6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 111/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS,

23. aprill 2008,

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 111/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kodanike teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine ja tunnustamine on ühenduses hädavajalik isikute arengu, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt. Arendamine ja tunnustamine peaksid hõlbustama töötajate ja õppurite riikidevahelist liikumist ning aitama vastata Euroopa tööturu pakkumisele ja nõudlusele. Seetõttu tuleb soodustada ja parandada elukestva õppe kättesaadavust kõigile, kaasa arvatud ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, ning kvalifikatsioonide kasutamist riiklikul ja ühenduse tasandil.

(2)

2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel järeldati, et kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamine peaks olema üks põhieesmärk, et kohandada ühenduse haridus- ja koolitussüsteeme teadmisteühiskonna nõuetele. Lisaks sellele kutsuti Barcelonas 2002. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel üles tegema tihedamat koostööd ülikoolisektoris ning parandama läbipaistvuse tagamise ja tunnustamise meetodeid kutseõppe ja -koolituse valdkonnas.

(3)

Nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsioonis elukestva õppe kohta (4) kutsuti komisjoni üles, tihedas koostöös nõukogu ja liikmesriikidega ning tuginedes Bologna protsessi saavutustele, välja töötama nii hariduse kui koolituse kvalifikatsioonide tunnustamise raamistik ning edendama samu meetmeid ka kutsehariduse valdkonnas.

(4)	2004. ja 2006. aastal nõukogu ja komisjoni poolt vastuvõetud ühistes vahearuannetes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta rõhutatakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku väljatöötamise vajadust.

(5)

Kopenhaageni protsessi raames 15. novembril 2004. aastal nõukogus kokku tulnud nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate lõppjäreldustes Euroopa täiustatud koostöö edasiste prioriteetide kohta kutseõppe ja -koolituse valdkonnas seatakse prioriteediks avatud ja paindliku Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku väljatöötamine; see raamistik peab rajanema läbipaistvusel ja vastastikusel usaldusel, mis peaks toimima ühise võrdlusalusena, hõlmates nii haridust kui koolitust.

(6)	Mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste valideerimist tuleks edendada kooskõlas nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustega mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemise ja valideerimise Euroopa ühiste põhimõtete kohta.

(7)	2005. ja 2006. aasta märtsis toimunud Brüsseli Euroopa Ülemkogul rõhutati Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise tähtsust.

(8)

Käesolevas soovituses võetakse arvesse 15. detsembri 2004. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 2241/2004/EÜ (kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ (võtmepädevuste kohta elukestvas õppes) (6).

(9)	Käesolev soovitus on kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi raamistikuga ning tasemete kirjeldustega, mille 45 Euroopa riigi kõrghariduse eest vastutavad ministrid Bergenis 19. ja 20. mail 2005 Bologna protsessi raames heaks kiitsid.

(10)

Nõukogu 23. ja 24. mai 2004. aasta järeldused kvaliteedi tagamise kohta kutseõppes ja -koolituses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitus 2006/143/EÜ (edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel) (7) ning kõrghariduse eest vastutavate ministrite poolt Bergenis kokkulepitud kvaliteeditagamise normid ja suunised Euroopa kõrgharidusruumis sisaldavad kvaliteedi tagamise ühiseid põhimõtteid, mis peaksid toetama Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist.

(11)

Käesolev soovitus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (8), mis annab õigusi ja seab kohustusi nii asjaomasele riiklikule asutusele kui ka migrandile. Kvalifikatsioonide sidumine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega ei tohiks mõjutada pääsu tööturule, kui kutsekvalifikatsioone on tunnustatud kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ.

(12)

Käesoleva soovituse eesmärk on luua ühine võrdlusraamistik, mis oleks üld- ja kõrghariduses või kutseõppes ja -koolituses kasutatavate erinevate kvalifikatsioonisüsteemide ja nende tasemete tõlgendamise vahendiks. See parandab eri liikmesriikide tavade kohaselt antud kodanike kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja ülekandevõimalusi. Iga kvalifikatsioonitase peaks põhimõtteliselt olema saavutatav erinevate haridus- ja karjääriteede kaudu. Peale selle peaks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik võimaldama rahvusvahelistel valdkondlikel organisatsioonidel siduda oma kvalifikatsioonisüsteeme ühiste Euroopa võrdlusalustega ja seega näitama rahvusvaheliste valdkondlike kvalifikatsioonide suhet riiklikesse kvalifikatsioonisüsteemidesse. Käesolev soovitus aitab seega saavutada laiemaid eesmärke, nagu elukestva õppe edendamine ning töötajate ja õppurite tööalase konkurentsivõime, liikuvuse ja sotsiaalse integratsiooni suurendamine. Läbipaistvad kvaliteedi tagamise põhimõtted ja teabevahetus toetavad käesoleva soovituse rakendamist, aidates luua vastastikust usaldust.

(13)	Käesolev soovitus peaks aitama kaasajastada haridus- ja koolitussüsteeme, hariduse, koolituse ja tööhõive seotust ning lähendada formaalset, mitteformaalset ja informaalset õpet, tuues kaasa ka kogemuse teel saadud õpitulemuste valideerimise.

(14)

Käesolev soovitus ei asenda ega määratle riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme ega kvalifikatsioone. Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus ei kirjeldata konkreetseid kvalifikatsioone või üksikisiku pädevusi ning konkreetsed kvalifikatsioonid tuleks siduda sobiva Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemega vastavate riiklike kvalifikatsioonisüsteemide abil.

(15)

Võttes arvesse käesoleva soovituse mittekohustuslikku iseloomu, on see vastavuses subsidiaarsuse põhimõttega, kuna see toetab ja täiendab liikmesriikide tegevusi hõlbustades nendevahelist koostööd läbipaistvuse suurendamise ning liikuvuse ja elukestva õppe edendamisel. Seda tuleks rakendada vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

(16)

Kuna käesoleva soovituse eesmärki, nimelt ühise võrdlusraamistiku loomine, mis oleks erinevate kvalifikatsioonisüsteemide ja nende tasemete tõlgendamise vahendiks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seoses kavandatava meetme ulatuse ja toimega on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev soovitus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

SOOVITAVAD KÄESOLEVAGA LIIKMESRIIKIDEL:

1.	kasutada Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku eri kvalifikatsioonisüsteemide võrdlemise vahendina ja edendada nii elukestvat õpet kui ka võrdseid võimalusi teadmistepõhises ühiskonnas, samuti Euroopa tööturu edasist integreerimist, austades samal ajal riiklike haridussüsteemide suurt mitmekesisust;

siduda oma riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga 2010. aastaks, eelkõige ühtlustades kvalifikatsioonitasemed selgelt II lisas kirjeldatud tasemetega ning töötades vajaduse korral välja riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega;

3.	võtta vajaduse korral meetmeid nii, et 2012. aastaks sisaldaksid kõik pädevate asutuste väljaantud uued kvalifikatsioonide tunnistused, diplomid ja Europassi dokumendid riiklike kvalifikatsioonisüsteemide kaudu selget viidet vastavale Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele;

kasutada kvalifikatsioonide määratlemisel ja kirjeldamisel õpitulemustel põhinevat käsitlusviisi ning edendada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist kooskõlas Euroopa ühiste põhimõtetega, milles lepiti kokku nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustes, pöörates erilist tähelepanu nendele kodanikele, keda kõige tõenäolisemalt ohustab töötus või ebakindlad tööhõivevormid ning kelle puhul selline lähenemisviis võiks aidata suurendada osalemist elukestvas õppes ja parandada juurdepääsu tööturule;

5.	edendada ja rakendada III lisas esitatud hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamise põhimõtteid riiklikesse kvalifikatsioonisüsteemidesse kuuluvate kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse kvalifikatsioonide sidumisel Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;

määrata konkreetsete liikmesriikide ülesehitusest ja nõuetest sõltuvalt riiklikud koordineerimisasutused, et toetada ja koos teiste asjaomaste riiklike asutustega suunata riiklike kvalifikatsioonisüsteemide ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vahelist suhet, et edendada selle suhte kvaliteeti ja läbipaistvust.

Riiklike koordineerimisasutuste ülesanded peksid hõlmama järgmist:

a)	siduda riiklike kvalifikatsioonisüsteemide tasemed II lisas kirjeldatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega;

b)	tagada ühelt poolt, et riiklike kvalifikatsioonitasemete sidumisel Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga kasutatud meetodid on selged, et hõlbustada nende võrdlemist, ning tagada teiselt poolt, et avaldataks protsessi käigus tehtavad otsused;

c)	anda juurdepääs teabele ja juhiseid sidusrühmadele selle kohta, kuidas riiklikud kvalifikatsioonid on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga riiklike kvalifikatsioonisüsteemide kaudu;

d)	julgustada, et kvalifikatsioone võrdleksid ja kasutaksid Euroopa tasandil kõik asjaomased sidusrühmad, kaasa arvatud (kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega) kõrgharidusasutused ning kutseharidus- ja kutsekoolitusasutused, tööturu osapooled, valdkondade esindajad ja eksperdid.

KIIDAVAD HEAKS KOMISJONI KAVATSUSED:

toetada liikmesriike eelnimetatud eesmärkide saavutamisel ning rahvusvahelisi valdkondlikke organisatsioone Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku võrdlustasemete ja -põhimõtete rakendamisel, nagu on sätestatud käesolevas soovituses, eelkõige hõlbustades koostööd, vahetades häid tavasid ja testimist (muu hulgas vabatahtlike vastastikuste eksperthindamiste ja ühenduse programmide raames pilootprojektide kaudu, käivitades teavitamis- ja konsulteerimistegevuse sotsiaaldialoogi komiteedega) ning koostades abimaterjale ja juhendeid;

asutada 23. aprill 2009 Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühm, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ning kuhu on kaasatud Euroopa tööturu osapooled ja vajaduse korral muud sidusrühmad, et tagada kvalifikatsioonisüsteemide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidumise protsessi üldist sidusust ja edendada selle läbipaistvust;

koostöös liikmesriikidega ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega hinnata käesoleva soovituse järel võetud meetmeid, sealhulgas nõuanderühma töövaldkonda ja mandaadi kestust, ning esitada 23. aprill 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne saadud kogemuste ja tulevaste mõjude kohta ning vajaduse korral vaadata soovitus uuesti läbi ja parandada seda;

4.	edendada tihedaid seoseid Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ning Euroopa ainepunktide ülekandmise ja kogumise praeguste või tulevaste süsteemide vahel kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et parandada kodanike liikuvust ja hõlbustada õpitulemuste tunnustamist.

Strasbourg, 23. aprill 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LANARČIČ

(1) ELT C 175, 27.7.2007, lk 74.

(2) ELT C 146, 30.6.2007, lk 77.

(3) Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. veebruari 2008. aasta otsus.

(4) EÜT C 163, 9.7.2002, lk 1.

(5) ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(6) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(7) ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.

(8) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).

I LISA

Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kvalifikatsioon” — hindamis- ja valideerimisprotsessi ametlik tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus otsustab, et isik on saavutanud vastava normi kohased õpitulemused;

„riiklik kvalifikatsioonisüsteem” — liikmesriigi tegevus, mis on seotud õppimise tunnustamisega, ning muud mehhanismid, mis seovad hariduse ja koolituse tööturu ja kodanikuühiskonnaga. See hõlmab kvaliteedi tagamise, hindamise ja kvalifikatsioonide andmisega seotud institutsioonilist korda ning protsesside arendamist ja rakendamist. Riiklik kvalifikatsioonisüsteem võib koosneda mitmest allsüsteemist ning hõlmata riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku;

„riiklik kvalifikatsiooniraamistik” — kvalifikatsioonide liigitamise vahend omandatud teadmiste tasemetele seatud kriteeriumide alusel, mille eesmärk on integreerida ja koordineerida riiklikke kvalifikatsioonide allsüsteeme ning parandada kvalifikatsioonide läbipaistvust, kättesaadavust, arengut ja kvaliteeti tööturu ning kodanikuühiskonna tarvis;

d)	„valdkond” — majandusliku funktsiooni, toote, teenuse või tehnoloogia põhjal seotud kutsetegevuste hulk;

e)	„rahvusvaheline valdkondlik organisatsioon” — riiklike organisatsioonide ühendus, kuhu kuuluvad näiteks tööandjad ja kutseorganid, mis esindavad riigi valdkondade huve;

f)	„õpitulemused” — tõendid selle kohta, mida õppur teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema pärast õppeprotsessi lõppu, mille määratlemisel kasutatakse teadmiste, oskuste ja pädevuste mõisteid;

g)	„teadmised” — õppeprotsessi käigus omandatud teave. Teadmised on faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kogum, mis on seotud teatud töö- või õppesuunaalaga. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis eristatakse teoreetilisi ja faktilisi teadmisi;

„oskused” — võime rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis eristatakse kognitiivseid oskusi (mis hõlmavad loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamist) või praktilisi oskusi (mis hõlmavad käelisi oskusi ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamist);

i)	„pädevus” — tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi ja isiklikke, sotsiaalseid ja/või metoodilisi võimeid töö- või õppeolukordades ning erialases ja isiklikus arengus. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis kasutatakse pädevuse kirjeldamiseks vastutuse ja iseseisvuse mõisteid.

II LISA

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemete kirjeldused

Iga tase (kokku on kaheksa taset) määratletakse teatud kirjelduste järgi, mis märgivad mistahes kvalifikatsioonisüsteemi kvalifikatsioonitasemele vastavaid õpitulemusi.
	Teadmised	Oskused	Pädevus
	Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus eristatakse teoreetilisi ja faktilisi teadmisi	Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus eristatakse kognitiivseid (loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamine) ja praktilisi oskusi (käelised oskused ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamine)	Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus kasutatakse pädevuse määratlemisel vastutuse ja iseseisvuse mõisteid
1. tase 1. taseme õpitulemused	üldteadmised	põhioskused lihtsamate (töö)ülesannete täitmiseks	töötab või õpib otsesel juhendusel piiritletud situatsioonis
2. tase 2. taseme õpitulemused	põhilised töö- või õppesuunaalased faktilised teadmised	põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused asjakohase teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid	töötab või õpib juhendusel, kuid mõningase iseseisvusega
3. tase 3. taseme õpitulemused	teadmised töö- või õppesuunaalaste faktide, põhimõtete, protsesside ja üldiste mõistete kohta	kognitiivsed ja praktilised oskused (töö)ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet	vastutab töö- või õppeülesannete täitmise eest; kohandab probleemide lahendamisel enda käitumist vastavalt olukorrale
4. tase 4. taseme õpitulemused	töö- või õppesuunaalased laiaulatuslikud faktilised ja teoreetilised teadmised	töö- või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks	juhib ise oma tööd või õppimist vastavalt juhtnööridele olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda; juhendab kaaslaste tavatööd, võtab mõningase vastutuse töö või õppimise hindamise ja edendamise eest
5. tase (1) 5. taseme õpitulemused	laialdased ja spetsialiseeritud töö- või õppesuunaalased faktilised ja teoreetilised teadmised ning teadlikkus oma teadmiste piiridest	laialdased kognitiivsed ja praktilised oskused abstraktsetele küsimustele loovate lahenduste leidmiseks	juhib ja juhendab töö- või õppesituatsioone, kus võivad juhtuda ettearvamatud muutused; kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust
6. tase (2) 6. taseme õpitulemused	töö- või õppesuunaalased süvateadmised, sh põhiline arusaam teooriatest ja põhimõtetest	meisterlikkust ja novaatorlikkust demonstreerivad arenenud oskused konkreetsete töö- või õppesuunaalaste keeruliste ja ettearvamatute probleemide lahendamiseks	juhib keerulisi tehnilisi või kutsealaseid tegevusi või projekte, võtab vastutuse otsuste langetamise eest ettearvamatutes töö- või õppesituatsioonides; vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arendamise juhtimise eest
7. tase (3) 7. taseme õpitulemused	väga spetsialiseeritud, osaliselt töö- või õppesuunaalaste teadmiste esirinnas olevad teadmised, millel rajaneb originaalne mõtlemine ja/või teadustöö; põhiline teadlikkus töö- või õppesuunaalastest ja eri valdkondade vahelistest probleemidest	spetsialiseeritud probleemilahendamise oskused, mis on vajalikud teadus- ja/või innovatsioonitegevuses, selleks et luua uusi teadmisi ja protseduure ning siduda eri valdkondade teadmisi	juhib ja muudab töö- või õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust; võtab vastutuse kutseteadmistesse ja -tegevusse panuse andmise eest ja/või kontrollib meeskondade strateegilist tegutsemist
8. tase (4) 8. taseme õpitulemused	teadmised, mis on töö- või õppesuunaalaste ja valdkondadevaheliste teadmiste esirinnas	eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskused ja tehnikad, kaasa arvatud süntees ja hindamine, mis on vajalikud kriitiliste küsimuste lahendamiseks teadus- ja/või innovatsioonitegevuses ja olemasolevate teadmiste või kutseoskuste täiendamiseks ning uuesti määratlemiseks	omab autoriteeti ja demonstreerib oma uuenduslikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonide, sh teadustöö esirinnas
Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik sisaldab tsüklite kirjeldusi. Iga tsükli kirjelduses esitatakse üldised nõuded kõnealuse tsükli lõpetamiseks vajalike tüüpiliste saavutuste ja oskuste kohta.

(1) Kõrghariduse lühitsükli kirjeldus (esimese tsükli raames või sellega seotud), mis töötati välja Bologna protsessi raames kvaliteedi ühisalgatuse poolt, vastab Euroopa kutsekvalifikatsiooniraamistiku 5. taseme õpitulemustele.

(2) Kõrghariduse eest vastutavate ministrite poolt Bergenis 2005. aasta mais Bologna protsessi raames heaks kiidetud Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku esimese tsükli kirjeldus vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 6. taseme õpitulemustele.

(3) Kõrghariduse eest vastutavate ministrite poolt Bergenis 2005. aasta mais Bologna protsessi raames heaks kiidetud Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku teise tsükli kirjeldus vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 7. taseme õpitulemustele.

(4) Kõrghariduse eest vastutavate ministrite poolt Bergenis 2005. aasta mais Bologna protsessi raames heaks kiidetud Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku kolmanda tsükli kirjeldus vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 8. taseme õpitulemustele.

III LISA

Ühised põhimõtted kvaliteedi tagamiseks kõrghariduses ning kutseõppes ja -koolituses Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisel on kõrghariduse ning kutseõppe ja -koolituse usaldusväärsuse ja täiustamise kindlustamiseks vaja tagada kvaliteet ning seda tuleks teha kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

—	kvaliteedi tagamise poliitikad ja menetlused peaksid toetama Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist selle kõikidel tasanditel;

—	kvaliteedi tagamine peaks olema haridus- ja koolitusasutuste sisese juhtimise lahutamatu osa;

—	kvaliteedi tagamine peaks hõlmama asutuste, nende programmide või kvaliteedi tagamise süsteemide korrapärast hindamist asutuseväliste järelevalveorganite poolt;

—	kvaliteedi tagamist kontrollivad asutusevälised järelevalveorganid peaksid alluma korrapärasele kontrollile;

—	kvaliteedi tagamine peaks hõlmama konteksti, sisu, protsessi ja tulemuse mõõdet ning samas tuleks tähelepanu pöörata (õpi)tulemustele;

—

kvaliteedi tagamise süsteemid peaksid hõlmama järgmisi elemente:

—	selged ja mõõdetavad eesmärgid ja normid;

—	rakendamissuunised, kaasa arvatud sidusrühmade kaasatus;

—	sobivad vahendid;

—	järjekindlad hindamismeetodid, enesehindamine ja välishindamine;

—	tagasisidemehhanismid ja täiustamise viisid;

—	kõigile kättesaadavad hindamise tulemused;

—	rahvusvahelisi, riiklikke ja kohalikke kvaliteedi tagamise algatusi tuleks kooskõlastada, et tagada ülevaade, sidusus, koostoime ja kogu süsteemi hõlmav analüüs;

—	kvaliteedi tagamine eeldab koostööd, mis peaks hõlmama kõiki haridus- ja koolitustasemeid ja -süsteeme, kaasates kõiki liikmesriikide ja ühenduse asjaomaseid sidusrühmi;

—	ühenduse kvaliteedi tagamise suundumusi võib kasutada hindamise ja vastastikuse õppe võrdlusalusena.

6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 111/11

EUROOPA ÜHENDUSTE VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON

Valuutavahetuskursid vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 574/72

(2008/C 111/05)

Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 107 lõiked 1, 2 ja 4

Võrdlusperiood: aprill 2008

Kohaldamisperiood: juuli, august, september 2008

04-2008	EUR	BGN	CZK	DKK	EEK	LVL	LTL	HUF	PLN	RON	SKK	SEK	GBP	NOK	ISK	CHF
1 EUR =	1	1,95580	25,0638	7,46034	15,6466	0,697409	3,45280	253,752	3,44213	3,64281	32,3741	9,36989	0,794866	7,96286	116,652	1,59639
1 BGN =	0,511300	1	12,8151	3,81447	8,00010	0,356585	1,76542	129,743	1,75996	1,86257	16,5529	4,79082	0,406415	4,07141	59,6443	0,816232
1 CZK =	0,0398982	0,0780328	1	0,297654	0,624270	0,0278253	0,137760	10,1242	0,137335	0,145341	1,29167	0,373841	0,0317137	0,317704	4,65421	0,0636929
1 DKK =	0,134042	0,262160	3,35961	1	2,09730	0,0934822	0,462821	34,0134	0,461390	0,488290	4,33950	1,25596	0,106546	1,06736	15,6363	0,213983
1 EEK =	0,0639116	0,124998	1,60187	0,476803	1	0,0445726	0,220674	16,2177	0,219992	0,232818	2,06908	0,598845	0,0508012	0,50892	7,45544	0,102028
1 LVL =	1,43388	2,80438	35,9385	10,6972	22,4353	1	4,95090	363,849	4,93559	5,22335	46,4206	13,4353	1,13974	11,4178	167,265	2,28902
1 LTL =	0,289620	0,566439	7,25898	2,16066	4,53157	0,201984	1	73,4916	0,996909	1,05503	9,37620	2,71371	0,230209	2,30620	33,7848	0,462345
1 HUF =	0,00394086	0,00770753	0,0987730	0,0294001	0,0616610	0,00274839	0,0136070	1	0,0135649	0,0143558	0,127582	0,0369254	0,00313245	0,0313805	0,459710	0,00629113
1 PLN =	0,290518	0,568195	7,28149	2,16736	4,54562	0,202610	1,003100	73,7195	1	1,05830	9,40527	2,72212	0,230923	2,31336	33,8896	0,463779
1 RON =	0,274513	0,536893	6,88035	2,04796	4,29520	0,191448	0,947840	69,6583	0,944910	1	8,88714	2,57216	0,218201	2,18591	32,0226	0,438229
1 SKK =	0,0308889	0,0604124	0,774193	0,230441	0,483306	0,0215422	0,106653	7,83810	0,106323	0,112522	1	0,289425	0,0245525	0,245964	3,60326	0,0493105
1 SEK =	0,106725	0,208732	2,67493	0,796204	1,66988	0,0744309	0,368499	27,0816	0,367360	0,388778	3,45512	1	0,0848319	0,849835	12,4497	0,170374
1 GBP =	1,25807	2,46054	31,5321	9,38566	19,6846	0,877392	4,34388	319,239	4,33045	4,58292	40,7291	11,7880	1	10,0179	146,757	2,00837
1 NOK =	0,125583	0,245615	3,14759	0,936892	1,96495	0,0875827	0,433613	31,8669	0,432273	0,457475	4,06564	1,17670	0,0998216	1	14,6495	0,200479
1 ISK =	0,0085725	0,0167661	0,214859	0,0639537	0,134130	0,00597853	0,0295991	2,17528	0,0295076	0,0312279	0,277527	0,0803233	0,00681398	0,0682615	1	0,0136850
1 CHF =	0,626415	1,22514	15,7003	4,67327	9,80126	0,436867	2,16288	158,954	2,15620	2,28191	20,2796	5,86944	0,497916	4,98806	73,0727	1

1.	Määrusega (EMÜ) nr 574/72 sätestatakse, et ühes valuutas denomineeritud summad konverteeritakse teise valuutasse komisjoni arvutatud kursi alusel, mis põhineb Euroopa Keskpanga avaldatud valuutade võrdluskursside ühe kuu keskmisel väärtusel lõikes 2 kindlaksmääratud võrdlusperioodi jooksul.

Võrdlusperioodid on:

—	alates 1. aprillist kohaldatavate vahetuskursside puhul jaanuarikuu;

—	alates 1. juulist kohaldatavate vahetuskursside puhul aprillikuu;

—	alates 1. oktoobrist kohaldatavate vahetuskursside puhul juulikuu;

—	alates 1. jaanuarist kohaldatavate vahetuskursside puhul oktoobrikuu.

Vahetuskursid avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeria veebruari-, mai-, augusti- ja novembrikuu teises numbris.

6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 111/13

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

(2008/C 111/06)

Abi number: XA 411/07

Liikmesriik: Sloveenia

Piirkond: Območje občine Brda

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Podpore programom razvoja podeželja v občini Brda 2007–2013

Õiguslik alus: Pravilnik o dodelitvi pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Brda za programsko obdobje 2007–2013

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

2007: 35 000 EUR

2008: 35 000 EUR

2009: 35 000 EUR

2010: 35 000 EUR

2011: 35 000 EUR

2012: 35 000 EUR

2013: 35 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1. Investeeringud põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks:

—	põllumajandusettevõtete ajakohastamiseks, põllumajandusmaa ja juurdepääsuteede majandamiseks antava abi suurim osatähtsus ei tohi ületada 40 % abikõlblikest kuludest (ilma käibemaksuta).

2. Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	tootmisega mitteseotud kultuuripärandi säilitamiseks kuni 100 % abikõlblikest kuludest (ilma käibemaksuta);

—	kohapealsete tootmisvahendite puhul kuni 60 % abikõlblikest kuludest (ilma käibemaksuta), tingimusel et investeeringu tulemusel ei suurene põllumajandusettevõtte tootmispotentsiaal;

—	lisaabi võib anda kuni 100 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

3. Kindlustustoetus:

—	omavalitsuse antav toetus on järgmiste summade vahe: riigieelarvest kaasrahastatavate kindlustusmaksete summa ja kuni 50 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega vilja ja puuviljasaagi kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

4. Ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 100 % õigus- ja haldusmenetluse abikõlblikest kuludest.

5. Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—	kuni 100 % abikõlblikest kuludest (ilma käibemaksuta) subsideeritud teenuste vormis; abi ei hõlma rahalisi otsemakseid tootjatele.

6. Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

—	kuni 100 % abikõlblikest kuludest (ilma käibemaksuta) subsideeritud teenuste vormis; abi ei hõlma rahalisi otsemakseid tootjatele

Rakendamise kuupäev: Oktoober 2007 (abi ei anta enne, kui Euroopa Komisjoni veebisaidil on avaldatud kokkuvõte)

Kestus: Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viide määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikele kuludele: Dokumendi „Eeskirjad riigiabi andmise kohta põllumajanduse ja maapiirkondade säilitamiseks ja arendamiseks Brda vallas ajavahemikul 2007–2013” III peatükk hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3) järgmistele artiklitele:

artikkel 4: Investeeringud esmatootmise arendamiseks põllumajandusettevõtetes;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Brda

Trg 25. maja 2

SLO-5212 Dobrovo

Veebileht: http://www.lex-localis.info/UradnoGlasiloObcin/VsebinaDokumenta.aspx?SectionID=cad347f3-53f5-403e-ab1f-b987c82cd89a

Muu teave: Põllukultuuride ja saagi kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi ebasoodsaid ilmastikuolusid, mida võib käsitada loodusõnnetusena: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Haldusüksuse eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Andrej MARKOČIČ

Vallavalitsuse juhataja

Abi number: XA 412/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Kobarid

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Kobarid za programsko obdobje 2007–2013

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva ter podeželja v občini Kobarid za programsko obdobje 2007–2013

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

2007: 35 662 EUR

2008: 40 000 EUR

2009: 45 000 EUR

2010: 45 000 EUR

2011: 50 000 EUR

2012: 50 000 EUR

2013: 60 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1. Investeering põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks:

—	kuni 50 % abikõlblikest investeerimiskuludest vähemsoodsates piirkondades ja kuni 40 % abikõlblikest investeerimiskuludest muudes piirkondades.

2. Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	kuni 100 % abikõlblikest kuludest tootmisega mitteseotud objektide puhul;

—	kuni 60 % (või kuni 75 % vähemsoodsates piirkondades) abikõlblikest kuludest tootmisega seotud objektide puhul, tingimusel, et investeeringud ei suurenda põllumajandusettevõtte tootmisvõimsust;

—	kuni 100 % on lubatud anda lisakulude katmiseks, mis tekivad kultuuripärandi säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

3. Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

—	kuni 100 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud hariduse, nõustamisteenustega, foorumite, võistluste, näituste ja messide korraldamisega, trükiste avaldamise, kataloogide ja veebilehtede koostamise ning teadusteabe levitamisega

Rakendamise kuupäev: Oktoober 2007 (abi ei anta enne, kui kokkuvõtlik teave on avaldatud Euroopa Komisjoni veebisaidil)

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomased artiklid ning abikõlblikud kulud: Kavandatavas õigusaktis Pravilnik o dodeljevanju pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva podeželja v občini Kobarid za programsko obdobje 2007–2013 on riigiabi meetmed, mis vastavad komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3) järgmistele artiklitele:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Kobarid

Trg svobode 2

SLO-5222 Kobarid

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=200791&dhid=91831

Lisateave: Kohalikud õigusaktid vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele kohalike asutuste poolt rakendatavate meetmete osas ja üldsätetele (abi andmise eelnev menetlus, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja järelevalve)

Robert KAVČIČ

Kobaridi vallavanem

Abi number: XA 413/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Starše

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Dodeljevanje državnih pomoči za programe razvoja kmetijstva in podeželja v občini Starše

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju državnih pomoči, pomoči de minimis in izvajanju drugih ukrepov razvoja kmetijstva in podeželja v občini Starše

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

2007: 111 332 EUR

2008: 80 000 EUR

2009: 80 000 EUR

2010: 80 000 EUR

2011: 80 000 EUR

2012: 80 000 EUR

2013: 80 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1. Põllumajandusettevõtjate investeeringud esmatootmisse:

—	kuni 40 % abikõlblikest kuludest;

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest investeeringute puhul, mida teevad noored põllumajandustootjad viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest;

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades investeeringute puhul, mida teevad noored põllumajandustootjad viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest. Kõnealused investeeringud peavad sisalduma äriplaanis ja noor põllumajandustootja peab vastama määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 22 sätestatud kriteeriumidele.

Abi eesmärk on investeerida põllumajandusettevõtja maadel asuvate objektide taastamisse, osta põllumajandustootmises kasutatavaid seadmeid, hooldada karja- ja põllumaid ning investeerida püsikultuuridesse.

2. Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	tootmisvahendite (põllumajandushoonete) kultuuriväärtuse säilitamisega seotud investeeringu(te) puhul kuni 60 % abikõlblikest kuludest või kuni 75 % vähem soodsates piirkondades, tingimusel et kõnesolevate investeeringutega ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemine;

—	kuni 100 % abikõlblikest kuludest investeeringu puhul, mis on seotud põllumajandusettevõtte territooriumil asuva, tootmisega mitteseotud kultuuripärandi (arheoloogiliste või ajalooliste objektide) säilitamisega;

—	kuni 100 % täiendavast abist, mille eesmärk on katta ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisega kaasnevaid lisakulusid.

3. Kindlustustoetus:

—	haldusüksuse antav toetus täiendab kindlustusmaksete kaasfinantseerimist riigieelarvest kuni 50 % ulatuses kindlustusmaksete abikõlblikest kuludest, mis on tehtud saagi ja puuviljade kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

4. Maa ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 70 % abikõlblikest õigus- ja halduskuludest.

5. Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—	kuni 100 % tegevusega tegelikult kaasnenud kuludest; abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

6. Tehnilise abi osutamine:

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud hariduse ja koolitusega, kolmandate isikute osutatud nõustamisteenustega, foorumite, võistluste, näituste ja messide korraldamisega, teabe avaldamisega trükistes ja veebilehtedel. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele

Rakendamise kuupäev: November 2007 (abi ei anta enne, kui kokkuvõte on avaldatud Euroopa Komisjoni veebilehel)

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk: Toetada VKEsid

Viited määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikud kulud: Eeskirjade (mis käsitlevad riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist ning muude maaelu arendamise meetmete rakendamist Starše haldusüksuses) kavandi II peatükk sisaldab meetmeid, mille puhul on tegemist riigiabiga komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmiste artiklite alusel:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Maa ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Starše

Starše 93/I 5

SLO-2205 Starše

Veebileht: http://www.starse.si/Obrazci_Vloge/PRAVILNIK_kmetijstvo_2007.pdf

Muu teave: Meede, mis käsitleb kindlustusmaksete maksmist saagi ja puuviljade kindlustamiseks, hõlmab järgmisi loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, torm ja üleujutused.

Kõnealused haldusüksuse eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele seoses haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätetega (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja järelevalve)

Vili DUCMAN

Starše haldusüksuse juht

Abi number: XA 415/07

Liikmesriik: Iirimaa

Piirkond: Liikmesriik

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Breeding Information Campaign 2008

Õiguslik alus: National Development Plan 2007-2013

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antava üksiktoetuse üldsumma: 100 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 50 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksiktoetuse kestus: 1.1.2008 kuni 31.12.2008

Abi eesmärk: Kampaania eesmärk on reklaamida põllumajandusettevõtjate seas Iiri kariloomade aretamise föderatsiooni tehtavate katsete ja geneetilise hindamise tulemusi, et soodustada moodsate teaduslike aretusväärtuste kasutuselevõtmist liha- ja piimatoodete tootmisega tegelevate põllumajandusettevõtjate poolt, mis aitaks kaasa nende pikaajalisele elujõulisusele.

Abi antakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punktide d ja e alusel („Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris”).

Abikõlblikud kulutused on seotud järgmiste tegevustega:

töötubade korraldamine;

reklaam;

küsitluste läbiviimine

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Veisekasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Department of Agriculture, Fisheries and Food

Agriculture House

Kildare Street, Dublin 2

Ireland

Veebileht: http://www.agriculture.gov.ie/NDP_State_Aid/

(Abikava tingimused avaldatakse kõnealusel veebilehel, kui kava hakatakse rakendama)

Abi number: XA 416/07

Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond: Provincies Utrecht, Overijssel, Gelderland, Limburg en Noord-Brabant

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Uitvoeringsbesluit inkomstenbelasting 2001

Õiguslik alus: Artikel 3.64 Wet inkomstenbelasting 2001 juncto artikel 12a, onderdeel b, Uitvoeringsbesluit inkomstenbelasting 2001. Kui seaduse eelnõu Overige fiscale maatregelen 2008 võetakse ülemkojas vastu, muutub õiguslikuks aluseks artikel 3.54 Wet inkomstenbelasting 2001 (1)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Aastas saamata jääv maksutulu, mis kaetakse kõnealuse abikavaga, ulatub kuni 8,7 miljoni EUR

Abi suurim osatähtsus: Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 6 lõike 2 alusel võidakse abi anda kuni 100 % ulatuses tegelikest kuludest, kui ümberpaigutamine tähendab olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist. Abikavaga XA 62/05 on ette nähtud abi andmine selliste põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamiseks, mida kasutatakse intensiivseks loomakasvatuseks ning mis asuvad kohtades, mis on põllumajanduseks kasutatavate alade ümberkorraldamist käsitleva seaduse (Reconstructiewet concentratiegebieden) alusel kuulutatud ümberkorraldatavateks aladeks. Kõnealuse abikava alusel hüvitise arvutamisel ei võeta aga siiski arvesse põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamist teostavate põllumajandustootjate jaoks kaasnevaid maksumõjusid. Need põllumajandustootjad, kes lõpetavad oma põllumajandusettevõtte tegevuse maksudega seotud kaalutlustel, et paigutada see ümber, on kohustatud maksma makse oma (vana) põllumajandusettevõttega seotud varjatud reservide ja muude sarnaste varade pealt. Põllumajandustootja jaoks on need sellised kulud, mis on otseselt ja lahutamatult seotud tema põllumajandusettevõtte ümberpaigutamisega. Selleks et katta nii ümberpaigutamise kui ka maksude tasumisega seotud kulud, peavad põllumajandustootjad võtma laenu, millega omakorda kaasnevad laenukulud. Käesolev abikava täiendab seega abikava XA 62/05. Kahe kõnealuse abikavaga antakse abi kuni 100 % ulatuses tegelikest kuludest, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 6 lõikega 2

Rakendamise kuupäev: Abikava hakatakse rakendama pärast seda, kui avaldatakse määrus, milles käsitletakse 3. septembri 2007. aasta määruse jõustumist, millega muudetakse määrust Uitvoeringsbesluit inkomstenbelasting 2001 (Stb. 2007, 328) (2001. aasta määrus tulumaksu rakendamise kohta). Kõnealune määrus valmistatakse ette pärast seda, kui abikava on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 18 lõikele 1

Abikava või üksikabi kestus: See sõltub sellest, millal Limburgi, Põhja-Brabanti, Utrechti, Gelderlandi ja Overijsseli provintsid avavad oma abikavad taotlejatele, kuid see ei kehti kauem kui 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Nagu on märgitud abikava XA 62/05 kohta esitatud teabes, on abi seotud intensiivseks loomakasvatuseks kasutatavate põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamisega üldistes huvides. Abi eesmärk on hõlbustada seaduse Reconstructiewet concentratiegebieden alusel toimuvat loomakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete ümberpaigutamist. Limburgi, Põhja-Brabanti, Utrechti, Gelderlandi ja Overijsseli provintsides on selliste ümberpaigutamiste hõlbustamiseks kasutusel mitmed abikavad (vt abikava XA 62/05), kuid põllumajandustootjad, kes selliseid kavasid ära kasutavad ning lõpetavad oma tegevuse maksudega seotud kaalutustel, et oma põllumajandusettevõte ümber paigutada, kannavad lisakulusid. Kõnealused lisakulud koosnevad laenudest ja laenukuludest, et katta kohustuslikud maksud, mida makstakse varjatud reservide ja muude sarnaste varade pealt pärast põllumajandusettevõtte tegevuse lõpetamist. Sellest tulenevalt ei ole ümberpaigutamine sageli kõnealuste põllumajandustootjate jaoks taskukohane ning loomakasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtted võivad näiteks jääda oma vanale kohale (nt tundlike looduslike paikade lähedusse). Käesoleva abikava eesmärk on selliste kulude tekkimise vältimine. Seda kohaldatakse üksnes nende põllumajandustootjate suhtes, kes on abisaajad abikavas XA 62/05 nimetatud kavade raames

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Loomakasvatussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

Postbus 20501

2500 EK Den Haag

Nederland

Website: http://www.minfin.nl/nl/actueel/kamerstukken_en_besluiten,2007/09/DB07-352.html

Muu teave: —

(1) Kamerstukken I 2007/08, 31 206, nr A, vt:

http://www.eerstekamer.nl/9324000/1/j9vvgh5ihkk7kof/vhq6dh3ycvh1/f=y.pdf

6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 111/18

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(2008/C 111/07)

Abi nr

XA 7051/07

Liikmesriik

Portugal

Piirkond

Região Autónoma dos Açores

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi

Aumento do valor dos produtos florestais.

Regime de auxílios integrado na Medida 1.7 — Aumento do valor dos produtos agrícolas e florestais, do Programa de Desenvolvimento Rural da Região Autónoma dos Açores

Õiguslik alus

Määrus (EÜ) nr 70/2001, muudetud määrustega (EÜ) nr 364/2004 ja(EÜ) nr 1857/2006.

A Medida 1.7 do Programa de Desenvolvimento Rural da Região Autónoma dos Açores tem por base o artigo 28.o do Regulamento (CE) n.o 1698/2005, e será objecto de regulamentação nacional de aplicação após a aprovação do referido Programa pela Comissão

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

85 000 EUR

Tagatud laenusumma

—

Üksikabi

Abi üldsumma

—

Tagatud laenusumma

—

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 6 lõigetega 2–6

Jah.

Antava abi suurus ei tohi ületada 75 % abikõlblikest investeerimiskuludest

Rakendamise kuupäev

2007

Abikava või üksikabi kestus

Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk

Aidata metsandussektori ettevõtjatel anda metsasaadustele lisandväärtust. Abi katab üksnes metsasaaduste töötlemis- ja turustamiskulud

Jah

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid

Metsandussektor

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Autoridade de Gestão do Programa de Desenvolvimento Rural da Região Autónoma dos Açores

Direcção Regional dos Assuntos Comunitários da Agricultura

Vinha Brava

P-9700-240 Angra do Heroísmo — Açores

Tel. (351) 295 40 42 80

Fax (351) 295 40 36 31

E-mail: draca@azores.gov.pt

Suurte üksikabide andmine

Korraldusasutus

(Fátima Amorim)

Abi nr

XA 7052/07

Liikmesriik

Portugal

Piirkond

Região Autónoma dos Açores

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi

Cooperação para a Promoção da Inovação.

Regime de auxílios integrado na Medida 1.8 — Cooperação para a Promoção da Inovação, do Programa de Desenvolvimento Rural da Região Autónoma dos Açores

Õiguslik alus

Määrus (EÜ) nr 70/2001, muudetud määrustega (EÜ) nr 364/2004 ja (EÜ) nr 1857/2006.

A Medida 1.8. do Programa de Desenvolvimento Rural da Região Autónoma dos Açores tem por base o artigo 29.o do Regulamento (CE) n.o 1698/2005, e será objecto de regulamentação nacional de aplicação após a aprovação do referido Programa pela Comissão

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

672 269 EUR

Tagatud laenusumma

—

Üksikabi

Abi üldsumma

—

Tagatud laenusumma

—

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 70/2001 artikliga 5

Jah.

Abi suurim osatähtsus on 45–100 % abikõlblikest kuludest. Abi suurust eristatakse vastavalt uurimis- ja arendustegevuse etappidele, millega kulud seonduvad. Juhul kui projekt hõlmab uurimis- ja arendustegevuse eri etappe, määratakse abi suurim osatähtsus kindlaks asjaomaste abikõlblike kulude põhjal arvutatud lubatavate abi suurimate osatähtsuste kaalutud keskmise alusel

Rakendamise kuupäev

2007

Abikava või üksikabi kestus

Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk

Edendada koostööd asjaomaste sektorite ettevõtjate vahel ning avaliku ja erasektori partnerlust uute toodete, menetluste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, edastamiseks ja levitamiseks

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid

Põllumajandus- ja toiduainesektor ning metsandussektor

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Autoridade de Gestão do Programa de Desenvolvimento Rural da Região Autónoma dos Açores

Direcção Regional dos Assuntos Comunitários da Agricultura

Vinha Brava

P-9700-240 Angra do Heroísmo — Açores

Tel. (351) 295 40 42 80

Fax (351) 295 40 36 31

E-mail: draca@azores.gov.pt

Suurte üksikabide andmine

Korraldusasutus

(Fátima Amorim)

Abi nr

XA 7057/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi

Ayudas para la promoción, modernización y dimensionamiento del asociacionismo agrario

Õiguslik alus

Orden de 17 de agosto de 2007 por la que se establecen las bases reguladoras de las ayudas para la promoción, modernización y dimensionamiento del asociacionismo agrario en Galicia y se convocan ayudas para el año 2007 (DOG no 164, del 24.8.2007, corrección errores DOG 29/11/07)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

Aasta 2007

0,2 miljonit EUR

Tagatud laenusumma

—

Üksikabi

Toetuse üldsumma

—

Tagatud laenusumma

—

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

24.8.2008

Abikava või üksikabi kestus

Alates 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Asjaomane sektor

Kõik sektorid, mille puhul tohib anda abi VKEdele

Abi piirdub konkreetsete sektoritega

—	Söe kaevandamine

—	Igasugune töötlev tööstus

või

Terasetootmine

Laevaehitus

Sünteeskiud

Mootorsõidukid

Muu töötlev tööstus

—	Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine

Jah

—	Igasugused teenused

või

Transporditeenused

Finantsteenused

Muud teenused

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Xunta de Galicia

Consellería do Medio Rural

Dirección general de producción, industrias y calidad agroalimentaria

dxpica.mrural@xunta.es

Edificio Administrativo San Caetano s/n

E-15781 Santiago de Compostela

Suured üksiktoetused

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi nr

XA 7060/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Cataluña

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi

Ayudas para la incentivación de la eficiencia energética en invernaderos agrícolas y explotaciones de porcino

Õiguslik alus

Orden AAR/388/2007, de 23 de octubre, por la cual se aprueban las bases reguladoras de las ayudas para la incentivación de la mejora de la eficiencia energética en invernaderos agrícolas y en explotaciones de porcino, y se convocan las correspondientes al año 2007 (DOGC núm. 4997 de 29.10.2007)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

0,478 miljonit EUR

Tagatud laenud

—

Üksiktoetus

Abi kogusumma

—

Tagatud laenud

—

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

30.10.2007

Abikava või üksikabi kestus

Kuni 30.6.2008

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid

Kõik majandusharud, kus võib VKEdele abi anda

Teatav kitsas majandusharu

Jah

—	Söe kaevandamine

—	Igasugune töötlev tööstus

või

Teras

Laevaehitus

Sünteeskiud

Mootorsõidukid

Muu töötlev tööstus

—	Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine (1)

Jah

—	Igasugused teenused

või

Transporditeenused

Finantsteenused

Muud teenused

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Departamento de Agricultura, Alimentación y Acción Rural

Gran Via de les Corts Catalanes, 612-614

E-08007 Barcelona

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

(1) Nagu on sätestatud määruse artikli 2 punktis k.

6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 111/26

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta direktiivi 97/23/EÜ (surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2008/C 111/10)

Järgnev loetelu sisaldab viiteid surveseadmete ühtlustatud standarditele ja surveseadmete tootmisel kasutatavate materjalide ühtlustatud tugistandarditele. Surveseadmete tootmisel kasutatavate materjalide ühtlustatud tugistandardite puhul on olulistele ohutusnõuetele vastavuse eeldus piiratud standardi materjalide tehniliste andmetega ning ei hõlma materjalide sobivust konkreetse seadme puhul. Seetõttu tuleb hinnata materjalistandardis esitatud tehnilisi andmeid vastavalt konkreetse seadme konstruktsiooninõuetele, et kontrollida vastavust surveseadmeid käsitleva direktiivi peamistele ohutusnõuetele.

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument) (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse (Märkus 1)
CEN	EN 19:2002 Tööstuslikud ventiilid — Metallventiilide märgistamine	—
CEN	EN 287-1:2004 Keevitajate atesteerimine — Sulakeevitus — Osa 1: Terased	—
	EN 287-1:2004/A2:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2006)
	EN 287-1:2004/AC:2004
CEN	EN 334:2005 Gaasirõhuregulaatorid sisendrõhule kuni 100 baari	—
CEN	EN 473:2000 Mittepurustav katsetamine — NDT personali kvalifitseerimine ja sertifitseerimine — Põhialused	—
CEN	EN 473:2000/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2006)
CEN	EN 593:2004 Tööstuslikud ventiilid — Metallist tiibventiilid	—
CEN	EN 764-5:2002 Surveseadmed — Osa 5: Materjalide vastavuse ja inspekteerimise dokumentatsioon	—
CEN	EN 764-7:2002 Surveseadmed — Osa 7: Ohutusjuhendid mittesüüdatavatele surveseadmetele	—
CEN	EN 764-7:2002/AC:2006
CEN	EN 1057:2006 Vask ja vasesulamid — Õmbluseta ümmargused vasest vee- ja gaasitorud sanitaarvaldkonnas kasutamiseks ja kütmiseks	—
CEN	EN 1092-1:2007 Äärikud ja nende ühendused — Ümmargused äärikud torudele, ventiilidele, ühendusdetailidele ja lisaseadmetele, PN klassifikatsiooniga — Osa 1: Terasäärikud	—
CEN	EN 1092-3:2003 Äärikud ja nende ühendused — Ümmargused äärikud torudele, ventiilidele, ühendusdetailidele ja lisaseadmetele, PN klassifikatsiooniga — Osa 3: Vasesulamist äärikud	—
	EN 1092-3:2003/AC:2004
	EN 1092-3:2003/AC:2007
CEN	EN 1092-4:2002 Äärikud ja nende ühendused — Ringäärikud torudele, ventiilidele, ühendusdetailidele ja abiseadmetele, PN määratud — Osa 4: Alumiiniumsulamist äärikud	—
CEN	EN 1171:2002 Tööstusventiilid — malmist siibrid	—
CEN	EN 1252-1:1998 Krüogeenanumad — Materjalid — Osa 1: Tugevusnõuded temperatuuridel alla – 80 °C	—
CEN	EN 1252-1:1998/AC:1998
CEN	EN 1252-2:2001 Krüogeenanumad — Materjalid — Osa 2: Vastupidavusnõuded temperatuuridel vahemikus – 80 °C ja – 20 °C	—
CEN	EN 1349:2000 Tööstusprotsessi kontrollklapid	—
CEN	EN 1349:2000/AC:2001
CEN	EN 1591-1:2001 Äärikud ja nende ühendused — Tihendusnööriga ümaräärikute ühenduste kavandamine — Osa 1: Arvutusmeetod	—
CEN	EN 1626:1999 Krüogeenanumad — Krüogeensüsteemide hooldamise ventiilid	—
CEN	EN 1653:1997 Vask ja vasesulamid — Plaadid, lehed, ribad ja ümarplaadid katelde, surveanumate ja kuuma vee säilitussõlmede jaoks	—
CEN	EN 1653:1997/A1:2000
CEN	EN 1759-3:2003 Äärikud ja nende ühendused — Torude tsirkulaaräärikud, klapid, toruliitmikud ja abidetailid — Klassifikaator — Osa 3: Vasesulamäärikud	—
CEN	EN 1759-3:2003/AC:2004
CEN	EN 1759-4:2003 Äärikud ja nende ühendused — Torude tsirkulaaräärikud, klapid, toruliitmikud ja abidetailid — Klassifikaator — Osa 4: Alumiiniumsulamäärikud äärikud	—
CEN	EN 1797:2001 Krüogeenanumad — Gaasi/materjali sobivus	EN 1797-1:1998	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
CEN	EN 1866:2005 Mobiilsed tulekustutid	—
CEN	EN 1983:2006 Tööstuslikud ventiilid — Terasest kuulklapid	—
CEN	EN 1984:2000 Tööstuslikud ventiilid — Terasest loogikalülitusega ventiilid	—
CEN	EN ISO 4126-1:2004 Ülerõhu kaitseseadmed — Osa 1: Kaitseklapid (ISO 4126-1:2004)	—
CEN	EN ISO 4126-1:2004/AC:2006
CEN	EN ISO 4126-3:2006 Kaitseseadmed kaitseks ülemäärase surve eest — Osa 3: Kaitseklappide ja puruneva membraaniga ohutusseadiste kasutamine kombinatsioonis (ISO 4126-3:2006)	—
CEN	EN ISO 4126-4:2004 Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest — Osa 4: Piloodi poolt juhitavad kaitseklapid (ISO 4126-4:2004)	—
CEN	EN ISO 4126-5:2004 Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest — Osa 5: Juhitavad rõhuvabastuse kaitsesüsteemid (CSPRS) (ISO 4126-5:2004)	—
CEN	EN ISO 9606-2:2004 Keevitajate atesteerimine — Sulakeevitus — Osa 2: Alumiinium ja alumiiniumsulamid (ISO 9606-2:2004)	—
CEN	EN ISO 9606-3:1999 Keevitajate vastuvõtukatsetus — Sulakeevitus — Osa 3: Vask ja vasesulamid (ISO 9606-3:1999)	—
CEN	EN ISO 9606-4:1999 Keevitajate vastuvõtukatsetus — Sulakeevitus — Osa 4: Nikkel ja niklisulamid (ISO 9606-4:1999)	—
CEN	EN ISO 9606-5:2000 Keevitajate vastuvõtukatsetus — Sulakeevitus — Osa 5: Titaan ja titaanisulamid, tsirkoonium ja tsirkooniumisulamid (ISO 9606-5:2000)	—
CEN	EN 10028-2:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks — Osa 2: Kindlaksmääratud kõrgtemperatuuriliste omadustega süsinik- ja sulamterased	EN 10028-2:1992	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-2:2003/AC:2005
CEN	EN 10028-3:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks — Osa 3: Normaliseeritult valtsitud keevitatavad peenteraterased	EN 10028-3:1992	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-4:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks — Osa 4: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega nikkelsulamterased	EN 10028-4:1994	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-4:2003/AC:2005
CEN	EN 10028-5:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks — Osa 5: Termomehaaniliselt valtsitud keevitatavad peenteraterased	EN 10028-5:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-6:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks — Osa 6: Kõrgtemperatuursete struktuuride säilimisega karastatud ja valtsitud keevitatavad peenteraterased	EN 10028-6:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10204:2004 Metallmaterjalid — Kontrollidokumentide tüübid	—
CEN	EN 10213:2007 Surveotstarbeline terasvalu	EN 10213-1:1995 EN 10213-2:1995 EN 10213-3:1995 EN 10213-4:1995	31.5.2008
CEN	EN 10216-1:2002 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 1: Kindlaksmääratud toatemperatuuriliste omadustega süsinikterasest torud	—
CEN	EN 10216-1:2002/A1:2004
CEN	EN 10216-2:2002+A2:2007 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 2: Kindlaksmääratud kõrgtemperatuuriliste omadustega süsinik- ja sulamterasest torud	EN 10216-2:2002	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2008)
CEN	EN 10216-3:2002 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 3: Sulampeenteraterasestorud	—
CEN	EN 10216-3:2002/A1:2004
CEN	EN 10216-4:2002 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 4: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10216-4:2002/A1:2004
CEN	EN 10216-5:2004 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 5: Roostevabad terastorud	—
CEN	EN 10217-1:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 1: Kindlaksmääratud toatemperatuuriliste omadustega süsinikterasest torud	—
CEN	EN 10217-1:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-2:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 2: Kindlaksmääratud kõrgtemperatuuriliste omadustega elekterkeevitusega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10217-2:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-3:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 3: Sulampeenteraterastorud	—
CEN	EN 10217-3:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-4:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 4: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega elekterkeevitusega süsinikterasest torud	—
CEN	EN 10217-4:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-5:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 5: Kindlaksmääratud kõrgtemperatuuriliste omadustega metallkaarkeevitusega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10217-5:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-6:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 5: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega metallkaarkeevitusega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10217-6:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-7:2005 Surveotstarbelised keevitatud terastorud — Tehnilised tarnetingimused — Osa 7: Roostevabast terasest torud	—
CEN	EN 10222-1:1998 Surveotstarbelised terassepised — Osa 1: Vabasepiste üldnõuded	—
CEN	EN 10222-1:1998/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 10222-2:1999 Surveotstarbelised terassepised — Osa 2: Kõrgtemperatuuriliste omadustega ferriit- ja martensiitterased	—
CEN	EN 10222-2:1999/AC:2000
CEN	EN 10222-3:1998 Surveotstarbelised terassepised — Osa 3: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega nikkelterased	—
CEN	EN 10222-4:1998 Surveotstarbelised terassepised — Osa 4: Keevitatavad kõrgtugevad peenteraterased	—
CEN	EN 10222-4:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
CEN	EN 10222-5:1999 Surveotstarbelised terassepised — Osa 5: Martensiit, austeniit ja austeniit-ferriit roostevabad terased	—
CEN	EN 10222-5:1999/AC:2000
CEN	EN 10253-2:2007 Põkk-keevitusega toruliitmikud — Osa 2: Spetsiifiliste järelevalvenõuetega legeerimata ja ferriitterased	—
CEN	EN 10253-4:2008 Masinad ja jaamad lehtklaasi valmistamiseks ja töötlemiseks — Ohutusnõuded — Osa 4: Kallutuslauad	—
CEN	EN 10269:1999 Eriti kõrgetel ja/või madalatel temperatuuridel kasutatavate kinnitusvahendite valmistamiseks kasutatavad terase ja niklisulamid	—
	EN 10269:1999/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2006)
	EN 10269:1999/A1:2006/AC:2006
CEN	EN 10305-4:2003 Terastorud täppisseadmetele — Tehnilised tarnetingimused — Osa 4: Õmblusteta külmtõmmatud torud hüdraulilistele ja pneumaatilistele elektrisüsteemidele	—
CEN	EN 10305-6:2005 Terastorud täppisseadmetele — Tehnilised tarnetingimused — Osa 6: Keevitatud külmtõmmatud torud hüdraulilistele ja pneumaatilistele elektrisüsteemidele	—
CEN	EN ISO 10931:2005 Plasttorustikusüsteemid töönduslikele rakendustele — Polüvinülideenfluoriid (PVDF) — Komponentide ja süsteemi spetsifikatsioonid (ISO 10931:2005)	—
CEN	EN 12178:2003 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad — Vedeliku taset näitavad seadmed — Nõuded, testimine ja märgistus	—
CEN	EN 12263:1998 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad — Väljalülitusseadmed rõhu piiramiseks — Põhinõuded ja katsed	—
CEN	EN 12266-1:2003 Tööstuslikud ventiilid — Ventiilide testimine — Osa 1: Survetestid, testiprotseduurid ja aktsepteerimiskriteeriumid — Kohustuslikud nõuded	—
CEN	EN 12284:2003 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad — Ventiilid — Nõuded, testimine ja markeerimine	—
CEN	EN 12288:2003 Tööstusventiilid — Vasesulamist siibrid	—
CEN	EN 12334:2001 Tööstuslikud ventiilid — Malmist kontrollklapid	—
	EN 12334:2001/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2005)
	EN 12334:2001/AC:2002
CEN	EN 12392:2000 Alumiinium ja alumiiniumsulamid — Survetöödeldavad tooted — Erinõuded surveseadmete valmistamiseks mõeldud toodetele	—
CEN	EN 12420:1999 Vask ja vasesulamid — Sepised	—
CEN	EN 12434:2000 Krüogeenanumad — Krüogeensed paindvoolikud	—
CEN	EN 12434:2000/AC:2001
CEN	EN 12451:1999 Vask ja vasesulamid — Soojusvahetite õmblusteta ümartorud	—
CEN	EN 12452:1999 Vask ja vasesulamid — Soojusvahetite valtsitud, ribitatud õmblusteta torud	—
CEN	EN 12516-1:2005 Tööstuslikud ventiilid — Ümbriskesta tugevus — Osa 1: Terasest ventiilikorpuste tabuleerimismeetod	—
CEN	EN 12516-1:2005/AC:2007
CEN	EN 12516-2:2004 Tööstuslikud ventiilid — Ümbriskesta tugevus — Osa 2: Terasventiili kesta tugevusarvutuse meetod	—
CEN	EN 12516-3:2002 Ventiilid — Trumli ehituse tugevus — Osa 3: Eksperimentaalmeetod	—
CEN	EN 12516-3:2002/AC:2003
CEN	EN 12516-4:2008 Tööstuslikud ventiilid — Ümbriskesta tugevus — Osa 4: Metallmaterjalidest (välja arvatud teras) ventiili kesta tugevusarvutuse meetod	—
CEN	EN 12542:2002 Seeriatootmises valmistatud, keevitatud terasest staatilised vedelgaaside (LPG) hoidmiseks mõeldud silindrilised mahutid, mille ruumala ei ületa 13 m3 ja mis on maapealseks paigaldamiseks — Kavandamine ja valmistamine	—
CEN	EN 12542:2002/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2005)
CEN	EN 12735-1:2001 Vask ja vasesulamid — Õmblusteta ümmargused vasktorud õhukonditsioneeri ja jahutuse jaoks — Osa 1: torud torustikusüsteemide jaoks	—
CEN	EN 12735-1:2001/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2005)
CEN	EN 12735-2:2001 Vask ja vasesulamid — Õmblusteta ümmargused vasktorud õhukonditsioneeri ja jahutuse jaoks — Osa 2: torud seadmete jaoks	—
CEN	EN 12735-2:2001/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2005)
CEN	EN 12778:2002 Toiduvalmistamise seadmed — Kiirkeetjad koduseks kasutamiseks	—
CEN	EN 12952-1:2001 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 1: Üldist	—
CEN	EN 12952-2:2001 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 2: Katelde ja lisaseadmete survedetailide materjalid	—
CEN	EN 12952-3:2001 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 3: Survedetailide kavandamine ja arvutamine	—
CEN	EN 12952-5:2001 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 5: Katla survedetailide väljatöötamisviis ja valmistamine	—
CEN	EN 12952-6:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 6: Inspekteerimine katla survedetailide valmistamise, dokumenteerimise ja märgistamise ajal	—
CEN	EN 12952-7:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 7: Nõuded katla seadmestikule	—
CEN	EN 12952-8:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 8: Nõuded vedel- ja gaasiküttega katla küttesüsteemidele	—
CEN	EN 12952-9:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 9: Nõuded põletussüsteemidele pihustatud tahke kütusega töötava boileri puhul	—
CEN	EN 12952-10:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 10: Nõuded kaitseseadmetele kaitseks ülemäärase surve eest	—
CEN	EN 12952-11:2007 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 11: Nõuded boileri ja abiseadmete limiteerimisüksustele	—
CEN	EN 12952-14:2004 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 14: Nõuded vedelgaasi DENOX süsteemile rõhu all ammooniumile ja ammooniumi vesilahusele	—
CEN	EN 12952-16:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised — Osa 16: Nõuded kiht- ja keevkihiga põletussüsteemile tahkel kütusel töötava boileri puhul	—
CEN	EN 12953-1:2002 Trummelkatlad — Osa 1: Üldist	—
CEN	EN 12953-2:2002 Trummelkatlad — Osa 2: Katelde ja tarvikute survedetailide materjalid	—
CEN	EN 12953-3:2002 Trummelkatlad — Osa 3: Survedetailide kavandamine ja arvutamine	—
CEN	EN 12953-4:2002 Trummelkatlad — Osa 4: Katla survedetailide väljatöötamisviis ja valmistamine	—
CEN	EN 12953-5:2002 Trummelkatlad — Osa 5: Inspekteerimine katla survedetailide valmistamise, dokumenteerimise ja märgistamise ajal	—
CEN	EN 12953-6:2002 Trummelkatlad — Osa 6: Nõuded katla seadmestikule	—
CEN	EN 12953-7:2002 Trummelkatlad — Osa 7: Nõuded vedel- ja gaasiküttega katla küttesüsteemidele	—
CEN	EN 12953-8:2001 Trummelkatlad — Osa 8: Nõuded kaitseseadmetele kaitseks ülemäärase surve eest	—
CEN	EN 12953-9:2007 Trummelkatlad — Osa 9: Nõuded boileri ja abiseadmete limiteerimisüksustele	—
CEN	EN 12953-12:2003 Trummelkatlad — Osa 12: Nõuded kihtpõletussüsteemidele tahke kütusel töötava boileri puhul	—
CEN	EN 13121-1:2003 GRP paagid ja anumad kasutamiseks ülalpool maapinda — Osa 1: Toormaterjalid — Täpsustustingimused ja aktsepteerimistingimused	—
CEN	EN 13121-2:2003 GRP paagid ja anumad kasutamiseks ülalpool maapinda — Osa 2: Komposiitmaterjalid — Keemiline vastupidavus	—
CEN	EN 13133:2000 Jootmine kõvajoodisega — Jootja heakskiit	—
CEN	EN 13134:2000 Jootmine kõvajoodisega — Protseduuri heakskiit	—
CEN	EN 13136:2001 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad — Rõhuvabastusseadmed ja nendega seotud torustik — Arvutamismeetodid	—
CEN	EN 13136:2001/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
CEN	EN 13175:2003+A2:2007 Vedelgaaside (LPG) mahuti kraanide ja liitmike spetsifikatsioon ja katsetamine KONSOLIDEERITUD TEKST	EN 13175:2003	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2007)
CEN	EN 13348:2001 Vask ja vasesulamid — Ühendusteta, ümarad vasktorud vaakumi jaoks või meditsiinilistele gaasidele	—
CEN	EN 13348:2001/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2005)
CEN	EN 13371:2001 Krüogeenanumad — Krüogeensete talitluste ühenduslülid	—
CEN	EN 13397:2001 Tööstuslikud ventiilid — Metallmaterjalidest valmistatud membraanventiilid	—
CEN	EN 13445-1:2002 Leekkuumutuseta surveanumad — Osa 1: Üldine	—
	EN 13445-1:2002/A1:2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2007)
	EN 13445-1:2002/A2:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
	EN 13445-1:2002/A3:2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2008)
CEN	EN 13445-2:2002 Leekkuumutuseta surveanumad — Osa 2: Materjalid	—
	EN 13445-2:2002/A1:2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2007)
	EN 13445-2:2002/A2:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
CEN	EN 13445-3:2002 Leekkuumutuseta surveanumad — Osa 3: Kavandamine	—
	EN 13445-3:2002/A1:2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2007)
	EN 13445-3:2002/A2:2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2007)
	EN 13445-3:2002/A3:2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2007)
	EN 13445-3:2002/A4:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2006)
	EN 13445-3:2002/A5:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (15.8.2006)
	EN 13445-3:2002/A6:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2006)
	EN 13445-3:2002/A8:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2006)
	EN 13445-3:2002/A10:2008	Märkus 3	30.9.2008
	EN 13445-3:2002/A11:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
	EN 13445-3:2002/A17:2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007)
CEN	EN 13445-4:2002 Leekkuumutuseta surveanumad — Osa 4: Valmistamine	—
CEN	EN 13445-4:2002/A2:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
CEN	EN 13445-5:2002 Leekkuumutuseta surveanumad — Osa 5: Kontroll ja katsetamine	—
	EN 13445-5:2002/A1:2007	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2007)
	EN 13445-5:2002/A2:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
	EN 13445-5:2002/A3:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2006)
	EN 13445-5:2002/A4:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
	EN 13445-5:2002/A5:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2007)
CEN	EN 13445-6:2002 Leekkuumutuseta surveanumad — Osa 6: Nõuded keragrafiitmalmist toodetud surveanumate ja survedetailide kavandamisele ja valmistamisele	—
	EN 13445-6:2002/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2004)
	EN 13445-6:2002/A2:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
CEN	EN 13445-8:2006 Leekkuumutuseta surveanumad — Osa 8: Täiendavad nõuded alumiiniumist või alumiiniumsulamist surveanumatele	—
CEN	EN 13458-1:2002 Krüogeenanumad — Staatilised vaakumisolatsiooniga anumad — Osa 1: Põhinõuded	—
CEN	EN 13458-2:2002 Krüogeenanumad — Staatilised vaakumisolatsiooniga anumad — Osa 2: Disain, tootmine, inspekteerimine ja katsetamine	—
CEN	EN 13458-2:2002/AC:2006
CEN	EN 13458-3:2003 Krüogeenanumad — Staatilised vaakumisolatsiooniga anumad — Osa 3: Tootmisnõuded	—
CEN	EN 13458-3:2003/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
CEN	EN 13480-1:2002 Metallist tööstustorustik — Osa 1: Üldist	—
CEN	EN 13480-1:2002/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
CEN	EN 13480-2:2002 Metallist tööstustorustik — Osa 2: Materjalid	—
CEN	EN 13480-3:2002 Metallist tööstustorustik — Osa 3: Kavandamine ja arvutamine	—
	EN 13480-3:2002/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2006)
	EN 13480-3:2002/A2:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2007)
CEN	EN 13480-4:2002 Metallist tööstustorustik — Osa 4: Valmistamine ja paigaldamine	—
CEN	EN 13480-5:2002 Metallist tööstustorustik — Osa 5: Kontroll ja katsetamine	—
CEN	EN 13480-6:2004 Metallist tööstustorustik — Osa 6: Täiendavad nõuded kaetud torudele	—
CEN	EN 13480-6:2004/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2006)
CEN	EN 13480-8:2007 Metallist tööstustorustik — Osa 8: Täiendavad nõuded alumiiniumist ja alumiiniumsulamist torudele	—
CEN	EN 13611:2007 Gaasipõletite ja gaasikütteseadmete ohutus- ja juhtseadmed — Üldnõuded	—
CEN	EN 13648-1:2002 Krüogeenanumad — Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest — Osa 1: Krüogeense talitluse kaitseklapid	—
CEN	EN 13648-2:2002 Krüogeenanumad — Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest — Osa 2: Puruneva membraaniga ohutusseadised krüogeensele talitlusele	—
CEN	EN 13648-3:2002 Krüogeenanumad — Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest — Osa 3: Nõutava survestuse määramine — Mahutavus ja suuruse määramine	—
CEN	EN 13709:2002 Tööstuslikud ventiilid — Terases kuulid ja kuulkraanid ja kontrollventiilid	—
CEN	EN 13789:2002 Tööstuslikud ventiilid — Malmventiilid	—
CEN	EN 13799:2002 LPG tsisternide sisumõõdikud	—
CEN	EN 13799:2002/AC:2007
CEN	EN 13835:2002 Valutehnoloogia — Austeniitvalumalm	—
CEN	EN 13835:2002/A1:2006
CEN	EN 13923:2005 Kiudmähitud FRP surveanumad — Materjalid, konstruktsioon, tootmine ja katsetamine	—
CEN	EN 14071:2004 Vedelgaaside (LPG) heitkaitseklapid — Abiseadmed	—
CEN	EN 14075:2002 Seeriatootmises valmistatud, keevitatud terasest staatilised vedelgaaside (LPG) hoidmiseks mõeldud silindrilised mahutid, mille ruumala ei ületa 13 m3 ja mis on maaaluseks paigaldamiseks — Kavandamine ja valmistamine	—
CEN	EN 14075:2002/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN 14129:2004 Vedelgaaside (LPG) heitkaitseklapid	—
CEN	EN 14197-1:2003 Krüogeenanumad — Staatilised, ilma vaakumita isoleeritud anumad — Osa 1: Põhinõuded	—
CEN	EN 14197-2:2003 Krüogeenanumad — Staatilised, ilma vaakumita isoleeritud anumad — Osa 2: Konstrueerimine, tootmine, kontrollimine ja katsetamine	—
	EN 14197-2:2003/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2007)
	EN 14197-2:2003/AC:2006
CEN	EN 14197-3:2004 Krüogeenanumad — Staatilised, ilma vaakumita isoleeritud anumad — Osa 3: Tootmisnõuded	—
	EN 14197-3:2004/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
	EN 14197-3:2004/AC:2004
CEN	EN 14222:2003 Roostevabast terases korpusega boilerid	—
CEN	EN 14276-1:2006 Külmutussüsteemide ja küttepumpade survesüsteemid — Osa 1: Anumad — Üldnõuded	—
CEN	EN 14341:2006 Tööstuslikud ventiilid — Terasest tagasilöögiklapid	—
CEN	EN 14359:2006 Gaasiga töötavad akumulaatorid pneumohüdrorakendustele	—
CEN	EN 14382:2005 Turvamehhanismid gaasi rõhku reguleerivatele jaamadele ja paigaldistele — Sisendrõhule kuni 100 baari mõeldud gaasisüsteemide turva-sulgurseadmed	—
CEN	EN 14570:2005 Maapealsete ja maa-aluste LPG mahutite varustus	—
CEN	EN 14570:2005/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2006)
CEN	EN 14585-1:2006 Profileeritud terasest voolikud survesüsteemidele — Osa 1: Nõuded	—
CEN	EN ISO 15493:2003 Plasttorustikusüsteemid töönduslikele rakendustele — Akrüloonnitriil-butadieenstüreen (ABS), plastifitseerimata polü(vinüül)kloriid (PVC-U) ja klooritud polü(vinüül)kloriid (PVC-C) — Komponentide ja süsteemi spetsifikatsioonid — eetermõõdustikuga seeriad (ISO 15493:2003)	—
CEN	EN ISO 15494:2003 Plasttorustikusüsteemid töönduslikele rakendustele — Polübuteen (PB), polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP) — Komponentide ja süsteemi spetsifikatsioonid — Meetermõõdustikuga seeriad (ISO 15494:2003)	—
CEN	EN ISO 15613:2004 Keevitusprotseduuri spetsifikatsioon ja kvalifitseerimine metallmaterjalidele — Tootmiseelsel keevituskatsel põhinev kvalifitseerimine (ISO 15613:2004)	—
CEN	EN ISO 15614-1:2004 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine — Keevitusprotseduuri katse — Osa 1: Teraste gaas- ja kaarkeevitus ning nikli ja niklisulamite kaarkeevitus (ISO 15614-1:2004)	—
CEN	EN ISO 15614-1:2004/A1:2008	Märkus 3	31.8.2008
CEN	EN ISO 15614-2:2005 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine — Keevitusprotseduuri katse — Osa 2: Alumiiniumi ja selle sulamite kaarkeevitus (ISO 15614-2:2005)	—
CEN	EN ISO 15614-4:2005 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine — Keevitusprotseduuri katse — Osa 4: Alumiiniumsulamite keevisvanni viimistlemine (ISO 15614-4:2005)	—
CEN	EN ISO 15614-5:2004 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine — Keevitusprotseduuri katse — Osa 5: Titaaniumi, tsirkooniumi ja nende sulamite kaarkeevitus (ISO 15614-5:2004)	—
CEN	EN ISO 15614-6:2006 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine — Keevitusprotseduuri katse — Osa 6: Vase ja vasesulamite kaar- ja gaaskeevitus (ISO 15614-6:2006)	—
CEN	EN ISO 15614-7:2007 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine — Keevitusprotseduuri katse — Osa 7: Pindkeevitus (ISO 15614-7:2007)	—
CEN	EN ISO 15614-8:2002 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine — Keevitusprotseduuri katse — Osa 8: Torude keevitamine torulaudade ühenduste külge (ISO 15614-8:2002)	—
CEN	EN ISO 15614-11:2002 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine — Keevitusprotseduuri katse — Osa 11: Elektron- ja laserkeevitus (ISO 15614-11:2002)	—
CEN	EN ISO 15620:2000 Keevitamine — Metallmaterjalide hõõrdkeevitus (ISO 15620:2000)	—
CEN	EN ISO 16135:2006 Tööstusventiilid — Termoplastilistest materjalidest kuulventiilid (ISO 16135:2006)	—
CEN	EN ISO 16136:2006 Tööstusventiilid — Pöördsulguriga termoplastilisest materjalist drosselklapid (ISO 16136:2006)	—
CEN	EN ISO 16137:2006 Tööstusventiilid — Termoplastilistest materjalidest sisselaskeklapid (ISO 16137:2006)	—
CEN	EN ISO 16138:2006 Tööstusventiilid — Termoplastilistest materjalidest membraanventiilid (ISO 16138:2006)	—
CEN	EN ISO 16139:2006 Tööstusventiilid — Termoplastilistest materjalidest siibrid (ISO 16139:2006)	—
CEN	EN ISO 21787:2006 Tööstusventiilid — Termoplastilistest materjalidest ventiilid (ISO 21787:2006)	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida veebilehelt:

http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, telefon (32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cen.eu)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, telefon (32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, telefon (33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org).

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 111/46

Euroopa Keskkonnaagentuuri teaduskomitee liikme kohale kandideerimise kutse ekspertidele (2008)

(2008/C 111/15)

Euroopa Keskkonnaagentuur

Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA) eesmärk on toetada säästvat arengut ja aidata saavutada Euroopa keskkonna seisundi märkimisväärne ja mõõdetav paranemine, andes poliitikakujundajatele ja avalikkusele õigeaegset, eesmärgistatud, asjakohast ja usaldusväärset teavet.

Agentuur kogub ja levitab teavet ning andmeid Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu Eionet kaudu. Eionet on agentuuri ja selle 32 liikmesriigi koostöövõrgustik ning ühendab Euroopa Liidu liikmesriikide ja koostööriikide teabekeskusi, Euroopa teemakeskusi, riikide seireasutusi ja Euroopa Komisjoni eksperte.

Agentuuri ülesanne on muu hulgas Euroopa Komisjoni talitustest, agentuuri liikmesriikidest, rahvusvahelistest organisatsioonidest ning konventsioonide ja lepingute osalistelt laekuva keskkonnateabe kogumine ja analüüsimine, et anda nõu tegevuskavade osas ja teha see teave avalikkusele kättesaadavaks.

Agentuur korraldab käesoleva konkursi (EEA/SC/2008/001-014), et määrata ametisse üheksa teaduskomitee liiget, kes on pädevad konkursikutse valdkondades.

Agentuuri teaduskomitee roll

Teaduskomitee annab agentuuri haldusnõukogule ja tegevdirektorile teadusnõu ning esitab eksperdiarvamusi agentuuri tegevuse mis tahes teadusküsimustes.

Agentuuri teaduskomitee asutati nõukogu 7. mail 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta artikliga 10. Teaduskomitee põhiülesanne on arvamuste esitamine agentuuri iga-aastaste ja mitmeaastaste tööplaanide, teadustöötajate värbamise ja muude agentuuri tegevusega seonduvate teadusküsimuste kohta.

Konkursikutse valdkonnad

Euroopa Keskkonnaagentuuri teaduskomitee olulisemad töövaldkonnad on järgmised:

1.	atmosfääriprotsessid, õhusaaste, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegiad;

2.	bioloogiline mitmekesisus;

3.	keskkonnaettevõtlus;

4.	ökoloogiline majandus;

5.	energia (sh leevendus- ja kohanemisstrateegiad);

6.	keskkonnaajalugu;

7.	rahvusvaheline ja Euroopa keskkonnaõigus;

8.	magevesi (sh põhjavesi);

9.	terviklik keskkonnamõju hindamine ja keskkonnanäitajad;

10.	ruumiline planeerimine ja loodusvarade majandamine;

11.	põllumajandus;

12.	maismaaökosüsteemid, sh pinnas, metsad, rohumaad;

13.	tänapäevased tehnoloogiad (sh nanotehnoloogiad, geenmuundatud organismid jne);

14.	transport ja keskkond.

Agentuuri teaduskomitee koosseis

Euroopa Keskkonnaagentuuri teaduskomitee koosneb agentuuri 32 liikmesriigi iseseisvatest teadlastest, kes on pädevad agentuuri tegevuse kõigis keskkonnaga seonduvates valdkondades. Teaduskomitee liikmed valitakse avaliku valikumenetlusega.

Teaduskomitee valib oma liikmete seast esimehe ja kaks aseesimeest.

Teaduskomitee liikmete arv ei tohi ületada 20 eksperti.

On soovitatav, et komitee liikmetel oleksid põhjalikud teadmised peale enda põhivaldkonna veel vähemalt ühest keskkonnaga seonduvast valdkonnast, et komitee ühine pädevus oleks võimalikult kõikehõlmav.

Koosolekutel osalemine

Teaduskomitee liikmed peavad olema valmis osalema teaduskomitee koosolekutel regulaarselt — vähemalt kolm korda aastas. Teaduskomitee koosolekud toimuvad tavaliselt Euroopa Keskkonnaagentuuri ruumides Kopenhaagenis.

Teaduskomitee liikmed ei saa töötasu, kuid neil on õigus hüvitisele iga täispäevase koosoleku eest. Liikmete reisi- ja majutuskulud kaetakse vastavalt agentuuri reisi- ja majutuskulude hüvitamise korrale.

Esimehel ja ettekandjatel on õigus arvamuskavandite koordineerimise kulude hüvitamisele.

Nõuded kandidaatidele

Kandidaatidel peab olema:

—	kõrgharidus asjakohases teadusvaldkonnas, soovitatavalt magistri- või doktorikraad;

—	vähemalt 10-aastane töökogemus ametitasemel, kus on nõutav eelmainitud pädevus;

—	Euroopa Keskkonnaagentuuri liikmesriigi (Euroopa Liidu liikmesriigid ning Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi) kodakondsus.

Valikukriteeriumid

Nõuetele vastavaid avaldusi hinnatakse võrdlevalt järgmiste kriteeriumide alusel:

—	teadushinnangute ja/või teadusnõu andmise kogemus nõutud pädevusvaldkonnas;

—	teadustööde ja publikatsioonide eelretsenseerimise kogemus, soovitatavalt agentuurile huvi pakkuvates valdkondades;

—	võime analüüsida keerukat teavet ja andmestikku ning koostada teaduslike arvamuste ja aruannete kavandeid;

—	oskus osaleda kvaliteedi tagamisel;

—	tõestatud teaduslikud ekspertteadmised oma valdkonnas või valdkondades;

—	erialane töökogemus multidistsiplinaarses keskkonnas, soovitatavalt rahvusvahelises kontekstis;

—	kasuks tuleb inglise keele hea oskus, sest see on teaduskomitee töökeel. Eelis on oskus kasutada tänapäevaseid elektroonilisi dokumendiedastus- ja sidevahendeid, võttes arvesse asjaolu, et agentuur soovib on nende tehniliste vahendite võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Tegevdirektor võib kandidaatide erialase kogemuse hindamiseks kutsuda kokku komisjoni.

Ametisse määramine, ametiaeg ja reservnimekiri

Eksperdid, kes vastavad ülalnimetatud kriteeriumidele kõige paremini, määratakse ametisse neljaks aastaks. Ametiaega võib pikendada ühe korra kuni nelja aasta võrra.

Teaduskomitee liikmetele esitatavatele nõuetele vastav, kuid liikmeks mitte nimetatud kandidaat arvatakse reservnimekirja. Reservnimekirja võidakse kasutada sarnasteks tegevusteks ning nimekiri kehtib kaks aastat, (nt) 31. detsembrini 2010 (pikendamine on võimalik). Reservnimekirja kehtivusaega võib pikendada.

Iseseisvus ja huvide deklareerimine

Väljavalitud eksperdid määratakse teaduskomiteesse individuaalselt. Neil palutakse allkirjastada kohustuste deklaratsioon ja kord aastas ka deklaratsioon huvide kohta, mis võivad kahjustada nende sõltumatust.

Võrdsed võimalused

Euroopa Keskkonnaagentuur rakendab võrdsete võimaluste poliitikat ja on pühendunud mis tahes diskrimineerimise vältimisele.

Avalduste esitamise kord

Huvitatud kandidaatidel palutakse saata sooviavaldus elektrooniliselt, täites avalduse ja elulookirjelduse veebivormi, mis leidub alljärgnevatelt linkidelt.

Elulookirjeldus peab sisaldama kandidaadi teaduspublikatsioonide loetelu, soovitatavalt inglise keeles, ja muu erialase kogemuse kirjeldust.

Peale oma põhivaldkonna tuleb kandidaatidel märkida ära ka teine ja kolmas pädevusala, mida võidakse arvestada selleks, et tagada parem tugi Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevuse valdkondadevaheliste ja temaatiliste alade korral.

Agentuuri teaduskomitee kodukord on järgmisel veebiaadressil:

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/sc-rules-procedure.pdf

(inglise keeles).

Kui saadate avaldusvormi elektrooniliselt, pidage silmas alljärgnevat:

1.	avaldust saates võtke arvesse võimalikku ajavahet;

2.	pärast avalduse saatmist saate automaatse vastuse;

3.	te olete kohustatud hoidma automaatse vastuse avalduse saatmise tõendina alles;

4.	kui te ei saa automaatset vastust, saatke avaldus uuesti.

Agentuur soovitab saata avalduse elektroonilisel vormil.

Vastu võetakse ka tavalise posti teel laekunud avaldusi tingimusel, et ümbrikule on selgelt märgitud valdkond, millega seoses kandideeritakse.

Eri valdkondade elektrooniliste avalduste ja elulookirjelduste ingliskeelsed vormid on järgmistel veebiaadressidel:

1. valdkond. Atmosfääriprotsessid, õhusaaste, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegiad

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area1

2. valdkond. Bioloogiline mitmekesisus

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area2

3. valdkond. Keskkonnaettevõtlus

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area3

4. valdkond. Ökoloogiline majandus

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area4

5. valdkond. Energia (sh leevendus- ja kohanemisstrateegiad)

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area5

6. valdkond. Keskkonnaajalugu

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area6

7. valdkond. Rahvusvaheline ja Euroopa keskkonnaõigus

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area7

8. valdkond. Magevesi (sh põhjavesi)

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area8

9. valdkond. Terviklik keskkonnamõju hindamine ja keskkonnanäitajad

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area9

10. valdkond. Ruumiline planeerimine ja loodusvarade majandamine

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area10

11. valdkond. Põllumajandus

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area11

12. valdkond. Maismaaökosüsteemid, sh pinnas, metsad, rohumaad

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area12

13. valdkond. Tänapäevased tehnoloogiad (sh nanotehnoloogiad, geenmuundatud organismid jne)

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area13

14. valdkond. Transport ja keskkond

http://www.eea.europa.eu/organisation/scientific-committee/calls/area14

Posti teel tuleb avaldus saata järgmisele aadressile:

Personnel management group

Scientific Committee Call 2008 — area (märkige siia valdkonna number, 1–14)

European Environment Agency

Kongens Nytorv 6

DK-1050 Copenhagen K

Mis tahes küsimused käesoleva konkursikutse kohta palutakse kandidaatidel saata e-posti aadressil:

sc.call08-questions@eea.europa.eu

Avalduses esitatud andmeid tõendavaid dokumente võidakse nõuda hiljem.

Kõiki sooviavaldusi käsitletakse konfidentsiaalsena.

Juhime tähelepanu sellele, et agentuur ei tagasta kandidaatidele avaldusi. Agentuuri nõutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Kandidaatide esitatud isikuandmeid töödeldakse eesmärgil käsitleda avaldusi seoses võimaliku eelvaliku, valiku ja Euroopa Keskkonnaagentuuri liikmete ametisse määramisega.

Avalduste esitamise lõpptähtaeg

Sooviavaldused tuleb saata vastaval elektroonilisel vormil (hiljemalt 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi) või tavalise postiga (postitempli kuupäev) eespool nimetatud aadressil hiljemalt 30. juunil 2008.

6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 111/51

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2008/C 111/17)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamise kuupäeva.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„GORGONZOLA”

EÜ nr: IT/PDO/117/0010/12.04.2002

KGT KPN

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu

2. Muudatus(t)e liik

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

Kirjeldus

Kehtiva spetsifikaadi kohaselt on ühe juusturatta kaal 6–13 kg, kuid eri suurusega valmistoote organoleptilisi omadusi ei ole täpsustatud.

Kõnealused organoleptilised omadused esitatakse nüüd üksikasjalikult allpool, et tarbija saaks toodet hõlpsamini ära tunda:

—	suur juusturatas kaaluga 10–13 kg, maheda või kergelt pikantse maitsega, minimaalne laagerdusaeg 50 päeva;

—	keskmise suurusega juusturatas kaaluga 9–12 kg, tugeva pikantse maitsega, minimaalne laagerdusaeg 80 päeva;

—	väike juusturatas kaaluga 6–8 kg, tugeva pikantse maitsega, minimaalne laagerdusaeg 60 päeva.

Ka juusturatta külje pikkust ja läbimõõtu kohandatakse järgmiselt, et need vastaksid tegelikule tootele:

—	sirge külje kõrgus vähemalt 13 cm;

—	läbimõõt 20–32 cm.

Samuti peeti vajalikuks sõnaselgelt sätestada (selge tarbimisnõuandena), et koorik ei ole söödav ning nimetada selle värvust roosaks, mitte punakaks, et toote välimust täpsemalt kirjeldada.

Geograafiline piirkond

Nüüd on hõlmatud ka Varese provints, mis jäeti esmasel registreerimisel välja, hoolimata nõutavate ajalooliste dokumentide olemasolust, provintsi tüüpilisest kliimast — mis on samasugune kui asjaomases piirkonnas — ja asjaolust, et seal toodetud juustul on samad omadused kui juustul, mille tunnustamist Gorgonzolana taotleti.

Seepärast ajakohastatakse ka provintside loetelu. Loetelu ajakohastamine ei kujuta endast muudatust, sest uus haldusjaotus ei muuda tegelikku tootmispiirkonda, millele on osutatud määruses, milles Gorgonzola registreeriti kaitstud päritolunimetusena (komisjoni määrus (EÜ) nr 1107/96), vaid üksnes sellele osutamist.

Seepärast on lisatud järgmiste provintside nimed, kuid tuleb märkida, et nende territoorium oli tootmispiirkonna osa juba määruse (EÜ) nr 1107/96 alusel:

Biella, juba hõlmatud Vercelli provintsi osana;

Lecco, Lodi ja Monza, juba hõlmatud Milano provintsi osana;

Verbano-Cusio-Ossola, juba hõlmatud Novara provintsi osana.

Päritolutõend

Tootespetsifikaat sisaldab nüüd päritolu käsitlevat lõiku, mida varem ei olnud ette nähtud Gorgonzola-sarnaste toodete puhul, mida tunnustatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 17 alusel.

Tootmismeetod

Kehtivas spetsifikaadis ei ole märgitud, kas tuleb kasutada toorpiima või pastöriseeritud piima, ning peeti vajalikuks (sealhulgas kontrollieesmärkidel) täpsustada, et kasutada tuleb pastöriseeritud täislehmapiima. Tegelikult ongi Gorgonzolat alati nii valmistatud.

Pärast pastöriseeritud piimale osutamist on spetsifikaadis nüüd märgitud, et seda on inokuleeritud piimaensüümide ning Penicillium'i eoste ja valitud pärmide suspensiooniga.

Piimaensüümide kasutamine juuretisena tekitab juustumassi augud, mis aitavad kaasa Penicillium'i kasvule ja seega klassikalise sinakasrohelise marmorja mustri tekkele. Kõnealune märkus lisati, et välistada aukude mehaaniline tekitamine juustumassi segamisel, mis aitab küll kaasa Penicillium'i kasvule, kuid võib põhjustada Listeria-bakteriga saastumist.

Kehtivas spetsifikaadis kasutatud üldise sõnastuse asemel, mille kohaselt on laagerdusaeg kaks kuni kolm kuud, peeti vajalikuks siduda laagerdusaeg toote liigiga.

Piima maksimaalne kalgendumistemperatuur, mis on praegu 32 °C, tõsteti Gorgonzola tüüpiliste omaduste säilitamiseks 36 °C-ni. Maksimaalset kuivsoolamistemperatuuri tõsteti sellest tulenevalt samuti 20 °C-lt 24 °C-ni.

Lisaks on uues tekstis veidi alandatud ümbritseva õhu temperatuuri laagerdamise ajal: praeguselt 5–8 °C-lt 2–7 °C-ni. Seda tehti kooskõlas muude taotletavate muudatustega, mille eesmärk on aeglustada asjaomaseid biokeemilisi reaktsioone ning vältida juustu muutumist liiga teravamaitseliseks.

Uus element on märge suhtelise niiskuse taseme (85–99 %) kohta, mida toote tunnustamise aluseks olnud spetsifikaadis ei leidunud, kuid mis on sellegipoolest väga oluline.

Kehtiva spetsifikaadi lõik, milles käsitletakse kaitstud päritolunimetuse märgise kinnitamist tootele, on ümber sõnastatud, väljendamaks selgemini, et tootele kinnitatakse kaks eraldi märgist — üks tootmiskohas ja teine kurrutatud alumiiniumfooliumile, kui juust tarbimiseks turule viiakse — ning täpsustamaks, et märgiseid ei kinnitata enne, kui kontrolliasutus on veendunud, et tootel on spetsifikaadis sätestatud organoleptilised ja kvalitatiivsed omadused.

Märgistus

Selleks, et tarbija saaks teha teadliku valiku, on nüüd võimalik märgisel täpsustada, kas tegemist on mahedamaitselise või pikantse juustuga.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„GORGONZOLA”

EÜ nr: IT/PDO/117//0010/12.04.2002

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil tootespetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministero delle Politiche agricole alimentari e forestali — Dipartimento delle Politiche di sviluppo — Direzione generale per la Qualità dei prodotti agroalimentari

Aadress:

Via XX Settembre, 20

I-00187 Roma

Telefon:

(39) 06 481 99 68

Faks:

(39) 06 420 31 26

E-post:

qpa3@politicheagricole.gov.it

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Consorzio per la tutela del formaggio Gorgonzola

Aadress:

Via A. Costa, 5/c

I-28100 Novara

Telefon:

(39) 0321 62 66 13

Faks:

(39) 0321 39 09 36

E-post:

consorzio.gorgonzola@gorgonzola.it

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.3 — juustud

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: „Gorgonzola”

4.2. Kirjeldus: Gorgonzola on pehme, rasvane, kuumtöötlemata juust, mida valmistatakse üksnes täislehmapiimast.

Valmistootel on järgmised omadused:

kuju: silinderjas, lamedate otste ja sirgete külgedega;

suurus: külje miinimumkõrgus 13 cm; läbimõõt 20–32 cm;

kaal:

—	suur juusturatas, mahe: 10–13 kg, maheda või kergelt pikantse maitsega;

—	keskmise suurusega juusturatas, pikantne: 9–12 kg, tugeva pikantse maitsega;

—	väike juusturatas, pikantne: 6–8 kg, tugeva pikantse maitsega;

koorik: hall ja/või roosa, mittesöödav;

juustumass: ühtlane, valge või kahvatukollane, tüüpiliste rohekassiniste (marmorja mustriga) hallitusjoonekestega;

rasvasisaldus kuivaines: vähemalt 48 %.

4.3. Geograafiline piirkond: Kõnealuse juustu tootmis- ja laagerdamispiirkonda kuuluvad tervikuna järgmised provintsid:

Bergamo, Biella, Brescia, Como, Cremona, Cuneo, Lecco, Lodi, Milano, Monza, Novara, Pavia, Varese, Verbano-Cusio-Ossola ja Vercelli;

Alessandria: üksnes järgmised kommuunid: Casale Monferrato, Villanova Monferrato, Balzola, Morano Po, Coniolo, Pontestura, Serralunga di Crea, Cereseto, Treville, Ozzano Monferrato, San Giorgio Monferrato, Sala Monferrato, Cellamonte, Rosignano Monferrato, Terruggia, Ottiglio, Frassinello Monferrato, Olivola, Vignale, Camagna, Conzano, Occimiano, Mirabello Monferrato, Giarole, Valenza, Pomaro Monferrato, Bozzole, Valmacc a, Ticineto, Borgo San Martino ja Frassineto Po.

4.4. Päritolutõend: Tootmise iga etapp peab olema jälgitav kõigi sissetulevate ja väljaminevate ainete täpse kirjelduse abil. Sel moel ning karjakasvatajate, meiereide ja juustutootjate kontrolliasutuse hallatavate eriregistrite, tootmisregistrite ning toodetud kogustest kontrolliasutusele teatamise abil tagatakse toote jälgitavus. Vastutav kontrolliasutus jälgib toorainet hoolikalt kõigis tootmisetappides. Kontrolliasutus kontrollib kõiki registritesse kantud füüsilisi ja juriidilisi isikuid vastavalt spetsifikaadile ja kontrollikavale.

Kaitstud päritolunimetust „Gorgonzola” näitavad selgelt kaks märgist, mis tuleb kinnitada tootele tootmis- ja laagerdamiskohas, et kontrolliasutus saaks eelnevalt kontrollida, kas tootel on punktis 4.2 sätestatud kvalitatiivsed ja organoleptilised omadused.

Kaks kõnealust märgist kinnitatakse tootele järgmiselt:

üks tootmiskohas, kummalegi lamedale otsale, kus on meierei eraldusnumber vastavalt põllumajandus-, toidu- ja metsaministeeriumi volitatud tunnustatud tootjaühenduse tabelitele;

teine märgis, mis kantakse tootele siis, kui toode on omandanud tarbimiseks turule viimiseks nõutavad omadused, koosneb kurrutatud alumiiniumfooliumist, mis mähitakse ümber terve juustu või ümber horisontaalselt pooleks lõigatud juustupoole nii, et meierei eraldusnumbriga päritolumärgis jääb juustu lamedal otsal selgelt nähtavaks, ja kannab teisel küljel kurrutatud eraldusmärgist kui toote autentsuse ja jälgitavuse garantiid.

4.5. Tootmismeetod:

Tootmine: kaitstud päritolunimetusega „Gorgonzola” juustu toodetakse järgmiselt:

tootmispiirkonnast pärit täislehmapiim pastöriseeritakse;

kalgendamine: pärast pastöriseerimist inokuleeritakse täislehmapiima piimaensüümide ning Penicillium'i eoste ja valitud pärmide suspensiooniga; seejärel lisatakse vasikalaap temperatuuril 28–36 °C;

seejärel pannakse kalgend silindrikujulistesse perforeeritud vormidesse (fasceruoli) ja juusturatta mõlemasse lamedasse otsa kinnitatakse meierei eraldusnumbriga päritolumärk;

saadud juusturatast kuivasoolatakse mitu päeva temperatuuril 18–24 °C;

laagerdamisel arenevad Gorgonzolale iseloomulikud Penicillium'i liigid ja tüved, mis tekitavad Gorgonzolale rohekassinise värvusega hallitusjoonekesed (marmorja mustri).

Laagerdamine: vähemalt 50 päeva:

suur juusturatas, mahedamaitseline: 10–13 kg, maheda või kergelt pikantse maitsega, minimaalne laagerdusaeg: 50 päeva;

keskmise suurusega juusturatas, pikantne: 9–12 kg, tugeva pikantse maitsega, minimaalne laagerdusaeg 80 päeva;

väike juusturatas, pikantne: 6–8 kg, tugeva pikantse maitsega, minimaalne laagerdusaeg 60 päeva.

Kõiki liike laagerdatakse ruumides, mille temperatuur on 2–7 °C ja niiskustase 85–99 %.

Laagerdamise käigus tehakse juustumassi mitmel korral auke, et soodustada Gorgonzolale iseloomulike Penicillium'i liikide ja tüvede arengut (marmorja mustri teke).

Pärast laagerdamist kontrollib kontrolliasutus, kas tootel on tarbimiseks turule viimiseks nõutavad omadused, ja juust pakitakse kurrutatud alumiiniumfooliumisse, millel on kurrutatud eraldusmärgis.

4.6. Seos piirkonnaga: Looduslikud tegurid on seotud tootmispiirkonna kliimaoludega, mis võimaldavad piimalehmadele rohkelt kvaliteetset sööta ja soodustavad selliste mikrobioloogiliste mõjurite arengut, mis tagavad juustu organoleptilised omadused ja värvuse.

Inimteguritega seoses tuleb märkida, et toodet tarbitakse laialdaselt, eelkõige tänu selle kasutusele traditsioonilistes teraviljatoodetes, mis on tootmispiirkonnale tüüpilised.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

CSQA — Certificazioni S.r.l.

Aadress:

Via S. Gaetano, 74

I-36016 Thiene (VI)

Telefon:

(39) 0445 36 60 94

Faks:

(39) 0445 38 26 72

E-post:

csqa@csqa.it

Kontrolliasutus täidab standardis EN 45011 sätestatud tingimusi.

4.8. Märgistus: Juusturattad peavad kandma tunnustatud tootjaühenduse väljastatud eraldusmärgist.

Suurte mahedamaitseliste juustude ning keskmise suurusega ja väikeste pikantsete juustude etiketile võib päritolunimetuse „Gorgonzola” kõrvale või alla märkida oluliselt väiksemate tähtedega vastavalt „dolce” või „piccante”.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 111/56

PARANDUSPROTOKOLL

Lissaboni lepingus, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, alla kirjutatud Lissabonis 13. detsembril 2007

( Euroopa Liidu Teataja C 306, 17. detsember 2007 )

(2008/C 111/18)

Käesolevad parandused on tehtud 30. aprillil 2008. aastal Roomas alla kirjutatud parandusprotokolliga, mille hoiulevõtja on Itaalia Vabariik.

1. EUROOPA LIIDU LEPINGUSSE JA EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUSSE TEHTAVAD MUUDATUSED

Lehekülg 14, artikkel 1, punkt 10

Asendada:

„1.	Liit arendab naabruses asuvate riikidega priviligeeritud suhteid …”

järgmisega:

„1.	Liit arendab naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid …”.

b)	Lehekülg 32, artikkel 1, punkt 44, alapunkt b Asendada: „… artiklis 28b osutatud kriisiohjamisoperatsioonide …” järgmisega: „… artiklis 28b osutatud kriisiohjeldusoperatsioonide …”.

Lehekülg 42, artikkel 2, punkt 2, alapunkt a

Asendada:

„a)

asendatakse sõna „ühendus” ja sõnad „Euroopa Ühendus” sõnaga „liit”, sõnad „Euroopa ühendused” sõnadega „Euroopa Liit”, välja arvatud artikli 299 lõike 6 punkt c, mis nummerdatakse ümber artikli 311a lõike 5 punktiks c. Artikli 136 esimese lõigu osas kohaldatakse eelnevat muudatust vaid sõna „ühendus” suhtes;”

järgmisega:

„a)	asendatakse sõna „ühendus” ja sõnad „Euroopa Ühendus” sõnaga „liit”, sõnad „Euroopa ühendused” sõnadega „Euroopa Liit”. Artikli 136 esimese lõigu osas kohaldatakse eelnevat muudatust vaid sõna „ühendus” suhtes;”.

Lehekülg 44, artikkel 2, punkt 6, viies taane

Asendada:

„–	artikli 255 lõige 3, mis muudetakse artikli 16a kolmandaks lõiguks”

järgmisega:

„–	artikli 255 lõige 3, mis muudetakse artikli 16a lõike 3 kolmandaks lõiguks”.

e)	Lehekülg 44, artikkel 2, punkt 7, teine lõik, neljas taane Teise lõigu neljas taane („– artikli 231 teine lõik”) jäetakse välja.

Lehekülg 45, artikkel 2, punkt 8, teine taane

Asendada:

„–	artikkel 97b:”

järgmisega:

„–	artikkel 4, mis muudetakse artikliks 97b:”.

g)	Lehekülg 69, artikkel 2, punkt 70 Asendada: „…, samuti transpordiobjektide kasutust.” järgmisega: „…, samuti transpordiobjektide haldamist.”

Lehekülg 71, artikkel 2, punkt 84, lisatav artikkel 97a, esimene lõik

Asendada:

„…, mis tagaksid intellektuaalomandi kaitse ühetaolise kaitse kogu liidus, ning kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loa andmise, koordineerimise ja järelevalve korra.”

järgmisega:

„…, mis tagaksid intellektuaalomandi õiguste ühetaolise kaitse kogu liidus, ning kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loa andmise, koordineerimise ja järelevalve korra.”

i)	Lehekülg 74, artikkel 2, punkt 97, lisatav artikkel Asendada: „ARTIKKEL 11a” järgmisega: „ARTIKKEL 111a”.

j)	Lehekülg 78, artikkel 2, punkt 102, alapunkt c, alajaotis i Asendada: „… sõnadega „Kui vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele on otsustatud erand tühistada, …”;” järgmisega: „… sõnadega „Kui vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele on otsustatud erand kehtetuks tunnistada, …”;”.

Lehekülg 83, artikkel 2, punkt 126, alapunkt b

Asendada:

„b)	esimese taande esimene lause algab sõnadega „võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu …” ja teine lause jäetakse välja;”

järgmisega:

„b)	esimese taande esimene lause algab sõnadega „võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu …”, sõna „komitee” järele lisatakse sõna „vastu” ja teine lause jäetakse välja;”.

Lehekülg 83, artikkel 2, punkt 127, alapunkt d, alajaotis iii

Asendada:

„iii)

lisatakse järgmine uus punkt c:

„c)	meetmeid, millega kehtestatakse ravimitele ja meditsiiniseadmetele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded;””

järgmisega:

„iii)

lisatakse järgmine uus punkt c:

„c)	meetmeid, millega kehtestatakse ravimitele ja meditsiiniseadmetele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded.””.

Lehekülg 85, artikkel 2, punkt 136, alapunkt a

Asendada:

„„1.

Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus toimub teadlaste, teadusliku teabe ning tehnoloogia vaba ringlus, ja toetada nende, kaasa arvatud asjaomase tööstuse konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki neid teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks aluslepingute teiste peatükkide põhjal.”;”

järgmisega:

„„1.

Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslik teave ja tehnoloogia vabalt liiguvad ja toetada nende, kaasa arvatud asjaomase tööstuse konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki neid teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks aluslepingute teiste peatükkide põhjal.”;”.

Lehekülg 109, artikkel 2, punkt 214, alapunkt c

Asendada:

„„… isiklikult puudutava üksikakti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.”;”

järgmisega:

„„… isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.”;”

o)	Lehekülg 111, artikkel 2, punkt 224 Asendada: „Olenemata artikli 230 viiendas lõigus ettenähtud tähtaja möödumisest, …” järgmisega: „Olenemata artikli 230 kuuendas lõigus ettenähtud tähtaja möödumisest, …”.

Lehekülg 112, artikkel 2, punkt 231

Lisatakse järgmine punkt d:

„d)

lõikeks 7 ümber nummerdatud lõikest 8 jäetakse välja sõnad „sama häälteenamusega” ning viimane lause sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Ta määrab kõik väljamaksed, mida tehakse töötasu asemel.””

q)	Lehekülg 113, artikkel 2, punkt 234, sissejuhatav lause Asendada: „Artikli 249 ette lisatakse 1. jaotis:” järgmisega: „Artikli 249 ette lisatakse 1. jagu:”.

r)	Lehekülg 127, artikkel 2, punkt 274 (artikkel 279b, esimene lause) Asendada: „Käesolevas peatükis osutatud …” järgmisega: „Käesolevas jaotises osutatud …”.

2. EUROOPA LIIDU LEPINGULE, EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGULE JA VAJADUSEL EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGULE LISATAVAD PROTOKOLLID

Lehekülg 153, protokoll Euroopa Liidu lepingu artikliga 28a loodud alalise struktureeritud koostöö kohta, kolmas põhjendus, viimane lause

Asendada:

„…, et nende kohustuste täitmisel kasutatakse liikmesriikide vahendeid kooskõlas „ühtsete jõudude” põhimõttega;”

järgmisega:

„…, et nende kohustuste täitmisel kasutatakse liikmesriikide sõjalisi võimeid kooskõlas „ühtsete jõudude” põhimõttega;”.

3. LISSABONI LEPINGULE LISATUD PROTOKOLLID

a)	Lehekülg 165, ainus artikkel, pealkiri Asendada: „Ainus artikkel” järgmisega: „Artikkel 1”.

b)	Lehekülg 166, ainus artikkel, punkt 4, alapunkt b Lisatakse järgmine uus teine taane: „– artikkel 7” („käesoleva lepingu” teistkordsel mainimisel).

Lehekülg 168, ainus artikkel, punkt 5, alapunkt a, kuues taane

Asendada:

„–	artikkel 43.2, mis on ümber nummerdatud artikliks 42.2;”

järgmisega:

„–	artikkel 43.2, mis on ümber nummerdatud artikliks 42.2 (artikli viite ette lisatakse „nimetatud lepingu”);”).

d)	Lehekülg 168, ainus artikkel, punkt 7, sissejuhatav lause Asendada: „Järgmistes protokollides lisatakse sõna „nõukogu” juurde sõna „lihthäälteenamusega”:” järgmisega: „Järgmistes protokollides lisatakse sõna „nõukogu” juurde sõna „lihthäälteenamusega”, kohandades vastavalt lause struktuuri:”.

Lehekülg 171, ainus artikkel, punkt 10, alapunkt p

Asendada:

„… viitega artikli 249c lõike 2 punktile b) ning viide artiklile 11a asendatakse viitega artikli 280f lõikele 1. Teisest lõigust jäetakse välja sõnad „või Euroopa Keskpank”;”

järgmisega:

„… viitega artikli 249c lõikele 2 ning punktis b) asendatakse viide artiklile 11a viitega artikli 280f lõikele 1. Teisest lõigust jäetakse välja sõnad „või Euroopa Keskpank”;”.

Lehekülg 172, ainus artikkel, punkt 11, alapunkt i, alajaotis i

Asendada:

„i)	artiklisse 10.1 lisatakse sõna riikide ette sõna „nende” ja sõna „juhatajatest” järele sõnad „…, mille rahaühik on euro”;”

järgmisega:

„i)	artiklisse 10.1 lisatakse sõna „riikide” ette sõna „nende” ja sõna „juhatajatest” järele sõnad „…, mille rahaühik on euro”;”.

g)	Lehekülg 174, ainus artikkel, punkt 11, alapunkt v Asendada: „… ning sõnad „kvalifitseeritud häälteenamisega” jäetakse välja;” järgmisega: „… ning sõnad „kvalifitseeritud häälteenamusega”;”.

Lehekülg 174, ainus artikkel, punkt 11, alapunkt aa

Asendada:

„aa)	artikliks 49 ümber nummerdatud artiklis 52 lisatakse sõnade „Pärast vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist …” järele sõnad „vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 116a lõikele 3 …”;”

järgmisega:

„aa)

artikliks 49 ümber nummerdatud artikli 52 pealkirjas asendatakse sõnad „Ühenduse valuutade ja pangatähtede” sõnadega „Liikmesriikide valuutade ja pangatähtede” ja artikli sees lisatakse sõnade „Pärast vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist …” järele sõnad „vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 117a lõikele 3 …”;”.

Lehekülg 175, ainus artikkel, punkt 12, alapunkt f, alajaotis ii

Asendada:

„ii)	lõike 3 esimesest lõigust jäetakse sõnad „laenuandjate vastu.” välja ja teisest lõigust jäetakse välja sõnad „ja sellises valuutas, mida pank vajab asjaomaste kohustuste täitmiseks.”;”

järgmisega:

„ii)	lõike 3 esimesest lõigust jäetakse sõnad „laenuandjate vastu.” välja ja teisest lõigust jäetakse välja sõnad „ja sellises valuutas, mida pank vajab kõnealuste kohustuste täitmiseks.”;”.

Lehekülg 178, ainus artikkel, punkt 12, alapunkt t

Asendada:

„t)

artikliks 23 ümber nummerdatud artikli 25 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „õigus kanda oma vara ühe liikmesriigi vääringust” sõnadega „õigus üle kanda oma vara selle liikmesriigi vääringus, mille rahaühik ei ole euro” ja lõikes 2 lisatakse sõnade „liikmesriigi vääringust” järele sõnad „, mille rahaühik ei ole euro,”; lõike 1 esimesest lausest jäetakse sõnad „teise liikmesriigi vääringusse” välja, lõikes 3 asendatakse …;”

järgmisega:

„t)

artikliks 23 ümber nummerdatud artikli 25 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „õigus kanda oma vara ühe liikmesriigi vääringust teise liikmesriigi vääringusse” sõnadega „õigus üle kanda oma vara selle liikmesriigi vääringus, mille rahaühik ei ole euro” ja lõikes 2 lisatakse sõnade „liikmesriigi vääringust” järele sõnad „, mille rahaühik ei ole euro,”; lõikes 3 asendatakse …;”.

Lehekülg 179, ainus artikkel, punkt 12, alapunkt x, asendav artikkel 28, lõige 4

Asendada:

„4. Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide PROTOKOLLI kohaldatakse lõikes 1 osutatud asutuste suhtes juhul, kui nad on asutatud ühenduse õiguse alusel, …”

järgmisega:

„4. Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli kohaldatakse lõikes 1 osutatud asutuste suhtes juhul, kui nad on asutatud liidu õiguse alusel, …”.

l)	Lehekülg 179, ainus artikkel, punkt 12, alapunkt x, asendav artikkel 28, lõige 6 Asendada: „6. Juhatajate nõukogu võib ühehäälselt otsustada lubada ühenduse õiguse alusel …” järgmisega: „6. Juhatajate nõukogu võib ühehäälselt otsustada lubada liidu õiguse alusel …”.

Lehekülg 179, ainus artikkel, punkt 13, alapunkt a

Asendada:

„a)	protokolli pealkiri ja preambul asendatakse järgmisega: „Protokoll Euroopa ühenduste institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta” …;”

järgmisega:

„a)	protokolli pealkiri ja preambul asendatakse järgmisega: „Protokoll Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta” …”.

n)	Lehekülg 180, ainus artikkel, punkt 14, alapunkt a Asendada: „… Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 191 ja sõnad „asjaomastel ühendustel …”;” järgmisega: „… Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 191 ja sõnad „kõnealustel ühendustel ….”;”.

Lehekülg 180, ainus artikkel, punkt 14, alapunkt f

Asendada:

„… sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrusega …”;”

järgmisega:

„… sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil …”;”.

Lehekülg 180, ainus artikkel, punkt 15, alapunkt b

Asendada:

„b)	esimeses põhjenduses asendatakse sõnad „… otsuseid langetades üleminekul majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi …” sõnadega „, tehes otsuseid liikmesriikide, mille suhtes on kehtestatud erand, erandite kaotamiseks”;”

järgmisega:

„b)

esimeses põhjenduses asendatakse sõnad „… artikli 121 lõikes 1 nimetatud lähenemiskriteeriumid, millest ühendus juhindub otsuseid langetades üleminekul majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi …” sõnadega „… artiklis 117a nimetatud lähenemiskriteeriumid, millest liit juhindub, tehes otsuseid liikmesriikide, mille suhtes on kehtestatud erand, erandite kaotamiseks” ning sõnad „käesoleva lepingu” asendatakse sõnadega „Euroopa Liidu toimimise lepingu”.”

Lehekülg 182, ainus artikkel, punkt 17, alapunkt d

Asendada:

„d)	punktiks 2 ümber nummerdatud punktis 4 asendatakse viide artiklile 22 viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 117a.”

järgmisega:

„d)	punktiks 2 ümber nummerdatud punktis 4 asendatakse viide artikli 122 lõikele 2 viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 117a.”

r)	Lehekülg 183, ainus artikkel, punkt 18, alapunkt b, alajaotis vi Asendada: „„… nagu ka Euroopa Liidu liikmeks olevate Põhjamaadele,”;” järgmisega: „„… nagu ka Euroopa Liidu liikmeks olevatele Põhjamaadele,”;”.

Lehekülg 193, ainus artikkel, punkt 27

Asendada:

„27)	Protokolli Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohta tekstis …”

järgmisega:

„27)	Protokolli Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohta preambulis asendatakse viide artikli 17 lõike 1 teise lõigu ja lõike 3 kohta viitega artikli 28A lõikele 2 ning tekstis …”.

Lehekülg 194, ainus artikkel

Lisatakse järgmine punkt:

„LISAD

34)	I lisa 22. rühma rubriikide ex 22.08, ex 22.09 tootekirjeldusest jäetakse välja sõna „asutamislepingu”.”

4. LISSABONI LEPINGU ARTIKLIS 5 OSUTATUD VASTAVUSTABEL

Euroopa Liidu leping

Lehekülg 206, Euroopa Liidu lepingu varasem numeratsioon

Asendada:

„Artikkel 47 (ümber paigutatud)”

järgmisega:

„Artikkel 47 (asendatud)”.

Euroopa Liidu toimimise leping

Lehekülg 214, Euroopa Ühenduse asutamislepingu varasem numeratsioon, artikli 63 punkte 1 ja 2 ning artikli 64 lõiget 2 käsitlev joonealune märkus

Asendada:

„EÜ asutamislepingu artikli 63 punktid 1 ja 2 asendatakse ELTLi artikli 63 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 64 lõige 2 asendatakse ELTLi artikli 63 lõikega 3.”

järgmisega:

„EÜ asutamislepingu artikli 63 punktid 1 ja 2 asendatakse ELTLi artikli 63 lõigetega 1 ja 2 (ümber nummerdatud artikliks 78) ning artikli 64 lõige 2 asendatakse ELTLi artikli 63 lõikega 3 (ümber nummerdatud artikliks 78).”

b)	Lehekülg 228, Euroopa Liidu toimimise lepingu uus numeratsioon, Artikkel 113 (ümber paigutatud) Asendada: „Artikkel 294” järgmisega: „Artikkel 284”.

Lehekülg 229, Euroopa Ühenduse asutamislepingu varasem numeratsioon, artiklit 178 käsitlev joonealune märkus

Asendada:

„Sisu asendatakse ELTLi artikli 188d lõike 1 teise lõigu teise lausega.”

järgmisega:

„Sisu asendatakse ELTLi artikli 188d lõike 1 teise lõigu teise lausega (ümber nummerdatud artikliks 208).”

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 111

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 6. mai 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Parlament Nõukogu
2008/C 111/01	Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 23. aprill 2008, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas ( 1 )	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 111/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4999 — Heineken/Scottish & Newcastle assets) ( 1 )	8

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,5460
JPY	Jaapani jeen	162,73
DKK	Taani kroon	7,4624
GBP	Inglise nael	0,78520
SEK	Rootsi kroon	9,3485
CHF	Šveitsi frank	1,6305
ISK	Islandi kroon	118,32
NOK	Norra kroon	7,9150
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,227
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	252,14
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6985
PLN	Poola zlott	3,4423
RON	Rumeenia leu	3,6350
SKK	Slovakkia kroon	32,243
TRY	Türgi liir	1,9538
AUD	Austraalia dollar	1,6424
CAD	Kanada dollar	1,5717
HKD	Hong Kongi dollar	12,0510
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9738
SGD	Singapuri dollar	2,1041
KRW	Korea won	1 557,98
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,7728
CNY	Hiina jüaan	10,8033
HRK	Horvaatia kuna	7,2569
IDR	Indoneesia ruupia	14 243,30
MYR	Malaisia ringit	4,8807
PHP	Filipiini peeso	65,218
RUB	Vene rubla	36,7400
THB	Tai baht	48,993
BRL	Brasiilia reaal	2,5596
MXN	Mehhiko peeso	16,1858

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,5458
JPY	Jaapani jeen	161,94
DKK	Taani kroon	7,4618
GBP	Inglise nael	0,77900
SEK	Rootsi kroon	9,3555
CHF	Šveitsi frank	1,6238
ISK	Islandi kroon	116,22
NOK	Norra kroon	7,9260
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,265
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	251,93
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6985
PLN	Poola zlott	3,4518
RON	Rumeenia leu	3,6395
SKK	Slovakkia kroon	32,237
TRY	Türgi liir	1,9532
AUD	Austraalia dollar	1,6554
CAD	Kanada dollar	1,5715
HKD	Hong Kongi dollar	12,0498
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9772
SGD	Singapuri dollar	2,1058
KRW	Korea won	1 563,19
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,7563
CNY	Hiina jüaan	10,8013
HRK	Horvaatia kuna	7,2600
IDR	Indoneesia ruupia	14 260,01
MYR	Malaisia ringit	4,8909
PHP	Filipiini peeso	65,233
RUB	Vene rubla	36,7635
THB	Tai baht	49,025
BRL	Brasiilia reaal	2,5588
MXN	Mehhiko peeso	16,2085

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 111/03	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 4,26 % 1. mai 2008 — Euro vahetuskurss	9

2008/C 111/04	Euro vahetuskurss	10

2008/C 111/05	Euroopa Ühenduste võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon — Valuutavahetuskursid vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 574/72	11

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2008/C 111/06	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	13

2008/C 111/07	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes	18

2008/C 111/08	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes	22

2008/C 111/09	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	25

2008/C 111/10	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta direktiivi 97/23/EÜ (surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )	26

2008/C 111/11	Komisjoni teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud menetlusele — Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel järgmiste sihtkohtade vahel: Ostrava (OSR) ja Brüssel (BRU) ( 1 )	42

2008/C 111/12	Komisjoni teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud menetlusele — Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel järgmiste sihtkohtade vahel: Ostrava (OSR) ja Amsterdam (AMS) ( 1 )	43

2008/C 111/13	Komisjoni teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud menetlusele — Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel järgmiste sihtkohtade vahel: Ostrava (OSR) ja London (LTN) ( 1 )	44

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2008/C 111/14	Konkursikutse seoses Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi tööprogrammiga Võimekus	45

	Euroopa Keskkonnaagentuur
2008/C 111/15	Euroopa Keskkonnaagentuuri teaduskomitee liikme kohale kandideerimise kutse ekspertidele (2008)	46

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 111/16	Teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise teade	50

	MUUD AKTID
	Komisjon
2008/C 111/17	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	51

	Parandused
2008/C 111/18	Parandusprotokoll Lissaboni lepingus, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, alla kirjutatud Lissabonis 13. detsembril 2007(ELT C 306, 17.12.2007)	56

Osa	:	Teadustöö infrastruktuurid
Konkursikutse tunnus	:	FP7-INFRASTRUCTURES-2008-2

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/riigid	Meetmed	Viide	Kehtiv kuni
Furfurüülalkohol	Hiina Rahvavabariik	Dumpinguvastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2003 (ELT L 283, 31.10.2003, lk 1)	1.11.2008


	(1) EMPs kohaldatav tekst