ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2009.186.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 186

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

52. köide
8. august 2009


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2009/C 186/01

Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel ( 1 )

1

2009/C 186/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

2

2009/C 186/03

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5500 – General Motors/Delphi Steering Business) ( 1 )

6

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2009/C 186/04

Euro vahetuskurss

7

2009/C 186/05

Euroopa ühenduste võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon – Valuutavahetuskursid vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 574/72

8

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2009/C 186/06

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5606 – Uniqa/Veneto Banca/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

10

2009/C 186/07

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5582 – Gonvarri/Severstal/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

12

2009/C 186/08

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5540 – Lion Capital/CEDC/Russian Alcohol Group) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

13

 

MUUD AKTID

 

Komisjon

2009/C 186/09

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

14

2009/C 186/10

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

20

2009/C 186/11

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

23

2009/C 186/12

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

28

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/1


Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4

Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 186/01

Liikmesriik

Itaalia

Lennuliinid

Alghero–Rooma Fiumicino ja Rooma Fiumicino–Alghero,

Alghero–Milano Linate ja Milano Linate–Alghero,

Cagliari–Rooma Fiumicino ja Rooma Fiumicino–Cagliari,

Cagliari–Milano Linate ja Milano Linate–Cagliari,

Olbia–Rooma Fiumicino ja Rooma Fiumicino–Olbia,

Olbia–Milano Linate ja Milano Linate–Olbia.

Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise kuupäev

15 päeva pärast käesoleva teatise avaldamist

Aadress, millelt on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuse teksti ning mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente

Ente Nazionale per l'Aviazione Civile (ENAC)

Direzione centrale regolazione economica

Direzione Trasporto Aereo

Viale del Castro Pretorio 118

00185 Roma RM

ITALIA

http://www.enac.gov.it

e-post: osp@enac.gov.it


8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/2


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 186/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

19.3.2009

Riikliku abi viitenumber

N 522/08

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Wielkopolskie

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Regionalna pomoc ad hoc dla spółki Franklin Templeton Investments Poland Sp z o.o.

Õiguslik alus

Uchwała Rady Ministrów nr 154/2008 z dnia 5 sierpnia 2008 r. w sprawie ustanowienia programu wieloletniego pod nazwą: „Wsparcie finansowe inwestycji realizowanej przez Franklin Templeton Investments Poland Sp z o.o. pod nazwą: Centrum Usług Wspólnych – Transfer Agency w Poznaniu, w latach 2008–2011”, projekt umowy ramowej o udzielenie dotacji celowej pomiędzy Ministrem Gospodarki a Franklin Templeton Investments Poland Sp z o.o.; art. 117 ustawy z dnia 30 czerwca 2005 r. o finansach publicznych (Dz.U. z 2005 r., nr 249 poz. 2104 ze zm.)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng, Tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: PLN 4 962 500

Abi osatähtsus

6,26 %

Kestus

kuni 2011

Majandusharud

Teenustega seotud tegevused

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Minister Gospodarki

Plac Trzech Krzyży 3/5

00-507 Warszawa

POLSKA/POLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.6.2009

Riikliku abi viitenumber

N 582/08

Liikmesriik

Iirimaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Health Insurance Integenerational Solidarity Relief

Õiguslik alus

Health Insurance (Miscellaneous Provisions) Bill 2008

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Üldise majandushuvi teenused

Abi vorm

Otsene toetus, Parafiskaalne maks

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 300 milj EUR; Kavandatud abi kogusumma: 1 200 milj EUR

Abi osatähtsus

Kestus

1.1.2009–31.12.2012

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Department of Finance

Government Buildings

Upper Merrion Street

Dublin 2

IRELAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.6.2009

Riikliku abi viitenumber

N 36/09

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Régime cadre temporaire d’interventions publiques en capital investissement dans les PME

Õiguslik alus

Article 20 de la Constitution du 4 octobre 1958, articles L. 2251-1, L. 2253-1, L. 3231-1, L. 3231-6 et L. 4211-1 du CGCT,

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Riskikapital

Abi vorm

Kapitalisüstid

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 25 milj EUR; Kavandatud abi kogusumma: 50 milj EUR

Abi osatähtsus

Kestus

2009–31.12.2010

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

DIACT

8 rue de Penthièvre

75008 Paris

FRANCE

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

8.5.2009

Riikliku abi viitenumber

N 249/09

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Renforcement des fonds propres de l'entité qui sera issue du rapprochement des organes centraux des groupes Caisse d'Épargne et Banque Populaire

Õiguslik alus

article 6,III de la loi 2008-1061 du 16.10.2008 de finances rectificative

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: —; kavandatud abi kogusumma: 2 450 milj EUR

Abi osatähtsus

Kestus

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministère de l'économie, de l'industrie et de l'emploi

139 rue de Bercy

75012 Paris

FRANCE

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

7.7.2009

Riikliku abi viitenumber

N 379/09

Liikmesriik

Holland

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Prolongation and amendments of the Dutch credit guarantee scheme

Õiguslik alus

Rules of the 2008 Credit Guarantee Scheme of the State of the Netherlands

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: —; kavandatud abi kogusumma: 200 000 milj EUR

Abi osatähtsus

Kestus

30.6.2009–31.12.2009

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerie van Financiën

Korte Voorhout 7

2511 CW Den Haag

NEDERLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm


8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/6


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5500 – General Motors/Delphi Steering Business)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 186/03

30. aprillil 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5500 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/7


Euro vahetuskurss (1)

7. august 2009

2009/C 186/04

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4357

JPY

Jaapani jeen

136,89

DKK

Taani kroon

7,4448

GBP

Inglise nael

0,85670

SEK

Rootsi kroon

10,3008

CHF

Šveitsi frank

1,5288

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,7515

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,910

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

272,80

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7023

PLN

Poola zlott

4,1670

RON

Rumeenia leu

4,2168

TRY

Türgi liir

2,1300

AUD

Austraalia dollar

1,7161

CAD

Kanada dollar

1,5540

HKD

Hong Kongi dollar

11,1272

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,1315

SGD

Singapuri dollar

2,0628

KRW

Korea won

1 761,67

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,6875

CNY

Hiina jüaan

9,8084

HRK

Horvaatia kuna

7,3350

IDR

Indoneesia ruupia

14 308,44

MYR

Malaisia ringit

5,0257

PHP

Filipiini peeso

68,557

RUB

Vene rubla

45,4450

THB

Tai baht

48,778

BRL

Brasiilia reaal

2,6336

MXN

Mehhiko peeso

18,7072

INR

India ruupia

68,5760


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/8


EUROOPA ÜHENDUSTE VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON

Valuutavahetuskursid vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 574/72

2009/C 186/05

Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 107 lõiked 1, 2 ja 4

Võrdlusperiood: juuli 2009

Kohaldamisperiood: oktoober, november, detsember 2009

7-2009

EUR

BGN

CZK

DKK

EEK

LVL

LTL

HUF

PLN

1 EUR =

1

1,95580

25,7932

7,44576

15,6466

0,700596

3,45280

272,060

4,29649

1 BGN =

0,511300

1

13,1881

3,80702

8,00010

0,358214

1,76542

139,104

2,19679

1 CZK =

0,0387699

0,0758261

1

0,288671

0,606617

0,027162

0,133865

10,5477

0,166574

1 DKK =

0,134305

0,262673

3,46415

1

2,10141

0,0940932

0,463727

36,5389

0,577038

1 EEK =

0,0639116

0,124998

1,64849

0,475871

1

0,0447762

0,220674

17,3878

0,274596

1 LVL =

1,42736

2,79162

36,8161

10,6278

22,3333

1

4,92838

388,326

6,13262

1 LTL =

0,289620

0,566439

7,47023

2,15644

4,53157

0,202907

1

78,7939

1,24435

1 HUF =

0,00367567

0,00718887

0,0948072

0,0273681

0,0575117

0,00257516

0,0126913

1

0,0157924

1 PLN =

0,232748

0,455209

6,00333

1,73299

3,64172

0,163062

0,803633

63,3214

1

1 RON =

0,237054

0,463630

6,11439

1,76505

3,70909

0,166079

0,818500

64,4928

1,01850

1 SEK =

0,0923688

0,180655

2,38249

0,687756

1,44526

0,0647132

0,318931

25,1298

0,396862

1 GBP =

1,16155

2,27176

29,9601

8,64861

18,1743

0,813776

4,01060

316,010

4,99058

1 NOK =

0,111739

0,218540

2,88212

0,831985

1,74834

0,0782842

0,385814

30,3998

0,480087

1 ISK =

0,00557373

0,0109011

0,143764

0,0415007

0,0872099

0,00390493

0,019245

1,51639

0,0239475

1 CHF =

0,657801

1,28653

16,9668

4,89783

10,2923

0,460852

2,27125

178,961

2,82623


7-2009

RON

SEK

GBP

NOK

ISK

CHF

1 EUR =

4,21845

10,8262

0,860920

8,94939

179,413

1,52022

1 BGN =

2,15689

5,53541

0,440188

4,57582

91,7338

0,777287

1 CZK =

0,163549

0,419729

0,0333778

0,346967

6,95582

0,0589386

1 DKK =

0,566557

1,45400

0,115625

1,20194

24,0960

0,204172

1 EEK =

0,269608

0,691918

0,0550228

0,57197

11,4666

0,0971596

1 LVL =

6,02123

15,4528

1,22884

12,7740

256,086

2,16989

1 LTL =

1,22175

3,13547

0,249340

2,59192

51,9616

0,440285

1 HUF =

0,0155056

0,039793

0,00316445

0,0328950

0,659462

0,00558781

1 PLN =

0,981837

2,51977

0,200378

2,08296

41,7581

0,353828

1 RON =

1

2,56638

0,204084

2,12149

42,5306

0,360374

1 SEK =

0,389653

1

0,0795221

0,826645

16,5722

0,140421

1 GBP =

4,89993

12,5751

1

10,3952

208,397

1,76581

1 NOK =

0,471367

1,20971

0,0961987

1

20,0475

0,169868

1 ISK =

0,0235125

0,0603421

0,00479853

0,0498815

1

0,00847328

1 CHF =

2,77490

7,12146

0,566313

5,88692

118,018

1

1.

Määrusega (EMÜ) nr 574/72 sätestatakse, et ühes valuutas denomineeritud summad konverteeritakse teise valuutasse komisjoni arvutatud kursi alusel, mis põhineb Euroopa Keskpanga avaldatud valuutade võrdluskursside ühe kuu keskmisel väärtusel lõikes 2 kindlaksmääratud võrdlusperioodi jooksul.

2.

Võrdlusperioodid on:

alates 1. aprillist kohaldatavate vahetuskursside puhul jaanuarikuu;

alates 1. juulist kohaldatavate vahetuskursside puhul aprillikuu;

alates 1. oktoobrist kohaldatavate vahetuskursside puhul juulikuu;

alates 1. jaanuarist kohaldatavate vahetuskursside puhul oktoobrikuu.

Vahetuskursid avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeria veebruari-, mai-, augusti- ja novembrikuu teises numbris.


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/10


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5606 – Uniqa/Veneto Banca/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 186/06

1.

3. augustil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Uniqa Versicherungen AG (edaspidi „Uniqa”, Austria), mille üle praegu on ühiskontroll ettevõtjatel Raiffeisen Zentralbank Österreich (edaspidi „RZB”, Austria); Austria Versicherungsverein auf Gegenseitigkeit Privatstiftung (edaspidi „Austria Verein”, Austria) ja Collegialität Versicherung auf Gegenseitigkeit (edaspidi „CollVerein”, Austria), ning Veneto Banca Holding S.C.p.A. (edaspidi „VB”, Itaalia) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses praegu ettevõtja VB (edaspidi „JV”, Itaalia) omanduses oleva vahendusettevõtja Claris üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Uniqa: kindlustuskontsern, mis tegutseb kõigis kindlustuse valdkondades (elu-, kahju- ja edasikindlustus),

RZB: finantsteenuste osutamine kohalikele ja rahvusvahelistele äriklientidele ning finantsasutustele üle kogu maailma,

Austria Verein: erafond, mis tegutseb Austria õiguse alusel,

CollVerein, Austria: vastastikune kindlustusselts, mis tegutseb Austria õiguse alusel,

VB: Itaalia kontserni valdusettevõtja, mis tegutseb pangandus- ja finantsteenuste valdkonnas,

JV: hakkab tegutsema Itaalias elukindlustuse valdkonnas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5606 – Uniqa/Veneto Banca/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/12


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5582 – Gonvarri/Severstal/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 186/07

1.

31. juulil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Severstal (Venemaa) omandab ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Holding Gonvarri Russia S.L. (edaspidi „Gonvarri Russia”), mis kuulub kontserni Gonvarri Corporación Financiera S.L. (edaspidi „Gonvarri”, Hispaania) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Gonvarri: terase töötlemine ja turustamine ning mootorsõidukite metallosade disain, arendamine ja tootmine,

Severstal: terase tootmine ja kaevandustegevus,

Gonvarri Russia: terase töötlemine ja turustamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5582 – Gonvarri/Severstal/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/13


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5540 – Lion Capital/CEDC/Russian Alcohol Group)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 186/08

1.

31. juulil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Lion Capital LLP (edaspidi „Lion Capital”, Ühendkuningriik) ja Central European Distribution Corporation (edaspidi „CEDC”, Ameerika Ühendriigid) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja CJSC Russian Alcohol Group ja tema tütarettevõtjate (edaspidi „Russian Alcohol Group”, Venemaa) üle teatavate lepinguliste vetoõiguste saamise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Lion Capital: Investeeringud börsivälistesse ettevõtetesse,

CEDC: viina tootmine ja alkohoolsete jookide turustamine,

Russian Alcohol Group: viina ja valmissegatud alkohoolsete jookide tootmine ja turustamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5540 – Lion Capital/CEDC/Russian Alcohol Group):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


MUUD AKTID

Komisjon

8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/14


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2009/C 186/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CHORIZO RIOJANO”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0654-16.10.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Chorizo Riojano”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik (II lisa alusel):

Klass 1.2

Lihatooted

3.2.   Toote kirjeldus, mida 1. punktis esitatud nimetus tähistab:

„Chorizo Riojano” on La Rioja autonoomses piirkonnas valmistatav lisaainetevaba sarta-tüüpi chorizo-vorst, mis kuulub Ekstra klassi ja millel on järgmised omadused.

Morfoloogilised omadused

Käesoleva kaitstud geograafilise tähisega chorizo-vorst on iseloomuliku, vähem või rohkem silindrilise, nööri või hobuseraua kujuga. Vorsti läbimõõt on 30–40 mm ja kaal vähemalt 200 g. Konsistents on tihke ja kompaktne, väline külg on üldiselt kortsuline, lõikepind sile ja hästi koospüsiv. Tootel ei ole ebaharilikku värvi ning selles võib selgesti eristada liha ja pekki.

Füüsikalised ja keemilised omadused

Niiskusesisaldus: kuni 45 %.

Kollageeni/proteiini suhe: kuni 14 %.

Rasvasisaldus kuivaines: kuni 57 %.

Nitraadisisaldus (NaNO3): kuni 100 ppm.

Nitritisisaldus (NaNO2): kuni 20 ppm.

Fosfaadisisaldus kokku (P2O5): kuni 7 500 ppm

(mis vastab aine loomulikule sisaldusele lihas, ilma täiendavalt lisatud fosfaatideta).

Organoleptilised omadused

Tasakaalustatud, intensiivne ja püsiv aroom, milles domineerib paprika ja esineb küüslaugunüansse. Rääsunud või kibe maitse puudub. Maitse on tugev, püsiv ning tailiha ja rasv on selles tasakaalus. Vorst ei ole eriti happeline, aga võib olla vürtsikas, kui on kasutatud teravamaitselist paprikapulbrit. Tootel ei ole rääsunud ega ebaharilikku maitset. Tekstuur on tasakaalus, toode püsib hästi koos, seda on kerge mäluda ning see ei ole kuigivõrd kummine.

3.3.   Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

Silmapaistvalt heade omadustega sealiha ja -pekk, emise või kohitsetud isaslooma tailiha, millest on eemaldatud närvid, kõhutükk või kamarata taine peekon ja mis on maitsestatud kuiva peensoolaga, 100 %liselt Ekstra klassi kuuluva paprikapulbriga ning värske kooritud küüslauguga. Kogu mass topitakse naturaalsesse seasoolde.

Lisatud pekk peab olema tihke, mistõttu ei sobi pehme ja võise konsistentsiga kõhupekk, mis muutub hakkimisel viskoosseks ning eritab vorsti küpsemise ja laagerdumise ajal rasva. Samas ei tohi lisatud peki kogus olla suur, jäädes igal juhul alla 57 % kuivaine massist. See on ühtlasi üks peamisi erinevusi „Chorizo Riojano” ja muude vorstide vahel, mille pH-s toimub järsk muutus, mis raskendab nende nõuetekohast küpsemist ja hilisemat säilitamist.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tooraine ettevalmistamine

Vorsti „Chorizo Riojano” tootvad tööstused peavad olema võimelised rümpasid ja/või lihatükke vastu võtma nõuetekohaselt, säilitama neid asjakohastes tingimustes, et vältida liha pH langemist või värvi ja/või tekstuuri muutumist, ning kontrollima vastuvõtmisel liha puhtust selleks ettenähtud testide ja analüüside abil.

Rümpade veeranditeks tükeldamine, konditustamine ja tükkideks lõikamine peavad toimuma võimalikult kiiresti, et vältida liha liigset kuhjumist piirkonda, kus kõnealused toimingud aset leiavad.

Liha töötlemisruumi temperatuur peab olema kuni 12 °C.

Liha ja peki külmutamine enne tükeldamist

Jahutatud rümpade säilitusruumides on riputussüsteemid, mille abil välditakse rümpade kokkupuutumist.

Liha ja peki tükeldamine vastavalt tootele

„Chorizo Riojano” tootmine toimub füüsiliselt või ajaliselt eraldi muudest toodetest, sealhulgas teistesse kategooriatesse kuuluvad chorizo-vorstid.

Töötlemisvalmis liha on küps, hapendatud ja külmutamata. Liha pH on kuni 6,3, mistõttu see laagerdub kergesti ning vorstimass kuivab ka seestpoolt.

Samuti ei tohiks liha olla niiske ja seetõttu võimaldatakse lihamahladel vajaduse korral välja voolata.

Kui liha ja pekk on valmis, tükeldatakse need väiksemateks või suuremateks tükkideks, lõikepind peab olema sile, et kahjustada võimalikult vähe koe valgulist struktuuri ja rasvarakke. See soodustab ühtlasi osakeste asjakohast liitumist ja nõuetekohast kuivamist ning tagab valmistootele iseloomuliku lõikepinna välimuse ja värvi.

Kogu töötlemisala peab olema varustatud kliimaseadmega ning suhteline niiskus, õhu ringlemine ja uuenemine peavad vastama tehnoloogia-, hügieeni- ja tervisekaitsealastele nõuetele.

Soola ning muude maitseainete ja vürtside lisamine

Kui liha ja pekk on tükeldatud, lisatakse kuiv peensool, värske kooritud küüslauk, 100 %liselt Ekstra klassi kuuluv paprikapulber ning vürtsika chorizo-vorsti puhul ka cayenne'i pipar.

Koostisainete segamine ja sõtkumine

Pärast tooraine hakkimist ja muude koostisainete lisamist segatakse kõik ained ja üritatakse vorstimassist eemaldada õhk, et soodustada kõikide koostisosade omavahelist sidumist ja vältida chorizo-vorsti lagunemist lõikamisel.

Oluline on täiendav sõtkumine vaakumruumis, et saavutada hakitud liha ideaalne struktuur.

Massi seismine ja jahutamine

Pärast hakkimist, segamist ja sõtkumist lastakse massil enne vorstide vormimist 12 kuni 24 tundi seista.

Selleks ette nähtud külmkambrid on muudest ruumidest eraldi ja nende temperatuur jääb vahemikku 0–6 °C.

Naturaalsete seasoolte täitmine

Kui mass on valmis, topitakse see naturaalsetesse seasooltesse. Otsikud peavad olema siledad ja mitte liiga pikad, et vältida kuumenemist. Samal põhjusel tuleb mass toppida soolde piisava survega, sest muidu võib vorstisse jääda tühimikke, mis tekitavad värvi muutust või hallitamist.

Naturaalsooled peavad olema täiesti puhtad ning neis ei tohi olla vähimatki muutust, vigastust ega haigustunnust, mis muudaks need inimtoidu jaoks kasutamiskõlbmatuks.

Enne täitmist sooled pestakse, et need muutuksid elastseks ja liibuksid kortse tekitamata ümber vorstimassi.

Sidumine

Kui vorstimass on soolde topitud, seotakse vorst kinni valge puuvillanööriga. Vürtsika chorizo-vorsti puhul on nöör punane.

Laagerdumine pikema või lühema aja vältel

Laagerdumiseks riputatakse vorstid õhutatud ruumidesse, kus temperatuur on alla 16 °C ning suhteline õhuniiskus ja -vahetus soodustavad niiskuse väljumist tootest, nii et toode saavutaks iseloomuliku struktuuri, lõhna ja maitse, välja arvatud juhud, kus laagerdumine toimub looduslikes kuivatites, mille temperatuur võib tõusta kuni 20 °C.

Selleks et kontrollida laagerdumistingimusi (temperatuur, suhteline õhuniiskus ja -vahetus) ning hoida neid püsivana, võib laagerdumine toimuda spetsiaalsetes ruumides, kus kõnealuseid tingimusi saab muuta vastavalt vajadusele automaatselt.

Käärimis- või laagerdumisprotsessi ajal peab käitistes olema jälgimist võimaldav ja juurdepääsetav ruum ning seireseadmed, mille abil saab pidevalt kontrollida nii temperatuuri, niiskusetaset kui ka toote arengut.

Kuivatamine kliimaseadmega ruumides või looduslikus keskkonnas

Kui laagerdumine on lõppenud, viiakse chorizo-vorst järellaagerdumiseks ja kuivatamiseks riputamis- või kuivatusruumidesse, kuhu need jäävad valmimisprotsessi lõpuni. Selles lõppetapis jätkuvad vorstis mikrobioloogilised ja ensümaatilised protsessid, millega saavutatakse värvi ja lõhna stabiliseerumine. „Chorizo Riojano” laagerdumisaeg erineb vastavalt toote pikkusele ja/või läbimõõdule. Vorstid, mis on muutunud kortsuliseks, sisaldavad õhumulle või millel on muid puudusi, kõrvaldatakse.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Toode on tähistatud kontrolliasutuse väljastatava nummerdatud lisaetiketiga, millel on märgis „Indicación Geográfica Protegida Chorizo Riojano” ja toote logo. Lisaetikett kinnitatakse tootele valmistaja poolt nii, et seda ei ole võimalik uuesti kasutada.

Tootmisettevõtjad, kellel on õigus kaitstud geograafilise päritolunimetusega „Chorizo Riojano” toodet valmistada, peavad olema kantud vastavatesse kontrolliasutuse registritesse ning neil on peamine vastutus käesolevas spetsifikaadis esitatud nõuete täitmise eest.

Kontrolliasutuse ülesanne on kõnealust registrit pidevalt ajakohastada.

4.   Geograafilise piirkonna lühikirjeldus:

Tootmis-, laagerdumis-, kuivatamis- ja märgistamispiirkond on La Rioja autonoomne piirkond.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Looduslikud tegurid: määratletud geograafilist piirkonda mõjutavad kolm ilmastikutegurit: tänu sellisele ilmastikutegurite koosmõjule on La Rioja osutatud toote laagerdumiseks ja looduslikuks kuivatamiseks ideaalne piirkond, kuna see võimaldab chorizo-vorstis asetleidvatel füüsikalistel ja keemilistel protsessidel toimuda aeglaselt ja soovitud viisil, nii et toode saavutab iseloomuliku lõikepinna, maitse ja lõhna.

Tänapäeval on ilmastikutegurid oma tähtsuse kaotanud, kuna tootmise lõppetapid toimuvad kontrollitud keskkonnas, kus ventilatsiooni, õhuniiskust ja temperatuuri saab reguleerida, võttes aga alati arvesse piirkonnas valitsevat ilmastikku, mistõttu selle roll on endiselt oluline.

Inimtegur: vorsti „Chorizo Riojano” eristab muudest vorstidest eelkõige traditsiooniline valmistusmeetod, mida on kasutatud juba ammustest aegadest peale ja mis on edukalt „Chorizo Riojano” tootmisettevõtjatele edasi antud.

5.2.   Toote eripära:

Kaitstud geograafiline tähis „Chorizo Riojano” võidakse omistada üksnes Ekstra klassi kuuluvatele chorizo-vorstidele, mis on valmistatud traditsioonilise meetodi kohaselt käitistes, kus kontrollitakse tõhusalt kõiki valmistus-, laagerdus-, kuivatus- ja märgistusetappe ning ka kõigi toorainete kvaliteeti ja käsitsemist. Üksnes selliseid vorste, mis on läbinud kõik protsessi kuuluvad kontrollietapid, võib turustada kaitstud geograafilist tähist kandva märgisega.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul):

Ajalooline traditsioon – toote maine: traditsiooniliselt alustati La Riojas loomade tapmisega (moragas) siis, kui mägedes läksid ilmad külmaks. La Riojas valmistati chorizo-vorsti kogu aastaks ja sellest pidi jätkuma kuni järgmise sügise saagikoristuseni. Kuna chorizo-vorsti oli keeruline õigesti valmistada ja säilitada, olid kohalike elanike teadmised selle toote valmistamise ja laagerdamise kohta eriti olulised. Praegu leidub La Rioja piirkonnas, eelkõige mägedes, mitmeid kohti, kus traditsioonilist tehnoloogiat endiselt kasutatakse.

La Riojas hakatakse vorsti tööstuslikult tootma 19. sajandil, mil tekivad esimesed pereettevõtted, kes müüvad oma toodangut kodukülas ja selle ümbruses. Munitsipaalarhiivi (Archivo Histórico Municipal) andmetel pärineb esimene viide Logroños asuvale vorstivabrikule 1890. aastast. Samuti pärineb 1890. aastast kirjatükk, milles tööstur ja advokaat Julio Farias kirjeldab, kuidas ta La Rioja chorizo-vorste Kuubale saatis nii, et need parimates tingimustes kohale jõuaksid. Vorstid olid „plekkpurkides, mis olid laitmatult rasvaga kaetud ja vesivannil kuumutatud, et need taluksid selliseid temperatuure võimalikult väheste muutustega”. Juba sel ajal oli kõnealune ettevõtja koostanud ka reklaame („brošüüre, ringkirju ja muud reklaammaterjali”) ning oli oma toote kvaliteedis kindel: „[…] kuigi Ameerika Ühendriigid konkureerivad tugevasti toote hinna osas, on kodumaise toote kvaliteet võrratult parem, mida tõestab fakt, et isegi kõige vaesem elanikkond eelistab seda, hoolimata kõrgemast hinnast.”

Javier Herce Galarreta raamatus, kuhu on koondatud ajalehes La Gaceta del Norte 1979. aastal avaldatud artiklid, nenditakse sealiha käsitlevas VII peatükis järgmist: „Sealiha on La Riojas äärmiselt tähtis ja seda mitte ainult värskena. Singid, chorizo- ja verivorstid on La Riojale omase tootmise aluseks. Tooted sarnanevad vormilt teistes piirkondades toodetuga, erinedes aga maitselt ja kasutusviisidelt. Nime poolest on ehk tuntuim La Rioja chorizo-vorst, mis erineb kõigist teiste piirkondade chorizo-vorstidest, kuna see on mahe, aromaatne, veidi vürtsikas ja intensiivset värvi. Sealiha ja sealihatoodete tähtsus La Riojas on ilmne: kõikjal piirkonnas on asutatud liha- ja vorstitööstusi, millest osa on muutunud tõelisteks keskusteks, nagu Baños de Río Tobía või Laguna de Cameros ning viimasel ajal Albelda de Iregua. Nende tähtsus on põhimõtteliselt sama suur kui veini- või konservitööstusel. Mägedes, Rioja Altas ja Rioja Bajas on igal pool oma toiduainetööstus: vorstid, vein ja konservid. Need kolm toiduainetööstuse ilmingut esindavad kõik üht piirkonda – La Riojat”.

30ndate aastate majanduslangus ning ostjate pidev maksevõimetus viis paljude tööstusettevõtete sulgemiseni ning nendest on tänaseni säilinud üksnes kanded igas omavalitsusüksuses peetavates tööstusmaksuregistrites. Sellise majandusliku struktuurimuutuse tõttu sai Baños de Río Tobíast tööstusharu süda. Üks selle paljudest võimalikest põhjustest on see, et esimeste töösturite järeltulijad otsustasid ehitada oma tehased, kasutades ära piirkonna soodsaid ilmastikutingimusi. Miguel Ángel Villoslada seletab seda järgmiselt: „Algselt asusid tehased seal, kus kliima oli soodne, kuiv ja külm, kuid väheste kõikumistega. See on põhjus, miks Bañoses on nii palju tehaseid. Oleme 500 meetri kõrgusel, Sierra de la Demanda ja kogu Urbióni piirkonna jalamil. See ala on kaitstud Sierra de Herrera äärmiselt külma õhu eest ning siin ei esine järske temperatuuri- ega õhuniiskuse taseme muutusi”.

Praegugi jätkub sigade tapmine ning chorizo-vorsti valmistamine ja säilitamine käsitöömeetodil, kuid üksnes väikestes kogustes. Chorizo-vorste ja muid lihatooteid valmistavad üldiselt piirkonna lihatööstused, kes suudavad traditsioonilisi valmistusmeetodeid unustamata asjakohaste ruumide ja seadmete abil ületada keerulistest laagerdumistingimustest tulenevad probleemid.

Tänu eelmiste põlvkondade vorstitootmistraditsioonile on Baños de Río Tobíases jätkuvalt kõige arvukamalt lihatööstusi, kuna tänapäeval mängivad ilmastikutingimused üha väiksemat rolli: „siin on peaaegu kõik lihatöösturid omavahel sugulussidemetes, sest nad on samast kohast pärit”. Sellele vaatamata on Albelda de Ireguas La Rioja toodangu mahult suurim lihatööstus, mis sai alguse 1960. aastal kohalikust lihapoest. 1983. aastal avati esimesed tööstuskäitised, kus toodeti hobuserauakujulist chorizo-vorsti, millest sai kiiresti kogu riigi turuliider.

Sellest mainest on üritanud kasu saada ka teised autonoomsed piirkonnad, kasutades nimetust „Chorizo Riojano”, kuigi nende toodetel ei ole kõnealuse kaitstud geograafilise tähisega midagi ühist.

Traditsioonid ja toote hindamine on loonud vorstile „Chorizo Riojano” märkimisväärse maine. Toodet kasutatakse ka piirkonna kõige tuntumates roogades, nagu patatas con chorizo ehk calderete, choricillo asado al sarmiento, preñaditos jne, aga ka peaaegu kõikides köögiviljatoitudes.

Vorsti „Chorizo Riojano” mainitakse ka ülevaates Hispaania traditsioonilistest toodetest (Inventario Español de Productos Tradicionales) lehekülgedel 110 ja 111.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Kaitstud geograafilise tähise „Chorizo Riojano” spetsifikaadi (avaldatud 8. augustil 2008 La Rioja ametlikus väljaandes) leiab järgmiselt aadressilt: http://www2.larioja.org/pls/dad_user/G04.texto_integro?p_cdi_accn=115214530&p_texto=&anterior=R


8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/20


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 186/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„RICCIARELLI DI SIENA”

EÜ nr: IT-PGI-0005-0666-18.12.2007

KGT (X) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Ricciarelli di Siena”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik (II lisa alusel):

Klass 2.4

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Tähisega „Ricciarelli di Siena” on hõlmatud ahjus küpsetatud kondiitritoode, mis on valmistatud mandlitest, suhkrust ja munavalgest koosnevast tainast. Tootel peavad vabasse ringlusse laskmisel olema järgmised omadused: kuju: ovaaljas romb; kaal: 10–30 grammi tükk; mõõtmed: pikim diagonaal 50–105 mm; lühim diagonaal 30–65 mm; paksus 10–20 mm; välimus: kaetud valge värvusega tuhksuhkrukihiga, milles võivad esinevad kuivamispraod; äär on kergelt kuldpruun; sisu välimus: beeži värvusega, kergelt pruunikas; sisu omadused: pehme, ei murene; suhteline niiskusesisaldus: vahemikus 8–11,5 %.

3.3.   Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

Nõutavad koostisained: „Ricciarelli di Siena” valmistamiseks vajaminevad koostisained on järgmised (1 kg taina kohta): magusmandlid: 35–50 %; kristallsuhkur: 35–47 %; munavalge: 6–12 %; tuhksuhkur: 5–8 %; kergituspulber (ammoonium- ja/või naatriumsool): vajaduse järgi. Lubatud on kasutada munavalgepulbrit või pastöriseeritud munavalget. Soovi korral kasutatavad koostisained: mõrumandlid: kuni 6 % tainast, osaliselt magusmandlite asendamiseks; glükoosisiirup või invertsuhkur: kuni 10 % tainast, osaliselt kristallsuhkru asendamiseks; õiemesi: lisaks muudele magusainetele, kuni 7 % taina kaalust; lõhnaained: vanillikupar või vanilliin, tsitruse essentsõli, mandliaroomi aine (eraldi või koos, vajaduse järgi); apelsinikoore sukaad: kuni 5 % tainast; riispaber: kasutatakse toote alusena; sorbiinhape: vastavalt kehtivatele normidele. Muud koostis-, lisa- värv- ja säilitusained ei ole lubatud.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tootmine ja pakendamine peavad toimuma järjest ja seega kindlasti punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas, kuna see on ainuke viis toote lõhna tagamiseks. Kui toode pakendatakse vahetult pärast jahtumist, säilib punktis 3.2 osutatud suhtelise niiskuse tase, mis ei lase tekkida kahel vastandlikul nähtusel, millel võiks olla ebasoovitav mõju toote välimusele (kooriku muutumine), selle pehmusele ja lõhnale: liiga kuiva välisõhu juurdepääs võiks toote sisu kuivatada ja liiga niiske õhk võiks muuta selle nätskeks.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

„Ricciarelli di Siena” turustatakse ühe- või mitmekaupa pakituna. Pakendamine kohapeal ja sobiva pakendi kasutamine tagavad selle, et toode on värske, pehme ja lõhnaküllane ega murene tükkideks. Ühekaupa pakendamise korral pannakse toode hermeetiliselt suletud spetsiaalsesse pakendisse. Mitmekaupa pakendamisel pannakse toode hermeetiliselt suletud läbipaistvale alusele või põhjale või alusele, milles on küpsetise mõõtmetele vastavad pesad, ja mis kaetakse läbipaistva kinnisulatatava kilega ning asetatakse papp- või metallkarpi.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Märgisel peab olema nimetus „Ricciarelli di Siena” koos tähisega „Indicazione Geografica Protetta” või selle akronüümiga IGP ning järgmised täiendavad andmed: nimi, ärinimi ning tootva ja pakendava põllumajandusettevõtja aadress. Kaitstud geograafilise tähisega peab kaasnema ka pildil kujutatud logo.

Nimetust „Ricciarelli di Siena” ei tõlgita. Logo suurust võib muuta vastavalt kasutusele.

Image

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toote „Ricciarelli di Siena” valmistamis- ja pakendamispiirkond hõlmab kogu Siena provintsi haldusterritooriumi.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Piirkonnale iseloomulikult valmistatakse seal palju kondiitritooteid käsitööna, millest annavad tunnistust juba keskajal rajatud rohked vürtspoed, kus piirkonnale tüüpilisi tooteid pakuti, ja millel on piirkonnas sajandite jooksul olnud oluline kaal. Selles sektoris tegutsevate ettevõtete ja inimeste suur arv ning ekspordi märkimisväärne osa annavad tunnistust kondiitritööstuse olulisusest kogu piirkonna majanduse jaoks. Edu põhineb eelkõige tootmise traditsioonilisel iseloomul, mis eeldab väga heade spetsialistide olemasolu.

5.2.   Toote eripära:

Toote eriomadused on sisu pehme, ühtlane ja mittemurenev konsistents ning pealispinna valge kuldpruuni varjundiga värvus. Toote „Ricciarelli di Siena” eripära tuleneb tähisele omasest traditsioonilisest tootmisviisist, mille võib kokku võtta järgmiselt:

kergitamine ja küpsetamine ahjus;

peeneteraline tainas;

eriline pehmus, mis saadakse tänu taina töötlemisele ja munavalgete kasutamisele.

„Ricciarelli di Siena” erineb muudest samalaadsetest toodetest, kuna selles ei kasutata jahu ega kartulitärklist, mis halvendaks toote kvaliteeti. Taina valge värvus tuleneb üksnes suhkru kasutamisest.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Ricciarelli di Siena” on tuntud kui tüüpiline ja asendamatu jõulumaiustus. Kuulsatele gastronoomiaalastele tekstidele ja toidutraditsioonidele tuginedes võib väita, et ilma maiustuseta „Ricciarelli di Siena” ei ole sienalastel õigeid jõule. Aja jooksul on maiustust hakatud sööma ka aasta teistel kuudel. Eelkõige on sellele avaldanud suurt mõju piirkonna külastajad ja turistid kogu maailmast. See asjaolu on kaasa toonud ka suuremahulisema ekspordi, kuid on samas muutnud nõrgemaks toote seose usupühade ja isiklike oluliste sündmustega. Maiustust „Ricciarelli di Siena” valmistati kloostrites või vürtspoodides, kus võis ainsana leida toitude maitsestamiseks ja säilitamiseks vajalikke maitseaineid leida. Traditsioonist annavad veel praegugi tunnistust Siena vanalinna vürtspoodide freskodega kaetud laed, millel on kuldsete tähtedega kirjad ricciarelli, panforti ja muude vürtspoes valmistatud tüüpiliste kohalike maiustuste kiituseks. Siena kirjamees ja näitekirjanik Parige räägib ühes oma novellis kellestki sienalasest Ricciardetto della Gherardescast (millest tulebki nimetus ricciarello), kes toob ristisõjast tulles kaasa kombe süüa teatavaid araabia maiustusi, mille kuju meenutab sultani sussi ülespoole kaardus otsa. Üks esimesi kindlaid viiteid nimetusele „ricciarelli” on Toscana maiustuste loetelus, mis on ära toodud 1814. aastal Livornos avaldatud trükises „Ditirambo di S.B. in onore del Caffè e dello Zucchero”. Selles on kirje „della lupa i Ricciarelli” ja viide emahundile (lupa) kui linna sümbolile osutab selgelt Siena päritolule.

1891. aastal avaldatakse esimene väljaanne Pellegrino Artusi põhjapanevast teosest „La scienza in cucina e l’arte di mangiar bene”, tegemist on esimese Itaalia gastronoomiatavasid kajastava toiduretseptide koguga. Retsept nr 629 kannab pealkirja „Ricciarelli di Siena” ja selles kirjeldatakse asjaomase toote valmistamist. Retseptis osutatud koostisained on samad, mis tänapäevalgi kasutusel: valge peensuhkur, magus- ja mõrumandlid, munavalged, apelsinikoore aroomiaine.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Valitsus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Ricciarelli di Siena” Itaalia Vabariigi Ametlikus Teatajas nr 149, 29.juuni.2005.

Spetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda

veebilehel http://www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg

või

otse põllumajandusministeeriumi veebilehel (www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all'esame dell'UE (Reg (CE) 510/2006)” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid [regolamento (CE) n. 510/2006]”).


8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/23


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 186/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PATATA DI BOLOGNA”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0349-15.06.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministero delle Politiche Agricole e Forestali

Aadress:

Via XX Settembre 20

00187 Roma RM

ITALIA

Tel

+39 0646655106

Faks

+39 0646655306

E-post:

saco7@politicheagricole.it

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Consorzio Patata di Bologna D.O.P.

Aadress:

Via Bassa dei Sassi 1/2

40138 Bologna

ITALIA

Tel

+39 051532320

Faks

+39 051532320

E-post:

cptb@libero.it

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.6 –

II lisas osutatud puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – kartul.

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ette nähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimi:

„Patata di Bologna”

4.2.   Kirjeldus:

 

Toode kuulub sorti „Primura” ja peab olema välimuse, keemilise koostise ja organoleptiliste omaduste poolest äratuntav järgmiste tunnuste alusel:

 

mugulad on valdavalt korrapärase pikliku ovaalse kujuga, madalate silmadega;

 

koor on sile ja terve ning sellel ei ole väliseid defekte, mis võiksid kartuli omadusi rikkuda;

 

mugulad on ühtlase suurusega 40–75 mm;

 

sisu värvus varieerub valgest õlekollaseni;

 

hea säilivus.

 

Söögiks kasutatav tooteosa sisaldab keskmiselt 100 g kohta:

 

vesi: 70,0–85,0 %,

 

proteiinid: 1,8–2,2 %,

 

rasvad: 0,09–1,12 %,

 

süsivesikud: 13,5–17,0 %,

 

kiudained: 2,2–2,7 %,

 

mineraalid (naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, mangaan, raud, koobalt, vask, tsink, nikkel, kroom, kloor, fosfor, fluor, jood, boor, seleen): 1,0–1,2 %,

 

vitamiinid: 0,05–0,1 %.

 

Tänu meeldivale välimusele taldrikul, keskmisele kuivainesisaldusele (19–20 %), sisu heale konsistentsile, omapärasele, kuid mitte liiga rõhutatud maitsele ning heale säilivusele – tänu kõigile neile omadustele, mille on andnud sobiv ja püsivate omadustega pinnas, rahuldavad Bologna kartulikasvatuse sümboliks kujunenud „Primura” sordi kartulid kõiki tarbijate soove.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Bologna provints

4.4.   Päritolutõend:

Kaitstud päritolunimetusega „Patata di Bologna” kartulite pärinemist kindlaks määratud geograafilisest piirkonnast tõendab asjakohane kontrolliasutus selle põhjal, kas kartulitootjad on täitnud tootmistsükli erinevates etappides esitatud nõuded. Peamised meetmed, mille põhjal jälgitakse asjaomase valdkonna tooteid, on järgmised: kontrolliasutus kannab kõik kartulikasvatajad ja töötlejad asjaomasesse loendisse; kontrolliasutusele teatatakse igal aastal toodangu kogus.

4.5.   Tootmismeetod:

Spetsifikaadi järgi tuleb esmalt põld sügisel äestada, lastes talveperioodil vihmal ja külmal lagundada jämedamaid mullakamakaid, et valmistada pinnas ette kartulipanekuks.

Kasutada tohib vaid sertifitseeritud seemnekartulit, mis on kas terve või tükeldatud, samuti tuleb seemnematerjali enne idandada, et võimaldada mugulatel mullas kiiremini areneda ja muuta need vastupidavamaks. Idandamiseks hoitakse mugulaid külma eest kaitstud ja küllaldaselt valgustatud ruumis kuni paarimillimeetriste jämedate ja tugevate idude tekkimiseni.

Kehtiva külvikorraga on keelatud toote kasvatamine kahel järjestikusel aastal samal maalapil, uuesti tohib kartulit külvata pärast seda, kui kahel aastal on kasvatatud muid kultuure.

Väetist kasutatakse vastavalt taime vajadustele; eelkõige peab see andma sobivad toitained, nagu lämmastik, fosfor ja kaalium, mille abil suurendada saagi kogust ja parandada selle kvaliteeti. Saagikuse piirmäär on 60 tonni hektari kohta.

Kasvatuses on oluline osa väetamisel ja umbrohutõrjel, mis toimub vastavalt Emilia Romagna maakonna spetsifikaatide sätetele.

Kartulivõtt peab toimuma taime füsioloogilise küpsuse saabumisel, kui kartuli koor näppudega hõõrumisel ei irdu, nii et on võimalik kasutada kartulikombaini, mis pakib kartulid kogumispunkti toimetamiseks sobivatesse kastidesse.

Kartuleid hoitakse konteineritesse pakituna külmhoidlas temperatuuril 4–7 °C ning valguse eest varjatuna.

Pärast koristamist võib kartuleid töödelda kehtivate õigusnormide kohaselt.

Kartuli kasvatanud põllumajandustootjad ning kartulit töödelnud ja kartuli pakendanud ettevõtted asuvad kõik Bologna provintsis, sest „Patata di Bologna” KPN-i suurepärased organoleptilised ja kaubanduslikud omadused säilivad vaid õige töötlemise korral. Kohalikel ettevõtjatel on aja jooksul tekkinud vajalikud oskused, mida nõuavad kartuli töötlemine ja transport, aga ka koristusjärgne kiire käitlemine ja külmhoidlasse ladustamine, mille abil välditakse niiskuse kadu tootest – just kohapeal omandatud oskused ja õiged töövõtted võimaldavad säilitada loomulike füsioloogiliste protsesside käigus „Patata di Bologna” KPN-i kvaliteediomadused.

4.6.   Seos piirkonnaga:

„Patata di Bologna” KPN-i peamised omadused, nagu lõhn, maitse ning koore ja sisu tugev värvus, tulenevad lisaks geneetilisele päritolule ka kasvukoha omadustest (pinnas, kliima, kasvatustehnika, säilitamisviis), mistõttu on side „Patata di Bologna” ja Bologna provintsi vahel ilmne.

Valdavalt uhtelist päritolu kihilised ja seetõttu hapnikurikkad mullad loovad kartulikasvatuseks soodsa keskkonna.

Tänu pinnase (mullastik ja veestik) ja kliima (vihmane sügis ja talv, mahe kevadine temperatuur juba alates veebruari lõpust ning ideaalne temperatuur (25 °C ringis) mugulate tekkimise ajal) koosmõjul tekkivale erilisele keskkonnale saavutab siinne kartul erilised füüsilised ja organoleptilised omadused, mis muudavad selle väga kvaliteetseks.

Nagu kirjutas juba Contri (1817), on Bologna provintsi mullad sobivad kartulikasvatuseks, kuna kartul eelistab „madalaid alasid, kust vesi on ära voolanud ja mida on kergitanud jõgede uhtmed”, mis tabavalt iseloomustab Bologna ümbruskonna põllumaid.

Pinnasemuutuste tulemusel on aja jooksul tekkinud tasased alad, mis koosnevad tänaseni aegajalt üle kallaste tõusvate jõgede tulvavee ja Apenniinide mägiojade uhtmetest moodustunud keskpeene lõimisega mullast, mis on hea sügavuse ja kuivendusega, leeliseline, rikas orgaaniliste ainete poolest ja sisaldab rohkelt peamisi toitaineid, mida kartul vajab, nagu kaaliumit, mida on eriti külluslikult, aga ka fosforit ja lämmastikku.

Kuna kartulil on narmasjuurestik (peajuurt asendab tihe narmasjuurtevõrgustik), on kirjeldatud tingimused kartulikasvatuseks väga soodsad.

Piirkonda niisutavad rohked looduslikud jõed ja mägiojad – Idice, Reno, Gaiana, Fossatone, Quaderna, Rido, Sillaro, Samoggia, Savena – aga ka kunstlikult ehitatud kanalid – Canale Emiliano-Romagnolo – , tagades mulla piisava niiskustaseme kevaditi ja suviti, mil kartulite veevajadus on kõige suurem.

Bologna tasandikku iseloomustab alates veebruari lõpust – märtsi algusest mahe kevadine temperatuur, mis aitab sel perioodil maha pandud kartulitel paremini idaneda. Taime kasvu peamises etapis (aprillist juunini) on temperatuur ligikaudu 25–28 °C, mis soodustab mugulate teket, kasvu ja korrapärast valmimist. Aastane sademete hulk soodustab taime kasvamist esimeses etapis, kui mugulad hakkavad moodustuma, aga sademed tagavad ka põhjavee taastumise ning pinnase valmisoleku seemnekartuli mahapanekuks.

Kartulit kasvatatakse Bologna ümbruses juba pikka aega ning sellele on eelkõige kaasa aidanud äärmiselt sobiv pinnas, teatavate sortide kvaliteedi- ja organoleptilised omadused ning kartulikasvatajate seas levinud töövõtted ja traditsioonid.

Selle põhjuseks, et Bologna piirkonnas kartulit kasvatatakse, võib pidada vajadust tagada elanikele piisavad toiduvarud, seda eelkõige perioodidel, kui vili, mis on ikka olnud inimeste põhitoidus, ikaldus; samuti mõisteti varakult, et kartulikasvatus tuleb kasuks provintsi majandusele, muutes selle sõltumatuks muude piirkondade viljaimpordist. Side toote ja Bologna alade vahel on tänu ennastsalgavale tööle, mida on teinud kartulikasvatajad, järk-järgult tugevnenud; põllumehed on ajapikku välja töötanud omamoodi kartulikasvatuse täppismeetodid, valmistades üha tõhusamaid ja toote omadustele vastavamaid töövahendeid, võttes kasutusele uuenduslikke viise kartuli säilitamiseks ja turustamiseks, et tõsta esile selle kaubanduslikke ja kvaliteediomadusi – ning seda kõike tänu piirkonna erakordsele sobivusele kartulikasvatuseks.

Kartulikasvatus levis Bologna piirkonnas 19. sajandi alguses, eelkõige tänu agronoom Pietro Maria Bignami tegevusele, kes tutvustas seda taime talupoegadele. Esmalt kasutati seda loomasöödana, kuid kohe varsti hakati seda tarvitama ka inimtoiduks.

Erinevates uuringutes 18. sajandi lõpust ja kogu 19. sajandist tõsteti esile kartuli positiivseid ja negatiivseid külgi, kuid peamise tõuke kartuli alla pandavate maa-alade märkimisväärseks suurendamiseks andsid just eespool nimetatud Contri teos, Paavsti legaadi kardinal Opizzoni ringkiri (1817) ning hr Benni praktilised näpunäited kartuli kasvatamiseks.

Samuti tuleb nimetada 19. sajandi teises pooles avaldatud Berti-Pichat' ja Bignardi teoseid, milles kinnistati kartulikasvatus Bologna ümbruskonnas. 20. sajandil saavutas kartuli levik kõrgpunkti, olles kujunenud kogu provintsi jaoks nii lausk-, voore- kui mägismaal tähtsaks maamajandusharuks. Kartulikasvatus meelitas juurde üha uusi põllumehi ning loodi kaasaegsed ja toote tõhusaks käitlemiseks sobivad säilitus- ja turustusrajatised.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:

Check Fruit s.r.l.

Aadress:

Via Cesare Boldrini 24

40121 Bologna

ITALIA

Tel

Faks

E-post:

4.8.   Märgistus:

 

Kartulit „Patata di Bologna” turustatakse järgmistes pakendites:

4 kg, 5 kg, 10 kg ja 25 kg kotid, millel on vähemalt 10 cm kõrgune kleebitud või trükitud silt;

0,5 kg, 1 kg, 1,5 kg, 2 kg ja 2,5 kg võrgud;

eritüüpi pakendid, nagu vertbag, quickbag, girsac ja kilekott, mahutavusega 0,5 kg, 1 kg, 1,5 kg, 2 kg, 2,5 kg ja 5 kg;.

ümarad ja kandilised karbid mahutavusega 0,5 kg, 0, 750 kg ja 1 kg;

pappkastid ja korvid mahutavusega 10 kg, 12,5 kg, 15 kg, 20 kg ja 25 kg.

 

Pakendil peab olema väljend: „Patata di Bologna”, millele järgneb lühend „D.O.P.” ja järgmine logo: stiliseeritud kartuli kujutis, mida läbivad punane ja sinine diagonaaljoon; kasutatakse järgmisi värvitoone:

kartul (kollane) – Pantone Yellow 116 C, neljavärvitrükk 0/20/100/0;

esimene diagonaaljoon (punane) – Pantone Warm Red C, neljavärvitrükk, 0/100/100/0;

teine diagonaaljoon (sinine) – Pantone blu 286 C, neljavärvitrükk, 100/70/0/0.

Teksti lisamisel kasutatakse kirjatüübi Avenir tavalist ja poolpaksu kirja.

Tootel kasutatava logo läbimõõt ei või olla väiksem kui 20 mm ning väljend „DOP Patata di Bologna” peab olema suuremas kirjas kui muu tekst.

Image


8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/28


Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 186/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ALUBIA DE LA BAÑEZA-LEÓN”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0492-06.09.2005

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Subdirecc. general de calidad diferenciada y agric. ecológica, dirección general de industria y mercados alimentarios, secretaría general de medio rural, ministerio de medio ambiente y medio rural y marino

Aadress:

Paseo Infanta Isabel, 1

28071 Madrid

ESPAÑA

Telefon

+34 913475394

Faks

+34 913475410

E-post:

sgcaproagro@mapya.es

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Promotora Pro-IGP Alubia de León

Aadress:

Plaza San Marcos, 6

1o (Cámara Agraria)

24002 León

ESPAÑA

Telefon

+34 987226140

Fax

+34 987272840

E-post:

agraria@camaraleon.e.telefonica.net

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.6:

Toidukaunviljad

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Toote nimetus:

„Alubia de La Bañeza-León”

4.2.   Kirjeldus:

Kaitstud tooteks on hariliku aedoa (Phaseolus vulgaris L., alamliik Papilionaceae, toidukaunvili) kohalike sortide „Canela”, „Plancheta”, „Riñón Menudo” ja „Pinta” kuivatatud ja kaunast eraldatud seemned.

Nende üksteisest täiesti erinevate sortide seemnete omadused on järgmised:

 

Kuivatatud toote morfoloogilised omadused:

„Canela” sordi seeme on neerukujuline ja piklik ning ühtlaselt kaneeli värvi; 100 seemet kaalub 50–62 grammi.

„Plancheta” sordi seeme on ovaalne ja valge; 100 seemet kaalub 44–52 grammi.

„Pinta” sordi seeme on ümmargune ja kaneeli värvi, tumepunaste laikudega; 100 seemet kaalub 51–67 grammi.

„Riñón Menudo” sordi seeme on neerukujuline/ovaalne, värvilt valge ja triibuline; 100 seemet kaalub 41–57 grammi.

 

Kuivatatud toote füüsikalis-keemilised omadused:

Destilleeritud vee absorbtsioon 10–15 °C juures on kümne tunni jooksul üle 100 %.

 

Organoleptilised omadused:

„Canela” sort: Keedetud oad püsivad äärmiselt hästi tervena; nende kest on sile ja pehme ning sisu väga pehme ja pisut õline, madala teralisusega ja keskmiselt jahune.

„Plancheta” sort: Keedetud oad püsivad hästi tervena; nende kest on sile ja väga pehme ning sisu väga pehme ja väga õline, madala teralisusega ja kergelt jahune.

„Pinta” sort: Keedetud oad püsivad keskmiselt hästi tervena; nende kest on sile ja pehme ning sisu pehme ja õline, väga madala teralisusega ja keskmiselt jahune.

„Riñón Menudo” sort: Keedetud oad püsivad keskmiselt hästi tervena; nende kest on väga sile ja keskmiselt kõva ning sisu pehme ja keskmiselt õline, väga madala teralisusega ja keskmiselt jahune.

Kuivatatud oad kuuluvad kaubanduskategooriasse „Extra”, nagu see on sätestatud 16. novembri 1983. aasta korralduses, millega kiidetakse heaks teatavate kuivatatud ubade kvaliteedinormid (Orden de 16 de noviembre de 1983 por la que se aprueba la norma de calidad para determinadas legumbres secas) (BOE no 275, de 17. novembri 1983), või normides, millega nimetatud korraldus on asendatud, need on pakitud polüetüleeni, riidesse või paberisse ning neid säilitatakse tavatingimustes.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Põllumajanduslik tootmispiirkond on 5 456 km2 suurune ja hõlmab 98 kohalikku omavalitsust Astorga, El Páramo, Esla-Campos’e, La Bañeza, La Cabrera ja Tierras de León'i põllumajanduspiirkonnas Leóni provintsis ning nendega piirnevat 20 kohalikku omavalitsust Benavente-Los Valles'e põllumajanduspiirkonnas Zamora provintsis.

Sinna kuuluvad järgmised kohalikud omavalitsused, rühmitatuna provintsi ja põllumajanduspiirkonna järgi:

 

Leóni provints:

 

Astorga piirkond: Astorga, Benavides, Brazuelo, Carrizo, Hospital de Órbigo, Las Omañas, Llamas de la Ribera, Magaz de Cepeda, Mancomunidad de Quintana del Castillo y Villagatón, Quintana del Castillo, San Justo de la Vega, Santa Colomba de Somoza, Santiago Millas, Turcia, Val de San Lorenzo, Valderrey, Villagatón, Villamejil, Villaobispo, Villarejo de Órbigo ja Villares de Órbigo.

 

El Páramo piirkond: Ardón, Bercianos del Páramo, Bustillo del Páramo, Chozas de Abajo, La Antigua, Laguna Dalga, Laguna de Negrillos, Pobladura de Pelayo García, Pozuelo del Páramo, Roperuelos del Páramo, San Adrián del Valle, San Pedro Bercianos, Santa María del Páramo, Santa Marina del Rey, Urdiales del Páramo, Valdefuentes del Páramo, Valdevimbre, Villadangos del Páramo, Villazala ja Zotes del Páramo.

 

Esla-Campos'e piirkond: Algadefe, Cabreros del Río, Campo de Villavidel, Cimanes de la Vega, Corbillos de los Oteros, Cubillas de los Oteros, Fresno de la Vega, Mansilla de las Mulas, Mansilla Mayor, Onzonilla, San Millán de los Caballeros, Santas Martas, Toral de los Guzmanes, Valencia de Don Juan, Vega de Infanzones, Villademor de la Vega, Villamañán, Villamandos, Villanueva de las Manzanas, Villaornate y Castro, Villaquejida, Villasabariego ja Villaturiel.

 

La Bañeza piirkond: Alija del Infantado, Castrillo de la Valduerna, Castrocalbón, Cebrones del Río, Comunidad de Riego de la Vega y Villamontán de la Valduerna, Comunidad de Soto de la Vega y Villazala, Destriana, La Bañeza, Palacios de la Valduerna, Quintana del Marco, Quintana y Congosto, Regueras de Arriba, Riego de la Vega, San Cristobal de la Polantera, San Esteban de Nogales, Santa Elena de Jamuz, Santa María de la Isla, Soto de la Vega ja Villamontán de la Valduerna.

 

La Cabrera piirkond: Castrocontrigo ja Luyego.

Tierras de León'i maakond: Cimanes del Tejar, Gradefes, León, San Andrés del Rabanedo, Santa Colomba de Curueño, Santa María de Ordás, Santovenia de la Valdoncina, Sariegos, Valdefresno, Valdepolo, Valverde de la Virgen, Vegas del Condado ja Villaquilambre.

 

Zamora provints

Benavente y los Valles'e piirkond: Alcubilla de Nogales, Arcos de la Polvorosa, Arrabalde, Benavente, Castrogonzalo (ainult lääne pool Esla jõge), Coomonte, Fresno de la Polvorosa, La Torre del Valle, Maire de Castroponce, Manganeses de la Polvorosa, Matilla de Arzón, Morales de Rey, Pobladura del Valle, San Cristóbal de Entreviñas, Santa Colomba de las Monjas, Santa Cristina de la Polvorosa, Santa María de la Vega, Villabrázaro, Villaferrueña jaVillanueva de Azoague (ainult lääne pool Esla jõge).

4.4.   Päritolutõend:

Järelevalve ja kontrolli teostamine selle üle, et ubade tootmine, ladustamine, pakkimine ja kvaliteet oleksid spetsifikaadis kehtestatuga kooskõlas, on reguleeriva asutuse (Consejo Regulador) ülesanne. Oad pärinevad põllumajandusmaadelt, mis asuvad kõnealuses põllumajanduspiirkonnas ja on registreeritud reguleeriva asutuse põllumajandusmaade registris. Ubasid käideldakse üksnes reguleeriva asutuse asjaomastes registrites eelnevalt registreeritud ladudes ja pakendamisettevõtjates. Asjaomases registris püsimiseks peavad põllumajandusmaad, laod ja ettevõtjad läbima registreerimiseks esmase hindamise ning reguleeriva asutuse registris püsimiseks regulaarsed järelhindamised. Toodete liikumisel registrisse kantud põllumajandustootjate, ladude ja ettevõtjate vahel pannakse tootega kaasa reguleeriva asutuse poolt eelnevalt välja antud saatekiri. Päritolutõendiga, mida tõendab reguleeriva asutuse märgistus, võib turustada üksnes ubasid, mis on läbinud täieliku kontrolli. Reguleeriva asutuse poolt pakendajatele ja töötlejatele antavate lisaetikettide arv sõltub saadud ubade kogustest ja pakendite suurusest.

4.5.   Tootmismeetod:

Põllumajandusmaadel: Põllumajandusmaa on kas niisutatud või niisutamata, kuid niiske. Ubade kasvatamiseks kasutatavat pinda vahetatakse kõige rohkem iga kahe aasta järel. Seemned pärinevad taimedelt, mis on resistentsed aedoa bakterioosile ja mida töödeldakse kaitseks oakärsaka vastu; mõlema nimetatud nõude täitmist kontrollib reguleeriv asutus. Külv toimub kevadel tihedusega kuni 190 000 taime hektaril. Oasaaki koristatakse augustis, septembris või oktoobris, kui uba on küpseks saanud.

Ladudes: Ladustamisega võivad tegeleda nii põllumajandustootjad kui ka muud ettevõtjad. Sealjuures välditakse eri partiidesse kuuluvate ubade segunemist, hoides neid füüsiliselt eraldi.

Laod peavad vastama kehtivatele sanitaartehnilistele nõuetele.

Pakendamistööstuses:

Oad läbivad järgmised protsessid: tooraine kvaliteedikontroll, erinevate partiide ühtlustamine, eelpuhastus, oakärsaka vastane töötlus, sõelumine ja liigitamine, defektsete ubade eemaldamine, dosaatorite abil pakendamine, lõplik kvaliteedikontroll ja märgistamine, mis hõlmab reguleeriva asutuse välja antud, identifitseerimist võimaldavate lisaetikettide kleepimist.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Maine

Kuulsatel Medina del Campo turgudel kaubeldi juba 1570. aastal „Alubias de La Bañeza” ubadega, mida tõid sinna ainult selle piirkonna põllumehed.

Ensenada maakatastri 1752. aasta sissekandes kohaselt toimus La Bañezas aasta läbi igal laupäeval turg, kus kaubeldavate kaupade hulgas olid ka oad.

Teosest „Diccionario geográfico, estadístico e histórico de España y sus posesiones de ultramar (1846–1850)” („Hispaania ja tema ülemerevalduste geograafia, statistika ja ajaloo sõnaraamat (1846–1850)”), mille autor on Pascual Madoz, võime lugeda, et ubasid kasvatati Leóni provintsis juba 1799. aasta rahvaloenduse andmetel: „provintsis toodetakse 2 102 faneegat (126 120 kg) ubasid, mille väärtus on 63 060 reaali.” Samuti on selles esitatud Leóni linna viieaastase perioodi (1835–1839) tarbimisandmed. Uba on kõige enam tarbitud kaunvili (0,21 faneegat/12,6 kg elaniku kohta aastas), millele järgnevad kikerhernes (0,09 faneegat/5,4 kg) ja põld-seahernes (0,03 faneegat/1,8 kg).

Teoses „Anuario General de España de 1912” (1912. aasta Hispaania üldine aastaraamat), mille autor on Bailly-Baillière, mitte ainult ei mainita ubasid mitme La Bañeza kohtupiirkonna kohaliku omavalitsuse ühe peamise tootena, vaid on lisatud ka ajalehekuulutus, mis on redigeerimata kujul järgmine: „Ceferino Martín – La Bañeza – teravili, kaunvili, vill, takk, kartulid ja kuldmedaliga premeeritud sordioad”.

José Mourille López märgib oma 1928. aasta väljaandes „La provincia de León (Guía general)” (Leóni provints (üldine teejuht)) La Bañeza piirkonna kohta, et „see piirkond on kuulus oma ubade poolest, mida eksporditakse suures koguses”.

Toote mainet tänapäeval tõendab muu hulgas see, et see on kantud erinevatesse ametlikesse toiduainete kvaliteedi kataloogidesse, näiteks põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineteministeeriumi 1996. aasta Hispaania traditsiooniliste toodete kataloogi („Inventario Español de Productos Tradicionales”), mille koostamist rahastas Euroopa Komisjon.

Samuti on sellele tootele pühendatud kaks lehekülge Castilla-Leóni autonoomse piirkonna valitsuse 2001. aasta põllumajanduslike kvaliteettoiduainete kataloogis („Inventario de Productos Agroalimentarios de Calidad”).

Kui vaadata lähiminevikku, siis pühendati neile ubadele neli lehekülge ka väljaandes „Guía de alimentos de calidad de la provincia de León” (Leóni provintsi kvaliteettoiduainete teejuht) ehk „León al Gusto” (Leóni maitseelamused), mille koostamist rahastas EAGGFi arendusrahastu.

Mis puutub müügiedendusse välismaal, siis on tootele pühendatud ka kaks lehekülge põllumajandusministeeriumi väljaandes „Guide of the Best Fruits and vegetables” (parimate puu- ja köögiviljade teejuht).

Internetis annab Google'i otsing umbes 300 viidet, peamiselt kulinaaria- ja turismilehekülgedel, vikipeedias jm. Kõnealuse toote ühiskondlikust tähtsusest annab tunnistust oamuuseumi olemasolu Bañezas ja La Bañeza-Leóni gastronoomilise oavennaskonna tegevus, mille presidendiks on praegu kontrollikoja esimees.

Toote mainet ja hinnatust turgudel tõendab toote ja muude, mittekaitstud ubade oluline hinnaerinevus.

Looduslikud tegurid

La Bañeza-Leóni ubade omadused on seotud piirkonna kliima ja mullastiku omadustega ning keskkonnaga hästi kohanenud taimse materjaliga.

Kliima: Temperatuuri- ja niiskustasemed erinevad selgelt ida poole jäävast piirkonnast ja niiskustasemed põhja ja lääne poole jäävatest piirkondadest. Oa kasvuperioodi keskmine sademete hulk on oataime õigeks arenguks sobiv, sest seda kasvatatakse niisutusega või niisutamata, kuid niiskes pinnas. Keskmine niiskustase raskendab üldiselt seenhaiguste arengut, kui kultuuriga üldiselt õigesti ümber käiakse ja seda eelkõige õigesti kastetakse.

Mullastik: Piirkonnas domineerivad sõmera ning sõmera ja liivase struktuuriga, keskmise savisisaldusega, pH-neutraalsed või happelised, orgaanilise aine poolest rikkad ja väga madala karbonaatide sisaldusega mullad. Kokkuvõttes annavad need mullad ubadele sellised omadused, et need on suure vee absorbeerimise võimega, madala tuhasisaldusega ja pärast keetmist paremate organoleptiliste omadustega, eelkõige on nende kest siledam ja sisu jahusem ja vähe teraline.

Taimne materjal: Nende oasortide harjumuspärase ja pidev kasvatamise tulemusena on toimunud selekteerimine, mida ühest küljest on mõjutanud nende kasvatuspiirkonna agrokliima, teisest küljest aga asjaolu, et põllumajandusettevõtjad valivad järgmiseks külviks alati välja parimatelt põllumajandusmaadelt pärinevad kõrge kvaliteediga ja ühesugused oad.

Inimtegurid

Põllumajandusettevõtjad oskavad tänu mitme põlvkonna jooksul saadud kogemustele välja valida põllumajandusmaad, mis sobivad oa kasvatamiseks kõige paremini, ja teavad, kuidas suunata oma kasvatustavasid selliselt, et tulemuseks oleksid kõrgeima võimaliku kvaliteediga oad.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:

Consejo Regulador de la Indicación Geográfica Protegida „Alubia de La Bañeza-León”

Aadress:

Avenida Portugal s/n

24750 La Bañeza (León)

ESPAÑA

Telefon

+34 987641686

Faks

+34 987641686

E-post:

alubiadelabanezaleon@telefonica.net

Kontrolliasutus (Consejo Regulador de la Indicación Geográfica Protegida „Alubia de La Bañeza-León”) vastab standardi EN-45011 (1998. aasta redaktsioon) nõuetele.

4.8.   Märgistus:

Iga pakendus- või töötleva ettevõtjat kasutatavad kaubanduslikud märgistused või sildid peavad olema saanud reguleeriva asutuse heakskiidu. Märgistusele on kohustuslik kanda tekst: „Indicación Geográfica Protegida Alubia de La Bañeza-León” („Kaitstud geograafilise tähisega La Bañeza-Leóni uba”) ning reguleeriva asutuse logo. Lisaetiketid, millele on märgitud tähtedest ja numbritest koosnev kood, annab välja reguleeriv asutus.

Reguleeriva asutuse logo on järgmine:

Image

Tooteid, mille valmistamisel on kasutatud toorainena „Alubia de La Bañeza-León'i” kaitstud geograafilise tähisega ubasid, võib turustada ka pärast tootmis- ja töötlemisprotsessi läbimist pakendites, millel osutatakse ilma ühenduse logota kõnealusele tootele sõnadega „Elaborado con Indicación Geográfica Protegida Alubia de La Bañeza-León” („Toodetud kaitstud geograafilise tähisega La Bañeza-Leóni ubadest”), kui:

a)

„Alubia de La Bañeza-León'i” kaitstud geograafilise tähisega oad on asjaomase tooteliigi ainus tooraine;

b)

asjaomased tootjad või töötlejad on saanud loa reguleerivalt asutuselt, kes hoolitseb selle eest, et kaitstud nimetust kasutataks õigesti. Reguleeriv asutus koostab sel eesmärgil taotlusvormi, millel esitatakse üksikasjalikult loa andmise tingimused. Loa andmine eeldab, et taotleja nõustub kontrollidega, mida reguleeriv asutus peab teostama, et teha kindlaks „Alubia de La Bañeza-León'i” ubade jälgitavus.

Kui tootes ei kasutata üksnes „Alubia de La Bañeza-León'i” kaitstud geograafilise tähisega ubasid, siis võib kaitstud nimetuse kasutamist mainida vaid seda sisaldava või selle töötlemise tulemusena valminud toote koostisosade loetelus.