3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/1

1.1

Komitee kiidab määruse ettepaneku (KOM(2007) 593 lõplik) sisuliselt heaks ja suhtub positiivselt vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnituse ühtlustatud standardite kehtestamisse ühenduse tasandil. Ta toetab kõikidele liikmesriikidele kehtivat ühesugust menetlust Euroopa tasandil, kuna see tundub lihtsam ja vähem koormav võrreldes 27 erineva tüübikinnitusega, mis tooks kindlasti kaasa konkurentsimoonutusi ja siseturu killustatuse.

1.2

Meetme vajalikkus on ilmselge: vaatamata vesinikkütusega mootorsõidukite turu pidevale arengule ei ole liikmesriikide ega Euroopa tasandil selliste mootorsõidukite jaoks tüübikinnitust. Nende üksikute liikmesriikide sätted, kus on vastu võetud ajutised eeskirjad, on üksteisest oluliselt erinevad.

1.3

Komitee peab vajalikuks võtta määrus kiiresti vastu, kuna see pakuks kõnealuse sektori ettevõtetele tugiraamistiku ja tõmbaks ligi suuri investeeringuid, mis on vajalikud vesiniku kasutamisega seotud tehnoloogiate arendamiseks. Komitee on toetanud sellist strateegilist valikut kõnealusel teemal hiljuti koostatud arvamustes, väites, et hoolimata veel püsivatest piirangutest on vesinik tulevikus väljakutse.

1.4

Ühtlustamiseks ühenduse standardite kehtestamine on oluline ka selleks, et tagada kasutajate jaoks ohutus. Nende usalduse võitmine on sellise tehnoloogia kasutamise tõenäolist tõusu arvestades väga oluline. Komisjoni prognoosi kohaselt peaks vesinikkütusega sõidukite arv jõudma 2020. aastaks ühe miljonini.

1.5

Üks märkimisväärne näide, mis kinnitab, et sellist eesmärki on võimalik tõesti saavutada, on vesinikkütusega liiklevate taksode arvu pidev tõus New Yorgis, kus mõistlik linnapoliitika võimaldab turureeglite tingimustes keskkonda austada ja kaitsta. See tõestab tegelikkuses, et püüete taga luua kunstlikke tõkkeid sellise tehnoloogia arengule on tihtipeale vaid suurte äriringkondade huvide kaitse.

1.6

Kõnealuse eesmärgi saavutamine on oluline, sest vaid kindla otsusega fossiilkütused välja vahetada on võimalik saavutada ELi poliitika eesmärke säästva arengu ja kliimamuutuste vastu võitlemise alal. Eesmärgi võib saavutada vesiniku, teise põlvkonna biokütuste ja teiste taastuvate kütuste järk-järgulise kasutuselevõtuga.

1.7

Sellisele pikaajalisele strateegiale olulise toetuse pakkumiseks peab võtma konkreetseid kohustusi tehnoloogiauuringute valdkonnas. Komitee kutsub seega üles rakendama sihtsuunitlusega uurimisprogramme, alustades määruse KOM(2007) 571 kiirest vastuvõtmisest, milles nähakse ette ühise tehnoloogiaalgatuse vastuvõtmine tänu kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas ühisettevõte loomisele (1). Komitee toetab uurimisprogramme, mis on suunatud vesiniku uute tootmis- ja kasutusviiside leidmiseks ning ühineb ettevõtete ja vesiniku uurimisega tegelevate asutuste palvega nõukogule ja parlamendile võtta vajalikud ettepanekud kiiremini vastu.

1.8

Komitee kutsub komisjoni üles juba praegu uurima jaotusvõrgustiku kaetuse probleemi, kuna ohutud ja tõhusad vesiniku hoiu- ja jaotussüsteemid on gaasisegudega sõidukite levimiseks väga olulised.

1.9

Kõigepealt peaks toetama kogu ühenduse territooriumil veeldatud naftagaasi ja metaani levimist, mis annavad kõige kiirema ja realistlikuma lähtepunkti sõltuvuse vähendamiseks süsinikul põhinevatest kütustest, kuid paljudes liikmesriikides on need väga vähe või ei ole üldse levinud. Sellele esialgsele etapile, kus uuritakse uusi ning järjest ohutumaid ja tõhusamaid hoiu- ja jaotustehnoloogiaid, peaks lähitulevikus järgnema üleminek gaasi- ja vesiniku segude levimise vaheetapile, kuni lõpuks jõutakse vesiniku jaotuse lõplikku etappi.

1.10

Komitee peab väga oluliseks taastada tulevaste kasutajate usaldus ja hajutada kahtlused, mis veel püsivad seoses vesiniku kasutamisega. Seega peaks kavandama selge sõnumiga laialdasi teabeprogramme, millega kinnitatakse, et kõnealune tehnoloogia on juba saavutanud tavasõidukite praeguse ohutuse taseme.

1.11

Komitee nõustub, et kõige sobivam õigusakt on antud juhul määrus, kuna sellega luuakse tootjatele võrdsed tingimused, tagades määruses sisalduvate standardite samaaegse rakendamise kõikides liikmesriikides.

1.12

Lisaks kiidab ta heaks ettepaneku viia põhisätete väljatöötamine ja rakendamine läbi komiteemenetluses. Komitee nõustub ideega kehtestada üleminekuperiood kõigi standardite täielikule rakendamisele, kuna standardite rakendamine on ettevõtete jaoks teataval määral keeruline.

1.13

Komitee tervitab Euroopa osalemist üldise koordineerimise rühmas, mis püüab kehtestada tüübikinnituse standardeid maailma tasandil (üldine tehniline norm), ning peab Euroopa osalemist oluliseks. Samas rõhutab komitee, et ülemaailmsele kokkuleppele jõudmise püüded ei tohiks takistada õigusakti vastuvõtmist. Kui Euroopal on ühenduse standardite rakendamisel oma õigusakt ja kogemused, siis suureneb Euroopa mõjuvõim kõikides rahvusvahelistes organites ning tagatakse, et vesinikkütusega mootorsõidukitele rahvusvahelise normi kehtestamisel ei võeta arvesse ainult üht olemasolevat näidet (Jaapan).

1.14

Kogemus, mis saadakse õigusaktidega ühenduse tasandil ja olulised tulemused, milleni võidakse jõuda pideva tugeva panusega tehnoloogiauuringutesse, võivad olla suureks toetuseks nende ettevõtete konkurentsivõimele, mis juba tegutsevad mootorsõidukite valdkonnas, arvestades et uutel tehnoloogiatel ja kütustel võib tulevikus olla märkimisväärne turuosa.

1.15

Komitee arvates nõuab kõik see julgeid ja hästi ajastatud valikuid koos pikaajalise strateegilise visiooniga, kus keskendutakse tulevikustsenaariumile, milles vesinikul on õigel ajal oluline ja otsustav roll.

1.16

Komitee kutsub komisjoni üles vaatama üle oma ettepaneku vesinikkütusega sõidukite märgistamise kohta, kuna seda võib pidada teatud viisil karistamiseks, liigitades neid mootorsõidukeid „ohtlikeks”, samas kui ohutustestide tulemused on olnud sarnased muu kütusega töötavate sõidukite tulemustele. Sellise märgistuse asemel peab komitee kohasemaks määratleda kõikide sõidukite puhul kütuseliik, mis võimaldaks neil selgelt vahet teha.

1.17

Arvestades jaotusvõrgustike puudumist soovitab komitee komisjonil vesinikkütusega sõidukite leviku lihtsustamiseks kinnitada tüübikinnitus ka väikeste muutmisseadmete kohta, millega toodetakse ise vesinikust metaani (nt Home energy station või muud tüüpi teenindusjaamades). See võiks olla esimene konkreetne meede, millega esialgu rahuldada uut vesiniku nõudlust, arvestades et ka edaspidi püütakse vesinikku toota taastuvatest energiaallikatest: maagaasist ning fotolüüsi ja elektrolüüsiga, kus kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit.

2.1

Kõnealuses määruses (KOM(2007) 593 lõplik) lähtutakse eeldusest, et Euroopas ei ole standardeid, mis reguleeriks vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust, seda hoolimata asjaolust, et kõnealust tehnoloogiat kasutavate mootorsõidukite turg peaks suurenema.

2.2

Ka liikmesriikides ei ole praegu eeskirju, mis reguleeriks määruse ettepanekus käsitletud valdkonda.

Kehtivates õigusaktides mootorsõidukite keeruka tüübikinnituse kohta ei ole üldsätteid vesinikkütusega mootorsõidukite jaoks tulenevalt osaliselt nende erinevusest mootorsõidukitest, mis sõidavad traditsioonilise kütusega.

2.3

Mõnedes liikmesriikides on vastu võetud ajutised eeskirjad, kuid need erinevad üksteisest märkimisväärselt. Kui selline olukord püsib, siis tekivad liikmesriikides erinevad tüübikinnitusmenetlused, mille vältimatu tagajärg on siseturu killustumine, konkurentsimoonutused ja tegeliku võimaluse kadumine kõnealuse tehnoloogiaga puhtamat keskkonda saavutada.

2.4

Määruse ettepanekuga soovitakse seega tagada, et siseturg toimiks korralikult ja et liikmesriikides ei liikleks eri standarditele vastavate tüübikinnitustega sõidukid, mis viiks tootjate erineva kohtlemiseni ja sillutaks teed Euroopa kaubandusele kunstlike tõkete loomisele.

2.5

Selline areng takistaks vesiniku kasutamisega seotud tehnoloogiate arengut Euroopas. Pigem oleks vaja kõnealuse tehnoloogia kasutust ja arengut hoopis kiirendada, kuna see on üks peamistest alternatiividest fossiilkütustele, mis moodustavad ikka veel 98 % ühis- ja eratranspordis kasutatavast kütusest ning 50 % primaarenergiaallikatest. Osakaal tõuseks 73 %-ni, kui ei tehta selgeid valikuid energiaallikate mitmekesistamiseks.

2.6

Kõnealune määrus on seitsmendas raamprogrammis sisalduvate sektori uurimisprogrammidega oluline samm edasi, et saavutada vesiniku kasutamisel traditsiooniliste tehnoloogiate ohutustase ja anda lisaks panus potentsiaalsete kasutajate usalduse võitmisse.

2.7

Vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnituse ühtlustatud standardid ühenduse tasandil on vaieldamatult otsustav samm edasi, et jõuda kasutajate seas vajalikule üksmeelele. Kasutajate usalduse suurenemine vesiniku kasutamise suhtes on väga oluline, et kiirendada alternatiivsetel, madala kasvuhoonegaaside heitkogusega kütustel töötavate sõidukite turule toomist, kuna see on keskkonna korralikul ja tegelikul kaitsel vältimatu.

3.1

Ettepaneku eesmärk on kehtestada kõikjal Euroopa Liidus ühtlustatud eeskirjad vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitusele.

3.2

Selles on nähtud ette muuta ühenduse tüübikinnitusmenetluse raamistikus raamdirektiivi 2007/46/EÜ. Sellega kaasatakse kategooriatesse M1, M2, M3, N1, N2 ja N3 (2) kuuluvad vesinikkütusega mootorsõidukid täielikult ühenduse tüübikinnitusmenetlusse ning vesinikkütusega sõidukid kõikidesse direktiividesse ja määrustesse, milles reguleeritakse tüübikinnituse valdkonda.

3.3

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on asutamislepingu artikkel 95.

Ettepanekus peetakse täielikult kinni subsidiaarsuse põhimõttest, kuna ühenduse tasandil kokku lepitud poliitilisi eesmärke ei ole võimalik tõhusalt saavutada liikmesriikide tasandil ja sama menetlusega välditakse tõkete tekkimist ühisturul.

Sellega tagatakse ka proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamine, kuna seatakse ainult siseturu korraliku toimimise eesmärk, tagades samal ajal inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme.

3.4

Komisjon teeb ettepaneku kasutada määrust, kuna see pakub käesoleva ettepaneku sätete täitmise osas vajalikku kindlust, samas puudub aga vajadus selle ülevõtmiseks liikmesriikide õigusaktidesse. Nii saaks vältida ajalisi erinevusi tüübikinnituse standardite kohandamisel ja seda, et sätteid ülevõtmisel oluliselt muudetaks.

3.5

Ettepaneku koostamisel korraldati põhjalik nõupidamine kõigi huvirühmadega. Nn vesiniku töörühma raames uuriti riigiasutuste, sõidukitootjate, sõidukite osade tarnijate ja ettevõtjate ühenduste arvamust.

3.6

Neli uuritud valikut olid järgmised:

3.7

Seejärel nimetati ametisse konsultant, kes kogus kokku vastused eri variantide ohutuse, tehnoloogia ja kaasnevate kulude kohta. Lõpuks hindasid vastuseid mootorsõidukite sektori peamised ettevõtted, keda vesinikutehnoloogia puudutab.

3.8

Laiaulatuslikust nõupidamisest tuli selgelt välja, et parim lahendus oleks võtta vastu õigusakt ühenduse tasandil, millega kehtestataks tüübikinnitusmenetlus kõikidele vesinikkütusega mootorsõidukitele.

3.9

Selle valiku toetuseks tutvustas komisjon uuringut (3), millega tõestatakse, et Euroopa range tüübikinnitusmenetlus on kõige lihtsam ja oluliselt odavam tee edasi, võrreldes teoreetilise kuluga 27 erineva tüübikinnituse puhul kõikides liikmesriikides.

3.10

Konsultandi hinnang edastati komisjonile, kes koostas eelneva nõupidamise alusel kõnealuse ettepaneku ja algatas sellega institutsioonilise menetluse.

3.11

Komisjoni sõnul saab määruses sätestatud standarditega tagada vesinikkütusega transpordivahendite kasutajatele piisava ohutuse garantii ja anda olulise panuse keskkonnakaitsesse.

3.12

Lõppeesmärk on, et 36 kuud pärast määruse jõustumist vastaksid vesinikusüsteemid, kõik vesinikuga kokku puutuvad osad ja asjaomased materjalid täielikult määruses sätestatud standarditele.

4.1

Arutelul, millest võtsid osa komisjon, akadeemikud, mootorsõidukite tootjad, kes osalevad vesinikkütusega sõidukite arendamises, Euroopa ühendused, tarbijad ja kütuseelementide tootjad, edastati olulisi ideid ja teavet viimase tehnoloogilise arengu kohta.

4.2

Rõhutati, kui oluline on avalikkuse teavitamine ja sellised algatused, nagu juba mõned aastad Roomas toimunud seminar („H2 Roma”), kus tootjad saavad avalikkusega kokku, tutvustatakse tehnoloogilist arengut ja püütakse tõsta teadlikkust tehnoloogiast, mida ikka veel ohtlikuks peetakse. Kohalolijad tundsid suurt huvi selle vastu, milline roll võiks kultuurilise vahendajana komiteel olla.

4.3

Ettevõtted ja tarbijad rõhutasid, kui oluline on, et saaks arvestada sõidukite ning hoiu- ja jaotussüsteemide ohutuse ning vesiniku kättesaadavusega. Uurimistööd tuleb jätkata ning täiendavalt toetada. Osalejad tervitasid Euroopa hiljutisi algatusi kütuseelementide kohta ning otsust rahastada ühist tehnoloogiaalgatust.

4.4

Autonoomsuse testidest on selgunud, et juba praegu võivad vesinikkütusega sõidukid sõita kuni 600 km. Täiendavaid katseid valmistatakse ette.

4.5

Nagu ka arutelust välja tuli, on vesinikkütusega sõidukeid tehnoloogiliselt võimalik toota, kuid puuduvad veel vajalikud majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused nende turule viimiseks. Määrusega tüübikinnituse kohta ületataks esimene takistus.

5.1

Komitee kiidab määruse ettepaneku sisuliselt heaks ja suhtub positiivselt vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnituse ühtlustatud standardite kehtestamisse, kuna see oleks samm edasi võrreldes praeguse olukorraga, kus õigusakti puudumine viib vältimatult selgete konkurentsimoonutusteni ja siseturu killustumiseni. Oluline on, et määrus võetakse kiiresti vastu, seda nii ohutuse kui ka keskkonnakaitse seisukohast.

5.2

Komitee arvates tõugatakse kindla tugiraamistiku puudumisel paratamatult eemale suuri investeeringuid, mis on vajalikud nende tehnoloogiate arendamiseks, mis on seotud vesiniku kasutamisega tuleviku sõidukites.

5.3

Kõnealune määrus tundub olevat kooskõlas ELi poliitika eesmärkidega säästva arengu ja kliimamuutuste vastu võitlemise alal, mis on ühenduse algatuse alus ja annavad kindla panuse Lissaboni strateegia üldeesmärkide saavutamisse.

5.4

Komitee on täiesti kindel, et, kui vesinikkütusega sõidukeid ei arendata kiiresti ja järjepidevalt edasi ning fossiilkütuseid ei asendata järk-järgult, siis oleks keskkonnakasu piiratud ja seega kvantitatiivselt tähtsusetu. Komitee juhib tähelepanu vajadusele edendada keskkonnasäästlikkust ja võidelda kindlalt kliimamuutuste vastu, mida on võimalik saavutada näiteks vesiniku, teise põlvkonna kütuste ja muude taastuvate kütuste kasutamisega.

5.5

Komitee arvab, et selleks, et muuta praegust suundumust, kus energianõudlust rahuldatakse peamiselt fossiilsetest energiaallikatest (85–90 % maailma energiavarustusest), tuleb kasutada ka vesinikku ning panustada kütuseelementide ja vesiniku uurimisse. Tulevikuväljavaadete hindamisel tuleb arvestada sellega, et tulevikus on tõenäoliselt fossiilkütuste puudus ja nende hinnad tõusevad pidevalt.

5.6

Komitee võttis hiljuti vastu arvamuse (4), milles toetatakse täielikult komisjoni otsust (KOM(2007) 571 lõplik) rahastada peaaegu 470 miljoni euroga ühist tehnoloogiaalgatust ühisettevõtte loomiseks kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas, mis võimaldaks komisjonil, liikmesriikidel ja ettevõtetel suunata oma vahendid laiaulatuslikku uurimisalgatusse, et käivitada strateegilistele sektoritele suunatud programme, millega mitmekesistatakse edaspidist energiapakkumist.

5.7

Ühes teises arvamuses energialiikide kombinatsiooni kohta transpordis (5) pidas komitee „äärmiselt oluliseks suurendada märkimisväärselt vesiniku tootmise ja kasutamise […] kohta läbiviidavate teadusuuringute rahastamist” ning „ühineb vesiniku kasutamist uurivate ettevõtete ja teaduskeskuste taotlusega, mille kohaselt nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid ettepaneku vastuvõtmise protsessi kiirendama”.

5.8

Kütuseelemendid on energiamuundurid, mis võimaldavad märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete tootmist. Eelnevalt nimetatud arvamuses uurib komitee ka tähelepanelikult biomassi käitlemist ja viimaseid edusamme kütuseelementide uute katalüsaatorite osas, mis on väga paljulubav tehnoloogia sõidukite jaoks puhta energia tootmisel.

5.9

Kinnitades, et vesiniku kasutuselevõtt fossiilkütuste järk-järguliseks asendamiseks on vältimatu ja soovitatav, rõhutab komitee ka, et vesinikkütusega mootorsõidukite maanteedele toomise eesmärki saab saavutada ainult tänu järjekindlatele investeeringutele kõikidesse selle protsessiga seotud uurimisvaldkondadesse. Seetõttu toetab komitee uurimisprogramme, mille eesmärk on kõnealust strateegiat tugevdada.

5.10

Komitee leiab, et kuigi protsessi kõrged kulud on probleem, ei tohi see takistada tehnoloogia arendamist. Komitee jälgib tähelepanelikult kõiki programme, millega püütakse leida uusi viise vesiniku keskkonnasõbralikuks tootmiseks, arvestades, et praegune meetod, kus vesiniku toodetakse 90 % juhtudel metaanist, põhineb küll olulisel, kuid mitte lõputul energial.

5.11

Komitee rõhutab, et tehnoloogiliste edusammudega seotud kulude hindamisel ei tohiks vajalikke suuri summasid hinnata ainult erasõidukite puhul, mille turg on küll väga suur, vaid ka strateegilisest tulevikku vaatavast perspektiivist, mille puhul võetakse arvesse tulevikus saavutatava kasuga, mida võidakse saada vesiniku laiemast kasutusest, alates ühis- ja eratranspordist, kaubaveost, rongidest ja laevamootoritest kuni vesiniku võimaliku kasutamiseni elektrijaamades, kuigi see on mõeldav alles kaugemas perspektiivis.

5.12

Komitee on täiesti kindel, et kui neid olulisi uurimisprogramme arendatakse soovitud viisil ja kõik huvirühmad toetavad neid poliitiliselt ja majanduslikult, siis võib üsna peagi näha sõidukeid, mis liiguvad osaliselt või täielikult vesiniku jõul.

5.13

Selle positiivse suundumuse üks konkreetne näide on vesinikkütusega taksode arvu pidev tõus New Yorgis, kus mõistlik linnapoliitika võimaldab turureeglite tingimustes keskkonda kaitsta. See tõestab tegelikkuses, et püüete taga luua kunstlikke tõkkeid sellise tehnoloogia arengule on tihtipeale vaid suurte äriringkondade huvide kaitse.

5.14

Komitee on kõikides kõnealusel teemal varem koostatud arvamustes vesiniku kasutamist toetanud, väites, et hoolimata praeguseks teadaolevatest piirangutest on vesinik tulevikus väljakutse. Komitee jälgib tähelepanelikult viimaseid algatusi, mille puhul kasutatakse erinevaid tootmis- ja jaotustehnoloogiaid ja sillutatakse teed vesiniku edaspidisele kasutamisele mootorsõidukite liikumapanemiseks.

5.15

Kõnealust arengut arvestades kutsub komitee komisjoni taas üles uurima alternatiivsete kütuste jaotusvõrgustiku kaetuse probleemi, alustades kokkusurutud maagaasi jaotuse edendamisest. Kokkusurutud maagaas on vaid mõnedes liikmesriikides vähesel määral levinud ning teistes puudub see täielikult. Esineb siiski mõningaid positiivseid erandeid, nagu Poola.

5.16

Hoiustamise ja jaotamise valdkond on konkreetne näide sektori sihtuuringutest. Vajadus uuenduslike tehnoloogiate järele gaasi jaotamise valdkonnas on peamine otsustava tähtsusega probleem uute sõidukite levimisel nii keskpikas etapis, mil võidakse kasutada eri gaaside segusid, kui ka vesinikkütuse lõppeesmärgi saavutamisel.

5.17

Selles küsimuses oleks vaja piisavalt varakult veelgi tõhusamaid ja ohutumaid jaotussüsteeme ning eeskuju võiks võtta kahest praegu Euroopas tegutsevast käitisest (Mantovas (Itaalia) ja Münchenis (Saksamaa)) ning uurida pigem tehnoloogiliselt järjest rohkem arenenud süsteeme, milles keskendutakse ohutuse ja keskkonnakaitse kõrgete standardite saavutamisele.

5.18

Seetõttu usub komitee, et praeguses etapis on väga oluline ohutuse kõrgete standardite ning gaasiliste kütuste hoiustamise ja jaotamise osas tõhususe saavutamine ning selleks on vaja laiaulatuslikku programmi, millega levitada kogu Euroopa territooriumil veeldatud naftagaasi ja metaani käitisi. See on vahetum ja realistlikum eesmärk süsinikul põhinevatest kütustest sõltuvuse vähendamisel, mis on vaheetapp enne vesiniku levitamise lõppetappi. Gaasi ja vesiniku hoiustamise ja jaotamise jaoks vajalik tehnoloogia on väga sarnane, mistõttu gaasi hoiu- ja jaotustehnoloogiate arendamine soodustaks ka vesiniku arendamist.

5.19

Komitee on teadlik asjaolust, et vesiniku kasutamisel tekib veel kahtlemata probleeme kulu ja ohutusega. Need varasemate kartustega seotud probleemid tuleb mitmetes riikides tehtud põhjalike katsete abil kindlasti lahendada, et saavutada vesiniku kasutamisel traditsiooniliste tehnoloogiatega sarnane ohutustase. Kõnealuse eesmärgi saavutamine ja laiaulatuslike teabeprogrammide algatamine võib aidata võita tulevaste kasutajate usaldust, mis on kõnealuse tehnoloogia lõplikuks kasutuselevõtuks väga oluline.

5.20

Seetõttu peab komitee väga vajalikuks, et vesinikul põhinevat strateegiat toetaks põhjalik teabeprogramm, milles tegeletakse usalduse puudumisega tarbijates, kes peavad vesinikku väga ohtlikuks tooteks, ning leitakse sellele probleemile lahendus.

5.21

Laialt levinud teabeprogrammiga tuleb edastada selge sõnum: juba praegu on vesiniku kasutamisel saavutatud tavasõidukite kõrge ohutuse tase, seda ka võimalike õnnetuste puhul. On väga oluline, et komisjoni eesmärk viia 2020. aastaks ühenduse territooriumil liiklusesse vähemalt miljon vesinikkütusega sõidukit, oleks tõsiseltvõetav (mõjuhinnang, lk 34).

5.22

Kõnealune määrus, millega kehtestatakse vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnituse ühtlustatud standardid ühenduse tasandil, on esimene samm edasi üksmeelele jõudmiseks ja selle säilitamiseks. Seda peaks toetama väga olulisel põhjusel, et vesiniku kasutamine annaks suure panuse keskkonnakaitsesse, sest teadaolevalt ei teki vesinikul töötava sõiduki liiklemisel kasvuhoonegaase ega süsinikuühendeid.

5.23

Komitee nõustub, et kõige sobivam õigusakt on antud juhul määrus, kuna sellega luuakse tootjatele võrdsed tingimused, tagades määruses sisalduvate standardite viivitamatu rakendamise kõikides liikmesriikides.

5.24

Lisaks kiidab komitee heaks ettepaneku viia põhisätete väljatöötamine ja rakendamine läbi komiteemenetluses. Komitee nõustub ideega kehtestada üleminekuperiood, kuna see on kooskõlas tehnoloogia keerukusega, sest tootjad vajavad kohandumiseks aega.

5.25

Komitee toetab Euroopa osalemist Jaapani ja Ameerika Ühendriikide kõrval üldise koordineerimise rühmas, mis püüab kehtestada vesinikkütusega sõidukite tüübikinnitusmenetlust maailma tasandil, ning peab Euroopa osalemist oluliseks.

5.26

Samas ei tohiks sellel tasandil kokkuleppele jõudmise püüded takistada ühenduse õigusakti vastuvõtmist, sest ülemaailmse kokkuleppe saavutamise tähtaeg on kaugemal kui käesoleva määruse tähtaeg. Kui Euroopal on aga koordineerimise rühmas osaledes oma õigusakt ja kogemus standardite rakendamisel, siis tugevneb tema mõjuvõim ning takistatakse sellise määruse vastuvõtmist, milles arvestatakse ainult üht olemasolevat näidet (Jaapan).

5.27

Euroopa jõuline osalemine rahvusvahelistes otsustusorganites on ka otsustava tähtsusega Euroopas tegutsevate peamiste mootorsõidukitootjate konkurentsivõime säilitamiseks, sest tootjad ei tohi kaotada sidet arengutega turul, kus tugev, õigesti ajastatud ja tehnoloogiliselt arenenud osalus on peamise tähtsusega tulevikus suurte turuosade võitmisel.

5.28

Kuigi tüübikinnitus on vaid üks aspekt kogu protsessist, on see oluline samm selles suunas, et teha kättesaadavaks alternatiivsed kütused, mis suudaks Euroopa välja tuua fossiilkütustega seotud keerulisest olukorrast ning pakuks suuri keskkonnaeeliseid, valmistades meid ette ajaks, kui taastumatud maavarad varem või hiljem järk-järgult otsa saavad.

5.29

Kõik see nõuab julgeid valikuid koos pikaajalise strateegilise visiooniga, kus nähakse praegusest hetkest kaugemale ja keskendutakse tulevikustsenaariumile, milles vesinikul on väga oluline roll.

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/7

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et Euroopa väikeettevõtete õigusakt, mille koostamist ka komitee ise on mitu korda palunud, peaks võimaldama Euroopa väikeettevõtete harta taaskäivitamist ja pakub suurepärast võimalust väikeettevõtete potentsiaali arendamiseks, kuid näitab ka, kui tõsine on ikkagi institutsioonide ja liikmesriikide soov osaleda tõelises VKEsid ning kõige väiksemaid ettevõtteid toetavas vabatahtlikus ja püsivas poliitikas.

1.2

See poliitika ei tohiks piirduda üksnes majandusraskuste perioodiga, kui poliitikaringkonnad taasavastavad VKEde ja kõige väiksemate ettevõtete eeliseid, mille abil kompenseerida puudujääke tööhõives ja vähendada töötuse näitajaid, vaid sellest peaks saama küps poliitika, mis toetab kõnealuste ettevõtete konkurentsivõimet pikas perspektiivis.

1.3

Komitee pakub välja 10 järgmist peamist meedet VKEde arengu toetamiseks ja taaskäivitamiseks neid tõeliselt soosiva keskkonna loomise ja tõhusa Euroopa väikeettevõtete õigusakti abil, mis ei jääks pelgalt järjekordseks poliitiliseks avalduseks.

1.4

Komitee soovib, et Euroopa väikeettevõtete õigusakti rakendataks õiguslikult siduva vahendina kõikidel tasanditel.

1.5

Lisaks soovib komitee, et Euroopa väikeettevõtete õigusakt ärgitaks VKEdes sotsiaalpartneritevahelist sotsiaaldialoogi eesmärgiga luua võimalikult hea töökeskkond soosimaks loovust ja uuendustegevust (ka töötingimustes), pöörates erilist tähelepanu töökoha ohutuse suurendamisele ja riskianalüüsile.

2.1

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tähtsust Euroopa Liidu majanduses on kõik tunnustanud: tegemist on ELi tasandi võtmeteguriga majanduskasvu ja tööhõive osas ning globaliseerumise uutele väljakutsetele vastamisel. Aastatel 2005–2007 elluviidud VKEde poliitika tulemused viitavad märkimisväärsetele edusammudele nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil tänu põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” järgimisele.

2.2

Euroopa Komisjon on rõhutanud vajadust vabastada täies ulatuses VKEde majanduskasvu suurendamise ja töökohtade loomise potentsiaal ning kasutada täielikult ära VKEde uuendussuutlikkust. See peegeldub 11. detsembril 2007 vastu võetud aruandes Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive uuendatud tegevuskava kohta. Selles kontekstis algatati idee Euroopa väikeettevõtete õigusaktist , mille peaeesmärk on määratleda Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete keskkonna parandamise põhimõtted ja konkreetsed meetmed, võttes sealjuures täielikult arvesse ettevõtete mitmekülgsust. 2007. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogul väljendati algatusele toetust ning komisjoni eesmärk on esitada 2008. aasta juuniks asjakohane ettepanek.

2.3

Sellega seoses tasub meenutada, et komitee on hiljuti avaldanud mitu VKEdele suunatud poliitikaid käsitlevat arvamust ja mitu sellist arvamust on praegu veel koostamisel:

2.4

Nõukogu eesistujariik Sloveenia palus komiteel esitada poliitilised ettepanekud VKEde kasvu soodustamiseks. Komiteelt ei oodata mitte järjekordset VKEde individuaalsele kasvule suunatud tehniliste meetmete loetelu, vaid soovitatavat struktureeritumat poliitilist raamistikku ja VKEsid soosivat uuendustegevust.

2.5

Prioriteetide hulgast tõstab eesistujariik Sloveenia esile eelkõige järgmised kaks:

2.6

Eesistujariik Sloveenia palus komitee arvamust seoses Euroopa väikeettevõtete õigusakti ettevalmistamisega.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma varasemates arvamustes välja toonud olulisi edusamme VKEde jaoks, eelkõige seoses juurdepääsuga rahastamisallikatele ja haldustoimingute lihtsustamisega. Komitee soovib rahuloluga rõhutada Euroopa institutsioonide seisukohti, mis on muutunud väikeettevõtete suhtes selgelt soosivaks, ning avaldab lootust, et see ei tulene üksnes praegusest muutunud majanduslikust ja sotsiaalsest kontekstist. Vaieldamatutele edusammudele vaatamata leidub viimaste aastate poliitikates aga jätkuvalt mitmeid puudujääke.

3.2

Komitee on seisukohal, et Euroopa väikeettevõtete harta ei ole õigusjõu puudumise tõttu saavutanud oma strateegilisi eesmärke ja kipub sageli jääma vaid poliitiliseks avalduseks. Tuleks tõhustada selle jõustamist liikmesriikides ja piirkondlikul tasandil ning hakata taas esitama liikmesriikidele iga-aastaseid hinnanguid ja soovitusi.

3.3

Lisaks on sageli juhitud tähelepanu sellele, et märkimisväärselt saaks parandada kooskõlastamist eri tüüpi VKEdega. Komitee arvates on vaja luua Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade tasandil uus dialoogikultuur, mille abil saaks tõhustada ja institutsionaliseerida kontakte Euroopa Liidu institutsioonide ning eri tüüpi VKEsid esindavate vahendusorganisatsioonide vahel.

4.2.1

Tuleb tunda ja tutvustada eri tüüpi VKEde olukorda. Kõik ühenduse poliitikad peavad põhinema selgetel andmetel, mis võimaldavad olukorrast ettekujutust saada. VKEde mõiste hõlmab väga erinevas olukorras olevaid eri tüüpi või laadi ettevõtteid (füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, ettevõtted, millel palgal ei ole ühtegi töötajat või kus töötab kuni 250 inimest; käsitöönduslikud või kaubanduslikud ettevõtted, sotsiaal-majanduslikud või vabade kutsete ettevõtted), kes tegutsevad väga erinevates valdkondades ja olukordades ning kelle vajadused on väga erinevad. Andmed VKEde eri tüüpide kohta on sageli puudulikud või olematud. Varem pakkusid olulisi andmeid eelmise Euroopa VKEde vaatluskeskuse analüüsid. Komitee tervitab vaatluskeskuse taaskäivitamist ettevõtluse peadirektoraadi poolt ja soovib, et

4.2.2

VKEde mõõde tuleks kaasata kõigisse ühenduse poliitikatesse. Komitee nendib, et väikeettevõtteid soosivatele poliitilistele avaldustele vaatamata kipuvad kõigi tasandite seadusandjad kas siis tegeliku olukorra puuduliku tundmise või lihtsuse soovi tõttu lähtuma suurtest ettevõtetest ja järgima nn bonsai põhimõtet, et kõik suurtele ettevõtetele sobivad lahendused sobivad ka väikestele. Selline ühest majandusmudelist lähtuv teoreetiline lähenemisviis on teravas vastuolus tegeliku olukorraga, mida iseloomustab erinevate ettevõtete ja ettevõtluskultuuride rohkus, ning viib olukorrani, kus enam kui 90 % Euroopa ettevõtetest tunneb, et neid ei mõisteta ja et nad jäetakse ühenduse poliitikas tahaplaanile. Komitee juhib ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu eriti asjaolule, et väiksed ja mikroettevõtted on oluline jõud ühenduse majanduses ja tööhõives, kuid on oht, et neist saab hoopis nõrkus — ja seda mitte nende endi süül, vaid kõigi tasandite ametivõimude ebapiisava tähelepanu tõttu. Komitee soovib, et Euroopa väikeettevõtete õigusaktiga avaneks lõpuks võimalus reaalsete sammude astumiseks, ning loodab, et eri tüüpi VKEde vajadusi ja eripära võetaks nii ühenduse, liikmesriikide kui ka piirkondade tasandil kindlasti arvesse kõikides poliitikates, programmides ja läbirääkimistes, sh sotsiaaldialoogi ja rahvusvaheliste suhete kontekstis.

4.2.3

Tuleks jätkata haldustoimingute lihtsustamist. Komitee innustab aktiivselt komisjoni suurendama jõupingutusi ühenduse õigusaktide lihtsustamiseks. Samas kutsub ta eelkõige institutsioone ja liikmesriike üles viima ellu tõhusamat lihtsustamispoliitikat järgmise viie sammu abil:

4.2.4

Soosida tuleks VKEsid esindavatele vahendusorganisatsioonidele suunatud toetamis- ja nõustamismeetmeid. Eri tüüpi VKEsid esindavad vahendusorganisatsioonid on tänu kõigi VKEde juures asuvatele tehnilise abi talitustele, kus vajatakse spetsiifilisi pädevusi, mida ei saa pakkuda uus ettevõtlusvõrgustik (Enterprise Europe Network), keskne tõukejõud ühenduste poliitikates edu saavutamisel. Nad on asendamatud ettevõtetele teabe edastamisel ja abi osutamisel, võimaldades muu hulgas kohandada õigusakte iga juhtumi korral eraldi vastavalt asjaomase ettevõtte olukorrale ning kanda õigusakte üle mikromajanduslikule ja kohalikule tasandile, samuti võimalikult lähedal kõige väiksematele ettevõtetele. Esiteks peab komitee oluliseks, et kõigi tasandite ametivõimud oleksid kaasatud kõnealuste ettevõtete tegevust toetavasse vabatahtlikusse poliitikasse ja et VKEdele huvipakkuvates ühenduse programmides nähtaks nende organisatsioonidele selgesõnaliselt ette toetusmeetmeid. Teiseks kutsub ta komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles viima ellu Stuttgartis toimunud IV käsitöönduskonverentsi selleteemalisi järeldusi.

4.2.5

Tuleks taasalgatada programmid ettevõtete koostööks ja vahetusprogrammid VKEde organisatsioonide vahel. Komitee palub komisjonil taasalgatada ettevõtete piirkondadevahelise koostöö programmid, mis on juba tõestanud oma tõhusust. Samuti tuleb toetada vahendusorganisatsioonide tegevust või võimaldada kõnealuse koostöö soodustamiseks vajalike organite loomist.

4.3.1

Kirjeldatud kontekstis tervitab komitee nõukogu ja komisjoni Euroopa väikeettevõtete õigusakti loomist soosivat seisukohta, eriti kuna ka komitee ise on mitmel korral teinud üleskutse Euroopa väikeettevõtete õigusakti vastuvõtmiseks (1). Komitee leiab, et tõhususe saavutamiseks peab kõnealune õigusakt vastama mitmetele tingimustele:

4.3.1.1

selle eesmärk peab olema VKEde ja mikroettevõtete jaoks võimalikult soodsa keskkonna loomine kõikidel tasanditel ning konkreetse vastuse leidmine kõigile väljakutsetele, millega VKEd peavad oma elutsükli jooksul silmitsi seisma, sh eelkõige üleviimine ja ülevõtmine; eelnevat arvestades ei tohi Euroopa väikeettevõtete õigusakt halvendada VKEde töötajate töötingimusi, tehtavad algatused peaksid just võimaldama VKEde olukorraga paremini arvestada;

4.3.1.2

see peab looma tõelist lisaväärtust, mitte piirduma üksnes olemasolevate programmide koondamisega või vaid võetud meetmete kooskõlastamisega;

4.3.1.3

see ei tohi jääda pelgalt järjekordseks tahteavalduseks, nagu see kahjuks juhtus Euroopa väikeettevõtete hartaga, ega piirduda vaid lihtsalt ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide poliitilise osalusega; Euroopa VKEd ja mikroettevõtted on rohkemat väärt ning komitee leiab, et Euroopa väikeettevõtete õigusaktile õigusjõu andmine näitab ja tõendab ELi soovi tegutseda tõhusamalt VKEde ja mikroettevõtete heaks;

4.3.1.4

see peab olema tervikuna siduv ning kehtima kõigil Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade otsustustasanditel, olles suunatud kõigi tasandite ametivõimudele ja jättes elluviimise liikmesriikide hooleks (2);

4.3.1.5

seda tuleb rakendada kõigis ühenduse poliitikates, hõlmates VKEd tervikuna neisse poliitikatesse ja töötades välja tervikliku lähenemise, tänu millele arvestatakse sobivalt kõiki poliitikate aspekte ja uue korra mõju eri tüüpi VKEdele.

4.3.2

Komitee soovib, et Euroopa väikeettevõtete õigusakt sisaldaks viit peamist poliitilist meedet, mille abil saab tagada, et õigusaktid ei piira eri tüüpi VKEde arengut ja konkurentsivõimet.

4.3.2.1

Tuleks tagada, et kõigi tasandite õigusaktide koostamisel võetakse arvesse eri tüüpi VKEde olukorda ja vajadusi. Selleks tuleks kehtestada kõigil otsustustasandeil kehtiv alusreegel, mille kohaselt tuleb õigusakte koostades arvestada VKEde, eriti kõige väiksemate ettevõtete vajadusi ja ootusi ning järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”, pöörates seejuures erilist tähelepanu füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes moodustavad Euroopa ettevõtjatest enam kui poole. See eeldab ennekõike korrapärast konsulteerimist VKEde esindusorganisatsioonidega ja nende organisatsioonide ekspertide osalemist sobival tasandil kõigis nõuandekomiteedes — nii piirkonna, riigi kui ka Euroopa tasandil, kes käsitlevad VKEsid mõjutada võivaid probleemistikke, nagu on selleks soovi väljendanud ka konkurentsivõimenõukogu (13. märtsil 2006).

Eelnevat arvestades soovib komitee, et komisjoni igas peadirektoraadis nimetataks vastutav isik VKEde küsimustes, kelle ülesandeks on tagada, et õigusmeetmetes ja peadirektoraadi hallatavates programmides arvestataks korralikult ka VKEde ja mikroettevõtete prioriteete ja ootusi.

4.3.2.2

Tuleb tagada, et õigustaktides järgitaks aluspõhimõtteid. Komitee arvates sõltub kõigi tasandite õigusaktide ning ka VKEsid soosivate programmide ja ühiste või individuaalsete meetmete tõhusus järgnevalt loetletud neljast põhimõttest ning komitee soovib nende lisamist Euroopa väikeettevõtete õigusakti ja nende süstemaatilist järgimist kõigil tasanditel: Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade tasandil:

Lisaks rõhutab komitee vajadust tagada haldustoimingutes täielik läbipaistvus, võimaldades VKEdel omada juurdepääsu neid puudutavatele haldusandmetele ja korrigeerida neid vastavalt vajadusele.

4.3.2.3

Tuleks võtta kasutusele laiendatud ja sidus uuenduspoliitika. Komitee palub komisjonil, liikmesriikidel ja kohalikel poliitilistel jõududel mitte toetada üksnes uuendusi tipptehnoloogias, vaid algatada ka vabatahtlik poliitika, kaasates programmidesse konkreetsed keskmise ja madalama taseme tehnoloogia ning ka tehnoloogiaväliseid uuendusi soosivad meetmed VKEdes, eriti kõige väiksemates ettevõtetes.

Üksinda ei suuda uus nõustamisvõrgustik EBN kunagi pakkuda tõhusat tuge kõigile uuenduspotentsiaali omavatele ettevõtetele. Seetõttu soovib komitee, et Euroopa väikeettevõtete õigusaktis võetaks prioriteediks:

4.3.2.4

Tuleks laiendada juurdepääsu ühenduse programmidele. Komitee arvates muudavad haldustoimingute keerukus ja mitmesugused nõudmised väikeettevõtetel ühenduse programmides osalemise üha raskemaks või isegi võimatuks, tekitades nii paradoksaalse olukorra, kus vahendusorganisatsioonid näitavad programmide vastu üles ühe vähem huvi. Näiteks ei võimalda õiguslikud piirangud uuenduslikke tegevusi ega katseprojektide toetamist, jättes sel moel Euroopa Liidu ilma arvukatest uuendusmeelsetest ideedest. Komitee peab vajalikuks vaadata uuesti läbi sellekohased põhimõtted ja sätted: selle tähtsust arvestades ei tasu hakata käesolevas arvamuses kõiki vajalikke muudatusi täpsustama, kuid komitee palub komisjonil algatada Euroopa väikeettevõtete õigusaktiga seoses tõeline koostöö VKEde esindusorganisatsioonidega, et täpsustada uusi tingimusi, mille alusel koostatakse eri territoriaalsete tasandite programmid ja võimaldatakse osalus neis.

Sellega seoses on vaja, et struktuurifondid saaksid soosida VKEde juurdepääsu riigihangetele, eriti just kõige ebasoodsamates piirkondades (3).

4.3.2.5

Tuleks lihtsustada ja innustada ettevõtete üleminekut/ülevõtmist. Eriti rõhutab komitee ettevõtete ülemineku/ülevõtmise väljakutset, sh seoses nii linnades kui ka maapiirkondades asuvate väikeste tootmis- ja teenindusettevõtetega: nende prognoositud kadumisel — mis ei ole siiski vältimatu — oleks märkimisväärne negatiivne mõju tegevuste ja töökohtade säilimisele asjaomases piirkonnas. Tuleks soodustada ostjaid ja müüjaid lähendavate süsteemide loomist ning rahalisi või maksustiimuleid ning ärgitada ettevõtjaid oma varade väärtuse säilitamiseks paremini kapitaliseerima.

Teatud aladel, näiteks maapiirkonnas, tegutsevate ettevõtjate eriline olukord nõuab uuenduslike võimaluste, nagu näiteks avaliku ja erasektori partnerluse väljatöötamist.

4.4.1

Euroopa väikeettevõtete õigusakti tõelise tõhususe tagamiseks peab komitee vajalikuks, et nõukogu ja Euroopa Parlament võtaksid juriidiliselt siduva õigusakti näol vastu asjaomased meetmed, mis oleksid kohustuslikud Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade otsustustasanditel.

4.4.2

Sellega seoses soovib komitee, et igal aastal hinnataks Euroopa väikeettevõtete õigusakti ja VKEde poliitikate elluviimist ühenduse ja liikmesriikide tasandil ning esitataks talle aastaaruanne tehtud edusammude kohta. See peaks moodustama eraldi spetsiaalse peatüki, olles osa Lissaboni strateegia elluviimisest.

4.4.3

Aruannete põhjal peab Euroopa Komisjon suutma esitada rakendamissoovitused nii liikmesriikidele kui ka piirkondadele, mille kohta komitee kavatseb arvamusi koostada.

4.4.4

Komitee soovib, et Euroopa väikeettevõtete õigusakti iga-aastase hindamise tulemusel kohandataks või muudetaks vajadusel Euroopa väikeettevõtete õigusakti või VKEsid käsitlevaid poliitikaid.

4.4.5

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil ja nõukogul kaasata eri tüüpi VKEde esindusorganisatsioonid vahetult Euroopa väikeettevõtete õigusakti koostamisse ja elluviimisse.

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/12

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab ja hindab positiivselt komisjoni teatist „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” ning toetab komisjoni võetud ülesannet selgelt tugevdada oma tegevust ja turismipoliitikat järgmistel aastatel kõnealuse turismistrateegiaga, mille abil nimetatud tegevust ja poliitikat igapäevaselt ellu viia. Kõnealust uut poliitikat on juba kirjeldatud komisjoni teatises „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis”.

1.2

Komitee tunnustab komisjoni püüdlusi võtta lühidalt kokku paljud olulised dokumendid, seisukohad ja arutelud. Selle tulemusena edastatakse ühiskonnale selgelt jätkusuutliku turismi töörühma, aruande koostanud ekspertide ja seejärel üldsusega korraldatud konsultatsiooni tulemused.

1.3

Komitee leiab, et õiged on nii selle uue poliitika sidumine Lissaboni uuendatud strateegiaga kui ka seatud üldised konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamise eesmärgid ja konkreetsemad majandusõitsengu, sotsiaalse õigluse ja ühtekuuluvuse, looduskeskkonna ja kultuuri kaitse eesmärgid.

1.4

Komitee peab komisjoni teatises määratletud ülesandeid ja nende täitmiseks kavandatud viisi sobivaks. Teatises välja pakutud meetod on kõigi sidusrühmade kaasamine erinevate koostöövormide ja nn konkurentsikoostöö kaudu. Sellist kaasamist peetakse uue turismipoliitika ja selle rakendusstrateegia nurgakiviks. Komisjoni teatises nimetatud ülesannete olulisus on ilmselge ning selle mõju pidev uurimine, mida kasvuhoonegaasid säästvusele avaldavad, peab olema tulevikus üks turismistrateegia peamine osa.

1.5

Komitee peab sobivaks, et komisjon võtab endale kohustuse rakendada kõnealust uut poliitikat dialoogi, koostöö, toetusmeetmete käivitamise ja sidusrühmadevahelise kooskõlastamise kaudu. Teatises „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” arendatakse edasi Euroopa turismi iga sidusrühma jaoks kavandatud konkreetset lähenemist ja rakendamisvahendeid. Siiski saab komisjon ettevõtluse peadirektoraadi kaudu etendada aktiivsemat rolli ning ka peab seda tegema ja juhtima paljude üleeuroopaliste algatuste rakendamist, näiteks sotsiaalturism, turism kõigile, turismikoolitus. Eelkõige peavad nii komisjon kui ka teised institutsioonid tegema suuremaid jõupingutusi, kaasamaks väikesi, keskmise suurusega ja mikroettevõtteid turismi jätkusuutlikkuse edendamisse ning turismistrateegia kohaldamisse ja eesmärkide saavutamisse. Komitee tervitab komisjoni käivitatud algatust „Euroopa turismi tippsihtkohad” kui head tava ja eeskuju.

1.6

Komitee teeb veel kord ettepaneku ja soovitab hoogustada Euroopa turismifoorumit ning teha edusamme aruteludes ja uurimustes Euroopa Turismiameti ja Euroopa Turismiagentuuri asutamise kohta. Mõlemad nimetatud organid võiksid vahest pakkuda koha, kus turismiasutused ja turismivaldkonna eri sidusrühmad saaksid kokku tulla, et parandada ja levitada teavet jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise turismi kohta, jälgida poliitikameetmete ja Euroopa turismistrateegia järgimist ning eelkõige püüda tunnetada turismisektoris valitsevaid suundi ja kavandada meetmeid, mida tuleks võtta. Mõlema organi eesmärk võiks olla eelkõige kliimamuutuste ja nende tagajärgede jälgimine turismivaldkonnas ning vajalike meetmete võtmine.

1.7

Komitee kiidab väga heaks komisjoni kavatsuse parandada olemasolevate rahaliste vahendite kasutamist. Sotsiaalturismi valdkonna konkreetse näite varal on komitee seisukohal, et juba on olemas piisavad võimalused kogemuste piiriülese kogumise algatamiseks katseprojekti vormis. Algatusi võiks käivitada näiteks järgmistest valdkondades: sotsiaalturism, turism kõigile, inimressursside arendamine, tootearendus ja turule sisenemine. Komitee leiab, et nimetatud valdkondades on juba olemas piisav võimalus koondada piiriüleseid kogemusi katseprojekti vormis.

1.8

Komitee tervitab Euroopa turismistrateegia Agenda 21 raames tehtavat ja haripunkti jõudnud tööd, mille komisjoni teatises „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” avaldatud tulemused täiendavad ja täpsustavad Euroopa turismivaldkonna üldist jätkusuutlikkuse poliitikat. Selleks tarbeks moodustatud töörühma tehniline dokument on Euroopa Komisjoni teatise alus ja täiendab seda. Seepärast tuleb mõlemat dokumenti vaadelda koos.

1.9

Statistikaga seoses tervitab komitee komisjoni väljastatud konkursikutset (mida omal ajal taotles ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) turismi seirekeskuste võrgustiku moodustamise kohta, mis ei annaks ainuüksi kõnealuse sektori kohta teavet, vaid ka strateegilise ja tulevikku vaatava visiooni, prognoosides ja kujundades tulevikus võetavaid meetmeid.

1.10

Komitee on valmis jätkama turismialast tööd vastavalt turismistrateegiat käsitlevas komisjoni teatises sätestatule ning kutsub teisi Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sektori sidusrühmi (äriühinguid ja ametiühinguid) ning üldsust mõistma ja toetama turismi kui üleüldist õigust ja Euroopa tuleviku jaoks strateegilise tähtsusega majandustegevust. Samuti on vaja, et kõik sidusrühmad ja tarbijad võtaksid vastutuse, et muuta turism jätkusuutlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.

1.11

Kuigi komisjoni teatises arvestatakse turismialase tegevuse kavandamisel sotsiaalseid kriteeriume ja tegureid, on komitee arvates puudu viited Euroopa kodakondsuse mõistele ja olukorrale. Turism on ja võib veelgi enam olla eri kultuure ja sotsiaalolukorda ühendav tegur, mis pöörleb Euroopa kodakondsuse mõiste ümber, mida me kõik oleme kutsutud edendama ja arendama. Euroopa riikide kultuuride, keelte ning loodus- ja kultuuripärandi mitmekesisus on suur rikkus, mida võib ja tulebki kasutada ja nautida, et mõista üksteist ja olla teadlikud oma õigustest Euroopa kodanikena. Veel üks aspekt, millele tuleb Euroopa turismi käsitlevates aruteludes ja dokumentides pöörata suurt tähelepanu, on kultuur, arvestades turismi ja kultuuri vahel tekkida võiva koosmõjuga, nagu märgiti ka juba ühes teises komitee arvamuses.

1.12

Turismi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks on vaja arvestada sihtkohtade eripäraga. Komitee soovitab võtta arvesse suures ulatuses turismist sõltuvate liikmesriikide eriomadusi. Samuti tuleb piisavalt arvestada eri piirkondade vajadustega poliitika kujundamisel ja turismivaldkonna ettepanekute tegemisel. Soovitav oleks, et komisjoni koostatavates mõjuanalüüsides võetaks arvesse võimaliku mõju ebaproportsionaalsust eri piirkondades ja sektorites, näiteks sihtkohtade puhul, mis sõltuvad suurel määral õhutranspordist ja millel ei ole ühtegi muud transpordiliiki või mis sõltuvad peaaegu eranditult õhutranspordist, nt saared.

1.13

Komitee leiab, et komisjoni teatises käsitletud põhimõtted ja väärtused (jätkusuutlikkus, sotsiaalne heaolu, konkurentsivõime, koostöö, partnerlus, kasumlikkus, turvalisus, töökoha kvaliteet jne) moodustavad tegelikult Euroopa turismimudeli, mis ei ole eeskirjade kogum, vaid kõnealuste põhimõtete ja väärtuste üldise, kõigil Euroopa aladel kohaldamise tulemus.

1.14

Komitee julgustab komisjoni tegema edusamme turismialaste teadmiste ja oskuste tunnustamisel Euroopa tasandil, et parandada kõnealuse sektori töökohtade kvantiteeti ja kvaliteeti. Edendada tuleks Europassi, mille abil on võimalik esitada tööd otsivate ja kogu Euroopas ametialaselt liikuvate töötajate isiklikud oskused ja kvalifikatsioonid lihtsas vormis, mis on hästi arusaadav kogu Euroopas (Euroopa Liit, EFTA/EMP ja kandidaatriigid).

2.1.1

Jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahelise tasakaalu probleem. Komisjoni teatise esimeses, sissejuhatavas osas tunnistatakse kõigepealt turismi keskset ja strateegilist rolli Euroopa majanduses, mis ei põhine ainult kvantitatiivsetel andmetel, vaid ka turismi võimel luua töökohti ja järgida seeläbi uuendatud Lissaboni strateegia eesmärke. Siinkohal väärib mainimist üle 3 %-line prognoositud majanduskasvu määr, mis on kahtlemata hea panus tööhõive eesmärkide saavutamisse, kuid teatud juhtudel ja pikaajalises perspektiivis võib tekkida oht, et ületatakse jätkusuutlikkuse piirid.

2.1.2

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus: kaks ühilduvat tingimust. Komisjoni teatises sedastatakse selgelt, et konkurentsivõime sõltub jätkusuutlikkusest ja reisijate kogemuse kvaliteedist, ning viidatakse sõnaselgelt kliimamuutuste tõttu turismisektorile esitatavatele nõudmistele. Ettevõtete sotsiaalne vastutus võib olla suureks abiks meetmete võtmisel kliimamuutustega kohanemiseks ja nende vastu võitlemiseks ning aidata uuendada ja väärtustada turismiteenuseid suurte globaalsete väljakutsetega maailmas.

2.2

Turismistrateegia sisu. Komisjon teeb teatises ettepaneku luua uus tasakaal turistide heaolu, keskkonnakaitse ning ettevõtete ja sihtkohtade konkurentsivõime vahel. Selle tasakaalu saavutamisele peavad kõik kaasa aitama.

2.2.1

Eesmärgid ja ülesanded. Komisjoni teatises esitatakse tegevusjuhisena kõigile sidusrühmadele kolm turismistrateegia peamist eesmärki: majandusõitseng, sotsiaalne õiglus ja ühtekuuluvus ning looduskeskkonna kaitse.

Teatises tehakse ettepanek täita nimetatud eesmärkide saavutamiseks väga olulisi ülesandeid:

See ülesannete loetelu on avatud ja muutuv. Turismisektori sidusrühmad võivad seda koostöö vaimus igal ajal ajakohastada, muuta selle prioriteete ja korraldust.

2.2.2

Tegevusraamistik. Komisjoni teatises sedastatakse, et eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vajaliku sidusa tegevuse jaoks on vaja sihtkohtade, ettevõtete ja turistide koostööd ja vastutustundlikku juhtimist, ning töötatakse välja tingimused, mille alusel seda sidusust saavutada.

2.2.3

Põhimõtted. Komisjoni teatises esitatakse kokku üheksa põhimõtet, mida tuleb järgida jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise turismi saavutamiseks. Komitee soovib rõhutada neist kolme:

2.3

Üheskoos edasi. Selles osas käsitleb komisjon vajadust, et kõik kõnealust sektorit mõjutavad sidusrühmad koondaksid oma jõud ning teeksid tööd vabatahtlikult ja pidevalt. Kavandatud mudeli puhul järgitakse subsidiaarsuse printsiipi, tegutsedes eelistatult sihtkoha tasandil, mida toetatakse liikmesriigi ja ELi tasandilt. Komisjoni teatises määratletakse seega nii turismisektori eri sidusrühmade kui ka Euroopa Komisjoni roll asutamislepingu valguses.

2.3.1

Sidusrühmade roll. Teatises kehtestatakse jätkusuutliku turismi töörühma järeldustele toetudes ulatuslikud kohustused ja konkreetsed ülesanded kolmele tegevusvaldkonnale: sihtkohad, ettevõtted ja turistid. Eriti viidatakse vajadusele levitada mikroettevõtete seas sõnumit, et jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime on vaja hoida tasakaalus.

2.3.2

Euroopa Komisjoni roll. Komisjon teadvustab oma asutamislepingu järgseid kohustusi ja võtab endale ülesandeks käivitada ja edendada turismistrateegia raames ja seda arendades erinevaid ELi tasandi algatusi. Nimetatud algatuste seas väärivad eritähelepanu neli meetmete rühma:

3.1

Turismi ja selle strateegilist tähtsust Euroopa majanduses on nii ametlikes kui ka mitteametlikes sõnavõttudes tunnustanud kõik Euroopa institutsioonid, andes sel moel turismile olulisema rolli. Seda sõnumit edastatakse kõigile sidusrühmadele, andes seeläbi turismisektorile suurema tõuke. Turismi roll ületab üksnes majanduslikud kaalutlused, kuna tal on ka sotsiaalne mõõde kodanike Euroopa kujundamisel. Kuigi komitee tunnustab teatisega antud tõuget, jääb siiski veel nii praegu kui ka tulevikus palju teha, et tagada turismile keskne osa Euroopa poliitikas.

3.2

Eriti oluline on märkida, et uues Lissaboni lepingus tunnistatakse turismi olulisust Euroopa jaoks ning antakse Euroopa Liidule rohkem võimalusi turismi arengule kaasa aidata. Lissaboni lepinguga antakse Euroopa Liidule pädevus ja ülesanne toetada, kooskõlastada või täiendada liikmesriikide tegevust ning talle seatakse eesmärgiks innustada ettevõtete arengule soodsa keskkonna loomist ja toetada heade tavade tutvustamist.

3.3

Euroopa Liidu institutsioonid on turismiga seoses teinud järgmist:

3.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käesoleva arvamuse eesmärk on hinnata komisjoni panust kõnealusesse poliitikasse ja vaadata, kuidas seda poliitikat korraldatakse. Arvamuse eesmärk on ka teha soovitusi, mis rikastaksid vähemalt teatise üle käivat arutelu, kui mitte teatist ennast.

3.5

Sarnaselt komitee arvamusele INT/317 ELi uuendatud turismipoliitikat käsitleva komisjoni teatise kohta soovitakse käesoleva arvamusega taas rõhutada järgmist:

4.1

Komisjoni teatises tehakse selge ettepanek vajaduse kohta tasakaalu järele jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahel ning selgitatakse, kuidas seda konkreetselt saavutada. Kõige selle koondamine üsna lühikesse teatisesse hõlmas kindlasti palju tööd, et kogu materjal kokku võtta, ning nõudis paljude dokumentide, arvamuste ja arutelude analüüsi. Tuleb rõhutada, et on saavutatud lõppeesmärk selgelt teavitada ühiskonda komisjoni peamistest turismi tuleviku alastest seisukohtadest ning meetmetest, mida on selles keerulises valdkonnas vaja võtta.

4.2

Turismistrateegia toetuseks teatises esitatud argumendid näivad kohased, kuivõrd nendega väärtustatakse ühelt poolt turismi majanduslikku mõju ja võimet noortele töökohti luua, kuid ka vajadust leida tasakaal jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahel, mis on pikemas perspektiivis mõlemale kasulik. Mõjuhinnangud sellistel teemadel nagu eri tegevuste ja piirkondade keskkonnamõju või taluvus- ja vastuvõtuvõime piirid on peamised tegurid nende näitajate kokkusobitamiseks ja nende vahel tasakaalu leidmiseks. Jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahelise tasakaalu leidmiseks on oluline tunnistada, et turismil on nii mahulised kui ka hooajalised piirangud.

4.3

Võib-olla olnuks kasulik komisjoni teatises analüüsida täpsemalt uut Lissaboni lepingut, püüdes näha, kuidas turismistrateegia on Lissaboni lepinguga seotud ja milline on lepingu tähtsus Euroopa uuendatud turismipoliitika elluviimisel. Ei tohiks unustada, et liikmesriigid ja piirkonnad on korduvalt osutanud, et nad soovivad säilitada oma vastutuse turismi eest, kuid lubavad Euroopa Liidul võtta siiski kiirendava ja kooskõlastava rolli teatavates ühist huvi pakkuvates valdkondades, et parandada Euroopa turismisektori konkurentsivõimet. Üks juba praegu rakendatav väärtuslik vahend on näiteks Euroopat turismi sihtkohana propageeriva Internetiportaali loomine ja haldamine. Internetiportaaliga saab tutvustada kõiki Euroopa riike koos kui mitmekesist ja erilist turismisihtkohta.

4.4

Komisjoni teatises mainitud ülesanded ja eesmärgid on kahtlemata kõige olulisemad, millega turismi lähikümnenditel silmitsi tuleb seista. Peamised ülesanded — jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime parandamine — on piisavalt laiad, et olla aluseks teiste oluliste ülesannete käsitlemisele, nagu näiteks kvaliteedi tõstmine, hooajalisuse vähendamine või turismitööstuses tegutsevate inimeste oskuste parandamine. Neid ülesandeid on ka turismistrateegias nimetatud.

4.5

Komisjoni teatises kutsutakse korduvalt üles koostööle, sest kooskõlas uue turismipoliitikaga on partnerluse tugevdamine tähtis element ja tunnus. Eriti oluline on rõhutada partnerluskokkulepetesse kaasatavate ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide rolli ning paluda neil osaleda kõigis aruteludes ja kõigil foorumitel ning turismisektori täiustamise üldmeetmete rakendamisel. Samamoodi oleks kasulik edendada turismi sihtkohtade ja linnade alalisi võrgustikke, mida ajendab tegutsema ühine eesmärk parandada konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Komitee tervitab Euroopa tippsihtkohtade edendamist ning nõuab tungivalt, et nimetatud idee hõlmaks sotsiaal- ja töösuhete asjakohast haldamist ning ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide osalemist valitud sihtkohas, et parandada turismisihtkohtade jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Siinkohal tuleb rõhutada tarbijaorganisatsioonide rolli, mida nad oma pädevuste piires etendavad.

4.6

Komisjon võtab enda kohustuseks rakendada kõnealust uut poliitikat koostöö, toetusmeetmete käivitamise ja sidusrühmadevahelise kooskõlastamise kaudu. Turismistrateegias soovitakse ka selgelt suurendada kõigi sektori asjaosaliste vastutust. Komitee arvates etendab ettevõtluse peadirektoraat põhirolli kõigi nende poliitikavaldkondade kooskõlastamisel, mis mõjutavad otseselt või kaudselt Euroopa turismi ja kõikvõimalikke turismisihtkohti, millel on samuti igaühel oma eripära.

4.7

Samuti on komitee arvamusel, et komisjonil peaks olema aktiivsem roll üleeuroopaliste algatuste, sh piiriülese sotsiaalturismi kasutuselevõtmisel Euroopas. Just siinkohal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mitmel juhul teinud ettepaneku edendada Euroopa turismifoorumit ning kaaluda ja uurida võimalusi asutada Euroopa Turismiamet ja Euroopa Turismiagentuur, mis pakuksid Euroopa turismipoliitika ja -meetmete kohta teavet ja järelmeetmeid. Samuti tehakse ettepanek, et komisjon algataks uurimuse selliste tehnoloogiaplatvormide loomiseks turismisektoris, mis parandaksid turismiteenuste turustamist, eelkõige arvestades Euroopa siseturismi suurenemise võimalusega ja potentsiaalsete lähtepiirkondadega (Hiina, India, Venemaa jne).

4.8

Komitee on seisukohal, et komisjoni teatises ei pöörata piisavat tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rollile turismi uues arengustsenaariumis tarbijate, ettevõtete ja sektoris osalejate seisukohast. Uurimis- ja arendustegevus selliste tehnoloogiate kasutamise parandamiseks turismisektoris peab olema järgmisel paaril aastal prioriteet. Nii saaks kahtlemata sihtkohti, ettevõtteid ja turiste paremini hallata, saavutades järk-järgult soovitud tasakaalu.

4.9

Ilmne valmisolek võtta konkreetseid meetmeid ja eelkõige parandada kättesaadavate Euroopa fondide kasutamist on oluline, kuid teatises täpselt määratletud Euroopa peamiste turismialaste eesmärkide rakendamiseks tuleks esitada programm. Tuleb tagada, et turismile otse või kaudselt eraldatavaid vahendeid kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult eesmärkide saavutamiseks.

4.10

Komisjoni teatise mõistmiseks peab arvestama jätkusuutliku turismi töörühma aruande olulise panusega, kuna see aruanne pakkus turismistrateegia koostamiseks palju ideid, eelkõige sektori sidusrühmadele ülesannete määramisel. Tunnustatud ekspertide tehtud kuudepikkune töö on olnud kahtlemata väga tulemuslik ning sellega pakutakse täiendavaid ja konkreetseid lähenemisviise mitmele jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõimega seotud küsimustele.

4.11

Komisjoni teatises ei öelda selgelt, milline tähtsus on turismistatistikal. Komitee leiab, et turismistatistika peab selgelt toetama turismistrateegia rakendamise jälgimist. Turismistatistikas tuleb eelkõige pöörata rohkem tähelepanu jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja tööhõivenäitajatele.

4.12

Komisjoni teatises sätestatakse selgelt vajadus kohandada jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet toetav turismipoliitika komisjoni ja kogu ELi ülejäänud poliitikaga, et tagada turismistrateegias sätestatud eesmärkide täitmine.

4.13

Nagu juba täheldatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Katowice deklaratsioon”, arvamuses „Turism ja kultuur: kaks majanduskasvu tõukejõudu”, arvamuses uuendatud turismipoliitika kohta ning teistes komitee dokumentides, on vaja ka teabekampaaniaid kõigi Euroopa kodanike, eelkõige noorte teavitamiseks ja motiveerimiseks.

4.14

Komitee arvates on väga oluline, et nii formaalne kui ka ametikohal antav koolitus vastaks ettevõtete vajadustele ning parandaks inimeste tööalast konkurentsivõimet. Euroopa sertifikaatidega ning teadmiste ja oskuste tunnustamisega saaks lihtsustada rohkemate ja paremate töötingimuste loomist turismisektoris.

4.15

Turismi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks on vaja arvestada sihtkohtade eripära. Komitee soovitab, et poliitika kujundamisel ja ettepanekute koostamisel võetaks arvesse suurel määral turismist sõltuvate liikmesriikide omapära ning eri piirkondade vajadusi. Samas tuleb märkida, et kaugetesse sihtkohtadesse reisimine võib kliimamuutusi eriti tugevalt mõjutada pikamaareisiga kaasnevate mõjude ja heitkoguste tõttu. Võimalik, et tulevikus tuleb enam rõhutada eeliseid, mis on reisimisel lähemal asuvatesse sihtpunktidesse, kuhu jõuab väiksemate heitkogustega.

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/18

1.1

Taas kord palub komisjon komiteel koostada arvamuse eluaseme või muu kinnisvara soetamise hüpoteeklaenuturgude integreerimise kohta, st ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise valge raamatu kohta.

1.2

Tavaliselt on valge raamat edasise tegutsemisviisi kohta valdavalt lõpule viidud ning struktureeritud poliitilise hindamise tulemus. Kõnealusel juhul see siiski nii ei ole. Komisjon peab veel analüüsima palju lahtiseid küsimusi, nt ühenduse investeerimisfondide, laenuandjate, toodete seosmüügi jne kohta. Kokku käsitletakse 14 aspekti.

1.3

Seetõttu ei ole valge raamatuga seotud protsess lõppenud, vaid jätkub tingituna selle tegelikust ja märkimisväärsest keerukusest. Seega, miks paluda komiteel uuesti arvamus koostada, kui valges raamatus ei ole midagi uut võrreldes rohelise raamatuga, mille kohta komitee on juba seisukohad avaldanud?

1.4

Tegemist on probleemiga, mis on aastate jooksul olnud korduvalt läbirääkimiste teema, ilma et komisjonil oleks õnnestunud leida lahendus ja teha reaalne otsus, mis ületaks kultuurilised, õiguslikud ja haldustehnilised takistused, mida komitee peab komisjoni eesmärkide tegelikuks takistuseks.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus rohelise raamatu kohta (1) võeti täiskogus vastu 2005. aasta detsembris (vaid üks jäi erapooletuks) ning on täielikult asjakohane ka praegu.

1.6

Valges raamatus antakse ülevaade sektori suurest killustatusest, mis on tingitud kultuurilistest, õiguslikest ja etnilis-sotsiaalsetest eripäradest, mis on eri liikmesriikides iseloomulikud kinnisvara, eriti eluaseme soetamise puhul.

1.7

Komiteel on küll kahtlused konkreetsete võimaluste suhtes integreerida ja ühtlustada ELi hüpoteeklaenuturgu, mida iseloomustavad mitmed eripärad ja äärmiselt erinevad tunnusjooned (Umberto BURANI arvamus 15. detsember 2005) (2). Siiski tervitab komitee üldjoontes komisjoni püüdlust luua reeglid, olgu siis vabatahtliku tegevusjuhendi (st parimad tavad) või kohustusliku eeskirja vormis.

1.8

Siiski võib meedet pidada liialdatuks, kui kavatsetakse läbi vaadata ka positiivsed võimalused, mida hüpoteeklaenuturu iseregulatsioon praegu juba pakub.

1.9

Komitee soovitab komisjonil samas süvendada nende valdkondade kontrollimist, millega ei ole ülemääraseid raskusi, eeldusel et see on kasulikum (nt krediidiregistrid, vara arestimise menetlus, finantsteadmiste parandamine jne).

1.10

Komitee on seisukohal, et komisjoni meetmed on põhimõtteliselt liiga tugevalt suunatud võimaliku lühiajalise kasu saamisele, mis tuleneb uute sätete võimalikust kehtestamisest ning mis rajanevad hüpoteeklaenuturu mõnevõrra ühekülgsel käsitlusel. Lühiajalisele edule suunatud lähenemisviisi puhul on eesmärk vaid hüpoteeklaenude finantskulude vähendamine, pööramata tähelepanu praeguste finantstoodete pakkumisest ja nende uuendamisest tulenevatele võimalikele eelistele ELi kodanike jaoks.

1.11

Komitee on seisukohal (nagu juba märgitud Umberto BURANI koostatud arvamuses), et komisjoni pakutud raamistikus ei võeta piisavalt arvesse turgude pidevat arengut. Seepärast on komitee mures pikaajaliste tagajärgede pärast kõige haavatavamas olukorras olevate lepingupartnerite jaoks, st nende tarbijate jaoks, kes vajavad rohkem kaitset.

1.12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab asjaolu, et on loodud seos praeguste hüpoteeklaenu sätete ja vajaduse vahel tarbijakaitse järele. Need on kiiduväärt kavatsused, mida tuleb toetada, kui nende eesmärk on finantsteadmiste suurendamine hüpoteeklaenude valdkonnas. Toetust väärib komisjoni kavatsus tugevdada läbipaistvuse reegleid optimaalse tarbijakaitse saavutamiseks.

1.13

Siiski näib riskianalüüsi üldiste sätete iga hinna eest kehtestamine raske ja ebakindel.

1.14

Komitee arvates tuleb ühelt poolt kaitsta tarbijat hüpoteeklaenulepingu läbirääkimiste etapis, teiselt poolt peab laenuvõtja olema teadlik oma vastutusest laenuandja ees.

2.1

18. detsembril 2007 võeti vastu ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimist käsitleva valge raamatu juurde kuuluv dokument, mida on nimetatud mõju hindamiseks. Kõnealuse dokumendi juurde kuuluvad kolm lisa, mis käsitlevad järgmiseid aspekte: a) ELi hüpoteeklaenuturgude omadused; b) menetlused ja protsessid ning c) üksikute probleemsete valdkondade mõju hindamine.

2.2

Kuigi dokument SEK(2007) 1684 sisaldab mõju hindamise suurepärast kokkuvõtet, tuleks siiski lühidalt välja tuua mõningad olulised punktid dokumendist, mille kohta taotleti uut komitee arvamust:

2.3

Komisjoni dokumendis käsitletakse seejärel juba eelnevas hüpoteeklaene käsitlevas rohelises raamatus uuritud küsimusi. See ei ole üllatav, arvestades tõsiasja, et uus dokument tegeleb hüpoteeklaenuturgude integreerimise ja vastavate, juba nimetatud mõju hinnangutega.

2.4

Komitee võttis nimetatud rohelise raamatu kohta arvamuse vastu juba 15. detsembril 2005, raportöör oli Umberto BURANI. Kõnealune dokument kajastab täiel määral komitee seisukohta antud küsimuses. Käesolevas arvamuses käsitletakse komisjoni poolt lisatud kahte punkti:

3.1

Valges raamatus tõstatatakse hulgaliselt lahendust vajavaid probleeme, mille kohta on komiteel palutud arvamust avaldada. Tegemist on 11 teemavaldkonnaga:

3.2.1

Lepingu sõlmimise eelne teave : teabepuuduse vältimiseks lepingu sõlmimise etapis peab komitee vajalikuks vahetada ja levitada teavet ning tõsta teadlikkust hüpoteeklaenu valdkonna konkreetsetest teemadest. See ei tohiks põhjustada täiendavaid kulusid kodanikele.

3.2.1.1

Parem teabe andmine ja finantsteadmiste parandamine on riskiolukordade tõhusa tasuvusanalüüsi tegemiseks vältimatult vajalik. Parim vahend võimalike ülemääraste riskide ennetamiseks on mõlema lepingupartneri teavitamine tegelikest riskidest.

3.2.1.2

Komitee rõhutab tungivalt, et reeglid ja siduvad sätted peaksid hõlmama teabevahetusviise ja võimalikke karistusi nende eiramise eest. Samas on komitee seisukohal, et kohustuste määramine vaid ühele lepingupoolele ilma täiendavate tingimusteta põhjustab vaid seda, et kohustused lükatakse teise poole õlgadele.

3.2.2

Tegevusjuhendid : komitee arvates tuleks luua stiimuleid vabatahtliku tegevusjuhendiga liitumiseks.

3.2.2.1

See võimaldaks laenusaajatel paremini aru saada võimalikest riskidest ja soodsamate finantseerimistingimuste võimalusest.

3.2.2.2

Asjaomase vahendina soovitatakse nõuda laenuvõtjatelt standardküsimustiku täitmist, milles tuleks hinnata oma finantskohustuste täitmise võimet keskpikas ja pikas perspektiivis.

3.2.3

Kulumäär : komitee peab mõttekaks, et laenuandjaid kohustatakse tegema teatavaks laenu kogukulud ja esitama kulude üksikasjaliku jaotuse, sh maksude osa.

3.2.4

Nõustamine : komitee on seisukohal, et tuleks parandada hüpoteeklaenuga vahetult seotud nõustamisteenuseid sõltumatute hinnakujundusmehhanismide abil, mis tuleb samas välja tuua tehingu kogukulude kalkulatsioonis.

3.2.5.1

Kohaldamine : varasema tagasimaksmise puhul tuleb eristada a) varasemat tagasimaksmist hüpoteeklaenu täieliku või osalise kustutamisega; b) tagasimaksmist, mis tuleneb võimalusest saada teistest krediidiasutustest soodsamad tingimused.

3.2.5.2

Kulud : varasema tagasimaksmise kulude osas rõhutatakse, et need tuleb välja arvestada vastavate matemaatiliste valemitega, mille väljatoomine lepingulistes kokkulepetes on kohustuslik. Klientidelt võib kahjutasu nõuda vaid laenu vabatahtliku varasema tagasimaksmise korral. Lepingu lõpetamise korral peaks kahjutasu maksma lepingu ülevõttev krediidiasutus.

3.2.6

Toodete seosmüük : üksteisega seotud toodete müümine on õiguspärane vaid siis, kui on võimalik tõestada sidumise tegelikku kasu. Komitee arvates on seda probleemi võimalik lahendada sellega, et laenuandaja kohustatakse esitama üksikasjaliku tasuvuskalkulatsiooni ning laenusaajale antakse piisavalt aega otsustada ettepaneku vastuvõtmise üle, võimalik et ka isegi pärast laenulepingu allkirjastamist.

3.2.7

Krediidiregister : komitee jagab arvamust, et Euroopa krediidiregister on vajalik ja juurdepääsu sellele tuleb reguleerida konkreetsete andmekaitse sätetega. Komitee on seisukohal, et Euroopa krediidiregistri asutamine on Euroopa konkurentsivõime edendamise oluline element eri hüpoteeklaenuandjate hulgas. Igal juhul tuleb hõlbustada piiriülest ligipääsu iga liikmesriigi registrile, lihtsustades teabe saamise korda.

3.2.8

Kinnisvara hindamine : peamine eeldus on see, et kinnisvara hindamine on oluliselt keerukam kui üldine finantshindamine. Kinnisvara kasulikkuse määravad selle eripärad (eelkõige muutumatu asukoht). Lisaks mõjutavad selle hinnangut välised tegurid tulenevalt asukohast, nt

3.2.8.1

Kinnisvara hindamise kriteeriumid : arvestades, et kinnisvara hindamise protsess on eespool nimetatud põhjustel väga keeruline, näib kohatu otsida kõikidel juhtudel kohaldatavat konkreetset valemit. Parem oleks töötada välja nn kohaliku tasandi parimad tavad ja tugevdada kohustust, et hindamise viivad läbi osalejad, kellel on asjaomase valdkonna erialaliidu tõendatud erialane kvalifikatsioon, kes võtavad ka vastutuse asjaomase hinnangu erapooletuse eest.

3.2.8.2

Kinnisvarariskide hindamine : lisaks on komitee seisukohal, et lisaks kinnisvara hindamisele tuleks hinnata vastava väärtuse kõikumist, et täpsemini hinnata tagatist, mida kinnisvara pakub. Siinkohal soovitatakse kasutada vahendeid, mida finantsturul osalejad juba rakendavad, ning mis on suures osas ELi teiste õigusaktidega juba kehtestatud, nt riskiväärtuse meetodid (5).

3.2.9

Vara arestimine : kui hüpoteeklaenude rahastamine on jagatud varaga tagatud laenuks ja isiklikuks laenuks, siis tuleb eristada ka kinnisvarast rahalise kasu saajat ja ametliku tagatise andvat omanikku.

3.2.10

Kohaldatav õigus : komitee on seisukohal, et liikmesriikide tsiviil- ja maksuõiguslike sätete pakutavate eri eeliste ärakasutamine võib olla hoob muidu saavutamatule turu integratsioonile.

3.2.10.1

Seepärast tervitab komitee liikmesriikide eri eeskirjade säilitamist. Sel viisil on lepingupartneril võimalus valida need eeskirjad, mis aitavad rahastamise kogukulusid alandada, nagu see on ette nähtud juba Rooma määruses (6).

3.2.11

Liigkasulised intressimäärad : komitee kordab sellel teemal väljendatud seisukohta, eriti seoses äärmiste raskustega määrata liikasuliste intressimäärade täpne piir, kohaldades tarbimislaenule kehtestatud õigusraamistikku. Samas rõhutatakse, et parim kaitse liigkasuvõtmise vastu on teave. Seepärast teeb komitee ettepaneku luua ulatuslikud teabevahetusinstrumendid, et anda teavet laenuvõtjate eri riskiastmete kohta.

3.2.12

Hüpoteeklaenude refinantseerimine : komitee on seisukohal, et valges raamatus toodud lähenemisviisist on liiga lihtne mööda minna. Selle lähenemisviisi kohaselt toimub refinantseerimist käsitlevate eeskirjade puhul eristamine vahendajate (krediidiasutuste ja mittekrediidiasutuste) subjektiivse laadi alusel.

3.2.12.1

Mittekrediidiasutused ja finantsteenuste osutajad : hüpoteeklaenu rahastamine peab alati toimuma reguleeritud ja kontrollitud krediidiasutuse kaudu. Vahendajatepoolne müügiedendus ja toetus (nt konsultatsioonifirmad) on lubatud, kui seda teostavad kvalifitseeritud asutused, isegi kui nad ei ole krediidiasutused.

4.1

Hiljutine kriis USA riskantsete hüpoteeklaenude turul näitas, et kinnisvarahindade kõikumine, millele lisanduvad kliendiriski pealiskaudse hindamise tavad osamaksete mittetasumise osas, mis on ebaproportsionaalselt kõrged võrreldes tagatiseks oleva kinnisvara väärtusega, võib tekitada piisavalt tõsiseid kriise, et kogu finantssüsteem kõikuma lüüa. Seepärast tuleb iga ühenduse tasandi meetme puhul arvestada nii eelmises peatükis käsitletud punkte kui kõnealust kogemust.

4.2

Seepärast on otstarbekas lisaks ELi liikmesriikides kehtivatele reeglitele sisse viia hüpoteeklaenude reguleerimise 28. süsteem, nagu valges raamatus soovitatud. See võimaldaks hüpoteeklaenude siseturu jõulisemat integratsiooni, suurendades lepingupoolte valikuvõimalusi, tekitamata siiski tingimusi finantsturu ebastabiilsuseks, mis ilmnesid riskantsete hüpoteeklaenude kriisiga.

4.3

Muu hulgas mõjutavad kinnisvara ostu — eriti eluasemeks — (subjektiivsed) emotsionaalsed tegurid, millel ei ole mingit seost kinnisvara korrektse, mõistliku ja objektiivse hindamisega. Komisjoni iga meetme puhul hüpoteeklaenuturgude reguleerimiseks tuleb tõhususe tagamiseks lähtuda (nii objektiivsest kui subjektiivsest) taustsüsteemist.

4.4

Oleks huvitav töötada välja ettepanek (mida komitee võiks süvitsi analüüsida) hüpoteeklaenu alternatiivsete tõlgendamismudelite kohta. Selle kohaselt jagatakse iga laenutehing kahest passiivsest komponendist koosnevaks portfoolioks:

4.5

Kaheastmelise hüpoteeklaenusüsteemi vastuvõtmine võib pakkuda teatud eeliseid, mida tuleks süvendada ja analüüsida, nt

4.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodab, et komisjon viib kõnealuse protsessi võimalikult kiiresti lõpule, ilmutab rohkem otsusekindlust ja loob eeldused selleks, et institutsiooniliste aspektide eraldamine võiks olla 28. süsteemi käivitamise alus.

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/22

1.1

Vastupidiselt sellele, mida võiks arvata, sõltub ehitustööstuse tulevik vähem talle eraldatud avalikest vahenditest (kuigi programmeerimise suurem jätkumine jääks kindlaks eeliseks) ja rohkem pädevate ametiasutuste võimest töötada välja kõigile kehtiv regulatiivne raamistik, et võimaldada konkurentsi suurem läbipaistvus ning iga suurusega ettevõtte potentsiaali ja oskusteabe parem kasutamine.

1.2

Sellega seoses soovitatakse arvamuses peamiselt:

1.3

Vaid nii on võimalik teha ettevalmistusi selleks, et tõenäoliselt lähitulevikus saabuvad konkurendid väljastpoolt Euroopat.

2.1

Oma 6. detsembri 2007. aasta kirjas esitasid Euroopa Komisjoni volinikud Margot WALLSTRÖM ja Günter VERHEUGEN Lissaboni tegevuskava jätkuna Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada ettevalmistav arvamus, et uurida, kas ehitussektorit ja ettevõteteteenuseid reguleerivad õigusaktid „moodustavad ühtse tekstidekogumi, kas nad on vastavuses toimuvate ja tulevaste muutustega ning mil määral vajavad nende valdkondade õigusaktid lihtsustamist, ratsionaliseerimist ja ajakohastamist. Tuleb täpsustada, et piirduda ei tuleks ainult nimetatud sektoreid reguleerivate õigusaktidega, vaid käsitleda tuleks kõiki õigusakte, mis mõjutavad nende sektorite arengut (tervishoid, tööohutus, keskkonnakaitse jne). Analüüs peaks sisaldama kõnealuse sektori keskmeks olevaid õigustatud huve.”.

2.2

Seega tuleb taotluses esitatud punkte tervikuna hoolikalt ja süsteemselt kaaluda, sest teema on väga lai ning seda on mitmed Euroopa Komisjoni väliseksperdid mitmel korral juba uurinud.

2.3

Käesolevas arvamuses keskendutakse siiski vaid taotleja esitatud aspektidele, nimelt nende õigusaktide ja eeskirjade muutmisele ja lihtsustamisele, mis reguleerivad ehitussektorit ja mis parandavad tõenäoliselt sektori strateegilise ja objektiivse nägemuse raames paremaid toimimise ja arengu tingimusi.

2.4

Sellega seoses sisaldab käesolev arvamus mõningaid kasulikke tõsiasju ehitussektori kohta, et kirjeldada ehitusvaldkonna elukutseid korralikult omas keskkonnas koos neile omaste piirangutega.

3.1

Mõned ehitusvaldkonda puudutavad arvud, mis puudutavad 2,7 miljonit ettevõtet ELi 27 liikmesriigis:

3.2.1

Kuna ehitussektor on valdkond, mida ei saa ümber paigutada, siis moodustab see lahutamatu osa Euroopa majanduskasvu ja tööstusstruktuuri tulevikusuundadest.

3.2.2

Arvestades ehitussektori enda tootmise struktuuri ja vajadust omada geograafiliselt fikseeritud asukohti, mis jagunevad kõigi liikmesriikide territooriumitel ja mis on kohalikku ellu sügavalt juurdunud, on tal oluline sotsiaalne ja ühiskondlik roll, mida ei tohiks unustada ja mida tuleks edendada.

3.2.3

Ehitussektoril peab olema oluline roll kõigis säästva arenguga seotud meetmetes:

3.2.4

Ükski kõnealuse tegevusvaldkonna laiaulatuslik kirjeldus ei saa olla täielik, ilma et seal mainitaks sektori imagot, mis on hoolimata selle elukutse esindajate suurtest pingutustest rohkem kui viimase 30 aasta jooksul endiselt ikkagi negatiivne. Kõnealuses arvamuses tuleks sellega tegelda, sest imidž mõjutab:

3.2.5

Ka nimetatud elukutsete loomus — nii klientide vajaduste kui erinevate tehniliste andmete osas — tingib selle, et turg on väga killustunud ja jääb selliseks ka tulevateks aastateks. Selle tulemusel jäävad turul üksteise kõrval tegutsema nii käsitöölised, väikesed, keskmised kui ka suured ettevõtted.

Arusaam, et selles sektoris tegutsevad vaid suured ettevõtted suurte projektidega, tuleks õigesti suhestada: üle 20 miljoni eurose ühikuväärtusega tehingud moodustavad vaid 2–5 % ehitussektori koguturust.

3.2.6

Suured Euroopa kontsernid, mis on tihti maailma tasandil esindatud, on enamasti ühendused, mis hõlmavad väga kohaliku tasandi väikseid ja keskmisi struktuure, mis toimivad samasuguses konkurentsikeskkonnas, kus kohalikud sõltumatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

3.2.7

Kõnealuse sektori suured Euroopa osapooled ei ole üldiselt arenenud nn ameerika mudeli järgi, vaid on sobivate vahendite kaudu püüdnud ise oma oskusteavet säilitada ja arendada, jättes endale õiguse osaleda projekti kontseptsiooni määratlemises.

3.2.8

Tänu nimetatud lähenemisele on Euroopa ettevõtted suutnud endale koha kätte võidelda maailmaturul. Kõnealune mudel, mis on suunatud kontseptsiooni loomise ja elluviimise ühendamisele, ei eelista tingimata suuri kontserne, vaid seda võib ja tuleb kasutada iga suurusega ettevõtte puhul.

4.1

Käesoleva Euroopa Komisjoni taotletud ettevalmistava arvamuse ülesannete hulgas peavad lisaks õigusaktide lihtsustamise soovitustele olema ka edasise tegevuse pakkumine, mis võimaldab:

4.2

Kui turumahtude kõikumised välja arvata (seda käesolevas arvamuses ei käsitleta), siis peaksid need erinevad arvesse võetavad elemendid õigusaktides võimaldama ehitussektori osapoolte normaalse arengu, tagades ühtse sotsiaalpoliitika järgimise (tööhõive, ohutus, töötasud) ja võimaldades parandada atraktiivsust erinevate asjaomaste osapoolte (noored, lapsevanemad, õpetajad jne) jaoks.

5.1

Võtmeküsimused, millele komitee soovitab pädevatel asutustel oma pingutused keskendada, puudutavad peamiselt:

5.2.1

Tegevussuunad võiksid olla järgmised:

Kõnealuse nimekirjaga seoses tuleks täpsustada, et vastus regulatiivse muutuse nõudmisele ei tohiks tuua kaasa valmislahendusi, vaid varustama tööandjaid tervikliku „tööriistakastiga”, mida nad saaksid kasutada vastavalt oma vajadustele.

5.2.2

Muudatused ja kohandused peaksid soodustama läbipaistvust ja võrdseid võimalusi era-, avalike või poolavalike asutuste vahel ning sätestama selgelt, et iga rahastamine sõltub pakkumisest ja ametlikust lepingust.

5.3.1

Ehitussektori eriline loomus seisneb selles, et toodang on alati prototüüpne. Seetõttu peakski Euroopa õigusaktid kaitsma intellektuaalomandit ja tunnistama kaitstavate ideede erilist iseloomu, nimelt seda, et nad on mõeldud konkreetse pakkuja jaoks ja neid ei toodeta tingimata korduvalt. Euroopa tasandil tuleks kehtestada eriõigusaktid, et kaitsta tehnilisi ideid konkurentsi protsessis ja kehtestada pakkujate õiguste kaitse.

5.4.1

Enamikes liikmesriikides on ehitusala esindajad täheldanud, et enamasti on sektori vajadused riiklike haridussüsteemide igal tasandil väga halvasti rahuldatud. Sellega seoses tuleks parandada sidemeid kõnealuste ametite ja riiklike haridussüsteemide vahel ning samuti tuleks anda Euroopa tasandi tõuge, mis võiks olla järgmine:

5.5.1

Praegused normid on väga positiivselt ja tähelepanuväärselt mõjutanud ehitussektori tööviise. Siiski tuleks:

5.6.1

Olles vastamisi kliima soojenemise ja teiste ülemaailmsete väljakutsetega, on ehitussektori esindajatel, nagu ülal märgitud, oluline roll. Selle rolliga kaasneva vastutuse on nad valmis endale võtma siis, kui õigusaktid ja soodustused võimaldavad neil anda lisaväärtust Euroopa turule ja levitada oma oskusteavet teistes maailma osades, kus tuleb teadaolevalt teha hiigelsuuri pingutusi, et ettevõtete tegevuse mõju oleks kõigile tunda.

5.6.2

Selleks tuleks:

5.6.3

Kui ehitusettevõtetele antakse nii hoonete kui transpordi valdkonnas võimalus osaleda kogu protsessis, mis hõlmab kontseptsiooni, elluviimist ja hooldust, võivad need anda sellesse otsustava panuse, eelkõige kuna nad tagavad vajalike toimingute rahastamise, sest nad suudavad hallata kogumaksumust ja rahastada investeeringuid tulevasse energiasäästu.

5.7.1

Ehitussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete probleem ei ole erinevalt teistest sektoritest (vt punkti 3.2.5) juurdepääs ühele või teisele turule.

5.7.2

Seetõttu ei pea nende ettevõtete esindajad põhjendatuks kvoote, mida mõned õigeks peavad ja mida Euroopa ametiasutused tagasi lükkavad. Lisaks on esitatud arvud kõigis Euroopa riikides reaalselt kordi ületatud.

5.7.3

Seega tuleks lisaks väikeettevõtete õigusaktis käsitletud küsimustele edaspidi tegeleda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teemaga järgmiste meetmete kaudu:

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/26

1.1

Euroopa Komisjoni asepresident ja institutsioonidevaheliste suhete ja teabevahetusstrateegia volinik Margot WALLSTRÖM ning Euroopa Komisjoni asepresident ja ettevõtluse ja tööstuse volinik Günter VERHEUGEN palusid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus ettevõtlusteenuste kohta, jätkates ja täiendavalt analüüsides üht varasemat arvamust (1), mis käsitles ettevõtlusteenuseid ja tööstust.

1.1.1

Seda uurimust läbi viies tuleks silmas pidada, et Euroopa Komisjon omistab Lissaboni kavale väga suurt tähtsust, et säilitada ja suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, tulles muutustega toime kooskõlas Euroopa säästva arengu strateegiaga ning toetades sotsiaalsel tasandil tööturu osapoolte esindajate tekkimist, et pidada läbirääkimisi asjakohasel tasandil.

1.1.2

Nimetatud eesmärkide saavutamine peab toimuma paralleelselt tööstuse õigusraamistiku lihtsustamisega — tegemist on poliitilise prioriteediga, mis kujutab endast komisjoni tööstuspoliitika alussammast.

1.1.3

Peale selle iseloomustab seda tööstuspoliitikat integreeritud lähenemine, mis arvestab erinevate sektorite vajadusi.

—

Meetmed seoses ettevõtlusteenuste alase poliitika ja kõrgetasemelise rühmaga. On soovitav moodustada ettevõtlusteenuste kõrgetasemeline rühm, kes teostaks nimetatud sektori süvaanalüüsi, vaataks läbi olemasolevad poliitikasuunad, et määratleda ja hinnata ettevõtlusteenuseid puudutavatest tõhusamaid ja edukamaid ning kavandada konkreetsed poliitikameetmed peamiste lünkade ja vajaduste täitmiseks. Eritähelepanu tuleb pöörata ettevõtlusteenuste eri allsektorite väga suurele mitmekesisusele, et kindlaks teha, millised neist nõuavad oluliste meetmete rakendamist ja millise tasandi (piirkondliku, riikliku, Euroopa Liidu tasandi) meetmed on põhjendatud.

—

Tööturumeetmed ettevõtlusteenuste valdkonnas. Sotsiaalsest perspektiivist on vaja uurida sügavuti valdkondlikul tasandil väljakutseid, mis tulenevad ettevõtlusteenuste ja töötleva tööstuse vaheliste suhete kaudu tekkinud uut tüüpi tööhõivest. Sealjuures tuleb silmas pidada töötajate, sealhulgas ka allhankega kaasatud töötajate haridust, koolitust, elukestvat õpet ja töölevõtu tingimusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks toetada sotsiaaldialoogi sektori tasandil. Vaja on koostada kava, et arutada ettevõtlusteenuste sektorit mõjutavatest struktuursetest muutustest tulenevaid muutusi töötingimustes ja töövõimalustes.

—

Ettevõtlusteenused seoses uuenduspoliitikaga. Aktiivselt tuleks edendada teadus-, arendus- ja uuendustegevuse programme ning teenustealase uuendustegevusega seotud meetmeid. Rohkem tähelepanu pälvivad sellised valdkonnad nagu organisatsiooniline uuendustegevus, teadmismahukad ettevõtlusteenused ja uuenduste juhtimine.

—

Ettevõtlusteenuste standardite väljatöötamine. Ettevõtteid tuleks innustada, et nad aitaksid luua iseregulatsiooni teel standardeid, olles põhjalikult konsulteerinud ettevõtlusteenuste tarbijatega. Euroopa Standardikomitee ja tema partnerite (avatud platvormi) toetus on oluline eduka uuendustegevuse tulemuste levitamiseks, eelkõige kiire ja mitteametliku konsensuse loomise teel.

—

Teenuste teaduse arendamine on uus distsipliin hariduses ja koolituses.

—

Siseturg ja ettevõtlusteenuseid mõjutavad õigusaktid. Komitee on määratlenud valdkonnad, mis vajavad lihtsustamist, selgitamist ja halduskoormuse vähendamist nii, et seejuures ei leevendata kehtivaid nõudeid töökoha hügieeni ja ohutuse ning töötajate esindamise osas. Muuhulgas pööratakse tähelepanu sellele, et ei ole teostatud teenuste direktiivi mõjuhinnangut ettevõtlusteenustele ning et selles osas on vaja jätkuvaid jõupingutusi, eelkõige pärast direktiivi ülevõtmist siseriiklikku õigusesse. See peaks hõlmama ka võimalike edasiste meetmete määratlemist seoses avatuma kauplemise ja konkurentsiga laienenud ELi siseturul.

—

Ettevõtlusteenuste statistika edasine parandamine. Liikmesriikidelt oodatakse rohkem koostööd, et parandada statistikat ettevõtlusteenuste kohta ning eelkõige et saada paremat teavet selle toimimise kohta ja selle mõju kohta riigi majandusele — see on valitsustele vajalik vahend kõnealuse valdkonna potentsiaali arendamiseks. Muudatustest Euroopa ühenduste majandustegevuse üldise tööstusliku liigituse (NACE) peatükis 74 ei piisa, et tagada vajalikud üksikasjad, mida on vaja sisuliste andmete kogumiseks ettevõtlusteenuste kohta.

3.1

Taust. 2006. aasta septembris vastu võetud EMSK arvamuses (CCMI/035) soovitati tõsisemat tähelepanu pöörata ettevõtlusteenustele, kuna nad annavad suure panuse Euroopa töötleva tööstuse toimimisse. Kõnealuses arvamuses selgitati teenuste ja tootmise vahelisi suhteid ning mõjusid sotsiaal- ja majanduselule tööhõive, tootlikkuse ja konkurentsivõime osas. See võetigi käesoleva täiendava analüüsi lähtealuseks ettevõtlusteenuste teemal. Käeolevat arvamust sobib alustada ettevõtlusteenuste määratlusega — need on teenindustegevused, mida kasutatakse vahesisendina ja mis mõjutavad tootmistegevuse kvaliteeti ja tõhusust, täiendades või asendades ettevõttesiseseid teenindusfunktsioone (Rubalcaba ja Kox, 2007). See määratlus kattub mõningal määral NACE rev. 1 (koodid 72–74) ja NACE uue versiooni (koodid 69–74, 77–78, 80–82) määratlusega ning kokkuvõttega teenuste erinevatest kategooriatest. Ettevõtlusteenuste alla kuulub kaks peamist kategooriat:

Käesoleva arvamuse eesmärk on aidata kõnealusel valdkonnal rohkem tunnustust saada, võimaldada tal takistamatult areneda ja aidata Euroopa riikide majandusi nende jõupingutustes muutuda globaalsel turul konkurentsivõimelisemaks.

3.2

Teenuste ja ettevõtlusteenuste tähtsus. Teenustel on elanike, töötajate, ettevõtete, piirkondade ja riikide jaoks järjest suurem tähtsus. Teenused on majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide nõudluste hulgas suurel määral ülekaalus. Kuigi teenused eksisteerivad majandus- ja ühiskonnaelu enamikes aspektides, ei kajastu suur osa sellest tegevusest statistikas. Tootmissektorite traditsiooniline jaotus, kuigi ebatäielik ja kätkeb endas tugevaid vastastikuseid seoseid majandusvaldkondade siseselt, võimaldab meil hinnata peamiste majanduslike tegevuste tähtsust. Teenused kui majandusvaldkond muutuvad Euroopas järjest tähtsamaks ning nende osakaal kogu tööhõives (70 %) on väiksem kui Ameerika Ühendriikides (80 %) ja suurem kui Jaapanis (67 %). Kõigis kolmes valdkonnas on ettevõtlusteenuste allsektor kasvanud väga dünaamiliselt, mis toob kaasa osakaalu kasvu kogu tööhõives. Põhitegevusena ettevõtlusteenuseid pakkuvad ettevõtted hõlmavad 10–12 % kogu tööhõivest ja lisaväärtusest. Kui arvestada ka ettevõtteid, kellele ettevõtlusteenused on kõrvaltegevuseks, siis on osakaal tööhõivest palju suurem. 2004. aastal olid ettevõtlusteenustega tegelevate ettevõtete osas juhtivad riigid Beneluxi maad, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa. Ajavahemikul 1995–2004 on mõned riigid oluliselt kasvatanud oma ettevõtlusteenuste sektorit: teiste hulgas nt Ungari, Poola, Austria, Läti ja Malta. See viitab teatud lähenemisprotsessile Euroopa Liidu riikide vahel. Eeltoodud järjestuses võeti arvesse vaid ettevõtteid, kelle jaoks ettevõtlusteenused on põhitegevusala. Enamik neist ettevõtetest kuuluvad väikeste või keskmise suurusega ettevõtete hulka.

3.3

Hinnang arengutele. EMSK on nüüd olukorda uuesti hinnanud pärast eelmise arvamuse vastuvõtmist (CCMI/035, september 2006) toimunud arengute valguses ja täheldab rahuloluga, et Euroopa Komisjon on hakanud ettevõtlusteenuste mõjule töötlevale tööstusele suuremat tähtsust omistama.

3.4

Ettevõtlusteenuseid soodustavad tugimeetmed. Lisaks ELi käivitatud meetmetele ettevõtlusteenuste positsiooni parandamiseks tööstus- ja uuenduspoliitikas ning siseturu direktiivi võimalikele positiivsetele kõrvalmõjudele on komisjon võtnud ka muid meetmeid, mis kaudselt toetavad ettevõtlusteenuste rolli tootmistegevuses.

3.5

Ettevõtlusteenuste sektori peamised vajadused. Vaatamata teenuste arendamises tehtud edusammudele on oluline arvestada ka oluliste puudujääkide ja vajadustega. Praegune Euroopa poliitikaraamistik tugineb põhiliselt töötlevale tööstusele, ehkki teenustesektor moodustab selgelt majanduse kõige suurema osa ning edendab kasvu ettevõtluse ja ühiskonnaelu kõigis aspektides.

3.5.1

Enamik ELi tööstuspoliitika horisontaalsetest ja valdkondlikest algatustest nii riiklikul kui ka ELi tasandil keskenduvad töötlevale tööstusele, vaatamata sellele, et ettevõtlusteenustel on seejuures loomulik tugifunktsioon. Sellest tulenevalt on kiiresti vaja luua tasakaalustatud ELi poliitika, milles ei alahinnata ettevõtlusteenuste olulisust Euroopa tööstuse üldise konkurentsivõime ning majanduse jaoks tervikuna. Mis tahes majandussektorile suunatud horisontaalsed algatused peavad olema tõepoolest horisontaalsed ning sobima ettevõtete ja töötajate vajadustega uues teenustemajanduses, kus tööstus- ja teenindussektor on lahutamatult seotud, pakkudes Euroopa majandusele oma koostoime kaudu uusi võimalusi maailmaturul. Mitmeid tööstuspoliitika elementideks olevaid ELi poliitilisi algatusi tuleks vastavalt teenustele kohandada ja rakendada. See hõlmab selliseid valdkondi, nagu tõhusalt toimiv teenuste siseturg, rahvusvaheline kaubandus, riigiabi reeglid, tööturg, sotsiaalmeetmed, koolitus ja regionaalpoliitika, teadus- ja arendustegevus, uuendustegevus, standardimine, ettevõtlus, parem statistika ja teave. Lisaks tuleb vajadusel arvesse võtta teenuste eritingimusi. See aga ei tähenda, et kõik poliitilised algatused peaksid olema vertikaalselt teenustele kohandatud. Pigem tuleks uurida kõigi nende poliitiliste algatuste mõju teenustele ning võtta vajadusel erimeetmeid.

3.5.2

Suuri vajakajäämisi võib täheldada järgmistes valdkondades:

3.6

Seosed ettevõtlusteenuste meetmete ja asjakohaste poliitikavaldkondade vahel. Kogemused on näidanud, kuidas kavandatavad igakülgsed meetmed võiksid ettevõtlusteenustega seonduda ja muuta võimalikuks ettevõtlusteenuste jõulise arengu eelseisvate väljakutsetega toimetulekuks. Arvesse tuleks võtta eri poliitikavaldkondade koostoimet ja seotust.

3.7

Ettevõtlusteenuste tõhustamiseks konkreetse ELi poliitika kujundamisel on vaja majandusteaduslikku põhjendust. Sellele on hiljuti viidanud Kox ja Rubalcaba („Business Services in European Economic Growth”, 2007). Oma argumentide toetuseks tõid nad eelkõige esile turgude ja süsteemi puudusi, nagu teabe ebaühtlust ja välismõjusid.

3.8

Lissaboni kava 2008–2010. Ettevõtlusteenustega seotud poliitikavaldkonnad võiksid olla kasulikud seoses ELi Lissaboni kava 2008–2010 (KOM(2007) 804 lõplik) ettepanekutega. Enamik kümnest peamisest eesmärgist, mida soovitakse 2010. aastaks saavutada, mõjutavad otsesel või kaudsel viisil teenuseid.

3.8.1

Komisjon esitab 2008. aasta keskpaigas uuendatud sotsiaalmeetmete kava, mille eesmärk on vähendada kvalifikatsioonipuudujääke. Enamikes eriti töömahukates ettevõtlusteenustes võib täheldada olulisi puudujääke ja vajadusi. Komitee tõdes oma arvamuses teemal „Esmatähtsate kategooriate tööhõive (Lissaboni strateegia)” (9), et Lissaboni ambitsioonikad tööhõive-eesmärgid on saavutatud vaid osaliselt ning viimaste aastate tööhõive kasv tuleneb eriti naiste puhul suures osas osalise tööajaga töökohtade lisandumisest. Ilmselgelt on jätkuvalt puudus eakatele sobivatest töökohtadest ning noorte hulgas on täheldatav ebatüüpiliste (mittestandardsete tööhõivevormide) märkimisväärne kasv. Viimatinimetatutest ei ole mõned õiguslikult ega sotsiaalselt piisavalt kindlustatud. Komitee rõhutas oma arvamuses, et paindlikkuse ja turvalisuse kontseptsiooni kontekstis on vaja tagada kõrgel tasemel sotsiaalne kaitse, aktiivne tööturupoliitika, haridus, täiendõpe ja koolitus.

3.8.2

Komisjon esitas käesoleva aasta alguses ettepaneku ühise sisserändepoliitika loomiseks. See võib mõjutada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet näiteks teadmismahukates ettevõtlusteenuste valdkonnas ning madala kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet näiteks koristus- või turvateenuste valdkonnas.

3.8.3

VKEde kasvupotentsiaali realiseerimiseks kogu nende elutsükli jooksul võtab EL vastu väikeettevõtete õigusakti. Ettevõtlusteenuste sektoris on ettevõtete loomise ja sulgemise määrad kõige kõrgemad, seega tundub erilise tähelepanu pööramine VKEdele asjakohane. Komitee ärgitas oma arvamuses teemal „Ettevõtluspotentsiaal — VKEd (Lissaboni strateegia)” (10) koostama VKEdele paremini suunatud ja süvalaiendatud koondsuuniseid majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks ajavahemikus 2008–2010. Samuti saavad VKEd kasu ELi halduskoormuse vähendamisest 25 % võrra aastaks 2012.

3.8.4

EL soovib tugevdada ühtset turgu ning suurendada konkurentsi teenuste alal. Samas arvamuses (INT/324) avaldas komitee kahetsust lõpuleviimata ühtse turu, direktiivide liiga aeglase rakendamise üle liikmesriikides ning halduskoormuse ja tööjõu liikuvuse puudumise üle. VKEdele on need tegurid tõsiseks takistuseks.

3.8.5

EL soovib viia ellu „viienda vabaduse” (teadmiste vaba liikumine) ning luua tõelise Euroopa teadusruumi. Lissaboni kava nimetatud prioriteedi saavutamisel võivad teadmismahukad ettevõtlusteenused olulist rolli mängida.

3.8.6

EL soovib parandada uuendustegevuse raamtingimusi. Komitee on koostanud arvamuse ka teemal „Investeeringud teadmistesse ja uuendustegevusse (Lissaboni strateegia)” (11). Peamine eesmärk on Euroopa juhtpositsiooni säilitamine teadustegevuse, tehnoloogilise arendustegevuse ja uuendustegevuse valdkonnas ning vaja on nimetatud valdkondade suuremat rahastamist ELi eelarvest, haridusvõimaluste parandamist ning vajadusel üldist standardite tõstmist. Samuti on vajalik arengule ja uuendustegevusele avatud sotsiaalne keskkond; vajalike tingimuste loomine ja otsuste langetamine, mis julgustaksid ja ergutaksid investoreid paigutama oma kapitali uutesse Euroopa ettevõtetesse; teadlikkuse tõstmine alusuuringute märkimisväärsest olulisusest ning ettevõtluse soodustamine uuendusmeelsete ja riskialdiste inimeste seas; riskidega paratamatult kaasnevate mõningaste ebaõnnestumiste ja kahjudega leppimine. Samuti käsitles komitee uuendusmeelse ettevõtluse ja uuendussõbraliku turu õiguslikke ja ühiskondlikke raamtingimusi.

3.8.7

EL soovib suunata oma tööstuspoliitika tootmise ja tarbimise jätkusuutlikkuse parandamisele. See eesmärk võiks hõlmata ka keskkonnaalaste ettevõtlusteenuste rolli tööstuspoliitikas.

3.8.8

EL soovib pidada kahepoolseid läbirääkimisi peamiste kaubanduspartneritega, et leida uusi võimalusi rahvusvaheliseks kaubanduseks ja investeerimiseks ning luua ühisruum, kus kehtivad ühesugused õiguslikud sätted ja standardid.

4.1

1. prioriteet. Euroopa Komisjon peaks ettevõtlus- ja tööstuspoliitika raames looma ettevõtlusteenuste kõrgetasemelise rühma, et poliitilistes meetmetes järgitaks laiemat lähenemisviisi teenustele, arvestades nende vastasmõju tööstuse ja kogu majandustegevusega. Sellise kõrgetasemelise rühma peamised eesmärgid võiksid olla järgmised:

4.2

2. prioriteet. Eraldi ettevõtlusteenuste sektorile pühendatud sotsiaaldialoogis osalejaid tuleks julgustada arutama järgmiste valdkondade üle ja esitama nende kohta soovitusi:

Tegelikult sõltub aga sellise sektorile suunatud sotsiaaldialoogi teostatavus ja mõjusus (mh kokkulepete tunnustamine, organisatoorne tugi) nii tööandjate kui töötajate üleeuroopaliste esindusorganisatsioonide tunnustamisest.

4.3

3. prioriteet. Teadus-, arendus- ja uuendustegevus teenuste valdkonnas:

4.4

4. prioriteet. Standardite väljatöötamine. Teenuste standardite areng on olnud aeglane ja need sõltuvad üldiselt nõudlusest. Ettevõtlusteenuste pakkujate poolel on struktuurilised probleemid. Pakkujad on suures osas väikeettevõtted, mis ei kuulu oma riigi esindusorganisatsioonidesse, ning seda on näha ka Euroopa tasandil, kus kõnealune kategooria ei ole üheski Euroopa organisatsioonis hästi esindatud. Seega ainus võimalus olukorra parandamiseks on julgustada kasutajaid oma nõudmisi väljendama. Ettevõtlusteenuste turg saaks väga palju kasu sellest, kui valdkonnas kehtiksid selged standardid. Standardite väljatöötamine aitaks:

4.5

5. prioriteet. Ettevõtlusteenuste statistika edasine parandamine. Poliitilised meetmed sõltuvad käimasolevate suundumuste analüüsist ning suundumusi on võimalik määratleda ainult selge ja sisulise statistika põhjal. See, et tootmine ei kasva võrdluses USAga piisavalt, võib osaliselt tuleneda mitteusaldusväärsest statistikast, mis põhineb tootmistulemuste mõõtmiseks kasutataval meetodil. Ettevõtlusteenuste statistika edasiarendamine eeldab mitte ainult Eurostati-poolset otsust, vaid koostööd liikmesriikide valitsustega, kes peaksid muutma oma statistikakogumise meetodeid. Eritähelepanu tuleks pöörata ettevõtlusteenuste osa mõõtmisele teistes tööstus- ja teenindussektorites.

4.6

6. prioriteet. Teenuste teadus.

Teenuste teadus (SSME: Service Science, Management and Engineering) on uus arenev distsipliin, mis hõlmab lahknevaid ja killustunud lähenemisviise teenustele, sh teenuste majandust, teenuste haldamist, teenuste turustamist ja teenuste kavandamist (service engineering). Teenuste valdkonna uurijad ja ettevõtted tunnistavad, et kõiki neid valdkondi tuleb edendada ja paremini integreerida. Hea näide teenuste teaduse raames on teenuste kavandamine. See on tehniline distsipliin, mis tegeleb teenuste süstemaatilise arendamise ja kujundamisega sobivate mudelite, meetodite ja vahendite abil. Kuigi teenuste kavandamine hõlmab ka teenuste haldamise aspekte, on üks tähelepanu keskmes olev valdkond uute teenuste arendamine. Samuti tegeletakse teenuste kavandamise raames arendussüsteemide kujundamisega, teisisõnu üldise teadus-, arendus- ja uuendustegevuse haldamise teenustega seotud küsimustega. Tavapäraseks muutub integreeritud lähenemisviis, mille puhul on materiaalse vara, tarkvara ja teenuste väljatöötamine ühendatud.

Teenuste teadusele annavad väärtusliku tõuke uute ärimudelite, meetodite ja vahendite põhjalikud teadusuuringud. Teenuste standardite üha suurem ühtlustamine julgustab uute teenuste määratlemist ja tõhusat arendamist (12).

Teenuste kavandamine on teenuste sektori üks valdkondi, mida Euroopa teadusuuringud on põhjalikult vorminud. Suurem integratsioon rahvusvaheliste võrgustikega ja teenuste kavandamise sõltumatu kogukonna süstemaatiline väljaarendamine on tulevikus olulise tähtsusega kõnealuse valdkonna juhtrolli säilitamisel (13).

4.7

7. prioriteet. Siseturg ja ettevõtlusteenuste reguleerimine.

Regulatiivse koormuse vähendamine ja lihtsustamine. On mitmeid piiravaid tegureid, mis mõjutavad ettevõtlusteenuste ettevõtteid negatiivselt ja nullivad nende jõupingutused tootlikkuse suurendamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks teistes liikmesriikides. See hõlmab tööjõu liikuvuse ja hariduskvalifikatsioonide tunnustamise probleeme. Reguleerivate õigusaktide maht ja keerukus on viimastel aastatel suurenenud ning see on kasvatanud väikeste teenuseosutajate koormust. Kõige olulisemad ja tähelepanu nõudvad punktid on järgmised:

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/34

1.1

Komitee toetab määruse eelnõu sihte ja eesmärke ning direktiivi 76/768/EMÜ uuesti sõnastamist määrusena.

1.2

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et eelkõige VKEd peavad tegema märkimisväärseid kulutusi, et täita hea tootmistava edendamisele, ohutushinnangu läbiviimisele ja toote andmiku ettevalmistamisele esitatavaid uusi nõudeid, rääkimata kõikidest asjaomastest katsetest.

1.3

Komitee peab soovitavaks vähendada negatiivset finantsmõju VKEdele näiteks täpsustades, et toote andmik ja ohutushinnang tuleb ette valmistada kooskõlas uute nõuetega toodete puhul, mis viiakse turule esimest korda.

1.3.1

Komitee toetab määruse jõustumiseks ettenähtud 36-kuulist perioodi. Seoses toote andmike ja juba turul olevate kosmeetikatoodete ohutushinnangu ajakohastamisega soovitab komitee siiski täiendavat 24-kuulist üleminekuperioodi pärast määruse jõustumist.

1.4

Komiteel on hea meel, et määrusega nähakse ette kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivsele funktsioonile toksilisteks liigitatud ainete (edaspidi CMR-ained) ohutushinnangul põhinev erikord. Selliste ainete kasutamise keeld tuleks säilitada.

2.1

Direktiivi (76/768/EMÜ) peamine eesmärk on kaitsta tarbija tervist, ühtlustades samas õigussätteid kosmeetikatoodete kohta ühtsel turul. Turu praeguse olukorra hindamisel selgus, et direktiivi 76/768/EMÜ tehtud muudatused ja nende ebaühtlane ülevõtmine liikmesriikide õigusaktidesse on viinud suure õigusliku ebakindluse ja arvukate erinevusteni. See on põhjustanud halduskoormust ja mittevajalikke kulusid nii pädevatele asutustele kui ka tööstusele, kuid ei ole suurendanud kosmeetikatoodete ohutust.

2.2

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastu võetud õigusaktide ühtlustamise kohta) (edaspidi „kosmeetikadirektiiv”) lihtsustamine kuulutati välja komisjoni teatises „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia”, komisjoni 2007. aasta poliitilise strateegia dokumendis ning komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammis. Komisjon tegi ettepaneku lihtsustada kosmeetikadirektiivi uuestisõnastamise abil. Kõnealune reguleerimistehnika võimaldab õigusakti ja sellesse tehtavaid muudatusi kodifitseerida ning õigusakti oluliselt parandada.

2.3

2006. aastal käivitatud avalikule arutelule saadud tagasiside ning mitme komisjoni uuringu põhjal koostas komisjon enne määruse ettepaneku koostamist (uuestisõnastamine) (1) ulatusliku mõjuhinnangu.

2.4

ELi kosmeetikasektoris tegutsevad peamiselt VKEd. 97 % kõigist ELi kosmeetikaettevõtetest on VKEd ning 80 %-l neist ettevõtetest on vähem kui 19 töötajat. VKEd on otsesed tööandjad umbes kahele kolmandikule kõigist ELi kosmeetikasektoris töötavatest inimestest.

2.5

Euroopa kosmeetikatööstuses töötab umbes 150 000 inimest. Alates 1999. aastast on Euroopa kosmeetikasektoris loodud pidevalt uusi töökohti (kasv 1,2 % aastas).

2.6

Lisaks otsesele tööhõivele on kosmeetikasektoril tugev kaudne mõju tööhõivele jaekaubanduse, turustamise ja transpordi valdkonnas. Hinnanguliselt on kosmeetikasektor kaudselt loonud umbes 350 000 töökohta.

2.7

Seetõttu tuleks kõnealuse ettepaneku mõju analüüsimisel arvestada ELi kosmeetikasektori VKEde huvide ja seisukohtadega.

2.8

Kosmeetika ühendusesisene eksport on alates 1999. aastast kasvanud mahult keskmiselt 5 % ja väärtuselt 6,5 % aastas.

2.9

Kosmeetikatööstus on rahvusvaheline tööstus, milles Euroopal on väga oluline osa. Kosmeetikatööstuse globaalse olemuse tõttu on see sektor Euroopa Liidule kui neto eksportijale eriti oluline. 2005. aastal eksporditi kosmeetikatooteid väljapoole ELi 16 miljardi euro väärtuses ning imporditi 4,4 miljardi euro väärtuses.

2.10

Olukord on liikmesriigiti erinev. Üks näide on siinkohal Poola. Märkimisväärne osa Poola kosmeetikasektorist on veel sõltumatu ning seal tegutseb üle 400 ettevõtte, mis on peamiselt VKEd. Poola kosmeetikaturg, mis kasvas 2006. aastal 8,2 % ja 2007. aastal 7,2 % ning on jätkuvalt suure kasvupotentsiaaliga, on hea näide pidevast kasvust, mida ei ole olnud enam Euroopa Liidu viies suuremas arenenud majanduses (Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania).

3.1

Nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ uuestisõnastamise ettepaneku peamised eesmärgid on järgmised:

3.2

Komisjoni ettepanekuga säilitatakse direktiivi 76/768/EMÜ kohaldamisala ning kosmeetikatoote määratlus. Euroopa Komisjoni korraldatud avaliku arutelu käigus pooldas enamik asjaosalisi direktiivi 76/768/EMÜ uuestisõnastamist määrusena.

3.3

Tehti ettepanek uuesti määratleda mõisted, nagu: tootja, importija, turul kättesaadavaks tegemine, turuleviimine, ühtlustatud standardid, jäljed, säilitusained, värvained, UV-filtrid, soovimatu mõju, tugev soovimatu mõju, eemaldamine ja tagasivõtmine. Siiski ei tehta ettepanekut mõiste „kosmeetikatoode” uuesti määratlemiseks.

3.4

Ettepanekusse on sisse viidud ühenduses kindlaks määratud vastutava isiku kontseptsioon. Seal kirjeldatakse ka vastutust juhul, kui tooted on tarbijani jõudnud väljastpoolt ELi, näiteks Interneti kaudu.

3.5

Ettepanekusse on sisse viidud nn uue lähenemisviisi põhimõtted, nagu viited ühtlustatud standarditele õigusaktides seoses heade tootmistavade, proovivõtu ja analüüsiga ning kosmeetikatoodete omadusi kajastavate märgetega.

3.6

Ettepanekus on kehtestatud miinimumnõuded ohutushinnangule ja toote andmikule. Määruse eelnõu I lisas on esitatud kosmeetikatoodete ohutusaruanne. Kosmeetikatoote ohutushinnang põhineb selle koostisainete toksikoloogilisel kirjeldusel.

3.7

Praeguse ohtlikkusel põhineva korra asemel nähakse määrusega ette kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivsele funktsioonile toksilisteks liigitatud ainete (CMR-ained) ohutushinnangul (mitte ohtlikkusel) põhinev erikord. 1. ja 2. kategooria CMR-ainete keeld on säilitatud. Siiski võimaldab uus lähenemisviis 1. ja 2. kategooria CMR-ainete kasutamist rangetel tingimustel juhul, kui nende kasutamine kosmeetikas on tunnistatud ohutuks.

3.8

Määruses on säilitatud nii valmistoodete loomkatsete keelustamise üldstrateegia kui ka tähtajad nende kosmeetikatoodete turustamise keelustamiseks, mis sisaldavad koostisaineid või koostisainete kombinatsioone, mida on loomade peal katsetatud.

3.9

Samuti on kehtestatud ühtne lähenemisviis soovimatu ja tugeva soovimatu mõju käsitlemiseks. Andmed soovimatu ja tugeva soovimatu mõju kohta moodustavad tulevikus osa kosmeetikatoodete ohutusaruandest ning neist teavitatakse üldsust. Lisaks teavitatakse tugevast soovimatust mõjust otsekohe ka pädevaid asutusi.

3.10

Määruse ettepanekus nähakse ette lihtsustatud tsentraliseeritud elektrooniline teabe esitamise kord. Seni tuli enne kosmeetikatoote turuleviimist teavitada eraldi iga liikmesriiki. Teabe ulatus on liikmesriigiti erinev. Lisaks nõutakse mitmes liikmesriigis praegu mürkide kontrolli keskuste eraldi teavitamist.

3.11

Määrusega tugevdatakse pädevate asutuste halduskoostööd ja hea haldustava rakendamist.

4.1

Komitee toetab määruse eelnõu sihte ja eesmärke — teatud haldusmenetluste lihtsustamist ja ühtlustamist, tagades samas tugeva tarbijakaitse. Määruse ettepanek on kahtlemata läbipaistev. Ettepanekus sätestatud õigussätetega selgitatakse varasemaid õiguslikke ebaselgusi, mis on toonud kaasa erineva tõlgendamise ja rakendamise.

4.2

Direktiivi 76/768/EMÜ uuestisõnastamine määrusena tagab toodete vaba liikumist toetavate õigussätete ühtse rakendamise ühtsel turul ning lihtsustab haldusmenetlusi ELi turgudel.

4.3

Samas kui haldusmenetluste lihtsustamisega saaks vähendada teatud kulusid (st toodete kohta teabe edastamine ja mürkide kontrolli keskuste teavitamine), peavad VKEd tegema märkimisväärseid kulutusi, et täita toote andmiku sisu ja ühtlustatud standardi EN ISO 22716 (GMP) osas esitatud uusi nõudmisi. Siinkohal tuleks rõhutada, et kehtivate õigussätetega ei nõuta nii üksikasjalikke toksikoloogilisi andmeid kui määruse ettepanekuga.

4.4

Täiendavate kulude suurus määruse nõuete täitmiseks sõltub eeldatavalt suuresti ettevõtte suurusest. Toote andmike ja ohutushinnangute ettevalmistamisega seotud kulud jäävad eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kanda, mis varem valmistasid ette elementaarseid andmeid, nagu oli kindlaks määratud kehtivate õigussätetega.

Suurte rahvusvaheliste ettevõtete kulude märkimisväärset suurenemist oodata ei ole, kuna neil on pikaajalised kogemused, ekspertteadmised, inimressursid, tehniline taust ja juurdepääs kolmandate osapoolte oskusteabele. Mitmel ELi turul tootvate suurte tootmisettevõtete jaoks muutuvad varasemad haldusmenetlused Euroopa tsentraliseeritud teabe esitamise korraga kindlasti lihtsamaks. See vähendab osaliselt teavitamisega seotud kulusid. Lisaks on rahvusvahelised ettevõtted juba rakendanud teabeedastussüsteemid oma põhisegude (koostiste) jaoks.

4.5

VKEde puhul võib eeldada kulude märkimisväärset suurenemist seoses hea tootmistava, ohutushinnangu ja toote andmiku ettevalmistamisega, rääkimata kõikidest asjaomastest katsetest.

Üksnes uurimistegevuse, andmiku ja ohutushinnanguga seotud kulud võivad VKEde jaoks suureneda isegi kuni 100 % iga uue turuleviidava koostise kohta. See suurendab omakorda märkimisväärselt VKEde tootmiskulusid ning mõjutab toodete jaehinda, mõjutades nii tarbijate huve.

Siinkohal tuleks meeles pidada, et VKEde tooteseeriaid toodetakse oluliselt väiksemas mahus kui suuri tootekoguseid müüvate suurte rahvusvaheliste ettevõtete omi. Selle tulemusena on uurimistegevuse, andmiku koostamise ja ohutushinnangu läbiviimise kulud ühe toote kohta VKEde puhul palju suuremad.

Vastavalt komisjoni koostatud mõjuhinnangule võib see olla ebapiisav liikmesriikide jaoks, nagu Hispaania, Itaalia, Poola ja Bulgaaria, kus on palju väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

4.6

Näib, et on soovitav vähendada negatiivset finantsmõju VKEdele näiteks täpsustades, et toote andmik ja ohutushinnang tuleb ette valmistada kooskõlas uute nõuetega toodete puhul, mis viiakse turule esimest korda. Siinkohal näib vajalik pikendada üleminekuperioodi juba turul olevate toodete toote andmike ja ohutushinnangu ajakohastamiseks.

4.6.1

Komitee toetab määruse jõustumiseks ettenähtud 36-kuulist perioodi. Seoses toote andmike ja juba turul olevate kosmeetikatoodete ohutushinnangu ajakohastamisega soovitab komitee siiski täiendavat 24-kuulist üleminekuperioodi pärast määruse jõustumist.

4.7

Komitee tervitab ettepanekus esitatud mõistete loetelu. See lihtsustab määruse sätete tõlgendamist ning aitab kõrvaldada õigusliku ebakindluse ja vastuolud. Siiski ei tehta ettepanekut kosmeetikatoodete uue määratluse kohta. Kosmeetikatööstus on väga uuenduslik ning igal aastal viiakse turule uusi tõhusaid vahendeid ja tootekategooriaid. See võib põhjustada probleeme seoses toote liigitamise (kosmeetika, farmaatsiatooted jms) ja nn piiripealsete toodetega. Seepärast on vaja läbi viia harimis- ja teabekampaaniaid ning samuti tugevdada turujärelevalvet kõnealuses valdkonnas.

4.8

Komitee tervitab ettepanekusse sisse viidud ühenduses kindlaks määratud vastutava isiku kontseptsiooni. Vastutava isiku määramine, kes võib olla muu ettevõtja kui tootja, on kasulik ning järgib olemasolevaid turutavasid, nagu allhange ja isiklik märgis. Vastutava isikuga seotud sätetes sätestatakse vastutus juhtudeks, kui turul tehakse kättesaadavaks tooted väljastpoolt ELi, nt Interneti kaudu.

4.9

Lisaks leiab komitee, et määratlema peaks ka teisi mõisteid, et tagada õiguskindlus, eelkõige sellise õigusliku meetme nagu määruse puhul. See kehtib eelkõige mõistete puhul, nagu „lõhn” ja „aktiivne koostisaine”.

4.10

Komitee tervitab mürkide kontrolli keskuste elektroonilise teavitamise kehtestamist kosmeetikatoodete ja põhikoostiste kohta. Kindlasti ühtlustatakse sellega haldusmenetlusi ELi turgudel.

4.11

Komitee toetab uue lähenemisviisi põhimõtete sisseviimist kosmeetikatooteid käsitlevatesse õigusaktidesse. Ühtlustatud standardite rakendamine, mida tootjad ja pädevad asutused võivad teha vabatahtlikult, võimaldab kasutatavate meetodite ühtlustamist. Ühtlustatud standardid on hea näide iseregulatsiooni kasulikest vahenditest, mida kosmeetikatööstus meelsasti kasutab. Siiski on komiteel kahtlusi uue lähenemisviisi põhimõtete kriitikata rakendamise suhtes. Tarbijate tervise ja kaitse küsimusi tuleb reguleerida asjaomaste õigusaktidega.

4.12

Komitee tervitab määruse ettepanekus esitatud viidet toodete kohta toodud märgetega seotud ühtlustatud standarditele. Siiski tuleks ühtlustatud standardites käsitleda mitte märkeid, vaid märgete tõestamiseks kasutatavaid tõhususe hindamise meetodeid. Märgitud mõju saab mõõta usaldusväärsete ja reprodutseerivate meetoditega. Lisaks tuleks ühtlustatud standardites võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut ning teema tohutut ulatust.

4.13

Komiteel on hea meel, et määrusega nähakse ette erikord kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivsele funktsioonile toksilisteks liigitatud ainete jaoks, millele viidatakse direktiivis 67/548/EMÜ (artikli 12 lõige 2). Selliste ainete kasutamise keeld tuleks säilitada. Siiski põhineb kehtiv süsteem ohtlikkusel (st aine olulised omadused) ning jätab kõrvale doosi ja kokkupuuteviisi. See võib viia nt etanooli (st alkoholi) automaatse keelustamiseni selle uuesti liigitamisel 1. või 2. kategooria CMR-ainete alla, hoolimata asjaolust, et aine kasutamine kosmeetikatoodetes on ohutu. Määruse eelnõus sätestatakse, et 1. ja 2. kategooria CMR-aineid võib kasutada ühenditena kosmeetikatoodetes üksnes juhul, kui korraga on täidetud kolm tingimust (artikli 12 lõige 2). Siiski eeldatakse ühe tingimusena, et ainet kasutatakse ametlikult toidu- ja toitainetes. Kuid sama hästi võib esineda juhtumeid, kus 1. või 2. kategooria CMR-ainena liigitatud aine kasutamist kosmeetikas peetakse ohutuks, kuid selle kasutamine toiduainetes on keelatud (nt formaldehüüd, boorhape jne). Kavandatud sätted välistavad selliste ainete igasuguse kasutamise kosmeetikatööstuses.

4.14

Komitee on teadlik üleminekuperioodidest toote andmiku ja ohutushinnangu kohandamiseks juba turul olevate toodete puhul (artikkel 34). Eelnõus ei täpsustata, kas üleminekuperioodi saab rakendada üksnes turuleviidavate toodete puhul või ka juba turul olevate toodete puhul. Ühesuguse üleminekuperioodi kehtestamine (36 kuud) kõigile, sealhulgas juba turul olevatele toodetele võib viia olukorrani, kus seaduslikult turuleviidud tooted tuleb kõrvaldada, kuna nende märgistus või toote andmik on ajakohastamata. Komitee toetab määruse jõustumiseks ettenähtud 36-kuulist perioodi. Seoses toote andmike ja juba turul olevate kosmeetikatoodete ohutushinnangu ajakohastamisega soovitab komitee siiski täiendavat 24-kuulist üleminekuperioodi pärast määruse jõustumist.

Mõjuhinnangut sisaldavas dokumendis SEC(2008) 117 sedastab Euroopa Komisjon, et: „Olemasolev statistika näitab, et negatiivsete reaktsioonide arv kosmeetikatoodetele on väga väike. (…) Lisaks ei ole alates kosmeetikadirektiivi jõustumisest kosmeetikatööstuses aset leidnud ühtegi suurt ohutuskriisi, vastupidiselt näiteks söödasektorile.”

5.1

Komitee on teadlik sellest, et komisjoni ettepanekus sisalduvate teatud sätete täitmine võib olla keeruline. Neist kõige olulisemate hulka kuulub toote andmike ja ohutushinnangu jaoks vajalike andmete ulatus (artikkel 7 ja I lisa).

5.2

Artiklis 7 nimetatud ohutushinnangu peab läbi viima sõltumatu kolmas osapool, st väljastpoolt kõnealust ettevõtet.

5.3

Artikli 7 lõikes 3 esitatud mõiste „mittekliinilised ohutusuuringud” on ebaselge. Olemasolevast teabest selgub, et kõnealust mõistet tõlgendatakse ELi liikmesriikides erinevalt. Vastavalt Poola pädevate asutuste tõlgendusele on kliinilised katsed ravimitega seotud katsed. Kosmeetikatoodete hindamiseks tehtud uuringuid, kus kasutatakse vabatahtlikke (dermatoloogilised katsed, sobivustestid ja instrumentaalsed uuringud), ei saa seepärast mõista kliiniliste katsetena. Samas ei saa neid määruse eelnõu artikli 7 lõike 3 tähenduses käsitleda ka mittekliiniliste uuringutena. Vastavalt direktiivile 2001/10/EÜ ei saa hea laboritava sätted kehtida katsetele, milles osalevad inimesed.

5.4

Lisaks takistab nõue, et kõik ohutushinnanguks vajalikud toksikoloogilised katsed ja analüüsid tuleks teostada kooskõlas hea laboritava põhimõtetega, suurema osa toksikoloogia andmebaasides ja teaduslikes väljaannetes olevate andmete kasutamist, mis on väärtuslikud teabeallikad. Isegi hiljutistes teaduslikes väljaannetes võib väga harva leida asjaomaseid katseid tegevate laborite deklaratsiooni heale laboritavale vastavuse (või mittevastavuse) kohta.

5.5

Täitmisel võivad tekitada raskusi I lisa artiklite 2 ja 4 sätted, mis käsitlevad pakendimaterjali puhtuse ja säilivuse hindamist, ühendite vastastikuse mõju hindamist, toote säilivuse mõju hindamist ohutuse seisukohast ning toote ohutust pärast avamist, sest selleks puudub üldiselt kättesaadav ja tunnustatud metoodika nt rahvusvaheliste või Euroopa standardite või teaduslike väljaannete kujul. Seega ei ole sellised andmed kergesti kättesaadavad.

5.5.1

Komitee tervitab I lisa sisu (kosmeetikatoote ohutusaruanne) seoses toote andmiku koostamisel vajaliku teabe ja tehtavate katsete miinimumnõuetega. Sellega parandatakse andmiku kvaliteeti, lihtsustatakse turujärelevalvet ning seega suurendatakse tarbijakaitset.

5.6

Toimeaine täheldatava kahjuliku toimeta doosi (NOAEL — No Observed Adverse Effect Level) väärtus, mis on vajalik ohutuse piirmäära (MoS — Margin of Safety) arvutamiseks, ei ole paljude ainete puhul kättesaadav. Kohustus määrata kindlaks toimeaine täheldatava kahjuliku toimeta doosi väärtus toob kaasa loomkatsed, mis rikuvad ELi poliitikat alternatiivsete meetodite edendamise valdkonnas. Samuti on see vastuolus artikli 14 sätetega (Loomkatsed).

5.6.1

Seepärast tuleks uues määruses täpselt sätestada, millised testid peavad tootjad tegema kosmeetikatoodetes kasutatavatele ainetele, et teha kindlaks võimalikud ohud tarbijate tervisele.

5.7

Komitee ei ole nõus, et koostisainete loetelu võib olla märgitud ainult pakendile (artikli 15 alapunkt g), vaid see peaks võimalusel olema märgitud tootele (mahutile).

5.8

Komitee leiab, et kosmeetikatoodetel peab olema eraldi hoiatus lastele, milles märgitakse selgelt ja nähtavalt ära miinimumvanus toodete kasutamiseks ning hoiatus, et neid peab hoidma lastele kättesaamatus kohas.

5.9

Lisaks on komitee arvamusel, et määruses peaks selgelt sätestama, et kui kosmeetikatooteid müüakse kaugmüügi abil, siis peab kaugmüügipakkumisele selgelt kirja panema sama teabe kui märgistusel ja pakendil poodides.

5.10

Komitee toetab suuremat survet pädevate asutuste halduskoostööle ning hea haldustava rakendamisele.

5.11

Komitee toetab endiste lisade korrigeerimist, mis sisaldasid ainete loetelu, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud ja mille kasutamisele on seatud piirangud, lisades sinna CAS, EINEÜS ja INCI nimetused ning luues kosmeetika koostisainete elektroonilise nimekirja.

5.12

Direktiivi 76/768/EMÜ endise I lisa tagasivõtmine näib asjakohane. Kategooriatesse jagamine varasemas nimekirjas oli üsna juhuslik ning kategooriarühmades esines arvukaid kordusi, nt: „jumestuspuudrid” ja „jumestustooted ja tooted jumestustoodete eemaldamiseks”. Lisaks oli endine nimekiri juba aegunud — tänapäeval on turul uued tootekategooriad, nagu tselluliidivastased plaastrid ja aktiivaineid sisaldavad kosmeetilised pabersalvrätikud jumestustoodete eemaldamiseks.

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/39

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab direktiivi ettepanekut KOM(2008) 123 lõplik, millega muudetakse direktiivi 2001/82/EÜ ja direktiivi 2001/83/EÜ, tagades et kõikide ravimite kohta kehtivad ühtlustatud eeskirjad olenemata müügiloa saamise korrast.

1.2

Samade kriteeriumide kasutamisega kõigi ravimite puhul tagatakse lisaks kvaliteedi-, ohutus- ja tõhususkriteeriumidele rahvatervise kõrgetasemeline kaitse ja siseturu nõuetekohane toimimine. Samuti kaovad ebavajalikud haldus- ja rahalised kulud ettevõtete jaoks.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati toetanud ja toetab edaspidi komisjoni püüdlusi suurendada ravimiohutust, kuna tegemist on väga olulise elemendiga inimeste ja loomade tervise kaitsmisel.

1.4

Vähendamata komisjoni tulevase vastuvõetava õigusakti tähtsust nõustub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesmärgiga volitada komisjoni laiendama määruse (EÜ) nr 1084/2003 kohaldamisala muudatustele, mis tehakse pärast müügilubade andmist olenemata müügiloa saamise korrast, ja vältida nii võimalikke takistusi ravimite vabale liikumisele.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab siinkohal taas selgelt oma veendumust, et siseturg tuleb kiiresti lõpule viia ka sektorites, kus seda ei ole veel saavutatud või kus see on saavutatud osaliselt.

2.1

2001. aasta novembris esitas Euroopa Komisjon ravimieeskirjade ulatuslikuks reformimiseks kaks õigusakti — direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta ja direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (1).

2.2

Need õigusaktid on jätk põhjalikule reformile, mis käivitati 1993. aastal Euroopa Ravimiameti asutamisega vastavalt määrusele (EEÜ) nr 2309/93 ja uue korra sätestamisega ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta (2).

2.3

Vastavalt kaupade vaba liikumise põhimõttele nähti nimetatud määrusega ette kõigi ravimite müügilubade andmise kaks korda, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 1995:

2.4

Kõnealuste ravimite müügilubade andmise kordade eesmärk oli tagada kasu ja ohu vahekorra õige hindamine ja kehtestada ranged kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kriteeriumid, et tagada inimeste ja loomade tervise kaitse.

2.5

Direktiividega 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ tugevdati vastavaid väga olulisi garantiisid konkreetsete sätetega ravimiohutuse kohta, et saavutada rahvatervise kõrgetasemeline kaitse sagedasemate kontrollide ning rangemate ja konkreetsemate kriteeriumidega kohustuse osas anda teavet soovimatute kõrvaltoimete kohta.

2.6

Komisjon tuvastas ravimite lubade andmise süsteemi korrapäraste kontrollide käigus probleeme seoses muudatustega, mis toimuvad pärast lubade andmist riiklikul tasandil. Sellised juhtumid moodustavad 80 % kõigist ravimite müügilubadest.

2.7

Need pärast riiklike lubade andmist tehtud muudatused toimuvad vastavalt määrustele (EÜ) 1084/2003 ja 1085/2003, kuid puudutavad siiski vaid aspekte, nagu tootmisprotsess, pakend või tootja aadress, kuid mitte selliseid olulisi aspekte nagu uue ravinäidustuse lisamine või muudatused manustamismeetodis.

2.8

Sellest tulenevalt on lubade andmisele järgnevad menetlused mõnel juhul liikmesriigiti erinevad, mistõttu kehtivad ühele tootele eri eeskirjad ja klassifikatsioonid. Sellega ei tagata ühtset tervishoiutaset, kuna sama ravimi ravialane klassifikatsioon ja kasutamine on erinevad, mis võib põhjustada muu hulgas kunstlikke takistusi ravimite vabale liikumisele Euroopa Liidus.

3.1

Vältimaks sama ravimi kohta kehtivaid erinevaid tingimusi, otsustas komisjon teha ettepaneku direktiivide 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ muutmiseks, mille kohaselt laiendatakse praegu vaid tsentraliseeritud korra kohaselt lubatud ravimitele kehtiva määruse (EÜ) nr 1084/2003 kohaldamisala kõigile ravimitele olenemata loa saamise korrast.

3.2

Ettepanek kuulub lihtsustamisalgatuste hulka, mis on esitatud komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogrammi 2. lisas. Ettepanek hõlmab vaid üht õigusakti kohandamaks direktiivide 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ mitmeid artikleid määruse (EÜ) nr 1084/2003 sätete osas, mis peaksid niisiis kehtima kõigi ravimite kohta.

3.3

Praeguse olukorra jätkumine tähendaks ebavajalikke haldus- ja rahalisi kulusid ettevõtetele, kes soovivad ravimeid turustada mitmes liikmesriigis. Nimetatud ettevõtted puutuvad eri liikmesriikides pidevalt kokku erinevate eeskirjade ja lahknevate haldusnõudmistega, mis võivad lisaks tekitada kunstliku takistuse kaupade vabale liikumisele.

3.4

Ettepanek on olemuselt üksnes õiguslik ja sellega muudetakse ainult määruse (EÜ) nr 1084/2003 õiguslikku alust, volitades komisjoni muutma selle määruse kohaldamisala, et tagada müügilubade andmise korra tõhus ühtlustamine.

3.5

Komisjon rõhutab, et kõnealuse ettepaneku väljatöötamise käigus konsulteeriti põhjalikult kõigi huvitatud isikutega ja et valitud kehtivate õigusaktide muutmise menetlus on sobivaim viis saavutamaks ravimite ühtlustatud eeskirjad pärast nende turuleviimist kooskõlas rahvatervise kõrgete standarditega ning õiguslik järjepidevus.

3.6

Ettepanek muuta rida artikleid põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 95, millega on sätestatud kaasotsustamismenetluse kasutamine, samuti vastab ettepanek subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ettepanekut muuta direktiive 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ, kuna need muudatused tagavad kõikide ravimite lubade andmise eeskirjade ühtlustamise, rahvatervise kõrgetasemelise kaitse ja siseturu nõuetekohase toimimise, samuti kaovad ettevõtete jaoks ebavajalikud haldus- ja rahalised kulud.

4.2

Kooskõlas varasemate kõnealusel teemal koostatud arvamustega toetab ja lausa julgustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni püüdlusi suurendada ravimiohutust, kuna tegemist on väga olulise elemendiga inimeste ja loomade tervise kaitsmisel.

4.3

Ettepanek on kooskõlas eesmärgiga saavutada õigusaktide lihtsa muutmisega kõikide ravimite eeskirjade ühtlustamine, isegi kui need on load saanud eri kordade alusel, kaotades ühtlasi võimalikud takistused ravimite vabale liikumisele.

4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab õigusliku aluse muutmist ja jääb ootama praegu koostatavat õigusakti ettepanekut, mis on komitee arvates ravimisektori tuleviku seisukohast veelgi olulisem.

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/41

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/41

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jagab Euroopa Komisjoni hinnangut raudteekaubaveo olukorra kohta Euroopa Liidus ning leiab, et komisjoni ettepanekute suund on õige, kuigi ettepanekud jäävad väljakutset arvestades tagasihoidlikuks.

1.2

Komitee arvates tuleks olukorra parandamiseks

1.4.1

Kulude vähendamiseks tuleb jätkata liikumist koostalitlusvõime ja tehnilise ühtlustamise suunas. Traditsiooniliselt on iga võrgustik loonud ise oma reeglid ning reguleerimis- ja ohutussüsteemid. On oluline, et kõik süsteemid järk-järgult ühendataks ning Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) võimalikult kiire rakendamine muudetaks prioriteetseks.

1.4.2

Sobivate investeeringute olemasolul tuleks niipea, kui see on reaalne, järk-järgult muuta raudteeinfrastruktuuri — rongide mõõtmeid ja pikkust ning tõusu- ja kaldteede ning teljekoormuse näitajaid, et neid kohandada kaubaveoks, nagu seda tehakse näiteks USAs.

1.4.3

Tõeline konkurentsi arendamine ja turu avamine nõuab paremat tõhusust ja suuremat tootlikkust. See aspekt tõstatab raudteeveo töötajate koolitamise küsimuse. Võib juhtuda, et uued turule sisenevad käitajad seisavad silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega. Seepärast tuleb sellele vajadusele vastamiseks ja uute, kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele mõeldud töökohtade loomiseks tagada, et korraldatakse sobivaid koolitusi.

1.4.4

Uuesti tuleb läbi vaadata infrastruktuuri haldajate kulude jaotamine eri käitajate vahel, samuti tuleb paremini jaotada konkureerivate transpordiliikide väliskulud, et luua vaba ja moonutusteta konkurentsi tingimused.

1.4.5

Selliseid algatusi nagu Betuwe liin, New Opera ja FERRMED tuleks uurida ja toetada, et võtta neist eeskuju kogemuste ja heade tavade osas.

1.5.1

Tuleks kehtestada siduvad lepingulised reeglid, mille alusel makstaks klientidele hüvitist ebakvaliteetse teenuse osutamise korral — see oleks stiimul pakutavate teenuste kvaliteedi parandamiseks.

1.5.2

Parandada tuleb mitmete teenuse osutamist võimaldavate aspektide kvaliteeti ja usaldusväärsust. See puudutab nii veeremit, signaalimist, raudteerööpaid kui ka teabesüsteeme.

1.5.3

Teenuse usaldusväärsuse suurendamisele aitab kaasa ka sobivate liinide eraldamine kaubaveole, kehtestades näiteks kaubavedusid soosivad eelisõigused neil liinidel raudteetranspordi käigus tekkivate liiklemiskonfliktide puhuks, lähtudes loomulikult kõigi kasutajate huvidest. Kaaluda võiks liiklemisperioodide ja -aegade suhtes mõningase manööverdamisruumi võimaldamist.

1.6.1

Raudteekaubaveole heidetakse kõige enam ette marsruutide pikkust ja kauba liikumise aeglust. Olukorra parandamiseks tuleks vähendada marsruudil olevate peatuste arvu (või need üldse kaotada) ja planeerida marsruudid nii, et tekiks võimalikult vähe liiklemiskonflikte teiste rongidega. Samuti tuleks operatiivse haldamise seisukohast anda liiklemiskonflikti tekkides võimaluse korral eelisõigus kaubarongidele. Arendada tuleks ka öiseid kaubaveo kiirronge.

1.6.2

Samuti oleks vaja investeeringuid infrastruktuuride kohandamiseks rongide suurema kiirusega, unustamata samas siiski, et kiiruste suurendamisel teatud raudteelõigul vähenevad lubatud teljekoormuse suurused. Kuigi praegust kaubarongide väikest kiirust tuleks suurendada, on kõige olulisem rongide kiiruse ühtlus. Ühtlast mõõdukat kiirust tuleks eelistada sagedasele peatumisele ja sõitmahakkamisele, mis põhjustab arvukaid viivitusi.

1.7.1

Kuna traditsioonilised liikluskorralduse põhimõtted ja viisid eelistavad varem kindlaks määratud teoreetilistel marsruutidel alati reisironge, on tahtmatult jõutud praeguse olukorrani, kus kaubarongi väike (nt kümnekonna minutiline) viivitus väljasõidul kasvab sihtpunkti jõudmise ajaks peaaegu alati oluliselt pikemaks (mõnest tunnist kuni terve päevani).

1.7.2

Tänu tehnoloogiate arendamisele keskpikas ja pikas perspektiivis on võimalik muuta kaubarongide liikumist sujuvamaks, arvestades olukorda reaalajas, mitte üksnes varem kindlaks määratud teoreetilist marsruuti. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi viimase etapi alla käiva ühel raudteelõigul liikuvate veeremite üksuse (moving block) kontseptsiooni abil saaks suurendada raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet ja liiklushäirete korral paremini reageerida. Selleks peavad kõik liikmesriigid investeerima raudteeliikluse juhtimissüsteemi, et jõuda võimalikult kiiresti koostalitlusvõime ja erinevate riiklike võrgustike järjepideva kasutamiseni.

1.7.3

Tuleks investeerida suutlikkuse suurendamisse kitsaskohtade ning peale- ja mahalaadimisplatvormide osas, mis võimaldab transpordisüsteemide koostalitlust.

1.7.4

Sorteerimisjaamade ning peale- ja mahalaadimisterminalide teema on oluline, kuid seda ei saa käsitleda eraldi piirkondlikke teenuseid pakkuvate teiseste võrgustike küsimusest. Tõelise konkurentsivõimelisuse tagamiseks tuleb raudteekaubaveo teenust pakkuda klientidele võimalikult lähedal.

1.8.1

Kuigi praegu ei tundu eriti tõenäoline kavandada kaubaveoks mõeldud üleeuroopalise võrgustiku rajamist, ei ole kahtlust, et eraldi võrgustik oleks parim viis raudteekaubaveo edendamiseks, mis muudab selle usaldusväärsemaks, täpsemaks, odavamaks ja kiiremaks. Kaubaveole orienteeritud koridorid on lähitulevikus tõenäolisemad, kuid mandritevaheliste suurte kaubaveovõrgustike puudumisel võiks kaaluda üha arvukamate spetsiaalselt kaubaveoks mõeldud raudteelõikude kaasamist kaubaveole orienteeritud koridoridesse, et ühendada eriti aktiivseid majanduskeskusi. Selline võimalus on osutunud edukaks Rotterdami sadama ja Saksamaa vahelisel Betuwe liinil. Kõik liikmesriigid peavad täiel määral osalema nende poliitikate ja õigusaktide elluviimisel, mis võimaldavad parandada raudteede konkurentsivõimet.

2.1.1

Samal ajal kui kaubaveo maht kasvas 1995.–2005. aastal 2,8 %, vähenes raudteevedude osakaal pidevalt ja jäi alates 2005. aastast enam-vähem stabiilselt püsima 10 % ümber, mis on madalaim sellekohane näitaja pärast 1945. aastat.

2.1.2

Komisjoni arvates on sellise viletsa tulemuse põhjused usaldusväärsuse puudumine, pakutava veomahu ebapiisavus, teabe puudulik haldamine, aeglane sõidukiirus ja paindlikkuse puudumine. Vaatamata nimetatud puudustele võivad siiski tekkida uued võimalused, arvestades praegust majanduslikku olukorda, mida iseloomustab kaubavahetuse mahu kasv, ummikud maanteedel, kütusehinna tõus ja üha suurenev mure keskkonna säästmise pärast.

2.1.3

Varem on ühendus püüdnud raudteetransporti edendada kolme järgmist osa hõlmava lähenemisviisi abil:

2.1.4

Tuleb tõdeda, et saavutatud tulemused, eriti rahvusvahelise kaubaveo osas, ei ole piisavad.

2.2.1

Valges raamatus Euroopa transpordipoliitika kohta aastani 2010 võetakse ambitsioonikas eesmärk minna maanteeveolt üle raudteeveole ning nähakse ette „põhiliselt kaubaveoks kasutatavate multimodaalsete koridoride” loomine. Nagu teada, vähendati tegelikku olukorda arvestades valge raamatu läbivaatamisel 2006. aastal maanteeveolt raudteeveole ülemineku ambitsiooni ja esitati koosmodaalsuse idee, kuid seejuures korrati siiski ka vajadust soosida põhiliselt kaubaveoks kasutatava raudteevõrgustiku esilekerkimist.

2.2.2

Just seda mõtet arendab komisjon edasi oma teatises, võttes kolmeosalise eesmärgi: suurendada olemasolevatel üleeuroopalistel võrgustikel põhinevas transpordivõrgustikus sõidukiirust, usaldusväärsust ja veomahtu.

3.1

Komisjon meenutab raudteekaubaveo ergutamiseks, parandamiseks või soodustamiseks juba tehtud algatusi: koostalitluse ja teabe edendamine (Europtirails), infrastruktuuride ehitamine (Betuwe liin) ja koridoride tugistruktuuri loomine. Ometi on need osutunud ebapiisavaks.

3.2

Vormilisest küljest on kavandatud kolm võimalust: praeguse olukorra säilitamine, uute meetmete võtmine kaubaveole orienteeritud võrgustiku loomiseks ja eriprogrammi käivitamine täielikult kaubaveoks kasutatava raudteevõrgustiku loomiseks.

3.3

Mõeldes antiikfilosoofia põhimõttele in medio stat virtus, jätab komisjon kõrvale esimese ja kolmanda võimaluse, pidades ühte liiga vähe ambitsioonikaks ja teist liiga ebarealistlikuks.

3.4.1

Komisjon soovib kaubaveole orienteeritud võrgustiku loomiseks arendada rahvusvahelisi koridore. Selleks tuleks määrata kindlaks kõnealused sobiva infrastruktuuriga koridorid ning luua samal ajal tõhus haldus- ja kasutussüsteem. See on aga võimalik ainult siis, kui liikmesriigid osalevad projektis infrastruktuuri haldajatena.

3.4.2

Selle saavutamiseks kavandab komisjon mitmeid õigusmeetmeid, mis on seotud 2008. aastaks kavandatud esimese raudteepaketi ümbersõnastamisega, ning samuti stiimuleid ja rahastamisvahendeid, mis eraldataks olemasolevatest assigneeringutest.

3.4.3

Seeläbi soovib komisjon kaubaveole orienteeritud koridore õiguslikult määratleda ning julgustada liikmesiike ja infrastruktuuri haldajaid looma kaubaveole orienteeritud rahvusvahelisi koridore ning otsida nende struktuuride jaoks rahastamisallikaid, mis jääksid aga olemasolevate rahastamisvõimaluste raamesse.

3.4.4

Üks raudteekaubaveole tehtavaid etteheiteid puudutab teenuse viletsat kvaliteeti ja klientide puudulikku teavitamist. Seepärast soovib komisjon järgida tõelist kvaliteedi- ja läbipaistvuspoliitikat ning teeb ettepaneku kvaliteedinäitajate avaldamist käsitleva õigusliku vahendi kohta. Samuti avaldab komisjon aruande meetmetest, mida käitajad on võtnud oma raudteeteenuste kvaliteedi parandamiseks.

3.4.5

Võrgustiku teatud lõigud, eelkõige ELi keskosas, on ülekoormatud ja olukord ähvardab järgmistel aastatel veelgi halveneda. Seega on vaja investeeringuid, et suudetaks teenindada pikemaid, suuremate mõõtmete ja suurema teljekoormuse ning maksimaalse kiirusega ronge. Selleks tuleb investeeringuid vastavalt suunata ja kooskõlastada. Komisjon soovitab koridoride haldusorganitel koostada investeerimisprogrammid, millega seoses tekib küsimus rahastamisvõimalusest, mis tuleb leida olemasolevatest programmidest.

3.4.6

Raudteekaubaveo liikluse sujuvuse ja tõhususe küsimus on seotud rongiliinide jaotamisega raudteekaubavedudele. Praegu määrab rongiliinide jaotuse kindlaks iga haldaja eraldi, järgides asjaomase liikmesriigi korda. Rongiliinide jaotuse ühtlustamine oleks seega kasulik vahend usaldusväärsete ja tulemuslike rongiliinideni jõudmiseks.

3.4.7

Selle saavutamiseks soovib komisjon teha õigusakti ettepanekud rongiliinide rahvusvahelise jaotamise ja raudteekaubaveo eelistamise kohta (eelkõige võrgustiku häirete korral).

3.4.8

Raudteeliiklus vajab lisaks ka terminale ja sorteerimisjaamasid. Viimastel aastatel on kinnisvarasurve tulemusel selliste jaamade ja terminalide arvu linnapiirkondades aga hoopis vähendatud.

3.4.9

Komisjoni ettepanekuid lugedes on selge, et kavandatud meetmete tulemuslikkus sõltub tehtavatest algatustest ning liikmesriikide ja raudteesektori osapoolte aktiivsusest.

3.5.1

Komisjoni tehtud tähelepanekud raudteeveo olukorra kohta ei vaja täpsemaid märkusi ning kinnitavad juba teada olevat asjaolu sektori nõrkuse kohta. Olukorra parandamiseks tuleb kaasata vastutavad ametivõimud ja ettevõtlussektor — seda nii poliitilise tahte ja kaubandusliku aktiivsuse kui ka rahastamise osas.

3.5.2

Kuid just see ongi nõrk koht. Komisjon soovitab mitmeid õigusmeetmeid, kuid ei paku välja ühtegi uut rahastamisvõimalust. Õigusmeetmed on kahtlemata vajalikud, kuid siiski kindlasti ebapiisavad. Kava elluviimiseks vajalikud assigneeringud tuleb leida olemasolevate programmide raames. See eeldab keeruliste valikute tegemist ja sellega kaasneb olukord, kus iga meede mõjutab paratamatult teisi meetmeid, millega on raske toime tulla.

3.5.3

Lisaks eeldab kava õnnestumine liikmesriikide ja haldusettevõtete aktiivset suurt pühendumist, kuid liikmesriikidel jääb sageli puudu ressurssidest ja neil võivad olla teised prioriteedid ning haldusettevõtted, kes vaatamata kasule, mis nad on saanud nii suuri hoolduskulusid põhjustava raudteevõrgustiku ja selle käitamise eraldamisest, ei ole rahaliselt alati just kõige paremal järjel.

3.6.1

Kaubaveole orienteeritud rahvusvaheliste koridoride rajamine oleks kaubaveo arengu esmane eeltingimus, ent teadupärast on seni kaubaveo arvelt eelistatud reisijatevedu. Seega tuleb teha teatud mõttes kultuurirevolutsiooni, kus liikmesriigid peavad nõustuma teatud piirangutega ja kus eraldatakse teatud rahalisi ressursse, unustamata seejuures asjaolu, et üldsuse silmis on reisijateveo eelistamine reegel, mida ei tohiks üldiselt küsitavuse alla seada. Küsimus on seega pigem võrgustike optimaalses haldamises ja kaubaveole orienteeritud võrgustike määratluses, ilma et seejuures halveneks reisijateveo kvaliteet ja täpsus. Rahvusvaheliste koridoride loomisel tuleb arvestada uute ja vanade liikmesriikide raudtee-ettevõtete kasutatavaid rööpmelaiusi ja olemasolevaid veeremeid, kandidaatriikide ja kolmandate riikide kaubaveovooge, samuti Vene Föderatsiooni eksklaavi Kaliningradi.

3.6.2

Teavitamis- ja läbipaistvusküsimused on kahtlemata tähtsad, kuid on ilmne, et klient teeb oma valikud lähtuvalt hinnast, usaldusväärsusest, kiirusest, terminalidele juurdepääsu lihtsusest ning peale- ja mahalaadimise lihtsusest. Otsustavaks teguriks on seega teenuse kvaliteet. See sõltub osaliselt raudteeliikluse korralduse mehhanismidest, osaliselt aga suurtest investeeringutest.

3.6.3

Tundub, et raudteekaubaveo konkurentsivõime osas ollakse üldiselt seisukohal, et selline transpordiliik on mõeldud eelkõige teatud tüüpi veostele: rasketele kaupadele suurtes kogustes. Tuleks suurendada klientide mitmekesisust, kasutades konteinereid, tänu millele saab laiendada klientuuri ja suurendada konkurentsivõimet olukorras, kus kütusehinnad tõusevad ja üha enam pööratakse tähelepanu säästvale arengule.

3.6.4

Rahastamise osas jääb komisjoni teatis väheütlevaks, sest ei paku välja ühtegi konkreetset rahastamisviisi; ainus nimetatud võimalus tugineb keeruliste valikute tegemisele olemasolevate rahaliste vahendite hulgast.

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/45

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni uut teatist sadamapoliitika kohta, milles tehakse ettepanek peamiselt mittesiduvate õigusaktide vastuvõtmiseks. Komitee avaldab ka rahulolu, et üldise tähelepanu all on stabiilse investeerimiskliima loomine, sadamate säästev areng, hea sotsiaalne kliima sadamates ja asutamislepingu eeskirjade järjekindel kohaldamine.

1.2

Euroopa sadamate maastik muutub üha mitmekesisemaks nii hõlmatud sadamate arvu kui ka tegevuse ja pakutavate teenuste ulatuse osas. Komitee arvates peaks ELi sadamapoliitika turupõhist arengut soodustama ja tagama, et kõik sadamad saaksid oma potentsiaali säästval viisil täielikult kasutada.

1.3

Komitee avaldab toetust komisjoni algatusele arendada välja raudteekaubaveo võrgustik ning kutsub liikmesriike üles seadma esmatähtsaks suurte, piiriüleste, sadamatega ühendatud raudtee-infrastruktuuride projektide elluviimine, tekitamata samas kahju reisijateveole raudteel.

1.4

Komitee tervitab komisjoni algatust avaldada suunised, millega laheneks ebaselgus ühenduse keskkonnaõigusaktide kohaldamise osas sadamate arendustegevusele ja soovitab need avaldada enne 2008. aasta lõppu.

1.5

Euroopa Komisjon peaks tugevdama meetmeid sadamate haldusmenetluse hõlbustamiseks. Sellega seoses tervitab komitee komisjoni kavatsust tutvustada 2008. aastal piirideta Euroopa meretranspordiruumi. Komisjon, aga eelkõige liikmesriigid, peavad tegema täiendavaid edusamme tolli moderniseerimisel ja sellele olulisema poliitilise prioriteedi omistamisel.

1.6

Komitee nõustub komisjoniga, et võrdseid võimalusi sadamate vahel saab edendada riigiabi suuniste väljatöötamise ja läbipaistva finantsraamatupidamise teel. Samavõrd kasulikud ja üldarusaadavad on teatises sisalduvad suunised kontsessioonide, tehnilis-merenduslike teenuste ja töötajate ühenduste kasutamise kohta. Lõpuks tuleks komisjoni algatusel tagada aus konkurents ELi ja väljaspool ELi asuvate sadamate vahel.

1.7

Komitee tervitab komisjoni eesmärki edendada ja suurendada koostööd linnade ja nende sadamate vahel. Eelkõige kutsub komitee komisjoni üles viima läbi põhjaliku uuringu sadamate sotsiaalmajandusliku mõju kohta.

1.8

Komitee avaldab toetust komisjoni otsusele innustada Euroopa sotsiaalpartnereid looma sadamates Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on viimasel kümnel aastal osalenud aruteludes ELi ühise sadamapoliitika üle. Võttes arvesse meresadamate suurt rolli Euroopa Liidu sotsiaalmajandusliku arengu, heaolu ja ühtekuuluvuse seisukohalt, on sellise poliitika lisaväärtus märkimisväärne.

2.2

Komitee on võtnud vastu arvamuse sadamate ja mereinfrastruktuuride rohelise raamatu kohta (KOM (1997) 678 (1)) ning Euroopa Komisjoni kahe seadusandliku ettepaneku kohta avada Euroopa meresadamates sadamateenuste turud (2). Lisaks võttis komitee 26. aprillil 2007. aastal vastu omaalgatusliku arvamuse ELi ühise sadamapoliitika kohta (3). Silmas pidades vastasseisu, mis iseloomustab arutelusid sadamateenuste direktiivi üle, keskendutakse käesolevas arvamuses Euroopa meresadamapoliitika nendele aspektidele, mille osas sadamasektori sidusrühmad võiksid kokkuleppele jõuda.

3.1

Euroopa Komisjon avaldas teatise Euroopa sadamapoliitika kohta 18. oktoobril 2007. Teatis on sidusrühmadega toimunud aastapikkuse arutelu vili. Protsessi käigus toimus kaks konverentsi ja kuus temaatilist seminari. Teatis kuulub komisjoni üldise merenduspoliitika strateegia valdkonda ja moodustab uue kaubaveokava osa.

3.2

Euroopa uue sadamapoliitika eesmärk on soodustada toimivat ELi sadamasüsteemi, mis suudaks toime tulla Euroopa Liidu tulevaste transpordivajadustega. Komisjon on sõnastanud järgmised probleemid: nõudlus rahvusvaheliste vedude järele, tehnoloogiline muutus, heited ja kliimamuutused, dialoog sadamate, linnade ja sidusrühmade vahel ning vajadus muuta sadamate areng ja haldamine läbipaistvaks, konkurentsivõimeliseks ja üldiselt ühenduse eeskirjadele vastavaks.

3.3

Teatise tegelikud poliitikameetmete ettepanekud koosnevad üldiselt asutamislepingu eeskirjade tõlgendamisest ja edasiste meetmete tegevuskavast, mis on oma loomult peamiselt mittesiduvad õigusaktid.

3.4

Käsitletakse järgmisi valdkondi:

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni teatist, kuna selles tunnustatakse meresadamate strateegilist tähtsust Euroopa välis- ja sisekaubanduse seisukohalt ning nende panust majandusarengusse ja tööhõivesse.

4.2

Komitee tervitab eelkõige asjaolu, et komisjon ei tee ettepanekut sekkumismeetmete võtmiseks, vaid osutab ELi asutamislepingu eeskirjade raames tähelepanu järgmistele valdkondadele: stabiilse investeerimiskliima loomine, sadamate säästev areng, hea sotsiaalne kliima sadamates ja asutamislepingu eeskirjade järjekindel kohaldamine.

4.3

Komitee on rahul ka sellega, et komisjon kasutab mittesiduvaid õigusakte alternatiivina nii õigusaktidele kui ka iga juhtumit käsitlevale lähenemisviisile.

4.4

Siiski on komiteel mitmeid konkreetseid märkusi ja soovitusi komisjoni teatise erinevate peatükkide kohta.

5.1.1

Komitee juhib tähelepanu komisjoni järeldusele, et konteinerlasti liikumine on praegu koondunud käputäie Loode-Euroopa sadamate kätte. Samas tuleb tunnistada, et suundumus on pigem sadamate arvukama osalemise poole Euroopa konteinerveoste turul kui liikluse suunamisele vaid üksikute sadamate kaudu. Suurimat tõusu võis 2006. aastal täheldada peamiselt Euroopa erinevate piirkondade väikeste ja keskmise suurusega konteinersadamate osas. Seega konkureerivad omavahel üha enam üksteisest küllaltki kaugele jäävad sadamad (4). ELi sadamapoliitika saab seda arengut soodustada, kui on tagatud, et kõik sadamad saavad oma potentsiaali säästval viisil täielikult kasutada.

5.1.2

Komisjoni määratletud probleemidele lisaks soovib komitee tõsta esile globaliseerumisest ja konsolideerumisest tulenevad probleemid, mis iseloomustavad Euroopa sadamaid ja laevandust. Kõnealune nähtus tuleb eriti ilmekalt esile konteinervedude turul, kuid seda esineb ka ro-ro-, üldise ja mahtkaubaveo turul. Euroopa meresadamatel tuleb tegeleda rahvusvaheliste laevanduskontsernide ja suurte terminalioperaatorite kontsernidega, mis pakuvad nüüd teenuseid Euroopa eri sadamates. Sadama valdaja ülesanne on tagada, et kõnealused globaalsel turul tegutsevad ettevõtjad täidaksid oma kohustusi ning tegutseksid kooskõlas sadama arengueesmärkidega, võttes arvesse asjaomast Euroopa poliitikat.

5.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub komisjoniga, et parim viis tulemaks toime suurenenud nõudlusega sadama läbilaskevõime järele, oleks olemasolevate sadamarajatiste ja juurdepääsuteede optimaalne kasutamine. Komitee nõustub ka sellega, et enne uute infrastruktuuriliste muudatuste kavandamist tuleb läbi viia ühiskonna kulutasuvuseanalüüs, milles võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid, kuna need moodustavad ELi Lissaboni tegevuskava aluse.

5.2.2

Nagu eelnevalt on selgitatud, liigub Euroopa sadamate maastik turuprotsesside mõjul juba praegu suurema mitmekesisuse poole. Tuleks soodustada alt-üles põhimõtet, mille kohaselt peaks sadama juhtorgan projektiettepanekute arendamisse kaasama piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused. See ei muuda aga tõsiasja, et EL jätkab eesmärkide sõnastamist ja suuniste koostamist.

5.2.3

Komisjon võib kasutada 2010. aasta üleeuroopalist transpordivõrgustikku käsitlevat vahekokkuvõtet, et aidata kaasa kitsaskohtade kõrvaldamisele sadama ühendustes sisemaaga. See peaks toimuma objektiivsete kriteeriumite alusel.

5.2.4

Komitee kordab siinkohal oma palvet komisjonile suurendada jõupingutusi sisemaal jätkuvalt esinevate kitsaskohtade lahendamiseks, kasutades selleks üldise transpordipoliitika, eelkõige raudtee- ja siseveeteede vedusid puudutavaid meetmeid. Just raudteel esineb endiselt tõsiseid puudusi, mis takistavad sadamate optimaalset tegutsemist ja integreerumist logistikaahelatega. Sellega seoses avaldab komitee toetust komisjoni algatusele arendada välja raudteekaubaveo võrgustik ning kutsub liikmesriike üles seadma esmatähtsaks suurte, piiriüleste sadamatega ühendatud raudtee-infrastruktuuride projektide elluviimise, tekitamata samas kahju reisijateveole raudteel.

5.3.1

Komitee tervitab komisjoni algatust avaldada suunised ühenduse keskkonnaõigusaktide kohaldamise kohta sadamate arendustegevuse suhtes. See oleks oluline samm edasi, mis aitab lahendada mõned ebaselgused ELi õigusaktides, nagu linnudirektiiv, elupaikade direktiiv ja vee raamdirektiiv. Arvestades teema pakilisust, soovitab komitee need suunised avaldada enne 2008. aasta lõppu.

5.3.2

Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma lisameetmete võtmist, et tugevdada sadamaarendusprojektide õiguslikku staatust ja lihtsustada kehtivaid õigusakte, tuginedes komitee asjakohasele omaalgatuslikule arvamusele (5).

5.3.3

Olles selgel seisukohal, et saastunud setet tuleb nõuetekohaselt käidelda, soovitab komitee, et menetluses olevates õigusaktide ettepanekutes, mis puudutavad veekogude ja setete nõuetekohast haldamist (nt jäätmedirektiiv ja vee raamdirektiivi tütardirektiiv (6)), tuleb sätestada, et saastumata setet ei peaks käsitlema jäätmena ega seda käitlema sarnaselt saastunud settega, sest süvendustööde käigus eemaldatud mittesaastunud settega ei satu ega lisata veekogusse mitte mingisuguseid saasteaineid.

5.3.4

Lõpuks on komitee nõus komisjoni ettepanekuga, et sadamates peavad olema rajatised laevadelt jäätmete vastuvõtmiseks ja et õhku eralduvate saasteainete koguseid tuleb vähendada. Komitee arvates tuleks sadamatasudena kajastuv majanduslik stiimul jätta iga sadama juhtorgani pädevusse, kuna kõnealused meetmed mõjutavad sadamate finantsstruktuuri, mis on Euroopas väga erinev.

5.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni kavatsust esitada 2008. aastal seadusandlik ettepanek piirideta Euroopa meretranspordiruumi loomise kohta ja soovib siinkohal meenutada mitmes varasemas arvamuses esitatud märkusi (7).

5.4.2

Komitee rõhutab taaskord, et EL peaks tegema täiendavaid edusamme tolli moderniseerimisel ning tagama, et ühenduse tolli-, mereohutuse, turvalisuse, rahvatervise ja keskkonnakvaliteedi poliitika oleks sobivalt kooskõlastatud ja ühtlustatud ning ei kannaks valitsuse kohustusi üle sadamatele.

5.4.3

Komitee avaldab toetust ühtse liidese väljatöötamisele ning e-merenduse, e-kaubaveo ja e-tolli algatuste rakendamisele. Samas on komitee arvamusel, et info- ja sidetehnoloogial põhinevad lahendused peaksid olema kulutõhusad ka väikeste ja keskmise suurusega sadamate jaoks.

5.4.4

Seoses tõhususe parandamisega toetab komitee komisjoni ettepanekut töötada 2009. aasta lõpuks välja Euroopa üldiste alusnäitajate kogum, eeldusel et võetakse arvesse tundlikku äriteavet. Kõnealuste näitajate aluseks on olemasolevad õhutranspordi, rannikuvete ja kombineeritud raudteevedude näitajad ning nende väljatöötamisel võetakse arvesse sadamatele olulisi elemente, nagu sadamarajatiste tegevus, koostöö sadamate vahel ja sisemaa tegevuste ühendamine.

5.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni arvamust sadama valdajate rolli ja sadama haldamise süsteemide mitmekesisuse kohta Euroopas. Erilist tunnustust avaldab komitee tõdemusele, et sadama valdajatel on oma olulisi ülesandeid võimalik paremini täita, kui neil on piisav sõltumatus, eelkõige täielik rahaline sõltumatus.

5.5.2

Samuti avaldab komitee toetust komisjoni kavatsusele võtta 2008. aastal vastu suunised riigiabi kohta. Siinkohal soovib komitee viidata sadamate riikliku rahastamise aluspõhimõtetele, mida on täpsemalt käsitletud 26. aprillil 2007 vastvõetud omaalgatuslikus arvamuses.

5.5.3

Komitee avaldab rahulolu, et komisjon rakendab tema soovitust laiendada direktiiviga 2006/111/EÜ kehtestatud läbipaistvust käsitlevad sätted kõigi kaubasadamate suhtes olenemata nende iga-aastasest käibest.

5.5.4

Omaalgatuslikus arvamuses soovitas komitee suuniseid valikumenetluste (pakkumiskutsed ja muud sobivad vahendid) kasutamise, kontsessioonide ja maa rendilepingute tingimuste kohta, samuti suuniseid selliste sadamateenuste õigusliku staatuse kohta, mis kehtivad avalike teenustena ning on näiteks suunatud sadamate üldise ohutuse tagamisele.

5.5.5

Komisjon on seda soovitust arvestanud, esitades sadamapoliitika teatises suunised kontsessioonide ja tehnilis-merenduslike teenuste kasutamise kohta. Komitee on arvamusel, et komisjonipoolne asutamislepingu eeskirjade ja kohtupraktika tõlgendamine on üldjuhul toetav ja selge. Komitee rõhutab siiski, et tehnilis-merenduslike teenuste ühine omadus on nende seotus meresõiduohutusega, mis peaks õigustama nende kvalifitseerimist majanduslike üldhuviteenustena.

5.5.6

Arukas kontsessioonipoliitika peaks tagama sadamasisese konkurentsi ning terminalikäitlejate optimaalse tegutsemise ja panuse. Komitee soovitab komisjonil kontsessioonide kohta esitatud suunised korrapäraselt läbi vaadata, et tagada nende hea sobivus eelmainitud eesmärkidega ja see, et neil oleks piisavalt ühiseid elemente, pakkudes niiviisi võrdseid võimalusi kõigile sadamavaldajatele. Viimane on eriti oluline, võttes arvesse lastikäitlemisturu käimasolevat konsolideerimisprotsessi.

5.5.7

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut aidata levitada sadamatasude läbipaistvusega seotud parimaid tavasid. Komitee on sügavalt veendunud, et sadamatasud tuleks määrata sadama suhtes kohalikul tasandil, tagades sel viisil optimaalse vastavuse sadama kasutajate vajadustele ja sadama üldhuvidele.

5.5.8

Lõpuks on komiteel heameel tõdeda, et komisjon on võtnud arvesse tema soovitust käsitleda väljaspool ELi asuvate sadamate ebaausat konkurentsi. Komisjon peaks ühinemis- ja välispoliitika kaudu jõulisemalt tegutsema poliitikast ajendatud juhtumitega, nagu Türgi embargo Küprose lipu all sõitvate laevade ja Küprose sadamatest väljuvate laevade suhtes, Türgi-Kreeka probleemid Egeuse meres ning piiriületusprobleemid Balti riikide ja Venemaa vahel.

5.6.1

Komitee tervitab komisjoni eesmärki edendada ja suurendada koostööd linnade ja nende sadamate vahel. Sadamate integreerimine linnade ja linnaeluga ning kodanike suur teadlikkus ja huvi sadama tegevuse vastu ning isegi uhkustunne sadama üle on sadamate säästva arengu seisukohalt üliolulised. Sellega seoses avaldab komitee erilist toetust turismi, puhkevõimaluste, pärandi ja üldse kultuuri koostoimele.

5.6.2

Komitee rõhutab ka, et puuduvad usaldusväärsed andmed Euroopa sadamate loodud otsese ja kaudse tööhõive ning lisaväärtuse kohta. Tundub, et komisjoni teatises kasutatud andmed tööhõive kohta ei vasta kaugeltki tegelikkusele. Seepärast teeb komitee komisjonile ettepaneku viia nimetatud valdkonnas läbi kohane uuring.

5.6.3

Lõpuks toetab komitee komisjoni kavatsust hinnata turvameetmete mõju sadamasse juurdepääsule ja koostada suunised selle kohta, kuidas neid oleks võimalik ühitada.

5.7.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab vajadust edendada häid ja turvalisi töötingimusi ja -olusid ning konstruktiivseid töösuhteid sadamates. Komitee märgib rahuldustundega, et komisjon osutab sadamapoliitika teatises kõnealusele teemale märkimisväärset tähelepanu.

5.7.2

Komitee kordab oma seisukohta, et sadama tegevuse tõhusus sõltub nii usaldusväärsusest kui turvalisusest, mille määrajaks on tehnoloogilisest progressist hoolimata väga suures osas inimtegur. Seetõttu on mõistetav, et sadamates on vajadus kvalifitseeritud ja koolitatud tööjõu järele, seda nii maismaal kui merel. Komitee arvates peaksid kõnealuste tingimuste loomisel ja säilitamisel etendama olulist osa sotsiaalpartnerid. Komisjon peaks neid Euroopa tasandil toetama sotsiaaldialoogi hõlbustamise teel.

5.7.3

Komitee avaldab rahulolu, et komisjon on otsustanud innustada Euroopa sotsiaalpartnereid looma sadamates Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteed komisjoni otsuse 98/500/EÜ tähenduses.

5.7.4

Komitee toetab komisjoni kavatsust vastastikuselt tunnustatava raamistiku kohta, mis hõlmab sadamatööliste koolitamist, kuid kus tehakse ettepanek võrrelda kõigepealt erinevaid olemasolevaid sadamatööliste kutsekvalifikatsioonide süsteeme. Seda on kasulik teha Euroopa sotsiaaldialoogi kontekstis.

5.7.5

Lõpuks nõustub komitee komisjoniga, et hoolikalt on vaja jälgida seda, kuidas sadamad täidavad tööohutuse ja -tervishoiualaseid ühenduse või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni eeskirju ning täiustada statistikat õnnetuste kohta. Komitee soovitab siiski meetmete võtmist asjaomaste foorumite kõigil tasandeil, et veelgi parandada tööohutust ja -tervishoidu.

3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/49

1.1

Komitee on seisukohal, et direktiivi 2002/15/EÜ reguleerimisala peab hõlmama kõiki FIEna tegutsevaid sõidukijuhte, nagu on sätestatud direktiivi artiklis 2 (alates 23. märtsist 2009).

1.2

Reguleerimisala laiendamine eeldab direktiivi ja eelkõige FIEna tegutseva sõidukijuhi määratluse asjakohast ülevõtmist kõigi liikmesriikide õigusaktidesse.

1.3

Komitee leiab, et reguleerimisala laiendamine on vajalik, et edendada liiklusohutust, võrdsustada konkurentsitingimusi, parandada liikuva tegevusega hõivatud ja FIEna tegutsevate isikute töötingimusi ning eelkõige nende füüsilist ja vaimset tervist, sealjuures ei hõlma tööaja määratlus direktiivi artikli 3 punkti a alapunktis 2 määratletud üldist haldustööd.

1.4

Komitee arvates vajab autovedude siseturg võrdse konkurentsi tingimuste loomist, mis nõuab aga sotsiaalvaldkonna õigusaktide tõhusat ja tõelist rakendamist kõnealuses sektoris. Eristades tööaega käsitleva õigusakti kohaldamisel liikuva tegevusega hõivatud sõidukijuhid FIEna tegutsevatest sõidukijuhtidest, toetatakse sellega ebaausat konkurentsi. Seetõttu ei saa komitee nõustuda võimalusega, et direktiivi reguleerimisala hõlmaks üksnes näiliselt FIEna tegutsevaid sõidukijuhte.

1.5

Reguleerimisala laiendamisest tulenevate võimalike probleemide lahendamiseks soovitab komitee transpordiahela eri sidusrühmade ühisvastutust, nagu see toimub sõidu- ja puhkeaja eeskirjade puhul.

1.6

Komitee märgib, et direktiivi tõhusa rakendamise peamiseks tingimuseks on liikmesriikide haldusasutuste koostöö edendamine ELi tasandil.

1.7

Komitee leiab, et FIEna tegutsevate sõidukijuhtide lisamine direktiivi reguleerimisalasse peab toimuma nii, et see ei koormaks neid liigse haldustööga.