12.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 35/3

Euro vahetuskurss (1)

11. veebruar 2010

2010/C 35/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3718
JPY	Jaapani jeen	123,03
DKK	Taani kroon	7,4452
GBP	Inglise nael	0,87750
SEK	Rootsi kroon	9,9598
CHF	Šveitsi frank	1,4663
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,0975
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,008
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	270,50
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7094
PLN	Poola zlott	4,0285
RON	Rumeenia leu	4,1045
TRY	Türgi liir	2,0758
AUD	Austraalia dollar	1,5446
CAD	Kanada dollar	1,4502
HKD	Hongkongi dollar	10,6590
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9633
SGD	Singapuri dollar	1,9377
KRW	Korea won	1 585,77
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,5509
CNY	Hiina jüaan	9,3757
HRK	Horvaatia kuna	7,3163
IDR	Indoneesia ruupia	12 850,95
MYR	Malaisia ringit	4,7018
PHP	Filipiini peeso	63,404
RUB	Vene rubla	41,3730
THB	Tai baht	45,496
BRL	Brasiilia reaal	2,5342
MXN	Mehhiko peeso	17,9363
INR	India ruupia	63,7900

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

12.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 35/5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 15 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu (ELT C 247, 13.10.2006, lk 1, ELT C 153, 6.7.2007, lk 5, ELT C 192, 18.8.2007, lk 11, ELT C 271, 14.11.2007, lk 14, ELT C 57, 1.3.2008, lk 31, ELT C 134, 31.5.2008, lk 14, ELT C 207, 14.8.2008, lk 12, ELT C 331, 31.12.2008, lk 13, ELT C 3, 8.1.2009, lk 5, ELT C 64, 19.3.2009, lk 15, ELT C 198, 22.8.2009, lk 9, ELT C 239, 6.10.2009, lk 2, ELT C 298, 8.12.2009, lk 15, ELT C 308, 18.12.2009, lk 20)

2010/C 35/06

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 15 osutatud elamislubade loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 34.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatule on kättesaadav ka kord kuus ajakohastatav versioon õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi veebisaidil.

TŠEHHI VABARIIK

Väljaandes ELT C 57, 1.3.2008 avaldatud loetelu asendamine

Elamisload:

Kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002:

—	Povolení k pobytu (elamisluba, reisidokumenti kinnitatud ühtne kleebis – väljastatakse alates 1. maist 2004 kolmandate riikide kodanikele alaliseks või pikaajaliseks riigis viibimiseks (riigis viibimise põhjus on märgitud kleebisel))

Muud:

—	Průkaz o pobytu rodinného příslušníka občana Evropské unie (ELi kodaniku pereliikme elamisluba kaardi kujul – väljastatakse kolmandate riikide kodanikest ELi kodanike pereliikmetele tähtajaliseks riigis viibimiseks – siniste kaantega raamatuke, mida väljastatakse alates 27. aprillist 2006)

—	Průkaz o povolení k trvalému pobytu (alaline elamisluba, roheliste kaantega raamatuke – väljastatud alates 27. aprillist 2006 kolmandate riikide kodanikest ELi ning EMP/Šveitsi kodanike pereliikmetele (kuni 21. detsembrini 2007))

—	Potvrzení o přechodném pobytu na území (tähtajalise elamisloa tõend, kokkumurtav dokument – väljastatakse alates 27. aprillist 2006 ELi/EMP/Šveit-si kodanikele)

—	Povolení k pobytu (elamisluba, reisidokumenti kinnitatud kleebis – väljastatud alates 15. märtsist 2003 kuni 30. aprillini 2004 alaliselt riigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele)

—

Průkaz o povolení k pobytu pro cizince

(elamisluba, roheliste kaantega raamatuke – väljastatud alates 1996. aastast kuni 1. maini 2004 riigis alaliselt viibivatele kolmandate riikide kodanikele ning alates 1. maist 2004 kuni 27. aprillini 2006 riigis alaliselt või ajutiselt elavatele ELi kodanike pereliikmetele ja EMP/Šveitsi kodanikele ja nende pereliikmetele)

—

Průkaz o povolení k pobytu pro cizince

(elamisluba, roheliste kaantega raamatuke – väljastatakse alates Tšehhi Vabariigi ühinemisest Schengeni alaga EMP/Šveitsi kodanikele ja nende pereliikmetele)

Poznámka: V případě držitelů povolení k pobytu ve formě knížky je relevantní kategorie pobytu indikována v cestovním dokumentu formou otisku razítka:

(Märkus: juhul kui isikule on antud elamisluba raamatukese kujul, lüüakse tema reisidokumenti tempel, millele on märgitud asjaomase elamisloa kategooria:)

—	Přechodný pobyt od … do …/Tähtajaline elamisluba, mis kehtib alates … kuni …;

—	Trvalý pobyt v ČR od …/Alaline elamisluba, mis kehtib alates …;

—	Rodinný příslušník občana Evropské unie/ELi kodaniku pereliige

—	Průkaz povolení k pobytu azylanta (varjupaiga saanud isikutele antav elamisluba, hallide kaantega raamatuke – väljastatakse varjupaiga saanud isikutele)

—	Průkaz oprávnění k pobytu osoby požívající doplňkové ochrany (täiendava kaitse all olevatele isikutele antav elamisluba, kollaste kaantega raamatuke – väljastatakse täiendava kaitse all olevatele isikutele)

Muud dokumendid:

—	Cestovní doklad Úmluva z 28. července 1951 (28. juuli 1951. aasta konventsioonile vastav reisidokument – väljastatakse alates 1. jaanuarist 1995 (alates 1. septembrist 2006 elektroonilise passina))

—

Cizinecký pas

(välismaalase pass – väljastatakse kodakondsuseta isikutele (sisemistele lehekülgedele lüüakse ametlik tempel tekstiga „Úmluva z 28. září 1954/Convention of 28 September 1954” – väljastatakse alates 17. oktoobrist 2004) (alates 1. septembrist 2006 väljastatakse kõnealust passi elektroonilise passina))

—	Seznam cestujících na školní výlet v rámci Evropské unie (Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri, paberdokument – väljastatakse alates 1. aprillist 2006)

ŠVEITS

Väljaandes ELT C 331, 31.12.2008 avaldatud loetelu muutmine

I jao punkti a esimene taane asendatakse järgmisega:

—	riiklik D-kategooria viisa, millel on märge „Vaut comme titre de séjour” („kehtib elamisloana”)

12.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 35/7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 3 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade ajakohastatud loetelu (ELT C 247, 13.10.2006, lk 19, ELT C 153, 6.7.2007, lk 22, ELT C 182, 4.8.2007, lk 18, ELT C 57, 1.3.2008, lk 38, ELT C 134, 31.5.2008, lk 19, ELT C 37, 14.2.2009, lk 8)

2010/C 35/07

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 3 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 34.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatule on kättesaadav ka kord kuus ajakohastatav versioon õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi veebisaidil.

HISPAANIA

Väljaandes ELT C 37, 14.2.2009 avaldatud loetelu asendamine

Peaministri 10. mai 2007. aasta korralduses PRE/1282/2007 (mis käsitleb rahalisi vahendeid, mille omamist välismaalased peavad tõendama, et nad saaksid Hispaaniasse siseneda) on käsitletud rahalisi vahendeid, mille omamist välismaalased peavad tõendama, et nad saaksid Hispaaniasse siseneda:

välismaalasel tuleb tõendada, et tal on Hispaanias viibimise ajal enda ülalpidamiseks summa, mis moodustab vähemalt 10 % brutopalga riiklikust alammäärast (2010. aastal on see 63,30 eurot), või ametlikult samaväärne summa välisvaluutas, mis korrutatakse Hispaanias viibitavate päevade arvuga ja asjaomase isiku kulul reisivate isikute arvuga. Kõnealune summa peab igal juhul moodustama inimese kohta 90 % kehtivast brutopalga riiklikust alammäärast (2010. aastal on see 570,00 eurot) või kujutama endast ametlikult samaväärset summat, olenemata sellest, kui kaua Hispaanias kavatsetakse viibida;

b)	isikul on vaja ka tõendada, et tal on päritoluriiki naasmiseks või läbisõiduks kolmandatesse riikidesse tema poolt kasutada soovitava transpordivahendi pilet või piletid, mis on nimelised, mida ei saa vormistada teise reisija nimele ja mille kuupäeva ei saa muuta.

Välismaalane peab tõendama nimetatud rahaliste vahendite omamist kas nende ettenäitamise teel (kui tal on need sularahana kaasas) või esitades kontrollitud tšekid, reisitšekid, kviitungid või krediitkaardid, millele peab olema lisatud ajakohastatud pangakonto väljavõte või hoiuraamat (panga kirju ja Internetist prinditud pangakonto väljavõtteid ei aktsepteerita) või muu vahend, mis tõendab usaldusväärselt kõnelusel kaardil olevat kasutamata krediiti või pangaarvel olevat summat.

12.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 35/9

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 35/09

Käesoleva dokumendi avaldamine võimaldab esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„HALBERSTÄDTER WÜRSTCHEN”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0615-02.07.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Halberstädter Würstchen”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Halberstädter Würstchen” on peenike, piklik naturaalsooles (lambasool) keeduvorst, mida pakutakse müügiks ainult konserveeritud tootena.

Tootele on iseloomulikud tume suitsuvärv, ainuomane intensiivne suitsumaitse ja pöögisuitsulõhn. Need tekkivad vorstide mitmeetapilisel suitsutamisel allmaa-väävlipõletuskoldega ühendatud suitsutusahjudes, mille jooksul muudetakse õhuniiskust ja suitsutusahju suitsu tihedust lühiajaliste temperatuuritõusudega kuni 110 °C. Hõõgumise ja suitsu temperatuuri suunatud juhtimisega saadakse värvi ja maitset mõjutavad koostisosad, mis on määrava tähtsusega toote „Halberstädter Würstchen” maitse ja tumeda värvi saamisel.

— Paksus: 20–24 mm

— Pikkus: 12–18 cm

— Kaal: 50–90 g

— Vorstikeste koostis:

— sealiha: ca 45 %;

— veiseliha: ca 15 %;

— seapekk: ca 15 %;

— naturaalne sool (lambasool): ca 1,5 %;

— joogivesi: ca 18 %;

— nitritsool: ca 2 %;

— maitseained (eriti valge pipar ja muskaadiõis): ca 1,5 %;

— lisaained: ca 2 %;

— rasvasisaldus: 20 % (± 5 %);

— sidekoevalguta lihavalk: vähemalt 7,5 %.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik tootmisetapid, sh eelkonditsioneerimine, kuivatamine, suitsutamine, keetmine, laagerdumine ja säilimiskõlblikuks muutmine toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Halberstadti linna piirkond

5. Seos piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Toote „Halberstädter Würstchen” tootmine toimub Halberstadti linna määratletud geograafilises piirkonnas. Tegemist on saja aasta pikkuse traditsiooniga tootega, mille heale maine panid aluse ainult Halberstadti linnapiirkonnas tootmisega tegelenud äriühing Friedrich Heine ja selle õigusjärgsed äriühingud.

Määratletud geograafilises piirkonnas kasutatav suitsutamine allmaa-väävlipõletuskoldega ühendatud suitsutusahjudes on juba üle 100 aasta kõnealuse traditsioonilise meetodi alusel toodetava toote omaduste saavutamise eeltingimus.

Suitsutusahi on müüritud šamottkividest, mis on suitsutamise soojustehniliste nõuete seisukohalt väga olulise tähtsusega. Lisaks sellele on suitsutusahju sisemüüriks laotud šamottkividel oluline omadus sisse imada suitsu negatiivseid osiseid. Kõnealused negatiivsed osised ei sattu sel moel vorstikestesse, nii et vorstikeste sees pääsevad mõjule vaid maitset andvad ained.

Kuumsuitsutus toimub keskmise temperatuuri 60–75 °C juures 40–50 minuti jooksul. Suitsutusahju suitsutuskambri temperatuuri reguleeritakse otsese suitsutustulega nii, et temperatuur tõuseb vahelduvalt lühiajaliselt kuni 110 °C ning seetõttu väheneb pidevalt õhuniiskus, mis sõltub temperatuuri kõikumisest. Suits tekib ja suitsutamine toimub samas ruumis; aset leiab hõõgudes lõpuni põlemise protsess.

Suitsu tekitamiseks kasutatakse 52 % niiskusega pöögilaastu ja -saepurusegu kaalusuhtega 70:30. See on eeltingimus suitsutusprotsessi temperatuuri suunamiseks nii, et tekiks piisaval hulgal kõiki olulisi soovitud suitsutuskoostisosi, mis ladestuvad soole pealispinnal. Hõõgumise ja suitsu temperatuuri sihipärase juhtimisega toodetakse värvi ja lõhna andvaid koostisosi, mis on olulised toote „Halberstädter Würstchen” maitse ja tumeda värvi saamisel.

Vahetu suitsutamine toimub mitmes etapis, millele on tunnuslikud suitsuahju eri temperatuuriga suitsutusajad, mille jooksul saavutatakse temperatuurivahemikud ja temperatuuri tõus 75–80 °C, 85–90 °C, 95–100 °C ja üle 110 °C.

Suitsutamise ajal eri temperatuuride ja ettenähtud aja jooksul kõnealuste temperatuurivahemike säilitamine sõltub suitsutusmeistri erialastest oskustest. Temperatuure ja eri temperatuurivahemikke saadakse suitsutusahju tulekoldes hõõguvate tulepesade tekitamisega. Seejuures on väga oluline suitsutusmeistri oskus tuld teha ja seega suitsu temperatuuri ning tulepesade moodustamise ja nende laialiajamisega soovitud temperatuurivahemikke saavutada. Need toimingud põhinevad allmaa-väävlipõletuskoldega ühendatud suitsutusahjudes tule tegemisel, mis on oluline eeltingimus kõnealuse toote säästvas suitsutamises. Kõnealust protsessi määrab ka temperatuuri käsitsi juhtimine suitsutamise ajal, kuna suitsutusprotsessi jooksul muutub ja väheneb pidevalt õhuniiskus ja ahjusuitsu tihedus, mis on olulised toote iseloomulike tunnuste kujunemiseks.

5.2. Toote eripära:

Tootele „Halberstädter Würstchen” on eriti iseloomulik ainuomane, intensiivne suitsumaiste ja tume värv, mis eristab seda muu päritoluga sarnastest toodetest.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Punktis 5. 2 kirjeldatud toote eritunnused on tingitud punktis 5.1 kirjeldatud suitsutusahjus toimuvast traditsioonilisest suitsutusprotsessist.

Kõnealune ahjusuits on ainulaadne ja selles suitsutamine on selgelt eristatav kaasaegsetes kuumsuitsutusahjudes toimuvast suitsutusprotsessist.

Suhtelise õhuniiskuse vähenemine < 25 % ja toote sisu stabiilsus tagavad, et töödeldavad vorstikesed taluvad erakordselt kõrget kuumust kahjustusteta.

Niiskete etappide jooksul toimub olulisel määral suitsuosiste ladestumine; kuivade ja kuumade etappide ajal aga eri suitsuosiste ning naturaalsoole koostisosade ja selles oleva sisu omavahelised reaktsioonid.

Traditsiooniline, iseloomulik maitsestamine ning eriti kõnealuste toodete eritöötlemine annavad tootele ainuomase maitse ja erilise välimuse. Toote „Halberstädter Würstchen” ainulaadse maitse tagavad traditsiooniks saanud retseptuur ja maitseainesegud ning traditsiooniline suitsutusmeetod, mille puhul suitsutusmeistri oskustest sõltuv suitsutusahju temperatuuri reguleerimine on eeltingimuseks tootele iseloomuliku maitse ja vorstikesta erilise välise värvivarjundi tagamisel.

Toote „Halberstädter Würstchen” eriline välimus põhineb Halberstadti vorstitootmise rohkem kui saja aasta pikkusel traditsioonil.

Toodet „Halberstädter Würstchen” valmistas esimest korda Halberstadti linna meisterlihunik Friedrich Heine 23. novembril 1883. Aasta hiljem rajas sama lihunik Halberstadtis vorstivabriku. 1896. aastal tunnustati Friedrich Heinet kokakunstinäitusel avalikult tema toodete eest; samal aastal konserveeriti kõnealused vorstikesed esmakordselt karpidesse ning seda esitleti uudistootena Wiesbadeni kokakunstinäitusel. 1913. aastal asutas Friedrich Heine Halberstadtis uue, tol ajal Euroopa kõige kaasaegsema ja suurema vorstivabriku.

Möödunud sajandi algul ei olnud peaaegu ühtegi jaamasööklat, kus ei oleks pakutud toodet „Halberstädter Würstchen”. Sama võis öelda ka reisirongide restoranvagunite kohta, kus samuti pakuti konserveeritud toodet „Halberstädter Würstchen”. Toodet „Halberstädter Würstchen” toodetakse tänapäevalgi Halberstadtis traditsioonilistes tootmiskohtades mitu tonni päevas.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Toote spetsifikaat ja Saksa Patendi- ja Turuameti (Deutsches Patent- und Markenamt) täitevotsus avaldati 22 august. 2007. aasta väljaande „DE Markenblatt” 25. köites.

12.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 35/13

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 35/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SUSKA SECHLOŃSKA”

EÜ nr: PL-PGI-005-600-23.04.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Suska sechlońska”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Poola

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Nimetus „Suska sechlońska” tuleneb kohalikust murdekeelest. Suska tähendab kuivatatud puuvilja, st kuivatatud ja suitsutatud ploomi. Omadussõna sechlońska tuleneb Laskowa valla kohanimest Sechna, kust kuivatamise traditsioon on alguse saanud.

„Suska sechlońska” on kuivatatud ja suitsutatud kivita või kiviga ploom.

Selle suurus sõltub kasutatud ploomisordi suurusest ning jääb vahemikku 1,5–4,5 cm, ühes kilos on 44–99 ploomi. Toote kuju sõltub kuivatamiseks ettenähtud puuviljade sordist ning võib varieeruda lapikust piklikuni. „Suska sechlońska” on vetruva mahlaka viljalihaga, kortsulise ja kleepuva kestaga, värvuselt sinakast mustani. Maitselt on see magusavõitu, suitsuse järelmaitse ja lõhnaga. Valmistoote veesisaldus müügihetkel on 24–42 %.

3.3. Tooraine (ainult töödeldud toodete puhul):

„Suska sechlońska” tootmiseks kasutatakse ainult Prunus domestica L. ssp. domestica ja sellest aretatud sortide „Promis”, „Tolar”, „Nektawit”, „Valjevka” ja „Stanley” vilju. Nende sortide viljadel on kuivatamiseks ja suitsutamiseks sobivad omadused, sealhulgas kõrge suhkrusisaldus ning suhteliselt madal veesisaldus.

Vili peab olema terve, ilma mädaplekkide ja mehaaniliste vigastusteta ning ilma putukate, lestade või muude kahjurite tekitatud nähtavate kahjustusteta. Kasutatav vili peab olema ilma mis tahes kahjustuseta, mustuseta või tundmatute organismideta, mis muudaks viljad tarbimiskõlbmatuks.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kuivatamiseks kasutatavad kuivatid peavad asuma määratletud geograafilises piirkonnas ning kogu kuivatus- ja suitsutamisprotsess peab samuti toimuma seal. Tootmisel kasutatav puit ja toormaterjal võivad olla pärit väljastpoolt määratletud piirkonda. Vaigurikka puidu kasutamine on keelatud. Kogu kuivatus- ja suitsutamisprotsess viiakse läbi kõnealusele piirkonnale omastes erilistes puuviljakuivatites.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

„Suska sechlońska” tootmise geograafiline piirkond hõlmab 239,55 km2 ning see asub Väike-Poola vojevoodkonna nelja valla: Laskowa, Iwkowa, Łososina Dolna ja Żegocina piires. Nimi sechlońska tuleneb Laskowa valla Sechna küla nimest ning seda kasutatakse kogu geograafilises piirkonnas, kus toodetakse ploomi „Suska sechlońska”.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Punktis 4 määratletud geograafiline piirkond asub üle 300 meetri kõrgusel merepinnast. Piirkonna maastik on väga mitmekesine, enamiku nõlvade kalle on 5° kuni 25°.

Kohalike elanike kavandatud ja ehitatud puuviljakuivatid sobivad stiililt kohaliku maastikuga ja moodustavad selle lahutamatu osa. Piirkonnas, mis hõlmab nelja nimetatud valda, on koguni 677 sellist kuivatit. See on selge tunnus toote väga tihedast seosest geograafilise piirkonnaga. Kuivatite arv on üks aspekte, mille poolest kõnealune piirkond eristub naaberpiirkondadest.

Kuivatid koosnevad tellistest alusest, mis ümbritseb kollet, ja kaetud kambrist, milles on puust rest. Kambri keskmine laius on umbes 2 meetrit ja pikkus 3,5 meetri ringis. Kamber on keskelt poolitatud puidust barjääriga. Rest, mis koosneb üksteise kõrval asetsevatest oksakohtadeta puuvarbadest laiusega 4 cm, kõrgusega 3 cm ja pikkusega umbes 1 meeter, moodustab kambri alumise poole. Puuvarvad on paigutatud ühetasasele pinnale. Need on paigutatud nii, et oleks tagatud suitsu ja sooja õhu ringkäik umbes 180 cm kõrgusel maapinnast. Kamber suletakse puidust ustega, mille kaudu täidetakse puuviljakuivatit ploomidega ja mis aitavad hoida sooja ning kaitsta ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Iga kambri all paikneb ahi. Ehitist kaitseb viilkatus. Puuviljakuivatitel on tavaliselt kaks kuni kolm kambrit. Siiski on võimalik leida ka kuivateid, millel on ainult üks kamber või isegi kuni viis kambrit.

Temperatuur kuivatis hoitakse toote „Suska sechlońska” valmistamise ajal vahemikus 45–60 °C.

Ploomid, mis lähevad kuivatamisele ja suitsutamisele, laotakse restidele 30–50 cm paksuste kihtidena. Tootjad keeravad kuivatatavate ploomide massi kord päevas spetsiaalse kühvli abil ringi. Protsess kestab 4–6 päeva olenevalt ploomikihi paksusest. Selline ploomide kuivatamise ja suitsutamise meetod on välja töötatud tänu kohalike tootjate ainulaadsetele oskustele ning seda kasutatakse üksnes „suska sechlońska” tootmiseks määratletud geograafilises piirkonnas.

5.2. Toote eripära:

„Suska sechlońska” tootmiseks on vajalik nii kuivatamine kui ka suitsutamine. Kuivatamisel ja suitsutamisel ei kasutata kuivatites kuuma suitsu, mis eristab toodet „Suska sechlońska” tavalistest ploomidest, mida kuivatatakse kuuma õhu käes. Suitsutamise jooksul kaotab ploom kudedest vett ning imab endasse suitsu, millel on ka antiseptilised omadused. Kudede veesisalduse vähenemine suitsutamisel ja suitsu antiseptilised omadused takistavad mädanemist soodustavate bakterite arenemist, pikendades seega toote kasutusiga. Suits annab tootele ainulaadse värvi, lõhna ja maitse.

Kuna ploome kuivatatakse 30–50 cm kihtidena ja keeratakse ümber üks kord päevas, katab kuivatamise jooksul ploomidest nõrguv mahl kuivatatud puuviljad, andes neile magusa järelmaitse. Sel viisil toodetud ploome „Suska sechlońska” iseloomustab tuntav magus maitse koos märgatava suitsuse järelmaitse ja lõhnaga ning sügavsinine kuni must kleepuv kest.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul):

Seos „Suska sechlońska” ja piirkonna vahel põhineb toote mainel, mille on loonud selle pikaajaline tootmine ning kohalike tootjate ainulaadsed oskused.

„Suska sechlońska” kõrge kvaliteet tuleneb kohalike tootjate ainulaadsetest oskustest ja nende kasutatavatest traditsioonilistest tootmismeetoditest. Kuivatite kuju ja kuivatamismeetod kajastavad kohalike tootjate oskusteavet ning erinevad tunduvalt tootmisviisidest, mida kasutatakse nii Poola muudes piirkondades kui ka naaberpiirkondades. Kuivatite ehitusviis tagab sooja õhu ja suitsu üheaegse ringlemise, mis ühtaegu nii kuivatab kui ka suitsutab ploome.

Seos „Suska sechlońska” ja geograafilise piirkonna vahel kajastub ka külanimes Sechna, mis on tuletatud vanapoola sõnast sechnie, mis tähendab kuivatamist. See näitab toote ainulaadsust ja tootmismeetodi sügavalt juurdunud traditsiooni punktis 4 osutatud geograafilises piirkonnas.

Legendi kohaselt sai ploomide kuivatamise ajalugu alguse kohalikult vaimulikult, kes levitas ploomide kuivatamise kommet oma kihelkonnas. „Suska sechlońska” tootmise pikast traditsioonist annab tunnistust Jan Ligęza 1905. aastal ilmunud töö pealkirjaga „Ujanowice – wieś powiatu limanowskiego” (Poola Kunstide ja Teaduste Akadeemia etnograafiakomisjoni töö nr 9). Traditsioon on säilinud nüüdisajani ning tootmismeetod jäänud praktiliselt samaks. Kõige vanem kuivati, mis küll enam ei tööta, on üle 100 aasta vana. Kohalike tootjate kavandatud erilised kuivatid, mis on praegugi veel kasutusel, annavad tunnistust sellest, et vana tootmisviis on säilinud. Need kuivatid sobivad suurepäraselt piirkonna maastikku.

Kuivatamine ja suitsutamine on olnud nii populaarne, et sellest on kirjutatud kõnealust traditsiooni ülistavaid laule ja luuletusi. See vana laul on üks taolistest näidetest:

„… Oj Sechna, Sechna ty skopciała wiosko, gdyby nie suszarnie byłabyś stolicą …”

(Oh Sechna, suitsust mustunud Sechna, kui ei oleks puuviljakuivateid, siis oleksid sa pealinn …)

„Suska sechlońska” mainest annavad tunnistust ka auhinnad ja kiitused, mida see on võitnud mitmesugustel võistlustel: kiituskiri võistluselt Nasze Kulinarne Dziedzictwo 2000. aastal, auhind Poola parima piirkondliku toote võistluselt Perła 2004, esimene auhind 2006. aasta küsitlusel Małopolski Smak.

Dobrocieszis alates aastast 2001 korraldatav ploomifestival (Święto Suszonej Śliwki), kus võib näha ploome väga mitmesuguses esituses, annab samuti tunnistust toote heast mainest, selle seosest piirkonnaga ja ploomide kuivatamise traditsioonist. „Suska sechlońska” mainet kinnitab ka kohalike ametiasutuste poolt kavandatud „ploomi turismitee”, kaart, millele on märgitud talumajapidamised, kus on ploomiaiad ja kuivatid.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.minrol.gov.pl/DesktopDefault.aspx?TabOrgId=1620&LangId=0

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.035.est
Euroopa Liidu Teataja		C 35

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 12. veebruar 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 035/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5599 – AMCOR/ALCAN) ( 1 )	1

2010/C 035/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5584 – Belgacom/BICS/MTN) ( 1 )	1

2010/C 035/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5764 – BNP Paribas/Dexia Epargne Pension) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 035/04	Euro vahetuskurss	3

	Kontrollikoda
2010/C 035/05	Arvamus nr 1/2010 Euroopa Liidu finantsjuhtimise edendamine: riskid ja väljakutsed	4

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2010/C 035/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 15 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu (ELT C 247, 13.10.2006, lk 1, ELT C 153, 6.7.2007, lk 5, ELT C 192, 18.8.2007, lk 11, ELT C 271, 14.11.2007, lk 14, ELT C 57, 1.3.2008, lk 31, ELT C 134, 31.5.2008, lk 14, ELT C 207, 14.8.2008, lk 12, ELT C 331, 31.12.2008, lk 13, ELT C 3, 8.1.2009, lk 5, ELT C 64, 19.3.2009, lk 15, ELT C 198, 22.8.2009, lk 9, ELT C 239, 6.10.2009, lk 2, ELT C 298, 8.12.2009, lk 15, ELT C 308, 18.12.2009, lk 20)	5

2010/C 035/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 3 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade ajakohastatud loetelu (ELT C 247, 13.10.2006, lk 19, ELT C 153, 6.7.2007, lk 22, ELT C 182, 4.8.2007, lk 18, ELT C 57, 1.3.2008, lk 38, ELT C 134, 31.5.2008, lk 19, ELT C 37, 14.2.2009, lk 8)	7

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 035/08	Konkursikutse ühise Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) tööprogrammi alusel	8

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2010/C 035/09	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	9

2010/C 035/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	13


	(1) EMPs kohaldatav tekst