22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/1

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et metsadel ja nende toodetaval taastuval puidul on oluline roll kliimamuutuste piiramisel, kuna:

1.2

Komitee märgib, et puitu kasutatakse Euroopas peaasjalikult ehitusmaterjali ja energiaallikana, samuti mööbli ja paberi tootmiseks. Tänu töötlemisahela kogumõjule loovad puittooted suurt lisaväärtust tööhõive, metsaomanike sissetuleku ja eelkõige maapiirkondade majandustegevuse näol.

1.3

Komitee rõhutab, et juba mitmeid aastakümneid on Euroopa metsad toiminud süsiniku neeldajana ja kuna nad kasvavad kiiremini, kui neid langetatakse, on nad aeglustanud süsinikdioksiidisisalduse kasvu atmosfääris. Tuleb tagada looduslike metsade olulisus süsinikuvaramu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitajana. Säästva metsanduse elluviimist Euroopa riikides jälgitakse MCPFE (1) kriteeriumide ja näitajate abil, mida arendatakse pidevalt.

1.4

Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Liit peaks võtma järgmisi meetmeid:

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et kliimamuutuste võimalike negatiivsete mõjude tõttu peaksid ELi liikmesriigid välja töötama metsade majandamise situatsiooniplaanid äärmuslikest ilmastikunähtustest (tormid, põud, metsapõlengud, putukarüüste) põhjustatud metsakahjustuste ennetamiseks ja järelmõjude kõrvaldamiseks ning levitama teavet metsamajanduse tähtsusest.

1.6

Komitee soovitab ELi liikmesriikidel samuti välja töötada hajutatud bioenergia tootmine soodustariifide abil.

1.7

Komitee rõhutab, et lisaks metsade olulisusele kliimamuutuste kontekstis on neil mitmeid muid ühiskonna seisukohalt olulisi ülesandeid, mida tuleb kaitsta. Metsakasvatuse eesmärgid on lisaks puidu tootmisele muu hulgas metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põhjaveevarude ja maastiku haldamine, metsade pakutavad puhkamis- ja reisimisvõimalused, kaitse liiklusmüra eest, lumelaviinide ja erosiooni ennetamine; lisaks puittoodetele varustab mets meid muude andidega, nagu marjad, seened ja jahiloomad. Need metsa täiendavad mitmekülgsed heaolu pakkuvad funktsioonid ei kajastu üheski tasuvusarvutuses ega ka puidu hinnas.

2.1

2008. aasta detsembris kiitis Euroopa Parlament heaks kliima- ja energiapaketi. Metsi ja metsandust puudutavad õiguslikud otsused on järgmised.

2.2

Metsad katavad 31 % Euroopa pindalast ja hinnanguliselt seovad nad ligikaudu 10 % Euroopa iga-aastastest süsinikdioksiidi heitkogustest (3). Säästvalt majandatud metsast atmosfääri eralduva süsiniku määr on väiksem (süsiniku neeldamine) või sama suur (süsinikuneutraalne) kui atmosfäärist eralduv ja metsas talletuv süsiniku määr.

3.1

27-liikmelise Euroopa Liidu pindalast on 156 miljonit hektarit kaetud metsaga. Looduslike tingimuste tõttu ei ole siiski kogu metsaala metsatööstuslikult ja majanduslikult kasutatav. Hinnanguliselt on sellest alast juurdepääsetav keskmiselt 80–90 %, ent Ida-Euroopa riikides jääb vastav näitaja sageli vaid 40–50 % piirimaile. Viimase 15 aasta jooksul on metsade pindala 27-liikmelises Euroopa Liidus kasvanud ligikaudu 10 miljoni hektari võrra tänu metsaistutusele, varasemate põllumajandusmaade metsastamisele ja looduslikule metsastumisele. Lisandunud metsaala vastab suuruselt Ungari pindalale.

3.2

Umbes 60 % 27-liikmelise Euroopa Liidu metsadest on era-, peaasjalikult pereomanduses, ning 40 % avalikult kasutatav, st et metsa omanik on riik, kohalikud omavalitsused, kogudused või muud kogukonnad. Erametsaomanikke on kokku üle 15 miljoni ja nende hulk kasvab tulenevalt ümberkorraldustest Ida-Euroopa riikide metsaomanduses ja pärandi jagamisega seotud eri korraldustest.

3.3

Aastasadu on inimesed Euroopas kasutanud metsi eri viisil ja muutnud nii nende struktuuri. Euroopa metsad on tõepoolest inimtegevuse tulemusel muudetud, teisenenud liigilise kooslusega metsad ehk niinimetatud poollooduslikud metsad. Poollooduslike metsade osakaal on 85 %. Lisaks neile metsadele praktiseeritakse metsandust Euroopa puuistandustes. Puuistandused, mis asuvad peaasjalikult Lõuna-Euroopas, moodustavad ligikaudu 8 % Euroopa metsaalast. Metsandustegevusest välja jäävad looduslikud metsad (5), mis asuvad peamiselt Ida-Euroopas, Balti riikides ja Põhja-Euroopa riikides, hõlmavad ligikaudu 5 % metsaalast.

3.4

Looduslikud metsad ja metsade kaitsealad on olulisim metsaliik bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. Looduslikud metsad on ka kliimamuutuste mõjude suhtes stabiilsed ökosüsteemid. Euroopa metsaalast on bioloogilise mitmekesisuse tarvis kaitse all umbes 8 % ja maastikukaitseks veel lisaks ligikaudu 10 %, mis teeb kokku 18 % (34 miljonit hektarit). Seaduste või muude eeskirjade alusel kaitstud alade hulk on viimastel aastatel kasvanud. Kõige haruldasemad ja väärtuslikumad ning kaitseväärilised metsapiirkonnad on Euroopas juba suures osas kaitstud. Sageli asuvad kaitsealad mägipiirkondades või asustusest kaugel. Inimtegevusest puutumata on need liikide mitmekesisuse seisukohalt kõige väärtuslikumad. Lisaks on umbes 10 % metsi kaitse all veestike, põhjaveevarude ja pinnase kaitse tõttu ning lumelaviinide ja erosiooni ennetamiseks. Bioloogilist mitmekesisust edendatakse ka tulundusmetsade majandamisega, jättes metsa pehkinud puid ja luues mikroorganismide kasvualasid haruldaste liikide säilitamiseks.

3.5

Tulundusmetsade raie Euroopas jääb selgesti alla nende kasvule. Puistu aastane puhaskasv 2005. aastal (27-liikmelises Euroopa Liidus) oli 687 miljonit m3 (metsades, kus looduslike tingimuste poolest on võimalik metsa üles töötada). Raiemaht oli vastavalt 442 miljonit m3. See tähendab, et metsade kasutusmäär ehk raie ja kasvu suhe oli keskmiselt ca 60 % (kõikumisvahemik 30–80 %). Metsade kasutusmäär oli üle 50 % põhjapoolsetes liikmesriikides ja Kesk-Euroopas, ent jäi alla 50 % Lõuna- ja Kagu-Euroopa liikmesriikides. Metsade kasutusmäär on viimase 10 aasta jooksul küll kasvanud, kuid ei ole veel saavutanud 1990. aasta taset. Osaliselt on metsaraiet suurendanud 21. sajandi hakul toimunud rängad tormid, mille tagajärjel on teatud piirkondades lühikese aja jooksul puitu üles töötatud rohkem kui mitmel normaalaastal kokku. Töötlemata puidu, hakkpuidu ja puidujäätmete import Euroopasse (27-liikmeline EL) oli 2006. aastal 83 miljonit m3 (ilma paberit ja tselluloosi arvestamata) ja eksport Euroopast 54 miljonit m3  (6).

3.6

Kasvust väiksema raie tõttu jääb praeguste tulundusmetsade kasvust kasutamata ligikaudu 40 % (ehk umbes 250 miljonit m3). 27-liikmelise Euroopa Liidu metsavaru ongi viimase 50 aasta jooksul pidevalt kasvanud. Metsa kogumaht on ligikaudu 30 miljardit m3, mis vastab 9,8 miljardile tonnile süsinikule. Osa metsa poolt seotavast süsinikust talletub pinnasesse, kuna aga puuduvad sellekohased uurimistulemused, ei ole võimalik anda Euroopa-ülest hinnangut pinnasesse salvestunud süsiniku osakaalu kohta. Süsiniku sidumise seisukohast on tulundusmetsa ja loodusliku metsa vahel oluline erinevus: looduslikud metsad on oma „lõplikus olekus” kliimakaitse seisukohalt ehtsad süsinikuvaramud, kus leiab võrdselt aset süsiniku sidumine (tänu biomassi kasvamisele) ja eraldumine (tänu biomassi lagunemisele). Samas tekivad tulundusmetsades tänu metsaraiele pidevalt uued ja täiendavad võimalused süsiniku sidumiseks. EMSK peab väga oluliseks rõhutada, et komitee ei taha öelda seda, nagu tuleks tulundusmetsi pidada seepärast looduslikest metsadest väärtuslikumaks.

3.7

Oluline on uurida Euroopa metsade kasutus- ja ülestöötamispotentsiaali süsiniku sidumise, metsa bioenergia tootmise ning puittoodetesse talletuva süsinikuringe mõistmiseks ja hindamiseks. Tänaseni puudub siiski ühtne pilt 27 liikmesriigi raievõimalustest tervikuna. Mitmed riigid on koostanud riiklikud metsakavad, milles kirjeldatakse erinevaid raievõimalusi, arvestades metsade kaitsevajadusi, bioloogilise mitmekesisuse tagamist ja muid mitmeotstarbelisi vajadusi.

4.1

Metsad seovad endaga atmosfäärist süsinikdioksiidi (CO2) ja muudavad selle biomassiks, peamiselt puiduks, ning vabastavad samas loomadele ja inimestele eluks hädavajalikku hapnikku. Kliimamuutused, eelkõige kasvhoonegaaside kasv atmosfääris ja temperatuuri tõus, aga ka osoonisisaldus maapinna lähedal, lämmastiku sadestumine ja pinnase hapestumine kujutavad endast vahetut või teatud viiteajaga ohtu metsade tervisele, kasvule ja struktuurile.

4.2

Kliimamuutuste mõju metsadele on kahesugune. Kui kliima muutub järk-järgult näiteks soojemaks või kuivemaks, peavad puud selle muutusega kohanema. Kohandumine on järkjärguline ja võimalik on kavandada selle edenemist ja seda mõjutavaid meetmeid. Tõsisemad metsade arengut vahetult mõjutavad ohud tulenevad äärmuslikest ilmastikunähtustest. Alates 1850. aastast kogutud andmed näitavad, et Euroopas on tormikahjustused viimase kahekümne aasta jooksul selgelt kasvanud. Samuti on Vahemere piirkonna riikides olnud viimastel aastakümnetel rohkesti metsapõlenguid. Äärmuslikke ilmastikuolusid ei ole võimalik täpselt ennustada, kuid nendeks on võimalik ette planeerides valmistuda.

4.3

Kui praegused tulundusmetsad ei kohandu piisavalt kliima järkjärgulise muutumisega, on tulemuseks muu hulgas puude elujõulisuse vähenemine, tootlikkuse kahanemine, üksikute puude suremus, puude nõrgenev konkurentsivõime ning sellest tulenev haiguste ja kahjurputukate lisandumine ning muutus metsas esinevate puuliikide jaotumises. Põhjapiirkondades võib puude kohandumist ohustada ka asjaolu, et pikeneva kasvuperioodi tõttu muutub puude kasvurütm ja nad ei kohandu piisaval määral puhke- või talveajaga. Äärmuslike ilmastikunähtuste korral (nt põud, metsapõlengud, tormid, lumekahjustused) võivad puud surra väga suurtel maa-aladel, metsade uuendumine võib olla takistatud ja surnud puumaterjal võib soodustada metsakahjurite massilist levimist ka ümbritsevatesse tervetesse metsadesse.

4.4

Kliimamuutuste mõju on eri taimestikuvööndites erinev. Euroopa taimestikuvööndites (põhjapiirkonnad, parasvööde, Vahemere vöönd ning mägi- ja polaarpiirkonnad) ja riikides oodatavad peamised mõjud on järgmised:

Kõrgmäestike ning põhja ja polaarse metsavööndi piiri metsades võivad kliimamuutused kaasa tuua metsavööndi piiri nihkumise kõrgemale või põhja poole ning teatud liikide järkjärgulise hävimise.

5.1

Hea metsamajandus on peamine viis tagada metsade kohanemine kliimamuutustega. Metsade majandamisel tuleb pöörata tähelepanu ennetavatele meetmetele, nagu surevate puude õigeaegne avastamine ja eemaldamine ning metsapõlengute ohtu suurendavate materjalide vähendamine. Tuleb suurendada teadlikkust metsamajanduse olulisusest kliimamuutustega kohanemisel nii üldsuse, metsaomanike kui ka teiste metsamajanduse eest vastutavate osapoolte seas. Suuremat osa ELi metsadest majandatakse pidevalt, mistõttu on nende tootlikkus ja elujõulisus üldiselt suur. Võimalikke kohandamismeetmeid tuleb võtta juba praegu ja pidevalt, kuna metsanduses on 15–150-aastaste olelusringide tõttu vajalik pikaajaline mõtteviis.

5.2

Metsade uuendamisel tuleb igale kasvukohale valida sinna sobivad puuliigid. Tuleks eelistada kodumaiseid puuliike, kuna taimestikuregioonide põlistel puuliikidel on paremad geneetilised eeldused kohalike kliimamuutustega kohanemiseks. Samuti tuleks eelistada segametsi, kuna need aitavad vähendada metsi ähvardavaid ohte, jaotades need paljude eri omadustega puuliikide vahel.

5.3

Looduslikust kasvualast väljapoole rajatud ühe puuliigiga okaspuumetsade puhul tuleks püüelda esialgse liigijaotuse taastamise suunas. Ühe puuliigiga kultuurmetsad on sageli segametsadest vastuvõtlikumad tormide ja nende tulemusel tekkivate putukarüüstete suhtes.

5.4

Kliimamuutustest tingitud äkiliste äärmuslike ilmastikunähtuste ohuks, nende poolt põhjustatud metsakahjudeks ja kahjulikeks järelmõjudeks tuleb valmistuda metsamajanduse situatsiooniplaanide ja tegevusmudelite koostamisega ning kahjude likvideerimiseks ettenähtud rahastamisvõimaluste loomisega. Riskialad, kus selliste äärmuslike nähtuste esinemine on tõenäoline, tuleb kaardistada. Tegevusmudelid tuleb koostada ka järsult suureneva metsaraie käsitlemiseks ja puiduturgude toimimise tagamiseks.

5.5

Kliimamuutused ja taimematerjalide rahvusvaheline kaubandus suurendavad võõrliikide ja taimekahjurite levikut. ELi taimekaitsedirektiiv sisaldab sätteid kahjustavate taimehaiguste vastu võitlemiseks ja kahjurite leviku tõkestamiseks ning puidu ja seemikute rahvusvahelist kaubandust käsitlevate nõudmiste kohta. Metsade tervise säilitamiseks ja oluliste metsakahjurite levimise (nt männi nematood) tõkestamiseks Euroopa Liidus on vajalikud piisavalt ranged taimekaitse eeskirjad ja tõhus järelevalve. Kahjulike võõrliikide vastu võitlemiseks on vajalikud riiklikud strateegiad ja programmid.

5.6

Metsamajandus ei pruugi olla vastuolus bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega. Bioloogilist mitmekesisust tuleks võtta arvesse poollooduslike tulundusmetsade majandamisel, jättes tulundusmetsadesse pehkinud puid ja puutumatuid väikeseid kasvualasid elusorganismide säilitamiseks. Mitmes ELi liikmesriigis toetatakse bioloogilise mitmekesisuse edendamise meetmena rahaliselt erametsaomanikke, kes tegelevad vabatahtlikult metsade kaitsega. Ka metsade sertifitseerimine eeldab, et metsade majandamisel võetakse arvesse metsade bioloogilise mitmekesisuse nõudeid.

5.7

Euroopa tulundusmetsades on hetkel märkimisväärne hulk seisvaid või mahalangenud pehkinud puid, mis toimivad süsinikuvaramuna ja moodustavad samas elusorganismidele vajaliku elukeskkonna. Pehkinud puude keskmine hulk on 10 m3/ha. Surevate puude suur hulk võib põhjustada putukarüüstete massilist levimist või suurendada metsapõlengute ohtu. Bioloogilise mitmekesisuse eelised on siiski suured ja seetõttu on oluline, et kõiki pehkinud puid ei veetaks kasvukohast minema näiteks metsa energiapuidu ülestöötamisel.

5.8

Looduslikud metsad ja kaitsealad on vajalikud bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Süsiniku sidumise seisukohast muutub looduslik mets vananedes süsiniku neeldajast süsiniku varamuks. Seetõttu vähendab metsade aktiivse majandamise lõpetamine ja nende asetamine täieliku kaitse alla seda metsade kasvatuseks sobivat pindala, mille abil on võimalik suurendada metsade seotava süsiniku kogust ning saavutada eelkõige puittoodete pakutavaid energiatootmist ja muid materjale kompenseerivaid mõjusid.

5.9

Integreeritud kaitse (pehkinud puud ja väikesed kasvualad) tulundusmetsade majandamise kontekstis on kliimamuutuste vastu võitlemisel tõhusam kui metsade täielik kaitse.

6.1

Metsad mõjutavad kliimamuutusi puude kasvatus- ja töötlemisahela vältel neljal moel:

6.2

Juba mitmeid aastakümneid on Euroopa metsad toiminud süsiniku neeldajatena ja aeglustanud raie vähenemise abil süsinikdioksiidisisalduse kasvu atmosfääris. Tulundusmetsades ei saa see lõputult jätkuda, kuna kasvu hääbumisel lõpetavad metsad süsiniku talletamise. Seetõttu tuleb tulundusmetsi jätkuvalt majandada.

6.3

Puittoodete (Harvested Wood Products, HWP) (7) materjalikasutuse kompenseerival mõjul on oluline roll kliimamuutuste piiramisel. Metsade puistusse seotav atmosfääri süsinik antakse edasi ja see salvestub puittoodetesse, nagu paber, mööbel, puitplaadid ja puitehitised ja see eemaldatakse näiteks puitmaja vormis atmosfäärist paremal juhul mitmeks aastasajaks. Olelusringi lõpus on võimalik puittooteid taaskasutada ja seejärel energiatootmiseks põletada. Puittoodete süsinikuaruandlus on Kyoto protokolli kasvhoonegaaside arvutustes vabatahtlik ja seni on aruandlus olnud puudulik muu hulgas seetõttu, et seda ei arvestata rahvusvahelises kaubanduses.

6.4

Praegune riiklik ja rahvusvaheline teadmistebaas võimaldab arvutada puittoodete süsiniku sidumise võimet. Arvutusmeetodeid arendatakse selliselt, et neid võiks kasutada metsade süsinikutasakaalu arvutamiseks. Euroopa Liit peaks 2009. aastal Kopenhaagenis toimuval ÜRO kliima tippkohtumisel tegema ettepaneku, et puittoodetesse talletuva süsiniku määra puudutavast aruandlusest saaks süsinikutasakaalu arvutuste lahutamatu osa Kyoto protokolli järgsel perioodil pärast 2012. aastat.

6.5

Puittoodete süsinikusidumise lisamine süsinikutasakaalu arvutustesse võib toimida täiendava stiimulina metsade looduslähedaseks ja tõhusaks majandamiseks. Metsade pidev majandamine on oluline, et metsad säiliksid elujõulisena kliimamuutuste negatiivsete mõjude suhtes.

7.1

Ehitussektoril on oluline roll kliimamuutustega võitlemisel, kuna ülemaailmselt kasutatakse 40–50 % primaarenergiast ehitiste kütmiseks ja jahutamiseks (8). Hinnanguliselt põhjustab ehitusmaterjalide tootmine, ehitustegevus ja ehitiste kasutamine ligikaudu 40 % CO2 heitkogustest.

27-liikmelises ELis tarbiti 2005. aastal kokku 1 170,2 megatonni energiat. 28 % sellest tarbis tööstussektor, 30,9 % transport ja 41,1 % langes kodumajapidamiste kanda. Ehitiste kütmine ja jahutamine põhjustavad veel 8 % CO2 heitkogustest. Märkimisväärset osa nendest CO2 heitkogustest on võimalik vältida asjatundliku ehitamise ja uute lahendustega, samuti puidu kui ehitusmaterjali osakaalu suurendamisega.

7.2

Puit on madala energiasisaldusega, taastuv ja süsinikuneutraalne ehitusmaterjal kogu olelusringi vältel. Ühegi teise tavapärase ehitusmaterjali tootmine ei kuluta nii vähe energiat kui puidutootmine. Üks tihumeeter puitu, mida kasutatakse muude ehitusmaterjalide kompenseerimiseks, vähendab atmosfääri CO2 heitkoguseid keskmiselt 1,1 tonni.

7.3

Puitehitiste ehitamise levikut rahvusvaheliselt ja puidu kasutamist ehitusmaterjalina piirab ühtsete standardite, eeskirjade ja sertifitseerimiskriteeriumide puudumine. Ehitussektori käsutusse tuleks anda teaduslikel arvutustel põhinevad toodete olelusringi ja kasvuhoonegaaside heitkoguste analüüsid, mis võimaldaksid eri materjale erapooletult võrrelda. Euroopa Liidu liimesriikide puiduhankepoliitika peaks sisaldama „rohelist ehitamist” puitmaterjalist. Samuti tuleks senisest ulatuslikumalt kohaldada rahvusvahelistele säästvuskriteeriumidele vastavaid metsade sertifitseerimisnõudmisi.

8.1

Metsa biomass on olulisim vahetult kasutatav taastuva bioenergia tooraine Euroopas. Metsa biomassi kasutatakse energia tootmisel kolmel otstarbel:

Metsa biomassil põhinev soojuse- ja elektritootmine ning soojuse ja elektri koostootmine on Euroopas viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Soojust ja elektrit toodetakse ühepereelamute vajadusteks ning erinevas suuruses soojus- ja soojuselektrijaamades koolidele, riigihoonetele, haiglatele, külakogukondadele või linnadele. Tehnika biokütuste tootmiseks metsa biomassist ja puittoorainest on katse- ja arenguetapis ning vajab täiendavat rahastamist. Biomassi pürolüüs, mille käigus toodetakse maaparandusaineks sobivat puusütt, on uus võimalus parandada puidu energiaväärtust ja pinnase süsiniku neeldamise võimet.

8.2

2006. aastal toodeti 25-liikmelises Euroopa Liidus taastuvatest energiaallikatest 110 Mtoe energiat, mis moodustab ca 14 % energia kogutarbimisest (Eurostat 2008). Suurim osa (65 %) taastuvenergiast toodeti biomassist, millest omakorda põhilise osa moodustas metsaenergia (60 %). Metsaenergia osakaal energia kogutarbimises on 27-liikmelises Euroopa Liidus riigiti väga erinev.

8.3

Metsast saadavad puidupõhised biokütused on hakkpuit ja pilpad, peeneks raiutud küttepuu, graanulid, brikett, kännud ja puujuured, puusüsi, puugaas ja kiirekasvulised energiapuuliigid nagu paju. Suur energiapotentsiaal on metsatööstuse kõrvalsaadustel (tööstuse vedeljäätmed ja puidujäätmed, nagu mustleelis, koor, saepuru ja protsessijäätmed ja taaskasutuspuit), mida kasutatakse soojuse ja energia tootmiseks eelkõige integreeritud metsatööstuses. Kõrvalsaaduste ja taaskasutuspuidu energiakasutus võib olla 30–50 % töötlemata puidu energiakasutusest.

8.4

Metsa bioenergia kasutamist Euroopas on võimalik praegusega võrreldes märkimisväärselt suurendada. Esialgsete hinnangute kohaselt on metsa biomassi ülestöötamise potentsiaal Euroopas 100–200 miljonit tihumeetrit aastas, arvestades, et ülestöötamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale, metsade bioloogilisele mitmekesisusele ega kaitsealadele. Praegu metsadest koos tüvepuu ülestöötamisega kogutava ja eraldi kogutava muu metsa biomassi hulk on hinnanguliselt ca 10–15 % ülestöötamise potentsiaalist.

8.5

Metsa bioenergia kasutamise suurenemine loob uusi võimalusi metsaomanikele, pakkudes suuremat puiduturgu ja elavdades hinnakonkurentsi, ent samuti saetööstusele, kellel on võimalik müüa rohkem kõrvalsaadusi. Metsa biomassi suur nõudlus võib muuta töötlemata puidu turgu, suurendades toorainekonkurentsi bioenergiasektori ja tüvepuitu kasutava tööstuse vahel. Lõppkasutuse toetamine, näiteks soodustariifid nn rohelise energia toodangule, on oluline vahend erinevate bioenergia strateegiate arendamiseks nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil. Bioenergia suurendamine peab jätkuvalt olema Euroopa Liidu regionaalarengu oluline toetusviis.

8.6

Puitkütuse ja eelkõige küttepuu turud on peamiselt kohalikud, ent puiduenergia kasutamise suurenemine Euroopa Liidus suurendab märkimisväärselt ettevõtlust ja töökohtade arvu masinate ja seadmete turul. Graanulite, briketi ja muude töödeldud puitkütuste tootmiseks vajatakse erimasinaid ja -seadmeid. Energia tootmiseks on vajalik märkimisväärne hulk katlaid ja muud varustust, mille majanduslik väärtus ja kasvupotentsiaal on väga suur. Puiduenergia kasutamise suurenemine loob ka olulisi võimalusi tehnoloogia viimiseks EList väljapoole.

8.7

Biomassi säästva tootmise standardite koostamist on alustatud Euroopa Liidu taastuvenergia raamdirektiivi kontekstis. Standardid on olulised metsa bioenergia säästva hankimise ja tootmise kindlustamiseks ja ühtsete menetluste tagamiseks. Säästvalt toodetud metsa biomassi standardid tuleb siduda üleeuroopaliste MCPFE-kriteeriumidega, et vältida mittevajalikku tööd ja dubleerimist.

9.1

Uute metsade rajamine puude istutamisega on üks tõhusamaid viise süsiniku eemaldamiseks atmosfäärist. Euroopa Liit peaks oma arengupoliitika raames toetama metsaistutusprojekte arengumaades, kuna kliimamuutused suurendavad suure tõenäosusega tööstus- ja arengumaade majanduslikke erinevusi. Istutusprojektidele tuleks lisada kohanemisstrateegiad, mis toetaksid suutlikkuse arendamist, mitmeotstarbeliste metsade arvu suurendamist ja head valitsemistava arengumaades. Euroopa Liit peaks üritama ära hoida ebaseaduslikke metsaraieid arengumaades ning edendama säästvat metsandust ja riiklike metsakavade koostamist koostöös muude sektoritega.

9.2

Kyoto protokolli maakasutuse muutumist kajastavates süsinikuarvutustes ei ole arengumaadele ette nähtud sätteid, mis võimaldaksid arvesse võtta metsade hävimise takistamisest tekkivat süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemist. Kuna metsade hävimine suurendab CO2 heitkoguseid, peaks EL toetama nn REDD-instrumendi arendamist ja selle kaasamist maakasutuse kasvuhoonegaaside arvutustesse Kyoto protokolli järgsel perioodil pärast 2012. aastat. Samas eeldab see hinna seadmist süsiniku sidumise arvutamiseks, nii et Euroopa Liidu riigid võiksid heitkogustega kauplemise abil mõjutada troopiliste metsade hävimise ennetamist.

9.3

ELis on loodud nn FLEGT-menetlus (9), millega takistatakse ebaseaduslikult raiutud metsa ja puittoodete müümist ELi turgudel. FLEGT-litsentsimissüsteemiga edendatakse ja toetatakse riigipõhise partnerlussüsteemi kaudu säästva metsanduse elluviimist arengumaades ning tõhustatakse Euroopa Liidu ja arengumaade koostööd. EL peaks toetama FLEGT-süsteemi edasiarendamist ja selle laiendamist ülemaailmseks. Ebaseaduslike raiete ennetamisega oleks võimalik vähendada troopiliste metsade hävimist ja sellest tulenevat süsinikdioksiidi heitkoguste kasvu. Ebaseaduslike raiete vähendamisele on suunatud ka vabatahtlikud metsa sertifitseerimissüsteemid, nagu PEFC (10) ja FSC (11).

9.4

Rahvusvaheliste lepingute, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa majanduskomisjoni puidukomitee, EUROSTATi ja MCPFE raames juba kogutakse andmeid Euroopa metsavaru, metsadesse talletunud süsiniku, süsinikuringi, metsade bioloogilise mitmekesisuse, metsandustoodete ja kaitsemõjude kohta, ent hädavajalik on täiendav teave ja uurimistegevus. Ühenduse järelevalvesüsteemi arendamisel, nagu uues FutMon-projektis, tuleb kasutada olemasolevaid ja arendatavaid riiklikke, üleeuroopalisi ja ülemaailmseid järelevalvesüsteeme ning tagada, et andmete töötlemisel ja avalikustamisel oleks tagatud maaomanike andmekaitse. EL peab oma teadustegevuse raamprogrammidega toetama kõnealuste valdkondade edasist uurimist ja teadmiste edastamist nii põhi- ja rakendusuuringute kui ka arendusprojektide abil.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/9

1.1

Vastusena taotlusele, mille eesistujariik Tšehhi Vabariik esitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, keskendutakse käesolevas ettevalmistavas arvamuses haridusasutuste ja tööandjate partnerlusele, esitades soovitusi nii ettevõtetele, ettevõtete ühendustele, väga erinevatele haridusasutustele kui ka ELile. Arvamuses uuritakse ka võimalikke tegevussuundi sotsiaaldialoogi ja kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tõhustamiseks kõigi institutsioonide ja asjaomaste organisatsioonide osalemisel.

1.2

Rakendatav lähenemisviis valiti järgmiste tegurite põhjal:

1.3

Arvamuses tuuakse välja mitmed prioriteedid:

Üldine lähenemisviis koostöö toetamiseks kõigi asjaomaste osapoolte vahel konkurentsitingimusi arvestades

1.4

Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa tasandil ettevõtete ja haridusasutuste partnerluse uus raamistik nii Euroopa mõõtme eeliste väärtustamise kui ka ühiskonna arengu eesmärgil. Komitee toetab sellise Euroopa protsessi käivitamist, mida võiks nimetada „Praha protsessiks”, viidates konverentsile „Haridusasutuste ja tööandjate partnerlus”, mis toimub 6.–7. aprillil Prahas eesistujariigi Tšehhi Vabariigi algatusel. See võiks olla Euroopa võrdlusraamistik, mis tänu oma laiahaardelisusele võimaldaks kõnealuse valdkonna osalejatel rakendada uuenduslikke meetmeid kohalikul ja riiklikul tasandil:

1.5

Komitee teeb ettepaneku rahastada nimetatud protsessi kuni 2013. aastani Euroopa struktuurifondide ja olemasolevate programmide (Leonardo, Grundtvig, Erasmus vahetusüliõpilastele, Erasmus praktikantidele, Erasmus ettevõtjatele,…) kaudu, kohandades neid vastavalt vajadusele. Struktuurifondidel peaks olema võimalus sekkuda, et toetada põhiõpet. Võiks teha ettepaneku spetsiaalse täiendava programmi kohta perioodiks pärast 2013. aastat.

2.1

Kogu Euroopa territooriumil mõjutab arengut ja elukvaliteeti suurel määral kultuuri ja teaduse tase, mis omakorda sõltuvad haridussüsteemi kvaliteedist. Tuleb rõhutada, et Euroopas takistab ettevõtluse ja hariduse partnerlust hulk suuri probleeme, mis on seotud järgmiste teguritega:

Partnerlus peab sisaldama ka järgmisi punkte:

2.2

Harjumuspäraselt on Euroopa toetunud vajaminevate oskuste osas pikaajalistele prognoosidele. Kuid kiiresti muutuvas maailmamajanduses on vaja, et haridus- ja ettevõtlusvaldkond teeksid tihedamat koostööd majanduse ja eelkõige VKEde koheste ja lähituleviku vajaduste määratlemisel.

2.3

Juba pikka aega on saadud positiivseid kogemusi tehnilise, kesk- ja kõrghariduse valdkonna partnerluste raames, mis võimaldavad hariduse kohandamist majanduskeskkonnaga mitmete, ametlike või mitteametlike, haridusasutusi ja ettevõtteid ühendavate kokkulepete kaudu. Lisaks headele tavadele, mida võib kõikjal täheldada, püütakse innukalt kõigi asjaosaliste vastutust järgides (eelkõige haridusasutuste õigust väljastada iseseisvalt diplomeid) rajada jätkusuutlikke partnerlusi, et luua koosmõju ja ühendada kõik parimad jõud selleks, et leida üheskoos vastuseid majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele.

Ettevõtetel ja haridusasutustel on loomulikult erinevad eesmärgid, kuid nad võivad teabevahetuse, partnerluse ja ühiste projektide arendamise teel leida eeliseid, mis suurendavad nende võimalusi täita edukalt oma ülesandeid. Aastaid ja isegi sajandeid on paljudes liikmesriikides olnud näiteid vahelduvatest haridus- ja koolitussüsteemidest, kus õppimine toimub nii koolis kui ka ettevõttes (kaheosaline süsteem Saksamaal, õppepraktika Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis). Vahelduv haridus on näidanud alaliste, struktureeritud ja integreeritud partnerluste lisaväärtust.

2.4

Parimal juhul saavad ettevõtted pakkuda oma teadmisi turu vajaduste kohta nii praegusel hetkel kui edaspidi, võimaldades nii haridust ja koolitust paremini suunata. Ettevõte kujutab endast praktiliste kogemuste, ametioskuste ja tehniliste vahendite allikat.

2.5

Samuti leidub hariduse tasandil tehniliste ja teaduslike teadmiste kogum, mida võiks rakendada praktikas, sealhulgas ettevalmistuses tööeluks, uute koolitusvõimaluste arendamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel.

3.1

Vaatamata paljudele positiivsetele kogemustele on ellu viidud ainult piiratud arv haridusasutuste ja ettevõtete partnerlusalgatusi, sageli üksnes tehnilise ja kutsehariduse valdkonnas. Majanduskriisi taustal on hädavajalik „äratada partnerluste potentsiaal”, kuna parem haridus tööturu vajaduste seisukohast ning ametioskuste ja inimressursside parem ärakasutamine ettevõtetes on keskne tingimus majanduse taaskäivitamiseks.

3.2

Euroopa uute partnerluste raamistik peab olema mitmekülgne. See peaks kaasama asjaomased osapooled erineval viisil:

3.3

Haridusasutused ja ettevõtted, eelkõige nende esindusorganisatsioonid, vastutavad ühiselt ettepanekute tegemise eest erinevate koolituspakkumiste kohta.

3.4

Ettevõtted on silmitsi vajadusega leida vastavalt ettevõtete valdkonnale väga erinevate ametioskustega töötajaid, kes loovad oma organisatsioonile tingimused või mõjutavad seda, selle toimimist ja majandustegevust, sealhulgas tehnoloogilist arengut, rahvusvaheliseks muutmist, uusi tehnoloogiaid. Ettevõtted peavad tööturult leidma vastavate ametioskustega töötajad ning tõstma oma töötajate, juhtivate töötajate ja tulevaste juhtivate töötajate kvalifikatsiooni vastavalt erialastele nõudmistele. Töötajad omalt poolt on kohustatud tõstma oma kvalifikatsiooni, et neil oleks võimalik leida tööd oma erialal, ning tõendama oma kvalifikatsiooni diplomitega, mida tunnustatakse nii ettevõtte sees kui ka tööturul.

3.5

Hariduse arengu dünaamikat Euroopas mõjutavad tugevalt kaks nähtust: õppurite arvu märkimisväärne kasv ja hariduse mitmekesisus. Õpilaste ja üliõpilaste arvu kiire kasv viimastel aastakümnetel tõi endaga kaasa sihtrühmade erinevuste suurenemise (erinevused vanuses, varasemas koolihariduses, sotsiaalses päritolus jne), mis omakorda on loonud vajaduse selleks kohandatud töömeetodite ning eritähelepanu järele.

3.6

Hoolimata praegustest raskustest on koostööpotentsiaal siinkohal väga suur ning selle problemaatika käsitlemisel tuleks rõhutada kolme aspekti:

Eelistatuim meetod oleks tööandjate ulatuslikum kaasamine ametioskuste arendamise eest vastutavate koolitajate koolitamisse. Lisaks sellele tuleks koolitada vahendajaid, et innustada partnerlusi ja panna need toimima.

4.2.1

Euroopa kõrgharidusruumi loomisega, mille 1999. aastal käivitasid „Bologna protsessi” nime all 29 riigi haridusministrid ja ülikoolide esindajad, jõuti ulatusliku reformini, mis ühendab ametlikult 46 Euroopa Nõukogu liikmesriiki.

4.2.2

Protsessi eesmärk on Euroopa koolitusruumi rajamine, mis toimub peamiselt Euroopa ülikoolide bakalaureuseõppe/magistriõppe/doktoriõppe ühtlustamise teel, võimaldades eelkõige õpingute võrreldavust ning seega ka üliõpilaste liikumist ja inimeste liikuvust.

On hulgaliselt suuniseid, millega tahetakse suurendada arusaadavust, vähendada piiranguid ning parandada ülikoolide ja ettevõtete koostööd.

4.2.3

Samas tuleb tõdeda järgmist:

4.3.1

2002. aastal algatatud ELi protsessi eesmärk on muuta kutseharidus- ja koolitussüsteemid kvaliteedi võrdlusraamistikuks ning selle raames on aktiivselt innustatud Bologna protsessiga sarnaseid, kuid kutseharidus- ja koolitusvaldkonnale kohandatud meetmeid.

4.3.2

Programm Leonardo võimaldab liikuvust neile, kes on huvitatud töökogemuse omandamisest Euroopas, ja lihtsustab heade tavade levitamist koolituse korraldajate vahel. Programmi Grundtvig eesmärk on täiskasvanuhariduse Euroopa mõõtme tõhustamine ja selle kvaliteedi parandamine ning Euroopa kodanikele arvukamate elukestva õppe võimaluste pakkumine. Nimetatud programmid on ikka veel liiga piiratud ning ei ole saavutanud nõutud ulatust, asjaolu, mis on takistuseks seatud eesmärkide poole liikumisel. Seadmata kahtluse alla programmide praktilisi üksikasju on põhjust edaspidi suurendada vahendeid programmide meetmete jaoks.

4.3.3

Euroopa Ülemkogu kohtumisel Bordeaux's (26. november 2008) vastu võetud deklaratsioon on igati kooskõlas Kopenhaageni protsessiga tõhusama Euroopa koostöö kohta hariduse ja koolituse valdkonnas. Deklaratsioonis kinnitatakse samuti vajadust kaasata avaliku ja erasektori rahastamisvahendid. See võib toimuda selliste instrumentide kaudu nagu struktuurifondid, ERDF ja Euroopa Investeerimispanga laenud.

Bordeaux' kommünikees nendib ülemkogu, et kutseoskused ja vajadus näha ette tööturu edaspidiseid vajadusi on halvasti kooskõlastatud, ning toetab võimalikult laiahaardelise kutsehariduse arendamist koostöös liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja tööturu osapooltega.

5.1

Vastavalt viimasele eduaruandele töökava „Haridus ja koolitus 2010” (3) kohta ei saa Euroopa Liit eirata oma mahajäämust hariduse valdkonnas ega raskusi ettevõtetele baashariduse ja piisavate erioskustega töötajate pakkumisel, et tulla toime tänapäevaste tehnoloogiliste väljakutsete ja globaliseerumisega. Selles mõttes on töötajate Euroopa-sisene liikuvus hädavajalik, nagu ka võõrkeelte õpe Euroopa mitmekeelsuse strateegia raames. Huvi kõikehõlmava lähenemise vastu ettevõtete ja õppeasutuste suhete valdkonnas tuleb seega mõista ühtaegu vastavate probleemidega tegelemise vajadusena ning vajadusena eri riikide hariduspoliitika isolatsiooni lõpetamise ja Euroopa integratsiooni pakutava inimpotentsiaali vabastamise järele.

5.2

Koolid ja ülikoolid peavad saama rohkem abi, kui nad soovivad anda mitte ainult alusõpet, vaid ka täiendõpet. Näiteks ei ole haridusasutustel võimalik saada finantsabi inimressursside arendamiseks struktuuriprogrammide raames, välja arvatud mõnes liikmesriigis. Nende riikide kogemused, kus see on võimalik, näitavad aga, et selline algatus võib olla oluline positiivne panus tihedamate sidemete arendamisse ettevõtetega ning samas ka hariduse ja koolituse üldise kvaliteedi parandamisse.

5.3

Euroopa programmide peamine tuntud viga on vähene ambitsioonikus, mis tuleneb väikestest eelarvetest. Seega tuleks selle asemel, et nõuda järjekordse Euroopa programmi algatamist, mis jääks ulatuselt piiratuks ning puudutaks üksnes väga marginaalset ja elitaarset osa üldsusest, kasutada pigem süsteemset lähenemist, mille mehhanismid oleksid ühtaegu lihtsamad (mitte bürokraatlikud nagu paljud Euroopa programmid), kuid ka ambitsioonikamad ning mis peaks sisaldama:

5.4

Euroopa integratsioon on suurepärane võimalus kogemuste vahetamiseks ja võimaluste avardamiseks, et anda meie haridusasutustele avaram ja rikkam raamistik ning pakkuda ettevõtetele siseturgu, mis tagab nende arenguvõimalused. Praha protsess ning sellega seonduv konverents „Haridusasutuste ja tööandjate partnerlus”, mis toimub 6.–7. aprillil Prahas eesistujariigi Tšehhi Vabariigi algatusel, võiks anda omalt poolt panuse poliitilise tõuke ja praktilise tegevuskava näol.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/14

1.1

Liikuvus Euroopas peab jääma ELi poliitiliseks prioriteediks ning seda eriti ajal, mil Euroopa seisab vastamisi globaliseerumisest ja tehnoloogilistest muutustest tulenevate väljakutsetega ja kannatab negatiivse demograafilise arengu ning finants- ja majanduskriisi tagajärgede all. Liikuvuse suurendamiseks valitud lähenemisviis peab austama eri liikmesriikide tingimusi, ent samas tuleb seda Euroopa tasandil tõhusalt kooskõlastada, tagada sellele riiklik toetus ning läbipaistvus. Valitud meetmed peavad aitama kaasa uue kontseptsiooni loomisele õiglasest ja tasakaalustatud liikuvusest ning edendama liikuvuse uute vormide arendamist.

1.2

Komitee toetab Euroopa Komisjoni tööalase liikuvuse tegevuskava (2007-2010) ning leiab, et tegemist on vahendiga, mis võimaldab ületada praegused takistused ning saavutada Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegias määratletud eesmärgid.

1.3

Samuti tunneb komitee heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle avaldada 2009. aastal roheline raamat noorte liikuvuse kohta ning ootab huviga asjakohase avaliku arutelu tulemusi ja järeldusi.

1.4

Komitee soovib, et kasutataks täiel määral Euroopa tööjõu liikuvuse süsteemi EURES ning võetaks muid meetmeid, mille eesmärk on eelkõige parandada pakutavate teenuste ja teabe kvaliteeti, ulatust ja kättesaadavust ning tõsta Euroopa kodanike ja eriti ettevõtete teadlikkust. Samal ajal soovitab komitee komisjonil analüüsida põhjuseid, miks teatud kategooria töötajad – eriti madala kvalifikatsiooniga või ilma kvalifikatsioonita töötajad – moodustavad portaali kasutajate seas nii väikese osa.

1.5

Komitee kutsub liikmesriike üles integreerima liikuvuse mõõdet kõigisse oma asjaomastesse poliitilistesse otsustesse ning lisama püstitatud eesmärgid oma riiklikesse strateegiatesse ja reformikavadesse, nagu nähakse ette majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssetes suunistes (1). Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi, et viia ellu liikuvust edendavaid aktiivse tööturupoliitika programme.

1.6

Komitee toetab üldiselt jõupingutust, mis on suunatud sotsiaalkindlustussüsteemide võimalikult tõhusale kooskõlastamisele, ning õnnitleb eesistujariiki Prantsusmaad positiivsete tulemuste puhul, mis saavutati läbirääkimistel määruse (EÜ) nr 883/2004 (2) muutmiseks vastavalt rakendusmäärust käsitlenud arutelu järeldustele. Komitee kutsub veelkord üles kõnealust rakendusmäärust võimalikult kiiresti ellu viima, et sellega kaasnev liikuvuse parandamine ja lihtsustamine saaks teoks nii pea kui võimalik.

1.7

Määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise osas soovitab komitee, et ühes komitee tulevastest arvamustest keskendutaks eelkõige kõnealuse teksti ühtsusele määrusega (EMÜ) nr 1612/68 (3), direktiiviga 2004/38/EÜ ning Euroopa Kohtu asjakohaste kohtulahenditega. Eesmärk on läbipaistvuse ja õiguskindluse suurendamine ning võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine liikmesriikides.

1.8

Ehkki komitee on rahul täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise direktiivi ettepanekuga (4), mis kujutab endast Euroopa Komisjoni uut jõupingutust piiriülese liikuvuse suurendamiseks ELis, on komiteel tõsiseid kahtlusi ettepaneku sisu osas. Komitee leiab, et tegelikkuses ei aita direktiivi sisu kaotada piiriülese liikuvuse peamisi takistusi selles osas, mis puutub pensioniõiguste kaasaskantavusse ning nende topeltmaksustamisse. Lisaks sisaldab ettepanek teisi sätteid, mis tooksid kaasa pensionisüsteemide halduskulude tõusu ning seaksid ohtu nende tulevase arengu.

1.9

Kooskõlas Europassi eeliste kohta 2008. aasta juulis avaldatud aruande tulemustega soovitab komitee Euroopa Komisjonil analüüsida põhjust, miks madala kvalifikatsiooniga inimeste osakaal kasutajate seas on nii väike. Samuti kutsub komitee üles kasutama täiel määral Europassi kõigi vahendite, eelkõige Europassi liikuvuse dokumendi pakutavaid võimalusi, tõhustades kooskõlastamist Euroopa tasandil, suurendades riiklikku toetust ja kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasatust ning parandades läbipaistvust. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) osas peab komitee oluliseks luua seosed Euroopa ainepunktide ülekande süsteemiga kõrghariduses, kutsehariduses ja koolituses. Selleks, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik looks lisaväärtust, peab see olema lihtne, usaldusväärne ja pakkuma ettevõtetele tõhusat abi vajaliku võõrtööjõu leidmiseks.

1.10

Komitee tutvus huviga Euroopa Komisjoni 18. novembril 2008. aastal avaldatud teise aruandega, milles käsitleti üleminekusätete kohaldamist uutes liikmesriikides. Komitee kutsub üles neid riike, kes isikute vaba liikumise osas veel üleminekusätteid kohaldavad, järgima aruandes esitatud järeldusi ning asutamislepingutest tulenevaid menetlusi. See on eeltingimus õiglase liikuvuse (fair mobility) põhimõtte rakendamiseks, sotsiaalse dumpingu ja ebaseadusliku töö takistamiseks.

1.11

Komitee on rahul komisjoni otsusega luua lähetatud töötajate jaoks ekspertkomisjon, kes käsitleks direktiivi rakendamisega seotud tehnilisi küsimusi. Samuti on komitee rahul sellega, et Euroopa sotsiaalpartnerid on kaasatud ühise analüüsi koostamisse Euroopa Kohtu lahendite mõju kohta.

1.12

Komitee juhib tähelepanu sellele, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi 2005/36/EÜ rakendamine on hilinenud (jõustumise tähtpäev: 27.10.2007).

1.13

Komitee leiab, et Euroopa Komisjoni praegu esitatud õigusakti ettepanek, mille eesmärk on lihtsustada kolmandate riikide kodanike majanduslikel põhjustel toimuvat rännet, on komisjoni lisameede liikuvuse ja majandusrände edendamiseks Euroopas. Vaadeldavas direktiivi ettepanekus sisalduvad võrdsel kohtlemisel põhinevad kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused moodustavad hea lähtealuse sisserändealastele õigusnormidele ning need tuleks laiendada kõigile võõrtöötajate kategooriatele. Komitee peab üleminekumeetmeid, millega piiratakse ajutiselt uutest liikmesriikidest pärit töötajate vaba liikumist, erandiks, mis tuleb – eriti kõrgelt kvalifitseeritud töötajate töölevõtmise puhul – võimalikult kiiresti kaotada (5).

1.14

Komitee tunnustab täielikult Euroopa sotsiaalpartnerite autonoomiat ning on seisukohal, et nad annavad aktiivse panuse liikuvuse suurendamiseks, et parandada tööturgude olukorda ja tugevdada ELi konkurentsivõimet.

1.15

Komitee kutsub liikmesriike ja komisjoni tegema koostööd, et töötada välja, viia ellu, jälgida ning hinnata sotsiaalse taasintegreerimise programme, mis on kedagi diskrimineerimata suunatud sellistele kodanikele ja nende peredele, kes pöörduvad pärast mõnda aega teises liikmesriigis töötamist tagasi oma kodu- või elukohariiki.

2.1

Euroopa Komisjon nimetas 2006. aasta Euroopa töötajate liikuvuse aastaks. Selle algatuse eesmärk oli tõhustada Euroopa kodanike teavitamist töövõimalustest Euroopa Liidus ning nende õigustest ja eelistest.

2.2

Kodanike liikuvus on liikumisvabadusena sätestatud Euroopa Ühenduse esmases õiguses; see on ka Lissaboni strateegia üks peaeesmärk ning majanduskasvu ja tööhõive komplekssete suuniste (6) üks soovitus.

2.3

Kõnealusest algatusest, mis on jätk ELi arvukatele varasematele meetmetele, eelkõige komisjoni 2002. aastal vastu võetud oskuste ja liikuvuse tegevuskavale (7), sai alus uuele Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskavale (2007–2010) (8), mis peegeldab uut tegelikkust ja Euroopa praeguseid väljakutseid.

2.4

2009. aasta esimese poolaastal on ELi eesistujariik Tšehhi Vabariik, kelle peamine tunnuslause on „piirideta Euroopa”. Seepärast palus eesistuja Tšehhi Vabariik komiteel koostada neli ettevalmistavat arvamust, et määratleda ELi siseturu eri valdkondades esinevad takistused. Üks uuritavatest valdkondadest on tööjõu liikuvus Euroopas.

2.5

Tšehhi Vabariigi eesistumise ajal jätkatakse jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada töötajate liikuvust Euroopas. Nende prioriteetide raames püüab eesistujariik tagada eelkõige töötajate võimalikult ulatusliku vaba liikumise Euroopa Liidus, tõhustada ja suurendada tööjõu ametialast ja geograafilist liikuvust ühtsel turul ning jätkata õigusaktide ajakohastamist võõrtöölistele kohaldatavate sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamiseks.

2.6

Eesistuja Tšehhi Vabariik rõhutas, et praegu töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavatel üleminekusätetel on negatiivne mõju. Eesistujariik on seisukohal, et tööjõu potentsiaali täielik realiseerimine ja Euroopa tööturu paindlikumaks muutmine on Lissaboni strateegia peamised elemendid.

3.1

Komisjoni 2008. aasta aruandest Euroopa tööhõive kohta nähtub, et ELis 2006. aastast stabiilsena püsinud majanduskasv tõi 2007. aastal paljutõotavaid tulemusi: SKP kasvas 3,1 % ja loodi 3,5 miljonit uut töökohta. Tööhõive kasvas kõigis ELi liikmesriikides (v.a Ungaris) ja ELi keskmine tööhõive määr oli 2007. aastal 65,4 %. Töötuse määr jäi alla 10 %, välja arvatud Slovakkias. ELi kaks laienemist 2004. ja 2007. aastal avaldasid Euroopa majandusele positiivset mõju ning ei häirinud 15-liikmelise ELi tööturgu. Statistikast nähtub ka koosmõju teke tööturu soorituse, tootlikkuse ja töökohtade kvaliteedi vahel.

3.2

2008. aastal raputas ELi tõsine globaalne finantskriis. Majapidamised ja ettevõtted on sattunud tugeva surve alla. Sama kehtib ka tööturgude puhul. Majandusprognooside kohaselt jääb 2009. aastal tõus nullilähedaseks ja on oht, et ELi majandust tabab langus. Eurotsoon ja mõned liikmesriigid on juba praegu languses. Detsembris võttis Euroopa Ülemkogu vastu Euroopa majanduse taastamise kava (9), mis sisaldab 10 meedet 4 prioriteetses valdkonnas, sh ulatuslikku Euroopa algatust tööhõive toetuseks.

3.3

Euroopa ja ELi jätkuv väljakutse on negatiivne demograafiline areng ning tööjõu vananemine, mis tulevikus avaldab olulist mõju Euroopa konkurentsivõimele. Olukorra parandamiseks tuleb rakendada lähenemisviisi, mis oleks ühtaegu kompleksne ning samal ajal – arvestades praegust majandusolukorda – väga ettevaatlik. Eri liikmesriigid koostavad ise oma meetmetepaketi, et tugevdada turgude, sh tööturgude toimimist. Erilist tähelepanu pööratakse tööturu haavatavatele rühmadele, st eakatele töötajatele, noortele, sisserännanutele ja puuetega inimestele. Selles osas nähtub komisjoni teatistest, et ELil on veel arenguruumi seoses mittediskrimineerimise põhimõtte rakendamist käsitleva kehtiva õigusakti (10) elluviimisega.

3.4

Seepärast on Euroopa tööturgude elavdamine ja tööjõu liikuvuse edendamine Euroopas ka tulevikus ühed Euroopa tööhõivestrateegia peamised elemendid. Vaatamata Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide mitmetele algatustele ja meetmetele, on liikuvus ELis jätkuvalt maha jäänud 2000. aastal Lissabonis määratletud ELi eesmärkidest, mille kohaselt Euroopast saab maailma kõige konkurentsivõimelisem teadmistepõhine majandus.

3.5

Euroopa Komisjoni uue tööalase liikuvuse tegevuskava 2007–2010 eesmärk on analüüsida praegust olukorda, võttes arvesse globaliseerumise, demograafiliste muutuste ja uute tehnoloogiatega seotud väljakutseid, tegeleda liikuvuse tõketega Euroopas, tuua esile liikuvuse uusi suundumusi ning määratleda vajalikud meetmed.

3.6

Tegevuskavas keskendub komisjon eelkõige järgmistele teemadele.

3.7

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond Eurofound kuulub Euroopa Komisjoni kolmepoolsel alusel toimivate agentuuride hulka. Eurofound on muutunud ainulaadseks foorumiks selliste analüüside ja uuringute jaoks, milles käsitletakse Euroopa liikuvuse toetamist, praeguste tõkete ning tööturul toimunud uute muudatuste määratlemist.

3.8

Seni ei ole Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostanud ulatuslikku arvamust liikuvuse ja selle praeguste tõkete kohta Euroopas. Euroopa Komisjoni nõuandeorganina on komitee siiski oma tegevuse raames väljendanud selgelt oma seisukohti kõigi Euroopa Komisjoni teatiste ja algatuste kohta, mis on seotud töötajate liikumisega Euroopas, ning on koostanud mitu olulist arvamust (13).

3.9

Sotsiaalpartneritel on samuti oluline roll. Nad peavad liikuvust Euroopas ja selle takistuste kõrvaldamist äärmiselt oluliseks ning lisasid selle küsimuse oma ühisesse tööprogrammi aastateks 2003–2005. Teised sotsiaalpartnerite koostatud sarnased algatused ja tekstid on samuti kaasa aidanud ELi liikuvuse teatud takistuste määratlemisele.

—

Euroopa kodanikud leiavad endiselt, et nende vabadus ELis ümber asuda ja töötada on Euroopa ülesehitamise üks peamine eelis ja saavutus (53 % küsitletutest);

—

Ehkki ELi institutsioonid ja kodanikud toetavad tugevalt liikuvuse ideed ELis, ollakse liikmesriikides jätkuvalt mures uutest liikmesriikidest pärineva majandusrände võimalike tagajärgede pärast;

—

Ainult umbes 2 % Euroopa (25-liikmelise ELi) töötajatest on sündinud teises liikmesriigis kui selles, kus nad hetkel töötavad;

—

Peaaegu 4 % Euroopa elanikkonnast on juba mõnes teises liikmesriigis elanud, samas kui 3 % inimestest on mõnda aega elanud väljaspool ELi.

—

piiratud keeleoskus;

—

vähesed või ebapiisavad oskused ja teadmised;

—

teises liikmesriigis omandatud hariduse ja kutsekvalifikatsiooni ebapiisav tunnustamine;

—

õiguslikud ja haldustõkked;

—

abikaasade puhul keerukus leida mõlemale püsiv töökoht;

—

tööpakkumistega seotud teabe hajutatus või läbipaistmatus koolitus- ja töövõimaluste puhul;

—

halb transpordi infrastruktuur;

—

pakkumiste vähesus ja hinnad eluasemeturul;

—

hiljutised ksenofoobiailmingud ja usalduse kaotamine.

5.4.1

Esiteks on vaja tagada, et geograafilise ja tööalase liikuvusega seotud takistusi ning võimalusi nende kõrvaldamiseks teadvustatakse paremini. Viimastel aastatel on Euroopas tehtud jõupingutusi töötajate liikuvuse takistuste määratlemiseks ja kõrvaldamiseks. Ent oluline oleks läbi viia uuringuid nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, et paremini tundma õppida nende tegurite ulatust, iseloomulikke jooni või otsustavaid seiku, mis takistavad majanduslikel alustel toimuvat liikuvust, ning hinnata nende majanduslikku mõju.

5.4.2

Teiseks on oluline rakendada Euroopa tööturgude puhul kaitstud paindlikkuse põhimõtet. Kogemus on näidanud, et riigid, kes seda põhimõtet tõhusalt rakendavad, suudavad globaalsete muutustega paremini kohaneda. Antud kontekstis tuleb liikuvust näha kui üht elementi, mis võimaldab parandada tööhõivet, töötajate kohanemisvõimet ja ettevõtete konkurentsivõimet ülemaailmses plaanis. Töökorralduse viisid peavad üha enam vastama ettevõtete ja töötajate vajadustele, aidates seega anda märkimisväärse panuse liikuvuse uute vormide tekkele.

5.4.3

Kolmandaks on vältimatult vajalik kohandada koolitussüsteemid tööturu vajadustele. Tõhusale elukestva õppe süsteemile suunatud lähenemisviisi tuleb tugevdada. Tänapäeval toimub tööturgudel üha rohkem kiireid muutusi ning vajatakse uusi kutseoskusi. Üha enam inimesi peab kohanema oma töökoha ja karjääri arenguga, omandades selleks eelkõige uusi ja mitmekesiseid kutseoskusi. Sellest tulenevalt peavad üksikisikud peavad olema suutelised arendama ja parandama oma oskusi, et püsida tööturul ja kohaneda tööturu arengutega. Sellega seoses tuleks prioriteediks pidada teatud algatusi, nimelt:

5.4.4

Neljandaks tuleb edasi arendada sotsiaalkindlustussüsteeme, et töötajatel oleks enam motivatsiooni ja lihtsam ELi ühest tööturusüsteemist teise suunduda ning et neid ei takistataks teistesse liikmesriikidesse minema, et leida seal parem töökoht. Sellega seoses viitab komitee oma kaitstud paindlikkuse põhimõtte kohta koostatud arvamusele, pidades silmas eelkõige inimeste tööhõive parandamist, et võimaldada neil paremini kohaneda tööturu arengutega ning saada paremaid tööpakkumisi. Kokkuvõttes on vaja luua uusi töökohti, ning toetada töökohta vahetavaid töötajaid kogu karjääri jooksul, suurendades nende võimalusi tööturul läbilöömiseks. Kogemused näitavad, et passiivse toetuste lisamise asemel on praegu olulisem edendada inimeste tööhõivet, kõrvaldades haldustõkkeid ning investeerides ühtaegu nii oskustesse kui ka aktiivsesse tööhõivepoliitikasse.

5.4.5

Viiendaks tuleb kõrvaldada õiguslikud, haldus- ja maksutõkked, mis piiravad geograafilist ja tööalast liikuvust. Vaja on:

5.4.6

Kuuendaks peaks Euroopa kodanikel olema lihtne juurdepääs kvaliteetsele teabele töö- ja koolitusvõimaluste kohta. Ehkki elu- ja töötingimusi puudutavat teavet on saadaval hulgaliselt, ei ole rõhuasetus siiski koolitus- ja töövõimalusi käsitleval teabel, mis tihti puudub või on raskesti kättesaadav. Euroopa teabesüsteem, milles esitletakse töö- ja koolitusvõimalusi, on esmatähtis, võimaldamaks kodanikel ja ettevõtetel oma võimekuse suurendamiseks hea valik teha ning võimalusi kasutada, tugevdades seeläbi tööalast liikuvust. Selles osas võib olla oluline roll ja eelisseisund veebilehel EURES. Veebilehe praegune probleem on aga see, et leht on vähenähtav ning kodanikud ja eriti ettevõtted ei ole lehest teadlikud. Sellega seoses tuleks edendada paremat teavitamist sellistel teemadel nagu sotsiaaltoetuste muutused ja kohandamised (vastavalt sellele, kas need on korrapärased või täiendavad) tööalase ja geograafilise liikuvuse korral. Näiteks oleks tööalaste pensionisüsteemide puhul kasulik saada teavet omandatud õiguste, rakendatava maksusüsteemi, ülekandeviiside ning iga valikuga seotud kulude ja eeliste jms kohta (18).

5.4.7

Lõpetuseks tuleks liikuvuse edendamiseks luua algatusi, millega parandatakse eluasemele ligipääsu tingimusi ning juurdepääsu transpordi infrastruktuurile. On esmatähtis, et inimesed võiksid leida taskukohase ja sobiva elukoha piirkonnas, kus on töövõimalusi. Samas on töötajate liikuvuse suurendamiseks vältimatult vajalik, et olemas on tõhusad ja paindlikud transpordi infrastruktuurid. Liikmesriigid peaksid koostöös ettevõtetega pöörama tähelepanu rändega seotud kuludele ning looma ja viima ellu süsteeme, millega toetada liikuvaid tööotsijaid (mobile job seekers).

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/24

—

aktiivse vananemise toetamine;

—

eakamate töötajate ja neid tööle võtvate ettevõtete toetamiseks finantsstiimulite ettenägemine liikmesriikide poliitikates, millega toetatakse eakamate töötajate püsimist tööturul;

—

elu- ja töötingimuste parandamine (eelkõige füüsilise töö puhul);

—

institutsiooniliste lahenduste kasutamine tööturul, et muuta seda seoses eakamate isikute tööhõivega paindlikumaks.

—

liikmesriikide maksu- ja pensionisüsteemid;

—

eakamate isikute töötingimused nii tööandja kui töövõtja seisukohast;

—

elukestva õppe programmid (sh jätkukoolitusprogrammid) inimestele alates 50- või isegi 45-eluaastast.

—

eakamate isikute motivatsiooni ja loovuse alalhoidmine;

—

kuidas aidata töötajaid kohaneda töötempoga, et nad aja jooksul läbi ei põleks;

—

eri vanuserühmade vahel tööl suhete loomine.

—

järeldused, mida EL võib teha eakamate töötajate kohta esitatud statistiliste andmete alusel;

—

eakamaid inimesi hõlmava positiivse lähenemise vajadus ja põhjendatus;

—

ennetähtaegse pensioni süsteemi mõju eakamate isikute tööhõivemäärale;

—

eakamate isikute tööhõive languse põhjused enne 2000. aastat;

—

eakamate isikute aktiivses elus osalemise määra tõstmise ja pensionilemineku ea edasilükkamise olemasolevad ja kavandatavad meetmed, sh turvalise paindlikkuse süsteemi rakendamine eakamatele isikutele;

—

eakamate isikute osalemine koolitus- ja täiendkoolitusmeetmetes;

—

eakamate isikute töö-, perekondliku ja isikliku elu ühitamine ning põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine;

—

eakamate isikute tööelu kvaliteet, tootlikkus ja tööhõive globaliseerumise ja demograafiliste muutuste kontekstis.

—

1. süsteem – aktiivse vananemise toetamine;

—

2. süsteem – eakamate isikute tööturult lahkumise vältimiseks kohaldatavad finantsstiimulid;

—

3. süsteem – üldised meetmed, millega muudetakse tööturg seoses eakamate isikute tööhõivega paindlikumaks.

—

koondamine tulenevalt töö ümberkorraldamisest või ettevõtte vähesest konkurentsivõimest ning muutustest ülemaailmsel töö- ja teenusteturul;

—

terviseprobleemid või vajadus hoolitseda teiste eest;

—

asjakohaste oskuste ja pädevuste puudumine moodsa tehnoloogia kasutamiseks, sh oskused info- ja sidetehnoloogia kasutamiseks;

—

isiklik veendumus, et neil napib kohanemisvõimet, sh ennekõike motivatsiooni ja õppimisvõimet.

—

osalus ja kaasatus, nt eakamate inimeste osalemine kõigis tööandja pakutavates koolitusprogrammides ning nende kaasamine ettevõttesisese koolituse läbiviimisse. Lisaks võivad erioskustega töötajad jääda ettevõttesse tööle ka pärast tavapärasesse pensioniikka jõudmist;

—

töökohal kasutatavate tehniliste vahendite alased „värskenduskursused” nendele eakamatele töötajatele, kes ei ole pikka aega tootmisprotsessi käsitleval koolitusel osalenud ning kes tunnevad end seetõttu protsessis kõrvalejäetuna. Seda võimaldab sotsiaalpartnerite ühine tegevuskava pädevuste ja oskuste, elukestva õppe ja täiskasvanute koolituse tunnustamiseks (7).

—

üle 50-aastastele suunatud spetsiaalsed arvuti- ja internetikursused, mis aitavad suurendada eakamate töötajate, pensionäride ja nende organisatsioonide info- ja sidetehnoloogia kasutamist. Oluline on kohandada kursused vastavalt eakamate inimeste vajadustele (nt suurem kiri ekraanil, portaal Senior Web jne).

—

teabeseminarid, millel käsitletakse eakamatele inimestele huvi pakkuvaid küsimusi;

—

töö- ja karjäärimessid, üle 50-aastastele suunatud vestlusringid või eakamatele inimestele suunatud tööhõivekeskused;

—

reklaamid kohtades, kus käib eakamaid inimesi, või eakate hulgas populaarses meedias. Oluline on vältida sellist keelekasutust, mis võib neile solvavana näida, nt „vanurid” või „vanaduspensionil olevad”. Selle asemel tuleks eakamatele viidata selliste väljendite abil nagu „küpsed”, „kogenud” või „soliidses eas” inimesed;

—

selliste ettevõttesiseste eakamate töötajate töörühmade loomine, milles töötatakse välja strateegiad kogemustega eakate tööle meelitamiseks. Ettevõtte ruumides on samuti võimalik korraldada üritusi, kuhu kutsutakse ka pensionäre/endiseid töötajaid. Neid on võimalik tööle naasma ärgitada ka isikliku kirja või telefonikõne abil vms.

—

töötajate üldine oskuste tase tõuseb ja uuendustele avatus suureneb;

—

hästi tasustatud eakamad töötajad tõestavad noortele töötajatele, et nende karjääril on suurem potentsiaal;

—

toodete ja teenuste kvaliteet ja korraldus paranevad;

—

säilitatakse sobiv oskuste tase, karjääripotentsiaal ning ettevõttesisese liikumise võimalused.

—

vanusega seotud küsimuste teadvustamine;

—

vanuselisel mitmekesistamisel põhinevat juhtimist käsitleva riikliku strateegia olemasolu;

—

hoolikas planeerimine ja elluviimine;

—

kõigi osapoolte koostöö vanusega seotud küsimuste teadvustamisel;

—

kulude ja tulude analüüs.

—

sotsiaalpartnerite kaasamine läbirääkimistesse, mille teemaks on eakamaid töötajaid puudutavad ettevõtte, sektori või sektoritevahelised kollektiivlepingud, sh sotsiaalsed kokkulepped, tööeeskirjade konkreetsed sätted ning muud kahe-või mitmepoolsed kokkulepped;

—

kõigi sidusrühmade kaasamine selliste riikliku (ja Euroopa) tasandi õigusaktide esitamisse ja koostamisse, mis ärgitavad üle 50-aastaseid töötajaid tööturul püsima ning tööandjaid eakamaid töötajaid tööl hoidma või tööle võtma;

—

eakamate töötajate olukorra ja neid mõjutavate laiaulatuslike näitajate määratlemiseks mõeldud süsteemide ja võrgustike väljatöötamine ja rakendamine;

—

ettevõtete (või ettevõtete rühma) mitmekesistamisel põhinev juhtimine, mis on suunatud eakamate töötajate konkreetsele vanuserühmale, nt vanuselise või oskuste mitmekesistamisel põhinev juhtimine;

—

üle 50-aastastele töötajatele ja nende tööandjatele selliste nõustamissüsteemide mudelite loomine, mis oleksid suunatud allsüsteemide väljatöötamisele, et hinnata vajadust teatud oskustega töötajate järele konkreetses ettevõttes, sektoris, piirkonnas või koguni riigis;

—

töötajate nõustamise süsteem eelkõige eakamatele töötajatele suunatud kursuste ning teiste esmase või jätkuhariduse koolituste planeerimisel;

—

ettevõtluse ja juhtimise nõustamissüsteemide loomine, milles keskendutaks sellele, kuidas suurendada ettevõtete kohanemisvõimet, konkurentsivõimet ja tootlikkust üleminekuperioodil vanuselise mitmekesistamise juhtimise ning personalijuhtimise abil, kasutades selleks info- ja sidetehnoloogia vahendeid;

—

selliste struktuuride ja võrgustike (sektoripõhised, piirkondlikud ja segavõrgustikud, mis toovad kokku sidusrühmade esindajad) ning oskuste ja tööhõive seirekeskuste loomine ja arendamine, mis jälgivad eakamate inimeste olukorda tööturul (arvestades nende oskusi) ning ümberkorraldamise protsessis. Nimetatud seirekeskused võiksid hõlmata nii sektoreid, kohalikku kui ka piirkondlikku olukorda (sh piiriülesed piirkonnad).

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/32

1.1

Euroopa Liidu ja USA suhted arenevad praegusel ajal uues keskkonnas, seistes silmitsi kasvavate väljakutsete ja ootustega. Barack OBAMA valimine presidendiks on ülemaailmselt seadnud kõrgeid ootusi ja suurendanud optimismi Atlandi-üleste suhete potentsiaali osas. Paljudes valdkondades, alates ühisest vastusest praegusele finants- ja majanduskriisile kuni kliimamuutuste küsimuse või inimõiguste edendamise ning kahepoolsete majandussuheteni, valitseb reaalne lootus, et Euroopa Liit ja USA tegutsevad koos ja täidavad rahvusvahelisel areenil juhirolli.

1.2

Euroopa ja Ameerika kodanikuühiskonnal ja sotsiaalpartneritel on põhiroll kõnealuse uuendatud koostöö edendamisel oma esindava laadi ja kogemuste kaudu antud valdkonnas.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab Euroopa Liidu poliitikakujundajaid kasutama võimalust ja kokkuleppel ja koostöös USAga tõukama tagant vajalikke reforme ÜRO süsteemis, WIPOs (1), Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, G8, G20, WTOs, maailmapangas, Rahvusvahelises Valuutafondis ning tugevdama ILOd, et tõhustada kõnealuste institutsioonide tegevust pikaajaliste probleemide lahendamisel, mis tulenevad globaliseeruvast maailmast ja praegusest ülemaailmsest finantskriisist.

1.4

Arvestades finants- ja majanduskriisi sügavust, tuleb tõhustada Atlandi-ülest majanduskoostööd. Esimese sammuna peavad EL ja USA saavutama suurema kooskõla raha- ja fiskaalmeetmetes, et ergutada G20 kaudu ülemaailmset majandust. Edasi peavad nad koos töötama selle nimel, et kujundada ühine lähenemisviis ülemaailmse finantssüsteemi tõhusale reguleerimisele, et majandust ei ähvardaks enam kunagi liialdatud riskide võtmine. Rahvusvahelises finantsmaailmas tuleks osana rahvusvaheliste majandusorganite radikaalsest reformist kehtestada selged reeglid, et saata avalikkusele ja ettevõtetele tugev signaal.

1.5

Atlandi-ülese majandusintegratsiooni edendamise raamistiku eesmärk on süvendada Atlandi-ülest majandusintegratsiooni ja -kasvu, mis toob kasu meie kodanikele ja majanduste konkurentsivõimele. Eesmärk tuleks saavutada Atlandi-ülese majandusnõukogu järelevalve all.

1.6

Raamistiku keskmes on õigusalase koostöö idee. Euroopa Liidul ja USA-l on palju ühist väärtustes, millele tuginevad osapoolte majanduste reguleerimise lähenemisviisid, kuigi mõnedes küsimustes ollakse erinevatel seisukohtadel. Õigusalane koostöö tähendab koos tegutsemist algusest peale, et ühiselt määratleda sotsiaalsed, keskkonna- ja majandusprobleemid ja neile lahendused leida. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab komisjoni ja liikmesriike edendama Atlandi-ülestes suhetes Euroopa sotsiaalmudelit, mis põhineb arenenud sotsiaalkindlustussüsteemidel ning kodaniku- ja sotsiaaldialoogil.

1.7

Atlandi-ülesel majandusnõukogul seisab lähitulevikus ees oluline töö.

1.8

Nende ja teiste eesmärkide saavutamiseks on oluline, et Atlandi-ülese majandusnõukogu protsessi jätkataks USA uue valitsuse ning samuti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiajal. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub president OBAMAt üles nimetama kiiresti ametisse Atlandi-ülese majandusnõukogu USA kaasesimehe, et nõukogu oluline töö võiks jätkuda.

1.9

Praegused majandusprobleemid teravneksid tõsiselt, kui ülemaailmselt pöördutakse tagasi protektsionismi poole, nagu juhtus 1930ndate aastate majanduslanguse ajal. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab ELi ja USAd tegema tihedat koostööd 15. novembril 2008 toimunud G20 juhtide tippkohtumisel antud lubaduste täitmiseks ning tegema kõik, mis võimalik, et jõuda kiiresti ja edukalt Doha vooru lõpetamiseni, samuti selleks, et vältida uute kaubandus- või investeerimistõkete loomist.

1.10

Samuti julgustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi ja USAd tegema tihedat koostööd selleks, et hoiatada teisi pöördumast meetmete poole, mis võivad piirata juurdepääsu investeeringute või avalike hangete turgudele, nagu on paraku olnud hiljutiste arutelude tulemus kongressis. Komitee ootab, et Euroopa Liit ja USA tegeleksid küsimusega, kuidas hoogustada maailmakaubandust selliselt, et edendada maailmakaubanduse läbirääkimisi, hõlmates säästva arengu ja sotsiaalsete standardite küsimused. Komitee tervitab president OBAMA eesmärki leevendada kaubanduse kohandamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid teatud töötajatele või kodanikele.

1.11

Komitee soovitab kindlalt luua rahastamisvahendid Atlandi-üleste dialoogide pidamiseks (TABD (2), TACD (3), TALD (4) ja TAED (5) ning kaasata kaks viimatimainitut Atlandi-ülese majandusnõukogu nõuanderühma.

1.12

Komitee julgustab Euroopa Liitu ja USAd suurendama Atlandi-ülese dialoogiprotsessi juurdepääsetavust ja avatust ning ka nelja dialoogi väliste kodanikuühiskonna sidusrühmade osalust.

1.13

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles korraldama lähitulevikus Atlandi-üleste sidusrühmade kohtumise, et hinnata uut olukorda, jagada uusi algatusi käsitlevaid seisukohti ning kooskõlastada sellealaseid meetmeid. Komitee tuletab komisjonile meelde ettepanekut, mille komisjon tegi oma 2005. aasta teatises ja mis käsitleb kolmepoolse konverentsi korraldamist töösuhete vallas.

1.14

Omalt poolt soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee luua kontaktid USA majandus- ja sotsiaalpartneritega ning kavatseb põhjalikult jälgida nõuanderühmade loomist USA valitsuses, et leida võimalikud osapooled erinevates küsimustes. Samuti otsib komitee võimalusi, et paremini edendada teadmiste ja kogemuste jagamist USA kodanikuühiskonna sidusrühmadega. Kõnealuste ülesannete täitmiseks peaks komitee looma mitteametliku kontaktrühma, kes jälgib komitee tegevust Atlandi-üleste suhete valdkonnas.

1.15

Komitee peab vajalikuks ja kasulikuks, et Euroopa Liit ja USA teeksid teaduse ja kultuuri valdkonnas tihedamat koostööd (kultuuridialoog), et luua alus paremaks vastastikuseks mõistmiseks ja tihedamaks poliitiliseks koostööks. Euroopa Liit ja USA peavad tegutsema koos, et edendada ja toetada loovust teaduses, tehnoloogias ja uuendustegevuse alal ning eriti kunsti valdkonnas, mis loob aluse uutele väärtustele, inimeste arenemisele ning elu rikastamisele.

2.1

Euroopa Liidu ja USA suhted arenevad praegusel ajal uues keskkonnas, seistes silmitsi kasvavate väljakutsete ja ootustega. Barack OBAMA valimine presidendiks on ülemaailmselt seadnud kõrgeid ootusi ja suurendanud optimismi Atlandi-üleste suhete potentsiaali osas. Paljudes valdkondades, alates ühisest vastusest praegusele finants- ja majanduskriisile kuni kliimamuutuste küsimuse või inimõiguste edendamise ning kahepoolsete majandussuheteni, valitseb reaalne lootus, et Euroopa Liit ja USA tegutsevad koos ja täidavad rahvusvahelisel areenil juhirolli. Komitee määratles 2004. aasta arvamuses (6) rea küsimusi, mis peaksid olema kaasatud Atlandi-ülesesse tegevuskavasse, sh vajadus parandada ülemaailmset juhtimist. Hiljutised sündmused rõhutavad koostöö vajadust kõnealuses valdkonnas.

2.2

EL, USA ja kogu maailm on praegu silmitsi tõsiste väljakutsetega ning vaja on uut ühist lähenemisviisi tagamaks, et ülemaailmset majandust ei tabaks enam kunagi reguleerimata finantskapitalismi hävitustöö. Atlandi-ülene ja ülemaailmne majandus on aastakümnete teravaimas majanduskriisis, kliimamuutuste nähtus nõuab edu saavutamiseks meetmeid kõigilt osapooltelt ning rahu, demokraatia ja inimõiguste tagamiseks maailmas tuleb lahendada mitmeid olulisi välispoliitika küsimusi. Ilma Euroopa Liidu ja USA süvendatud koostööta jäävad meie jõupingutused nende probleemide lahendamisel ebapiisavaks.

2.3

Euroopa kodanikuühiskonnal ja sotsiaalpartneritel on põhiroll kõnealuse uuendatud koostöö edendamisel oma esindava laadi ja kogemuste kaudu antud valdkonnas. Selleks on oluline, et mitmed poliitilised organid, kelle kaudu Euroopa Liit ja USA valitsus dialoogi peavad, suhtleksid tõhusamalt kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Üks oluline samm ELi ja USA suhete parandamisel on kodanike liikumisvabadus, mis innustab ärilist, kultuurilist ja sotsiaalset vahetust. Viisavaba reisimise laiendamine ELi liikmesriikide ja USA vahel peaks olema jätkuvalt üks poliitilisi prioriteete.

2.4

Tänaseni on Euroopa Liidu ja USA kahepoolseid suhteid koordineeritud Atlandi-ülese deklaratsiooniga (7), mis allkirjastati 1990. aasta novembris, selle järgnesid 1995. aastal uus Atlandi-ülene tegevuskava (8) ja 1998. aasta mais Atlandi-ülene majanduspartnerlus (9). Järgmine institutsiooniline samm oli Atlandi-ülese majandusintegratsiooni edendamise raamistiku (10) allkirjastamine 2007. aasta aprillis, millega loodi Atlandi-ülene majandusnõukogu (11).

2.5

Kogu poliitiline suhtlemine on seni keskendunud rohkem välispoliitika-, majandus- ja kaubandusküsimustele ja vähem sotsiaalsetele ja jätkusuutlikkusega seotud küsimustele. Samuti ei ole sidusrühmade kaasamine, v.a üksikud erandid, muutunud Euroopa Liidu ja USA suhete oluliseks osaks, kuigi sidusrühmadel on pikk traditsioon ning nende tegevus on tulemuslik nii paljudes Euroopa riikides kui ka Euroopa Liidu tasandil. Samaaegselt kõige hästi toimiva tugevdamise ja edendamisega käesoleval Atlandi-ülese koostöö uuel perioodil kutsub komitee Euroopa Liitu ja USAd üles tegelema parandamist vajavate valdkondadega.

2.6

Käesolev arvamus ei hõlma Atlandi-üleste suhete kõiki aspekte. Ei käsitleta Kanadat ja keskendutakse mõningatele ELi-USA teemadele nagu mitmepoolsus, kaubandus, Atlandi-ülene majanduskoostöö, ülemaailme kliimamuutus ja sidusrühmade kaasatus. ELi suhteid Kanadaga tuleks analüüsida komitee uues eraldi arvamuses.

3.1

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu ja USA suhteid iseloomustanud erinev lähenemisviis mitmepoolsetele institutsioonidele. On piisavalt põhjust arvata, et USA uus valitsus jätkab jõulisemat koostööd partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab Euroopa Liidu poliitikakujundajaid kasutama võimalust ja kokkuleppel ja koostöös USAga tõukama tagant vajalikke reforme, et tugevdada ÜRO süsteemi, sealhulgas ILOd, Rahvusvahelist Kriminaalkohut, WIPOt, G8, G20, WTOd, maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi, et tõhustada kõnealuste institutsioonide tegevust pikaajaliste probleemide lahendamisel, mis tulenevad globaliseeruvast maailmast ja praegusest ülemaailmsest finantskriisist. Komitee toetab Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli poolt jaanuaris Pariisis esitatud ettepanekut, mille kohaselt peaks ÜRO süsteemi kaasama majandusliku ja sotsiaalse julgeoleku nõukogu See peaks olema võrdväärne julgeolekunõukoguga.

3.2

Üks Euroopa Liidu ja USA suhetest viimastel aastatel saadud õppetund on see, et kui Euroopa Liit ja USA üksmeelele ei jõua, ei ole võimalik suuri ülemaailmseid probleeme lahendada. Kõnealuse olukorra parandamiseks uue valitsuse ametiajal peaksid Euroopa Liit ja USA tegema tihedat koostööd ühiste strateegiate määratlemisel paljudes maailma julgeoleku ja inimõiguste küsimustes.

3.3

Atlandi-ülene valitsemine ei ole alternatiiv, vaid mitmepoolsete suhete täiendus nii Euroopa Liidu kui ka USA jaoks. EL ja USA on jätkuvalt kaks olulist osalejat maailmaareenil, mistõttu peavad nad tegema koostööd, kui soovivad mõnes rahvusvahelises valdkonnas mõnda küsimust edasi arendada, olgu siis kaubanduse liberaliseerimise juhtimine või teatud töö- ja keskkonnakaitse poliitika suurem austamine.

3.4

ELi ja USA suutlikkuse jaoks tegutseda juhtidena ülemaailmsel tasandil on väga oluline mitmepoolsete kokkulepete täielik vastavus ja nende rakendamine. Esmalt peaksid EL, selle liikmesriigid ja USA ratifitseerima ja rakendama kõik ILO konventsioonid (12) ja WTO otsused.

4.1.1

Maailm seisab silmitsi aastakümnete teravaima finantskriisi ja keerulisima majanduskliimaga, mistõttu tuleb süvendada Atlandi-ülest majanduskoostööd. Algatuseks tähendab see mõlemal poolel võetavate raha- ja fiskaalmeetmete kooskõlastamist, et tagada nende tõhusus omavahel tihedalt seotud majandustes. Komitee on mures, et seni on see olnud ebapiisav. EL ja USA peavad parandama oma pühendumist neile teemadele, eriti G20 kaudu koostöös teiste suurte majandusjõududega, et viia meie majandusi edasi. 2009. aasta veebruaris vastu võetud Ameerika taastamis- ja taasinvesteerimiskavas ning Euroopa Ülemkogu poolt 2008. aasta detsembris vastu võetud Euroopa majanduse taastamise kavas on silmatorkavaid sarnasusi, kuigi Euroopa kava puudus on eesmärkide ebapiisav ühtsus. Eesmärkide poole tuleks püüelda sihiga täiendada üksteist ja vältida protektsionistlikke meetmeid.

4.1.2

Järgmine samm taastamisel on uue ühise lähenemisviis kujundamine, et tagada ülemaailmse finantssüsteemi tõhus reguleerimine, et majandust ei ähvardaks enam kunagi liialdatud riskide võtmine. Mõlemad pooled võtavad reguleerivaid meetmeid ning ebavajalike erinevuste vältimiseks on vaja tihedat kooskõlastamist. See muudab Atlandi-ülese majandusnõukogu ja tema poolt rakendatava 2007. aasta raamistiku veelgi olulisemaks.

4.2.1

Atlandi-ülese majandusintegratsiooni edendamise raamistiku eesmärk on „süvendada Atlandi-ülest majandusintegratsiooni ja -kasvu, mis toob kasu mõlema osapoole kodanikele ja majanduse konkurentsivõimele”. See peaks toimuma Atlandi-ülese majandusnõukogu järelevalvel. Majandusnõukogu koguneb vähemalt kord aastas ja on volitatud „teostama järelevalvet raamistikus loetletud tegevuste üle, mille eesmärk on edusammude kiirendamine”, ning seadma vahe-eesmärke ja lihtsustama ühist tegevust. Seesugune mandaat annab majandusnõukogule märkimisväärsed volitused Atlandi-ülese majandusintegratsiooni juhtimiseks.

4.2.2

Raamistiku keskmes on õigusalase koostöö idee. Euroopa Liidul ja USA-l on palju ühist väärtustes, millele tuginevad osapoolte majanduste reguleerimise lähenemisviisid. Komitee on seisukohal, et reguleerimise eesmärk on tagada kõrged standardid, et kaitsta keskkonda, inimeste ja loomade tervist ja ohutust ning majanduslikku ja õiguslikku julgeolekut. Samuti on komitee seisukohal, et õigusaktid peaksid andma asjakohaseid tulemusi kõige tõhusamal viisil, mis häirib majandustegevust kõige väiksemas ulatuses ning mis põhineks kõrgeima tasemega teadmistel. Tõepoolest on erinevusi, nagu ilmneb WTOsse jõudnud juhtumitest, millest mõned tulenevad kodanike erinevatest hoiakutest. Siiski on paljudel juhtudel ELi ja USA lähenemisviisid erinevad lihtsalt puuduliku konsultatsiooni tõttu seadusandjate ja kodanikuühiskonna vahel. Õigusalane koostöö tähendab koos tegutsemist, sh kontaktide kaudu kodanikuühiskonnaga, et ühiselt määratleda sotsiaalsed, keskkonna- ja majandusprobleemid ja neile lahendused leida.

4.2.3

Toiduohutus on üks valdkond, kus tihedam kontakt kodanikuühiskonnaga kasu tooks. Euroopa Liidu ja USA suhteid on pikka aega häirinud mitmed erinevused selles valdkonnas, sh eeskirjad veiselihas leiduvate hormoonide ning kanade antimikroobse ravi kohta. Neil juhtudel ei ole EL olnud valmis tunnistama USA standardeid. Üldisemad vaidlusküsimused on tekkinud seoses geneetiliselt muundatud organismidega toidus.

4.2.4

Tänaseks on Atlandi-ülene majandusnõukogu kohtunud kolmel korral, viimati 12 detsembril 2008 Washingtonis. Lühikesest east hoolimata on Atlandi-ülene majandusnõukogu teinud märkimisväärseid edusamme majanduselu seisukohalt olulistes valdkondades.

4.2.5

Tulevikus on Atlandi-ülesel majandusnõukogul täita olulised ülesanded ja tal on võimalus parandada oma toimimist.

4.2.6

Nende ja teiste eesmärkide saavutamiseks on oluline, et Atlandi-ülese majandusnõukogu protsessi jätkataks ja laiendataks USA valitsuse ning samuti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiajal. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub USA valitsust üles nimetama kiiresti ametisse Atlandi-ülese majandusnõukogu USA kaasesimehe, et nõukogu oluline töö võiks jätkuda.

4.3.1

Praegused majandusprobleemid teravneksid tõsiselt, kui ülemaailmselt pöördutakse tagasi protektsionismi poole, nagu juhtus 1930ndate aastate majanduslanguse ajal. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab ELi ja USAd tegema tihedat koostööd 15. novembril 2008 toimunud G20 juhtide tippkohtumisel antud lubaduste täitmiseks ning tegema kõik, mis võimalik, et jõuda kiiresti ja edukalt Doha vooru lõpetamiseni, samuti selleks, et vältida uute kaubandus- või investeerimistõkete loomist. Euroopa Liit ja USA peavad tegema koostööd, et peamised kaubanduspartnerid täidaksid kehtivaid kaubanduskohustusi, kuna kiusatus kaitsta kodumaiseid ettevõtteid on kasvanud. Eeskätt tuleks olla teistele eeskujuks ja laita maha selliste meetmete võtmine, mis võivad piirata juurdepääsu investeeringu- või riigihangete turule, erinevalt USA kongressi hiljutiste arutelude tulemusest. Komitee ootab, et Euroopa Liit ja USA tegeleksid küsimusega, kuidas hoogustada maailmakaubandust selliselt, et edendada maailmakaubanduse läbirääkimisi, hõlmates säästva arengu ja sotsiaalsete standardite küsimused.

4.3.2

USA uuel valitsusel oleks kasulik selgitada oma seisukohti kaubanduspartneritele, kuigi selles varases etapis näib olevat suurem rõhk kaubandusega seotud keskkonnaalastel ja sotsiaalsetel küsimustel ja avatud lähenemisel kaubandusele.

4.3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab väga sellist lähenemisviisi rahvusvahelisele kaubandusele ja soovitab, et EL toetaks igat impulssi edendada kaubanduskokkuleppeid, millega parandatakse nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil hea valitsemise pakkumist ning nõudlust ja käsitletakse töötajate õigusi ning keskkonnakaitset.

5.1

Euroopa riigid on pikka aega olnud kliimapoliitika eesliinil. Nad on oodanud, et nendega liitub USA, tuues kaasa ambitsioonikad algatused. USA uus valitsus on lubanud teha tohutuid jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ootab USA uusi ja tugevdatud meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Lisaks sellele, et kavatsetakse rakendada piiramise ja kauplemise süsteemi, mis piirab suurtööstuste põhjustatud süsinikdioksiidi heiteid, suurendab OBAMA valitsus tõenäoliselt investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse. Majanduskasvu taaselustamisele suunatud meetmeid tuleks maailma mastaabis kasutada võimalusena luua keskkonnahoidlikke töökohti ja suunata investeeringud ja uuendustegevus selles suunas ümber.

5.2

Komitee tervitab USA kavatsusi investeerida tõhusatesse ja puhastesse tehnoloogiatesse koduriigis, kasutades samal ajal USA toetuspoliitikat ja eksporditoetusi, et aidata arenguriikidel ületada suure süsinikuintensiivsusega arenguetappi. Samuti tervitab komitee nõudmisi võtta siduvaid ja jõustatavaid kohustusi heitkoguste vähendamiseks.

5.3

Komitee julgustab USAd tulema ÜRO 2009. aasta detsembri konverentsile Kopenhaagenis tugeva ja selge läbirääkimiste positsiooniga, mis aitaks lähendada USA ja Euroopa Liidu seisukohti ettevalmistustes uue, Kyoto protokolli järgse rahvusvahelise raamistiku loomisel heitkoguste piiramiseks. Euroopa Liit ootab põhjalikku pühendumist ja toetust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistele.

5.4

Selleks, et jõuda Euroopa Liidus ühtsema lähenemisviisini ELi kliimamuutuste eesmärgi saavutamisele, kutsub komitee liikmesriike üles jõudma üksmeelele nende pingete ületamisel, mis tekivad majandusliku konkurentsivõime ja keskkonna heaks tehtavate suuremate ohverduste vahel. Samuti kutsub komitee üles mitte vähendama investeeringuid uutesse teadusalgatustesse, mis käsitlevad uusi keskkonnahoidlikumaid tehnoloogiaid ülemaailmse majanduskriisi keskmes.

5.5

Komitee kutsub nii Euroopa Komisjoni kui ka USA uut valitsust üles aktiivselt kaasama keskkonnavõrgustikke ja asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone, ettevõtteid ja ametiühinguid 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimuva ÜRO konverentsi ettevalmistustesse. Samuti kutsub ta komisjoni ja USA valitsust üles taastama Atlandi-ülese keskkonnadialoogi, mis võiks toimida keskkonna sidusrühmade tegevust kooskõlastava organina ning eelnimetatud ettevalmistuste partnerina.

6.1

Euroopa Liidus ja USAs on erinevad traditsioonid sidusrühmade kaasamiseks poliitilisse otsustusprotsessi. Uus Atlandi-ülene tegevuskava kohustas Euroopa Liitu ja USAd süstemaatilisele koostööle muu hulgas Atlandi-ülese „inimeselt inimesele” silla loomisel. Selle tulemusel loodi mitmeid kodanikuühiskonna dialooge töötaja-, tarbija- ja keskkonnarühmade vahel.

1990ndate teisel poolel loodud Atlandi-üleste dialoogide aktiivsus on olnud ebaühtlane ja nad on ka ebaühtlaselt osalenud Euroopa Liidu ja USA koostööstruktuurides, eelkõige ELi ja USA tippkohtumistel, mis keskendusid üheselt Atlandi-ülesele ettevõtjate dialoogile. Lisaks koosneb Atlandi-ülese majandusnõukogu nõuanderühm vaid Atlandi-ülese ettevõtjate dialoogi, Atlandi-ülese tarbijate dialoogi ja Atlandi-ülese õigusandjate dialoogi esindajatest. Konsulteerimata asjaomaste sidusrühmadega, ei kaasatud kahte ülejäänud dialoogi – Atlandi-ülest töövõtjate dialoogi ja Atlandi-ülest keskkonnadialoogi.

6.2

Antud kontekstis kutsus Euroopa Parlament oma 8. mai 2008. aasta resolutsioonis Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta üles kaasama kahe viimatinimetatu esimehed majandusnõukogu nõuanderühma. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kindlalt Euroopa Parlamendi kõnealust üleskutset ja kutsub omalt poolt Atlandi-ülest majandusnõukogu üles läbi vaatama oma töökorraldust, mille majandusnõukogu kaasesimehed võtsid vastu Berliinis 28. juunil 2007.

6.3

Uus töökorraldus peab sisaldama ka paremaid läbipaistvuse ja nõunikega kooskõlastamise reegleid, sh juurdepääs dokumentidele ja õigeaegsed koosolekukutsed.

6.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Parlamendi uut üleskutset, mille ta tegi raporti projektis Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi USAs, et toetada osapoolte kodanikuühiskondade sügavamat mõistmist (13). Komiteel peab selles küsimuses olema oma roll.

6.5

Kõigil dialoogidesse kaasatud erinevatel huvirühmadel on eelnev kogemus riikidevaheliste võrgustike loomisel. USA ja ELi poolt 1990ndatel aastatel tehtud algatused Euroopa integratsiooni uute olude kajastamiseks pakkusid uusi võimalusi ka Atlandi-üleste kodanikuühiskonna organisatsioonide loomiseks (14).

6.6

Neli ülalmainitud dialoogi alustasid oma tegevust vahelduva edu ning Atlandi ookeani mõlema poole poliitiliste liidrite toetusega. Atlandi-ülene tarbijate dialoog toimib hästi ja on väga aktiivne ettevalmistuses ELi ja USA tippkohtumisteks ning Atlandi-ülese majandusnõukogu töös.

6.7

Atlandi-ülese keskkonnadialoogi algus oli küll suhteliselt edukas, ent kaks aastat hiljem tema tegevus kahjuks peatati. Kõnealuse dialoogi taasavamise poolt räägivad jõulised argumendid, et võimaldada anda panus Atlandi-ülese majandusnõukogu töösse ning Euroopa Liidu ja USA tippkohtumistesse. Komitee soovitab tungivalt luua dialoogidele piisavad rahastamisvahendid ning kaasata Atlandi-ülene töövõtjate dialoog ja (pärast taasavamist) Atlandi-ülene keskkonnadialoog Atlandi-ülese majandusnõukogu nõuanderühma.

6.8

Komitee mõistab, et kahepoolsed Atlandi-ülesed suhted ei pruugi mõne kodanikuühiskonna organisatsiooni jaoks olla tingimata kõige loomulikum riikidevaheline koostöövorm. Ametiühingute ja keskkonnarühmade jaoks peab Atlandi-ülene foorum konkureerima mitte ainult riigisiseste teemade, vaid ka ülemaailmsete küsimustega, nagu kliimamuutused või organiseerumisõigus arengumaades. Sellegipoolest suurendab laiema sidusrühmade ringi kaasamine Euroopa Liidu ja USA kahepoolsetesse suhetesse avalikkuse toetust ja kogu protsessi demokraatlikku õiguspärasust. Komitee julgustab Euroopa Liitu ja USAd suurendama Atlandi-ülese dialoogiprotsessi juurdepääsetavust ja avatust ning kodanikuühiskonna sidusrühmade osalust.

6.9

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles korraldama lähitulevikus kõigi Atlandi-ülestes suhetes osalevate sidusrühmade kohtumine, et hinnata uut olukorda, jagada uusi võetavaid algatusi käsitlevaid seisukohti ning kooskõlastada sellealaseid meetmeid. Komitee on valmis seesuguses algatuses aktiivselt osalema selles osas, mis puudutab kodanikuühiskonna osalemist.

6.10

18. juuni 2005. aasta teatises (KOM(2005) 196) esitas komisjon mõningad huvitavad ettepanekud, millest üks oli ELi ja USA sotsiaalpartnerite esindajate dialoogi edendamine, sh kolmepoolse konverentsi korraldamine töösuhete vallas. Kõnealused ettepanekud, mida kunagi ellu ei viidud, tuleks läbi vaadata – eriti kasulik oleks vahetus ELi ja USA sotsiaalpartnerite vahel USA nende ettepanekute kontekstis, mis käsitlevad töövõtjate valikuvabaduse seaduse (Employee Free Choice Act) sisseviimist.

6.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatab kontaktid USA majandus- ja sotsiaalpartneritega (ettevõtted, ametiühingud, põllumajandustootjad, tarbijad jne), et välja selgitada nende huvi korraldada dialoog ühel või mitmel konkreetsel teemal, nagu kliimamuutused või kaubandus ja säästev areng, mis pakuksid ühist huvi mõlemal pool Atlandi ookeani. Sellise dialoogi eesmärk oleks kaasata kõiki erinevaid sidusrühmi samaaegselt, erinevalt praegu toimuvatest dialoogidest, mis tegutsevad oma pädevusala ja liikmesorganisatsioonide raames. Komitee loob kontaktid Euroopa Komisjoni ja USA valitsusega, et saada nende toetus ja määratleda nende huvid.

6.12

Komitee kavatseb põhjalikult jälgida nõuanderühmade loomist USA valitsuses, et leida võimalikud osapooled erinevates küsimustes. Samuti otsib komitee võimalusi USA kodanikuühiskonna sidusrühmadega jagatavate teadmiste ja kogemuste tõhusamaks propageerimiseks ühist huvi pakkuvates küsimustes. Antud kontekstis tehakse ettepanek, et välissuhete sektsioon looks mitteametliku kontaktrühma, kes jälgib ajutiselt komitee tegevust Atlandi-üleste suhete valdkonnas. Kui see kogemus osutub edukaks, võiks luua alalise ja ametliku kontaktrühma.

6.13

Oma raporti projektis toonitab Euroopa Parlament vajadust asendada 1995. aastast kehtiv Atlandi-ülene tegevuskava uue Atlandi-ülese partnerluslepinguga, mis looks suhtele tugevama ja kaasajastatud aluse (15). Komitee toetab kindlalt taolist üleskutset ja loodab, et kui hakatakse nõu pidama seesuguse uue instrumendi üle, kaasatakse protsessi algusest peale ka Ameerika ja Euroopa kodanikuühiskonna asjaomased huvirühmad. Organiseeritud kodanikuühiskonna osalejate kaasamine vaid tugevdaks ja parandaks institutsioonilisi struktuure.

6.14

Jõuline dialoog innustaks kodanikuühiskonda mõlemal pool Atlandi ookeani, edendades seega tõhusaid võrgustikke ja seisukohtade vahetust Atlandi-üleste kodanikuühiskonna võrgustike sees ja nende vahel, sh dialoogide raames. Samuti looks see kõrgetasemelise juurdepääsu ametivõimudele ning edendaks suhteid kõnealuste võrgustike, dialoogide ja valitsuse/haldusasutuste vahel.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/40

1.1

Juurdepääs tõhusale õiguskaitsevahendile on üks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus. Seepärast rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vajadust edendada kodanike juurdepääsu sellele kaitsevahendile, eelkõige konkurentsieeskirjade selliste rikkumiste hüvitamisel, mille all ei kannata mitte ainult ausalt tegutsevad konkurendid, vaid ka tarbijad, VKEd ning asjaomaste ettevõtete töötajad, sest seeläbi pannakse ohtu nende töökohad ja ostujõud. Komitee tervitab komisjoni valget raamatut ja avaldab komisjonile kõnealuse teema osas toetust. Komitee rõhutab tõhusamate vahendite olemasolu tähtsust, et võimaldada konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kannatanutel saada kannatatud kahju eest täielikku hüvitist vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale. Ühiskonna jaoks tervikuna on väga vajalik tasakaalustatud süsteem, kus arvestatakse kõikide huve.

1.2

Konkurentsipoliitika olulise juhtmõttena tuleb tagada, et komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused rakendaksid ka edaspidi avalikus sektoris rangelt EÜ asutamislepingu artikleid 81 ja 82. Komitee on teadlik raskustest ja takistustest üksikisikute ja kollektiivsete õiguste jõustamisel erasektoris täieliku hüvitise nõudmisel kannatanute poolt ning tervitab komisjoni jõupingutusi nimetatud probleemide lahendamiseks. Kõnealused kahjunõuded on EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 tõhusa jõustamise vajalik osa; nad täiendavad rakendamist avalikus sektoris, kuid ei või seda asendada ega ohustada. Lisaks aitaks erasektori hüvitamismenetluste tõhustamine edaspidi kaasa tulevaste rikkumiste ennetamisele.

1.3

Komitee peab vajalikuks õigusraamistikku, mis parandaks õiguslikke tingimusi, mis võimaldavad kannatanutel kasutada EÜ asutamislepingus sätestatud õigust hüvitisele igasuguse EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tuleneva kahju eest. Seepärast tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil võtta vajalikke siduvaid ja mittesiduvaid meetmeid, et parandada kohtumenetlusi Euroopa Liidus ja saavutada kannatanute õiguste tõhus minimaalne kaitse. Kohtuvälised lahendid saavad kohtumenetlusi üksnes täiendada. Tegemist võib olla huvipakkuva alternatiiviga, mis võimaldab vähem formaalset ja odavamat menetlust, eeldusel, et mõlemad osapooled on tõepoolest valmis koostööd tegema ning üksnes tingimusel, et edasikaebamine on ka tegelikult võimalik.

1.4

Kollektiivsete kahjunõuetega seoses peab komitee vajalikuks kehtestada nende tõhusaks menetlemiseks kohased mehhanismid, toetudes euroopalikele vaadetele ning meetmetele, mille juured on Euroopa õiguskultuuris ja -traditsioonides, et lihtsustada pädevate organisatsioonide ja kannatanute rühmade juurdepääsu õigusvahenditele. Järelmeetmed peaksid andma kohase kaitse selliste elementide kasutuselevõtu vastu, mis on teistes jurisdiktsioonides osutunud altimaks rikkumistele. Komitee kutsub komisjoni üles kooskõlastama kõnealust algatust teiste algatustega, eelkõige tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi koostatava algatusega, et hõlbustada kahju hüvitamist.

1.5

Valge raamatu ettepanekud hõlmavad keerulist õigusraamistikku, mis mõjutab liikmesriikide menetlussüsteeme ning muu hulgas kaebeõiguse, avalikustamise, süü ja kulude jaotamise eeskirju.

1.6

Juurdepääs tõenditele ja tõendite avaldamine osapoolte vahel peaks põhinema faktide tuvastamisel ning nõude põhjendatuse ja tõendite avaldamise taotluse proportsionaalsuse rangel kohtulikul kontrollil.

1.7

Komitee palub komisjonil võtta valge raamatu järelmeetmeid ja teha asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada valge raamatu eesmärgid, järgides samas subsidiaarsuse põhimõtet. Tuleb aga tagada, et subsidiaarsuse põhimõtte rakendamine ei pidurdaks nende raskuste ületamist, mis praegu takistavad juurdepääsu tõhusatele õiguskaitsemehhanismidele, millega tagatakse konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kannatanutele täielik hüvitis kantud kahju eest.

—

kaebeõigus, kaudsed ostjad ja kollektiivsed kaebused;

—

juurdepääs tõenditele: tõendite avaldamine osapoolte vahel;

—

liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste kohustuslikkus;

—

süü nõue;

—

hüvitis;

—

ülemäärase ostuhinna edasisuunamine;

—

aegumistähtajad;

—

kahju hüvitamise hagidega seotud kulud;

—

leebema kohtlemise programmide ja kahju hüvitamise hagide vastastikune mõju.

—

esiteks tuleks kodifitseerida ühenduse õigusaktis need ühenduse õigustiku sätted, millega nähakse ette, kui suures ulatuses saavad konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kannatanud nõuda tekitatud kahju eest hüvitist;

—

teiseks tuleks koostada mittekohustuslike suuniste raamistik, mille alusel arvutada kahju suurust, sh näiteks ligikaudsed arvutusmeetodid või kahju hindamise lihtsustatud eeskirjad.

—

aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne rikkumise lõpetamise päeva, kui tegemist on pideva või korduva rikkumisega, või enne, kui rikkumise tõttu kannatanult saab mõistuspäraselt oodata, et ta oleks teadlik rikkumisest ja kahjust, mida see talle põhjustab;

—

kui rikkumist käsitlev otsus, millele järelnõude esitaja tugineb, on lõplikuks kuulutatud, peaks igal juhul algama uus vähemalt kaheaastane aegumistähtaeg.

3.6.1

Üldist huvi pakkuva küsimusena peab esmane vastutus turgude reguleerimise ja konkurentsieeskirjade jõustamise eest ELis jääma riigiasutustele. Seetõttu leiab komitee, et tulevikus tuleks toetada konkurentsieeskirjade tõhusat jõustamist avalikus sektoris, lihtsustades samas eeskirjade rikkumise tõttu kannatanutel saada kannatatud kahju eest hüvitist. Konkurentsieeskirjade täitmise tagamine avalikus sektoris on põhiline vahend võitluses konkurentsi kahjustava käitumise vastu, seda enam, et komisjonil ja liikmesriikide konkurentsiasutustel on ainulaadsed uurimis- ja lahendamisvolitused.

3.6.2

Kui konkurentsieeskirjade täitmise tagamine avalikus sektoris keskendub eeskirjade järgimisele ja rikkumiste ärahoidmisele, siis kahjunõuete eesmärk on kannatatud kahju täielik hüvitamine. Selline täielik hüvitamine hõlmab tegelikku kahju, saamata jäänud tulu ja intresse.

3.6.3

Komitee loodab, et nagu valges raamatus on kirjeldatud, kehtestatakse tegeliku ja täieliku hüvitamisega seotud meetmete hindamisel kahju mõõtmiseks kavandatud suuniste raamistikuga kahju suuruse arvutamiseks pragmaatilised suunised, mida liikmesriikide kohtud saavad kasutada.

3.7.1

Kuigi on hädavajalik luua tõhusam raamistik konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju kohtulikuks hüvitamiseks kannatanutele, toetab komitee seda, et komisjon julgustab liikmesriike välja töötama menetluskorra, millega soodustatakse lahendite saavutamist. Kohtusse kaebamise alternatiivina võib kohtuvälistel lahenditel olla oluline täiendav roll kannatanutele kahju hüvitamisel, raskendamata seejuures mingil viisil kannatanute pöördumist kohtu poole. Kohtuvälised lahendid võivad võimaldada saavutada õiglase lahenduse kiiremini, väiksemate kuludega ja osapoolte väiksema vastasseisu õhkkonnas ning vähendavad samas kohtute töökoormust. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles julgustama kohtuväliste süsteemide kasutamist ning parandama nende kvaliteeti ELis. Siiski märgib komitee, et alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid võivad olla usaldusväärne alternatiiv ohvritele kahju hüvitamisel üksnes juhul, kui kohtutel on tõhusad edasikaebamise mehhanismid – samuti kollektiivse kaebuse näol. Tõhusate edasikaebamise viiside puudumise korral puudub piisav motivatsioon õiglaselt ja kiiresti lahendini jõuda.

—

esiteks esindushagid, mille esitavad pädevad organisatsioonid (tarbija-, keskkonna-, ettevõtjate ja kannatanute ühendused) ja mille õiguspärasuse kohta on komitee suures osas arvamust juba avaldanud (7);

—

teiseks osalemisvõimalusega kollektiivsed hagid, mille puhul kannatanud otsustavad ühendada oma eraldiseisvad kahjunõuded üheks hagiks.

4.2.1

Komitee peamine mure on selliste konkurentsireeglite rikkumise tõttu kannatanute rahuldav õiguskaitse nagu ausalt tegutsevad konkurendid, tarbijad, VKEd ning asjaomaste ettevõtete töötajad, kes on nende töökohti ja ostujõudu ohustavate tavade kaudsed ohvrid. Komitee väljendas oma seisukohta „ühishagi rolli ja süsteemi määratlemise kohta Euroopa Liidu tarbijakaitseõiguses” omaalgatuslikus arvamuses (8). Kooskõlas varasemate arvamustega märgib komitee, et õiguskaitse vajaduse tunnistamisega kaasnevad selle õiguse tunnustamiseks ja tagamiseks kohased menetlused. Üks võimalus, mida arutelus õiguskaitse tõhustamise üle kaalutakse, on Euroopa ühishagi loomine. Komitee on arvamusel, et järelmeetmed peaksid olema tasakaalus ja pakkuma tõhusat kaitset rikkumiste eest. Need peaksid olema kooskõlas muude ettepanekutega kollektiivsete kaebuste kohta, eelkõige nendega, millega tegeleb praegu tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, ning neid tuleks käsitleda kooskõlastatult ja järjepidevalt, et vältida õiguslike vahendite asjatut dubleerimist, mis põhjustab tohutuid raskusi ülevõtmisel ja rakendamisel liikmesriikides.

4.2.2

Komitee toetab Euroopa poliitikute ja sidusrühmade ulatuslikku üksmeelt selles osas, et EL peab vältima Ameerika Ühendriikide stiilis kuritarvitamise ohtu. Järelmeetmed peaksid kajastama Euroopa kultuuri- ja õigustraditsioone, võtma ainsaks eesmärgiks hüvitamise ning looma õiglase tasakaalu osapoolte vahel, jõudes nii ühiskonna kui terviku huve kaitsva süsteemini. Komitee soovitab vältida tingimuslikke tasusid ja süsteeme, mis innustavad kolmandate osapoolte majanduslikke huve ELis.

4.3.1

Tõhusa juurdepääsu tagamiseks tõenditele, mis on üks osa õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, peab komitee positiivseks, et EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise hagide puhul tuleb tagada kogu ELis osapooltevaheline tõendite avaldamise miinimumtase. Liikmesriikide kohtunike volituste laiendamine teatud kategooriatesse kuuluvate asjaomaste tõendite avaldamisel võib aidata seda eesmärki saavutada, eeldusel et see jääb Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kehtestatud piiridesse ning et kõnealused tõendid on asjaomased, vajalikud ja proportsionaalsed.

4.3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab olemasolevaid takistusi, mis raskendavad kannatanutel oma juhtumi tõendamist, ning tervitab komisjoni jõupingutusi tõenditele juurdepääsu parandamisel. Komitee rõhutab, et tähelepanuta ei tohiks jätta liikmesriikide menetlussüsteemide erinevusi. Avalikustamiskohustused peaksid sõltuma täpsetest kaitsemeetmetest ning olema kohtuasjaga proportsionaalsed.

4.3.3

Minimaalse avalikustamismäära määramisel, mida tuleks kohaldada ühtlaselt ja tõhusalt kogu ELis, palub komitee komisjonil allutada avalikustamiskohustus täpsetele kaitsemeetmetele, sest küsimus on sellise süsteemi säilitamises, mis hoiab tasakaalus tõhusa juurdepääsu tõenditele ja õiguse kaitsele. Komitee märgib, et selles osas võib kasulik olla kohtuniku teostatav range järelevalve.

4.3.4

Kui ELi tasandil tuvastatakse asutamislepingu artiklite 81 või 82 rikkumine, saavad rikkumise tõttu kannatanud määruse nr 1/2003 artikli 16 lõike 1 alusel tugineda sellele otsusele kui siduvale tõendile kahju hüvitamise tsiviilasjas. Komitee leiab, et kohtumenetluse süsteemide võrdväärsuse põhimõtte kohaselt peaks sarnane eeskiri kehtima kõigi liikmesriikide konkurentsiasutuste suhtes, kes teevad otsuse artikli 81 või 82 rikkumise kohta.

4.4.1

Seoses osalemisvõimalusega kollektiivsete hagidega viitab komitee nende süsteemide eelistele ja puudustele, mida ta kirjeldas ka oma 14. veebruari 2008. aasta arvamuses (9). Selles arvamuses tõstis komitee selgelt esile asjaolu, et ehkki kollektiivsetes hagides osalemisel on teatud eeliseid, on neid keeruline hallata ja nad on kulukad, tuues kaasa viivitusi menetluses. Samuti ei sobi need paljudele tarbijatele, sest viimastel puudub asjakohane teave kõnealuste menetlusviiside olemasolu kohta. Komitee märgib, et mõned liikmesriigid on kasutusele võtnud erinevad edasikaebamise mudelid, mis võimaldavad valida kollektiivsetes hagides osalemise ja mitteosalemise vahel.

4.4.2

Sama võib täheldada seoses esindushagidega. Kuna valges raamatus viidatakse lisaks tuvastatud kannatanutele ka tuvastatavatele kannatanutele, ei näi olevat välistatud tuvastamata isikute rühma nimel esitatavad hagid. Kuigi üksikute kannatanute tuvastamine võib kaasa aidata nõude esitamisele, võib esineda olukordi, kus oleks asjakohane laiendada kohtuasja kõigile kannatanutele, näiteks siis, kui tegemist on suure arvu kannatanutega. Komitee soovitab komisjonil selgitada kõnealust ettepanekut ning tagada järjepidevus.

4.4.3

Komitee tuletab meelde oma varasemates arvamustes esitatud soovitusi kohtuniku olulise rolli kohta. Kohtunikke võib aidata konkreetse koolitusega, mis võimaldaks neil paremini kindlaks teha vastavust vastuvõetavuse kriteeriumidele ning tõendite hindamist ja neile juurdepääsu, sest ühishagide olemusest tulenevalt ei ole tõenäoline sama kaebuse esitamine üksiku hagina. Seepärast peab kohtunikul olema oluline ja aktiivne roll õigustatud kahjunõude kindlaksmääramisel ja lubamisel juba varases etapis.

4.4.4

Kannatanuid esindavad esindushagides kõige tõenäolisemalt pädevad tarbijaühendused ja ametiühingud. Komisjoni valges raamatus sedastatakse selgesõnaliselt, et pädevad ametiühingud tohivad esitada esindushagisid oma liikmete nimel. Kuna ka muudel teatud standarditele vastavatel organisatsioonidel võib olla õigustatud põhjendus kollektiivse hagi esitamiseks, tuleks hoolikalt hinnata, kas võib tekkida olukord, et sama rikkumisega põhjustatud kahju kohta esitatakse mitu nõuet. Tuleks soovitada, et hagi tõhustamiseks peaks kannatanuid esindama üks esindaja.

4.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub põhimõtteliselt komisjoniga selles osas, et järelhagide puhul tehtud lõplikke otsuseid tuleb käsitada rikkumise toimumise ümberlükkamatu eeldusena. Komitee leiab, et liikmesriikide kohtud on kõige sobivamad hindamaks põhjuslikku seost rikkumise ja nõutava kahjutasu vahel ning neile peaks jääma selleks ainuõigus.

4.5.2

Komitee märgib ka, et liikmesriikide konkurentsiasutuste lõplike otsuste tähtsus tähendab seda, et tuleks pöörata piisavat tähelepanu kontrollimeetmete ja menetlustagatiste ühtlustatuse tasemele liikmesriikides.

4.6.1

Teatud liikmesriikides on süü ja kahju põhjuslik seos üks süüteoga kaasneva vastutuse aluseid ning hageja peab tõendama nii oma õigust kahjutasule kui ka kostja süüd. Komitee soovitab komisjonil nimetatud erinevusi arvesse võtta, kuna need tulenevad liikmesriikide õigussüsteemide ajaloolisest arengust. Ta kutsub komisjoni üles tagama, et igasuguse tulevase süsteemiga tagatakse õiglane menetlemine, mille eesmärk on piisavatele tõenditele toetudes saavutada kiire ja tõhus kahju hüvitamine.

4.7.1

Leebema kohtlemise programmidel on väga suur mõju avastatud kartellide arvule ning oluline hoiatav mõju. Seepärast on nende programmide hea toimimine eelkõige kannatanute huvides. Konfidentsiaalse teabe avalikustamise oht võib avaldada negatiivset mõju kartellide avastamisele ning selle tulemusena kannatanute võimalusele kahjutasu nõuda. Seepärast tervitab komitee ettepanekuid, mis on suunatud leebema kohtlemise programmide tõhususe säilitamisele. Siiski ei peaks leebema kohtlemise programmid pakkuma kannatanute arvel kartellides osalejatele nende ebaseaduslikust käitumisest tulenevate tsiviilõiguslike tagajärgede eest suuremat kaitset kui rangelt vajalik.

4.8.1

Valges raamatus sätestatakse eri lähenemisviisid kahjunõuete esitajate menetluskuludega seotud finantsriski vähendamiseks. Komitee nõustub seisukohaga, et õigust saada hüvitist ei tohiks piirata kohtumenetluse liialt suured kulud. Komitee väljendas oma seisukohti kahjunõuete esitamise kulude küsimuse kohta arvamuses rohelise raamatu kohta (10).

4.8.2

Valges raamatus kutsutakse liikmesriike üles läbi vaatama kulude jaotamise eeskirjad ning andma liikmesriikide kohtutele õiguse teha eriolukorras erandeid põhimõttest „kaotaja maksab”, mida praegu rakendatakse enamiku liikmesriikide õigussüsteemides. Komitee kutsub komisjoni pöörama piisavat tähelepanu viisidele, kuidas tagada õiglane juurdepääs kohtutele ning sellega seoses ka nõuete põhjendatus.

4.8.3

Komitee leiab, et liikmesriigid peaksid oma kulude jaotamise eeskirjad läbi vaatama ning komisjon peaks uurima kõiki Euroopa Liidus kehtivaid asjaomaseid eeskirju. Tendents peaks olema võimaldada põhjendatud hagide esitamist juhul, kui sellega seotud kulud muidu takistaksid nõude esitamist. Kõik see ei tohi aga vähendada võimalust sätestada kokkulepete sõlmimist soodustava menetluskorra, mis aitaks vähendada kulusid.

4.8.4

Komitee tuletab meelde, et ei ole soovitav kehtestada tingimuslike tasude süsteemi, mis oleks vastuolus Euroopa õigusliku traditsiooniga. Nagu komitee on varasemas arvamuses (11) sedastanud, on selline süsteem enamikus ELi liikmesriikides seaduse või advokaatide eetikakoodeksiga keelatud.

4.8.5

Komitee leiab, et oletatavate hagejate teavitamine ja koondamine oleks tõhusal viisil ja mõistlike kuludega võimalik Euroopa elektroonilise hagide registri kaudu, kust leiavad teavet kannatanud üle kogu Euroopa Liidu.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/47

2.1

Nagu igal aastal, esitatakse aruandes iga konkurentsipoliitika vahendi kohta nägemus, millest on komisjoni tegevuses kõnealusel aastal lähtutud.

2.2

Valdkonnatasandil hõlmab 2007. aasta aruanne kõige olulisemaid majanduse põhivaldkondades rakendatud meetmeid, sh järgmiseid.

2.3

Teatud tegevusvaldkondades on märgata järjepidevuse või selguse puudumist, näiteks on elektroonilise side valdkonna puhul raske mõista, miks on selles valdkonnas vaja uut õigusaktide kogumit (aruande punkt 48) ning mis on selle eesmärgid, kui punkti 44 kohaselt aitab praegu kehtiv õigusraamistik muuta sideturgu järjest konkurentsivõimelisemaks.

2.4

Ka infotehnoloogia valdkonnas ei öelda aruandes midagi eesmärkide või võetavate meetmete kohta. Viidatakse ainult eelmistel aastatel käivitatud kohtuasjadele, ent ei räägita midagi eeskirjade ja tegevussuuniste kehtestamisest või meetmetest, mida komisjon kavatseb rakendada.

2.5

Sellega seoses tuleks käsitleda ka uut olukorda Internetis, kus toimub intensiivne kaubandustegevus, ent kehtivad vaid algelised reeglid, mis annavad lõputuid võimalusi konkurentsivastaseks tegevuseks, mille vastu tegelikult puudub tarbijakaitse. Seega vajab Internetikaubandus kiiresti reguleerimist.

2.6

Transpordi valdkonnas tasub positiivsena esile tõsta põhjalikult käsitletud meetmeid eri transpordisektorites: maantee- ja raudteevedudes (nii kauba- kui ka reisijate vedu) ning mere- ja lennutranspordis.

2.7

Postiteenuste osas puudub selgus läbirääkimiste suhtes, mida peetakse komisjoni ettepaneku üle avada ELi postiteenuste turg täielikult konkurentsile.

2.8

Aruandes esitatud Euroopa konkurentsivõrgustiku ja liikmesriikide konkurentsiasutuste tegevuse kirjeldus on selge ja üksikasjalik. Komitee toob esile ka selle, et Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmete koostöö on tugevnenud. Samuti tuleb positiivsena ära märkida komisjoni jõupingutused 2007. aastal osaleda rahvusvahelises tegevuses ja institutsioonidevahelises koostöös.

2.9

Laienemisprotsessi raames on jätkatud jõupingutusi konkurentsieeskirjade rakendamiseks kandidaatriikides ning tööd on alustatud sellega, et neil riikidel palutakse esitada usaldusväärsed tõendid asjaomaste eeskirjade vastuvõtmise kohta.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/52

1.1

Käesoleva rohelise raamatu eesmärk on edendada arutelu teemal, kuidas oleks siduskeskkonnas kõige parem teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel teadmisi levitada ning püüda pakkuda vastuseid teatud küsimustele, mis on seotud autoriõiguse rolliga teadmistepõhises ühiskonnas.

1.2

Autoriõiguse all mõistetakse otseselt autori õigusi ja sellega kaasnevaid õigusi ja see mõiste asendas tavapärase „kirjandus- ja kunstiomandi” (1) mõiste. Autoriõiguse kaitse jaguneb mitme konventsiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni vahel, eelkõige WIPO (2) hallatav Berni konventsioon ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sõlmitud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nn TRIPS-leping.

1.3

Kahest osast koosnevas rohelises raamatus käsitletakse üldisi küsimusi, mis puudutavad erandeid autoriõiguste ja sellega seotud valdajate õiguste ainuõigustesse. Teises osas puudutatakse konkreetseid küsimusi, mis on seotud teadmiste levitamise jaoks kõige asjakohasemate erandite ja piirangutega, ning seda, kas neid erandeid peaks digitaalajastul kohandama.

1.4

TRIPS-lepingus ette nähtud autoriõiguse erandeid ja piiranguid tõlgendatakse rangelt.

1.5

Euroopa ühtset turgu käsitlevas teatises (3) rõhutas komisjon vajadust edendada teadmiste ja uuenduste vaba liikumist. Komitee toetab seda seisukohta täielikult ja leiab, et see on vajalik Lissaboni strateegia edasiseks arendamiseks.

1.6

Autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitletakse üheksas direktiivis (4). Tarkvara autorid on samastatud kirjandus-ja kunstiteoste autoritega, kuid nii objektiivse õiguse kui ka kohtupraktika seisukohalt on nende õigused „tavapäraste” autoriõigustega võrreldes piiratumad.

2.1

Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamist infoühiskonnas käsitleva direktiivi üldpõhimõte on tagada autoritele maksimaalne kaitse. Kõnealune direktiiv peaks komisjoni arvates jääma täies ulatuses kohaldatavaks ka digitaalajastul, mida iseloomustab kirjandus- ja kunstiteoste ning tehniliste ja teaduspublikatsioonide ja tarkvaraga seotud teoste digiteerimine ja kohene edastamine. Samal ajal leiavad nende õiguste valdajad, et nad saavad oma teoste siduskeskkonnas kasutamisest vaid minimaalset tulu.

2.2

Ühenduses kehtivate erandite nimistusse kuulub praegu üks kohustuslik ja kakskümmend valikulist erandit. Liikmesriigid võivad seega vabalt otsustada, kas kohaldada valikulisi erandeid või mitte. See asjaolu on komitee arvates oluline takistus digitaalajastu jätkuvalt arenevaid tehnilisi vahendeid kasutavas teadmistepõhises majanduskeskkonnas põhjendatud erandite tegelikule ühtlustamisele. Samas, kuivõrd tegemist on ammendava loeteluga, ei võimalda see liikmesriikidel lisada täiendavaid erandeid. Liiatigi piirab WTO ja WIPO väljatöötatud „kolmeastmelise testi” kohaldamine neid piiranguid kolme tingimusega – neid rakendatakse üksnes teatud erijuhtudel (näiteks pimedate kasutajate korral), nende rakendamine ei tohi piirata teoste tavapärast kasutamist või põhjendamatult kahjustada õiguste valdajate õiguspäraseid huvisid.

2.3

Komitee on seisukohal, et need sätted toetavad teatavat ühtlustamisviisi. Samas tekib olukorras, kus on kehtestatud maksimaalselt suur valikuline nimekiri ja säilib võimalus vajadusel piirata kohaldatavate erandite ulatust, mitmeid märksa tõsisemaid probleeme erandite rakendamisel ja nende kontrollimisel siduskeskkonnas levitamisel (eelkõige satelliidi kaudu).

2.4

Nimekirja suhtes tuleks rakendada kategoorilisemat lähenemist, pidades silmas teadmistepõhise ühiskonna eesmärke ja kõikide diskrimineerimise vormide vastase võitluse eesmärke, sest ühtlustamiseesmärki ei ole saavutatud ja endiselt kehtib liiga palju erandeid.

2.5

Majandushuvid on eeskätt seotud pigem meelelahutusega, teatud kultuurivormide või mängudega kui teadmistega selle sõna otseses tähenduses. Kuid erinevate sisukategooriate vahele ei tohiks sellegipoolest tõmmata liialt selgepiirist eraldusjoont, välja arvatud muidugi pornograafilise või noori ohustava sisuga teoste puhul.

2.6

Erandid peaksid kehtima mis tahes puude korral, mis piirab interneti multimeediasisu kasutamist, kõikide haridustasemete puhul, kaasa arvatud elukestev õpe ja eakate ülikoolid, avalikele raamatukogudele ja multimeediakogudele, ülikoolidele, pikaajaliselt haiglas või taastusravil viibijatele, kinnipeetavatele, teadusuuringute läbiviijatele nii avalikus kui ka erasektoris vastavalt erialaraamatukogude ja dokumentatsioonikeskuste suhtes kehtestatud erikorraldusele. Eranditest kasusaajatel peab olema võimalus vaidlustada olukord, kus neile juurdepääsu ei võimaldata või seda ülemääraselt takistatakse. Samas peaks erandite ulatuse laiendamisega kaasnema täiendavad hüvitamismeetmed vähemalt autoriõiguste esmastele omanikele (5), samalaadselt hüvitistega isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise eest.

2.7

Võimalikke hüvitisi peaksid koguma volitatud kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes tegelevad nende hüvitiste kogumise ja jaotamisega vastavalt jaotusskeemidele, mida võib kohandada kehtivatele kohustuslike erandite liikidele.

2.8

Alustada tuleks konsultatsioonide ja läbirääkimistega erinevate sidusrühmade esindajate vahel, kes on kaasatud protsessi alates teoste tootmisest kuni kasutamiseni. Siiski leiab komitee, et kui komisjon võiks esimeses etapis koostada suunised, tuleks seejärel kehtestada ühenduse minimaalse ulatusega „tüüplitsentsid”, mida võib riiklikul tasandil asjaomaste huvirühmade vahel kohandada.

2.9

Avalike ja teadusraamatukogude ning dokumentatsiooni- ja uurimiskeskuste vahendustegevus ning kollektiivse esindamise organisatsioonide kontrollitegevus vastavad komitee arvates piisavalt TRIPS-lepingus võib-olla liiga rangelt sätestatud või liialt kitsalt tõlgendatud kriteeriumidele, mis ei võta arvesse ei teadmistepõhise ühiskonna vajadusi ega interneti kasutamise laienemist, eeskätt hariduse ja koolituste valdkonnas ning teadlaste ja uurijate koostöös.

2.10

Mitmed haridus-, teadus- või tehnikavaldkondadesse kuuluvad teosed on juba praegu internetis kättesaadavad nn light litsentside alusel, nagu GPL (6) või creative common litsents kirjandus- ja kunstiteoste puhul. Selliste litsentside ja teadmistepõhise ühiskonna (7) jaoks vajaliku sisu loomist tuleks pakkumiskutsete abil igati julgustada, samuti tuleks toetada asutusi, kes toodavad teaduslikku ja tehnilist sisu ning tarkvara selliste litsentside rakendamise kaudu (8).

3.1

Erilist tähelepanu pööratakse rohelises raamatus eranditele, mis võimaldavad suuremal määral toetada teadmiste levitamist, näiteks eranditele, mida kohaldatakse raamatukogude ja arhiivide suhtes, erandile, mis on seotud teoste levitamise õigusega haridus- ja teaduseesmärkidel, erandile, mida kohaldatakse puudega inimeste suhtes ning võimalikule kasutaja loodud sisu erandile.

3.2

Ühenduse digitaalraamatukogu algatuse Europeana põhjal on selge, et raamatukogudes ja arhiivides hoitavate teoste digiteerimine mõnikord unikaalsete originaaldokumentide säilitamise ja alalhoidmise ning siduskeskkonnas edastamise eesmärgil on kiiresti edasiarenev valdkond.

3.3

Teoste digiteerimise ja edastamise ulatus ja tingimused on riikide lõikes väga erinevad ning komitee arvates tihtipeale liiga piiravad. Direktiivis nähakse ette vaid üks reprodutseerimisõiguse erand: konsulteerimine konkreetsetel uurimiseesmärkidel ja mittekommertseesmärkidel toimuv ajaliselt piiratud säilitamine. Rangelt on ette nähtud kolmeastmeline test, mida võiks paindlikumaks muuta, eriti kui autorid saaksid kasvõi kindlasummalist hüvitist.

3.4

Erandi kohaldamist võimaldavateks olukordadeks peaks esmalt olema vajadus ohustatumate või haruldasemate teoste kaitsmiseks ja teoste lülitamine põhikoolide ja gümnaasiumide õpilaste ja ülikoolide üliõpilaste kohustuslike teoste hulka, seejuures võib põhihariduse ja täiendkoolituse kuulutada riiklikku huvi pakkuvaks valdkonnaks. Peaks olema võimalik piirata failivormingute valikut sellistega, mis põhinevad ISO tunnustatud rahvusvahelisel standardil ja mis on ristkasutatavad enamuse avatud või omandiõiguse alusel kasutatavate vormingutega (9).

3.5

Koopiate arv peaks olema kindlaks määratud vastavalt volitatud kasutajate arvule ja põhinema määratletud säilitamisvajadusel (10).

3.6

Eraldi küsimusi tõstatab siduskeskkonnas kättesaadavaks tegemine, mille jaoks on vaja täiendavaid tagatisi, et juurdepääsu saanud isikud ei levitaks teoseid edasi. Mõned neist maksavad litsentsi- ja teenustasusid (11).

3.7

Tuleks kaaluda direktiivi muutmist, et võimaldada siduskeskkonnas teoste laenutamist teadusuuringuteks ja õpinguteks juriidiliselt ja tehniliselt täpselt määratletud tingimustel. Rakendatav menetlus ja kohustus täielikult mõista erilitsentsi nõudeid ja siduskeskkonnas toimuva laenutuse tingimusi peaksid edendama autoriõigusest kinnipidamist eelkõige noorte seas. Komitee on alati esile tõstnud intellektuaalomandi austamisele suunatud haridust, mis on teadmistepõhise majanduse eetika oluline koostisosa.

4.1

Omanikuta teosed on oluline loovuse allikas.

4.2

Komitee leiab, et rohelises raamatus esitatakse olulisi küsimusi ning tehakse positiivseid ja konkreetseid ettepanekuid. Pärast piisavalt põhjalikke uuringuid võiks omanikuta teoste nimekirju perioodiliselt avaldada. Kui õiguste valdaja ei teavita endast kindlaksmääratud aja jooksul, ei jää teos üldomandisse, vaid selle suhtes kohaldataks asjakohast autoriõigusega samalaadset kaitsesüsteemi, kuivõrd õiguspärane autoriõiguse valdaja võib selguda hiljem. Litsentsisüsteemi valikul võib eeskujuks olla näiteks Taani või Ungari kogemus, samas on komitee arvates täiesti mõeldav ja eelistatav Euroopa tüüplitsentsi kasutuselvõtmine.

4.3

Komitee on seisukohal, et omanikuta teoste jaoks ei ole vaja eraldi direktiivi. Selliste teoste haldamise näol ei ole tegemist autoriõiguse uute eranditega, vaid litsentsihaldamise erikorraldusega autoriõiguse õiguslikus raamistikus. Olemasolevasse direktiivi uue peatüki lisamine oleks komitee arvates asjakohane meede

4.4

Komisjon võiks avaldada ja perioodiliselt ajakohastada omanikuta teoste õigusi haldavate asutuste loendeid ja süsteem tuleks läbi vaadata pärast viie- või kümneaastast katseaega, millega peaks kaasnema vastava aruande ja statistiliste andmete avaldamine.

5.1

Komitee sooviks, et lähenemisviis puudele ja teoste kättesaadavusele ei oleks nii piirav, nagu see mitmes Euroopa riigis hetkel on, sest lisaks erinevate puudega inimeste raskustele teoste hankimisel, on ka nende sissetulekud tihtipeale tagasihoidlikud. See on vaieldamatu ja sotsiaalselt vastuvõetamatu majanduslik takistus juurdepääsul teabele, haridusele ja kultuurile.

5.2

Puudega inimeste ühingute kaasamine peaks võimaldama ümber sõnastada erinevate puuetega seotud erandid. Need ühingud võivad osaleda ka spetsiaalsete arvutiterminalide haldamises ning vajadusel võimaldada puudega inimestele vastava eriharidusega personali abi. Sellist abi rahastatakse eraannetustest ning ühingutele antavast riiklikest toetustest. Puudega inimeste ühingud võivad samadel tingimustel või koostöös volitatud raamatukogude ja muuseumidega pidada autorite esindajatega läbirääkimisi teoste kasutustingimuste üle, mis loovad tagatisi piraatluse vastu. Komitee leiab, et erandit tuleks laiendada ka andmebaasidele, vastasel juhul jääb juurdepääs sellistele teatmeteostele nagu entsüklopeediad ja sõnaraamatud piiratuks. „Andmebaaside direktiiv” tuleks seega läbi vaadata, pidades silmas lisaks ülalmainitud hariduse ja teadmiste omandamisele ka puudega inimeste juurdepääsu küsimust.

5.3

Puudega inimeste ühingute osalemine peaks hõlmama ka kasutuslitsentsi järgimist puudutavat haridust. Ka siin tuleb kasutajaid veenda selles, et autoriõiguse austamine on autori loometegevuse jätkumise üheks peamiseks eelduseks. Samas tundub ebaõiglasena jätta nii litsentsi kui ka spetsiaalsete arvutiterminalidega seotud kulu ainuüksi puudega inimeste kanda. Vajalik on erand kõikide selliste puuete puhul, millega kaasnevad piirangud teostele juurdepääsul. Vastavad kulud peaksid kandma riigiasutused, kelle ülesanne on teha teosed, sealhulgas andmebaasid ja tarkvara, puudega inimestele kättesaadavaks. Andmebaasidega seotud õigusakte tuleks vastavalt kohandada (12).

5.4

Seetõttu tekib peamistel avalikel raamatukogudel ja tähtsamatel muuseumidel kohustus võimaldada juurdepääs teostele konkreetsele puudele vastavate erivahendite abil, mille rahastamine toimub kultuuriküsimusi haldava riikliku või piirkondliku asutuse eelarvest. Selline poliitika vastaks kohustusele tagada kõigi kodanike võrdõiguslikkus ja võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu.

5.5

Direktiivis ette nähtud haridus- ja teadusküsimustega seotud erandit rakendatakse liiga piiravalt. Selle kohaldamist tuleks laiendada WTO testi piires, lisades dokumendile teabe allika ja autori kohta, samuti selle kasutuspiirangud ja ebaseadusliku kopeerimise keelu.

5.6

Haridus- ja teaduseesmärkidel siduskeskkonnas laenatavate teoste suhtes tuleks kehtestada kohustusliku litsentsi süsteem, mille aluseks oleks laenavate asutuste ja volitatud hüvitise kogumisasutuste vaheline tüüpleping.

5.7

Erand peaks hõlmama nii haridusvaldkonnas tegutsevate pädevate inimeste poolt valitud teoste osi kui ka tervikteoseid – rakendatav kriteerium peaks sõltuma hariduslikest kaalutlustest. Selline lähenemisviis tugevdaks õiguskindlust, piiramata samas reprodutseerimisõigust. Ühtlustamise tõhustamine võimaldab üleeuroopalises haridusraamistikus vältida olukorda, kus ühes liikmesriigis õiguspärane tegevus loetakse teises liikmesriigis piraatluseks.

5.8

Kaugõpe eeldab, et eelkõige üliõpilased, aga ka kolmandates riikides viibivad Euroopa kodanikud saavad koopiaid (õppekomplekte) kasutada oma kodus.

6.1

See küsimus on muutunud üha aktuaalsemaks Web 2,0 kontekstis (13). Autoriõigust või mõnda muud esmase autori välja pakutud litsentsi on võimalik muuta või edasi areneda selliselt, et seda ei käsitleta piraatlusena.

6.2

Kõige lihtsam oleks selliste algatuste puhul, mille hulka kuuluvad ka kasutajate osalust hõlmavad entsüklopeediad, määrata kindlaks asjakohase litsentsi tüüp, nagu creative commons’i või Wikipedia tüüpi litsentsid. Sellisel juhul vastutab „esmane” autor jälgib esialgsele sisule täienduste tegemist või muutmist, tagades samas ideede paljususe.

6.3

Ka selle konkreetse näite puhul on näha, et Internet muudab autoriõiguse kohaldamise keeruliseks.

6.4

Internetis levitatavate teoste autorite tasustamine on tihtipeale vähem seotud otseselt litsentside eest makstavate summade kui kaudsete tuludega, mis on saadud pigem näiteks reklaamist kui tellimistasudest. Kuigi ka tellimine on suurenemas, eeldab interneti „ärimudel” levitamise valdkonnas ebatraditsiooniliste lahenduste leidmist, mis on seotud digiteerimise ja digitaalse edastusega. Seega oleme me endiselt üleminekuetapis uute tasustamismeetodite (14) otsinguil, kuna digiteeritud teoste loomise ja edastamisega seotud kulud ei ole võrreldavad materiaalsete kandjate müügiga, mis on palju suuremad.

6.5

Tuleb leida tasakaal uute levitamisviiside, reprodutseerimistehnikate, teadmistepõhise ühiskonna vajaduste ja autoriõiguste vahel. Tasakaalu ei saa saavutada üksnes teatud piiravate meetmete massilise kasutamisega, mis on peaasjalikult suunatud teatud vanuseklassile, keda seostatakse järjest enam kuritegevusega. Samuti puuduvad asjakohased õigusaktid ega otsita uusi võimalusi autorite tasustamiseks. Kuna tehnoloogia areng on tähtis ja kiire, on oluline kehtivaid piire laiendada.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/56

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab teatise üle heameelt ja märgib, et pakutav teadus- ja arendustegevuse piiriülese strateegilise juhtimise kontseptsioon on äärmiselt oluline ja pakiline, eriti selleks, et oleks võimalik kiirendada edusamme teadus- ja arendustegevuse olulisemates valdkondades. Euroopa strateegilise kavaga töötatakse parimate tavade alusel välja funktsionaalne süsteem.

1.2

See nõuab liikmesriikide juhitava protsessi elluviimist eesmärgiga tihendada nende koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et tulla paremini toime selliste oluliste ühiskondlike väljakutsetega Euroopas või maailmas, kus riiklikel teadusasutustel on tähtis roll. Seoses sellega tervitab ja toetab komitee ka konkurentsivõime nõukogu 2. detsembri 2008. aasta järeldusi (1) selles küsimuses ja nõustub neis esitatud väidetega.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud vajaduses luua ELi poliitiliste prioriteetide alusel strateegilised põhiraamistikud. Ettepanekus esitatud lähenemisviisi rakendamine nõuab eelkõige suurt poliitilist tahet.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et „ülalt alla” lähenemisviisile ei tohi omistada liiga suurt kaalu. Ta leiab, et hädavajalik on rakendada ennekõike „alt üles” põhimõtet, mis oleks kooskõlas asjaosaliste strateegiliste huvidega ja võimalustega jagada omavahel parimaid teadus- ja arendustegevuse alaseid ressursse.

1.5

Komitee rõhutab lisaks, et selline kooskõlastamine ei ole lihtne, eriti teatud riikide erihuvide pärast ja poliitilise tahte puudumise tõttu mitte ainult teadmiste, vaid ka teadus- ja arendustegevuse alaste ressursside jagamise osas.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult mõtet, et suurte majanduslike rivaalidega konkureerides tuleb võimalikult kiiresti suurendada rahalisi vahendeid ja inimressurssi. See ei tohi siiski mingil juhul ohustada teaduskoostööd, millesse need riigid ja nende teadusorganisatsioonid on kaasatud (2).

1.7

Samas tõdeb komitee, et piiriülese teadus- ja arendustegevuse ühise kavandamise rakendamine kujuneb erakordselt raskeks, arvestades, et selleks on vaja uut, avatumat ja koostööaltimat mõtteviisi (3), ning et mõtteviisi selline muutmine ei ole kerge.

1.8

Tunnustades ja hinnates laia valikut juba olemasolevaid piiriülese koostöö algatusi ja ühisprojekte ning nende suurepäraseid tulemusi, soovitab komitee kasutada seesugustest programmidest saadud asjakohased kogemused ära strateegilise kavandamise kontseptsioonis. Teadusuuringute ühise kavandamise protsessis tuleks õppida ka ebaõnnestumistest.

1.9

Saadud teadusliku teadmise tõhusamaks ja kiiremaks rakendamiseks on vaja erasektori piisavat kaasamist kogu protsessi. Komitee märgib lisaks, et erasektori osalusega kaasneb raskusi, eriti tulemuste kasutamise, intellektuaalomandi jm küsimuses (4).

1.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et selle ühenduse jaoks hädavajaliku tegevuse jaoks on vaja kehtestada ja luua kvaliteetne tegevusraamistik, mis julgustaks eri liikmesriike osalema, eriti oma teadus- ja arendustegevuse alaseid ressursse omavahel jagades, et toetada ja innustada vajalikku „alt üles” lähenemisviisi, samuti vajalikke rahastamisvahendeid. Võimalike takistuste kõrvaldamiseks on tingimata vaja võimaldada vahendite piisavat liikuvust ja luua toetav raamistik.

1.11

Selle tegevusraamistiku loomisel ei ole vaja arvesse võtta mitte üksnes tegureid, millel võib olla vastastikku täiendavat kasulikku mõju, vaid analüüsida üksikasjalikult ka ohte, mis ähvardavad teadusuuringute üleeuroopalise ühise kavandamise ideed.

1.12

Vastavalt sellele on komitee juba toetanud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (5) loomist, millega kinnitatakse ühise programmitöö üldisi eesmärke ja mis aitavad suurendada Euroopa lisaväärtust. Nüüd kutsub komitee antud teema kiireloomulisust rõhutades liikmesriike üles vastama komisjoni algatusele viivitamatult.

1.13

Komitee tervitab kõrgetasemelise ühise kavandamise rühma moodustamist, et määrata kindlaks ühise kavandamise teemad, mis valitakse pärast laiaulatuslikku avalikku konsulteerimist erinevate piirkondlike, riiklike ja Euroopa teadusringkondadega ning vajaduse korral ka erasektoriga. Komisjoni ettepaneku esitamise järel peaks nõukogu nende tegevuste tulemusena saama ühise kavandamise algatusi vastu võtta hiljemalt 2010. aastal.

2.1

Euroopa peab investeerima teadustöösse rohkem ja samas tegema seda ka tulemuslikumalt, kui soovitakse saavutada väljakuulutatud eesmärk: tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng: Seda vajadust tunnistati ka Lissaboni strateegias, mille kõige pakilisemaks eesmärgiks on seatud üleminek teadusel, tehnoloogial ja innovatsioonil põhinevale teadmistepõhisele ühiskonnale ning millega kutsutakse üles teadustöösse rohkem ja paremini investeerima.

2.2

Ühine programmitöö on uus algatus, mille puhul on tegemist muutusega Euroopa teaduskoostöös. See on vabatahtlik protsess, millega on võimalik selgete põhimõtete ning läbipaistva ja kõrgetasemelise juhtimise abil elustada liikmesriikidevahelist partnerlust. Programmitööga püütakse tõhustada liikmesriikides strateegilistes valdkondades tehtavate teadusuuringute riiklikku rahastamist ja suurendada selle mõju. Ühine programmitöö on eelkõige suunatud avalikele uurimisprogrammidele, mis tähendab koostööd avalikus sektoris. Sellegipoolest tuleks ettevõtete ja muude sidusrühmade seisukohad ühise programmitöö konkreetsete algatuste kohta ära kuulata ning nad peaksid osalema kõnealuste algatuste rakendamises.

2.3

Käsitletav teatis on vastuseks sidusrühmade nõudmisele luua vabatahtlik „alt üles” lähenemisviis, mida juhitakse strateegiliselt Euroopa tasandil, ning reageering sidusrühmade vastuseisule kõiki olukordi ühetaoliselt käsitlevale meetodile.

2.4

Uuritav teatis on üks viiest algatusest, mida komisjon on 2008. aastal kavandanud jätkuna rohelisele raamatule „Euroopa teadusruum: uued perspektiivid” (6) Eelkõige on see seotud uurimisprogrammide ja prioriteetide optimeerimisega ning arvestades tõkete kõrvaldamist teadmiste vabalt liikumiselt, on tegemist edasiminekuga nn viienda vabaduse loomisel.

2.5

Praegu investeerib EL teadustöösse ikka veel vähem kui tema põhipartnerid ning kulutused teadus- ja arendustegevusele nii avalikus kui ka erasektoris on viimase kümnendi jooksul üldjoontes samaks jäänud. Euroopal tuleb lisaks kulutuste kiirele ja olulisele suurendamisele leida ka uusi ja innovatiivsemaid võimalusi, kuidas teadus- ja arendustegevuse nappe vahendeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt kasutada. Peale selle peaks Euroopa ka tugevdama oma suutlikkust muuta teadusuuringute tulemused ühiskondlikuks ja majanduslikuks kasuks.

2.6

Liikmesriigid ja ühendus on viimastel aastatel käivitanud mitmeid algatusi, et suurendada avalikult rahastatavate teadusuuringute mõju ja tõhusust. Sidusrühmad on juba ammu mõistnud, et ELi teadus- ja arendustegevuse nõrk külg on liikmesriikides riiklikult rahastatavate teadus- ja arendustegevuse programmide vahelise koostöö ja kooskõlastatuse madal tase. Ent hoolimata viimastel aastatel tehtud jõupingutustest kõnealuse probleemi lahendamiseks on ELi teadusmaastik ikkagi väga sügavalt killustunud.

2.7

Praegu kavandatakse, rahastatakse, kontrollitakse ja hinnatakse liikmesriigi tasandil 85 % avaliku sektori teadus- ja arendustegevusest ilma erilise riikidevahelise koostöö ja kooskõlastatuseta. Vähem kui 6 % kõikidest teadus- ja arendustegevusse suunatud investeeringutest ja üksnes 15 % ELis riiklikult rahastatavast tsiviilotstarbelisest teadus- ja arendustegevusest (milles valitsustevaheliste organisatsioonide ja kavade osakaal on 10 % ja raamprogrammi osakaal 5 %) rahastatakse piiriülese koostöö raames.

2.8

Küsimus ei ole selles, et kõik teadusuuringud tuleks kavandada ühiselt ja et üksnes liikmesriigi tasandil tehtavad programmid tuleks lõpetada. Pigem on küsimus selles, et kogu ELi või selle suure osa jaoks strateegiliselt olulistes valdkondades avaliku sektori teadusuuringuid killustatult kavandades saadakse optimaalsest väiksemat kasu ja see läheb ELi jaoks iga päev kalliks maksma, takistades ühiskondlike eesmärkide saavutamist.

2.9

Mõned Euroopa teaduse suurimad edusammud on seotud teadus- ja arendustegevuse piiriülese riikliku rahastamisega, peamiselt tänu ühiste teadusstruktuuride rajamisele (7). Selliste ühiste algatuste mõju oleks võinud olla siiski veel suurem, kui tähelepanu neile probleemidele oleks olnud strateegiliselt suunatud, kui liikmesriigid oleksid end rohkem sidunud ning kui oleks rohkem läbipaistvust ja paindlikkust. Algatuste ja kogu seitsmenda raamprogrammi kohaldamisala laiendamisel ei ole mõtet, kui puudub tõhus liikmesriikidevaheline strateegiline programmitöö liikmesriikide vahel.

2.10

Ühine programmitöö on seotud Euroopa teadusmaastiku struktuuri muutmisega. Tegemist on kõikehõlmava, pikaajalise ja strateegilise protsessiga, mille eesmärk on suurendada Euroopa suutlikkust seista vastu olulistele majanduslikele ja ühiskondlikele probleemidele (nagu omavahel seotud kliima- ja energiaprobleemid). Ühise programmitöö eesmärk on struktuurne mõjutamine, et suurendada teadusuuringute riikliku rahastamise tõhusust ja mõju. Ühise programmitöö eesmärgi kohaselt peavad liikmesriigid olema valmis asuma määratlema ja rakendama teadusuuringute ühiseid tegevuskavasid ning nendega seonduvat mitmeaastast ja ühiselt kokkulepitud tegevust, samuti rahastamisvahendeid.

2.11

Ühine programmitöö eeldab liikmesriikidelt uutmoodi suhtumist. Eelkõige eeldab see liikmesriikidelt pühendumist ja konkreetset tegevust. Nad peavad uuesti läbi mõtlema ja ümber korraldama riiklike uurimisprogrammide määratlemise ja rakendamise ning suunama need ühistele eesmärkidele. Seepärast peab ühine programmitöö olema muutuva koosseisu ja avaliku juurdepääsuga vabatahtlik protsess.

2.12

Ühine programmitöö ei hõlma ühendusepoolset a priori rahastamist, olgugi et seitsmes raamprogramm võib kahtlemata katalüsaatorina toimida. Kõigepealt peavad liikmesriigid määratlema ühised strateegiad ja ühendama oma vahendid. Samal ajal ei välista see ka ühendusepoolse täiendava rahastamise võimalust, mis sõltub asjaomaste algatuste lisandväärtusest, üleeuroopalisest mõõtmest ja võimalikust struktuursest mõjust.

2.13

Komisjon teeb ettepaneku pragmaatilise metoodika kohta ühise programmitöö saavutamiseks teatavates kokkulepitud valdkondades. Strateegilise programmitöö metoodika põhineb Euroopa tehnoloogiaplatvormide kogemustel, mida on kohandatud avaliku sektori uurimisprogrammidele. See hõlmab eri etappe vastavalt uurimisprogrammide kestusele, täpsemalt alates programmi määratlemisest selle rakendamiseni ning seejärel kuni programmi järelevalve ja hindamiseni välja.

2.14

Ühist programmitööd oleks võimalik lihtsustada, kui on täidetud mitmed raamtingimused:

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab teatise üle heameelt ja märgib, et pakutav teadus- ja arendustegevuse piiriülese strateegilise juhtimise kontseptsioon on äärmiselt oluline ja pakiline, eriti selleks, et oleks võimalik kiirendada edusamme teadus- ja arendustegevuse olulisemates valdkondades. Seoses sellega tervitab ja toetab komitee ka konkurentsivõime nõukogu 2. detsembri 2008. aasta järeldusi selles küsimuses ja nõustub neis esitatud väidetega.

3.2

Kontseptsioonil on positiivseid jooni, sest sellega püütakse riiklikku rahastamist teadusuuringute põhisuundades strateegilise koordineerimise teel võimalikult tõhusalt kasutada ning parandada ühise programmitöö ja lahenduste otsimise raames tehtavatele uurimisprojektidele laienenud rahvusvahelise koostöö abil teadus- ja arendustegevuse alast suutlikkust.

3.3

Komitee väljendab heameelt mõju hindamise üle ja ka asjaolu üle, et selle hindamise alusel valiti nelja võimaliku variandi hulgast välja Euroopa strateegiline kava, mille raames arendatakse parimatele kasutatavatele meetoditele tuginedes välja funktsionaalne süsteem, kus liikmesriikidel tuleb kindlaks määrata ühise programmitöö teemad.

3.4

Lisaks rõõmustab komitee selle üle, et kooskõlastamise katseprojektiks valiti energiatehnoloogia valdkond, ning toetab seda projekti ja uut lähenemisviisi täielikult oma arvamuses SET-kava kohta (8).

3.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud vajaduses luua ELi poliitiliste prioriteetide alusel strateegilised põhiraamistikud.

3.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et „ülalt alla” lähenemisviisile ei tohi omistada liiga suurt kaalu. Seevastu leiab ta, et kui lähtuda sellest, millised on praegu olemasolevad rahvusvahelised teadusvõrgustikud, kuhu koonduvad mitmed väiksemad uurimisüksused ja mida osaliselt toetavad rahvusvahelised agentuurid, näiteks Rahvusvaheline Energiaagentuur, on hädavajalik rakendada ennekõike „alt üles” põhimõtet, mis oleks kooskõlas asjaosaliste strateegiliste huvidega ja võimalustega omavahel parimaid teadus- ja arendustegevuse alaseid ressursse vahetada. Asjakohasteks foorumiteks võivad osutuda rahvusvahelised teaduskonverentsid, mille hooleks võib jätta sobivate ettepanekute koostamise.

3.7

Komitee rõhutab, et selline kooskõlastamine ei ole lihtne, eriti teatud riikide erihuvide pärast ja poliitilise tahte puudumise tõttu mitte ainult teadmiste, vaid ka teadus- ja arendustegevuse alaste ressursside jagamise osas. Kontseptsiooni praktilise elluviimise õnnestumiseks on tingimata vaja avatust ja läbipaistvust.

3.8

Tunnistades ja tunnustades suurt hulka käimasolevaid piiriülese koostöö ja ühiseid projekte ning nende suurepäraseid tulemusi, soovitab komitee kasutada neist programmidest kogutud asjaomaseid kogemusi kõnealuse uue strateegilise programmitöö kontseptsiooni tarbeks. Teadusuuringute ühise kavandamise menetlusi kujundades tuleb asjakohaseid õppetunde leida ka ebaõnnestumisest.

3.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult mõtet, et see kontseptsioon tuleb võimalikult kiiresti ellu viia, suurendades samas rahalisi vahendeid ja inimressurssi, et Euroopa Ühendus saaks parandada oma positsiooni ning seega ka oma majanduslikku konkurentsivõimet põhirivaalide – Ühendriikide ja Aasia riikide – suhtes. See ei tohi siiski mingil juhul ohustada teaduskoostööd, millesse need riigid ja nende teadusorganisatsioonid on kaasatud (9).

3.10

Samas tõdeb komitee, et piiriülese teadus- ja arendustegevuse ühise kavandamise rakendamine kujuneb erakordselt raskeks, arvestades, et selleks on vaja uut, avatumat ja koostööaltimat mõtteviisi (10), ning et mõtteviisi selline muutmine ei ole kerge.

3.11

Saadud teadusliku teadmise tõhusamaks ja kiiremaks rakendamiseks, mis on ühise strateegilise kavandamise ja uurimistöös endas saadud lahenduste lõppeesmärk, on vaja, et kogu protsessi oleks piisavalt kaasatud erasektor. Komitee märgib, et ühise programmitöö kontseptsioon võimaldab sellist kaasamist. Lisaks märgib ta, et erasektori osalusega kaasneb raskusi, eriti tulemuste kasutamise, intellektuaalomandi jm küsimuses (11).

3.12

Innovatsiooniprotsess, s.t saadud teadusliku teadmise konkreetne rakendamine oleneb mitmesugustest kohalikest teguritest, näiteks olemasolevast infrastruktuurist, juurdepääsust kapitalile, maksukoormusest või teatud investeeringutega seotud maksusoodustustest või ka tööstuse kogemustest samalaadsete investeeringutega. Tegemist võib olla ka otseste investeerimisstiimulitega, näiteks maksuvabastustega. Need tegurid võivad projektides vastuolusid põhjustada.

—

soovitus intellektuaalomandi haldamise kohta teadmussiirde käigus ning ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide tegevusjuhis, KOM(2008) 1329, 10.4.2008;

—

„Euroopa partnerlus teadlaste jaoks”, KOM(2008) 317, 23.5.2008.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/62

1.1

Komitee kiidab heaks komisjoni algatuse, mis on kooskõlas komitee käimasoleva tööga nende meetmete kaasajastamisel, mille eesmärk on parandada ja ajakohastada Baseli kokkuleppe õigusraamistikku. Samuti nõustub komitee üldjoontes esitatud rakendussätetega, välja arvatud mõned üksikud aspektid, mis ei muuda üldist raamistikku.

1.2

Hübriidkapitaliinstrumentide kohta, mis sisaldavad nii omakapitali kui võlakapitali tunnuseid, kehtivad praegu riiklikud reeglid, mida tuleks ühtlustada eesmärgiga tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused. Komisjon ei esita nende instrumentide täpset määratlust, kuna nad võtavad eri vorme ning võivad areneda, kuid määratleb instrumentide aktsepteeritavuse aluspõhimõtted. Instrumentide esialgne tähtaeg peab olema vähemalt 30 aastat, nad peavad olema täielikult tasutud ja kujundatud selliselt, et nad kataksid kõik kahjud. Lisaks sellele ei tohiks nad liigselt suureneda omakapitaliga võrreldes. Riigiasutustele on antud volitused sekkuda, et pidurdada ebanormaalset kasvu.

1.3

Seotud klientide valdkonnas viidi sisse sellise riski mõiste, mis tuleneb raskustest, milles on ettevõtte, millest teine ettevõte rahaliselt sõltub, ning lihtsustati, ühtlustati aruandlusnõudeid ning kujundati need ümber. Oluliste riskide valdkonnas on peamine uuendus 25 % suuruse piirmäära kehtestamine, milles sisalduvad ka pankadevahelised hoiused. Komitee on seisukohal, et viimane reegel, mis on ilmselt ajendatud hiljutistest katastroofistsenaariumitest, tuleks läbi vaadata, arvestades nende hoiuste likviidsuse tähtsat reguleerivat funktsiooni ja nende suhteliselt väikest riski taset (tavaperioodidel) võrreldes teist tüüpi riskipositsioonidega.

1.4

Direktiivi ettepanekuga viiakse sisse säte, mille kohaselt kohustusi tekitava algse lepingu läbirääkimistel, struktureerimisel või dokumenteerimisel otseselt osalenud väljastajad, vahendajad ja haldajad on kohustatud säilitama olulise majandusliku huvi (vähemalt 5 % ulatuses). See säte on tingitud tõenäoliselt USA-s saadud väga halbadest kogemustest CDO-ga (collateralized-debt obligations), kuigi nende tunnused ja päritolu erinevad tavapäraste väärtpaberistamiste tunnustest ja päritolust. Komitee jaoks tekib küsimus, milline mõju võiks kõnealusel uuel sättel olla turgude likviidsusele.

1.5

Liikmesriikidele on antud võimalus jätta positsioonide summast välja rühmasisesed riskipositsioonid, juhul kui vastaspooled tegutsevad samas liikmesriigis. Komitee on teadlik neist õiguslikest põhjustest, mis takistavad selle reegli laiendamist teistes liikmesriikides asuvatele vastaspooltele, kuid on seisukohal, et tavatingimustes kahjustaks välisriikides asuvate vastaspooltega mitte-arvestamine asjaomase ettevõtte riskide üldist hindamist. Mõistlik lahendus oleks vabastuse laiendamine kogu rühmale iga üksikjuhtumi kohta koostatud hinnangu alusel, kuid nimetatud võimaluse kohaldamine katkestatakse esimeste kriitiliste märkide ilmnemisel.

1.6

Viidates ülalnimetatud sättele, kuid üldisemast seisukohast, väljendab komitee veelkord vastuseisu liikmesriikidele antud võimalusele teatud nõudeid kohaldada või mitte kohaldada. See on vastuolus ühtlustamise põhimõtte ning konkurentsitingimuste võrdsusega.

1.7

Komitee arvates tuleks pöörata erilist tähelepanu võimalikule riskile, mis tuleneb krediitkaardi veel kasutamata krediidivõimaluste kasutamisest See risk võib muutuda kiirelt oluliseks perioodidel, kui tarbimis- ja hüpoteeklaenude andmine on piiratud.

1.8

Järelevalvesüsteemide valdkonnas kehtestatakse direktiivi ettepanekuga rida uusi sätteid, mille eesmärk on suurendada järelevalve tõhusust: eelkõige võetakse arvesse süsteemselt olulisi filiaale, mille puhul tuleb rakendada järelevalvet vastuvõtvas riigis, kui tegemist on filiaali kriisiolukorraga, ning kui asjaomast riikide ametiasutuste vahel on eelnev kokkulepe. Komitee nõustub sätetega, kuid rõhutab vajadust meetmete järele, mida rakendada kiirete ja ootamatute sündmuste korral.

1.9

Komitee väljendab lõpetuseks erilist heameelt selle üle, konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus rajab järelevalveasutuste kolleegiume, kuhu kuuluvad nende riikide järelevalveasutused, kus asuvad teatud rühma ettevõtted. Selline algatus võib üksnes parandada järelevalve tõhusust rühmade üle ja vajadusel kiirendada asjaomaste meetmete vastuvõtmist.

2.1

Finantsturgude kriis sundis komisjoni kiirendama käimasolevat menetlust, mille eesmärk on tugevdada ja vajadusel muuta finantsasutuste kapitalinõuete kohta kehtivaid eeskirju, mis võeti vastu Basel II kokkuleppe raames koos direktiividega 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ. Tuleb märkida, et arutelud uute sätete üle olid kriisi puhkedes juba käimas; turgude struktureeritud reformi tuleks alustada pärast valge raamatu avaldamist, mis on kavandatud 2009. aasta juuniks Kõnealune ettepanek sisaldab eri meetmeid, mille eesmärk on:

2.2

Direktiivi ettepanekule eelnes konsulteerimine huvitatud isikutega interneti teel; Teksti koostades arvestati saadud näpunäiteid, järgides loomulikult algpõhimõtteid, millele konsultatsioon tugines:

2.3

Komitee kiidab komisjoni ettepanekute üldsuunda ja nõustub nende üldise lähenemisviisiga. Sündmused, mille tunnistajad me oleme olnud, ning eelkõige erinevad vahejuhtumid ja seadusevastased toimingud on oluliselt kahjustanud avalikkuse usaldust finantssüsteemi vastu tervikuna, sundides rakendama asjakohaseid meetmeid. Igal juhul tuleb vältida seda, et usaldusnormatiivide karmusega karistatakse ettevõtjaid ja nende kliente rohkem kui vaja. Nagu on näidanud praegune kriis, on usaldusnormatiividel lisaks turgude stabiilsuse ja tugevuse tagamisele ka äärmisel oluline sotsiaalne roll.

4.1

Eeskirjad suurte riskide kohta on pärit 1992. aastast ning neid ei ole muudetud. Äsjased sündmused on aga tõendanud vajadust uute eeskirjade järele. Komisjoni ettepanekus võetakse suuremal määral arvesse teatud riskidega seonduvat ohtu ning seatakse samal ajal eesmärgiks vähendada aruandluskulusid, suurendada läbipaistvust ja luua võrdsed konkurentsitingimused.

4.2

Seotud klientide rühma mõiste on muutunud. Seni keskenduti riskile, millega teatud ettevõte võib kokku puutuda seoses teise ettevõtte finantsprobleemidega. Viimase aja sündmused on näidanud, et kaks või enam ettevõtet võivad sattuda raskustesse, kuna see ettevõtte, millest nad rahaliselt sõltuvad, on sattunud raskustesse.

4.3

Seetõttu lihtsustatud ja ühtlustatud aruandlusnõudeid, mis on põhjustanud kogu sektorile suuri kulusid ja raskusi. Kõige selgem muudatus on kohustus teavitada konsolideeritud alusel oma 20 suuremast riskipositsioonist, kui nad on arvutatud sisehindamise meetodi järgi. Erinevad varem rakendatud piirmäärad ühtlustati 25 %-le.

4.4

Kaotatud on paljud arvukad erandid, mis varem kehtisid ning põhjustasid suuri tõlgendusraskusi. Alles on üksnes sellised erandid, mis tõenäoliselt ei põhjusta suuremat riski. Loetelu on siiski üsna pikk, kuid vastab üldiselt hästi läbi mõeldud ettevaatuskriteeriumitele.

4.5

Komitee nõustub üldjoontes kavandatud eeskirjadega, kuid soovib siiski kommenteerida mõningaid olulisi aspekte.

4.6

Erilist tähelepanu väärivad „riskipositsioonid, mis tulenevad kasutamata laenuvõimalustest, mis (…) liigitatakse madala riskiga bilansivälisteks kirjeteks” (art 113). Krediitkaartide maksimaalse kululimiidi kogusumma on kõrge, eelkõige teatud liiki krediidiasutuste jaoks. Krediidinappuse perioodidel võivad kasutamata jäänud marginaalid kiirelt kahaneda. Komitee on seisukohal, et võimalikku riskipositsiooni krediitkaardi kasutamata krediidivõimaluste osas tuleks tähelepanelikult ja ettevaatlikult hinnata.

6.1

Maailma finantsturge vapustanud kriis näitas selgelt vajadust vaadata üle järelevalvestruktuurid ja -meetodid, et nende abil oleks võimalik ette näha süsteemi kriisi ja võtta meetmeid hädaolukorras.

6.2

Eeskirjad teabevahetuse ja koostöö kohta vaadati läbi: artiklis 42b viidi sisse „süsteemselt oluliste filiaalide” mõiste, tunnistades mõnel juhul vastuvõtva riigi huvi eesõigust päritoluriigi põhimõtte ees. Komitee väljendab oma täielikku nõusolekut selle äärmiselt olulise lähenemisviisiga.

6.3

Kokkuvõttes nähakse uutes eeskirjades ette, et vastuvõtva riigi pädevad asutused võivad nõuda päritoluriigi pädevatelt asutustelt või vajadusel konsolideerivatelt järelevalveasutustelt, et nende territooriumile rajatud filiaali vaadeldakse „süsteemselt olulisena”, juhul kui selle turuosa ületab 2 % või kui tal on oluline osatähtsus riiklikul turul. See nõue peab sisaldama teatavat liiki mõjuhinnangut, kui on ette näha makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide operatsioonide peatamist või võimalikku katkestamist, ning hinnangut selliste meetmete mõju kohta riiklikule turule.

6.4

Menetlus, mille kohaselt üks filiaal nimetatakse süsteemselt oluliseks, nõuab teatud aega. Seetõttu näib olevat põhjust kehtestada eeskirjad, mida rakendada hädaolukorras (artikkel 130) ning mis võimaldavad erakorraliste meetmete rakendamist. Direktiiviga loodavatel järelevalveasutuste kolleegiumidel (artikkel 131 a – vt punkt 6.5) ja olemasoleval Euroopa pangandusinspektorite komiteel peaks olema võimalik rakendada lihtsustatud menetlust koos vajalike tagatistega.

6.5

Komitee suhtub väga positiivselt järelevalveasutuste kolleegiumide (artikkel 131 a) loomisesse. Neid kolleegiume rajab konsolideeriva järelevalve eest vastutav asutus ja neisse kuuluvad asjaomaste riikide järelevalveasutused. Kolleegiumide ülesanne on peamiselt tagada järjepidev ja tõhus kontroll rahvusvaheliste rühmade üle (ja loodetavasti kiireloomuliste meetmete rakendamine hädaolukorras), teabevahetuse ja asjakohaste järelevalvemeetodite ühise määratlemise teel. Komitee tunneb heameelt selle otsuse ning esitatud järelevalve-eeskirjade üle, mis on kooskõlas varem nimetatud tõhususe suurendamise programmidega ning Financial Services Forumi eesmärkidega.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/66

1.1

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku põhijooned. Ettepaneku esmane eesmärk on laiendada välismaksete süsteeme käsitleva määrusega hõlmatavate maksetehingute ulatust otsekorraldustele. Põhimõtteliselt on algatus kooskõlas komisjoni poliitikaga, millega püütakse tagada, et välismakseid käsitletakse euroalal siseriiklike maksetena.

1.2

Mõtlemisainet annab veel see, et välismaksete otsekorralduste kulud on suuremad kui sarnaste maksete kulud siseriiklikul tasandil. Seetõttu kutsub komitee läbipaistvuse tagamiseks komisjoni üles teavitama oma järelduse aluseks olnud uuringute detailidest, meetodist ja allikatest. Faktide tundmine on tasakaalustatud otsusele jõudmise eeltingimus.

1.3

Igal juhul tuleb meeles pidada, et kui määrus peaks jõustuma 1. novembril 2009. aastal, nagu kavandati, siis ei ole jäänud palju aega äriplaanide koostamiseks. Äriplaane ei saa aga koostada õigusliku kindluseta mitmepoolse vahendustasu osas.

1.4

Lisaks tehakse ettepanekus liikmesriikidele kaks ettekirjutust: esiteks rajada seal, kus neid ei ole, pädevad asutused, kes vastutavad maksesüsteemide eest, ja teiseks luua asjakohane struktuur kaebustega tegelemiseks. Komitee sõnul on enamikus riikides sellised struktuurid juba olemas. Sellisel juhul hoiatab komitee uute struktuuride loomise eest, mis kattuksid osaliselt või täielikult juba olemasolevate struktuuridega.

1.5

Veel nõutakse liikmesriikidelt tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamist, mida kohaldatakse määruse reeglite mittejärgimise või rikkumise korral. Komitee on sellega nõus, kuid märgib, et teave liikmesriikides võetud meetmete võrdleva uuringu kohta annaks ülevaate sellest, kui oluliseks liikmesriigid määrust peavad.

1.6

Määrust kohaldatakse ainult riikides, mis kuuluvad rahaliitu. Euroalavälised liikmesriigid võivad valida, kas nad kohaldavad määrust oma vääringu suhtes. Kuna ükski riik ei ole seda võimalust kasutanud, siis peaks see panema mõtlema selle üle, kui kasulikuks liikmeriigid kõnealust algatust peavad.

2.1

Määrus (EÜ) 2560/2001 välismaksete kohta ühenduses jõustus 31. detsembril 2001. aastal. Sellega nähakse ette, et välismakse tasu on kõikides liikmesriikides sama kui vastaval siseriiklikul maksel. Määrust kohaldatakse kreeditkorraldusega maksetele, elektroonilistele maksetele, kõikidele kaardimaksetele ja pangaautomaadist sularaha väljavõtmisele. Komisjoni ettepanekuga laiendatakse alates 1. novembrist 2009 määruse kohaldamisala otsekorraldustele, parandatakse kaebuste käsitlemise süsteemi ja lihtsustatakse statistilise aruandluse süsteemi.

2.2

Komisjoni eesmärk on parandada siseturu toimimist, mis puudutab eurodes tehtavate maksete süsteemi, kus siseriiklikele ja rahvusvahelistele maksetele kehtivad samad reeglid, võimaldades nii tarbijatel kui ka majandusel üldiselt raha kokku hoida ja kasu saada. Vaidluste lahendamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata, et pakkuda lahendusi tarbijaorganisatsioonide poolt tõstatatud probleemidele. Teisalt statistiline aruandlus toob krediidiasutustele kaasa suure administratiivkoormuse ja kõrged kulud.

2.3

Komitee hindab komisjoni algatust ja toetab selle põhijooni, ent teeb siiski mõned märkused ja soovitused, et käimasolevasse arutellu kasulik panus anda.

3.1

Vastuseks survele, mida komisjon on aastaid avaldanud, on pangandussektor loonud üleeuroopalise makseteenuste infrastruktuuri (SEPA), mis töötab rahuldavalt nii tehniliselt kui ka korralduslikult ning on langetanud rahvusvaheliste maksete tasu siseriiklike maksete tasu määrani. Komisjon ütleb, et kõnealust määrust võib „pidada SEPA nurgakiviks”.

3.2

Siiani saavutatuga saab vaid rahul olla. Jääb siiski peamine mure selles osas, kas vastatakse ühtse turu üldpõhimõtetele. SEPA esmane ülesanne on lahendada eurodes tehtavate maksete probleem. Euroalavälised liikmesriigid ei saa süsteemist kasu, v.a juhul, kui makse tehakse eurodes. Peale laienemist võib öelda, et SEPA hõlmab suuremat osa ühendustesisestest ülekannetest: see on osa mitmekiiruselisest siseturust.

3.3

Teiseks kehtivad võrdsed siseriiklikud ja rahvusvahelised tingimused vaid ühe riigi sees. Erinevused riikide vahel säilivad ja mõnel juhul on need märkimisväärsed, kuid erinevused kõikide euroala riikide ja euroalaväliste liikmesriikide vahel on veelgi suuremad. Kehtivas määruses nähakse ette, et euroalavälised liikmesriigid võivad süsteemiga vabatahtlikult ühineda, kuid vähesed on selle valiku praeguseks teinud. Üldine tulemus on see, et mõistlikust tasude konvergentsist ELi sees ollakse veel kaugel.

3.4

Rääkimine tasude konvergentsist ei tähenda tingimata, et soovitakse saavutada ühtsed tasud. Kuid läbipaistvuse ja tarbijate ootustele vastamise seisukohast oleks samm edasi, kui kõik liikmesriigid viiksid läbi hoolika tasude võrdluse: jätkuvalt on väga suuri erinevusi maksete infrastruktuuri tasudes, maksudes ja sotsiaalmaksetes, korralduskuludes ning siseriiklike ja rahvusvaheliste maksete mahus. Taoline analüüs võiks anda kasulikku teavet selle kohta, kas on mõistlik määruse kohaldamisalasse haarata kõik elektroonilise välismakse vahendid.

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/69

1.1

Komitee peab ettepaneku eesmärke esmatähtsaks ja innustab komisjoni jätkama tööd ühise metroloogia süsteemiga, mis ulatub kaugemale riiklikest teadusuuringutest ja edusammudest, et saavutada Euroopa lisaväärtus, mis on kõigi jaoks ühine.

1.2

Komitee arvates on põhieesmärk saavutada rahvusvahelisel tasandil ühine positsioon, mille raames ei oleks ELi seisukoht teisejärgulise tähtsusega, vaid EL ise edendaks Euroopas arendatud materjalide, toodete ja protsesside jaoks asjaomaseid standardeid, mis vastavad ELi tööstuslikele ja kaubanduslikele huvidele.

1.3

Komitee on veendunud, et praeguses globaliseerunud majanduslikus ja sotsiaalses kontekstis võib tipptasemel Euroopa metroloogial olla üksnes positiivne mõju ELi majandusele.

1.4

Komitee on seisukohal, et Euroopa teadlasi tuleb üha enam kaasata selliste moodsate süsteemide arendamisse, mis võimaldavad metroloogiat kasutada kõige uuemete teadussaavutuste puhul füüsika, keemia, bioloogia, keskkonnateaduste, ökoloogilise jalajälje, nanotehnoloogia, toiduainete, tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas.

1.5

Komitee peab soovitud tulemuste saavutamiseks vajalikuks otsustavat tööd, et integreerida tööstus, kaubandus ja avalik sektori ulatuslikumalt Euroopa metroloogia teadusuuringute arendamisse, et määratleda rahvusvahelises kontekstis uued standardid.

1.6

Komitee arvates on eriti oluline, et metroloogia teadusuuringute valdkond ei oleks eraldiseisev ega enesele viitav.

1.7

Reguleerimine ja standardimine toimub mõõdetavate süsteemide kaudu, mis põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud ja rakendataval metroloogial. Seetõttu teeb komitee ettepaneku kaasata juba algusest uute süsteemide arendamisse Euroopa standardiorganisatsioonid (Euroopa Standardikomitee CEN, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ENELEC ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut ETSI) ning riiklikud asutused ja akrediteerimisasutused.

1.8

Komitee leiab, et tuleb teha kõik võimalikud jõupingutused, et saavutada järgmiste valdkondade ulatuslik integratsioon:

Komitee arvates on üksnes selliselt, välistades igasugust killustamist, võimalik saavutada rahvusvaheliselt tunnustatud tulemusi Euroopa tasandil.

1.9

Komitee hindab ja kiidab heaks komisjoni ettepanekuid, milles toetatakse Euroopa metroloogia teadusprogrammi (1) algatust selliste meetmete kaudu, millega nähakse ulatuslik nn ühenduse tasandile viimine järgmistes valdkondades:

1.10

Komitee arvates peaks haldusstruktuurid olema paremini määratletud. Selge on see, et asjaomane ebakindlus võib mõjutada teadustegevuse arengut ja loodetud tulemusi.

1.11

Sellega seoses rõhutab komitee metroloogia teadusuuringute tulemustest otseselt huvitatud osapoolte suurema kaasamise vajadust nii prioriteetide kehtestamisel kui ka nende konkursikutsete väljatöötamisel ja hindamisel, mis avaldatakse CORDISe kaudu või Euroopa Liidu Teatajas (ELT), ning mis koostatakse ettepanekute jaoks, mille puhul tagatakse ettevõtete t, ülikoolide ning teadus- ja haridusasutuste osalemine rahastatud programmide ja projektide järelevalves ja kontrollis.

1.12

Komitee arvates oleks mõttekas anda Euroopa metroloogia teadusprogrammi teadusnõukogule võimalus kontrollida Euroopa metroloogia teadusprogrammi komiteele suunatud siduvate arvamuste abil rahastatavate teadusuuringute liiki, iga-aastast tööprogrammi ja ettepanekuid käsitleva sõltumatutest hindajatest koosneva meeskonna valikut. Samuti peaks komisjoni vaatleja jälgima hindamispaneeli seitsmenda raamprogrammi eeskujul.

1.13

Komitee arvates oleks mõttekas näha teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kaheksanda raamprogrammi 2014–2020 kavandamise ettepanekutes ette tõeline ja alaline ELi programm metroloogia jaoks, mida koordineeriks ja juhiks komisjon ning mis põhineks asjaomaste sidusrühmade pideval osalusel. Programmi puhul tuleks eelkõige arvesse võtta tööstuse, ülikoolide, teadustegevuse ja standardimise nõudmisi ja metroloogia teadusuuringute rahvusvahelisi aspekte eriti suhete osas selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja teised kontrollasutused nagu IUAP (2).

—

ohutus,

—

toiduainete märgistamine,

—

tervishoiusüsteemid,

—

keskkond,

—

biotehnoloogia,

—

nanotehnoloogiad ja kõrgtehnoloogilised materjalid,

—

energia,

—

transport ja telekommunikatsioon ning turvasüsteemid,

3.1

Käesoleva, EÜ asutamislepingu artiklil 169 põhineva ettepaneku eesmärk on luua 22 riiklikku metroloogia teadusprogrammi ühendav Euroopa metroloogia teadusprogramm, et parandada avaliku sektori metroloogiauuringute tõhusust ja tulemuslikkust.

3.2

Seatud eesmärkide hulka kuulub samuti Euroopa teadusruumi kujundamine riiklike programmide parema kooskõlastamise kaudu, mis võimaldab tegeleda ühiste üleeuroopaliste probleemidega ning kõrvaldada riiklike programmide vahelised takistused.

3.3

Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärk on komisjoni arvates 22 liikmesriigi riiklike programmide ühendamine üheks ühiseks programmiks, et:

3.4

Kavandatav juhtimismudel põhineb kogemustel, mis on saadud esimesest artikli 169 kohasest kuuenda raamprogrammi ajal läbiviidud algatusest „Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlus” (EDCTP) (9).

3.5

Euroopa metroloogia teadusprogrammi algatuseks on ette nähtud 400 miljoni euro suurune eelarve, millest 200 miljonit eurot tuleb osalevate riikide maksetelt perioodiks 2009–2016 ja ülejäänud 200 miljonit eurot eraldab Euroopa Liit.

3.6

Algatuse koordineerimine tehakse ülesandeks riiklike metroloogiainstituutide Euroopa ühendusele EURAMET e.V.), mis rajati 2007. aastal mittetulundusühinguna Saksa õiguse alusel ning mille sekretariaat asub Alam-Saksimaal Braunschweigis, EURAMET e.V. tegutseb Euroopa piirkondliku metroloogiaorganisatsioonina ja Euroopa metroloogia teadusprogrammi täitevasutusena.

—

metroloogia struktuuri tipptaseme saavutamine;

—

ühised, konkurentsivõimelised ja avatud uurimisprojektid;

—

ELi teadlaste suurem osalemine pädevuste arendamise kaudu;

—

tõeline rahvusvaheline koostöö, mis annab lisaväärtust Euroopa süsteemile;

—

ühine seisukoht maailma tasandil;

—

eelkõige tööstuse (ettevõtjate ja töötajate ühendused), kaubanduse ja avaliku sektori suurem kaasamine Euroopa metroloogia teadusuuringute arengusse.

—

ettepaneku Euroopa lisaväärtus,

—

integreeritud tegevuste ühise programmi selge ja põhjalik määratlus,

—

haldusstruktuur.

5.1

Komitee hindab komisjoni ettepanekut, milles toetatakse Euroopa metroloogia teadusprogrammi algatust, (12) tagades ulatusliku nn ühenduse tasandile viimise, mis peegeldub ühises programmi koostamises, ressursside kavandatud jaotamises, üksteiselt õppimise idees ning ettevõtete, kõrgkoolide ja teadusasutuste osalemise eeskirjades ning nende ettepanekute hindamises, milles komisjoni osaleb vaatlejana nagu seitsmenda raamprogrammi puhul.

5.2

Euroopa metroloogia teadusprogrammi juhtimise ettepanekute osas on komiteel järgmised seisukohad: