ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2009.219.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 219

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

52. köide
12. september 2009


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2009/C 219/01

Komisjoni teatis – Komisjoni avaldus seoses Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teise protokolli jõustumisega 19. mail 2009

1

2009/C 219/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

3

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

Nõukogu

2009/C 219/03

Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Ungari Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus võtta vastu nõukogu (kuupäev) raamotsus 2009/…/JSK, …, kriminaalmenetluse üleandmise kohta

7

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2009/C 219/04

Euro vahetuskurss

18

2009/C 219/05

Komisjoni teatis päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäeva kohta, millega sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Alžeeria, Egiptuse, Fääri saarte, Islandi, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Norra, Šveitsi (kaasaarvatud Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani läänekalda ja Gaza sektori vahel

19

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2009/C 219/06

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5622 – Infineon/LSIS/LS Power Semitech JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

21

 

Parandused

2009/C 219/07

Kutse taotluste esitamiseks Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ökouuendustegevuse meetme projektidele (CIP, Euroopa Nõukogu ja parlamendi otsus nr 1639/2006/EÜ), parandus (ELT C 89, 18.4.2009)

22

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

12.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/1


Komisjoni teatis – Komisjoni avaldus seoses Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teise protokolli jõustumisega 19. mail 2009

2009/C 219/01

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teine protokoll jõustub protokolli artikli 16 kohaselt 90 päeva pärast seda, kui viimane kõnealuse protokolli koostamist käsitleva nõukogu akti vastuvõtmise päeval Euroopa Liidu liikmeks olnud riikidest on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile teatanud protokolli vastuvõtmiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

Kuna viimane teade saadi 18. veebruaril 2009, jõustus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teine protokoll 19. mail 2009.

Komisjon kinnitab taas, et on valmis täitma ülesandeid, mis tulenevad Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teise protokolli artiklist 7 ja mis on sätestatud protokollile lisatud komisjoni deklaratsioonis artikli 7 kohta.

Komisjon märgib järgmist:

Isikuandmete töötlemisel kohaldab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Peale selle on määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud, et sõltumatu järelevalveasutus – Euroopa andmekaitseinspektor – jälgib ja tagab, et isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes kohaldatakse kõnealust määrust ja muid ühenduse õigusakte, millega kaitstakse füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi.

Pidades silmas teise protokolli artikli 7 lõike 2 kohast teabevahetust ning isikuandmete töötlemist käsitleva artikli 8 kohaselt tagatakse komisjonis (OLAFis) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (1) ettenähtud kaitsetasemega võrdne kaitsetase Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (2) kohaldamisega.

Järelevalveasutus, kes teostab sõltumatut järelevalvet komisjonis (OLAFis) säilitatavate isikuandmete üle vastavalt teise protokolli artiklile 11, on Euroopa andmekaitseinspektor, kes on määrusega (EÜ) nr 45/2001 loodud sõltumatu järelevalveasutus.

Määrusega (EÜ) nr 45/2001 seotud vaidluste lahendamine kuulub vastavalt teise protokolli artiklile 15 Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

Komisjon, olles täitnud teise protokolli artiklis 9 sätestatud kohustuse avaldada isikuandmete kaitse eeskirjad ja järelevalveasutust käsitlevad artiklis 11 sätestatud tingimused, on seisukohal, et ta kohustused on täidetud ning seega kohaldatakse tema ja protokolli ratifitseerinud liikmesriikide vahelistes suhetes täielikult protokolli artikli 7 lõiget 2.

Brüssel, 11. september 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Siim KALLAS


(1)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.


12.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/3


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 219/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

29.4.2009

Riikliku abi viitenumber

N 635/08

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Sicilia

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Fiat Group Automobiles S.p.A.

Õiguslik alus

Normativa di attuazione dei contratti di programma — Art. 8 bis, comma 3, del decreto legge 2 luglio 2007 n. 81, convertito con modificazioni dalla legge 3 agosto 2007 n. 127.

Il decreto, registrato alla Corte dei conti il 22 febbraio 2008 e pubblicato nella g.u. n. 56 del 6 marzo 2008, disciplina i criteri, le condizioni e le modalità, per la concessione delle agevolazioni finanziarie attraverso la sottoscrizione dei contratti di programma, di cui all’articolo 2, comma 203, lettera e) della legge 23 dicembre 1996, n. 662.

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng, Tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 46,3 miljonit EUR

Abi osatähtsus

14,03 %

Kestus

kuni 31.12.2010

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministero dello Sviluppo Regionale

Via del Giorgione 2b

00147 Roma RM

ITALIA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

10.3.2009

Riikliku abi viitenumber

NN 10/09

Liikmesriik

Iirimaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Irish film support scheme

Õiguslik alus

Section 481 of the Taxes Consolidation Act, 1997 (as amended) and the Irish Film Board Act 1980 (as amended)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Maksutoetus, Sooduslaen

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 43 miljonit EUR; Kavandatud abi kogusumma: 172 miljonit EUR

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

kuni 31.12.2012

Majandusharud

Meedia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Irish Revenue Commissioners & Irish Film Board Queensgate

23 Dock Road

Galway

IRELAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.7.2009

Riikliku abi viitenumber

N 229/09

Liikmesriik

Taani

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Programmet for brugerdreven innovation

Õiguslik alus

Lov om erhvervsfremme § 2, stk. 2 og 3, stk. 2, § 4 stk. 1 og § 22 stk. 1,3 og 4 i lov nr. 602 af 24. juni 2005

Bekendtgørelse nr. 241 af 20. marts 2007 som ændret ved bekendtgørelse nr. 616 af 30. juni 2008

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 400,7 miljonit DKK

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

kuni 31.12.2010

Majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Erhvervs- og Byggestyrelsen

Dahlerups Pakhus

Langelinie Alle 17

2100 København Ø

DANMARK

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.8.2009

Riikliku abi viitenumber

N 243/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Niedersachsen

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ausbau der Breitbandinfrastruktur in Niedersachsen

Õiguslik alus

Landeshaushaltsordnung Niedersachsen, Verwaltungsvorschriften und allgemeine Nebenbestimmungen zu Artikel 44 Landeshaushaltsordnung

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 80 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Kestus

kuni 31.12.2011

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Investitions-und Förderbank Niedersachsen, Günther-Wagner Allee 12-14

30177 Hannover

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

15.7.2009

Riikliku abi viitenumber

N 276/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Flugzeug-Ausrüsterprogramm

Õiguslik alus

Haushaltsgesetz des Bundes, Bundeshaushalt 2009: Kapitel 0902; Titel 66292-634: Ausgaben zur Absicherung des Ausfallrisikos im Zusammenhang mit Darlehen zur Finanzierung der anteiligen Entwicklungskosten ziviler Luftfahrzeuge; Gesetz über die Kreditanstalt für Wiederaufbau in der Fassung der Bekanntmachung vom 23. Juni 1969 (BGBl. I S. 573), zuletzt geändert durch Artikel 173 der Verordnung vom 31. Oktober 2006 (BGBl. I S. 2407); Bekanntmachung über die Möglichkeit einer anteiligen Finanzierung der Entwicklungskosten von Projekten beteiligter Unternehmen der Ausrüstungsindustrie

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus, Keskkonnakaitse

Abi vorm

Hüvitatav abi

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 300 miljonit EUR

Abi osatähtsus

25 %

Kestus

20.9.2009-31.12.2013

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

10119 Berlin

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm


III Ettevalmistavad aktid

Nõukogu

12.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/7


Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Ungari Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus võtta vastu nõukogu (kuupäev) raamotsus 2009/…/JSK, …, kriminaalmenetluse üleandmise kohta

2009/C 219/03

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõike 1 punkti a ja artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse … algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise.

(2)

Vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi (2) kohaselt peavad liikmesriigid kaaluma võimalust koondada piiriülestes mitmepoolsetes kohtuasjades süüdistuste esitamised ühte liikmesriiki, et tõhustada kohtu alla andmist, tagades samas nõuetekohase õigusemõistmise.

(3)

Eurojust asutati, et soodustada ja parandada uurimise ja kohtu alla andmise koordineerimist liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

(4)

Nõukogu raamotsuses kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses (3) käsitletakse negatiivseid tagajärgi, mis tulenevad sellest, et mitmel liikmesriigil on pädevus samu asjaolusid käsitleva kriminaalmenetluse (edaspidi „menetlus”) toimetamiseks sama isiku suhtes. Kõnealuse raamotsusega kehtestatakse menetlus teabevahetuseks ja otsesteks konsultatsioonideks, et ära hoida ne bis in idem põhimõtte rikkumine.

(5)

Uurimise ja kohtu alla andmise tõhustamiseks tuleb liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd edasi arendada. Liikmesriikidevahelised ühiseeskirjad menetluse üleandmise kohta on piiriüleste kuritegude käsitlemisel olulise tähtsusega. Sellised ühiseeskirjad aitavad ära hoida ne bis in idem põhimõtte rikkumist ja toetavad Eurojusti tööd. Lisaks peaks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alal olema ühine õigusraamistik menetluse üleandmise kohta liikmesriikide vahel.

(6)

15. mai 1972. aasta kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni on ratifitseerinud ja seda kohaldavad kolmteist liikmesriiki. Teised liikmesriigid ei ole kõnealust konventsiooni ratifitseerinud. Mõned neist on teisel liikmesriigil menetluse alustamise võimaldamiseks kasutanud 20. aprilli 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni koos 29. mai 2000. aasta konventsiooniga Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (4). Teised on kasutanud kahepoolseid lepinguid või mitteametlikku koostööd.

(7)

Kriminaalmenetluse üleandmist käsitlev Euroopa ühenduste liikmesriikide vaheline leping sõlmiti 1990. aastal. Kõnealune leping ei ole siiski jõustunud, kuna seda ei ole ratifitseeritud.

(8)

Sellest tulenevalt ei ole liikmesriikidevahelises koostöös seoses menetluse üleandmisega ühtset korda kohaldatud.

(9)

Käesolev raamotsus peaks kehtestama ühise õigusraamistiku kriminaalmenetluse üleandmiseks liikmesriikide vahel. Raamotsuses sätestatud meetmete eesmärk peaks olema laiendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahendi abil, mis parandab kriminaalmenetluste tõhusust ja nõuetekohast õigusmõistmist, kehtestades ühiseeskirjad, mis käsitlevad tingimusi, mille alusel võib ühes liikmesriigis alustatud kriminaalmenetluse üle anda teisele liikmesriigile.

(10)

Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused kindlaks viisil, mis soodustab asutustevahelisi otsekontakte.

(11)

Käesoleva raamotsuse kohaldamisel võib liikmesriik omandada pädevuse, kui selle annab talle teine liikmesriik.

(12)

On vastu võetud mitu nõukogu raamotsust, mis käsitlevad kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, eesmärgiga viia karistused täide teistes liikmesriikides, eelkõige 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (5), 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (6), ja 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet (7). Käesolev raamotsus peaks täiendama nimetatud raamotsuste sätteid ja seda ei tuleks tõlgendada nende kohaldamist välistaval viisil.

(13)

Käesoleva raamotsuse kohaldamisel tuleks arvesse võtta kahtlustatavate ja kannatanute õigustatud huve. Käesolevas raamotsuses sätestatut ei tohiks siiski tõlgendada selliselt, et see kahjustaks pädevate õigusasutuste eesõigust otsustada, kas menetlusi üle anda.

(14)

Käesolevas raamotsuses sätestatut ei tohiks tõlgendada selliselt, et see mõjutaks üksikisikute õigust nõuda kohtu alla andmist nende oma riigi või muus kohtualluvuses, kui selline õigus on sätestatud siseriiklike õigusaktidega.

(15)

Pädevaid asutusi tuleks julgustada enne menetluse üleandmise taotlemist omavahel konsulteerima, kui seda peetakse asjakohaseks, et hõlbustada käesoleva raamotsuse sujuvat ja tõhusat kohaldamist.

(16)

Pärast kriminaalmenetluse üleandmist kooskõlas käesoleva raamotsusega peaks ülevõttev asutus kohaldama oma siseriiklikke õigusakte ja menetlusi.

(17)

Käesolev raamotsus ei anna õiguslikku alust isiku vahistamiseks, et teda füüsiliselt üle anda teisele liikmesriigile, võimaldades sel viisil teisel liikmesriigil alustada seal tema suhtes menetlust.

(18).

Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei tuleks tõlgendada piiranguna koostööst keeldumiseks, kui on objektiivne alus arvata, et menetlust on alustatud eesmärgiga karistada isikut soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel, või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eespool nimetatud asjaoludel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva raamotsuse eesmärk on parandada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval ühisel alal kriminaalmenetluste tõhusust ja nõuetekohast õigusmõistmist, kehtestades ühiseeskirjad, mis hõlbustavad kriminaalmenetluse üleandmist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, võttes arvesse kahtlustatavate ja kannatanute õigustatud huve.

Artikkel 2

Põhiõigused

Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„süütegu” – tegu, mis kujutab endast õigusrikkumist vastavalt siseriiklikule karistusõigusele;

b)

„üleandev asutus” – asutus, kes on pädev menetluse üleandmist taotlema;

c)

„ülevõttev asutus” – asutus, kes on pädev menetluse üleandmise taotlust vastu võtma.

Artikkel 4

Pädevate asutuste kindlaksmääramine

1.   Iga liikmesriik teavitab nõukogu peasekretariaati sellest, millised õigusasutused on tema siseriikliku õiguse kohaselt pädevad tegutsema üleandva ja ülevõtva asutusena (edaspidi „pädev asutus”) kooskõlas käesoleva raamotsusega.

2.   Liikmesriigid võivad käesoleva raamotsuse alusel otsuseid tegevateks pädevateks asutusteks määrata asutused, mis ei ole õigusasutused, tingimusel et asjaomastel asutustel on pädevus teha samalaadseid otsused vastavalt nende siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele.

3.   Liikmesriik võib määrata, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema siseriikliku süsteemi korraldusest, ühe või mitu keskasutust, mis abistavad pädevaid asutusi taotluste edastamisel ja vastuvõtmisel. Liikmesriik teavitab sellest nõukogu peasekretariaati.

4.   Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 5

Pädevus

1.   Käesoleva raamotsuse kohaldamisel on liikmesriigil pädevus oma siseriikliku õiguse kohaselt anda isik kohtu alla mis tahes süüteo eest, millele saab kohaldada mõne muu liikmesriigi õigust.

2.   Liikmesriigile lõikega 1 antud pädevust võib teostada ainult menetluse üleandmise taotluse alusel.

Artikkel 6

Menetlusest loobumine

Liikmesriik, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus anda isik süüteo eest kohtu alla, võib raamotsuse kohaldamisel loobuda või hoiduda kahtlustatava isiku suhtes menetluse kohaldamisest, et anda nimetatud süüteoga seonduvad menetlused üle teisele liikmesriigile.

2.   PEATÜKK

MENETLUSE ÜLEANDMINE

Artikkel 7

Menetluse üleandmise taotlemise kriteeriumid

Kui kahtlustatakse, et isik on vastavalt liikmesriigi õigusele pannud toime süüteo, võib kõnealuse liikmesriigi üleandev asutus taotleda teise liikmesriigi ülevõtvalt asutuselt menetluse ülevõtmist, kui see parandaks tõhusat ja nõuetekohast õigusemõistmist, ja kui täidetud on vähemalt üks järgmistest kriteeriumitest:

a)

süütegu on kas osaliselt või täielikult pandud toime teise liikmesriigi territooriumil või suurem osa süüteoga tekitatud kahju mõjust või kahju oluline osa leidis aset teise liikmesriigi territooriumil;

b)

kahtlustatava alaline elukoht on teises liikmesriigis;

c)

kõige tähtsamate tõendite olulisem osa asub teises liikmesriigis;

d)

kahtlustatava suhtes toimetatakse menetlusi teises liikmesriigis;

e)

teises liikmesriigis toimetatakse samu või seonduvaid asjaolusid käsitlevaid menetlusi teiste, eelkõige samasse kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute suhtes;

f)

kahtlustatav kannab või hakkab kandma vabaduskaotuslikku karistust teises liikmesriigis;

g)

karistuse täideviimine teises liikmesriigis võib tõenäoliselt parandada süüdimõistetud isiku sotsiaalset rehabilitatsiooni või karistuse täideviimine teises liikmesriigis oleks muudel põhjustel asjakohasem; või

h)

kannatanu alaline elukoht on teises liikmesriigis või kannatanul on muu oluline huvi menetluse üleandmiseks.

Artikkel 8

Kahtlustatava teavitamine

Enne üleandmise taotluse esitamist teavitab üleandev asutus, kui see on asjakohane ja vastavalt siseriiklikule õigusele, süüteos kahtlustatavat kavandatud üleandmisest. Kui kahtlustatav esitab üleandmise kohta arvamuse, teavitab üleandev asutus sellest ülevõtvat asutust.

Artikkel 9

Kannatanu õigused

Enne üleandmise taotluse esitamist võtab üleandev asutus asjakohaselt arvesse süüteos kannatanu huve ja hoolitseb, et tema õigusi austatakse täiel määral vastavalt siseriiklikule õigusele. See hõlmab eelkõige kannatanu õigust saada kavandatud üleandmise kohta teavet.

Artikkel 10

Menetluse üleandmise taotlemise kord

1.   Enne kui üleandev asutus esitab vastavalt artiklile 7 menetluse üleandmise taotluse, võib ta teavitada ülevõtvat asutust ja kõnealuse asutusega konsulteerida, eelkõige seoses sellega, kas ülevõttev asutus kavatseb tugineda mõnele artiklis 12 osutatud keeldumise põhjustest.

2.   Et konsulteerida ülevõtva asutusega vastavalt lõikele 1 teeb üleandev asutus menetlusega seotud teabe ülevõtvale asutusele kättesaadavaks ja võib selle esitada kirjalikult lisas esitatud tüüpvormi kasutades.

3.   Üleandev asutus edastab lõikes 2 osutatud vormi otse ülevõtvale asutusele viisil, mille kasutamise kohta saab esitada kirjaliku tõendi ja mis võimaldab ülevõtval asutusel teha kindlaks selle autentsuse. Nimetatud asutused edastavad kõik muud ametlikud teated teineteisele samuti otse.

4.   Üleandmise taotlusele lisatakse kriminaaltoimiku või selle asjakohaste osade originaal või tõestatud koopia, muud asjakohased dokumendid ja kohaldatavate õigusnormide tekst, või kui see ei ole võimalik, siis asjakohase õigusnormi kirjeldus. Kui konsultatsioone ei ole peetud lõikes 3 osutatud korra kohaselt, esitatakse üleandmise taotlus kirjalikult, kasutades lisas esitatud tüüpvormi, lõikes 3 osutatud korra kohaselt.

5.   Üleandev asutus teavitab ülevõtvat asutust kõigist taotluse edastamisele järgnenud menetlustoimingutest ja meetmetest üleandva asutuse liikmesriigis, kui need mõjutavad menetlust. Selline teave edastatakse koos kõigi asjakohaste dokumentidega.

6.   Üleandev asutus võib igal ajal enne ülevõtva asutuse artikli 13 lõike 1 kohast otsust ülevõtmisega nõustumise kohta üleandmise taotluse tagasi võtta.

7.   Kui ülevõttev asutus ei ole üleandvale asutusele teada, teeb viimane kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste kaudu, et saada andmed ülevõtva asutuse kohta.

8.   Kui asutus, kellele taotlus saadetakse, ei ole artikli 4 kohaselt pädev asutus, edastab ta taotluse ex officio pädevale asutusele ja teavitab sellest üleandvat asutust.

Artikkel 11

Kahepoolne karistatavus

Menetluse üleandmise taotluse saab rahuldada ainult juhul, kui üleandmise taotluse aluseks olev tegu on süütegu ülevõtva asutuse liikmesriigi õigusaktide alusel.

Artikkel 12

Keeldumise põhjused

1.   Liikmesriigi ülevõttev asutus võib ülevõtmisest keelduda ainult juhul, kui:

a)

tegu ei ole vastavalt artiklile 11 kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel süütegu;

b)

menetluse ülevõtmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

c)

kahtlustatavat ei saa tema vanuse tõttu süüteo eest kriminaalvastutusele võtta;

d)

kõnealuse liikmesriigi õiguses eksisteerib immuniteet või privileeg, mis muudab meetmete võtmise võimatuks;

e)

kriminaalkorras kohtu alla andmine on kõnealuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt aegunud;

f)

süütegu kuulub vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusaktidele amnestia alla;

g)

kriteeriume, millele taotlus põhineb artikli 7 punktide a–h kohaselt, ei peeta täidetuks.

2.   Kui taotluse saanud liikmesriigi pädevus tugineb ainult artiklile 5, võib ülevõttev asutus lisaks lõikes 1 esitatud keeldumise põhjustele keelduda ülevõtmisest, kui see ei edenda tõhusat ja nõuetekohast õigusemõistmist.

3.   Lõike 1 punktis g osutatud juhtudel teavitab ülevõttev asutus enne ülevõtmisest keeldumist asjakohasel viisil üleandvat asutust ja vajadusel palub sel viivitamata esitada kogu vajalik lisateave.

Artikkel 13

Ülevõtva asutuse otsus

1.   Pärast menetluse üleandmise taotluse kättesaamist teeb ülevõttev asutus põhjendamatu viivituseta kindlaks, kas menetluse ülevõtmisega nõustutakse, ja võtab kõik vajalikud meetmed taotluse täitmiseks kooskõlas oma siseriikliku õigusega, välja arvatud juhul, kui ta otsustab tugineda ühele artiklis 12 sätestatud keeldumise põhjusele.

2.   Ülevõttev asutus teavitab üleandvat asutust viivitamata oma otsusest, tehes seda viisil, mille kasutamise kohta saab esitada kirjaliku tõendi. Kui ülevõttev asutus otsustab üleandmise taotluse tagasi lükata, teavitab ta üleandvat asutust oma otsuse põhjustest.

Artikkel 14

Üleandva ja ülevõtva asutuse vahelised konsultatsioonid

Üleandev ja ülevõttev asutus võivad omavahel konsulteerida alati, kui seda peetakse asjakohaseks, et hõlbustada käesoleva raamotsuse sujuvat ja tõhusat kohaldamist.

Artikkel 15

Koostöö Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga

Pädev asutus võib igas menetluse etapis taotleda Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku abi.

3.   PEATÜKK

ÜLEANDMISE MÕJU

Artikkel 16

Mõju üleandva asutuse liikmesriigis

1.   Hiljemalt ülevõtvalt asutuselt menetluse ülevõtmisega nõustumist käsitleva teate kättesaamisel peatatakse või lõpetatakse üleandmise taotluse aluseks olevate asjaoludega seotud menetlused kooskõlas siseriikliku õigusega üleandva asutuse liikmesriigis, välja arvatud vajalike uurimiste puhul, sealhulgas õigusabi vastuvõtvale asutusele.

2.   Üleandev asutus võib alustada menetlust või seda jätkata, kui ülevõttev asutus teavitab oma otsusest peatada taotluse aluseks olevate asjaoludega seotud menetlused.

3.   Üleandev asutus võib menetluse alustamisest või menetluse jätkamisest keelduda, kui ülevõttev asutus on teda teavitanud menetluse lõpus tehtud otsusest ülevõtva asutuse liikmesriigis, kui kõnealune otsus on takistuseks edasisteks menetlusteks vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusaktidele.

4.   Käesolev raamotsus ei piira kannatanute õigust alustada kriminaalmenetlust õiguserikkuja suhtes, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud.

Artikkel 17

Mõju ülevõtva asutuse liikmesriigis

1.   Üleantud menetlust reguleeritakse menetluse ülevõtnud liikmesriigi õigusaktidega.

2.   Kui see on kooskõlas ülevõtva asutuse liikmesriigi õigusaktidega, on üleandva asutuse liikmesriigi menetlus- või uurimistoimingul ning aegumistähtaja katkemist või peatamist põhjustaval toimingul teises liikmesriigis samasugune toime nagu juhul, kui see toiming oleks nõuetekohaselt sooritatud kõnealuses liikmesriigis või selle asutuste poolt.

3.   Kui ülevõttev asutus on otsustanud menetluse ülevõtmisega nõustuda, võib ta kohaldada siseriiklikes õigusaktides sätestatud menetlustoiminguid.

4.   Kui menetluse alustamiseks tuleb esitada kaebus mõlemas liikmesriigis, kehtib üleandva asutuse liikmesriigis esitatud kaebus võrdselt teises liikmesriigis esitatud kaebusega.

5.   Kui kaebuse esitamine või muude menetluse alustamiseks vajalike toimingute sooritamine on nõutav ainult ülevõtva asutuse liikmesriigi õiguse kohaselt, täidetakse kõnealused formaalsused kõnealuse liikmesriigi õigusaktides kehtestatud tähtaja jooksul. Teist liikmesriiki tuleb sellest teavitada. Tähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil ülevõttev asutus otsustab menetluse ülevõtmisega nõustuda.

6.   Ülevõtva asutuse liikmesriigis kohaldatakse süüteo eest tema siseriiklike õigusaktidega ettenähtud karistust, välja arvatud juhul, kui kõnealustes õigusaktides on ettenähtud teisiti. Kui pädevus tugineb ainult artiklile 5, ei või kõnealuses liikmesriigis mõistetud karistus olla karmim teise liikmesriigi õigusaktides ettenähtud karistusest.

4.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Ülevõtva asutuse antav teave

Ülevõttev asutus teavitab üleandvat asutust menetluse peatamisest või menetluse lõpus tehtud otsusest, sealhulgas sellest, kas antud otsus on takistuseks edasistele menetlustele vastavalt ülevõtva asutuse liikmesriigi õigusaktidele, või muust olulisest teabest. Ülevõttev asutus edastab kirjaliku otsuse koopia.

Artikkel 19

Keeled

1.   Lisas esitatud vorm ja kriminaaltoimiku asjakohased osad tõlgitakse selle liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kuhu need edastatakse.

2.   Liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem teatada nõukogu peasekretariaati hoiule antavas avalduses, et ta aktsepteerib tõlget ühte või mitmesse Euroopa Liidu institutsioonide ametlikest keeltest. Nõukogu peasekretariaat teeb selle teabe kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 20

Kulud

Käesoleva raamotsuse kohaldamisest tulenevad kulud kannab ülevõtva asutuse liikmesriik, välja arvatud kulud, mis tekivad eranditult teise liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 21

Seos muude lepingute ja kokkulepetega

1.   Nende liikmesriikide vahelistes suhetes, kelle suhtes on kehtib 15. mai 1972. aasta kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsioon, kohaldatakse alates artikli 22 lõikes 1 osutatud kuupäevast vastavate konventsiooni sätete asemel käesoleva raamotsuse sätteid.

2.   Liikmesriigid võivad jätkata kehtivate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, kuivõrd need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad menetluse ülevõtmist veelgi lihtsustada või hõlbustada.

3.   Liikmesriigid võivad pärast käesoleva raamotsuse jõustumist sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kuivõrd need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse sätteid ning aitavad menetluse ülevõtmise korda veelgi lihtsustada või hõlbustada.

4.   Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile hiljemalt […], milliste lõikes 2 osutatud lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata. Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast allakirjutamist ka kõigist lõikes 3 osutatud lepingutest ja kokkulepetest.

Artikkel 22

Rakendamine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed […].

2.   Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

…,

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  … arvamus.

(2)  ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(3)  Dokument 8535/09.

(4)  EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

(5)  ELT L 76, 22.3.2005, lk 16.

(6)  ELT L 327, 5.12.2008, lk 27.

(7)  ELT L 337, 16.12.2008, lk 102.


LISA

Image

Image

Image

Image

Image


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

12.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/18


Euro vahetuskurss (1)

11. september 2009

2009/C 219/04

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4594

JPY

Jaapani jeen

132,62

DKK

Taani kroon

7,4431

GBP

Inglise nael

0,87390

SEK

Rootsi kroon

10,2128

CHF

Šveitsi frank

1,5137

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,6340

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,488

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

273,33

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7023

PLN

Poola zlott

4,1925

RON

Rumeenia leu

4,2800

TRY

Türgi liir

2,1865

AUD

Austraalia dollar

1,6908

CAD

Kanada dollar

1,5728

HKD

Hong Kongi dollar

11,3106

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,0660

SGD

Singapuri dollar

2,0752

KRW

Korea won

1 781,26

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,0648

CNY

Hiina jüaan

9,9662

HRK

Horvaatia kuna

7,3300

IDR

Indoneesia ruupia

14 468,46

MYR

Malaisia ringit

5,0970

PHP

Filipiini peeso

70,528

RUB

Vene rubla

44,8015

THB

Tai baht

49,554

BRL

Brasiilia reaal

2,6442

MXN

Mehhiko peeso

19,5779

INR

India ruupia

70,7440


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


12.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/19


Komisjoni teatis päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäeva kohta, millega sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Alžeeria, Egiptuse, Fääri saarte, Islandi, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Norra, Šveitsi (kaasaarvatud Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani läänekalda ja Gaza sektori vahel

2009/C 219/05

Ühendus ja asjaomased riigid teavitavad üksteist Euroopa Komisjoni kaudu teiste riikidega jõus olevatest päritolureeglitest, et saavutada päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Alžeeria, Egiptuse, Fääri saarte, Islandi, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Norra, Šveitsi (kaasaarvatud Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani läänekalda ja Gaza sektori vahel.

Lisatud tabelis, mis on koostatud asjaomastelt riikidelt saadud teadete alusel, antakse ülevaade päritolureegleid käsitlevatest protokollidest, kus sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine ning nimetatakse kuupäev, millest alates kumuleeruvust kohaldatakse. Käesolev tabel asendab varasema (ELT C 136, 16.6.2009).

Kumuleerumist saab kohaldada ainult juhul, kui lõpptootja- ja lõppsihtriigid on sõlminud ühesuguseid päritolureegleid sätestavad vabakaubanduslepingud kõikide päritolustaatuse kujunemisega seotud riikidega – s.o kõikide riikidega, kust pärinevad kõik kasutatud materjalid. Lõpptootja- ja lõppsihtriigiga vabakaubanduslepingut mittesõlminud riigist pärinevaid materjale käsitletakse päritolustaatuseta materjalidena. Konkeetsed näited on toodud Euroopa-Vahemere piirkonna päritolureegleid käsitlevate protokollide selgitavates märkustes. (1)

Seejuures meenutatakse, et:

Šveitsi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel kehtib tolliliit;

Euroopa Majanduspiirkonnas, kuhu kuuluvad EL, Island, Liechtenstein ja Norra; on kohaldamiskuupäev 1.11.2005.

Allpool on esitatud tabelis loetletud riikide ISO alfa-2-koodid.

Alžeeria

DZ

Egiptus

EG

Fääri saared

FO

Island

IS

Iisrael

IL

Jordaania

JO

Liibanon

LB

Liechtenstein

LI

Maroko

MA

Norra

NO

Šveits

CH

Süüria

SY

Tuneesia

TN

Türgi

TR

Jordani Läänekallas ja Gaza sektor

PS


Päritolureegleid käsitlevate protokollide, millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine Euroopa-Vahemere piirkonnas, kohaldamiskuupäevad

 

EU

DZ

CH(EFTA)

EG

FO

IL

IS(EFTA)

JO

LB

LI(EFTA)

MA

NO(EFTA)

PS

SY

TN

TR

EU

 

1.11.2007

1.1.2006

1.3.2006

1.12.2005

1.1.2006

1.1.2006

1.7.2006

 

1.1.2006

1.12.2005

1.1.2006

1.7.2009

 

1.8.2006

 (2)

DZ

1.11.2007

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CH(EFTA)

1.1.2006

 

 

1.8.2007

1.1.2006

1.7.2005

1.8.2005

17.7.2007

1.1.2007

1.8.2005

1.3.2005

1.8.2005

 

 

1.6.2005

1.9.2007

EG

1.3.2006

 

1.8.2007

 

 

 

1.8.2007

6.7.2006

 

1.8.2007

6.7.2006

1.8.2007

 

 

6.7.2006

1.3.2007

FO

1.12.2005

 

1.1.2006

 

 

 

1.11.2005

 

 

1.1.2006

 

1.12.2005

 

 

 

 

IL

1.1.2006

 

1.7.2005

 

 

 

1.7.2005

9.2.2006

 

1.7.2005

 

1.7.2005

 

 

 

1.3.2006

IS(EFTA)

1.1.2006

 

1.8.2005

1.8.2007

1.11.2005

1.7.2005

 

17.7.2007

1.1.2007

1.8.2005

1.3.2005

1.8.2005

 

 

1.3.2006

1.9.2007

JO

1.7.2006

 

17.7.2007

6.7.2006

 

9.2.2006

17.7.2007

 

 

17.7.2007

6.7.2006

17.7.2007

 

 

6.7.2006

 

LB

 

 

1.1.2007

 

 

 

1.1.2007

 

 

1.1.2007

 

1.1.2007

 

 

 

 

LI(EFTA)

1.1.2006

 

1.8.2005

1.8.2007

1.1.2006

1.7.2005

1.8.2005

17.7.2007

1.1.2007

 

1.3.2005

1.8.2005

 

 

1.6.2005

1.9.2007

MA

1.12.2005

 

1.3.2005

6.7.2006

 

 

1.3.2005

6.7.2006

 

1.3.2005

 

1.3.2005

 

 

6.7.2006

1.1.2006

NO(EFTA)

1.1.2006

 

1.8.2005

1.8.2007

1.12.2005

1.7.2005

1.8.2005

17.7.2007

1.1.2007

1.8.2005

1.3.2005

 

 

 

1.8.2005

1.9.2007

PS

1.7.2009

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SY

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1.2007

TN

1.8.2006

 

1.6.2005

6.7.2006

 

 

1.3.2006

6.7.2006

 

1.6.2005

6.7.2006

1.8.2005

 

 

 

1.7.2005

TR

 (2)

 

1.9.2007

1.3.2007

 

1.3.2006

1.9.2007

 

 

1.9.2007

1.1.2006

1.9.2007

 

1.1.2007

1.7.2005

 


(1)  ELT C 83, 17.4.2007.

(2)  EÜ-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

Põllumajandustoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. jaanuar 2007.

Söe- ja terasetoodete puhul on kohaldamise kuupäev 1. märts 2009.


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

12.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/21


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5622 – Infineon/LSIS/LS Power Semitech JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 219/06

1.

4. septembril 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Infineon Technologies AG (edaspidi „Infineon”, Saksamaa) ja LS Industrial System Co. Ltd. (edaspidi „LSIS”, Korea Vabariik) omandavad uue, ühisettevõtjana käsitletava ettevõtja aktsiate otsmise teel ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja LS Power Semitech Co. Ltd. (edaspidi „LS Power Semitech”, Korea Vabariik) üle.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Infineon: mootorsõidukitele, turva-, tarbija- ja tööstusrakendustele pooljuht- ja süsteemsete lahenduste väljatöötamine, tootmine ja turustamine,

LSIS: tööstuslikele elektrivarustus- ja automatiseerimisrakendustele pooljuht- ja süsteemsete lahenduste väljatöötamine, tootmine ja turustamine,

LS Power Semitech: tarbijarakendustes kasutatavate vormvalukorpusega intelligentsete toitemoodulite (MIPM) väljatöötamine, tootmine ja turustamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5622 – Infineon/LSIS/LS Power Semitech JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


Parandused

12.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/22


Kutse taotluste esitamiseks „Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi” ökouuendustegevuse meetme projektidele (CIP, Euroopa Nõukogu ja parlamendi otsus nr 1639/2006/EÜ), parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 89, 18. aprill 2009 )

2009/C 219/07

Leheküljel 2:

Eelnimetatud taotluste esitamise kutse tähtaja pikendamine

Elektroonilise taotluste esitamise süsteemi EPSS ettenägematute tehniliste probleemide tõttu pikendatakse taotlusvooru CIP-EIP-Eco-Innovation-2009 tähtaega teisipäeva, 15. septembri 2009. aasta kella 17.00-ni Brüsseli aja järgi.

Taotluste esitamise kutse veebilehe aadress on järgmine: http://ec.europa.eu/environment/eco-innovation/application_en.htm