadust tagada suurem piirkondlik ühtekuuluvus ja kujundada piirkonnas välja ühtne poliitstrateegia; |
B. |
arvestades, et EL on pühendunud ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ja peaks seda kindlalt jätkama; |
C. |
arvestades majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste erinevuste suurenemist Vahemere põhja- ja lõunarannikul ning vajadust vähendada neid erinevusi, et oleks võimalik viia lõpule rahul, turvalisusel ja heaolul rajaneva ühisruumi loomine; |
D. |
arvestades, et ELi ja Vahemere piirkonna partnerriikide suhteid on vaja põhjalikult ja tulemustele orienteeritult läbi vaadata ja süvendada, lähtudes kõikide partnerite võrdsuse väärtustamisest ja olemasolevate kokkulepete rakendamisest, kuid võttes samuti arvesse seni rakendatud poliitika puudusi ja vajakajäämisi, sealhulgas Barcelona protsessi pettumust valmistavaid tulemusi; |
E. |
arvestades Vahemeremaade suhtes rakendatud Euroopa naabruspoliitika ilmseid puudusi, kuna kahepoolsete suhete eelistamine näib tasakaalustamata lähenemisena ja selle tõttu pole võimalik piirkonnas ühiselt olulisi reforme läbi viia; |
F. |
arvestades vajadust tagada ELi ja tema partnerriikide vaheliste suhete põhinemine tihedal koostööl, mille aluseks on inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimine kogu Vahemere piirkonnas; |
G. |
arvestades, et Barcelona protsessi käivitamisest saadik pole mõnedes partnerriikides saavutatud olulist edu mõnede nende allkirjastatud 1995. aasta Barcelona deklaratsioonis esile tõstetud ühiste väärtuste ja põhimõtete järgimises, eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas; |
H. |
arvestades vajadust edendada piirkondlikku ja majanduslikku integratsiooni Vahemere piirkonna riikide vahel; arvestades, et tõeline piirkondlik ja majanduslik integratsioon on võimalik ainult juhul, kui olemasolevate konfliktide lahendamisel ning demokraatia ja inimõiguste valdkonnas tehakse konkreetseid edusamme; |
I. |
arvestades, et ELi ja Vahemere piirkonna riikide tihedamad suhted on oluliselt suurendanud liiklust nende riikide vahel, millega ei ole aga kaasnenud vastavate infrastruktuuride vajalikku täiustamist ja moderniseerimist; |
J. |
arvestades, et riigipead ja valitsusjuhid tunnistasid 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise ühisdeklaratsioonis, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee on Barcelona protsessi (Vahemere Liidu) õiguspärane parlamentaarne väljendus, ning avaldasid samal ajal oma kindlat toetust Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee rolli tugevdamisele suhetes Vahemere piirkonna partneritega; |
K. |
rõhutades, et valitsustevaheline tasand ei ole piisav selleks, et hõlmata Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide vahelisi poliitilisi suhteid tervikuna; |
L. |
rõhutades, kui oluline roll on Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsel assambleel, mis võimaldab dialoogi ja koostööd Euroopa – Vahemere piirkonna alal, koondades 27 ELi liikmesriiki ja kõiki Lähis-Ida rahuprotsessiga liitunud osapooli; |
M. |
arvestades, kui oluline on tagada kohalike ja piirkondlike asutuste osalemine Barcelona protsessi (Vahemere Liit) raames kindlaks määratud projektides ja algatustes ning võtta arvesse kõnealuste organite hiljuti tehtud ettepanekuid; |
N. |
arvestades, et oluline on tagada tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna osalemine Euroopa – Vahemere piirkonna suhete elavdamisel; |
O. |
tuletades meelde, et hädavajalik on hoiduda olemasolevate poliitikavahendite, poliitikakavade ja institutsionaalsete tasandite kõrvale või kohale veelgi uusi kuhjamast ning tagada Euroopa – Vahemere piirkonna suhetesüsteemi terviklik sidusus; |
P. |
rõhutades vajadust lahendada kiiresti ja rahumeelselt kõik Vahemere piirkonna riike hõlmavad konfliktid ning tunnistades kultuuridevahelise dialoogi säilitamise olulisust kõnealuses kontekstis; |
Q. |
arvestades, et Iisraeli ja Palestiina vahelise konflikti hiljutine taaspuhkemine mõjutab Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse üle peetavat poliitilist dialoogi ja võib seada ohtu mitme kõnesoleva uue algatusega püstitatud eesmärgi saavutamise; |
R. |
arvestades, et jätkuv lahenduse puudumine Lääne-Saharas valitsevatele tõsistele poliitilistele pingetele ei aita kaasa Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse taaskäivitamisele, |
1. |
on seisukohal, et Barcelona protsessi (Vahemere Liit) ettepanek, mille riigipead ja valitsusjuhid 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumisel vastu võtsid, annab panuse rahu ja heaolu saavutamisse ning kujutab endast edasiminekut Vahemeremaade majandusliku ja piirkondliku integratsiooni ning koostöö poole keskkonna ja kliimaga seonduvates küsimustes tingimusel, et lubatu täidetakse ning sellel on konkreetsed ja nähtavad tulemused; rõhutab, et partnerluse avamine sellega assotsieerumata riikidele suurendab võimalusi luua ELi ja tema Vahemere piirkonna partnerriikide vahel võrdsetele alustele rajatud suhted ning lahendada piirkonna probleemid kõikehõlmaval viisil; |
2. |
kordab oma 15. jaanuari 2009. aasta resolutsioonis olukorra kohta Gaza sektoris (3) väljendatud seisukohta ja väljendab muret seoses Iisraeli ja Palestiina vahelise konflikti taaspuhkemisega, mis on juba mõjutanud Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse osapoolte vahelist poliitilist dialoogi; on seisukohal, et Vahemere Liidu loomise algetapis on oluline vältida edasisi viivitusi ja loodab, et koostöö tugevneb taas võimalikult kiiresti, andes panuse Lähis-Idas rahu saavutamise üldise eesmärgi täitmisesse; rõhutab, et kui võtta arvesse põhimõtteid, milles lepiti kokku eespool nimetatud 13. juuli 2008. aasta Pariisi tippkohtumisel ja eespool nimetatud 3. ja 4. novembri 2008. aasta Marseille'is toimunud välisministrite kohtumistel, peaksid Vahemere Liidu uued institutsioonid keskenduma selgelt projektipõhisele mõõtmele, mis moodustab liidu põhilise lisandväärtuse; |
3. |
märgib, et 3. ja 4. novembril 2008. aastal Marseille's toimunud välisministrite kohtumisel tehti ettepanek nimetada Barcelona protsess (Vahemere Liit) ümber Vahemere Liiduks; on arvamusel, et selle nime kasutamine võimaldab väärtustada võrdset partnerlust, mille eesmärk on viia ellu majandusliku ja piirkondliku integratsiooni projektid; peab siiski vajalikuks, et Euroopa–Vahemere piirkonna suhete strateegiline väärtus ja Barcelona acqui, eelkõige kodanikuühiskonna osatähtsus, leiaksid algusest peale kinnitust ELi poliitikavaldkondades, mida nüüdsest kujundatakse juba koos Vahemere piirkonna partneritega ja mida rakendatakse piirkondlike ja allpiirkondlike programmide ja kahepoolsel koostööl rajanevate ühiste suuniste abil; |
4. |
palub seepärast nõukogul ja komisjonil tagada ELi tegevuse järjepidevus, eelkõige võimalike institutsiooniliste arengute puhul (eriti Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja roll komisjoni asepresidendina) ja ühenduse eelarve kasutamisel; |
5. |
avaldab heameelt selle üle, et ELi institutsioonide raames toetati Vahemere Liidu loomist; |
6. |
kiidab heaks otsuse eelisarendada mitmepoolset raamistikku, mida tuleks arendada Barcelona protsessi (Vahemere Liit) raames ette nähtud uute vahendite abil välja töötatava paari ulatusliku projekti kaudu; võtab siiski teadmiseks, et Vahemere piirkonnas endas puuduvad majandusliku ja piirkondliku integratsiooni strateegiad, mille abil selliseid projekte edendada; |
7. |
on seisukohal, et projektide elluviimiseks tuleb kasutada programmikokkuleppe mudelit, mille abil määrata lähimuspõhimõtte kohaselt kindlaks erinevate institutsionaalsete tasandite (Euroopa Liit, liikmesriigid, piirkonnad, ettevõtjad, tööturu osapooled) esindajate vastutus rahalises ja juhtimisplaanis; |
8. |
juhib tähelepanu, et Vahemere Liidu raames rahastatavaid projekte peaks toetama ühenduse, partnerriikide ja erasektori vahenditest; kutsub kõnealusel eesmärgil nõukogu ja komisjoni täpsustama ja tugevdama Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) rolli ja algatusi, mille investeerimisprogramm hõlbustab Vahemere piirkonna riikide majanduse avatumaks muutumist ja moderniseerimist; kinnitab, et pooldab endiselt Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimispanga loomist ja kooskõlastamist rahvusvaheliste investoritega; rõhutab Vahemere lõunapoolsetest riikidest välja rännanute säästude päritoluriiki tagasi kandmise olulisust ning on seisukohal, et tegemist on seni ebapiisavat kasutust leidnud suurepärase arenguhoovaga; |
9. |
on seisukohal, et tuleb tagada ELi rahaline osalemine Vahemere piirkonna projektides ka olukorras, kus finantsperspektiivi pole läbi vaadatud, ilma et kahjustataks käimasolevaid või kavandatud Euroopa – Vahemere piirkonna regionaalseid programme, mille tõhustamist on Euroopa Parlament mitmel korral soovitanud; rõhutab sellega seoses Euroopa Parlamendi volitusi Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmises; soovib, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrapäraselt projektide kulgemisest; |
10. |
on seisukohalt, et sekretariaadil võiks olla suur potentsiaal Euroopa – Vahemere piirkonna suhete elavdamisel tänu operatiivsele tegutsemisvõimele ja koosseisu väärtuslikule poliitilisele taustale; nõuab, et sekretariaat asuks tegutsema võimalikult kiiresti, et tõestada, et praeguseid pingeid saab lahendada reaalsete ja konkreetsete vastastikuse koostöö projektide edendamise abil; väljendab heameelt asjaolu pärast, et sekretariaadi asukoha suhtes saavutati üksmeelne kokkulepe; tuletab meelde, et Barcelona on linn, kus sai alguse Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus; |
11. |
nõustub, et Euroopa Liidu seisukohast vaadatuna peab kaaseesistumine olema kooskõlas ELi välissuhetes esindatuse põhimõttega vastavalt kehtivas asutamislepingus sätestatule; loodab sellega seoses, et kui täitub eeldus Lissaboni lepingu jõustumise kohta, tagab Euroopa Liit oma esinduses Vahemere Liidu uutes institutsioonides sidususe ja järjepidevuse; |
12. |
avaldab heameelt seoses ministrite konverentsi 3. novembri 2008. aasta otsusega, milles võeti nõuetekohaselt arvesse Jordaanias 13. oktoobril 2008. aastal vastu võetud Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee soovitust; toetab otsust anda Vahemere Liidule tugev parlamentaarne mõõde, tugevdades sellega tema demokraatlikku legitiimsust, toetudes Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele, mida tuleks veelgi tugevdada, nähes ette võimaluse anda talle juriidilise isiku staatus, õigus teha majandusliku ja piirkondliku integratsiooni strateegiate ja projektide ettepanekuid ning neid hinnata, samuti võimalus esitada soovitusi välisministrite kohtumistele; jääb ootama, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kui institutsiooni tunnustamine väljendub samuti assamblee osalemises vaatlejana kõigil juhtide koosolekutel, riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel, ministrite kohtumistel ning kõrgemate ametnike ettevalmistavatel kohtumisel; |
13. |
tervitab Vahemere Liidu välisministrite otsust arvata Araabia Liiga kõigil tasanditel toimuvate kõigi kohtumiste osalejate hulka, arvestades liiga positiivset panust rahu, heaolu ja stabiilsuse eesmärkide saavutamisele Vahemere piirkonnas; |
14. |
rõhutab vajadust kaasat piirkondlikud ja kohalikud asutused uude institutsioonilisse raamistikku; väljendab heameelt seoses Regioonide Komitee arvamusega ja ettepanekuga luua Euroopa – Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM); |
15. |
on seisukohal, et paralleelselt parlamentaarse mõõtme tugevdamisega on vaja samasugust arengut kodanikuühiskonna kaasamiseks Vahemere Liidu asjaomasesse institutsioonilisse struktuuri, eelkõige mehhanismide abil, mis tagavad kodanikuühiskonnaga konsulteerimise projektide väljavalimisel, rakendamisel ja järelevalvel; kutsub Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarset assambleed kaasama oma töösse senisest rohkem Vahemere põhja- ja lõunapoolsete riikide kodanikuühiskondi; nõuab, et väärtustataks tööturu osapoolte rolli Euroopa – Vahemere piirkonna majandus-ja sotsiaalkomitee loomisel; |
16. |
märgib, et mõned Barcelona protsessis (Vahemere Liit) osalevad riigid ei ole Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse osalised; kutsub selleks nõukogu, komisjoni ja kõiki Barcelona protsessis (Vahemere Liit) osalevaid riike looma sidusat suhteraamistikku, mille põhisiht on ELi ja kõigi Vahemere piirkonna riikide majanduslik ja piirkondlik integratsioon; palub nõukogul ja komisjonil tagada, et kõigil Vahemere Liidu liikmesriikidel oleks juurdepääs Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames juba ette nähtud piirkondlikele programmidele; |
17. |
rõhutab, et Vahemere Liidus osalemine ei ole alternatiiv ELi laienemisele ja ei mõjuta ühegi praeguse ega tulevase kandidaatriigi ühinemise väljavaateid; on seisukohal, et Vahemere Liit ei ole takistuseks muudele piirkondliku koostöö algatustele; |
18. |
rõhutab vajadust vaadata sügavuti läbi kogu Euroopa Liidu Vahemere-poliitika, tugevdades selle poliitilist mõõdet ja ühist arengut, ning tuletab meelde, et ühelgi juhul ei piira Barcelona protsess (Vahemere Liit) Vahemere-poliitika laialdasemat haaret; |
19. |
on seisukohal, et Barcelona protsess (Vahemere Liit) peaks tugevdama Vahemere piirkonna partnerluse raames kasutatavaid koostöövorme, et anda kõigile partnerriikidele võimalus osaleda piirkondlikes programmides ja Euroopa Liidu vastavates poliitikates ühiselt kokku lepitud prioriteetide ja eesmärkide alusel; tuletab meelde, et oluline on tugevdada partnerriikide osalust ühenduse programmides, eriti hariduse, teadusuuringute ja kutsekoolituse valdkonnas (üliõpilasvahetus jne); |
20. |
on seisukohal, et rahu, julgeoleku, inimõiguste ja demokraatiaga, samuti ka kultuurikoostööga seotud küsimusi tuleb vaadelda Euroopa – Vahemere piirkonna suhete raames; kinnitab veelkord, et Vahemere Liit keskendub strateegiliste kavade ja konkreetsete projektide kaudu piirkondlikele, infrastruktuuri- ja keskkonnaküsimustele; soovib, et see konkreetne mõõde aitaks kaasa Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse tugevdamisele; |
21. |
tuletab meelde 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemere piirkonna tippkohtumisel väljapakutud esimesi algatusi: Vahemere saastest puhastamine, merekiirteed ja kiirmaanteed, kodanikukaitse, Vahemere päikeseenergia kava, kõrgharidus ja teadustegevus ning Vahemere piirkonna ettevõtluse arendamise algatus; |
22. |
tuletab meelde, et Barcelona protsessi ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb koostöövaldkondadesse kiiresti kaasata veeressursside majandamine, põllumajandus, toiduainetega kindlustatus, energeetika, kutseharidus, kultuur, tervishoid, turism jne; |
23. |
toetab kindlalt Barcelona protsessi (Vahemere Liit) keskkonnamõõdet ning sellega seonduvaid algatusi ja projekte, nagu uus Euroopa – Vahemere piirkonna algatus Vahemere saastest puhastamiseks ja Vahemere päikeseenergia kava; |
24. |
on seisukohal, et kõigi Vahemere piirkonna riikide kaasamine Barcelona protsessi (Vahemere Liit) annab võimaluse tegelda piirkonna probleemidega ulatuslikumal viisil ning siduda ja kooskõlastada protsessi tõhusamalt juba olemasolevate programmidega, nagu ÜRO keskkonnaprogrammi Vahemere tegevuskava; |
25. |
väljendab heameelt Euroopa - Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee 27. ja 28. märtsil 2008. aasta neljanda täiskogu istungi eesistuja lõppdeklaratsioonis sisalduva ettepaneku üle luua Euroopa – Vahemere piirkonna energiaühendus, mida Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee toetab; tunnistab Euroopa – Vahemere piirkonna partnerite energeetikavaldkonnas toimuva koostöö tugevdamise olulisust ning vajadust arendada välja piirkondlik energiaturg, eesmärgiga rakendada ulatuslikult taastuvenergia kasutamise ja energia infrastruktuuri projekte Euroopa – Vahemere piirkonnas; |
26. |
on seisukohal, et Euroopa – Vahemere piirkonna suhete tugevdamine hoogustab rahul ja heaolul rajaneva ala loomist; rõhutab, et rahu ja poliitiline stabiilsus Vahemere piirkonnas on kollektiivse ja individuaalse turvalisuse jaoks otsustava tähtsusega, mõjutades ka kaugemaid piirkondi; rõhutab, et seda eesmärki on võimalik saavutada ainult piirkonna konfliktide kõikehõlmava lahendamise kaudu läbirääkimiste teel; on seisukohal, et EL peab kõigi osaliste usaldust võites võtma endale kõnealuste konfliktide lahendamisel juhtrolli; rõhutab tungivalt vajadust teha jätkuvalt ametlikku koostööd rahvusvahelise terrorismi, uimastikaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastu võitlemise valdkonnas; tervitab Marseille' deklaratsioonis asjaomastele pooltele tehtud üleskutset püüda viia ellu Lähis-Ida järkjärguline demilitariseerimine ja desarmeerimine, et eeskätt luua tuumarelva- ja massihävitusrelvavaba ala; |
27. |
on seisukohal, et pingete leevendamiseks Vahemere piirkonnas on vaja parandada sotsiaalset ja kultuurilist mõistmist rahvaste vahel ning seetõttu tuleb toetada selliseid algatusi, nagu Tsivilisatsioonide Liit, kui privilegeeritud dialoogi ruumi, mis aitab kaasa piirkonna stabiliseerimisele; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon esitaksid sellise dialoogi edendamise strateegia; ergutab tugevdama sidemeid Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee ja Anna Lindhi fondi vahel, sealhulgas organiseerima kohtumisi Anna Lindhi nimelise fondi juhtivate võrgustike ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kultuurikomisjoni vahel; |
28. |
rõhutab, et Euroopa – Vahemere piirkonna poliitika üks olulisemaid eesmärke on õigusriigi, demokraatia, inimõiguste järgimise ja poliitilise pluralismi edendamine, ning märgib, et endiselt esineb nende põhimõtete jämedaid rikkumisi; kinnitab vajadust edendada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtet; soovib tänaseks saavutatud tulemustele hinnangu andmist ning partnerluse raames rakendatud instrumentide kohandamist; nõuab tungivalt, et komisjon sätestaks kõnealuste instrumentide puhul täpsed abikõlblikkuse kriteeriumid, sealhulgas teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Nõukogu suhtes, ning kehtestaks tõhusa süsteemi nende rakendamise jälgimiseks; palub sellega seoses kõikidel algatusest huvitatud pooltel süvendada ja soodustada kõikide inimeste ja eriti asjaomaste usuvähemuste usuvabaduse austamist; toetab ühise poliitilise ja institutsioonilise raamistiku väljatöötamist, mis võimaldab väärtustada vastastikkuse mõõdet nii probleemide kindlaks tegemise kui ka ühiste lahenduste leidmisel; |
29. |
kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni lisama uue algatuse eesmärkide hulka selgelt inimõiguste ja demokraatia edendamise, tugevdama veelgi olemasolevate mehhanismide, nagu assotsiatsioonilepingutes sisalduva inimõigusi käsitleva klausli rakendamist, ja inimõiguste allkomisjonide moodustamist ning looma mehhanismi, mille abil rakendada kõnealust klauslit uue põlvkonna lepingutes ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavades; rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika inimõiguste edendamise vahendeid tuleb võimalikult hästi ära kasutada, tagades Euroopa institutsioonide suurema poliitilise järjepidevuse; |
30. |
kutsub kõiki partnerluse osalisriike, komisjoni ning Vahemere Liidu tulevasi institutsioone hoogustama ühise migratsioonipoliitika rakendamist, et väärtustada inimressursse ja tugevdada vastastikusi kontakte Vahemere piirkonna rahvaste vahel, vältides sealjuures üksnes julgeolekukaalutluste arvesse võtmist; on seisukohal, et rändega seonduvad küsimused peavad eelkõige käsitlema seadusliku rände võimalusi, võitlust ebaseadusliku rände vastu, ümberasunute paremat integreerimist ja varjupaigaõiguse kasutamist; peab oluliseks ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunaranniku riikide vahelist tihedat koostööd ja valmisolekut kanda ühiselt vastutust; avaldab heameelt Euroopa – Vahemere piirkonna riikide migratsiooni käsitleva ministrite konverentsi toimumise üle 2007. aasta novembris ning peab vajalikuks, et Vahemere Liidus pöörataks erilist tähelepanu rände nõuetekohasele haldamisele; |
31. |
võtab teadmiseks 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise riigipeade ja valitsusjuhtide ühisavalduse, mille kohaselt annab Barcelona protsess (Vahemere Liit) tunnistust otsustavusest edendada inimressursside arengut ja tööhõivet kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ja ühtlasi võidelda vaesuse vastu, ning ootab selleks uusi algatusi, programme ja finantssätteid; |
32. |
on seisukohal, et Vahemere Liidu majandus- ja kaubandusalgatused vastastikku kasuliku Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna loomiseks peavad toetama piirkonna majanduskasvu ja soodustama selle integreerimist maailmamajandusse ning vähendama arenguerinevusi Vahemere põhja- ja lõunaranniku vahel, suurendades samas sotsiaalset ühtekuuluvust; |
33. |
rõhutab, et liberaliseerimisprotsessi sotsiaalset mõju tuleb korrapäraselt hinnata ja arvesse võtta, eelkõige toiduainetega kindlustatuse seisukohalt; rõhutab ka seda, et kõnesolev mõju võib sektorite ja riikide lõikes oluliselt erineda; |
34. |
rõhutab mitteametliku sektori olulisust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides; on seisukohal, et piirkonna arengu tagamiseks tuleb toetada kõnealuste tegevusalade järkjärgulist integreerimist ametlikku majandusse; |
35. |
märgib, et alates 2004. ja 2007. aasta laienemistest on kaubanduse maht ELi uute liikmesriikide ja Vahemere piirkonna partnerriikide vahel pidevalt kasvanud; nõuab, et seda suundumust võetaks arvesse ja toetataks partnerluse raames; |
36. |
rõhutab vajadust julgustada noori looma väikeettevõtteid, muu hulgas lihtsustades laenude ja väikelaenude saamist; leiab samuti, et tuleb tõhustada toetust Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastule (FEMIP); |
37. |
võtab teadmiseks asjaolu, et lepingud ühelt poolt ELi ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt ELi ja Vahemere piirkonna riikide vahel näevad ette koostöömeetmed sisserände ja poliitilise varjupaiga taotlemise valdkonnas, sealhulgas sisserändajatele ette nähtud keskuste rahastamine, ning palub ELil ja liikmesriikidel viivitamata kontrollida, kas kõnealustes keskustes järgitakse täielikult inimõigusi ja põhivabadusi; |
38. |
peab ülioluliseks konkreetsete, käegakatsutavate eesmärkide saavutamist sotsiaalvallas; tuletab sellega seoses meelde, et vabakaubandusala loomist ei tule vaadelda üksnes majanduskasvu seisukohast, vaid eelkõige lähtuvalt võimalusest luua uusi töökohti; tuletab meelde, et noorte ja naiste töötus on kõige tõsisem sotsiaalne probleem Vahemeremaades; |
39. |
kutsub lõunapoolseid partnerriike arendama lõuna-lõuna kontakte sarnaselt Egiptuse, Jordaania, Maroko ja Tuneesia vahel Agadiris sõlmitud majanduskokkuleppele ning rõhutab, et ELi institutsioonid peavad lõuna-lõuna majandusliku integratsiooni soodustamiseks vastama positiivselt tehnilise abi taotlustele; |
40. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning kõigi Vahemere Liidu partnerriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0257.
(2) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 443.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0025.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/83 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamine
P6_TA(2009)0078
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamise kohta (2008/2236(INI))
2010/C 76 E/16
Euroopa Parlament,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (1) (ENPI);
võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika (ENP) arengut alates 2004. aastast ja eelkõige komisjoni eduaruandeid selle rakendamise kohta;
võttes arvesse tegevuskavu, mis on ühiselt vastu võetud Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga;
võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut, millega sõlmiti partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, mis jõustus 1. detsembril 1997. aastal, ning 2008. aasta detsembris taasalustatud läbirääkimisi uuendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks;
võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta septembris ja oktoobris vastu võetud otsuseid, mille kohaselt tuleb pärast poliitvangide vabastamist ja parlamendivalimiste läbiviimise vähest parandamist taastada Valgevene ametivõimudega peetav dialoog ja peatada kuueks kuuks sealsetele juhtisikutele kehtestatud reisipiirangud;
võttes arvesse 27.–28. novembril 1995. aastal Barcelonas toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna välisministrite konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsiooni, millega pandi alus Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerlussuhetele;
võttes arvesse komisjoni 20. mai 2008. aasta teatist pealkirjaga „Barcelona protsess: Vahemere Liit” (KOM(2008)0319);
võttes arvesse Barcelona protsessi - Vahemere Liidu heakskiitmist 13. ja 14. märtsil 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel;
võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemere piirkonda käsitleva tippkohtumise deklaratsiooni;
võttes arvesse deklaratsiooni valitsemistava, projektide ja piirkondliku poliitilise dialoogi kohta, mis võeti vastu Barcelona protsessi - Vahemere Liidu ministrite konverentsil, mis toimus 3.–4. novembril 2008. aastal Marseilles’s;
võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatist Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726) ning 5. detsembri 2007. aasta teatist tõhusa Euroopa naabruspoliitika kohta (KOM(2007)0774);
võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2007. aasta teatist pealkirjaga „Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus” (KOM(2007)0160) ning 19. juuni 2008. aasta teatist Musta mere sünergia esimest rakendusaastat käsitleva aruande kohta (KOM(2008)0391);
võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Idapartnerlus” (KOM(2008)0823);
võttes arvesse volinik Benita Ferrero Waldneri 26. aprilli 2006. aasta kirja Euroopa Parlamendi väliskomisjonile;
võttes arvesse oma resolutsioone Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemise strateegia kohta;
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi naaberriikide ja -piirkondade kohta;
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0037/2009),
A. |
arvestades, et 2006. aasta rahastamisvahendite reformi ja uut välisabiraamistikku käsitleva kokkuleppe kohaselt kohustub komisjon tegema vahekokkuvõtte ENPI määruse rakendamise kohta enne 2009. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ning parlamendile antakse ühenduse abi suhtes suuremad kontrollivolitused; |
B. |
arvestades, et 2006. aastal moodustas väliskomisjon ENPI lõunamõõtmega ja ENPI idamõõtmega tegelemiseks töörühmad, et pidada komisjoniga struktureeritud dialoogi nende rakendusaktide teemal, milles määratletakse ENPI raames osutatava abi poliitiline raamistik; |
C. |
arvestades, et alates 2007. aastast, mil hakkas kehtima praegune finantsperspektiiv, on ENPI eesmärgiks olnud toetada ENP rakendamist ja eelkõige ENP tegevuskavu, samuti strateegilist partnerlust Venemaa Föderatsiooniga, toetades nelja ühisruumi tegevuskavade rakendamist; |
D. |
arvestades, et ENP peamine eesmärk on luua sõbralik õhkkond Euroopa Liidu lähinaabruses; arvestades, et ELi naaberriigid jagunevad loomulikul teel kahte rühma – lõuna- ja idapoolseteks riikideks, millel on erinevad sihid ja erinevad lähenemisviisid Euroopa Liidule; arvestades, et kõnealust jagunemist illustreerivad kaks hiljutist algatust, nimelt Vahemere Liit ja idapartnerlus; |
E. |
arvestades, et ENPI on kavandatud ka piiriüleste ja mitut riiki hõlmavate programmide rahastamiseks ENPI piirkonnas, eesmärgiga toetada muu hulgas selliseid algatusi nagu Musta mere sünergia, Vahemere Liit ja idapartnerlus; |
F. |
arvestades, et ENP jääb Euroopa Liidu välispoliitika üheks tähtsamaks prioriteediks, mis võimaldab kõigil asjaomastel riikidel ELiga tihedamalt integreeruda; |
G. |
arvestades, et ENP on ühinemisprotsessist sõltumatu, kuid ei seisa sellest eraldi, ja kujutab endast sammu ELi ja tema naaberriikide vahelise majandusliku ja poliitilise lähenemise poole; |
H. |
arvestades, et ELi naaberriikide kiire rahvastikukasv, mille tagajärjel üha suurem osa nende elanikest elab linnades, on ENPI jaoks uus probleem, |
Üldised märkused
1. |
on seisukohal, et üldiselt on ENPI määruse sätted naaberriikide ja teiste mitmepoolsete organisatsioonidega koostöö arendamiseks asjakohased ja põhjendatud; |
2. |
kutsub komisjoni üles koos partnerriikide valitsustega jätkuvalt arendama mooduseid konsulteerimiseks kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, et neid paremini kaasata ENPI ja riiklike reformikavade rakendamise planeerimisse ja järelevalvesse; palub komisjonil kiiremini avaldada iga-aastased tegevusprogrammid oma veebilehel ja veenda partnerriikide valitsusi, et nad võimaldaksid üldsusele regulaarse juurdepääsu riiklikele programmdokumentidele; |
3. |
palub nõukogul töötada koos Euroopa Parlamendiga välja paindlik ja läbipaistev dokument vastava valdkonna teabe jagamise jaoks ning edastada viivitamatult parlamendile sellekohaste otsuste protokollid; |
4. |
nõuab tungivalt, et komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused edendaksid partnerlusprogramme linnade ja piirkondade vahel ning pakuksid selleks vastavat abi, et luua haldussuutlikkust naaberriikide kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning edendada kodanikuühiskonna vahetusprogramme ja mikroprojekte; |
5. |
tervitab komisjoni poolt ENPI raames käivitatud uut programmi CIUDAD (koostöö linnalise arengu ja dialoogi vallas), mis võimaldab toetada Euroopa linnade ja ENPIga hõlmatud riikide linnade konkreetseid koostööprojekte; märgib, et sedalaadi algatus on väga sobiv vahend dialoogi ja demokratiseerimisprotsessi edendamiseks; seda silmas pidades nõuab finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisel aastatel 2008–2009 vastavate algatuste tugevdamiseks suuremate summade eraldamist; |
6. |
on seisukohal, et ühenduse abi tuleks muuta nähtavamaks sidusrühmade ja üldsusega sihipärase suhtlemise teel ning soovitab sel eesmärgil arendada kontakte kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, kuna nemad on kodanikele lähemal ja seetõttu esindavad pädevat ja tulemuslikku tegutsemistasandit; |
7. |
nõuab demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste alaste iga-aastaste tegevusprogrammide edasipüüdlikumat täitmist kooskõlas ENP tegevuskavades sätestatud eesmärkidega, et vältida olulist erinevust vahendite eraldamisel idapoolsetele ja Vahemere piirkonna partnerriikidele; on arvamusel, et partnerriikide valitsusi tuleb rohkem veenda, et nad kohustuksid kõnealustes valdkondades tegutsema; |
8. |
rõhutab vajadust määratleda kõikide läbirääkimistega hõlmatud ENP tegevuskavade raames selged, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid; toonitab kõnealuste tegevuskavade kõigi peatükkide vastastikuse sõltuvuse vajalikkust, et edeneda kõigi peatükkide osas ilma neist ühtegi diskrimineerimata; sellega seoses kordab oma nõuet ülemaailmse inimõiguste ja demokraatia poliitika loomiseks, mis hõlmab kõiki nimetatud valdkonna olemasolevaid vahendeid; |
9. |
leiab, et vaatamata ühenduse abi rahastamisvahendite suuremale paindlikkusele ja lihtsusele, mis ilmneb eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendis (2), on ENPI menetlused ja ajapiirid kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kohalikele asutustele koormavad; kutsub komisjoni üles viima läbi muude oluliste rahastajate poolt kohaldatavate menetluste võrdlevat analüüsi ning esitama selle tulemused Euroopa Parlamendile; |
10. |
on arvamusel, et ENPI raames jagatav üldine või sektoripõhine eelarvetoetus tuleks suunata ainult valitsustele, kes suudavad seda kasutada läbipaistvalt, tõhusalt ja vastutustundeliselt ning kus see on tõepoolest stiimuliks; kutsub komisjoni üles vaatama läbi eelarvetoetuse asjakohasust riikides, kellel on probleeme eelarve haldamise ja järelevalve menetlustega ning kus korruptsioonitase on kõrge; palub komisjonil leida ENPI programmide valikul, täitmisel ja kontrollimisel õige tasakaal paindlikkuse ja läbipaistvuse vahel; |
11. |
rõhutab vajadust iga riigi eripärasid arvestava lähenemisviisi järele poliitilise tingimuslikkuse küsimuses, eesmärgiga edendada muu hulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja head valitsemistava, inimõiguste ja vähemuste õiguste austamist ja kohtuvõimu sõltumatust; on seetõttu seisukohal, et kõigi käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatavate kohtusüsteemi puudutavate projektide sügavuti minev ja põhjalik hindamine tuleks avalikustada ja esitada Euroopa Parlamendile; |
12. |
tervitab piiriülese koostöö hõlmamist strateegilise vahendina ENPI kohaldamisalasse, et arendada ühiseid projekte ning tugevdada suhteid ENP partnerriikide ja liikmesriikide vahel; rõhutab siiski konkreetsete õigusaktide väljatöötamise vajadust, et tagada mõlemal pool ELi piiri korrapärane järelevalve ühiste tegevusprogrammide juhtimise ning elluviimise protsessi üle; |
13. |
kutsub komisjoni üles koostama kõikide aastateks 2007–2013 heakskiidetud ühiste tegevusprogrammide üksikasjalikku ülevaadet koos hinnanguga selle kohta, millises ulatuses on projektide elluviimisel järgitud läbipaistvuse, tõhususe ja partnerluse põhimõtteid; julgustab komisjoni määratlema kõige sagedasemaid probleeme, millega korraldusasutused nii ELi piirialadel kui ka ENP partnerriikides kokku puutuvad, et leida järgmiseks kavandamisperioodiks asjakohasemaid lahendusi; |
14. |
julgustab komisjoni lihtsustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist piiriüleses koostöös ENP programmide ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja juba lõpule viidud ühenduse algatuse Interreg III A raames välja töötatud projektide ja võetud meetmete vahel; on eelkõige arvamusel, et tuleks soodustada riigiametnikele mõeldud koolitus- ja partnerlusalgatusi (sealhulgas programmid naaberriikide keelte õppimiseks); soovitab seoses sellega regulaarselt analüüsida suutlikkuse ja institutsioonilise arengu edusamme mõlemal pool ELi piiri; |
15. |
rõhutab, kui oluline on tuua selgus ENP kui raampoliitika seostesse ENP piirkondlike algatustega, nagu Musta mere sünergia, Vahemere Liit ja tulevane idapartnerlus, ning tugevdada nimetatud algatuste ja erinevate ühenduse abi rahastamisvahendite koordineerimist ja vastastikust täiendavust; nõuab ENPI programmide ning liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tehtava finantskoostöö paremat sünkroniseerimist; |
16. |
rõhutab, kui vajalik on ENPIga hõlmatud riikide ja ELi asutuste vaheline koostöö ning ENPIga hõlmatud riikide ühenduse programmides osalemise hõlbustamine, tingimusel et ENP tegevuskavade eesmärgid on täidetud; palub komisjonil tulemuslike meetmete abil minimeerida kolmandate riikide rahalist koormust kõnealustes ühenduse programmides osalemisel; |
17. |
rõhutab, et ENPI raames tehtavate maksete riiki, piirkonda ja prioriteetset valdkonda puudutavad andmed peavad olema läbipaistvad; |
18. |
nõuab, et liikuvuse suurendamisele, eriti ENPIga hõlmatud riikidega liikuvuspartnerluste ja inimestevaheliste kontaktide loomise kaudu, pööratakse suuremat tähelepanu, eelkõige hariduse, uurimis- ja arendustegevuse, ettevõtluse ja poliitilise dialoogi valdkonnas; toetab kiirete meetmete võtmist kõigi ENPIga hõlmatud riikide kodanike ja elanike viisatasude vähendamiseks, seades lõppeesmärgiks viisarežiimi lihtsustamise; |
19. |
kiidab heaks komisjoni lähenemisviisi majandusintegratsioonile, mis hõlmab eesmärki luua kaugeleulatuv ja terviklik vabakaubanduspiirkond; |
20. |
märgib, et vaatamata mõnedes ENPIga hõlmatud riikides tehtud jõupingutustele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste osaluse suurendamiseks poliitilises, ühiskondlikus ja majanduslikus elus ei ole sellised meetmed toonud Vahemere naabruspiirkonnas ning mõnedes idapoolsetes naaberriikides veel kaasa mingit märkimisväärset paranemist; kutsub komisjoni üles käsitlema süstemaatilisemalt soolist ebavõrdsust ENPI programmitöös ja rakendamisel; |
21. |
toetab komisjoni lähenemisviisi energiavarustuse kindluse küsimusele, mille eesmärk on luua keskpikas perspektiivis ELi ja selle naaberriikide vahel vastastikku kasulik, ühendatud ja mitmekesine energiaturg; seejuures rõhutab, et koos partnerite energiapoliitika ja õigusaktide edasise ühtlustamisega ELi tavade ja ühenduse õigustikuga tuleks erilist tähelepanu pöörata partnerriikide energia-infrastruktuuri moderniseerimisele; |
22. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni idapartnerluse ettepanek hõlmab peamistele koostöövaldkondadele vastavate temaatiliste platvormide (demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus, majandusintegratsioon ja lähenemine ELi poliitikavaldkondadele, energiavarustuse kindlus, inimestevahelised kontaktid) loomist; |
23. |
rõhutab, et on tarvis suurendada ENPI rahastamispaketti, et võimaldada ENP-l saavutada järjest ambitsioonikamaid eesmärke ja toetada ENP raames tehtavaid uusi piirkondlikke algatusi; palub selle realiseerumisel jälgida, et nende vahendite abil toetatakse nii Vahemeremaid kui ka Ida-Euroopa riike; |
24. |
nõuab kulutuste praeguse tõhususe ja mõju hindamist laiemas kontekstis, nagu kolmandatele maadele suunatud abimeetmed; |
25. |
palub komisjonil valmistada ette hinnang mõju kohta, mida avaldab kolmandate maade (eelkõige Hiina ja Venemaa) välisabipoliitika ENP riikides, ning hinnang finantskriisi mõju kohta kõigile ENPIga hõlmatud riikidele; |
26. |
palub komisjonil rangelt hinnata ametlikku arenguabi ja sellega sarnast toetust saavate riikide tegelikke vajadusi, jälgides eelkõige abi saavate riikide SKP taset ja majanduskasvu määra; |
27. |
kutsub liikmesriike üles rahaliselt toetama ENP tegevuskavades sätestatud reformikava, tehes jätkuvalt eraldisi naabruspoliitika investeerimisvahendisse ja sarnastesse ENPI algatustesse ning suurendades kahepoolset abi; |
28. |
tuletab meelde, et läbirääkimistel ENPI õigusliku aluse üle tundis Euroopa Parlament õigustatult muret selle pärast, kuidas hakatakse kohaldama parlamentaarset kontrolli keskpikkade ja lühiajaliste strateegiadokumentide ja riiklike dokumentide suhtes, mis sisaldavad sageli soovituslikke rahasummasid; nõuab, et hinnataks seda, kuidas on kõnealuseid soovituslikke finantskohustusi viimase kahe aasta jooksul täidetud; |
29. |
väljendab sellega seoses muret taotletud eelarveliste ümberpaigutuste suure ulatuse pärast eelarve peatüki 1908 raames, mille maht on 2007. ja 2008. aastal kumuleeruvalt kasvanud juba kulukohustuste osas 410 miljoni euro ning maksete osas 635 miljoni euro võrra; |
30. |
märgib rahuloluga asjaolu, et ENPIga hõlmatud riikidel on õigus saada Euroopa Investeerimispangalt (3) laenu ning et finantstehingud peaksid olema kooskõlas ELi välispoliitika suundadega, sealhulgas konkreetsete piirkondlike eesmärkidega, ja neid toetama; tuletab meelde, et Euroopa Investeerimispanga ENPIga hõlmatud riikidega sõlmitavate finantstehingute praegune ülemmäär ajavahemikul 2007–2013 on 12,4 miljardit eurot, mis on jagatud kaheks soovituslikuks vaheülemmääraks, milleks on 8,7 miljardit eurot Vahemere maade puhul ning 3,7 miljardit eurot idapoolsete riikide ja Venemaa puhul; nõuab, et koostöös Euroopa Investeerimispangaga viidaks läbi hindamine, et teha kindlaks, kuidas niisuguseid laene kasutatakse; |
31. |
märgib rahuloluga, et hiljuti tühistas Euroopa Kohus pärast Euroopa Parlamendi poolset vaidlustamist esialgse õigusliku aluse (4) ning otsustas, et kõnealustel juhtudel tuleks kohaldada kaasotsustamismenetlust EÜ asutamislepingu artiklite 179 ja 181a kohaselt; rõhutab, et ENPI läbivaatamine ning niisuguse määruse vastuvõtmine, millega asendatakse tühistatud nõukogu otsus Euroopa Investeerimispanga laenude ühenduse tagatise kohta, tuleb paralleelselt ellu viia, kuna need on naaberriikidele suunatud ELi poliitika täiendavad vahendid ning kuna vastuolulisi ja vastupidise mõjuga sätteid tuleb vältida; |
32. |
kordab oma muret võimalike puuduste pärast aruandekohustuse osas ning ühenduse vahendite väärkasutamiste ohu pärast, kui ELi abi jagatakse mitut abiandjat hõlmavate sihtfondide kaudu; rõhutab niisuguse kindla riikliku finantssüsteemi tähtsust, mis põhineb läbipaistvusel ja demokraatlikul kontrollil; kutsub seega komisjoni üles vältima rahaliste vahendite jagamist kõnealuste vahendajate kaudu, kui see on võimalik ning kui on olemas paremad ja läbipaistvamad vahendid niisuguste rahaliste vahendite jagamiseks; |
Märkused eraldi riikide ja piirkondade kohta
33. |
võtab teadmiseks Vahemere Liidu algatuse raames tehtud edusammud; rõhutab sellegipoolest, et
|
34. |
kordab, et ENP Vahemere moodul peaks Barcelona protsessi täiendama ning et ENP eesmärgid tuleb selgemalt määratleda, et tugevdada Barcelona protsessi mitmepoolse piirkondliku lähenemisviisi eelistamise kaudu; |
35. |
on seisukohal, et ENPI piirkondlike, mitmepoolsete ja piiriüleste projektide tulemuslikkuse parandamiseks tuleks näha ette neis programmides osalemise laiendamine kõigile uutele partneritele Vahemere Liidus; |
36. |
on seisukohal, et hiljutised geopoliitilised sündmused ELi idanaabruses rõhutavad, kui tähtis on ENPd edasi arendada, et see vastaks paremini partnerite vajadustele, sealhulgas tugevdades ELi osalemist Musta mere piirkonnas ja muutes idapartnerlust ambitsioonikamaks; rõhutab vajadust kiirendada vabakaubanduspiirkonna loomist eelkõige Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga niipea, kui partnerriigid selleks valmis on, ning vajadust viia võimalikult kiiresti lõpule viisavabaduse sisseseadmine ELiga, samuti vajadust tugevdada piirkondlikku koostööd, et edendada Euroopa naabruses stabiilsust ja jõukust; |
37. |
teeb ettepaneku asutada sarnaselt Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse (Euromed) ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assambleega (Eurolat) idapoolseid naaberriike hõlmav assamblee („Euroeast”), eesmärgiga rakendada ENPIt Ida-Euroopa riikides, täpsemalt Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes; |
38. |
juhib tähelepanu sellele, et külmutatud konfliktid takistavad ENP täielikku väljaarendamist Lõuna-Kaukaasias, ning palub nõukogul aktiivsemalt tegeleda konflikti lahendamisega; |
39. |
rõhutab, et Musta mere piirkonnaga tuleb luua tugevamad sidemed, kui EL soovib aidata lahendada mõningaid jätkuvaid konflikte ja tugevdada koostööd piirkonna riikide vahel; on arvamusel, et Euroopa naabruspoliitika üks olulisemaid prioriteete peaks olema tugevam piirkondlik koostöö Musta mere piirkonnas, samuti ka erinevad ELi poolt käivitatud piirkondlikud algatused; tunneb heameelt asjaolu üle, et on märgata edasiminekut Musta mere sünergia rakendamise valdkonnas; kutsub üles tugevdama Musta mere piirkonnas koostööd Türgiga, võttes arvesse selle strateegilist tähtsust ja tulevast rolli, mida Türgi võiks omada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames, samuti Venemaaga, rõhutades nende riikide täieliku kaasamise vajadust piirkondlike konfliktide lahendamisse ning rahu ja stabiilsuse edendamisse Euroopa naabruses; on seisukohal, et selles raamistikus võiks viia ellu mitmeid ühist huvi pakkuvaid projekte; |
40. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et idapartnerlus pakub suuremat stiimulit Ukraina taolistele ambitsioonikatele partnerriikidele; tunneb erilist heameelt uue põhjaliku institutsioonide väljaarendamise programmi üle, mille eesmärk on haldussuutlikkuse tõstmine asjaomastes koostöövaldkondades; |
41. |
on arvamusel, et idapartnerlus ei tohiks takistada ELi liikmeks saamist neil naaberriikidel, kes tahaksid seda taotleda ELi lepingu artikli 49 põhjal; |
42. |
toetab komisjoni ettepanekut, et uued suhted idapartnerluses osalevate riikidega rajatakse igale riigile spetsiifiliste uute assotsiatsioonilepingute alusel, mis vastaks paremini partnerite püüdlustele sidemeid tihendada; |
43. |
tervitab energiavarustuse kindluse esitamist lahutamatu osana idapartnerluse ettepanekust, mis käsitleb suhteid idapoolsete partnerriikidega; toetab komisjoni eespool nimetatud idapartnerlust käsitleva 3. detsembri 2008. aasta teatise selliseid keskseid eesmärke nagu Ukraina ja Moldova energiaühenduse liikmeks saamise läbirääkimiste kiire lõpuleviimine ning poliitiliste sidemete tugevdamine Aserbaidžaaniga, mille eesmärk on tema lähenemine ELi energiaturule ja infrastruktuuri integreerimine; rõhutab, et energiakoostöö meetmed peaksid hõlmama kõiki Euroopa naabruspoliitikas osalevaid riike; |
44. |
toetab majanduse taastamise ja stabiilsuse paketti ühenduse eelarves, milles on aastateks 2008–2010 ette nähtud 500 miljonit eurot Gruusia ülesehitamiseks pärast laastavat sõda ja riigi sees ümberasustatud isikutele majandusliku taastusabi tagamiseks, kuni nad pöörduvad tagasi koju ja oma varade juurde; rõhutab, et ühenduse poolse rahastamisega peaks kaasnema nõuetekohane tingimuslikkus ja järelevalvemehhanismid, mis tagaksid abi eraldamise Gruusia kõige tungivamate vajaduste rahuldamiseks; rõhutab, et abi tuleks suunata reformikava toetamisele, mis on määratletud jätkuvalt väga asjakohastes ENP tegevuskavas ja ENPI programmdokumentides; |
45. |
rõhutab, et nõukogu poolt 2008. aasta septembris algatatud suhete taastamise poliitika elluviimiseks tuleb Valgevenele määratud rahastamispakett läbi vaadata, et otsustada, kas koostööd saab laiendada muudesse valdkondadesse peale energeetika, keskkonna ja rände; tuletab meelde, et ELi ja Valgevene suhted sõltuvad väga palju sellest, kuivõrd Valgevene valitsus tunnustab demokraatlikke väärtusi; rõhutab vajadust tõhusa poliitilise tingimuslikkuse järele ja tagatiste järele selle kohta, et abi avaldab kodanikele kohest positiivset mõju ning ametivõimud ei kasuta abi oma poliitiliste vastaste vastu; rõhutab, et EL peaks kodanikuühiskonda ja demokraatiat kaitsvaid poliitilisi parteisid tõhusamalt toetama; |
46. |
on seisukohal, et läbirääkimistel ELi ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks tuleks ELil keskenduda järgmistele küsimustele:
|
*
* *
47. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja ENPIga hõlmatud riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele. |
(1) ΕLT L 310, 9.11.2006, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).
(3) Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/1016/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).
(4) 6. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-155/07: Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu (ELT C 327, 20.12.2008, lk 2).
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/90 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Võitlus Alzheimeri tõve vastu
P6_TA(2009)0081
Euroopa Parlamendi deklaratsioon prioriteetide kohta võitluses Alzheimeri tõve vastu
2010/C 76 E/17
Euroopa Parlament,
võttes arvesse kodukorra artiklit 116,
A. |
arvestades, et Alzheimeri tõbi puudutab praegu 6,1 miljonit eurooplast ja seoses rahvastiku vananemisega kahe-või kolmekordistub see arv 2050. aastaks; |
B. |
arvestades, et see haigus kujutab endast peamist ülalpeetavaks muutumise põhjust; |
C. |
arvestades, et poliitiline koostöö on teadusuuringute ja ennetustegevuse ning sotsiaalkaitse valdkonnas esmase tähtsusega, |
1. |
nõuab, et nõukogu, komisjon ning liikmesriikide valitsused tunnistaksid Alzheimeri tõve Euroopa tervishoiu prioriteediks ning koostaksid ELi tegevuskava, mis hõlmaks järgmist:
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele, samuti asjaomastele riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele. |
Allakirjutanute nimed
Adamos Adamou, Vittorio Agnoletto, Gabriele Albertini, Georgs Andrejevs, Laima Liucija Andrikienė, Emmanouil Angelakas, Alfredo Antoniozzi, Kader Arif, Stavros Arnaoutakis, Richard James Ashworth, Robert Atkins, John Attard-Montalto, Elspeth Attwooll, Jean-Pierre Audy, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Peter Baco, Mariela Velichkova Baeva, Enrique Barón Crespo, Paolo Bartolozzi, Domenico Antonio Basile, Alessandro Battilocchio, Katerina Batzeli, Edit Bauer, Jean Marie Beaupuy, Christopher Beazley, Zsolt László Becsey, Glenn Bedingfield, Angelika Beer, Bastiaan Belder, Ivo Belet, Irena Belohorská, Jean-Luc Bennahmias, Maria Berger, Slavi Binev, Johannes Blokland, Sebastian Valentin Bodu, Guy Bono, Vito Bonsignore, Mario Borghezio, Erminio Enzo Boso, Costas Botopoulos, John Bowis, Sharon Bowles, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Mihael Brejc, Frieda Brepoels, André Brie, Danutė Budreikaitė, Kathalijne Maria Buitenweg, Udo Bullmann, Nicodim Bulzesc, Colm Burke, Philip Bushill-Matthews, Niels Busk, Cristian Silviu Bușoi, Philippe Busquin, Simon Busuttil, Milan Cabrnoch, Maddalena Calia, Martin Callanan, Mogens Camre, Luis Manuel Capoulas Santos, Marco Cappato, Giorgio Carollo, David Casa, Paulo Casaca, Jean-Marie Cavada, Alejandro Cercas, Giles Chichester, Giulietto Chiesa, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Ole Christensen, Sylwester Chruszcz, Fabio Ciani, Philip Claeys, Luigi Cocilovo, Carlos Coelho, Richard Corbett, Dorette Corbey, Giovanna Corda, Thierry Cornillet, Michael Cramer, Jan Cremers, Gabriela Crețu, Brian Crowley, Magor Imre Csibi, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Joseph Daul, Dragoș Florin David, Bairbre de Brún, Jean-Luc Dehaene, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Proinsias De Rossa, Marielle De Sarnez, Marie-Hélène Descamps, Nirj Deva, Christine De Veyrac, Mia De Vits, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Jolanta Dičkutė, Giorgos Dimitrakopoulos, Alexandra Dobolyi, Bert Doorn, Brigitte Douay, Den Dover, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Konstantinos Droutsas, Andrew Duff, Árpád Duka-Zólyomi, Constantin Dumitriu, Lena Ek, Saïd El Khadraoui, James Elles, Maria da Assunção Esteves, Edite Estrela, Harald Ettl, Jill Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Carlo Fatuzzo, Emanuel Jardim Fernandes, Elisa Ferreira, Ilda Figueiredo, Petru Filip, Věra Flasarová, Alessandro Foglietta, Hanna Foltyn-Kubicka, Nicole Fontaine, Glyn Ford, Brigitte Fouré, Janelly Fourtou, Juan Fraile Cantón, Armando França, Monica Frassoni, Duarte Freitas, Kinga Gál, Milan Gaľa, Gerardo Galeote, Vicente Miguel Garcés Ramón, José Manuel García-Margallo y Marfil, Elisabetta Gardini, Salvador Garriga Polledo, Patrick Gaubert, Jean-Paul Gauzès, Jas Gawronski, Georgios Georgiou, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Claire Gibault, Monica Giuntini, Ioannis Gklavakis, Robert Goebbels, Bogdan Golik, Bruno Gollnisch, Ana Maria Gomes, Dariusz Maciej Grabowski, Luis de Grandes Pascual, Martí Grau i Segú, Nathalie Griesbeck, Lissy Gröner, Mathieu Grosch, Françoise Grossetête, Ignasi Guardans Cambó, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Cristina Gutiérrez-Cortines, Fiona Hall, Małgorzata Handzlik, Gábor Harangozó, Malcolm Harbour, Marian Harkin, Gyula Hegyi, Erna Hennicot-Schoepges, Jeanine Hennis-Plasschaert, Edit Herczog, Esther Herranz García, Luis Herrero-Tejedor, Jens Holm, Mary Honeyball, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Milan Horáček, Ian Hudghton, Stephen Hughes, Jana Hybášková, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Ville Itälä, Carlos José Iturgaiz Angulo, Caroline Jackson, Lily Jacobs, Mieczysław Edmund Janowski, Lívia Járóka, Rumiana Jeleva, Anne E. Jensen, Romana Jordan Cizelj, Madeleine Jouye de Grandmaison, Aurelio Juri, Jelko Kacin, Filip Kaczmarek, Gisela Kallenbach, Othmar Karas, Ioannis Kasoulides, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Metin Kazak, Glenys Kinnock, Evgeni Kirilov, Timothy Kirkhope, Christa Klaß, Jaromír Kohlíček, Maria Eleni Koppa, Magda Kósáné Kovács, Sergej Kozlík, Guntars Krasts, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Ģirts Valdis Kristovskis, Urszula Krupa, Wiesław Stefan Kuc, Sepp Kusstatscher, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Alain Lamassoure, Jean Lambert, Stavros Lambrinidis, Carl Lang, Esther De Lange, Raymond Langendries, Anne Laperrouze, Kurt Joachim Lauk, Henrik Lax, Johannes Lebech, Roselyne Lefrançois, Bernard Lehideux, Fernand Le Rachinel, Katalin Lévai, Bogusław Liberadzki, Marcin Libicki, Marie-Noëlle Lienemann, Kartika Tamara Liotard, Alain Lipietz, Eleonora Lo Curto, Antonio López-Istúriz White, Andrea Losco, Patrick Louis, Caroline Lucas, Sarah Ludford, Astrid Lulling, Florencio Luque Aguilar, Elizabeth Lynne, Marusya Ivanova Lyubcheva, Linda McAvan, Arlene McCarthy, Mairead McGuinness, Jamila Madeira, Eugenijus Maldeikis, Toine Manders, Ramona Nicole Mănescu, Marian-Jean Marinescu, Catiuscia Marini, Sérgio Marques, Maria Martens, David Martin, Jean-Claude Martinez, Miguel Angel Martínez Martínez, Jan Tadeusz Masiel, Jiří Maštálka, Véronique Mathieu, Marios Matsakis, Yiannakis Matsis, Maria Matsouka, Iosif Matula, Mario Mauro, Manolis Mavrommatis, Íñigo Méndez de Vigo, Emilio Menéndez del Valle, Rosa Miguélez Ramos, Marianne Mikko, Gay Mitchell, Nickolay Mladenov, Viktória Mohácsi, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Eluned Morgan, Luisa Morgantini, Philippe Morillon, Elisabeth Morin, Roberto Musacchio, Cristiana Muscardini, Riitta Myller, Pasqualina Napoletano, Juan Andrés Naranjo Escobar, Bill Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, James Nicholson, Angelika Niebler, Lambert van Nistelrooij, Ljudmila Novak, Cem Özdemir, Péter Olajos, Jan Olbrycht, Seán Ó Neachtain, Gérard Onesta, Ria Oomen-Ruijten, Dumitru Oprea, Josu Ortuondo Larrea, Csaba Őry, Siiri Oviir, Reino Paasilinna, Athanasios Pafilis, Justas Vincas Paleckis, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Vladko Todorov Panayotov, Dimitrios Papadimoulis, Atanas Paparizov, Georgios Papastamkos, Aldo Patriciello, Bogdan Pęk, Alojz Peterle, Maria Petre, Sirpa Pietikäinen, Rihards Pīks, João de Deus Pinheiro, Józef Pinior, Hubert Pirker, Gianni Pittella, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Zdzisław Zbigniew Podkański, José Javier Pomés Ruiz, Miguel Portas, Horst Posdorf, Bernd Posselt, Christa Prets, Vittorio Prodi, Jacek Protasiewicz, John Purvis, Luís Queiró, Bilyana Ilieva Raeva, Miloslav Ransdorf, Poul Nyrup Rasmussen, Vladimír Remek, Karin Resetarits, José Ribeiro e Castro, Teresa Riera Madurell, Frédérique Ries, Karin Riis-Jørgensen, Giovanni Rivera, Marco Rizzo, Giovanni Robusti, Bogusław Rogalski, Zuzana Roithová, Luca Romagnoli, Raül Romeva i Rueda, Dagmar Roth-Behrendt, Libor Rouček, Paul Rübig, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Eoin Ryan, Tokia Saïfi, Aloyzas Sakalas, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, María Isabel Salinas García, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Salvador Domingo Sanz Palacio, Jacek Saryusz-Wolski, Gilles Savary, Lydia Schenardi, Agnes Schierhuber, Margaritis Schinas, Carl Schlyter, Frithjof Schmidt, Olle Schmidt, Pál Schmitt, György Schöpflin, Inger Segelström, Esko Seppänen, Czesław Adam Siekierski, José Albino Silva Peneda, Brian Simpson, Kathy Sinnott, Nina Škottová, Csaba Sógor, Renate Sommer, Søren Bo Søndergaard, María Sornosa Martínez, Jean Spautz, Bart Staes, Grażyna Staniszewska, Peter Šťastný, Petya Stavreva, Dirk Sterckx, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Dimitar Stoyanov, Daniel Strož, Margie Sudre, David Sumberg, Gianluca Susta, Eva-Britt Svensson, Hannes Swoboda, József Szájer, Andrzej Jan Szejna, István Szent-Iványi, Csaba Sándor Tabajdi, Hannu Takkula, Charles Tannock, Salvatore Tatarella, Michel Teychenné, Britta Thomsen, Marianne Thyssen, Silvia-Adriana Țicău, Gary Titley, Patrizia Toia, Ewa Tomaszewska, Witold Tomczak, Jacques Toubon, Georgios Toussas, Antonios Trakatellis, Catherine Trautmann, Kyriacos Triantaphyllides, Claude Turmes, Evangelia Tzampazi, Vladimir Urutchev, Nikolaos Vakalis, Anne Van Lancker, Geoffrey Van Orden, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Ioannis Varvitsiotis, Ari Vatanen, Armando Veneto, Donato Tommaso Veraldi, Bernadette Vergnaud, Alejo Vidal-Quadras, Kristian Vigenin, Oldřich Vlasák, Dominique Vlasto, Sahra Wagenknecht, Diana Wallis, Graham Watson, Henri Weber, Andrzej Wielowieyski, Anders Wijkman, Glenis Willmott, Bernard Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Corien Wortmann-Kool, Francis Wurtz, Anna Záborská, Jan Zahradil, Zbigniew Zaleski, Mauro Zani, Andrzej Tomasz Zapałowski, Stefano Zappalà, Tomáš Zatloukal, Tatjana Ždanoka, Dushana Zdravkova, Vladimír Železný, Gabriele Zimmer, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Parlament 2008–2009 ISTUNGJÄRK 18.–19. veebruar 2009 istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 202 E, 27.8.2009. VASTUVÕETUD TEKSTID
Neljapäev, 19. veebruar 2009
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/93 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Parlamendi kodukorra artikli 47 ja artikli 149 lõike 4 tõlgendamine seoses komisjonide kaasamisega ja kvoorumi kontrollimisega
P6_TA(2009)0080
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta otsus parlamendi kodukorra artikli 47 ja artikli 149 lõike 4 tõlgendamise kohta seoses komisjonide kaasamisega ja kvoorumi kontrollimisega
2010/C 76 E/18
Euroopa Parlament,
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 27. jaanuari ja 13. veebruari 2009. aasta kirju;
võttes arvesse kodukorra artiklit 201,
1. |
võtab vastu kodukorra artikli 47 järgmise tõlgenduse: „Käesolevas artiklis sätestatud komisjonide kaasamist selleks, et kontrollida rahvusvahelisi lepinguid vastavalt artiklile 83, ei või kohaldada artikli 75 kohase nõusolekumenetluse puhul.”; |
2. |
võtab vastu kodukorra artikli 149 lõike 4 järgmise tõlgenduse: „Parlamendiliikmed, kes taotlesid kvoorumi kontrollimist, peavad viibima taotluse esitamise ajal istungisaalis.”; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile. |
III Ettevalmistavad aktid
Euroopa Parlament 2008–2009 ISTUNGJÄRK 18.–19. veebruar 2009 istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 202 E, 27.8.2009. VASTUVÕETUD TEKSTID
Neljapäev, 19. veebruar 2009
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/94 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitlev ühenduse õiguslik raamistik *
P6_TA(2009)0058
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (KOM(2008)0467 – C6-0306/2008 – 2008/0148(CNS))
2010/C 76 E/19
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0467);
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 171 ja artikli 172 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0306/2008);
võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0007/2009),
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
KOMISJONI ETTEPANEK |
MUUDATUSETTEPANEK |
||||
Muudatusettepanek 1 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 2 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 3 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 4 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 5 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 6 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 7 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 8 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 9 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 10 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 11 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 12 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 13 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 14 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 15 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 16 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 17 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 |
|||||
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (edaspidi „ERI”) loomise tingimuste, menetluste ja mõju raamistik. 2. Seda kohaldatakse üleeuroopalist huvi pakkuvate teadusuuringute infrastruktuuride suhtes. |
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üleeuroopalist huvi pakkuva teadusuuringute infrastruktuuri Euroopa teadusuuringute infrastruktuurina (edaspidi ERI) loomise tingimused ja menetlused . |
||||
Muudatusettepanek 18 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 a (uus) |
|||||
|
2 a. Üleeuroopalist huvi pakkuv teadusuuringute infrastruktuur on rajatis, sh vahendid ja nendega seotud teenused, mida teadusringkonnad saavad kasutada kõrgetasemelisteks teadusuuringuteks oma valdkonnas. See määratlus hõlmab suuri teadusaparatuure ja instrumentide komplekte, teadmistepõhiseid ressursse, näiteks kollektsioone, arhiive ja struktureeritud teadusalast teavet, info- ja sidetehnoloogial põhinevaid infrastruktuure, näiteks võrk, infotöötlus, tarkvara ja side, ning muid ainulaadseid ja teadusuuringutes maailmataseme saavutamiseks vajalikke üksusi. Sellised teadusuuringute infrastruktuurid võivad asuda ühes kohas või olla jaotunud (organiseeritud ressursside võrgustik). |
||||
Muudatusettepanek 19 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – pealkiri |
|||||
Ülesanne ja muu tegevus |
ERI eesmärk ja tegevus |
||||
Muudatusettepanek 20 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 |
|||||
1. ERI ülesanne on luua teadustegevuse infrastruktuur ja juhtida selle toimimist. |
1. ERI eesmärk on hõlbustada ja edendada üleeuroopalist huvi pakkuvat teadustegevust kas olemasolevas Euroopa infrastruktuuris või mitme liikmesriigi ühiselt moodustatud uues infrastruktuuris . |
||||
Muudatusettepanek 21 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 |
|||||
2. ERI täidab oma ülesandeid mittemajanduslikel alustel . Kuid ERI võib tegeleda oma ülesandega seotud majandustegevusega piiratud ulatuses, tingimusel et see ei ohustada kõnealuse ülesande täitmist. |
2. ERI tegevus on mittemajanduslikku laadi . Kuid ERI võib tegeleda oma eesmärgiga seotud majandustegevusega piiratud ulatuses, tingimusel et see ei ohusta kõnealuse eesmärgi täitmist ja niisugusest tegevusest saadud tulu kasutatakse ainult kõnealuse eesmärgi saavutamiseks . |
||||
Muudatusettepanek 22 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3 a (uus) |
|||||
|
3 a. ERId pööravad erilist tähelepanu patentidele ning muudele intellektuaalomandi õigustele ja huvidele, mis nende tegevusest tulenevad, ning teavitavad komisjoni niisugustest intellektuaalomandi õigustest iga-aastase aruande abil. |
||||
Muudatusettepanek 23 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – pealkiri |
|||||
Infrastruktuuriga seotud nõuded |
Üldised nõuded |
||||
Muudatusettepanek 24 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – esimene lõik – sissejuhatav osa |
|||||
ERI loodav teadusuuringute infrastruktuur vastab järgmistele nõuetele: |
ERIna asutatav teadusuuringute infrastruktuur vastab järgmistele nõuetele: |
||||
Muudatusettepanek 25 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – esimene lõik – punkt b |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 26 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – esimene lõik – punkt c |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 27 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – esimene lõik – punkt c a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 28 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – esimene lõik – punkt d a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 29 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – esimene a lõik (uus) |
|||||
|
ERIna asutatav teadusuuringute infrastruktuur esitab koos taotlusega mõjuhinnangu. |
||||
Muudatusettepanek 30 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – esimene b lõik (uus) |
|||||
|
ERIna asutatava teadusuuringute infrastruktuuri liikmed eraldavad inimressursid ja rahalised vahendid, mida on vaja ERI loomiseks ja tegevuseks. |
||||
Muudatusettepanek 31 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri |
|||||
ERI asutamise taotlus |
Taotlus |
||||
Muudatusettepanek 32 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 - sissejuhatav osa |
|||||
1. Üksused, kes taotlevad ERI asutamist (edaspidi „taotlejad”) esitavad komisjonile taotluse. Taotlus esitatakse kirjalikult ühes ühenduse ametlikest keeltest ja see sisaldab järgmisi osasid: |
1. Üksused, kes taotlevad teadusuuringute infrastruktuuri loomist ERIna (edaspidi „taotlejad”) esitavad komisjonile taotluse. Taotlus esitatakse kirjalikult ühes ühenduse ametlikest keeltest ja see sisaldab järgmisi osasid: |
||||
Muudatusettepanek 33 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 - lõige 1 – punkt a |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 34 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 35 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 |
|||||
2. Komisjon hindab taotlust. Hindamise ajal võib komisjon koguda arvamusi sõltumatutelt, eelkõige ERI kavandatavas tegevusvaldkonnas tegutsevatelt ekspertidelt. Sellise hindamise tulemus edastatakse taotlejatele, keda vajaduse korral palutakse mõistliku aja jooksul täiendada või muuta taotlust. |
välja jäetud |
||||
Muudatusettepanek 36 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – pealkiri |
|||||
Otsus taotluse kohta |
Taotluse hindamine ja otsus taotluse kohta |
||||
Muudatusettepanek 37 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige -1 (uus) |
|||||
|
-1. Komisjon hindab taotlust. Hindamisel peab komisjon koguma arvamusi sõltumatutelt, eelkõige ERI kavandatavas tegevusvaldkonnas tegutsevatelt ekspertidelt. Sellise hindamise tulemus edastatakse taotlejatele, keda vajaduse korral palutakse mõistliku aja jooksul täiendada või muuta taotlust. |
||||
Muudatusettepanek 38 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa |
|||||
1. Arvestades artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu tulemusi ja kooskõlas artiklis 21 sätestatud menetlusega: |
1. Arvestades artikli 5 lõikes -1 osutatud hinnangu tulemusi ja Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskavas nimetatud vajadusi ning vastavalt artiklis 21 osutatud menetlusele: |
||||
Muudatusettepanek 39 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 40 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 |
|||||
2. Taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotlejatele. ERI asutamise otsus avaldatakse ka Euroopa Liidu Teataja L-seerias. |
2. Taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotlejatele. Teadusuuringute infrastruktuuri ERIna asutamise otsus avaldatakse ka Euroopa Liidu Teataja L-seerias. Keeldumise korral tehakse taotlejatele kättesaadavaks hindamisaruanne. |
||||
Muudatusettepanek 42 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 a (uus) |
|||||
|
1 a. Kui tegemist on infrastruktuuriga, millel on erinev õiguslik vorm, lakkab senine juriidiline isik lõikes 1 osutatud kuupäevast olemast ning ERI tegutseb tema õigusjärglasena; |
||||
Muudatusettepanek 43 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 |
|||||
2. ERI nimes sisalduvad sõnad „Euroopa teadusuuringute infrastruktuur” või lühend ERI. |
2. ERI nimes sisalduvad sõnad „Euroopa teadusuuringute infrastruktuur” või lühend ERI ja viide uurimisvaldkonnale . |
||||
Muudatusettepanek 44 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 |
|||||
2. ERI liikmeks peab igal ajal olema vähemalt kolm liikmesriiki. Ülejäänud liikmesriigid võivad igal ajal ERI-ga liituda põhikirjas sätestatud õiglastel ja mõistlikel tingimustel. |
2. ERI liikmeks peab igal ajal olema vähemalt kolm liikmesriiki. Ülejäänud liikmesriigid , kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad igal ajal ERI-ga liituda põhikirjas sätestatud õiglastel ja mõistlikel tingimustel. |
||||
Muudatusettepanek 45 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 |
|||||
4. Liikmesriiki või kolmandat riiki võib esindada üks või mitu avalik-õiguslikku isikut, sealhulgas piirkondlikud või avalikke teenuseid osutavad eraasutused, seoses konkreetsete õiguste kasutamise ja konkreetsete kohustuste täitmisega ERI liikmena. |
4. Liikmesriiki või kolmandat riiki võib liikmete kogus esindada üks või mitu avalik-õiguslikku isikut, sealhulgas piirkondlikud või avalikke teenuseid osutavad eraasutused, seoses konkreetsete õiguste kasutamise ja konkreetsete kohustuste täitmisega ERI liikmena. |
||||
Muudatusettepanek 46 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 |
|||||
5. Kolmandad riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, kes taotlevad ERI liikmeks saamist, tunnustavad, et ERI-l on õigus- ja teovõime kooskõlas artikli 6 lõigetega 1 ja 2 ning et ERI suhtes kohaldatakse artikli 16 kohaldamisel kindlaksmääratud eeskirju. |
5. Kolmandad riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, kes taotlevad ERI liikmeks saamist, tunnustavad, et ERI-l on nende vastavatel territooriumidel ja organisatsioonides õigus- ja teovõime kooskõlas artikli 6 lõigetega 1 ja 2 ning et ERI suhtes kohaldatakse artikli 16 kohaldamisel kindlaksmääratud eeskirju. Kui ERI kasutab ühenduse rahalisi vahendeid, säilitavad ERI rahvusvahelised või valitsustevahelised liikmed oma staatuse ERIs ainult juhul, kui nad kohustuvad saatma oma sise- ja välisauditid Euroopa Kontrollikojale ja komisjoni siseaudiitorile. |
||||
Muudatusettepanek 47 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6 a (uus) |
|||||
|
6 a. Kui ühendus peaks otseselt või vahendaja kaudu ERI liikmeks saama, teatab komisjon sellest viivitamata mõlemale eelarvepädevale institutsioonile. |
||||
Muudatusettepanek 48 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – esimene lõik – punkt b |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 49 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – esimene lõik – punkt e |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 50 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – esimene lõik – punkt h – alapunkt i |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 51 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – esimene lõik – punkt h – alapunkt i a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 52 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – esimene lõik – punkt h – alapunkt vi a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 53 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 - esimene lõik – punkt j a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 54 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 |
|||||
6. ERI sõlmib asjakohase kindlustuslepingu, et katta kõik oma tegevusega seotud riskid. |
6. ERI sõlmib asjakohase kindlustuslepingu, et katta kõik infrastruktuuri ehituse ja oma tegevusega seotud riskid. |
||||
Muudatusettepanek 55 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 |
|||||
Ühendus võib ERI-t rahastada ainult Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 VI jaotise kohaselt. Võimalik on ka rahastamine ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kooskõlas asjaomaste ühenduse õigusaktidega. |
Ühendus võib ERI-t rahastada ainult Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 VI jaotise kohaselt. Võimalik on ka rahastamine ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kooskõlas asjaomaste ühenduse õigusaktidega. Kui ühendus peaks mis tahes ajal kas otseselt või vahendaja kaudu ERI liikmeks saama, käsitletakse seda ERI-t kui finantsmääruse artiklile 185 vastavat juriidilist isikut. See kehtib ka ERI suhtes, mis saab finantsmääruse artikli 185 kohaselt rahalist toetust (tegevustoetust). |
||||
Muudatusettepanek 56 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 - lõige 1 – punkt a |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 57 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5 |
|||||
5. Kui parandusmeetmeid ei võeta, võib komisjon tühistada ERI loomise otsuse. Sellisest otsusest teatakse ERI-le ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seerias. Selline otsus algatab ERI tegevuse lõpetamise. |
5. Kui parandusmeetmeid ei võeta, võib komisjon tühistada teadusuuringute infrastruktuuri ERIna asutamise otsuse. Sellisest otsusest teatakse ERI-le ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seerias. Selline otsus algatab ERI tegevuse lõpetamise. |
||||
Muudatusettepanek 58 |
|||||
Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5 a (uus) |
|||||
|
5 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase tegevusaruande ja teavitab igast lõike 3 kuni 5 alusel vastu võetud otsusest. |
(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 79.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/107 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni parandused *
P6_TA(2009)0059
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kiidetakse heaks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni parandused, mis võimaldab kehtestada vaidluste lahendamise korra, laiendada konventsiooni reguleerimisala ja läbi vaadata konventsiooni eesmärgid (KOM(2008)0512 – C6-0338/2008 – 2008/0166(CNS))
2010/C 76 E/20
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2008)0512);
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0338/2008);
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0009/2009),
1. |
kiidab heaks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatused; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/107 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele ***I
P6_TA(2009)0069
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249 – C6-0143/2007 – 2007/0094(COD))
2010/C 76 E/21
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0249);
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 63 lõike 3 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0143/2007);
võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0026/2009),
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku 4. veebruaril 2009. aastal muudetud kujul heaks (1); |
2. |
kiidab heaks lisatud ühisavalduse; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0043.
Neljapäev, 19. veebruar 2009
P6_TC1-COD(2007)0094
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. veebruaril 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/…/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/52/EÜ) lõplikule kujule.)
Neljapäev, 19. veebruar 2009
LISA
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus
Euroopa Parlament ja nõukogu deklareerivad, et käesoleva direktiivi artiklis 8 [endine artikkel 9] kokkulepitud alltöövõtu reeglid ei piira teisi sätteid selles valdkonnas tulevikus vastuvõetavates õigusaktides.
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/108 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Põllukultuuride statistika ***I
P6_TA(2009)0070
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllukultuuride statistika kohta (KOM(2008)0210 – C6-0179/2008 – 2008/0079(COD))
2010/C 76 E/22
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0210);
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0179/2008);
võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0472/2008),
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
P6_TC1-COD(2008)0079
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. veebruaril 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2009 põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 543/2009) lõplikule kujule.)
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/109 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (uuesti sõnastamine) ***I
P6_TA(2009)0071
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjade kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2007)0848 – C6-0006/2008 – 2007/0287(COD))
2010/C 76 E/23
(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)
Euroopa Parlament,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0848);
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 37 ja 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0006/2008);
võttes arvesse nõukogu esindaja 2. veebruari 2009. aasta kirjas võetud kohustust võtta vastu ettepanek muudetud kujul vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;
võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (1);
võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A6-0216/2008),
A. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi kui need, mis on ettepanekus sellistena määratletud, ning arvestades, et mis puutub varasemate aktide (koos nende muudatustega) muutmata sätete kodifitseerimisse, siis piirdub ettepanek üksnes olemasolevate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi, |
1. |
kiidab heaks komisjoni ettepaneku allpool muudetud kujul ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatuna; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
Neljapäev, 19. veebruar 2009
P6_TC1-COD(2007)0287
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. veebruaril 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2009 aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjade kohta (uuesti sõnastatud)
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr …) lõplikule kujule.)
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/110 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Vähendatud käibemaksumäärad *
P6_TA(2009)0072
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ vähendatud käibemaksumäärade osas (KOM(2008)0428 – C6-0299/2008 – 2008/0143(CNS))
2010/C 76 E/24
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0428);
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0299/2008);
võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0047/2009),
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
KOMISJONI ETTEPANEK |
MUUDATUSETTEPANEK |
||||
Muudatusettepanek 6 |
|||||
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 7 |
|||||
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4 a (uus) |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 2 |
|||||
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Lisa – punkt 5 a (uus) Direktiiv 2006/112/EÜ III lisa – punkt 11 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 5 |
|||||
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Lisa – punkt 7 Direktiiv 2006/112/EÜ III lisa – punkt 16 |
|||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 4 |
|||||
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Lisa – punkt 7 a (uus) Direktiiv 2006/112/EÜ III lisa – punkt 18 a (uus) |
|||||
|
|
25.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 76/112 |
Neljapäev, 19. veebruar 2009
Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korraldus ja toimimine
P6_TA(2009)0079
Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta otsus Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (2008/2164(ACI))
2010/C 76 E/25
Euroopa Parlament,
võttes arvesse presidendi 1. oktoobri 2008. aasta kirja;
võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsuse eelnõud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (SEK(2008)2109 – C6-0256/2008);
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikeid 1 ja 2;
võttes arvesse deklaratsiooni nr 3 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 10 kohta, mis on lisatud Nice'i lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile;
võttes arvesse nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta kirja, milles teavitatakse teisi väljaannete talituse loomise eest vastutavaid institutsioone ja asutusi teatud muudatustest väljaannete talituse korralduskomitee poolt 9. jaanuaril 2001 heaks kiidetud ja nõukogu poolt 19. jaanuaril 2009 vastu võetud otsuse eelnõus (1);
võttes arvesse kodukorra artikli 120 lõiget 1;
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A6-0426/2008),
A. |
arvestades, et Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus (edaspidi „talitus”) loodi 1969. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsusega 69/13/Euratom/ESTÜ/EMÜ (2); |
B. |
arvestades, et kõnealust otsust muudeti 1980. aastal (3) ning see tunnistati kehtetuks ja asendati uue otsusega 2000. aastal (4); |
C. |
arvestades, et Euroopa Parlament tegi oma 29. jaanuari 2004. aasta (5) resolutsiooni (2001. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta) lõikes 45 järgmise märkuse: [Euroopa Parlament] on seisukohal, et – nagu nähtub Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse juhtumist – on institutsioonidevaheliste organite puhul selget poliitilist vastutust eriti keerukas määratleda; kutsub seetõttu institutsioone üles uuesti läbi vaatama olemasolevaid institutsioonidevahelisi organeid reguleerivad õigusnormid, seadmata siiski kahtluse alla institutsioonidevahelise koostöö põhimõtet, mis võimaldab olulist kokkuhoidu Euroopa Liidu eelarves; kutsub seetõttu Euroopa institutsioone üles muutma institutsioonidevaheliste organite õiguslikke aluseid selliselt, et haldus- ja poliitilist vastutust oleks võimalik selgelt määrata; |
D. |
arvestades, et komisjon on esitanud otsuse eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse praegu kehtiv otsus 2000/459/EÜ, ESTÜ, Euratom; |
E. |
arvestades, et otsuse eelnõu eesmärk on üksikasjalikumalt sätestada talituse pädevus ja ülesanded, institutsioonide vastavad kohustused ning korralduskomitee ja talituse direktori ülesanded; |
F. |
arvestades, et talitus on organ, mis on asutatud institutsioonide ühisel kokkuleppel, ja täidab seetõttu institutsioonidevahelise kokkuleppe kriteeriume; |
G. |
arvestades, et asjaomaste institutsioonide peasekretärid kiitsid otsuse eelnõu 18. aprillil 2008. aastal heaks ja Euroopa Parlamendi juhatus andis oma heakskiidu 3. septembril 2008; |
H. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 120 lõikes 1 on sätestatud, et president kirjutab institutsioonidevahelistele kokkulepetele alla pärast seda, kui põhiseaduskomisjon on need läbi vaadanud ja parlament kinnitanud; |
1. |
kiidab otsuse eelnõu heaks koos nõukogu esitatud muudatustega, mis on ära toodud lisas; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele. |
(1) Dokument 14485/1/08 REV 1 ja REV 2.
(2) EÜT L 13, 18.1.1969, lk 19.
(3) 7. veebruari 1980. aasta otsus 80/443/EMÜ, Euratom, ESTÜ, millega muudetakse 16. jaanuari 1969. aasta otsust Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse loomise kohta (EÜT L 107, 25.4.1980, lk 44).
(4) Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee 20. juuli 2000. aasta otsus (2000/459/EÜ, ESTÜ, Euratom) Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (EÜT L 183, 22.7.2000, lk 12).
(5) Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2001. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis toodud märkustele järgnenud komisjoni meetmete kohta (ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 112).
Neljapäev, 19. veebruar 2009
LISA
Eelnõu
EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU, KOMISJONI, EUROOPA KOHTU, KONTROLLIKOJA, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE JA REGIOONIDE KOMITEE OTSUS,
…,
Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta
EUROOPA PARLAMENT,
NÕUKOGU,
KOMISJON,
EUROOPA KOHUS,
KONTROLLIKODA,
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE,
REGIOONIDE KOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liikmesriikide valitsuste esindajate 8. aprilli 1965. aasta otsuse (ühenduste teatavate institutsioonide ja talituste ajutise asukoha kohta) (1) artiklis 8 on sätestatud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse (edaspidi „talitus”) asukohaks Luxembourg. Seda sätet rakendati viimati otsusega 2000/459/EÜ, ESTÜ, Euratom. (2) |
(2) |
Talituse suhtes kehtivad Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavad õigusnormid. Arvesse tuleks võtta nendes hiljuti tehtud muudatusi. |
(3) |
Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3) (edaspidi „finantsmäärus”) on talituse toimimise kohta ette nähtud erisätted. |
(4) |
Kirjastamise valdkonnas on tehniline areng olnud märkimisväärne ja seda tuleks arvesse võtta ka talituse toimimisel. |
(5) |
Selguse huvides tuleks otsus 2000/459/EÜ, ESTÜ, Euratom tunnistada kehtestuks ja asendada see käesoleva otsusega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Väljaannete Talitus
1. Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talitus (edaspidi „talitus”) on institutsioonidevaheline talitus, kelle ülesanne on kirjastada parimates võimalikes tingimustes Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu institutsioonide väljaandeid.
Ühelt poolt võimaldab talitus institutsioonidel täita nende kohustusi, mis on seotud õigusaktide avaldamisega, ning teiselt poolt aitab talitus kaasa teabe- ja teabevahetusepoliitika tehnilisele vormistamisele ja elluviimisele oma pädevusvaldkondades.
2. Talitust juhib direktor vastavalt korralduskomitee kehtestatud strateegilistele suunistele. Talitus kohaldab komisjoni haldus- ja finantsmenetlusi, välja arvatud kui käesoleva otsusega on ette nähtud erisätted, mis käsitlevad talituse institutsioonidevahelist rolli. Nimetatud menetluste kehtestamisel võtab komisjon arvesse talituse eripära.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „kirjastamine”– tegevus, mis on vajalik mis tahes vormis ja kujul väljaannete kavandamiseks, kontrollimiseks, neile rahvusvaheliste standardnumbrite ja/või katalooginumbrite andmiseks, nende tootmiseks, kataloogimiseks, indekseerimiseks, levitamiseks, reklaamimiseks, müümiseks, ladustamiseks ja arhiveerimiseks mis tahes vahenditega, mis on kättesaadavad praegu või tulevikus;
2) „väljaanded”– mis tahes kandjal ja formaadis avaldatud tekstid, mis kannavad rahvusvahelist standardnumbrit ja/või katalooginumbrit;
3) „kohustuslikud väljaanded”– väljaanded, mida kirjastatakse aluslepingute või muude õigusaktide alusel;
4) „mittekohustuslikud väljaanded”– väljaanded, mida kirjastatakse iga institutsiooni volituste piires;
5) „autoriõiguste haldamine”– kinnitus, et autoriteenistusel on autori- või reprodutseerimisõigused, ning nimetatud õiguste haldamine talituse poolt väljaannete osas, mida ta kirjastab;
6) „müügist saadud puhastulu”– kogusumma, mille kohta on esitatud arved ning millest on lahutatud allahindlused ning haldus-, sissenõudmis- ja pangakulud.
7) „institutsioonid”– aluslepingutega või nende alusel loodud institutsioonid ja asutused.
Artikkel 3
Talituse pädevusvaldkonnad
1. Talituse pädevusvaldkonnad hõlmavad järgmist:
a) |
kirjastada Euroopa Liidu Teatajat (edaspidi „ELi Teataja”) ja tagada selle autentsus; |
b) |
kirjastada muid kohustuslikke väljaandeid; |
c) |
kirjastada institutsioonide ülesandel nende volituste piiresse jäävaid mittekohustuslikke väljaandeid, eelkõige seoses institutsioonide teabevahetusmeetmetega, või olla nimetatud väljaannete kaaskirjastajaks; |
d) |
kirjastada väljaandeid omal algatusel, kaasa arvatud talituse enda teenuseid tutvustavad väljaanded, või olla selliste väljaannete kaaskirjastajaks; sellisel juhul võib talitus sõlmida tekstide tõlkimiseks teenuslepinguid; |
e) |
arendada, hoida korras ja ajakohastada üldsusele suunatud elektroonilisi kirjastamisteenuseid; |
f) |
teha üldsusele kättesaadavaks kõik õigusaktid ja muud ametlikud tekstid; |
g) |
säilitada ja teha üldsusele elektrooniliselt kättesaadavaks kõik institutsioonide väljaanded; |
h) |
anda institutsioonide väljaannetele rahvusvahelised standardnumbrid ja/või katalooginumbrid; |
i) |
hallata institutsioonide väljaannete reprodutseerimis- ja tõlkimisõigusi; |
j) |
reklaamida ja müüa talituse väljaandeid ja üldsusele pakutavaid teenuseid. |
2. Talitus annab institutsioonidele nõu ja pakub abi järgmistes küsimustes:
a) |
nende kirjastamisprogrammide kavandamine ja planeerimine; |
b) |
nende kirjastamisprojektide elluviimine sõltumata kirjastamisviisist; |
c) |
nende kirjastamisprojektide lehekülje vorming ja kujundamine; |
d) |
teavitamine suundumustest liikmesriikide kirjastamisturul ning teemadest, mis võivad pakkuda huvi võimalikult suurele lugejaskonnale; |
e) |
tiraažide kindlaksmääramine ja levitamiskavade koostamine; |
f) |
väljaannete hindade kindlaksmääramine ja nende müük; |
g) |
nende tasuta ja tasuliste väljaannete reklaam, levitamine ja hindamine; |
h) |
üldsusele suunatud veebilehtede ja -teenuste analüüsimine, hindamine ja loomine; |
i) |
kirjastamisega seotud raamlepingute koostamine; |
j) |
kirjastamissüsteemide tehnilise arengu jälgimine. |
Artikkel 4
Institutsioonide kohustused
1. Iga institutsioon on ainupädev tegema oma kirjastamisalaseid otsuseid.
2. Institutsioonid kasutavad oma kohustuslike väljaannete kirjastamiseks talituse teenuseid.
3. Mittekohustuslikke väljaandeid võivad institutsioonid kirjastada ka mujal. Sellisel juhul taotlevad institutsioonid talituselt rahvusvahelised standardnumbrid ja/või katalooginumbrid ning annavad talitusele väljaande mis tahes formaadis elektroonilise versiooni ning olemasolu korral kaks paberkandjal väljaannet.
4. Institutsioonid tagavad, et väljaande kõikide osade kohta on olemas reprodutseerimis-, tõlkimis- ja levitamisõigused.
5. Institutsioonid koostavad oma väljaannete jaoks levitamiskava, mis peab saama talituse heakskiidu.
6. Institutsioonid võivad talitusega sõlmida teenuslepinguid, milles määratakse kindlaks nendevahelise koostöö üksikasjad.
Artikkel 5
Talituse ülesanded
1. Talituse ülesannete hulka kuulub eelkõige:
a) |
avaldatavate dokumentide rühmitamine; |
b) |
tekstide ja muude elementide ettevalmistamine, graafiline kujundus, korrektuur, lehekülje vorming ja kontrollimine, sõltumata formaadist või kandjast, järgides ühelt poolt institutsioonide antud juhiseid ja teiselt poolt standardeid, mis on koostöös institutsioonidega kehtestatud tüpograafilisele ja keelelisele esitusviisile; |
c) |
väljaannete indekseerimine ja kataloogimine; |
d) |
ELi Teatajas avaldatavate ja muude kui ELi Teatajas avaldatavate ametlike tekstide dokumendianalüüs; |
e) |
õigusaktide konsolideerimine; |
f) |
mitmekeelse tesauruse Eurovoc haldamine, arendamine, ajakohastamine ja levitamine; |
g) |
trükitööde korraldamine oma teenuseosutajate kaudu; |
h) |
järelevalve tööde kulgemise üle; |
i) |
kvaliteedikontroll; |
j) |
kvaliteedi ja kvantiteedi heakskiitmine; |
k) |
ELi Teataja, muude kui ELi Teatajas avaldatavate ametlike tekstide ja muude mittekohustuslike väljaannete levitamine nii tavakanaleid pidi kui ka elektrooniliselt; |
l) |
ladustamine; |
m) |
füüsiline ja elektrooniline arhiveerimine; |
n) |
nende väljaannete kordustrüki väljaandmine, mille tiraaž on välja müüdud, ja trükkimine taotluse korral; |
o) |
institutsioonide väljaannete kohta kokkuvõtliku kataloogi koostamine; |
p) |
müük, mis hõlmab arvete väljastamist, tulude kogumist ja ülekandmist ning võlgade haldust; |
q) |
edendus; |
r) |
institutsioonide postiloendite loomine, ostmine, haldamine, ajakohastamine, järelevalve ja kontroll ning konkreetsele sihtrühmale suunatud postiloendite loomine. |
2. Talitus teostab oma volituste piires või institutsioonide eelarvevahendite käsutaja volituste alusel järgmisi toiminguid:
a) |
korraldab riigihankeid, kaasa arvatud õiguslike kohustuste võtmine; |
b) |
finantsjärelevalve teenuseosutajatega sõlmitud lepingute üle; |
c) |
kulude tõendamine, mis hõlmab eelkõige kvaliteedi ja kvantiteedi heakskiitmist ja mis toimub maksekorralduse allkirjastamise kujul; |
d) |
kulude kinnitamine; |
e) |
tulutoimingud. |
Artikkel 6
Korralduskomitee
1. Moodustatakse korralduskomitee, milles on esindatud käesolevale otsusele allakirjutanud institutsioonid. Korralduskomitee koosneb Euroopa Kohtu kohtusekretärist, nõukogu asepeasekretärist ning teiste institutsioonide peasekretäridest või nende esindajatest. Euroopa Keskpank osaleb korralduskomitee töös vaatlejana.
2. Korralduskomitee määrab oma liikmete hulgast kaheks aastaks eesistuja.
3. Korralduskomitee tuleb kokku eesistuja algatusel või mõne institutsiooni taotlusel vähemalt neli korda aastas.
4. Korralduskomitee võtab vastu oma töökorra, mis avaldatakse ELi Teatajas.
5. Korralduskomitee otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui ei ole sätestatud teisiti.
6. Igal käesolevale otsusele allakirjutanud institutsioonil on korralduskomitees üks hääl.
Artikkel 7
Korralduskomitee ülesanded ja kohustused
1. Erandina artiklist 6 teeb korralduskomitee institutsioonide ühist huvi silmas pidades ja talituse pädevusvaldkondade raames järgmised otsused ühehäälselt:
a) |
võtab direktori ettepanekul vastu talituse strateegilised eesmärgid ja toimimise eeskirjad; |
b) |
kehtestab talituse üldpoliitilised suundumused, eelkõige müügi, levitamise ja avaldamise osas, ning jälgib, et talitus osaleks oma pädevusvaldkondades teavitamis- ja teabevahetuspoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel; |
c) |
võtab talituse direktori ettevalmistatud kavandi alusel vastu institutsioonidele esitatava iga-aastase tegevusaruande, mis käsitleb talituse strateegia elluviimist ja osutatavaid teenuseid. Iga aasta 1. maiks edastab ta institutsioonidele aruande eelmise aasta kohta; |
d) |
kiidab talituse halduseelarvet käsitleva eelarvemenetluse raames heaks eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse; |
e) |
kiidab heaks kriteeriumid, mis talituse direktor kehtestab kuluarvestuse pidamiseks talituses; |
f) |
esitab institutsioonidele ettepanekuid talituse tõrgeteta töö hõlbustamiseks. |
2. Korralduskomitee võtab arvesse suuniseid, mis institutsioonidevahelised asutused on teabevahetuse- ja teabevaldkonnas sel eesmärgil kehtestanud. Korralduskomitee eesistuja kohtub nimetatud asutustega igal aastal.
3. Korralduskomitee eesistuja on institutsioonidevahelise koostöö esindajana eelarve täitmist kinnitava asutuse kontaktisik talituse pädevusvaldkonda kuuluvates strateegilistes küsimustes.
4. Omavaheliste suhete ametlikuks vormistamiseks lepivad korralduskomitee eesistuja ja talituse direktor kokku vastastikustes teavitamis- ja teabevahetuseeskirjades. Nimetatud kokkulepe edastatakse teadmiseks korralduskomitee liikmetele.
Artikkel 8
Talituse direktor
Talituse direktor vastutab talituse tõrgeteta töö eest, tegutsedes korralduskomitee alluvuses oma pädevusvaldkondade piires. Haldus- ja finantsmenetluste kohaldamisel tegutseb ta komisjoni alluvuses.
Artikkel 9
Talituse direktori ülesanded ja vastutus
1. Talituse direktor tagab korralduskomitee sekretariaaditöö ja annab komiteele kvartaliaruandes aru oma ülesannete täitmise kohta.
2. Talituse direktor esitab korralduskomiteele oma võimalikud ettepanekud talituse tõrgeteta toimimiseks.
3. Talituse direktor kehtestab pärast konsulteerimist korralduskomiteega selliste teenuste laadi ja tariifid, mida talitus võib institutsioonidele pakkuda tasu eest.
4. Talituse direktor kehtestab pärast korralduskomiteelt heakskiidu saamist kriteeriumid talituse kuluarvestuse pidamiseks. Ta määrab kokkuleppel komisjoni peaarvepidajaga kindlaks talituse ja institutsioonide vahelise raamatupidamisalase koostöö tingimused.
5. Talituse direktor koostab talituse halduseelarvet käsitleva eelarvemenetluse raames talituse tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti. Asjaomased ettepanekud edastatakse komisjonile pärast korralduskomiteelt heakskiidu saamist.
6. Talituse direktor otsustab, kas ja mis tingimustel võib avaldada kolmandatelt isikutelt pärit väljaandeid.
7. Talituse direktor osaleb institutsioonidevahelises teabe- ja teabevahetusalases tegevuses valdkondades, mis kuuluvad talituse pädevusse.
8. Õigusaktide ja õigusloomemenetlust käsitlevate ametlike dokumentide, sealhulgas ELi Teataja, kirjastamisega seoses on talituse direktoril järgmised ülesanded:
a) |
tagada, et iga institutsiooni pädevad asutused teevad põhiotsused, mida tuleb kohaldada ühiselt; |
b) |
koostada ettepanekuid ELi Teataja ja ametlike õigusloometekstide struktuuri ja esitusviisi parandamiseks; |
c) |
esitada institutsioonidele ettepanekuid kirjastatavate tekstide esitusviisi ühtlustamiseks; |
d) |
uurida kirjastamise käigus esilekerkivaid probleeme ja anda talitusele vajalikke suuniseid ning esitada institutsioonidele asjakohaseid soovitusi nende lahendamiseks. |
9. Talituse direktor koostab finantsmääruse kohaselt iga-aastase tegevusaruande, mis hõlmab komisjoni ja teiste institutsioonide eraldatud assigneeringute haldamist. Aruanne esitatakse komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele ning teadmiseks korralduskomiteele.
10. Komisjoni assigneeringute eraldamise ja eelarve täitmise raames lepitakse talitusega suhtleva komisjoni liikme ja talituse direktori vahelise teavitamise ja konsulteerimise tingimustes kokku ühiselt.
11. Talituse direktor vastutab korralduskomitee vastu võetud strateegiliste eesmärkide elluviimise ja talituse nõuetekohase juhtimise eest ning oma tegevuse ja talituse eelarve haldamise eest.
12. Kui talituse direktorit ei ole kohal või ta ei ole kättesaadav, kohaldatakse palgaastmel ja teenistusstaažil põhinevaid asendamist käsitlevaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui korralduskomitee otsustab oma eesistuja või talituse direktori ettepaneku alusel teisiti.
13. Talituse direktor teavitab kvartaliaruandes institutsioone vahendite planeerimisest ja kasutamisest ning tööde edenemisest.
Artikkel 10
Töötajad
1. Komisjon nimetab peadirektori ja direktori ametikohtadele isikud pärast korralduskomiteelt ühehäälse heakskiidu saamist. Peadirektori ja direktorite (palgaastmed AD 16/AD 15/AD 14) suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju, mis käsitlevad üleviimist ja juhtkonna hindamist. Niipea kui asjaomaste eeskirjade kohaselt hakkab sellisel ametikohal töötava ametniku jaoks kätte jõudma üleviimise aeg, teavitab komisjon sellest korralduskomiteed, kes võib esitada asja kohta üksmeelse arvamuse.
2. Korralduskomitee osaleb aktiivselt menetlustes, mis tuleb lõpule viia enne talituse ametnike ja muude teenistujate ametisse määramist peadirektori (palgaastmed AD 16/AD 15) ja direktori (palgaastmed AD 15/AD 14) ametikohtadele, eelkõige vaba ametikoha täitmise teate koostamises, avalduste läbivaatamises ja konkursside valimiskomisjonide määramises.
3. Talitusse määratud ametnike ja muude teenistujate puhul täidab ametisse nimetava asutuse ja lepingute sõlmimiseks volitatud asutuse volitusi komisjon. Komisjon võib teatavad oma volitused anda edasi komisjonisiseselt või talituse direktorile. Volituste edasiandmine toimub samadel alustel kui komisjoni peadirektorite puhul.
4. Talitusse määratud ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse sätteid ja menetlusi, mis komisjon on võtnud vastu personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste rakendamiseks samadel tingimustel kui Luxembourgis töötavate komisjoni ametnike ja muude teenistujate suhtes, kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
5. Kõikide institutsioonide ametnikke teavitatakse talituse vabadest ametikohtadest, mille kohta tuleb avaldada vaba ametikoha täitmise teade niipea, kui ametisse nimetav asutus või lepingute sõlmimiseks volitatud asutus on otsustanud selle ametikoha täita.
6. Talituse direktor teavitab korralduskomiteed personalijuhtimisest iga kolme kuu tagant.
Artikkel 11
Finantsküsimused
1. Talitusele ettenähtud assigneeringud, mille kogumaht kirjendatakse komisjoni eelarveosas eraldi eelarvejaos, esitatakse üksikasjalikult selle eelarveosa lisas. Lisa esitatakse tulude ja kulude eelarvestusena, mis on liigendatud samamoodi kui eelarvejaod.
2. Talituse ametikohtade loend on esitatud komisjoni ametikohtade loendi lisas.
3. Iga institutsioon on oma eelarves eelarverea „avaldamiskulud” jaoks eraldatud assigneeringute käsutaja.
4. Iga institutsioon võib anda eelarvevahendite käsutaja volitused oma eelarveossa kirjendatud assigneeringute haldamiseks edasi talituse direktorile ning kehtestab nende volituste piirid ja tingimused vastavalt finantsmäärusele. Talituse direktor teavitab korralduskomiteed sellistest volitustest iga kolme kuu tagant.
5. Talituse eelarve haldamisel ja finantsjuhtimisel järgitakse finantsmäärust ja selle rakenduseeskirju ning komisjonis kehtivat finantsraamistikku, kaasa arvatud assigneeringute puhul, mille on eraldanud muud institutsioonid kui komisjon.
6. Talituse raamatupidamises järgitakse komisjoni peaarvepidaja koostatud arvestuseeskirju ja -meetodeid. Talitus peab eraldi raamatupidamisarvestust ELi Teataja ja väljaannete müügi kohta. Müügist saadud puhastulu kantakse tagasi institutsioonidele.
Artikkel 12
Järelevalve
1. Kooskõlas finantsmäärusega täidab talituses siseaudiitori ülesandeid komisjoni siseaudiitor. Talitus loob siseauditi üksuse komisjoni peadirektoraatide ja talituste jaoks ettenähtud tingimustega analoogsetel tingimustel. Institutsioonid võivad talituse direktorilt taotleda eriauditi lisamist talituse siseauditi üksuse tööprogrammi.
2. Talitus vastab kõikidele Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) küsimustele, mis kuuluvad talitusepädevusvaldkonda. Euroopa Liidu huvide kaitsmiseks sõlmitakse korralduskomitee eesistuja ja OLAFi direktori vaheline vastastikuse teavitamise tingimusi hõlmav kokkulepe.
Artikkel 13
Kaebused ja küsimused
1. Talitus vastutab Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori esitatud küsimustele vastamise eest valdkondade piires, mis kuuluvad tema pädevusse.
2. Kõik talituse pädevusvaldkondades esitatavad kaebused esitatakse komisjoni vastu.
Artikkel 14
Üldsuse juurdepääs dokumentidele
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (4) artikli 7 kohased otsused teeb talituse direktor. Keeldumise korral käsitleb kordustaotlusi komisjoni peasekretär.
2. Talitusel on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 11 kohane dokumentide register.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2000/459/EÜ, ESTÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel ja Luxembourg,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
Komisjoni nimel
president
Euroopa Kohtu nimel
president
Kontrollikoja nimel
president
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimel
president
Regioonide Komitee nimel
president
(1) EÜT 152, 13.7.1967, lk 18.
(2) EÜT L 183, 22.7.2000, lk 12.