ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2010.028.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 28

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

53. köide
4. veebruar 2010


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2010/C 028/01

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

1

2010/C 028/02

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

4

2010/C 028/03

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

8

2010/C 028/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5759 – Macquarie Funds/Antin IP/Pisto Group) ( 1 )

12

2010/C 028/05

Rahanduskokkulepe Euroopa Liidu ja Vatikani Linnriigi vaheline

13

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2010/C 028/06

Euro vahetuskurss

19

2010/C 028/07

Teatis häid tavasid käsitlevate ühenduse suuniste kohta

20

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2010/C 028/08

Tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide loetelu tubakasektoris

21

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

 

Euroopa Komisjon

2010/C 028/09

EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu muudatused

23

2010/C 028/10

Nõukogu direktiivi 80/777/EMÜ (loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklile 1 vastav Islandil ja Norras asuvate looduslike mineraalvete loetelu (Sellega tunnistatakse kehtestuks ja asendatakse ELT C 23, 29.1.2009, lk 11 ja EMP kaasandes nr 4, 29.1.2009, lk 1 avaldatud tekst)

24

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2010/C 028/11

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5768 – Klöckner/Becker) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

25

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2010/C 028/12

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

26

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/1


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 28/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

24.3.2009

Riikliku abi viitenumber

N 518/08

Liikmesriik

Malta

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Investment aid scheme for interconnectivity projects

Õiguslik alus

Malta Enterprise Act (CEP.463)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus, Piirkondlik areng

Abi vorm

Maksusoodustus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 4 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 16 miljonit EUR

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

12.2007–12.2011

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Malta Enterprise Corporation

Enterprise Centre

San Gwann

SGN 3000

MALTA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

13.7.2009

Riikliku abi viitenumber

N 671/08

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

Dél-Alföld

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Mercedes-Benz Hungary Kft.

Õiguslik alus

1996. évi LXXXI. törvény a társasági adóról és az osztalékadóról; 206/2006. (X. 16.) Korm. rendelet a fejlesztési adókedvezményről; 8/2007. (I. 24.) GKM rendelet a Kormány egyedi döntésével megítélhető támogatások nyújtásának szabályairól

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus, Maksutoetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 29 700 miljonit HUF

Abi osatähtsus

20,34 %

Kestus

2009–2017

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Pénzügyminisztérium

Budapest

József Nádor tér 2–4.

1051

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Nemzeti Fejlesztési és Gazdasági Minisztérium

Budapest

Honvéd u. 13–15.

1055

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

25.11.2009

Riikliku abi viitenumber

N 605/09

Liikmesriik

Rootsi

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Short-term export-credit insurance

Õiguslik alus

Government's Export Credit Guarantee Ordinance (2007:656).

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Ekspordikrediidikindlustus

Abi vorm

Ekspordikrediidikindlustus

Eelarve

Abi osatähtsus

Kestus

kuni 31.12.2010

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Exportkreditnämnden (EKN)

Box 3064

SE-103 61 Stockholm

SVERIGE

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm


4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/4


Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 28/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

16.12.2009

Riikliku abi viitenumber

N 566/09

Liikmesriik

Belgia

Piirkond

Bruxelles-Capitale

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Soutien de la Région Bruxelles — Capitale en faveur de le recherche, du développement et de l'innovation

Õiguslik alus

L'ordonnance du 26 mars 2009 de la Région de Bruxelles — Capitale visant à promouvoir la recherche, le développement et de l'innovation. 26 maart 2009 — Ordonnantie tot bevordering van het onderzoek, de ontwikkeling en de innovatie.

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus, Innovatsioon

Abi vorm

Otsene toetus, Hüvitatav abi

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 6,7 miljonit EUR

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

1.1.2010–31.12.2015

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Institut d'encouragement de la recherche scientifique et de l'innovation

Domaine Latour de Freins

Rue Engeland 555

1180 Bruxelles

BELGIQUE

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.12.2009

Riikliku abi viitenumber

N 607/09

Liikmesriik

Iirimaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Rural Broadband Reach Scheme — Ireland

Õiguslik alus

The Ministers and Secretaries (Amendment) Acts, 1924 — 2007 (as amended by Statutory Instrument 300/2002 — Communications, Energy and Geological Survey of Ireland (transfer of Departmental Administration and Ministerial Functions) Order 2002) and Statutory Instrument 706/2007 — Communications, Marine and Natural Resources (Alteration of Name of Department and Title of Minister) Order 2007

The National Development Plan (2007-2013)

The National Strategic Reference Framework for Ireland

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng, Valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Abi osatähtsus

Kestus

1.9.2010–31.12.2012

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Department of Communications, Energy and Natural Resources

29-31 Adelaide Road

Dublin 2

IRELAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.12.2009

Riikliku abi viitenumber

N 624/09

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aid to fuel switching for Alcoa Galicia

Õiguslik alus

Estatuto de Autonomía de Galicia — Convenio con empresa

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Energia säästmine, Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 1 miljonit EUR

Abi osatähtsus

27 %

Kestus

2009–30.6.2010

Majandusharud

Energia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Consellería de Economía e Industria de la Xunta de Galicia

Edificio Administrativo

San Caetano S/N, bloque 5-planta 4

15781 Santiago de Compostela

ESPAÑA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.12.2009

Riikliku abi viitenumber

N 663/09

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Zweite Verlängerung der Beihilferegelung N 557/08 „Maβnahmen für Kreditinstitute und Versicherungsunternehmen in Österreich“

Õiguslik alus

Interbankmarktstärkungsgesetz (IBSG); Finanzmarktstabilisierungsgesetz (FinStaG)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Otsene toetus, Tagatis

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 80 000 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Kestus

1.1.2010–30.6.2010

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministerium für Finanzen

Hintere Zollamtsstraβe 2B

1030 Wien

ÖSTERREICH

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.12.2009

Riikliku abi viitenumber

N 665/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

German credit institutions

Õiguslik alus

Finanzmarktstabilisierungsgesetz (FMStG)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Rekapitaliseerimine, tagatiste andmine, varade vahetamise tehingud (riskide ülevõtmine)

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 500 000 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Kestus

1.1.2010–30.6.2010

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministierium für Finanzen

10117 Berlin

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm


4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/8


Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

2010/C 28/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

21.12.2009

Riikliku abi viitenumber

N 475/09

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Lombardia

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Abi metsandussektoris

Õiguslik alus

DGR «Disposizioni attuative quadro ai sensi della legge regionale 5.12.2008, n. 31»

Legge regionale 5.12.2008, n. 31 «Testo unico delle leggi regionali in materia di agricoltura, foreste, pesca e sviluppo rurale»

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Abi metsandussektorile

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

84 000 000 EUR

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

2009–2015

Majandusharud

Metsandussektor

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Regione Lombardia

Direzione Generale Agricoltura

Via Pola 12/14

20124 Milano MI

ITALIA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

5.1.2010

Riikliku abi viitenumber

N 477/09

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Sardinia

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Investeerimisabi tootmisele Lepidopteroni „Tuta absoluta” (Sardinia) põhjustatud kahjude ennetamiseks

Õiguslik alus

Legge regionale 14 maggio 2009, n. 1 — art. 4 comma 21 DGR n. 34/63 del 20.7.2009 concernente «Legge regionale 14 maggio 2009, n. 1 — art. 4 comma 21 — Contributi per la realizzazione di interventi strutturali finalizzati a prevenire i danni causati alle produzioni serricole dal lepidottero “Tuta absoluta”»

Meetme liik

Investeerimisabi

Eesmärk

Investeerimisabi

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Kogueelarve: 1 000 000 EUR

Abi osatähtsus

Abi osatähtsus on 40 % abikõlblikest investeeringutest, vähem soodsates piirkondades 50 % abikõlblikest investeeringutest. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, suurendatakse abi osatähtsust veel 10 %.

Kestus

1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2010

Majandusharud

Põllumajandussektor

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Regione Autonoma Sardegna

Assessorato Agricoltura

Via Pessagno 4

Cagliari CA

ITALIA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

5.1.2010

Riikliku abi viitenumber

N 481/09

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Sicile

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Misura 226 — Ricostituzione del potenziale produttivo forestale e interventi preventivi

Õiguslik alus

Piano di Sviluppo Rurale Sicilia 2007-2013

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Looduskatastroofide ennetamine ja kaitse nende vastu, kahjustatud metsaalade taastamine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

68,56 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Ettenähtud abi suurim osatähtsus on 100 %

Kestus

Alates 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015

Majandusharud

Metsandus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Regione Siciliana

Assessorato Agricoltura e Foreste

Dipartimento Foreste

viale Regione Siciliana 2246

90145 Palermo PA

ITALIA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

21.12.2009

Riikliku abi viitenumber

N 519/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Bayern

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Richtlinie für Zuwendungen zu Maßnahmen der Walderschließung im Rahmen eines forstlichen Förderprogramms (FORSTWEGR 2007)

Õiguslik alus

Richtlinie für Zuwendungen zu Maßnahmen der Walderschließung im Rahmen eines forstlichen Förderprogramms (FORSTWEGR 2007)

Bayerisches Zukunftsprogramm Agrarwirtschaft und ländlicher Raum 2007 bis 2013 (BayZAL); Hier: Verbesserung und Ausbau der Infrastruktur im Zusammenhang mit der Entwicklung und Anpassung der Land- und Forstwirtschaft — Artikel 20 Absatz b Buchstabe v in Verbindung mit Art. 30 Verordnung (EG) Nr. 1698/2005.

Rahmenplan der Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der Agrarstruktur und des Küstenschutzes“ für den Zeitraum 2009 bis 2012 (GAK).

Art. 20 bis 22 des Waldgesetzes für Bayern (BayWaldG) in der Fassung der Bekanntmachung vom 22. Juli 2005 (GVBl Nr. 15/2005, 7902-1-L).

Bayerische Haushaltsordnung (BayHO) und die Verwaltungsvorschriften hierzu

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Metsade avamine metsasihtide loomise ja säilitamise kaudu

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Kogueelarve 2013. aasta lõpuni: 20 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Kuni 90 %

Kestus

Komisjonipoolsest heakskiitmisest kuni 31.12.2013

Majandusharud

Metsandus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ämter für Ernährung, Landwirtschaft und Forsten in Bayern

Bayerisches Staatsministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Forsten

Ludwigstraße 2

80539 München

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

5.1.2010

Riikliku abi viitenumber

N 602/09

Liikmesriik

Madalmaad

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

De methode voor de berekening van de steunintensiteit van garantstellingen op leningen voor werkkapitaal aan landbouwondernemingen

Õiguslik alus

Artikels 2, 4 en 7 Kaderwet LNV-subsidies, art. 2:81-2:89 Regeling LNV-subsidies

Meetme liik

Tagatis

Eesmärk

Teadaanne puudutab üksnes abi osatähtsuse arvutamise meetodit käibekapitalilaenude tagatiste puhul

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Ei kohaldata

Abi osatähtsus

Kestus

1.12.2009–31.12.2010

Majandusharud

Põllumajandussektor

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministry of Agriculture, Nature and Food Quality

Postbus 20401

2500 EK Den Haag

NEDERLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm


4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/12


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5759 – Macquarie Funds/Antin IP/Pisto Group)

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 28/04

1. veebruaril 2010 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M5759 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/13


RAHANDUSKOKKULEPE

Euroopa Liidu ja Vatikani Linnriigi vaheline

2010/C 28/05

EUROOPA LIIT, keda esindavad Euroopa Komisjon ja Itaalia Vabariik

ning

VATIKANI LINNRIIK, keda esindab Püha Tool Lateraani lepingu artiklis 3 määratletud tähenduses

ning arvestades järgmist:

(1)

1. jaanuaril 1999 asendati kõigi majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis osalevate liikmesriikide, sealhulgas Itaalia, vääringud euroga vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 974/98.

(2)

Itaalia ja Vatikani Linnriik olid enne euro kasutuselevõttu seotud rahaküsimusi käsitlevate kahepoolsete kokkulepete ning eelkõige Convenzione monetaria tra la Repubblica Italiana e lo Stato della Città del Vaticano kaudu, mis sõlmiti 3. detsembril 1991.

(3)

Euroopa Liidu lepingu lõppaktile lisatud 6. deklaratsioonis on sätestatud, et ühendus peaks hõlbustama Vatikani Linnriigiga olemasolevate kokkulepete üle peetavaid taasläbirääkimisi, mis võivad osutuda vajalikuks, kui võetakse tarvitusele ühisraha.

(4)

Euroopa Ühendus, mida esindas Itaalia Vabariik koos komisjoni ja Euroopa Keskpangaga (EKP), sõlmis 29. detsembril 2000. aastal rahanduskokkuleppe Vatikani Linnriigiga.

(5)

Vastavalt käesolevale rahanduskokkuleppele kasutab Vatikani Linnriik eurot oma riigi ametliku vääringuna ning annab euro pangatähtedele ja müntidele seadusliku maksevahendi staatuse. Ta peaks tagama eurodes vääringustatud pangatähti ja münte käsitlevate ELi eeskirjade (sealhulgas nende, mis on seotud pangatähtede ja müntide võltsimisvastase kaitsega) kohaldamise oma territooriumil.

(6)

Käesoleva kokkuleppega ei kaasne mingit kohustust EKP-le ja riikide keskpankadele kaasata Vatikani Linnriigi finantsinstrumente nende noteeritud väärtpaberite hulka, mille suhtes on kohaldatavad Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitika toimingud.

(7)

Tuleks luua Vatikani Linnriigi, Itaalia Vabariigi, komisjoni ja EKP esindajatest koosnev ühiskomitee, et jälgida käesoleva kokkuleppe kohaldamist, otsustada müntide emiteerimise iga-aastane ülemmäär, vaadata läbi nimiväärtuses emiteeritavate müntide väiksema osa piisavus ning hinnata Vatikani Linnriigi poolt asjakohaste ELi õigusaktide rakendamiseks võetud meetmeid.

(8)

Kokkuleppe kohaldamisel tekkida võivad vaidlused lahendatakse Euroopa Liidu Kohtus,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Vatikani Linnriigil on vastavalt määrustele (EÜ) nr 1103/97 ja (EÜ) nr 974/98 õigus kasutada eurot oma ametliku vääringuna. Vatikani Linnriik annab euro pangatähtedele ja müntidele seadusliku maksevahendi staatuse.

Artikkel 2

Vatikani Linnriik ei emiteeri pangatähte, münti või mis tahes asendusraha, kui Euroopa Liiduga ei ole kokku lepitud sellise emiteerimise tingimustes. Tingimused euromüntide emiteerimiseks alates 1. jaanuarist 2010 on sätestatud järgnevates artiklites.

Artikkel 3

1.   Vatikani Linnriigi poolt emiteeritavate euromüntide aastase ülemmäära (väärtuspõhiselt) arvutab käesoleva kokkuleppega loodud ühiskomitee järgmiste osade summana:

kindlaksmääratud osa, mille 2010. aastaks kehtestatud esialgne summa on 2 300 000 eurot. Ühiskomitee võib kindlaksmääratud osa igal aastal läbi vaadata, et võtta arvesse nii inflatsiooni (aasta n-1 Itaalia THHI inflatsiooni alusel) kui ka võimalikke olulisi arenguid, mis mõjutavad euromüntide kollektsionääride nõudlust;

muutuv osa, mis vastab Itaalia Vabariigis n-1 aastal inimese kohta keskmiselt emiteeritud müntide arvu ja Vatikani Linnriigi elanike arvu korrutisele.

2.   Vatikani Linnriik võib aastatel, kui Püha Tool on vaba, emiteerida ka erilisi mälestusmünte ja/või meenemünte. Kui kõnesoleva erakordse emiteerimise tulemusena ületab kogu emiteerimine lõikes 1 sätestatud ülemmäära, arvestatakse selle emiteerimise väärtust eelneva aasta kasutamata ülemäära kasutamisena ja/või vähendatakse vastavalt järgneva aasta ülemmäära.

Artikkel 4

1.   Vatikani Linnriigi emiteeritud euromündid on identsed euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt emiteeritud euromüntidega nimiväärtuse, seadusliku maksevahendi staatuse, tehniliste näitajate, ühise külje kujunduse ja liikmesriiki tähistava külje ühiste kujunduselementide poolest.

2.   Vatikani Linnriik teavitab oma euromüntide liikmesriiki tähistava külje kavanditest eelnevalt komisjoni, kes kontrollib nende vastavust ELi eeskirjadele.

Artikkel 5

1.   Vatikani Linnriigi emiteeritavad euromündid vermib Itaalia Vabariigi Instituto Poligrafico e Zecca dello Stato (Itaalia Vabariigi rahapaja).

2.   Erandina lõikest 1 võib Vatikani Linnriik lasta ühiskomitee nõusolekul oma mündid vermida mõnes muus euromünte vermivas Euroopa Liidu rahapajas kui lõikes 1 osutatud rahapajas.

Artikkel 6

1.   Selleks et Euroopa Keskpank kiidaks heaks müntide emiteerimise kogumahu liikmesriigis vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 128 lõikele 2, liidetakse Vatikani Linnriigis ja Itaalias emiteeritud euromüntide mahud.

2.   Vatikani Linnriik teavitab hiljemalt iga aasta 1. septembril Itaalia Vabariiki nende euromüntide mahust ja nimiväärtusest, mis ta kavatseb järgmisel aastal emiteerida. Ta teavitab ka komisjoni kõnesolevate müntide emiteerimise plaanitavatest tingimustest.

3.   Vatikani Linnriik edastab lõikes 2 osutatud teabe 2010. aasta kohta käesoleva kokkuleppe allkirjastamisel.

4.   Ilma et see piiraks meenemüntide emiteerimist, laseb Vatikani Linnriik nimiväärtusega ringlusse vähemalt 51 % igal aastal emiteeritavatest euromüntidest. Ühiskomitee vaatab iga viie aasta järel läbi nimiväärtusega emiteeritavate euromüntide väikseima osa piisavuse ning võib otsustada seda suurendada.

Artikkel 7

1.   Vatikani Linnriik võib emiteerida euro meenemünte. Need mündid sisalduvad artiklis 3 osutatud iga-aastases ülemmääras. Euro meenemüntide emiteerimine Vatikani Linnriigi poolt on kooskõlas euro meenemüntide kohta kehtestatud ELi suunistega, millega muu hulgas nõutakse selliste tehniliste näitajate, kujunduse ja nimiväärtuse rakendamist, mis võimaldab eristada euro meenemünte käibemüntidest.

2.   Vatikani Linnriigi emiteeritud meenemündid ei ole Euroopa Liidus seaduslikud maksevahendid.

Artikkel 8

1.   Vatikani Linnriik kohustub sätete otsese ülevõtmise või võrdväärsete meetmetega vastu võtma kõik asjakohased meetmed, et rakendada käesoleva kokkuleppe lisas loetletud ELi õigusakte ja eeskirju järgmistes valdkondades:

a)

euro pangatähed ja mündid;

b)

rahapesu ja pettuse tõkestamine, sularahaliste ja muude kui sularahaliste maksevahendite võltsimise vältimine, medalid ja märgid ning statistikaaruandluse nõuded.

Kui Vatikani Linnriigis luuakse pangandussektor, pikendatakse lisas olevat õigusaktide ja eeskirjade nimekirja, et lisada ELi pangandus- ja finantsõigus ning asjakohased EKP õigusaktid ja eeskirjad eelkõige statistikaaruandluse nõuete kohta.

2.   Vatikani Linnriik rakendab lõikes 1 osutatud õigusakte ja eeskirju vastavalt lisas täpsustatud tähtaegadele.

3.   Komisjon muudab lisa igal aastal, et võtta arvesse uusi asjakohaseid ELi õigusakte ja eeskirju ning kehtivate õigusaktide ja eeskirjade muudatusi. Seejärel otsustab ühiskomitee, mis on Vatikani Linnriigile sobivad ja mõistlikud tähtajad lisasse lisatud uute õigusaktide ja eeskirjade rakendamiseks.

4.   Ajakohastatud lisa avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Vatikani Linnriigis asuvatel finantseerimisasutustel võib kokkuleppel EKPga olla euroala piires juurdepääs pankadevahelistele arveldus-, makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemidele Itaalia Panga poolt määratud asjakohastel tingimustel.

Artikkel 10

1.   Euroopa Liidu Kohus on kohtulik võim, kellel on ainupädevus lahendada osapoolte vahelisi püsivaid vaidlusi, mis võivad tekkida käesoleva kokkuleppe kohaldamisest ning mida ei oleks saanud lahendada ühiskomitees.

2.   Kui Euroopa Liit (tegutsedes ühiskomitee ELi delegatsiooni soovitusel) või Vatikani Linnriik leiab, et teine pool ei ole täitnud käesoleva kokkuleppe kohast kohustust, võib ta anda asja Euroopa Kohtusse. Euroopa Kohtu otsus on poolte jaoks siduv ja nad võtavad selle täitmiseks vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuses märgitud ajavahemiku jooksul.

3.   Kui Euroopa Liit või Vatikani Linnriik ei võta otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, võib teine pool kokkuleppe viivitamata lõpetada.

Artikkel 11

1.   Luuakse ühiskomitee. Ühiskomitee koosneb Vatikani Linnriigi ja Euroopa Liidu esindajatest. Euroopa Liidu delegatsiooni kuuluvad komisjoni ja Itaalia Vabariigi esindajad ning Euroopa Keskpanga esindajad. Euroopa Liidu delegatsioon võtab oma kodukorra vastu konsensuse alusel.

2.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Eesistuja vahetub igal aastal, nii et ühel aastal on selleks Euroopa Liidu esindaja ja järgmisel Vatikani Linnriigi esindaja. Ühiskomitee võtab oma otsused vastu ühehäälselt.

3.   Ühiskomitee vahetab seisukohti ja teavet ning võtab vastu artiklites 3, 6 ja 8 osutatud otsused. Ta vaatab läbi Vatikani Linnriigi võetud meetmed ning püüab lahendada käesoleva kokkuleppe kohaldamisest tulevaid võimalikke vaidlusi.

4.   Euroopa Liit on ühiskomitee esimene eesistuja alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest, nagu on sätestatud artiklis 13.

Artikkel 12

Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 3 kohaldamist, võib kumbki pool käesoleva kokkuleppe lõpetada, teatades sellest ette üks aasta.

Artikkel 13

Käesolev kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2010.

Artikkel 14

29. detsembri 2000. aasta rahanduskokkulepe tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast. Viiteid 29. detsembri 2000. aasta kokkuleppele tuleb mõista viidetena käesolevale kokkuleppele.

Brüssel, 17. detsember 2009

Euroopa Liidu nimel

Euroopa Komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

Vatikani Linnriigi ja Püha Tooli nimel

apostlik nuntsius Euroopa Liidu juures

Tema Ekstsellents peapiiskop André DUPUY


LISA

RAKENDATAVAD ÕIGUSNORMID

RAKENDAMISTÄHTAEG

Rahapesu tõkestamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ, 26. oktoober 2005, rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

Muudetud järgmiste õigusaktidega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/20/EÜ, 11. märts 2008, millega muudetakse direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega, ELT L 76, 19.3.2008, lk 46.

Komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, 1. august 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta, ELT L 214, 4.8.2006, lk 29.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1781/2006, 15. november 2006, raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta, ELT L 345, 8.12.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2005, 26. oktoober 2005, ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta, ELT L 309, 25.11.2005, lk 9.

Nõukogu raamotsus 2001/500/JSK, 26. juuni 2001, milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist, EÜT L 182, 5.7.2001, lk 1.

31.12.2010

Pettuse ja võltsimise tõkestamine

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2001, 28. juuni 2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed, EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6.

Muudetud järgmise õigusaktiga:

Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2009, 18. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed, ELT L 17, 22.1.2009, lk 1.

31.12.2010

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2182/2004, 6. detsember 2004, euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta, ELT L 373, 21.12.2004, lk 1.

Muudetud järgmise õigusaktiga:

Nõukogu määrus (EÜ) nr 46/2009, 18. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2182/2004 euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta, ELT L 17, 22.1.2009, lk 5.

31.12.2010

Nõukogu raamotsus 2000/383/JSK, 29. mai 2000, võltsimisvastase kaitse tugevdamiseks kriminaal- ja muude karistuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega, EÜT L 140, 14.6.2000, lk 1.

Muudetud järgmise õigusaktiga:

Nõukogu raamotsus 2001/888/JSK, 6. detsember 2001, millega muudetakse raamotsust 2000/383/JSK võltsimisvastase kaitse tugevdamiseks kriminaal- ja muude karistuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega, EÜT L 329, 14.12.2001, lk 3.

31.12.2010

Nõukogu otsus 1999/C 149/02, 29. aprill 1999, millega laiendatakse Europoli volitusi raha ja maksevahendite võltsimise takistamisel, EÜT C 149, 28.5.1999, lk 16.

31.12.2010

Nõukogu otsus 2001/923/EÜ, 17. detsember 2001, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), EÜT L 339, 21.12.2001, lk 50.

Muudetud järgmiste õigusaktidega:

Nõukogu otsus 2006/75/EÜ, 30. jaanuar 2006, mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles)) muutmist ja kehtivuse pikendamist, ELT L 36, 8.2.2006, lk 40.

Nõukogu otsus 2006/849/EÜ, 20. november 2006, mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja selle kehtivuse pikendamist, ELT L 330, 28.11.2006, lk 28.

Nõukogu raamotsus 2001/888/JSK, 6. detsember 2001, millega muudetakse raamotsust 2000/383/JSK võltsimisvastase kaitse tugevdamiseks kriminaal- ja muude karistuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega, EÜT L 329, 14.12.2001, lk 3.

Nõukogu otsus 2001/887/JSK, 6. detsember 2001, euro kaitsmise kohta võltsimise eest, EÜT L 329, 14.12.2001, lk 1.

31.12.2010

Nõukogu raamotsus 2001/413/JSK, 28. mai 2001, mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta, EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1.

31.12.2010

Eeskirjad euro pangatähtede ja müntide kohta

Nõukogu määrus (EÜ) nr 975/98, 3. mai 1998, ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta, EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6.

Muudetud nõukogu määrusega

(EÜ) nr 423/1999, 22. veebruar 1999, EÜT L 52, 27.2.1999, lk 2.

31.12.2010

Nõukogu järeldused, 10. mai 1999, kvaliteedijuhtimise süsteemi kohta euromüntide jaoks.

31.12.2010

Nõukogu järeldused, 23. november 1998 ja 5. november 2002, meenemüntide kohta.

31.12.2010

Komisjoni soovitus 2009/23/EÜ, 19. detsember 2008, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta, ELT L 9, 14.1.2009, lk 52.

31.12.2010

Komisjoni teatis 2001/C 318/03, 22. oktoober 2001, euro müntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta (KOM(2001) 600 lõplik), EÜT C 318, 13.11.2001, lk 3.

31.12.2010

Euroopa Keskpanga suunis EKP/2003/5, 20. märts 2003, meetmete jõustamise kohta euro pangatähtede lubamatu reprodutseerimise vastu ning euro pangatähtede vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta, ELT L 78, 25.3.2003, lk 20.

31.12.2010

Euroopa Keskpanga otsus EKP/2003/4, 20. märts 2003, euro pangatähtede nimiväärtuste, iseloomulike tunnuste, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta, ELT L 78, 25.3.2003, lk 16.

31.12.2010


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/19


Euro vahetuskurss (1)

3. veebruar 2010

2010/C 28/06

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3984

JPY

Jaapani jeen

126,73

DKK

Taani kroon

7,4450

GBP

Inglise nael

0,87620

SEK

Rootsi kroon

10,1060

CHF

Šveitsi frank

1,4738

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,1660

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

26,024

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

270,02

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7089

PLN

Poola zlott

3,9827

RON

Rumeenia leu

4,1005

TRY

Türgi liir

2,0741

AUD

Austraalia dollar

1,5759

CAD

Kanada dollar

1,4832

HKD

Hongkongi dollar

10,8580

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,9660

SGD

Singapuri dollar

1,9703

KRW

Korea won

1 603,97

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,4380

CNY

Hiina jüaan

9,5463

HRK

Horvaatia kuna

7,3180

IDR

Indoneesia ruupia

12 987,40

MYR

Malaisia ringit

4,7539

PHP

Filipiini peeso

64,454

RUB

Vene rubla

41,8600

THB

Tai baht

46,196

BRL

Brasiilia reaal

2,5653

MXN

Mehhiko peeso

18,0114

INR

India ruupia

64,2910


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/20


Teatis häid tavasid käsitlevate ühenduse suuniste kohta

2010/C 28/07

Kooskõlas 23.–24. novembri 2009. aasta koosolekul toimunud hindamisega nõustus toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee järgmiste häid tavasid käsitlevate ühenduse suuniste pealkirja ja viidete avaldamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded) artiklile 22: „Ühenduse suunised toiduloomadele segajõusööda ja eelsegude tööstusliku tootmise ELi sektori heade tavade kohta – suunised Euroopa söödatootjatele”.

 

Pealkiri: Community guide to good practice for the EU industrial compound feed and premixtures manufacturing sector for food-producing animals — European Feed Manufacturers Guide

 

Autor: FEFAC — Fédération Européenne des Fabricants d'Aliments Composés, Europäischer Verband der Mischfutterindustrie, European Feed Manufacturers’ Federation. http://www.fefac.org

 

Väljaanne: Versioon 1. 1. september 2009. Tekst on kättesaadav ainult inglise keeles.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/21


TUNNUSTATUD TOOTMISHARUDEVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE LOETELU TUBAKASEKTORIS

2010/C 28/08

Käesolev avaldamine on kooskõlas komisjoni 24. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 709/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tubakasektori kutsealadevaheliste organisatsioonide ja majandusharusiseste kokkulepetega) artikliga 6 (ELT L 197, 25.7.2008, lk 23) (Olukord seisuga 4. veebruar 2010)

 

Име на организацията

Nombre y dirección

Název a adresa

Navn og adresse

Name und Anschrift

Nimi ja aadress

Ονομασία και διεύθυνση

Name and address

Nom et adresse

Nome e indirizzo

Nosaukums un adrese

Pavadinimas ir adresas

Név és cím

Isem u indirizz

Naam en adres

Nazwa i adres

Nome e endereço

Nume și adresă

Názov a adresa

Ime in naslov

Nimi ja osoite

Namn och adress

Дата на признаване

Fecha del reconocimento

Datum uznání

Dato for anerkendelsen

Datum der Anerkennung

Tunnustamise kuupäev

Ημερονμηνία αναγνώρισης

Date of recognition

Date de reconnaissance

Data del riconoscimento

Atzīšanas diena

Pripažinimo data

Elismerés dátuma

Data tar-rikonoxximent

Datum van erkenning

Data dopuszczenia

Data de reconhecimento

Data recunoașterii

Dátum uznania

Datum priznanja

Hyväksymispäivä

Datum för godkännandet

 

1

2

ESPAÑA

Nombre:

ORGANIZACIÓN INTERPROFESIONAL DEL TABACO DE ESPAÑA –OITAB–

Dirección de gestión:

RAMÓN FRANCO, 18, 3o E

10300 NAVALMORAL DE LA MATA (CÁCERES) ESPAÑA

Teléfono de contacto: +34 661334685

Fax: +34 927534398

E.mail: ridomiro@hotmail.com

Circunscripción económica o actividad: Nacional

Medidas de extensión a los no afiliados: no

Fecha de inicio:

Fecha de vencimiento:

Ámbito:

En OITAB están integrados el conjunto de los cultivadores de tabaco españoles así como las empresas de primera transformación que operan en nuestro país. Se trata, por tanto de una organización que desarrolla su actividad a nivel nacional.

Actividades:

Promoción de la calidad de la producción tabaquera y de todos los procesos que intervienen en su comercialización, efectuando un seguimiento desde la fase productiva hasta el consumo final.

Orientar el sector hacia una producción tabaquera más adaptada a las necesidades y demandas del mercado, participando en su ordenación y desarrollo.

Promover programas de investigación y desarrollo que impulsen los procesos de innovación de los diferentes sectores.

Realizar actuaciones que tengan por objeto una mejor defensa del medio ambiente garantizando, a su vez, la calidad del producto.

Promover y favorecer la utilización de semillas certificadas y el control de la calidad de la producción tabaquera.

Promocionar y difundir el conocimiento de la producción de tabaco constituyendo al efecto y entre otros mecanismos, comisiones de enlace entre OITAB y las asociaciones de consumidores, facilitando una información adecuada por sus mutuos intereses.

Ser la entidad titular de la Comisión de Seguimiento de los Contrato-tipo de Compraventa del producto en el ámbito de la legislación contractual vigente, articulando los instrumentos necesarios para su control y seguimiento, así como las ayudas y subvenciones previstas para el ejercicio de estas funciones.

Ayudar a la mejora del aprovechamiento del tabaco, especialmente mediante actividades de mercadotecnia y búsqueda de nuevas utilizaciones que no pongan en peligro la salud pública.

Llevar a cabo actuaciones que permitan un mejor conocimiento, eficacia y transparencia del mercado, tanto interior como exterior, desde la producción y comercialización, hasta la distribución, así como de las tendencias de consumo. La Interprofesión velará muy especialmente por el respeto a las reglas de la leal competencia en el sector, estableciendo mecanismos de regulación interna.

Analizar y llevar a cabo, si procede, el reconocimiento de OITAB en el ámbito de la Unión Europea, buscando también formas de asociación con otras organizaciones interprofesionales del sector.

21.7.2005

FRANCE

Dénomination:

ASSOCIATION NATIONALE INTERPROFESSIONNELLE ET TECHNIQUE DU TABAC —ANITTA-

Siège social:

Domaine de la Tour

769 route de Sainte-Alvère

24100 Bergerac

FRANCE

Téléphone: +33 553744360

Fax: +33 553573282

E.mail: anitta@anitta.asso.fr

Zone économique ou activité: France

Aquitaine, Midi-Pyrénées, Languedoc-Roussillon, Auvergne, Limousin, Poitou-Charentes, Bretagne, Pays de la Loire, Centre, Rhône-Alpes-Côte d'Azur, Franche-Comté, Alsace, Lorraine, Champagne-Ardenne, Picardie, Nord-Pas-de-Calais, Haute-Normandie, Basse-Normandie, Bourgogne, Réunion, Ile-de-France.

Actions d'extension aux non-membres: oui

Début de validité: 1.1.2006

Fin de validité: 31.12.2008

Prolongation de la validité: jusqu'au 31.12.2009

Champ d'action:

Actions techniques, économiques et vocation à intervenir pour coordonner la mise sur le marché des tabacs en feuilles.

Actions poursuivies:

Les activités de l'ANITTA, comme organisation interprofessionnelle, porteront notamment sur:

la coordination de la mise sur le marché des tabacs,

l'amélioration de la connaissance du marché,

l'élaboration des contrats-types,

l'adaptation des produits aux exigences de la santé publique,

la limitation de l'usage des produits phytosanitaires et de la préservation des ressources naturelles,

l'amélioration de la qualité des produits.

17.3.2006


EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

Euroopa Komisjon

4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/23


EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu muudatused

2010/C 28/09

Lepingule, millega muudetakse EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 4, kirjutati alla Brüsselis 1. veebruaril 2007 ning kõnealune leping jõustus 8. oktoobril 2007.

Kõnealune leping ja EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu uuendatud koondversioon on avaldatud EFTA sekretariaadi veebisaidil.

Kõnealused lepingud leiab järgmistelt linkidelt:

http://www.efta.int/content/legal-texts/esa-eftacourt/amendments/agreements-amending-protocol-4

ja

http://www.efta.int/content/legal-texts/esa-eftacourt/annexes-protocols-agreement


4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/24


Nõukogu direktiivi 80/777/EMÜ (loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklile 1 vastav Islandil ja Norras asuvate looduslike mineraalvete loetelu

(Sellega tunnistatakse kehtestuks ja asendatakse ELT C 23, 29.1.2009, lk 11 ja EMP kaasandes nr 4, 29.1.2009, lk 1 avaldatud tekst)

2010/C 28/10

ISLANDI TUNNUSTATUD LOODUSLIKE MINERAALVETE LOETELU:

Kaubamärk

Allika nimi

Ammutuskoht

Icelandic Glacial

Ölfus Spring

Hlíðarendi, Ölfus, Selfoss


NORRA TUNNUSTATUD LOODUSLIKE MINERAALVETE LOETELU:

Kaubamärk

Allika nimi

Ammutuskoht

Best naturlig mineralvann

Kastbrekka

Kambrekka/Trondheim

Bonaqua Silver

Telemark kilden

Fyresdal

Farris

Kong Olavs kilde

Larvik

Fjellbekk

Ivar Aasen kilde

Volda

Isklar

Isklar

Vikebygd i Ullensvang

Modal

Modal kilden

Fyresdal

Naturlig mineralvann fra Villmark kilden på Rustad Gård

Villmark kilden på Rustad gård

Rustad/Elverum

Olden

Blåfjell kilden

Olderdalen

Osa

Osa kilden

Ulvik/Hardanger


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/25


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5768 – Klöckner/Becker)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 28/11

1.

22. jaanuaril 2010 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Klöckner & Co. SE, (edaspidi „Klöckner”, Saksamaa) omandab EÜ ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli ettevõtjate Köhler & Lollert oHG (edaspidi „K&L oHG”, Saksamaa) ja Umformtechnik Stendal UTS GmbH & Co. KG (edaspidi „UTS KG”, Saksamaa) ja nende tütarettevõtjate üle (edaspidi koos „Becker Group”) aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Klöckner: terase ja muude metallide tootja ja sõltumatu turustaja, kes tegeleb terase ja värviliste metallide, samuti plasti ja ehitusmaterjalide turustamise ja töötlemisega,

Becker group: tegeleb lehtterase ja värviliste metallide turustamise ja töötlemisega.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele (2) lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismääruse tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5768 – Klöckner/Becker):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/26


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 28/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KIEŁBASA LISIECKA”

EÜ nr: PL-PGI-0005-0527-08.03.2006

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi

Aadress:

ul. Wspólna 30

00-930 Warszawa

POLSKA/POLAND

Tel

+48 226232707

Faks

+48 226232325

E-post:

oznaczenia@minrol.gov.pl

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Konsorcjum Producentów Kiełbasy Lisieckiej

Aadress:

Nowa Wieś Szlachecka 77

32-060 Liszki

POLSKA/POLAND

Tel

+48 122702542

Faks

+48 122702542

E-post:

andrzej_madry@wp.pl

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik

Klass 1.2.:

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.    Nimetus:

„Kiełbasa lisiecka”

4.2.    Kirjeldus:

Vorst „Kiełbasa lisiecka” on toode sobivalt tükeldatud ja vürtsitatud kvaliteetsest sealihast, mis on topitud teatava läbimõõduga kestadesse ja mida on töödeldud naturaalse suitsuga.

Vorsti „Kiełbasa lisiecka” valmistamisel kasutatakse ainult sealiha, millest 85 % on saadud sobivast tagasingist. „Kiełbasa lisiecka” meenutab kujult rõngast, mis on tekkinud kestade loomulikust kõverusest. Ühe vorstirõnga keskmine pikkus on 35–40 cm. Vorsti „kiełbasa lisiecka” välimus on naturaalse suitsuga töödeldud toodetele iseloomulikku pruuni värvi. Kesta pind on puhas, läikiv, pisut kortsuline ja tundub puudutades kuiv. Vorsti ristlõige on kas ümmargune või ovaalne. Ristlõike keskmine läbimõõt on 52 mm. Täidisest ümbritsetud lihatükid on ristlõikes selgelt nähtavad. Ristlõikel on näha loomulikult kahvaturoosasid lihatükke ja pisut tumedamat, pruunikas-roosakat täidist. „Kiełbasa lisiecka” konsistents on üldjuhul tihke ja kõva. Toode maitseb peamiselt vürtsitatud sealiha järele, millele lisandub pehme pipramaitse, küüslauguaroom ja tugev soolasus. Tootel „kiełbasa lisiecka” on iseloomulik lõhn.

4.3.    Geograafiline piirkond:

Czernichówi ja Liszki omavalitsusüksused Väike-Poola vojevoodkonna Krakówi piirkonnas.

4.4.    Päritolutõend:

Iga tootja peab ettevalmistusetapis ja tootmise käigus üles märkima käesoleva spetsifikaadi kohase teabe. See hõlmab eelkõige teavet kasutatud tooraine kvaliteedi ja vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmise eri etappide kohta.

Selleks et tagada spetsifikaadi nõuete järgimine vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmisprotsessi raames ja kaitsta toote nime võimaliku ebaseadusliku kasutamise eest, kasutab tootjate ühendus kõnealuse spetsifikaadiga hõlmatud toodete puhul järgmist märgistussüsteemi:

ühise märgise kasutamine kõikide tootjate poolt, kes valmistavad vorsti „kiełbasa lisiecka” kõnealuse spetsifikaadi kohaselt;

vorsti „kiełbasa lisiecka” kõnealuse spetsifikatsiooni kohaselt valmistavate tootjate varustamine piisava hulga ühiste märgistega;

tootjatele väljaantud märgisekoguste registreerimine.

Märgiste registreerimiseks kasutusele võetud süsteem võimaldab saada teavet turul olemasolevate „kiełbasa lisiecka” koguste kohta. Tootja peab lisama oma ettevõtte andmed kindlaksmääratud kohta märgisel vastavalt antud piirkonnas kehtivatele õigusaktidele.

Kontrolliasutusele tagatakse mis tahes ajal juurdepääs eespool nimetatud registrile ning kõnealuse registri suhtes kohaldatakse kontrolle.

4.5.    Tootmismeetod

Toorained

Klassi E kuuluvatest sea poolrümpadest pärit sealiha, mille tailihasisaldus on 55–60 % rümba massist. Rümpasid klassifitseeritakse ühenduse searümpade liigitusskaala kohaselt.

Kõnealuse liha puhul ei tohi kasutada muid säilitusprotsesse kui jahutamine. Jahutamine tähendab värske liha hoidmist selle ladustamise ja transpordi ajal õhutemperatuuril – 1 °C kuni + 4 °C. Liha ei tohi külmutada.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmiseks kasutatakse järgmisi searümba osi:

I klassi sealiha – 85 % toodangu kogumassist. See on tagasingi tailiha, mis ei sisalda rasva, kõõluseid ega sidekude. Lihas võivad leiduda mõned lihaste vahel asuva peki viirud. Kõnealusesse klassi kuuluva liha puhul ei ole poolkilelihast ja nelipealihast ühendava poolkõõluslihase kasutamine neile iseloomuliku väga tumeda värvi tõttu lubatud, kuna tume värv rikuks „kiełbasa lisiecka” traditsioonilise välimuse.

II klassi sealiha – 10 % toodangu kogumassist. See liha saadakse tagasingi ning abatükkide lõikamisel ja trimmimisel ning selle rasvasisaldus peab olema alla 50 %. Liha võib sisaldada pisut sidekude, kuid mitte rohkem kui 5 % II klassi liha kogumassist.

III klassi sealiha – 5 % toodangu kogumassist. See liha saadakse esi- ja tagakootide trimmimisel. Sidekoe sisaldus ei tohi olla rohkem kui 25 % III klassi liha kogumassist, v.a välisrasv.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmiseks kasutatakse järgmiseid maitseaineid:

nitriteid sisaldav kuivsoolasegu (peklosól) – 1,5 kg maitseainet 100 kg toodangu kogumassi kohta;

värske küüslauk – 400 g maitseainet 100 kg toodangu kogumassi kohta;

jahvatatud valge pipar – 300 g maitseainet 100 kg toodangu kogumassi kohta; see kogus võib sisaldada kuni 50 g musta jämedalt jahvatatud pipart 100 kg toodangu kogumassi kohta.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmiseks kasutatakse järgmiseid lisamaterjale:

naturaalsed veise peensooled või valgulisest toorainest kestad, mille läbimõõt on 52 mm;

puutikud (floki) või valge vorstisidumisniit.

Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tooraine ettevalmistamine tootmisprotsessiks – vorsti „kiełbasa lisiecka” valmistamiseks vajalik liha saadakse tagasinkide trimmimise käigus 48–120 tundi pärast sea tapmist.

Liha ettevalmistamine soolamiseks – I klassi liha lõigatakse 3–5 cm suurusteks kuubikuteks. II ja III klassi liha jäetakse tagasinkide ja abatükkide trimmimise käigus saadud tükkideks.

Kuivsoolamine – I klassi lihakuubikud ning trimmimise käigus saadud II ja III klassi lihatükid segatakse nitriteid sisaldava kuivsoolaseguga. Erinevatesse klassidesse kuuluv liha soolatakse eraldi. Soolamine toimub 4–6 °C temperatuuril ruumis, mille niiskusesisaldus on 85 %. Lihal lastakse 2–4 päeva soolduda.

Soolatud liha tükeldamine – I klassi liha pärast soolamist ei tükeldata, II klassi liha tükeldatakse 10 mm suurusteks tükkideks ja III klassi liha peenestatakse koos küüslaugu ja pipraga 3 mm suurusteks tükkideks. Protsessi korratakse.

Täidise segamine ja ettevalmistamine – kõigi koostisosade kokkusegamist alustatakse ettevalmistatud I klassi lihast. Selle etapi pikkus sõltub ajast, mis lihatükkidel kulub õige kleepuvuse saavutamiseks. Selles etapis võib lisada vett (kuni 5 % toodangu kogumassist). Seejärel lisatakse ülejäänud koostisained – II ja III klassi liha. Kui liha on piisavalt segatud, kleepub täidis tugevasti kokku ja kõik koostisained on ühtlaselt jagunenud.

Täitmine ja kestade sidumine – segatud täidis topitakse tihkelt kestadesse, moodustades vorstirõngad, mille otsad suletakse kas puutikkude või sidumisniidiga.

Laagerdamine – see protsess toimub hästiventileeritud soojas ruumis. Optimaalne laagerdamisaeg on umbes kaks tundi. Laagerdamine tähendab äsja topitud vorstirõngaste paigutamist suitsutusvarrastele, kus need ripuvad suitsutusahju paigutamiseni.

Suitsutamine ja kuumtöötlemine – vorsti suitsutamine ja kuumtöötlemine toimub traditsioonilises suitsutuskambris, kus suits ja kuumus tekib lehtpuude, näiteks lepa, pöögi või viljapuude põlemisel. Puitu põletatakse suitsutuskambris otse vorstirõngaid täis riputatud suitsutusvarraste all.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” suitsutamine on pidev kolmeetapiline protsess, mis põhineb kohalike tootjate teadmistel ja oskustel ning koosneb kuivatamisest, suitsutamisest ja kuumtöötlemisest. Ühe partii „kiełbasa lisiecka” suitsutamine ja kuumtöötlemine kestab umbes 3,5–4,5 tundi.

Jahutamine – see protsess toimub hästiventileeritud ruumis, mille temperatuur on 8–12 °C ja õhuniiskus 85–90 %. Vorstirõngaid jahutatakse temperatuurini, mis ei ole madalam kui 18 °C.

Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootjad peavad tükeldatud või viilutatud vorsti vaakumpakendama. Tervete vorstirõngaste vaakumpakendamine ei ole kohustuslik. Vaakumpakendamise kohustus kehtib ainult nende tootjate suhtes, kes toodavad vorsti „kiełbasa lisiecka” käesoleva spetsifikaadi kohaselt.

4.6.    Seos piirkonnaga:

Geograafilise piirkonna eripära

17. sajandi alguses kujunesid Poola linnades välja vabaturud (wolnice), kus oma toodangut müüsid need käsitöölised, kes gildidesse ei kuulunud. Krakówi lihunikke kirjeldavate 1930. aasta allikate kohaselt müüdi Krakówi vabaturul lihatooteid, mis olid valmistatud Krakówi ümbruses asuvates külades. Paljud neist lihatoodetest olid valmistatud Liszki ja Czernichówi ümbruses. Czernichówi, Liszki, Kaszówi ning Czernichówi ja Liszkiga samasse praostkonda kuuluvate naaberkülade 1865., 1867. ja 1870. aasta valimisnimekirjad sisaldavad kõnealustes piirkondades elavate ja töötavate lihunike nimesid.

Krakówi etnograafiamuuseumis säilitatav 1894. aastast pärit käsikiri annab tunnistust sellest, et praeguse Krakówi piirkonna aladel tegutses 87 lihunikku, kellest 35 (40,2 %) tegutses Krakówi linna praeguse haldusala piirides. Nimekirjast selgub ka, et Liszki ja Czernichówi omavalitsusüksustes tegutses 34 lihunikku (39,1 %). Seega tegutses neis kahes suhteliselt väikeses omavalitsusüksuses sama palju lihunikke kui sel ajal 70 000 elanikuga Krakówis. See annab selget tunnistust tugeva ja pikaajalise lihatöötlemistraditsiooni olemasolust Liszki ja Czernichówi omavalitsusüksustes. Need kaks omavalitsusüksust on alates 19. sajandi keskpaigast olnud Krakówi järel suuruselt teiseks soolatud lihatoodete valmistamise keskuseks.

Liszki ja Czernichówi omavalitsusüksuste lihunikutöö ja liha soolamise traditsioon katkes alles pärast II maailmasõja puhkemist 1939. aastal. II maailmasõja ajal tabas lihatootjaid okupeerivate vägede suurest nõudlusest põhjustatud kriis. Czernichówi ja Liszki lihunikud olid sunnitud müüma oma tooteid illegaalselt, toodangu konfiskeerimise ja karistusega riskides, kuid just seeläbi suudeti säilitada „kiełbasa lisiecka” tootmise järjepidevus.

1949. aastal tegeles lihunikutöö ning suitsu- ja soolaliha tootmisega Krakówi piirkonnas 45 eraettevõtjat. Nimekirja kantud tootjatest 18 (40 %) tegutsesid Czernichówi ja Liszki omavalitsusüksustes. Ehkki pärast II maailmasõda võimule tulnud valitsused keskendusid eraettevõtluse edendamise asemel tsentraliseeritud sotsialistlikule plaanimajandusele, jätkasid Liszki ja Czernichówi piirkonna lihunikud lihatoodete suitsutamist Lizkis asuva „Samopomoc Chłopska” kooperatiivi juures tegutsevas suitsutusahjus. Lihatoodete, sh laialt tuntud „kiełbasa lisiecka” nappus aitas kõnealuse toote tuntuse ja maine arengule oluliselt kaasa. Kooperatiiv valmistas toodet „kiełbasa lisiecka” 50 aastat, säilitades seeläbi traditsiooni järjepidevuse. Pärast poliitilise süsteemi muutumist Poolas (st pärast 1989. aastat) loodi üha rohkem eralihatööstusi, kes jätkavad vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmise väljakujunenud traditsiooni. Mõned neist moodustasid ühenduse Konsorcjum Producentów Kiełbasy Lisieckiej, mis tegeleb selle vorsti tootmise, tutvustamise ja kaitsmisega.

Toote eripära

Vorsti „kiełbasa lisiecka” eripära on see, et 85 % selle tootmiseks kasutatavast lihast on tagasink. Pärast tapmist klassifitseerivad tootjad ise liha veel kord, et välja selgitada, missugused rümba osad „kiełbasa lisiecka” tootmiseks sobivad. Teiseks „kiełbasa lisiecka” eripäraks on see, et enamik selle tootmiseks kasutatavat liha tükeldatakse jämedalt (3–5 cm kuubikud). Seepärast on „kiełbasa lisiecka” lõikamisel selgesti näha peeneks hakitud täidisest ümbritsetud lihatükid.

Vorst „kiełbasa lisiecka” maitseb peamiselt vürtsitatud sealiha järele, millele lisanduvad pehme pipramaitse, küüslaugulõhn ja tugev soolasus. Suitsutusprotsessi käigus, mis toimub traditsioonilistes suitsutusahjudes, tekib suits ja kuumus lehtpuude, näiteks lepa, pöögi või viljapuude põlemisel. See annab tootele erilise lõhna ja maitse.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” eripäraks on ka selle läbimõõt. Kohaliku traditsiooni kohaselt kasutati „kiełbasa lisiecka” tootmisel kestadena vaid veisesooli. Praegu võib kasutada ka valgulisest toorainest kesti, mille läbimõõt peab aga olema 52 mm.

Toote eriline kvaliteet, maine või muud omadused

„Kiełbasa lisiecka” ja selle tootmispiirkonna vaheline side rajaneb kohalikul tootmistehnoloogial (ainulaadne oskusteave) ja tootjate pikaajalisest lihunikutraditsioonidest võrsunud meisterlikkusel, mis annavad tootele eespool nimetatud erilised omadused ja järgnevalt kirjeldatud maine.

Kiełbasa krajana” on Krakówist pärit tuntud suitsulihatoode. „Kiełbasa lisiecka” kujunes 1930. aastatel välja Krakówis toodetavast struktuuriga vorstist („krakowska grubo krajana”). Tarbijad käsitasid toodet konkreetse vorstisordina, mis eristus muudest struktuuriga vorstidest oma koostisosade ja vorsti tootmiseks kasutatavate meetodite poolest. Vorstisordist „kiełbasa lisiecka” sai omanäoline toode tänu ainulaadsele retseptile, mida Liszki ja Czernichówi ümbruse lihunikud vorsti tootmiseks kasutasid. Just see retsept, mida minevikus salajas hoiti, annab vorstile „kiełbasa lisiecka” omapärase maitse ja kvaliteedi. Ajalooürikute kohaselt hindas „kiełbasa lisiecka” maitset muuhulgas kõrgelt ka aastatel 1925–1951 Krakówi peapiiskopina tegutsenud vürst Adam Sapieha, kes oli Liszkis sagedane külaline.

„Kiełbasa lisiecka” mainet hindavad Krakówi kööki tutvustavas käsiraamatus (ilmus 1966. aastal) kõrgelt ka toidukriitikud, kirjeldades seda kui struktuuriga vorsti tüüpilist näidet nii koostisosade kui ka valmistamise poolest: jämedate, kuid pehmete lihatükkidega täidetud vorst, mille valmistamise retsept annab tootele erilise maitse.

„Kiełbasa lisiecka” ülikõrge kvaliteet ja eriline maine on pälvinud ka mitmeid auhindu näiteks Poolas korraldataval võistlusel Nasze Kulinarne Dziedzictwo.

4.7.    Kontrolliasutus:

1.

Nimi

:

COBICO Sp. z o. o.

Aadress

:

ul. Grzegórzecka 77

31-559 Kraków

POLSKA/POLAND

2.

Nimi

:

Biocert Małopolska Sp. z o. o.

Aadress

:

ul. Lubicz 25a

31-503 Kraków

POLSKA/POLAND

4.8.    Märgistus:

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootjad kasutavad kaht tüüpi märgiseid:

1.

põhimärgisena kasutatakse nn varrukat (vorstirõngast ümbritsev riba). Vorsti „kiełbasa lisiecka” müüakse peamiselt rõngaste kaupa. Igal vorstirõngal on oma märgis;

2.

vaakumpakendile kinnitatav kleepmärgis.

Märgiste trükkimist korraldab ühendus Konsorcjum Producentów Kiełbasy Lisieckiej, kes tegeleb ka eespool nimetatud märgiste jaotamisega ja peab vastavat registrit. Märgiste jagamise eeskirjad ei tohi diskrimineerida ühtki vorsti „kiełbasa lisiecka” käesoleva spetsifikaadi kohaselt valmistavat tootjat.

Vaakumpakendatud vorst „kiełbasa lisiecka” peab olema varustatud märgisega, kus on kiri „kiełbasa lisiecka” ja kaitstud geograafilise tähise sümbol (KGT).