ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2009.311.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 311

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

52. köide
19. detsember 2009


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Nõukogu

2009/C 311/01

Nõukogu resolutsioon, 27. november 2009, Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2009/C 311/02

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5643 – Arcelormittal/Miglani/JV) ( 1 )

12

2009/C 311/03

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5694 – DCC Energy/Shell Direct Austria) ( 1 )

12

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2009/C 311/04

Euro vahetuskurss

13

2009/C 311/05

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

14

2009/C 311/06

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

15

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2009/C 311/07

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

16

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Komisjon

2009/C 311/08

Konkursikutse – ENT/CIP/09/E/N08S03 – Naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustik

21

2009/C 311/09

Konkursikutse 2010 – Kodanikukaitse rahastamisvahend – ennetamise ja valmisoleku projektid

24

 

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2009/C 311/10

Komisjoni teatis dumpinguvastaste meetmete kohta, mis kehtivad muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes ühendusse: nime muutmine äriühingu puhul, mille suhtes kohaldatakse individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära

25

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2009/C 311/11

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5739 – EQT V/Springer Science + Business Media) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

26

2009/C 311/12

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5676 – SevenOne Media/G + J Electronic Media Service/Tomorrow Focus Portal/IP Deutschland/JV) ( 1 )

27

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Nõukogu

19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/1


NÕUKOGU RESOLUTSIOON,

27. november 2009,

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta

2009/C 311/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

 

TULETADES MEELDE

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. juuni 2002. aasta resolutsiooni (millega loodi Euroopa noortevaldkonna koostööraamistik), (1) mis sisaldas avatud koordinatsioonimeetodi rakendamist ja noorteküsimuste integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse, ning Euroopa Ülemkogu 2005. aasta märtsi kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakti (2) kui üht vahendit, mis aitab kaasa majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele,

uuendatud sotsiaalmeetmete kava, mis seab noored ja lapsed põhiprioriteediks (3),

 

ning TUNNUSTADES

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 11. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö praeguse raamistiku hindamist ning uuendatud raamistiku tulevikuväljavaateid (4),

TERVITAB

nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele adresseeritud komisjoni teatist pealkirjaga „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine – uuendatud avatud koordinatsioonimeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis” (5),

TÕDEB, et

1.

Noortel naistel ja meestel on oluline roll Euroopa Liidu ja Euroopa kodanike ees praegu ja järgnevatel aastatel seisvate paljude sotsiaal-majanduslike, demograafiliste, kultuuriliste, keskkonnaalaste ja tehnoloogiliste probleemide ja võimaluste käsitlemisel. Noorte naiste ja meeste ühiskondliku ja kutsealase integratsiooni edendamine on oluline selleks, et saavutada Euroopa majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärgid, edendades samal ajal isiklikku eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust.

2.

ELi 2009. aasta noortearuandest (6) ilmneb, et kuigi enamikul tänapäeva noortel eurooplastel on head elutingimused, tuleb endiselt tegeleda selliste probleemidega nagu noorte töötus, noorte mitteosalemine hariduses ja koolituses, noorte vaesus, noorte vähene osalemine ja esindatus demokraatlikus protsessis ning erinevad terviseprobleemid. Noortele kipuvad märkimisväärset negatiivset mõju avaldama majanduskriisid, näiteks 2008. aastal alanud majanduskriis, ning see mõju võib osutuda pikaajaliseks.

3.

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö praegune raamistik on osutunud liikmesriikidele väärtuslikuks platvormiks noortega seotud küsimustega tegelemisel ning avatud koordinatsioonimeetod, noorteküsimuste integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse ning sellised algatused nagu Euroopa noortepakt (7) on hõlbustanud noortevaldkonnale sobiva paindliku lähenemisviisi juurutamist, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide pädevusi ja subsidiaarsuse põhimõtet.

4.

Uuendatud raamistik, milles sätestatakse Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö strateegia järgmiseks aastakümneks, tuginedes samas seni tehtud edusammudele ja saadud kogemustele ning austades liikmesriikide vastutust noortevaldkonna eest, võiks veelgi tugevdada sellise koostöö tõhusust ja tulemuslikkust ning pakkuda suuremaid hüvesid noortele Euroopa Liidus, eelkõige 2010. aasta järgse Lissaboni strateegia kontekstis.

5.

On erakordselt oluline luua kõigile noortele naistele ja meestele võimalused oma potentsiaali kasutamiseks parimal viisil. See hõlmab nii noortesse investeerimist, luues rohkem ressursse selliste poliitikavaldkondade arendamiseks, mis mõjutavad noori nende igapäevaelus ning parandavad nende heaolu, kui ka noorte julgustamist, edendades nende sõltumatust ja potentsiaali aidata kaasa ühiskonna säästvale arengule ning Euroopa väärtuste ja eesmärkide saavutamisele. Samuti on selleks tarvis tihedamat koostööd noortepoliitika ja asjakohaste poliitikavaldkondade (eelkõige haridus, tööhõive, sotsiaalne kaasatus, kultuur ja tervis) vahel.

ON SELLEST LÄHTUVALT KOKKU LEPPINUD järgmises:

1.

Kuni 2018. aastani (kaasa arvatud) peaksid Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö üldeesmärgid olema järgmised:

i)

luua hariduses ja tööturul rohkem võrdseid võimalusi kõikidele noortele ning

ii)

edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.

2.

Peamised tegevusvaldkonnad, milles algatusi tuleks teha, on loetletud allpool ning neid on üksikasjalikult käsitletud käesoleva dokumendi I lisas:

haridus ja koolitus,

tööhõive ja ettevõtlus,

tervis ja heaolu,

osalemine,

vabatahtlik tegevus,

sotsiaalne kaasatus,

noored ja maailm,

loovus ja kultuur.

3.

Austades täiel määral liikmesriikide vastutust noortepoliitika eest ning Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö vabatahtlikku laadi, eeldab nende kahe omavahel seotud üldeesmärgi saavutamine paralleelset lähenemisviisi, mis hõlmab arendus- ja edendustööd kahes järgmises valdkonnas:

i)

konkreetsed algatused noortevaldkonnas – st spetsiaalselt noortele suunatud poliitika ja meetmed sellistes valdkondades nagu mitteformaalne õppimine, osalemine, vabatahtlik tegevus, noorsootöö, liikuvus ja teavitamine

ning

ii)

integreerivad algatused – valdkondadevahelise lähenemisviisi kasutamist võimaldavad algatused, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse noorteküsimusi, kui sõnastatakse, rakendatakse ja hinnatakse poliitikat ja meetmeid teistes poliitikavaldkondades, mis mõjutavad märkimisväärselt noorte inimeste elu. Tuginedes Euroopa noortepaktile, peaks noorsoomõõde olema jätkuvalt kaasatud 2010. aasta järgsesse Lissaboni strateegiasse ja uuendatud sotsiaalmeetmete kavasse ning sellistesse asjakohastesse ELi strateegiatesse ja programmidesse nagu uus strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, tööhõivesuunised, tervisestrateegia ning Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava.

RÕHUTAB, et

1.

Euroopa noortepoliitika-alane koostöö tuleks tugevalt kinnistada inimõiguste rahvusvahelisse süsteemi. Kõikide noori puudutavate poliitikasuundade ja tegevuste puhul tuleks järgida mitmeid juhtpõhimõtteid ehk täpsemalt seda, kui tähtis on

a)

edendada soolist võrdõiguslikkust ning võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, austades õigusi ja järgides põhimõtteid, mida on muu hulgas tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 21 ja 23;

b)

võtta arvesse võimalikke erinevusi elutingimustes, vajadustes, püüdlustes, huvides ja suhtumistes, mis on tingitud erinevatest teguritest, pöörates erilist tähelepanu neile, kel võib erinevatel põhjustel olla vähem võimalusi;

c)

pidada kõiki noori ressursiks ühiskonnale ning kaitsta noorte õigust osaleda neid mõjutava poliitika väljatöötamisel jätkuva struktureeritud dialoogi kaudu noorte ja noorteorganisatsioonidega.

NÕUSTUB SAMUTI, et

1.

Kuni 2018. aastani tuleks Euroopa koostööd noortevaldkonnas teha uuendatud avatud koordinatsioonimeetodit kasutades, tuginedes seejuures üldeesmärkidele, paralleelsele lähenemisviisile ja eespool loetletud tegevusvaldkondadele.

2.

Euroopa koostöö noortevaldkonnas peaks olema tõenditepõhine, asjakohane ja konkreetne. See peaks andma selgeid ja nähtavaid tulemusi, mida tuleks korrapäraselt ning struktureeritud viisil esitada, läbi vaadata ja levitada, luues sellega aluse pidevale hindamisele ja arengule.

3.

Avatud koordinatsioonimeetodi edukus noorte valdkonnas sõltub liikmesriikide poliitilisest pühendumusest ning tõhusatest töömeetoditest siseriiklikul ja ELi tasandil. Sellest vaatenurgast peaksid Euroopa koostöö raames kasutatavad töömeetodid tuginema järgmisele:

i)

töötsüklid: 2018. aastani kestev ajavahemik jagatakse kolmeaastasteks tsükliteks, kusjuures esimene tsükkel kestab 2010. aastast 2012. aastani;

ii)

prioriteedid: iga tsükli puhul valitakse Euroopa koostööks mitu prioriteeti, mis annavad panuse raamistikuga kindlaks määratud tegevusvaldkondadesse. Nõukogu võtab need prioriteedid vastu edaspidi käsitletava nõukogu ja komisjoni ühise asjakohase aruande alusel ning koostöös asjaomase töötsükli aegse kahe eesistujakolmiku esindajatega. Nende Euroopa koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel seatakse eesmärgiks koostöö kõikide liikmesriikide vahel või tihedam koostöö väiksema arvu liikmesriikide (klastrite) vahel, võttes arvesse riikide prioriteete. Uue raamistiku kohase esimese tsükli esimese poole prioriteedid on esitatud käesoleva dokumendi II lisas. Nõukogu esitab kõnealuse tsükli teise poole prioriteedid ja võtab need vastu hiljem;

iii)

rakendusmeetmed: koostööraamistiku edukaks rakendamiseks on vaja võtta meetmeid nii konkreetses noortevaldkonnas kui ka teistes seonduvates poliitikavaldkondades.

Konkreetses noortevaldkonnas vajalikud meetmed on toodud allpool punktides a–g. Neid meetmeid tuleks kasutada paralleelse lähenemisviisi toetamiseks, et muu hulgas rakendada konkreetseid algatusi konkreetses noortevaldkonnas ning edendada ka valdkondadevahelist lähenemisviisi, et toetada noortemõõtme integreerimist teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse. Integreerimisel tuleks neid meetmeid kasutada alusena dialoogi pidamiseks teiste poliitikavaldkondadega ning nende toetamiseks, et neis saaks vajaduse korral noortemõõdet kaasata.

a)

Teadmiste kogumine ja tõenditepõhine noortepoliitika: noortepoliitika peaks olema tõenditel põhinev. Koguda tuleb paremaid teadmisi ja parandada arusaamist noorte naiste ja meeste elutingimustest, väärtustest ja suhtumisest ning neid tuleb jagada teiste seonduvate poliitikavaldkondadega, et oleks võimalik võtta asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid. Selliseid teadmisi saab muu hulgas edendada Euroopa noortepoliitika-alaste teadmiste keskuse ja selle kontaktasutuste, kogu ELi analüütilise suutlikkuse (Eurydice), noori käsitleva teadustöö, vastavate uuringute, konkreetsete Euroopa noorteuuringute ja teadlaste võrgustike toetamisega. ELi noortearuanne on põhiliseks panuseks tõenditepõhise poliitika kujundamise suunal. Edendada tuleks koostööd asjaomaste riigiasutuste, noortevaldkonnas töötavate teadlaste, noorte, noorteorganisatsioonide ning noorsootöös osalejate vahel.

b)

Vastastikune õppimine: vastastikune õppimine on käesoleva koostööraamistiku keskne element. See võimaldab tuvastada häid tavasid erinevates liikmesriikides ning neist õppida. Vastastikuse õppimise elluviimiseks kasutatakse selliseid meetmeid nagu vastastikuse õppimise tegevused, konverentsid ja seminarid, kõrgetasemelised foorumid või eksperdirühmad ning ka uuringud ja analüüsid ja internetipõhised võrgustikud ning kaasatakse asjaomaseid sidusrühmi. Nende tegevuste teemad peaksid olema tihedalt seotud vastavate kolmeaastaste töötsüklite prioriteetidega. Kõikide nende algatuste väljatöötamisel tuleb seada selged eesmärgid ning tugineda selgesõnalistele volitustele, ajakavadele ja kavandatud tulemustele, mille esitab komisjon koostöös liikmesriikidega.

Jätkata tuleks poliitilist dialoogi kolmandate riikidega ning koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Nõukogu, OECD (8) ja ÜRO, tagades seega võrdlusandmete ja inspiratsiooni allika.

c)

Aruandmine edusammude kohta: komisjon peaks iga töötsükli lõpus ning uue raamistiku kohase esimese töötsükli puhul 2012. aastal koostama Euroopa Liidu ühise noortearuande. ELi noortearuanne koosneb kahest osast: nõukogu ja komisjoni ühine aruanne (poliitiline osa) ja täiendavad dokumendid (statistiline ja analüütiline osa). ELi noortearuandes hinnatakse raamistiku üldeesmärkide suunas ning kõige viimase töötsükli jaoks määratud prioriteetidega seoses tehtud edusamme ja tuvastatakse parimad tavad. ELi noortearuanne peaks põhinema liikmesriikide poolt noortevaldkonnas ja muudes asjakohastes poliitikavaldkondades koostatud riiklikel aruannetel ning muul olemasoleval teabel ja statistilistel andmetel. Aruandluskohustuste dubleerimist tuleks vältida. ELi noortearuanne peaks samuti olema üheks aluseks uute prioriteetide kindlaksmääramisele järgmise töötsükli tarvis.

d)

Tulemuste levitamine: käesoleva raamistiku kohase koostöö nähtavuse ja mõju suurendamiseks kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil tuleks koostöö tulemusi laiaulatuslikult levitada kõigi asjaomaste sidusrühmade seas ning vajaduse korral tuleks neid arutada peadirektorite või ministrite tasandil.

e)

Protsessi järelevalve: selleks et edendada tulemuste saavutamist avatud koordinatsioonimeetodi kaudu ning meetodi omaksvõtmist nii riikide kui ka ELi tasandil, teevad liikmesriigid ja komisjon tihedat koostööd protsessi ja selle tulemuste suunamisel, edendamisel ja hindamisel. Selles kontekstis tuleks töös tugineda olemasolevatele näitajatele, mis on seotud noorte olukorraga sellistes valdkondades nagu haridus, tööhõive, tervis ja sotsiaalne kaasatus ning vajaduse korral tuleks nõukogule analüüsimiseks välja töötada ettepanekud uute võimalike näitajate kohta.

f)

Konsultatsioonid ja struktureeritud dialoog noorte ja noorteorganisatsioonidega: noorte ja noorteorganisatsioonidega tuleks jätkata ja arendada struktureeritud dialoogi, mis on foorumiks jätkuvale ühisele mõttetööle noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö prioriteetide, rakendamise ja järelmeetmete teemal.

Dialoogi teemad peaksid olema kooskõlas Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö eesmärkidega ja iga töötsükli prioriteetidega. Iga dialoogitsükli jaoks tuleks seada selged eesmärgid ja realistlikud menetlused, et tagada järjepidevus ja järelmeetmed. Dialoog peaks olema võimalikult kaasav ning seda tuleks arendada kohalikul, piirkondlikul, siseriiklikul ja ELi tasandil ning kaasama noortevaldkonnas töötavad teadlased ning noorsootöös osalejad. Toetada tuleks ka struktureeritud dialoogi noorte ja noorteorganisatsioonidega teistes poliitikavaldkondades. Struktureeritud dialoogi elluviimist on täiendavalt kirjeldatud III lisas.

g)

ELi programmide ja vahendite mobiliseerimine: tõhusalt tuleks kasutada selliseid ELi vahendeid nagu struktuurifondid ning asjakohaseid programme, nagu „Aktiivsed noored”, „Elukestev õpe”, „Kultuur”, „Progress”, „Media”, „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmid, ning ka asjakohaseid ELi programme ja vahendeid välissuhete ja arengukoostöö valdkonnas.

4.

Iga kolmeaastase töötsükli puhul tuleks nii palju kui võimalik kasutada vahendeid, et töötada prioriteetide suunas.

5.

Käesoleva koostööraamistiku kohaselt tuleks noorsootöö toetamist ja arendamist pidada valdkondadevahelisteks küsimusteks. Noorsootöö on laialdane mõiste, mis hõlmab väga paljusid erinevaid sotsiaalset, kultuurilist, hariduslikku ja poliitilist laadi tegevusi nii noorte poolt, koos noortega kui ka noorte jaoks. Üha enam hõlmavad sellised tegevused ka sporti ja noortele suunatud teenuseid. Noorsootöö kuulub koolivälise hariduse alla ning hõlmab ka konkreetseid vaba-aja tegevusi, mida korraldavad professionaalsed või vabatahtlikud noorsootöötajad ja noorteliidrid ning mis põhineb mitteformaalse õppimise protsessidel ja vabatahtlikul osalemisel. Täiendavalt tuleks uurida ning selle raamistiku raames arutada võimalusi, kuidas saab noorsootöö aidata kaasa eespool nimetatud üldeesmärkide saavutamisele ning kuidas saab noorsootööd toetada ja tunnustada kui lisaväärtust majandusliku ja sotsiaalse panuse andmisel. Arutamisele tulevate teemade alla kuuluvad noorsootöötajate ja noorteliidrite nõuetekohane koolitamine, nende oskuste tunnustamine asjakohaseid Euroopa instrumente kasutades, noorsootöötajate ja noorteliidrite liikuvuse toetamine ning innovaatiliste teenuste ning noorsootööd käsitlevate lähenemisviiside edendamine.

6.

Nõukogu võib Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku läbi vaadata ja seda vajaduse korral muuta, võttes arvesse mis tahes olulisi uusi arengusuundi Euroopas, eelkõige 2010. aasta järgse Lissaboni strateegia osas tehtud otsuseid.

KUTSUB SELLEST LÄHTUVALT LIIKMESRIIKE ÜLES

1.

Tegema komisjoni toetusel ja käesolevas resolutsioonis kirjeldatud avatud koordinatsioonimeetodit kasutades koostööd selle nimel, et tõhustada Euroopa noortevaldkonnas tehtavat koostööd ajavahemikul kuni 2018. aastani, tuginedes eespool nimetatud üldeesmärkidele, tegevusvaldkondadele, paralleelsele lähenemisviisile, põhimõtetele ja rakendusvahenditele ning iga töötsükli jaoks kokku lepitud prioriteetidele.

2.

Võtma oma riigi prioriteetidele tuginedes riiklikul tasandil vastu meetmed, mis võivad aidata kaasa uuendatud raamistikus loetletud üldeesmärkide saavutamisele, ning kaaluma, kas riikliku noortepoliitika ja muude asjakohaste poliitikate kujundamisel oleks võimalik saada inspiratsiooni vastastikusest õppimisest ELi tasandil.

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

1.

Tegema ajavahemikul kuni 2018. aastani liikmesriikidega koostööd käesoleva raamistiku kohaselt ning liikmesriike seejuures toetama, tuginedes eespool loetletud üldeesmärkidele, tegevusvaldkondadele, paralleelsele lähenemisviisile, põhimõtetele ja rakendusvahenditele ning iga töötsükli kohta kokku lepitud prioriteetidele.

2.

Uurima eelkõige ELi noortearuande kaudu, mil määral on käesoleva raamistiku üldeesmärke täidetud. Seoses sellega palutakse komisjonil luua töörühm, et analüüsida asjakohaseid poliitikavaldkondi arvesse võttes noorte olukorda käsitlevaid olemasolevaid andmeid ning võimalikku vajadust näitajate järele valdkondades, kus neid ei ole või kus noortemõõde ei ole ilmne. Selle töö tulemused ja võimalikke uusi näitajaid käsitlevad ettepanekud tuleks esitada nõukogule analüüsimiseks hiljemalt 2010. aasta detsembris.

3.

Pakkuma välja paindliku raamistiku vastastikuse õppimise tegevusteks ja käivitama uuringuid, mis on seotud üldeesmärkide ja prioriteetidega, ning andma nõukogule regulaarselt aru nende erinevate tegevuste kohta.

4.

Koostama 2017. aastal koos liikmesriikidega lõpphindamise aruande selle koostööraamistiku kohta. Nõukogu peaks lõpphindamise aruannet arutama 2018. aastal.


(1)  EÜT C 168, 13.7.2002, lk 2.

(2)  7619/1/05.

(3)  11517/08.

(4)  9169/09.

(5)  9008/09.

(6)  9008/09 ADD 4.

(7)  7619/05: Euroopa Ülemkogu 22.–23. märtsi 2005. aasta järelduste I lisa.

(8)  Tagada tuleks õigus osaleda kõikide liikmesriikide sellises töös.


I LISA

NOORTEGA SEOTUD EESMÄRGID JA VÕIMALIKUD ALGATUSED LIIKMESRIIKIDELE JA KOMISJONILE

Paljudel eespool resolutsiooni osa „ON SELLEST LÄHTUVALT KOKKU LEPPINUD” punktis 2 loetletud ja allpool üksikasjalikumalt kirjeldatud tegevusvaldkondadel on selgelt oma üldeesmärgid ja prioriteedid ning neid on kirjeldatud eraldiseisvates koostööraamistikes ja -strateegiates ja käsitletud vastavates avatud koordinatsioonimeetodites. Siiski tuleb teha jõupingutusi, et tagada noortemõõtme vajalik säilitamine igas valdkonnas. Seda eesmärki silmas pidades esitatakse käesoleva lisa A osas mitu ettepanekut kõikide valdkondade jaoks ning sellele järgnevas B lisas on esitatud mitmed konkreetsed noortega seotud eesmärgid, mille eesmärk on selgitada noortemõõdet igas loetletud tegevusvaldkonnas, ning mittetäielik loetelu võimalikest algatustest, mille liikmesriigid ja/või komisjon võivad oma vastavate pädevuste raames ja subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes käivitada.

a)   Üldised algatused

Kõikides kindlaksmääratud tegevusvaldkondades tuleb kaaluda järgmisi üldisi algatusi.

Koostöö arendamine ja tugevdamine vastavates tegevusvaldkondades poliitikakujundajate ja noortepoliitika kujundajate vahel, muu hulgas parema dialoogi ning teadmiste ja eksperditeadmiste jagamise kaudu.

Noorte ja noorteorganisatsioonide poliitika kujundamisse, rakendamisse ja järelmeetmetesse kaasamise ja neis osalemise julgustamine ja toetamine.

Kvaliteetsete juhendamis- ja nõustamisteenuste osutamine.

Kvaliteetsele noori käsitlevale teabele juurdepääsu parandamine ning teabe levitamine kõikide võimalike kanalite kaudu kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ning üle-euroopaliste võrgustike, nagu Eurodesk, ERYICA ja EYCA, ning muude Euroopa võrgustike kaudu.

Koostöö tugevdamine kohalike ja piirkondlike ametivõimudega.

Noorte olukorda käsitlevate teadmiste parandamise toetamine, näiteks noori käsitleva teadustöö, teadusvõrgustike ja konkreetsete uuringute jms toetamise teel.

Noorsootöö arengu toetamine ja väärtuse tunnustamine.

Olemasolevate ELi vahendite ja programmide tõhus kasutamine ja noorte juurdepääsu hõlbustamine nimetatud vahenditele ja programmidele.

Katseprojektide ja -programmide väljatöötamise toetamine, et katsetada uusi ja innovaatilisi ideid ning vahetada häid tavasid.

Kahepoolse ja mitmepoolse koostöö väärtuse tunnustamine noortepoliitika valdkonnas tehtava Euroopa koostöö aspektist.

Vajaduse korral lastepoliitika mõõtme lisamine, arvestades laste õigusi ja kaitset, võttes arvesse, et noorte elu ja tulevikuväljavaated on suurel määral tingitud lapsepõlves saadud võimalustest, toetusest ja kaitsest.

b)   Noortega seotud eesmärgid ja võimalikud algatused iga tegevusvaldkonna jaoks

HARIDUS JA KOOLITUS

Eesmärk: toetada tuleks noortele võrdse juurdepääsu tagamist kvaliteetsele haridusele ja koolitusele kõikidel tasanditel ning elukestva õppe võimalustele. Lisaks formaalsele haridusele tuleks edendada ja tunnustada mitteformaalset õppimist ning arendada tuleks paremaid seoseid formaalse hariduse ja mitteformaalse õppimise vahel. Hõlbustada ja toetada tuleks noorte üleminekut hariduselt ja koolituselt tööturule ning vähendama peaks õpingute varajast katkestamist.

Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades

Toetada noorsootööd ja muude mitteformaalse õppimise võimaluste arendamist kui üht tegevust õpingute varajase katkestamise vähendamiseks.

Kasutada täies ulatuses ELi tasandil loodud vahendeid oskuste läbipaistvuseks ja valideerimiseks ja kvalifikatsiooni tunnustamiseks (1).

Edendada kõikide noorte õppealast liikuvust.

Tegeleda sooliste ja muude stereotüüpidega formaalse hariduse ja mitteformaalse õppimise kaudu.

Kasutada formaalset haridust ja mitteformaalset õppimist, et edendada ühtsust ja mõistmist erinevate rühmade vahel, edendada võrdseid võimalusi ning vähendada lõhet saavutustasemete vahel.

Arendada hariduses välja osalemisstruktuurid ning edendada koolide, perede ja kohalike kogukondade koostööd.

Soodustada formaalset haridust ja mitteformaalset õppimist noorte innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse toetamiseks.

Parandada üldsuse teadlikkust mitteformaalse õppimiste tulemuste väärtusest.

Komisjon arendab edasi Europassi kui Euroopa vahendit oskuste läbipaistvuse jaoks, hõlmates vahendeid oskuste ise hindamiseks ja pädevuste registreerimiseks kolmandate osapoolte poolt, nt Europass-Mobility tugiorganisatsioonide poolt.

TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTLUS

Eesmärk: toetada tuleks noorte integreerimist tööturule kas töötajate või ettevõtjatena. Hõlbustada ja toetada tuleks üleminekut hariduselt ja koolituselt või töötuselt või mitteaktiivsuselt tööturule. Parandada tuleks töö- ja pereelu sobitamise võimalusi. 2010. aasta järgses Lissaboni protsessis tuleb tagada noortemõõde ja jätkata tööd kooskõlas Euroopa noortepakti üldeesmärkidega.

Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades

Suurendada ja tõhustada investeerimist sobivate oskuste tagamisse tööturul nõutud töökohtade jaoks, lühiajalises perspektiivis vajalikke oskusi paremini sobitades ning pikemaajalises perspektiivis neid paremini prognoosides.

Võtta turvalise paindlikkuse strateegiate väljatöötamisel arvesse noorte konkreetset olukorda.

Edendada noorte piiriüleseid ameti- ja kutsealaseid võimalusi.

Arendada oma majanduse elavdamise kavades sisalduvaid lühiajalisi meetmeid, et stimuleerida noorte integreerimist tööturule, ning samuti noori arvesse võtvaid struktuurimeetmeid.

Arendada kutsealaseid juhendamis- ja nõustamisteenuseid.

Vähendada töötajate vaba liikumise takistusi ELis.

Edendada kvaliteetseid võimalusi kutsepraktikaks, et hõlbustada tööturule sisenemist ja edu tööturul.

Edendada lastehoiuteenuseid ja edendada vastutuse jagamist partnerite vahel, et hõlbustada nii noorte naiste kui ka meeste töö- ja eraelu sobitamist.

Toetada noorte ettevõtlust muu hulgas ettevõtlusealase hariduse kaudu, toetada starditoetusi ja nõustamisprogramme ning soodustada noorte ettevõtete tunnustamist.

Toetada Euroopa võrgustike ja struktuuride väljatöötamist noorte ettevõtluse edendamiseks.

Edendada ettevõtlust säästva arengu valdkonnas.

TERVIS JA HEAOLU

Eesmärk: toetada tuleks noorte tervist ja heaolu, keskendudes vaimse ja seksuaalse tervise, spordi, füüsilise tegevuse ja tervislike eluviiside edendamisele ning ka vigastuste, toitumishäirete, sõltuvuste ja narkootiliste ainete kuritarvitamise ärahoidmisele ja ravile.

Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades

Võtta noorte tervist ja heaolu käsitleva nõukogu resolutsiooni (2) järelmeetmeid ning edendada noorte füüsilist vormisolekut ja kehalist tegevust, kohaldades ELi füüsilise tegevuse suuniseid (3).

Võtta noorte tervise ja heaolu edendamise tegevustes arvesse, et tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine.

Edendada noorte tervislikke eluviise kehalise kasvatuse, toitumisalase hariduse ja füüsilise tegevuse ning koolide, noorsootöötajate, tervishoiutöötajate ja spordiorganisatsioonide koostöö kaudu.

Rõhutada sporti kui tegevust, millega toetatakse meeskonnatööd, kultuuridevahelist õppimist, ausat võistlust ja vastutust.

Parandada noorsootöötajate ja noorteliidrite teadmisi ja teadlikkust terviseküsimustes.

Mobiliseerida kõik kohaliku tasandi sidusrühmad, et leida üles riskialtid noored ning nad vajaduse korral teiste asutuste juurde suunata.

Toetada noorte vastastikust terviseõpet.

Edendada laste ja noorte kaitset, eelkõige seoses pädevustega, mis on seotud uue meediaga ning laste ja noorte kaitsmisega uue meedia kasutamisest tulenevate ohtude eest, tunnustades samas ka hüvesid ja võimalusi, mida uus meedia noortele võib pakkuda, näiteks nõukogu 21. mai 2008. aasta ja 27. novembri 2009. aasta järelduste (meediapädevuse kohta digitaalkeskkonnas) järelmeetmete võtmisega.

Hõlbustada juurdepääsu olemasolevatele terviseasutustele, muutes need noortesõbralikumaks.

OSALEMINE

Eesmärk: toetada tuleks noorte osalemist esindusdemokraatias ja kodanikuühiskonnas kõikidel tasanditel ning ühiskonnas laiemalt.

Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades

Töötada välja mehhanismid dialoogiks noortega ja noorte osalemiseks riikide noortepoliitikas.

Julgustada juba olemas olevate juhiste kasutamist või uute väljatöötamist noorte osalemise, teavitamise ja nendega konsulteerimise kohta, et tagada nimetatud tegevuste kvaliteet.

Toetada nii poliitiliselt kui ka rahaliselt noorteorganisatsioone ning kohalikke ja riiklikke noortenõukogusid ning tunnustada nende tähtsat rolli demokraatias.

Edendada enamate ja erinevamate noorte osalemist esindusdemokraatias, noorteorganisatsioonides ja muudes kodanikuühiskonna organisatsioonides.

Kasutada tõhusalt info- ja sidetehnoloogiat, et laiendada ja süvendada noorte osalemist.

Toetada erinevaid osalemise õppimise vorme varasest east alates formaalse hariduse ja mitteformaalse õppimise kaudu.

Arendada edasi võimalusi mõttevahetuseks riigiasutuste ja noorte vahel.

Komisjon vaatab läbi Euroopa noorteportaali ja edendab noorte paremat teavitamist.

VABATAHTLIK TEGEVUS

Eesmärk: noorte osalemist vabatahtlikus tegevuses kui mitteformaalse õppe väärtuslikku ja tähtsat vormi tuleks rohkem toetada ja tunnustada. Kõrvaldada tuleks takistused vabatahtlikult tegevuselt ning edendada tuleks noorte vabatahtlike piiriülest liikuvust.

Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades

Edendada vabatahtliku tegevusega sellistes vahendites nagu Europass ja noortepass ning liikmesriikide rahastatud vahendites osalemise kaudu omandatud oskuste tunnustamist.

Rakendada nõukogu soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopas (4).

Parandada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtuse kohta, sealhulgas vastastikuste protsesside kaudu.

Edendada noorte vabatahtlike kaitsmist ning tagada vabatahtliku tegevuse kvaliteet.

Kaasata noored ja noorteorganisatsioonid kodanikuaktiivsust edendava tulevase Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) planeerimisse, elluviimisse ja hindamisse.

Edendada põlvkondadevahelist solidaarsust vabatahtliku tegevuse kaudu.

SOTSIAALNE KAASATUS

Eesmärk: tuleks ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja vaesust ning vähendada selliste probleemide põlvest põlve edasikandumist ja tugevdada ühiskonna ja noorte vahelist solidaarsust. Edendada tuleks kõigi võrdseid võimalusi ja võidelda tuleks igasuguse diskrimineerimise vastu.

Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades

Kasutada noorsootöö ja noortekeskuste täit potentsiaali sotsiaalse kaasamise vahendina.

Võtta kogukonna ühtsuse ja solidaarsuse parandamise ning noorte sotsiaalse tõrjutuse vähendamise nimel töötades kasutusele valdkondadevaheline lähenemisviis, käsitledes näiteks seoseid noorte hariduse ja tööhõive ning nende sotsiaalse kaasatuse vahel.

Toetada kõikide noorte kultuuridevahelise teadlikkuse ja pädevuse arengut ning võidelda eelarvamuste vastu.

Toetada noortele suunatud teavitamis- ja haridustegevusi nende õiguste kohta.

Tegelda kodutuse, eluaseme ja majandusliku tõrjutuse probleemidega.

Edendada juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele, nt transport, e-kaasatus, tervishoid, sotsiaalteenused.

Anda konkreetset toetust noortele peredele.

Kaasata noored ja noorteorganisatsioonid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) planeerimisse, elluviimisse ja hindamisse.

NOORED JA MAAILM

Eesmärk: toetada tuleks noorte osalemist ja panust poliitika kujundamise, rakendamise ja järelmeetmete globaalsetes protsessides (seoses selliste küsimustega nagu kliimamuutused, ÜRO aastatuhande arengueesmärgid, inimõigused jms) ning noorte koostööd piirkondadega väljaspool Euroopat.

Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades

Parandada noorte teadlikkust sellistes globaalküsimustest nagu säästev areng ja inimõigused.

Anda noortele võimalusi vahetada arvamusi poliitikakujundajatega globaalsetes küsimustes (nt osalemisega rahvusvahelistel kohtumistel, virtuaalsetel platvormidel/virtuaalsetes foorumites jne).

Soodustada kõikjalt maailmast pärit noorte seas vastastikust mõistmist dialoogi ja toetusmeetmete, nagu koolituste, vahetuste ja kohtumiste kaudu.

Julgustada noori osalema keskkonnahoidlikus vabatahtlikus tegevuses, keskkonnahoidlikus tarbimises ja keskkonnahoidlike toodete kasutamises (nt ringlussevõtt, energia säästmine, hübriidsõidukid jne).

Edendada ettevõtlikkust, tööhõivet, haridust ja vabatahtliku tegevuse võimalusi väljaspool Euroopat.

Edendada erinevatel mandritel koostööd noorsootöös osalejatega ja vahetusi nende vahel.

Julgustada noori osalema arengukoostöö tegevuses kas oma elukohariigis või välismaal.

LOOVUS JA KULTUUR

Eesmärk: toetada tuleks noorte loovust ja innovatsioonisuutlikkust, tagades selleks parema kvaliteetse juurdepääsu kultuurile ja kultuurilistele väljendusvormidele ning kultuuris ja kultuurilistes väljendusvormides osalemise varasest east alates, edendades sellega isiklikku arengut, paremat õppimisvõimet, kultuuridevahelisi oskusi, kultuurilise mitmekesisuse mõistmist ja austamist ning uute ja paindlike oskuste väljaarendamist tulevaste töövõimaluste jaoks.

Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades

Toetada loovuse arengut noorte seas, viies ellu nõukogu järeldusi loomepõlvkonna kujundamise edendamise kohta – laste ja noorte loovuse ning innovatsioonivõime arendamine kultuurilise eneseväljenduse ja kultuurile juurdepääsu tagamise kaudu (5).

Laiendada kvaliteetset juurdepääsu kultuurile ja eelkõige sellistele loomevahenditele, mis on seotud uute tehnoloogiatega, ning töötada noorte jaoks välja võimalused kogeda kultuuri ning väljendada ja arendada oma loovust koolis või kooliväliselt.

Tagada uute tehnoloogiate kättesaadavus, et suurendada võimalusi seoses noorte loovuse ja innovatsioonisuutlikkusega ning tekitada noortes huvi kultuuri, kunsti ja teaduse vastu.

Võimaldada juurdepääs keskkondadele, kus noored saavad arendada oma loovust ja huvisid ning veeta sisukalt vaba aega.

Hõlbustada pikaajalist koostoimet poliitika ja programmide vahel kultuuri-, haridus-, tervise-, sotsiaalse kaasatuse, meedia-, tööhõive- ja noortevaldkonnas, et edendada noorte loovust ja innovatsioonisuutlikkust.

Edendada noorsootöötajatele suunatud erialast koolitust kultuuri, uue meedia ja kultuurivaheliste pädevuste valdkonnas.

Edendada partnerlussuhteid kultuuri- ja loomesektorite ning noorteorganisatsioonide ja noorsootöötajate vahel.

Edendada ja toetada noorte annete ja ettevõtlusalaste oskuste arengut, et parandada nende konkurentsivõimet ja tulevasi töövõimalusi.

Parandada noorte teadmisi kultuurist ja kultuuripärandist erinevates ELi liikmesriikides, sealhulgas uute tehnoloogiate kasutamise teel.


(1)  Esimesena nimetatu tagatakse selliste vahendite abil nagu Europass ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem ning viimati mainitu direktiiviga 2005/36/EÜ.

(2)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 1.

(3)  Soovitatavad poliitilised meetmed tervist parandava füüsilise tegevuse toetamiseks, 2008.

(4)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 8.

(5)  14453/09.


II LISA

EUROOPA NOORTEVALDKONNAS TEHTAVA KOOSTÖÖ PRIORITEEDID AJAVAHEMIKUKS 1. JAANUARIST 2010 KUNI 30. JUUNINI 2011

Üldprioriteet – noorte tööhõive

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö üldiseks temaatiliseks prioriteediks ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011 on noorte tööhõive. Nende 18 kuu jooksul arutatakse seda teemat struktureeritud dialoogi raames. Konkreetsed prioriteedid peaksid täies ulatuses või osaliselt andma panuse üldisesse temaatilisse prioriteeti.

1. jaanuar 2010 kuni 30. juuni 2010 – sotsiaalne kaasatus

2010. aasta esimese poole jooksul tuuakse esile järgmised küsimused:

Euroopa noortepakti tugevdamine 2010. aasta järgse Lissaboni strateegia kontekstis;

vähemate võimalustega noorte sotsiaalne kaasamine;

kohalike ja piirkondlike ametivõimude roll noortepoliitikas;

koostöö Ladina-Ameerika riikidega.

1. juuli 2010 kuni 31. detsember 2010 – noorsootöö

2010. aasta teise poole jooksul tuuakse esile järgmised küsimused:

noorsootöö ja noorsootöö avatus ning kõige vaesematele lastele ja noortele mõeldud tegevused;

noorte juurdepääs kultuurile.

1. jaanuar 2011 kuni 30. juuni 2011 – osalemine

2011. aasta esimese poole jooksul tuuakse esile järgmised küsimused:

noorte kodakondsus ja osalemine, rõhutades sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist ja poliitilist osalemist ja inimõigusi;

noorte vabatahtlik tegevus, noorte panus kohalike kogukondade arengusse.


III LISA

STRUKTUREERITUD DIALOOGI ELLUVIIMINE

Noortega ja noorteorganisatsioonidega peetava struktureeritud dialoogi üldiseid juhtpõhimõtteid on kirjeldatud eespool asuva osa „NÕUSTUB SAMUTI, et” lõike 3 punkti iii alapunktis f. Käesolevas lisas kirjeldatakse täiendavalt struktureeritud dialoogi rakendamist riigi ja ELi tasandil.

Struktureeritud dialoog peaks tuginema 18-kuustele töötsüklitele, millest igaüks on pühendatud eraldi üldteemale, mis on kooskõlas Euroopa koostöö üldprioriteetidega kõnealuseks 18-kuuseks ajavahemikuks. Samuti võib iga eesistujariik oma eesistumisperioodiks valida konkreetse prioriteetse teema, mis on seotud üldteemaga.

Struktureeritud dialoog peaks alati hõlmama konsultatsioone noortega ja noorteorganisatsioonidega kõikidel tasanditel liikmesriikides ning eesistujariikide korraldatud ELi noortekonverentsidel ning Euroopa noortenädala jooksul.

Struktureeritud dialoogi rakendamise parandamiseks

palutakse komisjonil oma vastavate pädevuste raames ning subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes kutsuda igaks 18-kuuseks perioodiks kokku Euroopa juhtkomitee, kuhu kuuluvad muu hulgas esindajad eesistujariikide kolmiku noorteküsimustega tegelevatest ministeeriumitest, riiklikest noortenõukogudest ja siseriiklikest asutustest, mis on seotud programmiga „Aktiivsed noored”, ning ka Euroopa Komisjonist ja Euroopa noortefoorumist. Vajaduse korral konsulteeritakse noortevaldkonnas töötavate teadlaste ning noorsootöötajatega. Euroopa juhtkomitee vastutab struktureeritud dialoogi üldise koordineerimise eest. Juhtkomitee loob koolitajate ja vahendajatega tugistruktuuri, mille kaudu saab anda metodoloogilist tuge ja tagada järjepidevuse struktureeritud dialoogi korralduses ELi tasandil;

palutakse liikmesriikidel oma vastavate pädevuste raames ning subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes toetada väikse riikliku töörühma loomist. Need töörühmad võivad vajaduse korral kasutada olemasolevaid struktuure ning neisse võivad muu hulgas kuuluda esindajad noorteküsimustega tegelevatest ministeeriumitest, riiklikest noortenõukogudest, kohalikest ja piirkondlikest noortenõukogudest, noorteorganisatsioonidest ning noorsootöös osalejate, erinevate noorte ja noortevaldkonnas töötavate teadlaste hulgast. Liikmesriike julgustatakse andma võimaluse korral riiklikele noortenõukogudele juhtiv roll nimetatud töörühmades. Riiklike töörühmade ülesandeks oleks tagada osalemisprotsess liikmesriikides;

komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles võtma koostöös kõikide asjaosalistega struktureeritud dialoogi järelmeetmeid ning koguma ja levitama häid tavasid.


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/12


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5643 – Arcelormittal/Miglani/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 311/02

30. novembril 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5643 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/12


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5694 – DCC Energy/Shell Direct Austria)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 311/03

15. detsembril 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5694 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/13


Euro vahetuskurss (1)

18. detsember 2009

2009/C 311/04

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4337

JPY

Jaapani jeen

129,68

DKK

Taani kroon

7,4415

GBP

Inglise nael

0,88700

SEK

Rootsi kroon

10,4580

CHF

Šveitsi frank

1,4958

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,3955

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

26,285

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

277,05

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7068

PLN

Poola zlott

4,1930

RON

Rumeenia leu

4,2088

TRY

Türgi liir

2,1810

AUD

Austraalia dollar

1,6156

CAD

Kanada dollar

1,5295

HKD

Hongkongi dollar

11,1208

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,0227

SGD

Singapuri dollar

2,0102

KRW

Korea won

1 684,65

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,8502

CNY

Hiina jüaan

9,7893

HRK

Horvaatia kuna

7,2887

IDR

Indoneesia ruupia

13 627,79

MYR

Malaisia ringit

4,9283

PHP

Filipiini peeso

66,818

RUB

Vene rubla

43,9685

THB

Tai baht

47,635

BRL

Brasiilia reaal

2,5716

MXN

Mehhiko peeso

18,5217

INR

India ruupia

66,9970


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/14


Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

2009/C 311/05

Image

Sloveenia käibele lastava uue 2 eurose mälestusmündi liikmesriiki tähistav külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on ühendusega sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele teatava koguse euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2 eurost münti. Mälestusmüntidel on tavaliste 2 euroste käibemüntide tehnilised omadused, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil tähendusrikas.

Käibele laskev riik: Sloveenia

Põhjus: Ljubljana botaanikaaia 200. aastapäev

Kujunduse kirjeldus: Mündi siseosal on kujutatud taim Hladnikia pastinacifolia. Taimest all vasakul on kaare sisse kirjutatud taime nimi „HLADNIKIA PASTINACIFOLIA”. Kujutise ümber on rõngana tekst „SLOVENIJA 2010. 200 LET. BOTANIČNI VRT. LJUBLJANA.”.

Mündi äärel on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastav kogus: 1 miljon

Käibelelaskmise kuupäev: mai 2010


(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/15


Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

2009/C 311/06

Image

Luksemburgi käibele lastava uue 2 eurose mälestusmündi liikmesriiki tähistav külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on ühendusega sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele teatava koguse euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2 eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised omadused vastavad tavaliste euro käibemüntide omadustele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik: Luksemburg

Motiiv: suurhertsogi vapp

Kujunduse kirjeldus: Mündi siseosa vasakul pool on suurhertsog Henri portree vaatega paremale ja paremal pool suurhertsogi vapp, mille kohal veidi välisosale ulatuvalt aastaarv 2010, mille ees ja taga on rahapaja tunnused. Mündi allosas ulatub mündi käibele laskva riigi nimi „LËTZEBUERG” veidi välisosale.

Mündi välisosal on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastav kogus: 1 miljon

Käibelelaskmise kuupäev: 2010. aasta jaanuari lõpp


(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/16


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 311/07

Riikliku abi viitenumber

X 377/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Aragon

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Consejero de Economía, Hacienda y Empleo del Gobierno de Aragón

Plaza de los Sitios, 7

50001 Zaragoza

ESPAÑA

http://portal.aragon.es/portal/page/portal/DGA/INICIO

Abimeetme nimetus

Decreto 22/2009, de 24 de febrero, del Gobierno de Aragón, por el que se establecen las bases reguladoras para la concesión de subvenciones complementarias de incentivos regionales

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Decreto 22/2009, de 24 de febrero, del Gobierno de Aragón

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

10.3.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

13,30 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

15 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.boa.aragon.es/cgi-bin/BOAE/BRSCGI?CMD=VEROBJ&MLKOB=339833434141

Riikliku abi viitenumber

X 380/09

Liikmesriik

Malta

Liikmesriigi antud number

SAMB/82/07

Piirkonna nimi (NUTS)

Malta

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Tourism and Sustainable Development Unit — Office of the Prime Minister

Auberge d'Italie

Merchant Street

Valletta

MALTA

http://www.tourismschemes.gov.mt

Abimeetme nimetus

Grant Scheme for Sustainable Tourism Projects by Enterprises.

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

The Scheme is an administrative measure.

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.2.2009–31.12.2013

Sektorid

Majutus, Toidu ja joogi serveerimine, Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus, Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus, Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus, Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

10,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

ERDF - 2007MT161PO001 - EUR 8,50 (f’miljuni)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

30 %

50 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.tourismschemes.gov.mt

Riikliku abi viitenumber

X 382/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Deutschland

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

KfW-Bankengruppe

Palmengartenstraße 5—9

60325 Frankfurt

DEUTSCHLAND

http://www.kfw.de

Abimeetme nimetus

Förderung der Nutzung erneuerbarer Energien — Maßnahmen im KfW-Programm Erneuerbare Energien, Programmteil Premium, Komponenten 2 und 5

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Nummer 3.2 Buchstaben a, b, d und e in Verbindung mit Nummern 14.1.1, 14.1.3, 14.1.4 und 14.1.5 der Richtlinien zur Förderung von Maßnahmen zur Nutzung erneuerbarer Energien im Wärmemarkt vom 20. Februar 2009

KfW-Gesetz BGBl. I, S. 2427

Programm-Merkblatt KfW-Programm Erneuerbare Energien

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.3.2009–31.12.2012

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

250,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus, Sooduslaen

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 23)

45 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.erneuerbare-energien.de/inhalt/43273/4590/

Riikliku abi viitenumber

X 903/09

Liikmesriik

Tšehhi Vabariik

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Czech Republic

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Na Františku 32

110 15 Praha 1

ČESKÁ REPUBLIKA

http://www.mpo.cz

Abimeetme nimetus

Investiční pobídky

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

zákon č. 72/2000 Sb., o investičních pobídkách

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

2.7.2007–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

2 000,00 CZK (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Maksumeede

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

40,00 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.mpo.cz/cz/podpora-podnikani/investovani/#category221

Riikliku abi viitenumber

X 920/09

Liikmesriik

Prantsusmaa

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Herault

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Conseil général de l’Hérault

Direction de l’agriculture et du développement rural

Hôtel du département

1000 rue d’Alco

34087 Montpellier Cedex 4

FRANCE

http://herault.fr/economie/agriculture/Traçabilité%20des%20produits.pdf

Abimeetme nimetus

Aides en faveur de l’équipement des coopératives agricoles pour assurer la traçabilité des produits (département de l'Hérault)

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

articles L 1511-2 et 5 du Code général des collectivités territoriales (CGCT);

convention cadre entre le département et la région Languedoc-Roussillon

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

16.12.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,05 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

40,00 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://herault.fr/economie/agriculture/Traçabilité%20des%20produits.pdf


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Komisjon

19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/21


Konkursikutse – ENT/CIP/09/E/N08S03

Naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustik

2009/C 311/08

1.   Eesmärgid ja kirjeldus

Projektiga soovitakse toetada Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamist ning eelkõige selle 1. põhimõtet: „Luua keskkond, kus ettevõtjad ja pereettevõtted saaksid jõudsalt areneda ja kus ettevõtlus on au sees”. Projekti eesmärk on julgustada naisi ettevõtlusega tegelema, luues naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustiku (European Network of Female Entrepreneurship Ambassadors).

Käesolev on jätkuks konkursile ENT/CIP/09/E/N08S00 ning sellega laiendatakse naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustikku ülejäänud riikidesse, mis vastavad Euroopa Komisjoni konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi abikõlblikkuse kriteeriumidele.

Saadikute võrgustiku eesmärk on kaasata edukaid ettevõtjaid, kes julgustaksid kohapeal naisi – kaasa arvatud aktiivselt tööelus osalevaid naisi ja tudengeid – looma oma firmat ja hakkama ettevõtjaks. Saadikud püüaksid suurendada naiste enesekindlust eduka ettevõtte loomisel ja arendamisel. Samuti oleksid saadikud eeskujuks, kes „oma loo jutustamise” abil innustaksid naisi ettevõtlusega tegelema. Konkurss on suunatud üksnes ettevõtluse arendamise, edendamise ja/või toetamise valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ning selle eesmärk on luua võrgustik, mis koondaks edukaid ettevõtjaid kogu Euroopast, kes kohalikul ja riiklikul tasandil innustaksid ja julgustaksid naisi kaaluma ühe ligitõmbava karjäärivalikuna ettevõtjaks hakkamist ning nende eeskuju järgimist.

Käesoleva konkursiga soovitakse parandada geograafilist katvust ning seetõttu on see mõeldud riikidele, kes veel võrgustikus ei osale (vt peatükk 6.1, konkursil osalemise geograafilised tingimused).

Konkursis osalejad peaksid: määrama kindlaks saadikud, sihtrühma (tulevased naisettevõtjad) iga osaleva riigi jaoks, edendustegevuste laadi, milles saadikud osalevad, ning valmistama ette ja käivitama skeemi, andes regulaarselt aru komisjonile. Võrgustiku toimimise hindamiseks on kohalikul ja Euroopa tasandil kasutusele võetud teatavad mõõdikud.

Milliseid tegevusi rahastatakse?

Iga projektiga luuakse üks riiklik võrgustik. Neid liites saadakse Euroopa võrgustik. Taotlejad peavad tutvustama saadikuid ja sihtrühmi. Saadikud peavad keskenduma sihtrühmadele, et edendada naisettevõtlust. Iga projekti raames valitakse saadikud ning määratakse kindlaks sihtrühm.

2.   Kõlblikud taotlejad

a)

Taotluse esitaja peab olema juriidiline isik.

b)

Äriühingud peavad olema oma asukohariigis nõuetekohaselt asutatud ja seaduslikult registreeritud.

c)

Konkursis võivad osaleda kõik eraõiguslikud või avalik-õiguslikud organisatsioonid, kes tegutsevad ettevõtluse arendamise, edendamise ja/või toetamise valdkonnas. Nende hulka kuuluvad eelkõige:

majanduse, ettevõtluse ja ettevõtlustoetuste eest vastutavad või sarnaste küsimustega tegelevad riigiasutused;

kaubandus- ja tööstuskojad, käsitöökojad või sarnased organisatsioonid;

ettevõtlust toetavad organisatsioonid ja ettevõtlusinkubaatorid;

ettevõtete ühendused ja ettevõtluse toetamise võrgustikud;

ettevõtluse toetusteenuseid pakkuvad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused.

d)

Taotluse esitamiseks peavad taotlejad asuma järgmistes riikides, mis ei olnud kaasatud esimesse konkurssi.

Järgmised ELi liikmesriigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

Järgmine EMP riik: Liechtenstein.

Ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid, kandidaatriigid ja muud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis osalevad riigid: Albaania, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Iisrael, Montenegro, Serbia ja Türgi. (Nendes riikides asuvad organisatsioonid võivad taotluse esitada konsortsiumidena samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikide organisatsioonid) (1).

e)

Projekte juhivad selle konkursi jaoks partnerorganisatsioonidest moodustatud spetsiaalsed konsortsiumid. Taotleda võivad erinevad partnerid, et tagada riigi ühtlane kaetus. Siiski peavad kõik partnerid moodustama ühe konsortsiumi riigi kohta. Spetsiaalsed konsortsiumid peavad vastama konkursikutses sätestatud võimalikele kombinatsioonidele.

3.   Eelarve ja projekti kestus

Meetmele eraldatav maksimaalne eelarve on umbes 545 000 eurot.

Kavandatavate projektide arv: Hinnanguliselt kümme riiklikku projekti, mille keskmine naissaadikute arv võrgustiku kohta on kümme.

ELi rahaline toetus on maksimaalselt 50 % abikõlblikest kogukuludest.

ELi toetuse keskmine summa on tõenäoliselt umbes 50 000 eurot projekti kohta.

Esialgne ajakava:

Lepingu allakirjutamine

juuli 2010

Saadikute valimine riiklikul tasandil

august–september 2010

Avaüritus naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustiku uutele riikidele

oktoober 2010

Võrgustiku toimimine

alates 2010. aasta novembrist

Maksimaalne kestus on 24 kuud. Pärast seda oodatakse, et osalevad partnerid võtavad riiklikud võrgustikud üle ning tagavad nende jätkuva toimimise.

4.   Tähtaeg

Taotlused tuleb komisjonile saata hiljemalt 12. märtsil 2010.

5.   Lisateave

Konkursikutse täistekst, juhised taotlejatele ja taotlusvormid on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemlongdetail.cfm?item_id=3917&lang=en

Taotlused peavad vastama konkursikutse terviktekstis sätestatud tingimustele ning nende esitamiseks tuleb kasutada ettenähtud vormi.


(1)  Viimast teavet kolmandate riikide osalemise kohta EIPs saab CIPi veebisaidilt (http://ec.europa.eu/enterprise/international_relations/competitiveness_innovation/index_en.htm). Toetusi võivad saada organisatsioonid ainult nendest riikidest, kus EIPs osalemise kokkuleppe on jõustunud.


19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/24


Konkursikutse 2010 – Kodanikukaitse rahastamisvahend – ennetamise ja valmisoleku projektid

2009/C 311/09

1.

Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi kodanikukaitse üksus esitab konkursikutse, et leida ennetamise ja valmisoleku projekte, mis võiksid saada rahalist toetust nõukogu otsuse alusel, millega kehtestati kodanikukaitse rahastamisvahend (2007/162/EÜ). Kõnealust rahalist abi antakse toetustena.

2.

Asjaomased valdkonnad, meetmete olemus ja sisu ning rahastamistingimused on sätestatud asjaomases toetusetaotluse juhendis, mis sisaldab ka üksikasjalikke juhiseid selle kohta, kuhu ja millal taotlus esitada. Kõnealuse juhendi ja asjaomased toetusetaotluse vormid saab alla laadida Europa veebisaidilt:

http://ec.europa.eu/environment/funding/intro_en.htm

3.

Taotlused tuleb saata komisjonile toetusetaotluse juhendis osutatud aadressil hiljemalt 31. märtsiks 2010. Taotlused tuleb saata posti teel või erakulleriga hiljemalt 31. märtsiks 2010 (postitamiskuupäeva tõenduseks loetakse saatmiskuupäeva postitemplit või vastuvõtukviitungil olevat kuupäeva). Taotlused võib juhendis täpsustatud aadressil hiljemalt 31. märtsiks 2010 kella 17ks ka isiklikult kätte toimetada (kättesaamise kinnituseks loetakse vastutava ametniku allkirja ja kuupäevaga tõendit).

Faksi või elektronpostiga saadetud, mittetäielikke või mitmes osas saadetud taotlusi vastu ei võeta.

4.

Toetuste andmise kord on järgmine:

komisjon võtab taotluse vastu, registreerib selle ja kinnitab taotluse kättesaamist;

komisjon hindab taotlust;

langetatakse otsus ja tulemus teatatakse taotluse esitajatele.

Toetusesaajate väljavalimine toimub punktis 8.3, 8.4, 8.5, 8.6 osutatud juhendis sätestatud kriteeriumide alusel ja kehtiva eelarve piires.

Komisjoni heakskiidu korral sõlmitakse komisjoni ja taotluse esitaja vahel toetusleping (summad esitatakse eurodes).

Menetlus on rangelt konfidentsiaalne.


ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/25


Komisjoni teatis dumpinguvastaste meetmete kohta, mis kehtivad muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes ühendusse: nime muutmine äriühingu puhul, mille suhtes kohaldatakse individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära

2009/C 311/10

Muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatakse lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis on kehtestatud nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 926/2009 (1).

Hiina Rahvavabariigi äriühing Handan Precise Seamless Steel Pipes Co., Ltd., kelle teatavate rauast või terasest õmblusteta torude eksportimisel ühendusse kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 926/2009 artikli 1 lõikele 2 dumpinguvastast tollimaksumäära 27,2 %, teatas komisjonile, et alates 3. detsembrist 2008 on äriühingu nimi Hebei Hongling Seamless Steel Pipes Manufacturing Co., Ltd.

Äriühing väitis, et nimemuutus ei mõjuta tema õigust individuaalsele tollimaksumäärale, mida kõnealuse äriühingu suhtes kohaldati selle eelmise nime Handan Precise Seamless Steel Pipes Co., Ltd. all.

Komisjon on esitatud teabe läbi vaadanud ja jõudnud järeldusele, et nimemuutus ei mõjuta mingil moel nõukogu määruse (EÜ) nr 926/2009 järeldusi. Seepärast tuleks nõukogu määruse (EÜ) nr 926/2009 lisas esitatud viidet äriühingule Handan Precise Seamless Steel Pipes Co., Ltd. käsitleda kui viidet äriühingule Hebei Hongling Seamless Steel Pipes Manufacturing Co., Ltd.

Varem äriühingu Handan Precise Seamless Steel Pipes Co., Ltd. puhul kasutatud TARICi lisakoodi A950 hakatakse kohaldama äriühingu Hebei Hongling Seamless Steel Pipes Manufacturing Co., Ltd. suhtes.


(1)  ELT L 262, 6.10.2009, lk 19.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/26


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5739 – EQT V/Springer Science + Business Media)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 311/11

1.

11. detsembril 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja EQT V (Ühendkuningriik) omandab täieliku kontrolli nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Springer Science + Business Media (Luksemburg) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

EQT V: börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond,

Springer Science + Business Media: akadeemiliste ja kutsealaste raamatute, ajakirjade ja perioodikaväljaannete kirjastamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5739 – EQT V/Springer Science + Business Media):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/27


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5676 – SevenOne Media/G + J Electronic Media Service/Tomorrow Focus Portal/IP Deutschland/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 311/12

1.

8. detsemberil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad G + J Electronic Media Service GmbH (Saksamaa) ja IP Deutschland GmbH (Saksamaa), mis kuuluvad kontserni Bertelsmann (Saksamaa), omandavad ühiskontrolli nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate SevenOne Media GmbH (Saksamaa) ja Tomorrow Focus Portal GmbH (Saksamaa) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja (Saksamaa) aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

G + J Electronic Media Services GmbH: Interneti-reklaamipindade vahendamine ja turustamine, turu-uuringud,

IP Deutschland GmbH: reklaamiaja müük telekanalitele, kliendikampaaniate alane nõustamine, meediaplaneering, kampaaniatega seotud uuringud,

SevenOne Media GmbH: turustamine audiovisuaalse meedia jaoks,

Tomorrow Focus Portal GmbH: online-turustamine,

ühisettevõtja: uute toodete väljatöötamine ja turustamine online-reklaami alal.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5676 – SevenOne Media/G + J Electronic Media Service/Tomorrow Focus Portal/IP Deutschland/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.