16.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 87/2

Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 3. mai 1988 aasta direktiivi 88/378/EMÜ (mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

2009/C 87/02

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Esmakordne avaldamine EÜT/ELT	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 71-1:2005 + A6:2008 Mänguasjade ohutus. Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused	16.9.2008	EN 71-1:2005 + A4:2007 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2008)
Märkus: „Viskekehadega mänguasjade puhul, mille kokkupõrkepinnaks on iminapad, ei hõlma punkti 4.17.1 alapunktis b sätestatud nõue, mille kohaselt pingetest tehakse kooskõlas punktiga 8.4.2.3, nende mänguasjade põhjustatud lämbumisohtu.” – Komisjoni otsus 2007/224/EÜ, 4. aprill 2007 (EÜT L 96, 11.4.2007, lk 18).
CEN	EN 71-2:2006 + A1:2007 Mänguasjade ohutus. Osa 2: Süttivus	16.9.2008	EN 71-2:2006 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (16.9.2008)
CEN	EN 71-3:1994 Mänguasjade ohutus. Osa 3: Teatud elementide migratsioon	12.10.1995	EN 71-3:1988 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.1995)
	EN 71-3:1994/A1:2000	14.9.2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2000)
	EN 71-3:1994/A1:2000/AC:2000	8.8.2002
	EN 71-3:1994/AC:2002	15.3.2003
CEN	EN 71-4:1990 Mänguasjade ohutus. Osa 4: Katsekomplektid keemiakatseteks ja samalaadseks tegevuseks	9.2.1991
	EN 71-4:1990/A1:1998	5.9.1998	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.1998)
	EN 71-4:1990/A2:2003	9.12.2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2004)
	EN 71-4:1990/A3:2007	4.10.2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2007)
CEN	EN 71-5:1993 Mänguasjade ohutus. Osa 5: Keemilised mänguasjad (komplektid), välja arvatud katsekomplektid	1.9.1993
CEN	EN 71-5:1993/A1:2006	31.5.2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.7.2006)
CEN	EN 71-6:1994 Mänguasjade ohutus. Osa 6: Vanusepiiri hoiatusmärgistamise graafiline sümbol	22.6.1995
CEN	EN 71-7:2002 Mänguasjade ohutus. Osa 7: Sõrmevärvid. Nõuded ja katsemeetodid	15.3.2003
CEN	EN 71-8:2003 Mänguasjade ohutus. Osa 8: Kiiged, liumäed ja teised perekondlikus sise- ja välistegevuses kasutatavad sarnased mänguvahendid	9.12.2003
CEN	EN 71-8:2003/A1:2006	26.10.2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2006)
Cenelec	EN 62115:2005 Elektrimänguasjad. Ohutus IEC 62115:2003 (Muudetud) + A1:2004	8.3.2006	EN 50088:1996 + A1:1996 + A2:1997 + A3:2002 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (1.1.2008)

Märkus 1:

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1:

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.2:

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.3:

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse (osaliselt) asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega uue standardi reguleerimisalasse kuuluvate toodete puhul. See ei mõjuta vastavuseeldust direktiivi oluliste nõuetega nende toodete puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse.

Märkus 3:

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise. (see märkus tuleb lisada vaid konsolideeritud loetelu puhul)

—	Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: Avenue Marnix 17, B-1000, Brussels, Tel.+32 2 5500811; fax +32 2 5500819 (http://www.cen.eu);

—	CENELEC: Avenue Marnix 17, B-1000, Brussels, Tel.+32 2 5196871; fax +32 2 5196919 (http://www.cenelec.org);

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, Tel.+33 492 944200; fax +33 493 654716, (http://www.etsi.eu).

16.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 87/5

RIIGIABI – MADALMAAD

Riigiabi C 45/08 (ex NN 97/05) – Abi Farm Dairy Flevolandile

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

2009/C 87/03

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 26.11.2008 kirjas teatas komisjon Madalmaadele oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abiga.

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamisest saata oma märkused aadressil:

Commission européenne

Direction générale de l'agriculture et du développement rural

Direction M. Législation agricole

Unité M.2. Concurrence

Rue de la Loi, 130 5/94A

B-1049 Bruxelles

Faks: (32-2) 296 76 72

Märkused edastatakse Madalmaadele. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, märkides taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

1. MENETLUS

1.	Ühe määrusel (EÜ) nr 68/2001 põhineva vabastustaotluse raames saadetud teabelehe uurimise käigus on komisjon saanud teavet Farm Dairy Flevolandile määratud või määratava abi kohta. 29. juuni 2004. aasta kirjaga küsis komisjon Madalmaadelt selle meetme kohta teavet.

2.	Madalmaade ametiasutused vastasid 28. novembri 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 29. novembril 2005.

3.	Komisjon küsis täiendavat teavet 22. mai 2007. aasta kirjaga, millele Madalmaad vastasid 22. juuni 2007. aasta kirjaga, mis registreeriti 25. juunil 2007.

2. MEETME KIRJELDUS

4.	24. augustil 1998 esitas Farm Dairy abitaotluse vastavalt Flevolandi provintsi ühtse programmdokumendi (Enig Programmeringsdocument) punktile 3.3. Kõnealuse ettevõtte loomisega nähti ette otseste ja kaudsete töökohtade loomist piirkonnas. Farm Dairy on piimatooteid tootev ettevõte.

5.	23. septembril 1998 kinnitas provints abitaotluse ja taotles rahastamist Madalmaade põllumajandusministeeriumilt (Ministerie voor Landbouw, Natuur and Voedselkwaliteit – LNV), kes nõustus rahastama.

Pärast Madalmaade põllumajandusministeeriumi seisukohavõttu andis provints välja otsuse toetada Farm Dairyt kogusummaga 1 575 miljonit NLG (st 715 909 eurot) ja teavitas 3. märtsil 1999 Farm Dairyt oma otsusest abi anda. Seda abi rahastavad ühiselt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond, keskvalitsus ja provints.

7.	Euroopa Komisjonilt saadud teabe alusel, mille kohaselt ei ole lubatud määrata abi piimatootjatele, otsustas Madalmaade põllumajandusministeerium riiklikust rahastamisest loobuda ja teavitas sellest provintsi 14. septembri 1999. aasta kirjaga.

8.	Pärast põllumajanduse peadirektoraadi kontrolli otsustas komisjon, et projekti ei saa rahastada ühtse programmdokumendi kaudu ja seega ei saa määrata Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi vahenditest rahastamist. Komisjon teatas otsusest provintsile 25. juuni 1999. aasta kirjaga.

9.	Provints otsustas seega projekti rahastada üksnes provintsi rahalistest vahenditest. Farm Dairyt teavitati abi lõplikust määramisest ja selle maksmisest 20. novembri 2000. aasta kirjaga.

10.	23. veebruaril 2001 leidis aset põllumajanduse peadirektoraadi ja Flevolandi provintsi ametnike mitteametlik kohtumine viimaste soovil. Sellel koosolekul viidati, et Farm Dairyle antud abi ei ole kooskõlas ühisturuga ja see tuleks tagasi nõuda või kasutada mõne muu projekti raames.

11.	Provints otsustas siiski määrata abi Farm Dairyle hüvitisena kahju eest, mille põhjustas abi määramise otsuse tagasivõtmine. Hüvitise summa oli võrdne sellega, mille Farm Dairy oleks saanud, kui toetuse andmine oleks lubatud.

3. ESIALGNE HINNANG

12.	Olemasoleva teabe põhjal leidis komisjon, et kõnealune meede jääb asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse ja kujutab endast riigiabi. Abi määrati konkurentsiturul tegutsevale ettevõttele ja seda rahastati Flevolandi provintsi vahenditest.

13.	Abi, mis määrati ja maksti, ilma et sellest oleks eelnevalt teatatud, on määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f mõistes ebaseaduslik.

14.

Sellega seoses ei saa komisjon otsustada, et abi on kooskõlas ühisturuga. Selles etapis komisjoni käsutuses olev teave ei võimalda otsustada, et abi vastab selle määramise ajal kohaldatavates suunistes riigiabile ette nähtud nõudmistele seoses investeeringutega põllumajandustoodete töötlemisse ja müüki (1). Kõnealused suunised välistavad selgelt investeeringud lehmapiima ja sellest valmistatud toodete sektorisse, välja arvatud juhul kui tootmisprotsess on väga uuenduslik või vastab muudele tootmisvõimsuse või turuväljundi kriteeriumidele. Nendele kriteeriumidele vastamise kohta tõendid puuduvad.

15.	Kooskõlas suuniste punkti 3 lõikega d on komisjonil kohustus uurida, kas kõnealused meetmed on vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2328/91 (2) ühenduse kaasfinantseerimise kõlbulikud.

16.

Eespool esitatud teabe põhjal otsustades ei saa projekti rahastada ühtse programmdokumendi kaudu. Seega leiab komisjon, et kõnealuse meetme korral ei saa kasutada eelpool nimetatud suuniste punkti 3 lõikes d ette nähtud erandeid. Madalmaade ametiasutused vahetasid seejärel abi õiguslikku alust, märkides, et abi määrati hüvitisena kahjude eest, mille põhjustas ametiasutuse eksimus, millega määrati esialgu abi, mis seejärel võeti tagasi kui ebaseaduslik ja tõenäoliselt ühisturuga kokkusobimatu abi. Kohtupraktikast selgub, et arvestades komisjoni vastavalt asutamislepingu (EÜ) artiklile 88 teostatud riigiabi kohustuslikku kontrolli, ei tohiks abi saavatel ettevõtetel olla õiguspärast ootust, et abi on seaduslik, kui see ei ole ette nähtud kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Hoolikas ettevõtja peaks üldiselt suutma otsustada, kas on toimitud ettenähtud viisil (3).

17.

Abi määramine hüvitisena oleks vastuolus keeluga määrata abi komisjoni nõusolekuta. Seda kinnitab ka tõsiasi, et sel ajal, kui Flevolandi provints märkis, et kõnealune abi määrati hüvitisena administratiivse vea eest, oli ta täielikult teadlik, et enne abi väljamaksmist oleks see tulnud esitada komisjonile kinnitamiseks.

18.

Kuna Madalmaade ametiasutused ei esitanud muud õiguslikku alust, ei saa selles etapis otsustada, et ettenähtud abi kujutab endast tegevusabi, teisisõnu abi, mille eesmärk on vabastada ettevõte kuludest, mida see oleks pidanud ise kandma tavapärase haldamise või tavategevuste raames. Kõnealust abi tuleb käsitada ühisturuga kokkusobimatuna.

19.

Seepärast kinnitab komisjon oma käsutuses oleva teabe ja esialgse hinnangu alusel kahtlusi, et Farm Dairyle määratud abi on ühisturuga kokkusobimatu, ja on otsustanud algatada ametliku uurimismenetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 kuulub mis tahes ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud ebaseaduslik abi abisaajalt tagasivõtmisele, kui see ei ole vastuolus ühenduse õiguse mõne üldpõhimõttega.

KIRJA TEKST

„Hierbij deelt de Commissie Nederland mee dat zij na onderzoek van de door uw autoriteiten verstrekte informatie over de hierboven genoemde maatregel heeft besloten de procedure van artikel 88, lid 2, van het EG-Verdrag in te leiden.

1. PROCEDURE

In het kader van het onderzoek van de beknopte informtatie die in verband met een verzoek om vrijstelling op grond van Verordening 68/2001 is toegestuurd, is de Commissie geïnformeerd over steun die is of zou zijn verstrekt aan Farm Dairy Flevoland. Bij brief van 29 juni 2004 (ref. AGR/16887) heeft de Commissie Nederland verzocht om informatie aangaande deze maatregel.

2.	De Nederlandse autoriteiten hebben hierop gereageerd bij brief van 28 november 2005, geregistreerd op 29 november 2005 (ref. AGR 35198).

3.	Bij brief van 22 mei 2007 (ref. AGR 12814) heeft de Commissie om aanvullende informatie gevraagd, op welk verzoek Nederland heeft geantwoord bij brief van 22 juni 2007, geregistreerd op 25 juni 2007 (ref. AGR 17675).

2. BESCHRIJVING VAN DE MAATREGEL

2.1. Context van de maatregel

Farm Dairy is een bedrijf dat zuivelproducten vervaardigt. De onderneming is verhuisd naar haar huidige locatie te Lelystad in Flevoland, dat een onder doelstelling nr. 1 vallende regio is. Op 24 augustus 1998 heeft Farm Dairy een steunaanvraag ingediend op grond van punt 3.3 van het EPD (Enig Programmeringsdocument) van de Provincie Flevoland. De vestiging van deze onderneming zou zowel direct als indirect voor extra werkgelegenheid in de regio zorgen.

Op 23 september 1998 heeft de Provincie naar aanleiding van deze steunaanvraag een gunstig advies afgegeven. De Provincie baseerde zich in dit besluit onder andere op de gunstige perspectieven in termen van werkgelegenheid, milieu, het drukken van de transportkosten voor de melk (tot die tijd werd de in Flevoland geproduceerde melk buiten Flevoland verwerkt, soms zelfs in België) en de rentabiliteitsverwachtingen van de onderneming. Farm Dairy verwachtte namelijk contracten te kunnen afsluiten met de in Flevoland gevestigde zuivelproducenten, alsmede met een bekende supermarktketen, waarmee men verzekerd zou zijn van de afname van de zuivelproducten. Farm Dairy zou naar schatting 48 miljoen kilo melk op jaarbasis verwerken.

Op 14 december 1998 heeft de Provincie bij het ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit (LNV) een verzoek om medefinanciering ingediend, alsmede een verzoek om projectevaluatie. Het ministerie heeft zich vóór het project uitgesproken, op basis van een onder andere vanuit economisch perspectief gunstige beoordeling. Het ministerie heeft ook aangegeven dat het productieproces op zichzelf niet innoverend was, maar dat er wel sprake was van marktinnovatie.

Naar aanleiding van dit standpunt van het ministerie van LNV heeft de Provincie besloten een subsidie van in totaal 1,575 miljoen gulden (zijnde 715 909 euro) aan Farm Dairy te verlenen. De Provincie heeft Farm Dairy op 3 maart 1999 meegedeeld dat zij voornemens was deze subsidie te verstrekken. De subsidie zou gefinancierd worden door middel van bijdragen uit het EOGFL, van de rijksoverheid en de Provincie.

8.	Naar aanleiding van twijfels over de mogelijkheid dat de Europese Commissie de steun zou goedkeuren, heeft het ministerie van LNV besloten dat geen overheidsfinanciering zou plaatsvinden, waarvan zij de Provincie bij brief van 14 september 1999 op de hoogte heeft gesteld.

Het directoraat-generaal Landbouw heeft naar aanleiding van een door haar uitgevoerde controle vastgesteld dat het project niet via het EDP kon worden gefinancierd, en dat het uit het EOGFL te financieren deel van de steun daarom niet zou worden toegekend. Van dit besluit heeft het DG Landbouw de Provincie bij brief van 25 juni 1999 in kennis gesteld.

10.	De Provincie heeft niettemin besloten het project te financieren, en wel uitsluitend uit provinciefondsen. Bij brief van 20 november 2000 is Farm Dairy op de hoogte gebracht van de definitieve toekenning van deze subsidie en de betaling daarvan.

11.

Op 23 februari 2001 heeft er op verzoek van de Provincie Flevoland een informele ontmoeting plaatsgevonden tussen ambtenaren van het DG Landbouw en vertegenwoordigers van de Provincie Flevoland, op aanvraag van de Provincie. Tijdens deze bijeenkomst zouden ambtenaren van het DG Landbouw aangegeven hebben dat de steun aan Farm Dairy niet verenigbaar was met de gemeenschappelijke markt en dat deze teruggevorderd moest worden, waarbij deze fondsen desnoods in het kader van een ander project konden worden gebruikt.

12.

De Provincie heeft er desondanks voor gekozen de steun te verlenen in de vorm van een vergoeding aan Farm Dairy wegens de geleden schade als gevolg van het intrekken van het steunverleningsbesluit. De hoogte van die schadevergoeding was gelijk aan het bedrag dat Farm Dairy zou hebben ontvangen indien de steunverlening wel zou zijn toegestaan. De Provincie was namelijk van mening dat, aangezien in het steunverleningsbesluit niet de mogelijkheid was opgenomen de steun in te trekken, zij aan dit besluit gebonden was en verplicht was de steun toe te kennen, wilde zij niet geconfronteerd worden met gerechtelijke stappen van de zijde van Farm Dairy. De Provincie heeft haar voorstel tot schadevergoeding bij brief van 10 mei 2001 aan Farm Dairy voorgelegd. Farm Dairy heeft dit voorstel bij brief van 21 mei 2001 aanvaard.

2.2. Rechtsgrondslag

13.	Aanvankelijk was de steun verleend in het kader van het EDP van de Provincie Flevoland. Vervolgens is de steun, om redenen die hiervoor uiteengezet zijn, verleend in de vorm van een vergoeding voor de geleden verliezen als gevolg van het besluit tot intrekking van de steunverlening.

2.3. Bedrag van de steun

14.	De steun bedraagt 1 575 000 NLG, d.i. 715 909 euro. Dit bedrag komt overeen met 8,5 % van het bedrag aan investeringen, die 18 597 000 NLG belopen.

2.4. Begunstigde

15.	De begunstigde is Farm Dairy B.V., gevestigd te Lelystad. Het gaat om een onderneming die zuivelproducten vervaardigt, zoals yoghurt en andere desserts op basis van melk.

2.5. Duur van de maatregel

16.	De steun is verleend voor de periode 1 oktober 1998 tot 1 mei 2000, zijnde de data van aanvang en einde van het project van Farm Dairy. Het steunverleningsbesluit als zodanig is op 3 maart 1999 genomen.

3. VOORLOPIGE BEOORDELING

17.

Overeenkomstig artikel 6, lid 1, van Verordening (EG) nr. 659/1999 van 22 maart 1999 behelst de beschikking om de formele onderzoeksprocedure in te leiden een samenvatting van de relevante feiten en rechtspunten, een eerste beoordeling van de Commissie omtrent de steunverlenende aard van de voorgestelde maatregel, alsmede de redenen waarom getwijfeld wordt aan de verenigbaarheid ervan met de gemeenschappelijke markt.

3.1. Het bestaan van staatssteun in de zin van artikel 87, lid 1, van het EG-Verdrag

18.

Op grond van artikel 87, lid 1, van het EG-Verdrag zijn steunmaatregelen van de staten of in welke vorm dan ook met staatsmiddelen bekostigd, die de mededinging door begunstiging van bepaalde ondernemingen of bepaalde producties vervalsen of dreigen te vervalsen, onverenigbaar met de gemeenschappelijke markt, voor zover deze steun het handelsverkeer tussen de lidstaten ongunstig beïnvloedt.

19.	Steunmaatregel van de staat: aan deze voorwaarde is voldaan, aangezien de steunmaatregel door de Provincie Flevoland is toegekend.

20.

Steunmaatregel die leidt tot ongunstige beïnvloeding van het handelsverkeer en de mededinging vervalst of dreigt te vervalsen: de zuivelsector staat open voor mededinging op communautair niveau (4) en is derhalve gevoelig voor elke maatregel ten gunste van de productie in een van de lidstaten. In het onderhavige geval was het doel de melk te verwerken in de provincie Flevoland, terwijl de melk voordien voor een deel in België werd verwerkt. Daarom dreigt deze maatregel de mededinging op de markt voor melk en melkproducten te vervalsen.

21.	Maatregel waardoor bepaalde ondernemingen of bepaalde producties worden begunstigd: de steun werd aan één enkele onderneming verstrekt, te weten Farm Dairy.

22.	Om deze redenen komt de Commissie in dit stadium tot de conclusie dat de maatregel in kwestie onder artikel 87, lid 1, van het EG-Verdrag valt en als staatssteun moet worden aangemerkt.

3.2. Het kwalificeren van de maatregel als onrechtmatige steun

23.	Aangezien de steun is toegekend en uitbetaald zonder vooraf te zijn aangemeld, gaat het om onrechtmatige steun in de zin van artikel 1, punt f) van Verordening (EG) nr. 1659/1999.

3.3. Voorlopige beoordeling van de verenigbaarheid van de steun

24.

De Nederlandse autoriteiten hebben de steun op tweeërlei wijze gerechtvaardigd. Aanvankelijk, dat wil zeggen bij het toekennen van de steun, werd aangegeven dat het om investeringssteun ging, die binnen het kader van het EPD Flevoland zou moeten vallen (zie hierboven). Vervolgens, nadat de Europese Commissie had aangegeven dat op deze basis geen financieringsbijdrage zou worden verstrekt, hebben de autoriteiten van de Provincie Flevoland deze investeringssteun omgezet in een schadevergoeding voor de geleden verliezen als gevolg van het niet toekennen van de steun. Het voorlopige onderzoek van de steunmaatregel in het onderhavige besluit zal dan ook in drie onderdelen worden opgesplitst: onderzoek naar de verenigbaarheid van de steun als investeringssteun (3.3.1.), als schadevergoeding (3.3.2.) en onderzoek naar eventuele andere rechtsgrondslagen (3.3.3.).

3.3.1. Investeringssteun

25.

De Commissie heeft de maatregelen onderzocht in het licht van de regelgeving die van toepassing was op het moment waarop de maatregel werd toegekend, dat wil zeggen op 3 maart 1999. In dit geval gaat het om de kaderregeling inzake staatssteun voor investeringen voor de verwerking en de afzet van landbouwproducten (5) (hierna „de kaderregeling” genoemd).

26.

Krachtens punt 3, onder b), van de kaderregeling wordt investeringssteun ten behoeve van investeringen als genoemd in punt 1.2, tweede en derde streepje, van de bijlage bij Beschikking 94/173/EG van de Commissie geacht onverenigbaar te zijn met de gemeenschappelijke markt. Daarnaast worden investeringen die op grond van punt 2 van diezelfde bijlage zijn uitgesloten, eveneens geacht onverenigbaar te zijn met de gemeenschappelijke markt indien niet wordt voldaan aan de daarin genoemde bijzondere voorwaarden.

27.

In het onderhavige geval is punt 2.3 van Beschikking nr. 94/173/EG van belang, waarin het volgende wordt bepaald:

„In de sector koemelk en koemelkprodukten komen de volgende investeringen niet voor bijstand in aanmerking:

—

[…]

—	investeringen met betrekking tot de volgende producten: boter, weipoeder, melkpoeder, butteroil, lactose, caseïne en caseïnaten,

—

investeringen voor de bereiding van verse producten en kaas, behalve producten die in belangrijke mate innoverend inspelen op de ontwikkeling van de vraag, producten waarvoor is aangetoond dat de capaciteit ontoereikend is en dat er daadwerkelijk afzetmogelijkheden voor die producten bestaan, en producten die volgens de in de Gemeenschapsvoorschriften omschreven traditionele of biologische methoden worden bereid.

De bovenstaande beperkingen gelden niet voor de volgende investeringen, voor zover zij niet leiden tot een uitbreiding van de capaciteit:

—	investeringen met het oog op aanpassing aan de sanitaire voorschriften van de Gemeenschap,

—	investeringen op het gebied van milieubescherming.”

28.

Hieruit volgt dat, a priori, een investeringssteun voor de bereiding van verse produkten zoals de steun die hier onderzocht wordt, niet verenigbaar zou zijn met de gemeenschappelijke markt, tenzij deze investering in aanmerking zou komen voor de toepassing van één van de uitzonderingen vermeld in punt 2.3 van de bijlage bij Beschikking 94/173/EG.

29.

In dit stadium beschikt de Commissie niet over voldoende elementen op basis waarvan kan worden geconcludeerd dat de door Farm Dairy gedane investeringen voldoen aan een van de bovengenoemde voorwaarden, waardoor op hen het verbod inzake investeringssteun niet van toepassing zou zijn. Met name is niet duidelijk of er bij de productie in belangrijke mate sprake is van innovatie, in overeenstemming met de ontwikkelingen aan de vraagzijde, of er onvoldoende capaciteit is dan wel of er reële of effectieve afzetmogelijkheden bestaan.

30.

De Commissie merkt op dat de Nederlandse autoriteiten in de briefwisseling niet hebben aangegeven dat aan deze voorwaarden was voldaan. Integendeel, uit de door de Nederlandse autoriteiten overgelegde documentatie blijkt dat het productieproces niet innoverend is (zie nota van het ministerie van Landbouw van 14 december 1998, die als bijlage is gevoegd bij de brief van Nederland aan de Commissie van 29 november 2005). Daarom plaatst de Commissie in dit stadium twijfels bij de verenigbaarheid van de maatregel in kwestie met de regelgeving inzake investeringssteun.

31.

Overigens heeft de Commissie de steun nagekeken in het licht van artikel 3, d) van de vermelde richtlijnen, die aangeven dat de Commissie per geval moet onderzoeken in hoeverre een steunmaatregel die op grond van deze richtsnoeren en dienstige maatregelen moet worden uitgesloten maar in beginsel wel voor communautaire medefinanciering op grond van Verordening 2328/91 (6) in aanmerking komt. Uit de brief die door de Commissie aan Nederland opgestuurd werd op 25 juni 1999 volgt dat het project niet gefinancierd kon worden door middel van het EPD. Bijgevolg is de Commissie in dit stadium van mening dat de uitzonderingen vermeld in punt 3, d) van vermelde kaderregeling niet van toepassing zijn op de onderhavige maatregel.

3.3.2. Vergoeding van de geleden schade als gevolg van het niet toekennen van de steun

32.

De Nederlandse autoriteiten hebben aangegeven dat de steun is verleend in de vorm van een vergoeding voor de geleden schade als gevolg van de door de overheid gemaakte fout, aangezien zij de steun in eerste instantie had toegekend, terwijl later bleek dat die steun onrechtmatig en misschien onverenigbaar was.

33.

Het Hof heeft geoordeeld dat de betaling van schadevergoeding niet als steun kan worden aangemerkt (7). Het Hof heeft zich daarbij gebaseerd op het feit dat overheidssteun en schadevergoeding een verschillend rechtskarakter dragen. Daarom levert de betaling van een schadevergoeding de begunstigde daarvan in beginsel geen voordeel op, omdat het eenvoudigweg gaat om compensatie voor een door hem genoten recht.

34.

In onderhavig geval kan moeilijk worden beweerd dat de begunstigde recht op steun heeft, aangezien dit vermeende recht reeds vanaf het begin zijn grondslag vond in een onrechtmatige gedraging van de lidstaat. Uit constante jurisprudentie blijkt namelijk dat gezien het dwingende karakter van de door de Commissie op grond van artikel 88 van het EG-Verdrag uitgevoerde controle op staatssteun, ondernemingen die staatssteun genieten in beginsel alleen een gewettigd vertrouwen in de rechtmatigheid van die steun mogen hebben indien deze is verleend met inachtneming van de in genoemd artikel vastgestelde procedure. Normaal gesproken mag van een serieuze deelnemer aan het economisch verkeer namelijk worden verwacht dat hij in staat is zich ervan te vergewissen dat deze procedure is nageleefd (8).

35.

In dezen is het eveneens van belang op te merken dat het verlenen van steun in de vorm van een schadevergoeding zou betekenen dat het verbod op het toekennen van steun zonder goedkeuring door de Commissie zou worden omzeild. Dit wordt overigens bevestigd door het feit dat op het moment dat de Provincie Flevoland aangaf dat de steun in kwestie zou worden toegekend in het kader van een vergoeding voor de door de overheid gemaakte fout, zij zich terdege bewust was van het feit dat de steun vóór toekenning daarvan ter goedkeuring aan de Commissie had moeten worden voorgelegd.

36.	De Commissie plaatst dan ook haar twijfels bij de vraag of het verlenen van het predicaat schadevergoeding een afdoende rechtvaardiging vormt om te concluderen dat de onderhavige maatregel niet als steun moet worden aangemerkt.

3.3.3. Andere rechtsgrondslagen op grond waarvan de steun verenigbaar zou zijn

37.

Nu de Nederlandse autoriteiten geen andere rechtsgrondslagen hebben aangevoerd ten behoeve van het onderzoek en het eventueel goedkeuren van de aan Farm Dairy toegekende maatregel, kan in dit stadium niet worden uitgesloten dat de voorgenomen steun als exploitatiesteun moet worden aangemerkt, anders gezegd steun die erop gericht is de onderneming te vrijwaren van de kosten die zij zelf normaliter voor het dagelijks beheer of de normale bedrijfsvoering had moeten dragen. Dergelijke steun moet in beginsel als onverenigbaar met de gemeenschappelijke markt worden beschouwd.

38.

Op basis van het thans voorliggende dossier beschikt de Commissie niet over informatie op grond waarvan zij kan beoordelen of de steun verenigbaar is met andere op het moment van de steunverlening geldende richtsnoeren of kaderregelingen. De Commissie herinnert er in dit opzicht aan dat het aan de betrokken lidstaat is om in het kader van diens samenverwerkingsverplichting jegens de Commissie alle informatie te verstrekken aan de hand waarvan deze laatste kan verifiëren of is voldaan aan de voorwaarden op grond waarvan deze lidstaat zou mogen afwijken van de relevante regelgeving (9).

4. BESLUIT

39.

Gelet op bovenstaande overwegingen verzoekt de Commissie Nederland in het kader van de procedure van artikel 88, lid 2, van het EG-Verdrag binnen een maand na de datum van ontvangst van deze brief zijn opmerkingen kenbaar te maken en alle informatie te verstrekken die van nut kan zijn voor de beoordeling van de maatregel. Zij nodigt uw autoriteiten uit onmiddellijk een kopie van deze brief aan de mogelijke begunstigde van de steun te doen toekomen.

40.	De Commissie herinnert Nederland aan de opschortende werking van artikel 88, lid 3 van het EG-Verdrag en verwijst naar artikel 14 van Verordening (EG) nr. 659/1999 van de Raad, waarin is bepaald dat iedere onrechtmatig verleende steun van de begunstigde kan worden teruggevorderd.

41.

De Commissie attendeert Nederland er hierbij op dat zij de betrokkenen op de hoogte zal brengen door middel van de bekendmaking van deze brief en een samenvatting daarvan in het Publicatieblad van de Europese Unie. Alle bovengenoemde betrokkenen zullen in de gelegenheid worden gesteld binnen een maand na de datum van die bekendmaking hun opmerkingen kenbaar te maken.”

(1) EÜT C 29, 2.2.1996, lk 4.

(2) EÜT L 218, 6.8.1991, lk 1.

(3) Euroopa Ühenduste Kohus, 14. jaanuar 1997, Hispaania vs. komisjon, kohtuasjad C-169/95, EKL lk I-135.

(4) Op grond van jurisprudentie van het Hof van Justitie vormt een verbetering van de concurrentiepositie van een onderneming als gevolg van staatsteun over het algemeen een bewijs voor het feit dat sprake is van concurrentievervalsing ten opzichte van andere ondernemingen die een dergelijke steun niet hebben ontvangen (Zaak C - 730/79, Jur. 1980, blz. 2671, punten 11 en 12).

(5) PB C 29 van 2.2.1996, blz. 4.

(6) PB L 218 van 6.8.1991, p. 1.

(7) HvJ, 27.9.1988, Asteris AE vs. Helleense Republiek en EEG, gevoegde zaken 106-120/87, Jur. 1988, blz. 5515.

(8) HvJ, 14 januari 1997, Spanje/Commissie, zaak C-169/95, Jur. blz. I-135.

(9) Arrest van het Gerecht van 15 juni 2005, Regione autonoma della Sardegna/Commissie, T-171/02, Jur. blz. II-2123, punt 129.

16.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 87/14

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2009/C 87/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„PARMIGIANO REGGIANO”

EÜ nr: IT-PDO-0317-0016-26.7.2007

KGT ( ) KPN (X)

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar - või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Kirjeldus

Lõpptoote omaduste kohta antakse täpsem kirjeldus.

Kaitstud päritolunimetusega „Parmigiano Reggiano” juustu tootmiseks kasutatavat piima andvate lehmade söötmise kirjeldus on esitatud täpsemalt, et tuua paremini esile kontrollimisele kuuluvad üksikasjad.

3.2. Tootmismeetod

Üksikasjalikumalt on esitatud sööt, mida loomadele tohib anda, ja sööt, mis on keelatud.

Et ära hoida võimalikku nakkusohtu laudas, sealhulgas allapanu ja sööda kaudu, on silo hoidmine laudas keelatud. Samas nähakse ette, et kui kasvanduses peetakse ka lihaveiseid, tuleb neid hoida piimakarjast eraldi asuvates ruumides.

Lisatakse mõned täpsustused juustukatelde mõõtmete ja nende kasutuse kohta. Selgitatakse traditsioonidega kinnistunud tavasid ja praktikat, mis aitavad säilitada tootmise käsitöönduslikku iseloomu ja sidet piirkonnaga. Samuti lisatakse juustu „Parmigiano Reggiano” tootmispiirkonna tootmistehniliste eritingimuste tõttu võimalus kasutada 15 % juustukateldest uuesti. Seda tingib vajadus kasutada ära lüpsiperioodi kestel toimuva piimajõudluse kasvu tagajärjel saadav suurem piimakogus, ilma et juustutootjad peaksid uusi juustukatlaid või seadmeid paigaldama. 15 % juustukateldest on üldiselt piimajõudluse maksimaalse kasvu jaoks piisav.

Välja on jäetud viide põletamisjäljele, kuna kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole nendes ruumides, kus juust laagerdub, lahtise leegi kasutamine lubatud.

3.3. Märgistus

Et tagada pakitud, riivitud või tüki kaupa turustatava juustu „Parmigiano Reggiano” algupära ja võimaldada juustu nõuetekohast identifitseerimist, kehtestatakse erieeskirjana nõue lisada märgistusele toote tunnus, mille ülemises osas on kujutatud „Parmigiano Reggiano” juustutükk ja juustukera, mille kõrval väike nuga, ning alumises osas sõnad „PARMIGIANO REGGIANO”.

Välja on jäetud nõue märkida kaseiinplaadil sõnad „Parmigiano Reggiano o CFPR”. See võimaldab kasutada erinevat sõnastust, nagu „Consorzio del Formaggio Parmigiano Reggiano”, või kollektiivne märk.

Lisatakse tähistus „prima stagionatura” (esimene laagerdus), mis vastab tähistustele „seconda categoria” (teine kategooria) ehk „mezzano” (pool-laagerdunud).

3.4. Riiklikud nõuded

Juustutootmise nõuetesse lisatakse viide peaministri 4. novembri 1991. aasta määrusele, mis on juba jõustunud ja mida kohaldatakse.

3.5. Muud

Täpsustatakse, et toote kvaliteedi ja jälgitavuse tagamiseks peab tükeldamine ja pakendamine toimuma päritolupiirkonnas. Vastavalt seisukohale, mida Euroopa Kohus väljendas oma 25. juuni 2002. aasta otsuses (C-60/00) ja 20. mai 2003. aasta otsuses (C-469/00), tagab tarbijakaitse seisukohalt üksnes päritolupiirkonnas toimunud pakendamine tükeldatud ja pakendatud juustu „Parmigiano Reggiano” algupära. See nõue põhineb asjaolul, et toote identifitseerimist võimaldav märgistus, eelkõige toote päritolule ja valikule osutavad märgised, mis esinevad tervel juustukeral, puuduvad koorikuta tükkidel ega ole koorikuga tükkidel alati nähtavad, ning seetõttu on vaja säilitada pakendatud toote algupära tagatis ja tagada toote täielik jälgitavus. Kvaliteedist rääkides jääb juustukera pärast avamist ilma kuiva kooriku kaitseta, tänu millele oli juustu sisu ümbritsevast keskkonnast kindlalt eraldatud. Koorik kaitseb juustu kuivamise, välisõhu juurdepääsu, nn higistamise ja rasvade kao ning hallituse juurdepääsu eest. Kõnealuste pöördumatute protsesside vältimiseks on oluline, et juustutükkide pakendamine vaakum- või gaasipakendisse toimuks vahetult pärast juustukera avamist täpselt kindlaksmääratud korra kohaselt ja eksperdi järelevalve all.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) Nr 510/2006

„PARMIGIANO REGGIANO”

EÜ nr: IT-PDO-0317-0016-26.7.2007

KGT ( ) KPN (X)

1. Nimetus

„Parmigiano Reggiano”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik (II lisa alusel)

Klass 1.3

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Parmigiano Reggiano” on kõva, kuumutatud ja pika valmimisajaga juust, mida toodetakse värskest lehmapiimast, mis on osaliselt kooritud piima pinnale eraldunud rasvakihi eemaldamise teel. Piima ei tohi termiliselt töödelda ning see peab olema saadud lehmadelt, keda on söödetud päritolupiirkonnas kasvatatud söödaga. Juust peab laagerduma vähemalt 12 kuud. Juustu „Parmigiano Reggiano” võib turustada terve kerana, tükkidena või riivituna.

„Parmigiano Reggiano” on järgmiste omadustega:

—	juustukera on silindrikujuline, äärest kergelt kumer või peaaegu sirge, otstest sile või ääristatud õrna randiga;

—	mõõtmed: otsa läbimõõt 35–45 cm, ääre kõrgus 20–26 cm;

—	juustukera vähim kaal: 30 kg;

—	välimus: koorik on loomuliku õlgkollase värvusega;

—	kooriku paksus: ligikaudu 6 mm;

—	juustu sisu värvus: kergelt õlgkollasest õlgkollaseni;

—	juustu iseloomulik lõhn ja maitse: jõuline, peen lõhn, mis ei ole siiski terav;

—	juustu tekstuur: peeneteraline, kihiline;

—	rasvasisaldus kuivaines: vähemalt 32 %.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lehmapiim, sool, vasikalaap

Piima saadakse määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatavatelt lehmadelt.

Lisandite kasutamine ei ole lubatud.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Lehmi söödetakse suuremalt osalt määratletud geograafilisest piirkonnast pärit söödaga, mille kogus ja kvaliteet on kindlaks määratud.

Vähemalt 75 % sööda kuivmassist peab olema toodetud määratletud geograafilises piirkonnas.

Söödasegu võib moodustada kuni 50 % söödakoguse kuivmassist.

Mis tahes liiki silo kasutamine on keelatud.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

„Parmigiano Reggiano” tootmiseks kasutatavat piima andva piimakarja kasvatamine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Piim tuleb toota ja töödelda määratletud geograafilises piirkonnas. Spetsifikaadi kohaselt tuleb õhtuse ja hommikuse lüpsi piim viia juustumeistrile toorelt ja koorimata. Hommikune piim kallatakse vasest juustukateldesse ja segatakse õhtuse piimaga, mis on osaliselt kooritud koore pealt äravalamise teel. Piimale lisatakse kohapeal toodetud vadak. Ensüümide kasutamine ei ole lubatud. Piim kalgendatakse eranditult vasikalaabi abil, seejärel kalgend purustatakse ja kuumutatakse. Pärast nõrutamist pannakse juustumass vormidesse. Seejärel toimub märgistamine. Paari päeva järel kastetakse juust soolvette soolduma ja pannakse seejärel 12 kuuks laagerduma.

12-kuuline lühim laagerdumine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Laagerdumise järel toimub juustu kontrollimine, et teha kindlaks, kas toode vastab spetsifikaadile.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juustu „Parmigiano Reggiano” võib turustada terve kerana, tükkidena või riivituna.

Selleks, et tarbija saaks olla kindel pakendatud või tükkidena turustatava juustu „Parmigiano Reggiano” algupäras, peab riivimine, tükeldamine ja pakendamine toimuma üksnes määratletud geograafilises piirkonnas. Kuna juustu „Parmigiano Reggiano” identifitseerimist võimaldav märgistus, mis esineb tervel juustukeral, puudub või ei ole alati nähtav riivituna või tükkidena turustataval juustul, on vaja tagada pakendatud toote algupära muul viisil. Nõue tuleneb ka vajadusest tagada, et juust pakendataks tükeldatuna võimalikult kiiresti, vältides kuivamist, oksüdeerumist ja muid protsesse, mis võivad seada ohtu juustu „Parmigiano Reggiano” iseloomulikud organoleptilised omadused. Pärast avamist jääb juustumass ilma kõva ja kuivanud kooriku kaitsest ja satub kontakti väliskeskkonnaga..

„Parmigiano Reggiano” tuleb tükkidena pakendada samas ettevõttes, kus juust valmistati.

Riivida võib üksnes tervet „Parmigiano Reggiano” juustu ning see tuleb pakendada vahetult pärast riivimist ilma mis tahes töötlemiseta ja lisamata lisaaineid, mis võiksid muuta säilivusaega ja algupäraseid organoleptilisi omadusi.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

„Parmigiano Reggiano” juustukeral on järgmised identifitseerimist võimaldavad tähised: punktiirjoonega sõnad „Parmigiano Reggiano”, mille kõrval on juustutootja registreerimisnumber, valmistamise aasta ja kuu, mis on pressitud juustukera ääreosale vastava vormi abil (markeerimisvorm), ovaalne pitserijälg sõnadega „Parmigiano Reggiano Consorzio Tutela”, kaseiinplaat, millel on juustukera identifitseerimist võimaldav kood ja teise kategooria („seconda categoria”) juustukerade puhul asjakohane tunnus.

Pakendatud, riivitud ja tükkidena turustatava juustu „Parmigiano Reggiano” identifitseerimiseks kasutatakse märgist, mille ülemises osas on kujutatud „Parmigiano Reggiano” juustutükk ja juustukera, mille kõrval väike nuga, ning alumises osas sõnad „PARMIGIANO REGGIANO”. See eraldusmärk on märgistuse kohustuslik osa ning peab olema trükitud vastavalt tootjarühma poolt asjakohasel viisil kindlaksmääratud tehnilistele nõuetele.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud geograafiline piirkond hõlmab alasid, mis jäävad Bologna provintsis Reno jõest vasakule, Mantova provintsis Po jõest paremale ning Modena, Parma ja Reggio nell’Emilia provintse.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Looduslike tegurite puhul väärivad märkimist pinnase omadused määratletud geograafilises piirkonnas, mis ulatub Apenniinide nõlvadelt kuni Po jõeni, samuti kliimatingimused, mis mõjutavad nii looduslikku taimekooslust kui ka toote kääritamise iseärasusi. Kui rääkida inimtegevusest, on lisaks juustu ajaloolisele seosele kohaliku majandusega oluline ka „Parmigiano Reggiano” keeruline valmistusviis – juustumeistrite kunsti vili, mis on kõnealuses piirkonnas sajandite jooksul välja kujunenud ja mida on kohalikke tavasid arvestades ustavalt ja püsivalt edasi antud.

5.2. Toote eripära

„Parmigiano Reggiano” iseloomulikud omadused on juustu tekstuur, peeneteralisus ja kihilisus, tugev lõhn ja peen, veidi jõuline maitse, mis ei ole siiski terav, juust on hästi lahustuv ja kergesti seeditav.

Omadused sõltuvad sellest, millise eripära ja iseloomuga on toorpiim, mida igapäevaselt vasest juustukateldes kasutatakse ja suure kümosiinisisaldusega vasikalaabiga kalgendatakse, kui suure soolasisaldusega on soolvesi ja kui kaua juust laagerdub.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Piima erilised keemilis-füüsikalised ja mikrobioloogilised omadused, mis tagavad juustu „Parmigiano Reggiano” eripära ja kvaliteedi, tulenevad eelkõige lehmade söötmisest tootmispiirkonnast pärit söödaga, mille hulka ei kuulu ühelgi juhul silo.

Selleks, et piimast valmistatud juust saavutaks ensümaatiliste protsesside teel juustule „Parmigiano Reggiano” iseloomulikud omadused, on vajalik vähemalt 12-kuuline laagerdumine, mis peab eelkõige sobivate kliimatingimuste tõttu toimuma asjaomases tootmispiirkonnas.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebilehel

—	klõpsates lingil www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg või

—

minnes otse põllumajandusministeeriumi veebilehele (www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE (Règ (CE) 510/2006)” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

16.4.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 87/20

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2009/C 87/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„BITTO”

EÜ nr: IT-PDO-117-1502-02.08.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatuse liik

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Toote kirjeldus:

Artiklis 3 peetakse otstarbekaks üksikasjalikult kirjeldada karjatatavate veiste sööta ja täiendada seda maksimaalselt 3 kg kuivsöödaga päevas, lisaks soolale ja püsirohumaade heinal põhinevale varusöödale. Kõnealune täiendus osutus vajalikuks, et vastata mägikarjamaade looduslike tingimuste ja seal suvel karjatatavate kariloomade geneetiliste omaduste muutumise tõttu raskesse olukorda sattunud tootjate vajadustele. Loomade heaolu tagamiseks ei piisa alati karjamaadest. Samas artiklis täpsustatakse, et kasutatav piim peab olema toorpiim. See on puhtalt formaalne muudatus, kuna praeguse spetsifikaadiga ei nähta ette, et piima tuleks pärast lüpsi mingil viisil töödelda, ning seetõttu on juba tegemist toorpiimaga.

Peale selle on juustu maksimaalne kõrgus nüüd 10 cm asemel 12 cm. Seda suurendamist põhjendavad tootmismeetodid, mis traditsiooniliste valmistamisprotsessidega veel tugevalt seotuna võimaldavad toota juusturattaid, mis ei ole täiesti ühesuurused, vaid võivad suuruse poolest kindlaksmääratud piirides varieeruda. Samuti tuleks täpsustada, et „Bitto” juustu kõrguse kindlaksmääramine vahemikus 8–12 cm on vastavuses ajaloolistes dokumentides sisalduva teabega, milles on maksimaalseks kõrguseks ette nähtud täpselt 12 cm.

3.2. Geograafiline piirkond

Geograafilist piirkonda käsitleva artikliga seoses tuleks täpsustada, et taotletava muudatuse kohaselt lisatakse piima tootmispiirkonda kolm Bergamo ja Lecco provintsides asuvat mägikarjamaad: Varrone, Artino ja Lareggio. Need mägikarjamaad jäid esimesest versioonist eksituse tõttu välja. Tootmispiirkonna laiendamine ei avalda olulist mõju, arvestades et see on vähem kui 1 % praegusest tootmispiirkonnast ning et geograafilisest seisukohast on ühtlus tagatud, kuna lisatud mägikarjamaade litoloogilised, kõrguse ja keskkonnatingimustega seotud omadused on samasugused kui nendel aladel, mis juba kuuluvad tootmispiirkonna hulka. Seetõttu on kõnealuste karjamaade taimestik peaaegu täiesti sarnane algselt osutatud tootmispiirkonna taimestikuga.

3.3. Tootmismeetod

Kavandatud muudatuse eesmärk on näha ette võimalus kasutada kohalikke starterkultuure; selline tehnoloogiliselt uuenduslik tava võimaldab tõhustada kalgendamisprotsessi, vähendada defektide ilmnemist, tagada toote tervislikkus ning samal ajal asjaomase toote selliste tüüpiliste omaduste säilimine, mis väljendavad selle seost kõnealuse piirkonnaga. Kalgendamisprotsessiga seotud tegurite hulgas on juustu tootmisel ja laagerdamisel peamise tähtsusega mikrobioloogilised tegurid. Toorpiima kasutamine kalgendamisel on „Bitto” ja traditsiooniliste juustude puhul üldiselt üks eeliseid, kuid võib kujuneda ka peamiseks nõrgaks küljeks, kui piim on madala piimhappebakterite sisalduse või patogeensete mikroorganismide olemasolu tõttu mikrobioloogiliselt halva kvaliteediga. Piimhappebakterite sisaldus on väiksem, kui eri tootmisetappides (lüpsmine, piima transport, mahutid ja töötlemisruumid) on paremad puhtuse ja hügieenitingimused ning kui kasutatakse pigem metallist või plastikust kui puidust mahuteid ja vahendeid; kui ühest küljest lahendatakse niimoodi hügieeni- ja tervishoiualased probleemid, siis teisest küljest vähendavad need mikroorganismide ja juustubakterite sisaldust piimas. Patogeenne mikrofloora, mida leidub mõnikord mägedes toodetud piimas, tuleneb ebasoodsatest tootmistingimustest, eelkõige väga vihmaste suvede korral. Toorpiimast valmistatava juustu puhul võimaldab kääritaja kasutamine kalgendamisel kääritamisprotsessi kontrolli all hoida, vähendades juustus defektide ilmnemist. Niimoodi tagatakse nõuetekohased hapendamistingimused ja vadaku eraldamine kalgendist (ilma milleta jääks juustu sisse liiga palju vadakut, mis põhjustaks juustu lõhenemist ning ebameeldivate ja soovimatute lõhnade tekkimist). Samal ajal võimaldab see mitmesuguste tooraines leiduvate juustu mikroobiliikide tasakaalustatud arengut (mis tekivad küpsemisprotsessis ja tagavad asjaomase toote iseloomulikud omadused). Traditsiooniliste juustude puhul on väga oluline kasutada isoleeritud ja igale juustule iseloomuliku mikrofloora hulgast valitud starterkultuure. Nii on võimalik säilitada tüüpilised omadused, mille järgi kõnealuseid tooteid tuntakse, ning tõsta asjaomaste toodete kvaliteeti, tagades samal ajal, et need ei muutu anonüümseteks, maitsetuteks ja iseloomututeks standardtoodeteks. Alates 1999. aastast on tootjaühendused (Consorzio di Tutela) koostöös Milanos asuva Itaalia riikliku teadusuuringute nõukogu toiduainetootmise instituudiga (Istituto di Scienze delle Produzioni Alimentari, Consiglio Nazionale delle Ricerche, CNR-ISPA) korraldanud uuringuid, mille eesmärk on süvendada teadmisi „Bitto” juustule iseloomulikust mikrofloorast, säilitada mikroobide bioloogiline mitmekesisus ja sellest tulenevad toote iseloomulikud omadused ning tõsta kvaliteeti. Aastate jooksul on piimhappebakterite ja enterokokkide tüvesid isoleeritud ja uuritud. Üht osa sel viisil kindlaksmääratud tüvedest on põhjalikumalt analüüsitud, et hinnata nende füsioloogilisi, biokeemilisi ja metaboolseid omadusi ning juustus avalduvat mõju. Kohalike tüvede massiline reprodutseerimine on võimaldanud saada valitud fermente, mis kord juba toorpiima inokuleerituna ei vähenda piima spontaanset mikrofloorat, luues selle arenemiseks isegi soodsamaid tingimusi ning tagades juustu organoleptiliste omaduste säilitamise.

3.4. Märgistus

Tarbijale täpsema teabe andmiseks ning toote vahetu kindlakstegemise soodustamiseks osutus otstarbekaks kirjeldada kõnealuse kaitstud päritolunimetuse märgistust, mis oli lisatud ainult praeguse spetsifikaadi juurde, ning hakata seda kasutama paberkettal. Kõnealusel etiketil on esitatud nimetus „Bitto” (kiirtena), samuti ühenduse logo ning viited äriühingutele, valdustele, põllumajandusettevõtetele, ärinimedele või erakaubamärkidele, tingimusel et need ei ole toodet kiitva või tarbijat eksitava iseloomuga. Lisatud on võimalus märkida selle mägikarjamaa nimi, kus asjaomane juust on toodetud, et edendada juustu, mille tootjad, kes tegutsevad „Bitto” tootmispiirkonna mägikarjamaadel niigi ebasoodsates ja rasketes töötingimustes (siseteede kasutatavus ja mitte alati hõlbus juurdepääs karjamaadele, maapiirkondade tagasihoidlikud ruumid, traditsioonilised töövahendid, ilmastikutingimuste suur mõju karjakasvatusele ja kalgendamisprotsessile), kasutavad vabatahtlikult tootmismeetodit, mis on seotud väga suurte riskide, eelkõige toote ebaõnnestumise riskiga. Kõnealuse toote suurem väärtustamine võib hüvitada nende tootjate suuri riske.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„BITTO”

EÜ nr: IT-PDO-117-1502-02.08.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Bitto”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik (II lisa)

Klass 1.3 –

Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus

Juust, mida valmistatakse kõnealuse piirkonna traditsioonilist tõugu lehmade toorest täispiimast, millele võib lisada kitse toorpiima kuni 10 % ulatuses; juust on keskmise ja pika laagerdumisajaga, sileda pinna ja korrapärase silindrilise kujuga, nõgusate külgede ja teravate servadega. Juusturatta läbimõõt on 30–50 cm, kõrgus 8–12 cm ning kaal 8–25 kg. Koorik on õlgkollase värvusega, mis võib laagerdumise käigus muutuda intensiivsemaks; kooriku paksus on 2–4 mm. Juustumass on kompaktne ning selles on mõned augud – neid nimetatakse „põldpüü silmadeks”. Lõigatud tüki värvus varieerub valgest õlgkollaseni, sõltuvalt laagerdumisastmest. Maitse on pehme ja õrn, vanemate juustude puhul on maitse tugevam. Kui lisatakse kitsepiima, on kõnealuse juustu iseloomulik lõhn tugevam. Rasvasisaldus kuivaines on vähemalt 45 % ning niiskusesisaldus 70 päeva järel 38 %. Kõnealust juustu toodetakse keskkonnatingimustega seotud traditsioonilisi meetodeid kasutades ajavahemikul 1. juunist 30. septembrini.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lehmapiim, kitse toorpiim (mitte rohkem kui 10 %), vasikalaap, sool, kohalikud fermendid.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Lehmade söödaks on punktis 4 määratletud piirkonda kuuluvate mägikarjamaade rohi. Loomade heaolu tagamiseks on lubatud lüpsilehmade sööta täiendada maksimaalselt 3 kg kuivsöödaga päevas, mille koostisained on järgmised: mais, oder, nisu, soja, melassi (söödasiirupit) kuni 3 %. Lakukivide kasutamine on lubatud. Peale selle on lehmade karjamaal viibimist takistavate erakorraliste ilmastikutingimuste korral (lumi, rahe jne) lubatud kuni tingimuste normaliseerumiseni kasutada kuni 5 % ulatuses püsirohumaadelt saadud heinal põhinevat varusööta.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmise ja töötlemisega ning „Bitto” juustu valmistamisega seotud toimingud peavad toimuma punktis 4 määratletud tootmispiirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Pärast vähemalt ühe aasta pikkust laagerdumist võib kõnealust toodet kasutada riivitult.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Turustamisel peab kaitstud päritolunimetusega juustu „Bitto” küljel olema märgistus, mis vajutatakse juustu sisse soojalt pärast laagerdumisperioodi lõppu ja enne tarbijateni jõudmist. Märgistus koosneb nimetusest „Bitto”; B-täht on ainult osaliselt loetav, kuna selle tähe alumine paun on stiliseeritud juusturattakujuliseks, millest on juba üks tükk välja lõigatud. Juustu puuduolev tükk on V-tähe kujuline, mis tähistab Valtellina esitähte, ning juustukujutis viitab kõnealusele tootele. B-tähe puhul on tegemist pildiga, samas kui nimetuse ülejäänud osa „ITTO” puhul kasutatakse 113,94 % võrra suurendatud kirjatüüpi „Times regular”.

Toote määratlemiseks on võimalik terve juusturatta mõlemale poole kinnitada toiduainete jaoks sobivast materjalist paberketas.

Osutatud ketta läbimõõt on umbes 30 cm. Ketta välisääre ümber jookseb punane võru, millel on kollases kirjas ning kiirtena esitatud nimetus „BITTO”, kaitstud päritolunimetuse ühenduse logo on esitatud sobivates mõõtmetes ning algupärastes värvides ja tähtedega.

Punase ringi kõrval võib kasutada ka kollast värvi siseringi, et tähistada kehtivate õigusaktidega ettenähtud elemente ning viiteid äriühingutele, valdustele, põllumajandusettevõtetele, ärinimedele või erakaubamärkidele, tingimusel et need ei ole toodet kiitva ega tarbijat eksitava iseloomuga.

Nendel tootjatel, kes vastavalt spetsifikaadile toidavad lüpsilehmi ainult punktis 4 määratletud piirkonna mägikarjamaade rohuga, andmata juurde muud sööta kui lakukivid ja püsirohumaade heinal põhinev varusööt, mille osakaal ei ületa 20 %, kes ei kasuta kalgendamisprotsessi käigus fermente ning kes alustavad piima käitlemist 30 minuti jooksul pärast lüpsmist, on lubatud kasutada märgistust, millel on osutatud selle mägikarjamaa nimi, kus asjaomane juust on toodetud. Kõnealusel märgistusel, mis vajutatakse tootmise ajal juusturatta külje alumisele osale, esitatakse asjaomase mägikarjamaa nimi tervikuna kirjatüübis „Times” ning sellele peavad järgnema eespool osutatud märgistused.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Bitto” juustu töötlemiseks ja tootmiseks ettenähtud piima päritolupiirkond hõlmab kogu Sondrio provintsi territooriumi, mägikarjamaid, mis asuvad Bergamo provintsi Alta Valle Brembana piirkonna järgmiste omavalitsusüksustega vahetult külgnevatel aladel: Averara, Carona, Cusio, Foppolo, Mezzoldo, Piazzatorre, Santa Brigida, Valleve, ning piirnevate alade Varrone, Artino ja Lareggio mägikarjamaad Lecco provintsi Introbio ja Premana omavalitsusüksustes.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

„Bitto” juustu tootmispiirkonna moodustab idast läände ulatuv mägine ala (70 % asjaomasest pinnast asub rohkem kui 1 500 meetri kõrgusel ning vähem kui 8 % madalamal kui 500 meetrit, orgude kallak on enamasti järsk ning nõlvad on ebatasase reljeefiga), mis jääb Reetia ja Orobie Alpide vahele. See eripära avaldab mõju kliimale ja taimestikule ning on mõjutanud sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut. Karjamaad asuvad keskmiselt 486 meetri kõrgusel, mis on piisavalt kõrge, et neid karjamaid ratsionaalselt kasutada. Suur kõrguste vahe on hädavajalik tingimus karjamaade kasutamiseks soodsaimal kasvuajal. Kõnealuse tootmispiirkonna mägikarjamaade mitmekesine kuju soosib eri liiki kariloomade (eelkõige veised ja kitsed, kelle piima kasutatakse „Bitto” tootmiseks) samaaegset karjatamist. Suurema osa ajast varieeruvad ka keskkonnatingimused, mis on seotud pinnase, kõrguse ja tuultega ning seega kujundavad Alpide kliimat, mida vaatamata selle mitmekesisusele iseloomustavad suured õhutemperatuuri kõikumised, soe õhk, intensiivne päikesevalgus ning ohtrad sademed suvel. Peaaegu kõik karjamaad asuvad happelisel, õhukesel ja ränirikkal pinnasel, mille moodustavad gneiss, vilgu-, talgi- ja savikilt. Peamised taimeliigid on kas mitmeaastased taimed või püsikud ning nad eristuvad oma paljunemisetapi kiiruse, märkimisväärse kasvu, madala ja kompaktse kuju, hästiarenenud juurestiku ja lehtede, lõhnade rikkalikkuse ning selle poolest, et need kannatavad väga hästi tallamist ja on vastupidavad väljajuurimisele. Enamik kõnealustest liikidest kuulub peamiselt kõrreliste sugukonda, millele järgnevad korvõielised, liblikõielised, sarikalised, maltsalised, roosõielised jne. Halduslikult on mägikarjamaade territoorium traditsiooniliselt jagatud kasvava kõrguse ja mitmesuguse asetusega eri aladeks.

5.2. Toote eripära

„Bitto” juustu toodetakse üksnes mägikarjamaadel ühe lüpsiga saadud toorpiimast, mis pärineb karjatatavatelt lehmadelt ja mõnikord ka kitsedelt. Tegemist on rasvase kuumtöödeldud juustuga, mille mõõtmed on keskmised või suured; juustul on sile pind ning iseloomulikult nõgusad ja teravate servadega küljed. Juustumass on kompaktse struktuuriga, milles on mõned augud, mida kutsutakse „põldpüü silmadeks”, ning õlgkollakas värvus (mille toon on vanemate juustude puhul intensiivsem). Kõnealuse juustu laagerdumisaeg on vähemalt 70 päeva, kuid see võib kesta mitu aastat, ilma et juustu organoleptilised ja struktuuriga seotud omadused muutuksid. „Bitto” maitse on asjaomase juustu tootmise aastal pehme ning juustumass on sametise ja kreemja konsistentsiga. Mida kauem juust laagerdub, seda tugevamaks muutub selle maitse ja kuivemaks konsistents ning juustumass muutub pisut teraliseks. „Bitto” juustul on iseloomulik lõhn, mis tuleneb piima andvate lehmade söödavast rohust. Kui lisatakse kitsepiima, muutub kõnealuse juustu iseloomulik lõhn tugevamaks.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

Asjaomase piirkonnaga seotud eri tegurite hulgast, mis „Bitto” mängivad omaduste juures märkimisväärset rolli, tuleks märkida karjamaade taimestikku, mis sõltub looduskeskkonnast (pinnas, kliima) ja mägikarjamaade majandamisest. Kõnealused karjamaad pakuvad loomadele väga erisugust taimestikku. Paljud neil karjamaadel kasvavad taimed sisaldavad hulgaliselt keemilisi aineid, mis mängivad olulist rolli isegi looma organismi seede- ja ainevahetusprotsesside toimimisel ning seega asjaomaste toodete kvaliteediomaduste kujunemisel. Söödas leiduvad lenduvad ühendid võivad piimatoodetesse üle kanduda looma seedekulgla kaudu vahetu imendumise teel seedetraktis või siis maogaaside kaudu, seega vereringesüsteemiga, andes kõnealusele tootele selle iseloomuliku lõhna ja maitse. Eelkõige tundub teatavate koostisosade, näiteks terpeenide sisaldus piimas olevat tihedalt seotud loomade söödarežiimiga. Mägialade looduslikel karjamaadel, mida iseloomustab suur liigirikkus ning mis koosnevad eelkõige kaheidulehelistest taimedest, leidub ohtralt terpeene. Mägialadel valmistatud juustud sisaldavad samuti rohkem terpeene kui tasandikel valmistatud juustud. Pidades silmas asjaolu, et terpeenide sisaldus varieerub vastavalt sellele, millised taimeliigid sööda hulka kuuluvad, sõltuvad terpeenide omadused ja kogus piimas (ja juustus) samuti loomade tarbitava rohu koostisest. Karjamaade rohus enim levinud mikrotoitainete hulgas pööratakse teadusmaailmas erilist tähelepanu rasvhapetele. Küllastumata rasvhapped moodustavad rohkem kui 70 % rohus sisalduvatest rasvhapetest. Nende hulgast muudavad erilised maos elavad bakterid linoolhappe cis- ja trans-isomeerideks, millest teatav osa seejärel piima üle kandub.

Samuti seovad kõnealust toodet asjaomase piirkonnaga karjakasvatussüsteem ja töötlemisviisid. „Bitto” tootmisperioodil 1. juunist 30. septembrini viibivad loomad kõrgemal asuvatel karjamaadel pidevalt vabas õhus (ainult mõnel mägikarjamaal on olemas ehitised loomade kaitsmiseks halbade ilmastikutingimuste korral). Piima kvaliteet ei tulene mitte üksnes sööda omadustest, vaid ka loomade kasvatamise tingimustest ja keskkonnast laiemas tähenduses. Näiteks soodustab rasva kontsentreerumist peamiselt märkimisväärselt suur toorkiusisaldus rohus, loomade laktatsiooni lõppetapp ja kõrgus. Kaks viimast tegurit on koos lahustuva lämmastiku küllusega karjamaadel samuti seotud lämmastikuühendite hulga suurenemisega. Lisaks karjamaade väärtuslikele omadustele mõjutab intensiivne päikesevalgus mineraalide ja vitamiinide sisaldust. Piima käitlemine toimub kohapeal kohe pärast lüpsmist – kusjuures toorpiima ei töödelda mingil viisil – ning vastavalt ühelt põlvkonnalt teisele edasi antud traditsioonilistele meetoditele, mida tehakse veel tänapäevalgi käsitsi. Piima viivitamatu töötlemine pikaajalise säilivusega juustuks oli omal ajal loogiline lahendus, mille abil piima ja selle toiteväärtust mägikarjamaadel säilitada, enne kui juustud suvehooaja lõpus orgu transporditi. Enamik toiminguid alates juustuvormi täitmisest kuni kalgendi purustamise, segamise ja kurnamiseni tehakse käsitsi – kõige olulisem on juustumeistri kogemus ja osavus. Algupärase mikrofloora baasil toimuv kääritamine ning tootmistehnika võimaldavad saada ainulaadse ja jäljendamatu lõpptoote. Ümmargune nõgusate külgedega kuju tuleneb traditsioonilisest juustuvormist, kuhu kalgend pärast kurnamist asetatakse. Laagerdamine algab Alpide juustumeiereides, mis asuvad sageli pooleldi maa all – nii on võimalik saavutada püsivamat temperatuuri ja täpset niiskusesisaldust – ning kus juust looduslikes tingimustes laagerdub. Kogu laagerdumisetapi ajal keeratakse, pestakse ja kaabitakse juustusid korrapäraselt.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Amet on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse kaitstud päritolunimetuse „Bitto” muutmise ettepaneku kohta.

Spetsifikaadi kokkuvõttega

—	saab tutvuda veebisaidil: www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg või

—

minnes otse põllumajandusministeeriumi veebisaidile (www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE (Règ (CE) 510/2006)” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk. 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.087.est
Euroopa Liidu Teataja		C 87

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 16. aprill 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 087/01	Euro vahetuskurss	1

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 087/02	Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 3. mai 1988 aasta direktiivi 88/378/EMÜ (mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	2

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 087/03	Riigiabi – Madalmaad Riigiabi C 45/2008 (ex NN 97/2005) – Abi Farm Dairy Flevolandile Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2	5

2009/C 087/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5403 – Lufthansa/British Midland) ( 1 )	12

2009/C 087/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5479 – LONZA/TEVA/JV) ( 1 )	13

	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 087/06	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	14

2009/C 087/07	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	20

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3173
JPY	Jaapani jeen	130,70
DKK	Taani kroon	7,4498
GBP	Inglise nael	0,88210
SEK	Rootsi kroon	10,8650
CHF	Šveitsi frank	1,5100
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,8405
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,883
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	290,79
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7092
PLN	Poola zlott	4,3005
RON	Rumeenia leu	4,1935
TRY	Türgi liir	2,1162
AUD	Austraalia dollar	1,8352
CAD	Kanada dollar	1,6004
HKD	Hong Kongi dollar	10,2094
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,2912
SGD	Singapuri dollar	1,9810
KRW	Korea won	1 757,28
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,1509
CNY	Hiina jüaan	9,0001
HRK	Horvaatia kuna	7,3767
IDR	Indoneesia ruupia	14 351,98
MYR	Malaisia ringit	4,7522
PHP	Filipiini peeso	62,790
RUB	Vene rubla	44,1005
THB	Tai baht	46,758
BRL	Brasiilia reaal	2,9223
MXN	Mehhiko peeso	17,4346
INR	India ruupia	65,4370


	(1) EMPs kohaldatav tekst