15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/2

Euroopa Kohtu (suurkoda) 1. juuli 2008. aasta otsus — Rootsi Kuningriik, Maurizio Turco versus Euroopa Liidu Nõukogu, Taani Kuningriik, Soome Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Ühenduste Komisjon

(Liidetud kohtuasjad C-39/05 P ja C-52/05 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Juurdepääs institutsioonide dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Õiguslik arvamus)

(2008/C 209/02)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Rootsi Kuningriik (esindajad: K. Wistrand ja A. Falk), Maurizio Turco (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja C. Schillemans)

Hagejate toetuseks menetlusse astuja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: H. G. Sevenster, C. M. Wissels ja M. de Grave)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-C. Piris, M. Bauer ja B. Driessen), Taani Kuningriik (esindaja: B. Weis Fogh), Soome Vabariik (esindajad: A. Guimaraes-Purokoski ja J. Heliskoski), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: V. Jackson, S. Nwaokolo ja T. Harris ja barrister J. Stratford), Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Petite, C. Docksey ja P. Aalto)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 23. novembri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-84/03: Turco vs. Euroopa Liidu Nõukogu, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata hagi kohtuasjas T-84/03, milles paluti tühistada nõukogu otsus, millega osaliselt keelduti rahuldamast M. Turco taotlust tutvumiseks nõukogu 14. ja 15. oktoobri 2002. aasta justiits- ja siseasjade 2455. istungjärgu päevakorras olnud teatud dokumentidega

Resolutiivosa

Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 23. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T-84/03: Turco vs. nõukogu selles osas, mis puudutab Euroopa Liidu Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsust, millega keelati M. Turcole juurdepääs nõukogu õigustalituse arvamusele nr 9077/02 nõukogu direktiivi vastuvõtmise ettepaneku kohta, milles nähti ette miinimumnõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks liikmesriikides, samuti selles osas, mille kohaselt kannavad M. Turco ja nõukogu kumbki poole kohtukuludest.

2.	Tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus, millega keelati M. Turcole juurdepääs nõukogu õigustalituse arvamusele nr 9077/02.

3.	Mõista Euroopa Liidu Nõukogult välja kohtukulud vastavalt Rootsi Kuningriigi apellatsioonimenetluses esitatud nõudele ja vastavalt M. Turco nõuetele, mis on esitatud nii selles menetluses kui ka esimeses kohtuastmes, mis lõppes Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kõnealuse otsusega.

4.	Taani Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Soome Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon kannavad ise oma kohtukulud seoses apellatsioonimenetlusega.

5.	Euroopa Liidu Nõukogu kannab ise oma kohtukulud seoses menetlusega esimeses kohtuastmes.

(1) ELT C 106, 30.4.2005.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/3

Euroopa Kohtu (neljas koda) 12. juuni 2008. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-462/05) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Vastuvõetavus - Res judicata - Kuues käibemaksudirektiiv - Artikli 4 lõike 5 esimene lõik, artikli 12 lõike 3 punkt a ja artikli 28 lõike 2 punkt e)

(2008/C 209/03)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Lyal ja M. Afonso)

Kostja: Portugali Vabariik (esindajad: L. Fernandes, Â. Seiça Neves ja R. Laires)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artiklite 12 ja 28 rikkumine — Lissaboni Tejo jõe ületusteedega seotud teemaksudele 5 %-lise vähendatud käibemaksumäära jõussejätmine

Resolutiivosa

Kuna Portugali Vabariik jättis jõusse 5 %-lise vähendatud käibemaksumäära, mida kohaldatakse Lissaboni Tejo jõe ületusteedega seotud teemaksudele, on Portugali Vabariik rikkunud nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, mida on muudetud nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta direktiiviga 2001/4/EÜ, artiklitest 12 ja 28 tulenevaid kohustusi

2.	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

(1) ELT C 60, 11.3.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/3

Euroopa Kohtu (esimene koda) 19. juuni 2008. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-39/06) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Riigiabi - Investeerimis- ja tööhõivetoetused - Tagasinõudmise kohustus - Täitmata jätmine - Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte)

(2008/C 209/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Gross ja T. Scharf)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma ja C. Schulze-Bahr)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artikli 249 ja komisjoni 13. mai 2003. aasta otsuse 2003/643/EÜ riigiabi kohta, mida Saksamaa andis Kahla Porzellan GmbH-le ja Kahla/Thüringen Porzellan GmbH-le (teatavaks tehtud numbri C(2003)-1520 all; abi nr C-62/00, endine NN 142/99)) (ELT L 227, lk 12), artiklite 1, 2 ja 3 rikkumine — Ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasinõudmiseks vajalike meetmete ettenähtud tähtaja jooksul võtmata jätmine

Resolutiivosa

Kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid teatava sellise riigiabi tagasinõudmiseks, mis on komisjoni 30. oktoobri 2002. aasta otsuse, mis sisaldub 13. mai 2003. aasta otsuses 2003/643/EÜ riigiabi kohta, mida Saksamaa andis Kahla Porzellan GmbH-le ja Kahla/Thüringen Porzellan GmbH-le, artikli 1 lõike 2 alapunktides d ja g ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud, on Saksamaa Liitvabariik rikkunud selle otsuse artiklitest 1–3 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

(1) ELT C 60, 11.3.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/4

Euroopa Kohtu (neljas koda) 26. juuni 2008. aasta otsus (Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Finanzamt Hamburg-Am Tierpark versus Burda Verlagsbeteiligungen GmbH

(Kohtuasi C-284/06) (1)

(Maksuõigus - Asutamisvabadus - Direktiiv 90/435/EMÜ - Ettevõtte tulumaks - Eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatav ühine maksustamissüsteem - Kapitaliühing - Tulu ja varade juurdekasvu jaotamine - Kinnipeetav maks - Maksu ümberarvutus - Residendist ja mitteresidendist aktsionäride kohtlemine)

(2008/C 209/05)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Finanzamt Hamburg-Am Tierpark

Kostja: Burda Verlagsbeteiligungen GmbH

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Bundesfinanzhof — Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ (eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, lk 6)) artikli 5 lõike 1, mis on muudetud artikliks 5 nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiivis 2003/123/EÜ, (millega muudetakse direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 7, lk 41)), tõlgendamine — Kinnipeetava maksu mõiste — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad emaettevõtjaga kasumi jaotamise korral ette tütarettevõtja tulude ja varade suurendamise maksustamise, samas kui maksustamist ei toimu siis, kui need jäävad tütarettevõtjale — EÜ artiklite 43, 56 ja 58 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse kapitaliühingu kasumi jaotamise korral tasaarvestus selle omakapitaliga, mis toob kaasa dividendide jaotamisel selle äriühingu mitte-residentidest aktsionäride maksustamise, kes ei saa teha mahaarvamisi neile määratud ettevõtte tulumaksust

Resolutiivosa

Siseriiklik õigusnorm, mis näeb tütarettevõtja kasumi emaettevõtjale jaotamise korral ette tütarettevõtja tulude ja varade juurdekasvu maksustamise, mida ei oleks maksustatud, kui viimane oleks jätnud need jaotamata selle asemel, et neid jaotada emaettevõtjale, ei sätesta kinnipeetavat maksu nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta artikli 5 lõike 1 tähenduses.

EÜ asutamislepingu artiklit 52 (muudetuna EÜ artikkel 43) tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus põhikohtuasjas kohaldatavas sõnastuses sellise siseriikliku meetme nagu 1996. aasta ettevõtte tulumaksu seaduse (Körperschaftsteuergesetz 1996) § 28 lõike 4 kohaldamine, mille alusel kehtib liikmesriigis asutatud tütarettevõtja poolt emaettevõtjale jaotatud kasumi maksustamise kohta sama korrigeerimismehhanism olenemata sellest, kas emaettevõtja asub samas liikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis, kuigi erinevalt residendist emaettevõtjast ei anna tütarettevõtja asukoha liikmesriik mitteresidendist emaettevõtjale õigust maksu ümberarvutusele.

(1) ELT C 237, 30.09.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/4

Euroopa Kohtu (esimene koda) 19. juuni 2008. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-319/06) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Töötajate lähetamine - Teenuste osutamise vabadus - Direktiiv 96/71/EÜ - Avaliku korra sätted - Iganädalane puhkeaeg - Kohustus esitada lähetusega seotud dokumendid siseriiklike asutuste korraldusel - Kohustus määrata ad hoc esindaja, kes asub Luksemburgis ja kelle käes on hoiul kõik kontrollimiseks vajalikud dokumendid)

(2008/C 209/06)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Enegren ja G. Rozet)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja: C. Schiltz)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artiklite 49 ja 50 rikkumine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 431) artikli 3 lõike 1 ja lõike 10 ebaõige ülevõtmine — Kohustus omada Luksemburgis asuvat ad hoc esindajat, kes säilitaks kõiki kontrollimisel vajalikke dokumente — Niisuguste siseriiklike töötingimusi käsitlevate sätete kohaldamine, mis erinevad direktiivis sätestatud nõuetest.

Resolutiivosa

Luksemburgi Suurhertsogiriik on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ „Töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega” artikli 3 lõikest 1 koostoimes sama artikli lõikega 10 ning EÜ artiklitest 49 ja 50 tulenevaid kohustusi, kuna ta

—

on kuulutanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ „Töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega” ülevõtmist ja tööõiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 20. detsembri 2002. aasta seaduse artikli 1 lõike 1 punktid 1, 2, 8 ja 11 kohustuslikeks säteteks, mis kuuluvad siseriikliku avaliku korra kohaldamisalasse,

—	on võtnud direktiivi 96/71 artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a sätted üle mittetäielikult,

—	on 20. detsembri 2002. aasta seaduse artikli 7 lõikes 1 sätestanud kontrollimiseks vajalikele andmetele pädevate siseriiklike asutuste juurdepääsu käsitlevad tingimused viisil, mis ei ole piisavalt selge, et tagada töötajaid Luksemburgi lähetada soovivatele ettevõtjatele õiguskindlus,

—	on nimetatud seaduse artiklis 8 sätestanud, et kontrollimiseks vajalikud dokumendid peavad olema hoiule antud Luksemburgis asuva ad hoc esindaja kätte.

2.	Mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

(1) ELT C 224, 16.9.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 26. juuni 2008. aasta otsus (Verwaltungsgericht Sigmaringen, Verwaltungsgericht Chemnitz'i (Saksamaa) eelotsusetaotlused) — Arthur Wiedemann versus Land Baden-Württemberg (C-329/06) ja Peter Funk versus Stadt Schemnitz (C-343/06)

(Liidetud kohtuasjad C-329/06 ja C-343/06) (1)

(Direktiiv 91/439/EMÜ - Juhilubade vastastikune tunnustamine - Ühes liikmesriigis narkootikumide või alkoholi tarvitamise eest juhiloa äravõtmine - Teises liikmesriigis väljastatud uus juhiluba - Juhtimisõiguse tunnustamisest keeldumine esimeses liikmesriigis - Direktiivile 91/439/EMÜ mittevastav elukoht)

(2008/C 209/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Sigmaringen, Verwaltungsgericht Chemnitz

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Arthur Wiedemann (C-329/06), Peter Funk (C-343/06)

Kostjad: Land Baden-Württemberg (C-329/06) ja Stadt Schemnitz (C-343/06)

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgericht Sigmaringen — Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (EÜT L 237, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 317), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 447), artikli 1 lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõigete 2 ja 4, ning direktiivi III lisa tõlgendamine — Teises liikmesriigis pettuse teel omandatud juhiloa tunnustamisest keeldumine, kui selle juhiloa omanikult on elukohaliikmesriigis juhiluba narkootikumide tarvitamise tõttu haldusotsusega ära võetud — Õiguse kuritarvitamine

Resolutiivosa

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003) artikli 1 lõiget 2, artikli 7 lõiget 1 ja artikli 8 lõikeid 2 ning 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriik niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas keeldub oma territooriumil tunnustamast juhtimisõigust, mis tuleneb juhiloast, mille teine liikmesriik on väljastanud hiljem, pärast asjaomasele isikule uue juhiloa taotlemiseks määratud keeluaja möödumist, ja seetõttu keeldub ka tunnustamast nimetatud juhiloa kehtivust, kui selle loa omaniku puhul ei ole täidetud tingimused, mis on esimeses liikmesriigis ette nähtud niisugusteks juhtudeks — st pärast juhiloa äravõtmist uue juhiloa väljastamiseks, sh juhtimissobivuse kontroll, mis näitab, et juhiloa äravõtmist õigustanud asjaolusid enam ei ole.

Samadel asjaoludel ei ole nimetatud sätetega vastuolus see, kui liikmesriik keeldub oma territooriumil tunnustamast niisugusest juhiloast tulenevat juhtimisõigust, mille teine liikmesriik on väljastanud hiljem, juhul kui juhiloale kantud märgete või muu väljastanud liikmesriigilt saadud vaieldamatu teabe alusel on võimalik kindlaks teha, et juhiloa väljastamise ajal ei olnud sellise juhiloa omaniku alaline elukoht, kellelt on esimeses liikmesriigis varasem juhiluba ära võetud, väljastava liikmesriigi territooriumil.

Direktiivi 91/439 (muudetud määrusega nr 1882/2003) artikli 1 lõikega 2 ning artikli 8 lõigetega 2 ja 4 on vastuolus see, kui liikmesriik, kes on selle direktiivi kohaselt kohustatud tunnustama teise liikmesriigi väljastatud juhiloast tulenevat juhtimisõigust, peatab selle juhtimisõiguse ajutiselt ajal, mil teine liikmesriik kontrollib selle juhiloa väljastamise asjaolusid. Seevastu ei ole samadel asjaoludel nimetatud sätetega vastuolus see, kui liikmesriik otsustab nimetatud õiguse peatada, kui nimetatud juhiloale kantud märgetest või muust sellelt teiselt liikmesriigilt saadud vaieldamatust teabest tuleneb, et selle juhiloa väljastamise ajal ei olnud täidetud nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud elukohatingimus.

(1) ELT C 249, 14.10.2006.

ELT C 281, 18.11.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 26. juuni 2008. aasta otsus (Verwaltungsgericht Chemnitz'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Matthias Zerche (C-334/06), Manfred Seuke (C-336/06) versus Landkreis Mittweida ja Steffen Schubert (C-335/06) versus Landkreis Mittlerer Erzgebirgskreis

(Liidetud kohtuasjad C-334/06–C-336/06) (1)

(2008/C 209/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Chemnitz (Saksamaa)

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Matthias Zerche (C-334/06), Manfred Seuke (C-336/06), Steffen Schubert (C-335/06)

Kostjad: Landkreis Mittweida, Landkreis Mittlerer Erzgebirgskreis

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgericht Chemnitz — Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (EÜT L 237, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 317) artikli 1 lõike 2 ning artikli 8 lõigete 2 ja 4 tõlgendamine — Niisuguse juhiloa kehtivuse tunnustamisest keeldumine, mille teine liikmesriik on väljastanud pärast keeluaja lõppemist, mis määrati asjaomase juhiloa omanikule siis, kui temalt siseriiklik juhiluba joobes sõidukijuhtimise eest ära võeti, kuna ta ei olnud oma elukohaliikmesriigis võimeline esitama meditsiinilis-psühholoogilise kontrolli tõendit — Õiguse kuritarvitamine

Resolutiivosa

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003) artikli 1 lõiget 2, artikli 7 lõiget 1 ja artikli 8 lõikeid 2 ning 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriik niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas keeldub oma territooriumil tunnustamast juhtimisõigust, mis tuleneb niisugusest juhiloast, mille teine liikmesriik on väljastanud hiljem, pärast asjaomasele isikule uue juhiloa taotlemiseks määratud keeluaja möödumist, ja seetõttu keeldub tunnustamast ka nimetatud juhiloa kehtivust, kui selle loa omaniku puhul ei ole täidetud tingimused, mis on esimeses liikmesriigis ette nähtud niisugusteks juhtudeks — st pärast juhiloa äravõtmist uue juhiloa väljastamiseks, sh juhtimissobivuse kontroll, mis näitab, et juhiloa äravõtmist õigustanud asjaolusid enam ei ole.

(1) ELT C 261, 28.10.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/7

Euroopa Kohtu (suurkoda) 1. juuli 2008 aasta otsus — Chronopost SA (C-341/06 P), La Poste (C-342/06 P) versus Union française de l'express (UFEX), DHL Express (France) SAS, Federal express international (France) SNC, CRIE SA, Euroopa Ühenduste Komisjon, Prantsuse Vabariik

(Liidetud kohtuasjad C-341/06 P ja C-342/06 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Esimese Astme Kohtus toimunud menetluse nõuetekohasus - Esimese Astme Kohtu otsus - Tühistamine - Asja tagasisaatmine esimesse kohtuastmesse - Esimese Astme Kohtu teine otsus - Kohtukoosseis - Riigiabi - Postisektor - Üldist majandushuvi esindava teenuse osutamiseks kohustatud riigi osalusega äriühing - Tütarettevõtjale osutatud logistiline ja ärialane abi - Reserveeritud sektoris mittetegutsev tütarettevõtja - Kullerpostitegevuse üleandmine tütarettevõtjale - Mõiste „riigiabi’ - Komisjoni otsus - Abistamine ja üleandmine, mille puhul ei ole tegemist riigiabiga - Põhjendamine)

(2008/C 209/09)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Chronopost SA (esindaja: advokaat D. Berlin) (C-341/06 P), La Poste (esindaja: advokaat H. Lehman) (C-342/06 P)

Teised menetlusosalised: Union française de l'express (UFEX), DHL Express (France) SAS, Federal express international (France) SNC, CRIE SA (esindajad: advokaadid E. Morgan de Rivery ja J. Derenne), Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: C. Giolito), Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues ja F. Million)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 7. juuni 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-613/97: UFEX jt vs. komisjon, millega Esimese Astme Kohus tühistas komisjoni 1. oktoobri 1997. aasta otsuse 98/365/EÜ Prantsusmaa poolt SFMI-Chronopostile väidetavalt antud riigiabi kohta osas, milles komisjon tuvastas, et ei La Poste'i poolt oma tütarettevõtjale SFMI-Chronopost antud logistilise ja ärialase abi, ega Postadexi üleandmise puhul ei olnud tegemist SFMI-Chronopostile antud riigiabiga — Õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumine Esimese Astme Kohtu erapoolikuse tõttu (kohtukoosseis osaliselt identne varasema, Euroopa Kohtu poolt tühistatud kohtuotsuse teinud koosseisuga) — Võimu kuritarvitamine ja EÜ artiklite 230 ja 253 rikkumine — Riigiabi mõiste ja seeläbi EÜ artikli 87 rikkumine

Resolutiivosa

Tühistada Euroopa Kohtu Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas T-613/97: UFEX jt vs. komisjon esiteks ulatuses, milles viimane tühistab komisjoni 1. oktoobri 1997. aasta otsuse 98/365/EÜ Prantsusmaa poolt SFMI-Chronopostile väidetavalt antud riigiabi kohta osas, milles see leiab, et ei logistilise ega ärialase abi osutamine La Poste'i poolt oma tütarettevõtjale SFMI-Chronopost, ega Postadexi üleandmine ei kujuta endast SFMI-Chronopostile antud riigiabi, ja teiseks ulatuses, milles see eelnenust lähtuvalt määrab kohtukulude jaotuse

2.	Jätta numbri all T-613/97 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule esitatud hagi rahuldamata.

3.	Nii kumbki pool kui Prantsuse Vabariik kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 249, 14.10.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. juuni 2008. aasta otsus (Bundesvergabeamt'i (Austria) eelotsusetaotlus) — pressetext Nachrichtenagentur GmbH versus Austria Vabariik, APA-OTS Originaltext-Service GmbH, APA Austria Presse Agentur, registrisse kantud piiratud vastutusega ühistu

(Kohtuasi C-454/06) (1)

(Riigihange - Direktiiv 92/50/EMÜ - Teenuste riigihange - Mõiste „riigihange’)

(2008/C 209/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesvergabeamt

Põhikohtuasja pooled

Hageja: pressetext Nachrichtenagentur GmbH

Kostjad: Austria Vabariik, APA-OTS Originaltext-Service GmbH, APA Austria Presse Agentur, registrisse kantud piiratud vastutusega ühistu

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Bundesvergabeamt — EÜ artikli 82 tõlgendamine; nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), artikli 3 lõike 1, artiklite 8 ja 9 ja artikli 11 lõike 3 punkti b tõlgendamine; nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246) artikli 1 lõike 3 ja artikli 2 lõike 1 punkti c tõlgendamine ning ühenduse õiguse üldprintsiipide tõlgendamine — Riigi poolt määramata ajaks ühe uudiseagentuuriga, mida võib pidada ainsaks riiklikuks uudiseagentuuriks, teenuslepingu sõlmimine ilma riigihanget korraldamata — Hankija nõusolekul lepingu erinevate osade täitmise üleandmine teenuseosutaja poolt täielikult kontrollitavale äriühingule, samuti teised lepingumuudatused, mis puudutavad lepingu ülesütlemisest hoidumist hankija poolt, hankijapoolse osutatud teenuste eest makstava tasu ja hinnaalanduse määramist — Hilisemate muudatuste kvalifitseerimine uue riigihankelepingu sõlmimiseks, milleks tuleb avaldada hanketeade

Resolutiivosa

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, artikli 3 lõikes 1 ning artiklites 8 ja 9 kasutatud mõistet „riigihangete korraldamine” tuleb tõlgendada nii, et nende kohaldamisalasse ei kuulu selline olukord nagu põhikohtuasjas, kus algne pakkuja annab hankijale teenuste osutamise üle ühele teisele teenuseosutajale, kes on asutatud sellise äriühingu vormis, mille ainuomanikuks ta ise on, ning kelle üle ta omab kontrolli ning kellele ta annab korraldusi, eeldusel, et esialgne teenuseosutaja vastutab edasi lepinguliste kohustuste täitmise eest.

Direktiivi 92/50 artikli 3 lõikes 1 ning artiklites 8 ja 9 kasutatud mõistet „riigihangete korraldamine” tuleb tõlgendada nii, et nende kohaldamisalasse ei kuulu selliste lepingust olenematult muutunud tingimuste tõttu algse lepingu muutmine nagu algselt liikmesriigi vääringus esitatud lepingutasude eurodesse ümberarvestamine, nende tasude väga väike vähendamine nende ümardamiseks ja viitamine uuele hinnaindeksile, mis asendab algses lepingus eelnevalt kokkulepitud hinnaindeksi.

Direktiivi 92/50 artikli 3 lõikes 1 ning artiklites 8 ja 9 kasutatud mõistet „riigihangete korraldamine” tuleb tõlgendada nii, et nende kohaldamisalasse ei kuulu selline olukord nagu põhikohtuasjas, kus hankija lepib määramata ajaks sõlmitud lepingu lisas teenuseosutajaga kokku lepingu muutmises selliselt, et pikendatakse kohustust hoiduda lepingu ülesütlemisest kolme aasta võrra, kusjuures sellise pikendamise ajal kõnesolev kohustus enam ei kehti, ja lepib selle teenuseosutajaga konkreetses valdkonnas kokku suurema hinnaalanduse, kui oli määratud varasema teatud koguselisest suurusest sõltuva lepingutasu puhul.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/8

Euroopa Kohtu (neljas koda) 12. juuni 2008. aasta otsus (Regeringsrätteni eelotsusetaotlus — Rootsi) — Skatteverket versus Gourmet Classic Ltd

(Kohtuasi C-458/06) (1)

(Euroopa Kohtu pädevus - Direktiiv 92/83/EMÜ - Alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamine - Artikli 20 esimene taane - Toiduvalmistamiseks mõeldud veinis sisalduv alkohol - Ühtlustatud aktsiisimaksust vabastamine)

(2008/C 209/11)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Regeringsrätten

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Skatteverket

Vastustaja: Gourmet Classic Ltd

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Regeringsrätten — Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, lk 21; ELT eriväljaanne 09/01, lk 206) artikli 20 esimese taande tõlgendamine — Aktsiisimaksust vabastamine — Toiduvalmistamiseks mõeldud toode veini baasil, mille alkoholisisaldus on 4,8 % 100 kg valmistoote kohta

Resolutiivosa

Alkohol, mis sisaldub toiduvalmistamiseks mõeldud veinis, tuleb juhul, kui tegelik alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, klassifitseerida nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 20 esimeses taandes viidatud etanooli kategooriasse.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/9

Euroopa Kohtu (esimene koda) 12. juuni 2008. aasta otsus (Court of Appeal'i (Ühendkuningriik) eelotsusetaotlus) — O2 Holdings Limited & O2 (UK) Limited versus Hutchison 3G UK Limited

(Kohtuasi C-533/06) (1)

(Kaubamärgid - Direktiiv 89/104/EMÜ - Artikli 5 lõige 1 - Kaubamärgi omanikule kuuluv kasutamise ainuõigus - Kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamine võrdlevas reklaamis - Kaubamärgi mõju piirangud - Võrdlev reklaam - Direktiivid 84/450/EMÜ ja 97/55/EÜ - Artikli 3a lõige 1 - Võrdleva reklaami lubatavuse tingimused - Konkurendi kaubamärgi või selle kaubamärgiga sarnase tähise kasutamine)

(2008/C 209/12)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: O2 Holdings Limited & O2 (UK) Limited

Vastustaja: Hutchison 3G UK Limited

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Court of Appeal — Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 5 lõike 1 punktide a ja b ning nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiivi 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, lk 17; ELT eriväljaanne 15/01, lk 227), artikli 3a tõlgendamine — Konkurendi kaubamärgi kasutamine reklaamis selleks, et võrrelda reklaami avaldaja kaupade või teenuste omadusi ja eelkõige hindu konkurendi omadega

Resolutiivosa

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõikeid 1 ja 2 ning nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiivi 84/450/EMÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta direktiiviga 97/55/EÜ, artikli 3a lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et registreeritud kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kolmandal isikul kasutada võrdlevas reklaamis, mis vastab kõigile nimetatud artikli 3a lõikes 1 sätestatud lubatavuse tingimustele, oma kaubamärgiga identset või sarnast tähist.

Kui siiski on täidetud registreeritud kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamise keelamiseks direktiivi 89/104 artikli 5 lõike 1 punktis b ette nähtud tingimused, siis on välistatud see, et võrdlev reklaam, milles nimetatud tähist kasutatakse, vastaks direktiivi 84/450 (muudetud direktiiviga 97/55) artikli 3a lõike 1 punktis d sätestatud lubatavuse tingimusele.

Direktiivi 89/104 artikli 5 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et registreeritud kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kolmandal isikul kasutada võrdlevas reklaamis selle kaubamärgiga sarnast tähist kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased nendega, mille jaoks nimetatud kaubamärk on registreeritud, kui sellisest kasutamisest tulenevalt ei ole tõenäoline, et avalikkus võib need tähised omavahel segi ajada; ja seda olenemata sellest, kas nimetatud võrdlev reklaam vastab kõigile direktiivi 84/450 (muudetud direktiiviga 97/55) artiklis 3a sätestatud lubatavuse tingimustele või mitte.

(1) ELT C 56, 10.3.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/10

Euroopa Kohtu (suurkoda) 1. juuli 2008. aasta otsus (Dioikitiko Efeteio Athinoni (Kreeka) eelotsusetaotlus) — Motosykletistiki Omospondia Ellados NPID (MOTOE) versus Elliniko Dimosio

(Kohtuasi C-49/07) (1)

(EÜ artiklid 82 ja 86 - Ettevõtja mõiste - Mittetulundusühing, mis esindab Kreekas Rahvusvahelist Mootorrattaspordi Föderatsiooni - Majandustegevuse mõiste - Seadusest tulenev eriõigus anda kooskõlastus mootorrattavõistluste korraldamise loa taotlustele - Samal ajal selliste tegevustega tegelemine, nagu mootorrattavõistluste korraldamine ning sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimine)

(2008/C 209/13)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Dioikitiko Efeteio Athinon

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Motosykletistiki Omospondia Ellados NPID (MOTOE)

Kostja: Elliniko Dimosio

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Dioikitiko Efeteio Athinon — EÜ artiklite 82 ja 86 tõlgendamine — Ettevõtja mõiste — Mootorsõidukite mittetulundusühing (MOTOE), mis esindab Kreekas Rahvusvahelist Mootorrattaspordi Föderatsiooni, kellel on ainuõigus anda välja erinevate mootorsõidukite võistluste korraldamise lube — Ühing, mis tegeleb samaaegselt sellise majandustegevusega nagu näiteks reklaam, kindlustus, sponsorlepingute sõlmimine ja auhindade rahastamine

Resolutiivosa

Juriidiline isik, kelle tegevus ei seisne mitte ainult mootorrattavõistluste korraldamiseks loa andmise kohta haldusotsuste tegemisel osalemises, vaid ka ise selliste võistluste korraldamises ning nendega seoses sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimises, kuulub EÜ artiklite 82 ja 86 kohaldamisalasse. Nende artiklitega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis annab juriidilisele isikule, kes korraldab mootorrattavõistlusi ja sõlmib seoses nendega sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepinguid, pädevuse anda kooskõlastus selliste võistluste korraldamise loa taotlustele, ilma et see pädevus oleks kuidagi piiratud, sellega kaasneksid mingid kohustused või oleks kehtestatud järelevalve selle teostamise üle.

(1) ELT C 95, 28.4.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/10

Euroopa Kohtu (suurkoda) 24. juuni 2008. aasta otsus (Cour de cassationi (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Commune de Mesquer versus Total France SA, Total International Ltd

(Kohtuasi C-188/07) (1)

(Direktiiv 75/442/EMÜ - Jäätmehooldus - Jäätmete mõiste - „Saastaja maksab’ põhimõte - Valdaja - Eelmised valdajad - Tootja, kelle tootest jäätmed on tekkinud - Süsivesinikud ja raske kütteõli - Laevahukk - Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiv tsiviilvastutuse konventsioon - Naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvaheline fond)

(2008/C 209/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Commune de Mesquer

Kostja: Total France SA, Total International Ltd

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Cour de cassation — Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, lk 39, ELT eriväljaanne 15/01, lk 23) (muudetud 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT L 78, lk 32; ELT eriväljaanne 15/02, lk 3)) artikli 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT L 114, lk 9) I lisa kategooria Q4 ja artikli 1 punktide b ja c ning artikli 15 tõlgendamine — Jäätmete mõiste — Nafta ja raske kütteõli hõlmatus algkujul või vee või liivaga segunenuna — Jäätmetekitaja ja/või -valdaja vastutus, kui vedajaks on kolmas isik

Resolutiivosa

Selline aine, nagu on põhikohtuasjas kõne all, st raske kütteõli, mida müüakse kütusena, ei kujuta endast jäätmeid nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (muudetud komisjoni 24. mai 1996. aasta otsusega 96/350/EÜ) tähenduses, kui seda kasutatakse või turustatakse majanduslikult soodsatel tingimustel ja kui seda saab tegelikult kütusena kasutada, ilma et seda oleks vaja eelnevalt ümber töödelda.

Laevahuku tagajärjel merre voolanud süsivesinikud, mis on segunenud vee ja setetega ja mis hulbivad piki liikmesriigi rannikut ning kanduvad lõpuks randa, kujutavad endast jäätmeid direktiivi 75/442 (muudetud otsusega 96/350) artikli 1 punkti a tähenduses, kui neid ei saa enam eelneva ümbertöötlemiseta kasutada või turustada.

Direktiivi 75/442 (muudetud otsusega 96/350) artikli 15 kohaldamisel õnnetusjuhtumi tagajärjel süsivesinike merre voolamise suhtes, mille tulemusel reostati liikmesriigi rannikut:

—

võib siseriiklik kohus süsivesinike müüjat ja neid vedava laeva prahtijat käsitada jäätmete tekitajana direktiivi 75/442 (muudetud otsusega 96/350) artikli 1 punkti b tähenduses ja seega „eelmise valdajana” direktiivi artikli 15 teise taande esimese osa kohaldamise seisukohast, kui kohus nende asjaolude alusel, mida ainult tema on pädev hindama, jõuab järeldusele, et müüja/prahtija on kaasa aidanud laevahuku põhjustatud reostuse tekkimise ohule, eriti kui ta on jätnud võtmata sellise juhtumi ärahoidmiseks vajalikud meetmed, näiteks laeva valikut puudutavad meetmed;

—

kui ilmneb, et õnnetusjuhtumi tagajärjel süsivesinike merre voolamise tõttu tekkinud jäätmete kõrvaldamise kulusid naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvaheline fond ei kanna või ei saa kanda, kuna selle juhtumi puhul on juba makstud hüvitise ülemmäär, ning et ette nähtud vastutuse piirangute ja/või vastutusest vabastamise kohaldamise tõttu välistavad liikmesriigi õigusnormid, sh rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevad õigusnormid, nende kulude kandmise laevaomaniku ja/või prahtija poolt, isegi kui nad on käsitatavad „valdajatena” direktiivi 75/442 (muudetud otsusega 96/350) artikli 1 punkti c tähenduses, peavad sellised siseriiklikud õigusnormid direktiivi artikli 15 korrektse ülevõtmise huvides võimaldama nende kulude kandmist tootja poolt, kelle tootest sel viisil levinud jäätmed on tekkinud. Vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele saab sellist tootjat kohustada kulusid kandma siiski üksnes juhul, kui ta on oma tegevusega kaasa aidanud laevahuku põhjustatud reostuse tekkimise ohule.

(1) ELT C 129, 9.6.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/11

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. juuni 2008. aasta otsus (Raad van State van België eelotsusetaotlus — Belgia) — Nationale Raad van Dierenkwekers en Liefhebbers VZW, Andibel VZW versus Belgia riik

(Kohtuasi C-219/07) (1)

(EÜ artikkel 30 - Määrus (EÜ) nr 338/97 - Looduslike looma- ja taimeliikide kaitse - Määruses loetletud või määrusega hõlmamata liikidest imetajate pidamise keeld - Teistes liikmesriikides lubatud pidamine)

(2008/C 209/15)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State van België

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Nationale Raad van Dierenkwekers en Liefhebbers VZW, Andibel VZW

Vastustaja: Belgia riik

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Raad van State van België — EÜ artikli 30 ja nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta (EÜT L 61, lk 1; ELT eriväljaanne 15/03, lk 136) tõlgendamine — Siseriiklik säte, mis näeb ette liikide loetelu, mida võib pidada asjaomases liikmesriigis, mille eesmärk on reguleerida määruse B, C või D lisas mainitud liikide ning määrusega hõlmamata liikide pidamist — Teises liikmesriigis lubatud pidamine, kui selle liikmesriigi õigus on määrusega kooskõlas

Resolutiivosa

EÜ artiklitega 28 ja 30 eraldi või koosmõjus nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt tuleb teistesse liikidesse kui otseselt nendes õigusnormides mainitud liikidesse kuuluvate imetajate impordi-, pidamis- ja kauplemiskeeldu kohaldada nende imetajate liikide suhtes, mida ei ole loetletud selle määruse lisas A, kui käesoleva kohtuotsuse punktides 27–29 mainitud huvide ja nõuete kaitset või järgimist ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada ühendusesisest kaubandust vähem kahjustavate meetmetega.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida:

—	kas nende imetajate liikide üleriigiline loetelu, keda on lubatud pidada, ja selle hilisemad muudatused põhinevad objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel;

—

kas on ette nähtud menetlus, mille raames on huvitatud isikutel võimalik taotleda imetajate liikide kandmist sellesse loetellu, kas menetlusest saab lihtsalt osa võtta, kas seda on võimalik läbi viia mõistliku aja jooksul ning kas juhul, kui menetlus lõpeb keelduva otsusega — mida peab põhjendama, on seda võimalik kohtus vaidlustada;

—

kas pädev ametiasutus võib mõne imetajate liigi kõnealusesse loetellu kandmise või loetelus mainimata liiki kuuluva isendi pidamiseks individuaalse erandi tegemise taotluse rahuldamata jätta üksnes juhul, kui asjaomaste liikide isendite pidamine kujutab endast tegelikku ohtu eespool mainitud huvide ja nõuete kaitsele; ja

—

kas samas loetelus mainimata imetajate liikidesse kuuluvate isendite pidamisele kehtestatud tingimused, mis on sätestatud loomade heaolu seaduse artikli 3a lõike 2 punkti 3 alapunktis b ja punktis 6, on objektiivselt õigustatud ega lähe kaugemale sellest, mis on kõigi asjaomaste siseriiklike õigusnormidega taotletava lõppeesmärgi saavutamiseks vajalik.

(1) ELT C 155, 7.7.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/12

Euroopa Kohtu (neljas koda) 19. juuni 2008. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-220/07) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/22/EÜ - Elektroonilised sidevõrgud - Universaalteenuse osutamise eest vastutavate ettevõtjate määramine - Ebaõige ülevõtmine)

(2008/C 209/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J.-P. Keppenne ja M. Shotter)

Kostja: Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues ja B. Messmer)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul („universaalteenuse direktiiv”) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367) [artiklite 8, 12 ja 13] ebaõige ülevõtmine — Kohustus kasutada ettevõtjate määramiseks, kes vastutavad universaalteenuse osutamise eest, tulemuslikku, objektiivset, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat mehhanismi — Siseriiklikud õigusaktid, mis välistavad a priori ettevõtjad, kes ei suuda tagada selle teenuse osutamist kogu riigi territooriumil

Resolutiivosa

Kuna Prantsuse Vabariik on võtnud siseriiklikku õigusse üle sätted, mis puudutavad selliste ettevõtjate määramist, kes suudavad tagada universaalteenuse osutamist, on Prantsuse Vabariik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul („universaalteenuse direktiiv”), artikli 8 lõikest 2, artiklitest 12 ja 13 ning IV lisast tulenevaid kohustusi.

2)	Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

(1) ELT C 211, 8.9.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/12

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 24. juuni 2008. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-272/07) (1)

(Riigihanked - Direktiiv 2004/18/EÜ - Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamine - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2008/C 209/17)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja D. Kukovec)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja: C. Schiltz)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine

Resolutiivosa

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

(1) ELT C 211, 8.9.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/13

Euroopa Kohtu (neljas koda) 23. aprilli 2008. aasta määrus (High Court of Justice (Chancery Division) (Ühendkuningriik) eelotsusetaotlus) — The Test Claimants in the CFC and Dividend Group Litigation versus Commissioners of Inland Revenue

(Kohtuasi C-201/05) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Asutamisvabadus - Kapitali vaba liikumine - Otsene maksustamine - Ettevõtte tulumaks - Mitteresidendist äriühingu poolt residendist äriühingule makstud dividendid - Välismaise kontrollitava äriühingu suhtes kehtiv kord - Kolmanda riigiga seotud olukord - Maksuhalduri vastu esitatud hagide liigitamine - Liikmesriigi vastutus ühenduse õiguse rikkumise eest)

(2008/C 209/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Chancery Division)

Põhikohtuasjas toimuva menetluse pooled

Hageja: The Test Claimants in the CFC and Dividend Group Litigation

Kostja: Commissioners of Inland Revenue

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — High Court of Justice (Chancery Division) — EÜ artiklite 43, 49 ja 56 tõlgendamine — Siseriiklik maksuõigus — Ettevõtte tulumaks — Maksuvabastus — Liikmesriigi territooriumil asuvale ettevõtjale teiste ettevõtjate poolt makstavad dividendid — Erinev olukord teiste ettevõtjate asukohaliikmesriigi seisukohalt

Resolutiivosa

EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud dividendid, mida residendist äriühing saab teiselt residendist äriühingult, samas kui ettevõtte tulumaksu tuleb maksta dividendidelt, mida residendist äriühing saab mitteresidendist äriühingult, milles residendist äriühingule kuulub osalus, mis võimaldab tal kindlalt mõjutada äriühingu otsuseid ja otsustada äriühingu tegevuse üle, võimaldades maksu ümberarvutust maksu ulatuses, mille dividende väljamaksev äriühing on liikmesriigis, milles ta on resident, reaalselt maksnud, ja arvestades, et maksumäär, mida kohaldatakse välismaalt saadud dividendidele, ei tohi olla kõrgem maksumäärast, mida kohaldatakse samast liikmesriigist saadud dividendidele, ning et maksu ümberarvutust on võimalik teha vähemalt summas, mis võrdub dividende väljamaksnud liikmesriigis makstud summaga, kuid ei ületa sealjuures maksusummat, mis tuleb tasuda dividende saava äriühingu liikmesriigis.

EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud dividendid, mida residendist äriühing saab teiselt residendist äriühingult, samas kui ettevõtte tulumaksu tuleb maksta dividendidelt, mida residendist äriühing saab mitteresidendist äriühingult, milles residendist äriühingule kuulub vähemalt 10 % hääleõigustest, võimaldades maksu ümberarvutust maksu ulatuses, mille dividende väljamaksev äriühing on liikmesriigis, milles ta on resident, reaalselt maksnud, ja arvestades, et maksumäär, mida kohaldatakse välismaalt saadud dividendidele, ei tohi olla kõrgem maksumäärast, mida kohaldatakse samast liikmesriigist saadud dividendidele, ning et maksu ümberarvutust on võimalik teha vähemalt summas, mis võrdub dividende väljamaksnud liikmesriigis makstud summaga, kuid ei ületa sealjuures maksusummat, mis tuleb tasuda dividende saava äriühingu liikmesriigis.

EÜ artiklit 56 tuleb ühtlasi tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud dividendid, mida residendist äriühing saab teiselt residendist äriühingult, samas kui ettevõtte tulumaksu tuleb maksta dividendidelt, mida residendist äriühing saab mitteresidendist äriühingult, milles talle kuulub vähem kui 10 % hääleõigustest, võimaldamata maksu ümberarvutust maksu ulatuses, mille on reaalselt maksnud dividende väljamaksev äriühing liikmesriigis, kus ta on resident.

EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud teatavad dividendid, mille residendist kindlustusselts on saanud residendist äriühingult, kuid ei anta maksuvabastust samasuguste dividendide puhul, mis on saadud mitteresidendist äriühingult, kui see toob kaasa ebasoodsama kohtlemise viimati nimetatud dividendide puhul.

EÜ artikleid 43 ja 48 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et liikmesriigis asutatud residendist äriühingu maksustatava summa sisse arvatakse välismaise kontrollitava äriühingu poolt mõnes teises liikmesriigis saadud kasum juhul, kui see kasum on seal maksustatud madalama maksumääraga kui esimesena nimetatud riigis, välja arvatud juhul, kui see puudutab üksnes puhtalt fiktiivseid skeeme, mille eesmärk on hoiduda kõrvale riigis tavapäraselt tasumisele kuuluva maksu maksmisest.

Järelikult ei tule sellist maksusätet kohaldada juhul, kui objektiivsete ja kolmandate isikute poolt kontrollitavate asjaolude alusel ilmneb, et vaatamata maksustamisega seonduvate põhjuste olemasolule omab välismaine kontrollitav äriühing asukohajärgses liikmesriigis tegelikku asukohta ja arendab seal reaalset majandustegevust.

EÜ artikleid 43 ja 48 tuleb siiski tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi maksuõigusnormid, mis kehtestavad teatavad nõuded juhuks, kui residendist äriühing taotleb vabastust maksust, mille kontrollitav äriühing on oma kasumilt juba maksnud riigis, kus ta on resident, kui nende nõuete eesmärk on kontrollida, kas välismaine kontrollitav äriühing omab tegelikku asukohta ja kas tema majandustegevus on reaalne, ilma et see tooks kaasa ülemääraseid halduskohustusi.

EÜ artikleid 56–58 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis annavad ettevõtte tulumaksu soodustuse teatud dividendide osas, mille residendist äriühing on saanud residendist äriühingult, kuid ei anna sellist soodustust dividendide puhul, mis on saadud kolmandates riikides asutatud äriühingutelt, nimelt kui soodustuse andmine sõltub tingimuste täitmisest, mida liikmesriigi pädevad ametiasutused saavad kontrollida vaid teabe saamisel kolmandalt riigilt, kus on asutatud dividende jaotav äriühing.

Ühenduse vastavate õigusnormide puudumisel tuleb iga liikmesriigi sisemises õiguskorras kindlaks määrata pädevad kohtud ja hagide kohtuliku menetlemise kord, tagades õigussubjektidele ühenduse õigusega antud õiguste kaitse, sealhulgas kahjustatud isikute poolt siseriiklikule kohtule esitatavate hagide liigitamise. Liikmesriigid peavad ka tagama, et õigussubjektidel oleks reaalselt kasutatav õiguskaitsevahend, mis võimaldab neil tagasi nõuda alusetult sissenõutud maksu ja summad, mis on asjassepuutuvale liikmesriigile makstud või tema poolt kinni peetud otseses seoses nimetatud maksuga. Mis puutub liikmesriigi poolt ühenduse õiguse rikkumisega isikule tekitatud muudesse kahjudesse, siis on liikmesriik kohustatud nimetatud kahju eraõiguslikele isikutele hüvitama 5. märtsi 1996. aasta otsuse liidetud kohtuasjades C-46/93 ja C-48/93: Brasserie du pêcheur ja Factortame punktis 51 näidatud tingimustel, ilma et see välistaks liikmesriigi vastutust liikmesriigi õiguse alusel vähem piiravatel tingimustel.

Kui ilmneb, et liikmesriigi õigusnormid kujutavad endast asutamisvabaduse piirangut, mis on EÜ artikliga 43 keelatud, või kapitali vaba liikumise piirangut, mis on EÜ artikliga 56 keelatud, siis saab siseriiklik kohus hüvitamisele kuuluva kahju kindlaksmääramisel kontrollida, kas kahjustatud isik on tõendanud, et ta on ilmutanud hoolt, mida saab mõistlikult oodata, et kahju ära hoida või selle ulatust piirata, ning eriti seda, kas ta kasutas õigel ajal kõiki õiguskaitsevahendeid, mis olid tema käsutuses. Samas selleks, et EÜ artiklitega 43 ja 56 eraõiguslikele isikutele antud õiguste kasutamine ei muutuks võimatuks või ülemäära raskeks, saab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks teha, kas nende õigusnormide kohaldamine, võimalik et koostoimes topeltmaksustamise vältimise lepingu vastavate sätetega, oleks igal juhul viinud põhikohtuasja hagejate asjaomase liikmesriigi maksuhaldurile esitatud nõuete rahuldamata jätmiseni.

(1) ELT C 182, 23.7.2005.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/14

Euroopa Kohtu (teine koda) 12. juuni 2008. aasta määrus (Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Confcooperative Friuli Venezia Giulia (C-23/07), Luigi Soini (C-23/07 ja C-24/07), Azienda Agricola Vivai Pinato Mario e figlio (C-23/07), Cantina Produttori Cormòns Soc. cons. arl (C-24/07) versus Ministero delle Politiche Agricole, alimentari e forestali, Regione Friuli Venezia Giulia

(Liidetud kohtuasjad C-23/07 ja C-24/07) (1)

(Põllumajandus - Määrused (EÜ) nr 1493/1999, nr 753/2002 ja nr 1429/2004 - Veinituru ühine korraldus - Veinide märgistamine - Viinamarjasordi nimede või nende sünonüümide kasutamine - Ungarist pärit veinide geograafiline tähis „Tokaj’ - Viinamarjasordi nimetuse „Tocai friulano’ või „Tocai italico’ teatavate Itaaliast pärit veinide geograafilise tähise lisanimetusena kasutamise võimalus - Kasutamise välistamine pärast 13-aastast üleminekuaega, mis lõpeb 31. märtsil 2007 - Kehtivus - Õiguslik alus - EÜ artikkel 34 - Mittediskrimineerimise põhimõte - Rahvusvaheliste lepingute õiguse põhimõtted - Ungari ühinemine Euroopa Liiduga - TRIPS-lepingu artiklid 22-24)

(2008/C 209/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Confcooperative Friuli Venezia Giulia (C-23/07), Luigi Soini (C-23/07 ja C-24/07), Azienda Agricola Vivai Pinato Mario e figlio (C-23/07), Cantina Produttori Cormòns Soc. cons. arl (C-24/07)

Kostjad: Ministero delle Politiche Agricole, alimentari e forestali, Regione Friuli Venezia Giulia

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio — Määruste nr 1493/1999 ja nr 753/2002, mõlemad muudetud komisjoni 9. augusti 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1429/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas (ELT L 263, lk 11), tõlgendamine — EÜ artikli 34 lõike 2 tõlgendamine — Ungaris ja ühenduses toodetud veinide nimetus — Nimetuse „Tocai friulano” tühistamine — Nimetatud nimetusega veini tootjate ja kasutajate diskrimineerimine võrreldes teiste nimetustega veinide tootjate ja kasutajatega

Resolutiivosa

Akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta tuleb tõlgendada nii, et selle akti artikli 2 kohaselt on komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas, sätted osas, milles need keelavad kasutada nimetust „Tocai” teatavate Itaalia määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks pärast 31. märtsil 2007 lõppevat üleminekuaega, 1. mail 2004 kehtiva ühenduse õigustiku lahutamatu osa ning pärast seda, kui neid on korratud komisjoni 9. augusti 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1429/2004, millega muudetakse määrust nr 753/2002, kohaldatakse neid ka pärast 1. maid 2004.

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta artikkel 53 kujutab endast piisavat õiguslikku alust, millele tuginedes võis Euroopa Ühenduste Komisjon võtta vastu määruse nr 753/2002 sätted, mida on korratud määruses nr 1429/2004 ning mis keelavad kasutada nimetust „Tocai” teatavate Itaalia määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks pärast 31. märtsil 2007 lõppevat üleminekuaega.

EÜ artikli 34 lõike 2 teise lõiguga ei ole vastuolus määruse nr 753/2002 sätted, mida on korratud määruses nr 1429/2004 ning mis keelavad kasutada nimetust „Tocai” teatavate Itaalia määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks pärast 31. märtsil 2007 lõppevat üleminekuaega.

Määruse nr 753/2002 artikli 19 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud säte ei ole vastuolus määruse nr 753/2002 sätetega, mida on korratud määruses nr 1429/2004 ning mis keelavad kasutada nimetust „Tocai” teatavate Itaalia määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks pärast 31. märtsil 2007 lõppevat üleminekuaega.

Määruse nr 1493/1999 artiklit 50 tuleb tõlgendada nii, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu, mis asub 15. aprillil 1994 Marrakechis alla kirjutatud ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisas 1 C, artiklite 23 ja 24 sätete ning eelkõige selle lepingu artikli 24 lõike 6 kohaldamisel on artikli 50 sätete alusel lubatud vastu võtta sellised meetmed, nagu on ette nähtud määruses nr 753/2002, mida on korratud määruses nr 1429/2004 ning mis keelavad kasutada nimetust „Tocai” teatavate Itaalia määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks pärast 31. märtsil 2007 lõppevat üleminekuaega.

(1) ELT C 82, 14.4.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/15

Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. mai 2008. aasta määrus (Prud'homie de pêche'i eelotsusetaotlus — Prantsusmaa) — Jonathan Pilato versus Jean-Claude Bourgault

(Kohtuasi C-109/07) (1)

(Siseriikliku kohtu mõiste - Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)

(2008/C 209/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Prud'homie de pêche

Pooled

Hageja: Jonathan Pilato

Kostja: Jean-Claude Bourgault

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Prud'homie de pêche de Martigues (Prantsusmaa) — Nõukogu 29. aprilli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 894/97, millega sätestatakse kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed (EÜT L 132, lk 1; ELT eriväljaanne 04/03, lk 156), mida on muudetud nõukogu 8. juuni 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1239/98 (EÜT L 171, lk 1; ELT eriväljaanne 04/03, lk 256), artikli 11a tõlgendamine — Mõiste „triivvõrk” määratlemine — Thonaille-võrgu hõlmamine? — Kõnealuses artiklis ettenähtud keelu keskkonnalane eesmärk — Selle sätte kehtivus, eriti arvestades juriidilist alust, mille põhjal see vastu võeti.

Resolutiivosa

Euroopa Ühenduste Kohtul puudub ilmselgelt pädevus vastata Prud'homie de pêche de Martigues'i 17. detsembri 2006. aasta otsusega esitatud küsimustele.

(1) ELT C 95, 28.4.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/16

Euroopa Kohtu 16. aprilli 2008. aasta määrus (Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Superior de Justica de Canarias — Hispaania) — Club Náutico de Gran Canaria versus Comunidad Autónoma de Canarias

(Kohtuasi C-186/07) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kuues käibemaksudirektiiv - Maksuvabastused - Spordi või kehakultuuriga seotud teenused - Kohaldamine Kanaari saartel - Puhtalt riigisisene olukord - Tagasisaatmine - Eelotsusetaotluse ilmselge vastuvõetamatus)

(2008/C 209/21)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Canarias

Pooled

Hageja: Club Náutico de Gran Canaria

Kostja: Comunidad Autónoma de Canarias

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Tribunal Superior de Justica de Canarias — Taotlus tõlgendada Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-124/96, mille kohaselt on nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiiviga 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 13 A osa, lõike 1 punktiga m vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette teatavate otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenuste osutamise käibemaksust vabastamise piirangud — Kohaldamine Kanaari saartel

Resolutiivosa

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Superior de Justica de Canarias 26. novembri 2006. aasta otsusega, on vastuvõetamatu.

(1) ELT C 129, 9.6.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/16

Euroopa Kohtu (viies koda) 11. aprilli 2008. aasta määrus — Focus Magazin Verlag GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Merant GmbH

(Kohtuasi C-344/07 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Artikli 8 lõike 1 punkt b - Segiajamise tõenäosus - Sõnamärk „FOCUS’)

(2008/C 209/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Focus Magazin Verlag GmbH (esindajad: advokaadid M. Herrmann ja B. Müller

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider) Merant GmbH (esindaja: advokaat A. Schultz)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 16. mai 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-491/04: Merant vs. Ühtustamisamet, millega Esimese Astme Kohus tühistas Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 18. oktoobri 2004. aasta otsuse R 542/2002-2, millega rahuldati kaebus vastulausete osakonna otsuse peale, millega taotlus registreerida ühenduse sõnamärk „FOCUS” kaupadele ja teenustele klassides 3, 6, 7, 8, 9, 14, 15, 16, 21, 24, 25, 26, 28, 29, 32, 33, 34, 35, 36, 38, 39, 41 ja 42 lükati osaliselt tagasi vastulausemenetluses, mille algatas siseriikliku kujutismärgi „MICRO FOCUS” kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 41 ja 42 omanik — Kahe kaubamärgi segiajamise tõenäosus

Resolutiivosa

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Focus Magazin Verlag GmbH-lt.

(1) ELT C 79, 29.3.2008.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/17

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 5. mai 2008. aasta määrus (Consiglio di Stato (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Hospital Consulting Srl, ATI HC, Kodak SpA, Tecnologie Sanitarie SpA versus Esaote SpA, ATI, Ital Tbs Telematic & Biomedical Service SpA, Draeger Medica Italia SpA, Officina Biomedica Divisione Servizi SpA

(Kohtuasi C-386/07) (1)

(Kodukord - Artikli 92 lõige 1 ja artikli 104 lõige 3 - Ühenduse konkurentsieeskirjad - Advokaaditeenuse tasumäärasid reguleerivad siseriiklikud eeskirjad - Miinimumtasu kinnitamine - Osaline vastuvõetamatus - Küsimused, millele vastuse võib tuletada Euroopa Kohtu praktikast)

(2008/C 209/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Hospital Consulting Srl, ATI HC, Kodak SpA, Tecnologie Sanitarie SpA

Kostjad: Esaote SpA, ATI, Ital Tbs Telematic & Biomedical Service SpA, Draeger Medica Italia SpA, Officina Biomedica Divisione Servizi SpA

Menetluses osales: Azienda Sanitaria locale ULSS no 15 (Alta Padovana, Regione Veneto)

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Consiglio di Stato — EÜ artiklite 81 ja 10 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (EÜT L 77, lk 36) tõlgendamine — Siseriikliku kutseühenduse poolt kohustuslike advokaaditeenuse tasumäärade kehtestamine ministeeriumi heakskiidul — Siseriiklik õigus, mis keelab kohtunikel kohtukulusid puudutavates lahendites kehtestatud miinimumtasudest kõrvalekaldumise

Resolutiivosa

EÜ artiklitega 10 ja 81 ei ole vastuolus see, kui siseriiklik õigus põhimõtteliselt keelab miinimumtasudest kõrvalekaldumise, mis on kehtestatud ministri dekreediga, mille aluseks on niisuguse advokaatide kutseühenduse nagu Consiglio nazionale forense välja töötatud projekt, ja mis samuti keelab kohtul nende kohtukulude osas, mida vaidluse kaotanud pool peab teisele poolele hüvitama, otsust langetades nimetatud miinimumtasudest kõrvale kalduda.

2.	Kolmas küsimus, mille Consiglio di Stato oma 13. jaanuari 2006. aasta otsusega esitas, on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 283, 24.11.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/17

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 21. mai 2008. aasta määrus (eelotsusetaotlus, mille esitas Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariik)) — Karol Mihal versus Daňový úrad Košice V

(Kohtuasi C-456/07) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Kuues käibemaksudirektiiv - Maksukohustuslased - Artikli 4 lõike 5 esimene lõik - Avalik-õiguslikud organisatsioonid - Kohtutäiturid - Juriidilised ja füüsilised isikud)

(2008/C 209/24)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší súd Slovenskej republiky

Pooled

Hageja: Karol Mihal

Kostja: Daňový úrad Košice V

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Najvyšší súd Slovenskej republiky — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 4 lõike 5 esimese lõigu tõlgendamine — Maksukohustuse kohaldamata jätmine tegevuse või toimingute puhul, mida avalik-õiguslik asutus teostab ametivõimuna — Avalikku võimu teostavate kohtutäiturite kaasamine — Vahetu mõju

Resolutiivosa

Niisuguse eraõigusliku isiku nagu kohtutäitur tegevuse suhtes ei jäeta käibemaksukohustust kohaldamata üksnes selle tõttu, et see tegevus hõlmab avaliku võimu teostaja õigustega seotud toimingute tegemist. Isegi kui eeldada, et oma ülesannetes teostab kohtutäitur toiminguid nende õigusnormide tähenduses, mida käsitletakse põhikohtuasjas, ei tegutse ta avalik-õigusliku asutusena, kuna ta ei kuulu avaliku teenistuse organisatsiooni, vaid vaba elukutse esindajana tegutseb ta majanduslikult sõltumatult ja seega ei ole tal õigust maksuvabastusele, mis on ette nähtud nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 4 lõike 5 esimeses lõigus.

(1) ELT C 315, 22.12.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/18

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 22. mai 2008. aasta määrus (eelotsusetaotlus, mille esitas Hoge Raad der Nederlanden Den Haag (Madalmaad)) — Ilhan versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-42/08) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Teenuste osutamise vabadus - EÜ artiklid 49-55 - Mootorsõidukid - Ühes liikmesriigis registreeritud ja üüritud mootorsõiduki kasutamine teises liikmesriigis - Sellise sõiduki maksustamine viimases liikmesriigis)

(2008/C 209/25)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaptluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden Den Haag

Põhikohtuasja pooled

Hageja: M. Ilhan

Kostja: Staatssecretaris van Financiën

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden Den Haag — EÜ artiklite 49–55 tõlgendamine — Siseriiklik säte, mis näeb ette registreerimismaksu sõiduki esmakordsel kasutamisel siseriiklikel avalikel teedel sõltumata nende teede kasutamise kestusest — Selles liikmesriigis elava isiku maksukohustus, kui see isik on üürinud teises liikmesriigis registreeritud sõiduki eesmärgiga kasutada seda sõidukit peamiselt esimeses liikmesriigis äritegevuses ning isiklikuks tarbeks kolme aasta vältel

Resolutiivosa

EÜ artiklitega 49–55 on vastuolus niisuguste siseriiklike õigusnormide kohaldamine nagu põhikohtuasjas, mille kohaselt isik, kelle elu- või asukoht on ühes liikmesriigis ning kes peamiselt selles liikmesriigis kasutab teises liikmesriigis registreeritud ja sealt renditud sõidukit, on kohustatud tasuma selle sõiduki kasutusele võtmise tõttu esimese liikmesriigi teedevõrgus maksu, mida arvestatakse ilma, et võetaks arvesse nimetatud sõiduki rendilepingu ega selle sõiduki tegeliku kasutamise kestust nimetatud teedevõrgus.

(1) ELT C 92, 12.4.2008.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/18

Japan Tobacco, Inc. 3. aprillil 2008. aastal esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 30. jaanuari 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-128/06: Japan Tobacco, Inc. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) — Torrefacção Camelo

(Kohtuasi C-136/08 P)

(2008/C 209/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Japan Tobacco, Inc. (esindajad: abogada A. Ortiz López, abogada S. Ferrandis González ja abogada E. Ochoa Santamaría)

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Torrefacção Camelo Lda

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—

Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas T-128/06 ja teha kohtuotsus, milles sedastatakse viidatud otsust muutes, et käesolevas asjas tuleb kohaldada määruse ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõiget 5, ning sedastada seega Japan Tobacco esitatud argumente arvesse võttes, et ühenduse kaubamärgi nr 1 469 121 registreerimise taotlus tuleb jätta rahuldamata;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses väidab apellant, et Esimese Astme Kohus on rikkunud määrust ühenduse kaubamärgi kohta ja eelkõige selle artikli 8 lõiget 5. Nimelt nõudis Esimese Astme Kohus — hoolimata asjaolust, et ta tunnistas varasema kaubamärgi mainet, asjaomaste kaubamärkide sarnasust ja seotust nende märkidega tähistatud toodete vahel –, et esitataks tõhusaid, tegelikke ja kehtivaid tõendeid selle kohta, et varasemale kaubamärgile on kahju tekkinud, samas kui viidatud artiklis on nõutud vaid, et esineks selle kaubamärgi kahjustamise oht, et selle eristusvõimest oleks alusetult kasu saadud või seda oleks kahjustatud.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/19

16. aprillil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-160/08)

(2008/C 209/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Kellerbauer ja D. Kukovec)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole tulenevalt direktiivides 92/50/EMÜ (1) ja 2004/18/EÜ (2) sätestatud kohustustest ning lähtudes asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtetest (EÜ asutamislepingu artiklid 43 ja 49) avaldanud sõlmitud lepingute kohta teadet ega avaliku päästeteenuse valdkonnas teenuste riigihankelepingute kohta hanketeadet avaldanud ehk neid läbipaistvalt sõlminud, on Saksamaa Liitvabariik rikkunud nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon kinnitab, et mitmes kaebuses on juhitud tema tähelepanu teenuste riigihankelepingute sõlmimise praktika kohta avaliku päästeteenuse valdkonnas Saksamaal. Neis kaebustes väideti, et selles valdkonnas ei avaldata riigihankelepingute kohta üldjuhul hanketeadet ning neid lepinguid ei sõlmita läbipaistvalt. Kohalike ametivõimude kui avaliku päästeteenuse eest vastutavate organite poolt esitatud Euroopa üleste riigihangete üldiselt väike arv (13 hanketeadet kuue aasta jooksul, mille esitasid üksnes 11 rohkem kui 400-st Saksa maakonnast ja maakonna staatusega linnast) viitab komisjoni arvates Saksamaal laienenud praktikale mitte korraldada päästeteenuste riigihankeid kooskõlas Euroopa riigihanget puudutavate direktiivide ja ühenduse õigusest tulenevate aluspõhimõtetega. Lisaks on need lepingud sõlmitud, ilma et oleks võetud meetmeid vastava läbipaistvuse tagamiseks ning diskrimineerimise vältimiseks.

Saksamaa Liitvabariik on vastava riigihankepraktikaga rikkunud direktiividest 92/50/EMÜ ja 2004/18/EÜ tulenevaid kohustusi ning EÜ asutamislepingu artiklites 43 ja 49 sätestatud asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtteid, iseäranis neist põhimõtetest tulenevat diskrimineerimise keeldu.

Kohalikud ametivõimud kui avaliku päästeteenuse eest vastutavad organid vastavad tellija mõistele direktiivi 92/50/EMÜ artikli 1 punkti b ning direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses. Samuti peaks olema üheselt selge, et avaliku päästeteenuse raames sõlmitavad lepingud kujutavad endast avalikke tasulisi lepinguid, mis kuuluvad nimetatud direktiivide reguleerimisalasse, ning ületavad selgelt direktiivide kohaldamiseks vajalikku piirmäära. Kõigist neist asjaoludest tuleneb, et kõnealused teenuste riigihankelepingud oleks tulnud sõlmida direktiivides sätestatud menetlust järgides ning kooskõlas võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist reguleerivate, direktiivides asuvate üldsätetega.

Kuna käesolev asi puudutab ilmselgelt piire ületava huviga lepinguid, on hankelepingute läbipaistmatult sõlmimisega lisaks direktiividest 92/50/EMÜ ja 2004/18/EÜ tulenevatele kohustustele rikutud ka EÜ asutamislepingus sätestatud asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse üldpõhimõtteid.

Päästeteenused, nagu ka transporditeenused ja meditsiiniteenused avaliku päästeteenuse raames ei allu EÜ asutamislepingu artiklis 45 koostoimes artikliga 55 sätestatud erisätetele, mille kohaselt ei kohaldata EÜ asutamislepingu peatüki asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise kohta sätteid tegevuse puhul, mis selles liikmesriigis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega. EÜ asutamislepingu artikli 45 erisäte, mida tuleb erandina põhivabadustest tõlgendada kitsalt, piirdub rangelt tegevusega, mis sellisena kujutab endast otsest ja spetsiifilist osalemist avaliku võimu teostamisel. Küsimusele, kas avalikku võimu teostatakse, ei tule vastata viitega kõnealuse tegevuse avalik-õiguslikule laadile, vaid pigem on otsustav võimalus kasutada kodaniku suhtes avalikku võimu ja sunnijõudu.

Komisjon on veendunud, et hankelepingute sõlmimise praktikat päästeteenuse valdkonnas saaks ka välismaiste teenuse osutajate osalemisel nii kujundada, et kogu riigis on tagatud kõikehõlmav, kiire ja kõrgekvaliteetne päästeteenus.

(1) EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322.

(2) ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/20

Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. aprillil 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 14. veebruari 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-351/05: Provincia di Imperia versus komisjon

(Kohtuasi C-183/08 P)

(2008/C 209/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Martin ja L. Flynn)

Teine menetluspool: Provincia di Imperia

Apellandi nõuded

—	tühistada Esimese Astme Kohtu 14. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas T-351/05;

—	tunnistada Provincia di Imperia poolt selles kohtuasjas esitatud hagi vastuvõetamatuks;

—	mõista Provincia di Imperialt välja komisjonil käesoleva kohtuastme kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses heidab komisjon vaidlustatud kohtuotsusele ette EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi vastuvõetavuse tingimuste eiramist, eriti kuna kohtuotsus leiab, et esimese kohtuastme hagejal oli huvi menetluse algatamiseks. Füüsilise või juriidilise isiku poolt esitatud tühistamishagi on vastuvõetav ainult juhul, kui see kui hagi võib oma tagajärjega hagi esitanud poolele kasulik olla. Samas antud juhul oli hageja hagi ilmselgelt vastuvõetamatu, kuna vaidlustatud akti tühistav otsus ei saanud sellele poolele kuidagi „kasulik” olla. Toetuse andmise näol on sisuliselt tegemist komisjonipoolse annetusega ja taotlejal, kes ei vasta konkursikutse tingimustele, ei ole seetõttu mingit õigust seda toetust saada.

Teiseks märgib komisjon, et isegi kui esimese kohtuastme hagejal oli menetluse algatamise huvi päeval, mil ta hagi esitas, oli see huvi vaidlustatud kohtuotsuse väljakuulutamise päevaks igal juhul kadunud, kuna kõik konkursikutse eelarvelised vahendid olid ammendunud ja programm oli lõppenud.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/20

American Clothing Associates'i 16. mail 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 28. veebruari 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-215/06: American Clothing Associates versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-202/08 P)

(2008/C 209/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: American Clothing Associates SA (esindajad: advokaadid P. Maeyaert, N. Clarembeaux ja C. De Keersmaeker)

Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

—

Tühistada Esimese Astme Kohtu otsus osas, milles leiti, et ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda ei rikkunud ühenduse kaubamärgi määruse (1) artikli 7 lõike 1 punkti h, kui ta võttis vastu oma 4. mai 2006. aasta otsuse (asi R 1463/2005-1), mis puudutab taotletud kaubamärgi registreerimist kaupade jaoks, mis kuuluvad klassi 18: „nahk, tehisnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid, reisikastid; päikese- ja vihmavarjud, jalutuskepid; piitsad, hobuseriistad ja sadulsepatooted” ja klassi 25: „rõivad, jalatsid, peakatted”;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimese argumendiga väidab apellant, et edasikaevatud kohtuotsuses jäeti embleemi kaitseala hindamisel tähelepanuta riigi embleemi põhiülesande asjakohasus. Riigi embleem viitab tegelikult riigi identiteedi ja suveräänsuse sümbolitele, mis on loodud kunstilise keele ja väga täpse vapiteaduse kohaselt. Embleemi registreerimisest kaubamärgina või selle osana saab seega keelduda üksnes juhul, kui see võib kahjustada riigi identiteeti või suveräänsust. Seevastu riigi sellise embleemiga sarnaneva tähise, millel ei ole heraldilisi tunnuseid või on neid vähe, kasutamine kaubamärgi osana ei saa selle embleemi põhiülesannet mõjutada.

Teise argumendiga väidab apellant, et Esimese Astme Kohus jättis arvesse võtmata riigi embleemi heraldiliste tunnuste asjakohasuse, kui ta leidis, et ühe ja sama heraldilise kirjelduse põhjal on võimalikud erinevad kunstilised tõlgendused. Apellandi meelest on Pariisi konventsiooni artikli 6 ter lõike 1 punkti a ja mõiste „mis heraldika seisukohalt on jäljendamine” eesmärk on kaitsta mitte sümbolit kui sellist, vaid konkreetset kunstilist tõlgendust või kujutava kunsti teost, mis on loodud kunsti ja heraldika reeglite alusel.

Kolmanda argumendiga väidab apellant, et edasikaevatud kohtuotsuses jäeti tähelepanuta mõiste „jäljendus heraldika seisukohalt” ulatus ning lähtuti seega ühenduse kaubamärgi määruse ja Pariisi konventsiooni tõlgendusest, mis annab asjaomastele riikidele peaaegu absoluutse monopoli selliste tähiste registreerimise või kaubamärgi osana kasutamise suhtes, millel ei ole heraldilisi tunnuseid või millel ei ole väga selgeid heraldilisi tunnuseid.

Neljanda argumendiga heidab apellant lõpuks Esimese Astme Kohtule ette, et ta jättis kohe asjakohatutena kõrvale teatavad juhtumile omased asjaolud nagu nende heraldiliste tunnuste laad, mille kaitset taotletakse, sellise kaubamärgi tekitatav üldmulje, mille osaks on riigi embleem või selle jäljendus, asjaomase riigiembleemi päritolumaal pakutava kaitse laad või asjaomase kaubamärgi kasutamise tingimused.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

(2) United Nations Treaty Series, köide 828, nr 11847, lk 108.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/21

Eelotsusetaotlus, mille esitas Umweltsenat (Austria) 19. mail 2008 — Umweltanwalt von Kärnten, teised menetlusosalised: Kärntner Landesregierung, Alpe Adria Energia SpA

(Kohtuasi C-205/08)

(2008/C 209/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Umweltsenat

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Umweltanwalt von Kärnten

Teised menetlusosalised: Kärntner Landesregierung, Alpe Adria Energia SpA

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (1), mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ, millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta nn üldsuse kaasamise direktiiviga 2003/35EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (3) tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik peab ette nägema keskkonnamõju hindamise kohustuse direktiivi I lisa punktis 20 (elektriõhuliinide ehitamine, mille pinge on vähemalt 220 kV ja pikkus üle 15 km) loetletud projektidele kahe või enama liikmesriigi territooriumile kavandatud rajatise korral ka siis, kui keskkonnamõju hindamise kohustuse aluseks olevat künnist (siin: pikkus 15 km) ei ületa selle liikmesriigi territooriumile jääv rajatise osa, kuid künnis saavutatakse või ületatakse, kui arvestada naaberliikmesriiki(desse) kavandatud rajatise osi?

(1) EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248.

(2) EÜT L 73, lk 5; ELT eriväljaanne 15/03, lk 151.

(3) ELT L 156, lk 17; ELT eriväljaanne 15/07, lk 466.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/22

Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 20. mail 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 28. veebruari 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-215/06: American Clothing Associates versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-208/08 P)

(2008/C 209/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: M. A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool: American Clothing Associates SA

Apellandi nõuded

—	Tühistada Esimese Astme Kohtu 28. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas T-215/06 osas, milles leiti, et ühenduse kaubamärgi määruse (1) artikli 7 lõike 1 punkt h ei ole kohaldatav teenuseid tähistavate kaubamärkide suhtes;

—	mõista kohtukulud välja American Clothing Associates SA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks ühe väite, mis puudutab ühenduse kaubamärgi määruse artikli 7 lõike 1 punkti h rikkumist koostoimes 20. märtsi 1883. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (läbi vaadatud ja muudetud kujul) (2) artikliga 6 ter. Vastupidi sellele, mida leidis Esimese Astme Kohus, on viimati nimetatud artikkel, millele viitab ühenduse kaubamärgi määruse artikli 7 lõike 1 punkt h, tegelikult kohaldatav nii kaupu tähistavate kaubamärkide kui ka teenuseid tähistavate kaubamärkide suhtes.

Apellant märgib selle kohta esiteks, et Esimese Astme Kohus pani toime õigusnormi rikkumise, kui ta tõlgendas Pariisi konventsiooni artiklit 6 ter grammatiliselt ja kontekstiväliselt, võtmata arvesse selle sätte ja üldisemalt kogu konventsiooni mõtet; pärast selle muutmist 31. oktoobri 1958. aasta Lissaboni aktiga näeb konventsioon ette, et kõik kaubamärke puudutavad sätted laienevad ka teenuste kaubamärkidele, välja arvatud mõned sätted, mis käesolevasse asja ei puutu.

Teiseks väidab apellant, et ühenduse seadusandja ise ei ole nõus eristama kaupade kaubamärke ja teenuste kaubamärke, kuna ühenduse kaubamärgi määruse artiklis 29, mis võtab üle Pariisi konventsiooni artikli 4 A, mis puudutab prioriteediõigust, on sõnaselgelt nimetatud kaubamärgitaotlusega hõlmatud teenused.

Kolmandaks märgib apellant, et vastupidi sellele, mida leidis Esimese Astme Kohus edasikaevatud kohtuotsuses, tuleb 27. oktoobril 1994 Genfis vastu võetud lepingu kaubamärgiõiguse kohta artiklit 16 tõlgendada nii, et see selgitab Pariisi konventsiooni kohaldamisala, laiendamata seda siiski olukordadele, mis on konventsiooni kehtivas redaktsioonis välistatud.

Apellant rõhutab lõpuks, et hiljutises otsuses möönis ka Euroopa Kohus vähemalt kaudselt, et Pariisi konventsioon näeb ette kaupade kaubamärkide ja teenuste kaubamärkide võrdse kohtlemise.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

(2) United Nations Treaty Series, köide 828, nr 11847, lk 108.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/23

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesgerichtshof (Saksamaa) 22. mail 2008 — E. Friz GmbH versus Carsten von der Heyden

(Kohtuasi C-215/08)

(2008/C 209/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: E. Friz GmbH.

Kostja: Carsten von der Heyden.

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral (1), artikli 1 lõike 1 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka tarbija liitumist isikuühinguga, äriühinguga, seltsi või ühistuga, kui liitumise peamine eesmärk ei ole mitte äriühingu, seltsi või ühistu liikmeks hakkamine, vaid liikmeks astumine asendab — nagu see on tihti eelkõige suletud kinnisvarafondides osalemisega — investeeringuid või vara saamist, mis on tavaliselt vastastikuste lepingute esemeks?

Kas nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral, artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik (kohtupraktikast tulenev) õiguslik tagajärg direktiivi artikli 7 mõttes, mille kohaselt juhul, kui tarbija taganeb sellise koduukselepinguga ettenähtud liitumisest, siis on tal õigus nõuda äriühingult, seltsilt või ühistult taganemise jõustumise hetke seisuga arvutatud lahkumishüvitist, s.t äriühingule, seltsile või ühistule tehtud panuse suurusele tema lahkumise hetkel vastavat summat, kusjuures ta peab arvestama võimalusega, et äriühingu, seltsi või ühistu majandusliku arengu tõttu võib ta saada tagasi oma panusest väiksema summa või tal võib tekkida lisaks tehtud panuse kaotamisele koguni täiendav maksekohustus, kuna lahkumishüvitis on negatiivne?

(1) EÜT L 372, lk 31; ELT eriväljaane 15/01, lk 262.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/23

22. mail 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-221/08)

(2008/C 209/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Lyal, W. Mölls)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et sigarettide jaemüügi miinimum- ja maksimumhindade kehtestamisega on Iirimaa rikkunud nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivi 95/59/EÜ (1) muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu artikli 9 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	tuvastada, et jättes esitamata teabe kohaldatavate Iiri õigusaktide kohta, mis on vajalik, et komisjon saaks täita oma kohust jälgida direktiivi 95/59 kohast täitmist, on Iirimaa rikkunud EÜ artiklist 10 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

1986. aasta tubakatoodete (reklaami kontrollimine, sponsorlus ja müügi edendamine) (nr 2) määrustest ning tubakatootjate ja -importijatega kõnealuste määruste kohaldamise kohta sõlmitud kokkulepetest lähtuvalt on Iirimaa kehtestanud sigarettide miinimumhinna, mis ei või ületada 3 % allapoole konkreetse sigaretikategooria kaalutud keskmisest hinnast. Kuna tootjad ja importijad ei või kehtestada kõrgemat hinda kui 3 % üle kaalutud keskmisest hinna, on Iirimaa kehtestanud ka sigarettide maksimumhinna. Kõnealune süsteem on vastuolus direktiivi 95/59 artikli 9 lõikega 1, mille kohaselt tubakatootjad „võivad vabalt määrata oma toodete jaemüügi maksimumhinnad”.

EÜ artikli 10 alusel on liikmesriigid kohustatud hõlbustama komisjoni ülesannete täitmist, eelkõige järgides kohustust esitada teavet liikmesriigi kohustuste rikkumise hagimenetluses. Komisjon väidab, et komisjoni korduvatele taotlustele vaatamata kohaldatavate Iiri õigusaktide kohta teabe esitamise kohustuse rikkumisega on Iirimaa rikkunud EÜ artiklist 10 tulenevaid kohustusi.

(1) EÜT L 291, lk 40; eestikeelne eriväljaanne 09/01, lk 283.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/24

21. mail 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-222/08)

(2008/C 209/35)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: H. van Vliet ja A. Nijenhuis)

Kostja: Belgia Kuningriik

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et Belgia Kuningriik ei ole universaalteenuse osutamise kohustuste kulude arvestamist ning rahastamist käsitlevaid norme üle võttes täitnud talle direktiivi 2002/22/EÜ artikli 12 lõikest 1, artikli 13 lõikest 1 ja IV lisa A osast tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiiv 2002/22 reguleerib muu hulgas juhtumeid, mil turg ei rahulda piisavalt lõppkasutajate vajadusi ning sisaldab sätteid universaalteenuse kättesaadavuse kohta. Direktiivi artikli 12 lõige 1 sätestab, et kui riigi reguleerivad asutused leiavad, et universaalteenuse osutamine võib universaalteenust osutama määratud ettevõtjale olla ebaõiglane koorem, arvutavad nad artiklis 12 näidatud viisil välja universaalteenuse osutamise netokulud. IV lisa A osa sisaldab sätteid netokulude arvestamise kohta. Artikli 13 lõige 1 sätestab, et kui riigi reguleeriv asutus leiab artiklis 12 nimetatud netokulude arvestamise põhjal, et ettevõtja kanda on ebaõiglane koorem, otsustab liikmesriik määratud ettevõtja taotluse korral võtta kasutusele mehhanism netokulude kompenseerimiseks.

Komisjoni arvates ei ole Belgia nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi artikli 12 lõike 1, artikli 13 lõike 1 ja IV lisa A osa sätteid. Belgia õigusnormid ei näe nimelt ette küsimuse hindamist, kas sotsiaalsete tariifide pakkumine universaalteenuse pakkumise raames on nimetatud ettevõtjatele ebaõiglane koorem. Sellega ei vasta Belgia regulatsioon netokulude arvestamise nõuetele, mis on muu hulgas kindlaks määratud direktiivi IV lisa A osa viimases osas.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/24

Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgericht Oldenburg (Saksamaa) 26. mail 2008 — Stadt Papenburg versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-226/08)

(2008/C 209/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Oldenburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Stadt Papenburg

Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) artikli 4 lõike 2 esimene lõik võimaldab liikmesriigil muudel kui looduskaitsealastel põhjustel mitte anda nõusolekut komisjoni esitatud, ühenduse jaoks oluliste alade esialgsele loetelule ühe või mitme ala osas?

2.	Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas nende põhjuste hulka kuuluvad ka valdade ja valdade ühenduste huvid, eelkõige nende planeeringud, kavatsetavad planeeringud ja nende alade edasise arenguga seotud muud huvid?

Juhul kui esimesele ja teisele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas direktiivi 92/43/EMÜ põhjendusest 3 või nimetatud direktiivi artikli 2 lõikest 3 või ühenduse õiguse muudest sätetest tuleneb koguni, et liikmesriigid ja komisjon peavad arvestama sedalaadi põhjustega selle nõusoleku andmisel ja ühenduse jaoks oluliste alade loetelu koostamisel?

Juhul kui kolmandale küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas ühenduse õiguse seisukohast lähtudes võib vald, kellele kuuluv teatav ala võetakse loetelusse, pärast loetelu kinnitamist pöörduda kohtusse selle alusel, et loetelu on ühenduse õigusega vastuolus, kuna valla huvidega ei arvestatud või ei tehtud seda piisavalt?

Kas selleks, et jätkata jõgede lehtersuuetes pidevalt tehtavaid laevateede hooldustöid, mille teostamiseks anti siseriikliku õiguse alusel luba juba enne direktiivi 92/43/EMÜ ülevõtmise tähtaega, tuleb juhul, kui asjaomane ala on lisatud ühenduse jaoks oluliste alade loetellu, läbi viia direktiivi artikli 6 lõike 3 või lõike 4 kohane tagajärgede hindamine?

(1) ELT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/25

29. mail 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-232/08)

(2008/C 209/37)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: T. van Rijn ja K. Banks)

Kostja: Madalmaade Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Madalmaade Kuningriik lubab suurema mootori võimsusega kalalaevu kui on lubatud määruse (EÜ) nr 850/98 (1) artikli 29 lõike 2 järgi, siis on Madalmaade Kuningriik rikkunud määruse (EÜ) nr 2371/2002 (2) artiklist 23 ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 (3) artikli 2 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Madalmaade Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon leiab, et Madalmaade valitsus ei täida direktiivi rakendamise kohustust, kuna ta lubab teadlikult rikkuda ettekirjutust merilesta keelualal püüdmiseks lubatud maksimaalse mootori võimsuse kohta.

Esiteks kohaldub Madalmaade valitsuse andmetel nendele Madalmaade „Eurokotter'itele”, mis peavad kinni sisemisest kokkuleppest [Nijpels'i komisjon], alles alates 1. maist 2009 maksimaalne mootori võimsus 300 hobujõudu. Teiseks nähtub nendest andmetest, et nimetatud eeskirjast kinnipidamise kontrollimisel lepitakse süstemaatiliselt kõikumisega 12,5 % raames, mistõttu ei karistata nimetatud osas maksimaalse lubatud mootori võimsuse ületamist.

(1) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, lk 1; ELT eriväljaanne 04/04, lk 217).

(2) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, lk 59; ELT eriväljaanne 04/05, lk 460).

(3) Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, lk 1; ELT eriväljaanne 04/02, lk 70).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/26

Eelotsusetaotlus, mille esitas Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) 30. mail 2008 — Milan Kyrian versus Celní úřad Tábor

(Kohtuasi C-233/08)

(2008/C 209/38)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nejvyšší správní soud

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Milan Kyrian

Vastustaja: Celní úřad Tábor

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete ning põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel (1) artikli 12 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohtule, kelle tööpiirkonnas on vastustajast ametiasutuse asukoht, on esitatud kaebus sissenõudetoimingute peale, siis on see kohus pädev kooskõlas selle liikmesriigi seaduste ja määrustega kontrollima, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument (täitedokument) kuulub täitmisele ja kas see on võlgnikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud?

Kas ühenduse õiguse üldpõhimõtetest — eeskätt õiglase kohtuliku arutamise, hea halduse ja õigusriigi põhimõtetest — tuleneb, et nõude täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi (täitedokument) võlgnikule teatavaks tegemine keeles, millest ta ei saa aru ja mis ei ole ka selle riigi ametlik keel, kus täitedokument võlgnikule teatavaks tehakse, on puudus, mis lubab keelduda sissenõude täitmisele pööramisest sellise täitedokumendi alusel?

(1) EÜT L 73, lk 18; ELT eriväljaanne 02/01, lk 44.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/26

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation (Prantsusmaa) 3. juunil 2008 — Google France, Google Inc. versus Louis Vuitton Malletier

(Kohtuasi C-236/08)

(2008/C 209/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation (chambre commerciale, financière et économique)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Google France, Google Inc.

Vastustaja: Louis Vuitton Malletier

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) artikli 5 lõike 1 punkte a ja b ning nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (2) artikli 9 lõike 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et tasulise viitamisteenuse osutaja, kes teeb reklaami tellijatele kättesaadavaks märksõnad, mis kujutavad või imiteerivad registreeritud kaubamärke ning korraldab viitamislepingu raames nende märksõnade põhjal privilegeeritud reklaamlinkide tekitamist ja kuvamist, mis suunavad veebilehtedele, kus pakutakse võltskaupa, kasutab neid kaubamärke viisil, mida kaubamärkide omanikul on õigus takistada?

2.	Kas juhul, kui asjaomased kaubamärgid on mainekad, on nende kaubamärkide omanikul õigus nende kasutamist takistada direktiivi artikli 5 lõike 2 ja määruse artikli 9 lõike 1 punkti c alusel?

Kas juhul, kui selline kasutamine ei kujuta endast kasutamist, mida kaubamärgi omanikul on direktiivi või määruse alusel õigus takistada, võib tasulise viitamisteenuse osutajat pidada infoühiskonna teenuse pakkujaks, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe talletamises 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (3) artikli 14 tähenduses, mistõttu tema vastutus ei teki enne seda, kui kaubamärgiomanik teavitab teda tähise ebaseaduslikust kasutamisest reklaamitellija poolt?

(1) EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92.

(2) EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, lk l; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/27

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation (Prantsusmaa) 3. juunil 2008 — Google France versus Viaticum, Luteciel

(Kohtuasi C-237/08)

(2008/C 209/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation (chambre commerciale, financière et économique)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Google France

Vastustajad: Viaticum, Luteciel

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) artikli 5 lõike 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et tasulise viitamisteenuse osutaja, kes teeb reklaami tellijatele kättesaadavaks märksõnad, mis kujutavad või imiteerivad registreeritud kaubamärke ning korraldab viitamislepingu raames nende märksõnade põhjal privilegeeritud reklaamlinkide tekitamist ja kuvamist, mis suunavad veebilehtedele, kus pakutakse kaubamärgiregistreeringutega hõlmatud kaupadega identseid või sarnaseid kaupu, kasutab neid kaubamärke viisil, mida kaubamärkide omanikul on õigus takistada?

Kas juhul, kui selline kasutamine ei kujuta endast kasutamist, mida kaubamärgi omanikul on direktiivi või määruse (2) alusel õigus takistada, võib tasulise viitamisteenuse osutajat pidada infoühiskonna teenuse pakkujaks, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe talletamises 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (3) artikli 14 tähenduses, mistõttu tema vastutus ei teki enne seda, kui kaubamärgiomanik teavitab teda tähise ebaseaduslikust kasutamisest reklaamitellija poolt?

(1) EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92.

(2) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/27

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation (Prantsusmaa) (chambre commerciale, financière et économique) 3. juunil 2008 — Google France versus CNRRH, Pierre-Alexis Thonet, Bruno Raboin, „UNICIS”-frantsiisisaaja äriühing Tiger

(Kohtuasi C-238/08)

(2008/C 209/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation (chambre commerciale, financière et économique)

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Google France

Vastustajad kassatsioonimenetluses: CNRRH, Pierre-Alexis Thonet, Bruno Raboin, „UNICIS”-frantsiisisaaja äriühing Tiger

Eelotsuse küsimused

Kas sellise märksõna reserveerimine tasulise veebipõhise viitamise lepingu raames ettevõtja poolt, mis kutsub asjaomast sõna kasutava otsingu korral esile lingi kuvamise, milles pakutakse selle ettevõtja käitatava saidiga ühendamist selleks, et pakkuda kaupu ja teenuseid müügiks, ning milles kujutatakse või imiteeritakse kolmanda isiku poolt identsete või sarnaste kaupade jaoks registreeritud kaubamärki, on iseenesest selle kaubamärgi omaniku loa puudumisel viimasele nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi (1) artikliga 5 tagatud õiguse rikkumine?

Kas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõike 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et tasulise viitamisteenuse osutaja, kes teeb reklaami tellijatele kättesaadavaks märksõnad, mis kujutavad endast või imiteerivad registreeritud kaubamärke ning korraldab viitamislepingu raames nende märksõnade põhjal privilegeeritud reklaamlinkide tekitamist ja kuvamist, mis suunavad veebilehtedele, kus pakutakse kaubamärgiregistreeringutega hõlmatud kaupadega identseid või sarnaseid kaupu, kasutab neid kaubamärke viisil, mida kaubamärkide omanikul on õigus takistada?

(1) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92).

(2) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul („direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta”) (EÜT 2000, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/28

4. juuni 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-244/08)

(2008/C 209/42)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: A. Aresu ja M. Afonso)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et Itaalia Vabariik rikkus nõukogu 6. detsembri 1979. aasta kaheksanda direktiivi 79/1072/EMÜ (1) (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord) artiklit 1 ja nõukogu 17. novembri 1986. aasta kolmeteistkümnenda direktiivi 86/560/EMÜ (2) (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord) artiklit 1, kuna ta kohustab maksukohustuslast — kelle peamine asukoht on mõnes liikmesriigis või kolmandas riigis, kuid kellel on majandustegevuse asukoht, kust vaadeldaval ajavahemikul on Itaalias kaupu müüdud või teenuseid osutatud — saama sisendkäibemaksu tagasi mitte mahaarvamise kaudu vaid nimetatud direktiivides ette nähtud skeeme kasutades, kuigi kaupade ja teenuste ost ei olnud toimunud mitte Itaalias majandustegevuse asukoha vaid otseselt peamise asukoha kaudu;

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon palub käesolevas hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et ühenduse õigusega on vastuolus Itaalia Vabariigi meede, mis kohustab käibemaksukohustuslast — kelle peamine asukoht on mõnes liikmesriigis või kolmandas riigis, kuid kellel on Itaalias majandustegevuse asukoht, kust vaadeldaval ajavahemikul on Itaalias kaupu müüdud või teenuseid osutatud — saama sisendkäibemaksu tagasi mitte tavapärase mahaarvamisskeemi kaudu, mille näeb ette direktiivi 77/388/EMÜ (3) (kuues käibemaksudirektiiv) üldnorm, vaid direktiivis 79/1072/EMÜ (kaheksas käibemaksudirektiiv) ja direktiivis 86/560/EMÜ (kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv) ette nähtud skeeme kasutades, kuigi kaupade ja teenuste ost ei olnud toimunud mitte Itaalias majandustegevuse asukoha vaid otseselt peamise asukoha kaudu, mis asub välismaal.

Niisugune meede, mis muudab asjaomastele maksumaksjatele nende maksukohustuste täitmise ülemäära raskeks, on komisjoni arvates vastuolus ülalnimetatud käibemaksudirektiivide aluspõhimõtetega, mis näevad ette, et välismaisel maksumaksjal, kellel on Itaalias majandustegevuse asukoht ja kes teostab sellest asukohast majandustegevust Itaalias, peab olema võimalik kasutata tavapärast kuuendas direktiivis ette nähtud mahaarvamise skeemi isegi juhul, kui mõned äritehingud tehakse otseselt peamise asukoha kaudu.

(1) EÜT L 331, lk 11; ELT eriväljaanne 09/01, lk 79.

(2) EÜT L 326, lk 40; ELT eriväljaanne 09/01, lk 129.

(3) Nõukogu kuues 17. mai 1977. aasta direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/29

3. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Soome Vabariik

(Kohtuasi C-246/08)

(2008/C 209/43)

Kohtumenetluse keel: soome

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Aalto, D. Triantafyllou)

Kostja: Soome Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Soome Vabariik ei maksustanud käibemaksuga riigi õigusabibüroode (nende töötajatena tegutsevate avalike õigusnõustajate) poolt õigusabiregulatsiooni kohaselt osalise hüvitise eest osutatavaid õigusteenuseid, samal ajal kui eranõustajate osutatavad samasugused teenused on käibemaksuga maksustatud, rikkus ta kuuenda käibemaksudirektiivi 77/388/EMÜ (1) artikli 2 lõikest 1 ja artikli 4 lõigetest 1, 2 ja 5 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Soome Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Soomes võib õigusabi saaja kohtumenetlustes valida nõustajaks avaliku õigusnõustaja või eranõustaja. Avalike õigusnõustajate poolt osalise hüvitise eest osutatavad teenused on käibemaksuvabad, samal ajal kui eranõustajate poolt osalise hüvitise eest osutatavad teenused on käibemaksuga maksustatud. Komisjon leiab, et käesoleval juhul on tegemist samasuguste teenuste erineva käibemaksualase kohtlemisega, mis mõjutab ühenduse omavahendeid.

Komisjon leiab, et riigi õigusabibüroode poolt kohtumenetlustes osutatavad teenused ei kuulu kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 4 lõike 5 esimese lõigu kohaldamisalasse. Kõnealused teenused on selgelt käibemaksuvabad juhul, kui need osutatakse hüvitist saamata. Kui aga õigusabi saaja maksab teenuse eest, ei saa riigi õigusabibüroo osutatavaid teenuseid pidada käibemaksuvabadeks.

Käibemaksudirektiivi artikli 4 lõike 5 teises lõigus on sätestatud, et avalik-õiguslikke organisatsioone käsitatakse maksukohustuslasena seoses tegevusega, mida nad teevad ametivõimudena, kui erinev kohtlemine tooks kaasa konkurentsi olulise moonutamise. Komisjon leiab, et juhul, kui riigi õigusabibüroosid käsitataks ametivõimudena tegutsevatena, tooks maksukohustuse kohaldamata jätmine kaasa konkurentsi olulise moonutamise. Seetõttu tuleb neid pidada käibemaksukohustuslasteks.

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT 1977, L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/29

9. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-248/08)

(2008/C 209/44)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: Eleni Tserepa-Lacombe ja A. Markoulli)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et Kreeka Vabariik on rikkunud määruse (EÜ) nr 1774/2002 (1), milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, artikli 4 lõike 2 punktidest a ja c, artikli 5 lõike 2 punktist c, artikli 6 lõike 2 punktist b, artiklitest 10, 11, 12, 13, 14, 15, 17, 18 ja 26 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon palub käesoleva hagiga Euroopa Kohtul tuvastada, et Itaalia Vabariik on rikkunud määruse (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (edaspidi „loomsete kõrvalsaaduste määrus”), artikli 4 lõike 2 punktidest a ja c, artikli 5 lõike 2 punktist c, artikli 6 lõike 2 punktist b ning artiklitest 10, 11, 12, 13, 14, 15, 17, 18 ja 26 tulenevaid kohustusi. Tuleb märkida, et käesoleva hagi esemeks on kaks rikkumise menetlust (rikkumised 2001/5217 ja 2006/2221), mis puudutavad eelnimetatud määruse osutatud artiklite rikkumist Kreeka Vabariigi poolt.

Määruses on iseäranis sätestatud, et pärast loomsete jäätmete kogumist, transportimist ja identifitseerimist asjatu viivitamiseta tuleb need pärast töötlemist muu hulgas hävitada viisil, mis on määrusega 2. kategooriasse kuuluvate materjalide kohta ette nähtud (artikli 4 lõike 2 punkt c, artikli 5 lõike 2 punkt c ja artikli 6 lõike 2 punkt b). Samuti on ette nähtud määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamine põletamise teel (artikli 4 lõike 2 punkt a). Lisaks sätestab loomsete kõrvalsaaduste määrus jäätmete töötlemisettevõtete, vaheettevõtete, ladude, põletus- ja koospõletusrajatiste, 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemisettevõtete, 1. ja 2. kategooria õlikeemiaettevõtete, biogaasi ja komposteerimisettevõtete tunnustamise (artiklid 10–15). Analoogselt määratleb loomsete kõrvalsaaduste määrus 3. kategooria töötlemisettevõtete ning lemmikloomatoitu tootvate ettevõtete ja tehniliste ettevõtete tunnustamise tingimused pädevate asutuste poolt (artiklid 17 ja 18). Määrusest tuleneb veel, et pädevad asutused teevad kõnealuste sätete järgmiseks korrapäraste ajavahemike järel kontrolle ja inspekteerimisi kehtestatud kriteeriumite alusel ning võtavad täitmata jätmise korral vajalikud meetmed (artikkel 26).

Komisjon rõhutab mitmetele komisjoni veterinaar- ja toiduameti kontrolliaruannetele tuginedes, et ei põhjendatud arvamuses ega täiendavas põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel ega pärast seda tähtaega ei ole Kreeka Vabariik võtnud kõiki vajalikke meetmeid talle ette heidetud rikkumiste kõrvaldamiseks ja kohustuste täitmiseks, mis Kreeka Vabariigile loomsete kõrvalsaaduste määruse ülalviidatud artiklitest tulenevad.

2004. aastast alates on veterinaar- ja toiduamet teinud Kreekas mitmeid kontrollkäike, et teha kindlaks loomsete kõrvalsaaduste määruse sätete puudulik rakendamine. Vaatamata sellele, et veterinaar- ja toiduameti järelduste põhjal Kreeka ametiasutustele antud soovituste järel on tuvastatud mõningate edusammude tegemine ning et 2006. aasta oktoobris on vastu võetud vastavad õigusnormid, mille eesmärk on loomsete kõrvalsaaduste määruse rakendamiseks vajalike haldusmeetmete võtmine, eelkõige jäätmete töötlemisettevõtete tunnustamise osas, on veterinaar- ja toiduameti inspektorid kuni 2007. aasta aprillini ehk viimase kontrollkäigu tegemiseni korduvalt kohapeal tuvastanud, et Kreeka ametiasutused ei ole teinud loomsete kõrvalsaaduste määruse ülalviidatud artiklitest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke toiminguid.

Samuti tuleb märkida, et ülalviidatud sätete täitmata jätmine või puudulik täitmine on suures osas põhjustatud pädevate asutuste ebaefektiivsest koordineerimisest prefektuuride haldusasutuste tasandil. Nagu Kreeka ametiasutuste poolt veterinaar- ja toiduameti kontrollkäikude tulemusena tehtud järeldustele antud vastustest ilmneb, ei taga pädevate asutuste teostatavad ametlikud kontrollid ja siseriiklike õigusnormidega kehtestatud sanktsioonide kohaldamine piisavalt tõhusalt loomsete kõrvalsaaduste määruse rakendamist.

(1) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/30

10. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-249/08)

(2008/C 209/45)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Banks ja C. Cattabriga)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik

—

ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et kontrollida ja inspekteerida adekvaatselt tema territooriumil ning tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes toimuvat kalapüüki ning teostada selle üle adekvaatset järelevalvet, eriti mis puudutab triivvõrkude pardal hoidmist ja kasutamist reguleerivate normide järgimist, ning

—	ei ole piisaval määral taganud adekvaatsete meetmete võtmist isikute suhtes, kes on rikkunud triivvõrkude pardal hoidmist ja kasutamist käsitlevaid ühenduse norme, eelkõige mitte rakendades rikkumiste suhtes hoiatavaid sanktsioone,

on Itaalia Vabariik rikkunud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2241/87 teatavate kontrollimeetmete kehtestamise kohta kalanduses (1) artikli 1 lõikest 1 ja nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (2), artikli 2 lõikest 1 ning artikli 31 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

1.	Alates 1992. aastast, mil kehtestati üle 2,5 km pikkuste triivvõrkude pardal hoidmise ja kasutamise keeld, ning alates 2001. aastast, mil keelati kõikide triivvõrkude kasutamine, on Itaalia kalalaevastik süstemaatiliselt ja massiliselt seda keeldu rikkunud.

2.	Komisjoni arvates on sellise fenomeni ulatuslikkus ja tõsidus otseselt põhjustatud Itaalia kontrollisüsteemi suutmatusest kõnealusest keelust kinni pidada ja sellest, et Itaalia õiguses sellise rikkumise eest ette nähtud sanktsioonid on puudulikud.

Komisjon märgib sellega seoses, et triivvõrkude kasutamise üle teostavad järelevalvet mitmed omavahel konkureerivad struktuurid, kelle jaoks on antud ülesande täitmine muude ülesannetega võrreldes vaid kõrvalkohustusteks ning tegevus on täielikult koordineerimata. Samuti takistab tõhusa kontrolli läbiviimist vajalike inim-, aja- ja materiaalsete ressursside puudus.

Lisaks puudub triivvõrkude kasutamise kontrollitegevuse asjakohane programmeerimine ja strateegiline planeerimine. Komisjon märgib siinjuures, et kontrollitegevus peab olema spetsiifilistest riskifaktoritest tulenevalt hoolikalt programmeeritud ning selle aluseks peab olema terviklik, integreeritud ja ratsionaalne strateegia. Samuti tuleb keskenduda just teatavatele perioodidele aastas ning täpselt kindlaksmääratud piirkondadele ja kontrollipunktidele. Itaalia ametiasutused ei ole eelöeldut üheski aspektis rakendanud.

Liiati ei ole triivvõrkude (spadara) kasutamise kontrollimise eest vastutavatel ametiasutustel juurdepääsu teabele kalalaevade asukoha kohta, mis tehakse kindlaks ühenduse kalalaevade satelliidipõhise seiresüsteemi abil, mis on määruse nr 2847/93 artikliga 3 kasutusele võetud. Lisaks ilmneb komisjoni teostatud uurimisest, et küllaltki paljudel kalalaevadel puuduvad satelliidipõhise seiresüsteemi rakendamiseks vajalikud seireseadmed. Andmete kogumise ning määruses nr 2847/93 ette nähtud püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide ja müügiteatiste elektroonilise salvestamise ning a fortiori asjaomaste andmete ja satelliidipõhise seiresüsteemi raames saadud andmete võrdleva analüüsi osas puudub igasugune efektiivsus.

6.	Kui triivvõrkude kasutamise kontroll Itaalia ametiasutuste poolt on täiesti puudulik, siis sama ebatõhus on ka triivvõrkude hoidmist ja kasutamist puudutavate ühenduse normide rikkumise eest karistamine.

Komisjon märgib sellega seoses esiteks, et vastupidi määruse nr 3094/86 (3) artiklile 9a ning selle sisu kordavatele ja laiendavatele sätetele on sanktsioone reguleeriva Itaalia õiguse kohaselt keelatud sisuliselt vaid triivvõrkude kasutamine või nende kasutamise kavatsemine, mitte lihtsalt nende pardal hoidmine.

Teiseks, juhul kui triivvõrkude kasutamise keelu rikkumine tegelikult tuvastatakse, ei anna kohalikud kontrolliasutused sellest pädevatele asutustele korrapäraselt teada, eelkõige sotsiaalse surve tõttu, ning igal juhul ei alustata rikkumise suhtes menetlust ega määrata karistust. Määratud karistuste arv ja raskus on tegelikult olematu.

Komisjon leiab seetõttu, et triivvõrkusid puudutavate ühenduse normide täitmise tagamiseks Itaalias rakendatav kontrolli- ja sanktsioonisüsteem ei ole piisav, et tagada määruse nr 2241/87 artikli 1 lõikest 1 ja artikli 2 lõikest 1 ning määruse nr 2847/93 artikli 31 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid liikmesriigi kohustusi.

(1) EÜT L 207, lk 1.

(2) EÜT L 261, lk 1.

(3) Nõukogu 7. oktoobri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 3094/86 kalavarude kaitse teatavate tehniliste meetmete kohta (EÜT L 288, 11.10.1986, lk 1).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/31

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale della Campania (Itaalia) 16. juunil 2008 — Futura Immobiliare srl Hotel Futura jt versus Comune di Casoria

(Kohtuasi C-254/08)

(2008/C 209/46)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale della Campania

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Futura Immobiliare srl Hotel Futura jt

Vastustaja: Comune di Casoria

Eelotsuse küsimus

Kas ühenduse direktiivi 75/442/EMÜ (1) artikliga 15, muudetud direktiivi 91/156/EMÜ (2) artikliga 1, ja „saastaja maksab” põhimõttega on kooskõlas siseriiklik kord, mis tuleneb 1993. aasta seadusandliku dekreedi nr 507 artiklitest 58 jj, ning üleminekusätted, millega pikendati selle korra kehtivust, st Vabariigi presidendi 1999. aasta dekreedi nr [158] artikkel 11 koos hilisemate muudatustega ning 2006. aasta seaduse nr 296 artikli 1 lõige 184, mis tingivad jäätmete kõrvaldamise teenuse kulude katmiseks kohaldatava maksukorra säilimise ning lükkavad edasi tariifide korra kehtestamise, mille kohaselt teenuse kulud katavad jäätmetekitajad ja –valdajad?

(1) EÜT L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23.

(2) EÜT L 78, lk 32; ELT eriväljaanne 15/02, lk 3.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/32

17. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-259/08)

(2008/C 209/48)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Patakia ja D. Recchia)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud vastu kõiki vajalikke meetmeid, et võtta täielikult ja/või õigesti siseriiklikku õigusesse üle direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (1) artikli 3 lõigetest 1 ja 2, artikli 4 lõikest 1, artiklist 5 ning artikli 8 lõikest 1 tulenevad kohustused, siis on Kreeka Vabariik rikkunud nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

1.	Komisjon uuris Kreeka Vabariigi poolt direktiivi 79/409/EMÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega. Kontrolli tagajärjel ilmnes, et mõningaid direktiivi sätetest ei olnud täielikult ja/või õigesti üle võetud.

2.	Eelkõige väidab komisjon, et Kreeka Vabariik ei ole üle võtnud direktiivi 79/409/EMÜ artikli 3 lõiget 1, sest ta ei ole võtnud kõiki meetmeid, mis on vajalikud artiklis 1 osutatud linnuliikide elupaikade piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamiseks, hoidmiseks või taastamiseks.

Komisjon leiab samuti, et direktiivi 79/409/EMÜ artikli 3 lõiget 2 ei ole täielikult ja õigesti üle võetud, sest ülevõttev akt ei võimalda kontrollida ala erikaitsealana klassifitseerimise seaduslikkust, see ei sisalda ühtegi sätet erikaitsealast väljaspool asuvate, kuid sellega piirnevate elupaikade kaitseks, ning lisaks sellele ei sisalda see ühtegi hävitatud biotoopide taastamise ja uute loomise küsimust käsitlevat sätet, mis kujutavad endast ometi direktiivi peamisi eesmärke.

Komisjon rõhutab lisaks, et direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõiget 1 ei ole õigesti üle võetud, sest ei ole ette nähtud ühtegi alade erikaitsealadena klassifitseerimise formaalset menetlust, ei esine sõnaselget viidet või seost I lisa liikide ja erikaitsealade klassifitseerimise kohustuse vahel ning puudub viide kohustusele arvestada kaitstud liikide arvukuse arengutendentse ja muutumist.

Komisjon märgib seejärel, et direktiivi 79/409/EMÜ artiklit 5 ei ole täielikult ja õigesti üle võetud, sest Kreeka õigusaktides ei sisaldu ühtegi liikide kaitse üldsätet nagu seda näeb ette direktiiv, vaid need soosivad jahti. Lisaks sellele ei ole üle võetud kaitstud liikide tahtliku tapmise või linnumunade tahtliku korjamise keeldu.

Lõpetuseks väidab komisjon, et direktiivi 79/409/EMÜ artikli 8 lõiget 1 ei ole õigesti üle võetud, sest Kreeka õigusaktid ei sisalda kõigi massilist või mittevalikulist püüdmist või tapmist võimaldavate või liigi paigutist kadumist põhjustada võivate vahendite, viiside ja seadiste kasutamise keeldu.

7.	Komisjon leiab seetõttu, et Kreeka Vabariik ei ole täielikult ja/või õigesti võtnud siseriiklikku õigusesse üle direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 3 lõigetest 1 ja 2, artikli 4 lõikest 1, artiklist 5 ning artikli 8 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

(1) EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/33

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Superior de Justicia de Murcia (Hispaania) 19. juunil 2008 — María Julia Zurita García versus Delegado del Gobierno en la Región de Murcia

(Kohtuasi C-261/08)

(2008/C 209/49)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Murcia

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: María Julia Zurita García

Vastustaja: Delegado del Gobierno en la Región de Murcia

Eelotsuse küsimused

Kas EÜ asutamislepingut ja eelkõige selle artikli 62 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a ning samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (1), ja eelkõige selle artikleid 5, 11 ja 13 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid nagu Hispaania õigusnormid ja neid tõlgendav kohtupraktika, mis võimaldavad asendada mistahes „kolmanda riigi kodaniku”, kes ei oma Euroopa Liidu territooriumile sisenemiseks või seal viibimiseks õigust andvat dokumenti, väljasaatmise rahatrahvi kohaldamisega?

(1) ELT L 105, lk 1.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/33

Eelotsusetaotlus, mille esitas Østre Landsret (Taani) 19. juunil 2008 — CopyGene A/S versus Skatteministeriet

(Kohtuasi C-262/08)

(2008/C 209/50)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Østre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: CopyGene A/S

Vastustaja: Skatteministeriet

Eelotsuse küsimused

Kas kuuenda direktiivi (1) artikli 13 A osa lõike 1 punktis b nimetatud mõistet haiglaraviga „otseselt seotud” tuleb tõlgendada nii, et see mõiste sisaldab ajalist tingimust, mille kohaselt peab haiglaravi, millega teenus on otseselt seotud, olema tegelik või lõpetatud, käimasolev või kavandatav, või piisab sellest, kui see teenus võib olla otseselt seotud võimaliku, kuid hetkel mitteosutatava või määratlemata haiglaraviga, nii et tüvirakkude panga osutatavad teenused, mis seisnevad vastsündinutelt nabanöörivere kogumises, transportimises, analüüsimises ja ladustamises allogeenseks kasutamiseks, on selle sättega hõlmatud?

Sellega seoses, kas omab tähendust asjaolu, et nimetatud teenuseid ei saa osutada pärast sünnitamise hetke?

2)	Kas kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab üldiseid ennetavaid teenuseid, kui neid teenuseid osutatakse enne haiglaravi või meditsiinilist abi ja enne kui haiglaravi või meditsiiniline abi on nii ajalises kui meditsiinilises mõttes ette nähtud?

Kas mõistet „teised nõuetekohaselt tunnustatud sama laadi asutused” kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõike 1 punkti b mõttes tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab eraõiguslikke tüvirakkude panku, mille teenus — mida osutab professionaalne meditsiinipersonal nagu õed, ämmaemandad ja bioanalüütikud — seisneb vastsündinutelt võetava nabanöörivere kogumises, transportimises, analüüsimises ja ladustamises autoloogse kasutamise eesmärgil seoses võimaliku tulevase haiglaraviga, samas kui tüvirakkude pangad ei saa riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist mingit toetust ning nende tüvirakkude pankade poolt osutatud teenusega kaasnenud kulutusi haigekassa ei hüvita?

Seoses sellega, kas on tähendust asjaolul, et tüvirakkude pank on saanud liikmesriigi pädevatelt tervishoiuametitelt loa käsitleda kudesid ja rakkusid — nabanööriverest saadud tüvirakkude, mis on mõeldud autoloogseks kasutamiseks, töötlemise, säilitamise ja ladustamise teel — vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, mis rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta (2)?

Kas küsimustele 1–3 antavaid vastuseid mõjutab see, et eespool nimetatud teenuseid osutab eraõiguslik tüvirakkude pank, mis on saanud liikmesriigi pädevatelt tervishoiuametitelt loa käsitleda kudesid ja rakkusid — nabanööriverest saadud tüvirakkude, mis on mõeldud autoloogseks kasutamiseks, töötlemise, säilitamise ja ladustamise teel — vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, mis rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta?

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

(2) ELT L 102, 7.4.2004, lk 1, ELT eriväljaanne 15/08, lk 291.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/34

Eelotsusetaotlus, mille esitas Högsta domstolen (Rootsi) 19. juunil 2008 — Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening versus Stockholms kommun genom dess marknämnd

(Kohtuasi C-263/08)

(2008/C 209/51)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Högsta domstolen

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Djurgården–Lilla Värtans Miljöskyddsförening

Vastustaja: Stockholms kommun genom dess marknämnd

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 85/337/EMÜ (1) II lisa punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et selle alla kuuluvad ka veega seotud tööd, mis hõlmavad elektrikaablite tunnelisse lekkiva põhjavee ärajuhtimist ning selle maapinda või mäe sisse tagasifiltreerimist põhjavee vähenemise kompenseerimiseks, ning tööd, mis hõlmavad vee ärajuhtimise ning tagasifiltreerimise rajatiste ehitamist ja hooldamist?

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 85/337/EMÜ artiklis 10a sätestatu — et teatavatel tingimustel peab asjaomasel üldsusel olema juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste sisulist või protseduurilist seaduslikkust — tähendab, et kehtib ka nõue, et asjaomasel üldsusel peab olema õigus vaidlustada kohtu poolt planeeringu heakskiitmise menetluses tehtud otsus juhul, kui kõnealusel asjaomasel üldsusel on juba olnud võimalus osaleda planeeringu heakskiitmise kohtulikus uurimises ning esitada sellele kohtule oma seisukohad?

Juhul, kui vastused esimesele ja teisele küsimusele on jaatavad: siis kas direktiivi 85/337/EMÜ artikli 1 lõiget 2, artikli 6 lõiget 4 ning artiklit 10a tuleb tõlgendada nii, et need tähendavad, et artikli 6 lõikes 4 ja artiklis 10a viidatud asjaomase üldsuse kohta võib kehtestada erinevaid siseriiklikke nõudeid, mille tagajärjel väikestel, kohalikel keskkonnaorganisatsioonidel on õigus võtta osa artikli 6 lõikes 4 viidatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korrast seoses projektidega, mis toovad eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju vastava ühingu tegevuspiirkonnas, kuid mitte artiklis 10a sätestatud õigust nõuda selle otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse kohtulikku läbivaatamist?

(1) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/35

19. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-266/08)

(2008/C 209/52)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande ja E. Adsera Ribera)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole vastu võtnud õigus- ja haldusnorme nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (1), täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud selle direktiivi artiklist 17 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2004/81/EÜ siseriiklikku õigussesse ülevõtmise tähtaeg möödus 5. augustil 2006.

(1) ELT L 261, lk 19; ELT eriväljaanne 19/07, lk 69.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/35

24. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Ungari Vabariik

(Kohtuasi C-270/08)

(2008/C 209/53)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: W. Wils ja V. Bottka)

Kostja: Ungari Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Ungari Vabariik ei ole võtnud vajalikke õigus-ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (1), täitmiseks või ei ole sellest komisjonile teatanud, on see liikmesriik rikkunud nimetatud direktiivi artiklist 19 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Ungari Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 12. juunil 2007.

(1) ELT L 149, lk 22.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/35

24. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-272/08)

(2008/C 209/54)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande ja E. Adsera Ribera)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (1) miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta, täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud selle direktiivi artiklist 38 tulenevaid kohustusi.

—	Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2004/83/EÜ siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 10. oktoobril 2006.

(1) ELT L 304, lk 12; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/36

25. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-273/08)

(2008/C 209/55)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Rozet ja A. Alcover San Pedro)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole Euroopa Ühenduste Komisjoni teavitanud vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx), lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja ammoniaagi (NH3) siseriiklike heitkoguste vähendamise programmidest ega siseriiklikest SO2, NOx, LOÜ ja NH3 emissiooni andmekogudest ega SO2, NOx, LOÜ ja NH3 emissiooni prognoosidest 2010. aastaks, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (1) artikli 6 lõigetest 1, 2 ja 3, artikli 7 lõigetest 1 ja 2 ja artikli 8 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole direktiivis 2001/81/EÜ ettenähtud tähtajaks edastanud kolme liiki dokumenti, mis puudutavad siseriiklikke vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx), lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja ammoniaagi (NH3) heitkoguste ülemmäärasid.

Esiteks on kostja rikkunud direktiivi artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud kohustust koostada programmid eespool nimetatud saasteainete siseriiklike saasteainekoguste järkjärguliseks vähendamiseks.

Teiseks ja kolmandaks ei ole ta samade saasteainete puhul kinni pidanud artikli 7 lõigete 1 ja 2 sätetest saasteainete siseriiklike emissiooni andmekogude ja emissiooni prognooside 2010. aastaks iga-aastast koostamist ja ajakohastamist puudutavas osas.

Lõpuks on ta rikkunud kohustust edastada komisjonile need kolme liiki dokumendid direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tähtajaks.

(1) EÜT L 309, lk 22; ELT eriväljaanne 15/06, lk 320.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/36

27. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-282/08)

(2008/C 209/56)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: W. Roels ja W. Wils)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 („ebaausate kaubandustavade direktiiv”) (1), täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2005/29/EÜ ülevõtmise tähtaeg möödus 12. juunil 2007 Käesoleva hagi esitamise ajaks ei olnud kostja ikka veel võtnud vajalikke meetmeid direktiivi ülevõtmiseks või vähemalt ei olnud komisjoni neist teavitanud.

(1) ELT L 149, lk 22.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/37

Eelotsusetaotlus, mille esitas Svea Hovrätt — Miljööverdomstolen (Rootsi) 30. juunil 2008 — Kemikalieeinspektionen versus Nordiska Dental AB

(Kohtuasi C-288/08)

(2008/C 209/57)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Svea Hovrätt — Miljööverdomstolen

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Kemikalieeinspektionen

Vastustaja: Nordiska Dental AB

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (1) sätteid tuleb tõlgendada nii, et need takistavad kohaldamast liikmesriigi kehtestatud ja keskkonnakaalutlustel rajanevat keeldu eksportida kaubanduslikus korras kõnealusest riigist hambaravis kasutatavat, elavhõbedat sisaldavat amalgaami?

b)	Kas asjaolu, et asjaomane toode kannab EC-märgist, mõjutab seda tõlgendust?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, kas siis Rootsi määruse (1998:944), mis puudutab muuhulgas teatavatel juhtudel keemiatoodetega kauplemise ja nende impordi ja ekspordikeeldu, ning mis rajaneb eespool käsitletud kaalutlustel, § 8 ja § 11 on kooskõlas EÜ artiklitega 29 ja 30 juhul, kui neid paragrahve kohaldatakse hambaravis kasutatavale elavhõbedat sisaldavale amalgaamile, mis kannab EC-märgist?

(1) EÜT L 169, lk 1; ELT eriväljaanne 13/12, lk 82.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/39

Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2008. aasta otsus — Alitalia versus komisjon

(Kohtuasi T-301/01) (1)

(Riigiabi - Itaalia ametivõimude poolt Alitalia rekapitaliseerimine - Otsus riigiabi ühisturuga kokkusobivaks lugemise kohta - Otsus, mis on tehtud pärast Esimese Astme Kohtu otsust, millega tühistati varasem otsus - Vastuvõetavus - EÜ artikli 233 rikkumine - EÜ artiklite 87 ja 88 rikkumine - Riigiabi lubatavuse tingimused - Põhjendamiskohustus)

(2008/C 209/65)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Alitalia — Linee aeree italiane Spa (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Siragusa, G. M. Roberti, G. Scassellati Sforzolini, F. Moretti ja F. Sciaudone)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Di Bucci, keda abistasid advokaadid A. Abate ja G. Conte)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 18. juuli 2001. aasta otsus 2001/723/EÜ äriühingu Alitalia rekapitaliseerimise kohta (EÜT L 271, lk 28).

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Alitalia — Linee aeree italiane Spalt.

(1) EÜT C 44, 16.2.2002.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/39

Esimese Astme Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus — Deutsche Post versus komisjon

(Kohtuasi T-266/02) (1)

(Riigiabi - Saksa ametiasutuste poolt Deutsche Post AG kasuks rakendatud meetmed - Otsus, millega abi kuulutatakse kokkusobimatuks ühisturuga ja määratakse selle tagasinõudmine - Üldist majandushuvi esindav teenus - Kahjumiga müügi poliitikast tingitud ülekulude hüvitamine uksest-ukseni pakiveo sektoris - Eelise puudumine)

(2008/C 209/66)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Post AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Sedemund ja T. Lübbig)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Kreuschitz ja J. Flett)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Bundesverband Internationaler Express- und Kurierdienste eV (BIEK) (Frankfurt, Saksamaa), (esindajad: advokaadid F. Mitzkus, T. Wambach ja R. Wojtek) ja UPS Europe NV/SA (Brüssel, Belgia), (esindajad: esialgu advokaadid T. Ottervanger ja A. Bijleveld, hiljem advokaat T. Ottervanger)

Kohtuasja ese

Tühistada komisjoni 19. juuni 2002. aasta otsus 2002/753/EÜ meetmete kohta, mida Saksamaa Liitvabariik rakendas Deutsche Post AG kasuks (EÜT L 247, lk 27).

Otsuse resolutiivosa

1.	Tühistada komisjoni 19. juuni 2002. aasta otsus 2002/753/EÜ meetmete kohta, mida Saksamaa Liitvabariik rakendas Deutsche Post AG kasuks.

2.	Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Deutsche Posti kohtukulud.

3.	Saksamaa Liitvabariik ja Bundesverband Internationaler Express- und Kurierdienste eV (BIEK) ning UPS Europe NV/SA kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 274, 9.11.2002.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/40

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — Saint-Gobain Gyproc Belgium versus komisjon

(Kohtuasi T-50/03) (1)

(Konkurents - Kartellikokkulepped - Kuivkrohvplaadi turg - Otsus, mis konstateerib EÜ artikli 81 rikkumist - Trahv - Rikkumise raskusaste ja kestus - Kergendavad asjaolud)

(2008/C 209/67)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Saint-Gobain Gyproc Belgium NV, varem BPB Belgium NV, varem Gyproc Benelux NV (Beveren-Kallo, Belgia) (esindajad: advokaadid J.-F. Bellis, P. L'Ecluse ja M. Favart)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: esialgu F. Castillo de la Torre ja C. Ingen-Housz, hiljem F. Castillo de la Torre ja F. Arbault)

Kohtuasja ese

EÜ artiklite 229 ja 230 alusel esitatud hagi, milles palutakse vähendada komisjoni 27. novembri 2002. aasta otsusega 2005/471/EÜ [EÜ] asutamislepingu artikli 81 kohase menetluse kohta BPB plc, Gebrüder Knauf Westdeutsche Gipswerke KG, Société Lafarge SA ja Gyproc Benelux NV vastu (Juhtum COMP/E-1/37.152 — Kuivkrohvplaat) (ELT 2005, L 166, lk 8) Gyprocile kehtestatud trahvi.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Saint-Gobain Gyproc Belgium NV-lt.

(1) ELT C 101, 26.4.2003.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/40

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — Knauf Gips versus komisjon

(Kohtuasi T-52/03) (1)

(Konkurents - Kartellikokkulepped - Kuivkrohvplaaditurg - Otsus EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise kohta - Juurdepääs toimikule - Üks ja vältav rikkumine - Süüks arvamine - Trahv - Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta - Koostöö haldusmenetluses)

(2008/C 209/68)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Knauf Gips KG, varasemalt Gebrüder Knauf Westdeutsche Gipswerke KG (Iphofen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Klusmann ja F. Wiemer, hiljem advokaat M. Klusmann)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: F. Castillo de la Torre ja S. Rating, hiljem F. Castillo de la Torre ja R. Sauer)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 27. novembri 2002. aasta otsus 2005/471/EÜ [EÜ] artikli 81 kohase menetluse kohta BPB plc, Gebrüder Knauf Westdeutsche Gipswerke KG, Société Lafarge SA ja Gyproc Benelux NV vastu (Juhtum COMP/E-1/37.152 — Kuivkrohvplaat) (ELT 2005, L 166, lk 8), või teise võimalusena nõue vähendada hagejale määratud trahvi.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Knauf Gips KG-lt.

(1) ELT C 124, 24.5.2003.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/41

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — BpB vs. komisjon

(Kohtuasi T-53/03) (1)

(Konkurents - Kartellikokkulepped - Kuivkrohvplaaditurg - Otsus EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise kohta - Üks ja vältav rikkumine - Korduvus - Trahv - Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta - Koostööteatis)

(2008/C 209/69)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: BpB plc (Slough, Ühendkuningriik) (esindajad: QC T. Sharpe ja solicitor A. Noury)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: F. Castillo de la Torre, keda abistavad QC J. Flynn ja barrister C. Kilroy)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada osaliselt komisjoni 27. novembri 2002. aasta otsus 2005/471/EÜ [EÜ] artikli 81 kohase menetluse kohta BPB plc, Gebrüder Knauf Westdeutsche Gipswerke KG, Société Lafarge SA ja Gyproc Benelux NV vastu (Juhtum COMP/E-1/37.152 — Kuivkrohvplaat) (ELT 2005, L 166, lk 8), või teise võimalusena nõue tühistada või vähendada hagejale määratud trahvi

Otsuse resolutiivosa

Hagejale BPB plc komisjoni 27. novembri 2002. aasta otsusega 2006/471/EÜ EÜ […] artikli 81 kohase menetluse kohta BPB plc, Gebrüder Knauf Westdeutsche Gipswerke KG, Société Lafarge SA ja Gyproc Benelux NV vastu (Juhtum COMP/E-1/37.152 — Kuivkrohvplaat) pandud trahvisummaks määratakse 118,8 miljonit eurot.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Komisjon kannab kümnendiku enda kohtukuludest ja kümnendiku BPB kohtukuludest.

4.	BPB kannab üheksa kümnendikku enda kohtukuludest ja üheksa kümnendikku komisjoni kohtukuludest.

(1) ELT C 101, 26.4.2003.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/41

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — Lafarge versus komisjon

(Kohtuasi T-54/03) (1)

(Konkurents - Kartellikokkulepped - Kuivkrohvplaatide turg - Otsus, millega tuvastatakse EÜ artikli 81 rikkumine - Süüks arvamine - Hoiatav mõju - Korduvus - Trahv - Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta)

(2008/C 209/70)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Lafarge SA (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: H. Lesguillons, J.-C. Bermond, N. Jalabert-Doury, A. Winckler, F. Brunet ja I. Simic, hiljem advokaadid N. Jalabert-Doury, A. Winckler ja F. Brunet)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: F. Castillo de la Torre ja C. Ingen-Housz, hiljem F. Castillo de la Torre ja F. Arbault)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: S. Marquardt ja E. Karlsson)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 27. novembri 2002. aasta otsus 2005/471/EÜ [EÜ] artikli 81 kohase menetluse kohta BPB PLC, Gebrüder Knauf Westdeutsche Gipswerke KG, Société Lafarge SA ja Gyproc Benelux N.V. vastu (juhtum COMP/E-1/37.152 — Kuivkrohvplaat) (ELT 2005, L 166, lk 8), või teise võimalusena nõue tühistada hagejale määratud trahv või vähendada seda.

Resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Lafarge SA kanda tema kohtukulud ning mõista komisjoni kohtukulud välja Lafarge SA-lt.

3.	Nõukogu kohtukulud jätta tema enda kanda.

(1) ELT C 101, 26.4.2003.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/42

Esimese Astme Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus — Região autónoma dos Açores versus nõukogu

(Kohtuasi T-37/04) (1)

(Tühistamishagi - Määrus (EÜ) nr 1954/2003 - Kalandus - Püügikoormuse korraldamine - Ühenduse kalastuspiirkonnad ja kalavarud - Piirkondliku üksuse esitatud hagi - Isiklikult puudutatud isikud - Vastuvõetamatus)

(2008/C 209/71)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Região autónoma dos Açores (Portugal) (esindajad: algselt solicitor M. Renouf, solicitor S. Crosby, solicitor C. Bryant ja barrister H. Mercer, hiljem M. Renouf, C. Bryant ja H. Mercer)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J. Monteiro ja F. Florindo Gijón)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Seas at Risk VZW, varasemalt Stichting Seas at Risk Federation (Brüssel, Belgia); WWF — World Wide Fund of Nature (Gland, Šveits); Stichting Greenpeace Council (Amsterdam, Madalmaad) (esindajad: solicitor R. Buxton ja barrister D. Owen)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: T. van Rijn ja B. Doherty) ja Hispaania Kuningriik (esindajad: abogado del Estado N. Díaz Abad)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada osaliselt nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 685/95 ja (EÜ) nr 2027/95 (ELT L 289, lk 1; ELT eriväljaanne 04/06, lk 44).

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista nõukogu kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetluses tekkinud kulud, välja Região autónoma dos Açores'elt, mis ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

3.	Hispaania Kuningriik ja komisjon kannavad ise oma kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetluses tekkinud kulud.

4.	Seas at Risk VZW ja WWF — World Wide Fund of Nature kannavad ise oma kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetluses tekkinud kulud.

5.	Stichting Greenpeace Council kannab ise oma käesolevas kohtuastmes tekkinud kohtukulud.

6.	Porto de Abrigo — Organização de Produtores da Pesca CRL ja GÊ-Questa — Associação de Defesa do Ambiente kannavad ise oma ajutiste meetmete kohaldamise menetluses tekkinud kulud.

(1) ELT C 94, 17.4.2004.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/42

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — AC-Treuhand versus komisjon

(Kohtuasi T-99/04) (1)

(Konkurents - Keelatud kokkulepped - Orgaanilised peroksiidid - Trahvid - EÜ artikkel 81 - Kaitseõigus - Õigus õiglasele kohtupidamisele - Rikkumise täideviija mõiste - Süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte (nullum crimen, nulla poena sine lege) - Õiguskindluse põhimõte - Õiguspärane ootus)

(2008/C 209/72)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: AC-Treuhand AG (Zürich, (Šveits) (esindajad: advokaadid M. Karl, C. Steinle ja J. Drolshammer)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: A. Bouquet, keda abistas advokaat A. Böhlke)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 10. detsembri 2003. aasta otsus 2005/349/EÜ [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses (juhtum COMP/E-2/37.857 — Orgaanilised peroksiidid) (ELT 2005, L 110, lk 44)

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja AC-Treuhand AG-lt.

(1) ELT C 118, 30.4.2004.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/43

Esimese Astme Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus — Compagnie maritime belge versus komisjon

(Kohtuasi T-276/04) (1)

(Konkurents - Ühise turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - Liinilaevanduskonverents - Otsus, millega määratakse trahv varasema otsuse aluse, mille on Euroopa Kohus osaliselt tühistanud - Määrus (EMÜ) nr 2988/74 - Mõistlik tähtaeg - Kaitseõigus - Õiguskindlus - Jõustunud kohtuotsuse jõud)

(2008/C 209/73)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Compagnie maritime belge SA (Anvers, Belgia) (esindaja: advokaat D. Waelbroeck)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: É. Gippini Fournier, P. Hellström ja F. Amato, hiljem É. Gippini Fournier)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 30. aprilli 2004. aasta otsus 2005/480/EÜ, mis käsitleb EÜ artikli 82 kohaldamise menetlust (juhtumid COMP/D/32.448 ja 32.450) (kokkuvõte ELT 2005, L 171, lk 28) ning millega määrati hagejale Cewali konverentsil ühise turgu valitseva seisundi väidetava kuritarvitamise eest trahv, ning teise võimalusena vähendada seda trahvi.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Compagnie maritime belge SA kanda kaks kolmandikku tema enda kohtukuludest ja kaks kolmandikku komisjoni kohtukuludest, jätta komisjoni kanda üks kolmandik tema enda kohtukuludest ning mõista Compagnie maritime belge SA kohtukuludest üks kolmandik välja komisjonilt.

(1) ELT C 262, 23.10.2004.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/43

Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2008. aasta otsus — Trubowest Handel ja Makarov versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi T-429/04) (1)

(Lepinguväline vastutus - Dumpinguvastane tollimaks - Dumpinguvastane määrus (EÜ) nr 2320/97 - Liikmesriigis maksmisele kuuluv advokaaditasu - Vastuvõetamatus - Varaline ja mittevaraline kahju - Põhjuslik seos)

(2008/C 209/74)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Trubowest Handel GmbH (Köln, Saksamaa) ja Viktor Makarov (Köln) (esindajad: advokaadid K. Adamantopoulos ja E. Petritsi)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix ja advokaat G. Berrisch) ja Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: N. Khan ja T. Scharf)

Kohtuasja ese

EÜ artikli 288 alusel esitatud kahju hüvitamise hagi, millega taotletakse kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkis nõukogu 17. novembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2320/97 teatavate Ungarist, Poolast, Venemaalt, Tšehhist, Rumeeniast ning Slovakkiast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmbluseta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta, millega tühistatakse määrus (EÜ) nr 1189/93 ning lõpetatakse menetluse kohaldamine seoses sellise Horvaatiast pärineva impordi suhtes (EÜT L 322, lk 1; ELT eriväljaanne 11/26, lk 329) vastuvõtmise tõttu.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Trubowest Handel GmbH ja Victor Makarovi kohtukulud nende endi kanda ning mõista nõukogu ja komisjoni kantud kohtukulud välja Trubowest Handel GmbH-lt ja Victor Makarovilt.

(1) ELT C 31, 5.2.2005.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/44

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — Franchet ja Byk versus komisjon

(Kohtuasi T-48/05) (1)

(Lepinguväline vastutus - Avalik teenistus - OLAF-i juurdlused - „Eurostati’ juhtum - Siseriiklikele kohtutele selliseid asjaolusid puudutava teabe edastamine, mis võib kaasa tuua kriminaalmenetluse - Eelneva teabe puudumine asjaomastele ametnikele ja OLAF-i järelevalvekomiteele - Leke ajakirjandusse - Avalikustamine OLAF-i ja komisjoni poolt - Süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine - Mittevaraline kahju - Põhjuslik seos)

(2008/C 209/75)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Yves Franchet (Nice, Prantsusmaa) ja Daniel Byk (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaadid G. Vandersanden ja L. Levi)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: J.-F. Pasquier)

Kohtuasja ese

Nõue hüvitada varaline ja mittevaraline kahju, mis väidetavalt tekkis komisjoni ja OLAF-i väidetavalt valedest toimingutest „Eurostati” juhtumi uurimise raames.

Otsuse resolutiivosa

1.	Kohustada komisjoni tasuma Yves Franchet'le ja Daniel Bykile 56 000 eurot.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

(1) ELT C 93, 16.4.2005.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/44

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — Huvis versus nõukogu

(Kohtuasi T-221/05) (1)

(Dumping - Koreast pärit polüesterstaapelkiu import - Määrus, millega lõpetatakse vahepealne läbivaatamine - Esialgsel uurimisel kasutatud meetodist erineva meetodi kasutamine - Asjaolude muutmise vajadus - Kohanduste taotlus seoses krediidikuludega - Maksetähtaeg - Tõendamiskoormis - Hea halduse põhimõte - Määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 2 lõike 10 punktid b) ja g) ning artikli 11 lõige 9)

(2008/C 209/76)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Huvis Corp. (Gangnam-gu, Seoul, Lõuna-Korea) (esindajad: advokaadid J.-F. Bellis, F. Di Gianni ja R. Antonini)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix, keda abistas advokaat G. Berrisch)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Righini ja K. Talabér-Ricz)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada nõukogu 10. märtsi 2005. aasta määruse (EÜ) nr 428/2005 Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2852/2000 Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaksu kehtestamise ning Taiwanist pärineva kõnealuse impordi suhtes kohaldatava dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta (ELT L 71, lk 1) artikkel 2, ja teiseks EÜ artikli 241 alusel esitatud nõue tunnistada kohaldamatuks nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96, kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996, L 56, lk 1), kuna selles tuginetakse määruses nr 428/2005 sisalduvatele vaidlustatud järeldustele.

Otsuse resolutiivosa

Tühistada nõukogu 10. märtsi 2005. aasta määruse (EÜ) nr 428/2005 Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2852/2000 Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaksu kehtestamise ning Taiwanist pärineva kõnealuse impordi suhtes kohaldatava dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta (ELT L 71, lk 1) artikkel 2, kuna Huvis Corp.-i toodetud ja Euroopa Ühendusse eksporditud toodetele kehtestatud dumpinguvastane maks ületab maksusumma, mis oleks tulnud maksta siis, kui normaalhinda oleks kohandatud arvestades impordimaksu ja kaudseid makse, mis tekkisid seoses „input” meetodi kasutamisega esialgses menetluses.

2.	Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.	Jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja 70 % Huvis Corp.-i kohtukuludest.

4.	Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 193, 6.8.2005.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/45

Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2008. aasta otsus — Marcuccio versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-296/05 ja T-408/05) (1)

(Sotsiaalkindlustus - Taotlused ravikulude hüvitamiseks 100 % ulatuses - Taotluste vaikimisi rahuldamta jätmine)

(2008/C 209/77)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindajad: alguses advokaat A. Distante, hiljem advokaadid G. Cipressa ja L. Garofalo)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Berardis Kayser ja J. Currall, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Kohtuasja ese

Eelkõige nõue tühistada Euroopa Ühenduse ühise ravikindlustussüsteemi maksubüroo kaks vaikimisi tehtud otsust, millega keelduti hüvitamast hageja kantud ravikulusid 100 % ulatuses, ning nõue, et komisjonilt mõistetaks hageja kasuks välja teatavate ravimite maksumus.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagid vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 257, 15.10.2005.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/45

Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2008. aasta otsus — Coffee Store versus Siseturu Ühtlustamise Amet (THE COFFEE STORE)

(Kohtuasi T-323/05) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi THE COFFEE STORE taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldav kaubamärk - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c)

(2008/C 209/78)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: The Coffee Store GmbH (Mannheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Buddeberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: alguses T. Eichenberg, hiljem G. Schneider)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja poolt 15. juunil 2005 sõnalise tähise THE COFFEE STORE ühenduse kaubamärgina registreerimise taotluse kohta tehtud otsuse (asi R 855/2004-2) peale.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja The Coffee Store GmbH-lt.

(1) ELT C 281, 12.11.2005.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/46

Esimese Astme Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus — Apple Computer versus Siseturu Ühtlustamise Amet — TKS-Teknosoft (Quartz)

(Kohtuasi T-328/05) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi QUARTZ taotlus - Varasem ühenduse kujutismärk QUARTZ - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Kaupade sarnasus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2008/C 209/79)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Apple Computer, Inc (Cupertino, California, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid P. Rawlinson, S. Jones, J. Rutter ja T.M. D'Souza Culora)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. García Murillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: TKS-Teknosoft SA (Trélex, Šveits) (esindajad: advokaadid C. Moreau, T. van Innis ja K. Manhaeve)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 27. aprilli 2005. aasta otsuse (asi R 416/2004-4) peale, mis käsitleb TKS-Teknosoft SA ja Apple Computer, Inc vahelist vastulausemenetlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Apple Computer, Inc-ilt.

(1) ELT C 281, 18.11.2005.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/46

Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2008. aasta otsus — Audi versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Vorsprung durch Technik)

(Kohtuasi T-70/06) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi Vorsprung durch Technik taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b - Kontrollija otsus keelduda osaliselt kaubamärgi registreerimisest - Õigus olla ära kuulatud)

(2008/C 209/80)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Audi AG (Ingolstat, Saksamaa) (esindajad: S. O Gillert ja F. Schiwek)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 16. detsembri 2005. aasta otsuse (asi R 237/2005-2) peale, millega lükati osaliselt tagasi kaebus kontrollija otsuse peale keelduda registreerimast sõnamärki Vorsprung durch Technik klassidesse 9, 12, 14, 25, 28, 37–40 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Audi AG kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud.

(1) ELT C 96, 22.4.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/47

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — Sviluppo Italia Basilicata versus komisjon

(Kohtuasi T-176/06) (1)

(Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) - Finantsabi vähendamine - Tühistamishagi - Riskikapitalifond - Investeeringute tegemise tähtaeg - Menetlus - Õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtted - Proportsionaalsuse põhimõte - Põhjendamine - Kahju hüvitamise hagi)

(2008/C 209/81)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Sviluppo Italia Basilicata SpA (Potenza, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Sciaudone, D. Fioretti, S. Franzzani ja R. Sciaudone)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: L. Flynn ja M. Velardo, keda abistab advokaat A. Dal Ferro)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada komisjoni 20. aprilli 2006. aasta otsus C(2006) 1706, millega vähendati abi, mis oli antud Euroopa Regionaalarengu Fondist üldise toetusena Basilicata maakonnas tegutsevaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid toetavate meetmete rakendamiseks, mis on osa ühenduse struktuuriabi raamprogrammist Itaalias eesmärgiga 1 hõlmatud maakondades, ja teiseks nõue hüvitada selle otsusega tekitatud kahju.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sviluppo Italia Basilicata SpA-lt.

(1) ELT C 190, 12.8.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/47

Esimese Astme Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus — komisjon vs. D

(Kohtuasi T-262/06 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Komisjoni otsuse tühistamine esimeses astmes - Kutsehaigus - Selle tunnistamisest keeldumine, et ametniku haiguse põhjus või süvenemine on kutsetegevusest tingitud - Apellatsioonkaebuse vastuvõetavus - Esimeses astmes uuritud väite vastuvõetavus - Seadusjõud)

(2008/C 209/82)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: J. Currall)

Teine menetluspool: D (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid J. Van Rossum, S. Orlandi, J.-N. Louis, A. Coolen ja È. Marchal)

Apellandi nõuete toetuseks menetlusse astuja: Axa Belgium (esindajad: advokaadid C. Goossens, P. Meessen ja S- Wilmet, hiljem C. Goossens ja P. Meessen)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 12. juuli 2006. aasta otsuse tühistamiseks kohtuasjas F-18/05: D vs. komisjon (kohtulahendite kogumikuse veel avaldamata)

Resolutiivosa

1)	Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 12. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas F-18/05: D vs. komisjon.

2)	Suunata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse.

3)	Kohtukulude osas tehakse otsus hiljem.

(1) ELT C 294, 2.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/48

Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2008. aasta otsus — Hartmann versus Siseturu Ühtlustamise Amet (E)

(Kohtuasi T-302/06) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi E taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Õigusnormi rikkumine - Konkreetse hindamise puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b)

(2008/C 209/83)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Paul Hartmann AG (Heidenheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat K. Gründig-Schnelle)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Kohtuasja ese

Tühistamishagi, mis esitati ühtlustamisameti neljanda apellatsioonikoja 5. septembri 2006. aasta otsuse (asi R 805/2006-4) peale, mis puudutas sõnamärgi E ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 5. septembri 2006. aasta otsus (asi R 805/2006-4).

2.	Siseturu Ühtlustamise Amet kannab ise oma kohtukulud ja Paul Hartmann AG kohtukulud.

(1) ELT C 310, 16.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/48

Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2008. aasta otsus — Reber versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Chokoladefabriken Lindt & Sprüngli (Mozart)

(Kohtuasi T-304/06) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Ühenduse sõnamärk Mozart - Vaidlusese - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Põhjendamiskohustus - Õiguspärane ootus - Võrdne kohtlemine - Seaduslikkuse põhimõte - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c, artikli 51 lõike 1 punkt a, artikli 73 esimene lause ja artikli 74 lõike 1 esimene lause)

(2008/C 209/84)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Paul Reber GmbH & Co. KG (Bad Reichenhall, Saksamaa) (esindaja: advokaat O. Spuhler)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Chokoladefabriken Lindt & Sprüngli AG (Kilchberg, Šveits) (esindajad: advokaadid R. Lange ja G. Hild)

Kohtuasja ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 8. septembri 2006. aasta otsuse (asi R 97/2005-2) peale, mis käsitleb Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli AG ja Paul Reber GmbH & Co. KG vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Paul Reber GmbH & Co. KG kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud.

3.	Jätta Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli AG kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/49

Esimese Astme Kohtu 2. juuli 2008. aasta otsus — Stradivarius España versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-340/06) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Sõnalist osa „Stradivari 1715’ sisaldava ühenduse kujutismärgi taotlus - Varasemad ühenduse kujutismärgid Stradivarius - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2008/C 209/85)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Stradivarius España (Arteixo, Hispaania) (esindajad: advokaadid G. Marín Raigal ja P. López Ronda)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto ja A. Sempio)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Cristina Ricci (Reggello, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia, G. Lazzaretti, M. Boretto ja E. Gavuzzi)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 7. septembri 2006. aasta otsuse (asi R 1024/2005-1) peale, mis käsitleb Stradivarius España SA ja Cristina Ricci vahelist vastulausemenetlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Stradivarius España, SA-lt.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/49

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — Komisjon versus Economidis

(Kohtuasi T-56/07) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik Teenistus - Ametnikud - Komisjoni otsuse osakonnajuhataja ametisse nimetamise kohta tühistamine esimeses astmes - Hageja kanditatiuuri tagasilükkamine - Teise kandidaadi ametisse nimetamine - Vabaneva ametikoha palgaastme kindlaksmääramine vaba ametikoha teadaandes - Palgaastme ja ameti lahususe põhimõte - Põhjendatud apellatsioonkaebus - Niisuguses menetlusstaadiumis vaidlus, milles on võimalik teha otsus - Hagi rahuldamata jätmine)

(2008/C 209/86)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja G. Berscheid)

Vastustaja: Ioannis Economidis (Woluwé-Saint-Étienne, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Apellandi toetuseks menetlusse astujad: Euroopa Parlament (esindajad: C. Burgos ja A. Lukošiūtė); Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Simm ja I. Sulce); Euroopa Ühenduste Kontrollikoda (esindajad: T. Kennedy, J.-M. Stenier ja B. Schäfer)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas F-122/05: Economidis vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles palutakse nimetatud kohtuotsuse tühistamist.

Otsuse resolutiivosa

1.	Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas F-122/05: Economidis vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

2.	Jätta I. Economidis'e hagi, mille ta esitas Avaliku Teenistusele Kohtule kohtuasjas F-122/05, rahuldamata.

3.	Jätta I. Economidis'e ja komisjoni kohtukulud Avaliku Teenistuse Kohtus ja käesolevas kohtuastmes nende endi kanda.

4.	Jätta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoja kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 95, 28.4.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/50

Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsus — Lancôme versus Siseturu Ühtlustamise Amet — CMS Hasche Sigle (COLOR EDITION)

(Kohtuasi T-160/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Ühenduse sõnamärk COLOR EDITION - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c - Menetluse algatamise huvi - Määruse nr 40/94 artikkel 55)

(2008/C 209/88)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Lancôme parfums et beauté & Cie SNC (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat E. Baud)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas: CMS Hasche Sigle (Köln, Saksamaa)

Kohtuasja ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 26. veebruari 2007. aasta otsuse peale (asi R 231/2006-2), mis puudutas CMS Hasche Sigle ja Lancôme parfums et beauté & Cie SNC vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud välja Lancôme parfums et beauté & Cie SNC-lt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 140, 23.6.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/51

Esimese Astme Kohtu 2. juuli 2008. aasta otsus — Ashoka versus Siseturu Ühtlustamise Amet (DREAM IT, DO IT!)

(Kohtuasi T-186/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi DREAM IT, DO IT! taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b)

(2008/C 209/89)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ashoka (Arlington, Virginia, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid A. Link ja A. Jaeger-Lenz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 15. märtsi 2007. aasta otsuse peale (asi R 635/2006-1), mis käsitleb sõnamärgi DREAM IT, DO IT! registreerimist ühenduse kaubamärgina.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Ashokalt.

(1) ELT C 170, 21.7.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/51

Esimese Astme Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus — AWWW versus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

(Kohtuasi T-211/07) (1)

(Teenuste riigihankeleping - Ühenduse hankemenetlus - Pakkumise tagasilükkamine - Valikukriteeriumid - Lepingu sõlmimise kriteeriumid - Põhjendamiskohustus)

(2008/C 209/90)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: AWWW GmbH ArbeitsWelt-Working World (Göttingen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid B. Schreier ja V. Wellens ning solicitor G. Dennis)

Kostja: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (esindaja: solicitor C. Callanan)

Kohtuasja ese

Taotlus tühistada Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 17. aprilli 2007. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja pakkumus ühenduse hankemenetluses, mis puudutas töökvaliteedi ja tööhõive alase teabe ja analüüsiteenuste osutamist seoses töösuhete ja ümberkorraldusega Euroopa tasemel.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud välja AWWW GmbH ArbeitsWelt-Working World'lt.

(1) ELT C 183, 4.8.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/51

Esimese Astme Kohtu 4. juuli 2008. aasta otsus — Entrance Services versus parlament

(Kohtuasi T-333/07) (1)

(Teenuste riigihanked - Ühenduse hankemenetlus - Euroopa Parlamendi Brüsselis asuvate hoonete automaatika, puitosade ja muude sarnaste objektide korrashoid ja hooldus - Pakkumuse tagasilükkamine - Ametialaste käitumisreeglite tõsine rikkumine - Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikkel 93)

(2008/C 209/91)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Entrance Services (Vilvorde, Belgia) (esindajad: advokaadid A. Delvaux ja V. Bertrand)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: M. Ecker ja P. López-Carceller)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada parlamendi otsus, millega lükati tagasi hageja pakkumus ja otsustati hankeleping sõlmida teise pakkujaga Euroopa Parlamendi Brüsselis asuvate hoonete automaatika, puitosade ja muude sarnaste objektide korrashoiuks ja hoolduseks korraldatud hankemenetluse raames.

Otsuse resolutiivosa

1.	Tühistada Euroopa Parlamendi otsus lükata tagasi Entrance Services pakkumus ja sõlmida hankeleping teise pakkujaga Euroopa Parlamendi Brüsselis asuvate hoonete automaatika, puitosade ja muude sarnaste objektide korrashoiuks ja hoolduseks korraldatud hankemenetluse raames.

2.	Mõista kohtukulud välja parlamendilt.

(1) ELT C 269, 10.11.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/52

Esimese Astme Kohtu presidendi 8. juuli 2008. aasta määrus — Fondazione Opera S. Maria della Carità jt. versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-234/00 R, T-235/00 R ja T-283/00 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Täitmise peatamise taotlus - Vastuvõetavus)

(2008/C 209/92)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Fondazione Opera S. Maria della Carità (Veneetsia, Itaalia), Codess Sociale Cooperativa sociale Soc. Coop. rl jt (Veneetsia, Itaalia) (esindajad: advokaadid F.G. Gaiulli ja I. Gianniotti) ja Metropolitan Srl e Comitato „Venezia Vuole Vivere” (Veneetsia, Itaalia) (esindaja: advokaat A. Bianchini)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Righini ja V. Di Bucci)

Kohtuasja ese

Nõue peatada komisjoni 25. novembri 1999. aasta otsuse 2000/394/EÜ sotsiaalmaksukoormuse vähendamist ettenägevate seadustega nr 30/1997 ja nr 206/1995 Veneetsia ja Chioggia territooriumitel asuvate ettevõtjate kasuks rakendatud abimeetmete kohta (EÜT L 150, lk 50), täitmine.

Määruse resolutiivosa

1)	Eraldada kohtuasjad T-234/00 R, T-235/00 R ja T-283/00 R teistest Esimese Astme Kohtu presidendi 2. juuli 2008. aasta määruses nimetatud kohtuasjadest, jättes need samas üksteisega liidetuks.

2)	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlused rahuldamata.

3)	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/52

Esimese Astme Kohtu 20. juuni 2008. aasta määrus — Leclercq versus komisjon

(Kohtuasi T-299/06) (1)

(Tühistamishagi - Hageja tegevusetus - Asjas kohtuotsuse mittetegemine)

(2008/C 209/93)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sylvie Leclercq (Brüssel, Belgia) (esindajad: S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Joris ja P. Costa de Oliveira)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Soome Vabariik (esindaja: J. Heliskoski)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 27. juuli 2006. aasta otsus, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel keeldutakse võimaldamast juurdepääsu teatavatele hageja taotletud dokumentidele

Määruse resolutiivosa

1)	Käesoleva hagi kohta ei ole vaja otsust teha.

2)	Mõista komisjoni kohtukulud välja Sylvie Leclercq'ilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Soome Vabariik kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 326, 3.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/53

Esimese Astme Kohtu 17. juuni 2008. aasta määrus — FMC Chemical ja Arysta Lifesciences versus EFSA

(Kohtuasi T-311/06) (1)

(Tühistamishagi - Kahju hüvitamise hagi - Direktiiv 91/414/EMÜ - Taimekaitsevahendid - Euroopa Toiduohutusameti arvamus - Vaidlustamatu akt - Ettevalmistav toiming - Vastuvõetamatus)

(2008/C 209/94)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: FMC Chemical SPRL (Brüssel, Belgia) ja Arysta Lifesciences SAS (Noguères, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem)

Kostja: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) (esindajad: esialgu A. Cuvillier ja D. Detken, hiljem A. Cuvillier ja S. Gabbi)

Hagejate toetuseks menetlusse astuja: European Crop Protection Association (ECPA) (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid D. Waelbroeck ja N. Rampal)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: B. Doherty)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 28. juuli 2006. aasta otsus, mis puudutab toimeaine karbosulfaan hindamist nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332) alusel, ja teiseks talle tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	FMC Chemical SPRL, Arysta Lifesciences SAS, Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), European Crop Protection Association (ECPA) ja komisjon kannavad igaüks ise enda kohtukulud.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/53

Esimese Astme Kohtu 17. juuni 2008. aasta määrus — FMC Chemical versus EFSA

(Kohtuasi T-312/06) (1)

(Tühistamishagi - Kahju hüvitamise hagi - Direktiiv 91/414/EMÜ - Taimekaitsevahendid - Euroopa Toiduohutusameti arvamus - Vaidlustamatu akt - Ettevalmistav toiming - Vastuvõetamatus)

(2008/C 209/95)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: FMC Chemical SPRL (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem)

Kostja: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) (esindajad: A. Cuvillier ja D. Detken, hiljem A. Cuvillier ja S. Gabbi)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: European Crop Protection Association (ECPA) (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid D. Waelbroeck ja N. Rampal)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: B. Doherty)

Kohtuasja ese

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	FMC Chemical SPRL, Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), European Crop Protection Association (ECPA) ja komisjon kannavad igaüks ise enda kohtukulud.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/54

Esimese Astme Kohtu 17. juuni 2008. määrus — Dow AgroSciences versus EFSA

(Kohtuasi T-397/06) (1)

(Tühistamishagi - Kahju hüvitamise hagi - Direktiiv 91/414/EMÜ - Taimekaitsevahendid - Euroopa Toiduohutusameti arvamus - Vaidlustamatu akt - Ettevalmistav akt - Vastuvõetamatus)

(2008/C 209/96)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Dow AgroSciences Ltd (Hitchin, Hertfordshire, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem ja C. Mereu)

Kostja: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) (esindajad: varem A. Cuvillier ja D. Detken, hiljem A. Cuvillier ja S. Gabbi)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: L. Parpala ja B. Doherty

Kohtuasja ese

Nõue tühistada Euroopa Toiduohutusameti 28. juuli 2006. aasta arvamus toimeaine haloksüfop-R hindamise kohta nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜL L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332) tähenduses ja teiseks tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Määruse resolutiivosa

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Dow AgroSciences Ltd, Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja komisjon kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 42, 24.2.2007.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/54

Erika Krcova 2. mail 2008. esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 18. oktoobri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-112/06: Erika Krcova versus Euroopa Kohus

(Kohtuasi T-498/07 P)

(2008/C 209/98)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Erica Krcova (Trnava, Slovakkia) (esindaja: advokaat J. Rooy)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Kohus

Hageja nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 18. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas F-112/06: Krcova vs. Euroopa Kohus (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata),

—

tühistada Euroopa Ühenduste Kohtu 17. oktoobri 2005. aasta otsus vabastada hageja katseajal lõppedes teenistusest, ja vajadusel tühistada ka 16. septembri 2005. aasta otsus tema katseaja pikendamise kohta kahe kuu võrra, ja 12. septembri 2005. aasta karjääriarengu aruanne, milles soovitati hageja teenistusest vabastada,

—	mõista Avaliku Teenistuse Kohtus ja Esimese Astme Kohtus kantud kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 18. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas F-112/06: Krcova vs. Euroopa Kohus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue tühistada Euroopa Kohtu otsus vabastada hageja katseajal lõppedes teenistusest.

Hageja heidab Avaliku Teenistuse Kohtule ette ultra petitia lahendi tegemist ja Eurooopa Ühenduste personalieeskirjade artikli 34 väära tõlgendamist.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/55

12. mail 2008 esitatud hagi — Rui Manuel Alves dos Santos versus komisjon

(Kohtuasi T-184/08)

(2008/C 209/99)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Rui Manuel Alves dos Santos (Rominha, Alvaiázere, Portugal) (esindaja: advokaat A. Marques Fernandes)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada Euroopa Komisjoni otsus, mis on tehtud asja 89 0488 P1 raames, mis tehti hagejale teatavaks 3. märtsil 2008 ja milles leiti, et hagejal tuleb tagasi maksta 25 485,02 euro suurune summa, millele vastab 5 109 287 eskuudot.

Väited ja peamised argumendid

Koolitusprogramm viidi terves osas lõpule.

Audiitorid kasutasid tegelikkusega mitteseonduvaid kriteeriume ja pidasid kulusid vastuvõetamatuteks põhjustel, mis on hagejale täiesti võõrad.

Kõiki kulusid oleks pidanud käsitlema vastuvõetavatena ja neid oleks pidanud lõplikus jäägis arvestama.

Mistahes summa tagastamise nõudmine peaaegu kakskümmend aastat hiljem on ilmne ebaõiglus ning see on vastuolus proportsionaalsuse ja isikute õiguskindluse, mis seondub õiguse ja institutsioonidega, aluspõhimõtetega.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/55

23. mail 2008 esitatud hagi — Polson jt versus komisjon

(Kohtuasi T-197/08)

(2008/C 209/100)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Magnus Polson (Lerwick, Ühendkuningriik), Garry Sandison (Lerwick, Ühendkuningriik), Andrew Anderson (Whalsay, Ühendkuningriik), Ian Johnston (Lerwick, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor R. Murray ja R. Thompson, QC)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada komisjoni 13. novembri 2007. aasta otsuse „Riigiabi C 39/06 (ex NN 94/05)”, mis käsitleb Ühendkuningriigi rakendatud kava esmakordsete aktsionäride toetamiseks, artikli 1 lõige 2 ning artiklid 3, 4 ja 5;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas paluvad hagejad osaliselt tühistada komisjoni 13. novembri 2007. aasta otsuse „Riigiabi C 39/06 (ex NN 94/05)”, mis käsitleb Ühendkuningriigi rakendatud kava esmakordsete aktsionäride toetamiseks (1). Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et riigiabi on ühisturuga kokkusobimatu kasutatud kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks antud abi osas ja kohustas Ühendkuningriiki nõudma antud abi tagasi. Hagejad on tagasinõutava abi saajad.

Hagejad taotlevad vaidlustatud otsuse tühistamist järgmistel põhjustel:

—

komisjon rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et kogu kasutatud kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks antud abi on ühisturuga kokkusobimatu ja tuleb tagastada; hagejad väidavad, et antud abi kuulub komisjoni määruse 875/2007 (2) kohaldamisalasse, mistõttu tuleks seda pidada ühisturuga kokkusobivaks vähese tähtsusega abiks; hagejad väidavad, et vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 2 ning artiklid 3, 4 ja 5 laienevad õigusvastaselt abisaajatele, kes täitsid asjassepuutuvaid ühenduse suuniseid;

—	komisjon rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et selle abi tagastamine oleks kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (3) artikli 14 lõikega 1 ja üldiste õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

(1) ELT L 55, lk 27.

(2) Komisjoni 24. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, lk 6).

(3) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/56

9. juunil 2008 esitatud hagi — Habanos versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Tabacos de Centoamérica (KIOWA)

(Kohtuasi T-207/08)

(2008/C 209/101)

Hagiavaldus esitati hispaania keeles

Pooled

Hageja: Corporación Habanos, SA (Havanna, Kuuba) (esindajad: advokaadid V. Gil Vega ja A. Ruiz López)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Tabacos de Centoamérica, SL (Pozuelo de Alarcón, Hispaania)

Hageja nõuded

—

Tühistada ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 31. märtsi 2008. aasta otsus ja tuvastada, et esinevad identseid kaupu tähistavate kombineeritud kaubamärgi KIOWA ja varasemate kombineeritud kaubamärkide COHIBA sarnasus ja segiajamise tõenäosus ning kaubamärgi taotleja tahe saada alusetut tulu või kahjustada nimetatud varasemate kaubamärkide COHIBA eristusvõimet või mainet, ning sellest tulenevalt keelduda ühenduse kaubamärgi nr 3.963.931 KIOWA (kombineeritud) registreerimisest; teise võimalusena tühistada ühtlustamisameti eespool viidatud otsus ja saata asi tagasi ühtlustamisameti apellatsioonikojale määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 puudutavate väidete ja tõendite analüüsimiseks ja läbivaatamiseks;

—	mõista kõikide menetlusastmete kulud, sh hageja esindajate tasu, välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Tabacos de Centroamérica, S.L.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „KIOWA” kaupadele klassis 34 (taotlus nr 3.963.931).

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Corporación Habanos, S.A., kes tegutseb kaubanduses nime Habanos, S.A., all.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Kujutismärk „COHIBA” (ühenduse kaubamärk nr 3.323.292), sõnamärk „COHIBA” (Hispaania kaubamärk nr 1.271.173) ja kujutismärk „COHIBA” (Hispaania kaubamärk nr 2.052.344) kaupadele klassis 34.

Vastulausete osakonna otsus: Lükata vastulause tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Eelkõige vastandatud kaubamärkide suur sarnasus, mis toob kaasa segiajamise tõenäosuse.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/57

11. juunil 2008. aastal esitatud hagi — Bundesverband Deutscher Milchviehhalter jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-217/08)

(2008/C 209/102)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Bundesverband Deutscher Milchviehhalter e.V. (Bonn, Saksamaa), Romuald Schaber (Petersthal, Saksamaa), Stefan Mann (Eberdorfergrund, Saksamaa) ja Walter Peters (Körchow, Saksamaa) (esindajad: advokaadid W. Renner ja O. Schniewind)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

—	Tühistada nõukogu 17. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 248/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 piimatootmiskvootide osas (ELT L 76, lk 6);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab määruse (EÜ) nr 248/2008 (1), millega suurendati määruse (EÜ) nr 1234/2007 (2) lisas IX kindlaksmääratud piimatootmiskvoote 1. aprillist 2008 2 % võrra, et hõlbustada piimatootmise kasvu ühenduses ja aitamaks rahuldada suurenevat turunõudlust piimatoodete järele.

Hagi põhjendusena leidis hageja esiteks, et piimatootmiskvootide suurendamine on võimu kuritarvitamine, kuna see järgib teisi kui määruse põhjendustes esitatud eesmärke.

Lisaks rikub vaidlustatud määrus EÜ asutamislepingut, kuna EÜ artikli 37 lõiget 2 kui volitusnormi on EÜ artikli 33 lõike 1 punktides a ja b nimetatud eesmärke arvestamata vääralt kohaldatud, keskkonnakaitse nõudeid EÜ artikli 6 mõttes ei ole õigusvastaselt arvestatud ning rikutud on EÜ artiklis 151 sätestatud kohustust edendada ja kaitsta ühenduses kultuuripärandit.

Lisaks rikutakse hageja suhtes kutsetegevuse vabaduse ja omandiga seonduvate õiguste kaitse põhimõtteid ning diskrimineerimiskeeldu.

(1) Nõukogu 17. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 248/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 piimatootmiskvootide osas (ELT L 76, lk 6).

(2) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ELT L 299, lk 1).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/57

18. juunil 2008 esitatud hagi — Szomborg versus komisjon

(Kohtuasi T-228/08)

(2008/C 209/103)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Gregorz Szomborg (Jastarnia, Poola) (esindaja: advokaat R. Nowosielski)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna komisjon ei ole avaldanud teaduslikku hindamist seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate kasutamise mõju kohta vaalalistele ega esitanud selle hindamise järeldusi Euroopa Parlamendile ja nõukogule, siis on ta rikkunud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2187/2005 (1) artiklist 27 tulenevaid kohustusi;

—	jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda;

—	hüvitada hagejale tema kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Määruse nr 2187/2005 artikli 27 kohaselt pidi komisjon tagama, et 1. jaanuariks 2008 viiakse läbi teaduslik hindamine seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate kasutamise mõju kohta vaalalistele ja et selle hindamise järeldused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kuna komisjon ei ole seda hinnangut etteantud tähtajaks esitanud, palus hageja 25. veebruari 2008. aasta kirjas seda teha. Vastuseks sellele teatas komisjon, et nimetatud teaduslikku hindamist ei ole esitatud, kuna teised osalised ei osutanud kaastööd.

Nendel asjaoludel on komisjon hageja arvates vaieldamatult rikkunud talle määruse nr 2187/2005 artiklist 27 tulenevat kohustust, mistõttu ta esitas EÜ artikli 232 kohaselt käesoleva tegevusetushagi.

(1) Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, lk 1).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/58

17. juunil 2008 esitatud hagi — Luksemburg versus komisjon

(Kohtuasi T-232/08)

(2008/C 209/104)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindajad: F. Probst ja advokaat M. Theisen)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 8. aprilli 2008. aasta otsus C(2008) 1283, mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida Luksemburgi Suurhertsogiriik on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust, kuna komisjon keeldus majandusaastatel 2004–2005 makseasutuste tehtud kulutuste summas 949 971,51 eurot rahastamisest põhjusel, et kulud ei vasta ühenduse eeskirjadele;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 8. aprilli 2008. aasta otsus C(2008) 1283, mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) (1), kuna komisjon keeldus majandusaastatel 2004–2005 Luksemburgi tehtud teatavate kulutuste rahastamisest.

Seoses toetuse saajate kontrollimise plaanimisega kohapeal väidab hageja, et tõele ei vasta see, et komisjon heitis talle ette, et ta viis enamiku kontrollidest läbi samal perioodil aastast, selle asemel et kontrollid jagada kogu aasta peale, ning jättis seni arvesse võtmata optimaalset perioodi teatavate kohustuste kontrollimiseks.

Hageja väidab lisaks, et vastupidi sellele, mida komisjon väitis lepitusorganile eelmenetluses, puudutasid kohapeal läbi viidud kontrollid tõepoolest abi saaja kõiki kohustusi alates tema kohustuste perioodi algusest.

Seoses kohapeal läbiviidud kontrollide dokumenteerimisega leiab hageja, et pelk asjaolu, et kontrolliaruanded ei olnud piisavalt üksikasjalikud, nagu komisjon eelmenetluses väitis, ei tähenda iseenesest seda, et kontrollid olid läbi viimata, ning ei tõenda, et tegelikkuses oli finantsoht, mis oleks toonud kaasa finantskorrigeerimise.

Lõpuks väidab hageja, et abi saajate poolt üledeklareerimise tuvastamisel karistuste kohaldamata jätmine ei saa olla alus 5 % suuruse finantskorrigeerimiseks, kuna eeskirjadele mittevastavate kulude tegelikku suurust ei ole võimalik täpselt tuvastada. Lisaks on eeskirjadele mittevastavate kulude summa ühenduse makstud kogusummaga võrreldes äärmiselt väike.

(1) Teatavaks tehtud numbri C (2008) 1283 all, ELT L 109, lk 35.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/58

10. juunil 2008 esitatud hagi — EuroChem Mineral versus nõukogu

(Kohtuasi T-234/08)

(2008/C 209/105)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: EuroChem Mineral and Chemical Company OAO (EuroChem MCC) (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid P. Vander Schueren ja B. Evtimov)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

Tühistada nõukogu 10. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 238/2008, millega lõpetatakse Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine, kuna sellega kehtestatakse hageja, tema tootmisettevõtete ja sidusettevõtete suhtes vaidlustatud määruse 10. lõigus sätestatud dumpinguvastased meetmed;

—

Nõuda pädevatelt institutsioonidelt tuvastatud ühenduse õiguse rikkumise raskusest tulenevalt kõnealuse dumpinguvastase meetme hageja, tema tootmisettevõtete ja sidusettevõtete suhtes kohaldamise peatamist, kuni asjaomased ühenduse institutsioonid on vastu võtnud Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalikud meetmed;

—	mõista kohtukulud ja käesoleva menetlusega seotud kulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kelleks on uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid tootev ja eksportiv Vene ettevõte, taotleb EÜ artikli 230 alusel nõukogu määruse (EÜ) nr 238/2008 (1) (edaspidi „vaidlustatud määrus”) tühistamist.

Oma hagiavalduse toestuseks on hageja esitanud seitsmest punktist koosneva tühistamisaluse. Hageja väidab, et ühenduse institutsioonid on hageja suhtes vääralt arvutanud normaalväärtuse, mille tulemusel on normaalväärtus kunstlikult suur; vääralt võrrelnud normaalväärtust ekspordihinnaga ja seetõttu valesti arvutanud dumpingumäära, rikkudes sellega algmääruse (2) artikleid 1 ja 2, ning ühtlasi teinud mitmeid hindamisvigu ning rikkunud ühenduse õiguse aluspõhimõtteid. Kõnealused rikkumised tõid hageja väitel kaasa põhjendamatu dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluse lõpetamise hageja suhtes antidumpingu meedet muutmata.

Täpsemalt leiab hageja oma esimeses väites, et ühenduse institutsioonid on rikkunud õigusnormi ja algmääruse artikli 2 lõiget 3 ja artiklit 5, jättes arvesse võtmata suurema osa hageja tootmiskuludest, põhjendusel, et need ei ole usaldusväärsed andmed ja/või hageja põhilise osa normaalväärtusest arvutamisel de facto kohaldanud mitteturumajanduslikku metoodikat.

Teises väites leiab hageja, et komisjon rikkus gaasi hinna tuletamisel algmääruse artikli 2 lõike 5 teist lauset ja/või tegi ilmselge hindamisvea. Lisaks väidab hageja, et komisjoni põhjendused on puudulikud, kuna ta tuletas gaasi hinna ühendusesisese Waidhausis Saksamaal kehtiva gaasihinna alusel ning ei arvanud kõnealusest summast maha Vene gaasi suhtes kohaldatavat Vene ekspordimaksu 30 %.

Kolmandas väites leidis hageja, et ühenduse institutsioonid rikkusid algmääruse artikli 2 lõiget 10 ja tegid asjaolude hindamisel ilmselge hindamisvea, arvates hageja ekspordihinnast maha esimese sõltumatu müügitehingu summa, sidusettevõtete üldised kulud ja halduskulud ning vahendustasu, mis moodustavad üldse osa hageja majandusüksusest ja integreeritud müügi osakonnast.

(1) Nõukogu 10. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 238/2008, millega lõpetatakse Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 75, lk 14).

(2) Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96, kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, eestikeelne eriväljaanne 11/10, lk 45).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/59

9. juunil 2008 esitatud hagi — Acron ja Dorogobuzh versus nõukogu

(Kohtuasi T-235/08)

(2008/C 209/106)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Acron OAO (Veliki Novgorod, Venemaa) ja Dorogobuzh OAO (Verhnedneprovski, Venemaa) (esindajad: advokaadid P. Vander Schueren ja B. Evtimov)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

Tühistada nõukogu 10. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 236/2008, millega lõpetatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine, kuivõrd sellega määratakse dumpinguvastane tollimaks hagejate ja nendega seotud ettevõtjate suhtes vastavalt vaidlustatud määruse punktis 11 määratletule;

—	tuvastatud ühenduse õiguse rikkumiste raskust arvestades kohustada pädevaid asutusi lõpetama dumpinguvastase tollimaksu võtmine hagejatelt ja nendega seotud ettevõtjatelt, kuni ühenduse institutsioonid on võtnud Euroopa Kohtu otsuse järgimiseks vajalikud meetmed;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad, ammooniumnitraadi tootjad ja eksportijad Venemaal, paluvad EÜ artikli 230 alusel tühistada nõukogu määruse (EÜ) nr 236/2008 (1) (edaspidi „vaidlustatud määrus”).

Oma hagiavaldust põhjendavad hagejad üheainsa tühistamisalusega, mis jaguneb kaheks väiteks. Hagejad väidavad, et ühenduse institutsioonid määrasid normaalväärtuse hagejate suhtes valesti, mis viis selle kunstliku suurendamiseni; seetõttu järeldati ekslikult dumpingu olemasolu, millega rikuti algmääruse (2) artikleid 1 ja 2, pandi toime rida ilmseid hindamisvigu ja rikuti ühenduse õiguse aluspõhimõtteid. Hagejate sõnutsi oli nende rikkumiste otseseks tagajärjeks osalise vahepealse läbivaatamise ootamatu lõpetamine, ilma et hagejate suhtes oleks dumpinguvastast meedet muudetud.

Oma esimesest väitest lähtuvalt väidavad hagejad konkreetsemalt, et ühenduse institutsioonid on andnud asjaoludele väära õigusliku hinnangu ja rikkunud algmääruse artikli 2 lõikeid 3 ja 5, kui nad suurt osa hagejate tootmiskuludest ebausaldusväärsuse tõttu ei arvestanud ja/või kasutasid hagejate suhtes normaalväärtuse määramisel tegelikult mitteturumajanduse metoodikat.

Veel väidavad hagejad, et otsustades gaasikulusid korrigeerida, rikkus komisjon artikli 2 lõike 5 teist lauset ja/või tegi ilmse hindamisvea ega esitanud põhjendusi, kui ta korrigeeris gaasikulusid ühendusesisese gaasihinna alusel Saksamaal Waidhausis ega arvestanud korrigeeritud summast maha Venemaa gaasi suhtes kohaldatavat 30 %-list Venemaa eksporditollimaksu.

Hagejad leiavad, et kui dumpingumäär oleks kindlaks tehtud õigesti, kooskõlas algmääruse ja ühenduse õiguse aluspõhimõtetega, oleksid ühenduse institutsioonid tuvastanud, et dumpingut ei olnud või see oli vähese tähtsusega, ning hagejate ja nendega seotud ettevõtjate suhtes oleksid dumpinguvastased meetmed tühistatud või oleks neid oluliselt muudetud.

(1) Nõukogu 10. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 236/2008, millega lõpetatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 75, lk 1).

(2) Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/60

13. juunil 2008 esitatud hagi — Comtec Translations versus komisjon

(Kohtuasi T-239/08)

(2008/C 209/107)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Comtec Translations Ltd (Leamington Spa, Ühendkuningriik) (esindajad: Solicitor L. R. Scott ja Solicitor E. Bentley)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada otsus ja saata hageja pakkumus uuesti läbivaatamisele;

—	mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja tühistada komisjoni 16. aprilli 2008. aasta otsus, millega lükati tagasi pakkumus, mille ta esitas Euroopa Liidu poliitikat ja haldust puudutavate dokumentide kõikidest EL ametlikest keeltest inglise keelde tõlkimiseks raamlepingute sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses (hanketeade nr FL-GEN07-EN) (1). Hageja pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks toodi ebapiisav tehniline ja professionaalne suutlikkus ning puudulik või ebapiisav erialase töökogemuse tõendamine.

Oma hagi toetuseks esitab hageja ühe väite. Ta väidab, et haldusmenetlust viidi läbi ebaseaduslikult ning tema menetluslikke õigusi ei järgitud. Hageja väidab, et ta oli komisjonis mitme aasta jooksul edukalt pakkunud tõlget inglise keelde varem allkirjastatud ja regulaarselt uuendatud lepingute raames, mille eest ta teenuse kvaliteedi osas oli saanud rahuldavaid hindeid. Hageja väidab, et hindamiskomitee otsuses ei võetud üldse või kui, siis ebapiisavalt arvesse hageja edukat tegevust tõlketööde esitamisel komisjonile 12 aasta jooksul, ega arvestatud dokumentaalseid tõendeid hageja personali, kvaliteedijuhtide ja alltöövõtjate tehnilise ja professionaalse kvalifikatsiooni kohta.

(1) Hanketeade avaldatud: ELT 2007 S 180 — 219517.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/60

16. juunil 2008 esitatud hagi — Procter & Gamble versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Laboratorios Alcala Farma (oli)

(Kohtuasi T-240/08)

(2008/C 209/108)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: The Procter & Gamble Company (Cincinnati, Ühendriigid) (esindajad: solicitor N. Beckett ja solicitor T. Scourfield)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Laboratorios Alcala Farma SL (Alcala de Henares, Hispaania)

Hageja nõuded

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 2. aprilli 2008. aasta otsus asjas R 1481/2007-2 ja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastulausete osakonna 17. juulil 2007 vastulausemenetluses nr B 893 216 tehtud otsus;

—	rahuldada hageja vastulause kujutismärgi „oli” kaupadele klassides 3 ja 5 ühenduse kaubamärgina registreerimiseks, mille taotlus esitati 4. oktoobri 2004. aasta;

—	kohustada ühtlustamisametit jätma kõnealune 4. oktoobri 2004. aasta taotlus rahuldamata ja

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „oli” kaupadele klassides 3 ja 5 — taotlus nr 4 059 176

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ühenduse kaubamärgid „OLAY” kaupadele klassides 3 ja 5

Vastulausete osakonna otsus: Lükata vastulause tervikuna tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna asjaomased kaubamärgid on sarnased ja taotletava kaubamärgi kasutamise puhul on tõenäoline, et kaubamärgid võidakse omavahel segi ajada.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/61

20. juunil 2008 esitatud hagi — CBI ja Abisp versus komisjon

(Kohtuasi T-241/08)

(2008/C 209/109)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Coordination Bruxelloise d'Institutions sociales et de santé (CBI) (Brüssel, Belgia) ja Association Bruxelloise des Institutions de Soins Privées (Abisp) (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaat D. Waelbroeck ja solicitor D. Slater)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada komisjoni kinnitav otsus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad tühistada komisjoni 10. aprilli 2008. aasta otsuse, millega hagejate sõnul kinnitati komisjoni 10. jaanuari 2008. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata nende 7. septembril ja 1. oktoobril 2005 esitatud kaebus seoses riigiabiga, mida Belgia Kuningriik oli andnud avalikku tervishoiuteenust pakkuvatele Bruxelles-Capitale Région'i Iris võrgu haiglatele, ja millega keelduti kõnealuse abi suhtes algatamast ametlikku uurimismenetlust EÜ artikli 88 lõike 2 alusel.

Hagejate väited ja peamised argumendid on identsed kohtuasja T-128/08: CBI ja Abisp vs. komisjon (1) raames esitatud väidetega.

(1) ELT 2008, C 142, lk 30.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/61

23. juunil 2008 esitatud hagi — Ravensburger versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Educa Borras (EDUCA Memory game)

(Kohtuasi T-243/08)

(2008/C 209/110)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Ravensburger AG (Ravensburg, Saksamaa) (esindajad: G. Würtenberger ja R. Kunze)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Educa Borras SA (Sant Quirze del Valles, Barcelona, Hispaania)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 8. aprilli 2008. aasta otsus asjas R 597/2007-2 ja

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „EDUCA Memory game” kaupadele klassis 28 — ühenduse kaubamärgi registreering nr 495 036

Ühenduse kaubamärgi omanik: Teine menetluspool apellatsioonikojas

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Hageja

Kehtetuks tunnistamise taotleja õiguste aluseks olevad kaubamärgid: Rahvusvaheline sõnamärk „MEMORY”, registreeringu nr R 393 512; Beneluxi riikide sõnamärk „MEMORY”, registreeringu nr 38 328; Saksa sõnamärk „MEMORY”, registreeringu nr 964 625

Tühistamisosakonna otsus: Tunnistada asjaomane ühenduse kaubamärk kehtetuks.

Apellatsioonikoja otsus: Tühistada tühistamisosakonna otsus.

Väited: 1) Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 rikkumine, kuna apellatsioonikoda eksis, kui leidis, et asjaomase ühenduse kaubamärgi osa, mis võib hageja varasemate kaubamärkidega kattuda, on puhtalt kirjeldav ning seega ei ole tõenäoline, et seda võidaks nendega segi ajada; 2) nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumine, kuna apellatsioonikoda eksis, kui nõudis, et hageja tõendaks segiajamise tõenäosust; 3) nõukogu määruse nr 40/94 artikli 74 rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei võtnud kohaselt arvesse toodete märgistamise praktikat asjaomasel turul; 4) nõukogu määruse nr 40/94 artikli 75 rikkumine, kuna apellatsioonikoda jättis korraldamata istungi, mida hageja oli palunud.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/62

20. juunil 2008 esitatud hagi — C-Content versus Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus

(Kohtuasi T-247/08)

(2008/C 209/111)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: C-Content BV ('s Hertogenbosch, Madalmaad) (esindaja: advocaat M. Meulenbelt)

Kostja: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus (Väljaannete Talitus) rikkus seoses käesolevas hagiavalduses käsitletavate hangete ja hankelepingutega ühenduse õigust;

—	mõista Väljaannete Talituselt välja hüvitis nende kulude ja kahju katteks, mida hageja kandis, nagu on käesolevas hagiavalduses kirjeldatud;

—	mõista kohtukulud välja Väljaannete Talituselt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas esitab hageja lepinguvälise vastutuse hagi, mis põhineb kahjul, mille ta väidab olevat tekkinud seetõttu, et Väljaannete Talitus rikkus teatavate elektrooniliste avaldamisteenustega seotud hankemenetlustes õigusnorme.

Hageja loetleb seoses iga vaidlustatud hankemenetlusega mitu vaidlustamise põhjust.

Hageja leiab, et Väljaannete Talitus rikkus hea halduse põhimõtet, hoolsuskohustust, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kui ta:

Hankes nr 2034 Euroopa Liidu Teataja (ELT) L ja C seeriaid sisaldavate CD-ROMide valmistamiseks ja paljundamiseks: sõlmis lepingu hageja konkurendiga, kuigi hageja esitas majanduslikult soodsaima pakkumuse; muutis menetluse käigus või pärast eduka pakkuja väljavalimist peamisi kirjeldusi ja alandas hanketeates esitatud nõudeid, teavitamata sellest konkurente; keeldus hanke tulemusi nõuetekohaselt kontrollimast, kuigi talle olid tulemuste kohta vaidlustused esitatud; ei korraldanud uut hanget, vaid jätkas lepingut nr 2034, lähtudes märgatavalt madalamatest kriteeriumidest.

Hankes nr 6019 teenuste osutamiseks seoses elektrooniliste väljaannetega, eelkõige ELT lisaga (S), pärast 10 uue liikmesriigi ühinemist: tühistas hanke määruse 1605/2002 (1) artikli 101 alusel, tuues põhjuseks konfidentsiaalse teabe avalikustamise; hageja kinnitab, et see avalikustamine ei oleks saanud hanke tulemusi mõjutada, kuna vastav teave oli avalikkusele juba teada ja pakkumused olid esitatud. Veel väidab hageja, et Väljaannete Talitus ei esitanud asjakohast põhjendust. Lõpuks märgib ta veel, et tühistamine põhjustas talle suure kahju ja et ta oli esitanud kahest tühistatud hankes allesjäänud pakkumusest majanduslikult kõige soodsama pakkumuse.

Hankes nr 1695 teenuste osutamiseks seoses elektrooniliste väljaannetega, eelkõige ELT lisaga (S): kasutas lepingu nr 1695 pikendamist selleks, et seda lepingut muuta. Hageja väidab, et Väljaannete Talitusel ei olnud õiguslikku alust lepingut pikendada või selle pikendamist lubada ja selle tulemusena seda alltöövõtjat vahetades muuta. Hageja kinnitab, et Väljaannete Talitus ei korraldanud tõsiseid läbirääkimisi ega uurinud võimalust jätta hageja allesjäänud ajaks peatöövõtjaks.

Hageja väidab, et loetletud rikkumiste otsese tulemusena kaotas oma seisundi Väljaannete Talitusele tarkvara tarnijana, pidi kandma märkimisväärseid kulusid ja kahju ning tal jäi saamata suur osa tulu, mistõttu peab Väljaannete Talitus tema arvates talle kahjuhüvitist maksma.

(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 48, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/63

24. juunil 2008 esitatud hagi — Coin versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Dynamiki Zoi (FITCOIN)

(Kohtuasi T-249/08)

(2008/C 209/112)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Coin SpA (Mestre, Veneetsia, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Perani ja P. Polzzi)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Dynamiki Zoi Anonymi Etairia (Peristeri, Kreeka)

Hageja nõuded

—	muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 15. aprilli 2008. aasta otsust asjas R 1429/2007-1;

—	lükata tagasi ühenduse kaubamärgi taotlus nr 3 725 298 „FITCOIN”;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas ühtlustamisametis toimunud vastulause- ja kaebemenetluse kulud välja teistelt menetluspooltelt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „FITCOIN” kaupadele ja teenustele klassides 16, 25, 28, 35, 36 ja 41 — taotlus nr 3 725 298

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Itaalia kaubamärk „coin”, registreeringu nr 160 126, kaupadele klassis 25; Itaalia kaubamärk „coin”, registreeringu nr 253 233, kaupadele ja teenustele klassides 16, 25, 28, 35, 36 ja 41; Itaalia kaubamärk „coin”, registreeringu nr 240 305, kaupadele ja teenustele klassides 16, 25, 28, 35, 36 ja 41; Itaalia kaubamärk „coin”, registreeringu nr 169 548 kaupadele ja teenustele klassides 16, 25, 28, 35, 36 ja 41, mida on laiendatud Beneluxi riikidesse, Prantsusmaale, Ungarisse, Austriasse ja Portugali; Itaalia kaubamärk „coin”, registreeringu nr 240 286, kaupadele ja teenustele klassis 25, mida on laiendatud Beneluxi riikidesse, Prantsusmaale, Ungarisse ja Austriasse; ühenduse kaubamärk „coin”, registreeringu nr 109 827, kaupadele ja teenustele klassides 16, 25, 28, 35; rahvusvaheline kaubamärk „coin”, registreeringu nr R 381 015, kaupadele ja teenustele klassides 16, 25, 28, 35, 36 ja 41, mida on laiendatud Beneluxi riikidesse, Saksamaale, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Ungarisse, Austriasse, Portugali ja Sloveeniasse.

Vastulausete osakonna otsus: Lükata vastulause tervikuna tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 rikkumine, kuna asjaomased kaubamärgid on visuaalselt ja foneetiliselt sarnased ning kaubad ja teenused, mida asjaomased kaubamärgid hõlmavad, on identsed; nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 rikkumine, kuna on tõenäoline, et taotletava kaubamärgi kasutamine põhjustab segiajamist.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/64

18. juunil 2008 esitatud hagi — Batchelor versus komisjon

(Kohtuasi T-250/08)

(2008/C 209/113)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Edward William Batchelor (Brüssel, Belgia) (esindajad: solicitor F. Young, barrister A. Barav ja advokaat D. Reymond)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada kaudne eitav vastus, mille Euroopa Komisjon tegi 9. aprillil 2008 vastavalt juurdepääsumääruse artikli 8 lõikele 3, ning otsene eitav vastus, mille komisjoni tegi 16. mail 2008 seoses dokumentidele juurdepääsu taotlusega, mis esitati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331);

—	mõista käesoleva menetlusega seotud hageja kohtukulud välja komisjonilt ja jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev EÜ artiklil 230 põhinev tühistamishagi on esitatud komisjoni 9. aprilli 2008. aasta kaudse otsuse ja 16. mai 2008. aasta otsese otsuse vastu, mis on tehtud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (1) (juurdepääsumäärus), ja millega komisjon jättis rahuldamata hageja juurdepääsutaotluse dokumentidele, mis käsitlevad nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta artikli 3a lõike 1 alusel võetud meetmetest teavitamist.

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus rikub EÜ artiklit 253 ja juurdepääsumääruse artikli 7 lõiget 1 ja artikli 8 lõiget 1 ning seega ei ole täidetud peamine menetlusnõue, milleks on täpsemalt kohustus esitada taotletud dokumentidele juurdepääsu keelamiseks piisavad põhjendused. Lisaks väidab hageja, et keelates taotletud dokumentidele juurdepääsu, rikub vaidlustatud otsus EÜ artiklit 255 ning juurdepääsumääruse artikli 1 punkti a, artikli 2 lõiget 1, artiklit 3 ja artikli 4 lõikeid 1–6. Täpsemalt väidab hageja, et vaidlustatud otsus rikub juurdepääsumäärust seeläbi, et vastavalt sellele otsusele kuulusid kohaldamisele artikli 4 lõikes 3 ja artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandid, ning lõpuks, et vaidlustatud otsus rikub juurdepääsumääruse artikli 4 lõiget 6 seeläbi, et nimetatud otsuses ei ole esitatud põhjendusi taotletud dokumentidele osalise juurdepääsu keelamiseks.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/64

26. juunil 2008 esitatud hagi — Tipik versus komisjon

(Kohtuasi T-252/08)

(2008/C 209/114)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Tipik Communication Agency SA (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid E. Gillet, L. Levi ja C. Dubois)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni teadmata kuupäevaga otsus, millega otsustati tagasi lükata hageja pakkumine, mille ta esitas muu hulgas Interneti-lehekülje EUROPA teenustega seotud hankemenetluses (PO/2007-31/C2);

—	tühistada komisjoni teadmata kuupäevaga otsus, millega otsustati sõlmida riigihankeleping konsortsiumiga, mida juhib äriühing European Service Network;

—

mõista nende õigusvastaste otsuste vastuvõtmise tõttu kostjalt välja 5 063 773,29 euro suurune hüvitis hagejale tekitatud kahju eest ja sellele lisanduv intress alates Esimese Astme Kohtu otsuse tegemisest kuni selle hüvitise täieliku maksmiseni. Kohaldatav intressimäär tuleb arvutada sel perioodil Euroopa Keskpanga poolt peamistele refinantseerimistehingutele määratava intressimäära alusel, millele lisandub kolm protsendipunkti.

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni otsuse lükata tagasi tema pakkumine, mille hageja esitas hankemenetluses „Suhtlemine läbi EUROPA — Euroopa Liidu ametlik Interneti-lehekülg ja muud informeerimise, trükiste ja Interneti vahendusel teavitamisega seotud teenused, mida juhib Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni peadirektoraat — Avaldamise, graafika ja tehniliste küsimustega seotud abi ja abi tõlke valdkonnas väljatöötamise, tootmise ja korrashoiu juures” (EÜT 2007, S 193-234221), ja ka otsuse, millega otsustati hankeleping sõlmida konsortsiumiga, mida juhib äriühing European Service Network. Hageja palub, et hüvitataks talle väidetavalt komisjoni viga tõttu tekkinud kahju.

Hagi toetuseks väidab hageja esiteks, et komisjon oleks pidanud äriühingu European Service Network juhitava konsortsiumi hankemenetlusest kõrvaldama, kuna oli tuvastatud, et üks selle konsortsiumi liikmeid on oluliselt rikkunud OPOCE-ga sõlmitud hankelepingut, mis oli sõlmitud asjassepuutuvas hankes ostetavate teenustega sarnaste teenuste osutamiseks.

Teise võimalusena palub hageja tuvastada, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea European Service Network juhitava konsortsiumi pakkumise läbivaatamisel, andes talle kvaliteedi kriteeriumi osas sama hinde mis hagejale, kuigi komisjon ei saanud olla kindel selle konsortsiumi võimes pakkuda asjakohaseid tehnilisi lahendusi.

Hageja leiab, et need rikkumised toovad kaasa komisjoni vastutuse, ja et komisjon on esiteks teinud vea ja teiseks ületanud oluliselt ja ilmselgelt oma kaalutlusõiguse piire.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/65

16. juunil 2008 esitatud hagi — Eugenia Montero Padilla vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Padilla Requena (JOSE PADILLA)

(Kohtuasi T-255/08)

(2008/C 209/115)

Hagiavaldus esitati hispaania keeles

Pooled

Hageja: Eugenia Montero Padilla (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid G. Aguillaume Gandasegui ja P. Linde Puelles)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: José María Padilla Requena

Hageja nõuded

Tühistada ühtlustamisameti 1. märtsi 2008. aasta otsus ja määrata, et tuleb keelduda registreerimast ühenduse kaubamärki „JOSE PADILLA” klassidesse 9, 25 ja 41.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: José María Padilla Requena

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „JOSE PADILLA” kaupadele ja teenustele klassides 9, 25 ja 41 (registreerimistaotlus nr 2 844 066)

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Hispaania sõnamärk „JOSE PADILLA” kaupadele ja teenustele klassis 41

Vastulausete osakonna otsus: Jätta vastulause rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 4, artikli 7 lõike 1 punktide a, b, c ja f ning artikli 8 lõigete 1 ja 5 ebaõige kohaldamine.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/66

24. juunil 2008 esitatud hagi — Wrigley versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Mejerigaarden (POLAR ICE)

(Kohtuasi T-256/08)

(2008/C 209/116)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Wm. Wrigley Jr. (Chicago, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid M. Kinkeldey, S. Schäffler ja A. Bognár)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Mejerigaarden Holding A/S (Thisted, Taani)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 15. aprilli 2008. aasta otsus asjas R 845/2006-2;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „POLAR ICE” kaupadele klassides 3, 5 ja 30.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Teine menetluspool apellatsioonikojas.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Kujutismärgi „Polar is” ühenduse registreering nr 1 273 564 kaupadele klassis 30; sõnamärgi „POLAR IS” Taani registreering nr VR 1971 03528 kaupadele klassis 30; sõnamärgi „POLAR MAXI” Taani registreering nr VR 1994 07979 kaupadele klassis 30.

Vastulausete osakonna otsus: Lükata ühenduse kaubamärgi taotlus täielikult tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkidel on visuaalseid, foneetilisi ja kontseptuaalseid erinevusi, mis välistavad igasuguse segiajamise tõenäosuse.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/68

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 24. aprilli 2008. aasta otsus — Dalmasso versus komisjon

(Kohtuasi F-61/05) (1)

(Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Töölevõtmine - Tegevusüksusesse määramine - Töölevõtmisel määratud palgaastme ja töötasu ülevaatamise taotlus - Endine abiteenistuja, kes võeti tööle lepingulise töötajana - Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõiked 2 ja 3 - Mitme tegevusüksuse alla kuuluvad ülesanded - Võrdne kohtlemine - Põhjendamatu hagi)

(2008/C 209/122)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Raffaele Dalmasso (Schaerbeek, Belgia) (esindaja: advokaat L. Vogel)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja G. Berscheid)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Arpio Santacruz ja I. Sulce)

Kohtuasja ese

Avalik teenistus — Ühelt poolt nõue tühistada komisjoni otsus, millega jäeti rahuldamata endisest abiteenistujast hageja kaebus otsuse peale, millega määrati kindlaks hageja kui lepingulise ametniku palgaaste ja töötasu, ning teiselt poolt kahju hüvitamise nõue (endine T-269/05)

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Pooled kannavad oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 229, 17.9.2005, lk 30 (esialgu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus registreeritud kohtuasi T-269/05 anti 15. detsembri 2005. aasta määrusega üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/68

Avaliku Teenistuse Kohtu (täiskogu) 24. juuni 2008. aasta otsus — Cerafogli ja Paolo Poloni versus EKP

(Kohtuasi F-116/05) (1)

(Avalik teenistus - Euroopa Keskpanga (EKP) töötajad - Töötasu - Töötasu iga-aastase kohandamise arvestusmeetod - Ühenduse kohtu poolt tehtud otsuse rakendamine - Kinnitav akt - Vastuvõetamatus)

(2008/C 209/123)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Maria Concetta Cerafogli ja Paolo Poloni (Frankfurt Maini ääres, Saksamaa) (esindajad: advokaadid G. Vandersanden ja L. Levi)

Kostja: Euroopa Keskpank (esindajad: F. Malfrère ja K. Sugar, keda abistas advokaat H.-G. Kamann)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada hagejate 2001. aasta juulikuu palgateatised, mille Euroopa Keskpank koostas 2005. aasta mais Esimese Astme Kohtu poolt 20. novembril 2003 kohtuasjas T-63/02: Cerafogli ja Poloni vs. Euroopa Keskpank tehtud otsuse täitmiseks, ning teiseks nõue hüvitada tekkinud kahju.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Pooled kannavad oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 48, 25.2.2005 (esialgu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus numbri T-431/05 all registreeritud kohtuasi anti 15.12.2005 määrusega üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule).

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/69

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 21. veebruari 2008. aasta otsus — Semeraro versus komisjon

(Kohtuasi F-19/06) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Hindamine - Karjääriarengu aruanne - 2004. aasta hindamine - Personalieeskirjade artikkel 43 - Põhjendamiskohustus - Edutamine - Atesteerimismenetlus)

(2008/C 209/124)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Maria Magdalena Semeraro (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat L. Vogel)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Berscheid ja M. Velardo)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse 8. novembri 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus tema 2004. aasta karjääriarengu aruande peale

Otsuse resolutiivosa

1.	Tühistada Maria Magdalena Semeraro karjääriarengu aruanne, mis käsitleb ajavahemikku 1. jaanuar 2004 kuni 31. detsembrini 2004.

2.	Mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

(1) ELT C 108, 6.5.2006, lk 30.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/69

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 3. aprilli 2008. aasta otsus — Bakema versus komisjon

(Kohtuasi F-68/06) (1)

(Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Palgaastmele määramine - IV tegevusüksus - Diplom - Ametialane kogemus)

(2008/C 209/126)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Reint J. Bakema (Zuidlaren, Madalmaad) (esindajad: advokaadid L. Rijpkema ja A. Kootstra)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja M. Velardo)

Kohtuasja ese

Komisjoni sellise otsuse tühistamine, millega keeldutakse palgaastmele 14 kuuluvat ametnikku ümber määramast IV tegevusüksuse palgaastmele 16 ja käsitlemast tema „kandidaatsdiploma't” selliselt, et see tõendab täieliku kõrghariduse omandamist CEOS-i artikli 82 ja GIP artikli 2 tähenduses, mis reguleerivad lepinguliste töötajate töölevõtmise menetlust komisjonis.

Otsuse resolutiivosa

1.	Tühistada töölepinguid sõlmima volitatud asutuse otsus, millega määrati Reint J. Bakema 25. oktoobril 2005 sõlmitud lepingu alusel, millega sai temast Euroopa Ühenduste Komisjoni lepinguline töötaja, IV tegevusüksuse palgaastme 14 järku 1.

2.	Muus osas jätta hagi rahuldamata.

3.	Kumbki pool kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 212 2.9.2006, lk. 48.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/70

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 24. aprilli 2008. aasta otsus — Longinidis versus Cedefop

(Kohtuasi F-74/06) (1)

(Avalik teenistus - Ajutised töötajad - Teisele ametikohale määramine - Apellatsiooninõukogu - Koosseis ja kodukord - Ebalojaalne käitumine - Teenistusest vabastamine - Põhjendamine - Ilmne hindamisviga - Võimu kuritarvitamine)

(2008/C 209/127)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Pavlos Longinidis (Panorama, Kreeka) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis ja N. Keramidas)

Kostja: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP) (esindajad: M. Fuchs, keda abistas advokaat P. Anestis)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDEFOP) otsus lõpetada hagejaga määramata ajaks sõlmitud leping ning rida otsuseid, mis puudutasid eelkõige CEDEFOP-i apellatsiooninõukogu, ning teiseks nõue hüvitada tekkinud kahju.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Pooled kannavad oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 237, 30.9.2006, lk 15.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/70

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 8. mai 2008. aasta otsus — Kerstens versus komisjon

(Kohtuasi F-119/06) (1)

(Avalik teenistus - Euroopa ühenduste ametnikud - Vastuvõetavus - Ülesehitus - Huve kahjustav akt - Teisele ametikohale nimetamine - Teenistusülesannete muutmine - Teenistuse huvid - Ametikohtade võrdväärsus - Peidetud sanktsioon - Võimu kuritarvitamine)

(2008/C 209/128)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Petrus Kerstens (Overijse, Belgia) (esindaja: advokaat C. Mourato)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Herrmann ja M. Velardo)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti korralduskomitee (PMO) 8. detsembri 2005. aasta otsus, millega muudeti nimetatud asutuse ülesehitust, osas milles kõnealuse otsusega nimetati hageja, kes oli varem „varade haldamise” üksuse juhataja, uuringute ja planeerimisega seonduvale ametikohale, ja teiseks nõue hüvitada tekkinud kahju.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 294, 2.12.2006, lk 68.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/71

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 22. mai 2008. aasta otsus — Pascual-García versus komisjon

(Kohtuasi F-145/06) (1)

(Avalik teenistus - Avatud konkurss - Vastuvõtutingimused - Nõutav töökogemus - Reservnimekirjas oleva kandidaadi töölevõtmisest keeldumine - Ametisse nimetava asutuse komisjoni kaalutlusõigus)

(2008/C 209/129)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Cesar Pascual-García (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid B. Cortese ja C. Cortese)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja M. Velardo)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori 7. aprilli 2006. aasta otsus, milles hageja kandidatuuri ei võetud arvesse vaba ametikoha teadaandes KOM/2005/2969 — B*3/B*11 — IHCP — Ispra märgitud ametikohale kandideerimisel ning millega lisati märkus konkursi EPSO/B/23/04 reservnimekirja, milles teavitati komisjoni teenistusi, et hageja ei vasta konkursiteates ette nähtud tingimustele.

Otsuse resolutiivosa

Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜ) 7. aprilli 2006. aasta otsus, milles Cesar Pascual García kandidatuuri ei võetud arvesse vaba ametikoha teadaandes KOM/2005/2969 märgitud ametikohale kandideerimisel ning millega lisati märkus konkursi EPSO/B/23/04 reservnimekirja, milles teavitati komisjoni teenistusi, et hageja ei vasta nimetatud avaliku konkursi puhul nõutavatele tingimustele.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

(1) ELT C 56, 10.3.2007, lk 42.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/71

Avaliku Teenistuse Kohtu (kümnes koda) 26. juuni 2008. aasta otsus — Joseph versus komisjon

(Kohtuasi F-54/07) (1)

(Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Hagi hilinenult esitamine - Ettenägematu asjaolu - Töölevõtmine - Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 3a, artikkel 3b ja artikkel 85 - Lepingu kestus - Komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsus komisjoni teenistuses olevate mittealaliste töötajate teenistusaja maksimaalse kestuse kohta - Üldiste rakendussätete artikkel 12, mis käsitleb komisjoni lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda - Võrdne kohtlemine)

(2008/C 209/130)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Anne Joseph (Damaskus, Süüria) (esindajad: advokaadid N. Lhoëst ja S. Fernandez Menendez)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Berscheid ja L. Lozano Palacios)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada hagejaga sõlmitud leping tema töölevõtmise kohta lepingulise töötajana osas, milles see on sõlmitud kestusega 15 kuud, mitte kolm aastat, tuginedes esiteks komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsusele, mis käsitleb komisjoni teenistuses olevate mittealaliste töötajate teenistusaja maksimaalset kestust ning teiseks komisjoni lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artiklile 12.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Pooled kannavad oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 199, 25. 8.2008, lk 50.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/72

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 26. juuni 2008. aasta määrus — Nijs versus kontrollikoda

(Kohtuasi F-5/07) (1)

(Avalik teenistus - Euroopa ühenduste ametnikud - Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c - Väidete kokkuvõtlik esitamine hagiavalduses - Kaebuse esitamise tähtaeg - Uus asjaolu - Ilmselge vastuvõetamatus)

(2008/C 209/131)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Bart Nijs (Bereldange, Luksemburg) (esindaja: advokaat F. Rollinger)

Kostja: Euroopa Ühenduste Kontrollikoda (esindajad: T. Kennedy, J.-M. Stenier, G. Corstens ja J. Vermer)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse otsus mitte nimetada hagejat 2006. aasta ametialase edutamise raames palgaastmele A*11 — Nõue tühistada rida hageja ja teiste kontrollikoja ametnike teenistusalast karjääri puudutavaid otsuseid — Nõue tühistada kontrollikoja personalikomitee 2006. aasta valimiste tulemused — Kahju hüvitamise nõue

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud tervikuna välja B. Nijs'ilt.

(1) ELT C 56, 10.3.2007, lk 44.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/73

19. mail 2008 esitatud hagi — Bartha versus komisjon

(Kohtuasi F-50/08)

(2008/C 209/134)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Gábor Bartha (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat P. Homoki)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagi eseme ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada EPSO otsus jätta hageja konkursi EPSO/AD/56/06 reservnimekirja kandmata.

Hageja nõuded

—	Tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti konkursikomisjoni 19. novembri 2007. aasta otsus, mis puudutab Ungari kodanikest administraatorite (palgaaste AD5) töölevõtmiseks korraldatud konkursi EPSO/AD/56/06 tulemusi;

—	tühistada EPSO konkursikomisjoni 23. jaanuari 2008. aasta otsus, millega jäeti konkursil osalemise tulemuste peale esitatud kaebus rahuldamata;

—	tühistada EPSO konkursikomisjoni 31. märtsi 2008. aasta otsus, millega kinnitati konkursil osalemise tulemuste peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmine;

—	kohustada kostjat hüvitama tühistatud otsustega tekitatud kahju;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 209/73

15. juunil 2008 esitatud hagi — De Nicola versus EIP

(Kohtuasi F-55/08)

(2008/C 209/135)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Carlo De Nicola (Strassen, Luxemburg) (esindaja: advokaat L. Isola)

Kostja: Euroopa Investeerimispank

Hagi eseme ja sisu kirjeldus

Esiteks nõue tühistada osaliselt apellatsioonikomitee otsus, mis puudutab hageja 2006. aasta hindamist. Teiseks nõue tuvastada, et hageja suhtes on aset leidnud psühholoogiline ahistamine ning kohustada kostjat lõpetama kõnealune ahistamine ja hüvitama hagejale tekkinud kahju.

Hageja nõuded

—

Tühistada 17. novembri 2007. aasta e-kirjaga edastatud otsus, mille koopia saadeti 19. detsembril 2007, osas, milles apellatsioonikomitee jättis rahuldamata hageja apellatsiooni tema ülemuste poolt koostatud, 2006. aasta hindamise peale, niivõrd kui selline rahuldamata jätmine tugines eeldusel, et hageja võttis tagasi oma väited menetlusnormide eiramise kohta 2006. aasta hindamisel, ja niivõrd, kui seal on leitud, et hageja nõustus oma ülemuste esitatud kriitikaga;

—	tühistada 13. juuli 2007. aasta edutamisotsused osas, milles hagejat ei arvestatud edutamisel kategooriast E kategooriasse D;

—

tühistada kõik seotud, eelnevad ja järgnevad aktid, sh hageja 2006. aasta tegevusele antud sõnaselge hinnang osas, milles see ei paku hinnet A või B+ ega tee ettepanekut hageja edutamiseks kategooriasse D, ning kui see on kohane, siis tunnistada õigusvastaseks ja jätta kohaldamata (nii kvantitatiivsed kui ka mittekvantitatiivsed) piirangud, mis kehtestati personaliosakonna juhistega;

—	tuvastada, et hageja suhtes leidis aset psühholoogiline ahistamine;

—	kohustada Euroopa Investeerimispanka hageja ahistamine lõpetama ning hüvitama tekkinud ja tulevane füüsiline, mittevaraline ja varaline kahju;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 209

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 15. august 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Kohus
2008/C 209/01	Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas ELT C 197, 2.8.2008	1