3.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 308/1

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti eelnõu kohta — Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa statistika kohta (KOM(2007) 625 (lõplik))

(2008/C 308/01)

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 286,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, eriti selle artiklit 41,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta taotlust arvamuse esitamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

I. SISSEJUHATUS

Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

Komisjon saatis 17. oktoobril 2007 ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Euroopa statistika kohta (edaspidi „ettepanek”), kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 konsulteerimiseks Euroopa andmekaitseinspektorile. Pidades silmas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 kohustuslikkust, tervitab Euroopa andmekaitseinspektor selget viidet sellele konsulteerimisele ettepaneku preambulis.

Euroopa andmekaitseinspektor esitas 5. septembril 2007 arvamuse ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (KOM(2007) 46 (lõplik)) (edaspidi „tervisestatistikat käsitlev arvamus”) (1). Kõnealune ettepanek oli olulisel määral seotud praeguse, üldisema ettepanekuga, kuna see töötati välja õiguslikus kontekstis, mida praegu muudetakse. Seetõttu, nagu rõhutatud tervisestatistikat käsitleva arvamuse punktis 10, on need kaks algatust omavahel tihedalt seotud.

Enne tervisestatistikat käsitleva arvamuse vastuvõtmist jõuti Euroopa andmekaitseinspektori ja Eurostati esindajate vahelisel kohtumisel järeldusele, et „läbi tuleks viia Eurostatis isikuandmete statistilisel eesmärgil töötlemiseks kehtestatud toimingute üldine läbivaatus, mis võib kaasa tuua vajaduse eelkontrolliks”. Samuti otsustati, et „nimetatud üldine läbivaatus peaks seisnema igaks töötlemistoiminguks nõutava minimaalse andmekogumi analüüsimises ja Eurostatis kasutatavate töötlemistoimingute analüüsimises”. Mõlemad elemendid lisati eespool mainitud arvamuse järeldustesse. Euroopa andmekaitseinspektor teeb praegu koos Eurostati talitustega tööd selle üldise läbivaatuse läbiviimiseks (2).

Lisaks sellele esitas Euroopa andmekaitseinspektor 20. detsembril 2007 Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile kommentaarid rahva- ja eluruumide loendusi käsitleva määruse ettepaneku kohta (3). Ehkki Euroopa Komisjon selle ettepaneku suhtes temaga ei konsulteerinud, rõhutas Euroopa andmekaitseinspektor andmekaitse asjakohasust selles kontekstis. Ta rõhutas samuti oma muret seoses asjaoluga, et on väga tähtis määrata korrektselt kindlaks õiguslik raamistik, milles statistilisi andmeid töödeldakse, ja seoses vajadusega teatavaid määratlusi täpsustada.

5.	Euroopa andmekaitseinspektor osales artikli 29 töörühma liikmena ka aktiivselt töös, mille eesmärk oli valmistada ette isikuandmete mõiste määratlust käsitlev arvamus (4), milles analüüsitakse samuti teatavaid statistiliste andmetega seotud aspekte.

Ettepaneku kontekst

Vastavalt seletuskirjale on ettepaneku eesmärk vaadata läbi Euroopa tasandil statistika koostamist reguleeriv olemasolev õiguslik alusraamistik, et kohandada seda tegeliku olukorraga nii, et see vastaks edasistele arengutele ja väljakutsetele. Komisjoni hinnangul annab Euroopa statistika olulise panuse ELi strateegiliste eesmärkide ja nende aluseks oleva poliitika ning toetavate vahendite säilitamiseks vajaliku teabemahu saavutamisse.

Lisaks sellele märgib komisjon, et kontrollitud juurdepääsu võimaldamiseks üksikasjalikele statistilistele andmetele, seadmata sealjuures ohtu kaitstuse kõrget taset, mida konfidentsiaalsed statistilised andmed vajavad, on soovitud teatavat paindlikkust statistilise konfidentsiaalsuse korras. Konfidentsiaalsete andmete vahetamisel Euroopa statistikasüsteemi raames ja nendele andmetele teadusuuringute eesmärgil juurdepääsu reguleerivatel eeskirjadel on oluline roll ning seetõttu tuleks kehtivaid õigusnõudeid kaasajastada.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 285 on sätestatud Euroopa tasandil statistika tegemise õiguslik alus. Nimetatud artiklis sätestatakse ühenduse statistika koostamise nõuded ning — nagu on toonitatud selle lõikes 2 — nõutakse „kooskõla erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtetega”. Käesolevas ettepanekus on esitatud mitu olemasoleva õigusliku raamistiku muudatust, näiteks parandades statistika haldamist ja konsolideerides Euroopa statistikasüsteemi tegevust ning võimaldades praegustes statistika konfidentsiaalsuse eeskirjades enam paindlikkust, säilitades samal ajal andmekaitse kõrge taseme (5).

Mis puudutab ettepaneku eesmärke, siis püütakse sellega lihtsustada statistika koostamist ja levitamist käsitlevat olemasolevat õiguslikku raamistikku Euroopa tasandil, eelkõige ühenduse statistikalaste õigusaktide ühte dokumenti konsolideerimise kaudu. Kehtetuks tunnistatav olemasolev õiguslik raamistik hõlmab järgmisi õigusakte:

—	nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (6);

—	nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (7);

—	nõukogu 19. juuni 1989. aasta otsus 89/382/EMÜ, Euratom, millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee (8).

10.

Ettepanekus püütakse säilitada komisjoni 17. mai 2002. aasta määruses (EÜ) nr 831/2002 (millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil) (9) ja komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsuses 2004/452/EÜ (millega kehtestatakse asutuste nimekiri, mille teadlastele võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil) (10) sätestatud rakendusmeetmed.

11.

Kuna on oluline tagada tihe koostöö ja kohane koordineerimine Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi vahel, ei piira praeguse ettepaneku kohaldamine lisaks nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (11) kohaldamist. Kuna aga Eurostatis toimub andmete töötlemise üldine läbivaatus, peaksid saadud tulemused olema kohaldatavad ka Euroopa Keskpanga olukorra suhtes.

12.	Euroopa andmekaitseinspektor keskendub oma analüüsis ettepaneku nendele aspektidele, mis võivad mõjutada isikuandmete kaitset.

II. ETTEPANEKU ANALÜÜS

13.	Põhjenduses 18 märgitakse, et „(t)uleks tagada õigus era- ja perekonnaelu austamisele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8”.

14.

Lisaks sellele märgitakse ettepaneku põhjenduses 19, et „(k)äesoleva määrusega („ettepanekuga”) tagatakse üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel ning määratletakse Euroopa statistika suhtes kehtivad eeskirjad, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta”.

15.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab neid kahte põhjendust, kuna nad kinnitavad, et andmekaitse on statistiliste andmetega tegelemisel oluline aspekt, mida tuleb arvesse võtta. Euroopa andmekaitseinspektor eelistas siiski põhjenduses 18 positiivsemat sõnastust, mis oleks sarnane põhjenduses 19 kasutatud sõnastusega, muutes seda järgmiselt: „Käesoleva määrusega tagatakse õigus…”.

16.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab ka „Euroopa lähenemisviisi statistikale”, millele osutatakse põhjendustes 12 ja 13. Selle lähenemisviisi üheks osaks on statistikat koostavate ametiasutuste kindlaksmääramine. Ehkki tavaliselt põhineb Euroopa statistika liikmesriikide statistikaametite koostatud siseriiklikel andmetel, võidakse statistikat koostada ka riikide avaldamata andmete, riikide andmerühmade, Euroopa statistiliste uuringute või ühtlustatud kontseptsioonide või meetodite põhjal. Andmekaitse seisukohast on oluline määrata kindlaks ametiasutus, kes omab kontrolli andmete üle, mida statistika koostamisel kasutatakse. Kõnealune ametiasutus kannab vastutust, mis direktiivi 95/46/EÜ kohaselt on seotud andmete volitatud töötleja staatusega, sealhulgas seoses andmesubjektide õigusega saada teavet, andmetega tutvuda ja andmed parandada ning õigusega saada teavet selle kohta, kes on andmete vastuvõtjad (konkreetsel juhul on andmete vastuvõtja Eurostat), kui need õigused on kohaldatavad.

Andmekaitse ja statistiline konfidentsiaalsus

17.

Oma tervisestatistikat käsitlevas arvamuses analüüsis Euroopa andmekaitseinspektor paralleele konfidentsiaalsete andmete mõiste ja isikuandmete mõiste vahel. Ta jõudis järeldusele, et statistiline konfidentsiaalsus ja andmekaitse, mis on küll sõnastuse poolest sarnased, hõlmavad kahte erinevat mõistet (12). Euroopa andmekaitseinspektor rõhutas võimalust, et need kaks mõistet võidakse omavahel segi ajada ning vajadust käsitleda selgelt andmekaitse ja statistilise konfidentsiaalsuse vahelisi erinevusi.

18.

Statistika põhimõtetega seoses sooviks Euroopa andmekaitseinspektor käsitleda eraldi ettepaneku artikli 2 lõike 1 punkti e, milles määratletakse statistilise konfidentsiaalsuse põhimõte. Esiteks täheldab Euroopa andmekaitseinspektor, et erinevalt määrusest (EÜ) nr 322/97 on väljend „statistilised üksused” asendatud väljendiga „andmesubjektid” („statistiliste andmete subjektid”). Määratlust on täpsustatud artikli 3 lõikes 7.

19.

Euroopa andmekaitseinspektor ei nõustu määratluse muutmisega samadel põhjustel kui need, mille tõttu ta rõhutas oma tervisestatistikat käsitlevas arvamuses vajadust mõista selgelt mõistete erinevusi vastavates valdkondades. „Andmesubjekti” mõiste on oluline „isikuandmete” määraltemisel direktiivis 95/46/EÜ ning see mõiste on seotud ainult füüsiliste isikutega. Statistilise konfidentsiaalsuse määratlus ei ole aga seotud mitte ainult füüsiliste isikute, vaid ka leibkondade ja ettevõtjatega. Seetõttu teeb Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku, et ettepanekus säilitataks statistiliste üksuste mõiste, kuna sel juhul oleksid füüsilised isikud, leibkonnad ja ettevõtjad hõlmatud viisil, mis ei tekita andmekaitse õiguslikus raamistikus segadust.

Statistika haldamine

20.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab artiklit 5, milles nähakse ette muude liikmesriikide määratud riiklike asutuste nimekirja avaldamine komisjoni (Eurostat) veebisaidil. Kõnealune nimekiri edendab läbipaistvust seoses ametisasutustega, kes on pädevad esitama Eurostatile asjakohaseid andmeid statistiliste üksuste kohta.

Statistiline kvaliteet

21.

Ettepaneku artikkel 10 on täielikult pühendatud kvaliteedi tasemele, mida statistika koostamisel oodatakse. Selles loetletakse kvaliteedinõuded, millest tuleb kinni pidada. Ettepanekus märgitakse, et nende kvaliteedinõuete kohaldamisel määrab komisjon kindlaks valdkondlikes õigusaktides sätestatud kvaliteediaruannete esitamise korra (sic), ülesehituse ja perioodilisuse vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele. Euroopa andmekaitseinspektor soovib rõhutada, et määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 4 määratakse kindlaks andmete kvaliteedi põhimõtted. Euroopa andmekaitseinspektor usub, et Eurostat peaks võtma neid põhimõtteid arvesse, kui ta ettepaneku artikli 10 lõike 3 kohaselt hindab liikmesriikide poolt talle edastatud andmete kvaliteeti. Seetõttu teeb Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku muuta lõike 3 teist lauset järgmiselt: „Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti, võttes arvesse ka andmekaitse nõudeid , ja avalikustab aruanded.”

22.

Lisaks sellele nähakse artikli 10 lõikes 2 ette, et neid kvaliteedinõudeid kohaldatakse ka andmete suhtes, mis on hõlmatud valdkondlike õigusaktidega konkreetsetes statistikavaldkondades. Artikli 10 lõikes 2 märgitakse, et selliste valdkondlike õigusaktide vastuvõtmise korral määrab komisjon kindlaks valdkondlikes õigusaktides sätestatud kvaliteediaruannete esitamise korra, ülesehituse ja perioodilisuse. Euroopa andmekaitseinspektor soovib tuletada meelde, et temaga tuleks komisjoni poolt statistika valdkonnas vastu võetavate valdkondlike õigusaktide puhul konsulteerida, et analüüsida nende vastavust määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Euroopa statistika levitamine

23.	Levitamise osas nõustub Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku artikliga 18, mis lubab statistiliste andmete levitamist anonüümsete andmetena. Euroopa andmekaitseinspektor tahaks siiski juhtida tähelepanu üldisele „anonüümseks muutmise” mõistele.

24.

Anonüümsuse kaalumisel andmekaitse seisukohast tuleks võtta arvesse tõlgendust, mille artikli 29 töörühm esitas oma arvamuses isikuandmete mõiste määratluse kohta (13). Vastavalt töörühma arvamusele, mis põhineb direktiivil 95/46/EÜ, on anonüümseks muudetud andmed mis tahes füüsilise isikuga seotud teave, mille puhul ei andmete volitatud töötleja ega muu isik pole võimeline isikut kindlaks määrama, võttes arvesse kõiki vahendeid, mida kas volitatud töötleja või muu isik võib mõistuspäraselt kõnealuse isiku kindlaksmääramiseks kasutada. Anonüümseks muudetud andmed oleks seega anonüümsed andmed, mis viitasid varem kindlaks määratavale isikule, kes pole enam kindlaks määratav.

25.

Oma tervisestatistikat käsitlevas arvamuses rõhutas Euroopa andmekaitseinspektor juba, et ehkki see mõiste hõlmaks andmekaitse seisukohast andmeid, mis pole enam kindlaks määratavad, on statistika seisukohast anonüümsed andmed sellised, mille puhul pole otsene kindlaks määramine võimalik. See määratlus tähendab, et kaudse kindlaks määramise võimaluse korral loetaks asjaomaseid andmeid sellegipoolest anonüümseks statistika seisukohast, kuid mitte tingimata andmekaitse seisukohast.

26.

Seetõttu teeb Euroopa andmekaitseinspektor segaduse vältimiseks kahe tõlgenduse vahel ettepaneku muuta ettepaneku artiklit 18 järgmiselt: „Üksikandmeid võib levitada avalikuks kasutuseks mõeldud andmefailidena, mis sisaldavad anonüümseid andmeid sellisel kujul, et statistilist üksust ei ole võimalik ei otseselt ega kaudselt kindlaks määrata, võttes arvesse kõiki vahendeid, mida kolmas isik võiks mõistuspäraselt kasutada”. See täpsustus peaks vältima ebakindlust seoses andmetega, mis võidakse teha avalikuks kasutuseks kättesaadavaks.

Konfidentsiaalsete andmete edastamine

27.

Artiklis 20 sätestatakse üldised eeskirjad konfidentsiaalsete andmete edastamiseks liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahel ning nähakse ette eeskirjad statistilistel eesmärkidel toimuvaks konfidentsiaalsete andmete vahetamiseks Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi vahel. Ettepaneku artikli 20 lõikes 1 märgitakse, et kavandatav edastamine on õigustatud, kui see on vajalik Euroopa statistika väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks. Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et selline edastamine Eurostati ja liikmesriikide ametiasutuste ning Eurostati ja Euroopa Keskpanga vahel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 7 ja 8 sätestatud vajalikkuse tingimusega. Euroopa andmekaitseinspektor toetab ka artikli 20 lõike 1 lauset, milles nähakse ette, et „muuks andmete edastamiseks peab olema andmed kogunud liikmesriigi ametiasutuse selgesõnaline luba”. Lisaks sellele pakkus Euroopa Keskpank oma arvamuses ettepaneku kohta (14) välja mõned artikli 20 muudatused, et peegeldada paremini õiguslikku alust, millel põhinevad tema volitused töödelda statistilisi andmeid ja vahetada statistilistel eesmärkidel statistilist teavet Euroopa statistikasüsteemiga. Euroopa andmekaitseinspektor nõustub Euroopa Keskpanga esitatud ettepaneku sõnastuse muudatustega.

Juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikel eesmärkidel

28.

Ehkki artiklis 22 nähakse ette võimalus anda teatud tingimustel, mis kindlaks määratakse, konfidentsiaalsetele andmetele juurdepääs, soovib Euroopa andmekaitseinspektor meelde tuletada, et andmete väljastamist teadlastele reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 831/2002, mida käesoleva ettepanekuga kehtetuks ei tunnistata (vt ettepaneku põhjendust 29). Seetõttu tuleb lisaks määruse (EÜ) nr 45/2001 järgimisele võtta mis tahes komisjoni kehtestatava juurdepääsukorra, -eeskirjade ja -tingimuste puhul arvesse eespool mainitud komisjoni määruses kehtestatud erieeskirju, mis käsitlevad teaduslikel eesmärkidel võimaldatavat juurdepääsu anonüümsetele algandmetele.

III. JÄRELDUS

29.	Euroopa andmekaitseinspektor tervitab ettepanekut, mis käsitleb määrust Euroopa statistika kohta. See määrus annaks kindla ja üldise õigusliku aluse statistika väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks Euroopa tasandil.

30.

Euroopa andmekaitseinspektor tahaks siiski rõhutada järgmist:

—	Euroopa andmekaitseinspektor soovib, et temaga konsulteeritaks valdkondlike õigusaktide puhul, mis komisjon pärast käesoleva määruse vastuvõtmist selle rakendamiseks statistika valdkonnas vastu võib võtta;

—	muuta tuleks põhjenduse 18 sõnastust;

—	kavandatav mõiste „statistiliste andmete subjekt” tuleks läbi vaadata, et vältida selle segamini ajamist andmekaitse mõistetega;

—	kvaliteedi hindamisel komisjonis tuleks arvesse võtta andmete kvaliteedi põhimõtet;

—	statistika levitamise kontekstis tuleks arvesse võtta andmete „anonüümseks muutmise” mõiste ebaselgust.

Brüssel, 20. mai 2008

Peter HUSTINX

Euroopa andmekaitseinspektor

(1) ELT C 295, 7.12.2007, lk 1. Kättesaadav Euroopa andmekaitseinspektori veebisaidil.

(2) Üldise läbivaatuse tulemusena võib osutuda vajalikuks konkreetsete töötlemistoimingute eelkontroll kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 27.

(3) KOM (2007) 69 (lõplik).

(4) 20. juunil 2007 vastu võetud artikli 29 kohase andmekaitsetöörühma arvamus nr 4/2007 isikuandmete mõiste määratluse kohta (WP 136). Vt eelkõige näiteid 17 ja 18.

(5) Seletuskirja punkt 3.

(6) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

(7) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

(8) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(9) EÜT L 133, 18.5.2002, lk 7.

(10) ELT L 156, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 202, 7.6.2004, lk 1.

(11) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8. Vt ka Euroopa Keskpanga arvamust selle ettepaneku kohta.

(12) Vt arvamuse punkte 14–17.

(13) Vt joonealust märkust 4.

(14) Vt Euroopa Keskpanga arvamust (ELT C 291, 5,12,2007, lk 1) — ettepanekud sõnastuse kohta.

3.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 308/8

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

3,25 % 1. detsember 2008

Euro vahetuskurss (2)

2. detsember 2008

(2008/C 308/04)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2697
JPY	Jaapani jeen	118,56
DKK	Taani kroon	7,4486
GBP	Inglise nael	0,84695
SEK	Rootsi kroon	10,5340
CHF	Šveitsi frank	1,5311
ISK	Islandi kroon	290,00
NOK	Norra kroon	8,9650
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,688
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	261,35
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7093
PLN	Poola zlott	3,8325
RON	Rumeenia leu	3,8195
SKK	Slovakkia kroon	30,265
TRY	Türgi liir	2,0189
AUD	Austraalia dollar	1,9602
CAD	Kanada dollar	1,5756
HKD	Hong Kongi dollar	9,8416
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,3804
SGD	Singapuri dollar	1,9425
KRW	Korea won	1 864,00
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,1230
CNY	Hiina jüaan	8,7444
HRK	Horvaatia kuna	7,1796
IDR	Indoneesia ruupia	15 871,25
MYR	Malaisia ringit	4,6211
PHP	Filipiini peeso	62,750
RUB	Vene rubla	35,4538
THB	Tai baht	45,157
BRL	Brasiilia reaal	2,9546
MXN	Mehhiko peeso	17,2171

(1)

Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

3.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 308/9

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta direktiivi 94/25/EÜ (väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2008/C 308/05)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse (Märkus 1)
CEN	EN ISO 6185-1:2001 Täispuhutavad kummipaadid — Osa 1: Paadid, 4,5 kW maksimaalse nimivõimsusega mootoriga (ISO 6185-1:2001)	—
CEN	EN ISO 6185-2:2001 Täispuhutavad kummipaadid — Osa 2: Paadid, 4,5 kW kuni 15 kW (k.a) maksimaalse nimivõimsusega mootoriga (ISO 6185-2:2001)	—
CEN	EN ISO 6185-3:2001 Täispuhutavad kummipaadid — Osa 3: Paadid, 15 kW ja suurema maksimaalse nimivõimsusega mootoriga (ISO 6185-3:2001)	—
CEN	EN ISO 7840:2004 Väikelaevad — Tulekindlad kütusevoolikud (ISO 7840:2004)	EN ISO 7840:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2004)
CEN	EN ISO 8099:2000 Väikelaevad — WC heitmete kinnihoidmissüsteemid (ISO 8099:2000)	—
CEN	EN ISO 8469:2006 Väikelaevad — Mittetulekindlad kütusevoolikud (ISO 8469:2006)	EN ISO 8469:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2007)
CEN	EN ISO 8665:2006 Väikelaevad — Sisepõlemismootoriga pööratavad paiskajamid — Võimsuse mõõtmine ja avaldamine (ISO 8665:2006)	EN ISO 8665:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2006)
CEN	EN ISO 8666:2002 Väikelaevad — Põhiandmed (ISO 8666:2002)	—
CEN	EN ISO 8847:2004 Väikelaevad — Rooliseade — Trossi- ja plokisüsteemid (ISO 8847:2004)	EN 28847:1989	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2004)
CEN	EN ISO 8847:2004/AC:2005
CEN	EN ISO 8849:2003 Väikelaevad — Elektrilised alalisvoolu pilssi pumbasüsteemid (ISO 8849:2003)	EN 28849:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2004)
CEN	EN ISO 9093-1:1997 Väikelaevad — Kingstonid ja laevakeret läbiv armatuur — Osa 1: Metallarmatuur (ISO 9093-1:1994)	—
CEN	EN ISO 9093-2:2002 Väikelaevad — Kingstonid ja laevakeret läbiv armatuur — Osa 2: Mittemetallne armatuur (ISO 9093-2:2002)	—
CEN	EN ISO 9094-1:2003 Väikelaevad — Tulekaitse — Osa 1: Laevad, mille kerepikkus ei ületa 15 meetrit (ISO 9094-1:2003)	—
CEN	EN ISO 9094-2:2002 Väikelaevad — Tulekaitse — Osa 2: Laevad, kerepikkusega üle 15 meetrit (ISO 9094-2:2002)	—
CEN	EN ISO 9097:1994 Väikelaevad — Elektriventilaatorid (ISO 9097:1991)	—
CEN	EN ISO 9097:1994/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2001)
CEN	EN ISO 10087:2006 Väikelaevad — Laevakere tuvastamine — Kodeerimissüsteem (ISO 10087:2006)	EN ISO 10087:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2006)
CEN	EN ISO 10088:2001 Väikelaevad — Püsipaigaldatud küttesüsteemid ja fikseeritud kütusepaagid (ISO 10088:2001)	—
CEN	EN ISO 10133:2000 Väikelaevad — Elektrisüsteemid — Väikepinge alalisvoolupaigaldised (ISO 10133:2000)	—
CEN	EN ISO 10239:2008 Väikelaevad — Veeldatud naftagaasi (LPG) süsteemid (ISO 10239:2008)	EN ISO 10239:2000	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2008)
CEN	EN ISO 10240:2004 Väikelaevad — Omaniku käsiraamat (ISO 10240:2004)	EN ISO 10240:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2005)
CEN	EN ISO 10592:1995 Väikelaevad — Hüdroajamiga rooliseadmed (ISO 10592:1994)	—
CEN	EN ISO 10592:1995/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2001)
CEN	EN ISO 11105:1997 Väikelaevad — Bensiinimootori ja/või bensiinipaagi sektsioonide ventilatsioon (ISO 11105:1997)	—
CEN	EN ISO 11192:2005 Väikelaevad — Graafilised tingmärgid (ISO 11192:2005)	—
CEN	EN ISO 11547:1995 Väikelaevad — Käiviti blokeering (ISO 11547:1994)	—
CEN	EN ISO 11547:1995/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2001)
CEN	EN ISO 11591:2000 Väikelaevad, mootoriveoga — Vaateväli rooliratta asukohast (ISO 11591:2000)	—
CEN	EN ISO 11592:2001 Väikelaevad, vähem kui 8 meetrise kerepikkusega — Maksimaalse käikuvusjõu nimiandmete kindlaksmääramine (ISO 11592:2001)	—
CEN	EN ISO 11812:2001 Väikelaevad — Veekindlad kokpitid ja kiire äravooluga kokpitid (ISO 11812:2001)	—
CEN	EN ISO 12215-1:2000 Väikelaevad — Kerekonstruktsioon ja prussid — Osa 1: Materjalid: Termoreaktiivsed vaigud, klaasfiibrist armatuur, tugilaminaat (ISO 12215-1:2000)	—
CEN	EN ISO 12215-2:2002 Väikelaevad — Kerekonstruktsioon ja prussid — Osa 2: Materjalid: Kihtkonstruktsiooni keskosa materjalid, varjatud kihi materjalid (ISO 12215-2:2002)	—
CEN	EN ISO 12215-3:2002 Väikelaevad — Kerekonstruktsioon ja prussid — Osa 3: Materjalid: Teras, alumiiniumisulamid, puit, muud materjalid (ISO 12215-3:2002)	—
CEN	EN ISO 12215-4:2002 Väikelaevad — Kerekonstruktsioon ja prussid — Osa 4: Töökoda ja valmistamine (ISO 12215-4:2002)	—
CEN	EN ISO 12215-5:2008 Väikelaevad — Kerekonstruktsioon ja prussid — Osa 5: Arvutuslik surve monokerele, arvutuslikud pinged, prussidega seotud arvutused (ISO 12215-5:2008)	—
CEN	EN ISO 12215-6:2008 Väikelaevad — Kerekonstruktsioon ja prussid — Osa 6: Konstruktsiooni eripärad ja detailid (ISO 12215-6:2008)	—
CEN	EN ISO 12216:2002 Väikelaevad — Aknad, illuminaatorid, luugid, umbaknad ja uksed — Tugevus- ja veekindlusnõuded (ISO 12216:2002)	—
CEN	EN ISO 12217-1:2002 Väikelaevad — Stabiilsuse ja ujuvuse hindamine ja klassifitseerimine — Osa 1: Mitte purjelaevad, mille kere pikkus on 6 meetrit või rohkem (ISO 12217-1:2002)	—
CEN	EN ISO 12217-2:2002 Väikelaevad — Stabiilsuse ja ujuvuse hindamine ja klassifitseerimine — Osa 2: Purjelaevad, mille kere pikkus on 6 meetrit või rohkem (ISO 12217-2:2002)	—
CEN	EN ISO 12217-3:2002 Väikelaevad — Stabiilsuse ja ujuvuse hindamine ja klassifitseerimine — Osa 3: Laevad, mille kere pikkus on väiksem kui 6 meetrit (ISO 12217-3:2002)	—
CEN	EN ISO 13297:2000 Väikelaevad — Elektrisüsteemid — Vahelduvvoolupaigaldised (ISO 13297:2000)	—
CEN	EN ISO 13590:2003 Väikelaevad — Isiklik veesõiduk — Ehituse ja süsteemipaigalduse nõuded (ISO 13590:2003)	—
CEN	EN ISO 13590:2003/AC:2004
CEN	EN ISO 13929:2001 Väikelaevad — Rooliseade — Hammasülekandega süsteemid (ISO 13929:2001)	—
CEN	EN ISO 14509:2000 Väikelaevad — Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine (ISO 14509:2000)	—
CEN	EN ISO 14509:2000/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2005)
CEN	EN ISO 14509-2:2006 Väikelaevad — Mootoriga töötavate lõbusõidulaevade tekitatud õhumüra — Osa 2: Müratugevuse hindamine etalonlaeva abil (ISO 14509-2:2006)	—
CEN	EN ISO 14895:2003 Väikelaevad — Vedelkütuse galeerpliidid (ISO 14895:2000)	—
CEN	EN ISO 14945:2004 Väikelaevad — Ehitusplaat (ISO 14945:2004)	—
CEN	EN ISO 14945:2004/AC:2005
CEN	EN ISO 14946:2001 Väikelaevad — Maksimaalne kandevõime (ISO 14946:2001)	—
CEN	EN ISO 14946:2001/AC:2005
CEN	EN ISO 15083:2003 Väikelaevad — Pilssi pumbasüsteemid (ISO 15083:2003)	—
CEN	EN ISO 15084:2003 Väikelaevad — Ankurdus, sildumine ja pukseerimine — Tugevpunktid (ISO 15084:2003)	—
CEN	EN ISO 15085:2003 Väikelaevad — Vettekukkumise vältimise ja esmaabi vahendid (ISO 15085:2003)	—
CEN	EN ISO 15584:2001 Väikelaevad — Laeva sees asuvad bensiinimootorid — Mootorikütus ja elektrilised komponendid (ISO 15584:2001)	—
CEN	EN ISO 15652:2005 Väikelaevad — Kaugjuhtimissüsteemid jugakäituriga veesõidukitele (ISO 15652:2003)	—
CEN	EN ISO 16147:2002 Väikelaevad — Laeva sees asuvad diiselmootorid — Mootorikütus ja elektrilised komponendid (ISO 16147:2002)	—
CEN	EN ISO 21487:2006 Väikelaevad — Püsipaigaldatud bensiini- ja diislikütuse paagid (ISO 21487:2006)	—
CEN	EN 28846:1993 Väikelaevad — Elektriseadmed — Kaitse ümbritsevate põlevgaaside süttimise eest (ISO 8846:1990)	—
CEN	EN 28846:1993/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2001)
CEN	EN 28848:1993 Väikelaevad — Kaugjuhtimisega rooliseadmed (ISO 8848:1990)	—
CEN	EN 28848:1993/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2001)
CEN	EN 29775:1993 Väikelaevad — Kaugjuhtimissüsteemid üksiku 15 kW kuni 40 kW võimsusega päramootori juhtimiseks (ISO 9775:1990)	—
CEN	EN 29775:1993/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2001)
Cenelec	EN 60092-507:2000 Elektriseadmed laevadel — 507 Osa: Lõbusõidulaevad (IEC 60092-507:2000)	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt:

http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, telefon: (32-2) 550 08 11; faks: (32-2) 550 08 19 (http://www.cen.eu)

—	Cenelec: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, telefon: (32-2) 519 68 71; faks: (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, telefon: (33) 492 94 42 00; faks: (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org).

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

3.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 308/14

Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Trois Chênes loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 308/06)

11. aprillil 2008 esitas äriühing Geopetrol, registrijärgse aadressiga 9, rue Nicolas Copernic — BP 20, F-93151 Le Blanc-Mesnil Cedex, taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Trois Chênes loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke ligikaudu 281 ruutkilomeetri suurusel alal, mis asub Seine-et-Marne'i departemangu territooriumil.

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Pariisi meridiaan.

Punktid	Pikkuskraad	Laiuskraad
A	0,62 kraadi idapikkust	54,00 kraadi põhjalaiust
B	0,80 kraadi idapikkust	54,00 kraadi põhjalaiust
C	0,80 kraadi idapikkust	53,80 kraadi põhjalaiust
D	0,50 kraadi idapikkust	53,80 kraadi põhjalaiust
E	0,50 kraadi idapikkust	53,88 kraadi põhjalaiust
F	0,57 kraadi idapikkust	53,88 kraadi põhjalaiust
G	0,57 kraadi idapikkust	53,94 kraadi põhjalaiust
H	0,59 kraadi idapikkust	53,94 kraadi põhjalaiust
I	0,59 kraadi idapikkust	53,96 kraadi põhjalaiust
J	0,60 kraadi idapikkust	53,96 kraadi põhjalaiust
K	0,60 kraadi idapikkust	53,97 kraadi põhjalaiust
L	0,61 kraadi idapikkust	53,97 kraadi põhjalaiust
M	0,61 kraadi idapikkust	53,99 kraadi põhjalaiust
N	0,62 kraadi idapikkust	53,99 kraadi põhjalaiust

Antud alast on välja jäetud:

Charmottes'i kontsessiooniala (36,5 km2)

Punktid	Pikkuskraad	Laiuskraad
O	0,67 kraadi idapikkust	53,95 kraadi põhjalaiust
P	0,77 kraadi idapikkust	53,95 kraadi põhjalaiust
Q	0,77 kraadi idapikkust	53,92 kraadi põhjalaiust
R	0,76 kraadi idapikkust	53,92 kraadi põhjalaiust
S	0,76 kraadi idapikkust	53,91 kraadi põhjalaiust
T	0,75 kraadi idapikkust	53,91 kraadi põhjalaiust
U	0,75 kraadi idapikkust	53,90 kraadi põhjalaiust
V	0,74 kraadi idapikkust	53,90 kraadi põhjalaiust
W	0,74 kraadi idapikkust	53,89 kraadi põhjalaiust
X	0,72 kraadi idapikkust	53,89 kraadi põhjalaiust
Y	0,72 kraadi idapikkust	53,88 kraadi põhjalaiust
Z	0,69 kraadi idapikkust	53,88 kraadi põhjalaiust
AA	0,69 kraadi idapikkust	53,90 kraadi põhjalaiust
AB	0,67 kraadi idapikkust	53,90 kraadi põhjalaiust

Brémonderie kontsessiooniala (11,3 km2)

Punktid	Pikkuskraad	Laiuskraad
AC	0,75 kraadi idapikkust	53,88 kraadi põhjalaiust
AD	0,78 kraadi idapikkust	53,88 kraadi põhjalaiust
AE	0,78 kraadi idapikkust	53,86 kraadi põhjalaiust
AF	0,77 kraadi idapikkust	53,86 kraadi põhjalaiust
AG	0,77 kraadi idapikkust	53,85 kraadi põhjalaiust
AH	0,75 kraadi idapikkust	53,85 kraadi põhjalaiust
AI	0,75 kraadi idapikkust	53,84 kraadi põhjalaiust
AJ	0,71 kraadi idapikkust	53,84 kraadi põhjalaiust
AK	0,71 kraadi idapikkust	53,85 kraadi põhjalaiust
AL	0,72 kraadi idapikkust	53,85 kraadi põhjalaiust
AM	0,72 kraadi idapikkust	53,86 kraadi põhjalaiust
AN	0,73 kraadi idapikkust	53,86 kraadi põhjalaiust
AO	0,73 kraadi idapikkust	53,87 kraadi põhjalaiust
AP	0,75 kraadi idapikkust	53,87 kraadi põhjalaiust

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad täitma tingimusi, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse nr 2006-648 artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse saamise kohta Prantsusmaal” (avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, 30. detsembril 1994, lk 11) ja kinnitatud ministri 2. juuni 2006. aasta määrusega nr 2006-648 kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õiguse kohta. Konkureerivad taotlused esitatakse kaevandamisküsimustega tegelevale ministrile allpool osutatud aadressil.

Otsused esialgse taotluse ja konkureerivate taotluste kohta vastavalt eespool nimetatud ministri määruse artiklis 6 määratletud kaevandamisloa andmise kriteeriumidele võetakse vastu hiljemalt 15. aprilliks 2010.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklitest 79 ja 79.1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest nr 2006-649, milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Täiendavat teavet võib saada ökoloogia-, energia-, territooriumi planeerimise ja säästva arengu ministeeriumist (energia- ja kliimaosakond, energiatalitus, varustuskindluse ja uute energiatoodete üksus, süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo — direction générale de l'énergie et du climat, direction de l'énergie, Sous-direction de la Sécurité d'Approvisionnement et des Nouveaux Produits Energétiques, bureau exploration et production des hydrocarbures) aadressil: 41, boulevard Vincent Auriol, F-75703 Paris Cedex 13 (telefon: (33) 153 94 14 81, faks: (33) 153 94 14 40).

Eespool osutatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance'i veebilehel:

http://www.legifrance.gouv.fr

(1) ELT L 164, 30.6.1994, lk 3.

3.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 308/17

Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Pays de Buch loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 308/07)

18. veebruaril 2008 esitas äriühing Vermilion REP S.A.S, registrijärgse aadressiga BP 5 route de Pontenx, F-40161 Parentis-en-Born Cedex, taotluse, nelja-aastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Pays de Buch loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke Gironde'i ja Landes'i departemangu territooriumil asuval umbes 178 ruutkilomeetri suurusel alal.

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Pariisi meridiaan.

PUNKT A

paralleeli 49,58 kraadi põhjalaiust lõikumispunkt Atlandi ookeani rannikuga

Punktid	Pikkuskraad	Laiuskraad
B	3,90 kraadi läänepikkust	49,58 kraadi põhjalaiust
C	3,90 kraadi läänepikkust	49,57 kraadi põhjalaiust
D	3,88 kraadi läänepikkust	49,57 kraadi põhjalaiust
E	3,88 kraadi läänepikkust	49,60 kraadi põhjalaiust
F	3,80 kraadi läänepikkust	49,60 kraadi põhjalaiust
G	3,80 kraadi läänepikkust	49,40 kraadi põhjalaiust

PUNKT H	=	paralleeli 49,40 kraadi põhjalaiust lõikumispunkt Atlandi ookeani rannikuga
PUNKT I	=	paralleeli 49,49 kraadi põhjalaiust lõikumispunkt Atlandi ookeani rannikuga

Punktid	Pikkuskraad	Laiuskraad
J	3,97 kraadi läänepikkust	49,49 kraadi põhjalaiust
K	3,97 kraadi läänepikkust	49,48 kraadi põhjalaiust
L	3,94 kraadi läänepikkust	49,48 kraadi põhjalaiust
M	3,94 kraadi läänepikkust	49,47 kraadi põhjalaiust
N	3,89 kraadi läänepikkust	49,47 kraadi põhjalaiust
O	3,89 kraadi läänepikkust	49,46 kraadi põhjalaiust
P	3,83 kraadi läänepikkust	49,46 kraadi põhjalaiust
Q	3,83 kraadi läänepikkust	49,48 kraadi põhjalaiust
R	3,82 kraadi läänepikkust	49,48 kraadi põhjalaiust
S	3,82 kraadi läänepikkust	49,51 kraadi põhjalaiust
T	3,90 kraadi läänepikkust	49,51 kraadi põhjalaiust
U	3,90 kraadi läänepikkust	49,52 kraadi põhjalaiust
V	3,93 kraadi läänepikkust	49,52 kraadi põhjalaiust
W	3,93 kraadi läänepikkust	49,53 kraadi põhjalaiust

PUNKT X	=	paralleeli 49,53 kraadi põhjalaiust lõikumispunkt Atlandi ookeani rannikuga
PUNKTID H–I ja X–A	=	Atlandi ookeani rannik

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse saamise kohta Prantsusmaal” (avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, 30. detsembril 1994, lk 11) ja kinnitatud ministri määrusega nr 2006-648 kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õiguse kohta. Konkureerivad taotlused esitatakse kaevandamisküsimustega tegelevale ministrile allpool osutatud aadressil.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Täiendavat teavet võib saada ökoloogia-, energia-, territooriumi planeerimise ja säästva arengu ministeeriumist (energia- ja kliimaosakond, energiatalitus, varustuskindluse ja uute energiatoodete üksus, süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo — direction générale de l'énergie et climat, direction de l'énergie, Sous-direction de la Sécurité d'Approvisionnement et des Nouveaux Produits Energétiques, bureau exploration production des hydrocarbures) aadressil: 41, boulevard Vincent Auriol, F-75703 Paris Cedex 13 (telefon: (33) 153 94 14 81, faks: (33) 153 94 14 40).

Eespool osutatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance'i veebilehel:

http://www.legifrance.gouv.fr

(1) ELT L 164, 30.6.1994, lk 3.

3.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 308/19

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 308/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„NOCCIOLA ROMANA”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0573, 28.11.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Nocciola Romana”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik (II lisa alusel)

Klass 1.6 — Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetusega „Nocciola Romana” tähistatakse hariliku sarapuu Corylus avellana vilja sortidest „Tonda Gentile Romana” ja „Nocchione”, mis peaksid moodustama põllumajandusettevõttes kasvatatavatest hariliku sarapuu sortidest vähemalt 90 %. Sorte „Tonda di Giffoni” ja „Barrettona” võib esineda üksnes 10 % ulatuses. „Nocciola Romana” nime kandval tootel peavad olema järgmised tunnused.

„Tonda Gentile Romana”: koorega sarapuupähkel, millel on ümar kuju, kergelt teravnev tipp, läbimõõt 14–25 mm; kest on keskmise paksusega, pähkelpruuni värvusega, mõõdukalt läikiv, otsast udemetega kaetud ja pealt selgesti eristuvate vöötidega; tuum on väikese või keskmise suurusega, enam-vähem ümara kujuga, kestaga sarnase värvusega, enamasti udemetega kaetud, kurrulise pinna ja võrdlemisi selgesti eristuvate vagudega ning selle läbimõõt võib koorimata sarapuupähklitega võrreldes rohkem varieeruda; perisperm on keskmise paksusega ning ei eraldu röstimise ajal täielikult; pähkel on tihke koostisega ja krõmpsuv; maitse ja lõhn on puhtad ja kauapüsivad.

„Nocchione”: koorega sarapuupähkel, mis on ümar, pikergune ning läbimõõduga 14–25 mm; kest on paks, heleda pähkelpruuni värvusega, vöötidega kaetud, piiratud udekarvasusega; tuum on väikese või keskmise suurusega ja mõõdukalt või tihedalt udemetega kaetud; perisperm muutub röstimise ajal mõõdukalt eemaldatavaks; maitse ja lõhn on puhtad ja kauapüsivad. Mõlema sordi saagikus pärast koorimist on 28–50 %. Sarapuupähklitel ei tohi olla rääsunud õli lõhna ja maitset ning pähklite hulgas ei tohi leiduda hallitust ega lehestikku. Pähklid peavad hamba all krudisema või pärast esimest hammustust ilma järele andmata katki minema ning nende sisu peab olema tihke ja aukudeta. Konserveeritud sarapuupähklid peavad säilitama samad omadused.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Pähklite koristamise, säilitamise, sorteerimise ja suuruse järgi jaotamisega seotud tegevused peavad toimuma tootmispiirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Toode „Nocciola Romana” tuleb pakkida ja tarbimisse lubada järgmisel kujul:

koorimata sarapuupähklid: džuudist või raffiast valmistatud pakendid kaaluga 25, 50, 250 ja 500 grammi või 1, 5, 10, 25, 50, 500, 800 ja 1 000 kilogrammi;

kooritud sarapuupähklid: džuudist või raffiast valmistatud pakendis, Combivac-kotis, Combivac-fooliumkotis ja muudes samalaadsetes toiduainete pakkimiseks mõeldud kastides, mis võivad sisaldada järgnevaid koguseid: 10, 15, 20, 25, 50, 100, 150, 250 ja 500 grammi või 1, 2, 4, 5, 10, 25, 50, 500, 800 ja 1 000 kilogrammi.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Pakendid, mahutid ja kotid peavad olema pitseeritud viisil, mis ei võimalda nende tühjendamist pitserit rikkumata. Pakenditel, mahutitel ja kottidel peavad olema ühesuuruste trükitähtedega sõnad „NOCCIOLA ROMANA” ja „DENOMINAZIONE DI ORIGINE PROTETTA” (kaitstud päritolunimetus), samuti pakkimisettevõtja registreeritud nimi ja aadress, pähklite koristusaasta, nende esialgne bruto- ja netokaal ning logo. Muid nimesid või lisakirjeldusi ei ole lubatud kasutada.

Ringikujulisel logol on järgmised tunnused: pruuni joonega ääristatud kahvatukollase pinna ülaosas on mustade tähtedega kirjutatud ja poolringi paigutatud sõnad „Nocciola Romana” ning alaosas mustade tähtedega kirjutatud ja poolringi paigutatud sõnad „Denominazione Origine Protetta”, ringi keskel asub kolm lehvikukujuliselt püstasendis rohelist lehte, mis raamivad pruuni, musta joonega ääristatud sarapuupähklit, mille helepruunil pinnal on Viterbos asuva palee Palazzo dei Papi kahvatukollane kujutis. Tooteid, mille valmistamisel on kasutatud kaitstud päritolunimetusega „Nocciola Romana” tähistatud tooteid, võib pärast valmistus- ja töötlemisprotsesse turustada pakendites, mis sisaldavad viidet kõnealusele nimetusele ilma ühenduse logota, tingimusel, et

kaitstud päritolunimetusega toode, mis on sellisena kinnitatud, on vastavas kaubakategoorias ainulaadne;

kaitstud päritolunimetusega toote kasutajad on saanud loa põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeeriumi poolt tunnustatud ühenduselt Consorzio di Tutela della DOP Nocciola Romana, kes teostab järelvalvet siseriiklike õigusaktide kohaselt (seaduse nr 526/99 artikkel 14 ja seadusandlik määrus nr 297/2004). Kõnealune ühendus kannab kasutajad ühtlasi kohastesse registritesse ja teostab järelevalvet kaitstud tähise nõuetekohase kasutamise üle. Tunnustatud ühenduse puudumisel täidab eespool kirjeldatud ülesandeid põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeerium kui määruse (EÜ) nr 510/2006 rakendamise eest vastutav riigiasutus.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Nocciolo Romana” tootmine, koristamine, säilitamine, koorimine, sorteerimine ja suuruse järgi jaotamine toimub Viterbo ja Rooma provintside territooriumil ja hõlmab järgmiseid kommuune:

Viterbo provints: Barbarano Romano, Bassano in Teverina, Bassano Romano, Blera, Bomarzo, Calcata, Canepina, Capranica, Caprarola, Carbognano, Castel Sant'Elia, Civita Castellana, Corchiano, Fabrica di Roma, Faleria, Gallese, Monterosi, Nepi, Oriolo Romano, Orte, Ronciglione, Soriano nel Cimino, Sutri, Vallerano, Vasanello, Vejano, Vetralla, Vignanello, Villa San Giovanni in Tuscia, Vitorchiano, Viterbo.

b)	Rooma provints: Bracciano, Canale Monterano, Manziana, Rignano Flaminio, Sant'Oreste, Trevignano.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

„Nocciola Romana” tootmispiirkonna pinnas ja kliima sobivad eriti hästi sarapuupähklite kasvatamiseks, kuna Cimini ja Sabatini mäestikualasid iseloomustavad leutsiidirikkast laavast tekkinud vulkaanilisel tufil välja kujunenud vähearenenud mullad, milles leidub rohkesti mineraalaineid ja heterogeenseid klastilisi setteid. Tüse ja kerge mullakiht sisaldab vähesel määral kaltsiumi ja fosforit, kuid rohkesti kaaliumi ja mikroelemente ning on üldjuhul kas happelise ja/või kergelt happelise reaktsiooniga. Kliimatingimused on järgmised: punktis 3 osutatud piirkonna keskmine miinimumtemperatuur on 4–6 °C, keskmine maksimumtemperatuur 22–23 °C ja aasta keskmine sademete hulk 200–1 200 mm. Sarapuude jaoks on eriti oluline pehme talvekliima, sest jaanuaris ja veebruaris jõuavad nad külmatundlikku õitsemise faasi.

5.2. Toote eripära

Pähkli „Nocciola Romana” muudavad ainulaadseks selle krõmpsuvus ja tihke, aukudeta viljaliha. Pärast esimest hammustust lähevad krõmpsuvad pähklid järele andmata katki; toode säilitab nimetatud omadused nii värskena kui ka konserveeritult.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel.

Toote „Nocciola Romana” iseloomulikud tunnused on tihedalt seotud geograafilise piirkonnaga, kus seda toodetakse. Kõnealune liik eeldab järgmisi kasvutingimusi: neutraalse või happelise reaktsiooniga kerge muld, mille kaltsiumoksiidi sisaldus on alla 8 %, aasta keskmine temperatuur 10–16 °C ja aasta keskmine sademete hulk üle 800 mm. Kõik need tingimused on „Nocciola Romana” tootmispiirkonnas täidetud.

Kõige olulisem looduslik faktor on kahtlemata mullatüüp, eelkõige selle mineraalne koostis. Rohkesti kaaliumi ja mikroelemente sisaldava pinnase vulkaaniline päritolu mõjutab oluliselt sarapuupähklite kvaliteeti ja organoleptilisi omadusi ning seega ka krõmpsuvust.

Toote kvaliteeti aitavad tagada ka tootmise ja säilitamise meetodid. Need meetodid on välja töötatud pika aja vältel, pidades kvantiteedist olulisemaks kvaliteeti. Praegu kasutatavate tootmismeetodite puhul järgitakse integreeritud taimekaitse põhimõtteid, seades eesmärgiks kasvatada võimalikult väheste parasiidikahjustustega sarapuupähkleid, täites samaaegselt kõiki toidu ohutuse nõudeid jääkproduktide ja looduslike toksiinide puudumise suhtes.

Lisaks sellele on välja töötatud saagikoristusmeetodid, mis aitavad säilitada tootmistsükli käigus saavutatud kvaliteeti.

Oluline oleks rõhutada, et sarapuupähkleid korjatakse maapinnalt ja liiga kauaks maapinnale jäänud pähklid võivad oma tervislikud omadused täielikult kaotada; seetõttu on tootjad teinud viimastel aastatel olulisi jõupingutusi pähklite maapinnale jäämise aja lühendamiseks, võttes kasutusele sagedast korjet võimaldavad meetodid.

Pidevalt täiustatakse ka pähklite esialgse töötlemise ja säilitamise meetodeid. Varem kasutuses olnud päikese käes kuivatamiselt, mille puhul võis sageli näha pilti, kus taluõued ja väljakud olid kaetud kuivama pandud sarapuupähklitega, on hakatud üle minema talumajapidamistele ja/või ühistutele kuuluvate põllumajanduslike kuivatite kasutamisele, mille puhul pähklikoored lähevad küttena ringlusse ning toodet säilitatakse koorimata kujul ladudes ja/või tornikujulistes mahutites kindlaksmääratud temperatuuril, kooritud kujul aga külmutusseadmetega varustatud ruumides.

Sarapuupähkleid on selles geograafilises piirkonnas kasvatatud „(…) umbes aastast 1412, mil seda tunti alusmetsas kasvava põõsastaimena, mida ka tänapäeval eelkõige kastanisaludes leidub” (Martinelli „Carbognano illustra”). Aastal 1513 olevat sordi „Nocchie” vilju serveeritud paavst Leo X lauas (Clementi, „Storia del Carnevale Romano”). Maakatastri andmete kohaselt registreeriti Caprarolas 1870. aastal mitu tosinat hektarit sarapuid, mida määratleti väljendiga Bosco di Nocchie (sarapuumets). 1946. aastal kasvatati sarapuid pähklite tootmiseks 2 463 hektaril, segatootmiseks aga 1 300 hektaril. Praegu kasvatatakse sarapuupähkleid 16 000 hektaril ning nimetatud sektoris tegutseb üle 3 500 ettevõtja.

Pähklikasvatajate kannatlik, järjekindel ja asjatundlik tegevus on sajandite vältel mänginud olulist rolli sektori traditsioonide säilitamisel, nagu näiteks maapiirkondades korraldatavad mitmesugused iga-aastased pidustused ja arvukad traditsioonilised sarapuupähklitoidud, sealhulgas küülikuhautis, tozzetti, cazzotti, ciambelle (rõngakujulised koogid), ossetti da morto, mostaccioli, Amaretto likööriga maitsestatud küpsised, brutti-buoni, duri-morbidi, besee, crucchi di Vignanello, morette. Eeltoodu annab tunnistust kõnealuse toote kasvatamisega seotud traditsioonidest ja nende tähtsusest kohaliku majanduse seisukohalt.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

Valitsus algatas riikliku vastuväitemenetluse, avaldades Itaalia Vabariigi 8. veebruari 2006. aasta ametlikus väljaandes nr 32 ettepaneku „Nocciola Romana” tunnustamiseks kaitstud päritolunimetusena. Toote spetsifikaadi täisversiooni saab järgmiselt veebilehelt:

http://www.politicheagricole.it/NR/rdonlyres/er7i7w5jzndci2dha45yirip72ysqfhgcjyvsidwnxunmilg6znjv2mx2vtnskdxzgiwr7cc45634w2uvvw3rj64bvc/20061130_Disciplinare_esameUE_nocciola_romana.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 308

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 3. detsember 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa andmekaitseinspektor
2008/C 308/01	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti eelnõu kohta — Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa statistika kohta (KOM(2007) 625 (lõplik))	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 308/02	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	6

2008/C 308/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5020 — Lesaffre/GBI UK) ( 1 )	7

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 308/04	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 3,25 % 1. detsember 2008 — Euro vahetuskurss	8

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2008/C 308/05	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta direktiivi 94/25/EÜ (väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )	9

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	29.10.2008
Abi nr	N 533/08
Liikmesriik	Rootsi
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Support measures for the banking industry in Sweden
Õiguslik alus	Lagen om statligt stöd till kreditinstitut
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 150 000 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	10.2008-4.2009
Majandusharud	Finantsvahendus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Swedish National Debt Office
Muu teave	—

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 308/06	Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Trois Chênes loa taotlemise kohta) ( 1 )	14

2008/C 308/07	Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Pays de Buch loa taotlemise kohta) ( 1 )	17

	MUUD AKTID
	Komisjon
2008/C 308/08	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	19


	(1) EMPs kohaldatav tekst