ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 154
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

51. köide
19. juuni 2008

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2008/C 154/01

Komisjoni teatis ohtlikkuse hindamise tulemuste ja ohu vähendamise strateegia kohta järgmiste ainete puhul: tsink, tsinkkloriid, tsinkdistearaat ( 1 )

1

2008/C 154/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

11

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2008/C 154/03

Euro vahetuskurss

15

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2008/C 154/04

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

16

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

2008/C 154/05

Teade avaliku konkursi korraldamise kohta EPSO/AST/65/08

22

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2008/C 154/06

Koondumise teatise tühistamine (Toimik nr COMP/M.5126 — Ineos/BASF Assets) ( 1 )

23

 

Parandused

2008/C 154/07

Euroopa Parlamendi ja komisjoni kokkuleppe (nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) rakendamise korra kohta) parandus (ELT C 143, 10.6.2008)

24

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

19.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 154/1

Komisjoni teatis ohtlikkuse hindamise tulemuste ja ohu vähendamise strateegia kohta järgmiste ainete puhul: tsink, tsinkkloriid, tsinkdistearaat

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 154/01)

Nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (1) on ette nähtud andmete teatamine, erinimekirja kandmine, ohtlikkuse hindamine ja vajaduse korral strateegia väljatöötamine sellistest ainetest tingitud ohu vähendamiseks.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 raames on järgmised ühendid loetud eritähelepanu vajavateks ühenditeks, mida tuleb hinnata vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2268/95 (2), milles on käsitletud määruse (EMÜ) nr 793/93 kohaselt eritähelepanu vajavate ainete teist nimekirja:

—

tsink;

—

tsinkkloriid;

—

tsinkdistearaat.

Kõnealuse määrusega referendiks määratud liikmesriik on lõpetanud asjaomastest ainetest inimesele ja keskkonnale tuleneva ohu hindamise vastavalt komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted (3), ja on vastavalt määrusele (EMÜ) nr 793/93 soovitanud strateegia ohu vähendamiseks.

Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomiteega (SCTEE) ning tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteega (SCHER) on konsulteeritud ja komiteed on esitanud arvamuse referendi läbiviidud ohuhindamise kohta. Kõnealused arvamused on avaldatud teaduskomiteede veebilehel.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 11 lõikega 2 on nähtud ette, et ohuhindamise tulemused ja ohu vähendamiseks soovitatud strateegia kinnitatakse ühenduse tasandil ja avaldatakse komisjoni poolt. Käesolevas teatises ja komisjoni asjaomases soovituses 2008/464/EÜ (4) on esitatud ohuhindamise tulemused (5) ja strateegia eespool nimetatud ainetest tingitud ohu vähendamiseks.

Käesolevas teatises esitatud ohuhindamise tulemused ja ohu vähendamise strateegia on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

(1)  EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

(2)  EÜT L 231, 28.9.1995, lk 18.

(3)  EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3.

(4)  ELT L 160, 19.6.2008.

(5)  Põhjaliku ohuhindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt:

http://ecb.jrc.it/existing-substances/

LISA

1. OSA

CASi nr: 7440-66-6

 

Einecsi nr: 231-175-3

Struktuurivalem:

Zn

Einecsi nimetus:

Tsink

IUPACi nimetus:

Tsink

Referent:

Madalmaad

Liigitus (1):

F; R15-17 (tsingipulber — tsingitolm (pürofoorne))

N; R50-53 (tsingipulber — tsingitolm (pürofoorne))

N; R50-53 (tsingipulber — tsingitolm (stabiliseeritud))

Riskihinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud riskihinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles on käsitletud registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt galvaanpindamiseks ja messingis. Lisaks kasutatakse seda survevalusulamites, valtsitud või survetöödeldud tsingina, värvipigmentides ja kemikaalides ning muude tsingiühendite tootmiseks. Tsingi ja teatavate tsingiühendite kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

Metalse tsingi jaoks tuletatud arvutuslikud mittetoimivad sisaldused (Predicted No-Effect Concentrations, PNECs), mis on esitatud ohuhinnangus, on leitud üksnes kõnealuses ohuhinnangus kasutamiseks. Neid ei tohi kasutada muuks otstarbeks, nagu keskkonnakvaliteedi standardite või puhastusnormide kehtestamine, ilma põhjalikult analüüsimata, kuivõrd need sobivad tolleks otstarbeks. Igal juhul tuleks kõnealuse analüüsi hädavajaliku osana kasutada parandusi biokättesaadavuse arvestamiseks.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1

On vaja erimeetmeid ohtude piiramiseks järgnevalt loetletud konkreetsete kokkupuuteviiside korral. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

kokkupuude tsingiga, mis on seotud metalse tsingi tootmise ja kasutamisega kuumsukelduspidevgalvaanimiseks, elektrogalvaanimiseks, messingis, survevalusulamites, valtsitud või survetöödeldud tsingina ja tsingipulbri või -tolmuna, võib avaldada mõju kohalikule veekeskkonnale (kaasa arvatud setted). Paljudes kohtades, kus metalset tsinki toodetakse või mitmel viisil töödeldakse, ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealustes piirkondades võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud;

—

muret tekitavad tsingi võimalikud mõjud kohalikule veekeskkonnale (kaasa arvatud setetele), mis on seotud tsingisisalduse suurenemisega kõnealuste piirkondade mõnedes, kuigi mitte kõigis, pinnaveekogudes ja setetes.

Piirkondades, kus on selliseid pinnaveekogusid (ja setteid), soovitatakse tungivalt, et ohuvähendusmeetmeid käsitlevate otsuste tegemisel võetaks arvesse kogu olemasolevat teavet tsingiheite teadaolevate ja võimalike allikate ning piirkonna loomuliku taustkontsentratsiooni kohta.

Ohuhindamise tulemused näitavad, et tsingi ja selle ühendite praegused kasutusviisid iseendast ei põhjusta selliste piirkondade pinnavetes ja setetes leitud kõrgenenud tsingisisaldust.

Kõrgenenud tsingisisaldus veekogudes ja setetes, kus seda on leitud, võib olla tingitud tsingi ja selle ühendite mingist kombinatsioonist. Kõrgenenud taseme põhjuseks on mitmed heiteallikad, mis hõlmavad kohalikke tööstuslikke punktallikaid, varasemat saastatust, kaevandamist, geoloogilisi tegureid ja hajusallikaid. Iga sellise allika osatähtsus võib eri regioonides olla erinev.

Kohalikud tööstuslikud punktsaasteallikad võivad olla seotud tootmisega, milles kasutatakse tsinki ja tsingiühendeid, mis satuvad ka heidetesse, samuti muud protsessid, mis ei ole otse seotud tsingi tootmise või kasutamisega tööstuses ja millel esineb ettekavatsematu heide. Ohuhinnangus neid ei vaadeldud, kuid ka sellistest allikatest võib tsinki sattuda veekeskkonda.

1.2

On vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ELis on põhjust muret tunda maanteede lähedal asuvate veekogude (ja setete) keskkonnaseisundi pärast. Kuna rida asjaolusid on veel ebaselged, siis on vaja täiendavaid andmeid ohuhinnangu kõnealuse osa täiendamiseks.

1.3

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktides 1.1 ja 1.2 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1

On vaja erimeetmeid ohtude piiramiseks järgnevalt loetletud konkreetsete kokkupuuteviiside korral. Selles järelduses arvestatakse, et

—

on põhjust muret tunda tsingi mõju pärast kohaliku maismaaökosüsteemi seisundile kohtades, kus tegeldakse kuumsukelduspidevgalvaanimise ja elektrogalvaanimisega.

2.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul (transpordiga seotud heide maanteeäärsetel aladel, tsingi kogunemine pinnasesse mõnes piirkonnas), sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1

On vaja piirata ohtu mõnede, kuid mitte kõigi kokkupuuteviiside korral. Selles järelduses arvestatakse, et

—

mõnes metalse tsingi tootmiskohas ning kohtades, kus tsinki kasutatakse kuumsukelduspidevgalvaanimiseks, elektrogalvaanimiseks, messingis, või survevalusulamites, võib kokkupuude tsingiga kahjustada reoveepuhastite mikroorganisme.

3.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist:

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (2) ja 2000/60/EÜ (3) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—

lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tsink võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

2. OSA

CASi nr: 7646-85-7

 

Einecsi nr: 231-592-0

Struktuurivalem:

ZnCl2

Einecsi nimetus:

Tsinkkloriid

IUPACi nimetus:

Tsinkkloriid

Referent:

Madalmaad

Liigitus (4):

Xn; R22

C; R34

N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud ohuhinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles käsitletakse registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt keemiatööstuses, galvaanimistööstuses, elektripatareide valmistamiseks ja agrokeemiatööstuses (fungitsiidid). Lisaks kasutatakse ainet trükitööstuses ja värvainete tootmiseks. Kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

kõnealuse aine valmistamisel tekkiva auru sissehingamine võib põhjustada hingamisteede ärritust.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

Järeldused on esitatud ainult kohalike kokkupuuteviiside kohta. Piirkondlikke keskkonnaohtusid käsitlevad järeldused, mida on kirjeldatud metalse tsingi (Einecsi nr 231-175-3) ohtude hindamisel, kehtivad samuti.

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

kokkupuude ainega võib ühes tootmiskohas avaldada kahjulikku mõju kohalikule veekeskkonnale, samuti võib aine kasutamine värvainete ja tintide tootmiseks (valmististe koostamine ja töötlemine) kahjustada kohalikku veekeskkonda. Ühes tootmiskohas ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud;

—

tootmisest tingitud kohalik kokkupuude ainega kolmes tootmiskohas võib avaldada kahjulikku mõju setetes elavatele organismidele, samuti võib aine kasutamine keemiatööstuses (töötlemine), elektripatareide tootmises (töötlemine), värvainete ja tintide tootmiseks (valmististe koostamine ja töötlemine) kahjustada kohalikku veekeskkonda. Paljudes tootmiskohtades ja töötlemisviiside puhul ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud.

1.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 1.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine kasutamisest keemiatööstuses (töötlemine) ning värvainete ja tintide tootmisel (valmististe koostamine ja töötlemine) tingitud kokkupuude ainega võib kahjustada kohalikku maismaaökosüsteemi.

2.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1

Ohtu on vaja vähendada; Selles järelduses arvestatakse, et

—

tootmisest tingitud kohalik kokkupuude ainega kolmes tootmiskohas ning aine kasutamine keemiatööstuses (töötlemine), värvainete ja tintide tootmiseks (valmististe koostamine ja töötlemine) võib avaldada kahjulikku mõju reoveepuhasti mikroorganismidele.

3.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul

Ühenduses praegu kehtivad töötajate kaitset käsitlevad õigusaktid loovad üldise arvamuse kohaselt piisava raamistiku tsinkkloriidi ohtliku mõju vähendamiseks vajalikul määral ning neid õigusakte tuleb kohaldada.

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist:

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (2) ja 2000/60/EÜ (3) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—

lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tsinkkloriid võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

3. OSA

CASi nr: 557-05-1 ja 91051-01-3 (5)

 

Einecsi nr: 209-151-9 ja 293-049-4

Struktuurivalem:

Image

Einecsi nimetus:

Tsinkdistearaat

IUPACi nimetus:

Tsinkdioktadekanaat

Referent:

Madalmaad

Liigitus:

Puudub

Riskihinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud riskihinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles käsitletakse registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt polümeeride tootmisel stabiliseeriva lisandina, määrdeainena, vormimäärdena ja vahendina kummi pinna töötlemiseks.

Lisaks kasutatakse ainet värvide, lakkide ja värnitsate tööstuses lihvimis- ja silumisvahendina, ehitustöödel betooni veekindlaks muutmiseks, tselluloosi- ja paberitööstuses ning tekstiilitööstuses veekindlust lisava vahendina, kosmeetika- ja ravimitööstuses, keemia- ja metallitööstuses ning mujal. Kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

Järeldused on esitatud ainult kohalike kokkupuuteviiside kohta. Piirkondlikke keskkonnaohtusid käsitlevad järeldused, mida on kirjeldatud metalse tsingi (Einecsi nr 231-175-3) ohtude hindamisel, kehtivad samuti.

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine kasutamisel tekstiilitööstuses (lisaaine), tselluloosi- ja paberitööstuses (lisaaine), metallide tootmisel, puhastamisel ja töötlemisel (töötlemine) ning lisaainena ja töötlemisel muudes tööstusharudes tekkiv kokkupuude ainega võib mõjutada kohalikku veekeskkonda. Paljudes tootmiskohtades ja paljude töötlemisviiside puhul ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud;

—

aine tootmisel kahes tootmiskohas ning kasutamisel pindade katmiseks (lisaaine ja tööstuslik kasutamine), tekstiilitööstuses (lisaaine ja töötlemine), tselluloosi- ja paberitööstuses (lisaaine ja töötlemine), metallide tootmiseks, puhastamiseks ja töötlemiseks (töötlemine) ning lisaainena ja töötlemiseks muudes tööstusharudes ning isiklikul ja kodusel tarbimisel tekkiv kohalik kokkupuude ainega võib mõjutada setetes elavaid organisme. Paljudes tootmiskohtades ja paljude töötlemisviiside puhul ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud.

1.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 1.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine töötlemisest keemiatööstuses ja muudes tööstusharudes tingitud kokkupuude ainega võib mõjutada kohalikku maismaaökosüsteemi.

2.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1.

Ohtu on vaja vähendada; Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine kasutamisel keemiatööstuses (töötlemine), tekstiilitööstuses (lisaaine), tselluloosi- ja paberitööstuses (lisaaine), metallide tootmiseks, puhastamiseks ja töötlemiseks (töötlemine) ning lisaainena ja töötlemiseks muudes tööstusharudes tekkiv kokkupuude ainega võib mõjutada reoveepuhastite mikroorganisme.

3.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist:

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (2) ja 2000/60/EÜ (3) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—

lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tsinkdistearaat võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

(1)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).

(2)  ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(3)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(4)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).

(5)  Tööstuslikult toodetud steariinhape on alati segu, mis keemilise koostise poolest koosneb steariinhappest (C18) ja palmitiinhappest (C16). Tegelikult sobib kirjeldus „C16-18-rasvhapete tsinksoolad”, mis on registreeritud CASi numbri 91051-01-3 all, paremini kaubandusliku tsinkstearaadi kohta, kuid see on loetletud üksnes Einecsis ning Chemical Abstracts ei ole selle numbri alla kunagi ühtegi artiklit liigitanud. Seepärast on lisatud CASi nr 91051-01-3.

19.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 154/11

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2008/C 154/02)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

19.3.2008

Abi nr

N 311/07

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Régime d'aides en faveur de la publicité des animaux, produits animaux et produits d'origine animale

Õiguslik alus

Arrêté

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Abi andmine reklaamimeetmeteks

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

48 000 000 EUR

Abi osatähtsus

50 % reklaamikampaaniate puhul siseturul

80 % reklaamikampaaniate puhul kolmandates riikides

100 % üldist laadi reklaamikampaaniate puhul

Kestus

6 aastat

Sektorid

Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Office national interprofessionnel de l'élevage et de ses productions

80, avenue des Terroirs de France

F-75607 Paris Cedex 12

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

19.5.2008

Abi nr

N 404/07

Liikmesriik

Eesti

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Laenud hoiu-laenuühistute tegevuse arendamiseks

Õiguslik alus

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, RT I 2004, 32, 227;

—

Hoiu-laenuühistu seadus, RT I 1999, 24, 357;

—

Laenu taotlemise ja menetlemise kord. Kinnitatud Maaelu Edendamise sihtasutuse nõukogu 13. aprilli 2005 otsusega;

—

Laen hoiu-laenuühistute tegevuse arendamiseks. Laenu taotlemise kord. Kinnitatud Maaelu Edendamise sihtasutuse nõukogu 15. juuni 2005 otsusega

Meetme liik

Ei käsitleta abina

Abi eesmärk

Sektoriaalne areng

Abi vorm

—

Eelarve

Laenuportfelli suurus on 30 000 000 EEK aastas (~1 917 000 EUR)

Abi osatähtsus

—

Kestus

Kuni 15.9.2013

Sektorid

Põllumajandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Maaelu Edendamise Sihtasutus

R. Tobiase 4

EE-10147 Tallinn

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.4.2008

Abi nr

N 650/07

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

Département de la Sarthe

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aide à la modernisation des élevages sarthois de poules pondeuses labellisés «Label Rouge» et «biologique»

Õiguslik alus

Nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded

Articles L 1511-1 et suivants du Code général des collectivités territoriales

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Investeeringutoetused põllumajandusettevõtetele

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

600 000 EUR

Abi osatähtsus

20 %

Kestus

2008-2009

Sektorid

Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Conseil général de la Sarthe

DGA du développement territorial

Service agriculture et environnement

40, rue de Joinville

F-72072 Le Mans Cedex 9

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.4.2008

Abi nr

N 755/07

Liikmesriik

Leedu

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Pagalba palūkanoms už kreditus (išskyrus žemei pirkti) kompensuoti

Õiguslik alus

—

Lietuvos Respublikos žemės ūkio ir kaimo plėtros įstatymas (Žin., 2002, Nr. 72-3009);

—

Lietuvos Respublikos Vyriausybės 1997 m. rugpjūčio 22 d. nutarimas Nr. 912 „Dėl Žemės ūkio paskolų garantijų fondo“ (Žin., 1997, Nr. 79-2009; 2003, Nr. 57-2542; 2005, Nr. 78-2825; Nr. 105-3874);

—

Dalies palūkanų už investicinius kreditus, paimtus nuo 2007 m. gegužės 1 d. ir suteiktus su UAB Žemės ūkio paskolų garantijų fondo garantija, kompensavimo taisyklių projektas;

—

Dalies palūkanų už investicinius kreditus, paimtus nuo 2007 m. gegužės 1 d. ir suteiktus be UAB Žemės ūkio paskolų garantijų fondo garantijos, kompensavimo taisyklių projektas

Meetme liik

Investeeringutoetus põllumajanduslikuks esmatootmiseks

Eesmärk

Sektoriaalne areng

Abi vorm

Intressitoetus

Eelarve

Kokku 54 000 000 LTL

Abi osatähtsus

Kuni 40 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Sektorid

Põllumajandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerija

Gedimino pr. 19

LT-01103 Vilnius

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

19.3.2008

Abi nr

N 64/08

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aide à la réinsertion professionnelle

Õiguslik alus

Articles D 352-15 à D 352-30 du code rural

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Abi eesmärk on hõlbustada loobumist põllumajanduslikust tootmisest

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

30 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Muutuv

Kestus

6 aastat

Sektorid

Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Ministère de l'agriculture et de la pêche

78, rue de Varenne

F-75349 Paris 07 SP

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

19.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 154/15

Euro vahetuskurss (1)

18. juuni 2008

(2008/C 154/03)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,5493

JPY

Jaapani jeen

167,62

DKK

Taani kroon

7,4593

GBP

Inglise nael

0,79330

SEK

Rootsi kroon

9,3838

CHF

Šveitsi frank

1,6160

ISK

Islandi kroon

126,28

NOK

Norra kroon

8,0405

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

24,000

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

243,44

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7044

PLN

Poola zlott

3,3779

RON

Rumeenia leu

3,6643

SKK

Slovakkia kroon

30,360

TRY

Türgi liir

1,9041

AUD

Austraalia dollar

1,6461

CAD

Kanada dollar

1,5797

HKD

Hong Kongi dollar

12,0932

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,0529

SGD

Singapuri dollar

2,1215

KRW

Korea won

1 596,24

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

12,5086

CNY

Hiina jüaan

10,6624

HRK

Horvaatia kuna

7,2460

IDR

Indoneesia ruupia

14 385,25

MYR

Malaisia ringit

5,0468

PHP

Filipiini peeso

68,580

RUB

Vene rubla

36,6550

THB

Tai baht

51,568

BRL

Brasiilia reaal

2,5015

MXN

Mehhiko peeso

15,9462

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

19.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 154/16

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

(2008/C 154/04)

Abi number: XA 58/08

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Bloke

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Podpore programom razvoja podeželja v občini Bloke 2007–2013

Õiguslik alus: Pravilnik o sofinanciranju programov za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Bloke

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

 

2007: 4 172 EUR

 

2008: 10 000 EUR

 

2009: 10 000 EUR

 

2010: 10 600 EUR

 

2011: 11 000 EUR

 

2012: 11 500 EUR

 

2013: 12 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Investeeringud põllumajandusettevõtetesse:

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—

kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

Abi eesmärk on investeerimine põllumajandusettevõtete funktsiooni taastamisse, põllumajandustootmises kasutatavate seadmete ostmisse ja põllumaa kvaliteedi parandamisse.

2.   Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—

kuni 100 % tegelikest kuludest tootmisega mitteseotud objektidesse tehtavate investeeringute puhul;

—

kuni 60 % tegelikest kuludest või vähem soodsates piirkondades kuni 75 % tegelikest kuludest tootmisega seotud objektidesse tehtavate investeeringute puhul, tingimusel et investeeringuga ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemist;

—

täiendavat abi võib anda kuni 100 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

3.   Kindlustustoetus:

—

omavalitsuse antava toetusega täiendatakse riigieelarvest kaasrahastatavate kindlustusmaksete summat nii, et toetus kokku moodustab kuni 50 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

4.   Ümberkruntimiseks antav abi:

—

kuni 100 % abikõlblikest õigus- ja halduskuludest.

5.   Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—

kuni 100 % tegelikest kuludest; abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

6.   Tehnilise abi andmine:

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, konsultatsiooniteenustega, foorumite, konkursside, näituste ja laatade korraldamise, ning trükiste, kataloogide ja veebilehtede väljaandmisega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele

Rakendamise kuupäev: Jaanuar 2008

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viited määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikud kulud: Bloke vallas maapiirkondade säilitamiseks ja arenguks antavat abi käsitlevate eeskirjade eelnõu II peatükk hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmistele artiklitele:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Bloke

Nova vas 4a

SLO-1385 Nova vas

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=2007120&dhid=93633

Muu teave: Põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Valla eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Abi number: XA 59/08

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Brezovica

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Podpora programov razvoja kmetijstva in podeželja v občini Brezovica 2007–2013

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva ter podeželja v občini Brezovica za programsko obdobje 2007–2013

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

 

2007: 138 132 EUR

 

2008: 86 668 EUR

 

2009: 88 000 EUR

 

2010: 90 000 EUR

 

2011: 92 000 EUR

 

2012: 94 000 EUR

 

2013: 96 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Investeeringud põllumajandusettevõtetesse:

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades või kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

Abi eesmärk on investeerimine põllumajandusettevõtete funktsiooni taastamisse ja põllumajandustootmises kasutatavate seadmete ostmisesse, püsikultuuridesse, põllumaa kvaliteedi parandamisse ja karjamaa hooldamisse.

2.   Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—

kuni 100 % tegelikest kuludest tootmisega mitteseotud objektidesse tehtavate investeeringute puhul;

—

kuni 60 % tegelikest kuludest või vähem soodsates piirkondades kuni 75 % tegelikest kuludest tootmisega seotud objektidesse tehtavate investeeringute puhul, tingimusel et investeeringuga ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemist;

—

täiendavat abi võib anda kuni 100 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

3.   Kindlustustoetus:

—

omavalitsuse antava toetusega ulatub abi osatähtsus kuni 50 %ni abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

4.   Ümberkruntimiseks antav abi:

—

abi antakse toetuste vormis, mis katab kuni 100 % abikõlblikest õigus- ja halduskuludest.

5.   Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—

abi antakse toetuste vormis, mis katab kuni 100 % abikõlblikest õigus- ja halduskuludest. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

6.   Tehnilise abi andmine:

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, konsultatsiooniteenustega, foorumite, konkursside, näituste ja laatade korraldamise, ning trükiste, kataloogide ja veebilehtede väljaandmisega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele

Rakendamise kuupäev: Jaanuar 2008

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viited määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikud kulud: Programmiperioodil 2007–2013 Brezovica valla maapiirkondade säilitamiseks ja arenguks antavat abi käsitlevate eeskirjade eelnõu II peatükk hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmistele artiklitele:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Brezovica

Tržaška c. 390

SLO-1351 Brezovica

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=2007119&dhid=93518

Muu teave: Põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Valla eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Abi number: XA 62/08

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Žirovnica

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva, gozdarstva in podeželja v občini Žirovnica

Õiguslik alus: Pravilnik o dodelitvi pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva, gozdarstva in podeželja v občini Žirovnica (II. Poglavje)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

 

2008: 10 800 EUR

 

2009: 10 800 EUR

 

2010: 10 800 EUR

 

2011: 10 800 EUR

 

2012: 10 800 EUR

 

2013: 10 800 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Investeeringud põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks:

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—

kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

Abi eesmärk on investeerimine põllumajandusettevõtete funktsiooni taastamisse ja põllumajandustootmises kasutatavate seadmete ostmisesse, püsikultuuridesse, põllumaa kvaliteedi parandamisse ja karjamaa hooldamisse.

2.   Kindlustustoetus:

—

omavalitsuse antava toetusega täiendatakse riigieelarvest kaasrahastatavate kindlustusmaksete summat nii, et toetus kokku moodustab kuni 50 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

3.   Ümberkruntimiseks antav abi:

—

kuni 50 % tegelikest õigus- ja halduskuludest.

4.   Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, konsultatsiooniteenustega, foorumite, konkursside, näituste ja laatade korraldamisega, trükiste, kataloogide ja veebilehtede väljaandmisega ning asendusteenuste rahastamisega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele

Rakendamise kuupäev: Jaanuar 2008

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viited määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikud kulud: Žirovnica vallas põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade säilitamiseks ja arenguks antavat abi käsitlevate eeskirjade eelnõu II peatükk hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmistele artiklitele:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Žirovnica

Breznica 3

SLO-4274 Žirovnica

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=2007122&dhid=93759

Muu teave: Põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Valla eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Vastutava isiku allkiri

Leopold POGAČAR

Župan

Abi number: XA 63/08

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Šalovci

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Državne pomoči za razvoja podeželja v občini Šalovci

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju državnih pomoči na področju razvoja kmetijstva v občini Šalovci

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

 

2007: 2 000 EUR

 

2008: 2 000 EUR

 

2009: 2 000 EUR

 

2010: 2 000 EUR

 

2011: 2 000 EUR

 

2012: 2 000 EUR

 

2013: 2 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Kindlustustoetus:

—

omavalitsuse antava toetusega täiendatakse riigieelarvest kaasrahastatavate kindlustusmaksete summat nii, et toetus kokku moodustab kuni 50 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu

Rakendamise kuupäev: Jaanuar 2008

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viited määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikud kulud: Šalovci vallas põllumajanduse arengu valdkonnas riigiabi andmist käsitlevate eeskirjade eelnõu II peatükk hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmistele artiklitele:

artikkel 12: Kindlustustoetus

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Šalovci

Šalovci 162

SLO-9204 Šalovci

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=2007117&dhid=93384

Muu teave: Põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Valla eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Vastutava isiku allkiri

Aleksander ABRAHAM

Abi number: XA 64/08

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Mežica

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Mežica za programsko obdobje 2007–2013

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Mežica za programsko obdobje 2007–2013 (II. Poglavje)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

 

2007: 13 383 EUR

 

2008: 13 383 EUR

 

2009: 13 383 EUR

 

2010: 13 383 EUR

 

2011: 13 383 EUR

 

2012: 13 383 EUR

 

2013: 13 383 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Investeeringud põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks:

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—

kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades;

—

kuni 60 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades ja kuni 50 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades investeeringute puhul, mida noored põllumajandustootjad teevad viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest.

Abi eesmärk on investeerimine põllumajandusettevõtete funktsiooni taastamisse ja põllumajandustootmises kasutatavate seadmete ostmisesse, püsikultuuridesse, põllumaa kvaliteedi parandamisse ja karjamaa hooldamisse.

2.   Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—

kuni 100 % tegelikest kuludest tootmisega mitteseotud objektide puhul;

—

kuni 60 % tegelikest kuludest või vähem soodsates piirkondades kuni 75 % tegelikest kuludest tootmisega seotud objektide puhul, tingimusel et investeeringuga ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemist;

—

täiendavat abi võib anda kuni 100 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

3.   Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides:

—

kuni 100 % tegelikest kuludest, kui ümberpaigutamine tähendab lihtsalt olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist;

—

kui põllumajandustootja saab ümberpaigutamisest kasu nüüdisaegsema rajatise kujul, peab tema osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähem soodsates piirkondades vähemalt 50 %. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %;

—

kui ümberpaigutamine toob kaasa tootmismahu suurenemise, peab abisaaja osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähem soodsates piirkondades vähemalt 50 %. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %.

4.   Kindlustustoetus:

—

omavalitsuse antava toetusega täiendatakse riigieelarvest kaasrahastatavate kindlustusmaksete summat nii, et toetus kokku moodustab kuni 50 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

5.   Ümberkruntimiseks antav abi:

—

kuni 100 % tegelikest õigus- ja halduskuludest.

6.   Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—

kuni 100 % abikõlblikest kuludest subsideeritud teenustena; see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

7.   Tehnilise abi andmine:

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, konsultatsiooniteenustega, foorumite, konkursside, näituste ja laatade korraldamisega, trükiste, kataloogide ja veebilehtede väljaandmisega ning asendusteenuste rahastamisega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele

Rakendamise kuupäev: Jaanuar 2008

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viited määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikud kulud: Mežica vallas põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade säilitamiseks ja arenguks antavat abi käsitlevate eeskirjade eelnõu II peatükk hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmistele artiklitele:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 6: Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Mežica

Trg svobode 1

SLO-2392 Mežica

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=2007120&dhid=93633

Muu teave: Põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Valla eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Vastutava isiku allkiri

Dušan KREBEL

Župan

V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

19.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 154/22

TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA EPSO/AST/65/08

(2008/C 154/05)

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab avaliku konkursi EPSO/AST/65/08 läti keele korrektorite töölevõtmiseks palgaastmel AST3.

Konkursiteade avaldatakse Euroopa Liidu Teataja 19. juuni 2008. aasta väljaandes C 154 A ainult saksa, inglise ja prantsuse keeles.

Lisateave on esitatud EPSO veebilehel: http://europa.eu/epso

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

19.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 154/23

Koondumise teatise tühistamine

(Toimik nr COMP/M.5126 — Ineos/BASF Assets)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 154/06)

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004)

7. mail 2008 sai Euroopa Ühenduste Komisjon teatise Ineos ja BASF Assets kavandatavast koondumisest. 3. juunil 2008 informeerisid teatise esitajad komisjoni teatise tühistamisest.

Parandused

19.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 154/24

Euroopa Parlamendi ja komisjoni kokkuleppe (nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) rakendamise korra kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 143, 10. juuni 2008 )

(2008/C 154/07)

Leheküljel 2 joonealuses märkuses 2

asendatakse

„EÜT C 121, 24.4.2001, lk 122.”

järgmisega:

„ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 123.”.