22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/1

---

Tarbijate hariduse ja teadlikkuse parandamine krediidi valdkonnas

P6_TA(2008)0539

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsioon tarbijakaitse kohta: tarbijate hariduse ja teadlikkuse parandamine krediidi ja rahanduse valdkonnas (2007/2288(INI))

(2010/C 16 E/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2007. aasta teatist finantsteadmiste kohta (KOM(2007)0808);

—	võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul (KOM(2007)0226);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta, mis võeti vastu teisel lugemisel 16. jaanuaril 2008. aastal, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (1);

—	võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta (2);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0393/2008),

A.

arvestades ühelt poolt, et finantsturud arenevad kiiresti, on muutunud väga dünaamiliseks ja järjest keerukamaks, ning teiselt poolt, et ühiskonna ja elustiili muutused loovad vajaduse eraisikute rahaasjade mõistliku korralduse järele ning vajaduse korrapäraselt kohandada eraisikute rahaasju vastavalt muutustele töös ja pereelus;

B.

arvestades, et tarbijate finantsteadlikkuse tõstmine peaks olema poliitikutele prioriteediks nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil, ja seda mitte ainult üksikisikutele tõusva kasu tõttu, vaid ka kasu tõttu ühiskonnale ja majandusele, näiteks probleemsete laenude arvu vähenemise, säästude suurenemise, konkurentsi suurenemise, kindlustustoodete sobiva kasutamise ja pensionipõlveks piisava kindlustamise mõttes;

C.	arvestades, et uuringutest nähtub, et tarbijad kalduvad oma finantsteenuste alaseid teadmisi üle hindama ning et neid on vaja teavitada tõsiasjast, et nad ei ole finantsasjadest nii teadlikud, kui nad ise usuvad, ning selle tagajärgedest;

D.	arvestades, et kindla suunitlusega ja võimaluse korral õppija vajadustele kohandatud kvaliteetsed finantsharidusprogrammid võivad tõsta finantsteadlikkust, võimaldades tarbijatel teha teadlikke valikuid ja aidates nii kaasa finantsturgude tõhusale toimimisele;

E.	arvestades, et piiriüleste finantsteenuste tähtsus suureneb pidevalt ning et komisjon peaks tegema ELi tasandil algatusi piiriülese ja vajaduse korral finantsharidust käsitleva võrreldava teabe edendamiseks;

F.	arvestades, et haridusega seoses tuleks eritähelepanu pöörata tundlike tarbijate ja noorte tarbijate vajadustele, kes seisavad silmitsi otsustega, mis mõjutavad nende majanduslikke väljavaateid kogu elu jooksul;

G.	arvestades, et uuringud näitavad, et need, kes on väga varases eas omandanud isiklike rahaasjade korraldamise põhitõed, on suurema finantsteadlikkusega; arvestades, et finantsharidus on tihedalt seotud põhioskuste õpetamisega (matemaatika ja lugemine),

1.   tervitab komisjoni algatusi tarbijate finantshariduse valdkonnas, eelkõige hiljutist finantshariduse ekspertrühma moodustamist, ning kavatsust avaldada finantshariduse kavade ja uuringute kohta veebipõhine andmebaas; on seisukohal, et sellel ekspertrühmal peaksid olema kindlad kohustused ja volitused; teeb ettepaneku, et ekspertrühmal palutaks eelkõige uurida ELi finantshariduse ja piiriüleste finantsteenuste antavat lisandväärtust ja nende parimaid tavasid;

2.   rõhutab, et tarbijate harimise ja teadlikkuse parandamise eesmärk rahanduse ja krediidi valdkonnas on suurendada tarbijate majanduslikku ja rahanduslikku teadlikkust, et aidata neil mõista majanduslikke kohustusi ning hoiduda tarbetust riskist, ülemäärasest võlgnevusest ja finantsalasest tõrjutusest; on seisukohal, et tarbijate koolitamine ja teavitamine peaks võimaldama neil kujundada sõltumatu, nende endi otsustusvõimel põhineva suhtumise finantstoodetesse, mida neile pakutakse või mida nad kavatsevad kasutada;

3.   märgib, et kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude („sub-prime mortgage”) kriis näitab nii ohtusid, mis kaasnevad laenuvõtjatele ebapiisava teabe andmisega, kui ka kõnealuse teabe puudulikku mõistmist ja tundmist, mille tagajärjel tarbijad ei võta piisavalt arvesse maksejõuetuse ja ülemäärase võlgnevusega seotud riski;

4.   rõhutab, et oma õigustest teadlikud ja haritud tarbijad aitavad edendada konkurentsi, kvaliteeti ja innovatsiooni panganduse ja finantsteenuste valdkonnas ning tuletab meelde, et haritud ja kindlad investorid võivad kapitaliturgudele lisada investeeringuteks ja kasvuks vajalikku täiendavat likviidsust;

5.   rõhutab, kui oluline on määrata finantsteadlikkuse tase liikmesriikides ja mõista lisandväärtust, mida EL võib pakkuda, samuti määratleda konkreetsete ühiskonnarühmade haridusvajadus vastavalt eri kriteeriumidele, nagu vanus, sissetulek ja haridustase;

6.   tunnustab eraalgatuste, finantsteenuste valdkonna ja tarbijaorganisatsioonide rolli nii ühenduse kui ka liikmesriigi tasandil sihtrühmade finantsharidusega seotud konkreetsete vajaduste määratlemises, olemasolevate hariduskavade nõrkade külgede ja puuduste väljatoomises ning finantsteabe andmises tarbijatele, sh finantsplaneerimise veebipõhiste vahendite, meedia- ja hariduskampaaniate jms abil;

7.   on seisukohal, et finantshariduse programmid on kõige tõhusamad siis, kui need on välja töötatud konkreetsete sihtrühmade vajadusi arvestades ning vajaduse korral õppija vajadustele kohandatud; on lisaks seisukohal, et kõik finantshariduse programmid peaksid kaasa aitama iga isiku finantsvõimaluste teadliku ja realistliku kasutamise parandamisele; kaaluda tuleks täiskasvanute finantsilisi võimalusi parandavate programmide väljatöötamist;

8.   kutsub komisjoni üles koostöös liikmesriikidega töötama ELi tasandil välja haridusprogramme isiklike rahaasjade korraldamise valdkonnas lähtuvalt üldistest eeskirjadest ja põhimõtetest, mida saab kohandada kõigi liikmesriikide vajadustele ning rakendada kõigis liikmesriikides, seades võrdlusaluseid ja edendades parimate tavade vahetust;

9.   rõhutab, et finantsharidus võib küll täiendada, kuid ei saa asendada sidusaid tarbijakaitsesätteid finantsteenuseid käsitlevates õigusaktides ega finantsinstitutsioonide tegevuse reguleerimist ja ranget järelevalvet nende üle;

10.   tunnistab erasektori, eriti finantsinstitutsioonide tähtsat rolli tarbijate finantsteenustest teavitamises; toonitab siiski, et finantsharidust peaks tarbija huvide teenimiseks pakkuma erapooletul, neutraalsel ja läbipaistval viisil ning see peab olema selgelt eraldiseisev ärinõustamisest või -reklaamist; julgustab selle eesmärgi saavutamiseks finantsasutusi, et nad töötaksid välja käitumisjuhendid oma töötajatele;

11.   tõdeb, et tuleb leida täpne tasakaal tarbijatele teadlike finantsotsuste tegemiseks vajaliku teabe andmise ja nende teabega ülekoormamise vahel; eelistab kvaliteeti kvantiteedile, näiteks kvaliteetset, kättesaadavat, konkreetset ja kergesti mõistetavat teavet, mis on mõeldud selleks, et suurendada tarbija suutlikkust teha teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid;

12.   on seisukohal, et on vaja tõhusat, selget ja mõistetavat teavet, eriti finantstoodete reklaamides, ning et finantsasutused peaksid enne lepingu sõlmimist andma piisavalt teavet ja eeskätt rangelt kohaldama nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 direktiivis 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid); (4) kutsub komisjoni üles ühtsel viisil esitama konkreetseid õigusakti ettepanekuid, mis käsitlevad tarbijateabe ja -kaitse ühtlustatud süsteemi eelkõige hüpoteeklaenu raamistikus (näiteks ühtlustatud, lihtne ja võrreldav standarditud Euroopa teabeleht, mis hõlmab krediidi kulukuse aastamäära ühiseid näitajaid jne);

13.   soovitab finantshariduse kavades keskenduda olulistele elukorralduslikele aspektidele, näiteks säästmine, võlad, kindlustus ja pension;

14.   palub komisjonil jätkata pingutusi sidusrühmade vahelise dialoogi edendamiseks;

15.   soovitab suurendada vahendeid eelarvereal 17 02 02, et rahastada ELi tasandi meetmeid, mille eesmärk on edendada tarbijate finantsharidust ja finantsteadlikkust; palub komisjonil aidata kaasa teadlikkuse tõstmisele ELi tasandil, toetades üleriiklike ja piirkondlike konverentside, seminaride, meediakampaaniate ning teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamist, samuti piiriülese osalemisega haridusprogramme, eelkõige jaefinantsteenuste ja kodumajapidamise krediidi/võlahalduse valdkonnas;

16.   kutsub komisjoni üles edasi arendama ja ajakohastama Dolceta veebilehte ning pakkuma seda teenust kõigis ametlikes keeltes; teeb ettepaneku, et komisjon lisaks Dolceta veebilehel lingi veebipõhisele andmebaasile, mille ta kavatseb olemasolevate piirkondlike ja riiklike finantshariduse kavade kohta üles panna; soovitab, et Dolceta veebileht sisaldaks linke riikide kaupa jaotatud avalike ja eraõiguslike asutuste veebilehtedele, kes tegutsevad finantshariduse valdkonnas;

17.   palub komisjonil lisada finantshariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi näitajad tarbijaturgude tulemustabelisse;

18.   kutsub komisjoni üles välja töötama teabekampaaniaid, et tõsta tarbijate teadlikkust oma õigustest, mis on sätestatud finantsteenuste pakkumist käsitlevates ELi õigusaktides;

19.   rõhutab vajadust, et liikmesriigid viiksid komisjoni toetusel koostöös liikmesriikide erinevate ühiskonna- ja rahvastikurühmadega läbi korralisi uuringuid üldsuse finantsalase teadlikkuse praeguse taseme kohta eesmärgiga määratleda prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja tagada sellega üldsuse abistamiseks finantshariduse programmide asjakohane, kiire ja tõhus rakendamine;

20.   julgustab liikmesriike, et nad lisaksid alg- ja keskkooli õppekavadesse pädevate institutsioonide poolt välja töötatud finantshariduse, milles põhitähelepanu on suunatud igapäevaelus vajaminevate oskuste arendamisele, ning korraldaksid sellel teemal õpetajatele süstemaatilist koolitust;

21.   rõhutab mõlema poole, nii finantsnõustajate kui ka tarbijate vajadust jätkuva kahesuunalise haridusprotsessi järele, et tagada tõese teabe andmine samaaegselt kõige hiljutisemate arengutega finantsteenuste sektoris;

22.   on seisukohal, et eri haridusasutuste vahelist sünergiat ei kasutata piisavalt; palub seetõttu liikmesriikidel luua finantshariduse võrgustik, milles osaleksid nii riiklik kui ka erasektor, ning ergutada koostööd ja dialoogi kõigi osapoolte vahel;

23.   julgustab liikmesriike pöörama erilist tähelepanu pensionäride ja oma tööalase karjääri lõpus olevate töötajate – keda võib ohustada finantsalane tõrjutus – haridusvajadustele ning samuti oma tööalast karjääri alustavatele noortele, kellel tuleb otsustada, kuidas oma esimest sissetulekut asjakohaselt kasutada;

24.   kutsub liikmesriike üles välja töötama majandus- ja finantsteenuste alaseid koolitusprogramme sotsiaaltöötajatele, sest nemad on kontaktis vaesusesse või suurtesse võlgadesse sattumise ohus olevate inimestega;

25.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

---

(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0011.

(2)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392.

(3)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/5

---

Tarbijaturgude tulemustabel

P6_TA(2008)0540

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsioon tarbijaturgude tulemustabeli kohta (2008/2057(INI))

(2010/C 16 E/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2008. aasta teatist „Ühtse turu seire tarbija seisukohast: tarbijaturgude tulemustabel” (KOM(2008)0031);

—	võttes arvesse 14. veebruari 2008. aasta siseturu tulemustabelit nr 16a (SEK(2008)0076);

—	võttes arvesse oma 6. septembri 2007. aasta resolutsiooni rohelise raamatu kohta, mis käsitleb ühenduse tarbijaõigustiku läbivaatamist (1);

—	võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni ELi tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 kohta (2);

—	võttes arvesse oma 23 septembri 2008. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta (3);

—	võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2007. aasta teatist „21. sajandi ühtne turg” (KOM(2007)0724);

—	võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2007. aasta teatist „Euroopa uus kohustus – üldhuviteenuste pakkumine (sh sotsiaalvaldkonnas)” (KOM(2007)0725), mis on lisatud teatisele „21. sajandi Euroopa ühtne turg”;

—	võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Tooteturu ja valdkonna uue seiremetoodika rakendamine: esimese valdkondliku läbivaatamise tulemused” (SEK(2007)1517), mis on lisatud teatisele „21. sajandi Euroopa ühtne turg”;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0392/2008),

A.	arvestades, et Euroopa Parlament väljendab rahulolu tarbijaturgude tulemustabeli (edaspidi tulemustabeli) avaldamisega, mille eesmärk on viia siseturg paremasse vastavusse kodanike ootuste ja huvidega;

B.	arvestades, et konkurentsivõimelised ja tulemuslikult toimivad tarbijaturud on hädavajalikud, et tagada kodanike usaldus siseturu vastu;

C.	arvestades, et tulemustabelit tuleb täiendada muude seirevahenditega;

D.	arvestades, et tulemustabeli näitajad peaksid abistama nende sektorite kindlaksmääramisel, mida tuleb täiendavalt üksikasjalikult uurida;

E.	arvestades, et tulemustabel peaks elavdama tarbijapoliitika küsimuste arutelu;

F.	arvestades, et riiklike tarbijakaitseametite ja konkurentsiasutuste uuringud ja analüüsid võivad osutuda vajalikuks tulemustabeli edasiarendamisel,

Sissejuhatus

1.   rõhutab, kui oluline on võimaldada kodanikel siseturu eeliseid täiel määral ära kasutada ning peab tulemustabelit selle eesmärgi täitmisel oluliseks vahendiks;

2.   väljendab rahulolu tulemustabeli viie peamise näitajaga, mis seonduvad kaebuste, hinnataseme, rahulolu, ümberorienteerumise ja ohutusega;

3.   toonitab, et tulemustabel on alles lapsekingades ning seda tuleb edasi arendada täielikumate andmete, täpsema statistika ja täiendavate analüüside abil, mis põhinevad erinevatel näitajatel;

4.   rõhutab, et kui tulemustabeli viie põhinäitaja osas on jõutud rahuldavale arengutasemele, tuleks koostada uued näitajad, et viia siseturg paremini vastavusse kodanike murede ja ootustega;

5.   kutsub komisjoni üles tagama lõigetes 3 ja 4 osutatud eesmärkide täitmiseks piisava rahastamise ja personali;

6.   soovitab komisjonil tagada oma talitustes ühtne ja kooskõlastatud lähenemisviis, et vältida tööde dubleerimist ja vastuolulisi tulemusi andmete analüüsimisel;

7.   kutsub komisjoni üles lisama edaspidi tulemustabelitele kõigisse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse tõlgitud lihtsasti mõistetava kokkuvõtte ning selged järeldused ja soovitused;

Näitajate väljatöötamine

8.   on seisukohal, et näitajate koguarv peab olema piiratud, et tagada sihipärane tulemustabel;

9.   on seisukohal, et kaebustega seonduv näitaja on oluline tarbijate rahulolu mõistmisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama liikmesriikides ja ühenduse tasandil erinevates tarbijaküsimustega tegelevates asutustes kasutusel olevaid kaebuste klassifitseerimissüsteeme ning looma kogu ELi hõlmava tarbijate kaebuste andmebaasi; kutsub liikmesriike üles tõstma tarbijate teadlikkust kaebuste esitamise mehhanismidest ning parandama kaebuste käsitlemist, et võimaldada ettevõtjatel pakkuda rohkem ja paremaid teenuseid;

10.   kutsub komisjoni üles töötama välja näitajad, mis seonduvad piiriüleste kohtumenetlustega ning tarbijate kantud kahjude hüvitamisega kohtulike ja kohtuväliste heastamisvahendite ning samuti kehtivate riiklike hüvitusmehhanismide kaudu;

11.   on seisukohal, et tarbijate tarbijateadlikkuse, oskuste ja vanusega seonduvad näitajad (näiteks haridustase, arvutioskused ja võõrkeeleoskus) võiksid olla tulemustabeliga hõlmatud; toonitab siiski, kui oluline on leida tasakaal näitajate vahel, mille aluseks on tarbijauuringutest tulenev nn pehme teave ja muudel allikatel põhinev nn kindel teave;

12.   tunnistab, et täpsete ja piisavate hinnanäitajate väljatöötamine on väga keeruline küsimus, sest hinnatasemete erinevustel võib olla palju põhjuseid ning nende olemasolu iseenesest ei tõenda veel turuhäiret; on sellegipoolest arvamusel, et tulemustabel peaks hõlmama hinnanäitajaid, kuna hinnad on tarbijate jaoks keskne küsimus ning hinnanäitajad on olulised, et elavdada arutelu ja tagada meediakanalite huvi turgude toimimise ja puudujääkide vastu; palub komisjonil võtta arvesse liikmesriikide makroökonoomilist õhkkonda, tarbijate ostujõudu ja hindu (ilma käibemaksuta);

13.   väljendab heameelt jõupingutuste üle, mis on suunatud keerulisemate hinnanäitajate väljatöötamisele, kuid samas nõuab, et enne konkreetseid poliitikaalaseid soovitusi võetaks kasutusele muud turu tulemusliku toimimisega seotud näitajad;

14.   tuletab meelde, et eetika- ja keskkonnaküsimused muutuvad tarbijatele üha tähtsamaks; kutsub komisjoni üles uurima võimalust mõõta selliste küsimustega seotud teabe kättesaadavust erinevatel turgudel;

Teabebaasi parandamine

15.   rõhutab liikmesriikide statistikaametite, Eurostati ja teiste komisjoni talituste vahelise tiheda koostöö tähtsust arvnäitajate kvaliteedi ja täielikkuse tagamisel; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid sellise koostöö hõlbustamiseks;

16.   tuletab meelde, et riiklikud tarbijakaitseametid ja konkurentsiasutused teevad sageli juhtumiuuringuid või on nende käsutuses muid tõendeid erinevate turgude toimimise kohta, seetõttu kutsub komisjoni üles kasutama tulemustabeli edasiarendamisel kättesaadavat liikmesriikide teavet ja konsulteerima aktiivselt liikmesriikide ekspertidega;

17.   soovitab liikmesriikidel uurida spetsiaalse tarbijakaitseombudsmani ametissemääramise kasulikkust; märgib, et mitmel liikmesriigil on mitmetes sektorites tarbijakaitseombudsmanid, kes aitavad tarbijatel ettevõtjatega suhelda;

18.   palub komisjonil koostöös liikmesriikidega tagada suuremate vahendite eraldamine ja piisav personal Euroopa tarbijate infokeskustele, et tõhusalt lahendada üha arvukamaid piiriüleseid tarbijakaebusi ning vähendada selliste kaebuste menetlemiseks kuluvat aega;

Suurenenud teadlikkus

19.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadlikkust tulemustabelist, muu hulgas tagades, et see oleks hõlpsasti kättesaadav ja nähtav asjaomastel veebisaitidel, ja rohkem pingutama tulemustabeli tutvustamiseks massiteabevahendites, riigiasutustes ja tarbijakaitseorganisatsioonides;

Seos siseturu tulemustabeliga

20.   on seisukohal, et nii siseturu tulemustabel kui ka tarbijaturgude tulemustabel aitavad edendada täiustatud siseturgu kodanike ja tarbijate huvides;

21.   väljendab rahulolu komisjoni kavatsusega tagada parema teabevahetusega siseturg ning on seisukohal, et mõlemad tulemustabelid on olulised sammud selles suunas;

22.   rõhutab, et kuigi need kaks tulemustabelit on omavahel seotud ja on oluline edendada nende ühtset väljatöötamist, on nad suunatud erinevatele sihtrühmadele, mistõttu nad peavad eraldi toimima ja kasutama erinevaid näitajakogumeid;

23.   on seisukohal, et mõlema tulemustabeli kohandamiseks siseturu arengutega tuleb korrapäraselt läbi vaadata nendevahelised seosed ja neis kasutatavad näitajad;

*

* *

24.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 231.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0211.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0421.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/8

---

EMU@10 – majandus- ja rahaliidu esimesed kümme aastat ja tulevik

P6_TA(2008)0543

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsioon EMU@10 – majandus- ja rahaliidu esimese kümne aasta ja tuleviku kohta (2008/2156(INI))

(2010/C 16 E/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 7. mai 2008. aasta teatist „EMU@10 – majandus- ja rahaliidu edusammud ja ülesanded pärast kümmet tegutsemisaastat (KOM(2008)0238)” (komisjoni teatis „EMU@10”);

—	võttes arvesse komisjoni 24. juuni 2008. aasta teatist „Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus – 2008” (KOM(2008)0387);

—	võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta teatist „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik” (KOM(2008)0706);

—	võttes arvesse komisjoni majandusprognoosi 2008. aasta sügiseks, mis avaldati 3. novembril 2008;

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 2008. aasta kohtumist;

—	võttes arvesse oma 22. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 2008. aasta kohtumise kohta (1);

—	võttes arvesse eurogrupi 12. oktoobri 2008. aasta kriisikohtumist pankadevaheliste laenude riikliku tagamise kohta;

—	võttes arvesse nõukogu 4. novembri 2008. aasta istungi järeldusi;

—	võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide 7. novembri 2008. aasta mitteametliku kohtumise tulemusi;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. novembri 2006. aasta resolutsiooni 2006. aasta euroala aruande kohta (2);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni 2007. aasta euroala aruande kohta (3);

—	võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni panuse kohta Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadisele kohtumisele seoses Lissaboni strateegiaga (4);

—	võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa huvi kohta: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul (5);

—	võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorra kohta: ettevalmistav raport 2007. aasta majanduspoliitika üldsuuniste kohta (6);

—	võttes arvesse oma 22. veebruari 2005. aasta resolutsiooni, mis käsitleb avaliku sektori rahandust majandus- ja rahaliidus – 2004 (7);

—	võttes arvesse oma 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu riikide rahanduse kohta 2006. aastal (8);

—	võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2007. aasta aruande kohta (9);

—	võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta (10);

—	võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendiga konsulteerimise meetodi parandamise kohta euroala laienemisega seotud menetlustes (11);

—	võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Slovakkias 1. jaanuaril 2009. aastal (12);

—	võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Valuutafondi strateegilise hindamise kohta (13);

—	võttes arvesse oma 5. juuli 2005. aasta resolutsiooni euro ning majandus- ja rahaliidu teabe- ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta (14);

—	võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta komisjonile (15);

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. detsembri 1997. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis ning EÜ asutamislepingu artiklite 109 ja 109b kohta (16);

—	võttes arvesse nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 12. veebruari 2008. aasta panust Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumise järeldustesse;

—	võttes arvesse nõukogu 7. oktoobri 2008. aasta järeldusi ELi koordineeritud reageerimise kohta majanduskasvu aeglustumisele;

—	võttes arvesse finantsjärelevalveasutuste, keskpankade ja Euroopa Liidu rahandusministrite vahel 1. juunil 2008. aastal heaks kiidetud vastastikuse mõistmise memorandumit piiriülese finantsstabiilsuse kohta;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0420/2008),

A.	arvestades, et 1. jaanuaril 1999. aastal võtsid üksteist liikmesriiki – Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome – kasutusele Euroopa Liidu ühisraha;

B.	arvestades, et pärast euroala loomist on sellega liitunud veel neli liikmesriiki: 2001. aastal Kreeka, 2007. aastal Sloveenia ning 2008. aastal Küpros ja Malta;

C.	arvestades, et euroala on kavas veelgi laiendada, kuna enamik hetkel euroalast väljaspool olevaid liikmesriike teevad ettevalmistusi liitumiseks tulevikus ja arvestades, et Slovakkia liitub euroalaga 1. jaanuaril 2009;

D.	arvestades, et majandus- ja rahaliit (EMU) on mitmes mõttes osutunud edukaks ning ühisraha on suurendanud majanduslikku stabiilsust liikmesriikides, eriti praegust finantskriisi olukorras;

E.

arvestades, et euroala liikmesusega kaasneb osalevate liikmesriikide vahel suur vastastikune majanduslik sõltuvus ning seetõttu vajatakse majanduspoliitika paremat koordineerimist ja tõhusa rolli võtmist maailmamajanduse ja -rahanduse juhtimisel, et kasutada ära kõiki ühisrahaga kaasnevaid võimalusi ja tulla toime selliste tulevaste probleemidega nagu suurenev konkurents seoses loodusvaradega, maailmamajanduse tasakaalustamatus, arenevate turgude majandusliku tähtsuse kasv, kliimamuutus ning Euroopa rahvastiku vananemine;

F.

arvestades, et euroala esimese kümne aasta keskmine inflatsioon püsis üldjoontes Euroopa Keskpanga (EKP) hinnastabiilsuse eesmärgi piires hoida see alla 2 %, kuid selle lähedal; arvestades, et inflatsioon on viimasel ajal tõusnud nimetatud tasemest märgatavalt kõrgemale seoses maailmamajanduse struktuurimuudatustega, eelkõige seoses energia- ja toiduainete hindade tõusuga, rahapoliitika lõdvendamisega Ameerika Ühendriikides ning samuti mitmete EList väljaspool asuvate keskpankade vähese valvsuse tõttu;

G.

arvestades, et areneva majandusega riikide kiirelt kasvav nõudlus nappide energiavarude ja teiste toorainete järele on järk-järgult surunud pakkumise võimsuse piirini; ning arvestades, et survet hindade tõusule on suurendanud asjaolu, et toorainet käsitletakse üha enam finantsvarana, sel määral mil seda saab kasutada väärtuse säilitamise vahendina;

H.	arvestades, et euroala avatus on tervitatav ning praegusel euro tugevnemisel võivad olla negatiivsed mõjud, näiteks ekspordi takistamine ja impordi soodustamine siseturule, ning samuti positiivsed mõjud, aidates ELi majandusel kohanduda naftahinna äärmusliku tõusuga ja praeguse finantskriisiga;

I.	arvestades, et globaalne majanduskeskkond on soodustanud töökohtade loomist ühisraha esimese kümne aasta jooksul, mil loodi ligikaudu 16 miljonit töökohta – jättes tähelepanuta loodud töökohtade kvaliteedi – ja töötuse määr langes 1999. aasta 9 % tasemelt hinnanguliselt 7,3 %-le 2008. aastal;

J.	arvestades, et Euroopa Liit on liikumas majanduslangusesse, kus majanduskasv langeb 2006. aasta 3,1 %-lt parandatud prognoosi kohaselt 2-lt 1,4 %-le 2008. aastal ja 0,2 %-le 2009. aastal, samal ajal kui töötus ja sotsiaalne tõrjutus kasvavad veelgi;

K.	arvestades, et majanduskasv ja tootlikkuse kasv on valmistanud pettumuse, kuna toodangu kasv töötaja kohta on 1,5 %-lt ajaperioodil 1989–1998 vähenenud hinnanguliselt 0,75 %-ni ajaperioodil 1999–2008;

L.

arvestades, et eurost on kiiresti saanud tähtsuselt teine rahvusvaheline valuuta USA dollari kõrval, ja arvestades, et eurol on alusvaluutana oluline roll mitmete riikide jaoks maailmas; arvestades siiski, et euro potentsiaali ei ole ülemaailmsel tasandil piisavalt ära kasutatud, kuna euroalal puudub asjakohaselt määratletud rahvusvaheline strateegia ja tõhus rahvusvaheline esindatus;

Euro esimesed kümme aastat

1.   jagab arvamust, et ühisrahast on saanud Euroopa sümbol ning märk sellest, et Euroopas on võimalik teha kaugeleulatuvaid otsuseid, et luua ühine ja jõukas tulevik;

2.   tunneb heameelt asjaolu üle, et euroga on kaasnenud stabiilsus ja ühisraha on soodustanud euroala majanduslikku integratsiooni; tervitab euro stabiliseerivat mõju maailma valuutaturgudele, eriti kriisi ajal; märgib, et liikmesriikidevahelised majanduslikud lahknevused ei ole veel ootustele vastavalt vähenenud ja tootlikkuse kasv ei ole kõigis euroala piirkondades olnud rahuldav;

3.   märgib rahuloluga, et mitmel pool maailmas arutatakse samuti rahaliitude loomist;

4.   meenutab rohketele uurimustele tuginedes olulist sidet raha- ja kaubanduspoliitika vahel kogu maailmas; rõhutab sellega seoses rahakursside stabiilsuse olulist mõju rahvusvahelise kaubanduse jätkusuutlikule kasvule;

5.   rõhutab, et euro suurenevast kasutamisest rahvusvahelise kauplemisvaluutana saavad kasu eelkõige euroala liikmesriigid, kuna see vähendab nende riikide ettevõtete vahetuskursiriske ja seega ka rahvusvahelise kaubanduse kulusid;

6.   meenutab, et EMU esimese kümne aasta vältel on Euroopa Parlamendil olnud aktiivne roll nii majanduse kui ka rahanduse valdkondades ning parlament on teinud kõik endast oleneva, et tagada suurem läbipaistvus ja demokraatlik kontroll;

7.   rõhutab, et pingutusi on vaja jätkata, et majandus- ja rahaliidu võimalusi maksimaalselt ära kasutada, näiteks võimaldada keskmisest madalama SKTga liikmesriikidel ja piirkondadel järele jõuda, ning parandada kodanike arusaamist ja seotust ühisrahaga;

8.   esitab majandus- ja rahaliidu soovitavasse tegevuskavasse järgmised ettepanekud ja konkreetsed meetmed:

Majanduslik erinevus, struktuurireformid ja riigi rahandus

9.   usub, et õigeaegselt koordineeritud sujuvamad, sidusamad ja mitmekesised majandusreformid majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste (edaspidi „koondsuunised”) ning Lissaboni strateegia poliitikate kombineerimise alusel võiksid vähendada majanduslikke erinevusi ja olla suureks abiks majanduse taastumisel praegusest finantskriisist; rõhutab, et vaja on parandada ja lihtsustada nimetatud suuniste läbivaatamise ja rakendamise hindamise korda ja metodoloogiat iga aasta lõpus;

10.   tunnistab, et ajaga kaasas käivate jõupingutuste ja majandusliku tulemuslikkuse osas on kõige edukamad need riigid, mis ühendavad tulevikku suunatud ja hästi tasakaalustatud struktuurireformid keskmisest suuremate investeeringutega teadus- ja arendustegevusse, uuendustegevusse, haridusse, elukestvasse õppesse ja lastehoidu ning tugevate sotsiaalsete võrgustike uuendamisse; märgib, et enamasti on kõnealustes liikmesriikides äärmiselt tõhus ja läbipaistev haldus, eelarve ülejääk, keskmisest madalam võlakoorem ning riigi kulutused on kõrge kvaliteediga, tulemuslikud ja sihipärased ning samal ajal on ELi keskmisega võrreldes tehnilise arengu panus riigi majanduskasvu peaaegu kahekordne; märgib lisaks, et need võrdluse aluseks olevad liikmesriigid on kõige paremini valmis ühiskonna vananemiseks ja kõrge konkurentsitaseme tagamiseks, kuna neil on kõrge tööhõive määr, sealhulgas naiste ja eakamate töötajate osas, ning eriti kõrge sündimus;

11.   rõhutab, et vaja on stabiilsusele ja kasvule suunatud makromajanduslikku poliitikat vastastikku tugevdada, muutes tasakaalustatud poliitika ja investeeringud ühise huvi küsimuseks; rõhutab vajadust hoolega jälgida avaliku sektori tasakaalu maksupoliitika ja kulutuste tõhusa juhtimise kaudu ning nende mõju nõudlusele ja ühtlasi leppida kokku soodsa keskkonna loomises ettevõtjate piiriüleseks tegutsemiseks;

12.   märgib, et läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu pakt on oma väärtust tõestanud ning kinni tuleks pidada eelarvete tihedast konsolideerimisest, kuna demograafilised muutused ja majanduskasvu võimalik aeglustumine võivad euroala liikmesriikides viia eelarvega seotud probleemideni, mis võib negatiivset mõju avaldada kogu euroala stabiilsusele; kritiseerib sellega seoses distsipliini puudumist majanduskasvu aegadel eelarvedefitsiidi vastu võitlemisel ja rõhutab, et liikmesriigid peavad tulemuslikumalt töötama antitsüklilise fiskaalpoliitika nimel, eelkõige selleks, et tulla paremini toime väliste šokkidega; rõhutab seetõttu, et vaja on lühiajalist strateegiat riigivõla vähendamiseks ning jätkusuutlikku ja mõistlikku kasvustrateegiat, mis võimaldaksid riigivõlga vähendada maksimaalselt 60 %-ni pikema ajavahemiku jooksul;

13.   märgib, et stabiilsuse ja kasvu pakti peamistest punktidest tuleb järjekindlalt kinni pidada ka tulevikus, kuna sellised kriteeriumid nagu valitsemissektori eelarve 3 %-ne puudujääk ja maksimaalne 60 %-ne valitsemissektori võla suhe SKTsse määrati kindlaks vastavalt 1990-ndate aastate majandustingimustele; on seisukohal, et liikmesriigid peavad stabiilsuse ja kasvu pakti rangelt järgima ning komisjon peab selle üle järelevalvet teostama; on seisukohal, et mõlemat kõnealust võla taset tuleks käsitleda piirmääradena, mida tuleks vältida; märgib, et majandus- ja finantspoliitika tulemuslik koordineerimine on EMU majandusedu eeltingimuseks, kuigi sellise koordineerimise puhul tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet; kutsub komisjoni üles uurima kõiki võimalusi, kuidas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavat osa tugevdada; rõhutab, et komisjon peab olemasolevaid järelevalve teostamise vahendeid paremini kasutama ning et eurogrupi poolt teostatavat liikmesriikide eelarvete kontrolli keskpikal perioodil peab tugevdama;

14.   toetab komisjoni seisukohta, et läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu pakt annab majanduslikult äärmiselt pingelises olukorras olulise poliitilise raamistiku, ning rõhutab, et stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamine peaks kindlustama, et riigi rahanduse mis tahes halvenemisega kaasnevad asjakohased meetmed olukorra lahendamiseks, tagades samal ajal jätkusuutlike positsioonide taastamise; on lisaks seisukohal, et eelarvepoliitikas tuleks täiel määral kasutada läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu paktiga võimaldatavat paindlikkust, ja palub komisjonil anda liikmesriikidele selged juhised kõnealuse paindlikkuse rakendamiseks;

15.   on seisukohal, et jätkusuutliku ja stabiilse makromajandusliku keskkonna jaoks on vaja tõsta riikide rahanduse kvaliteeti, sealhulgas täiendavalt konsolideerida eelarveid, suurendada riikide kulutuste efektiivsust ning investeeringuid haridusse, inimkapitali, teadus- ja arendustegevusse ning infrastruktuuri, mis soodustaksid kasvu ja võiksid stimuleerida tööhõivet ning millega pöörataks tähelepanu ühiskonna suurimatele muredele, nagu kliimamuutus, seda kooskõlas kliima- ja energiapaketi eesmärkidega, ning majanduse taastumisele praegusest finantskriisist;

16.   on seisukohal, et struktuurireformidega tuleks keskenduda tootlikkuse suurendamisele majandus- ja sotsiaalpoliitika parema kombineerimise kaudu, tagades samal ajal Lissaboni strateegias määratletud heal tasemel sotsiaalse dialoogi;

17.   märgib, et konkurentsipoliitika peaks täiendama struktuuripoliitikat, ja toetab majanduse ümberstruktureerimist;

18.   hoiatab peamiselt palgatõusu piiramisele keskendumise eest hinnastabiilsuse saavutamise vahendina; tuletab sellega seoses meelde, et globaliseerumisest tingitud tihenenud konkurents on juba avaldanud survet palkade alandamiseks, samal ajal kui nafta ja teiste kaupade hindade tõusu poolt käivitatud nn imporditud inflatsioon on juba vähendanud tarbijate ostujõudu; kordab veelkord oma veendumust, et kõnealust probleemi tuleks ennekõike lahendada rikkuse õiglasema jaotamise abil;

19.   on seisukohal, et palga- ja maksupoliitika on tõhusad vahendid nii majanduse stabiliseerimiseks kui ka majanduskasvuks; on arvamusel, et reaalpalga tõus tuleks tagada kooskõlas tootlikkuse tasemega ning et maksupoliitika koordineerimist tuleks majanduslike eesmärkide saavutamiseks kasutada valikuliselt; on seisukohal, et võitlus maksupettuste vastu nii otseste kui ka kaudsete maksude osas on äärmiselt oluline ja kõnealust võitlust tuleks hoogustada; rõhutab tungivat vajadust tugevdada hea juhtimistava ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse mõistete raames julgustamise ja osalemise kultuuri;

20.   rõhutab, et siseturu jaoks on vaja õiglaseid eeskirju; on seetõttu seisukohal, et võidujooks ettevõtte tulumaksu madalaima määra nimel annab vastupidiseid tulemusi;

21.   nõuab euroala liikmesriikidelt majandus- ja finantspoliitika tõhusa koordineerimise tugevdamist, eelkõige ühise sidusa strateegia arendamise kaudu eurogrupis; toetab komisjoni ettepanekut nõuda liikmesriikidelt keskpika perioodi raamprogramme nende majandus- ja finantspoliitika kohta ning teostada järelevalvet kõnealuste programmide teostamise üle; rõhutab, et iga liikmesriik peab võtma vastutuse struktuurireformide lahendamise ja oma konkurentsivõime suurendamise eest, tehes seda koostööl põhineval viisil, et säilitada euro usaldusväärsus ja aktsepteerimine;

22.   märgib, et struktuurireformide eri mudelid ja erinev avatuse määr on euroala liikmesriikide erinevate tulemuste üheks põhjuseks; toetab komisjoni teatises „EMU@10” tehtud järeldusi, et mitme euroala liikmesriigi majandus ei ole piisavalt järele jõudnud ning erinevused euroala liikmesriikide vahel suurenevad; nõuab regulaarset arvamuste vahetamist ja koostööd eurogrupi raames, et saavutada lähenemisprotsessi kiirendamisega seotud ühine eesmärk;

23.   nõuab, et komisjon käsitleks majandus- ja fiskaalandmete hindamise ühiseid kriteeriume ühtsel viisil; viitab komisjoni ja liikmesriikide vastutusele seoses statistiliste andmete usaldusväärsusega ning nõuab, et tulevikus langetataks otsuseid üksnes siis, kui ei ole mingisuguseid kahtluseid olemasolevate andmete paikapidavuse ja täpsuse osas; nõuab samuti uurimise algatamise võimalust juhul, kui mitme aasta jooksul esineb stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kavandatud andmete ja reaalselt oodatavate andmete vahel lahknevusi;

Rahapoliitika

24.   tuletab meelde oma tõsist toetust EKP sõltumatusele;

25.   märgib, et EKP regulaarsed aruanded Euroopa Parlamendile ning eelkõige selle majandus- ja rahanduskomisjonile aitavad kaasa rahapoliitika läbipaistvusele ning tervitab Euroopa Parlamendi liikmetele antud võimalust esitada EKP rahapoliitika kohta kirjalikult vastatavaid küsimusi, parandades seeläbi EKP vastutust liidu kodanike ees; toetab nõuet aktiivsema avaliku arutelu järele tulevase ühise raha- ja valuutapoliitika kohta euroalal;

26.   on seisukohal, et rahapoliitika dialoog Euroopa Parlamendi ja EKP vahel on olnud edukas ning seda tuleks edaspidi tugevdada; loodab rahandusalase dialoogi paranemist mitmes küsimuses, näiteks EKP presidendi regulaarsete kuulamiste kuupäevade kooskõlastamist EKP rahapoliitiliste otsuste ajakavaga, et parandada otsuste analüüsimist, säilitades samal ajal võimaluse kutsuda vajaduse korral EKP presidenti aktuaalsete küsimuste arutamisele;

27.   märgib, et EKP rahapoliitika peamine eesmärk on hinnastabiilsuse säilitamine ning et EKP sihiks on hoida inflatsioonimäär keskpika perioodi jooksul alla 2 %, kuid selle lähedal; juhib tähelepanu asjaolule, et hindade stabiilsusega seotud eesmärki on võimalik edukalt saavutada üksnes juhul, kui tegeletakse inflatsiooni algpõhjustega; tuletab meelde, et EÜ asutamislepingu artikliga 105 antakse EKP-le ka ülesanne toetada Euroopa Liidu üldist majanduspoliitikat;

28.   on arvamusel, et EKP peaks liikuma inflatsiooni sihtmäärade seadmise otsese režiimi suunas, kus inflatsiooni sihtmäära täiendaks lubatud kõikumisulatus sihtmäära suhtes; kutsub EKPd üles oma inflatsiooniprognoose avaldama; selline liikumine inflatsiooni sihtmäärade seadmise otsese režiimi suunas ei tohiks välistada rahaagregaatide dünaamikale keskendumist, et vältida uusi varadega seotud mulle;

29.   on seisukohal, et inflatsioon on ülemaailmne nähtus ning avatud majanduse tingimustes ei õnnestu sellega võidelda üksnes ELi rahapoliitika toel;

30.   rõhutab valmisolekut uurida võimalikke viise EKP juhatuse liikmete ametisse nimetamise protseduuri parandamiseks enne 2010. aastat; peab oluliseks, et juhatuse liikmete hulgas oleksid esindatud akadeemiliste ja/või erialaste kogemustega ning erineva taustaga inimesed majandus-, rahandus- ja finantssektorist; juhib tähelepanu oma nõudmisele, et EKP juhatus koosneks üheksast liikmest, kelle ainupädevuses oleks intressimäärade määramine, mis asendaks praegu kehtivat süsteemi ja aitaks vältida tuleviku jaoks otsustatud veelgi keerukamat lahendust; nõuab tungivalt asutamislepingu vastava muudatuse vastuvõtmist;

Finantsturgude integratsioon ja järelevalve

31.   on seisukohal, et finantsintegratsiooniga peaks lisaks siseturu suuremale stabiilsusele ja likviidsusele kaasnema suurem majanduskasv ja konkurentsivõime;

32.   märgib, et Euroopa Liidu peamine finantskeskus asub euroalast väljaspool; tuletab siiski meelde, et EÜ õigusaktid hõlmavad kõiki liikmesriike ja siseturul tegutsejaid; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks viivitamata parandama oma järelevalvestruktuure, võttes arvesse EKP erilist rolli;

33.   on arvamusel, et piiriüleste väärtpaberitehingutega seotud arvelduste osas, kus hetkel ei ole mingisugust reaalset integratsiooni saavutatud, on veel palju tarvis teha;

34.   rõhutab, et jaemüügiteenuste osas on vaja suuremat integratsiooni, kuna integratsiooni puudumine nimetatud valdkonnas kahjustab tarbijate huve; on arvamusel, et tarbijate liikuvust, finantsalaseid teadmisi, põhiteenuste kättesaadavust ja toodete võrreldavust on vaja parandada;

35.   peab vajalikuks finantsjärelevalve struktuuri euroopalikuks muutmist, finantsturu läbipaistvust, tõhusaid konkurentsieeskirju ning asjakohast reguleerimist keskpika perioodi jooksul, et parandada kriisireguleerimist ja koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS), järelevalveasutuste, valitsuste ja turul osalejate vahel; on seisukohal, et õigusaktide ühtlustamisel põhinev integreeritud, laiahaardeline (hõlmates kõiki finantsvaldkondi), kooskõlastatud ja ühtne järelevalveraamistik, mis rajaneb tasakaalustatud lähenemisviisil finantsriski piiriülese leviku reguleerimisel ühtlustatud õigusaktide alusel, vähendaks õigusaktide täitmise kulusid mitme jurisdiktsiooni alla kuuluvate tegevuste puhul; märgib, et vältida tuleks EÜ õigusaktide liigpüüdlikku ja meelevaldset rakendamist; palub komisjonil esitada ettepanekud järelevalve praegu kehtiva ülesehituse muutmiseks vastavalt nimetatud põhimõtetele; on arvamusel, et järelevalvega seoses tuleks EKP mis tahes rolli laiendada EKPSi kaudu euroala piiridest kaugemale;

36.   tervitab finantsjärelevalveasutuste, keskpankade ja Euroopa Liidu rahandusministrite vahel 2008. aasta kevadel heaks kiidetud vastastikuse mõistmise memorandumit piiriülese finantsstabiilsuse kohta; rõhutab siiski, et vastastikuse mõistmise memorandumi näol on tegemist üksnes soovitusliku aktiga ja loodab liikmesriikide valmisolekule teha üksteisega koostööd; on seisukohal, et isegi kui kohustuste jagamist puudutavaid reegleid on väga keeruline eelnevalt kindlaks määrata, peab kriiside reguleerimisega seotud töö jätkuma;

37.   rõhutab, et Euroopa Liit kui maailma suurim majanduspiirkond koos suurimate finantsturgudega peaks omama juhtivat rolli rahvusvahelisel tasandil finantsteenuste reguleerimissüsteemi reformimisel, tuues seeläbi kasu kõigile asjaomastele riikidele ja suurendades üldist stabiilsust; on seisukohal, et finantsstabiilsus peab muutuma põhieesmärgiks poliitika kujundamisel üha enam integreeruvate finantsturgude ja finantsinnovatsiooniga maailmas, millel võib mõnikord olla destabiliseeriv mõju reaalmajandusele ja mis võib tuua kaasa süsteemseid riske; on veendunud, et mis tahes ambitsioonikad otsused, mis võetakse vastu ELi tasandil, julgustaksid teisi riike eeskuju järgima, ja rõhutab sellega seoses vastutust ülemaailmsete või „offshore” probleemide lahendamisel; on seisukohal, et rahvusvaheliste reguleerivate organite poliitilist vastutust tuleb käsitleda paralleelselt sellise õigusloomealase tööga;

38.   taotleb komisjonilt Euroopa võlakirjade loomise uurimist ja pikaajalise strateegia arendamist, mis võimaldab selliste võlakirjade emiteerimist euroalal lisaks liikmesriikide riiklikele võlakirjadele; viitab vajadusele hinnata kõnealuse tegevuse tagajärgi nii rahvusvaheliste finantsturgude kui ka majandus- ja rahaliidu jaoks;

Euroala laienemine

39.   taotleb kõigilt euroalast väljaspool asuvatelt liikmesriikidelt Maastrichti kriteeriumide ning reformitud ja üldjoontes paindliku stabiilsuse ja kasvu pakti järgimist; on seisukohal, et komisjon peab tagama stabiilsuse ja kasvu pakti range tõlgendamise ning välistamiskriteeriumide kasutamise enne võimalikku euroalaga ühinemist; märgib, et tagada tuleb euroalasse kuuluvate liikmesriikide ja sellega ühineda soovivate liikmesriikide võrdne kohtlemine; märgib, et sellega seoses tuleb euroala pikaajalist stabiilsust vaadelda kui ühistes huvides olevat eesmärki ning et laienemine ja stabiilsus peavad käima käsikäes; peab vajalikuks, et euroalasse kuuluvad liikmesriigid ja eristaatusega liikmesriigid täidaksid hoolikalt oma kohustusi ning ei jätaks mingit kahtlust, et ühine eesmärk on hindade stabiilsus, EKP sõltumatus, eelarvedistsipliin ja kasvu, tööhõive ja konkurentsivõime soodustamine;

40.   on seisukohal, et euroalast väljaspool asuvad liikmesriigid, kes täidavad Maastrichti kriteeriume ja kelle suhtes ei kehti asutamislepingus erand, peaksid esimesel võimalusel ühisraha kasutusele võtma;

41.   rõhutab, et euroala liikmesus nõuab täielikku kinnipidamist Maastrichti kriteeriumidest, mis on nimetatud asutamislepingus ja asutamislepingu artiklit 121 käsitlevas protokollis: hindade mõõdetava stabiilsuse kõrge tase ja hindade stabiilsuse jätkusuutlikkus, riigieelarve ilma ülemäärase eelarvepuudujäägita, osalemine ERM II-s vähemalt kahe aasta jooksul, normaalsete kõikumispiiride järgimine, pikaajaliste intressimäärade kohandamine, õigusaktide vastavus Maastrichti lepingu sätetele, mis käsitlevad majandus- ja rahaliitu, ja sõltumatu keskpank;

42.   on arvamusel, et üks euroalaga liitumise keerulisemaid aspekte on Maastrichti kriteeriumide jätkusuutlikkuse tagamine; rõhutab siiski, et samal ajal on Maastrichti kriteeriumid ka esimeseks sammuks reformiprotsesside (sh edasised kohustused ja jõupingutused struktuurireformide, investeeringute ja majandusliku koordineerimise osas) jätkamisel;

43.   tunneb heameelt ERM II-s osalevate liikmesriikide ja euroalaga ühineda soovivate liikmesriikide suhtes rangema ja tõhusama järelevalve teostamise üle, samuti nende majandusarengu üle; märgib, et euroalaga ühinemise reaalseks eeltingimuseks, ja mitte üksnes teisejärguliseks nõudeks, peab jääma edukas osalemine ERM II-s; neidsamu ühinemise nõudeid peab kohaldama kõigile euroalaga ühinevatele liikmesriikidele;

44.   peab järgnevate aastate üheks peamiseks proovikiviks euroala jätkuvat ja edukat laienemist ning seda, et nii EKP institutsionaalseid standardeid kui ka otsustusprotsessi tuleb kõnealuse muutusega kohandada ja roteerumise mudelis tuleb arvesse võtta iga liikmesriigi majanduslikku tähtsust;

45.   rõhutab euroala laienemisega seoses, et reaalmajanduse lähenemise kõrge tase on soovitatav, et piirata laienemisega kaasnevat survet nii euroalale kui ka ühineda soovivale liikmesriigile; on sellega seoses seisukohal, et tuleks luua vahendid liikmesriikide jaoks, kes osalevad euroalas, kus ühtne rahapoliitika omaks eriti kokkuhoidlikku mõju;

46.   rõhutab, et tulevaste laienemiste huvides on oluline kehtestada sihipäraste sekkumiste süsteem, et toetada euroalast väljaspool asuvaid liikmesriike, kes on praeguses finantskriisis eriti tugevasti kannatada saanud;

Teavitamine

47.   rõhutab, et kuigi euroalal on siiani säilitatud kõrge hindade stabiilsus, erineb tajutav inflatsioonimäär oluliselt liikmesriikide tegelikust madalaimast inflatsioonimäärast viimase kümne aasta jooksul; nõuab seetõttu inimeste paremat teavitamist ja neile faktide selgitamist selle kohta, miks majandus- ja rahaliit on vajalik ning kuidas see toimib, eelkõige pidades silmas hindade stabiilsust, rahvusvahelisi finantsturge ja euroala stabiilsusega seotud eeliseid rahvusvaheliste finantskriiside ajal;

48.   on seisukohal, et ühisraha jääb ELi kommunikatsioonistrateegia üheks prioriteediks; on veendunud, et tuleks jätkata euro ning majandus- ja rahaliidu positiivsete külgede – hindade stabiilsus, madalad hüpoteegi intressimäärad, hõlpsam reisimine, kaitse vahetuskursi kõikumiste ja väliste šokkide vastu – põhjalikku tutvustamist ja selgitamist rahvale; on veendunud, et erilist rõhku tuleks panna liidu kodanike, tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) – kes ei suuda viivitamatult kohaneda euroga seotud uute arengute ja väljakutsetega – teavitamisele ja kursis hoidmisele;

49.   kutsub Euroopa Keskpanka üles igal aastal – kas oma aastaaruandes või eriaruandes – kvantitatiivselt analüüsima kasu, mida euro on toonud tavakodanikele, koos konkreetsete näidetega sellest, kuidas euro kasutamisel on olnud positiivne mõju inimeste igapäevaelule;

50.   on seisukohal, et suhtlemine on euroalaga liituda soovivates liikmesriikides euro kasutuselevõtuks valmistumisel äärmiselt olulise tähtsusega; märgib, et euroala laienemisalane teavitustegevus on samuti tähtis kõigile euroalaga liitunud liikmesriikidele;

51.   on arvamusel, et komisjon peab koondama oma jõupingutused, et aidata uutel liikmesriikidel põhjaliku teavituskampaaniaga valmistada oma kodanikke ette euro kasutuselevõtuks, kontrollima selle rakendamist riikides, kus selline kampaania on juba käimas, ning regulaarselt aru andma parimatest tavadest riiklike tegevuskavade rakendamisel euro kasutuselevõtuks; on samuti seisukohal, et eelmistest üleminekutest saadud parimad tavad ja oskusteave on tõenäoliselt kasulikud uute liikmesriikide üleminekul ning eelseisval laienemisel ja uute taotlejariikide ettevalmistamisel;

Euro rahvusvaheline roll ja väline esindatus

52.   tunneb heameelt asjaolu üle, et eurost on kiiresti saanud USA dollari järel tähtsuselt teine reserv- ja tehinguvaluuta, mille osakaal ülemaailmsetes välisvaluutareservides on 25 %; märgib, et eurol on eriti euroala naaberriikides tähtis roll finantseerimisvaluutana ja kõnealuste riikide vastavad vahetuskursid järgivad euro kurssi; kiidab selgesõnaliselt heaks EKP arvamuse, et euro kasutuselevõtt on viimane samm struktureeritud lähenemisprotsessis Euroopa Liidus ja seetõttu on euro kasutuselevõtt võimalik üksnes EÜ asutamislepingu kohaldamisalas;

53.   on arvamusel, et majandus- ja rahaliidu järgmise kümnendi poliitikakavale avaldab muu hulgas mõju areneva majandusega Aasia riikide poolt esitatav väljakutse ja praegune ülemaailmne finantskriis; avaldab kahetsust, et vaatamata euro kasvavale rollile maailmas ei ole püüdlused parandada euroala välist esindatust finants- ja rahandusalal andnud suuremaid tulemusi; rõhutab, et euroala peab koostama rahvusvahelise strateegia, mis vastaks ühisraha rahvusvahelisele staatusele;

54.   tuletab meelde, et kõige tõhusam viis, kuidas euroala mõju saaks viia vastavusse tema majandusliku tähtsusega, on kujundada ühiseid seisukohti ja tugevdada esindatust, kusjuures euroalal peaks lõpuks olema üks koht asjaomastes rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ja foorumitel; nõuab tungivalt, et euroala liikmesriigid teostaks muuhulgas ka ühtset vahetuskursipoliitikat;

55.   rõhutab, et eurot kasutatakse riigi valuutana väljaspool euroala; on seisukohal, et sellise kasutuse mõjusid tuleb analüüsida;

56.   juhib tähelepanu asjaolule, et euro tähtsa rolliga rahvusvahelistel finantsturgudel kaasnevad kohustused ning euroala raha- ja ka kasvupoliitikal on globaalne mõju; rõhutab euro kasvavat tähtsust rahvusvahelise kaubanduse ja teenuste puhul ülemaailmse keskkonna stabiliseerijana, finantsturgude integratsiooni mootorina ning otseinvesteeringute suurendamise ja ettevõtete piiriülese liitumise alusena, võimaldades tehingukulusid märkimisväärselt kahandada; nõuab uuringu läbiviimist globaalse tasakaalustamatuse, euro rolli ning võimalike stsenaariumide kohta, kuidas Euroopa Liit saaks paremini valmistuda tõsiste välisšokkidega toimetulekuks;

57.   soovitab tulevikku suunatud koostöö suurendamist ning rahvusvahelise dialoogi tugevdamist tähtsaimate valuutapiirkondade vastutavate ametiasutuste vahel, et parandada toimetulemist rahvusvaheliste kriisidega ja aidata lahendada valuutakursside kõikumise tagajärgi reaalmajanduses; tuletab meelde ühist edukat kriisiohjamist USA hiljutise hüpoteeklaenude (sub-prime) kriisi alguses, samuti vahetult pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi järgnenud kriisi puhul, mis aitas ära hoida USA dollari kohest kollapsit;

58.   toetab komisjoni kavatsust suurendada majandus- ja rahaliidu mõju rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides, kus ELi ühist seisukohta esindaksid valitud esindajad, näiteks eurogrupi president, komisjon ja EKP president; märgib, et tegelikult võimaldatakse eurogrupi presidendil, komisjonil ja EKP presidendil juba vaatlejatena osaleda tähtsaimates rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides; nõuab siiski Euroopa seisukohtade paremat kooskõlastamist, et Euroopa ühist rahapoliitikat esindaksid tulevikus selle õiguspärased esindajad; ootab, et euroala väljendaks oma seisukohta oma peamiste partnerite vahetuskursipoliitika kohta; palub eurogrupi presidendil esindada euroala finantsstabiilsuse foorumil; soovitab muuta Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja, et võimaldada majandusliitude ja -organisatsioonide esindatust;

59.   rõhutab, et rahvusvaheliste finantsasutuste reformi puhul on nõutav ELi ühine käsitlusviis, mis peaks arvestama maailmamajanduse probleeme, sh uute majandusjõudude esilekerkimist;

60.   avaldab kahetsust, et komisjon ei ole oma teatises „EMU@10” üksikasjalikumalt ja täpsemalt analüüsinud euro rahvusvahelist rolli; kutsub komisjoni üles koostama üksikasjaliku raporti ühise rahapoliitika välismõõtme kohta ning selle mõju kohta euroala majandus- ja kaubandustulemustele;

61.   rõhutab, et mõnede Euroopa Liidu partnerite rahapoliitika, mis seisneb riigi raha allahindamises, mõjutab kaubavahetust ebaausal viisil ning rahvusvahelises kaubanduses võib seda pidada mittetariifseks tõkkeks;

EMU majandushoovad ja juhtimine

62.   on seisukohal, et kõik asjaomased osapooled – Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, eurogrupp ja tööturu osapooled ELi ja liikmesriigi tasandil – peaksid tegema koostööd majandus- ja rahaliidu tulevase toimimise tugevdamise nimel seoses majanduse juhtimisega järgmiste ettepanekute alusel:

a)	Lissaboni strateegia olulise osana ja kesksete majandushoobadena toimivate koondsuunistega peaks püüdlema kõiki osapooli innustavate tööhõive-, keskkonna- ja sotsiaalkindlustusalaste reformide poole, pidades silmas poliitikate tasakaalustatud kombineerimist;

b)

koondsuunistega tuleks luua avar raamistik majanduspoliitika tihedamaks kooskõlastamiseks, et ühitada riiklikke reformiprogramme, võttes siiski arvesse majanduslikku mitmekesisust ja liikmesriikide erinevaid traditsioone; stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ning riiklike reformiprogrammide raames tuleks korraldada liikmesriikide parlamentidega konsulteerimine;

c)

koondsuunised, eelkõige majanduspoliitika üldsuunised (BEPG), peaksid paremini haakuma stabiilsus- ja lähenemisprogrammidega; stabiilsus- ja lähenemisprogramme ning riiklikke reformiprogramme võiks esitleda samal ajal (iga aasta sügise alguses) pärast arutelu liikmesriigi parlamendis; majanduspoliitika üldsuunised võiksid hõlmata ühiseid eelarve-eesmärke, mis kajastaksid stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavat osa;

d)

liikmesriikide valitsused peaksid riigieelarve otsustustes arvesse võtma koondsuuniseid ja asjaomasele liikmesriigile antud soovitusi, samuti euroala üldist eelarveseisundit; liikmesriikide erinevalt ajastatud eelarve-aastad tuleks kooskõlastada ning prognoosides tuleks lähtuda sarnastest kriteeriumidest, et vältida eri makromajanduslikest prognoosidest (globaalne majanduskasv, ELi majanduskasv, naftabarreli hind, intressimäärad) ja teistest parameetritest tulenevaid erinevusi; kutsub komisjoni, Eurostati ja liikmesriike üles tegema tööd vahendite määratlemiseks, et parandada riikide eelarvete võrreldavust eri kategooriasse kuuluvate kulutuste osas;

e)

euroalasse kuuluvate liikmesriikide puhul tuleks võimaluse korral teha formaalsemaid soovitusi, näiteks eesmärkide püstitamine keskpika perioodi kulutuste, konkreetsete struktuurireformide, investeeringute ja riigi rahanduse kvaliteedi tarvis; riiklike reformiprogrammide raames tuleks püüelda ka aruandlusstruktuuri standardsemaks muutmise poole, takistamata riiklike reformide prioriteete; kõik kohustused, püstitatud eesmärgid ja kriteeriumid peaksid täiel määral sisalduma koondsuunistes ja riiklikes reformiprogrammides, et parandada majanduse juhtimise sidusust ja tõhusust;

f)	majanduse juhtimise raamistik peaks hõlmama pikaajalist strateegiat headel aegadel riigivõla vähendamiseks maksimaalselt 60 %-ni SKTst, kuna see vähendaks võlahalduskulusid ja erainvesteeringute kapitalikulusid;

g)	tuleks luua siduv raamistik, milles euroalasse kuuluvad liikmesriigid saaksid üksteisega ja komisjoniga konsulteerida enne tähtsate majanduspoliitiliste otsuste langetamist, näiteks enne otsust võtta meetmeid toiduainete ja energia kõrgete hindadega toimetulekuks;

h)

majanduslik koordineerimine peaks toimuma Euroopa majanduse ja tööhõive integreeritud strateegia vormis, põhinedes olemasolevatel majanduspoliitika instrumentidel, eelkõige Lissaboni strateegial, koondsuunistel, säästva arengu strateegial ning lähenemis- ja stabiilsusprogrammidel; kutsub liikmesriikide valitsusi eurogrupi presidendi juhtimisel toetama ühist majandustegevust, mis toimuks üheaegselt ja samas suunas;

i)	punktis h viidatud Euroopa majanduse ja tööhõive strateegias tuleks arvesse võtta uute ja roheliste tehnoloogiate potentsiaali majandusarengu ühe nurgakivina, kombineerides neid makromajanduslike poliitikatega;

j)	soodustada tuleks innovatiivsete ettevõtete, eelkõige VKEde finantseerimist, luues muu hulgas Euroopa Investeerimispanga poolt koordineeritava „Euroopa aruka kasvu fondi”;

k)	euroala aastaaruanne peaks sisaldama praktilisemaid instrumente ja hinnanguid, et võimaldada pidada üksikasjalikumat dialoogi nende ELi eri organite vahel, mis osalevad majanduse juhtimises;

l)	Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni jaoks on vaja kehtestada tegevusjuhend, mis tagaks nõuetekohase koostöö ja ELi kolme asjaomase institutsiooni täieliku kaasamise koondsuuniste kui olulise tähtsusega majandushoobade veelgi asjakohasemaks käsitlemiseks;

m)

majanduspoliitika koordineerimise institutsionaalset struktuuri tuleks tugevdada järgmiselt: — eurogrupi koosseisud tuleks luua ka konkurentsivõime/tööstuse, keskkonna, tööhõive ja hariduse valdkonnas; — eurogrupile tuleks luua tugevam institutsionaalne struktuur ja eraldada rohkem inimressursse; — eurogrupi presidendi mandaat peaks olema kooskõlas koondsuuniste majandustsüklitega; — majanduspoliitika komitee tuleks liita majandus- ja rahanduskomiteega, et luua üks ja ühtne ettevalmistusorgan nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) ning eurogrupi jaoks; — Euroopa Parlamendi esindajale tuleks anda eurogrupis ja nõukogu mitteametlikel kohtumistel vaatleja staatus; — eesistujakolmiku, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelisi kohtumisi tuleks korraldada neli korda aastas, vajadusel tuleks kaasata eurogrupp;

n)

tuleks luua makromajanduslikke küsimusi käsitlev regulaarsem ja struktureeritud dialoog Euroopa Parlamendi, komisjoni ja eurogrupi vahel, mis sarnaneks EKP ja Euroopa Parlamendi vahelisele rahandusalasele dialoogile, ning see peaks toimuma vähemalt korra kvartalis, et süvendada olemasolevat raamistikku ja pidada arutelusid euroala majanduse ees seisvate probleemide üle; ning

o)	Euroopa Parlamendi, eurogrupi, EKP ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel on vaja luua aktiivne dialoog eesmärgiga pidada arutelusid mitme eri valdkonnapoliitika sobiliku kombineerimise üle;

63.   on arvamusel, et majandus- ja rahaliidu järgmise kümnendi poliitikakavale avaldavad eelkõige mõju hiljutise finantsturgude ebastabiilsusega seotud probleemid ning selle tagajärjed reaalmajandusele; märgib sellega seoses positiivselt, et euroala liikmesriigid on varasemast paremini valmis suurteks šokkideks tänu ühisele rahapoliitikale ja viimastel aastatel teostatud reformidele; nõuab siiski majanduskasvu aeglustumise ja kõrge inflatsiooni vastu võitlemiseks järgmist:

a)	koordineeritud reageerimist ELi tasandil, mis põhineks ühisel arusaamisel probleemidest ja ühistel järelmeetmetel, aktsepteerides samal ajal mõningaid liikmesriikide eripärasid, sealhulgas riiklike reformiprogrammide koordineerimine;

b)	ambitsioonikaid ja kohandatud riiklikke reformiprogramme ning kohustust neid rakendada, sh riikide eelarvete läbivaatamine, et reageerida värskeimatele majandusprognoosidele, leevendada majandussurutist ja soodustada kasvu, luues samal ajal tiheda dialoogi tööturu osapooltega;

c)	VKEsid toetavaid meetmeid, eelkõige eesmärgiga täiendada Euroopa Investeerimispanga hiljutist meedet ja tagada VKEdele pangasüsteemi poolt püsivad krediidiliinid;

d)	sihipäraste meetmete määratlust, et kaitsta haavatavaid rühmi praeguse finantskriisi tagajärgede eest;

e)	finantsteenuste tegevuskava täielikku ja õigeaegset rakendamist, sh järelmeetmeid ja tõhusamat järelevalvet finantsturgude praeguse ebastabiilsusega seoses;

f)	kriisi lahendamise korra edendamist, parandades tegevuse lõpetamist käsitlevaid ELi eeskirju ning luues selgelt määratletud ja üksmeelselt aktsepteeritava koormuse jagamise korra asjaomaste liikmesriikide vahel piiriüleste finantskontsernide maksejõuetuse puhul;

g)

rahapoliitika kujundamisel kasutatavate vahendite lõpuleviimist, teostades põhjaliku analüüsi tegurite kohta, mis mõjutavad finantssüsteemi stabiilsust ja toimimist (muu hulgas seoses rahapoliitika ülekandmise, krediidi ja finantsvarade arengu, uute toodete omaduste ning riskide ja likviidsuse kontsentreerumisega);

h)	Euroopa ennetavat reageerimist rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige finantsstabiilsuse foorumil ja Rahvusvahelises Valuutafondis, ning ühiste poliitiliste otsuste osakaalu suurendamist; ja

i)	Euroopa Liidu seisukoha kujundamist G8 raames ja Euroopa Liidu kui maailma ühe tõhusama majandusotsuseid langetava organi rolli kajastamist, samal ajal kohandades kõnealust rolli globaliseerumise tagajärgedega ja domineerivamate ülemaailmsete finantsturgudega;

j)	paremat ja tõhusamat koordineerimist Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning Bretton Woodsi institutsioonide (Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapanga kontsern) vahel, et võidelda spekuleerimisega ja leida lahendusi teravast kriisist põhjustatud probleemidele;

k)

arvestades praegusi tõsiseid rahandusega seotud probleeme, nõuab Rahvusvahelise Valuutafondi egiidi all ülemaailmse rahanduskonverentsi korraldamist, et pidada rahandusküsimuste alal ülemaailmseid konsultatsioone; nõuab samuti, et uuritaks võimalust luua Rahvusvahelise Valuutafondi raames rahatülide lahendamise organ;

*

* *

64.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, eurogrupi presidendile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0506.

(2)  ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 125.

(3)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 569.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0057.

(5)  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 422.

(6)  ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 535.

(7)  ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 132.

(8)  ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 780.

(9)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0357.

(10)  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 249.

(11)  ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 251.

(12)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0287.

(13)  ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 118.

(14)  ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 73.

(15)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0425.

(16)  EÜT C 35, 2.2.1998, lk 1.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/21

---

Soovitused meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta

P6_TA(2008)0544

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta (2008/2012(INI))

(2010/C 16 E/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2 ja artikli 141 kolmandat lõiku;

—	võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatist „Võitlus naiste ja meeste palgaerinevuse vastu” (KOM(2007)0424);

—	võttes arvesse komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertide võrgustiku 2007. aasta veebruari aruannet „Meeste ja naiste erineva tasustamise õiguslikud aspektid”;

—	võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mille võttis vastu 23.–24. märtsil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu;

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu praktikat, mis põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 141;

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni osalist tööaega puudutava 1994. aasta lepingu sätteid, mis kohustavad riike kohaldama riigihangete puhul tööalast klauslit, sealhulgas võrdse tasustamise kohta;

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta resolutsiooniga 34/180 vastu võetud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni artikli 11 lõike 1 punkti d;

—	võttes arvesse Euroopa tööturu osapoolte 1. märtsi 2005. aasta aruannet „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik” ning selle järelaruandeid;

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste (2006–2010) (1) kohta ja 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 (2);

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0389/2008),

A.	arvestades, et naised teenivad Euroopa Liidus keskmiselt 15 % vähem kui mehed ja erasektoris kuni 25 % vähem; arvestades, et naiste ja meeste palgaerinevus liikmesriikides jääb 4 % ja üle 25 % vahele ja selle erinevuse olulist vähenemist ei ole märgata;

B.	arvestades, et naine peab töötama kuni 22. veebruarini (seega 418 kalendripäeva), et teenida sama palju kui mees aastaga;

C.	arvestades, et sama ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine on oluline soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

D.

arvestades, et naiste ja meeste palgaerinevus püsib, mida kinnitavad olemasolevad andmed, mis näitavad väga aeglast arengut (palgaerinevus on vähenenud 1995. aasta 17 protsendilt 15 protsendini 2005. aastal), vaatamata juba 30 aastat kehtivate õigusaktide suurele arvule ning palgaerinevuse vähendamiseks võetud meetmetele ja kulutatud ressurssidele; arvestades, et selle erinevuse põhjuseid tuleb analüüsida ja arendada suunatud lähenemisviise, et üritada lahendada palgaerinevuse ja sellega kaasneva naiste tööturu segregatsiooni küsimus;

E.	arvestades, et naiste õpitulemused on kõigis liikmesriikides paremad kui meestel ja neid on rohkem ka kõrgkoolilõpetajate seas, kuigi palgaerinevused ei ole seetõttu vähenenud;

F.

arvestades, et palgaerinevust põhjustavad nii otsene ja kaudne diskrimineerimine kui ka sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid, segregatsioon tööturul ja üldine palgastruktuur, ning see on lisaks sellele seotud mitmete õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega, mis ei piirdu ainult sama töö eest võrdse tasu saamise küsimusega;

G.

arvestades, et palgaerinevuse määramine ei tohiks põhineda üksnes brutotunnitasu erinevusel, ja et selles tuleb arvesse võtta ka selliseid tegureid nagu individuaalsed lisatasud, töö klassifikatsioon, töökorralduse mudelid, erialane kogemus ja tootlikkus, mida ei tule mõõta ainult kvantitatiivselt (tunnid, mil töötaja tegelikult töökohal viibib), vaid ka kvalitatiivselt, samuti tuleb arvesse võtta tööaja vähendamise, hoolduse tõttu võetud puhkuse ja töölt eemal viibitud aja mõju palgastruktuurile;

H.	arvestades, et palgaerinevuse vähendamine oli üks majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärke, kuid enamik liikmesriike ei ole sellega piisavalt tegelenud;

I.	arvestades, et ELi õigusraamistiku täiustamine võimaldab liikmesriikidel ja tööturu osapooltel määratleda paremini naiste ja meeste püsiva palgaerinevuse põhjusi;

J.	arvestades, et peamiselt naistele omaseid elukutseid ja ülesandeid kiputakse vähem väärtustama, võrreldes peamiselt meestele omaste elukutsete ja ülesannetega, ilma et see oleks alati objektiivsete kriteeriumidega põhjendatav;

K.	arvestades, et sugude vahel esineb digitaalne lõhe, mis avaldab selget mõju palgale;

L.

arvestades, et palgasüsteem, mille raames arvestatakse töötasu arvutamisel töötatud aastaid, seab naised, kes peavad oma karjääri väliste tegurite, nagu tööhõivekatkestused laste tõttu, erinev käitumine kutset valides või lühike tööaeg (mitmeid kordi) katkestama, ebasoodsasse olukorda ja põhjustab nende pikaajalist ja strukturaalset mahajäämust;

M.

arvestades, et statistika kohaselt on naiste omandatud kvalifikatsioon ja kogemused rahaliselt madalamalt tasustatud kui meestel; arvestades, et võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kõrval, mida ei tohi mõjutada soolistel stereotüüpidel põhinev lähenemisviis, tuleb vabaneda ka siiani haridus- ja tööteed olulisel määral mõjutanud ühiskondlikest rollidest; lisaks ei tohi rasedus- ja sünnituspuhkus ning lapsehoolduspuhkus tuua endaga kaasa naiste diskrimineerimist tööturul;

N.

arvestades, et palgaerinevus mõjutab tugevalt naiste staatust nende majanduslikus ja sotsiaalses elus terve nende aktiivse tööea jooksul ja pärast seda, ning arvestades, et ühiskonnale muul viisil kui tööhõivelise panuse andmise, näiteks laste ja eakamate lähikondlaste eest hoolitsemise tulemusena süveneb paljude naiste vaesusrisk ja majanduslik sõltuvus;

O.	arvestades, et naisimmigrantide, puudega naiste, vähemuste hulka kuuluvate naiste ja väljaõppeta naiste töötasu erinevus on veelgi märgatavam;

P.	arvestades, et on põhimõttelise tähtsusega omada soospetsiifilisi andmeid ja ajakohastatud õiguslikku raamistikku, mis võtab arvesse soolist aspekti ja mis võimaldab mõjutada sellise tasustamisalase ebavõrdse kohtlemise põhjuseid;

Q.	arvestades, et haridus saab ja peab kaasa aitama soostereotüüpide kõrvaldamisele ühiskonnas;

R.	arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni üles võtma meetmeid palgaerinevuse vähendamiseks, pensionäride hulgas vaesusriski kõrvaldamiseks ja neile rahuldava elatustaseme tagamiseks, mis hõlmab kehtivate õigusaktide läbivaatamist;

S.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (3) sedastab, et võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on acquis communautaire'i, sealhulgas soolist diskrimineerimist käsitleva Euroopa Kohtu praktika oluline ja lahutamatu osa ning on vaja ette näha täiendavad sätted selle rakendamiseks;

T.

arvestades, et selliste meetmete rakendamine liikmesriikide, tööturu osapoolte ja võrdsete võimaluste organisatsioonide poolt, nagu need, mis on sätestatud eespool nimetatud 2005. aasta 1. märtsi aruandes „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik”, võimaldaks palgaerinevusi tõeliselt vähendada, kasutades tõhusalt sotsiaalset dialoogi;

U.

arvestades, et strateegia, mille abil hüvitada palgaerinevust, tööturu horisontaalset ja vertikaalset segregatsiooni ning nende ametikohtade ja sektorite stereotüüpe, kus naised tavapäraselt domineerivad, nõuab eri tasanditel nii õiguslike kui muude meetmete raamistikku, mille abil eristada tasualast diskrimineerimist ja selliseid tasu erinevusi, mis põhinevad muudel teguritel peale otsese ja kaudse diskrimineerimise, sest kui esimene kuulub otseselt õigusaktide reguleerimisalasse, tuleb viimane lahendada sihipäraste poliitikate ja erimeetmete abil;

V.

arvestades, et komisjon, nagu on märgitud komisjoni eespool mainitud 18. juuli 2007. aasta teatises, teostab 2008. aasta jooksul uuringu võrdset tasustamist käsitleva ELi õigusraamistiku kohta, mis peab kaasama kõiki asjaomaseid sidususrühmi; arvestades, et selle analüüsi tulemused tuleks nõuetekohaselt avalikustada;

W.	arvestades, et eesmärgiks on seatud meeste ja naiste pensionide võrdsus, kaasa arvatud pensioniea osas;

X.	arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut võib mängida olulist rolli naiste ja meeste palgaerinevuse arengu jälgimisel ja selle põhjuste analüüsimisel, samuti õigusaktide mõju hindamisel,

1.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 141 kohaselt 31. detsembriks 2009. aastaks õigusakti ettepaneku meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõttega seonduvate kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta, järgides lisas toodud üksikasjalikke soovitusi (4);

2.   kinnitab, et nimetatud soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

3.   on arvamusel, et taotletaval ettepanekul ei ole finantsmõju;

4.   peab ülimalt vajalikuks tagada, et direktiivi 2006/54/EÜ sätteid, mis käsitlevad võrdsete võimaluste organisatsioone ja sotsiaalset dialoogi, rakendataks varem ja paremini, et palgaerinevusi hüvitada, tagades, et liikmesriigid, tööturu osapooled ja võrdsete võimaluste organisatsioonid rakendavad näiteks selliseid meetmeid, nagu on sätestatud eespool nimetatud 2005. aasta 1. märtsi aruandes „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik”, millega nähakse ette teabe ja praktiliste vahendite suuniste edastamine (eelkõige VKEdele) selle kohta, kuidas heastada tasustamise erinevust, sealhulgas riiklikud või valdkondlikud kollektiivlepingud;

5.   rõhutab läbirääkimiste ja kollektiivlepingute tähtsust võitluses naiste ebavõrdse kohtlemise vastu, eelkõige töö saamise, töötasu, töötingimuste, karjääri ja kutsealase koolituse valdkonnas;

6.   kutsub Euroopa institutsioone üles korraldama üle-euroopalist võrdse töötasu päeva, mil Euroopa naised teeniksid (keskmiselt) sama töötasu, mida Euroopa mehed aastas (keskmiselt) teenivad, mis peab aitama kaasa teadlikkuse tõstmisele olemasolevatest palgaerinevustest ning õhutama kõiki asjaomaseid osapooli astuma täiendavaid samme nende erinevuste kõrvaldamiseks;

7.   kutsub töövõtjate ja tööandjate organisatsioone üles töötama üheskoos välja objektiivsed töö hindamise instrumendid, et vähendada meeste ja naiste palgaerinevust;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 56.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0399.

(3)  ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(4)  Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiiv 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT L 45, 19.2.1975, lk 19) on inkorporeeritud direktiivi 2006/54/EÜ. Vastavalt direktiivi 2006/54/EÜ sätetele on direktiiv 75/117/EMÜ tunnistatud kehtetuks alates 15. augustist 2009, mis on selle direktiivi rakendamise viimane päev.

---

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/28

---

Fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamine

P6_TA(2008)0545

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsioon fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta (2008/2140(INI))

(2010/C 16 E/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta (KOM(2008)0013) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti mõjuhinnangu kohta (SEK(2008)0047);

—

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (KOM(2008)0016), ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti mõjuhinnangu kohta (SEK(2008)0052);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ, direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1013/2006 (KOM(2008)0018), ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti mõjuhinnangu kohta (SEK(2008)0054);

—

võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2007. aasta teatist „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007)0723) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente tehnoloogiakaardi (SEK(2007)1510) ja võimekuse kaardi (SEK(2007)1511) kohta;

—	võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

—	võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (1);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0418/2008),

A.	arvestades, et uusimate teaduslike ja tehnoloogiliste hinnangute kohaselt, tegemata muude tehnoloogiate vallas suuri investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, tuleb fossiilkütuseid Euroopa Liidus energia varustuskindluse tagamiseks kasutada veel aastakümneid;

B.	arvestades, et süsi on ainuke ELis kasutada olev fossiilne energiakandja, millega on võimalik piirata üha suurenevat sõltuvust ebastabiilsetest kolmandatest riikidest sisseveetavast naftast ja gaasist ning millel on seega strateegiline tähtsus;

C.	arvestades, et paljudes liikmesriikides on söel energialiikide kombinatsioonis keskne roll, kuid samas vajavad sütt kasutavad elektrijaamad suures osas moderniseerimist ja investeeringuid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguste teket;

D.	arvestades, et paljudel liikmesriikidel on suured söemaardlad, millest hinnangute kohaselt jätkub kasutamiseks veel järgmiselgi sajandil;

E.

arvestades, et süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise (CCS) tehnoloogiate laialdane kasutamine elektrijaamades ning pikemas perspektiivis ka teistes suurte süsinikdioksiidi heitkogustega tööstussektorites võib aidata saavutada ELi ambitsioonikaid, 2020. aastast kaugemale ulatuvaid kliimaalaseid eesmärke ja arvestades, et nende tehnoloogiate rakendamine täiendab jõupingutusi, mis on suunatud energiatõhususe suurendamisele nii pakkumise kui ka nõudmise osas ning taastuvenergia kasutamisele;

F.	arvestades, et energiatootmine maailma paljudes kasvava majandusega piirkondades sõltub söe kasutamisest ja et kliimapoliitilised edusammud nendes piirkondades on vahetult seotud võimalusega vähendada söe kasutamisega kaasnevaid heitkoguseid;

G.	arvestades, et CCSi tehnoloogiate rakendamine elektrijaamades alates 2020. aastast on võimalik vaid juhul, kui näidisprojektidega luuakse vajalikud tehnoloogilised uuendused ning suurendatakse tõhusust ja majanduslikkust ning samal ajal tagatakse keskkonnahoidlikkus;

H.	arvestades, et näidisobjektide rajamisega viivitamine seab kahtluse alla CCSi tehnoloogiate rakendamise elektrijaamades ning sellega ka kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamise;

I.	arvestades, et senini puudub CCSi tehnoloogiate rakendamiseks asjakohane ja vajalik õiguslik raamistik;

J.	arvestades, et olemasolevad sellealased ühenduse õigusnormid tuleb võimalikult kiiresti üle võtta siseriiklikesse või regionaalsetesse õigusaktidesse ning nende täienduseks tuleb esitada uusi õigusakti ettepanekuid, eriti transpordi infrastruktuuri rajamist puuduvas osas;

K.	arvestades, et õigusaktide puudumine raskendab ettevõtetel investeerimisotsuste tegemist ja potentsiaalsetel investoritel finantsturgudel tegutsemist;

L.	arvestades, et toetada tuleb vähemalt 12 näidisobjekti rajamist ja et ELi tasandil tuleks välja valida niisugused näidisprojektid, mille põhjal võib saada vajalikku teavet konkreetsete tehnoloogiate ning erinevate transpordi- ja ladustamisvõimaluste kohta,

1.   rõhutab, et ELi kliimapoliitika eesmärk peaks olema kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmne vähendamine;

2.   tuletab meelde valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2005. aasta eriaruannet süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise kohta, milles süsinikdioksiidi kogumist ja ladustamist (CCS) tunnustati ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkoguste kiire vähendamise paljutõotava tehnoloogiana, mille abil võib 2100. aastaks heitkoguseid vähendada kuni 55 %;

3.   tunnistab, et CCSi tehnoloogiate rakendamine võib kaasa aidata ELi kavandatud kliimaalaste eesmärkide saavutamisele pärast 2020. aastat; rõhutab aga, et CCSi tehnoloogiate kasutamise toetamine täiendab energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia ulatuslikumaks kasutuselevõtuks tehtavaid jõupingutusi;

4.   tuletab meelde Euroopa Ülemkogul 8. ja 9. märtsil 2007. aastal võetud kohustust toetada 2015. aastaks kuni kaheteistkümne kaubanduslikuks elektritootmiseks säästlikku fossiilkütuse tehnoloogiat kasutava näidiselektrijaama ehitamist ja käitamist;

5.   rõhutab vajadust tagada, et fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise tähtsuse rõhutamiseks peetaks riiklikke arutelusid ning kaastaks kõik vastava ala spetsialistid;

6.   rõhutab hinnangut, mille kohaselt ELis on vaja rajada vähemalt 12 CCSi näidisobjekti, et pärast 2020. aastat jõuda CCSi tehnoloogiate soovitud laialdase rakendamiseni elektrijaamades ja CO2 turvalise ladustamiseni; on seda arvestades seisukohal, et CCSi tehnoloogiate tutvustamist peaks enne 2020. aastat võimaluse korral toetama ka muudes tööstusettevõtetes; juhib tähelepanu sellele, et CCSi protsesside tutvustamisel tuleb süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja ladustamise etappidel kindlaks teha, kas CCSi tehnoloogiaid saab kasutada turvaliselt ja kas need on kliimamuutuste probleemi kulusäästlikuks lahenduseks;

7.   on seisukohal, et CCSi tehnoloogiate edasine arendamine ja kasutamine võimaldab edendada ühteaegu varustuskindlust, kliimakaitset ja konkurentsivõimet;

8.   on seisukohal, et pidades silmas fossiilkütuste osakaalu paljude maailma riikide energiakandjate kombinatsioonis, võib CCSi tehnoloogiate rakendamine ELis, lisaks energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtuks tehtavatele jõupingutustele, aidata edendada varustuskindlust ja kliimakaitset;

9.   rõhutab, et ladustamiskohtade pikaajalise turvalisuse ja püsivuse tagamiseks tuleb kehtestada siduvad ja ranged kriteeriumid;

10.   rõhutab, et ladustamine merepõhjas võib õnnetuse korral ohustada mereökosüsteeme;

11.   on seisukohal, et komisjoni kirjeldatud meetmed ei ole küllaldased, et tagada soovitud stiimuleid vähemalt 12 näidisobjekti rajamiseks 2015. aastaks;

12.   kutsub komisjoni üles koostama üksikasjaliku hinnangu kõigi 12 näidisobjekti kulude ning kasutatavate era- ja avalike vahendite jagunemise kohta;

13.   on seisukohal, et 12 näidisobjekti rajamise tagamiseks on vajalik otsene rahaline toetus;

14.   juhib tähelepanu sellele, et näidisobjektide tarbeks investeerimisotsuste tegemist ja finantsturult kapitali hankimist raskendab olulisel määral õigusliku raamistiku puudumine, eriti riiklikul ja piirkondlikul tasandil, ning ebakindlus heitkogustega kauplemisel kasutatavate sertifikaatide hinna muutumise suhtes;

15.   on seisukohal, et ajalise tühiku, mis jääb heitkogustega kauplemisest saadavate eeldatavate toetusvõimaluste avanemise (2013. aasta) ning näidisobjektide vältimatu kavandamis- ja rajamisfaasi vahele, saab rahaeraldusega ületada;

16.   teeb sellega seoses ettepaneku, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vastuvõtmisest kuni vahekokkuvõtte tegemiseni kinni peetud riskijagamisrahastu vahendid nähtaks ette CCSi näidisobjektidele kiire rahalise toetuse eraldamiseks, ning võimaluse korral, nagu komisjon on kaalunud, eraldada koostöös Euroopa Investeerimispangaga täiendavalt raha;

17.   peab lisaks vajalikuks, et suurendataks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ergutavat mõju CCSi tehnoloogiatel põhinevale tootmisele – eraldataks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames tulevase CCSi tehnoloogiatel põhineva tootmise eest sertifikaate vähemalt 25 %-lise mahulisatasuga alates 2013. aastast; peab samuti vajalikuks, et sellised sertifikaadid eraldataks aga vähemalt kaks aastat enne näidisobjektide rajamist, nii et nendega saaks kaubelda; on seisukohal, et alternatiivina tuleks kaaluda 500 miljoni heitkogustega kauplemise sertifikaadi eraldamist ELis näidisprojektide toetuseks; soovitab liikmesriikidel kasutada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames oksjonitel sertifikaatide müügist saadavat tulu CCSi tehnoloogiate ja nõutava infrastruktuuri arendamiseks;

18.   peab tingimata vajalikuks, et vähemalt 12 näidisobjekti, mille rajamist toetatakse, hõlmaksid kolme erineva CCSi tehnoloogia võimalikke kombinatsioone erinevate energiakandjate ja erinevate ladustamisvõimalustega ning et need objektid tuleb ehitada võimalikult erinevatesse piirkondadesse üle kogu ELi;

19.   soovitab tungivalt, et valik tehtaks kavade hulgast, milles elektrijaama pakutav võimsus on vähemalt 180MW;

20.   on seisukohal, et viivitamatult tuleb luua vajalikud eeldused riiklikul ja regionaalsel tasandil transpordi- ja ladustamise loamenetluste kehtestamiseks;

21.   peab vajalikuks ELi täiendavat osalust nõutava transpordiinfrastruktuuri arendamisel ja juhib sellega seoses tähelepanu konkreetsete liikmesriikide muid transpordiinfrastruktuure puudutavatele loamenetlustele, mis võivad kesta aastaid; seda arvestades peab tähtsaks nende menetluste lühendamist, tagamaks ehituse teokssaamist 2020. aastaks;

22.   peab struktuurifondide vahendite kasutamist CCSi näidisobjektide tarbeks arvestatavaks võimaluseks vaid juhul, kui konkreetsed regioonid ei ole neid vahendeid juba sidunud teiste pikaajaliste kavadega ega esitanud nende kavade kohta vastavaid ettepanekuid, ning toonitab, et valmidus kliimakaitsemeetmeid toetada väheneb, kui majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks rakendatavate vahendite pärast ollakse sunnitud konkureerima kliimakaitsemeetmetega;

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/33

---

Euroopa ombudsmani eriaruanne seoses soovituse projektiga Euroopa Liidu Nõukogule kaebuse 1487/2005/GG asjas

P6_TA(2008)0555

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa ombudsmani eriaruande kohta seoses soovituse projektiga Euroopa Liidu Nõukogule kaebuse 1487/2005/GG asjas (2008/2072(INI))

(2010/C 16 E/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa ombudsmani eriaruannet Euroopa Parlamendile;

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 195 lõike 1 teist lõiku;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 7;

—	võttes arvesse Eurobaromeetri eriväljaandes nr 237 ja 243 avaldatud Euroopa Komisjoni uuringuid keelte leviku kohta Euroopa Liidus;

—	võttes arvesse ombudsmani põhikirja artikli 3 lõiget 5, mille kohaselt peab ombudsman koostöös asjaomase institutsiooniga leidma võimaluse haldusomavoli juhtum lahendada ja kaebus rahuldada;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 195 lõike 2 esimest lauset;

—	võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0395/2008),

A.	arvestades, et arusaadavuse parandamine, mitmekeelsuse edendamine ja üldsuse täpne teavitamine on Euroopa Liidu ja selle institutsioonide esmatähtsad eesmärgid;

B.	arvestades, et võimalikult paljudele ELi kodanikele teabe hõlpsalt kättesaadavaks tegemine on demokraatliku legitiimsuse ja läbipaistvuse üldpõhimõtete oluline eeldus ja vajalik nurgakivi;

C.	soovides võimalikult paljudele kodanikele võimaldada vahetut juurdepääsu teabele Euroopa Liidu organite mistahes vormis tegevuse kohta;

D.	arvestades, et selle soovi puhul peab arvestama ELi ametlike keelte rohkusest tingitud logistilisi probleeme;

E.	arvestades, et Internet on üha olulisem teabe hankimise vahend ning seetõttu peab ka Euroopa Liit läbipaistvust ja teabe levitamist taotledes kasutama Internetti,

1.   nõustub ombudsmani esitatud järeldustega, mille kohaselt

a)	nõukogu, nagu kõik ELi organid, vastutab esmajoones ise oma eesistujariigi veebisaitide ja seal kasutatavate keelte eest,

b)	nõukogus järgitavad tavad ei saa täielikult lahkneda ELi institutsioonide ja nende allüksuste ühtsest kohtlemisest,

c)	nimetatud veebisaitidel esitatav teave peaks ideaaljuhul olema aegsasti kättesaadav ühenduse kõigis ametlikes keeltes,

d)	kui keelte arvu peab piirama, tuleb kasutatavad keeled valida objektiivsuse, mõistlikkuse, läbipaistvuse ja mõistetavuse kriteeriumide põhjal;

e)	nõukogu keeldumine kaebuse esitaja palve sisulisest käsitlemisest on haldusomavoli;

2.   võtab sellega seoses hämmastusega teadmiseks, et nõukogu ei pea end pädevaks selle küsimusega tegelema, kuigi see puudutab kõiki liikmesriike ja nõukogu võiks anda soovitused kõigile tulevastele eesistujariikidele;

3.   peab kahetsusväärseks, et nõukogu on seniajani üldse hoidunud oma eesistujariikide veebisaitidel kasutatavate keelte valiku küsimusega sisuliselt tegelemast, erinevalt teistest institutsioonidest, näiteks komisjonist ja Euroopa Parlamendist, kes on oluliselt suurendanud suhtluses kodanikega kasutatavate keelte arvu;

4.   kutsub nõukogu üles põhjalikult läbi vaatama eesistujariikide veebisaitide keeltevaliku laiendamise küsimust, sõltumata sellest, kes neid veebisaite haldab või nende eest vastutab, et tagada võimalikult suurele osale Euroopa Liidu elanikest lihtne ja vahetu juurdepääs ELi tegevust kajastavale teabele; palub nõukogul teavitada parlamenti asjaomase arutelu tulemustest;

5.   rõhutab, et igasugune keelte valiku piiramine, kui see peaks vajalikuks osutuma, peab toimuma objektiivsete ja piisavalt põhjendatud kriteeriumide alusel, sellest tuleb avalikult teada anda ja eesõigusi tohib anda üksnes asjaomase perioodi eesistujariigi keelele kuni vastava eesistumisaja lõpuni;

6.   toetab ombudsmani soovitust nõukogule kaaluda kaebuse esitaja palvet, et eesistujariikide veebisaidid oleksid ka saksakeelsed;

7.   väljendab rahulolu selle üle, et erinevalt varasemast tavast pakkuda eesistujariigi veebisaidil teavet vaid inglise, prantsuse ja oma riigi keeles, peab Prantsusmaa nõukogu eesistujaks olles oma ametlikku veebisaiti Euroopa Liidu enim kasutatavates keeltes (inglise, saksa, prantsuse, itaalia ja hispaania);

8.   pöördub kõigi tulevaste eesistujariikide poole lootuses, et nad avaldavad oma veebisaidid võimalikult paljudes keeltes ja keelte arvu piiramise korral kasutaksid ELi enim kasutatavaid ametlikke keeli nende tähtsuse järjekorras;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/35

---

Sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tulevik

P6_TA(2008)0556

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tuleviku – nende rahastamise ja individualiseerimise suundumuse kohta (2007/2290(INI))

(2010/C 16 E/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta Euroopa Liidus (KOM(2006)0574);

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikleid 99 ja 141;

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu lahendeid, eelkõige Euroopa Kohtu 17. mail 1990. aastal tehtud otsust kohtuasjas Douglas Harvey Barber versus Guardian Royal Exchange Assurance Group (1),

—	võttes arvesse õiguslikult siduvat 1979. aastal ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW), eelkõige selle artikli 11.1 punkte d ja e ning artikli 11.2 punkti c;

—	võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2006. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised. 2006–2010” (KOM(2006)0092);

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. märtsi 2008. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

—	võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta teatist „Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine” (KOM(2007)0620);

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1952. aasta konventsiooni sotsiaalkindlustuse miinimumstandardite kohta;

—

võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2008. aasta töödokumenti nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiivi 80/987/EMÜ (töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 8 ja sellega seonduvate sätete rakendamise kohta, mis puudutavad riiklikest sotsiaalkindlustusskeemidest välja jäävate täiendavate tööandja pensioniskeemidega või tööandjatevaheliste pensioniskeemidega (SEK(2008)0475);

—	võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite soovitusi, mis esitati 18. oktoobri 2007. aasta aruandes „Euroopa tööturgude ees seisvad peamised väljakutsed: Euroopa sotsiaalpartnerite ühisanalüüs”;

—	võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel” (KOM(2006)0708) ja oma 11. juuli 2007. aasta vastavasisulist resolutsiooni (2);

—	võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2007. aasta teatist „Sotsiaalse tegelikkuse hindamine – vahearuanne 2007. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule” (KOM(2007)0063) ning oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta (3);

—	võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (KOM(2007)0244) ning oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta (4);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni aruannet ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A6-0409/2008),

A.

arvestades sotsiaalkindlustuse puhul, et: — seda luuakse, reguleeritakse, hallatakse ja rahastatakse (tavaliselt osaliselt) riiklikult, kuid samuti kollektiivselt kindlustatute individuaalsete maksete või maksude kaudu ning riigil on avalik kohustus rahuldada kodanike sotsiaalkindlustuse vajadusi; — seda iseloomustab aruandekohustus ning piisava põhikindlustuse tagamine kõikidele; — selle aluseks on solidaarsuspõhimõte; — see hõlmab ülalmainitud ILO konventsiooni üheksat valdkonda; — selle eesmärk on tagada põhikindlustus tööhõive (töötuskindlustus), sissetuleku (pensionimaksed) ning töövõime (ravikindlustus) valdkondades,

B.	arvestades, et Euroopa Liidu elanike üldarv peaks prognooside kohaselt 2025. aastani pisut kasvama ning pärast seda veidi kahanema, mistõttu on see 2050. aastal praegusest natuke väiksem ning elanikud märkimisväärselt vanemad;

C.

arvestades, et praeguse sisserände taseme säilimise juures väheneb tööealine elanikkond 2005. aasta 227 miljonilt inimeselt 183 miljoni inimeseni 2050. aastal, tööhõivemäär tõuseb (peamiselt naiste suurema tööhõivemäära tõttu) 2020. aastaks 70 %-le, tööga hõivatud inimeste koguarv kasvab 2017. aastaks 20 miljoni inimese võrra, kuid väheneb seejärel 2050. aastaks 30 miljoni inimese võrra, ning et 65 aasta vanuste ja vanemate inimeste ning tööealise elanikkonna suhtarv suureneb prognooside kohaselt 2005. aasta tasemelt 1:4 tasemele 1:2 2050. aastal;

D.	arvestades, et ametliku pensioniea üldisel tõstmisel eeldatava keskmise eluea pikenemise tõttu ei arvestata piisavalt sellega, et jätkuvalt on palju majandusharusid, kus töötajate eeldatav keskmine eluiga on oluliselt lühem;

E.	arvestades, et sotsiaalpartnerid nii üldiselt kui ka majandusharudes, kus töötajate eeldatav keskmine eluiga on alla keskmise, kannavad eriti suurt vastutust personalivoolavuse eest ning võivad mängida olulist toetavat rolli toimiva ja vanust arvestava personalipoliitika tagamisel;

F.	arvestades, et töötute väiksemast osakaalust tingituna vähenevad 2050. aastaks töötushüvitisega seonduvad kulutused ligikaudu 0,6 protsendipunkti võrra SKPst, mis on väga tagasihoidlik vähenemine ning ei hüvita suuremaid kulutusi teistes sektorites;

G.	arvestades, et Euroopa Liit kulutab 27,2 % SKPst sotsiaalkaitsele (2008), millest suurema osa moodustavad vanadushüvitised ja pensionid (46 %);

H.

arvestades, et sotsiaalkindlustuse küsimust ei tohiks käsitleda pelgalt kulude-tulude analüüsina, vaid pigem ühiskondliku lepinguna, millega nii riik kui ka kodanikud võtavad endale kohustused ja õigused, mida nendena ka käsitletakse ja kasutatakse; arvestades lisaks, et sotsiaalkindlustuse eelarve aspekti ei tohi siiski mingil juhul tähelepanuta jätta;

I.	arvestades, et elanikkonna vananemine suurendab praeguse poliitika jätkamise korral enamikus liikmesriikides 2050. aastaks riiklikke kulutusi, eelkõige seoses pensionide, tervishoiu ja pikaajaliste hooldusega, ning et suurim kulude kasv leiab aset ajavahemikus 2020–2040,

J.	arvestades, et pensioniskeemide elujõulisuse tagamiseks on naiste, noorte ja eakate isikute tööhõive valdkonnas püstitatud Lissaboni strateegia eesmärkide ja lastehoiuteenuste parandamist taotlevate Barcelona eesmärkide saavutamine olulise tähtsusega;

K.	arvestades, et 2000. aastal vastu võetud ÜRO aastatuhande arengueesmärkides, eriti arengueesmärgis 3, on eeltingimuseks sooline võrdõiguslikkus;

L.

arvestades, et naiste töötamisperioodid on üldiselt ebaühtlasemad ja naiste palkadele on iseloomulik aeglasem areng, samas kui meeste töötamisperiood on pidev ja palga areng kiirem, mis toob endaga kaasa pensionisüsteemi sissemaksete erinevuse ja naiste suurema vaesumise ohu, mis on veel üks pikemaajaline risk, arvestades naiste pikemat eeldatavat eluiga,

Üldised mureküsimused

1.   kutsub liikmesriike üles, pidades silmas Lissaboni strateegiat ja vajadust katta sotsiaalsed riskid ning tagada sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide jätkusuutlikkus ning säilitada Euroopa sotsiaalse mudeli olemus, tegema suuremaid edusamme sotsiaalkulude ja sotsiaalse aktiveerimise tasakaalustamisel ning täiendavalt õhutada suuremat arvu inimesi asuma ja jääma tööle turvalise ja kohustusliku sotsiaalkindlustusega kvaliteetsetel töökohtadel, mis edendavad kasvu, uute töökohtade loomist ning turu suuremal läbipaistvusel põhinevat töö saamist, ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme (näiteks hüvitiste arvutusvalemite ja rahastamise mehhanismide suurema eristamise abil) ning suurendada investeeringuid inimkapitali uurimis- ja arendustegevuse ja innovatsiooni edendamise ning hariduse ja ametialase koolituse arendamise teel elukestva õppe kontekstis;

2.   palub komisjonil hoolikalt jälgida sotsiaalkindlustus- ja pensionireforme liikmesriikides, võrreldes nende senist mõju naiste tööhõive olukorrale ja keskendudes parimatele tavadele, mis on ilmnenud eelkõige soolise diskrimineerimise vähendamisel palga osas ning töö- ja pereeluga seotud kohustuste tasakaalustamisel;

3.   rõhutab, et majanduskasvu allikad muutuvad demograafilise muutuse tõttu ning tööjõu suurenenud tootlikkus ja tehnoloogiline innovatsioon saavad majanduskasvu allikateks; tunnistab, et kõrge tootlikkuse säilitamiseks tuleb investeerida rohkem teadus- ja arendustegevusse ja parematesse juhtimismeetoditesse, mille puhul tuleb esmatähtsaks seada koostoime tehnoloogiliste ja sotsiaalsete uuenduste vahel;

4.   rõhutab, et seoses praeguste demograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete suundumustega ning põlvkondade- ja kogukondadevaheliste konfliktide ennetamisega on oluline töötada välja uued mudelid kulude ja tulude tõhusaks ja õiglaseks jaotamiseks ühiskonnas, kus on järjest vähem majanduslikult aktiivseid ja järjest rohkem majanduslikult mitteaktiivseid elanikke; Euroopa ja riigi tasandil tuleks eesmärgiks seada sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide majandusliku elujõulisuse ning sotsiaalsete riskide katmise vaheline tasakaal;

5.   tuletab meelde oma veendumust, et majanduslikult elujõulise sotsiaalkaitsesüsteemi edendamiseks tuleks ELi tööõigusega tugevdada töösuhte põhilise liigina pigem tähtajatuid töölepinguid, mis tagavad asjakohase sotsiaal- ja tervisekaitse ning põhiõiguste austamise; tunnistab siiski, et tuleb kaitsta ka teiste mudelite järgi töötavate õigusi, sealhulgas õigust pensionile, mis võimaldab vanaduspõlves väärikat elu;

6.   tuletab meelde, et Euroopa sotsiaalse mudeli keskmes on põlvkondade ja sotsiaalsete rühmade vahel valitsev solidaarsuspõhimõte, ja et seda rahastatakse eelkõige töötasudest, näiteks töötajate ja tööandjate maksetest ning töö maksustamisest; sellegipoolest juhib tähelepanu asjaolule, et vananev elanikkond avaldab tõsist survet aktiivsele tööjõule ning lahenduste leidmine demograafilisele muutusele peaks olema poliitiline prioriteet; toonitab, et vastasel juhul võib demograafiline muutus ohustada solidaarsuspõhimõtet ja seepärast ka Euroopa sotsiaalset mudelit; toonitab samuti, kui oluline on seetõttu tugevdada solidaarsuspõhimõtet, sealhulgas ka õiglast rahalist hüvitist;

7.   osutab asjaolule, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 141 on võimalik võtta meetmeid meestele ja naistele võrdse töötasu maksmise saavutamiseks ning et ühenduse kohtupraktikas käsitletakse sotsiaalkindlustusmakseid osana töötasust;

8.   märgib, et demograafiliste muutuste tõttu on 2030. aastaks majanduslikult aktiivsete ja mitteaktiivsete isikute suhe eeldatavasti 2:1; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja poliitikasuuniseid selle tagamiseks, et hooldajad, kellest paljud on hoolduskohustuste tõttu sunnitud tööturult tagasi tõmbuma, ei satuks ebasoodsasse olukorda pensioniga seotud ebakindluse tõttu;

9.   tuletab meelde, et individualiseerimise suundumus aitab kaasa teise ja kolmanda samba ajakohastamisele, seadmata sotsiaalkindlustussüsteemi esimest sammast küsimärgi alla; see võimaldab inimestele, eelkõige naistele ja teistele tundlikele rühmadele suuremat valikuvabadust ja seega sõltumatust ning võimalust saada isiklikud täiendavad pensioniõigused;

10.   palub komisjonil süvendatult uurida sotsiaalsete põhiõiguste individualiseerimise mõju meeste ja naiste võrdsele kohtlemisele;

11.   on arvamusel, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamine peaks olema üks sotsiaal- ja pensionikindlustussüsteemide reformimise eesmärke, samal ajal rõhutades, et ebavõrdsus selles osas on põhimõtteliselt kaudset laadi, tulenedes jätkuvast ebavõrdsusest tööturul palga ja karjäärivõimaluste ning perekonna ja koduga seotud kohustuste ebavõrdse jaotumise osas ning seetõttu saab seda korrigeerida globaalsemate meetmetega;

12.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõstma (noorte) täiskasvanute seas teadlikkust pensioniõiguste varajase kogumise olulisuse kohta;

Tööjõud

13.   on arvamusel, et tööjõu kahanemine põhjustab praeguse olukorra jätkumise korral töötatud tundide koguarvu vähenemist; on seisukohal, et selle suundumuse muutmiseks võib võtta meetmeid, vähendamaks tööpuuduse taset ja suurendamaks sealhulgas ka suure tööpotentsiaaliga isikute, näiteks puuetega isikute, naiste ja vanurite tööle võtmist (koos koolituse ja ümberõppega); toonitab vajadust võimaldada paindlikku vabatahtlikult pensionile jäämist, muuta töökorraldust ning kasutada arukalt uusi tehnoloogiaid; toonitab, et samuti on vajalik parandada tugiteenuseid ning laste ja teiste ülalpeetavate hooldusega seotud teenuseid, seades eesmärgiks vähendada vabatahtlikult osalise tööajaga töötavate inimeste arvu;

14.   tuletab meelde, et kõrgem tööhõive määr sõltub märkimisväärselt vajadusest hoida kõik rühmad – eriti need, kes tööturule ei pääse – aktiivsetena; rõhutab seepärast vajadust võidelda diskrimineerimise vastu tööturul ning pakkuda tööd mitteaktiivsetele isikutele tööjõu seas; täiendavalt rõhutab vajadust pakkuda mõistlikke ruume, et hõlbustada puudega ja tõsiste tervisehäiretega isikute tööle võtmist ning tagada puudega ja vaimsete häiretega isikutele töö saamist;

15.   rõhutab sellega seoses naiste, noorte ja vanurite aktiivse tööhõivepoliitika väljatöötamise vajadust, et inimtööjõudu ja ettevõtlust nõuetekohaselt kasutada ning tagada pensionäridele pensioniskeemi sissemaksete kaudu piisava pensioni saamise õigus;

16.   rõhutab vajadust arutada ametliku pensioniea tõstmist riigi tasandil; on arvamusel, et liikmesriigiti erinevast pensionieast sõltumata tuleb töötajaid julgustada tööle jääma vabatahtlikult nii kauaks, kui olukord võimaldab või pensionieani või kauemgi;

17.   kutsub sotsiaalpartnereid üles töötama välja muu hulgas eri sektorites saadud kogemuste alusel sihtotstarbelisi sektoripõhiseid meetmeid seoses vanemate töötajate lahkumisega tööturult ning eelkõige vanusega arvestava personalipoliitikaga;

18.   kutsub liikmesriike üles looma rahalisi ja sotsiaalseid stiimuleid, mis suurendavad töötajate huvi jätkata töötamist vabatahtlikult ka pärast ametliku pensioniea ületamist;

19.   kutsub liikmesriike üles edendama aktiivset poliitikat ohutute töötingimuste eelduste parandamiseks, et vähendada ohtu teatavatel elukutsetel ja vältida enneaegselt pensionile jäävate spetsialistide suurt osakaalu;

20.   tuletab meelde, et tulevikku arvesse võtvat majandusrände poliitikat, mis seisneb eelkõige tööealiste võimalike sisserändajate ligimeelitamises ning millega võimaldatakse kõrge kvalifikatsiooniga taotlejate sisserännet kiirmenetluse alusel, tuleb täiendada sisserändajate parema integreerimisega tööturule ja ühiskonda; rõhutab, et sisserände suurendamise tugevad püüdlused võivad sisserändajate päritoluriikides põhjustada ajude väljavoolu, mis võib mõjutada negatiivselt kõnealuste riikide majandus- ja ühiskondlikku arengut ja põhjustada kontrollimatu uue rändevoo;

21.   tunnistab, et nn oskustööjõu raiskamine võib samuti olla mureküsimuseks nii majandusele üldiselt kui ka asjaomastele üksikisikutele, kui kvalifitseeritud võõrtöötajaid kasutatakse madalama kvalifikatsiooniga vabade töökohtade täitmiseks; rõhutab, et võõrtöötajad peavad saama kasu pensionisüsteemi tehtud maksetest;

22.   kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et ELi kodanikud, kes töötavad ja elavad mõnes vastuvõtvas liikmesriigis, ei kaotaks osa või kõiki sotsiaalkindlustusõigusi;

23.   on seisukohal, et rände pikaajaline mõju elanikkonna vananemisele ei ole teada, kuna sõltub rändevoogude liikumisest, perekondade taasühinemisest ning sisserännanute sündivusest; on seisukohal, et sisseränne suudab tagada tasakaalustatuma sotsiaalkindlustussüsteemi, kui sisserändajad on seaduslikul tööl ja aitavad seeläbi kaasa süsteemi rahastamisele;

Pensionid

24.   juhib tähelepanu tööturul esinevale kõikide tundlike rühmade diskrimineerimisele töö saamisel ja tööturu tingimuste osas, eriti neile, kes teevad ilma kohustuslike sotsiaalkindlustusmakseteta töid, mis vähendab tööhõive määra ja palka ning kõnealuste rühmade võimalust koguda endale piisav pension; rõhutab vajadust tagada võrdsed võimalused kõigile ning seega ka tööhõive kõrgem määr, võrdne palk ja piisavad pensioniõigused;

25.   tunnistab tõsiasja, et riiklikud pensioniskeemid tugevdavad sotsiaalset solidaarsust ja on liikmesriikide kohustus ning nende skeemide eest hoolt kandmine peaks olema poliitiline prioriteet; on arvamusel, et riiklike kogumispensionide alternatiivide, näiteks täiendavate pensioniskeemide suurem kasutus oleks elujõuline alternatiiv; juhib tähelepanu asjaolule, et erapensionid võiksid hõlmata tööandja või muude kollektiivsete organisatsioonide või ühingute täiendavaid pensioniskeeme ning isiklikel säästudel põhinevaid lisapensione; rõhutab, et erapensionide olemasolu suurendaks vajadust erapensionifondide ja selliste pensionide ülekantavuse asjakohase reguleerimise ning nimetatud alternatiivide edendamise ja jätkuva ajakohastamise (sealhulgas suurema paindlikkuse) järele; on sellega seoses arvamusel, et tuleb arvestada riski, et naised võivad olemasoleva riikliku pensioniskeemi raames kaotada kindlustuskaitse juhul, kui nimetatud skeemi vahetavad välja erafondid, kuid seda riski võib vähendada pensioniõigusega hõlmatud sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning isiklikel põhjustel puhkuse abil;

26.   kutsub liikmesriike üles pöörama tõsist tähelepanu vajadusele kujundada ümber traditsioonilised pensionisüsteemid, mis põhinevad riskide korrapärasel hindamisel ja milles on võetud eelduseks tüüpiline elutsükkel, ning viia sotsiaalkindlustussüsteem kooskõlla pensioniskeemi reformidega, võttes arvesse, et tüüpiliseks peetavad elutsüklid muutuvad kiiresti ja nn ebaühtlased elulood muutuvad üha tavalisemaks; usub, et sellega võib kaasneda uus sotsiaalne oht, milleks on suurenev prognoosimatus seoses paljude üksikisikute ja eelkõige tundlike rühmadega, eriti sisserändajate, madala kvalifikatsiooniga töötajate ja üksikvanematega ning hoolduskohustustega inimestega; rõhutab, et see võib viia enneaegse lahkumiseni tööturult või piiratud osalemiseni tööturul; juhib tähelepanu asjaolule, et pensioniskeemide muutmine on samuti vajalik selleks, et saavutada paindlik tööturg;

27.   märgib, et jätkusuutlikku pensionisüsteemi peab olema võimalik kohandada rahvastiku- ja majandusalaste muutustega ning rõhutab, et kolme samba struktuur kujutab endast laialdase kättesaadavuse korral tasakaalustatud võimalust; soovitab täiendada kohustuslikku pensioniskeemi (esimene sammas) kollektiivselt rahastatavate ametipensioniskeemidega (teine sammas) ja individuaalsete täiendavate kolmanda samba toodetega; rõhutab selliste pensionisüsteemide väärtust, mis ühendavad solidaarsuse sageli suurema kasumiga tänu mahule ning pikaajalisele ja ettevaatlikule, kuid tulusale investeerimisstrateegiale; palub komisjonil ette valmistada asjakohane ja rakendamiskõlblik raamistik üleeuroopaliste pensionitoodete valdkonna reguleerimiseks ja kontrollimiseks; rõhutab, et ameti- ja kolmanda samba pensionide siseturg annaks kodanikele võimaluse kasutada ülekandmist võimaldavaid ametipensioniskeeme, edendaks konkurentsi ja vähendaks pensionisäästudega seotud kulusid;

28.   täheldab, et laste ning eakate, haigete või puuetega pereliikmete eest kannavad reeglina hoolt just naised, kes teevad seda vabatahtlikult või siis olude sunnil kultuuritraditsioonide ja sotsiaalsete normide survel või lastehooldusvõimaluste ja muude hooldusvõimaluste (kauaaegse hoolduse struktuuride) madala kvaliteedi või puudumise tõttu, ja seepärast esineb naiste tööalases karjääris sagedamini katkestusi; rõhutab vajadust töötada naiste ja hooldajate jaoks välja hüvitusmehhanism, millega võimaldatakse naistel teha lapse saamise ning hooldamiskohustuste suhtes isiklik valik, ilma et nad peaksid kartma rahaliselt ebasoodsama olukorra tekkimist või tööalase karjääri pidurdumist; väljendab rahulolu liikmesriikide meetmetega kõnealuse olukorra ennetamiseks ja hüvitamiseks, näiteks lapse- ja perehoolduspuhkuse perioodi arvestamist kohustuslikus pensionikindlustuses;

29.   palub liikmesriikidel, tööturu osapooltel ja naisteorganisatsioonide esindajatel pöörata suuremat tähelepanu pensioniskeemide reformide võimalikele ja tegelikele mõjudele meeste ja naiste võrdõiguslikkusele ning hoolitseda selle eest, et võrdõiguslikkuse tagamiseks nähakse ette heastavad meetmed;

30.   nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid otsese diskrimineerimise keelamiseks ametipensioniskeemides, sealhulgas tava vastu võtta maksete ja sissemaksete aluseks sool põhinevad kindlustusmatemaatilised tegurid;

31.   viitab oma 21. veebruari 1997. aasta resolutsioonile füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade olukorra kohta, (5) milles nõuti muuhulgas kõnealuste abikaasade pensionikindlustusega kohustusliku eraldi liitumise tagamist;

32.   tuletab meelde oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta ELi maapiirkondades, (6) kutsudes komisjoni veel kord üles esitama ettepanekut 11. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/613/EMÜ (füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega) (7) muutmiseks 2008. aasta lõpuks, milles sätestataks sõltumatud sotsiaal- ja pensioniõigused naistele, kes abistavad talumajapidamises;

33.   tuletab meelde oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta (8) ning rõhutab läbipaistva ja paindliku üleeuroopalise sotsiaalkindlustus- ja pensionituru loomise tähtsust fiskaaltõkete ja pensioniõiguste ühest liikmesriigist teise ülekandmist takistavate tegurite kõrvaldamise kaudu; on seisukohal, et pensionide siseturu loomiseks on vaja üleeuroopalist pensionitoodete reguleerimise raamistikku;

34.   nõuab tungivalt, et komisjon vaataks võimalikult kiiresti läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, (9) et sätestada tööandjapensioni pakkuvate asutuste jaoks sobiv kindel maksevõimerežiim, mis põhineb Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee (CEIOPS) nõuannetel ning põhjalikul mõjuhinnangul, kus kontrollitakse võrdseid võimalusi käsitlevaid küsimusi seoses võetud kohustuste aluseks olevate oletatavate suuruste kalkuleerimisel ja hindamisel tekkivatest erinevustest; rõhutab, et sellise režiimi aluseks võiks olla komisjoni 26. veebruari 2008. aasta muudetud ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elukindlustuse kohta kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solvency II)) (KOM(2008)0119) teatavate aspektide laiendamine pensionifondidele, võttes arvesse tööandjapensioni kogumisasutuste erijooni, nagu nende juhitavate pensioniskeemide pikaajalisust ja riskide katmise või tagatiste tüüpi, mida pensionifondid pakuvad; arvab, et niisugune spetsiaalne maksevõimerežiim suurendaks finantsstabiilsust ja aitaks vältida vaidlusküsimusi;

35.   tuletab meelde, et Euroopa Kohus on keelanud takistada maksuvabastuste andmist piiriüleste pensioniskeemi sissemaksete eest; toonitab, et maksusoodustused on parim viis pikaajalise säästmise ergutamiseks ja vaja võib minna täiendavat ühtlustamist, et kõrvaldada kõik takistused piiriüleste sissemaksete tegemisel pensioniskeemidesse;

36.   täheldab praegust suundumust üleminekule määratud hüvitisega pensionisüsteemidelt määratud sissemaksega pensionisüsteemidele ja tunneb muret tööandja sissemaksete vähenemise pärast, mis selle suundumusega ilmselt kaasneb; rõhutab vajadust suurendada töötajate osalust ja sissemaksete taset olemasolevates pensioniskeemides, et tagada inimestele pensionipõlves piisav sissetulek, ja rõhutab tööandjate jätkuva piisava osaluse vajadust, eelkõige määratud sissemaksega pensioniskeemide puhul; tunneb muret, et rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 19 kavandatav läbivaatamine seoses töövõtja hüvitistega, näiteks nn koridorimeetodi võimaliku kaotamise korral, võib kaasa tuua olulisi pensioniskeemide muudatusi, mida tuleb hoolikalt hinnata, pidades eelkõige silmas võimalust, et väheneb huvi määratud hüvitisega pensioniskeemide vastu;

37.   märgib, et puuetega inimestele asjakohaste elutingimuste tagamise ja nn toetuse lõksu vältimise eesmärgil tuleb hüvitada puudest tulenev täiendav elukallidus ning kooskõlastada hüvitus pensioniskeemide ja sotsiaalse kaasatuse poliitiliste meetmetega;

Rahanduslik jätkusuutlikkus

38.   rõhutab, et liikmesriigid peavad säilitama sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide rahastamise piisaval tasemel ning leidma alternatiivseid ja tugevaid maksubaase, et tulla toime globaliseerumisest põhjustatud teravneva konkurentsiga; rõhutab, et liikmesriikide majanduste konkurentsivõime suurendamiseks ja töötamiseks suuremate stiimulite andmiseks tuleb vähendada sõltuvust tööjõu maksustamisest; tunnistab, et üleminek senisest enam kapitalipõhisele maksustamisele on keeruline, võttes arvesse, et kapitalipõhise maksustamise maksubaas on väiksem ja kapital liikuvam; juhib tähelepanu sellele, et uutele maksustamisviisidele ja/või muudele alternatiividele üleminekut võiks pidada sotsiaalsete kulutuste rahalist jätkusuutlikkust parandavaks, mis vähendaks madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust; on endiselt seisukohal, et tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed on investeering, sest nende tulemusena paraneb tootlikkus, ning see on üks põhjusi, miks kõrgete sotsiaalsete kulutustega riigid on ühtlasi ka kõige konkurentsivõimelisemad riigid;

39.   rõhutab tõsiasja, et liikmesriigid peavad keskenduma stabiilsuse ja kasvu pakti keskmise tähtajaga ja kaugematele eesmärkidele ning tagama jätkusuutliku riikliku rahanduse, et elanikkonna vananemisega seotud suureneva survega toime tulla; märgib, et 5. aprillil 2008 Brdos toimunud majandus- ja rahandusministrite nõukogu mitteametlikul istungil lepiti kokku selles, et sotsiaalsete kulutuste puhul tuleb kulutuste mahu asemel pöörata tähelepanu saavutustele ja tulemustele; soovitab nõukogul kaaluda stabiilsuse ja kasvu pakti edasise täiendamise võimalusi, näiteks pikemaajaliste investeeringute kirjendamist pikema aja jooksul;

40.   rõhutab, et liikmesriigid peaksid kujundama oma rahanduspoliitikat jätkusuutlikul viisil, jaotades maksukoormuse õiglaselt töötajate, tarbijate, ettevõtete ja kapitalitulu ning põlvkondade vahel;

41.   on seisukohal, et reguleerimise eesmärk peab olema maksevõime tagamine ja tööandjate pensioniskeemide kaitsmine ning seda mitte üksnes ülevõtmise või muude oluliste muutuste korral omandisuhetes ja juhatuses;

42.   kutsub liikmesriike üles lisama nende aastaeelarvetesse fondi tulevaste pensionimaksete jaoks;

43.   juhib tähelepanu vajadusele arutada järkjärgulist üleminekut põlvkondadevaheliselt ümberjaotusskeemilt fondipõhisele kindlustuse tüüpi pensioniskeemile;

Tervishoid ja pikaajaline hooldus

44.   väljendab oma veendumust, et meetmed tervise parandamiseks vajavad investeeringuid, mis võib kaasa aidata vananeva elanikkonnaga seotud kulude vähendamisele ning parandada riigi rahanduse kindlust; rõhutab veel kord, kui oluline on säilitada Euroopa Liidu kõigi tervishoiusüsteemide aluseks olevaid väärtusi ja põhimõtteid, milleks on kõikide kaetus raviteenustega, solidaarsus rahastamisel, ravi võrdne kättesaadavus ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumine, ilma et see piiraks vajadust nappe ressursse ratsionaalselt tarbida; toonitab, et teenuste korralduse ja pakkumise parandamisel vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tekib võimalus parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja ka rahalist tõhusust;

45.   võttes arvesse tervishoiu ja pikaajalise hoolduse osas prognoositud suurenevaid kulusid, on seisukohal, et liikmesriigid peaksid oma rahastamismehhanismid läbi vaatama ning võtma arvesse võimalust, et tulevikus on omaste poolne hooldus seoses suundumusega väiksemate perekondade poole ja naiste suurema osalemisega tööturul vähem kättesaadav ning et kulude suurenemine võib pikaajalise hoolduse valdkonnas osutuda prognoositavast suuremaks;

46.   juhib tähelepanu asjaolule, et eelkõige tuleb võtta arvesse isikuid, kes vajavad kulukaid või pikaajalisi tervishoiuteenuseid, juurdepääsuprobleemidega isikuid ja rühmi, näiteks rahvusvähemusi ja madala sissetulekuga inimesi, kroonilisi haigusi põdevate inimeste hooldamist ja riiklike rehabilitatsioonistruktuuride arengut, füüsilise või vaimse puudega või vanurite sotsiaalset kaasatust ja toetamist, ning seeläbi vältida inimeste hoidmist hooldekodudes ja aidata neil elada iseseisvat elu;

47.   täheldab, et tervishoiu rahastamine riiklikest vahenditest aitab kaitsta finantsriskide eest, sõltumata isiklikest terviseriskidest, ning seega toetab võrdsust ja sotsiaalset turvalisust, samas kui erasektori maksesüsteemid hõlmavad riskide piiratud koondamist või ei koonda neid üldse ning sageli seostatakse neis maksed kehva tervisega seotud riskide ja maksejõuga, tagades samas jätkusuutliku rahastamise hoolimata demograafilistest muutustest;

48.   tunnistab riikliku rahastamise olulisust solidaarsuse eesmärgi saavutamisel ning suuri erinevusi liikmesriikide tervishoiusüsteemide riikliku ja erasektori rahastamise tasemete osas; soovitab komisjonil viia läbi uuringud, et selgitada välja riikliku rahastamise tase ja/või ulatus, mis vastab solidaarsuse eesmärgile nii süsteemi kui terviku kui ka teatavate teenusekategooriate puhul;

49.   tunnistab, et turupõhised lahendused ja tervishoiusüsteemi rahastamise erastamine muutuvad üha populaarsemaks vahendiks kulude plahvatusliku suurenemise, ebatõhususe ja hooldusega seotud kvaliteediprobleemide vastu, eriti uutes liikmesriikides; märgib, et üha enam ollakse seisukohal, et sotsiaalsete tervisekindlustussüsteemide funktsionaalne erastamine, kasumile orienteeritus ja finantsmaaklerite vaheline konkurents muudab tervishoiusüsteemide haldamise tavaliselt kallimaks, samas kui sellest tulenev kasu hindade langetamisele, tõhususele ja hoolduse kvaliteedile on kaheldav; sel põhjusel soovitab erarahastamisel põhineva mudeliga liikmesriikidel seda säilitada;

50.   märgib, et tervishoiusüsteemid, mida rahastatakse peamiselt tööhõivepõhistest sotsiaalkindlustusmaksetest, võiksid saada kasu tulubaasi laiendamisest, mis hõlmaks ka töötasudest mittesõltuvat tulu;

51.   märgib, et vastavalt teenuste osutamise vabaduse põhimõttele ja ravikindlustusega inimeste õigusele valida endale arst või raviasutus on lubamatu, et liikmesriigid keelduvad hüvitamast oma kodanike välismaal saadud ravi kulusid, ent liikmesriigid võivad kehtestada (fikseeritud) täpselt määratletud piiranguid tehtud kuludele ja nad ei ole kohustatud hüvitama ravi, mida nende kodanikud ei oleks kodumaal saanud;

52.   kutsub liikmesriike üles vältima puhtfinantsilist lähenemisviisi reformipoliitika vastuvõtmisel, mille eesmärk on kujundada ümber asjaomaste riiklike tervishoiusüsteemide aluseks olev õigusraamistik;

53.   on sügavalt veendunud, et mis tahes reformi lähtepunkt peaks olema olemasoleva tervishoiu-(rahastamise)süsteemi põhjalik analüüs, et selgitada välja selle nõrgad küljed ja probleemsed valdkonnad, ja siduda see tausttegurite mõistmisega, mis võivad reformi õnnestumisele kaasa aidata või seda takistada; eeldab, et liikmesriigid on täielikult teadlikud tervishoiureformide märkimisväärsest mõjust nende asjaomaste tervishoiusüsteemide toimimisele, suutlikkusele ja tõhususele ning samuti sellest, et ebapiisavalt või ebasobivalt ette valmistatud reformimeetmed võivad ohustada hooldusteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, kodanike tervislikku seisundit ja seega nende tööalast konkurentsivõimet;

54.   kutsub liikmesriike üles võtma tervishoiu rahastamise valdkonnas arvesse kõiki funktsioone ja poliitilisi meetmeid, selle asemel et keskenduda üksnes osamaksete süsteemile; on veendunud, et tööhõivega seotud osamaksete või patsientide osamaksete suurendamine tervishoiuteenuste kulude katmiseks on valesuunaline poliitika, millel võivad olla kohutavad tagajärjed, sest seeläbi piirataks lubamatul viisil madala sissetulekuga kodanike juurdepääsu kõigile tervishoiuteenustele;

55.   on veendunud, et madala sissetulekuga kodanike juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele tuleb käsitleda esmatähtsana, kuna see on tihedalt seotud Euroopa väärtustega solidaarsuse ja võrdsete õiguste osas ning eeldus Lissaboni täieliku tööhõive eesmärgi saavutamisele;

56.   kutsub komisjoni üles võtma arvesse kõigi liidu kodanike võrdseid õigusi kvaliteetsele tervishoiusüsteemile ning lisama nõutavaid tagatisi kodanike rahalisel alusel diskrimineeriva kohtlemise vastu ühenduse diskrimineerimisvastastesse õigusaktidesse nende läbivaatamisel või kõikidesse uutesse õigusaktidesse, mis käsitlevad juurdepääsu tervishoiuteenustele;

57.   soovitab liikmesriikidel toetada asjaomaste tervishoiusüsteemide tõhusust ja õiglust riskikogumite vähendamise abil, või mis veelgi parem – luua üheainsa riikliku riskikogumi, mis võib lihtsustada strateegilist juhtimist ja kooskõlastamist kogu tervishoiusüsteemis;

*

* *

58.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, tööhõivekomiteele, sotsiaalkaitsekomiteele ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  Kohtuasi C-262/88, EKL [1990] I-1889.

(2)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 401.

(3)  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 463.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0066.

(5)  EÜT C 85, 17.3.1997, lk 186.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0094.

(7)  EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56.

(8)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392.

(9)  ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/44

---

Broneeringuinfo kasutamine õiguskaitse eesmärkidel

P6_TA(2008)0561

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel

(2010/C 16 E/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni avaldust suuliselt vastatavale küsimusele (B6-0476/2008) järgnenud arutelul 21. oktoobril 2008. aastal ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel (KOM(2007)0654);

—	võttes arvesse eespool nimetatud ettepaneku üle ministrite ja töörühmade tasemel toimuvaid arutelusid nõukogus;

—	võttes arvesse Põhiõiguste Ameti, Euroopa andmekaitseinspektori, artikli 29 alusel loodud töörühma ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühma esitatud arvamusi;

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone (1) ELi ja USA vahelise broneeringuinfo alase lepingu, (2) ELi ja Kanada vahelise broneeringuinfo alase lepingu (3) ning ELi ja Austraalia vahelise broneeringuinfo alase lepingu (4) kohta;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.

arvestades, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide järgitavad andmekaitse põhimõtted on määratletud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (põhiõiguste harta) artiklites 7 ja 52, EÜ asutamislepingu artiklis 286, üksikisikute kaitset isikuandmete automaattöötlusel käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 (konventsioon 108) artiklis 5, ning teiseste õigusaktidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (5) ja nõukogu raamotsuse eelnõus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta;

B.	arvestades, et mis tahes uued ELi õigusaktid peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 5 ja protokollis 30,

Menetluslikud tahud

1.   tunnistab vajadust tihedamaks koostööks Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil võitluses terrorismi ja raskete õigusrikkumistega; tunnistab, et andmete kogumine ja töötlemine võib olla väärtuslik vahend õiguskaitse tagamisel;

2.   on arvamusel, et õiguskaitseasutuste käsutusse tuleks anda kõik vahendid oma ülesannete täitmiseks, sh juurdepääs andmetele; rõhutab siiski, et kuna sellised meetmed mõjutavad märkimisväärselt liidu kodanike eraelu, peab nende vajalikkus, proportsionaalsus ja kasulikkus seoses püstitatud eesmärkide saavutamisega olema veenvalt põhjendatud, ning toonitab, et tuleb luua tõhusad kaitsemeetmed eraelu puutumatuse ja õiguskaitse tagamiseks; on veendunud, et see on eeltingimus vajaliku poliitilise õiguspärasuse saavutamiseks meetmele, mida kodanikud võivad käsitada kui ebakohast tungimist nende eraellu;

3.   peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepaneku sõnastus ja põhjendus on jätnud nii palju õiguslikult ebamääraseks selles osas, mis puutub vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja põhiõiguste hartaga, kuid samuti oma õigusliku alusega, mis on tõstatanud küsimuse Euroopa Parlamendi asjakohasest rollist selles õigusloomemenetluses; märgib, et samasugune mure ettepaneku õiguskindluse puudumise pärast:

—	kajastub Põhiõiguste Ameti, Euroopa andmekaitseinspektori, artikli 29 alusel loodud töörühma ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühma esitatud arvamustes;

—	sunnib nõukogu põhjalikult läbi vaatama selles valdkonnas tulevikus tehtava ELi algatuse võimaliku ulatuse ja mõju ning koguma märkimisväärsel hulgal lisateavet, sh eespool nimetatud arvamused;

4.   on seisukohal, et selles olukorras jätab Euroopa Parlament endale õiguse avaldada ametlik arvamus vastavalt ametlikule nõuandemenetlusele siis, kui käesolevas resolutsioonis tõstatatud küsimustega on hakatud nõuetekohaselt tegelema ning on antud minimaalne hulk vajalikku teavet;

5.   avaldab tugevat kahtlust ELi broneeringuinfo süsteemi loomise ettepaneku ja selles sisalduvate kaitsemeetmete vajalikkuse ja lisandväärtuse suhtes, vaatamata komisjoni ja nõukogu senini nii suuliselt kui ka kirjalikult antud seletustele ja selgitustele; märgib lisaks, et paljudele Euroopa Parlamendi, artikli 29 alusel loodud töörühma ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühma, Euroopa andmekaitseinspektori ja Põhiõiguste Ameti poolt tõstatatud küsimustele ei ole rahuldavalt vastatud;

6.   jagab Põhiõiguste Ameti seisukohta, et lihtsalt asjaolu, et ärialased andmebaasid on kättesaadavad, ei õigusta nende automaatset kasutamist õiguskaitse eesmärkidel; lisaks sellele saaks samu või veel paremaid tulemusi õiguskaitseorganite vastastikuse õigusabi parandamise teel;

7.   kutsub nõukogu juhul, kui ta kavatseb jätkata komisjoni teksti analüüsi, võtma arvesse käesoleva resolutsioonis toodud soovitusi ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 nõuete kohaselt õigustama tungivast ühiskondlikust vajadusest tekkinud tingimusi, mis muudaksid selle uue ELi poolse sekkumise „vajalikuks”; peab vajalikuks ELi broneeringuinfo süsteemi loomiseks toetada nimetatud minimaalseid tingimusi; on valmis andma oma panuse ning osalema selles töös kõikidel tasanditel;

8.   kordab oma üleskutset selgitada vahekorda broneeringuinfo kasutamise ja selliste meetmete vahel nagu nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid, (6) kavandatav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, reisiloa elektrooniline süsteem, biomeetrilised andmed passides ja viisades, Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, (7) ning riiklikud piirikaitsekavad; märgib kahetsusega, et mõnede nimetatud meetmete rakendamine on märkimisväärselt hilinenud, ning on seisukohal, et täielik ja süstemaatiline kasutusel olevate ELi ja Schengeni julgeolekualase koostöö nende mehhanismide ja vahendite hindamine, mille eesmärgiks on lennundusjulgestuse tagamine, välispiiride kaitse ja võitlus terrorismiga, võiks aidata hinnangu andmisel kavandatava ELi broneeringuinfo süsteemi lisandväärtusele;

9.   tuletab meelde, et arutelu ettepaneku õigusliku aluse üle jätkub, ja kordab, et ELi lepingu artikli 47 kohaselt peab õigusaktidega politsei- ja õigusalase koostöö raames kaasnema vajalik ühenduse meede, mis tuleb vastu võtta kaasotsustamismenetluse teel koos Euroopa Parlamendiga kõikide esimese samba aspektide, eelkõige nende osas, mis määratlevad ettevõtjate kohustuste ulatuse (8);

10.   tuletab meelde, et Euroopa Ühenduste Kohus juba seadis ELi ja USA vahelise broneeringuinfo alase lepingu vale õigusliku aluse tõttu kahtluse alla; kutsub seetõttu komisjoni üles hoolikalt uurima, milline on asjakohane õiguslik alus;

11.   on seisukohal, et seoses uute õigusaktide esitamisega peavad riikide parlamendid olema täielikult kaasatud õigusloomeprotsessi, arvestades ettepaneku mõju nii liikmesriikide kodanikele kui ka riiklikule õiguskorrale;

12.   rõhutab, et võimalik tulevane õigusakt, mis kehtestab ELi broneeringuinfo süsteemi ELi politseikoostöö uueks raamistikuks, peaks sisaldama sätteid rakendamise, kohaldamise, kasulikkuse ja kaitsemeetmete rikkumiste perioodiliste hindamiste kohta; on seisukohal, et liikmesriikide parlamendid, Euroopa andmekaitseinspektor, artikli 29 alusel loodud töörühm ja Põhiõiguste Amet peaksid olema kutsutud osalema nii läbivaatamisel kui ka hindamisel; on seisukohal, et seetõttu peaks uus õigusakt sisaldama aegumisklauslit;

13.   rõhutab sellega seoses, et iga liikmesriik kannab esmast vastutust sellise broneeringuinfo kogumise ja andmekaitse eest; toonitab, et kaitsemeetmed on kohustuslikud, kui sellist broneeringuinfot edastatakse, vahetatakse või kantakse üle teistesse liikmesriikidesse; on seetõttu arvamusel, et juurdepääs liikmesriikide poolt vahetatavale broneeringuinfole peaks olema rangelt piiratud ainult nende asutustega, kes võitlevad terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega; on seisukohal, et muudele õiguskaitseorganitele võib anda juurdepääsu vaid kohtu loal;

Subsidiaarsuse põhimõte

14.   märgib kahetsusega, et vajadust ühenduse meetmete järele ei ole veel piisavalt tõestatud; peab sellega seoses küsitavaks komisjoni väidet, et ettepaneku eesmärk on liikmesriikide kavade ühtlustamine, sest ainult vähestel liikmesriikidel on olemas või kavandamisel süsteem broneeringuinfo kasutamiseks õiguskaitse ja muudel eesmärkidel; on seetõttu seisukohal, et komisjoni ettepanek ei ühtlusta riiklikke süsteeme (sest neid pole olemas), vaid paneb kõigile liikmesriikidele lihtsalt kohustuse selline süsteem luua;

15.   märgib, et komisjon teeb ettepaneku detsentraliseeritud süsteemi loomiseks, mis muudab Euroopa lisandväärtuse veelgi ebaselgemaks;

Proportsionaalsuse põhimõte

16.   tuletab meelde, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 ning põhiõiguste harta artiklis 52 nõutakse, et selline massiivne isikuandmete kaitse õiguse rikkumine peab olema õiguspärane, põhjendatud pakilise sotsiaalse vajadusega, õigusaktides sätestatud ning proportsionaalne seatud eesmärgiga, mis peab olema demokraatlikule ühiskonnale vajalik ning õiguspärane; sellega seoses mõistab kõnesoleva kavandatud politseikoostöö meetme puhul hukka asjaolu, et selle eesmärgid ei piirdu selliste küsimustega nagu võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

17.   väljendab muret selle üle, et sisuliselt annab ettepanek õiguskaitseorganitele volitamata juurdepääsu kõigile andmetele; juhib tähelepanu sellele, et komisjon ei näidanud vajadust uute õiguskaitsevolituste järele ega seda, et kõnealust eesmärki ei õnnestu saavutada vähem ulatuslike meetmetega; kritiseerib asjaolu, et puudub teave selle kohta, mil moel olemasolevad õiguskaitsevolitused vajadustele ei vasta ning kus ja millal ametivõimudel ilmselgelt ei piisanud volitusi seatud eesmärgi täitmiseks; nõuab allpool nimetatud olemasolevate meetmete läbi vaatamist enne ELi broneeringuinfo süsteemi edasiarendamist;

18.   võtab teadmiseks komisjoni väite, et EL on suutnud hinnata broneeringuinfo väärtust ja mõistnud selle potentsiaali õiguskaitse tagamisel, kuid rõhutab, et tänaseni puuduvad tõendid sellise väite põhjendamiseks, arvestades et:

—	Ameerika Ühendriikide poolt seni esitatud informatsiooni ei saa tõsiselt võtta ning USA pole kunagi lõplikult tõestanud, et võitluses terrorismi ja raskete kuritegude vastu oleks vaja broneeringuinfo massilist ja süstemaatilist kasutamist;

—	ELi ja USA vahelise broneeringuinfo alase lepingu seni ainsal ühisel läbivaatamisel hinnati üksnes lepingu rakendamist, mitte aga selle tulemusi;

—

Ühendkuningriigi broneeringuinfo kasutamise süsteemi esialgsed tulemused viitavad muudele õiguskaitse eesmärkidele kui terrorismivastane võitlus ja need ei kuulu komisjoni ettepaneku kohaldamisalasse, samuti broneeringuinfo kasutamisele konkreetsetes käimasolevates juurdlustes, mida viiakse läbi asjaomase määruse alusel ja nõuetekohase põhjendusega, seni ei ole tulemused kinnitanud massilise broneeringuinfo kogumise ja kasutamise kasulikkust terrorismivastases võitluses;

Eesmärgipärasus

19.   rõhutab, et eesmärgipärasuse põhimõte on üks andmekaitse aluspõhimõtteid; märgib, et eelkõige konventsioonis nr 108 sätestatakse, et isikuandmeid „tuleb koguda õiguspärastel ja täpselt määratletud eesmärkidel ning mitte kasutada viisil, mis ei vasta neile eesmärkidele” (artikli 5 punkt b); märgib ka, et sellest põhimõttest võib kõrvale kalduda ainult seadusega ettenähtud korras ning juhul, kui see on vajalik abinõu demokraatlikus ühiskonnas, et muu hulgas „võidelda kuritegevuse vastu” (artikkel 9); juhib tähelepanu Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, mis on näidanud, et sellised erandid peavad olema proportsionaalsed, täpsed ja etteaimatavad vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõikele 2;

20.   taunib asjaolu, et eesmärgid ei ole täpselt piiritletud, mis on piirangumeetmete rakendamisel oluline tagatis, ning arvab, et selline kaitse on veelgi tähtsam salajaste jälgimismeetmete puhul, sest sellises olukorras on omavolilise tegutsemise oht suurem; arvab, et kuna deklareeritud eesmärgid ja mõisted on ebatäpsed ja ebamäärased, tuleks need rangelt määratleda, et vältida ELi broneeringuinfo süsteemi vastaseid õiguslikke ründeid;

21.   kordab, et broneeringuinfo võib olla väga kasulik toetav lisatõendusmaterjal teadaolevalt terrorismis kahtlustatavate ja nende kaasosaliste asjas toimuvas konkreetses juurdluses; märgib siiski, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks broneeringuinfost kasu potentsiaalsete terroristide leidmiseks sooritatavate automatiseeritud massotsingute ja riskikriteeriumidel või -mudelitel põhineva analüüsi juures (s.t profiilide koostamisel või andmeotsingul) (9);

22.   rõhutab lisaks, et ELi andmekaitse eeskirjad piiravad profiili koostamise kasutamist isikuandmete põhjal (põhiõiguste harta artikkel 8 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon); ühineb seetõttu Põhiõiguste Ameti seisukohaga, et broneeringuinfo põhjal profiilide koostamine peaks lähtuma luureteenistuste andmetest ning toimuma üksikjuhtudel ja faktiliste andmete põhjal;

23.   toonitab oma murelikkust meetmete pärast, millega nähakse ette broneeringuinfo valimatu kasutamine profiilide koostamiseks ja riskianalüüsi parameetrite määratlemiseks; tuletab meelde, et igasugune profileerimine etnilise ja rahvusliku päritolu, usu, seksuaalse sättumuse, soo, vanuse või terviseseisundi põhjal tuleks selgesõnaliselt keelustada kui tegevus, mis on kokkusobimatu igasuguse diskrimineerimise keelamisega, nagu see on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas;

24.   tuletab meelde, et ettepaneku kohaldamisala igasuguse laiendamise korral peavad komisjon ja nõukogu täpselt selgitama, kuidas hakatakse iga teatatud eesmärgi puhul broneeringuinfot kasutama ja miks olemasolevad õiguskaitsevolitused pole küllaldased; on seisukohal, et iga konkreetse eesmärgi puhul tuleb määrata asjakohane õiguslik alus;

Isikuandmete kaitse

25.   rõhutab, et igasuguse ELi broneeringuinfo süsteemi vaieldamatu eeltingimus on piisava andmekaitseraamistiku vastuvõtmine kolmanda samba raames, samuti broneeringuinfo edastamise ja kasutamise selliste konkreetsete eeskirjade vastuvõtmine, mida ELi esimese ja kolmanda samba andmekaitseraamistik ei hõlma; rõhutab vajadust selgitada, milliseid andmekaitse-eeskirju kohaldatakse broneeringuinfo üksuste (PIU) suhtes, ning vajadust tagada igasuguse broneeringuinfo kättesaadavuse, edastamise ja kasutamise jälgitavus;

26.   rõhutab, et tundlikke andmeid võib kasutada vaid konkreetsetel üksikjuhtudel, seoses juurdluse või vastutuselevõtmisega ning vastava volituse alusel; võtab teadmiseks lennuliinide mure, et tundlikke andmeid ei saa üldisest teabest välja sõeluda; nõuab seepärast põhiõiguste ameti arvamuses soovitatud rangete tingimuste seadmist nimetatud andmete töötlemisele broneeringuinfo üksustes;

Rakendamise üksikasjad

27.   märgib, et komisjon ei suuda kavandatud andmete säilitamise aega põhjendada; arvab aga, et riskiindikaatorite väljatöötamiseks ning reisimis- ja käitumisharjumuste kindlakstegemiseks peaks aga anonüümseks muudetud andmetest piisama; lisaks arvab, et broneeringuinfo süsteemi kohaldamisala laiendamise korral tuleb andmete säilitamise aega põhjendada iga eraldi eesmärgi osas;

28.   kordab, et andmete edastamine peaks toimuma üksnes nn tõukemeetodil ning et kolmandad riigid ei peaks saama otsest juurdepääsu ELi broneerimissüsteemide broneeringuinfole;

29.   tervitab ettepanekus väljendatud ideed koostada ammendav nimekiri kõigist broneeringuinfole juurdepääsu omavatest üksustest;

30.   rõhutab, et broneeringuinfo edastamisel kolmandatele riikidele võib andmeid edastada ainult juhul, kui asjaomased kolmandad riigid tagavad piisava kaitsetaseme (nagu on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ ning Europoli ja Eurojusti asutamist käsitlevates õigusaktides) või asjakohased kaitsemeetmed (kooskõlas konventsiooniga 108), ja et andmeid tuleks edastada vaid seoses konkreetsete üksikjuhtumitega;

31.   kordab, et reisijatele tuleb anda süsteemi üksikasjade ja nende õiguste kohta täielikku teavet kergesti kättesaadaval kujul ning et liikmesriikide asutused vastutavad sellise teabe jagamise eest; teeb ettepaneku võtta eeskujuks lennujaamade teabe pardalemineku keelu kohta; peab väga tähtsaks reisijate juurdepääsu-, heastamis- ja edasikaebamisõiguse määratlemist;

32.   nõuab, et broneeringuinfo andmetekaitse kohta kehtestataks üksikasjalikud ja ühtlustatud eeskirjad, mis käsitleksid nii infotehnoloogilisi lahendusi kui ka lubade andmise ja juurdepääsu eeskirju;

Mõju lennuettevõtjatele

33.   märgib, et lennuettevõtjad koguvad broneeringuinfot äriotstarbel ning andmeid ei koguta nii süstemaatiliselt, et kõik andmeväljad oleksid täidetud; nõuab, et lennuettevõtjatelt ei nõutaks täiendavate andmete kogumist lisaks neile, mida nad koguvad ärilistel eesmärkidel; on seisukohal, et lennuettevõtjatelt ei tohiks nõuda andmete täielikkuse ja täpsuse kontrollimist, ning neid ei tohiks ebatäielike või ebaõigete andmete eest karistada; nõuab ELi broneeringuinfo süsteemiga seotud kulude selget hindamist; arvab, et kõik lisakulud peavad kandma andmeid küsivad osapooled;

Vahendajad/broneeringuinfo üksused

34.   nõuab broneeringuinfo üksuste rolli ja pädevuse selget määratlemist, eriti läbipaistvuse ja demokraatliku aruandekohustuse mõttes ning asjakohaste andmekaitse-eeskirjade kehtestamiseks; taotleb broneeringuinfo üksuste rolli piiramist andmete edastamisega pädevatele asutustele, tagamaks, et riskianalüüsidega tegelevad üksnes pädevad asutused ja üksnes seoses uurimistegevusega; palub selgitusi õigusaktide kohta, millega reguleeritakse broneeringuinfo üksuste koostatavaid riskianalüüse ja andmekaitseasutuste vastutust juhul, kui liikmesriigid loovad koostöös ühise broneeringuinfo üksuse;

*

* *

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa andmekaitseinspektorile, põhiõiguste ametile, artikli 29 töörühmale ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühmale.

---

(1)  ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 381; ELT C 81 E, 31.3.2004, lk 105; ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 665; ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 464; ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 250; ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 349; ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 564; Vastuvõetud tekstid, 22.10.2008, P6_TA(2008)0512.

(2)  ELT L 204, 4.8.2007, lk 18.

(3)  ELT L 82, 21.3.2006, lk 15.

(4)  ELT L 213, 8.8.2008, lk 49.

(5)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(6)  ELT L 261, 6.8.2004, lk 24.

(7)  EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.

(8)  Vt eriti nõukogu õigusteenistuse arvamust selle teema kohta ja kohtujuristi 14. oktoobril 2008. aastal esitatud ettepanekut kohtuasjas C-301/06 (Iirimaa v. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu) andmete säilitamist käsitleva direktiivi 2006/24/EÜ kohta.

(9)  Kongressi Uurimisteenistuse aruanne USA Kongressile „Andmeotsing ja siseriiklik julgeolek.” Ülevaade – Jeffrey Seifert. „Tulemuslik terrorismivastane võitlus ja ennetava andmeotsingu tagasihoidlik roll” – CATO instituut; „Üksikisiku privaatsuse kaitse terrorismivastases võitluses. Programmi hindamisraamistik”; „Unistuste julgeolekupääset ei ole olemas” – Frank Kuipers, Clingendael Institute, august 2008.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/49

---

Rahaline abi liikmesriikide maksebilansi toetamiseks

P6_TA(2008)0562

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi loomise kohta liikmesriikide maksebilansi toetamiseks

(2010/C 16 E/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 31. oktoobri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (KOM(2008)0717);

—	võttes arvesse komisjoni 31. oktoobri 2008. aasta soovitust võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse Ungarile vastastikust abi, ja ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse Ungarile ELi keskmise tähtajaga rahalist abi (KOM(2008)0716);

—

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, (1) ja võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. septembri 2001. aasta resolutsiooni liikmesriikide maksebilansi toetamiseks keskmise tähtajaga rahalise abi kohta (2);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 100 ja 119;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.	arvestades, et komisjon soovitab anda Ungarile keskmise tähtajaga rahalist abi kuni 6,5 miljardi euro suuruses summas asutamislepingu artikli 119 alusel, koostoimes Rahvusvahelise Valuutafondi toetusega;

B.	arvestades, et keskmise tähtajaga rahalise abi andmisel tuleks eelistada kõiki liikmesriike hõlmavat laiahaardelist lähenemisviisi;

C.	arvestades, et tuleks silmas pidada praeguse ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju;

D.	arvestades, et hiljuti Euroopa Liiduga liitunud liikmesriikide majandustel ei ole oma reservvaluuta omamisest tulenevaid eeliseid;

E.	arvestades, et nende liikmesriikide valuutad on hiljuti langenud ulatusliku spekuleerimise ohvriks ja et praeguse maksebilansi tasakaalustamatuse on põhjustanud peamiselt erasektori krediidi tugev kasv;

F.	arvestades, et vaja on poliitikat kõnealuste liikmesriikide majanduste spetsiifiliste probleemide lahendamiseks ülemaailmse finantskriisi ja Euroopas leviva majanduslanguse taustal;

G.	arvestades, et eelarvepoliitika manööverdamisruum maksebilansi ulatusliku tasakaalustamatuse vähendamiseks ja finantsturgude ebastabiilsuse ennetamiseks võib olla Euroopa Liidus praegu leviva majanduslanguse taustal üsna piiratud;

1.   on seisukohal, et euroalast väljaspool asuvaid liikmesriike tuleks seoses nende riikide maksebilansi defitsiidiga julgustada taotlema võimalikku keskmise tähtajaga rahalist abi ühenduse seest enne selle hankimist rahvusvahelisel tasandil;

2.   on arvamusel, et praegune olukord tõendab veelgi euro olulisust euroala liikmesriikide kaitsel, ja kutsub euroalast väljaspool olevaid liikmesriike sellega liituma kohe pärast Maastrichti kriteeriumide täitmist;

3.   kutsub komisjoni üles üksikasjalikult analüüsima, kuidas on pärast teiste liikmesriikide poolt päästekavade heakskiitmist mõjutanud Ungari maksebilanssi pankade käitumine, kes on viinud oma varad Ungarist välja;

4.   palub komisjonil hoolikalt uurida spekuleerivat tegevust (lühikeseks müümine) hiljuti ELiga ühinenud liikmesriikide valuutade vastu ja selgitada, mida võiks ette võtta, et vältida usalduse järsku vähenemist nende riikide valuuta ja kohalike pangandussüsteemide vastu;

5.   palub komisjonil edastada kõnealuste uurimiste tulemused de Larosière'i rühmale ning Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile;

6.   tunnistab vajadust märkimisväärselt suurendada määruses (EÜ) nr 332/2002 sätestatud liikmesriikidele antava laenusumma ülemmäära, sest pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist on oluliselt kasvanud euroalast väljaspool olevate liikmesriikide arv; rõhutab, et selle summa suurendamine parandaks ka ühenduse paindlikkust keskmise tähtajaga rahalise abi täiendavatele taotlustele reageerimisel näiteks praeguse ülemaailmse finantskriisi kontekstis;

7.   märgib, et kõnealuse laenusumma ülemmäära suurendamine ei avaldaks mingit mõju eelarvele, kuna komisjon laenaks vastavad summad finantsturgudelt ja abi saavatel liikmesriikidel tuleks laenud tagasi maksta; rõhutab, et ainus võimalik mõju eelarvele tekiks olukorras, kus liikmesriik jätaks oma laenu tagasimaksmisega seotud kohustused täitmata;

8.   tuletab meelde, et enne Ungari praeguseid finantsraskusi ei olnud määrust (EÜ) nr 332/2002 pärast selle vastuvõtmist 2002. aastal kohaldatud ja sellele eelnenud määrust (EMÜ) nr 1969/88 (3) asutamislepingu artikliga 119 ette nähtud mehhanismi rakendamiseks kohaldati kahel korral: üks kord Kreeka abistamiseks 1991. aastal ja üks kord Itaalia abistamiseks 1993. aastal ning Kreeka ja Itaalia täitsid täielikult oma kohustused komisjoni ees;

9.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament palus nõukogul uurida iga kahe aasta järel komisjoni aruande alusel, pärast parlamendiga konsulteerimist ning pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse esitamist, kas loodud süsteem vastab jätkuvalt vajadustele, milleks ta loodi; küsib, kas pärast määruse (EÜ) nr 332/2002 vastuvõtmist on selliseid aruandeid koostatud;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, eurorühmale ning liikmesriikide valitsustele.

---

(1)  EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

(2)  EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 312.

(3)  EÜT L 178, 8.7.1988, lk 1.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/51

---

Euroopa Liidu reaktsioon olukora halvenemisele Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas

P6_TA(2008)0563

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu reageerimise kohta halvenevale olukorrale Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas

(2010/C 16 E/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 11. novembri 2008. aasta järeldusi olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV);

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta: kokkupõrked Kongo DV idapoolsetel piirialadel (1);

—	võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Põhja-Kivu kohta (2);

—	võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja vägistamise kui sõjakuriteo kohta (3) ning oma varasemaid resolutsioone inimõiguste rikkumiste kohta Kongo DV-s;

—	võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades arengumaades (4);

—	võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 22. novembri 2007. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis, eelkõige riigi idaosas, ja selle mõju kohta piirkonnale;

—	võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2007. aasta teatist „ELi meetmed ebakindlates olukordades – säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas” (KOM(2007)0643) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)1417);

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni 60/1 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise tulemuste kohta, eriti selle punkte 138–140, mis käsitlevad elanikkonna kaitsmise kohustust;

—	võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse tippkohtumise järeldusi, milles märgiti, et arenguühendus on valmis saatma Põhja-Kivusse rahuvalveüksused, kui see vajalikuks osutub;

—	võttes arvesse nõukogu 10. oktoobri 2008. aasta avaldust olukorra kohta Kongo DV idaosas;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi arengukomisjoni aruannet missiooni kohta Põhja-Kivu piirkonda 2008. aastal;

—	võttes arvesse 18. detsembril 2007 alla kirjutatud Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.

arvestades, et võitlus Kongo DV sõjaväe, mai-mai võitlejate, ametist tagandatud kindrali Laurent Nkunda (Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi) mässuliste vägede, Rwanda Vabastamise Demokraatlike Jõudude (FDLR) võitlejate ning Uganda Jumala Vastupanuarmee vahel on hoogustunud ja põhjustab jätkuvalt tohutuid kannatusi Põhja-Kivu tsiviilelanikele;

B.

arvestades, et ÜRO erisaadik, Nigeeria endine president Olusegun Obasanjo, kohtus pühapäeval, 16. novembril 2008. aastal mässuliste juhi Laurent Nkundaga ning jõudis temaga kokkuleppele kolmepoolse komitee loomise kohta sõjaväe ja mässuliste vahelise relvarahu järgimise kontrollimiseks ning arvestades, et lahenduse tagamiseks on kiiresti vaja kõnealuste riikide partnerite tuge;

C.

arvestades, et käimas on intensiivne rahvusvaheline diplomaatiline tegevus, kuhu on kaasatud piirkondlikud ja Euroopa vahendajad, et ära hoida Põhja-Kivu kokkupõrgete eskaleerumist, et ei korduks aastatel 1998–2003 aset leidnud Kongo sõda, kus osalesid kuus naaberriiki; arvestades, et Kongo DV idaosa kriisi käsitlev regionaalne tippkohtumine korraldati 7. novembril 2008. aastal Nairobis;

D.	arvestades, et vägivalla puhkemise järel on tapetud ja ümber asustatud miljoneid inimesi ja umbes 250 000 inimest on ümber asustatud pärast seda, kui kindral Laurent Nkunda alustas augustis taas võitlust Kongo DVs, mis on kaasa toonud humanitaarkatastroofi riigi idaosas;

E.

arvestades, et vaatamata oma volitustele lähtuvalt ÜRO põhikirja VII peatükist, mis võimaldab kasutada kõiki vajalikke vahendeid, et hoida ära kõik jõu kasutamise katsed ning kaitsta tsiviilelanikke, on Kongo DVs tegutsev ÜRO missioon (MONUC) — tundnud puudust vajalikest vahenditest, et kaitsta tsiviilelanikke pärast uuesti alanud kokkupõrkeid Kongo DV idaosas ning relvitustada ja repatrieerida Rwandast pärit hutu võitlejad, kes viibivad Kongo DV territooriumil; — olnud sunnitud ootama rohelist tuld Indiast ja Pakistanist, et saata võitlema India ja Pakistani sõdurid vastupidiselt volitustele, mille alusel MONUC Kongo DV-sse saadeti; — hoidunud sekkumast, et peatada enam kui 200 inimese tapmine 5. novembril 2008 Kiwandjas, vaatamata asjaolule, et seal asub üks tema sõjaväebaasidest;

F.	arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu arutas 11. novembril 2008 veel kord olukorda Kongo DV idaosas, jõudmata kokkuleppele tugevdada MONUCit veel 3 000 sõduriga, nagu MONUC taotles;

G.	arvestades, et MONUCi kokku 17 000 st Kongo DV territooriumil viibivast sõdurist on ainult 6 000 paigutatud Põhja-Kivusse;

H.	arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriigid – nende hulgas Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik – on alati keeldunud andmast MONUCile lisavahendeid missiooni täitmiseks; arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu nõuab tihendatud koostööd ELi, selle liikmesriikide ja MONUCi vahel;

I.

arvestades, et Euroopa Komisjoni voliniku Louise Micheli algatusel toimus Nairobis piirkondlik tippkohtumine, mille käigus Kongo DV president Joseph Kabila ja Rwanda president Paul Kagame leppisid kokku viivitamata rakendada kõik varem sõlmitud kokkulepped, et tagada rahu ja püsiv poliitiline stabiilsus;

J.	arvestades, et sellele kokkusaamisele ei järgnenud siiski kohest relvarahu Kongo DV idaosas ning konflikti osapoolte vahel jätkusid vägivaldsed kokkupõrked, mis on tõsiselt kahjustanud tsiviilelanikkonda;

K.	arvestades, et MONUC on selgelt kindlaks teinud, et Laurent Nkunda võitlejad saavad toetust Rwandast, ning arvestades, et ÜRO peasekretär Ban Ki-moon on kutsunud Aafrika liidreid üles kandma „ajaloolist vastutust selle piirkonna, Aafrika ja kogu maailma jaoks kriitilisel ajal”;

L.

arvestades, et humanitaarorganisatsioonid on Goma linna ümbruses asuvates laagrites praegu oma hoole alla võtnud 200 000 põgenikku ning nende hinnangul on peidab end kõnnumaal kuni 1 miljon vägivalla eest põgenenud tsiviilisikut; arvestades, et olukord põgenikelaagrites halveneb iga päevaga ning ÜRO pagulaste ülemvolinik on väljendanud kartust seoses põgenikelaagrite võimaliku militariseerimisega;

M.	arvestades, et lapssõdurite värbamine Kongo DV idaosas on pärast konflikti eskaleerumist märgatavalt kasvanud;

N.	arvestades, et nähtavasti on nii Kongo DV väed kui FDLRi (Rwanda Vabastamise Demokraatlikud Jõud) võitlejad seotud maavarade ekspluateerimise ja müümisega Kongo DV idaosas;

O.	arvestades, et Kongo DV parlamendiliikmete poolt välja töötatud plaan kriisi lõpetamiseks riigi idaosas nõuab üldist mobiliseerumist, et toetada sõjalist, poliitilist ja diplomaatilist dialoogi konfliktis osalevate poolte vahel;

P.	arvestades, et Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner ja Ühendkuningriigi välisminister David Miliband on soovitanud pigem tugevdada MONUCit kui saata Euroopa vägesid Põhja-Kivusse, kuigi nad kinnitasid samas, et Euroopa vägede saatmise võimalus ei ole välistatud, kui see osutub vajalikuks;

Q.	arvestades, et epideemiad on Põhja-Kivus muutumas üha tõsisemaks ning levivad koolera, leetrid ja läkaköha, sest väga palju ümberasustatud isikuid on paigutatud ajutistesse elupaikadesse,

1.   tunneb suurt muret kokkupõrgete sagenemise pärast Põhja-Kivus ning nende tagajärgede pärast Kongo DV idaosa ja kogu piirkonna elanikele, eelkõige humanitaarsete tagajärgede pärast Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi hiljutise pealetungi tulemusel, mis on kaasa toonud arvuka ümberasumise ja palju tapetuid Põhja-Kivus;

2.   on äärmiselt nördinud tapatalgute, inimsusevastaste kuritegude ja naiste ning tütarlaste vastase seksuaalvägivalla pärast Kongo DV idaprovintsides ja kutsub kõiki asjaomaseid riiklikke ja rahvusvahelisi asutusi andma selliste tegude toimepanijad süstemaatiliselt kohtu alla; kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu üles võtma kiiremas korras kõik meetmed, millega on võimalik hoida reaalselt ära edasised rünnakud Kongo DV idaprovintside tsiviilelanike vastu;

3.   tervitab komisjoni ja liikmesriikide tehtud otsust suurendada humanitaarabi kriisis kannatada saanud tsiviilelanikele; juhib tähelepanu raskustele, millega humanitaarabi organisatsioonidel tuleb Põhja-Kivu julgeolekuolukorra tõttu abi andmisel kokku puutuda; kutsub kõiki osapooli üles tagama humanitaarabitöötajatele juurdepääsu haavatavatele kogukondadele ja tagama nende turvalisust, et humanitaarabi andmine saaks jätkuda; tuletab meelde, et sõjalisi vahendeid ja võimekust tuleks humanitaarabi tegevuse toetamiseks kasutada ainult väga erilistel asjaoludel ja viimase abinõuna;

4.   kinnitab oma kindlat veendumust, et Amani ja Nairobi protsessid on jätkuvalt asjakohane raamistik, et stabiliseerida pikaajaliselt olukord Kongo DV idaosas;

5.   nõuab, et Laurent Nkunda järgiks Kongo DV idaosa rahuprotsessi toetavat omaenda avaldust, mille ta tegi pärast kõnelusi ÜRO peasekretäri erisaadiku, Nigeeria Liitvabariigi endise presidendi Olusegun Obasanjoga; kutsub sellega seoses Rahvakaitse Rahvuslikku Kongressi üles ühinema viivitamatult taas Amani rahuprotsessiga; kinnitab oma toetust Kongo DV võimudele, et otsida kriisile poliitilist lahendust; kiidab heaks Kongo DV parlamendiliikmete esitatud plaani, mis nõuab üldist mobiliseerumist, et toetada sõjalist, poliitilist ja diplomaatilist dialoogi;

6.   on arvamusel, et korraldada tuleks Ida-Aafrika suurte järvede piirkonda käsitlev rahvusvaheline konverents, et leida konfliktile toimiv poliitiline lahendus ning edendada piirkonna kindlat majanduslikku integratsiooni, millest oleks kasu piirkonna kõikidele riikidele;

7.   rõhutab vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et lõpetada välismaiste relvastatud rühmituste, eriti FDLRi tegevus Kongo DV idaosas; kutsub Kongo DV ja teiste selle piirkonna riikide valitsusi üles astuma selleks vajalikke samme; tervitab Kongo DV ja Rwanda välisministrite teadet kokkuleppe sõlmimise kohta nimetatud kahe riigi vahel, mis võimaldab Rwanda luurerühmadel siseneda Kongo DVsse ja teha koostööd Kongo armeega, et teha lõpp FDLRi kohalolekule piirkonnas;

8.   kutsub Aafrika Liitu, ÜRO Julgeolekunõukogu ja tähtsamaid rahvusvahelisi osapooli, sealhulgas ELi, Ameerika Ühendriike ja Hiinat, üles suurendama survet kõigile osapooltele, et jõuliselt edendada rahuprotsessi, leida lahendus maavarade kontrollimise probleemile ning püüda saavutada pigem laiapõhjaline rahuleping kui vaid relvarahu ning kutsub neid osapooli ühtlasi üles avaldama survet Rwandale ja Ugandale võtta endale kohustus teha lõpp Nkunda vägede vabale liikumisele ja tegevusele nende territooriumil;

9.   nõuab tungivalt kõigilt asjaomastelt osapooltelt õiguskorra taastamist ja võitlust karistamatuse vastu, eelkõige seoses naiste ja tütarlaste massilise vägistamise ning lapssõdurite värbamise juhtumitega;

10.   kutsub Kongo DV valitsust üles töötama koos Rwanda ja MONUCiga välja kava FDLRi liikmetest genotsiidiõhutajate isoleerimiseks ja kinnivõtmiseks ning pakkuma Kongo DVsse tagasipöördumist või taasintegreerumist Rwandasse neile, kes ei osalenud genotsiidis ja kes soovivad demobiliseeruda;

11.   kutsub Kongo DV ametivõime üles tegema kohe lõpu valitsuse sõdurite teostatavale rüüstamisele ja vägivallale, mille tunnistajaks on olnud ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsiooni Büroo esindajad;

12.   kutsub ELi liikmesriike üles rakendama riigi stabiliseerimisele kaasa aitamiseks ÜRO ekspertgrupi soovitusi Kongo DV maavarade ebaseadusliku kasutamise kohta, kaasa arvatud sanktsioone nende isikute ja äriühingute suhtes, kelle osalus rüüstamises on tõendatud;

13.   juhib tähelepanu, et loodusvarade ebaseaduslik ekspluateerimine Kongo DV idaosas on mässuliste rühmituste rahastamisallikas ning seetõttu piirkonna ebastabiilsuse alus; kordab, kui oluline on võidelda sellise piirkonna mässuliste rühmituste ja valitsuste teostatava ebaseadusliku ekspluateerimise vastu; kutsub sellega seoses Kongo DV võime üles likvideerima koostöös MONUCiga mässuliste rühmituste majanduslikku baasi ning tõkestama nende juurdepääsu maavaradele (eelkõige teemantitele, kolumbiit-tantaliidile ja kullale) ning kauplemisvõrgustikele;

14.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles nõudma kõnelustel Kongo DV ja selle naaberriikide valitsustega loodusvarade, eelkõige kulla, kassiteriidi (tinamaagi), kolumbiit-tantaliidi, koobaldi, teemantide, kolumbiidi ja puidu jälgitavuse ja päritolutõendite tõhusate süsteemide rakendamist, sealhulgas nõustumist ÜRO volitustega vaatlejate saatmisega nende territooriumile, et jälgida loodusvarade importimist Kongo DVst ning kõnealuste ÜRO volitustega vaatlejate turvalisuse tagamist;

15.   kordab oma nõuet luua Kimberley protsessi eeskujul tulemuslikud kontrollimehhanismid Kongo DVst ELi turule imporditavate loodusvarade päritolu kindlakstegemiseks;

16.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Euroopa äriühingud ei kaupleks, käitleks ega impordiks tooteid, mis on saadud mineraalidest, mille kaevandamine toob kasu relvarühmitustele Kongo DV-s, ning võtaksid vastutusele igaühe, kes toimib sel moel;

17.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema kõik võimaliku, et leida poliitiline lahendus, mis on ainus viis konfliktide lõpetamiseks Kongo DVs; tervitab sellega seoses volinik Micheli algatust korraldada Kongo DV presidendi ja Rwanda presidendi kokkusaamine Nairobis; kutsub komisjoni üles tegema koostööd Kongo DV võimudega eesmärgiga rakendada kokkulepet, mis käsitleb FDLRi võitlejate tagasipöördumist Rwandasse; nõuab tungivalt, et Kongo DV ja Rwanda Vabariigi ametivõimud hoogustaksid koostööd Nairobis kokku lepitud kohustuste täitmiseks ning peaksid esmatähtsaks dialoogi ja konsultatsioone, mis aitavad luua kestva rahu Kongo DV idaosas ja stabiilsuse piirkonnas;

18.   nõuab täielikku leppimatust tüdrukute ja naiste vastu suunatud seksuaalvägivallaga, mida kasutatakse sõjarelvana, ning nõuab rangeid kriminaalkaristusi nende kuritegude toimepanijatele; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tervishoiuteenuste kättesaadavus konfliktiolukordades ja põgenikelaagrites, eelkõige arvestades hiljutisi koolera-, läkaköha ja leetrite puhanguid;

19.   kinnitab uuesti oma toetust MONUCile, mille kohalolu on teatud puudustele vaatamata praeguses dramaatilises olukorras hädavajalik, ja palub teha kõik, mis võimalik, et see missioon saaks täiel määral täita oma volitusi, ning võimaldada tal kasutada ohtu sattunud inimeste kaitseks relvi; kutsub sellega seoses nõukogu ja eelkõige Belgiat, Prantsusmaad, Itaaliat ja Ühendkuningriiki üles etendama juhtrolli selle tagamisel, et ÜRO Julgeolekunõukogu toetaks MONUCit tema tegutsemisvalmiduse parandamisega asjakohase varustuse ja isikkoosseisu näol, eelkõige Euroopa erijõudude abil;

20.   kutsub nõukogu üles nõudma ÜRO Julgeolekunõukogult, et ta annaks MONUCile volitused ja vahendid, et takistada relvarühmitustel maavarade ekspluateerimist, mis hõlmaks ka järelevalvet ja kontrolli võtmetähtsusega piiripunktides, lennuväljadel, valitud kaevanduspiirkondades ja varustusteedel;

21.   nõuab juhul, kui saadetakse täiendavaid sõjalisi jõude, et nende volitused keskenduksid tsiviilisikute kaitsele ning et sellega toetatakse ja aidatakse järgida uusi rahulepinguid, mis võidakse sõlmida;

22.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles koostama koos Kongo DV valitsuse, ÜRO ja teiste suurte abiandjatega uut laiaulatuslikku Kongo DV desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise kava, mis põhineb ELi kontseptsioonil selle kava toetamiseks ja ambitsioonikal julgeolekusektori reformi riiklikul strateegial, mille aluseks on ELi julgeolekusektori reformi poliitiline raamistik, kusjuures mõlemaid tuleb piisavalt rahastada nii ühenduse kui ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamisvahenditest;

23.   kutsub Kongo DV valitsust üles tegema kõik võimaliku, et tuvastada need, kes on vastutavad piirkonnas toime pandud sõjakuritegude eest, ning tuua need inimesed kohtu ette;

24.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles rakendama koheselt Kongo DV idaosas ulatuslikke humanitaar-, arstiabi ning tsiviilelanike taasintegreerimise programme, keskendudes eelkõige seksuaalse vägivalla all kannatanud naiste ja tütarlaste abistamisele, et rahuldada edasilükkamatuid vajadusi ning valmistuda tulevaseks taastamistööks; märgib naiste keskset osa purustatud kogukondade taastamisel;

25.   võtab huviga teadmiseks vahendajate rühma, millesse kuuluvad Nigeeria Liitvabariigi endine president Olusegun Obasanjo ja Tansaania Ühendvabariigi endine president Benjamin Mkapa, ametisse nimetamise; kutsub nõukogu üles tegema koostööd Ida-Aafrika suurte järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsiga ja Aafrika Liiduga, et stabiliseerida olukord Kongo DV idaosas;

26.   kutsub nõukogu üles tegema koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike vahendajatega, et tegelda sõdivate poolte majanduslike plaanidega eelkõige käimasoleva vahendustegevuse kontekstis;

27.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles jälgima tähelepanelikult humanitaar- ja julgeolekuolukorda Kongo DV idaosas, et määratleda üksikasjalikumalt erinevad tegevussuunad, mida nendel asjaoludel võib ette näha;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu Komisjoni presidendile, üleaafrikalisele parlamendile ning Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse riikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0526.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0072.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0022.

(4)  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 460.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/57

---

Euroopa kosmosepoliitika

P6_TA(2008)0564

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa kosmosepoliitika kohta: konkreetsed sammud kosmosepoliitika edendamiseks

(2010/C 16 E/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu 26. septembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kosmosepoliitika edendamise kohta (1);

—	võttes arvesse ÜRO konventsiooni riikide tegevuspõhimõtete kohta maailmaruumi, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel (resolutsioon 2222 (XXI) – maailmaruumi konventsioon);

—

võttes arvesse oma 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni kosmose ja julgeoleku kohta (2) ja 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa kosmosepoliitika rakendamise tegevuskava kohta, (3) samuti 16. juulil 2007 tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni korraldatud avaliku ärakuulamise arutelusid;

—	võttes arvesse nõukogu 21. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kosmosepoliitika kohta (4);

—	võttes arvesse komisjoni 11. septembri 2008. aasta dokumenti „Euroopa kosmosepoliitika eduaruanne” (KOM(2008)0561);

—	võttes arvesse nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta otsust EÜ ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise raamlepingu sõlmimise kohta;

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, mida muudetakse Lissaboni lepinguga, ning Euroopa kosmosepoliitikat käsitlevaid sätteid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 189);

—	võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.	arvestades, et kosmos omab Euroopa sõltumatuse, julgeoleku ja jõukuse jaoks strateegilist tähtsust ning et nõukogu koos Euroopa Parlamendiga peab olema selles valdkonnas toimuvate muutuste esirinnas;

B.	arvestades, et EL ja mitmed selle liikmesriigid on üle 30 aasta tegelenud kosmoseteaduse ja -tehnoloogia arendamise ja rahastamisega, mille tulemuseks on olnud Euroopa kosmosepoliitika visiooni loomine, ning tunnustades viljakat koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga;

C.	arvestades kasvavat huvi ELi jõulise juhtrolli vastu Euroopa kosmosepoliitikas, mille eesmärk on edendada lahendusi keskkonna-, transpordi-, teadus-, kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas;

D.

arvestades, et eeskätt rakenduste, teenuste ja asjaomaste infrastruktuuride osas tugev Euroopa kosmosepoliitika aitab suurendada ELi ühiskondlikku, kultuurilist, majanduslikku ja teaduslikku mõju, arendada tema tööstuslik-teaduslikku alust, anda panuse majanduskasvu ja tööhõivesse ning ühtsel ja realistlikul moel tagada liidu poliitilist ja tehnoloogilist sõltumatust;

E.	arvestades, et kõigi Euroopa kosmosealaste ettevõtmiste juures järgitakse täiel määral põhimõtet, et maailmaruumi uurimine ja kasutamine toimub kõigi riikide huvides ja nende hüvanguks ning et maailmaruumi peetakse kuuluvaks kogu inimkonnale ja kasutatakse eranditult rahumeelsetel eesmärkidel;

F.	arvestades, et EL on kohustunud edendama kosmose uurimisel ja kasutamisel rahvusvahelist koostööd; jagades nõukogu seisukohta, et Euroopa kosmoseuuringud peaksid toimuma ülemaailmse programmi raames;

G.	arvestades, kui tähtis on Euroopa kosmosepoliitika arengule üldsuse mõistev ja toetav suhtumine kosmosetehnoloogiate arendamisse, samuti ettevõtmiste vastastikuse täiendavuse tagamine ning kosmosevaldkonnas ja mujal toimuvate arengute vahelise sünergia maksimeerimine;

H.	arvestades, et Euroopal on strateegiliselt vajalik jätkuvalt tagada sõltumatu, kindel, jätkusuutlik ja kulutasuv pääs maailmaruumi; selle aluseks on nii piisavate ja konkurentsivõimeliste, maailmatasemel stardiseadeldiste kui ka toimiva Euroopa kosmodroomi olemasolu;

I.

arvestades vajadusega leida Euroopa kosmosepoliitika jaoks piisavad ELi rahastamisvahendid ja -skeemid lisaks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendast raamprogrammist (2007–2013) saadavatele eraldistele, nii et erinevad ettevõtjad saaksid oma tegevust keskpikas ja pikas perspektiivis ette planeerida;

J.

arvestades, et kui soovitakse tagada Euroopa kosmosepoliitika tulemuslikkus ning vastavus ELi, Euroopa Kosmoseagentuuri ja asjaomaste liikmesriikide ambitsioonidele, on keskne tähtsus kosmosepoliitika ja selle meetmete küllaldasel juhtimisstruktuuril ning asjakohasel reguleerival raamistikul, mis peavad soodustama uuenduslike ja konkurentsivõimeliste järelteenuste kiiret teket, eelkõige eesmärgiga tagada arvukate kosmosepõhiste rakenduste jätkusuutlik kättesaadavus;

K.	arvestades vajadusega koostada täpne ajakava, et täita Galileo, EGNOSe ja ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi (GMES, mis sai ka nime Kopernikus) eesmärgid, ning vajadusega luua tegevuskava mitmesugustele nende programmide rakendamises osalevatele organisatsioonidele;

L.

arvestades, et praegu annab kosmos tänasele ühiskonnale ainulaadse võimaluse hetkega koguda ja edastada kõikjale üle maailma suuri andmehulki ning et kosmos on ülitähtis globaalsete kliimamuutuste mõistmiseks ja jälgimiseks; kutsudes teisi rahvusvahelisi osalisi suuremale vastutustundlikkusele järelpõlvede ees;

M.	arvestades, et kosmose julgeolekuaspekte arvestades on võimalik saavutada murrangulist edu eelkõige telekommunikatsiooni, jälgimise ja Maa kaugseire valdkonnas;

N.	arvestades, et 22. mail 2007 toimunud Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Kosmoseagentuuri nõukogu (kosmosenõukogu) ühisistungi resolutsioonis nõutakse kosmosega seotud küsimuste otsustusprotsessi optimeerimist Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes ELi institutsioonides;

O.	arvestades, et järgmises finantsperspektiivis tuleks ette näha piisavalt vahendeid ja rahastamisskeeme, et võimaldada pikaajalisi ühenduse investeeringuid kosmoseuuringutesse ja jätkusuutlikesse kosmosepõhistesse rakendustesse, mis on Euroopa ja tema kodanike huvides;

P.	arvestades, et EL peaks tugevdama koostööd arenguriikidega,

1.   tervitab nõukogu 26. septembri 2008. aasta järeldusi kui kasulikku poliitilist suundumust Euroopa kosmosepoliitika väljatöötamisel, arvestades, et see aitab tugevdada Euroopa identiteeti; kordab, et tahab olla konstruktiivne ja täiel määral osaleda selle rakendamisel nii, nagu oleks Lissaboni leping jõustunud;

2.   nõustub nõukoguga selles, et praegused prioriteedid on Galileo ja EGNOSe programmide ning GMESi/Kopernikuse programmi õigeaegne rakendamine;

3.   tervitab eriti Galileo institutsioonidevahelise toimkonna loomist, lootes, et sellest kujuneb eeskuju Euroopa kosmosepoliitika arengus;

4.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles kehtestama täpse ajakava GMES/Kopernikuse programmi tõhusa juhtimisstruktuuri väljatöötamiseks ning sõnastama nimetatud programmi jaoks selge tegevuskava, et suurendada programmi tõhusust ja täpselt välja arvestada sellele eraldatavad eelarvesummad;

5.   rõhutab, et GMES/Kopernikuse programmil on otsustav roll kasutajast lähtuva algatusena, mille teostamisel on olulist osa etendanud maa- ja kosmosepõhise seire kohapealsed infrastruktuurid; rõhutab andmete ja teenuste järjepidevuse hädavajalikkust; on konkreetsemalt väljendudes seisukohal, et komisjon peaks kõigepealt tellima GMES/Kopernikuse programmi mõjuhinnangu, mis käsitleks programmi võimalikku kasu, eeldatavaid kulusid ja programmi kulgu pikemas perspektiivis, ning seejärel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava, mis hõlmaks muu hulgas järgmisi aspekte:

—	GMES/Kopernikuse programmi õiguslik raamistik;

—	GMES/Kopernikuse programmi juhtimine, sealhulgas ELi ja ELi-väliste institutsioonide roll programmi juhtimises;

—	GMES/Kopernikuse programmi rahastamine;

—	rakenduskava;

—	samalaadsete, täiendavate, nii valitsustevaheliste kui ka mitmepoolsete algatuste roll;

—	GMES/Kopernikuse programmi rahvusvahelised aspektid ja neist tulenev koostöövajadus;

6.   avaldab kahetsust, et kasutajaskonna selgetest soovitustest hoolimata ei ole pärast seda, kui lõpeb praegu juba orbiidil oleva satelliidi Jason 2 tegevus, tagatud väikese kaldenurgaga orbiidi kõrguste mõõtmise andmete järjepidevus, ning palub komisjonil selgitada Jason 3 rahastamise probleeme, mis võivad ohustada Kopernikuse teenuste jätkusuutlikkust lühemas perspektiivis, ning teavitada parlamenti selles asjas tehtud otsustest;

7.   toetab struktureeritud dialoogi alustamist Euroopa institutsioonide ja valitsustevaheliste osaliste vahel, et tagada kõigile liikmesriikidele avatud ja õiglane juurdepääs Euroopa kosmosepoliitika hüvedele;

8.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles soodustama sünergiat kosmosevaldkonna tsiviil- ja julgeolekuotstarbelise arengu vahel; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsevõime sõltub muu hulgas ka satelliidipõhiste süsteemide olemasolust ning juurdepääs nendele on ELi jaoks väga tähtis;

9.   palub nõukogul ja komisjonil edendada rahvusvaheliste suhetega seonduvat, täpsemalt konkurentsi rahvusvahelistel eraõiguslikel ja avalik-õiguslikel turgudel; selle eesmärk on tagada, et Euroopa kõneleks ühel häälel ja järgiks kokkulepitud strateegiat;

10.   nõustub nõukoguga, et rahvusvaheline kosmosekoostöö peab teenima Euroopa Liidu huve ning seda arvestades kaasa aitama ülemaailmsetele algatustele; rõhutab, et tähtis on tagada Euroopa poliitiline, tehnoloogiline ja tegevuslik iseseisvus;

11.   tuletab nõukogule ja komisjoniloe meelde, et Euroopa kosmosepoliitika rakenduskavaga seoses on nad teatanud oma kavatsusest esitada parlamendile konkreetsed soovitused või ettepanekud nelja prioriteetse valdkonna kohta:

—	kosmos ja kliimamuutused;

—	Euroopa kosmosepoliitika osa Lissaboni strateegias;

—	kosmos ja julgeolek (võttes aluseks parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni);

—	kosmose uurimine, sealhulgas inimese viibimine kosmoses ja mehitatud kosmoselennud;

12.   rõhutab, et oluline on välja töötada kosmosevaldkonna tööstuspoliitika, mille tähtsaks osaks oleksid õigusraamistik ning standardimisprogramm, mis aitaks kaasa Euroopa järelturgude tekkimisele; tuletab meelde, et määruses Galileo programmi kohta on sätestatud kriteeriumid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamiseks Euroopa kosmosevaldkonna tööstuspoliitikasse;

13.   tunnustab ülemaailmseid ja pikaajalisi uuringuid võimaldavate kosmoseprogrammide suurt rolli kliimamuutuste uurimiseks oluliste andmete kättesaadavaks tegemisel ning tähtsaimate keskkonnapoliitiliste otsuste langetamiseks vajalike lähteandmete pakkumisel;

14.   märgib, et kosmos võib kaasa aidata Lissaboni eesmärkide saavutamisele – ELi majandus-, haridus-, sotsiaal- ja keskkonna-alaste plaanide ning ELi kodanike ootuste täitmisele;

15.   tunnistab, et ELil on vaja astuda praktilisi samme, et olulise tähtsusega kosmosetehnoloogiate, -komponentide ja operatsioonide osas vähendada Euroopa sõltuvust tarnijatest;

16.   märgib, et Euroopa peaks kujundama kosmoseuuringuteks ühtse visiooni ja pikaajalise strateegilise plaani, et olla osaline rahvusvahelistes kosmoseuurimisprogrammides (näiteks Global Exploration Strategy), millesse on kaasatud inimesed ja robotid, arvestades muu hulgas võimalikku mehitatud ekspeditsiooni Marsile;

17.   nõuab, et Lissaboni lepingu kosmosepoliitikat käsitlevate klauslite jõustumise korral kaalutaks võimalust lisada ELi eelarvesse uus, Euroopa kosmosepoliitika peatükk, mis kajastaks ELi jõulist pühendumist kosmosepoliitikale ning suurendaks nimetatud poliitika selgust ja läbipaistvust;

18.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama investeeringuid kosmosega seotud teadusuuringutesse ja tehnoloogiasse;

19.   palub komisjonil esineda asjakohaste algatustega kosmose laialdasemaks kasutamiseks teabe kogumise ja levitamise otstarbel; rõhutab vajadust toetada kosmoseseire tehnoloogilist arengut;

20.   kutsub komisjoni üles võtma vajalike meetmeid, et vältida avakosmose reostumist;

21.   palub komisjonil koostada uuring kosmoseturismi mõju ning kosmoseturismiga seoses vajaliku asjaomase turva-, julgeoleku- ja õigusraamistiku kohta;

22.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles käivitama laialdast tegevust kosmoseuuringute küsimuse läbimõtlemiseks, loomaks visiooni selle kohta, millised peaksid olema Euroopa positsioon ja vahendid tulevastes ülemaailmsetes kosmoseuuringutes; sellega seoses soovib olla tihedalt seotud komisjoni kavandatud tulevase kõrgetasemelise kosmoseuuringute konverentsiga;

23.   toonitab kosmoseuuringute tähtsust Euroopa noorte kutsevaliku suunamisel teaduse ja tehnoloogia valdkonda ning Euroopa teadussuutlikkuse tugevdamisel;

24.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kosmoseagentuurile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO peasekretärile.

---

(1)  ELT C 268, 23.10.2008, lk 1.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0365.

(3)  ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 136.

(4)  ELT C 136, 20.6.2007, lk 1.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/61

---

Kassettlahingumoon

P6_TA(2008)0565

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon kassettlahingumoona konventsiooni kohta

(2010/C 16 E/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse kassettlahingumoona konventsiooni (KLK), mille 107 riiki 19.–30. mail 2008 Dublinis toimunud diplomaatilisel konverentsil vastu võtsid;

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri 30. mai 2008. aasta teadaannet, milles ta ergutas liikmesriike sellele olulisele konventsioonile viivitamata alla kirjutama ja seda ratifitseerima ning ütles, et ootab selle kiiret jõustumist;

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutisooni kassettlahingumoona ülemaailmse keelustamise lepingu suunas liikumise kohta (1);

—	võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.	arvestades, et KLK-le saab alla kirjutada alates 3. detsembrist 2008 Oslos ja pärast seda New Yorgis ÜRO peakorteris ning see jõustub pärast kolmekümnendale ratifitseerimisele järgneva kuuenda kuu esimesel päeval;

B.	arvestades, et KLK keelab kassettlahingumoona kui terve relvaliigi kasutamise, tootmise, ladustamise ja transpordi;

C.	arvestades, et KLK nõuab osalisriikidelt sellise lahingumoona varude hävitamist;

D.	arvestades, et KLK kehtestab uued ohvrite aitamise humanitaarnormid ning nõuab, et riigid koristaksid ära konfliktidest maha jäänud lõhkemata kassettlaskemoona jäänused,

1.   tervitab kodanikuühiskonna, eriti kassettlahingumoona koalitsiooni tööd eesmärgiga lõpetada kassettlahingumoonast inimestele põhjustatud kannatused;

2.   palub kõikidel riikidel KLK-le esimesel võimalusel alla kirjutada, see ratifitseerida ja rakendada;

3.   palub kõikidel riikidel astuda siseriiklikul tasandil samme KLK rakendamiseks juba enne selle allkirjastamist ja ratifitseerimist;

4.   palub kõikidel riikidel hoiduda kassettlaskemoona kasutamisest, sellesse investeerimisest, selle ladustamisest, transpordist ja ekspordist enne KLK jõustumist;

5.   palub neil ELi liikmesriikidel, kes on kasutanud kassettlaskemoona, aidata selle tõttu kannatavaid isikuid ning kutsub komisjoni üles suurendama lõhkemata kassettlaskemoona tõttu kannatavatele kogukondadele ja isikutele kõikide vahendite kaudu antavat rahalist abi;

6.   palub neil liikmesriikidel, kes on kasutanud kassettlaskemoona, anda tehnilist ja rahalist abi kassettlaskemoona jäänuste koristamiseks ja hävitamiseks ning kutsub komisjoni üles suurendama kõikide vahendite kaudu sel eesmärgil antavat rahalist abi;

7.   palub kõikidel ELi liikmesriikidel hoiduda tegudest, millega välditaks või seataks ohtu KLKd ja selle sätteid; eelkõige kutsub kõiki liikmesriike üles mitte võtma vastu, heaks kiitma ega ratifitseerima võimalikku tavarelvade konventsiooni protokolli, mis lubab kassettlaskemoona kasutamist ega ole kooskõlas KLK artiklitega 1 ja 2, mis keelustavad sellise laskemoona kasutamise;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning kassettlahingumoona koalitsioonile.

---

(1)  ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 648.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/62

---

HIV/AIDS: varajane diagnoos ja ravi

P6_TA(2008)0566

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon HIV/AIDSi varajase diagnoosimise ja varajase ravi kohta

(2010/C 16 E/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009 (1);

—	võttes arvesse 13. märtsi 2007. aasta Bremeni deklaratsiooni „Vastutus ja partnerlus – üheskoos HIV/AIDSi vastu”;

—	võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni HIV/AIDSi kohta: aeg tegutseda (2);

—	võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni AIDSi kohta (3);

—	võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2005. aasta järeldusi võitluse kohta HIV/AIDSi vastu;

—	võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2005. aasta teatist „HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009” (KOM(2005)0654);

—	võttes arvesse Dublini deklaratsiooni partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias, mis võeti vastu Iirimaa ELi eesistumise ajal 23.–24. veebruaril 2004 toimunud ministrite konverentsil „Barjääride purustamine – partnerlus võitluses HIV/AIDSiga Euroopas ja Kesk-Aasias”;

—	võttes arvesse WHO Euroopa regiooni ja ÜRO HIV/AIDSi-alase ühisprogrammi (UNAIDS) 2008. aasta raportit pealkirjaga „Dublini deklaratsiooni (partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias) rakendamisel tehtud edusammud”;

—

võttes arvesse Vilniuse deklaratsiooni meetmete tugevdamise kohta reageerimaks HIV/AIDSile Euroopa Liidus ja naaberriikides, mis võeti vastu Euroopa Liidu ja naaberriikide ministrite ja valitsuste esindajate poolt Leedus Vilniuses 16.–17. septembril 2004 toimunud konverentsil „Euroopa ja HIV/AIDS – uued katsumused, uued võimalused”;

—	võttes arvesse WHO 2006. aasta HIV/AIDSi programmi „Üldise juurdepääsu suunas 2010. aastaks”;

—	võttes arvesse Eurobaromeetri 2006. aasta veebruari uuringut AIDSi-alase ennetustegevuse kohta;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.	arvestades, et EuroHIVi 2006. aasta lõpu aruande kohaselt diagnoositi ajavahemikus 1999–2006 Euroopa Liidus HIV-nakkus esimest korda 269 152 inimesel ja WHO Euroopa regioonis 806 258 inimesel;

B.	arvestades, et EuroHIVi 2006. aasta lõpu aruande andmeil on Euroopa Liidus 11 % uutest HIViga nakatunutest alla 25aastased noored;

C.	arvestades, et EuroHIVi ja UNAIDSi aruanded kinnitavad, et HIViga nakatumiste arv Euroopa Liidus ja samuti naaberriikides kasvab murettekitava kiirusega ning et teatavates riikides on hinnanguline HIViga nakatunud inimeste arv peaaegu kolm korda suurem kui ametlikud andmed näitavad;

D.	arvestades, et hoolimata HIVi nakatunute suuremast arvust jätkus 2006. aastal diagnoositud AIDSi juhtumite järjekindel vähenemine ning EuroHIVi 2006. aasta lõpu aruande andmeil diagnoositi ELis võrreldes 1999. aastaga 40 % võrra vähem juhtumeid;

E.	arvestades, et suur osa HIViga nakatumistest jääb diagnoosimata; arvestades, et paljud inimesed ei tea, kas nad on nakatunud või mitte, ning saavad seda tõenäoliselt teada alles HIV/AIDSiga seotud haiguste ilmnemisel;

F.	arvestades, et HIVi nakkavus suureneb märgatavalt, kui samaaegselt esineb ka muid sugulisel teel nakkavaid haigusi (nagu nt gonorröa, klamüüdia, herpes ja süüfilis);

G.	arvestades, et HIV-epideemia veeni süstivate narkomaanide seas on üks selle nakkuse kiire leviku põhjusi mitmes Ida-Euroopa riigis;

H.	arvestades, et HIV/AIDS on nakkushaigus ning on oht nakatuda selliste nakatunud isikute kaudu, kellel nakkust veel ei ole avastatud;

I.

arvestades, et WHO Euroopa regiooni ja UNAIDSi aruandes „Dublini deklaratsiooni (partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias) rakendamisel tehtud edusammud” leiti, et vähesed Euroopa piirkonna 53 riigist on võtnud häbimärgistamise, diskrimineerimise ja inimõiguste suhtes niisuguse hoiaku, mis on kooskõlas nende Dublini deklaratsioonis võetud kohustustega;

J.	arvestades, et inimõiguste igakülgne kaitse on oluline HIVi vastase võitluse kõikide aspektide seisukohast;

K.	arvestades, et piiriülene koostöö on epideemiaga võitlemisel hädavajalik;

L.	arvestades, et tuleb kasutusele võtta tõhusad rahvatervise meetmed, mis hõlbustaksid HIVi varajast avastamist,

1.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles sõnastama HIVi käsitleva strateegia, et:

—	edendada varajast diagnoosimist ja vähendada takistusi testimisele;

—	tagada varajane ravi ja varajasema ravi kasulikkusest teavitamine,

2.   kutsub komisjoni üles tagama, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus teostaks täpset seiret ja järelevalvet, esitades sealhulgas täpsemaid hinnanguid diagnoosimata elanikkonna kohta (suurus, tunnusjooned jne), säilitades konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse;

3.   kutsub komisjoni üles eraldama kõnealuse strateegia rakendamise toetuseks märkimisväärseid poliitilisi ja rahalisi vahendeid ning inimressursse;

4.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama juurdepääsu testimisele, mis peab olema tasuta ja anonüümne;

5.   kutsub komisjoni üles kehtestama HIV/AIDSi riski vähendamise strateegiat, mis keskenduks haavatavamatele rühmadele ja teadaolevalt kõrge riskiastmega rühmadele;

6.   kutsub nõukogu üles tegema komisjonile ülesandeks valmistada ette nõukogu soovitused tõendipõhise testimise ja ravisuuniste rakendamise kohta kõikides liikmesriikides;

7.   palub nõukogul teha komisjonile ülesandeks tagada, et HIV/AIDSi vastase võitluse edukuse seire Euroopa Liidus ja selle naaberriikides võtaks tulevikus arvesse ka näitajaid, mis selgelt käsitlevad ja hindavad HIV/AIDSiga seonduvaid inimõiguste küsimusi;

8.   palub liikmesriikidel võtta vastu sätted, et oma jurisdiktsiooni piires keelustada tulemuslikult HIV/AIDSi põdevate inimeste diskrimineerimine, sealhulgas piirangud, mis mõjutavad nende vaba liikumist;

9.   kutsub liikmesriike üles tõhustama HIV/AIDSi ennetamist, testimist ja ravi käsitlevaid teabe- ja koolituskampaaniaid;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikidele, ÜRO peasekretärile, UNAIDSile, Maailma Terviseorganisatsioonile ja liikmesriikide valitsustele.

---

(1)  ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 348.

(2)  ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 871.

(3)  ELT C 316 E, 20.12.2006, lk 366.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/65

---

Mesinduse olukord

P6_TA(2008)0567

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon mesindussektori olukorra kohta

(2010/C 16 E/14)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.	arvestades, et mesindussektor kogeb kogu maailmas ja eelkõige Euroopas väga tõsiseid raskusi;

B.	arvestades, et mesindusel on kasulik mõju ökosüsteemile tervikuna ning eriti oluline on mesindus põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast;

C.	arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on hädavajalik ning mesindus aitab sellele risttolmlemise tõttu märgatavalt kaasa;

D.	arvestades, et mesindusega on Euroopas tegeletud tuhandeid aastaid ning mesindus on Euroopa kultuuri- ja põllumajanduspärandi oluline osa;

E.	arvestades mesindussaaduste toitumisalast kasu ja raviomadusi;

F.	arvestades Euroopa mesindussektoris toodetava mee ja muude mesindussaaduste (nagu mesilaspiim, taruvaik, mesilasmürk ja vaha) mitmekesisust ja kõrget kvaliteeti, mis on oskusteadmiste ja klimaatiliste erinevuste tulemus;

G.	arvestades, et sektoris valitseb ebaaus konkurents kolmandatest riikidest pärinevate toodete tõttu, mida imporditakse ühenduse turule;

H.	arvestades, et mett saab importida maailma eri piirkondadest, kuid ainult piisava arvu mesilastega saab tagada tolmlemise;

I.	arvestades mesilasperede vähenemise tõsise ohuga, kuna õietolmu ja nektari kogus on vähenenud märkimisväärselt;

J.	arvestades, et maailmas on mesilasperede arv järsult langenud;

K.	arvestades, et mesilaste tervist ohustavad muu hulgas pidev varroalesta esinemine tarudes, mesilasperede kollaps ning nosema ceranae levimine;

L.	arvestades, et 76 % inimeste tarbeks mõeldud toiduainete tootmisest sõltub mesindussektorist;

M.	arvestades, et 84 % Euroopas kasvatatavatest juurviljasortidest sõltuvad tolmlemisest;

N.	arvestades, et liiga tihti eiratakse biotsiidide kasutamise juhendit ja head tava;

O.	tuletades meelde, et praegu ei ole olemas ühtegi meetodit, millega hävitada teatavaid mesilaste haiguseid, mille tulemusel väheneb mesilaste vastupanuvõime ja nende tarud hävinevad,

1.   peab väga oluliseks, et mesilaste tervisega seonduvale kriisile reageeritakse viivitamatult asjakohasel viisil ja tõhusate vahenditega;

2.   on seisukohal, et tuleks võtta meetmeid, et tegeleda kolmandatest riikidest tarnitavate mesindussaadustega kaasneva ebaausa konkurentsiga, mis on osaliselt madalamate tootmiskulude, eelkõige madalate suhkruhindade ja tööjõukulude tulemus;

3.   kutsub komisjoni üles laiendama viivitamata edasist uurimistegevust mesilaspopulatsiooni hävitavate parasiitide ja haiguste ning muude mesilaste hävinemisega seotud võimalike põhjuste (näiteks geneetilise mitmekesisuse vähenemine ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamine) kohta, andes selleks juurde eelarvevahendeid;

4.   on arvamusel, et väga oluline on muuta kohustuslikuks mee päritolumaa märkimine etikettidel;

5.   kutsub komisjoni ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise raames üles kehtestama meetmeid, millega nähtaks ette ökoloogiliste taastusalade loomine (nagu mesinduse jaoks kesasse jäetud maa-alad), eelkõige suurtel aladel, kus kasvatatakse põllukultuure; nõuab, et nimetatud maa-alad asuksid põldude nendes osades, mida on raske harida ning kus võiks kasvatada selliseid taimi nagu keerispea, kurgirohi, põldsinep ja valge ristik, mis on rikkad nektariallikad mesilaste korjemaadel;

6.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles pöörama mesilaste tervisele ning mesindussaaduste turustamise võimalustele ja mesindussektorile avalduvale majanduslikule mõjule asjakohast tähelepanu kõikidel aruteludel ja edasistes õigusaktides, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamist Euroopa Liidus;

7.   kutsub komisjoni üles edendama ebapiisava tolmlemise vähendamiseks vajalikke meetmeid, millest oleks kasu nii mesinikele kui ka põllumajandustootjatele, kelle toodang võiks oluliselt suureneda;

8.   kutsub komisjoni üles tagama pinnavee kvaliteedi jälgimist ja kontrolli, kuna mesilased on väga tundlikud igasuguse nende keskkonnas halvemuse poole toimuva muutuse suhtes;

9.   kutsub komisjoni üles korraldama uuringuid seoste kohta mesilaste suremuse ja selliste pestitsiidide nagu tiametoksaami, imidaklopriidi, klotianidiini ja fiproniili kasutamise vahel, et võtta vajaduse korral nende toodete lubamise suhtes asjakohaseid meetmeid;

10.   kutsub komisjoni üles koordineerima kogu kõnealuse olukorraga seotud teavet, mis on praegu igas liikmesriigis kättesaadav; on arvamusel, et komisjon peaks tegema koostööd tunnustatud organisatsioonidega selleks, et vahetada teaduslikku teavet, mida neil on mõju kohta, mida pestitsiidid mesilastele avaldavad;

11.   on arvamusel, et väga oluline on kehtestada nõue imporditud mee analüüsimise kohta, et tuvastada ameerika haudmemädaniku bakterite võimalikku olemasolu;

12.   nõuab, et komisjon teeks ettepaneku finantsabi mehhanismi loomise kohta nende mesilate kasuks, mis on mesilaste suremuse tõttu raskustes;

13.   nõuab, et komisjon kaasaks veterinaarpoliitikasse mesilaste haiguste uurimise ja meetmed nendega tegelemiseks;

14.   kutsub komisjoni üles nõudma kõikidelt liikmesriikidelt, et nad asuksid viivitamata mesindussektorit toetama;

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/67

---

Liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded

P6_TA(2008)0568

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon soovituse 2001/331/EÜ (milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded) läbivaatamise kohta

(2010/C 16 E/15)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta soovitust 2001/331/EÜ, milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded (1);

—	võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2007. aasta teatist soovituse 2001/331/EÜ (milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded) läbivaatamise kohta (KOM(2007)0707);

—	võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.

arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2001. aastal vastu soovituse 2001/331/EÜ, milles on esitatud mittesiduvad kriteeriumid keskkonnajärelevalve kavandamise, teostamise, jälgimise ja seda käsitleva aruandluse koostamise kohta, ning milles tõdeti, et liikmesriikide järelevalvesüsteemide vahel eksisteerisid suured erinevused;

B.	arvestades, et soovituse eesmärk oli parandada ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide järgimist ja aidata kaasa nende järjekindlamale rakendamisele ning jõustamisele kõikides liikmesriikides;

C.	arvestades, et eelnimetatud teatises sätestatakse komisjoni seisukohad soovituse edasiarendamisel, mis põhinevad muu hulgas liikmesriikide esitatud aruannetel soovituse rakendamise kohta;

D.	arvestades, et selles teatises märgiti, et liikmesriikide esitatud teave selle kohta, kuidas nad soovitust rakendavad, oli „puudulik või raskesti võrreldav”;

E.	arvestades, et liikmesriikide esitatud teave näitas, et „vaid vähesed on soovituse täielikult rakendanud” ning et „keskkonnajärelevalvet teostatakse ühenduses väga erineval viisil”;

F.	arvestades, et komisjoni arvates tuleneb puudulik rakendamine osaliselt eri viisidest, kuidas liikmesriigid soovituse mõisteid ja kriteeriume ning aruandlusnõudeid tõlgendavad;

G.

arvestades, et komisjon tunnistab, et soovituse kohaldamisala on ebapiisav ning ei sisalda mitmeid olulisi tegevusi, näiteks Natura 2000, ebaseaduslike jäätmesaadetiste kontrollimine, kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine (REACH), teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine toodetes (nt direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes), ohustatud looma- ja taimeliikidega kauplemine ning geneetiliselt muundatud organismide ja tootjavastutusel põhinevate süsteemidega seonduvad tegevused,

1.   väljendab muret seoses komisjoni arvamusega, mille kohaselt ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide täielikku rakendamist ei ole võimalik tagada, mis toob kaasa nii keskkonna jätkuva kahjustamise kui ka konkurentsimoonutused;

2.   rõhutab, et oluline on ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide täitmise asjakohane ja ühtlane tagamine ning kõik alla selle ei vasta üldsuse ootustele ja kahjustab ühenduse mainet keskkonna tõhusa kaitsjana;

3.   on vastu komisjoni kavatsusele tegeleda probleemiga vaid mittesiduva soovituse kaudu ning õiguslikult siduvate erinõuete lisamise kaudu valdkondlikesse õigusaktidesse;

4.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks selle asemel enne 2009. aasta lõppu ettepaneku võtta vastu direktiiv keskkonnajärelevalve kohta, milles täpsustataks soovituses 2001/331/EÜ esitatud mõisteid ja kriteeriume ning laiendataks selle kohaldamisala;

5.   peab oluliseks keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustiku (IMPEL) tugevdamist, ning nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks enne 2009. aasta lõppu selle teostamise võimalikest viisidest, sealhulgas ühenduse keskkonnajärelevalvejõu loomine;

6.   soovitab pöörata rohkem tähelepanu keskkonnakaitsealasele koolitusele ja teavitamisele, mille täpne sisu tuleks kindlaks määrata kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil vastavalt konkreetses piirkonnas esinevatele probleemidele;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

---

(1)  EÜT L 118, 27.4.2001, lk 41.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/68

---

Somaalia

P6_TA(2008)0569

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon Somaalia kohta

(2010/C 16 E/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Somaalia kohta (1) ja 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni tsiviilisikute igapäevase tapmise kohta Somaalias (2);

—	võttes arvesse Amnesty Internationali 1. novembril 2008 avaldatud aruannet inimõiguste olukorra kohta maailmas;

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri eriesindaja laste ja relvastatud konfliktide küsimuses Radhika Coomaraswamy 8. novembril 2008. aastal tehtud avaldust, milles mõistetakse hukka 13-aastase Aisha Ibrahim Duhulow' kividega surnuks loopimine;

—	võttes arvesse mitmeid piirkondlikke inimõigusi käsitlevaid õigusakte ja eriti 1981. aasta Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste hartat ja selle 2003. aasta protokolli naiste õiguste kohta Aafrikas;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.	arvestades, et 27. oktoobril 2008. aastal loobiti Somaalias kividega surnuks 13-aastane tüdruk Aisha Ibrahim Duhulow;

B.	arvestades, et kividega surnuksloopimise viis täide 50-meheline rühm riigi lõunaosas asuva Kismayo sadamalinna staadionil, kus sündmust jälgis umbes 1 000 pealtvaatajat;

C.	arvestades, et tüdrukut süüdistati abielurikkumises ja ta mõisteti süüdi Islami seaduste kohaselt, kuid tegelikult oli ta kolme mehe poolt toime pandud vägistamise ohver;

D.	arvestades, et Kismayot kontrolliv al-Shababi miilits pidas Aisha Ibrahim Duhulow' kinni ja andis käsu ta kividega surnuks loopida, kuid ei arreteerinud ega pidanud kinni tema vägistamises süüdistatavaid mehi;

E.	arvestades, et kui mõned inimesed staadionil üritasid Aisha Ibrahim Duholow' elu päästa, avas miilits staadionil tule ja tulistasid surnuks sündmust kõrvalt vaadanud poisi;

F.	arvestades, et on usaldusväärseid teateid selle kohta, et Kismayo inimõiguste aktivistid on saanud tapmisähvardusi al-Shababi miilitsalt, kes süüdistab neid valeinfo levitamises juhtunu kohta;

G.	arvestades, et pineva olukorra tõttu Somaalias ja laialt levinud vägivalla tõttu, mida panevad toime mõned Somaalia Taasvabastamise Liidu (nn Islami kohtud) fraktsioonid, kes püüavad Somaalia seaduslikku valitsust kukutada, pannakse Somaalias iga päev toime raskeid inimõiguste rikkumisi;

H.	arvestades, et nende hiljutiste inimõiguste rikkumiste hulka kuuluvad ka kahe Itaalia roomakatoliku nunna röövimine Keenias, kes seejärel viidi Somaaliasse ja lisandunud enesetapurünnakud, milles viimaste nädalate jooksul on maa põhjaosas surma saanud vähemalt 30 inimest;

I.

arvestades, et mõne riigis tegutseva rahvusvaheliste organisatsiooni töötajad on viimasel ajal sattunud vägivalla ohvriks ja neid on tapetud ning enamiku puhul neist kuritegudest peetakse süüdlasteks opositsiooni relvastatud rühmade, sealhulgas al – Shabab miilitsa ja Islami kohtute fraktsioonide liikmeid;

J.	arvestades, et Islami mässulised on pealinnas Mogadishus korraldanud avalikke piitsutamisi, millega nad püüavad näidata, et nende jõud suureneb;

K.	arvestades, et sellised jõhkrad asjaolud näitavad, milliseid meetodeid sellised miilitsad kasutavad, ja laiemalt, milline oht on inimõigustele, kui nad saavad oma kontrolli alla suurema osa riigist;

L.

arvestades, et Somaalia föderaalne üleminekuvalitsus ja Somaalia Taasvabastamise Liit kirjutasid 26. oktoobril 2008. aastal Djiboutis alla vaherahu kokkuleppele ning arvestades, et valitsustevahelise arenguameti (IGAD) piirkondlikud esindajad esitasid 28.-29. oktoobril 2008. aastal Nairobis toimunud erikohtumisel. Somaalia rahuplaani;

M.	arvestades, et Somaalia föderaalse üleminekuvalitsuse ja selle presidendi Abdullahi Yusufi toetamine on väga oluline,

1.   mõistab karmilt hukka Aisha Ibrahim Duhulow' kividega surnuks loopimise ja tunneb õudust, et sellise barbaarne tegu pandi toime 13-aastase vägistamisohvri suhtes;

2.   palub Somaalia valitsusel selline hukkamine hukka mõista ja võtta meetmeid, et selliseid jõhkraid hukkamisi tulevikus ära hoida;

3.   palub Somaalia valitsusel välja anda dokumente ja teha avaldusi Aisha Ibrahim Duhulow' au taastamiseks postuumselt;

4.   toetab Somaalia seadusliku valitsuse katseid saavutada kontroll Kismayo sadama üle ja nõuab Aisha Ibrahim Duhulow' vägistamises süüdistatavate kohtu ette toomist õiglase kohtuprotsessi pidamiseks;

5.   palub ELil anda igakülgset toetust püsiva demokraatliku valitsuse moodustamiseks Somaalias ja jätkama Somaalia valitsuse abistamist, et ta saavutaks kontrolli kogu riigi üle ja kehtestaks õigusriigi põhimõtted viisil, mis on kooskõlas tema inimõiguste alaste kohustustega, mis hoiaks tulevikus ära sellised hukkamised;

6.   nõuab tungivalt, et Aafrika Liidu missioon Somaalias (AMISOM) kasutaks täielikult oma volitusi, et kaitsta tsiviilisikuid, keskendudes eriti naistele ja lastele, ja nõuab missioonile volituste andmist inimõiguste rikkumise kontrollimiseks, uurimiseks ja nendest teatamiseks;

7.   kutsub Somaalia ja Keenia ametivõime üles tegema kõik võimaliku ja rakendama kõik poliitilised ja diplomaatilised algatused kahe Itaalia roomakatoliku nunna vabastamiseks;

8.   toetab igati Somaalia föderaalse üleminekuvalitsuse ja Somaalia Taasvabastamise Liidu vahel sõlmitud Djibouti kokkulepet, mille eesmärk on aastaid kestnud vaenutegevus Somaalias lõpetada ja töötada välja kestev lahendus rahu taastamiseks ja käesolevas resolutsioonis osutatud kuritarvituste lõpetamiseks;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu peasekretärile, IGAD valitsustele, AMISOMile ja Somaalia valitsusele.

---

(1)  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 479.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0313.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/71

---

Surmanuhtlus Nigeerias

P6_TA(2008)0570

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon surmanuhtluse kohta Nigeerias

(2010/C 16 E/17)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste rikkumise kohta Nigeerias;

—	võttes arvesse Nigeeria föderaalvalitsuse kehtivat moratooriumi surmanuhtluse rakendamisele;

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni;

—	võttes arvesse 1966. aasta kodanike- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Nigeeria ratifitseeris 29. oktoobril 1993;

—	võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Nigeeria ratifitseeris 22. juunil 1983;

—	võttes arvesse 1990. aasta lapse õiguste ja heaolu Aafrika hartat, mille Nigeeria ratifitseeris 23. juulil 2001;

—	võttes arvesse 1984. aasta ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni, mille Nigeeria ratifitseeris 28. juulil 2001;

—	võttes arvesse 1979. aasta naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni, mille Nigeeria ratifitseeris 13. juunil 1985, ja selle vabatahtlikku protokolli, mille Nigeeria ratifitseeris 22. novembril 2004;

—	võttes arvesse 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, mille Nigeeria ratifitseeris 19. aprillil 1991;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.	arvestades, et Nigeeria vanglates on surma mõistetuna 720 meest ja 11 naist;

B.	arvestades, et Nigeeria surmanuhtluse riiklik uurimisrühm ja õigusemõistmise reformiga tegelev presidendi komisjon on leidnud, et surmamõistetud vangid on peaaegu eranditult vaesed ja neil puudub kaitsja;

C.	arvestades, et kuigi rahvusvahelise õigusega on keelatud määrata alaealistele õiguserikkujatele karistusena surmanuhtlust, oli vähemalt 40 surmamõistetud vangi oma väidetava õigusrikkumise toimepaneku ajal vanuses13 kuni 17;

D.	arvestades, et islami šariaadikohtutel on jurisdiktsioon kriminaalasjade suhtes 12 Nigeeria osariigis 36-st; arvestades, et need kohtud määravad jätkuvalt karistuseks surmanuhtlusi ning peksmisi ja amputatsioone;

E.	arvestades, et 47 % surmamõistetud vangidest ootab apellatsioonkaebuse lahendit; neljandiku vangide apellatsioonkaebuste lahendamine on võtnud aega viis aastat, 6 % apellatsioonkaebusi esitanud vangidest on oodanud üle 20 aasta ja üks surmamõistetu on olnud vanglas 24 aastat;

F.	arvestades, et Nigeeria kriminaalkohtusüsteem on räsitud korruptsioonist ja lohakusest ning kannatab märkimisväärse ressursipuudusese all;

G.	arvestades, et ehkki piinamine on Nigeerias keelatud, on see siiski igapäevane nähtus ja ligi 80 % Nigeeria vanglate kinnipeetavatest väidavad, et neid on politsei kambrites pekstud, relvaga ähvardatud või piinatud;

H.	arvestades, et paljud kohtuistungit ootavad ja surma mõistetud vangid on kogenud väljapressimist politseinike poolt, kes nõuavad neilt vabastamise eest raha;

I.	arvestades, et riigi 40 000 kinnipeetavast enam kui poolte üle ei ole kohut peetud ega neid süüdi mõistetud;

J.	arvestades, et vanglates esineb kroonilisi, kuid välditavaid haigusi, nagu HIV, malaaria, tuberkuloos, gripp ja kopsupõletik;

K.

arvestades, et Nigeeria ametivõimud on astunud mõningaid samme oma kohtusüsteemi puudustega tegelemiseks; arvestades, et surmanuhtluse riiklik uurimisrühm (2004) ja õigusemõistmise reformiga tegelev presidendi komisjon (2007) on väljendanud kahtlust, kas surmanuhtlus aitab Nigeeria kuritegevuse määra ja ulatust piirata; arvestades siiski, et ei föderaalvalitsus ega osariikide valitsused ei ole võtnud meetmeid nende teravate probleemide lahendamiseks, millele nimetatud uurimisrühmad tähelepanu juhtisid;

L.	arvestades, et Nigeeria ei ole alates 2002. aastast ametlikult teada andnud ühestki hukkamisest;

M.	arvestades, et alates 2007. aastast on Aafrika Liidu 53 liikmesriigist teadaolevalt hukkamisi läbi viinud ainult seitse, samas kui 13 Aafrika riiki on surmanuhtluse seadusega kaotanud ja veel 22 riiki on selle praktikas kaotanud;

N.	arvestades, et 1977. aastal oli surmanuhtluse mis tahes kuritegude eest kaotanud vaid 16 riiki; arvestades, et praeguseks on surmanuhtluse kas seadusega või praktikas kaotanud ÜRO 192 liikmesriigist 137,

1.   kutsub Nigeeria föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi üles surmanuhtlust kaotama;

2.   kutsub Nigeeria föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi kuni surmanuhtluse kaotamiseni kuulutama viivitamata välja moratooriumi kõikidele hukkamistele, nagu nähakse ette ÜRO Peaassamblee 26. veebruari 2008. aasta resolutsioonis 62/149, ning muutma kohe kõik surmaotsused vanglakaristusteks;

3.   kutsub Nigeeria föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi üles töötama välja tervikliku lähenemisviisi kuritegevusele ja selgitama, kuidas kuritegevuse olukorraga tegeletakse;

4.   nõuab tungivalt, et Nigeeria föderaalvalitsus ja osariikide valitsused tühistaksid nii föderaalsetest kui ka osariikide õigusaktidest kõik sätted, mis võimaldavad surmaotsuse mõistmist isikutele, kes olid väidetava õigusrikkumise toimepanemisel alla 18-aastased;

5.   kutsub Nigeeria föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi üles tagama, et surmanuhtluse määramise juhtudel järgitaks rangelt rahvusvaheliselt tunnustatud ja põhiseaduslikke õiglase kohtumõistmise norme, eriti kui on tegemist vaesemate vangide ebapiisava õigusliku kaitsega, vägivallaga saadud ülestunnistuste või tõenditega, sundimise või piinamisega, ülemäära pikkade kohtuprotsesside ja apellatsiooniperioodidega ning alaealiste karistamisega;

6.   kutsub Nigeeria föderaalvalitsust üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti 1989. aasta teise fakultatiivse protokolli ja ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni 2002. aasta fakultatiivse protokolli;

7.   nõuab tungivalt, et Nigeeria osariikide valitsused tühistaksid kõik seaduse sätted surmanuhtluse kohta;

8.   kutsub Nigeeria föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi üles viima ellu surmanuhtluse riikliku uurimisrühma (2004) soovitusi ja õigusemõistmise reformiga tegeleva presidendi komisjoni (2007) soovitusi, ning eeskätt kehtestama moratooriumi hukkamistele ja muutma ära kõik surmaotsused;

9.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles osutama Nigeeria ametivõimudele tehnilist abi surmanuhtlust võimaldavate õigusaktide läbivaatamiseks, surmanuhtluse kaotamiseks ja Nigeeria politsei uurimismenetluste parandamiseks;

10.   kutsub toetama inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni surmanuhtluse töörühma tegevust Aafrika harta protokolli koostamisel, et keelustada surmanuhtlus ja muuta selle taastamine võimatuks;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lääne-Aafrika riikide majandusühendusele, Nigeeria föderaalvalitsusele ja parlamendile, Aafrika Liidule ja üleaafrikalisele parlamendile.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/73

---

Al-Kurdi perekonna juhtum

P6_TA(2008)0571

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon al-Kurdi perekonna juhtumi kohta

(2010/C 16 E/18)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta;

—	võttes arvesse oma 30. maist2. juunini 2008 Iisraeli ja Palestiina alasid külastanud ajutise delegatsiooni koostatud raportit ning selle järeldusi;

—	võttes arvesse Genfi IV konventsiooni;

—	võttes arvesse asjakohaseid ÜRO resolutsioone;

—	võttes arvesse ELi ja Iisraeli assotsiatsioonilepingut ning eelkõige selle artiklit 2;

—	võttes arvesse eesistujariigi 10. novembri 2008. aasta avaldust Euroopa Liidu nimel majade hävitamise kohta Ida-Jeruusalemmas,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.

arvestades, et pühapäeva, 9. novembri 2008. aasta ööl tõstsid Iisraeli politsei ja relvajõud Sheikh Jarrahi linnaosas Ida-Jeruusalemmas oma kodust välja al-Kurdi perekonna, kes oli seal elanud üle 50 aasta; arvestades, et vahetult pärast seda lubasid nad asunikel siseneda nimetatud perekonna majja ning eraldasid piirkonna täielikult;

B.	arvestades, et kõnealune väljatõstmine toimus Iisraeli ülemkohtu 16. juuli 2008. aasta korralduse alusel, millele eelnes pikk ja vastuoluline kohtumenetlus Iisraeli kohtutes ja ametiasutustes seoses vaidlustatud omandiõigusega;

C.	arvestades, et Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetav ÜRO abiorganisatsioon (UNRWA) teatas, et ta jätkab perekonnale abi andmist;

D.

arvestades, et väljatõstmine leidis aset rahvusvahelisest vastuseisust hoolimata; arvestades, et USA on tõstatanud selle teema Iisraeli ametivõimudega; arvestades, et see otsus võib sillutada teed veel 26 maja ülevõtmiseks Sheikh Jarrahi linnaosas Ida-Jeruusalemmas, mille eesmärk on 26 muu perekonna väljatõstmine; arvestades selle küsimuse poliitilisi järelmõjusid Ida-Jeruusalemma tulevasele staatusele;

E.	arvestades asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning asjaolu, et rahvusvaheline üldsus ei ole tunnustanud Iisraeli suveräänsust Ida-Jeruusalemmas;

F.	arvestades, et Euroopa Parlamendi delegatsioon külastas 3. novembril 2008 Sheikh Jarrahi linnaosa ning delegatsioonil oli võimalus kohtuda al-Kurdi perekonnaga,

1.   väljendab sügavat muret seoses al-Kurdi perekonna väljatõstmisega, Palestiina peredele kuuluvate majade hiljutise hävitamisega Iisraeli ametivõimude poolt mitmetes Ida-Jeruusalemma piirkondades ning nende meetmete võimalike tõsiste tagajärgedega;

2.   juhib tähelepanu, et kõnealused operatsioonid, mis mõjutavad tõsiselt nende piirkondade elanike elu, on vastuolus rahvusvahelise õigusega, ning kutsub Iisraeli ametivõime üles need operatsioonid võimalikult kiiresti lõpetama;

3.   juhib tähelepanu, tunnustades samas Iisraeli kohtuvõimu sõltumatust Iisraeli riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, et rahvusvahelise õiguse kohaselt ei kuulu Ida-Jeruusalemm Iisraeli kohtute jurisdiktsiooni alla;

4.   palub nõukogul, komisjonil ja rahvusvahelisel üldsusel, sealhulgas Lähis-Ida nelikul, teha kõik võimalik selleks, et kaitsta Palestiina elanikke Sheikh Jarrahi linnaosas ja teistes Ida-Jeruusalemma piirkondades, ning palub Lähis-Ida nelikul võtta endale sellega seoses aktiivsem roll;

5.   kordab oma nõudmist Iisraeli ametivõimudele lõpetada koheselt igasugune asunduste laiendamine ja turvatara ehitamine väljapoole Iisraeli 1967. aasta piiri, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning kahjustab rahu saavutamist;

6.   kinnitab, et selline tegevus ainult kahjustab Iisraeli ja Palestiina vahelise rahukokkuleppe saavutamise võimalusi; nõuab tungivalt, et Iisrael hoiduks kõikidest ühepoolsetest meetmetest, mis võivad mõjutada lõpliku staatuse üle peetavate läbirääkimiste tulemust, eelkõige Jeruusalemmas;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku eriesindajale Lähis-Idas, Iisraeli valitsusele, Knessetile, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina seadusandlikule nõukogule.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/76

---

Frank Vanheckelt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus

P6_TA(2008)0537

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta otsus Frank Vanhecke puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2008/2092(IMM))

(2010/C 16 E/19)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Frank Vanhecke puutumatuse äravõtmise taotlust, mille Belgia Kuningriigi justiitsminister Dendermonde esitas prokuröri taotlusel ja millest anti teada Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2008. aasta täiskogu istungil;

—	olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Frank Vanhecke ära kuulanud;

—	võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid (1);

—	võttes arvesse Belgia põhiseaduse artikleid 58 ja 59;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0421/2008),

1.   otsustab Frank Vanhecke puutumatuse ära võtta;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Belgia Kuningriigi pädevale asutusele.

---

(1)  Kohtuasi 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier (EKL 1964, lk 195) ning kohtuasi 149/85: Wybot vs. Edgar Faure ja teised (EKL 1986, lk 2391).

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/77

---

Massimo D'Alema'lt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus

P6_TA(2008)0538

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta otsus Massimo D'Alema puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2008/2298(IMM))

(2010/C 16 E/20)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Massimo D'Alema puutumatuse äravõtmise taotlust, mille Milano ringkonnakohtu juures tegutsev riigiprokurör esitas 30. mail 2008. aastal ja millest anti teada Euroopa Parlamendi 16. juuni 2008. aasta täiskogu istungil;

—	võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 10 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid (1);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 6 ja artiklit 7;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0422/2008),

1.   otsustab mitte lubada kasutada kõnealuste telefonikõnede pealtkuulamisel saadud teavet ja mitte ära võtta Massimo D'Alema puutumatust;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Itaalia pädevatele ametiasutustele.

---

(1)  Kohtuasi 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier (EKL 1964, lk 383), ning kohtuasi 149/85: Wybot vs. Edgar Faure ja teised (EKL 1986, lk 2391).

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/78

---

EÜ-Kasahstani vaheline partnerlus- ja koostöölepingu protokoll *

P6_TA(2008)0528

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (KOM(2007)0105 – C6-0328/2008 – 2007/0039(CNS))

(2010/C 16 E/21)

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus (KOM(2007)0105);

—	võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut Kasahstani Vabariigiga;

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 44 lõiget 2, artikli 47 lõike 2 viimast lauset, artiklit 55, artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artikleid 93, 94, 133 ja 181a ning artikli 300 lõike 2 teist lauset;

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 101;

—	võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti artikli 6 lõiget 2;

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0328/2008);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0416/2008),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kasahstani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/79

---

Ühisettevõte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks *

P6_TA(2008)0529

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (KOM(2008)0483 – C6-0305/2008 – 2008/0159(CNS))

(2010/C 16 E/22)

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0483);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 171 ja 172, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0305/2008);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0439/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/79

---

Kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kohustuslik märgistus (kodifitseeritud versioon) ***I

P6_TA(2008)0530

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kohustusliku märgistuse kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2008)0318 – C6-0205/2008 – 2008/0099(COD))

(2010/C 16 E/23)

(Kaasotsustamismenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0318);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0205/2008);

—	võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta (1);

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0382/2008),

A.	arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on kõnealuse ettepaneku puhul tegemist ainult olemasolevate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

---

(1)  EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/80

---

Äriühinguõigus, ühe osanikuga osaühingud (kodifitseeritud versioon) ***I

P6_TA(2008)0531

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv äriühinguõigusest, ühe osanikuga osaühingute kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2008)0344 – C6-0217/2008 – 2008/0109(COD))

(2010/C 16 E/24)

(Kaasotsustamismenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0344);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 44, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0217/2008);

—	võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta (1);

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0383/2008),

A.	arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on kõnealuse ettepaneku puhul tegemist ainult olemasolevate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

---

(1)  EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/81

---

Põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhiistmed (kodifitseeritud versioon) ***I

P6_TA(2008)0532

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhiistmete kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2008)0351 – C6-0243/2008 – 2008/0115(COD))

(2010/C 16 E/25)

(Kaasotsustamismenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0351);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0243/2008);

—	võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta (1);

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0384/2008),

A.	arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on kõnealuse ettepaneku puhul tegemist ainult olemasolevate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

---

(1)  EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/82

---

Välistegevuse tagatisfond (kodifitseeritud versioon) *

P6_TA(2008)0533

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2008)0365 – C6-0273/2008 – 2008/0117(CNS))

(2010/C 16 E/26)

(Nõuandemenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0365);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0273/2008);

—	võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta (1);

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0387/2008),

A.	arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on kõnealuse ettepaneku puhul tegemist ainult olemasolevate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

---

(1)  EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/82

---

Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon ***

P6_TA(2008)0534

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni sõlmimise kohta (9196/2008 – C6-0215/2008 – 2008/0048(AVC))

(2010/C 16 E/27)

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (9196/2008);

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 61 punktiga c (C6-0215/2008);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust (A6-0428/2008),

1.   annab nõusoleku konventsiooni sõlmimiseks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/83

---

Ühenduses kasutatav Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem ***I

P6_TA(2008)0535

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) komisjoni rakendusvolituste kasutamise osas (KOM(2007)0776 – C6-0452/2007 – 2007/0272(COD))

(2010/C 16 E/28)

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0776);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0452/2007);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0376/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/84

---

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine

P6_TA(2008)0536

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (KOM(2008)0609 – C6-0345/2008 – 2008/2286(ACI))

(2010/C 16 E/29)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0609 – C6-0345/2008);

—	võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet (IIA) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (1) eriti selle punkti 28;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2);

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0430/2008),

A.	arvestades, et Euroopa Liit on näinud asjakohased õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning aidata neil uuesti tööturule naasta;

B.

arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskoosolekul;

C.	arvestades, et Itaalia palus abi seoses nelja tekstiilisektoris aset leidnud koondamisjuhtumiga Sardiinias, Piemontes, Lombardias ja Toscanas (3),

1.   palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke pingutusi, et kiirendada fondi kasutuselevõtmist vastavalt eespool nimetatud ühisdeklaratsioonile, mille vastuvõtmisega kinnitavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kui oluline on tagada, et menetlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks toimub kiiresti kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega;

2.   kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

3.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

---

(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

(3)  EGF/2007/005 IT/Sardiinia, EGF/2007/006 IT/Piemonte, EGF/2007/007 IT/Lombardia ja EGF/2008/001 IT/Toscana.

---

---

22.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/86

---

Aktsiisimaksu üldine kord *

P6_TA(2008)0541

Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, mis käsitleb aktsiisimaksu üldist korda (KOM(2008)0078 – C6-0099/2008 – 2008/0051(CNS))

(2010/C 16 E/30)

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0078);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0099/2008);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0417/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK	MUUDATUSETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
	(2a) Et täiustada siseturu toimimist, tuleks teha pingutusi aktsiisimaksu järkjärguliseks ühtlustamiseks Euroopa Liidus, võttes arvesse niisuguseid küsimusi nagu rahvatervis, keskkonnakaitse ja eelarvelised kaalutlused.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
(4) Aktsiisikaupu võib maksustada muude kaudsete eriotstarbeliste maksudega. Sellisel juhul ja selleks, et mitte ohustada kaudseid makse käsitlevate ühenduse eeskirjade kasulikku mõju, peaksid liikmesriigid siiski järgima kõnealuste eeskirjade teatud põhimõtteid.	(4) Aktsiisikaupu võib maksustada muude kaudsete eriotstarbeliste maksudega. Sellisel juhul ja selleks, et mitte ohustada kaudseid makse käsitlevate ühenduse eeskirjade kasulikku mõju, peaksid liikmesriigid siiski järgima kõnealuste eeskirjade teatud põhimõtteid, täpsemalt neid, mis on seotud asjaomase maksu maksubaasi määramise ja arvutamise ning maksu tasumise ja järelevalvega .
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus)
	(4a) Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse vajadust tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
(9) Kuna aktsiisimaks on teatud kaupade tarbimise pealt makstav maks, ei tohiks maksustada neid aktsiisikaupu, mis on hävinud või pöördumatult kahjustunud, sõltumata hävimise või kahjustumise asjaoludest.	(9) Kuna aktsiisimaks on teatud kaupade tarbimise pealt makstav maks, ei tohiks maksustada neid aktsiisikaupu, mis on vaieldamatult hävinud või pöördumatult kahjustunud, sõltumata hävimise või kahjustumise asjaoludest.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
(14) Selgelt tuleb määratleda olukorrad, kus on lubatud maksuvaba müük ühenduse territooriumilt lahkuvatele reisijatele.	(14) Maksuvaba müük ühenduse territooriumilt mööda maismaad lahkuvatele reisijatele peaks olema lubatud, kui ühenduse piiridel asuvad maksuvabad kauplused tõendavad liikmesriikidele, et nad suudavad täita kõik tingimused, et takistada mis tahes võimalikke maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumisi või maksueeskirjade rikkumis i.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus)
	(14a) Reisijatel, kes reisivad lennukiga või laevaga kolmandale territooriumile või kolmandatesse riikidesse ning kellel on reisidokument, milles on lõppsihtkohana märgitud kolmandal territooriumil või kolmandas riigis asuv lennujaam või sadam, peaks samuti olema võimalus saada maksuvabades kauplustes müüdava kauba puhul aktsiisivabastust.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
	(19a) Eeskirjad, mis käsitlevad aktsiisikaupade liikumist aktsiisi peatamise korra alusel, peaksid teatud tingimustel võimaldama lubada üldise tagatise esitamist aktsiisimaksu vähendatud summas või tagatise esitamata jätmist.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a(uus)
	(21a) Arvutipõhise süsteemi tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama oma riigi tasandil rakendussüsteemi raames ühtse andmekogumi ja -struktuuri, et anda ettevõtjatele usaldusväärne kasutajaliides.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
(24) Tuleb määratleda menetlused, mida kasutatakse arvutipõhise süsteemi puudumisel.	(24) Tuleb määratleda menetlused, mida kasutatakse arvutipõhise süsteemi puudumisel, kui selles ei ole süüdi aktsiisikauba liikumisega seotud ettevõtjad või kui see on tingitud nende tahtest sõltumatutest põhjustest .
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 a (uus)
	(28a) Toodete puhul, mille suhtes kehtib aktsiisimaks, sest need on omandanud ja neid transpordivad eraisikud, tuleks täpsustada aktsiisikauba kogus.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36
(36) Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva kaupade liikumise elektroonilise kontrollsüsteemiga kohanemiseks tuleks liikmesriikidele võimaldada üleminekuperiood, mille jooksul võib vedu jätkata vastavalt direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud formaalsustele.	(36) Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva kaupade liikumise elektroonilise kontrollsüsteemiga kohanemiseks tuleks liikmesriikidele võimaldada üleminekuperiood, mille jooksul võib vedu jätkata vastavalt direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud formaalsustele. Üleminekuperioodi võimaldamisel tuleb arvesse võtta iga liikmesriigi reaalset suutlikkust elektrooniline süsteem tegelikult juurutada .
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 4 a (uus)
	4 a) „aktsiisikauba import” – aktsiisikauba ühenduse tolliterritooriumile toomine, välja arvatud juhul, kui sellisele aktsiisikaubale on pärast selle ühenduse tolliterritooriumile toomist kohaldatud tolli peatamismenetlust või -korda, samuti aktsiisikauba vabastamine mis tahes niisugusest tolli peatamismenetlusest või -korrast;
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 4 b (uus)
	4 b) „registreeritud kaubasaaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on sihtliikmesriigi pädevate asutuste luba võtta kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel vastu aktsiisi peatamise korra alusel veetavat aktsiisikaupa, mis on lähetatud teisest liikmesriigist;
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 4 c (uus)
	4 c) „registreeritud kaubasaatja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta, määrusele (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) (1) importiva liikmesriigi pädevate asutuste luba lähetada kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel aktsiisikaupa, mille suhtes kohaldatakse nende vabasse ringlusse lubamisel aktsiisi peatamise korda;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 4 d (uus)
	4 d) „volitatud laopidaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellele liikmesriigi pädevad asutused on andnud loa aktsiisikaupa oma ettevõtlustegevuse käigus toota, töödelda, hoida, vastu võtta või lähetada, kui aktsiisi maksmise nõue on aktsiisi peatamise korra alusel peatatud;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 4 e (uus)
	4 e) „maksuladu” – koht, kus volitatud laopidaja oma ettevõtlustegevuse käigus aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikaupa toodab, töötleb, hoiab, võtab vastu või lähetab vastavalt teatavatele selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt kehtestatud tingimustele, kus maksuladu asub;
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 4 f (uus)
	4 f) „impordi koht” – koht, kus kaup määruse (EÜ) nr 450/2008 kohaselt vabasse ringlusse lubamisel asub.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – esimene lõik – punkt c
c) aktsiisikauba import.	c) aktsiisikauba import, sealhulgas eeskirjadevastane import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse kohe pärast importi aktsiisi peatamise korda .
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 4
4. Aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist, sh kauba omadustest tulenev kahjustumine, ei käsitleta tarbimiseks ringlusse lubamisena .	4. Kõnealuse aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist tuleb tõendada selle liikmesriigi pädevat asutust rahuldaval viisil, kus aktsiisikaup on täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud .
Kõnealuse aktsiisikauba hävimist või kahjustumist tuleb tõendada pädevat asutust rahuldaval viisil.	Kui aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba puhul pole võimalik kindlaks määrata, kus täielik hävimine või pöördumatu kahjustumine toimus, loetakse see toimunuks liikmesriigis, kus see avastati.
Kaupa peetakse pöördumatult kahjustunuks esimese lõigu tähenduses, kui mis tahes isik on muutnud selle kasutuskõlbmatuks.	Liikmesriigid võivad sellise kauba tahtlikuks hävitamiseks, millele kohaldatakse aktsiisi peatamise korda, nõuda pädevate asutuste eelnevat luba.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1
1. Kui liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel on toime pandud aktsiisi tasumisega seotud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimiseks ringlusse ja ei ole võimalik kindlaks teha, kus ringlusse lubamine toimus, käsitletakse, et ringlusse lubamine toimus lähteliikmesriigis.	1. Kui liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel on toime pandud aktsiisi tasumisega seotud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimiseks ringlusse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a ja ei ole võimalik kindlaks teha, kus ringlusse lubamine toimus, käsitletakse, et ringlusse lubamine toimus lähteliikmesriigis ja hetkel, mil eeskirjade rikkumine avastati .
	Kui aktsiisikaup, millele kohaldatakse aktsiisi peatamise korda, ei jõua sihtkohta, ning sellega seotud eeskirjade rikkumist, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimiseks ringlusse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, ei ole avastatud, loetakse tarbimiseks ringlusse lubamine toimunuks selles liikmesriigis ja sel ajal, kui aktsiisikaup avastatakse.
Kui aga enne kolme aasta möödumist kuupäevast, mil liikumine algas vastavalt artikli 19 lõikele 1, tehakse kindlaks liikmesriik, kus kauba tarbimiseks ringlusse lubamine tegelikult toimus, teatab asjaomane liikmesriik sellest lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.	Kui aga enne kolme aasta möödumist kuupäevast, mil liikumine algas vastavalt artikli 19 lõikele 1, tehakse kindlaks liikmesriik, kus kauba tarbimiseks ringlusse lubamine tegelikult toimus, loetakse aktsiisikaup ringlusse lubatuks selles liikmesriigis, kes teatab sellest lähteliikmesriigi või selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus tarbimiseks ringlusse lubamine avastati .
Kui aktsiisiga maksustamine toimus lähteliikmesriigis, tagastatakse aktsiis või antakse aktsiisivabastus niipea, kui on esitatud tõendid, et aktsiis tasuti teises liikmesriigis.	Kui aktsiisiga maksustamine toimus selles liikmesriigis, kus tarbimiseks ringlusse lubamine avastati, või lähteliikmesriigis, tagastatakse aktsiis või antakse aktsiisivabastus niipea, kui on esitatud tõendid aktsiisikauba tarbimiseks ringlusse lubamise kohta teises liikmesriigis.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
	1 a. Kui nõuetekohaseid tõendeid kasutades on võimalik ilma kahtluseta tõendada, et liikumisel aktsiisi peatamise korral on pandud toime eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimiseks ringlusse, tuleb aktsiisimaks tasuda liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine toime pandi.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui mõnes liikmesriigis saab tõendada eeskirjade rikkumise, mille tagajärjel lubati sihtliikmesriigi aktsiisimaksumärkidega aktsiisikaup tarbimiseks ringlusse, tuleb aktsiisimaks tasuda liikmesriigis, kus eeskirju rikuti, ainult juhul, kui sihtliikmesriik tagastab ettevõtjale aktsiisimaksu.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 b (uus)
	2 b. Juhul kui eeskirju rikuti sihtliikmesriigis, kus aktsiisimaksu ei koguta aktsiisimärke kasutades, tuleb aktsiisimaks viivitamata tasuda liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine toime pandi.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3
3. Eeskirjade rikkumine lõike 1 tähenduses on olukord, kus liikumine ei ole lõpetatud kooskõlas artikli 19 lõikega 2.	3. Eeskirjade rikkumine lõike 1 tähenduses on muu kui artikli 7 lõikes 4 nimetatud olukord, kus liikumine või osa liikumisest ei ole lõpetatud kooskõlas artikli 19 lõikega 2.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt e a (uus)
	e a) kättetoimetamiseks tunnustatud uurimis- ja arendusasutusele, laboratooriumile, valitsusasutusele või mõnele muule tunnustatud osapoolele kvaliteedi kontrollimiseks, turustamiseelseks uurimiseks ning võimaliku võltsingu kindlakstegemiseks tingimusel, et asjaomaseid kaupu ei ole kaubanduslikes kogustes, mille puhul:
	i) liikmesriigid võivad määrata, milline kogus on „kaubanduslik kogus”; ja
	ii) liikmesriigid võivad ette näha lihtsustatud korra käesoleva lõike kohaste kaupade liikumise hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2
2. Aktsiisivabastuse suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Vabastuse võib anda aktsiisitagastuse kujul.	2. Aktsiisivabastuse suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Vabastuse võib anda aktsiisitagastuse kujul. Liikmesriikide kehtestatud hüvitamistingimused ei tohi ülemäära koormata aktsiisivabastuse menetlusi .
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
	2 a. Aktsiisimaksu, sealhulgas naftaõlide aktsiisimaks, võib tagastada või maksusummat vähendada liikmesriigi kehtestatud korras. Liikmesriik kohaldab siseriiklikku päritoluga kaubale sama korda mis teistest liikmesriikidest pärit kaubale.
Muudatusettepanek 63/rev Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
1. Liikmesriigid võivad aktsiisist vabastada maksuvabade kaupluste kauba, mis viiakse välja ühendusesisese lennu- või merereisiga teise liikmesriiki suunduvate reisijate pagasis.	1. Liikmesriigid võivad aktsiisist vabastada maksuvabade kaupluste kauba, mis viiakse välja lennu- või merereisiga või maismaatranspordiga kolmandale territooriumule või kolmandasse riiki suunduvate reisijate pagasis.
Muudatusettepanek 65/rev Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 4
4. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:	4. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) kolmas territoorium – artikli 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid;	(a) kolmas territoorium – artikli 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid;
(b) maksuvaba kauplus – lennujaamas või sadamas asuv üksus, mis vastab pädevate ametiasutuste poolt eelkõige käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud tingimustele;	(b) maksuvaba kauplus – lennujaamas või sadamas või kolmanda riigi või kolmanda territooriumi piiril asuv üksus, mis vastab pädevate ametiasutuste poolt eelkõige käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud tingimustele;
(c) kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki reisija – reisija, kellel on õhu- või merereisi veodokument, milles on vahetu sihtkohana märgitud kolmandal territooriumil või kolmandas riigis asuv lennujaam või sadam.	(c) kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki reisija – reisija, kellel on õhu- või merereisi veodokument, milles on lõppsihtkohana märgitud kolmandal territooriumil või kolmandas riigis asuv lennujaam või sadam, samuti reisija, kes lahkub ühenduse territooriumilt mööda maismaad .
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2
2. Aktsiisikauba tootmist, töötlemist ja valdamist käsitletakse aktsiisi peatamise korra alusel toimuvana ainult siis, kui kõnealune tegevus toimub ruumides, millele on antud luba vastavalt lõikele 3.	2. Kui aktsiisi pole veel tasutud, toodetakse, töödeldakse ja hoitakse aktsiisikaupa maksulaos.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 3
3. Liikmesriigi pädevad asutused annavad „maksulaona” tegutsemiseks loa ruumidele, mida kavatsetakse kasutada aktsiisikaupade tootmiseks, töötlemiseks ja valdamiseks ning vastuvõtmiseks või lähetamiseks aktsiisi peatamise korra alusel.	välja jäetud
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – teine ja kolmas lõik
Loa andmisest ei või keelduda, kui põhjenduseks on üksnes asjaolu, et füüsiline või juriidiline isik asub teises liikmesriigis ja kavatseb maksulao tegevust juhtida loa andnud liikmesriigis asuva esindaja või filiaali kaudu .	Luba antakse tingimustel, mida asutused võivad kehtestada eesmärgiga ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist või kuritarvitusi . Loa andmisest ei või aga keelduda, kui põhjenduseks on üksnes asjaolu, et füüsiline või juriidiline isik asub teises liikmesriigis.
Luba hõlmab artikli 14 lõikes 3 nimetatud tegevusi.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Aktsiisikaupa võib ühenduse territooriumil vedada aktsiisi peatamise korra alusel:	1. Aktsiisikaupa võib ühenduse territooriumil kahe punkti vahel vedada aktsiisi peatamise korra alusel, sealhulgas kolmanda riigi või kolmanda riigi piirkonna kaudu :
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii
(ii) füüsilisele või juriidilisele isikule, kellel on sihtliikmesriigi pädevate asutuste luba võtta kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel vastu aktsiisi peatamise korra alusel veetavat aktsiisikaupa, mis on lähetatud teisest liikmesriigist (edaspidi „registreeritud kaubasaaja” ) ;	ii) registreeritud kaubasaaja ruumidesse ;
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b
(b) impordi kohast kõikidesse punktis a nimetatud sihtkohtadesse, kui kauba lähetajaks on füüsiline või juriidiline isik, kellel on importiva liikmesriigi pädevate asutuste luba kauba lähetamiseks kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel (edaspidi „registreeritud kaubasaatja” ) .	b) impordi kohast kõikidesse punktis a nimetatud sihtkohtadesse või kaubasaajatele , kui kauba lähetajaks on registreeritud kaubasaatja.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuavad enda kehtestatud tingimustel tagatist, mis katab aktsiisi peatamise korra alusel liikumisest tulenevad riskid; tagatise võivad esitada üks või mitu järgmistest isikutest:	1. Lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuavad enda kehtestatud tingimustel tagatist, mis katab aktsiisi peatamise korra alusel liikumisest tulenevad riskid; tagatise võivad esitada üks või mitu järgmistest isikutest või nende esindaja :
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 – esimene lõik
2. Tagatis kehtib kogu ühenduses.	2. Tagatis kehtib kogu ühenduses ja selle võib väljastada :
	a) asutus, kes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivile 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (2) võib tegutseda krediidiasutusena; või
	b) ettevõte, kes vastavalt nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivile 92/49/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta) (3) võib tegutseda kindlustusasutusena.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 a (uus)
	Artikkel 17a 1.     Artikli 17 lõikes 1 osutatud isiku taotlusel võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused enda kehtestatud tingimustel lubada üldtagatise esitamist aktsiisimaksu vähendatud summas või tagatise esitamata jätmist tingimusel, et transpordiga seotud rahalised kohustused võtab transpordi eest vastutav isik. 2.     Lõikes 1 osutatud luba antakse ainult isikutele: a) kes on asutatud ühenduse tolliterritooriumil; b) kes on varem nõuetekohaselt esitanud tagatise aktsiisi peatamise korra alusel veetavale aktsiisikaubale ja c) kes korrapäraselt esitavad aktsiisi peatamise korra alusel liikuva kauba tagatisi või kes on tolliasutustele teadaolevalt võimelised täitma kõnealuste menetlustega seonduvaid kohustusi. 3.     Artikli lõigete 1 ja 2 kohaste lubade väljastamise korda käsitlevad meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2 – teine lõik – sissejuhatav osa
Registreeritud kaubasaaja, kellel on esimeses lõigus nimetatud luba, peab täitma järgmised tingimused:	Ajutiselt registreeritud kaubasaaja, kellel on esimeses lõigus nimetatud luba, peab täitma järgmised tingimused:
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1
1. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel algab hetkest, mil kaup lahkub maksulaost või importimise kohast.	1. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel algab hetkest, mil kaup lahkub maksulaost või importimise kohast. Kaup loetakse maksulaost või importimise kohast lahkunuks, kui volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja saadab kohe pärast seda pädevale asutusele lisateate .
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 2
2. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel lõpeb hetkel , mil kaubasaaja on kauba vastu võtnud või artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul siis, kui kaup on lahkunud ühenduse territooriumilt.	2. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel lõpeb:
	— kui kaubasaaja on kauba vastu võtnud. Kauba vastuvõtmise hetk kaubasaaja poolt määratakse lisateate saatmise ajaga, mille kaubasaaja saadab pädevale asutusele kohe pärast kauba saabumist ;
	— artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud juhul siis, kui kaup on lahkunud ühenduse territooriumilt või kui kauba suhtes kohaldatakse tolli peatamismenetlust või -korda .
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 a (uus)
	Artikkel 19 a
	Eeskirjad, mis käsitlevad aktsiisikaupade liikumist aktsiisi peatamise korra alusel, peavad võimaldama lähteliikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tingimustel lubada üldtagatise esitamist aktsiisimaksu vähendatud summas või tagatise esitamata jätmist tingimusel, et transpordiga seotud rahalised kohustused võtab enda kanda transpordi eest vastutav isik.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 1
1. Aktsiisikaup liigub aktsiisi peatamise korra alusel, kui sellega on kaasas elektrooniline haldusdokument, mis esitatakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.	1. Aktsiisikaup liigub aktsiisi peatamise korra alusel, kui sellega on kaasas elektrooniline haldusdokument, mis esitatakse vastavalt lõigetele 2 ja 3. Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohaseid meetmeid, mis võimaldavad siseriiklikul tasandil juurutada avaliku võtmeinfrastruktuuri ja tagada süsteemide koostalitusvõime .
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 6
6. Kaubasaatja teatab kaupa saatvale isikule haldusviitenumbri.	6. Saadetisele lisatakse trükitud teabeleht, mis võimaldab kaupa liikumise jooksul identifitseerida.
Viitenumber peab olema aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise jooksul kogu aeg kättesaadav.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22
Lähteliikmesriigi pädevad asutused võivad kõnealuses liikmesriigis kehtestatud tingimustel lubada arvutipõhist süsteemi kasutaval kaubasaatjal jagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuv energiatoodete liikumine kaheks või enamaks osaks tingimusel, et aktsiisikauba üldkogus ei muutu.	Lähteliikmesriigi pädevad asutused võivad kõnealuses liikmesriigis kehtestatud tingimustel lubada arvutipõhist süsteemi kasutaval kaubasaatjal jagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuv energiatoodete liikumine kaheks või enamaks osaks tingimusel, et:
	a) aktsiisikauba üldkogus ei muutu; ning
	b) jagamine toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus niisugune protseduur on lubatud.
Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et nende territooriumil ei ole selline jagamine lubatud .	Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kas ja millistel tingimustel nad lubavad oma territooriumil saadetisi jagada. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele .
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 1 – esimene lõik
1. Aktsiisikauba saabumisel mis tahes artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iv või artikli 16 lõikes 2 nimetatud sihtkohta esitab kaubasaaja viivitamata arvutipõhise süsteemi kaudu sihtliikmesriigi pädevatele asutustele kauba kättesaamise kinnituse (edaspidi „kättesaamise kinnitus”).	1. Aktsiisikauba saabumisel mis tahes artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iv või artikli 16 lõikes 2 osutatud sihtkohta esitab kaubasaaja hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kättesaamist arvutipõhise süsteemi kaudu sihtliikmesriigi pädevatele asutustele kauba kättesaamise kinnituse (edaspidi „kättesaamise kinnitus”).
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 3
3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad ekspordikinnituse kaubasaatjale.	3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad ekspordikinnituse kaubasaatjale hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tunnistuse kättesaamist, millega kinnitatakse, et aktsiisikaubad on lahkunud ühenduse territooriumilt .
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 1 – teine ja kolmas lõik
Kui arvutipõhine süsteem on jälle kasutatav, esitab kaubasaatja viivitamata esialgse elektroonilise haldusdokumendi. Kõnealune dokument asendab esimese lõigu punktis a nimetatud paberkandjal dokumendi niipea, kui see on läbinud artikli 20 lõike 3 kohase menetluse, ning seejärel kohaldatakse elektroonilise haldusdokumendi suhtes kehtivat korda.	Saadetis liigub edasi vastavalt asendustoimingule, mille alla kuulub toimingu lõpetamine, isegi kui arvutipõhine süsteem on jälle kasutatav.
Kuni elektroonilise haldusdokumendi menetlemise lõppemiseni vastavalt artikli 20 lõikele 3 käsitletakse liikumist aktsiisi peatamise korra alusel liikumisena koos paberkandjal dokumendiga.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 2 – esimene lõik
2. Kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, võib volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja edastada artikli 20 lõikes 8 või artiklis 22 nimetatud teabe muude sidevahendite kaudu. Ta teatab sellest lähteliikmesriigi pädevatele asutustele sihtkoha muutmise või liikumise jagamise ajal.	2. Kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, võib volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja edastada artikli 20 lõikes 8 või artiklis 22 osutatud teabe liikmesriikide poolt kindlaks määratud muude sidevahendite kaudu. Ta teatab sellest lähteliikmesriigi pädevatele asutustele sihtkoha muutmise või liikumise jagamise ajal.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28
Liikmesriigid võivad sätestada lihtsustatud menetluse aktsiisi peatamise korra alusel liikumisele, mis toimub üksnes nende territooriumitel.	Liikmesriigid võivad sätestada lihtsustatud menetluse aktsiisi peatamise korra alusel liikumisele, mis toimub üksnes nende territooriumitel, sealhulgas võimaluse loobuda selliste liikumiste elektroonilise järelevalve nõudest .
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 29 – punkt 3 a (uus)
	3 a) kaupade liikumine kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga ea.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 1 – teine lõik
Füüsilise isiku poolt omandatud aktsiisikaupade puhul, mis ei ole tubakatooted, kohaldatakse esimest lõiku ka juhul, kui kaupa veetakse kõnealuse füüsilise isiku nimel.	välja jäetud
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 2 a (uus)
	2 a. Lõike 2 punkti e kohaldamiseks võivad liikmesriigid kehtestada üksnes tõendamiseks kasutatavad suunistasemed. Nimetatud suunistasemed ei tohi olla madalamad kui:
	a) tubakatooted
	— sigaretid: 400 tükki;
	— sigarillod (sigarid maksimumkaaluga kuni 3 g): 200 tükki;
	— sigarid: 100 tükki;
	— suitsetamistubakas: 0,5 kilogrammi;
	b) alkohoolsed joogid:
	— piiritusjoogid: 5 liitrit;
	— vahesaadused: 10 liitrit;
	— veinid: 45 liitrit (sh kuni 30 liitrit vahuveini);
	— õlu: 55 liitrit.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 2 b (uus)
	2 b. Liikmesriigid võivad ka sätestada, et teises liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud mineraalõlide omandamise puhul tuleb aktsiis tasuda liikmesriigis, kus neid kasutatakse, kui nimetatud kaupa veavad füüsilised isikud või nende esindajad ebaharilikke veoliike kasutades. Ebaharilik vedu võib olla kütuste vedu muul viisil kui sõidukite kütusepaakides või nõuetekohastes varukütusekanistrites ning vedelkütuste vedu muul viisil kui professionaalsete ettevõtjate nimel kasutatavate paakautodega.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 34 – lõige 4 – punkt a
a) registreerima ennast aktsiisikauba lähetamise liikmesriigi maksuasutuses;	a) registreerima ennast aktsiisikauba lähetamise liikmesriigi pädevas asutuses ja hankima sellelt asutuselt identifitseerimisdokumendi ;
Muudatusettepanekud 51 ja 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37
1. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et aktsiisikaup oleks nende territooriumil tarbimiseks ringlusse lubamisel või artikli 31 lõike 1 esimeses lõigus või artikli 34 lõikes 1 sätestatud juhtudel nende territooriumile toomisel varustatud maksumärkide või maksustamise eesmärgil kasutatavate riiklike identifitseerimistähistega.	1. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et aktsiisikaup oleks nende territooriumil tarbimiseks ringlusse lubamisel või artikli 31 lõike 1 esimeses lõigus või artikli 34 lõikes 1 sätestatud juhtudel nende territooriumile toomisel varustatud maksumärkide, riiklike identifitseerimistähistega või muude maksustamise eesmärgil kasutatavate seeria- ja identifitseerimistähistega .
2. Iga liikmesriik, kes nõuab lõikes 1 sätestatud maksumärke või riiklikke identifitseerimistähiseid, peab need teiste liikmesriikide volitatud laopidajatele kättesaadavaks tegema.	2. Iga liikmesriik, kes nõuab lõikes 1 sätestatud maksumärke, riiklikke identifitseerimistähiseid või muid seeria- ja identifitseerimistähiseid , peab need teiste liikmesriikide volitatud laopidajatele kättesaadavaks tegema.
3. Ilma et see piiraks mis tahes sätete kohaldamist, mis liikmesriigid on kehtestanud käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja muude kuritarvituste vältimiseks, peavad nad tagama, et kõnealused märgid või tähised ei takista aktsiisikaupade vaba liikumist.	3. Ilma et see piiraks mis tahes sätete kohaldamist, mis liikmesriigid on kehtestanud käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja muude kuritarvituste vältimiseks, peavad nad tagama, et kõnealused märgid või tähised ei takista aktsiisikaupade vaba liikumist.
Kui sellised märgid või tähised kinnitatakse aktsiisikaubale, peab märgid väljaandnud liikmesriik kõik kõnealuste märkide saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad tagasi maksma või vabastama, kui aktsiisimaks kuulus tasumisele teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti.	Kui sellised märgid või tähised kinnitatakse aktsiisikaubale, peab märgid väljaandnud liikmesriik kõik kõnealuste märkide saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad tagasi maksma või vabastama, kui aktsiisimaks kuulus tasumisele teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti.
	Märgid või tähised väljaandnud liikmesriik võib siiski kõnealuste summade tagasimaksmiseks, vähendamiseks või vabastamiseks nõuda tõendit märkide või tähiste eemaldamise või hävitamise kohta.
4. Lõikes 1 määratletud maksumärgid või identifitseerimistähised kehtivad liikmesriigis, kus need on välja antud. Liikmesriigid võivad kõnealuseid märke ja tähiseid siiski vastastikku tunnustada.	4. Lõikes 1 määratletud maksumärgid, riiklikud identifitseerimistähised või muud seeria- ja identifitseerimistähised kehtivad liikmesriigis, kus need on välja antud. Liikmesriigid võivad kõnealuseid märke ja tähiseid siiski vastastikku tunnustada.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39
Kuni nõukogu võtab vastu ühenduse sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, säilitavad liikmesriigid asjaomased siseriiklikud sätted.	Kuni nõukogu võtab vastu ühenduse sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, säilitavad liikmesriigid asjaomased siseriiklikud sätted. Nendest siseriiklikest sätetest tuleb teatada teistele liikmesriikidele, et nende ettevõtjad saaksid neid kasutada .

---

(1)   ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

(2)   ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(3)   EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.

---