ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2009.195.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 195

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

52. köide
19. august 2009


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Nõukogu

2009/C 195/01

Nõukogu arvamus, 7. juuli 2009, Sloveenia ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2008–2011

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2009/C 195/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

6

2009/C 195/03

Komisjoni teatis, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 31. juuli 2009. aasta teatis nr 178/05 määruse (EÜ) nr 620/2009 kohaseid autentsussertifikaate välja andma volitatud pädeva asutuse kohta

8

2009/C 195/04

Komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta ( 1 )

9

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2009/C 195/05

Euro vahetuskurss

21

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2009/C 195/06

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5604 – Dong/Kom-Strom) ( 1 )

22

2009/C 195/07

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5421 – Panasonic/Sanyo) ( 1 )

23

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Nõukogu

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/1


NÕUKOGU ARVAMUS,

7. juuli 2009,

Sloveenia ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2008–2011

2009/C 195/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarvetasakaalu järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

1.

Nõukogu vaatas 7. juulil 2009 läbi Sloveenia ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2008–2011.

2.

Sloveenia viimase aja hoogsat majanduskasvu, mis aastatel 2004–2008 oli keskmiselt 5 %, iseloomustab ekspordi ja investeeringute suur roll. Samas on globaalsel majanduskriisil olnud majanduse suure avatuse tõttu ränk mõju. Majandustegevus on kogu 2008. aasta vältel ja eriti viimases kvartalis järsult kahanenud. Samal ajal ilmnes majanduses tööjõukulutuste suurenemine. Ehkki eratarbimist toetas tööhõive ja palkade kiire kasv, pärssis seda samas kõrge inflatsioon ja tarbijate usalduse vähenemine. Kasutades manööverdamisruumi, mis oli tekkinud tänu sellele, et eelarvepuudujääk oli kriisi alguses olnud väike ja laenukoorem madal, võttis valitsus majanduse toetamiseks eelarvemeetmeid, mille abil püüti stabiliseerida finantssüsteemi, kaitsta töökohti ja tugevdada kasvupotentsiaali, kuna ettevõtted said ühtlasi kasutada enne kriisi algust tehtud maksusoodustusi. Samal ajal sundis vajadus tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus võtma pärast stabiilsusprogrammi esitamist meetmeid eelarve konsolideerimiseks ja tegema uusi kärpeid (valitsus võttis lisaeelarve vastu 17. juunil), mille abil ohjeldada kiirelt suurenevat valitsemissektori puudujääki, mis oli 1 %lt SKPst 2008. aastal kasvanud rohkem kui 5 %le SKPst 2009. aastal (ligemale pool suurenenud puudujäägist tuli automaatsete stabiliseerimismehhanismide kaudu). Praegu ongi peamiseks eesmärgiks fiskaalstiimulite kaotamine ja eelarve konsolideerimine, millele lisandub vajadus parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust pensionisüsteemi reformi abil. Arvestades viimase aja arenguid palkade ja tootlikkuse alal, tuleks ühtlasi püüda parandada riigi konkurentsivõimet, ja selleks tuleks töötada välja asjakohane palgapoliitika ning parandada teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks jõupingutusi tehes tootmise tehnoloogilist taset.

3.

Programmi aluseks olevas makromajandusstsenaariumis nähakse ette, et reaalne SKP väheneb pärast 2008. aasta 3,5 %st kasvu 2009. aastal 4 %, muutub järgmisel aastal taas positiivseks ning suureneb ülejäänud programmiperioodil pidevalt. Praegu kättesaadava teabe, (2) eelkõige pärast stabiilsusprogrammi esitamist avaldatud 2009. aasta esimese kvartali reaalse SKP põhjal tuleb tõdeda, et prognoosi aluseks olnud kasvuootused olid liiga optimistlikud. 2009. aasta majanduskasv võib tulla väiksem kui programmis prognoositakse ja ka majanduse kosumine 2010. aastal võib jääda vaoshoitumaks. Eelöeldust tuleneb ka, et töötuse kasv võib tulla kiirem kui ajakohastatud stabiilsusprogrammis prognoositud. Programmis esitatud inflatsiooniprognoos, milles nähti ette märkimisväärset langust 2008. aasta tipust, on osutunud realistlikuks. Ajakohastatud stabiilsusprogrammis nähakse 2009. aastaks ette suuremat väliskaubanduse puudujäägi kahanemist kui komisjoni talitsuste prognoosis (2008. aasta näitaja oli 5,6 % SKPst), eelkõige erasektori palgakasvu märkimisväärse aeglustumise tõttu.

4.

Vastavalt 2009. aasta kevadisele fiskaalteatisele oli valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal hinnanguliselt 0,9 % SKPst, mis vastab eelmises ajakohastatud stabiilsusprogrammis seatud eesmärgile, kuid seda SKP oodatust madalama kasvu juures (3,5 % kavandatud 4,6 % asemel). Eelarve täitmisel andsid tooni ülekulud. See on takistanud ka 2008. aasta eesmärgi ületamist, mis muidu oleks olnud võimalik, kuna i) 2007. aasta tulemus oli üle 1 SKP protsendipunkti parem, kui eelmises stabiilsusprogrammis ennustati, ning ii) eelarve tulupool oli 2008. aastal kavandatust suurem. Tulud suurenesid kavandatud 6,4 % asemel 7,1 %, eelkõige eraisiku tulumaksu, sotsiaalkindlustusmaksete ja maksuvälise tulu arvelt. Samas suurenesid kulud 7,4 % asemel 10,7 %, peamiselt riiklike investeeringute, sotsiaalsiirete ja töötajate hüvitiste arvelt.

5.

Ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohaselt suureneb valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal märkimisväärselt, jõudes 5,1 %ni SKPst, mis on peamiselt tingitud automaatsetest stabiliseerimismehhanismidest ja suvakohastest meetmetest, aga samuti sotsiaalsiirete ja töötajate hüvitiste suurest tõusust (esimesel juhul seoses indeksseerimissüsteemi ja teisel juhul nn palgaerinevuste silumise kokkuleppega). Valitsuse stiimulipaketiga kehtestatud majanduse elavdamise meetmed ning enne kriisi puhkemist võetud nõudluse suurendamise meetmed (peamiselt maksusoodustused ettevõtjatele) moodustavad stabiilsusprogrammi kohaselt kokku peaaegu 2 % SKPst. Samal ajal on valitsus astunud ka samme eelarve konsolideerimiseks, kavandades aktsiisimaksu tõstmist ning kulutuste kärpimist avaliku sektori palkade, vahetarbimise ja investeeringute arvelt. Siiski viidi viimane nimetatud meede, hoolimata stabiilsusprogrammis väljakuulutamisest, lisaeelarvega ainult osaliselt ellu. Samuti nähakse stabiilsusprogrammis ette, et struktuurne puudujääk, st tsükliliselt kohandatud puudujääk, mille puhul ei arvestata ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid, suureneb 1,25 SKP protsendipunkti (arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika kohaselt), mis on selge märk eelarvepoliitika ekspansiivsusest.

6.

Stabiilsusprogrammi keskpika perioodi strateegias nähakse ette valitsemissektori puudujäägi vähendamine programmiperioodi vältel veidi rohkem kui 5 %lt SKPst 2009. aastal 3,4 %ni SKPst 2011. aastal nii, et suurem osa sellest toimuks perioodi esimeses pooles. Kuna intressikulud eeldatavasti suurenevad, peaks esmane puudujääk vähenema veidi kiiremini. Sloveenia eelarvetasakaalu keskpika perioodi eesmärgina nähakse stabiilsusprogrammis jätkuvalt struktuurse puudujäägi viimist 1 %le SKPst, kuid 2010. aastale järgneva perioodi prognoosides ei eeldata selle eesmärgi saavutamist programmiperioodi jooksul. Kooskõlas eesmärgiga viia fiskaalstiimulid 2011. aastaks vastavusse majanduse kosumise seisukorraga peab eelarve konsolideerimine toimuma peaasjalikult kulupoolel, muu hulgas toetuste vähendamise teel 2011. aastaks 2009. aastaga võrreldes 1 SKP protsendipunkti võrra. Palgatoetus tuleks järk-järgult kaotada 2010. aastaks ja muud kulupoolega seotud stiimulid 2011. aastaks. Programmiperioodiks kavandatud intressikulude tõusu 0,25 SKP protsendipunkti teeb laialdaselt tasa see, et vähenevad töötajate hüvitised (SKP suhtes). Sotsiaalsiirete summad külmutatakse kuni 2010. aasta lõpuni (2009. aasta esimese poole tasemel).

Tulud suurenevad 2010. aastaks prognoosi kohaselt 0,5 SKP protsendipunkti. Valitsemissektori koguvõlg oli 2008. aastal hinnanguliselt 22,8 % SKPst ja prognoosi kohaselt suureneb see programmiperioodi jooksul ligikaudu 13,5 protsendipunkti. Esmase puudujäägi märkimisväärne suurenemine tuleneb rohkem kui poole ulatuses sellest, et suureneb võlakoorem SKP suhtes, kuid selles kajastub ka vallandunud lumepalliefekt ning 2009. aasta võla positsioonide muutuse ja eelarve puudujäägi suur erinevus (SFA), mis tuleneb finantssektori ettevõtetesse kapitali paigutamisest ja nende likviidsuse tagamisest.

7.

Eelarvetulemus võib kogu programmiperioodi jooksul kujuneda prognoositust halvemaks. Esiteks võib majanduskasv olla aeglasem kui stabiilsusprogrammis prognoositud. Teiseks ei pruugi 2009. aasta stabiilsusprogrammis välja kuulutatud kulukärped vahetarbimise ja investeeringute arvelt täies mahus teostuda, nagu näitas pärast stabiilsusprogrammi esitamist vastu võetud lisaeelarve. Samuti on oht, et kulusid tuleb veelgi suurendada: näiteks tuleb kavandatud palgafondi vähendamisele saada enne elluviimist tööturu osapoolte heakskiit. Ka fiskaalstiimulite vähendamine kavandatud mahus võib osutuda väga raskeks. Kolmandaks võib lisaks oodatust väiksema majanduskasvu mõjule pärast 2010. aastat ilmneda ka tulude puudujääk, eriti kaudsete maksude osas. Lõpuks ohustavad eelarve-eesmärkide saavutamist ka suured riigigarantiid, mis moodustavad osa finantssektori toetuseks võetud meetmetest (garantiide käikulaskmisel kulud suurenevad). Nimetatud ohud ning ebaselgus muude võlga mõjutavate tegurite suhtes (SFA) võivad tähendada, et võlakoorem SKP suhtes suureneb kiiremini kui programmis prognoositud.

8.

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Sloveenias ELi keskmisest märgatavalt suurem, mis tuleneb eelkõige pensionikulutuste märkimisväärsest suurenemisest SKP suhtes järgmistel aastakümnetel. Stabiilsusprogrammis avaldatud 2009. aasta hinnanguline eelarvetasakaal, mis on halvem kui eelmises programmis prognoositud, suurendab elanikkonna vananemise pärssivat mõju jätkusuutlikkuse mahajäämusele veelgi. Ohte riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele aitaks kahandada stabiilsusprogrammis keskpikaks perioodiks ennustatud suure esmase puudujäägi vähendamine ja elanikkonna vananemisega seotud kulude kasvu ohjeldava pensionireformi rakendamine, eelkõige pikema tööea edendamise teel.

9.

Sloveenia eelarveraamistikul on tervikuna arenguruumi, eelkõige seoses kulutuste kontrolli alla saamisega, et tagada valitud eelarvepoliitika usaldusväärsus. Samal ajal võiks suurendada riiklike kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas tervishoiu valdkonnas, et kulutuste kärpimine ei halvendaks osutatavaid teenuseid. Selleks plaanib valitsus rakendada alates järgmisest eelarvetsüklist (2010–2011) eelarve tulemuspõhist koostamist, ehkki stabiilsusprogrammis ei selgitata täpsemalt, kuidas seda kavatsetakse ellu viia.

10.

Sloveenia on võtnud mitu meedet finantssektori stabiilsuse hoidmiseks. 2008. aasta sügisel kehtestati eraisikute pangahoiustele piiramatu riigigarantii. Lisaks on valitsusel võimalik kasutada järgmisi meetmeliike: i) laenud krediidiasutustele, (edasi-)kindlustusseltsidele ja pensionifondidele ning investeeringud selliste asutuste omakapitali; ii) riigigarantiid krediidiasutuste refinantseerimistehingutele; iii) krediidiasutuste kohustuste omandamine. Nimetatud meetmete kasutamine plaanitakse lõpetada 2010. aasta lõpuks. Riigigarantiide ülemmääraks on kehtestatud 12 miljardit eurot (33 % SKPst). Teine meetmepakett, mis võeti vastu 2009. aasta alguses, seisneb riigigarantii andmises ettevõtjate pangalaenudele ning Sloveenia Ekspordi- ja Arengupanga ning Ettevõtlusfondi omakapitali suurendamises (kokku moodustab see 0,6 % SKPst). Ning lõpuks on valitsus hoiustanud eri pankadesse osa viimasel ajal võlakirjade väljaandmisest saadud tulust.

11.

Kooskõlas 2008. aasta detsembris Euroopa Ülemkogus heakskiidetud Euroopa majanduse elavdamise kavaga võttis Sloveenia valitsus vastu kaks stiimulipaketti. Koos enne kriisi puhkemist kehtestatud maksusoodustustega moodustavad stiimulid kokku peaaegu 2 % SKPst ning nende rahastamine on osaliselt ette nähtud juba vastu võetud ja veel vastu võtmata konsolideerimismeetmetega. Lisaeelarvest lähtudes ulatub netomõju umbes 0,75 %ni SKPst. Neid meetmeid võib pidada majanduslanguse ulatust arvesse võttes piisavaks, kuna manööverdamisruumi, mis oli tekkinud tänu sellele, et kriisi alguses oli eelarvepuudujääk väike ja laenukoorem madal, piirab märgatavalt vajadus tagada eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus.

Arvestades, et keskendutakse tööturu olukorra halvenemise tõkestamisele, samuti kasvupotentsiaali tugevdamisele ja konkurentsivõime parandamisele, ergutades selleks investeeringuid uude tehnoloogiasse ning teadus-ja arendustegevusse, võib öelda, et stiimulid on õigeaegsed ja sihipärased. Pärast stabiilsusprogrammi esitamist võttis valitsus vastu kolmanda meetmepaketi, millega suunati osa eelmise kahe paketi vahendeid palgatoetuste kava aeglase käivitumise tõttu ümber. Sellega nähti ette uued eraldised tööturu toetamiseks ja kindlasummalised toetused vähekindlustatud inimestele. Kulupoolega seotud stimuleerivad meetmed (peamiselt toetused) peaksid jääma ajutiseks, kehtides üks kuni kaks aastat, kuid muud meetmed, sealhulgas varem kehtestatud maksusoodustused on püsivad. Alustatud infrastruktuuriinvesteeringud peaksid samuti toetama majanduse elavnemist. Eelnimetatud meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ja riigispetsiifiliste soovitustega, mille kohta komisjon 28. jaanuaril 2009. aastal Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia alusel ettepaneku tegi.

12.

Pärast eelarvepuudujäägi järsku suurenemist 2009. aastal oodatakse selle järkjärgulist vähenemist, mis suuremas osas peaks toimuma juba 2010. aastal. Võttes arvesse eelarve-eesmärkide saavutamise kaheldavust, ei suudeta viia puudujääki programmiperioodi jooksul (kuni 2011) alla kontrollväärtuse 3 % SKPst. 2009. aastal suureneb eelarvepuudujääk oluliselt ja ilmselt rohkem, kui stabiilsusprogrammi eesmärgina on ette nähtud. Stabiilsusprogrammis esitatud 2010. ja 2011. aasta eelarvetasakaal võimaldab pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikku struktuurset paranemist ainult siis, kui jätkatakse pensionireformi ja suudetakse saavutada eelarve-eesmärgid, sealhulgas kaotatakse majanduse elavnedes stiimulid, rakendatakse uusi eelarve konsolideerimise meetmeid ja saadakse kulud range kontrolli alla. Samuti tuleks majanduskasvu eeldatava kiirenemise tingimustes vähendada ka valitsemissektori puudujääki kavandatust kiiremini.

13.

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõudeid silmas pidades esineb programmis lünki kohustuslike andmete ja vabatahtlike andmete osas (3).

Üldine järeldus on, et Sloveenia eelarvepoliitika kujuneb 2009. aastal ekspansiivseks, mis on kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga. Sloveenia on kasutanud manööverdamisruumi, mis oli tekkinud tänu sellele, et eelarvepuudujääk oli kriisi alguses väike ja laenukoorem madal, ja võtnud majanduse toetamiseks meetmeid, mis on koos maksusoodustustega, mis kehtestati ettevõtjate jaoks enne kriisi algust, Euroopa majanduse elavdamise kavaga kooskõlas. Meetmed on õigeaegsed ja sihipärased, samas on mõned neist ajutised. Lisaks majanduse ja tööhõive toetamisele keskendutakse kasvupotentsiaali ja konkurentsivõime tugevdamisele, innustades investeeringuid uude tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse. Pikaajalise jätkusuutlikkuse ohtu sattumise vältimiseks on võetud samal ajal ka eelarve konsolideerimise meetmeid, millega stiimuleid rahastatakse. Stabiilsusprogrammiga nähti 2009. aastaks ette täiendavad kärped, mis aga 17. juunil vastu võetud lisaeelarves ainult osaliselt ellu viidi. Stabiilsusprogrammi eesmärgiks on jätkuvalt eelarve konsolideerimine, esmase struktuurse puudujäägi vähenemine 2010. ja vähemal määral ka 2011. aastal, kuid siiski ei ole programmiperioodi jooksul ette näha puudujäägi vähenemist alla kontrollväärtuse 3 % SKPst. Kuna majanduskasv võib tulla oodatust väiksem, võib ka eelarvetulemus halveneda. Samuti võib fiskaalstiimulite kaotamine osutuda väga raskeks ja välistada ei saa ülekulude tekkimist. Hoolimata Sloveenia praegusest madalast võlakoormast (mis aga kiiresti suureneb) on riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud ohud suured, eelkõige elanikkonna vananemise eeldatava eelarvemõju tõttu.

Eespool esitatud hinnangust lähtudes peaks Sloveenia:

i)

rakendama 2009. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti raames stimuleerivaid meetmeid kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga;

ii)

alustama fiskaalstiimulite kaotamist, nagu on programmis kavandatud 2010. aastaks, ning seejärel konkreetsete meetmete abil rakendama ellu eelarve märkimisväärse konsolideerimise; sealjuures säilitama range kontrolli valitsemissektori kulutuste üle, tehes ühtlasi kavandatud parandused eelarveraamistikus;

iii)

võttes arvesse elanikkonna vananemisega seotud kulutuste prognoositud suurenemist, parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust pensionisüsteemi asjakohase reformiga, eelkõige pikema tööea edendamise teel.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

 

 

2007

2008

2009

2010

2011

SKP reaalkasv (muutuse %)

SP apr 2009

6,8

3,5

-4,0

1,0

2,7

KOM kevad 2009

6,8

3,5

-3,4

0,7

puudub

SP nov 2007

5,8

4,6

4,1

4,5

puudub

THHI inflatsioon (7) (%)

SP apr 2009

3,6

5,7

0,4

1,6

2,6

KOM kevad 2009

3,8

5,5

0,7

2,0

puudub

SP nov 2007

3,4

3,5

2,8

2,6

puudub

Prognoositav SKP lõhe (4) (% potentsiaalsest SKPst)

SP apr 2009

4,7

4,4

-2,3

-3,5

-3,1

KOM kevad 2009

4,5

3,2

-1,3

-2,7

puudub

SP nov 2007

0,7

0,5

0,1

0,2

puudub

Netolaenu andmine/-võtmine muu maailma suhtes (% SKPst)

SP apr 2009

puudub

puudub

puudub

puudub

puudub

KOM kevad 2009

-3,7

-5,6

-4,6

-4,4

puudub

SP nov 2007

puudub

puudub

puudub

puudub

puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)

SP apr 2009

0,5

-0,9

-5,1

-3,9

-3,4

KOM kevad 2009

0,5

-0,9

-5,5

-6,5

puudub

SP nov 2007

-0,6

-0,9

-0,6

0,0

puudub

Esmane eelarvetasakaal (% SKPst)

SP apr 2009

1,8

0,2

-3,6

-2,2

-1,6

KOM kevad 2009

1,8

0,2

-3,9

-4,7

puudub

SP nov 2007

0,7

0,2

0,6

1,1

puudub

Tsükliliselt kohandatud tasakaal (5) (% SKPst)

SP apr 2009

-1,6

-2,9

-4,1

-2,3

-2,0

KOM kevad 2009

-1,7

-2,5

-4,9

-5,2

puudub

SP nov 2007

-0,9

-1,1

-0,7

-0,1

puudub

Struktuurne eelarvetasakaal (6) (% SKPst)

SP apr 2009

-1,6

-2,9

-4,1

-2,3

-2,0

KOM kevad 2009

-1,7

-2,5

-4,9

-5,2

puudub

SP nov 2007

-0,8

-1,0

-0,7

-0,1

puudub

Valitsemissektori koguvõlg (% SKPst)

SP apr 2009

23,4

22,8

30,5

34,1

36,3

KOM kevad 2009

23,4

22,8

29,3

34,9

puudub

SP nov 2007

25,6

24,7

23,8

22,5

puudub

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid asuvad veebilehel http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  Eelkõige on hindamisel võetud arvesse komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi, kuid samuti muud hiljem saadud teavet.

(3)  Eelkõige on puudu andmed netolaenu andmise/võtmise kohta muu maailma suhtes.

(4)  Programmis esitatud teabe alusel komisjoni talituste arvutatud tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal ja SKP lõhe.

(5)  Kooskõlas hinnangulise potentsiaalse kasvuga aastail 2007–2010, vastavalt 3,9 %, 4,9 %, 1,0 % ja 2,2 %.

(6)  Programmi viimases ajakohastatud versioonis ja komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis ei ole kajastatud ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid.

(7)  Programmides, mille puhul on avaldatud tarbijahinnaindeksi koosseis.

Allikas:

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/6


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 195/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

2.7.2008

Riikliku abi viitenumber

N 847/06

Liikmesriik

Slovakkia

Piirkond

Západné Slovensko

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Samsung Electronics LCD Slovakia s.r.o.

Õiguslik alus

Zákon č. 231/1999 Z.z. o štátnej pomoci v znení neskorších predpisov; Zákon č. 565/2001 Z.z. o investičných stimuloch v platnom znení; Zákon č. 523/2004 Z.z. o rozpočtových pravidlách verejnej správy v znení neskorších predpisov; Zákon č. 595/2003 Z.z. o daniach z príjmov, v znení neskorších predpisov, § 52 ods. 4; Zákon č. 366/1999 Z.z. o daniach z príjmov v znení platnom k 31. decembru 2003, § 35b;. Výnos Ministerstva hospodárstva č. 1/2005 o poskytovaní dotácií v rámci právomoci Ministerstva hospodárstva; Vyhláška Ministerstva hospodárstva Slovenskej republiky č. 235/2002 Z.z., ktorou sa ustanovujú podrobnosti o náležitostiach žiadosti o poskytnutie investičných stimulov; Zákon č. 5/2004 Z.z. o službách zamestnanosti v znení neskorších predpisov, § 54.

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng, Tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus, Maksusoodustus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 2 314 mln SKK

Abi osatähtsus

21,97 %

Kestus

Majandusharud

Elektri- ja optikaseadmed

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky

Mierová 19

827 15 Bratislava 212

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Ústredie práce, sociálnych vecí a rodiny

Špitálska ul. č. 8

812 67 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.6.2009

Riikliku abi viitenumber

N 584/08

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Régime d'aides aux énergies renouvelables de l'Agence pour le Développement et la Maîtrise de l'Energie 2009-2013

Õiguslik alus

Délibération du Conseil d'Administration de l'Agence pour le Développement et la Maîtrise de l'Energie no 08-5-4 du 9 octobre 2008: «Système d'aides aux énergies renouvelables 2009-2013». Loi du 15 juillet 2008 relative au développement économique régional

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 735 mln EUR

Abi osatähtsus

Kestus

kuni 31.12.2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Agence de l'Environnement et de la Maîtrise de l'Energie

20 avenue du Grésillé

BP 90406

49004 Angers Cedex 01

FRANCE

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm


19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/8


Komisjoni teatis, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 31. juuli 2009. aasta teatis nr 178/05 määruse (EÜ) nr 620/2009 kohaseid autentsussertifikaate välja andma volitatud pädeva asutuse kohta

2009/C 195/03

Nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 617/2009, mis avaldati 15. juulil 2009 Euroopa Liidu Teatajas L 182, avati kõrge kvaliteediga veise- ja vasikaliha impordi tariifikvoot.

Komisjoni 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 620/2009 artiklis 7 on täpsustatud, et nimetatud kvoodi alusel imporditavate toodete vabasse ringlusse lubamiseks on vaja esitada autentsussertifikaat.

Kõnealuse määruse kohaseid autentsussertifikaate välja andma on volitatud järgmine asutus:

Food Safety and Inspection Service (FSIS) of the United States Department of Agriculture (USDA)

Washington D.C., 20250

UNITED STATES OF AMERICA


19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/9


Komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 195/04

1.   SISSEJUHATUS

1)

Euroopa Ülemkogu kinnitas 20. märtsil ja 18.–19. juunil 2009 toimunud kohtumistel oma pühendumust usalduse ja finantsturu nõuetekohase toimimise taastamisele, mis on oluline tingimus praegusest finants- ja majanduskriisist toibumiseks. Pidades silmas kriisi süsteemsust ja finantssektoris osalejate vastastikust sõltuvust, on usalduse taastamiseks finantssüsteemis, siseturu säilitamiseks ja ettevõtjatele turvaliseks laenuandmiseks tehtud hulk algatusi (1).

2)

Kõnealuseid algatusi tuleb täiendada finantsasutuste tasandil võetavate meetmetega, et tagada finantsasutuste suutlikkus tulla välja praegusest kriisist ning taastada oma pikaajaline elujõulisus, ilma et neil läheks tarvis riigi toetust laenutegevuse viimisel kindlamale alusele. Komisjonil on praegu käsil hulk riigiabi juhtumeid, mille aluseks on liikmesriikide sekkumine likviidsus-, maksevõime- või laenuprobleemide ärahoidmiseks. Komisjon on andnud juhiseid pankadele ettenähtud riigiabi kavandamiseks ja rakendamiseks oma kolmes järjestikuses teatises (2). Kõnealustes teatistes tunnistati, et kriisi raskus õigustab abi andmist ja seda võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b, ning nendega loodi liikmesriikidele ühtne raamistik riiklike laenugarantiide andmiseks, rekapitaliseerimismeetmete võtmiseks ja finantsasutuste vabastamiseks langenud väärtusega varadest. Raamistiku eeskirjade põhieesmärk on tagada, et päästemeetmetega suudetakse täielikult saavutada finantsstabiilsus ja säilitada laenuvood, tagades samal ajal võrdsed tingimused eri liikmesriikides asuvatele pankadele, (3) samuti nendele pankadele, kes saavad riiklikku toetust ja nendele, kes sellist toetust ei saa. Seejuures püütakse vältida liikmesriikide omavahelist võistlemist toetuse andmisel, piirata moraalset ohtu ja tagada Euroopa pankade konkurentsivõime ja tõhusus ühenduse ja rahvusvahelistel turgudel.

3)

Riigiabi eeskirjad on vahend, millega tagatakse tegutseda otsustanud liikmesriikide meetmete ühtsus. Otsuse kasutada riigi vahendeid näiteks pankade vabastamiseks langenud väärtusega varadest teevad siiski liikmesriigid ise. Mõnel juhul on finantsasutused võimelised kriisiga toime tulema ka ilma suuremate kohanduste või täiendava abita. Teisel juhul võib siiski olla asjakohane anda riigiabi garantiide, rekapitaliseerimise või langenud väärtusega varadest vabastamise kujul.

4)

Juhul kui finantsasutus on saanud riigiabi, peaks liikmesriik esitama elujõulisuse taastamise kava või põhjalikuma ümberkorraldamiskava, et kinnitada panga pikaajalist elujõulisust ka ilma riigi toetuseta või aidata pangal selleni jõuda. Selleks et kirjeldada täpsemalt tingimusi, mille puhul võib olla tarvis pank põhjalikumalt ümber korraldada või mille puhul tuleb võtta meetmeid abist tingitud konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks, on kehtestatud konkreetsed kriteeriumid (4). Käesoleva teatisega neid kriteeriume ei muudeta, vaid pigem täiendatakse, eesmärgiga suurendada prognoositavust ja tagada ühtne lähenemisviis. Selles selgitatakse, kuidas komisjon hindab praeguse süsteemse kriisi tingimustes liikmesriikide poolt finantsasutustele antud ümberkorraldusabi (5) kokkusobivust asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel.

5)

Pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja langenud väärtusega varade teatises tuletatakse meelde põhimõtteid, mis on kehtestatud ühenduse suunistes raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (6). Kõnealuste põhimõtetega nähakse eelkõige ette, et ümberkorraldamisabi peaks aitama taastada ettevõtja pikaajalise elujõulisuse, ilma et ettevõtja sõltuks jätkuvalt riigiabist. Samuti nähakse nendega ette, et ümberkorraldusabi raames tuleks kulusid asjakohaselt jagada ja rakendada võimalikult suures ulatuses konkurentsimoonutuste vähendamise meetmeid, kuna konkurentsimoonutused võivad pikema aja jooksul asjaomase turu struktuuri ja toimimist oluliselt nõrgendada.

6)

Põhimõtete kohaldamisel tuleb eelkõige silmas pidada siseturu terviklikkust ja pankade arengut kogu ühenduses; vältida tuleks turu killustamist ja turu jaotamist. Käimasolevast kriisist ülesaamise järel peaks ühtsele Euroopa finantsturule toetuvatel Euroopa pankadel olema tugev üleilmne positsioon. Komisjon kinnitab taas vajadust näha muutusi ette ja käsitleda neid sotsiaalse vastutustundlikkusega ning rõhutab vajadust järgida selliseid liikmesriikide õigusakte, millega rakendatakse kõnealustes tingimustes kohaldatavaid ühenduse direktiive töötajate teavitamise ja nõustamise kohta (7).

7)

Käesolevas teatises selgitatakse, kuidas komisjon hindab praeguses kriisiolukorras pankade ümberkorraldamiseks antavat abi, võttes arvesse vajadust kohandada seni kasutatud lähenemisviisi käimasoleva finantskriisi iseloomu ja üleilmse mõõtmega, pidades silmas pangandussektori süsteemset mõju kogu majandusele ja arvestades paljude pankade üheaegse ümberkorraldamise vajaduse võimalikku süsteemset mõju majandusele.

Ümberkorraldamiskava peab sisaldama panga probleemide põhjalikku diagnoosi. Elujõulisuse taastamise jätkusuutlike strateegiate väljatöötamiseks on nõutav, et pank teeks oma äritegevuse stressitesti. Elujõulisuse taastamine peaks esimeses etapis põhinema ühistel parameetritel, mille aluseks on võimalikult suures ulatuses ühenduse tasandil kokkulepitud asjakohased meetodid. Pankadelt nõutakse ka vajaduse korral langenud väärtusega varade avalikustamist (8).

Pidades silmas finantsstabiilsuse saavutamise põhieesmärki ja valdavalt pessimistlikke majanduslikke väljavaateid kogu ühenduses, pööratakse eriti suurt tähelepanu ümberkorraldamiskava ülesehitusele ning selle rakendamiseks vajalike etappide piisavalt paindlikule ja realistlikule ajastamisele. Juhul kui struktuurimeetmeid ei ole ebasoodsate turutingimuste tõttu võimalik viivitamatult rakendada, tuleks kaaluda panga tegevust reguleerivate vahepealsete kaitsemeetmete võtmist.

Komisjon kavatseb finantssektori üldist olukorda silmas pidades kohaldada liikmesriikide ja abisaavate pankade suhtes kulude asjakohase jagamise põhimõtet. Juhul kui äriühingu päästmise ajal valitsenud turutingimuste tõttu ei ole võimalik kulude jagamise põhimõtet viivitamatult ja olulisel määral kohaldada, tuleks seda teha ümberkorraldamiskava rakendamise hilisemas etapis.

Meetmeid, mida võetakse päästetud panga poolt kas samas liikmesriigis või muudes liikmesriikides põhjustatud konkurentsimoonutuste vähendamiseks, tuleks kavandada nii, et muud pangad ei satuks ebasoodsasse olukorda, ning seejuures tuleks arvestada asjaolu, et praeguse süsteemse kriisi tõttu on riikide sekkumine sektorisse väga laiaulatuslik.

Täiendava abi andmine ümberkorraldamisperioodil peaks olema võimalik juhul, kui see on põhjendatud finantsstabiilsuse saavutamise seisukohast. Täiendav abi peaks olema piiratud elujõulisuse tagamiseks vajaliku miinimumiga.

8)

Käesoleva teatise 2. jagu kohaldatakse selliste juhtumite suhtes, mille puhul liikmesriik on kohustatud teatama ümberkorraldamiskavast (9). 2. jao aluspõhimõtteid kohaldatakse analoogia alusel ka selliste juhtumite suhtes, mille puhul liikmesriigil puudub ametlik kohustus ümberkorraldamiskavast teatada, ent mille puhul nõutakse selle esitamist panga elujõulisuse tõendamiseks (10). Viimasel juhul, välja arvatud kahtluste korral, ei nõua komisjon harilikult väga üksikasjalikku teavet (11). Kahtluse korral nõuab komisjon eelkõige tõendeid stressitestimise kohta, mis sooritatakse kooskõlas punktiga 13, ning selle kohta, et testimise tulemused on kinnitanud liikmesriigi pädev asutus. 3., 4. ja 5. jagu kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriik on kohustatud teatama ümberkorraldamiskavast. 6. jaos käsitletakse käesoleva teatise ajalist kehtivust ja seda kohaldatakse nii juhul, mil liikmesriik on kohustatud abisaaja osas esitama ümberkorraldamiskava, kui ka juhul, mil liikmesriigilt nõutakse ainult abisaaja elujõulisuse tõendamist.

2.   PIKAAJALISE ELUJÕULISUSE TAASTAMINE

9)

Kui liikmesriik on komisjoni varasemate juhiste või otsuste alusel kohustatud esitama ümberkorraldamiskava, (12) peaks see olema kõikehõlmav ja üksikasjalik ning põhinema ühtsel kontseptsioonil. Selles peaks olema selgitatud, kuidas kavatseb pank võimalikult kiiresti taastada oma pikaajalise elujõulisuse ilma riigiabist sõltumata (13). Ümberkorraldamiskava teade peaks sisaldama võrdlust muude võimalustega, sealhulgas panga jagamine väiksemateks osadeks ja nende müümist eri ostjatele või panga ülevõtmine teise panga poolt, et komisjon saaks hinnata, (14) kas on võimalik kasutada alternatiivset lahendust, mis on rohkem turule suunatud, vähem kulukas või moonutab vähem konkurentsi ning mis vastab seejuures finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgile. Juhul kui panga elujõulisust ei ole võimalik taastada, tuleks ümberkorraldamiskavas näidata, kuidas pank nõuetekohaselt likvideerida.

10)

Ümberkorraldamiskavas tuleks selgitada panga raskuste põhjusi ja panga enda nõrku külgi ning kirjeldada üldjoontes, kuidas saab ümberkorraldamismeetmete abil panga probleeme kõrvaldada.

11.

Ümberkorraldamiskavas tuleks esitada teave järgmiste punktide kohta: abisaaja ärimudel, sealhulgas tema organisatsiooniline struktuur, rahastamine (tõendid lühi- ja pikaajalise rahastamisstruktuuri elujõulisuse kohta), (15) juhtimistava (tõendid huvide konflikti ennetamise ja vajalike muudatuste kohta juhtimissüsteemis), (16) riskihaldus (sealhulgas langenud väärtusega varade avalikustamine ja ettenägelik reservide loomine eeldatavate langeva väärtusega varade katteks), varade ja kohustuste haldamine, rahavoogude tekitamine (mille tase peaks olema piisav ilma riigi toetuseta), bilansivälised kohustused (tõendid nende tasakaalustatuse ja konsolideerituse kohta, kui pangal on potentsiaalne kahjurisk), (17) laenukapitali kasutamine, kohaldatavatele järelevalve-eeskirjadele vastav praegune ja prognoositav kapitali adekvaatsus (mis põhineb konservatiivsetel hinnangutel ja asjakohasel reservide loomisel) ning tasustamissüsteemi motivatsioonielement (18) (tõendid süsteemi panuse kohta abisaaja pikaajalisse kasumlikkusse).

12)

Elujõulisust tuleks hinnata täpse jaotuse abil iga tegevusharu ja iga tulemusüksuse puhul eraldi. Panga elujõulisuse taastamine peaks toimuma peamiselt sisemiste meetmete abil. Välistel teguritel, mille üle ettevõtjal ei ole erilist mõju (näiteks hinna või nõudluse muutustel), võib see põhineda ainult siis, kui kasutatud turueeldused on üldiselt tunnustatud. Ümberkorraldamine nõuab loobumist sellistest tegevusvaldkondadest, milles võib keskmise pikkusega ajavahemikul püsida struktuuriline kahjum.

13)

Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui pank on võimeline oma riskiprofiili arvesse võttes katma kõik oma kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud ja finantsoperatsioonide kulud, ning tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud pank peaks suutma omal jõul ja õigusaktide nõudeid järgides konkureerida turul kapitali saamiseks. Kavandatud ümberkorraldamise oodatavate tulemuste esitamisel tuleb kasutada nii alusstsenaariumi kui ka stressistsenaariume. Selleks tuleb ümberkorraldamiskavade koostamisel arvestada muu hulgas finantsturgude praegust olukorda ja tulevasi väljavaateid ning selles tuleb kajastada nii alusstsenaariumi kui ka halvima stsenaariumi eeldusi. Stressitestimisel tuleks aluseks võtta mitu eri stsenaariumi, sealhulgas mitmesuguste majandusraskuste kombinatsiooni ja pikaajalist üleilmset majanduslangust. Eeldusi tuleks võrrelda sektori asjakohaste näitajatega, mida on kohandatud vastavalt praeguse kriisi tõttu finantsturgudel esilekerkinud uutele aspektidele. Kava peaks sisaldama meetmeid, mille abil täita stressitestimisest tulenevaid võimalikke nõudeid. Stressitestimine peaks võimalikult suurel määral põhinema ühenduse tasandil kokkulepitud ühistel parameetritel (nt Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee väljatöötatud meetod), mida on vajaduse korral kohandatud konkreetse riigi ja panga tingimustele.

14)

Praeguses kriisiolukorras on valitsused rekapitaliseerinud panku tingimustel, mis on valitud eelkõige finantsstabiilsuse taastamiseks ja mitte selleks, et saada erainvestorile kohast tulu. Pikaajaline elujõulisus tähendab seetõttu, et igasugune saadud riigiabi makstakse teatava aja jooksul tagasi, nagu nähti ette abi andmise ajal, või et selle eest makstakse tasu tavapärastel turutingimustel, tagades nii, et lõpetatakse mis tahes täiendava riigiabi andmine. Kuna asutamislepingus ei tehta varal selle omaniku järgi vahet, kohaldatakse riigiabi eeskirju sõltumata sellest, kas pank on era- või avalikus omandis.

15)

Ehkki ümberkorraldamisperiood peaks olema võimalikult lühike ja elujõulisus tuleks taastada võimalikult kiiresti, võtab komisjon arvesse praeguse kriisi tingimusi ja võib lubada rakendada mõningaid struktuurimeetmeid harilikust pikema aja jooksul, eesmärgiga vältida turgudel suure hulga madala hinnaga vara müügi (19) tõttu tekkida võivat majanduslikku surutist. Selleks et tagada meetmete tõhusus ja võimaldada ümberkorraldataval pangal usaldusväärselt saavutada taas elujõulisus, tuleb ümberkorraldamismeetmed rakendada võimalikult kiiresti ja nende kestus ei tohi ületada viit aastat (20).

16)

Juhul kui elujõulisuse taastamiseks on tarvis täiendavat abi, mis ei ole teatatud ümberkorraldamiskavas ümberkorraldusperioodiks ette nähtud, tuleb sellest eelnevalt teatada, ning täiendava abi andmist võetakse arvesse komisjoni lõplikus otsuses.

Elujõulisuse taastamine panga müümise kaudu

17)

Pikaajalise elujõulisuse taastamisele võib kaasa aidata raskustes oleva panga müümine muule finantsasutusele, kui ostja on elujõuline ja võimeline raskustes oleva panga edukalt üle võtma ning suudab aidata taastada turu usaldusväärsust. Sellega võidakse anda panus ka finantssektori tugevdamisse. Ostja peab tõendama integreeritud üksuse elujõulisust. Müügi puhul tuleb kinni pidada elujõulisuse, omapanuse ja konkurentsimoonutuste piiramise nõuetest.

18)

Selleks et tagada kõigile võimalikele pakkujatele võrdsed võimalused, tuleks kanda hoolt selle eest, et müügiprotsess toimuks konkurentsi tingimustes, oleks läbipaistev, objektiivne, tingimusteta ja mittediskrimineeriv (21).

19)

Lisaks sellele ja ilma et see piiraks võimaliku ühinemiskontrolli süsteemi kohaldamist, ei tohiks raskustes olevat abistatavat panka siiski lubada konkurendile müüa, kui müük näib esmapilgul märkimisväärselt takistavat tõhusat konkurentsi, isegi kui see võib aidata taastada panga pikaajalist elujõulisust ja tugevdada finantssektorit; sellist müüki tuleks lubada ainult juhul, kui abi andmisega paralleelselt võetakse konkurentsimoonutusi heastavaid asjakohaseid meetmeid.

20)

Panga müük võib hõlmata ka riigiabi andmist ostjale ja/või müüdud tegevusala toetuseks (22). Kui müük korraldatakse konkurentsi tingimustes avatud ja tingimusteta pakkumismenetluse vormis ja kui varad loovutatakse kõige suurema pakkumuse esitajale, käsitletakse müügihinda turuhinnana ja seega on pakkujale abi andmine välistatud (23). Negatiivset müügihinda (või rahalist toetust sellise negatiivse hinna hüvitamiseks) ei käsitleta erandkorras riigiabi sisaldavana, kui müüja peab likvideerimise puhul kandma suuremad kulud (24). Likvideerimiskulude arvutamisel kõnealuses olukorras võtab komisjon arvesse ainult selliseid kohustusi, mille oleks üle võtnud turumajanduslikult toimiv investor (25). Riigiabist tulenevaid kohustusi arvesse ei võeta (26).

21)

Juhul kui pank ei ole suuteline saavutama usaldusväärselt taas elujõulisust, tuleks alati kaaluda võimalust elujõuetu panga tegevus nõuetekohaselt lõpetada või müüa pank enampakkumisel. Riikide valitsused peaksid elujõuetute osalejate turult lahkumist toetama ning võimaldama seda finantsstabiilsuse säilitamise huvides teha sobiva ajavahemiku jooksul. Tegevuse nõuetekohase lõpetamise menetlus on sätestatud pangandusteatises (27). Elujõulise panga jaoks oleks kasulik omandada ka raskustes oleva panga kvaliteetsed varad ja kohustused. See oleks kulutõhus võimalus laiendada hoiuste portfelli ja sõlmida suhteid usaldusväärsete laenuvõtjatega. Lisaks sellele võib elujõulisust arvestatavalt suurendada iseseisva toimiva panga loomine olemasoleva panga kvaliteetsete varade ja kohustuste põhjal, eeldusel et kõnealune uus üksus ei moonuta ebakohasel viisil konkurentsi.

3.   ABISAAJA OMAPANUS (KULUDE JAGAMINE)

22)

Konkurentsimoonutuste ja moraalse ohu piiramiseks peaks abi antama ainult vajalikus minimaalses ulatuses ja abisaaja peaks kandma osa ümberkorralduskuludest asjakohase omapanuse vormis. Äriühing ja selle kapitali omanikud peaksid ümberkorralduskulud katma võimalikult suures ulatuses oma ressurssidest. See on vajalik tagamaks, et päästetud pangad vastutaksid piisaval määral oma tegevuse tagajärgede eest ning et motiveerida neid oma tegevuspõhimõtteid tulevikus parandama.

Ümberkorralduskulude piiramine

23)

Ümberkorraldusabi tuleks piirata selliste kulude katmisega, mis on vajalikud elujõulisuse taastamiseks. See tähendab, et ettevõtjale ei tohi anda riigi vahenditest toetust, mida ta võib kasutada sellise turgu moonutava tegevuse rahastamiseks, mis ei ole ümberkorraldusprotsessiga seotud. Näiteks ei tohi juhul, kui see ei ole oluline ettevõtjaelujõulisuse taastamiseks, rahastada riigiabist teiste ettevõtjate osakute omandamist või uute investeeringute tegemist (28).

Abisumma piiramine ja märkimisväärne omapanus

24)

Selleks et piirata abi ulatust vajaliku miinimumiga, peaksid pangad kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks kõigepealt oma vahendeid. See võib hõlmata näiteks varade müüki. Riigi toetust tuleks anda tingimustel, mis kajastavad kulude asjakohast jaotust (29). See tähendab, et ümberkorralduskulusid ei kanna ainult riik, vaid ka panka investeerinud osalejad, ning et kahjum kaetakse olemasolevast kapitalist ja et riigi sekkumise eest makstakse sobiva suurusega tasu (30). Komisjon leiab, et kulude jagamise määrade eelnev fikseerimine ei ole praeguse süsteemse kriisi seisukohast siiski asjakohane, kuna see ei soodusta peamisi eesmärke, milleks on juurdepääs erakapitalile ja tagasipöördumine tavapäraste turutingimuste juurde.

25)

Kui äriühingu päästmise etapis on finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil erandkorras loobutud kulude eelneva asjakohase jagamise nõudest, tuleb see hüvitada ümberkorraldamise hilisemas etapis tehtava täiendava panusega, näiteks tagastusklausli ja/või konkurentsimoonutusi piiravaid lisameetmeid hõlmava ulatuslikuma ümberkorraldamise vormis (31).

26)

Pangad peaksid olema suutelised maksma oma tegevusest saadud tulust kapitali eest hüvitist, muu hulgas dividendide ja tagastamata allutatud laenude eest tasutavate kupongimaksete kaudu. Pangad ei tohiks siiski kasutada riigiabi hüvitise maksmiseks omavahendite (omakapital ja allutatud laenud) eest, kui tegevusest ei saada piisavat kasumit. Kahjumi kompenseerimine abisaavate pankade äranägemise järgi (näiteks reservide kasutuselevõtmise või omakapitali vähendamise kaudu), eesmärgiga tagada dividendide maksmine ja tagastamata allutatud laenude eest tasutavate kupongimaksete tegemine ei sobi seetõttu ümberkorraldamise kontekstis põhimõtteliselt kokku kulude jagamise eesmärgiga (32). Seda võib olla vaja tasakaalustada, tagades panga refinantseerimissuutlikkuse ja stiimulid abi kasutamise lõpetamiseks (33). Abisaava panga refinantseerimise toetamise huvides võib komisjon soosida kupongimaksete tegemist hiljuti väljastatud hübriidkapitaliinstrumentide eest, mida eelistatakse tagastamata allutatud laenudele. Igal juhul ei ole pankadel üldiselt lubatud osta ümberkorraldusetapi jooksul omaenda osakuid.

27)

Täiendava abi andmine ümberkorraldamisperioodil peaks olema võimalik juhul, kui see on põhjendatud finantsstabiilsuse taastamise seisukohast. Täiendav abi peaks olema piiratud elujõulisuse tagamiseks vajaliku miinimumiga.

4.   KONKURENTSIMOONUTUSTE PIIRAMINE JA PANGANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TAGAMINE

Konkurentsimoonutuste liigid

28)

Ehkki süsteemse kriisi ajal on võimalik toetada finantsstabiilsust riigiabiga ja sellel on kaugeleulatuvad positiivsed tagajärjed, võib riigiabi põhjustada ka mitmesuguseid konkurentsimoonutusi. Kui pangad võistlevad omavahel toodete ja teenuste tasandil, kaotavad oma turuosa lõpuks need pangad, kes koguvad üleliigseid riske ja/või toetuvad ebakindlatele ärimudelitele. Sellised pangad võivad olla sunnitud turult lahkuma, samas kui turule sisenevad või oma turuosa suurendavad tõhusamalt tegutsevad konkurendid. Riigiabiga soodustatakse abisaajate turuvõimu kunstliku toetamise kaudu selliste konkurentsimoonutuste jätkumist, mis on tekkinud üleliigsete riskide võtmise ja ebakindlate ärimudelite rakendamise tõttu. Sellega võidakse moraalselt ohustada abisaajaid ning nõrgendada abi mittesaavate pankade motivatsiooni konkureerida, investeerida ja innovatsiooniga tegeleda. Lisaks võidakse riigiabi andmisega õõnestada ühtset turgu, kuna selle andmisel pannakse osa struktuurilistest kohandustest ja nendega seotud sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest tulenevast koormusest ebaõiglaselt teiste liikmesriikide õlule ning samal ajal luuakse turuletuleku tõkkeid ja vähendatakse motivatsiooni arendada piiriülest tegevust.

29)

Finantssektorile antava abi põhieesmärk süsteemse kriisi ajal on finantsstabiilsuse taastamine, aga süsteemi stabiilsuse lühiajalise säilitamise käigus ei tohi pikaajaliselt kahjustada võrdseid tingimusi ja turgude konkurentsivõimet. Riigiabi andmisel konkurentsimoonutusi piiravate meetmete võtmine on oluline muu hulgas järgmistel põhjustel. Esiteks on kriis mõjutanud panku ühenduse ulatuses erinevalt ning raskustes olevate pankade päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antav riigiabi võib kahjustada selliseid panku, mis on põhimõtteliselt oma elujõulisuse säilitanud, mõjutades negatiivselt ka finantsstabiilsust. Finants-, majandus- ja eelarvekriisi tingimustes tõusevad eriti teravalt esile liikmesriikide vahelised erinevused riiklikuks sekkumiseks ettenähtud vahendite kättesaadavuses ning see võib kahjustada võrdseid tingimusi ühtsel turul. Teiseks võib riiklik sekkumine praeguses majanduskriisis oma põhiolemuse tõttu koondada tähelepanu riiklikele turgudele ja vähendada huvi piiriülese tegevuse vastu, põhjustades seega ühtse turu killustumise. Abisaajate turupositsiooni hindamisel tuleb silmas pidada Euroopa majanduse ja tarbijate huve ning jälgida seda, et oleks tagatud tõhus konkurents ning et välditaks liigse turuvõimu ja turuletuleku tõkete teket ja piiriülese tegevuse vastase huvi kadumist. Kolmandaks suurendavad finantsstabiilsuse taastamiseks vajaliku riikliku sekkumise praegune ulatus ja tavapärasest kulude jagamisest tehtavad võimalikud erandid tõenäoliselt veelgi moraalset ohtu. Seetõttu tuleb edaspidi hoiduda valede stiimulite andmisest ja üleliia riskantsele tegevusele ajendamisest ning luua eeldused kiireks tagasipöördumiseks riigi toetuseta toimuvate tavapäraste turutingimuste juurde.

Konkurentsimoonutusi piiravate tõhusate ja proportsionaalsete meetmete kohaldamine

30)

Konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid tuleks kohandada vastavalt konkreetsetele moonutustele sellistel turgudel, kus abi saanud pangad tegutsevad pärast seda, kui nende elujõulisus on ümberkorraldamise tulemusena taastunud, ning meetmete rakendamisel tuleks kinni pidada ühisest poliitikast ja ühistest põhimõtetest. Komisjon lähtub selliste meetmete vajaduse hindamisel asjaomaste pankade tegevuse eeldatavast mahust, ulatusest ja liigist pärast 2. jaos ettenähtud usaldusväärse ümberkorraldamiskava rakendamist. Sõltuvalt konkurentsimoonutuse liigist võidakse selle piiramiseks rakendada kohustuste ja/või varadega seotud meetmeid (34). Meetmete iseloom ja laad sõltub kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks selle turu või nende turgude iseloomust, kus abi saanud pank tegutseb.

31)

Esimese kriteeriumi puhul erinevad konkurentsimoonutusi piiravad meetmed märkimisväärselt vastavalt abisumma suurusele ning kulude jagamise ja hinnakujunduse tasemele. Riigiabi summa suurust hinnatakse siin absoluutväärtuses (saadud kapitali suurus, abi osakaal tagatistes ja langenud väärtusega varadest vabastamises), ent samuti hinnatakse selle suhet panga riskiga kaalutud varadesse. Komisjon võtab arvesse abisaajale antud abi, sealhulgas mis tahes päästmisabi kogusummat. Samamoodi arvestab komisjon ka abisaaja omapanuse suurust ja kulude jagamist ümberkorraldusperioodil. Üldiselt on moraalsest ohust tulenevaid negatiivseid tagajärgi kulude jagamise ja omapanuse kõrgema taseme puhul vähem. Seetõttu on sellisel juhul täiendavate meetmete võtmise vajadus väiksem (35).

32)

Teise kriteeriumi puhul analüüsib komisjon abi tõenäolist mõju sellistele turgudele, kus abi saanud pank pärast ümberkorraldamist tegutseb. Kõigepealt uuritakse panga osakaalu ja suhtelist tähtsust kõnealusel turul või kõnealustel turgudel pärast panga elujõulisuse taastamist. Juhul kui panga turupositsioon pärast ümberkorraldamist on piiratud, ei ole tõenäoliselt tarvis kehtestada kuigi palju täiendavaid kitsendusi üksuste loovutamise või tegevust reguleerivate kohustuste vormis. Tõhusa konkurentsi säilitamiseks kavandatakse meetmeid vastavalt konkreetse turu iseloomule (36). Mõnes valdkonnas võivad üksuste loovutamisel olla ebasoodsad tagajärjed ja see ei pruugi olla soovitud tulemuste saavutamiseks vajalik. Sellisel juhul võidakse loovutamisele eelistada sisemise kasvu piiramist. Mõnes teises valdkonnas, eelkõige juhul, kui riiklikel turgudel on kehtestatud tugevad turuletuleku tõkked, võib üksuste loovutamine olla vajalik selleks, et võimaldada konkurentidel turule siseneda või seal oma tegevust laiendada. Konkurentsimoonutusi piiravate meetmetega ei tohiks piirata panga väljavaateid elujõulisuse taastamiseks.

33)

Komisjon pöörab tähelepanu ka ohule, et ümberkorraldamismeetmed õõnestavad siseturgu, ning hindab positiivselt meetmeid, millega aidatakse kaasa riiklike turgude püsimisele avatuna ja konkureerivana. Abi antakse üldiselt finantsstabiilsuse alalhoidmiseks ja selleks, et jätkuks laenude andmine abi andva liikmesriigi reaalmajandusele. Kui abi andmisel seatakse ühtlasi tingimuseks, et abi saav pank peab andma teataval tasemel laenu ka muudes liikmesriikides peale abi andva liikmesriigi, võib seda käsitada abi olulise positiivse lisamõjuna. Eelkõige kehtib see juhul, kui usaldusväärne võrdlus vastupidise stsenaariumiga (olukord, kus laenuandmise tasemeid ei ole kehtestatud) näitab, et kehtestatud laenuandmise tasemed on märkimisväärsed, kui kõnealuste tasemete saavutamist jälgitakse asjakohaselt (näiteks kui seda teevad üheskoos abi andva liikmesriigi ja muu liikmesriigi järelevalveasutused), kui riigis, kus pangal tuleb saavutada konkreetsed laenuandmise tasemed, domineerivad välismaal asuva peakorteriga pangad ning kui laenuandmise kohustusi kooskõlastatakse ühenduse tasandil (näiteks likviidsusabi andmist käsitlevate läbirääkimiste raames).

Sobiva hinna määramine riigiabile

34)

Sobiva suurusega tasu maksmine mis tahes riikliku sekkumise eest on üks asjakohasemaid konkurentsimoonutuste piiramise viise, kuna sellega piiratakse abisumma suurust. Juhul kui finantsstabiilsuse säilitamise vajaduse tõttu on abi esialgne hind turuhinnast märkimisväärselt madalam, tuleb tagada, et rahalise toetuse andmise tingimused vaadatakse ümberkorraldamiskavas läbi, (37) eesmärgiga vähendada toetuse konkurentsi moonutavat mõju.

Struktuurimeetmed – üksuste loovutamine ja äritegevuse piiramine

35)

Käesolevas jaos sätestatud kriteeriumide kohaselt tehtud hinnangu alusel võidakse riigiabi saavatelt pankadelt nõuda tütarettevõtete või filiaalide, kliendiportfellide või äriüksuste loovutamist või muude samalaadsete meetmete võtmist, (38) ning seda ka abisaaja kodumaisel jaemüügiturul. Selleks et kõnealused meetmed aitaksid suurendada konkurentsi ja tõhustada siseturu toimimist, tuleks nendega soodustada konkurentide turuletulekut ja piiriülest tegevust (39). Komisjon hindab elujõulisuse taastamise nõuet silmas pidades positiivselt selliseid struktuurimeetmeid, mille võtmisel ei diskrimineerita eri liikmesriikides asuvaid äriühinguid ning millega aidatakse seeläbi kaasa finantsteenuste valdkonna siseturu säilitamisele.

36)

Juhul kui otseste laienemispiirangutega nõrgendataks turul toimivat konkurentsi või juhul kui on tarvis piirata moraalset ohtu, võidakse turule suunatud meetmete, näiteks konkreetsete kapitalinõuete kaudu piirata panga laienemist teatavates tegevusvaldkondades või geograafilistes piirkondades. Samal ajal pöörab komisjon eriti suurt tähelepanu vajadusele vältida äritegevuse tagasitõmbumist koduriigi piiresse ja ühtse turu killustumist.

37)

Juhul kui tütarettevõtjate, konkreetsete tegevusvaldkondade või varade ostja leidmisel on objektiivseid raskusi, pikendab komisjon asjaomaste meetmete rakendamise tähtaega tingimusel, et talle esitatakse äritegevuse vähendamise (sealhulgas tegevusvaldkondade eraldamise) siduv ajakava. Meetmete rakendamise tähtaeg ei tohiks ületada viit aastat.

38)

Hinnates konkurentsimoonutuste piiramiseks vajalike struktuurimeetmete ulatust konkreetsel juhtumi puhul ning pidades silmas võrdse kohtlemise põhimõtet, võtab komisjon arvesse meetmeid, mis on ette nähtud samal ajal ja samade turgude või turusegmentidega seotud juhtumite puhul.

Sellise olukorra vältimine, kus riigiabi kasutatakse konkurentsivastase tegevuse rahastamiseks

39)

Riigiabi ei tohi kasutada selleks, et kahjustada konkurente, kes ei saa samasugust riiklikku toetust (40).

40)

Kui punktist 41 ei tulene teisiti, ei tohiks pangad kasutada riigiabi konkureerivate äriühingute omandamiseks (41). Seda tingimust tuleks kohaldada vähemalt kolm aastat ja selle kohaldamist võib sõltuvalt abi ulatusest, mahust ja kestusest jätkata ümberkorraldusperioodi lõpuni.

41)

Komisjon võib äriühingute omandamist lubada erandjuhtudel, kui sellest teatatakse ette ning kui see moodustab osa finantsstabiilsuse taastamiseks vajalikust konsolideerimisprotsessist või kui see on vajalik tõhusa konkurentsi tagamiseks. Omandamiseprotsessi puhul tuleks järgida põhimõtete, et kõikidele võimalikele ostjatele antakse võrdsed võimalused, ja protsessi tulemusena peaksid asjaomastel turgudel olema tagatud tõhusa konkurentsi tingimused.

42)

Juhul kui üksuste loovutamine ja/või äriühingute omandamise keeld ei ole asjakohane, võib komisjon nõustuda sellega, et liikmesriik kehtestab tagastusmehhanismi, näiteks abisaajatelt nõutava tasu vormis. See võimaldaks saada elujõulisuse taastanud pangalt tagasi osa abist.

43)

Juhul kui riigi toetust saavatelt pankadelt nõutakse teatavate nõuete täitmist seoses laenude andmisega reaalmajandusele, peavad kõnealused pangad andma laenu kaubanduslikel tingimustel (42).

44)

Riigiabi ei tohi kasutada selliste tingimuste (näiteks intressimäärad või tagatised) pakkumiseks, mida ei suuda pakkuda riigiabi mittesaavad konkurendid. Juhul kui abisaaja hinnakäitumise piiramine ei ole asjakohane, kuna see võib näiteks vähendada tõhusat konkurentsi, peaksid liikmesriigid pakkuma tõhusa konkurentsi tagamiseks sobivamaid meetmeid, näiteks turuletulekut soodustavaid meetmeid. Pangad ei tohi riigi toetust kasutada ka konkurentsieelisena oma finantstoodete turustamisel (43). Piiranguid tuleks sõltuvalt abi ulatusest, mahust ja kestusest kohaldada ajavahemikul, mis võib kesta kolmest aastast kuni kogu ümberkorraldusperioodini. Piirangutega ajendataks abisaajaid abi ka võimalikult kiiresti riigile tagasi maksma.

45)

Komisjon uurib ka turgude avatust ja sektori suutlikkust tulla toime pankade makseraskustega. Oma üldhinnangus võib komisjon arvesse võtta abisaaja võetavaid võimalikke kohustusi või liikmesriigi võetavaid kohustusi selliste meetmete (44) rakendamiseks, millega edendatakse turgude usaldusväärsust ja konkurentsivõimet (näiteks turuletulekut ja turult väljumist soodustavad meetmed). Selliseid meetmeid võiks asjakohastel juhtudel rakendada lisaks muudele struktuurimeetmetele või tegevust reguleerivatele meetmetele, mida abisaaja on kohustatud tavaliselt võtma. Komisjon võib hinnata positiivselt liikmesriigi kohustust võtta kasutusele mehhanismid pankade raskustega tegelemiseks varases staadiumis, kuna sellega soodustatakse turgude usaldusväärsust ja konkurentsivõimet.

5.   JÄRELEVALVE JA MENETLUSKÜSIMUSED

46)

Komisjon soovib veenduda, et ümberkorraldamiskava rakendatakse nõuetekohaselt ja nõuab üksikasjalike aruannete korrapärast esitamist. Esimene aruanne tuleb komisjonile harilikult esitada hiljemalt kuus kuud pärast ümberkorraldamiskava heakskiitmist.

47)

Pärast ümberkorraldamiskava kohta teate saamist peab komisjon hindama, kas selle abil on võimalik taastada pikaajalist elujõulisust ja piirata asjakohaselt konkurentsimoonutusi. Juhul kui komisjonil on tõsiseid kahtlusi selles, kas ümberkorraldamiskavas järgitakse vajalikke nõudeid, algatab ta ametliku uurimismenetluse ja annab kolmandatele isikutele võimaluse esitada kava kohta märkusi. Sellega on tagatud ühtne ja läbipaistev lähenemisviis ning samas võetakse arvesse riigiabi menetluste puhul ette nähtud konfidentsiaalsusnõudeid (45).

48)

Komisjon ei pea ametlikku menetlust algatama, kui ümberkorraldamiskava vastab kõigile nõuetele ja selles esitatud meetmeid ei tekita komisjonis kahtlusi ühisturuga kokkusobivuse suhtes nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (46) artikli 4 lõike 4 tähenduses. Eelkõige kehtib see juhul, kui liikmesriik on teatanud komisjonile abist ja esitanud asjaomase ümberkorraldamiskava, mis vastab kõigile käesolevas teatises kirjeldatud tingimustele, eesmärgiga saada õiguskindlus vajalike järelmeetmete suhtes. Sellistel juhtudel võib komisjon võtta vastu lõpliku otsuse, milles ta sätestab, et nii päästmisabi kui ka ümberkorraldusabi sobivad ühisturuga kokku vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b.

6.   TEATISE AJUTINE KOHALDAMINE

49)

Käesoleva teatise avaldamist õigustab praegune erakorraline finantssektori kriis ja seda tuleks kohaldada piiratud aja jooksul. Komisjon kohaldab käesolevat teatist selliste ümberkorraldusabi juhtumite hindamiseks, millest on talle teatatud 31. detsembrini 2010. aastal. Teatamata abi suhtes kohaldatakse komisjoni teatist kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (47). Komisjon kohaldab seega käesolevat teatist 31. detsembrini 2010 antud teatamata abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel.

50)

Pidades silmas asjaolu, et käesolev teatis põhineb asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktil b, võib komisjon selle sisu ja kehtivust kohandada vastavalt turutingimuste muutumisele, juhtumite käsitlemisel saadud kogemustele ja finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgile.


(1)  Euroopa Ülemkogule esitatud 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” (KOM(2009) 114 (lõplik)) teatas komisjon oma kavatsusest koostada reformikava, mille abil kõrvaldada üldisemaid puudujääke ühenduses tegutsevate finantsasutuste suhtes kohaldatavas õiguslikus raamistikus.

(2)  Vt komisjoni teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (edaspidi „pangandusteatis”) (ELT C 270, 25.10.2008, lk 8), komisjoni teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (edaspidi „rekapitaliseerimisteatis”) (ELT C 10, 15.1.2009, lk 2) ning „Komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris” (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis”) (ELT C 72, 26.3.2009, lk 1). Komisjoni otsustusprotsessist ülevaate saamiseks vt riigiabi tulemustabeli 2009. aasta kevade ajakohastatud versioon, mis sisaldab eriväljaannet riigiabi andmise kohta praeguses finants- ja majanduskriisis (KOM(2009) 164, 8. aprill 2009).

(3)  Teatist kohaldatakse üksnes pangandusteatises määratletud finantsasutuste suhtes. Käesolevas teatises esitatud juhistes viidatakse lihtsustamise mõttes pankadele. Teatist kohaldatakse siiski vajaduse korral mutatis mutandis ka teiste finantsasutuste suhtes.

(4)  Ümberkorraldamiskava esitamise kohustuse aluseks olevaid kriteeriume ja konkreetseid tingimusi on kirjeldatud pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja langenud väärtusega varade teatises. Need on eelkõige, aga mitte ainult seotud olukordadega, kus riik on rekapitaliseerinud raskustes oleva panga või kus langenud väärtusega varadest vabastatav pank on juba saanud mis tahes riigiabi, millega on aidatud kahjumit katta või seda vältida (välja arvatud tagatisskeemis osalemine) ja mille maht ületab kokku 2 % panga riskiga kaalutud varadest. Ümberkorraldamise ulatus sõltub iga panga puhul tema probleemide raskusastmest. Kooskõlas kõnealuste teatistega (eelkõige rekapitaliseerimisteatise punktiga 40 ja langenud väärtusega varade teatise 5. lisaga) peavad liikmesriigid seevastu olukorras, kus piiratud ulatuses abi on antud põhimõtteliselt elujõulistele pankadele, esitama komisjonile riigi vahendite kasutamist käsitleva aruande, mis sisaldab panga elujõulisuse hindamiseks vajalikku täielikku teavet, samuti teavet saadud kapitali kasutamise ja riigi toetusest sõltumisest vabanemiseks tehtavate jõupingutuste kohta. Elujõulisuse hindamise raames tuleks esile tuua selliste pankade riskiprofiil ja prognoositav kapitali adekvaatsus ning hinnata ka nende äriplaane.

(5)  Silmas peetakse abi, mida komisjon on lubanud ajutiselt anda päästmisabina teatise „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2) alusel või abina asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel või mis tahes muu abina, millest teatatakse kui ümberkorraldamiseks vajalikust abist. Seetõttu kohaldatakse praeguse süsteemse kriisi tingimustes pankadele antava ümberkorraldusabi hindamise suhtes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste asemel käesolevat teatist.

(6)  Komisjon on varasematel aegadel raskustes olevate pankade puhul vastu võtnud terve hulga (asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel antud) ümberkorraldusabi käsitlevaid otsuseid, tuginedes ulatuslikule ümberkorraldusprotsessile, mis võimaldab abisaajatel taastada oma pikaajalise elujõulisuse, ilma et abi kahjustaks liigselt konkurente. Tavapärased ümberkorraldusstrateegiad on hõlmanud ärimudelite ümberkujundamist, allüksuste, tütarettevõtete või filiaalide sulgemist või nende loovutamist, muutusi varade ja kohustuste haldamises, müüki tegevuse jätkuvuse põhimõttel või ettevõtte jagamist eri osadeks ja nende müüki elujõulistele konkurentidele. Vt nt komisjoni otsus 98/490/EÜ, 20. mai 1998, milles käsitletakse Prantsusmaa abi kontsernile Crédit Lyonnais (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 28), komisjoni otsus 2005/345/EÜ, 18. veebruar 2004, riigiabi kohta Saksamaa ümberstruktureerimisabist Bankgesellschaft Berlin AG kasuks (ELT L 116, 4.5.2005, lk 1), komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus 2009/341/EÜ, riigiabi C 9/2008 (ex NN 8/2008, CP 244/2007) kohta, mida Saksamaa andis ettevõtjale Sachsen LB (ELT L 104, 24.4.2009, lk 34) ning 2006. aasta riigiabi tulemustabel (KOM(2006) 761 (lõplik), lk 28), mis sisaldab eriuurimust päästmis- ja ümberkorraldusabi kohta (http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/studies_reports/2006_autumn_en.pdf).

(7)  Vt ka 31. märtsi 2005. aasta teatis „Ümberkorraldused ja tööhõive” (KOM(2005) 120 lõplik 31. märts 2005) ning ümberkorraldamise hea tava, mille Euroopa sotsiaalpartnerid leppisid kokku 2003. aasta novembris.

(8)  Nõue on kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega.

(9)  Säte on kooskõlas pangandusteatise, rekapitaliseerimisteatise ja langenud väärtusega varade teatisega. Vt käesoleva teatise punkt 4.

(10)  Kooskõlas pangandusteatise, rekapitaliseerimisteatise ja langenud väärtusega varade teatisega peavad liikmesriigid juhul, kui piiratud ulatuses abi antakse põhimõtteliselt elujõulistele pankadele, esitama komisjonile hinnangu panga elujõulisuse kohta.

(11)  Säte on kooskõlas eelkõige rekapitaliseerimisteatise punktiga 40 ja langenud väärtusega varade teatise V. lisaga.

(12)  Nagu käesoleva teatise punktis 8 selgitatud, kohaldatakse juhul, kui 2. jaos viidatakse ümberkorraldamiskavale, selle aluspõhimõtteid analoogia alusel ka elujõulisust käsitlevate hinnangute suhtes.

(13)  Lisas on esitatud ümberkorraldamiskava näidis.

(14)  Vajaduse korral palub komisjon abi välisnõustajalt, kes hindab teatatud ümberkorraldamiskavasid elujõulisuse, kulude jagamise ja konkurentsimoonutuste minimeerimise seisukohast. Komisjon võib lasta konkreetsete elementide tõesust kinnitada ka järelevalveasutustel.

(15)  Vt nt komisjoni 2. aprilli 2008. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumit NN 1/2008 Northern Rock (ELT C 135, 3.6.2008, lk 21) ja otsus 2009/341/EÜ juhtumit C 9/2008 SachsenLB kohta.

(16)  Vt otsus 2009/341/EÜ juhtumit C 9/2008 SachsenLB kohta.

(17)  Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Vt komisjoni 21. oktoobri 2008. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumit C 10/2008 IKB (seni avaldamata).

(18)  Kooskõlas komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitusega finantsteenuste sektori tasustamispoliitika kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 22).

(19)  Silmas peetakse suure hulga varade müümist praeguse madala turuhinnaga, mistõttu hinnad võivad veelgi alaneda.

(20)  Komisjonil on tavaks heaks kiita kahe kuni kolme aasta pikkused ümberkorraldamiskavad.

(21)  Vt ka punkt 20.

(22)  Vt nt komisjoni aasta otsus 2009/341/EÜ, milles käsitletakse juhtumit C 9/2008 Sachsen LB.

(23)  Pakkumismenetluse puudumine ei tähenda automaatselt, et ostjale antakse riigiabi.

(24)  Harilikult antakse sellisel juhul abi müüdud tegevusala toetuseks.

(25)  Liidetud kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92, Hytasa, [1994] EKL, lk I-4103, punkt 22.

(26)  Vt kohtuasi C-334/99 Gröditzer Stahlwerke, [2003] EKL, lk I-1139, punkt 134 jj, ning komisjoni 30. aprilli 2008. aasta otsus 2008/719/EÜ, milles käsitletakse juhtumit C 56/2008 (ex NN 77/2006), Bank Burgenland (ELT L 239, 6.9.2008, lk 32).

(27)  Vt pangandusteatise punktid 43–50. Nõuetekohase turult väljumise võimaldamiseks võidakse likvideerimisabi pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui seda on näiteks tarvis mõne hoiuseid ja kohustusi haldava ajutise panga (ingl bridge bank) või struktuuri ajutiseks rekapitaliseerimiseks või teatavat liiki võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kui see on õigustatud finantsstabiilsuse säilitamise seisukohast. Kõnealuse abi andmise ja selle ühisturuga kokkusobivaks pidamise tingimuste näited leiab komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsusest, milles käsitletakse juhtumit NN 41/2008, Ühendkuningriigi päästmisabi Bradford & Bingley’le (ELT C 290, 13.11.2008, lk 2), ning komisjoni 5. novembri 2008. aasta otsusest, milles käsitletakse juhtumit NN 39/2008, Taani likvideerimisabi Roskilde pangale (ELT C 12, 17.1.2009, lk 3).

(28)  Vt kohtuasi T-17/03 Schmitz–Gotha, [2006] EKL, lk II-1139.

(29)  Sellele on viidatud juba varasemates komisjoni teatistes, eelkõige langenud väärtusega varade teatises, vt punktid 21 jj.

(30)  Komisjon on pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja langenud väärtusega varade teatises andnud üksikasjalikke juhiseid riigi garantiide, rekapitaliseerimise ja langenud väärtusega varadest vabastamise eest nõutava tasu suuruse määramise kohta. Tasu maksmine nõrgendab rahanduslikust vaatenurgast panga aktsionäride positsiooni.

(31)  Langenud väärtusega varade teatise punktid 24 ja 25. Vt ka käesoleva teatise 4. jagu.

(32)  Vt komisjoni 18. detsembri 2008. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumit N 615/2008 Bayern LB (ELT C 80, 3.4.2009, lk 4). Pangal ei takistata siiski kupongimaksete tegemist juhul, kui tal on selleks siduv juriidiline kohustus.

(33)  Vt langenud väärtusega varade teatise punkt 31. Üksikasjalik lähenemisviis dividendide maksmise piirangute kohta on esitatud rekapitaliseerimisteatise punktides 33, 34 ja 45, millest nähtub, et ehkki dividendide maksmise või kupongimaksete tegemise ajutine keelustamine võib aidata pangal kapitali säilitada ja kapitaliressursse täiendada ning seega panga maksevõimet suurendada, võib see samal ajal takistada panga juurdepääsu eraõiguslikele rahastamisallikatele või siis suurendada tulevase uue rahastamise kulusid.

(34)  Vt punkt 21.

(35)  Kui komisjon on vastavalt pangandusteatisele, rekapitaliseerimisteatisele või langenud väärtusega varade teatisele kiitnud erandkorras heaks abi, mis ei vasta kõnealuste teatiste nõuetele, tuleb täiendavate konkurentsimoonutuste tõttu võtta täiendavaid struktuurimeetmeid või tegevust reguleerivaid kaitsemeetmeid; vt langenud väärtusega varade teatise punkt 58.

(36)  Eelkõige võetakse arvesse koondumiste taset, suutlikkuspiiranguid, kasumlikkuse taset ning turuletuleku ja turuosa laiendamise tõkkeid.

(37)  Näiteks soodustades riigiabi kiiret tagastamist.

(38)  Vt nt komisjoni 21. oktoobri 2008. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumit C 10/2008 IKB (seni avaldamata), ning komisjoni 7. mai 2009. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumit N 244/2009 Ettevõtjale Commerzbank tehtud kapitalisüst (ELT C 147, 27.6.2009, lk 4).

(39)  Tuleb märkida, et varade mahakandmise tulemusel tekkinud bilansisumma vähenemine, mida osaliselt kompenseeritakse riigiabiga, ei nõrgenda panga tegelikku turupositsiooni ning seda ei saa võtta struktuurimeetmete vajaduse hindamisel arvesse.

(40)  Vt nt komisjoni 19. novembri 2008. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumeid NN 49/2008, NN 50/2008 ja NN 45/2008 Garantiid Dexia pangale (seni avaldamata), punkt 73, komisjoni 19. novembri 2008. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumit N 574/2008 Garantiid ettevõtjale Fortis Bank (ELT C 38, 17.2.2009, lk 2), punkt 58, ning komisjoni 3. detsembri 2008. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumeid NN 42/2008, NN 46/2008 ja NN 53/A/2008 Ümberkorraldusabi ettevõtjatele Fortis Bank ja Fortis Bank Luxemburg (ELT C 80, 3.4.2009, lk 7), punkt 94. Näiteks võib pangal teatavates tingimustes keelata pakkuda väikehoiustajatele turul kõige kõrgemaid intressimäärasid.

(41)  Tuleb meeles pidada, et ümberkorralduskulud peavad olema piiratud elujõulisuse taastamiseks vajaliku miinimumiga. Vt punkt 23.

(42)  Mittekaubanduslikel tingimustel antud laen võib kujutada endast riigiabi ja komisjon võib sellise abi eelneva teatamise korral heaks kiita, kui ta tunnistab abi ühisturuga kokkusobivaks, näiteks vastavalt komisjoni teatisele „Ühenduse riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks” (ELT C 83, 7.4.2009, lk 1).

(43)  Komisjoni 12. novembri 2008. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumit N 528/2008 ING (ELT C 328, 23.12.2008, lk 10), punkt 35.

(44)  Vt nt komisjoni otsus 2005/418/EÜ, 7. juuli 2004, mis käsitleb abimeetmeid, mida Prantsusmaa rakendas Alstom’i suhtes (ELT L 150, 10.6.2005, lk 24), punkt 204.

(45)  Komisjoni teatis K(2003) 4582, 1. detsember 2003, ametisaladusest riigiabi otsustes ELT C 297, 9.12.2003, lk 6.

(46)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(47)  ELT C 119, 22.5.2002, lk 22.


LISA

Ümberkorraldamiskava näidis

Ümberkorraldamiskava soovituslik sisukord  (1)

1.   Finantsasutust käsitlev teave (selle struktuuri kirjeldus jne)

(NB! Varem esitatud teavet võib esitada uuesti, ent see tuleb igal juhul lisada käesolevasse ümberkorraldamiskavasse ning seda tuleb vajaduse korral ajakohastada)

2.   Turu ja turuosade kirjeldus

2.1.

Peamiste asjaomaste tooteturgude kirjeldus (eristada tuleb vähemalt jaemüügi-, hulgimüügi- ja kapitaliturge)

2.2.

Turuosade arvestus (vastavalt asjaomaste turgude geograafilisele ulatusele, näiteks nii riigi kui ka Euroopa tasandil)

3.   Raskustesse sattumise põhjuste analüüs (äriühingusisesed tegurid)

4.   Riikliku sekkumise kirjeldus ja riigiabile antav hinnang

4.1.

Teave selle kohta, kas finantsasutus või selle tütarettevõtjad on juba varem saanud päästmis- või ümberkorraldusabi

4.2.

Teave riigi toetuse või sellega seotud finantssoodustuse laadi ja suuruse kohta. Teave peaks hõlmama mis tahes riigiabi, sealhulgas ümberkorraldusperioodil saadud üksikabi või mõne abikava raames saadud riigiabi

(NB! Iga abi vajalikkus peab olema ümberkorraldamiskavas põhjendatud, nagu on osutatud allpool)

4.3.

Riigi toetuse hindamine riigiabi eeskirjade alusel ja abisumma kvantifitseerimine

5.   Elujõulisuse taastamine

5.1.   Eri turueelduste kirjeldus

5.1.1.

Esialgne olukord peamistel tooteturgudel

5.1.2.

Prognoositavad suundumused peamistel tooteturgudel

5.2.   Abimeedet mittehõlmava stsenaariumi tutvustus

5.2.1.

Esialgse äriplaani nõutav kohandamine

5.2.2.

Varasem, praegune ja tulevane kapitali suhtarv (1. taseme kapital, 2. taseme kapital)

5.3.   Finantsasutuse kavandatav tulevikustrateegia ja kuidas see taastab asutuse elujõulisuse

5.3.1.

Lähtepositsioon ja üldine olukord

5.3.2.

Finantsasutuse eri tegevusvaldkondade olukord

5.3.3.

Kohandused õiguskeskkonna muutustele (riskihalduse tõhustamine, kapitalipuhvrite tugevdamine jne)

5.3.4.

Kinnitus langenud väärtusega varade täieliku avalikustamise kohta

5.3.5.

Muutused omandistruktuuris, kui see on asjakohane

5.4.   Elujõulisuse taastamiseks kavandatud mitmesuguste meetmete ülevaade ja kirjeldus, meetmete kulud ja nende mõju kasumiaruandele ja/või bilansile

5.4.1.

Meetmed kontserni tasandil

5.4.2.

Meetmed eri tegevusvaldkondade tasandil

5.4.3.

Iga meetme mõju kasumiaruandele ja/või bilansile

5.5.   Eri meetmete konkurentsimoonutusi piirav mõju (vrd punkt 7), pidades silmas nende kulu ja nende mõju kasumiaruandele ja/või bilansile

5.5.1.

Meetmed kontserni tasandil

5.5.2.

Meetmed eri tegevusvaldkondade tasandil

5.5.3.

Iga meetme mõju kasumiaruandele ja/või bilansile

5.6.   Võrdlus alternatiivsete võimalustega ning piirkonna, riigi ja ühenduse tasandil avalduva majandusliku ja sotsiaalse mõju lühike võrdlev hinnang (nõutav eelkõige juhul, kui pank ei ole ilma abi saamata võimeline täitma usaldatavusnormatiive)

5.6.1.

Alternatiivsed võimalused: tegevuse nõuetekohane lõpetamine, väiksemateks osadeks jagamine ja nende müümine eri ostjatele või ülevõtmine muu panga poolt, ning nende võimaluste mõju

5.6.2.

Üldine majanduslik mõju

5.7.   Eri meetmete rakendamise ajakava ja ümberkorraldamiskava tervikliku rakendamise lõpptähtaeg (palume märkida, millised andmed on konfidentsiaalsed)

5.8.   Riigiabi tagasimaksmise kava kirjeldus

5.8.1.

Turult väljumise kava aluseks olevad eeldused

5.8.2.

Turult väljumiseks pakutavate riigi stiimulite kirjeldus

5.8.3.

Turult väljumise või abi tagasimaksmise kava kuni täieliku väljumise/tagasimaksmiseni

5.9.   Möödunud kolme ja eeloleva viie aasta kasumi- ja bilansiaruanded, sealhulgas olulisemad finantsnäitajad ja parimal/halvimal stsenaariumil põhinev tundlikkusanalüüs

5.9.1.   Alusstsenaarium

5.9.1.1.

Kontserni kasumiaruanne/bilansiaruanne

5.9.1.2.

Kontserni olulisemad finantsnäitajad (riskiga korrigeeritud tulusus (RAROC) kui pangasiseste kriteeriumide võrdlusalus, kulude ja tulude suhe (CIR), omakapitali tasuvus (ROE) jne)

5.9.1.3.

Üksuste kasumiaruanded/bilansiaruanded

5.9.1.4.

Üksuste olulisemad finantsnäitajad (riskiga korrigeeritud tulusus (RAROC) kui pangasiseste kriteeriumide võrdlusalus, kulude ja tulude suhe (CIR), omakapitali tasuvus (ROE) jne)

5.9.2.   Parim stsenaarium

5.9.2.1.

Stsenaariumi aluseks olevad eeldused

5.9.2.2.

Kontserni kasumiaruanne/bilansiaruanne

5.9.2.3.

Kontserni olulisemad finantsnäitajad (riskiga korrigeeritud tulusus (RAROC) kui pangasiseste kriteeriumide võrdlusalus, kulude ja tulude suhe (CIR), omakapitali tasuvus (ROE) jne)

5.9.3.   Halvim stsenaarium. Kui on tehtud stressitest ja/või kui riiklikud järelevalveasutused on selle kinnitanud, tuleb esitada testimisel kasutatud meetodite, parameetrite ja tulemuste kirjeldus (2)

5.9.3.1.

Stsenaariumi aluseks olevad eeldused

5.9.3.2.

Kontserni kasumiaruanne/bilansiaruanne

5.9.3.3.

Kontserni olulisemad finantsnäitajad (riskiga korrigeeritud tulusus (RAROC) kui pangasiseste kriteeriumide võrdlusalus, kulude ja tulude suhe (CIR), omakapitali tasuvus (ROE) jne)

6.   Kulude jagamine – finantsasutuse omapanus ja muude osanike panus ümberkorraldamisse (osaluse arvestuslik ja majanduslik väärtus)

6.1.

Ümberkorralduskulude piiramine elujõulisuse taastamiseks vajaliku summaga

6.2.

Abisumma piiramine (sealhulgas teave võimalike sätete kohta, millega piiratakse dividendide maksmist ja intressimaksete tegemist allutatud laenude eest)

6.3.

Märkimisväärse suurusega omapanus (sealhulgas teave osanike või allutatud võlausaldajate panuse suuruse kohta)

7.   Konkurentsimoonutuste piiramise meetmed

7.1.

Meetmete ulatuse põhjendamine, pidades silmas riigiabi suurust ja mõju

7.2.

Struktuurimeetmed, sealhulgas kavandatav ajakava ja tähtajad varade või tütarettevõtjate/filiaalide loovutamiseks või muude meetmete võtmiseks

7.3.

Tegevust reguleerivad kohustused, sealhulgas keeld kasutada riigiabi konkurentsieelisena toodete massturustamisel

8.   Järelevalve (võimaliku usaldusisiku nimetamine)


(1)  Elujõulisuse hindamiseks vajalik teave võib hõlmata panga siseandmeid ja -aruandeid, aga ka aruandeid, mille on koostanud liikmesriigi ametiasutused, sealhulgas reguleerivad asutused, või mis on koostatud nende jaoks.

(2)  Stressitestimine peaks võimalikult suurel määral põhinema ühenduse tasandil kokkulepitud ühistel parameetritel (nt Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee väljatöötatud meetod), mida on vajaduse korral kohandatud konkreetse riigi ja panga tingimustele. Vajaduse korral võidakse arvesse võtta ka vastupidiseid stressiteste või muid samaväärseid analüüse.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/21


Euro vahetuskurss (1)

18. august 2009

2009/C 195/05

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4101

JPY

Jaapani jeen

134,12

DKK

Taani kroon

7,4433

GBP

Inglise nael

0,85660

SEK

Rootsi kroon

10,2375

CHF

Šveitsi frank

1,5207

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,6735

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,568

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

272,66

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7002

PLN

Poola zlott

4,1645

RON

Rumeenia leu

4,2188

TRY

Türgi liir

2,1117

AUD

Austraalia dollar

1,7116

CAD

Kanada dollar

1,5606

HKD

Hong Kongi dollar

10,9302

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,0985

SGD

Singapuri dollar

2,0450

KRW

Korea won

1 762,49

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,3450

CNY

Hiina jüaan

9,6365

HRK

Horvaatia kuna

7,3093

IDR

Indoneesia ruupia

14 133,00

MYR

Malaisia ringit

4,9882

PHP

Filipiini peeso

68,047

RUB

Vene rubla

45,1050

THB

Tai baht

48,021

BRL

Brasiilia reaal

2,6281

MXN

Mehhiko peeso

18,2467

INR

India ruupia

68,8060


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/22


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5604 – Dong/Kom-Strom)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 195/06

1.

12. augustil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Dong Naturgas A/S, mille üle ettevõtjal Dong Energy A/S (edaspidi „Dong”, Taani) on valitsev mõju, omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Kom-Strom AG (edaspidi „Kom-Strom”, Saksamaa) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Dong: maagaasi ja nafta uuringud ja tootmine, elektrienergia tootmine ning energia müük ja turustamine Taanis ja Põhja-Euroopas,

Kom-Strom: energiavarustus (hulgimüük ja kauplemine) Saksamaal.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5604 – Dong/Kom-Strom):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/23


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5421 – Panasonic/Sanyo)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 195/07

1.

11. augustil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Panasonic Corporation (edaspidi „Panasonic”, Jaapan) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Sanyo Electric Co., Ltd. (edaspidi „Sanyo”, Jaapan) üle avaliku pakkumise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Panasonic: audiovisuaal- ja telekommunikatsioonitoodete, kodumasinate, elektrooniliste komponentide ja seadmete (sealhulgas patareide) ning tööstus- ja muu toodangu arendamine, tootmine ja müük,

Sanyo: tarbekaupade, professionaalseks kasutamiseks mõeldud seadmete, elektrooniliste komponentide (sealhulgas patareide) ning tööstuslike logistika-/hooldusseadmete arendamine, tootmine ja müük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5421 – Panasonic/Sanyo):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.