8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/1

(1)

Üleminek teadmistepõhisele majandusele (2000. aastal Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu) nõuab kutsehariduse ja -koolituse süsteemide ajakohastamist ja pidevat täiustamist majanduse ja ühiskonna kiire muutumise tingimustes, nii et need aitaksid suurendada konkurentsivõimet tööturul ja sotsiaalset kaasatust ning parandaksid elukestva õppe kättesaadavust, sh ebasoodsas olukorras olevate inimeste jaoks.

(2)

2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu istungil püstitati eesmärk muuta Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid 2010. aastaks kvaliteedi mõõdupuuks kogu maailmas.

(3)

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevad Lissaboni koondsuunised aastateks 2005–2008 kutsuvad liikmesriike üles välja töötama taskukohaseid ja kättesaadavaid elukestva õppe süsteeme, mis vastavad teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna muutuvatele vajadustele. Parandamaks haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu nõuetele, on vaja kõnealuseid süsteeme ajakohastada ja tõsta nende suutlikkust. Seega peavad haridus- ja koolituspoliitika eesmärgid järjest enam täiendama majandus- ja tööturupoliitika eesmärke, et ühendada sotsiaalne ühtekuuluvus ja konkurentsivõime.

(4)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa tõhustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (4) (nn Kopenhaageni protsess) vastuvõtmise järel ning kvaliteeditagamise prioriteetsuse küsimuses komisjoni, liikmesriikide, tööturu osapoolte, EMÜ-EFTA riikide ja kandidaatriikide vahel toimunud koostöö tulemusena on välja töötatud ühine kvaliteeditagamise raamistik (Common Quality Assurance Framework – „CQAF”), mis põhineb eri osalisriikide senistel kogemustel ja headel tavadel.

(5)

Nõukogu ja komisjoni ühises 2004. aasta vahearuandes Euroopa Ülemkogule tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” kohta (5) on sätestatud, et kutsehariduse ja -koolituse ühine kvaliteeditagamise raamistik (Kopenhaageni deklaratsiooni järelmeetmena) ning „kokkulepitud kvaliteeditagamise standardite, protsesside ja suuniste kogumi” (6) väljatöötamine (koostoimes Bologna protsessiga ning osana haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide tööprogrammist) peaksid kuuluma Euroopa tähtsamate prioriteetide hulka.

(6)

Nõukogu (haridus, noored ja kultuur) kiitis 2004. aasta mais (7) heaks CQAFi lähenemisviisi ning kutsus liikmesriike ja komisjoni üles seda vastavalt oma pädevusele vabatahtlikult edendama koostöös asjaomaste sidusrühmadega.

(7)

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise võrgustik (8) lõi Euroopa platvormi, mis võimaldas võtta asjakohaseid järelmeetmeid nõukogu 2004. aasta järelduste ja Helsingi kommünikee suhtes ning hõlbustas riikidevahelist jätkusuutlikku koostööd.

(8)

2006. aasta Helsingi kommünikees rõhutati, et seades eesmärgiks edendada kvaliteedi parandamisele suunatud lähenemisviisi ja tagada laialdasem osalemine Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise võrgustikus, on vaja välja töötada ja rakendada ühtsed üle-euroopalised vahendid, mis oleksid ette nähtud konkreetselt kutsehariduse ja -koolituse valdkonna jaoks, võttes aluseks CQAFi põhimõtted vastavalt nõukogu 2004. aasta mai järeldustele kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise kohta.

(9)

Käesoleva soovituse alusel luuakse Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik („raamistik”) – võrdlusvahend, mis aitab ühiste Euroopa võrdlusaluste kaudu liikmesriikidel edendada ja jälgida kutsehariduse ja -koolituse süsteemide pidevat täiustamist ning mis lähtub CQAFist, olles selle edasiarendus. Kõnealuse raamistiku eesmärk on aidata parandada kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ning suurendada kutseharidus- ja koolituspoliitika arengute läbipaistvust ja kooskõla liikmesriikide vahel, edendades niiviisi vastastikust usaldust, töötajate ja õppurite liikuvust ning elukestvat õpet.

(10)

Raamistik peaks sisaldama kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise ja parandamise tsüklit, mis hõlmab kavandamist, rakendamist, hindamist ja läbivaatamist/muutmist ning mida toetavad ühtsed kvaliteedikriteeriumid, näidiskirjeldused ja näitajad. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama asjakohase seireprotsessi, sealhulgas sise- ja välishindamise mehhanismid, et selgitada välja süsteemide, protsesside ja kehtiva korra tugevad kohad ning täiustamist nõudvad valdkonnad. Raamistik peaks hõlmama mõõtmisvahendite kasutamist, mis tõendaksid selle tulemuslikkust.

(11)

Raamistikku tuleks kohaldada kutsehariduse ja -koolituse süsteemi, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ja kvalifikatsiooni andmise tasandil. Raamistik sätestab süsteemse kvaliteedikäsitluse, hõlmates ja sidudes omavahel asjaomased tasandid ja osalejad. Raamistik peaks panema olulist rõhku kvaliteedi seirele ja parandamisele, ühendades sise- ja välishindamise, kontrolli ja täiustamise eesmärgil tehtavad toimingud ning toetades neid mõõtmise ja kvalitatiivse analüüsi kaudu. Raamistik peaks moodustama aluse kõnealuse valdkonna arendamiseks Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tehtava koostöö kaudu.

(12)

Kuna käesolevas soovituses sätestatakse hindamist ja kvaliteedi parandamise ideed toetavad konkreetsed vahendid kõikide tasandite jaoks, siis soodustab see tõendusmaterjalil põhineva poliitika ja tegutsemisviisi kasutamist, mis on tõhusama ja võrdseid võimalusi edendava poliitika aluseks vastavalt nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 2006. aasta järeldustele Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta. (9)

(13)

Käesolevas soovituses nähakse ette raamistik parimate tavade kindlaks tegemiseks, toetamiseks ja vahetamiseks mitte ainult riigi vaid ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil kõikides olulistes võrgustikes, sealhulgas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku võrgustikus.

(14)

Soovituses võetakse arvesse „Ühiseid põhimõtteid kvaliteedi tagamiseks hariduses ja koolituses”, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (10) (European Qualifications Framework for lifelong learning – „EQF”) III lisas. Seega peaks raamistik toetama EQFi elluviimist, eelkõige õpitulemuste tõendamise kvaliteeti. Samuti peaks see toetama muude selliste üle-euroopaliste meetmete rakendamist nagu Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem ning mitteformaalse hariduse ja vabahariduse määratlemist ja tunnustamist käsitlevad Euroopa ühised põhimõtted.

(15)

Võttes arvesse selle mittesiduvat laadi, on soovitus kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, kuna selle eesmärk on toetada ja täiendada liikmesriikide tegevust, hõlbustades nendevahelist edasist koostööd, et suurendada kutsehariduse ja -koolituse läbipaistvust ning edendada liikuvust ja elukestvat õpet. Seda tuleks rakendada vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele. Käesolev soovitus on kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, kuna sellega ei asendata ega kehtestata riiklikke kvaliteeditagamise süsteeme. Raamistik ei kirjuta ette konkreetset kvaliteeditagamise süsteemi ega lähenemisviisi, vaid sätestab ühised põhimõtted, kvaliteedikriteeriumid, näidiskirjeldused ja näitajad, mis võivad olla abiks olemasolevate kutsehariduse ja -koolituse süsteemide hindamisel ja täiustamisel.

(16)

Käesoleva soovituse II lisas toodud võrdlusnäitajate eesmärk on toetada kutsehariduse ja -koolituse süsteemide ja/või kutsehariduse ja -koolituse pakkujate hindamist ja kvaliteedi parandamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele ning see peaks toimima vahendite paketina, mille seast eri kasutajad võivad valida näitajaid, mis on nende kvaliteeditagamise süsteemi nõuete seisukohast kõige asjakohasemad. Nende laadi ja eesmärgi osas tuleks neid eristada näitajatest ja sihttasemetest, millele on viidatud nõukogu 25. mai 2007. aasta järeldustes näitajate ja sihttasemete sidusa raamistiku kohta, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas. (11)

(17)

Kui liikmesriigid kasutavad ja arendavad raamistikku, võib see neil aidata parandada ja edasi arendada oma kutsehariduse ja -koolituse süsteeme, toetada elukestva õppe strateegiaid, edendada Euroopa tööturu integratsiooni ja EQFi rakendamist, edendada kvaliteedi parandamise ideed kõikidel tasanditel, austades siseriiklike haridussüsteemide mitmekesisust.

(18)

Käesolev soovitus peaks aitama ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme, parandada koolituse tulemuslikkust, püüdes tagada, et inimesed ei jääks kvalifikatsioonita, parandada hariduse, koolituse ja töökoha omavahelist seotust, luua seoseid formaalse hariduse, mitteformaalse hariduse ja vabahariduse vahel ning laiendada kvalifikatsiooni andmist omandatud kogemuste põhjal,

1.

Kasutada ja arendada Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku („raamistik”), kvaliteedinäitajaid, näidiskirjeldusi ja võrdlusnäitajaid, mis on sätestatud ja mida on täpsemalt kirjeldatud I ja II lisas; veelgi täiustada ja edasi arendada oma kutsehariduse ja -koolituse süsteeme; toetada elukestva õppe strateegiaid ja EQFi ning liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta rakendamist; edendada kvaliteedi parandamise ideed ja innovatsiooni kõikidel tasanditel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kutsehariduselt ja -koolituselt kõrgharidusele üleminekule.

2.

Vajadusel koostada kõigil hiljemalt 18. juuni 2011 lähenemisviis, mille eesmärk on parandada kvaliteeditagamise süsteeme siseriiklikul tasandil, ning parimal viisil kasutada raamistikku, kaasates tööturu osapooled, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja kõik teised asjaomased sidusrühmad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

3.

Osaleda aktiivselt Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku võrgustikus („raamistiku võrgustik”), mille alusel arendatakse edasi kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi parandamise ühiseid põhimõtteid, võrdluskriteeriume, näitajaid, suuniseid ja vahendeid vajadust mööda nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

4.

Luua riiklik kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise tugikeskus nendes riikides, kus see veel puudub, ning siduda see iga liikmesriigi konkreetsete struktuuride ja nõuetega; nimetatud tugikeskusesse kaasatakse olemasolevad asjaomased organisatsioonid, tööturu osapooled ja kõik asjasse puutuvad sidusrühmad riiklikul ja piirkondlikul tasandil, vastavalt liikmesriigi tavadele, eesmärgiga tagada algatuste järelmeetmed. Tugikeskus peaks:

5.

Kontrollida iga nelja aasta tagant Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku rakendamise edenemist – kontrolliaruanne lisatakse igasse teise liikmesriigi eduaruandesse, mis koostatakse tulevase Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö strateegilise raamistiku raames – raamistiku võrgustikus koostöös komisjoni ja liikmesriikidega kindlaksmääratud võrdluskriteeriumide põhjal,

1.

Toetada liikmesriike eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel, eeskätt koostöö ja vastastikuse õppimise hõlbustamisel, juhendite katsetamisel ja koostamisel ning kõigis liikmesriikides kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas toimunud kvaliteedialaste arengute kohta teabe edastamisel.

2.

Edendada raamistiku võrgustikku ja osaleda selles koos liikmesriikidega, aidates vajaduse korral konkreetsete ettepanekute ja algatuste kaudu kaasa kõnealuse valdkonna poliitika kujundamisele.

3.

Tagada käesoleva soovituse elluviimise järelmeetmed, esitades sel eesmärgil iga nelja aasta järel aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule omandatud kogemuste ja tulevikunägemuste kohta, kaasa arvatud vajaduse korral järeldused, milleni jõuti käesoleva soovituse läbivaatamisel koostöös liikmesriikidega eri sidusrühmade osalusel.

4.

Hinnata kõnealuse aruande alusel ja koostöös liikmesriikidega käesoleva soovituse rakendamist ja vajadusel selle läbivaatamist.

8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/11

(1)

Kodanike teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine ja tunnustamine on olulise tähtsusega nende isikliku ja kutsealase arengu ning konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ühenduses. See peaks soodustama töötajate ja õppijate riikidevahelist liikuvust ning aitama kaasa Euroopa tööturu nõudmise ja pakkumise vajaduste täitmisele. Seetõttu tuleks ühenduse tasandil soodustada ja parandada isikute osalemist piirideta elukestvas õppes ning kõikide isikute formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite ülekandmist, tunnustamist ja koondamist.

(2)

2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel jõuti järeldusele, et kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamine peaks olema üks põhieesmärk, et kohandada ühenduse haridus- ja koolitussüsteeme teadmisteühiskonna nõuetega. Lisaks rõhutati 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel läbipaistvuse suurendamise ja tunnustamise meetodite täiustamise olulisust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas.

(3)

Kutsehariduse ja -koolituse õppekavad, elukestva õppe üks peamisi valdkondi, on otseselt seotud üld- ja kõrgharidusega ning iga liikmesriigi tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga. Nende kavade valdkonnaülese mõju tõttu ei soodusta need mitte ainult Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tööturu vajaduste rahuldamist, vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust, võrdsust ning kodanike osalust ja kaasatust.

(4)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (4) (Kopenhaageni protsess) ja 2004. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni ühises vahearuandes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (5) rõhutati kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide ülekandmise süsteemi olulisust, samas kui nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühises eduaruandes (6) rõhutatakse vajadust suurendada jõupingutusi kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ning atraktiivsuse tõstmiseks.

(5)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. novembri 2004. aasta lõppjäreldustes Euroopa täiustatud koostöö edasiste prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas seati esmaseks ülesandeks Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, et õppijad saaksid tugineda haridusteel saavutatud tulemustele, kui nad liiguvad ühest kutseharidussüsteemist teise.

(6)

Käesoleva soovituse eesmärk on luua Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteem („ECVET”), mille eesmärk on hõlbustada kvalifikatsiooni taotlevate isikute hinnatud õpiväljundite ülekandmist, tunnustamist ja kogumist. See suurendab üldist arusaamist kodanike õpiväljunditest ja õpiväljundite läbipaistvust, riikidevahelist liikuvust ning ülekantavust piirideta elukestva õppe valdkonnas nii liikmesriikide vahel kui vajadusel ka nende sees, ning parandab ka kvalifikatsioonide liikuvust ja ülekantavust majanduse eri sektorite vahel ja tööturu piirides liikmesriigi tasandil; lisaks aitab see kaasa üleeuroopalise koostöö arendamisele ja laiendamisele hariduse ja koolituse valdkonnas.

(7)

ECVET peaks põhinema II lisas sätestatud põhimõtetel ja tehnilistel tingimustel. Lisaks peaks see vastama kvaliteedi tagamise ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud nõukogu 28. mail 2004. aasta järeldustes kvaliteedi tagamise kohta kutsehariduses ja -koolituses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituses Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (7)

(8)

ECVETi saab kasutada kõikide õpiväljundite suhtes, mis peaksid põhimõtteliselt olema saavutatavad mitmesugustes haridus- ja õppevormides elukestva õppe valdkonnas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku („Euroopa kvalifikatsiooniraamistik”) kõikidel tasanditel ning seejärel ülekantavad ja tunnustatavad. Seetõttu käsitleb käesolev soovitus laiemaid eesmärke: elukestva õppe edendamine ning töötajate ja õppijate tööalase konkurentsivõime, liikuvusele avatuse ja sotsiaalse kaasamise suurendamine. Eelkõige soodustab see paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamist ning samuti mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite tunnustamist.

(9)

Läbipaistvad kvaliteeditagamise põhimõtted, teabevahetus ning kvalifikatsiooni andvate asutuste, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ja teiste asjaomaste sidusrühmade vaheliste partnerluste arendamine peaks aitama suurendada vastastikust usaldust ning hõlbustama käesoleva soovituse rakendamist.

(10)

Käesolev soovitus peaks aitama suurendada kooskõla, võrreldavust ja täiendavust kutsehariduse ja -koolituse süsteemides kasutatavate arvestuspunktisüsteemide ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi („ECTS”) vahel ning seega suurendama liikuvust haridus- ja koolitustasemete vahel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.

(11)

Mitteformaalse ja informaalse hariduse hinnatud tulemuste valideerimist tuleks toetada vastavalt nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustele mitteformaalse ja informaalse hariduse määratlemist ja tunnustamist käsitlevate Euroopa ühiste põhimõtete kohta.

(12)

Käesolev soovitus täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, (8) milles liikmesriikidel soovitatakse toetada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja olemasolevate või tulevaste Euroopa kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide ülekande ja kogumise süsteemide tihedamat teineteisega sidumist. Arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku peaeesmärk on suurendada omandatud kvalifikatsiooni läbipaistvust, võrreldavust ja ülekantavust, siis ECVETi eesmärk on hõlbustada üksikisikute õpiväljundite ülekandmist, tunnustamist ja koondamist kvalifikatsiooni omandamise ajal.

(13)

Käesolevas soovituses võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (9) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta. (10)

(14)

Käesolev soovitus peaks soodustama pädevate kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamist riiklike või muude kvalifikatsiooniraamistike ja -süsteemide ECVETiga sidumisse, kui see on asjakohane.

(15)

Käesolev soovitus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (11) milles sätestatakse nii asjaomaste riiklike ametiasutuste kui ka migrantide õigused ja kohustused. ECVETi kasutamine ei tohiks mõjutada tööturule pääsu, kui kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ. Lisaks ei anta ECVETiga kodanikele uusi õigusi seoses õpiväljundite või punktide automaatse tunnustamisega.

(16)

Vastavalt asutamislepingu artiklitele 149 ja 150 on ECVETi rakendamine vabatahtlik ja saab seetõttu toimuda vaid kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktide ja eeskirjadega.

(17)

Kuna käesoleva soovituse eesmärke, nimelt toetada ja täiendada liikmesriikide tegevusi, soodustada nendevahelist koostööd, suurendada läbipaistvust ja soodustada liikumist ning elukestvat õpet, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev soovitus oma eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, niivõrd kui sellega ei asendata ega määrata kindlaks siseriiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, kvalifikatsioone või siseriiklikke arvestuspunktide süsteeme, selles ei nähta ette konkreetseid õpiväljundeid ega isikute pädevust ning see ei sea eesmärgiks ega nõua kvalifikatsioonisüsteemide killustumist või ühtlustamist,

1.

toetada I ja II lisas esitatud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi („ECVET”) kõikidel Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasanditel, arvestades kutsehariduse kvalifikatsioone, et soodustada riikidevahelist liikumist ja õpiväljundite tunnustamist kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning piirideta elukestva õppe raames;

2.

luua vajalikud tingimused ja võtta vajaduse korral meetmeid, et alates 2012. aastast ning kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega ning katsetamise ja testimise põhjal oleks ECVETi võimalik järk-järguliselt kohaldada kutsehariduse ja -koolituse kvalifikatsioonide suhtes ning kasutada selleks, et tagada isikute formaalse ning kui see on asjakohane, siis ka mitteformaalse või informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite ülekandmine, tunnustamine ja koondamine;

3.

toetada riigisiseste ja üleeuroopaliste partnerluste ja võrgustike loomist, kuhu kuuluvad kvalifikatsiooni ja diplomeid andvad institutsioonid ja ametiasutused, kutsehariduse pakkujad, sotsiaalpartnerid ja teised asjaomased sidusrühmad ning mille eesmärk on ECVETi katsetamine, rakendamine ja edendamine;

4.

tagada kutsehariduse ja -koolitusega seotud sidusrühmadele ja üksikisikutele juurdepääs ECVETi käsitlevale teabele ja juhendmaterjalile, hõlbustades samas liikmesriikidevahelist teabevahetust. Lisaks tagada, et pädevad asutused avaldavad piisavalt teavet ECVETi rakendamise kohta kvalifikatsioonide suhtes ning et pädevate asutuste väljastatud Europassi dokumendid sisaldavad sellekohast konkreetset teavet;

5.

kohaldada ECVETi kasutamisel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise ühiseid põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustes kvaliteedi tagamise kohta kutsehariduses ja -koolituses, eelkõige seoses õpiväljundite hindamise, valideerimise ja tunnustamisega;

6.

tagada asjakohastel tasanditel toimivad kooskõlastus- ja seiremehhanismid vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele, struktuuridele ja tingimustele, et tagada ECVETi rakendamise kvaliteet, läbipaistvus ja järjepidevus.

1.

toetada liikmesriike punktides 1 kuni 6 osutatud ülesannete täitmisel ja II lisas sätestatud ECVETi põhimõtete ja tehniliste tingimuste rakendamisel, eelkõige hõlbustades ECVETi katsetamist, koostööd, vastastikust õppimist, kampaaniate ning teabe- ja konsultatsiooniürituste korraldamist ning tagades kõikidele huvitatud kodanikele juurdepääsu juhendmaterjalidele;

2.

koostada koostöös liikmesriikide, riikide ja Euroopa tasandi ekspertide ja kasutajatega kasutusjuhendeid ja abivahendeid ning kohandada asjakohaseid Europassi dokumente, arendada erialateadmisi, mille abil suurendada ECVETi ja kõrgharidussektoris kasutatava ECTSi ühilduvust ja täiendavust, koostöös Euroopa tasandi ja riikide kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse ekspertide ja kasutajatega ning teavitada regulaarselt ECVETiga seotud arengutest;

3.

edendada üle-euroopalist ECVETi võrgustikku, milles osalevad asjaomased kutsehariduse ja -koolituse valdkonna sidusrühmad ning siseriiklikud pädevad asutused, ja osaleda selles koos liikmesriikidega, et levitada ja toetada ECVETi liikmesriikides ning luua jätkusuutlik platvorm teabe ja kogemuste vahetamiseks liikmesriikide vahel; luua kõnealuse võrgustiku raames ECVETi kasutajate rühm, et aidata kaasa kasutusjuhendi ajakohastamisele ning parandada ECVETi rakendamiseks vajaliku koostöö kvaliteeti ja üldist sidusust;

4.

jälgida võetud meetmeid ja võtta järelmeetmeid, sealhulgas seoses katsetamise ja testimise tulemustega, ning pärast koostöös liikmesriikidega läbiviidud hindamist esitada 18. juuni 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne omandatud kogemuste ja tulevikumõjude kohta, kaasa arvatud vajaduse korral ettepanek käesolev soovitus läbi vaadata ja seda kohandada, sealhulgas ajakohastades selle tehnilisi lisasid ja juhendmaterjali, koostöös liikmesriikidega.

8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/19

8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/20

8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/21

—

EIP ülikoolide teadustöö sponsorlusprogramm EIBURS (EIB University Research Sponsorship Programme),

—

STAREBEI (STAges de REcherche BEI) – EIP teaduspraktika programm, mis rahastab noorte teadlaste tööd EIP ja ülikoolide ühisprojektides, ning

—

EIP ülikoolivõrgud – koostöömehhanism ülikoolivõrkude jaoks, millel on EIP Grupi eesmärkide toetamise seisukohast olulised tunnused.

—

Ökosüsteemide kaitse kulud ja kasutegurid kliimamuutuse seisukohast, tunnistades vajadust kõrvaldada olemasolevad ohud, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele, ning tervete ökosüsteemide roll (ja väärtus) seoses nii kliimamuutuse leevendamisega kui ka kliimamuutusega kohanemisega.

—

Turupõhiste lähenemisviiside kasutamine, et kaitsta ja edendada ökosüsteemiteenuseid, tuginedes süsinikuturu kogemustele.

EIB-Universities Research Action

100, boulevard Konrad Adenauer

2950 Luxembourg

LUXEMBOURG

8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/23

—

EPSO/AST/100/09 – Bulgaaria (BG) kodakondsusega assistendid

—

EPSO/AST/101/09 – Rumeenia (RO) kodakondsusega assistendid

8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/24

1.

30. juunil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Platinum Equity LLC (edaspidi „Platinum”, Ameerika Ühendriigid) omandab osalise kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Delphi Corporation (edaspidi „Delphi”, Ameerika Ühendriigid) üle aktsiate ja varade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 2 2964301 või 2967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5570 – Platinum/Delphi):