13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/1

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. novembri 2008. aasta resolutsioon noorte tervise ja heaolu kohta

(2008/C 319/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETAVAD MEELDE:

—

et Euroopa Komisjoni 21. novembri 2001. aasta valges raamatus „Uus hoog Euroopa noortele” (1), mille nõukogu kiitis heaks oma 14. veebruari 2002. aasta järeldustes, märgitakse, et tervist tuleb käsitada noorte sotsiaalse integratsiooni ja sõltumatuse tegurina, mis on hädavajalik nende kodanikuaktiivsuse väljaarendamiseks;

—	nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooniga (2) luuakse noorte valdkonnas Euroopa koostöö raamistik, mille kolmest aspektist üks puudutab noorte mõõtme lisamist teistesse asjaomastesse Euroopa poliitikatesse;

—	22.–23. märtsil 2005 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakt on üheks vahendiks, mis aitab kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas;

—

nõukogu 2005. aasta novembri resolutsioonis, mis käsitleb Euroopa noorte probleemide lahendamist, Euroopa noortepakti rakendamist ja kodanikuaktiivsuse edendamist (3), leppis nõukogu kokku, et noorte mõõtme lisamisel teistesse asjaomastesse Euroopa poliitikatesse tuleks pidada esmatähtsaks noorte tervislikke eluviise;

—	nõukogu 2007. aasta mai resolutsioonis „Võrdsete võimaluste loomine kõikidele noortele — täielik osalemine ühiskonnaelus” (4) kutsutakse liikmesriike üles pidama esmatähtsaks noorte muresid sellistes poliitikates, mis mõjutavad nende elukvaliteeti, nagu tervis;

—	komisjoni 2007. aasta septembri teatises „Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine” (5) kutsutakse liikmesriike üles tegema algatusi noorte tervise valdkonnas;

—	nõukogu 16. novembri 2007. aasta järeldustes, mis käsitlevad eri valdkondi ja tasandeid hõlmavat lähenemisviisi noortepoliitikale (6), märgitakse, et komisjon koostab alates 2009. aastast iga kolme aasta tagant Euroopa Liidu aruande noorte kohta;

—

nõukogu 6. detsembri 2007. aasta järeldustes komisjoni valge raamatu „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” kohta (7) toonitatakse vajadust käsitleda peamisi tervist mõjutavaid tegureid, nagu näiteks toitumist, kehalist aktiivsust, alkoholi, uimasteid, tubakatarbimist ja keskkonnariske, ning võtma arvesse soolist aspekti, et aidata inimestel vananeda tervena ning vähendada krooniliste haiguste koormat, ning rõhutatakse vajadust edendada tervist igapäevaelus, näiteks peredes, koolides, töökohtadel ja vaba aja veetmise paikades;

—	nõukogu 22. mai 2008. aasta resolutsioonis, mis käsitleb vähemate võimalustega noorte osalemist (8), rõhutatakse, et terviseprobleemid tõkestavad noorte aktiivset osalemist, ning kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles edendama oma tervisestrateegiate abil noorte tervislikke eluviise.

MÄRGIVAD, ET:

1.	Ehkki Euroopa noorte tervislik seisund on üldiselt rahuldav, tekitavad teatavad valdkonnad, nagu toitumine, füüsiline tegevus, alkoholi kuritarvitamine ning seksuaalne ja vaimne tervis, erilist muret.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata tervislike eluviiside edendamisele ja ennetavatele meetmetele, eelkõige seksuaalelu, alkoholi kuritarvitamise, narkootikumide tarbimise, suitsetamise, toitumishäirete, ülekaalulisuse, vägivalla, hasartmängude mängimise ja info- ja sidetehnoloogiatest sõltuvuse osas.

Mitmed elutingimustega seotud tegurid, nagu vaesus, töötus, töökoha ebakindlus, eluasemeprobleemid, varajane lahkumine koolist ja diskrimineerimine, võivad seada ohtu noorte tervise ja heaolu ning takistavad noorte pöördumist ennetustegevusega tegelevatesse asutustesse ja tasuta kvaliteetsete tervishoiusüsteemide poole või noorte täielikku juurdepääsu neile, mõjutades omakorda nende tervisliku seisundit ja elukvaliteeti.

4.	Noortel meestel ja naistel tuleb tegeleda nende tervise ja heaolu puhul erinevate väljakutsetega ning seetõttu tuleks sooküsimusi noorte tervisega tegelemisel arvesse võtta.

5.	Tervena arenemine sõltub olulisel määral tervislikust füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast. Tuleks teha jõupingutusi noorte elu-, töö- ja õppekeskkonna kvaliteedi parandamiseks.

6.	Vanematel on noorte heaolu ja tervisliku keskkonna kujundamisel oluline roll ja seetõttu tuleks võtta lisameetmeid nende toetamiseks.

RÕHUTAVAD, ET:

1.	Noorte tervise ja heaolu ning nende sotsiaalse kaasatuse ja haridustaseme vahel on tugevad seosed.

2.	Noortel tuleks aidata võtta endale suurem vastutus oma tervise eest, tõsta oma enesehinnangut ja suurendada oma iseseisvust, eelkõige suurendades nende teadlikkust selle kohta, milline on tervislike eluviiside positiivne mõju ja millised on nende tervisega seotud riskid.

LEPIVAD KOKKU, ET:

Vaja on täpseid teadmisi noorte naiste ja meeste olukorrast, vajadustest ja ootustest tervise valdkonnas, samuti selle valdkonna olemasolevatest tavadest, kogemustest ja õppetundidest, mida on nõuetekohaselt hinnatud, et edendada noorte tervisepoliitika tõhususe ja tulemuslikkuse tagamist ja võtta asjakohastes strateegiates paremini arvesse selle sihtrühma eripära, pöörates tähelepanu selles sihtrühmas esinevatele võimalikele erinevustele, muu hulgas seoses vanuse, soo, elukoha ja sotsiaalmajandusliku olukorraga, ning tegeledes esmajärjekorras noortega, kellel on väiksemad võimalused.

Noorte tervist ja heaolu tuleb käsitleda üldise ja igakülgse lähenemisviisi raames, mis hõlmab kõiki asjaomaseid valdkondi ja eelkõige riiklikku tervishoiusüsteemi, ametlikku ja mitteametlikku haridust, tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, lapseiga ja perekonda, sporti, kultuuritegevust, uurimistegevust, keskkonda, meediat ja tarbijakaitset.

3.	Tervisliku eluviisi järgmiseks on vajalik füüsilise tegevusega tegelemise ja tasakaalustatud toitumise edendamine.

4.	Erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte vaimsele tervisele, eelkõige hea vaimse tervise edendamisele, eriti koolide ja noortetöö kaudu, ning enesele kehavigastuste tekitamise ja enesetappude ennetamisele.

Tervisepoliitika noorte mõõde peaks hõlmama poliitikat kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ja toetuma ulatuslikule partnerlusele ametliku hariduse, vabahariduse ja mitteametliku hariduse, tervisespetsialistide, majandus- ja sotsiaalpartnerite, eelkõige noorte ühenduste, ja meedia vahel.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES:

1.	Edendama noorte mõõdet tervisega seotud algatustes ning asjakohaste, igakülgsete, nõuetekohaselt koordineeritud ja süstemaatiliselt hinnatavate noorte tervisega seotud meetmete rakendamist.

2.	Kaasama noored ja kõik noori käsitleva poliitikaga seotud asjaosalised tervisega seotud algatuste väljatöötamisse ja rakendamisse, eelkõige vastastikuse teadmiste vahetamise kaudu.

3.	Edendama kõigi noorte juurdepääsu vaba aja tegevustele ning kultuurilisele ja füüsilisele tegevusele.

4.	Võtma noorte tervist ja heaolu arvesse teavitus- ja meediaprogrammides ja -poliitikas.

5.	Toetama noorte valdkonnas tegutsevate töötajate ja valitsusväliste organisatsioonide koolitust ennetamise ning noorte tervise ja heaolu, nõustamise aluste, varajase sekkumise, noorte raskuste tuvastamise ja nende muude teenuste juurde suunamise valdkonnas.

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES:

1.	Tagama, et noorte mõõdet võetakse arvesse tervisega seotud algatustes.

2.	Kaasama noored ja noori käsitleva poliitikaga seotud asjaosalised oma selle valdkonna tegevusse kõikidel tasanditel.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

1.	Parandama teadmisi ja uurimistegevust kõnealuses valdkonnas ja neid pidevalt ajakohastama, võttes arvesse noorte tervise ja heaolu erinevusi, muu hulgas seoses vanuse, soo, geograafiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite, seksuaalse sättumuse ja puudega.

2.	Lisama järk-järgult noorte tervist ja heaolu käsitlevad andmed iga kolme aasta tagant komisjoni poolt esitatavasse aruandesse Euroopa noorte olukorra kohta, kasutades olemasolevaid allikaid.

3.	Arendama välja meetmed teadlikkuse suurendamiseks noorte tervist mõjutavate tegurite kohta.

4.	Edendama heade tavade vahetamist noorte tervise ja heaolu teemal kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, toetudes eelkõige olemasolevatele struktuuridele.

5.	Kasutama täiel määral ära Euroopa Liidu olemasolevaid poliitikaid, programme ja muid vahendeid, eelkõige Euroopa struktuurifonde ja programmi „Aktiivsed noored”, et töötada välja noorte tervise ja heaoluga seotud projekte.

6.	tugevdama noorte tervise valdkonnas partnerlust noorte ja nende organisatsioonide, asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahel.

(1) Dok 14441/01 — KOM(2001) 681 (lõplik).

(2) ELT C 168, 13.7.2002, lk 2.

(3) ELT C 292, 24.11.2005, lk 5.

(4) ELT C 314, 22.12.2007, lk 1.

(5) KOM(2007) 498 (lõplik).

(6) ELT C 282, 24.11.2007, lk 16.

(7) Dok 15611/07.

(8) ELT C 141, 7.6.2008, lk 1.

13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/4

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta resolutsioon — „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse”

(2008/C 319/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

VÕTTES ARVESSE, ET:

1.	Kaubavahetuse suurenev globaliseerumine koos aktiivse eluea pikenemisega nõuab inimestelt rohkem kui kunagi varem oma oskuste pidevat kohandamist, et paremini ennetada prognoositavaid või vajalikke muutusi ning seeläbi kindlustada tööalane areng.

2.	Euroopa Liidu laienemine on suurendanud liikuvuse võimalusi hariduses ja koolituses ning tööturul, tekitades seega vajaduse valmistada ELi kodanikke ette hariduskäigu ja karjääri arendamiseks laiemas geograafilises kontekstis.

Üha enam iseloomustavad kodanike elu mitmed üleminekud: eelkõige koolist kutseharidusse ja -koolitusse, kõrgharidusse või tööhõivesse või tööhõivest töötusesse või lisakoolitusse või lahkumine tööturult. Nõustamine täidab otsustavat rolli tähtsate otsuste tegemisel, millega inimesed puutuvad kokku terve oma elu jooksul. Seoses sellega saab nõustamise kaudu aidata inimestel juhtida oma karjääri kindlamalt tänapäeva tööturu kontekstis ning saavutada parem tasakaal isikliku ja tööelu vahel.

4.	Tööturul on täheldatud ka tasakaalu puudumist töötuse püsimise ja teatud sektorites töölevõtmise raskuste vahel ning tööturu vajadustele saab tõhusamalt reageerida just nõustamise kaudu.

5.	Sotsiaalne kaasatus ja võrdsete võimaluste loomine on haridus-, koolitus- ja tööpoliitika jaoks endiselt suured väljakutsed.

KINNITAVAD, ET:

Nõustamine on jätkuv protsess, mis aitab inimestel sõltumata nende vanusest ja eluetapist määrata kindlaks oma võimed, oskused ja huvid, langetada õpingute, koolituse ja töötamisega seotud otsuseid ning kujundada oma elu hariduse, koolituse, töö ja muus vallas, kus on võimalik neid võimeid ja oskusi omandada ja/või kasutada. Nõustamine hõlmab mitmesuguseid individuaalseid ja kollektiivseid tegevusi, mis on seotud teavitamise ja nõustamisega, pädevuste hindamisega, toetamisega ning otsuste langetamise ja karjääri juhtimise õpetamisega.

TULETAVAD MEELDE, ET:

1.	Nõukogu 28. mai 2004. aasta resolutsioonis (1) (strateegiate, süsteemide ja tavade tugevdamise kohta elukestva nõustamise valdkonnas) esitatakse elukestva nõustamise poliitika üldeesmärgid kõigi Euroopa kodanike jaoks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses (2) (võtmepädevuste kohta elukestvas õppes) rõhutatakse mitmetele võtmepädevustele viidates, et isiku eneseteostuse, tööalase arengu ja sotsiaalse integratsiooni aspektist on keskse tähtsusega suutlikkus leida haridus- ja koolitusvõimalusi ning sobivaid juhendajaid ja/või toetajaid.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks (3), kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles valmistama inimesi ette teadmistepõhises ühiskonnas uutele töökohtadele asumiseks, osutades neile kutsenõustamist, mis peaks aitama tööotsijatel määrata kindlaks pädevusmoodulid, mida vajatakse, et asuda tööle uutele töökohtadele, kus esinevad kutseoskuste lüngad.

4.	Nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühises eduaruandes töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta („Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks”) (4) märgitakse, et „erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata elukestvale nõustamisele”.

Nõukogu 25. mai 2007. aasta järeldused näitajate ja sihttasemete sidusa raamistiku kohta, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas (5), on oluline vahend, mis võimaldab hinnata Lissaboni strateegiaga kehtestatud eesmärkide täideviimist ning seeläbi jälgida liikmesriikide edusamme elukestva õppe strateegiates nõustamise valdkonnas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (6) luuakse ühine võrdlusraamistik, mis oleks erinevate kvalifikatsioonisüsteemide ja nende tasemete tõlgendamise vahendiks. See raamistik peaks hõlbustama töötajate liikuvust ning nõustamise integreerimist liikmesriikide haridus- ja tööpoliitikatesse ning -tavadesse.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes täiskasvanuhariduse kohta (7) viidatakse täiskasvanuhariduse parandamisest tulenevale majanduslikule, sotsiaalsele ja individuaalsele kasule ning rõhutatakse valitsuse ülesannet luua inimkesksemal lähenemisviisil põhinevad kvaliteetsed teabe- ja nõustamissüsteemid, et inimesed saaksid muutuda võrdsetel alustel aktiivsemateks ja iseseisvamateks õppijateks.

MÄRGIVAD, ET:

Hiljutistes hindamisaruannetes, eelkõige Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefopi) 2008. aasta aruandes, mis käsitleb 2004. aasta resolutsiooni rakendamist, rõhutatakse, et edusammudele vaatamata tuleb teha veel jõupingutusi, et pakkuda kvaliteetsemaid nõustamisteenuseid, tagada inimeste vajadustest ja soovidest lähtuv õiglasem juurdepääs ning koordineerida ja luua partnerlusi nõustamisteenuste olemasolevate osutajate vahel.

Liikmesriigid asutasid 2007. aastal Euroopa elukestva nõustamise poliitikate arendamise võrgustiku (ELGPN), kuhu kuuluvad esindajad liikmesriikidest, kes on otsustanud selles osaleda, suurendades nii võimalusi üksteiselt õppimiseks ning koostööks liikmesriikide vahel poliitika, süsteemide ja tavade arendamiseks elukestva nõustamise vallas.

3.	Tuleb kinnitada prioriteedid, mille eesmärgiks on rakendada aktiivselt nõustamispoliitikat elukestva õppe riiklike strateegiate raames. Kõnealused prioriteedid tuleb täpsustada tegevuse kujul ning kasutada tuleb Euroopa vahendeid.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES:

—	Tugevdama riiklike elukestva õppe strateegiate raames elukestva nõustamise rolli kooskõlas Lissaboni strateegiaga ning haridus- ja koolitusalase Euroopa koostöö strateegilise raamistikuga.

—	Vaatama vastavalt vajadusele riigi tasandil läbi nõustamispoliitika ja -tavad.

—

Lähtudes riigi iseärasustest ja õigusest ning seades eesmärgiks toetada kodanike karjääriga seotud üleminekuid elu jooksul, rakendama järgmiseid juhtpõhimõtteid (üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva dokumendi lisas „Prioriteetsed põhisuunad”):

1.	soodustada karjääri juhtimise oskuste omandamist kogu elu jooksul;

2.	hõlbustada kõigi kodanike juurdepääsu nõustamisteenustele;

3.	arendada nõustamisteenuste kvaliteedi tagamist;

4.	julgustada koordineerimist ja koostööd erinevate sidusrühmade vahel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

—	Kasutama ära elukestva õppe programmi poolt pakutavaid võimalusi ning Euroopa struktuurifonde kooskõlas liikmesriikide prioriteetidega.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI OMA PÄDEVUSE PIIRES:

Tugevdama Euroopa koostööd elukestva nõustamise valdkonnas, eelkõige ELGPN võrgustiku kaudu, mida toetab elukestva õppe programm koos Cedefopiga.

Eelkõige tuleb:

—	võimaldada liikmesriikidel jagada teavet oma poliitika ja tavade ning nende selleteemaliste hinnangute kohta, nii et kõigil oleks võimalik üksteise edusammudest kasu saada;

—	tagada käesoleva resolutsiooni nelja prioriteetse põhisuuna riiklike ja Euroopa meetmete rakendamise järelevalve uuringute, uurimuste, aruannete ja vastastikuse õppimise, sealhulgas juhtumianalüüside ja Euroopa tasandi konverentside abil;

—	püüda tagada elukestva nõustamise ühtsus ja kooskõla Euroopa erinevate poliitikavaldkondadega ning eelkõige tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse valdkondadega;

—	kaaluda, kas Euroopa tasandil tuleks välja töötada nõustamispoliitika, mis põhineb rohkem tõenditel.

2.	Teavitada kodanikke ja nõustamisteenusega seotud sidusrühmi usaldusväärse teabe ressurssidest, mis hõlmaksid kõiki liikmesriikide koolitus- ja nõustamissüsteeme, eelkõige Euroguidance'i võrgustiku kaudu.

3.	Edendada elukestvat nõustamist kolmandates riikides kooskõlas käesoleva resolutsiooni nelja prioriteetse põhisuunaga, eelkõige Euroopa Koolitusfondi tegevuse kaudu.

(1) Dok 9286/04.

(2) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(3) ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.

(4) Dok 5723/08.

(5) ELT C 311, 21.12.2007, lk 13.

(6) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

(7) ELT C 140, 6.6.2008, lk 10.

LISA

PRIORITEETSED PÕHISUUNAD

1. PRIORITEETNE PÕHISUUND: SOODUSTADA KARJÄÄRI JUHTIMISE OSKUSTE OMANDAMIST KOGU ELU JOOKSUL

Karjääri juhtimise oskus on otsustava tähtsusega inimestele julgustamisel osaleda ise oma õppimise, koolituse, töölemineku ja karjääri kujundamises. Sellised oskused, mida peaks säilitama kogu elu, tuginevad võtmepädevustel, eelkõige õppimisoskusel, sotsiaalsel ja kodanikupädevusel (sealhulgas kultuuridevahelisel pädevusel) ning algatusvõimel ja ettevõtlikkusel. Karjääri juhtimise oskus hõlmab eelkõige üleminekuetappides järgmisi aspekte:

—	õpitakse tundma majanduslikku keskkonda, ettevõtteid ja ameteid;

—	osatakse ennast ise hinnata, iseennast tunda ja ollakse võimeline kirjeldama oma pädevusi, mis on omandatud formaalse, informaalse ja mitteformaalse hariduse kontekstis;

—	õpitakse tundma haridus-, koolitus- ja kvalifikatsioonisüsteeme.

Selle prioriteetse põhisuuna edendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma oma konkreetsetest oludest lähtuvalt järgmiseid meetmeid:

—	õpetus- ja koolitustegevused, mis edendavad karjääri juhtimise oskusi üldiselt, kutse- ja kõrghariduskavad;

—	valmistada õpetajaid ja koolitajaid ette selliste tegevuste läbiviimiseks ning toetada neid selle ülesande täitmisel;

—	julgustada lapsevanemaid olema nõustamisküsimustes aktiivsed;

—	kaasata kõnealuses valdkonnas rohkem kodanikuühiskonna organisatsioone ning tööturu osapooli;

—	hõlbustada juurdepääsu koolitusvõimalusi ning nende ja kutsealade vahelisi seoseid käsitlevale teabele;

—	arendada välja karjääri juhtimise oskused täiskasvanute hariduse kavades;

—	seada nõustamine koolide, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ja kõrgharidusasutuste üheks eesmärgiks. Eelkõige tuleks arvesse võtta tööturule integreerimist ning tööturu toimimist kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

2. PRIORITEETNE PÕHISUUND: HÕLBUSTADA KÕIGI KODANIKE JUURDEPÄÄSU NÕUSTAMISTEENUSTELE

Üldhuviteenusena peaksid nõustamisteenused olema kättesaadavad kõigile olenemata teadmistetasemest ja põhioskustest ning need peaksid olema arusaadavad ja asjakohased. Tuleks teha erilisi jõupingutusi, et parandada kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade ja erivajadustega inimeste juurdepääsu nõustamisteenustele.

Selle prioriteetse põhisuuna edendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma oma konkreetsetest oludest lähtuvalt järgmiseid meetmeid:

—	edendada kodanikele suunatud aktiivset nõustamisteenust, tagades nende teenuste nähtavuse kõigi teabe- ja sidevahendite abil;

—	pakkuda selgeid nõustamisteenuseid, mis lähtuvad inimeste soovide ja vajaduste hindamisest ning mille puhul võetakse arvesse inimeste elu- ja töökeskkonda;

—	võimaldada inimestele tuge omandatud formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimiseks ja tunnustamiseks tööturul töö tagamise eesmärgil, eelkõige karjääri teisel poolel;

—	soodustada vaba juurdepääsu asjakohastele dokumentidele, tuge teabeotsingutel, individuaalset nõustamist ja institutsionaalset tuge.

3. PRIORITEETNE PÕHISUUND: ARENDADA NÕUSTAMISTEENUSTE KVALITEEDI TAGAMIST

Kvaliteetsete nõustamisteenuste väljatöötamine on liikmesriikide ühine eesmärk.

Selle prioriteetse põhisuuna edendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma oma konkreetsetest oludest lähtuvalt järgmiseid meetmeid:

—	parandada kvaliteeti ning tagada karjääri käsitleva teabe ja seotud nõuannete objektiivsus, võttes samas arvesse teenuste tarbijate ootusi ning tegelikku olukorda tööturul;

—	tagada, et esitatud teave, antud nõu ja pakutud tugi on sobitatud mitmesugustele erinevatele nõustamisteenuste tarbijatele;

—	töötada välja vahendid töökohtade ja oskuste edasiseks planeerimiseks, toetudes riiklikele ressurssidele ning Euroopa Liidu ühistele vahenditele, eelkõige Cedefopile;

—	seostada koolituste pakkumist ja tööturu toimimist käsitleva teabe konkreetse piirkonnaga;

—	julgustada muu hulgas esmase hariduse ja lisakoolituse kaudu nõustajate kutsealaste nõuete ja kutsestandardite parandamist ning edendada nende pädevust ja oskusi, eelkõige seoses teavitamise, nõu ja toetusega, et paremini reageerida nii kodanike kui poliitikakujundajate vajadustele ja ootustele;

—	mõõta nõustamise tõhusust vajadusel usaldusväärsete andmete kogumisega, käsitledes nii kasutajate arvamust nõustamisteenuste kohta kui ka keskpikas ajavahemikus saadud tulemusi;

—	töötada välja nõustamisteenuste kvaliteedistandardid, milles määratletakse osutatav teenus ning pööratakse võrdselt tähelepanu nii teenuse kasutaja eesmärkidele ja tulemustele kui meetoditele ja protsessidele.

4. PRIORITEETNE PÕHISUUND: JULGUSTADA KOORDINEERIMIST JA KOOSTÖÖD ERINEVATE SIDUSRÜHMADE VAHEL RIIKLIKUL, PIIRKONDLIKUL JA KOHALIKUL TASANDIL

Nõustamine on mõeldud erinevatele elanikkonna sihtrühmadele: õpilased, ülikooli astujad, tööotsijad, kutsehariduse omandajad, töötajad — sellest tulenevad erinevad süsteemid. Eri valdkonnad peaksid üksteist paremini täiendama ning parandada tuleks nendevahelist kooskõlastamist koostööga riiklike ja kohalike ametiasutuste, ettevõtjate, asjaomaste asutuste, tööturu osapoolte ja kohalike kogukondade vahel, et muuta üldsusele juurdepääsetavad teabevõrgustikud tõhusamaks kõigile nõustamise soovijatele.

Selle prioriteetse põhisuuna edendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma oma konkreetsetest oludest lähtuvalt järgmiseid meetmeid:

—	arendada välja tõhusad pikaajalised riiklikud ja piirkondlikud koordineerimis- ja koostöömehhanismid elukestva nõustamisega seotud peamiste sidusrühmade vahel;

—	hõlbustada sellist koordineerimist ja koostööd, viies nõustamise mõõtme sisse riiklikesse elukestva õppe ja tööturgude strateegiatesse vormis, mis on kooskõlas kõikide liikmesriikide poolt kokkulepituga;

—	toetada partnerluspoliitikat ning elukestva nõustamisteenuse kohalikke võrgustikke, sealhulgas teenuste koondamise kaudu, kui see osutub tõhusaks kasutajate ligipääsu parandamise huvides;

—	töötada välja ühine kultuur mitmesuguste kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi teenusteosutajate vahel, sealhulgas kvaliteedi tagamise kaudu.

13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/8

NÕUKOGU SOOVITUS,

20. november 2008,

noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus

(2008/C 319/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

(1)	Noorte vabatahtlike liikuvus on osa isikute vabast liikumisest, mida kaitseb asutamislepingu artikkel 18.

(2)

Ühendus võib kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võtta vastu meetmeid noorte vabatahtlike liikuvuse edendamiseks vabatahtliku tegevuse korraldajate vahelise koostöö kaudu. Vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev soovitus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(3)

Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) (1) ning sellega seonduvad eeskirjad hõlmavad üksnes neid vabatahtlikke, kes on kindlustatud riiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide alusel ning selle tagajärjel võivad sotsiaalkindlustusega seotud probleemid olla mõnikord põhjuseks teises liikmesriigis vabatahtlikust tegevusest loobumiseks.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuli 2001. aasta soovituses 2001/613/EÜ (üliõpilaste, koolitust läbivate isikute, vabatahtlike, õpetajate ja koolitajate liikuvuse kohta ühenduses) (2) kutsuti liikmesriike üles rakendama sobilikke meetmeid kooskõlas ühenduse õiguse ja siseriikliku õigusraamistikuga, nii et vabatahtlikke ja nende perekondi ei diskrimineeritaks asjassepuutuvas sotsiaalkaitse valdkonnas, näiteks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandepoliitika kaudu, mis võiks takistada nende liikuvust.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2001/613/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus (EÜ) 2006/961/EÜ (hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta) (3) sisaldavad otseseid viiteid vabatahtlikele.

(6)

Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (4) võimaldab anda kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist vabatahtliku töö eesmärgil, eri elamisloa.

(7)

Nõukogu ja nõukogus 15. novembril 2004. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis noorte vabatahtlike tegevuste ühiste eesmärkide kohta ning nõukogu ja nõukogus 16. novembril 2007. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis noorte vabatahtlike tegevuste ühiste eesmärkide rakendamise kohta (5) sätestati noorte vabatahtlike tegevuste ühised eesmärgid, soovitati eesmärkide rakendamise tõhustamiseks heade tavade vahetamist ja vastastikust õppimist ning kutsuti liikmesriike üles kaaluma praktilisi vahendeid edusammude hindamiseks. Ühtlasi kutsuti viimati nimetatud resolutsioonis komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid noorte vabatahtlike tegevuse edendamiseks ning tunnustamiseks.

(8)

Euroopa Parlament võttis 2008. aasta aprillis vastu aruande „Vabatahtliku töö panus majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse”, milles julgustatakse liikmesriike ja piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tunnustama vabatahtliku töö väärtust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel ning soovitakse soodustada piiriüleseid vabatahtlikke projekte,

TÕDEB, ET:

Käesoleva soovituse raames on piirülene vabatahtlik tegevus selline tegevus, mis on avatud kõigile noortele, toimub vaba tahte alusel ja üldistes huvides, on tähtajaline ja selge raamistikuga, toimub väljaspool elukohariiki, on tasustamata või sümboolse tasu eest ja/või mille puhul vabatahtliku kulud kaetakse. Vabatahtlik tegevus ei tohi negatiivselt mõjutada ega asendada potentsiaalseid või olemasolevaid tasustatavaid töökohti.

Vabatahtlik tegevus on rikkalik kogemus mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis, mis parandab noorte ametialaseid oskusi ja pädevusi, aitab kaasa nende tööalase konkurentsivõime ja solidaarsuse tunnetamise suurendamisele, arendab sotsiaalseid oskusi, lihtsustab ühiskonda sulandumist ning aktiveerib kodanikutunnet.

3.	Euroopas on endiselt palju erinevaid kodanikuühiskonna ja valitsusasutuste korraldatud vabatahtlikke tegevusi ning neid tuleks säilitada, edasi arendada ning hõlbustada tuleks koostööd vabatahtliku tegevuse korraldajate vahel.

Piiriülene liikuvus Euroopas võib olla oluline vahend hariduse, tööhõive ning piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks ning vastastikuse mõistmise ja aktiivse osaluse parandamiseks ühiskonnas. See kõik puudutab eelkõige noori, kes tegutsevad tööturul, kus väärtustatakse üha enam kohanemisvõimet ja paindlikkust.

Noori vabatahtlikke vastuvõtvad kohalikud kogukonnad saavad palju kasu vabatahtlike tegevusest, mis võib toimuda mitmetes erinevates valdkondades, näiteks sotsiaalse kaasatuse edendamine, kultuuripärandi säilitamine, põlvkondade vahelise ühtekuuluvuse tugevdamine ning keskkonnakaitse. Sellised tegevused rikastavad samal ajal vastuvõtvate kogukondade kultuurilist mitmekesisust.

Vabatahtlikuna töötamine on noortepoliitika avatud koordinatsioonimeetodi prioriteet, mille raames on juba kindlaks määratud palju häid tavasid. Selles kontekstis on Euroopa vabatahtlik teenistus, üks ELi noorteprogrammi meede alates 1996. aastast, võimaldanud noortel tegeleda vabatahtliku teenistusega mitmetes valdkondades. Käimasolev programm „Aktiivsed noored” toetab nimetatud meedet.

Vaatamata neile jõupingutustele võib Euroopas noorte vabatahtlike piiriülesel liikuvusel endiselt takistusi olla ning seega on käesoleva soovituse peamine eesmärk tihendada liikmesriikide koostööd liikuvuse arendamiseks vajaliku raamistiku loomisel, piiramata seejuures liikmesriikides valitsevate olukordade mitmekesisust.

8.	Parem koostöö eri riikide vabatahtliku tegevuse korraldajate vahel ning tihedam teabevahetus võib stimuleerida noori eurooplasi nende kodakondsusest olenemata osalema edasises vabatahtlikus tegevuses kolmandates riikides.

9.	Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähemate võimalustega noortele, sest vabatahtlik tegevus on eriti väärtuslik võimalus nende noorte liikuvuseks, kes muidu saaksid liikuvuse programmidest osa kas vähem või üldse mitte,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:

A.	Edendada noorte vabatahtlike liikuvust Euroopas, parandades tingimusi koostööks eri riikide vabatahtliku tegevuse korraldajate vahel, olgu siis tegemist kodanikuühiskonna või valitsusasutustega, et igal noorel inimesel oleks soovi korral võimalus olla vabatahtlikuks Euroopas.

Hõlbustada sel eesmärgil järgmiste tegevussuundade arengut, võttes samas nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide raamistikke ja õigusakte vabatahtliku tegevuse valdkonnas ning riikide endi üldprioriteete ja olemasolevaid kohalikke võimalusi ning austades riiklike kulutuste korda:

1)	parandada teadmisi vabatahtliku tegevuse kohta oma riigi territooriumil ning edastada vastav teave Euroopa Komisjonile edasiseks levitamiseks;

2)	teha noortele, noorsootöö tegijatele ja noorteorganisatsioonide aktivistidele kergesti kättesaadavaks teave vabatahtliku tegevuse võimalustest välismaal;

3)	teha kõigile asjaosalistele kättesaadavaks teave õiguste ja võimaluste kohta, mis tulenevad kehtivatest Euroopa ja liikmesriikide tasandi õigusaktidest, mis käsitlevad vabatahtlikku tööd;

4)	edendada teabevahetust teiste liikmesriikidega vabatahtliku tegevusega seotud võimaluste kohta ning selliste menetluste lihtsustamist, mille eesmärgiks on hõlbustada ühe liikmesriigi noortel osaleda vabatahtlikus tegevuses teistes liikmesriikides;

võtta vajaduse korral vastu paindlik lähenemisviis, et arendada piiriülese vabatahtliku tegevuse võimalusi Euroopas, näiteks järgmiste meetmete abil:

—	teistest riikidest pärit vabatahtlike vastuvõtmise võime arendamise toetamine;

—	noortele Euroopa vabatahtlikele kontaktpunktide loomine võimalusel koostöös programmi „Aktiivsed noored” riiklike agentuuridega;

—	noorte liikuvust soodustada võivate olemasolevate Euroopa mehhanismide, näiteks liikuvuskaardid, kasutamise edendamine;

—	noorsootöö tegijate ja noorteorganisatsioonide aktivistide piiriülese liikuvuse edendamine;

—	noorsootöö tegijate ja noorteorganisatsioonide aktivistide, kohalike omavalitsuste ja ühiskondlike organisatsioonide teavitamise ja koolitamise toetamine noorte piiriülese vabatahtliku tegevuse vallas;

6)	parandada noorte teadlikkust kultuuridevaheliste pädevuste ja keeleõppe vallas, et vähendada takistusi nende piiriüleselt liikuvuselt;

7)	julgustada vabatahtliku tegevuse korraldajaid töötama Euroopa vabatahtliku teenistuse kogemusi arvesse võttes välja enesehindamise vahendeid, et veenda vabatahtlikke nende piiriüleste tegevuste kvaliteedis, milles nad osalevad;

julgustada korraldajaid nii vabatahtlikke lähetavates kui vastuvõtvates liikmesriikides tegema koostööd eesmärgiga tagada noorte vabatahtlike ja teenuste tarbijate kaitse. See peaks hõlmama vabatahtliku tegevust, selle korraldajaid ja vabatahtlikku puudutava piisava teabe kättesaadavust, et mõlemad pooled saaksid teha teadliku otsuse tegevuse sobivuse kohta ning järgida juriidilisi nõudeid;

9)	uurida olemasolevate teemakohaste ELi foorumite kaudu täiendavalt asjakohaseid sotsiaalkaitsesätteid, et kasutada täielikult ära ELi ja riikide õigusaktides sätestatud võimalusi;

10)	edendada vabatahtliku tegevuse õppetulemuste asjakohast tunnustamist kooskõlas ühenduse sätetega ning riiklike kvalifikatsioonisüsteemide või -raamistike raames, kui need on olemas;

11)	edendada ELi tasandil selliste vahendite kasutamist, mis võivad hõlbustada piiriülest vabatahtlikku tegevust, tagades kvalifikatsioonide läbipaistvuse (nt Europass, noortepass ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik);

12)	pöörata erilist tähelepanu vähemate võimalustega noortele, et parandada nende juurdepääsu vabatahtlikele tegevustele, eriti piiriülese vabatahtliku töö vormidele;

KIIDAB HEAKS KOMISJONI KAVATSUSE:

1.	toetada liikmesriike eespool nimetatud ülesannete täitmisel, kasutades selleks ELi noortepoliitika koostööraamistikku ning eelkõige avatud koordinatsioonimeetodit ja programmi „Aktiivsed noored” vahendeid;

2.	julgustada ja korraldada koostöös liikmesriikidega teabe ja kogemuste vahetamist eri riikide vabatahtliku tegevuse korraldajate vahel, olgu siis tegemist kodanikuühiskonna või valitsusasustuste esindajatega;

3.	luua vabatahtlikku tegevust käsitlev Euroopa noorteportaal, võttes aluseks liikmesriikide noorte vabatahtlike portaalid, andmebaasid või vastavad veebisaidid, kui need on olemas;

4.	esitada nõukogule nelja aasta jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist aruanne, et määrata kindlaks, kas kavandatud meetmed toimivad tõhusalt, ning et hinnata vajadust edasisteks meetmeteks.

Brüssel, 20. november 2008

(1) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(2) EÜT L 215, 9.8.2001, lk 30.

(3) ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.

(4) ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.

(5) ELT C 241, 20.9.2008, lk 1.

13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/11

Nõukogu järeldused Euroopa kultuuripärandi märgise loomise kohta Euroopa Liidus

(2008/C 319/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

VIIDATES:

—	Euroopa Ühenduse asutamislepingule;

—

nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsioonile (1) Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. mai 2008. aasta järeldustele kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2008–2010 (2), millega püstitatakse kultuuripärandi edendamise eesmärk;

TERVITADES HUVIGA:

—	komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (3);

—

ning Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (4), milles Euroopa Parlament toetab Euroopa kultuuripärandi märgise loomist „eesmärgiga rõhutada Euroopa ajaloo ja kultuuripärandi tunnistajateks olevate kultuuritoodete, mälestiste, memoriaalide ja mälestuspaikade Euroopa mõõdet”;

VÕTTES ARVESSE:

—	valitsustevahelist Euroopa kultuuripärandi märgise projekti, mille mitu liikmesriiki käivitasid 2006. aasta aprillis Grenadal;

RÕHUTADES EELKÕIGE SEDA, ET:

—	tähtis on tõsta noorte teadlikkust ühisest kultuuripärandist ja seega on vaja soodustada nende juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile;

1. LEIDES, ET EUROOPA KULTUURIPÄRANDI MÄRGISE LOOMINE EUROOPA LIIDUS,

a)	mille eesmärk oleks Euroopa ühise ajaloo esiletõstmine konkreetsel viisil tema kultuuripärandi Euroopa mõõtme väärtustamise kaudu;

võiks kaasa aidata:

—	liikmesriikide pärandi ja ühise kultuuripärandi paremale väärtustamisele ja esiletõstmisele;

—	kodanike teadmiste suurendamisele nende ajaloost ja nende ühisest, ent samas mitmekesisest kultuuripärandist, ning lugupidamise suurendamisele selle vastu;

—	piirkondade majanduslikule atraktiivsusele ja jätkusuutlikule arengule, eelkõige kultuuriturismi kaudu;

—	kunsti-, kultuuri- ja ajalooharidusele ning seega kultuuridevahelise dialoogi edendamisele eelkõige noorte hulgas;

—	kogemuste ja heade tavade vahetamisele kogu Euroopas seoses Euroopa kultuuripärandi väärtustamisega;

—	üldisemalt selliste väärtuste edendamisele nagu demokraatia ja inimõiguste austamine, mis on Euroopa integratsiooni ja Euroopa kodakondsuse alustaladeks.

2. LEIDES, ET EUROOPA LIIDU „EUROOPA KULTUURIPÄRANDI MÄRGIS” TULEKS ANDA ÜHTSETE, SELGETE JA LÄBIPAISTAVATE KRITEERIUMITE ALUSEL:

võiks märgise anda:

—	mälestistele, looduslikele paikadele, linnaehituslikele kultuuriväärtustele, kultuurmaastikele ja mälestuspaikadele ning mingi paigaga seotud kultuuritoodetele ja immateriaalsele kultuuripärandile, sealhulgas kaasaegsele kultuuripärandile (edaspidi „mälestis”) (5);

—	kui nad eelkõige oma piirideülese või üleeuroopalise olemuse tõttu on Euroopa ajaloo, ühiste väärtuste ja kultuuripärandi ning eelkõige Euroopa integratsiooni tunnistuseks;

peaksid märgise kandidaadid esitama pikaajalise projekti, mis kohustaks neid:

—	propageerima mälestise Euroopa mõõdet: selle kohta ja rolli Euroopa ajaloos, kultuuriliikumisi, kunsti-, teaduse ja tehnika suundi, isikuid ja sündmusi, millel on olnud tähtis roll Euroopa ajaloos ja Euroopa ülesehitamises jne;

—	väärtustama mälestist, näiteks korraldades erinevaid hariduslikke, kunstilisi, kultuurilisi ja teaduslikke tegevusi (üritused, festivalid, loominguliste töötajate mobiilsuse kavad jne);

—	tagama mälestise hea haldamise;

—	tagama vastuvõturajatiste kvaliteedi: poliitika, millega nähakse ette võimalikult laia üldsuse juurdepääs mälestistele, mitmekeelsuse edendamine jne;

—	pöörama erilist tähelepanu noortele, eelkõige võimaldades neile eelisjuurdepääsu mälestistele;

—	tõstma mälestist esile ja suurendama selle atraktiivsust Euroopa tasandil: asjakohased viidad ja uute tehnoloogiate kasutamine jne;

—	osalema märgise saanud mälestiste võrgustike tegevuses, võimaluse korral teatud Euroopa kultuuripärandi teemat käsitleva töörühma raamistikus või kajastades Euroopa ajaloo ühiseid aspekte.

3. LEIDES, ET:

a)	liikmesriigid osaleksid selles algatuses vabatahtlikkuse alusel;

projekt peaks toetuma järgmistele põhimõtetele:

—	ühistel kriteeriumitel põhinev ja kandidaatide ekspertteadmisi arvessevõttev korrapärane valikumenetlus kõigepealt riigi ja seejärel Euroopa tasandil, hõlmates iga kord mõistliku ja esindusliku arvu mälestisi;

—	paindlik ja lihtne halduskorraldus, mille puhul järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet;

—

hoolikas rakendamine, pidades samal ajal kinni käesolevate järelduste punktis 2 nimetatud kriteeriumitest, otsides koosmõjusid ja täiendavusi teiste algatustega, näiteks UNESCO maailma kultuuripärandi nimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm, ning kooskõlastatud lähenemisviis märgise saanud mälestistest teatamise puhul;

c)	projekti võiks rahastada olemasolevatest ühenduse vahenditest, ilma et see piiraks iga liikmesriigi poliitikate toetamist;

d)	see algatus võiks samuti olla avatud kolmandatele riikidele, kes osalevad Euroopa Liidu kultuuriprogrammis;

e)	Euroopa kultuuripärandi kava kvaliteet sõltuks märgise saanud mälestistega seoses võetud kohustuste järgimisest ning selle kava võiks korrapäraselt läbi vaadata;

f)	arvesse tuleks võtta ja tuleks määratleda nende mälestiste staatus, millele on märgis valitsustevahelise Euroopa kultuuripärandi märgise projekti raamistikus juba antud.

4. KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

—	esitama nõukogule — mõistliku aja jooksul ja võttes arvesse käesolevaid järeldusi — asjakohase ettepaneku, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandi märgise loomist Euroopa Liidus, ja täpsustama projekti praktilise rakendamise korra.

(1) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.

(2) ELT C 143, 10.6.2008, lk 9.

(3) KOM(2007) 242 (lõplik) — dok 9496/07.

(4) Dok 2007/2211 (INI).

(5) Nõukogu viitab rahvusvahelises või Euroopa õiguses kokkulepitud mõistetele (UNESCO 14. novembri 1970. aasta konventsioon, mis käsitleb kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamiseks ja ärahoidmiseks võetavaid meetmeid, UNESCO 16. novembri 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon; UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta konventsioon immateriaalse kultuuripärandi kaitse kohta; 20. oktoobri 2000. aasta Euroopa maastikukonventsioon).

13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/13

Nõukogu järeldused arhitektuuri kohta: kultuuri panus säästvasse arengusse

(2008/C 319/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

1. VÕTTES ARVESSE:

—	Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

—	nõukogu 12. veebruari 2001. aasta resolutsiooni arhitektuuri kvaliteedi kohta linna- ja maakeskkonnas (1), milles kinnitatakse, et arhitektuur on kõigi meie riikide kultuuri ja elukorralduse oluline osa;

—

nõukogu 24. mai 2007. aasta järeldusi kultuuri- ja loomesektorite panuse kohta Lissaboni eesmärkide saavutamisse (2), milles rõhutatakse, et kultuuritegevused ja loomemajandus, sealhulgas arhitektuur, mängivad ülitähtsat rolli innovatsiooni ja tehnoloogia hoogustamisel ning on võtmetegurid jätkusuutlikuks majanduskasvuks tulevikus;

—	ning nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta (3), milles koos komisjoni 10. mai 2007. aasta teatisega (4) tõstetakse esile kultuuri valdkondadevahelist rolli.

2. VÕTTES TEADMISEKS:

—

Euroopa Liidu uuendatud säästva arengu strateegiat (5), mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. juuni 2006. aasta kohtumisel ja mille üldine eesmärk on määrata kindlaks ja arendada välja meetmed, mis võimaldaksid Euroopa Liidul saavutada nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade elukvaliteedi järjepideva parandamise, luues selleks säästvad kogukonnad, mis suudavad ressursse tõhusalt kasutada ja hallata ning realiseerida majanduse keskkonna- ja sotsiaalalase innovatsiooni potentsiaali, kindlustades jõukuse, keskkonnakaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse;

—

Euroopa jätkusuutlike linnade Leipzigi hartat, mis võeti vastu 24. mail 2007 linnaarenduse eest vastutavate ministrite poolt (6) ja milles tõstetakse esile arhitektuurikultuuri tähtsust ja kutsutakse üles võtma vastu linnakeskkonna arendamise terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab linnade majanduslikke, sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte, ja tugineb erineva tasandi poliitilise ja haldusvastutuse vahelisel ning avaliku ja erasektori osaliste vahelisel koostööl.

3. TERVITAB:

—	Euroopa arhitektuuripoliitika foorumi tööd arhitektuuri kvaliteedi ja säästva arengu küsimustes.

4. RÕHUTAB, ET:

—	arhitektuur, kui kultuuriloomingut ja innovatsiooni, sealhulgas tehnoloogiat ühendav valdkond näitlikustab ilmekalt, kuidas kultuur saab kaasa aidata säästvale arengule, pidades silmas selle mõju linnade kultuurilisele mõõtmele, aga ka majandusele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja keskkonnale;

—	arhitektuur on ka näide kultuuri valdkondadevahelisest olemusest, kuna seda käsitlevad mitmed poliitikavaldkonnad ja mitte ainult kultuuripoliitika.

5. VÕTTES ARVESSE, ET:

—

Euroopa linnade ees seisavad tõsised väljakutsed: demograafilised muutused ja nende mõju linnade laienemisele, keskkonnaküsimused ja võitlus kliimamuutustega, sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamine, eelkõige seoses majanduslike ja kultuuriliste muutustega, arhitektuuri- ja kultuuripärandi kaitse ja väärtustamine;

—	nendele väljakutsetele saab vastata linnade säästva arenguga, st loova ja integreeritud lähenemisviisiga, milles kultuur, majandus, sotsiaalvaldkond ja keskkond täidavad võrdselt olulist rolli;

—

linnade säästev areng tähendab:

—	osutada erilist tähelepanu arhitektuuri kvaliteedile ja mitmekesisusele kui kultuurilise mitmekesisuse aspektidele, muinsuskaitsele ning looduslike või linnamaastike ainulaadsele identiteedile;

—	aidata kaasa projektidele, mis edendavad maa ja ehitiste, eelkõige tööstusliku jäätmaa kasutamist ja renoveerimist, energiaressursside juhtimist kliimamuutuste kontekstis ja saaste vähendamist;

—	võtta arhitektuuri ja linnaplaneerimise uuenduslike lähenemisviisidega arvesse elanikkonna elustiili muutusi, eelkõige liikuvuse ja demograafiliste muutuste mõju, aga ka sotsiaalse ühtekuuluvuse ja mitmekesistumise, kultuuridevahelise dialoogi ja kodanike kaasamise eesmärke;

—	edendada kõrgekvaliteedilist arhitektuuri kui linnade majandusliku eluvõime tegurit ja turismiatraktsiooni;

—

arhitektuur saab täita ühendavat ja innovatiivset rolli linnade säästva arengul, võimaldades eelkõige:

—	ühitada vahest esinevaid erinevaid nõudmisi ehitusele ja maastikukaitsele ning tänapäevasele loomingule või elanike õigustatud ootusi ning linnade laienemise juhtimist;

—	aidata oma mitmekesisuse, kvaliteedi ja loovusega kaasa linnaelanikkonna kultuurilisele rikastamisele ja elukvaliteedile ning elavdada linnades majandust, kaubandust ja turismi, eelkõige soodsa keskkonna loomisega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

—	linnade säästev areng annab võimaluse loovusele, innovatsioonile, arhitektuuris rakendatud teooriate uuendamisele ja traditsioonilise praktika uudsele rakendamisele ja tõlgendamisele.

6. VÕTAB HUVIGA TEADMISEKS:

—	mitmete Euroopa linnade algatused, eelkõige „Euroopa kultuuripealinnade” raames tehtud algatused kasutada kultuuri ja eriti arhitektuuri linnade taaselustamise peamise vahendina;

—	loominguliste linnade esilekerkimise, mille linnakeskkonna säästev areng põhineb uutel konkurentsiteguritel, sh infrastruktuuri kvaliteedil ning kultuuri ja tööstuse koostoimel.

7. KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI NENDE PÄDEVUSE PIIRES JA SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET JÄRGIDES ÜLES:

—	võtma arvesse arhitektuuri ja selle erijooni, eriti selle kultuuriaspekte kõikides asjaomastes poliitikates, eelkõige teadusuuringute, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, säästva arengu ja hariduse poliitikas;

—	töötama arhitektuuri jaoks lisaks tehnilistele standarditele välja lähenemisviis, mis hõlmab üldiseid majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja keskkonnaalaseid eesmärke;

—	toetama säästva arengu alast innovatsiooni ja katsetamist arhitektuuris ning linna- ja maastikuplaneerimisel, eelkõige Euroopa poliitikate või programmide raames ja avaliku sektori tellimuste puhul;

—	parandama teadmisi arhitektuurisektori kohta ja selle panuse kohta säästvasse arengusse, eeskätt statistika osas;

—	parandama avalikkuse teadlikkust arhitektuuri ja linnaplaneerimise rollist kõrgekvaliteedilise elukeskkonna loomisel ja soodustama avalikkuse osalemist linnade säästval arendamisel;

—	kaaluma, koostöös asjatundjatega ja lähtudes mitmete liikmesriikide kogemustest, võimalust korraldada iga-aastane Euroopa arhitektuurialane „sündmus”;

—	võtma koostöös käesolevate järelduste järelmeetmed ja koostama 2012. aastal aruande järelduste rakendamisest.

8. KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

—	püüdlema selle poole, et arhitektuuril oleks säästva arengu protsessis ühendav ja innovatiivne roll, ja seda alates linna- ja maastikuplaneerimis-, arhitektuuri- ning renoveerimisprojektide kavandamisetapist;

—	aitama arendada arhitektuuri kui kultuuri- ja loometööstuse majanduskasvu- ja tööhõivepotentsiaali;

—	edendama arhitektuuri-, sealhulgas muinsuskaitse-, ja elukeskkonnaalast haridust, eelkõige kunstilise ja kultuurihariduse valdkonnas;

—	edendama arhitektide, linna- ja maastikuplaneerijate alus- ja täiendkoolitust säästva arengu valdkonnas;

—	rõhutama arhitektuuri „Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta” (2009) rakendamisel;

—	vajadusel rakendama kultuurivaldkonnas avatud koordinatsiooni meetodit.

9. KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

—	võtma arhitektuuri arvesse kultuuri- ja loomemajandust käsitleva rohelise raamatu ettevalmistamisel;

—	kaasama avaliku ja erasektori arhitektuuriekspertide ja -praktikute võrgustikke, näiteks „Euroopa arhitektuuripoliitika foorumit” arhitektuurialastesse ja/või sellega seotud töödesse ja konsultatsioonidesse;

—

edendama koostöös nimetatud võrgustikega ja Euroopa arhitektuurikoolide võrgustikuga:

—	teavitamist ning heade tavade ja uurimistööde vahetamist arhitektide, ehitusettevõtjate ja kasutajate vahel;

—	noorte arhitektide ning linna- ja maastikuplaneerijate koolitamist säästva arengu valdkonnas, nende tööde väärtustamist ja nende juurdepääsu avaliku ja erasektori tellimustele.

(1) EÜT C 73, 6.3.2001, lk 6.

(2) ELT C 311, 21.12.2007, lk 7.

(3) ELT C 143, 10.6.2008, lk 9.

(4) 9496/07 ja ADD 1.

(5) 10117/06.

(6) http://www.eu2007.de/en/News/download_docs/Mai/0524-AN/075DokumentLeipzigCharta.pdf

13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/15

Nõukogu järeldused, 20. november 2008, internetipõhise kultuurialase ja loomingulise sisu seadusliku pakkumise arendamise ning digitaalkeskkonnas piraatluse tõkestamise ja selle vastu võitlemise kohta

(2008/C 319/06)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

VIIDATES eelkõige:

—	7. detsembri 2000. aasta Euroopa põhiõiguste hartale, millega tagatakse isikuandmete kaitse, sõna- ja teabevabadus ning intellektuaalomandi kaitse;

—	20. oktoobri 2005. aasta UNESCO konventsioonile kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta (1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiivile 2007/65/EÜ audiovisuaalmeedia teenuste kohta (2), milles esitatakse mitmed nõuded, mis puudutavad kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa päritoluga teoste edendamist lineaarsete ja mittelineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste abil;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivile 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (3);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivile 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul kohta (4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivile 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (6).

KAALUDES huviga:

—

komisjoni 3. jaanuari 2008. aasta teatist internetipõhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul, sellest tulenevat konsulteerimist sidusrühmadega ja Euroopa internetipõhise infosisu platvormi loomist, ning komisjoni kavatsust aidata kaasa koostöös liikmesriikidega lahenduste leidmisele sellega seoses tuvastatud probleemidele;

—	23. mai 2006. aasta Euroopa hartat internetipõhiste filmide arendamise ja kasutuselevõtmise kohta;

—	omanikuta teoste teemalist vastastikuse mõistmise memorandumit („Memorandum of Understanding on orphan works”), millele raamatukogude, arhiivide, audiovisuaalarhiivide ja õiguste valdajate esindajad komisjoni egiidi all 4. juunil 2008 alla kirjutasid;

—

valitsusasutuste ja valdkonnas tegutsevate töötajate poolt teatud hulgas liikmesriikides ja mõnes väljaspool Euroopat asuvas partnerriigis käivitatud algatusi selliste konkreetsete ja kooskõlastatud lahenduste leidmiseks, millega soodustada internetipõhise seadusliku pakkumise arendamist ning piraatluse tõkestamist ja selle vastu võitlemist: näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mitme kutseala vahelise koostöö korraldamine, isereguleerimise või ühisreguleerimise kokkulepped, kohtuväliste, hariduslike ja järkjärguliste mehhanismide kasutuselevõtmine jne.

TÕDEB, et:

—	kultuuri- ja loomingulise vara levitamine võrgus, eelkõige internetis, annab kõigile suurepärase kultuurile, majandusarengule, tööhõivele ja kultuurilisele mitmekesisusele ligipääsemise võimaluse;

—	Euroopas on aga veel suur potentsiaal arendada välja internetipõhine kultuurialase ja loomingulise sisu seaduslik pakkumine;

—

internetis leviv piraatlus, mis mõnes kultuuri- ja loomingulises sektoris on jõudmas kriitilise läveni, kahjustab tõenäoliselt pikemaajaliselt autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdajate asjakohast tasustamist; lisaks tagajärgedele, mis sel on traditsiooniliste reaalsete kandjate (CD, DVD jne) turustamisele, on see peamine tegur, mis hoiab tagasi internetipõhise kultuurialase ja loomingulise sisu seadusliku pakkumise arendamist, millest suurel määral sõltub kultuurialase ja loomingulise sisu tööstuse dünaamika Euroopas, ning ohustab kultuurialast loomingulisust ja mitmekesisust;

—

ehkki tehnilise kaitse süsteemide (tehnilised kaitsemeetmed) või õiguste haldamise süsteemide (digitaalõiguste haldamine) kasutamine võib mõnel juhul, võttes samal ajal arvesse isikuandmete kaitse põhimõtet, aidata kaasa õiguste kaitsmisele ja haldamisele digitaalkeskkonnas, põhjustab nende süsteemide vahelise koostoimimisvõime või läbipaistvuse puudumine tarbijatele ebakindlust ja piirab nende poolt erinevate platvormide pakutava sisu kasutamist.

LEIAB sellega seoses, et:

—

infoühiskonna ja side arendamiseks ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks digitaalmaailmas on vaja välja arendada ühelt poolt internetipõhine seaduslik pakkumine, mis on ühelt poolt mitmekesine, kvaliteetne, ligipääsetav ning tarbijatele lihtne kasutada ja atraktiivne, ning teiselt poolt tõkestada piraatlust ja võidelda selle vastu;

—	loomingu ja kultuurilise mitmekesisuse arendamiseks on õiguste valdajatele tingimata vaja tagada asjakohane tasustamine.

LEIAB, et nende eesmärkide saavutamisel tuleks arvesse võtta:

—

vajadust tagada sobiv tasakaal erinevate põhiõiguste vahel, eelkõige õigus isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadus ning intellektuaalomandi kaitse, ning püüda ühenduse õiguse rakendamise raames leida lahendusi, mis on kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega ja eelkõige proportsionaalsuse põhimõttega (7);

—	tarbijate ootusi teenustele juurdepääsu ja nende kasutamise lihtsuse ning internetis pakutava sisu mitmekesisuse ja kvaliteedi suhtes;

—	kõnealuse sektori ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ärimudelite mitmekesisust ja muutumist ning tehnoloogiate pidevat kiiret arengut;

—	digitaalmajanduse erinevaid arenguid, internetipõhise seadusliku pakkumise olukorda ja piraatluse probleemi suurust liikmesriikides ning samuti iga liikmesriigi õigustraditsioone;

—	vajadust edendada kultuurilist mitmekesisust Euroopas, eelkõige ergutades internetipõhiste teenuste osutajaid aitama välja töötada Euroopa kultuurialast ja loomingulist sisu.

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

—

tegema algatuse asjaosaliste poolt kooskõlastatud lähenemisviisi kujundamiseks või ergutama selle arendamist nii pea kui võimalik, et leida konkreetsed, tulemuslikud, õiglased ja proportsionaalsed lahendused, mis soodustavad internetipõhise seadusliku pakkumise väljaarendamist ning piraatluse tõkestamist ja sellevastast võitlust;

—

ergutama asjaosalisi vajaduse korral ja vastavalt nende õigustraditsioonidele vaatama läbi ajavahemikud, mille jooksul kinematograafiateosed võidakse teha kättesaadavaks (direktiivi 2007/65/EÜ artiklis 3d sätestatud meediateenuste osutamise ajakava), et soodustada internetis pakutavate kinematograafiateoste seadusliku pakkumise mitmekesisust ja atraktiivsust;

—	aitama aktiivselt kaasa audiovisuaalmeedia teenuseid käsitleva direktiivi ülevõtmise raames Euroopa audiovisuaal- ja kinematograafiateoste pakkumise edendamisele lineaarsete ja mittelineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste abil, eelkõige heade tavade vahetamise abil.

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

—

aitama tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste valdkonnas tegutsevate töötajatega kaasa, eelkõige statistiliste andmete arendamise ja kogumise kaudu, teadmiste parandamisele digitaalkultuurimajandusest kogu selle mitmekesisuses, eriti internetipõhisest seaduslikust pakkumisest ja piraatlusest: selle mõõtmetest, põhjustest ja tagajärgedest loomemajandusele ja kultuurilisele mitmekesisusele;

—	levitama teavet ja eelkõige platvormi kaudu saadud teavet heade tavade ja uuenduslike vastuste kohta 3. jaanuaril 2008 konsultatsioonide raames kindlaks tehtud väljakutsetele;

—	esitama liikmesriikide panustele toetudes 18 kuu jooksul aruande erinevate algatuste kohta, mis on käivitatud internetipõhise seadusliku pakkumise arendamiseks ning piraatluse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks;

—	uurima võimalusi suurendada kinematograafia- ja audiovisuaalteoste digiteerimist ja levitamist internetis ühenduse programmide, eelkõige MEDIA programmi rakendamise raamistikus;

—	üldisemalt aitama asjakohaste poliitikate abil kaasa internetipõhise seadusliku pakkumise arendamisele ja piraatluse vastu võitlemisele.

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES oma vastavate pädevuste piires:

—

parandama tarbijate teavitamist, eelkõige objektiivsete teabekampaaniate abil, autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ning nende mittejärgimise tagajärgede kohta ning üldisemalt suurendama kõigi asjaosaliste, sealhulgas valdkonnas tegutsevate töötajate teadlikkust piraatluse tagajärgedest loomingule ja kultuurilisele mitmekesisusele;

—	aitama kaasa tarbijate teavitamisele erinevate vahendite ja platvormide puhul sisu kasutamise tingimustest ning õiguste kaitsmise ja haldamise tehniliste meetmete kasutamisega seotud piirangutest;

—	käivitama sektori, õiguste valdajate ja tarbijate vahelise koostöö või ergutama seda, et soodustada koostoimimisvõimet ning tagada õiguste kaitsmise ja haldamise tehniliste meetmete läbipaistvus, näiteks identifitseerimise/märgistamise süsteemi abil;

—	püüdma saavutada kultuurilise mitmekesisuse eesmärki, eelkõige autoriõigust ja sellega seotud õigusi käsitlevates poliitikates, mida kohaldatakse internetis avaldatava kultuurilise ja loomingulise sisu suhtes;

—	aitama aktiivselt kaasa autoriõiguse ja sellega seotud õiguste järgimise tugevdamisele rahvusvahelisel tasandil asjakohaste kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete ning kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi ja koostöö raames.

KUTSUMA ASJAOSALISI käivitama konsultatsioone või ühinema nendega konstruktiivses vaimus, selleks et:

—	leida konkreetseid, tulemuslikke ja õiglaseid lahendusi, mis soodustavad internetipõhise seadusliku pakkumise arendamist ning piraatluse tõkestamist ja selle vastu võitlemist;

—	soodustama koostoimimisvõimet ning tagama õiguste haldamise ja kaitsmise tehniliste meetmete läbipaistvuse.

(1) Nõukogu 18. mai 2006. aasta otsus 2006/515/EÜ kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta (ELT L 201, 25.7.2006, lk 15).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/65/EÜ millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 332, 18.12.2007, lk 27).

(3) ELT L 167, 22.6.2001, lk 10,

ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

(4) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(5) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(6) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(7) Euroopa Kohtu otsus, 29. jaanuar 2008, Productores de Música de España (Promusicae) vs. Telefónica de España SAU, kohtuasi C-275/06.

13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/18

Nõukogu järeldused, 20. november 2008, Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA kohta

(2008/C 319/07)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

ARVESTADES järgmist:

—

Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA ehk kogu Euroopa digitaalsele kultuurimaterjalile (raamatud, ajalehed, fotod, kinematograafia- ja audiovisuaalteosed, arhiividokumendid, muuseumieksponaadid, ehitusmälestised, arheoloogiline pärand jne) ühise mitmekeelse sidusjuurdepääsupunkti loomine annab suurepärase võimaluse liikmesriikide kultuuripärandi väärtustamiseks ning selle avamiseks kõikidele ühiskonnaliikmetele;

—

üldisemalt võttes on liikmesriikide kultuurimaterjali digiteerimine, sellele sidusjuurdepääsu tagamine ja digitaalne säilitamine äärmiselt tähtis kultuuripärandi väärtustamise, infosisu loomise dünaamilisuse ja uute sidusteenuste tekkimise seisukohast; sellega aidatakse kaasa kultuurile ja teadmistele juurdepääsu demokratiseerumisele ning infoühiskonna ja teadmistepõhise majanduse arengule.

RÕHUTAB:

—	oma toetust eesmärkidele, meetmetele ja ajakavadele, mis on komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovituse (1) alusel kehtestatud nõukogu 13. novembri 2006. aasta järeldustes kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta (2);

—	seda, kui oluline on teha infosisu digiteerimise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise valdkonnas tööd, mille juures järgitakse ühenduse ja rahvusvahelisi õigusakte intellektuaalomandi kohta.

TERVITAB huviga:

—	Euroopa Parlamendi 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni programmi „i2010: digitaalraamatukogud” kohta (3);

—	komisjoni 3. jaanuari 2008. aasta teatist Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul;

—

ning komisjoni 11. augusti 2008. aasta teatist „Euroopa kultuuripärand hiirekliki kaugusel — ELis kultuurimaterjali digiteerimisel, sellele sidusjuurdepääsu tagamisel ja selle digitaalsel säilitamisel tehtud edusammud” (4), milles rõhutatakse 2006. aastal esitatud komisjoni soovituse ja nõukogu järelduste rakendamisel saavutatud edusamme ning tuuakse samas välja, et liikmesriikides käimasolevate menetluste seis on liikmesriigiti oluliselt erinev.

MÄRGIB rahuloluga, et:

—	Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA järkjärguline loomine on alanud, selle ilminguks on Madalmaade õigusele alluva fondi „Euroopa digitaalne raamatukogu” loomine 8. novembril 2007 ja prototüübi käivitamine 20. novembril 2008;

—	liikmesriigid, kultuuriasutused ja laiemalt võttes digiteerimise alal töötavad inimesed osalevad kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise protsessis;

—

komisjon on toetanud kõnealust projekti ja digiteerimise protsesse üldisemalt, seda eelkõige programmi eContent+ ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames ning luues 2007. aastal liikmesriikide eksperdirühma digiteerimise ja digitaalse säilitamise alal (5) ning 2006. aastal kõrgetasemelise eksperdirühma (6), samuti ka uurimistööde algatamise (7) kaudu;

—	raamatukogude, arhiivide, audiovisuaalsete arhiivide ja õiguste valdajate esindajad sõlmisid 4. juunil 2008 komisjoni toetusel kokkuleppe, mis käsitleb juhiseid hoolikaks uurimistööks omanikuta tööde puhul.

ON SEISUKOHAL, et EUROPEANA ja üldisemalt liikmesriikides ettevõetud kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ning digitaalse säilitamise protsesside edukuseks ja püsimiseks on vaja:

—	toetada aktiivselt ja kestvalt kultuurimaterjali digiteerimist, sellele sidusjuurdepääsu tagamist ja digitaalset säilitamist, et tagada mitmekülgne ja kvaliteetne pakkumine, mis iseloomustab liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning intellektuaalse pärandi rikkust;

—	jätkata kooskõlastatud ning autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi järgivate praktiliste lahenduste väljatöötamist, et aidata kaasa võimalikult laiaulatuslikule kultuurimaterjalile sidusjuurdepääsu tagamisele;

—	arendada tehnoloogiat, mis tagab pikaajalise digitaalse säilitamise, infosisudele juurdepääsu võimaldavate süsteemide koostalitusvõime, mitmekeelse navigatsiooni infosisude otsimisel ja nende mitmekeelse kättesaadavuse ning mitmekülgsed ja kvaliteetsed teenused kodanikele;

—	määrata kindlaks EUROPEANA alaline majandusmudel ja kõikide sidusrühmade — kultuuriasutuste, erialainimeste, liikmesriikide ja komisjoni — poolt antav püsiv toetus.

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

—

jätkama aktiivselt ja järjepidevalt oma selliste strateegiate ja eesmärkide rakendamist, mis on töötatud välja vastavalt nõukogu 13. novembri 2006. aasta järeldustele kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta, eelkõige määrates sellega seoses kindlaks kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid ja võttes kasutusele vastavad vahendid;

—	edendama koostoimet üksteise ja erinevate asutuste vahel, kes on kaasatud kultuurimaterjalide digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise protsessidesse, et rikastada digitaalsete kultuurimaterjalide valikut;

—

toetama jätkuvalt oma riiklike strateegiate raames digitaalsete kultuurimaterjalide kandmist EUROPEANAsse, eelkõige edendades koostalitluse standardeid, luues või parandades siseriiklikke infosisusid ühendavaid portaale või määrates vajadusel kindlaks Euroopa temaatilised prioriteedid nimetatud materjalide valikuks, järgides seejuures projektis osalevate kultuuriasutuste prioriteete;

—

võtma arvesse eesmärki, milleks on autoriõigusega kaitstud teoste lisamine EUROPEANAsse, ja soodustada selleks kehtivaid autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste siseriiklikke ja ühenduse süsteeme järgides asjaosaliste vahel piiriüleses kontekstis tõhusate lepingute sõlmimist, mille eesmärk on aidata kaasa nimetatud teoste digiteerimisele ja neile sidusjuurdepääsu tagamisele;

—	looma mehhanisme digiteerimise ja sidusjuurdepääsu hõlbustamiseks omanikuta teostele ja teostele, mille tiraaž on lõppenud ja mida enam ei levitata, austades samas täiel määral õiguste valdajate õigusi ja huve.

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

—

innustama ja koordineerima tööd, mille eesmärk on parandada pikaajalist digitaalset säilitamist ja infosisudele juurdepääsu võimaldavate süsteemide koostalitlusvõimet, seda eelkõige heade tavade vahetamise ja standardite levitamise kaudu, ning toetama teadusuuringuid ja arengut innovaatiliste tehnoloogiate valdkonnas, et tagada eelkõige digitaalse kultuurimaterjali pikaajaline säilitamine, mitmekeelne navigatsioon infosisude otsimisel ja nende mitmekeelne kättesaadavus ning uute kasutusviiside väljatöötamine;

—

analüüsima liikmesriikidest pärit Euroopa lisandväärtusega ja EUROPEANAsse panuse andvate kultuurimaterjalide digiteerimisele antava rahalise toetuse suurendamise võimalikkust olemasolevate ühenduse programmide ning praeguse finantsperspektiivi raames, võttes nõuetekohaselt arvesse siseriiklikke strateegiaid ja eesmärke;

—

hindama eelkõige liikmesriikide aruannete põhjal EUROPEANA olukorda ja arenguvõimalusi, sealhulgas majandus- ja rahandusalasest vaatenurgast, ning liikmesriikides tehtud edusamme kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise valdkonnas ning esitama sellest lähtuvalt 2010. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES oma vastavate pädevuste piires:

—	soodustama EUROPEANA arengut ja osalema koos sidusrühmadega, eelkõige digiteerimise ja digitaalse säilitamise alal tegutseva liikmesriikide eksperdirühma kaudu, sellise majandus- ja juhtimismudeli määratlemises, mis tagab EUROPEANA edu ja püsimise;

—	edendama EUROPEANAt aktiivselt Euroopas ja mujal maailmas ning innustama selle arengule kasulike avaliku ja erasektori vaheliste partnerluste loomist, eelkõige kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise valdkonnas.

KUTSUB EUROOPA DIGITAALSE RAAMATUKOGU FONDI ÜLES:

—	tegema tihedat koostööd liikmesriikide, komisjoni ja kultuuriasutustega, järgides nende vastavaid kohustusi, et määrata kindlaks selline majandus- ja juhtimismudel, mis tagab EUROPEANA edu ja püsimise.

(1) ELT L 236, 31.8.2006, lk 28.

(2) ELT C 297, 7.12.2006, lk 1.

(3) 2006/2040 (INI).

(4) Dok 12580/08.

(5) Komisjoni 22. märtsi 2007. aasta otsus (ELT L 119, 9.5.2007, lk 45).

(6) Komisjoni 27. veebruari 2006. aasta otsus (ELT L 46, 16.2.2006, lk 32).

(7) Uurimistööd kultuuri digiteerimise osas tehtud edusammude kohta Euroopa Liidus, digitaalressursside pikaajalise säilitamise sotsiaal-majandusliku mõju kohta ja avalike ressursside sotsiaal-majandusliku mõju kohta.

13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/20

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldused noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta: koole käsitlev Euroopa koostöökava

(2008/C 319/08)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

ARVESTADES, ET:

1.	Lissabonis 23.–24. märtsil 2000. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes (1) rõhutati, et investeerimine haridusse ja koolitusse on Euroopa teadmistepõhises majanduses olulise tähtsusega.

2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2001. aasta soovituses Euroopa koostöö kohta koolihariduse kvaliteedi hindamisel (2) kutsuti liikmesriike üles toetama koolihariduse kvaliteedi hindamise parandamist.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. novembri 2006. aasta järeldustes tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses (3) kutsuti liikmesriike üles tagama haridus- ja koolitusreformide ja -investeeringute tõhus sihtotstarbelisus, et tõsta kvaliteeti ja edendada võrdseid võimalusi, eelkõige keskendudes algkoolieelsele haridusele, varajase sekkumise programmidele ja võrdsetel võimalustel põhinevatele haridus- ja koolitussüsteemidele.

4.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1720/2006/EÜ (4) loodi tegevusprogramm elukestva õppe alal.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitusega võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (5) määratletakse minimaalsed teadmised, oskused ja suhtumised, mille kõik õpilased peaksid olema esmase hariduse ja koolituse lõpuks omandanud, et osaleda teadmistepõhises ühiskonnas, ning mis nende valdkondadevahelist iseloomu arvestades eeldavad õppeainete tavapäraseid piire ületavat lähenemist õpetamisele.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis (6) rõhutati vajadust anda inimestele uusi oskusi uute töökohtade jaoks ja tõsta üldist kutseoskuste taset, andes ja edendades esmast- ja jätkuharidust ning koolitust võimalikult heade oskuste nimel, et säilitada ja tõsta nende innovatsioonialast võimekust, mis on nõutav paremaks konkurentsivõimeks, majanduskasvuks ja tööhõiveks.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. novembri 2007. aasta järeldustes õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta (7) rõhutati olulisust tagada, et õpetajate esmase hariduse, karjääri alguse toetuse ja edasise ametialase arengu pakkumine on kooskõlastatud, sidus, piisavalt rahastatud ning selle kvaliteet on tagatud.

2008. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes (8) rõhutati, et tulevase majanduskasvu võtmetegur on Euroopa kultuurile ja tipptasemel teadusele toetuva innovatsiooni ja Euroopa kodanike loovuse potentsiaali igakülgne väljaarendamine, ning kutsuti liikmesriike üles vähendama märkimisväärselt selliste noorte arvu, kes ei ole omandanud korralikku lugemisoskust, ja varakult koolist lahkujate arvu, ning parandada sisserändaja või ebasoodsa taustaga õpilaste õppeedukust.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses (9) märgiti, et suureneb vajadus meetmete järele riiklikul tasandil kui ka koostöö järele ELi tasandil vajalike muutuste elluviimiseks, kui koolidel tuleb õpilasi ette valmistada oluliste väljakutsete ja probleemidega toimetulekuks kiirelt muutuvas maailmas.

TERVITAVAD komisjoni 3. juuli 2008. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Parandada 21. sajandiks vajalikke pädevusi: koole käsitlev Euroopa koostöökava”, milles esitati ettepanek liikmesriikidevahelise koostöö kava kohta eesmärgiga tõhustada ja toetada koolisüsteemide arendamist,

KINNITAVAD VEEL KORD, ET:

1.	Tasuta kohustuslik haridus on üks kõigi kodanike põhiõigustest, selle pakkumine on avaliku võimu kohustus ja selle organiseerimine on liikmesriikide ülesanne.

2.	Kooliharidus, sealhulgas koolihariduse kõik vormid kuni keskkooli lõpuni, paneb aluse elukestvale õppele, mis võimaldab õpilastel omandada võtmepädevused, mida neil vaja läheb ja mis on neile abiks terve eluea jooksul nii oma isiklikus kui ka tööelus.

Kooliharidus ei ole mitte üksnes oluline vahend üksikisikute sotsialiseerimisel ning demokraatiaks, kodakondsuseks, kultuuridevaheliseks dialoogiks ja isiklikuks arenguks vajalike väärtuste, oskuste, teadmiste ja suhtumiste edasiandmisel, vaid täidab olulist rolli ka majandusellu edukaks integreerimiseks vajalike võtmepädevuste omandamisel.

Koolidel on kohustus anda oma õpilastele haridus, mis võimaldab neil kohaneda järjest rohkem globaliseeruva, mitmekesise, konkurentsivõimelise ja keerulise keskkonnaga, milles loovus, uuendus- ja algatusvõime, ettevõtlikkus ning pühendumine õppimise jätkamisele on niisama tähtsad kui konkreetsed teadmised mõnes õppeaines.

5.	Ehkki iga liikmesriik vastutab haridus- ja koolitussüsteemide korralduse ja sisu eest ise ning koolid võivad mõnikord suures osas autonoomsed olla, on väärtuslik roll kanda Euroopa koostööl. See aitab liikmesriikidel tegeleda ühiste väljakutsetega, eelkõige avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

6.	Liikmesriikidel on ühine huvi teha koostööd, et ära kasutada ELi koolisüsteemides leiduvaid mitmesuguseid uuenduslikke ja kvaliteetseid tavasid,

RÕHUTAVAD, ET:

1.	Võttes arvesse hariduse ja koolituse poolt antud olulist panust nii majanduskasvule tulevikus, pikaajalisele konkurentsivõimele ja liidu sotsiaalsele ühtekuuluvusele kui ka aktiivse kodakondsuse edendamisele, peaks need jääma Lissaboni protsessi uue tsükli võtmeprioriteediks.

2.	Koolisüsteemide täiendav arendamine on vajalik selleks, et tagada sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamine ning et parema juurdepääsu ja võimaluste kaudu oleks igal noorel inimesel võimalus arendada välja oma kogu potentsiaal ja saada loodavas teadmistepõhises ühiskonnas aktiivseks osalejaks.

Koolid peavad oma õpilastes kasvatama loovust ning uuenduslikkuse ja ettevõtluse vaimu, pakkudes neile stimuleerivat töökeskkonda. Selle saavutamiseks peaksid koolid ise olema loovad, dünaamilised kohad, mis on avatud koostööks ja partnerlusteks laiema maailmaga ning mis arendavad sise- ja välishindamise kultuuri, kuhu on kaasatud ka perekonnad, et määrata kindlaks võimalikud valdkonnad parandamise jaoks.

4.	Keskmiselt on edasiliikumine olnud endiselt ebapiisav nõukogu poolt vastuvõetud kolme Euroopa 2010. aasta sihttaseme suunas, mis seonduvad otseselt kooliharidusega: varakult koolist lahkujad, lugemisoskus ja keskhariduse omandamine.

Üleeuroopalisel elukestva õppe võtmepädevuste võrdlusraamistikul (10) põhinevas pädevuste arendamist käsitlevas ühtses lähenemisviisis ilmneb, et lugemisoskuse ja muude põhioskuste parandamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi ning samuti iga õpilase unikaalsetele vajadustele vastavat individuaalsemat lähenemisviisi õppimisele, mis hõlmaks sobivaid hindamise viise ning mis tõstaks õppimise motiveeritust.

Kõrge kvaliteediga, ühtlasi nii tasakaalustatud kui ka tõhusate haridus- ja koolitussüsteemide tagamine (11) eeldab paremat ja kättesaadavamat eelkoolihariduse pakkumist, ambitsioonikaid koole, mis pakuvad kõikidele õpilastele nende taustast olenemata võrdseid võimalusi, ning õiget vahekorda erivajadustega lastele antava tava- ja eriõppe vahel.

Samuti on vaja suuremaid jõupingutusi, et rakendada nõukogu 2007. aasta novembri järeldusi (12), milles kutsutakse liikmesriike üles tagama õpetajate esmase hariduse kvaliteeti, pakkuma karjääri alguse toetust ja jätkuvat ametialast arengut, mis on kooskõlastatud, sidus, piisavalt rahastatud ja mille kvaliteet on tagatud, et meelitada õpetajaameti juurde — ja selle juurde jääma — kõige sobilikumad inimesed, et tegeleda halva õppeedukusega seotud probleemidega, toetada kõiki õpilasi nende potentsiaali täielikul ärakasutamisel ning luua koolikeskkond, kus õpetajad saavad üksteiselt õppida ning milles keskendutakse õpilaste edasijõudmise parandamisele,

LEPIVAD KOKKU EUROOPA KOOLIALASE KOOSTÖÖ JÄRGMISTES PRIORITEETIDES:

1.	Tagada võtmepädevuste, eelkõige kirja- ja arvutamisoskuse omandamine ja parandada omandamise taset.

2.	Pöörata suuremat tähelepanu sellele olulisele rollile, mida koolid täidavad osalusühiskondade edendamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, tagades kõrge kvaliteediga hariduse kõigile õpilastele kooskõlas võrdsuse põhimõttega.

3.	Edendada õpetaja elukutset ja parandada pedagoogilise personali ja koolijuhtide esmast ja täiendkoolitust,

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES KOMISJONI TOEL:

1.	Avatud koordinatsiooni meetodi raames töötama koos, et tõhustada Euroopa koostööd käesolevates järeldustes esitatud poliitiliste prioriteetide edendamiseks.

Seoses soovitusega võtmepädevuste kohta elukestvas õppes järelmeetmeid võttes, keskendama koostöö järgmisele:

—	parandama kirja- ja arvutusoskuse taset ning edendama lisaks emakeelele vähemalt kahe võõrkeele õpetamist;

—	äratama suuremat huvi matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia vastu, et arendada varasest east alates tehnilist mõtlemist;

—	tugevdama mitte ainult pädevusi konkreetsetes õppeainetes vaid ka õppeainetevahelisi pädevusi, eelkõige oskust „õppida õppima” ning sotsiaalseid ja kodanikupädevusi;

—	parandama hindamise metoodikat individuaalse õppimise raames.

Võttes järelmeetmeid nõukogu järeldustele tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses, keskendama koostöö järgmisele:

—	kättesaadava ja kvaliteetse eelkoolihariduse tagamine;

—	varase koolist lahkumise vähendamine;

—	võitlus ebavõrdsusega ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, püüdes vähendada õpilaste kehva edasijõudmist ja parandada koolides õppeedukust;

—	eduka ülemineku tagamine eri kooliliikide ja -astmete vahel ning elukestva õppe ja koolituse eri vormide juurde, eelkõige parandades teabe, juhendamise ja nõustamisteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;

—	kvaliteetsetele haridusvõimalustele ja teenustele juurdepääsu tagamine eelkõige laste ja noorte inimeste jaoks, kes isiklike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja/või majanduslike olude tõttu on ebasoodsas olukorras ning vajavad oma hariduspotentsiaali realiseerimiseks erilist toetust;

—	õpiraskuste varakult kindlaks määramine ja neile individuaalsemal pedagoogilisel lähenemisviisil põhinevate ning õpilase vajadustele ja võimetele kohandatud lahenduste leidmine;

—	erivajadustega õpilaste õigeaegse ja nõuetekohase õppimisel abistamise tagamine nii tava- kui erikoolides;

—	koolide juhtimise parandamine ja nende ümbritsevale maailmale avatuse suurendamine.

Võttes järelmeetmeid nõukogu järeldustele õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta, keskendama koostöö järgmisele:

—	õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine;

—	kõikidele oma karjääri alguses seisvatele õpetajatele juurdepääsu võimaldamine struktureeritud toetusprogrammidele;

—	õpetajate pidevate erialaste arenguprogrammide pakkumise ja kvaliteedi parandamine ning nendes osalemise taseme tõstmine;

—	õpetajate töölevõtmise ja -suunamise, kutsealal püsimise ja liikuvuse poliitikate läbivaatamine, et saavutada nende maksimaalne mõju koolihariduse kvaliteedile;

—	õpetajate võimaluste laiendamine veeta teatud periood mõnes teises liikmesriigis, et nad saaksid täiendada iseenese haridust ja koolitust, omandada täiendavaid töökogemusi ning arendada oma võõrkeeleoskusi;

—	koolijuhtide töölevõtmise ja koolitamise parandamine, et edendada nende juhtimis- ja õpetamisoskusi.

5.	Kasutama eespool nimetatud eesmärkide edendamiseks kõiki asjakohaseid vahendeid, näiteks avatud koordinatsiooni meetodi elemente, elukestva õppe programmi, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi ning kooskõlas liikmesriikide prioriteetidega Euroopa Sotsiaalfondi.

6.	Pidama korrapärast dialoogi kooliküsimuste üle, sealhulgas loovuse ja innovatsioonialase võimekuse edendamise üle koolihariduses ja koolihariduse kaudu, kaasates kõrgetasemelisi poliitikakujundajaid liikmesriikidest,

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES:

tegema ettepanekuid sobivate koostöövormide kohta ja vahetama heade tavade kohta kogemusi käesolevates järeldustes esitatud valdkondades Euroopas pärast 2010. aastat haridus- ja koolitusvaldkonnas tehtava koostöö uue strateegilise raamistiku ettevalmistamise raames.

(1) Dok SN 100/1/00 REV 1, lõige 25.

(2) ELT L 60, 1.3.2001.

(3) ELT C 298, 8.12.2006.

(4) ELT L 327, 24.11.2006.

(5) ELT L 394, 30.12.2006.

(6) ELT C 290, 4.12.2007.

(7) ELT C 300, 12.12.2007.

(8) Dok SN 7652/08, punkt 15, lk 10.

(9) ELT C 141, 7.6.2008, lk 17.

(10) ELT L 394, 30.12.2006.

(11) 2006. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu järeldused (dok 7775/06, lõige 23, lk 6).

(12) ELT C 300, 12.12.2007.

13.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 319/23

Euro vahetuskurss (1)

12. detsember 2008

(2008/C 319/09)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3340
JPY	Jaapani jeen	120,21
DKK	Taani kroon	7,4499
GBP	Inglise nael	0,89235
SEK	Rootsi kroon	10,6625
CHF	Šveitsi frank	1,5746
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,2110
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,990
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	264,50
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7095
PLN	Poola zlott	3,9592
RON	Rumeenia leu	3,9290
SKK	Slovakkia kroon	30,170
TRY	Türgi liir	2,0987
AUD	Austraalia dollar	2,0291
CAD	Kanada dollar	1,6598
HKD	Hong Kongi dollar	10,3384
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,4500
SGD	Singapuri dollar	1,9876
KRW	Korea won	1 833,58
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,5835
CNY	Hiina jüaan	9,1282
HRK	Horvaatia kuna	7,1805
IDR	Indoneesia ruupia	15 074,20
MYR	Malaisia ringit	4,7791
PHP	Filipiini peeso	64,230
RUB	Vene rubla	37,0077
THB	Tai baht	46,710
BRL	Brasiilia reaal	3,1993
MXN	Mehhiko peeso	17,8723

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 319

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 13. detsember 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Nõukogu
2008/C 319/01	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. novembri 2008. aasta resolutsioon noorte tervise ja heaolu kohta	1

2008/C 319/02	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta resolutsioon — Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse	4

	SOOVITUSED
	Nõukogu
2008/C 319/03	Nõukogu soovitus, 20. november 2008, noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus	8

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 319/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5310 — Jysk Stålindustrie/Volgo-Balt) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	24

2008/C 319/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5435 — Nexans/SEI/Opticable) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	25

2008/C 319/12	Uus teatis koondumise kohta, millest on varem teatatud (Juhtum nr COMP/M.5253 — Sanofi-Aventis/Zentiva) ( 1 )	26

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Nõukogu
2008/C 319/04	Nõukogu järeldused Euroopa kultuuripärandi märgise loomise kohta Euroopa Liidus	11

2008/C 319/05	Nõukogu järeldused arhitektuuri kohta: kultuuri panus säästvasse arengusse	13

2008/C 319/06	Nõukogu järeldused, 20. november 2008, internetipõhise kultuurialase ja loomingulise sisu seadusliku pakkumise arendamise ning digitaalkeskkonnas piraatluse tõkestamise ja selle vastu võitlemise kohta	15

2008/C 319/07	Nõukogu järeldused, 20. november 2008, Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA kohta	18

2008/C 319/08	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldused noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta: koole käsitlev Euroopa koostöökava	20

	Komisjon
2008/C 319/09	Euro vahetuskurss	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst