ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 86

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

51. köide
5. aprill 2008


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Nõukogu

2008/C 086/01

Nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühine eduaruanne töökava Haridus ja koolitus 2010 rakendamise kohta — Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks

1

 

Komisjon

2008/C 086/02

Menetluse algatamine (Toimik nr COMP/M.4942 — Nokia/Navteq) ( 1 )

32

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2008/C 086/03

Euro vahetuskurss

33

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Komisjon

2008/C 086/04

Konkursikutse — DG EAC/14/08 — Haridusalase koostöö programm arenenud tööstusriikide vahel — Koostöö kõrghariduse ja koolituse valdkonnas ELi ning Austraalia, Jaapani, Korea Vabariigi ja Uus-Meremaa vahel

34

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2008/C 086/05

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5128 — Nordic Capital/TietoEnator) ( 1 )

36

2008/C 086/06

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5118 — P7S1/United Internet/Maxdome JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

37

2008/C 086/07

Prantsuse valitsuse teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ja kasutamistingimuste kohta (Arvamus vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Valenciennois loa taotlemise kohta)  ( 1 )

38

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Nõukogu

5.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/1


Nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühine eduaruanne töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta — „Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks”

(2008/C 86/01)

1.   SISSEJUHATUS

Haridus ja koolitus on majanduslike ning sotsiaalsete muutuste seisukohast väga olulised. Suuremal hulgal paremate töökohtade loomiseks vajalik paindlikkus ja turvalisus sõltuvad sellise olukorra tagamisest, kus kõik kodanikud omandavad põhipädevused ning ajakohastavad oma teadmisi ja oskusi kogu elu (1). Elukestev õpe toetab loovust ja innovatsiooni ning võimaldab täies mahus osaleda majandus- ja ühiskondlikus elus.

Seetõttu püstitas nõukogu endale töökavas „Haridus ja koolitus 2010” ambitsioonikad eesmärgid. Need eesmärgid toetavad omakorda töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevate Lissaboni suuniste elluviimist. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid püsivate pikaajaliste jõupingutuste abil. Paratamatult toimub edu saavutamine ebaühtlaselt. Nõukogu ja komisjon koostavad iga kahe aasta järel ühise eduaruande, et ära märkida juba saavutatut ja suunata jõupingutused keerukamaks osutunud valdkondadesse.

Käesolev kaastöö kolmanda ühisaruande (2) koostamiseks osutab nii märgatavatele edusammudele kui ka haridus- ja koolitusreformides sisalduvatele väljakutsetele. Eelkõige on vaja tegeleda järgmiste valdkondadega:

kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Madala kvalifikatsioonitasemega inimesi ohustab majanduslik ja sotsiaalne tõrjutus. Enamikes riikides on probleemiks kooli poolelijätnute jätkuvalt suur osakaal, vanemaealiste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate vähene osalemine elukestva õppe programmides ning sisserändajate madal kvalifikatsioon. Lisaks nõuab teadmistepõhise majanduse tööturg tulevikus, et töötajate arvu kahanedes nende kvalifikatsioonitase järjest tõuseks. Madal kvalifikatsioon muutub üha suuremaks probleemiks;

elukestva õppe strateegiad. Enamik riike on saavutanud edu ühtlustatud raamstrateegiate koostamisel. Nende strateegiliste raamistike põhjal on selgelt näha edusammud koolieelse hariduse ja kvalifikatsiooniraamistike parandamisel ning mitteformaalse ja informaalse õppimise hindamisel. Paljudes riikides on uuenduslikud õpikoostöö projektid ning kõrgekvaliteedilise, tõhusa ja võrdseid võimalusi pakkuva hariduse ja koolituse jätkusuutlik rahastamine (3) siiski tagaplaanile jäänud, seda just põhjusel, et investeeringute kasv näib olevat aeglustunud. Erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata elukestvale nõustamisele. Kõigi jaoks on oluline tagada reformide tõhus elluviimine;

„teadmiste kolmnurk” (haridus, teadus ja innovatsioon). Teadmiste kolmnurgal on otsustav roll töökohtade loomisel ja majanduskasvu kiirendamisel. Seega on äärmiselt oluline kiirendada reforme, edendada tippkvaliteeti kõrghariduses ning kõrgkoolide ja ettevõtete vahelistes partnerlussuhetes ning tagada, et kõik haridus- ja koolitusvaldkonnad osalevad loovuse ja innovatsiooni edendamisel täiel määral.

2.   PALJUDES VALDKONDADES TEHTUD EDUSAMMUD

Euroopas on märgata edu paljudes valdkondades. See ei tähenda, et edusammud oleksid võrdsed või et pingutusi võiks vähendada. Reformide tempo on endiselt peamine väljakutse. Järgnevates valdkondades on enamikul riikidest reformid siiski paika pandud või tegeldakse nende koostamisega.

2.1.   Elukestva õppe strateegiad ja kvalifikatsioonisüsteemid

Enamik riike (4) on välja töötanud üksikasjalikud elukestva õppe strateegiad, (5) milles nähakse ette riikliku poliitika prioriteedid ja erinevate valdkondade omavahelised seosed.

Enamik neist strateegiatest sisaldab terviklikku nägemust elukestva õppe kohta ja katab hariduse ja koolituse kõiki liike ja tasemeid. Mõned strateegiad keskenduvad siiski formaalsetele haridus- ja koolitussüsteemidele või elukestva õppe teatavate tasandite arendamise jätkamisele.

On märke, et tugevdatakse haridus-ja koolituspoliitika teadmistebaasi (6). See on vajalik süsteemide üldise sidususe ja vahendite optimaalse jaotuse seisukohast. Paindlike õpivõimaluste edendamisele ja süsteemi erinevate osade kokkusobitamisele mõnes riigis omistatud prioriteetsus suurendab samuti sidusust.

Kvalifikatsiooniraamistikud ning mitteformaalse ja informaalse õppe hindamine

Enamikes riikides (7) töötatakse välja riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis on seotud elukestva õppe valdkonda käsitleva Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomisega (5). Selliste raamistike väljatöötamisega kaasneb uus lähenemine õpitulemustele.

Mitteformaalse ja informaalse õppe hindamise süsteemid on samuti valmimas, kuigi aeglasemalt (5). Nüüd on vaja leida lahendus, kuidas liikuda katsetamisjärgust täieliku rakendamiseni riiklikes kvalifikatsioonisüsteemides, parandades sealhulgas juurdepääsu kõrgharidusele ning madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealiste töötajate või töötute juurdepääsu haridusele ja kutsekvalifikatsioonidele.

Portugalis loodi 2000. aastal pädevuste tunnustamise, kinnitamise ja tõendamise keskuste üleriigiline võrgustik. Praegu on käsil peaaegu 250 000 täiskasvanu kvalifikatsiooni kinnitamine. Keskustes saab konkreetsete kutsealade pädevusi hinnata ja õiguslikult kinnitada. Tõendamisprotsess sisaldab eksamit keskusesse mittekuuluva komisjoni ees ning vajadusel lisakoolitust.

2.2.   Koolieelne haridus

Koolieelse hariduse tähtsust tunnustatakse kogu Euroopas järjest rohkem. Selle roll hariduse tõhususe ja võrdsete võimaluste tagamisele kaasa aitamisel kajastub uute lähenemisviiside ja poliitika väljatöötamises. Tähelepanu pööratakse nii õppetöö sisulise külje läbivaatamisele, (8) õpetajate oskuste parandamisele, (9) kohustusliku hariduse osalisele laiendamisele koolieelsele haridusele, (10) kvaliteedi hindamisele (11) kui ka investeeringute suurendamisele näiteks koolieelsete lasteasutuste personali arvu suurendamise kaudu (12).

Edukaid katseprojekte ja programme on rakendatud paljudes riikides. Nüüd on vaja liikuda katsetamisjärgust üldisele rakendamisele, mida toetaksid investeeringud eelkõige kvalifitseeritud personali.

Aastatel 2000–2005 kasvas EL-27 riikides nelja-aastaste laste osalemine hariduses umbes 3 protsendipunkti ja ületas 85 % (13).

2.3.   Kõrgharidus: Lissaboni strateegia kindel koostisosa

Kõrghariduse ajakohastamine on väga oluline teadmiste kolmnurga ja Lissaboni strateegia seisukohast. Kõrghariduse juhtimise, rahastamise ja atraktiivsuse teemadele pööratakse Euroopa ja liikmesriikide tasandil järjest suuremat tähelepanu. Need täiendavad Bologna reforme.

Suurt edu võib täheldada kõrgkoolide autonoomsuse suurendamisel. See hõlmab suuremat rahalist autonoomsust ja uusi aruandlusmehhanisme. Katsetatakse huvirühmade kaasamise uusi vorme, peamiselt kõrgharidusasutuste juhtimise osas, kuid ka seoses õppekavade väljatöötamise (14) või õpitulemuste määratlemisega (15).

Kõrgharidusklaster koostab praegu kõrgkoolide ajakohastamise parimate tavade kokkuvõtet poliitikakujundajatele ja laiemale üldsusele.

2.4.   Haridus ja koolitus ELi poliitika laiemas kontekstis

Suur enamik liikmesriike pöörab Lissaboni strateegia riiklikes reformikavades (2005–2008) olulist tähelepanu haridusele, koolitusele ja kvalifikatsiooni parandamisele. See kajastab nendepoolset olulist panust majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsete suuniste rakendamisel.

Laialdast edu on saavutatud struktuurifondide rakenduskavade sidumisel töökava „Haridus ja koolitus 2010” prioriteetidega. Seda on eriti selgesti näha kokkulepitud näitajate ja sihttasemete käsitlemise puhul.

Edu on saavutatud ka Euroopa võrdlusnäitajate väljatöötamisel, mida kasutatakse reformide toetamiseks. 2006. ja 2007. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu soovitused põhipädevuste, haridus- ja koolitusalase liikuvuse kvaliteedi ning kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise kohta ning on nüüd jõudnud kokkuleppele Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku suhtes.

Üldiselt on komisjon ja liikmesriigid saavutanud olulist edu ka keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamise tegevuskavas (2004–2006) (16) ette nähtud meetmete rakendamisel.

3.   VALDKONNAD, MILLE EDENDAMISEL ESINEB PUUDUJÄÄKE

3.1.   Elukestva õppe rakendamine

Elukestva õppe strateegiate puhul on siiani suurim probleem nende rakendamine. See nõuab ametkondadelt ülesandele täiel määral pühendumist, koordineerimist ja koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Pidevate jõupingutustega saab kavatsustest kujundada poliitika, mis omakorda viib tulemusteni. Ääretult oluline on asjakohase teavitustöö korraldamine ja investeeringute suurendamine. Teha on veel palju.

Aastatel 2000–2003 toimunud haridusse suunatud riiklike vahendite kasv näib olevat 2004. aastal peatunud.

Riiklikud kogukulutused haridusele väljendatuna protsendina SKPst suurenesid ELis 4,7 %-lt 2000. aastal 5,2 %-ni 2003. aastal, kuid vähenesid seejärel 5,1 %-ni 2004. aastal. Kulutuste tase on riigiti siiani väga erinev (alates 3,3 % SKPst Rumeenias kuni 8,5 % SKPst Taanis). Haridusasutuste rahastamine erasektori poolt (väljendatuna protsendina SKPst) kasvas 2000. aastast alates veidi, kuid see tendents aeglustus 2004. aastal (13).

Kuigi ELi sihttasemete valdkonnad on leidnud peegeldamist riiklikes eesmärkides, ei ole kõik riigid neid eesmärke kehtestanud (5).

3.2.   Põhioskused kõigile

Jätkuvalt on suurimad probleemid seotud selliste valdkondadega nagu kooli poolelijätmine, keskhariduse omandamine ja põhipädevused. Alates 2000. aastast saavutatud edu on ebapiisav, et jõuda aastaks 2010 ELi sihttasemeteni. Mõnes riigis on olukord ajavahemikus 2000–2006 tegelikult halvenenud. Paljudes riikides on kooli poolelijätjate hulk endiselt suur, ulatudes 2006. aastal üle 20 %. Puuduliku lugemisoskusega õpilaste osakaal on vähenemise asemel suurenenud.

Euroopas on liiga palju noori, kes lahkuvad koolist ilma teadmistepõhises ühiskonnas osalemiseks ning sujuvalt tööturule siirdumiseks vajalike oskusteta (17). Neid ähvardab sotsiaalse tõrjutuse oht. Lisaks jäävad nad juba oma elu alguses kõrvale elukestva õppe võimalustest.

Kooli poolelijätjad: EL-27s lahkub iga kuues noor (15,3 %) vanuses 18–24 aastat koolist keskhariduseta ega jätka seejärel õpinguid üheski haridus- või koolitusasutuses. Et saavutada 2010. aastaks ELi sihttasemeks seatud 10 %, tuleb tegutseda kiirendatud tempos.

Keskhariduse omandamise valdkonnas on saavutatud aeglast, kuid järjepidevat edu. Viimastel aastatel on edu pisut kasvanud, kuid sellest ei piisa, et saavutada 2010. aastaks püstitatud eesmärki (vähemalt 85 % 22-aastasi omandab vähemalt keskhariduse).

Kuigi ELi eesmärk on vähendada puuduliku lugemisoskusega 15-aastaste osakaalu 2010. aastaks 20 % võrreldes 2000. aastaga, on nende osakaal ajavahemikus 2000–2006 tegelikult kasvanud (13).

Enamikus riikides esineb sihttasemete saavutamisel raskusi sisserändajate ja ebasoodsas olukorras olevate erineva kultuuritaustaga vähemusrühmade puhul (18). Neile on vaja pöörata erilist tähelepanu. Nimetatud rühmade integreerimine koolieelse hariduse kaudu aitaks parandada keele omandamist ja suurendada väljavaateid edukaks koolihariduse omandamiseks.

Kooli poolelijätmist ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsat olukorda käsitlevaid algatusi on vaja täiendada. Kasuks tuleks õppetööväline tegevus (nt kultuur ja sport), kohalikud partnerlused, lapsevanemate parem kaasamine, lapsevanemate õpivajaduste arvestamine ja nii õpilaste kui õpetajate olmetingimuste parandamine koolis.

3.3.   Õpetajate haridus ja koolitus

Ükski muu tegur koolis ei mõjuta õpilaste tulemusi niivõrd, kui seda teeb õpetajate hariduse kvaliteet (19).

Õpetajad ja koolitajad puutuvad kokku üha heterogeensemate klassidega, nõudlusega uute pädevuste järele ning vajadusega pöörata suurt tähelepanu individuaalsetele õpivajadustele. Koolide suurenev autonoomsus toob kaasa uusi ülesandeid.

Lähemas tulevikus on vaja leida asendajad suurele hulgale vanema põlvkonna õpetajatele. Õpetaja elukutse tuleb muuta atraktiivsemaks.

Praegused õpetajate hariduse ja koolitusega tegelevad süsteemid ei suuda siiski sageli pakkuda õpetajatele vajalikku koolitust. See probleem puudutab eelkõige õpetajate täiendkoolitust ja nende kutsealast arengut. Õpetajate täiendõpe on kohustuslik üheteistkümnes liikmesriigis.

3.4.   Kõrgharidus: tipptase, partnerlus ja rahastamine

Liikmesriikides pööratakse järjest rohkem tähelepanu kõrgkoolide osatähtsuse suurendamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning kõrgkoolide ja ettevõtete vahelised partnerlused on muutunud sagedasemaks. Mitmelgi riigil on selles valdkonnas siiski veel palju teha (20).

Meetmed tipptaseme saavutamiseks kõrgkoolides peaksid keskenduma korraga haridusele, teadusuuringutele ja teadmiste edasiandmisele. Praegu pööratakse kõige vähem tähelepanu õpetamisele. Kavandatav Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (21) hoogustab haridus- ja teadusasutuste muutmist, saades ise hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni integreerimise näidisasutuseks.

Saksamaal on liidumaade valitsused ja keskvalitsus käivitanud tipptaseme saavutamiseks algatuse, mille raames eraldatakse aastatel 2006–2011 täiendavalt 1,9 miljardit eurot, et hoogustada tipptasemel teadusuuringuid konkursi alusel välja valitud kõrgkoolides. Algatus hõlmab kolme tegevusliini: magistriõpe; kõrgkoolide teadusuuringuid, kõrgkooliväliseid teadusuuringuid ja ettevõtteid ühendavad klastrid ning laiaulatuslikud strateegiad tipptasemel teadusuuringuid teostavate kõrgkoolide jaoks.

Jätkuvalt on probleemiks investeeringute, sealhulgas erasektorist saadavate vahendite suurendamine. Samal ajal on vaja tagada võrdne juurdepääs mitmekülgsetele õppe- ja teadusprogrammidele. Paljudel valitsustel on vahendeid erasektori investeeringute stimuleerimiseks, näiteks maksusoodustuste (22) näol, riikliku ja erasektori partnerlusena või vastavate sponsoreerimiskavadena (23) ning mõned riigid on võtnud kasutusele õppemaksud või registreerimistasud või neid suurendanud (24).

Kolmanda taseme hariduse ehk kõrgharidusasutuste riiklik rahastamine ELis (sealhulgas nii haridus kui teadusuuringud) oli EL-27 riikides 2004. aastal 1,1 % SKPst. See varieerus 0,6 %-st Maltal kuni 2,5 %-ni Taanis. Siiski jääb rahastamine tunduvalt maha Ameerika Ühendriikide tasemest. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et erasektorist pärinev rahastamine on USAs enam kui seitse korda suurem. Ühe üliõpilase kohta tehtavad kulutused on USAs üle kahe korra suuremad ELi keskmisest (25).

Kuigi kõrgkoolide autonoomsuse ja vastutuse suurendamisel on saavutatud edu, on vähe tõendeid kõrgkoolide personali ja juhtkonna toetamise kohta kõnealuse probleemi lahendamisel.

3.5.   Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes

Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes ei ole enam sellisel tasemel, mis lubaks saavutada ELi sihttaset. Jätkuvalt on vaja suurendada jõupingutusi, et tõsta elanikkonna oskuste taset ning saavutada paindlikkus ja turvalisus tööturul tervikuna.

ELi sihttaseme (12,5 %) saavutamine oli veel 2005. aastani üldjoontes võimalik (26). Kuid 2006. aastal osales hariduses ja koolituses keskmiselt 9,6 % Euroopa Liidu rahvastikust vanuses 25–64 aastat, mis on veidi vähem kui 2005. aastal. See üldnäitaja peidab endas ka olulist ebakõla: kõrge haridustasemega täiskasvanute puhul on elukestvas õppes osalemise tõenäosus üle kuue korra suurem kui madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute puhul.

Vanemaealiste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate vähene osalemine elukestvas õppes on suur probleem just seal, kus rahvastiku osalemismäär elukestvas õppes on niigi madal (27). Lisaks on madala kvalifikatsiooniga isikute osatähtsus suur just sisserändajate hulgas. Demograafilised ja tööturul valitsevad suundumused suurendavad vajadust kõrgelt kvalifitseeritud töötajate järele ning jätavad madala kvalifikatsiooniga isikutele vähem võimalusi. Nende rühmade koolitamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.

3.6.   Kutseõppe ja -koolituse atraktiivsus, kvaliteet ja tähtsus

Tuleb jätkata kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamist. See on Kopenhaageni protsessi tähtsaim prioriteet (28).

Mõned riigid (29) on loonud kõrgetasemelised ja põhjalikud kvaliteedi hindamise süsteemid, mõnes riigis on need aga alles väljatöötamisel (30).

Õpitulemustel põhinevate lähenemisviiside ulatuslikum kasutamine koolitusprogrammide ja kvalifikatsioonide koostamisel suurendab kutseõppe ja -koolituse tähtsust tööturul. Praktika, koolide ja ettevõtete vahelise koostöö ja töökohtadel toimuva õppe uuesti esile tõstmine tuleb samuti kasuks. Kuid kutseoskuste ja kvalifikatsioonide prognoosimise valdkonnas ei ole erilist edu saavutatud.

Mõnikord on kutseõppe ja -koolituse puuduseks vähene seotus ülejäänud haridussüsteemiga. Võimalikku haridus- ja koolitussüsteemist väljalangemist aitaks vähendada see, kui õpilased omandaksid haridustee varasemates astmetes kutseõppes ja -koolituses vajaminevaid põhilisi oskusi. Kuigi mõned liikmesriigid (31) on seadnud elukestva nõustamise peamiseks poliitiliseks prioriteediks, tuleb erilist tähelepanu endiselt pöörata täiskasvanute nõustamise parandamisele. Edaspidi tuleb püüda vähendada ka takistusi kutseõppe ja -koolituse baasil edasi õppimisel või kõrghariduse omandamisel.

3.7.   Riikidevaheline liikuvus

Europassi (32) rakendamine ja kasutamine on olnud edukas. Riikidevaheline õpilaste ja üliõpilaste liikuvus toimib siiski siiani peamiselt ELi programmide abil. Enamik riiklikke meetmeid on suunatud kõrgharidusele. Liikuvuse korraldamine kutseõppe ja -koolituse valdkonnas on eriti keeruline.

Liikuvus on kohustuslik Luxembourgi Ülikoolis. Kõik bakalaureuse kraadi taotlevad üliõpilased peavad sooritama osa oma õpingutest välismaal.

4.   EDASISED SAMMUD

4.1.   Elukestva õppe rakendamine tõhususe ja võrdsete võimaluste saavutamiseks

Elukestva õppe strateegiate ühtsuse ja terviklikkuse osas esineb endiselt olulisi puudusi. Peatähelepanu tuleb nüüd pöörata strateegiate rakendamisele. Paljudel juhtudel on sellega alles algust tehtud. Strateegiate usaldusväärsus sõltub nende sidumisest poliitiliste meetmetega. See sõltub ametiasutuste võimekusest vahendite suunamisel. Samuti sõltub see ametiasutuste võimest mobiliseerida õppepartnerluste kaudu riiklikke institutsioone ja sidusrühmi kõigil tasanditel.

Teadmistebaasi laiendamine

Haridus- ja koolituspoliitika majanduslike ning sotsiaalsete mõjude teadvustamist tuleb süvendada (33). Euroopa ja liikmesriikide haridus- ja koolituspoliitikat ning selle rakendamist käsitlevate teadusuuringute arendamisel tuleks keskenduda nii tõhususe kui võrdsete võimaluste probleemile.

Poliitikakujundajate ja sidusrühmade üksteiselt õppimine ning kogemuste vahetamine on oluline teadmiste allikas ja seda tuleks toetada. Elukestva õppe strateegiate väljatöötamise ja rakendamise järelevalvet tuleb jätkata, et hinnata saavutatud edu 2010. aasta ühisaruandes.

Jätkusuutlik rahastamine

Rahastamise tase, tõhusus ja jätkusuutlikkus on endiselt otsustava tähtsusega. Paljud riigid katsetavad uusi vahendeid ja erasektori investeeringute soodustamist. See hõlmab ka üksikisikuid, üksikmajapidamisi ja tööandjaid. Neid pingutusi tuleb tugevdada.

Kvalifikatsioonitaseme tõstmine

Suuremad investeeringud varasema taseme haridusse annavad parimaid tulemusi nii tõhususe kui võrdsete võimaluste valdkonnas (34). Põhipädevuste varajane omandamine on tõhus vahend, mis loob aluse edasiseks õppeks, suurendab võrdseid võimalusi õpitulemuste ning üldise kvalifikatsioonitaseme saavutamisel. Siirdumine tööturule muutub lihtsamaks ja välditakse oskustöötajate puudust.

Pidev nõudlus valitseb inseneride ning tehnika- ja teadusaladel kõrghariduse omandanute järele. Seetõttu tuleb jätkata tähelepanu pööramist tehnika- ja teadusalade üliõpilaste arvu suurendamisele.

Kutseõppe- ja koolituse mainet, staatust ja atraktiivsust on siiski vaja parandada. Esmase kutseõppe- ja koolituse alustamise, liikuvuse ja haridussüsteemi tagasipöördumise lihtsustamiseks tuleks välja töötada paindlikud õppemoodulite süsteemid. Integreeritud elukestva nõustamise süsteemid peaksid olema kättesaadavad kõigile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata täiskasvanute õppele.

Ebasoodsa sotsiaal-majandusliku olukorra kõrvaldamine

Haridus ja koolitus võivad aidata kaasa ebasoodsa sotsiaal-majandusliku olukorra kõrvaldamisele. Kuid need võivad seda ka süvendada. Ebavõrdsus hariduse ja koolituse vallas toob kaasa tohutuid kulusid. Sageli on need varjatud, kuid siiski reaalsed kulud. Seetõttu peab esmatähtsaks jääma hariduse ja koolituse võrdse kättesaadavuse, selles osalemise, selle korralduse ja õpitulemuste tagamine.

Sisserändajate potentsiaali kasutamine

Euroopa ühiskonna üha suurenev mitmekesisus loob uusi väljakutseid hariduse ja koolituse valdkonnas. Sisserändajate tulemuste tase, osalemine ja õpetatava omandamise määr on tavaliselt keskmisest madalam. Kuigi see on mingil määral seletatav selliste teguritega nagu sotsiaal-majanduslik taust ja keel, on tõendeid, et haridus- ja koolituspoliitika ning -süsteemid ei tule selliste väljakutsetega toime ja võivad ise seda probleemi süvendada (35). Sisserändajate majandusliku ja sotsiaalse kaasatuse parandamiseks ning kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks tuleb sellele olukorrale erilist tähelepanu pöörata.

Õpetamise kõrge kvaliteet

Õpetajad vajavad paremat kutsealast ettevalmistust ja pidevat täiendkoolitust. See parandab ka hariduse ja koolituse tulemusi. Äärmiselt oluline on ka õpetajate ja koolitajate kaasamine uuendustegevusse ja reformide elluviimisse. Komisjon on püstitanud ülesanded (36). Samuti viib komisjon läbi kooliteemalise avaliku arutelu (37). Töökava „Haridus ja koolitus 2010” pakub sobiva võimaluse nende probleemide käsitlemiseks.

4.2.   Innovatsioon ja loovus: haridus kui teadmiste kolmnurga kese

Haridus on teadmiste kolmnurga põhialus ning aitab edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu. Kõrgkoolid on selles kolmnurgas kesksel kohal. Otsustav tähtsus on õpetamisele, teadusuuringutele ja teadmussiirdele keskenduvatel tipptasemekeskustel. Palju on veel teha kõrgharidusasutuste ja ettevõtete partnerluse võimaldamiseks.

Teadusuuringuteks ja innovatsiooniks on vaja, et rahvastikul oleks laiapõhjalised oskused. Tipptaset ja põhipädevusi — eelkõige ettevõtlusega seotud põhipädevusi —, loovust ja õppimisoskust tuleb arendada kõigis hariduse ja koolituse süsteemides ning igal tasandil. Nii üldhariduskoolid kui kutseõppeasutused saavad innovatsiooni edendamisele oluliselt kaasa aidata. Tipptasemel kutseõpe ja -koolitus võib näiteks aidata kaasa innovatsioonile töökohtadel.

4.3.   Valitsemistavade parandamine: töökava „Haridus ja koolitus 2010” tulemuste parimal viisil kasutamine

Töökava on andnud tulemusi Euroopa ja liikmesriikide tasandil. Euroopa võrdlusnäitajate väljatöötamine, klastrites toimuv töö ja üksteiselt õppimise meetmed kujundavad ja toetavad liikmesriikide reforme. Hariduse ja koolituse alased väljakutsed ning inimressursside arendamine on olulisel kohal enamike liikmesriikide Lissaboni strateegia alusel koostatud riiklikes reformikavades. Avatud koordinatsioonimeetodi tõhusust hariduses ja koolituses, selle mõju ja poliitilist isevastutust saab veelgi suurendada. Nii Euroopa kui liikmesriikide tasandil tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmistele valdkondadele:

haridus- ja koolituspoliitika ühendamine elukestva õppe perspektiiviga ning kogu süsteemi hõlmavate strateegiliste prioriteetide kehtestamine;

koostöö parandamine asjakohaste poliitikavaldkondadega, nagu innovatsioonipoliitika, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, ettevõtluse-, teadusuuringute- ja struktuurifondidest rahastamise poliitika;

üldise tööprogrammi raames poliitiliste arengute integreerimine kõrghariduse, kutseõppe- ja koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas;

Lissaboni integreeritud suuniste ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise ja arendamise tihedam omavaheline seostamine ning elukestva õppe suurem esiletõstmine Lissaboni strateegias;

üksikutes riikides toimuva arengu vastastikune vabatahtlik jälgimine vastastikuse õppimise või vastastikuse hindamise abil;

vastastikuse õppimise tulemuste poliitikakujundajate ja ministriteni jõudmise tagamine;

kodanikuühiskonna osalemise suurendamine;

näitajate ja sihttasemete edasiarendamine kooskõlas nõukogu 2007. aasta mais tehtud järeldustega;

ühenduse rahaliste vahendite ja programmide, eelkõige uue elukestva õppe programmi 2007–2013 ja ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite edukas kasutamine.

Et tagada töökavas „Haridus ja koolitus 2010” kokkulepitud prioriteetide täies ulatuses kajastamine liikmesriikide poliitika kujundamisel, tuleb võtta 2006. aasta ühisaruandes nimetatud konkreetsed meetmed.

Töökava „Haridus ja koolitus 2010” ning elukestva õppe strateegiate rakendamise mehhanismid peaksid paigas olema. On vaja teha tihedat koostööd nendega, kes vastutavad laiema sotsiaal-majanduspoliitika eest, eelkõige Lissaboni reformide ja riiklike sotsiaalse kaasatuse strateegiate eest.

Riiklikke eesmärke ja näitajaid tuleks edasi arendada. Neis tuleks arvesse võtta üleeuroopalisi eesmärke ja sihttasemeid. Poliitika ja selle ellurakendamine peaks tuginema teadmiste kasutamisele ja hindamisele. Euroopa tasandil kokkulepitud ühised põhimõtted, juhised ja soovitused on lähtepunktiks riiklike reformide kujundamisel.

4.4.   Valmistumine 2010. aasta järgseks perioodiks

Töökava „Haridus ja koolitus 2010” pakub liikmesriikidele praktilist toetust haridus-ja koolitusreformide elluviimisel. Programmi käivitamisest alates 2002. aastal on saavutatud märgatavat edu. Kuid haridus- ja koolitusreformid vajavad tulemusteni jõudmiseks aega. Suured väljakutsed on siiski säilinud ja uusi on juurde tulnud. Seda tööd, sealhulgas Bologna ja Kopenhaageni protsesside raames tehtavat koostööd, on vaja jätkata ning veelgi tõhustada. Seetõttu tuleks nüüd alustada haridus- ja koolitusalase Euroopa koostöö ajakohastatud strateegilise raamistiku kaalumist. Arvestades hariduse ja koolituse otsustavat rolli töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamise strateegias, tuleb see tihedalt seostada Lissaboni strateegia edasiarendamisega.


(1)  Komisjoni teatis „Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu”, KOM (2007) 359.

(2)  Käesolev aruanne põhineb eelkõige liikmesriikide aruannete ning näitajate ja sihttasemete analüüsil. Vt 2. lisa ja SEK (2007) 1284 „Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatu hariduse ja koolituse valdkonnas. Näitajad ja sihttasemed 2007”. See tugineb ka hariduse ja koolituse valdkonna avatud koordinatsioonimeetodi tulemustele, eelkõige ELi võrdlusnäitajate kasutamisele, liikmesriikide reforme toetavale vastastikusele õppimisele ning muudele Kopenhaageni ja Bologna protsesside osana käivitatud vahetustele. Esimese ühisaruande kohta vt nõukogu dokumenti 6905/04 EDUC 43; teise ühisaruande kohta vt ELT C 79, 1.4.2006, lk 1.

(3)  Komisjoni teatis „Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused”, KOM (2006) 481.

(4)  Vt 1. lisa.

(5)  Nõukogu leppis kokku, et liikmesriigid koostavad sidusad ja kõikehõlmavad elukestva õppe strateegiad 2006. aastaks (nõukogu 2002. aasta juuni resolutsioon elukestva õppe kohta, 2004. aasta ühisaruanne ja 2005. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumine).

(6)  BE nl, DE, EE, EL, HU, UK. BG, CY, ES, IE, TR esitavad seda oma strateegia tingimusena. Vt ka SEK (2007) 1098 „Towards more knowledge-based policy and practice in education and training”.

(7)  KOM (2006) 479.

(8)  DE, DK, EL.

(9)  CZ.

(10)  CY, DK, EL, PL.

(11)  ES, LT, HR, NO.

(12)  AT, BE nl, CY, DE, DK, EL, ES, HU, MT, NL, PL, SE, SK, UK, HR, IS, NO.

(13)  Vt 2. lisa.

(14)  CY.

(15)  BG, LU, SE, TR.

(16)  Komisjoni töödokument „Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamise tegevuskava (2004–2006) rakendamist käsitlev aruanne”, KOM (2007) 554 lõplik/2.

(17)  Komisjoni teatis „Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine”, KOM (2007) 498.

(18)  SEK (2007) 1284, lk 50, 75.

(19)  Komisjoni teatis „Õpetajahariduse kvaliteedi parandamine”, KOM (2007) 392.

(20)  Häid tavasid võib leida Põhjamaadest ja Ühendkuningriigist.

(21)  KOM (2006) 604 lõplik/2.

(22)  ES, SE, SI, SK, TR.

(23)  AT, FR, HU, IE, LU, LV, UK.

(24)  AT, DE, IE, NL, SI, UK, HR.

(25)  SEK (2007) 1284, lk 67.

(26)  Edasiminek oli üldjoontes plaanipärane, tulenedes siiski vaid vaatlusmetoodikas tehtud muudatustest mitmes riigis, kus edusammud olid ülehinnatud. Vt 2. lisa.

(27)  SEK (2007) 1284, lk 81.

(28)  Nõukogu järeldused Euroopa tõhustatud koostöö tulevaste prioriteetide kohta kutseõppe ja -koolituse valdkonnas. Nõukogu 30. oktoobri 2006. aasta dokument 14474/06.

(29)  AT, DE, DK, FI, IE, SE, NO.

(30)  BG, CZ, ES, FR, LU, MT, SI.

(31)  FR, IT.

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ, ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(33)  Vt SEK (2007) 1098.

(34)  KOM (2006) 481, lk 5.

(35)  SEK (2007) 1284, lk 51.

(36)  Komisjoni teatis „Õpetajahariduse kvaliteedi parandamine”, KOM (2007) 392.

(37)  SEK (2007) 1009 „21. sajandi koolid”.


1. LISA

Riikide olukord vastavalt sellele, kas nad on vastu võtnud elukestva õppe strateegia, kvalifikatsiooniraamistiku, mitteformaalse/informaalse õppe hindamise süsteemi ja sihttasemete riiklikud eesmärgid.

Y

=

Riigil on strateegia, raamistik, hindamise süsteem või riiklikud eesmärgid

D

=

Riik tegeleb strateegia, raamistiku või hindamise süsteemi väljatöötamisega

N

=

Riigil puudub raamistik, hindamise süsteem või riiklikud eesmärgid

P

=

Riik on välja töötanud elukestva õppe poliitika, kuid tal puudub konkreetne strateegia

Riigid

Elukestva õppe konkreetsed riiklikud strateegiad

Riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud

Mitteformaalse ja informaalse õppe hindamise süsteem

Kõigis või mõnedes ELi sihttasemete valdkondades on kehtestatud riiklikud eesmärgid

AT

Y

D

D

N

Be fr

Y

D

Y

Y

Be nl

Y

D

Y

Y

BG

D

D

D

N

CY

Y

N

D

Y

CZ

Y

D

D

N

DE

Y

D

N

N

DK

Y

D

Y

Y

EE

Y

D

D

Y

EL

Y

N

D

Y

ES

Y

D

D

Y

FI

Y

D

Y

Y

FR

P

Y

Y

Y

HR

Y

D

N

Y

HU

Y

D

N

Y

IE

D

Y

Y

Y

IS

P

N

D

N

IT

P

D

D

N

LI

P

N

N

N

LT

Y

D

D

Y

LU

P

D

D

N

LV

Y

D

D

Y

MT

D

Y

N

Y

NL

P

D

Y

Y

NO

Y

N

Y

N

PL

D

D

D

Y

PT

P

D

Y

Y

RO

D

D

D

Y

SE

Y

N

D

N

SI

D

D

Y

Y

SK

Y

D

D

Y

TR

D

D

N

N

UK

Y

Y

D

Y


2. LISA

(STATISTIKALISA)

EUROOPA KESKMISTE TULEMUSTE VIIE VÕRDLUSTASEME (SIHTTASEMED) NING HARIDUSE JA KOOLITUSE VALDKONNA MUUDE PEAMISTE NÄITAJATE ALAL SAAVUTATUD EDU

Põhineb komisjoni talituste töödokumendil — „Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatu hariduse ja koolituse valdkonnas — näitajad ja sihttasemed” — SEK(2007) 1284

Riikide tähised

EU   Euroopa Liit

BE

Belgia

BG

Bulgaaria

CZ

Tšehhi Vabariik

DK

Taani

DE

Saksamaa

EE

Eesti

EL

Kreeka

ES

Hispaania

FR

Prantsusmaa

IE

Iirimaa

IT

Itaalia

CY

Küpros

LV

Läti

LT

Leedu

LU

Luksemburg

HU

Ungari

MT

Malta

NL

Madalmaad

AT

Austria

PL

Poola

PT

Portugal

RO

Rumeenia

SI

Sloveenia

SK

Slovakkia

FI

Soome

SE

Rootsi

UK

Ühendkuningriik

EEA   Euroopa majanduspiirkond

IS

Island

LI

Liechtenstein

NO

Norra

Kandidaatriigid

HR

Horvaatia

TR

Türgi

Muud

JP

Jaapan

US/USA

Ameerika Ühendriigid

ÜLEVAADE VIIES SIHTTASEME VALDKONNAS SAAVUTATUD EDUST

Image

Peamised tulemused

Matemaatika, loodusteaduste ja tehnikaalade lõpetanute arvu osas sihttase ületatakse; nõutud edu saavutati juba aastatel 2000–2003).

Elukestvas õppes osalemise alal on saavutatud mõningast edu. Suur osa sellest tuleneb siiski vaatlusmetoodikas tehtud muudatustest mitmes liikmesriigis, mis andis tulemuseks kõrgema nominaalse osalemismäära ja seega ülehinnatud üldise edu.

Õpingute katkestajate osakaal väheneb pidevalt, kuid sihttaseme saavutamiseks on vaja vähenemist kiirendada.

Keskhariduse omandamise osas on saavutatud vaid vähest edu.

Puuduliku lugemisoskusega õpilaste arv on 2000. aastast alates sihttaseme kohase vähenemise asemel kasvanud.

Metoodikaalased märkused: Alguspunkt 2000. aastal võrdub graafikus nulliga ja 2010. aasta sihttase on 100. Igal aastal saavutatud tulemusi võrreldatakse seega 2010. aasta sihttasemega. Diagonaaljoon tähistab vajalikku edu, s.t sihttasemeni jõudmiseks tuleks igal aastal saavutada veel 10 % edasiminek. Kui joon jääb diagonaalist allapoole, siis on edu ebapiisav. Elukestvas õppes osalemise osas esineb aegridades mitmeid katkestusi, sest mõned riigid muutsid aastatel 2002–2003 oma andmekogumismeetodeid. Uute meetodite rakendamine viis 2003. aastal kõrgemate tulemusteni ning seega on ajavahemikus 2002–2003 saavutatud edu ülehinnatud. Seetõttu on elukestva õppe puhul aastad 2002–2003 tähistatud punktiirjoonega. Puuduliku lugemisoskusega õpilaste (PISA uuringu andmed) puhul on võrdlusega hõlmatud 19 riigi kohta vaid kahed andmed (2000. ja 2006. aasta) (2003. aasta võrdlustulemused on vaid 16 riigi kohta).

ÜLEVAADE VIIES SIHTTASEME VALDKONNAS SAAVUTATUD EDUST

Ülevaade kolmest kooli tasandi sihttasemest

Olukord (viimased kättesaadavad andmed) ja 2000. aastast alates saavutatud edu

Puuduliku lugemisoskusega õpilased

(OECD/PISA)

(15-aastased, %)

Õpingute katkestajate osakaal

(Eurostat/LFS)

(18–24-aastased, %)

Keskhariduse omandamine

(Eurostat/LFS)

(20–24-aastased, %)

ELi keskmine 2006

24,1

15,3

77,8

ELi keskmine 2000

21,3

17,6

76,6

Allikas:

OECD (PISA)

Eurostat (LFS)

Eurostat (LFS)

Belgia

0

0

0

Bulgaaria

-

+

++

Tšehhi Vabariik

-

0

0

Taani

++

+

++

Saksamaa

++

+

-

Eesti

/

+

++

Iirimaa

0

++

++

Kreeka

-

+

++

Hispaania

-

-

-

Prantsusmaa

-

+

0

Itaalia

-

++

++

Küpros

:  (1)

++

++

Läti

++

+

++

Leedu

/

++

++

Luksemburg

0

-

-

Ungari

++

+

0

Malta

:

++

++

Madalmaad

-

++

++

Austria

-

+

0

Poola

++

+

++

Portugal

++

+

++

Rumeenia

-

++

+

Sloveenia

/

(++)

++

Slovakkia

-

-

-

Soome

++

+

-

Rootsi

-

-

+

Ühendkuningriik

/

++

+

Horvaatia

:

++

++

Türgi

++

++

++

Island

-

+

++

Norra

-

++

-

Praegused tulemused (viimased andmed)

Tumeroheline

ELi keskmisest kõrgem

Heleroosa

ELi keskmisest madalam

Valge

Andmed puuduvad

Võrreldes 2000. aastaga

++

ELi keskmisest suurem paranemine

+

ELi keskmisest väiksem paranemine

0

arvväärtuse muutus jääb alla 1 % või muutuse olulisus on vähetõenäoline (puuduliku lugemisoskusega õpilaste puhul)

-

halvenemine

()

tulemused ei ole võrreldavad või on ebausaldusväärsed

:

andmed puuduvad

/

aegrida puudub

LU, NL, SK, TR puhul viidi puuduliku lugemisoskusega õpilaste võrdlus läbi ajavahemikul 2003–2006. Täpsemad andmed on toodud üksikuid sihttaseme valdkondi käsitlevate tabelite märkustes.

PÕHIPÄDEVUSED

Õpilaste osakaal, kelle lugemisoskus on esimesel tasemel või allpool seda (PISA uuringu lugemisoskuse skaala alusel) 2000-2006

Image

Puuduliku lugemisoskusega õpilaste osakaal (%)

Kokku

Tüdrukud

Poisid

2000

2006

2006

2006

EL-27

21,3

24,1

17

30,4

Belgia

19,0

19,4

13,3

24,9

Bulgaaria

40,3

51,1

40,4

60,9

Tšehhi Vabariik

17,5

24,8

16,9

30,8

Taani

17,9

16,0

11,4

20,7

Saksamaa

22,6

20,0

14,2

25,5

Eesti

:

13,6

7,0

19,9

Iirimaa

11,0

12,1

7,7

16,6

Kreeka

24,4

27,7

16,2

38,6

Hispaania

16,3

25,7

18,9

32,3

Prantsusmaa

15,2

21,7

16,5

27,3

Itaalia

18,9

26,4

19,9

33,0

Küpros

:

:

:

:

Läti

30,1

21,2

12,8

30,1

Leedu

:

25,7

16,6

34,5

Luksemburg

(35,1)

22,9

17,4

28,2

Ungari

22,7

20,6

13,2

27,3

Malta

:

:

:

:

Madalmaad

(9,5)

15,1

11,6

18,5

Austria

19,3

21,5

15,4

27,4

Poola

23,2

16,2

10,2

22,4

Portugal

26,3

24,9

19,6

30,7

Rumeenia

41,3

53,5

43,5

63,5

Sloveenia

:

16,5

7,9

25,2

Slovakkia

:

27,8

20,1

35,0

Soome

7,0

4,8

1,6

8,1

Rootsi

12,6

15,3

9,6

20,7

Ühendkuningriik

(12,8)

19,0

14,1

24,0

Horvaatia

:

21,5

12,6

30,5

Türgi

:

32,2

21,5

41,0

Island

14,5

20,5

12,5

28,3

Liechtenstein

22,1

14,3

11,1

18,0

Norra

17,5

22,4

14,9

29,4

Jaapan

10,1

18,4

13,3

23,5

Ameerika Ühendriigid

17,9

:

:

:

Allikas: OECD (PISA)

2000. aastal oli puuduliku lugemisoskusega 15-aastaste osakaal ELis 21,3 % (andmed on kättesaadavad vaid 18 liikmesriigi kohta). Vastavalt seatud sihttasemele peaks nende osakaal 2010. aastaks vähenema viiendiku võrra (ja seega langema 17 %-ni). Kuigi nende osakaal on mõnes liikmesriigis vähenenud (eelkõige Saksamaal, Poolas ja Lätis), on see enamikus liikmesriikides suurenenud ja ELi keskmine tase on halvenenud (2006. aastal 24,1 %).

Lisamärkused

ELi näitaja: kaalutud keskmine, mille aluseks on õpilaste arv ja 19 riigi andmed (LU, NL ja UK 2000. aasta andmed ei ole esinduslikud ning on seepärast sulgudes ja arvutustest välja jäetud).

MT ei saanud PISA uuringus osaleda.

CY ei saanud uuringus osaleda, sest OECD liikmesriikide seas puudus üksmeel.

ÕPINGUTE KATKESTAJAD

Vaid põhiharidusega ning õpinguid mittejätkavate 18–24-aastaste osakaal rahvastikus (2000–2006)

Image

Õpingute katkestajate osakaal (%)

Kokku

Naised

Mehed

2000

2006

2006

2006

EL-27

17,6

15,3

13,2

17,5

Belgia

12,5

12,6

10,2

14,9

Bulgaaria

20,3

18,0

17,9

18,2

Tšehhi Vabariik

5,5

5,5

5,4

5,7

Taani

11,6

10,9

9,1

12,8

Saksamaa

14,9

13,8

13,6

13,9

Eesti

14,2

13,2

10,7 (u)

19,6 (u)

Iirimaa

14,7

12,3

9,0

15,6

Kreeka

18,2

15,9

11,0

20,7

Hispaania

29,1

29,9

23,8

35,8

Prantsusmaa

13,3

13,1

11,2

15,1

Itaalia

25,3

20,8

17,3

24,3

Küpros

18,5

16,0

9,2

23,5

Läti

19,5

19,0 (p)

16,1 (p)

21,6 (p)

Leedu

16,7

10,3

7,0 (u)

13,3 (u)

Luksemburg

16,8

17,4

14,0

20,9

Ungari

13,8

12,4

10,7

14,0

Malta

54,2

41,7

38,8

44,6

Madalmaad

15,5

12,9

10,7

15,1

Austria

10,2

9,6

9,8

9,3

Poola

7,9

5,6

3,8

7,2

Portugal

42,6

39,2 (p)

31,8 (p)

46,4 (p)

Rumeenia

22,3

19,0

18,9

19,1

Sloveenia

7,5

5,2 (u)

3,3 (u)

6,9 (u)

Slovakkia

5,6

6,4

5,5

7,3

Soome

8,9

8,3 (p)

6,4 (p)

10,4 (p)

Rootsi

7,7

12,0

10,7

13,3

Ühendkuningriik

18,4

13,0

11,4

14,6

Horvaatia

8,3

5,3 (u)

5,3 (u)

5,3 (u)

Türgi

58,8

50,0

42,7

56,6

Island

29,8

26,3 (p)

22,0 (p)

30,5 (p)

Liechtenstein

:

:

:

:

Norra

13,3

5,9

4,3

7,4

Allikas: Eurostat (LFS, kevad)

(u) ebausaldusväärsed või kinnitamata andmed

(p) esialgsed andmed

2006. aastal oli õpingute katkestajate osakaal EL 27 riikides 18–24-aastaste noorte seas umbes 15 %. Viimastel aastatel on nende osakaal pidevalt vähenenud, kuid seda suundumust tuleb kiirendada, et saavutada ELi 2010. aasta sihttasemeks seatud 10 %. Mitmes liikmesriigis, eelkõige Põhjamaades ja paljudes uutes liikmesriikides, on õpingute katkestajate osakaal juba alla 10 %.

Lisamärkused

BG, PL, SI: 2000. aasta asemel 2001. aasta andmed;

CZ, IE, LV, SK, HR: 2000. aasta asemel 2002. aasta andmed.

CY: andmete rahvusvahelist võrreldavust mõjutavad mitmed riigile eriomased tegurid, sealhulgas välismaal õppivate kodanike suur arv. Seetõttu on tulemused alahinnatud.

EE: naiste puhul 2006. aasta asemel 2005. aasta andmed.

KESKHARIDUSE OMANDANUD NOORED

Vähemalt keskhariduse omandanud 20–24-aastaste osakaal rahvastikus (2000–2006)

Image

Keskhariduse omandamine

Kokku

Naised

Mehed

2000

2006

2006

2006

EL-27

76,6

77,8

80,7

74,8

Belgia

81,7

82,4

85,6

79,1

Bulgaaria

75,2

80,5 (p)

81,1 (p)

80,0 (p)

Tšehhi Vabariik

91,2

91,8

92,4

91,1

Taani

72,0

77,4

81,5

73,4

Saksamaa

74,7

71,6

73,5

69,8

Eesti

79,0

82,0

89,8

74,1

Iirimaa

82,6

85,4

89,1

81,8

Kreeka

79,2

81,0 (p)

86,6 (p)

75,5 (p)

Hispaania

66,0

61,6

69,0

54,6

Prantsusmaa

81,6

82,1

84,3

80,0

Itaalia

69,4

75,5 (p)

79,4 (p)

71,7 (p)

Küpros

79,0

83,7 (p)

90,7 (p)

76,1 (p)

Läti

76,5

81,0

86,2

75,9

Leedu

78,9

88,2

91,2

85,3

Luksemburg

77,5

69,3

74,5

64,0

Ungari

83,5

82,9

84,7

81,2

Malta

40,9

50,4 (p)

52,8 (p)

48,1 (p)

Madalmaad

71,9

74,7

79,6

69,9

Austria

85,1

85,8

86,7

84,9

Poola

88,8

91,7

93,8

89,6

Portugal

43,2

49,6

58,6

40,8

Rumeenia

76,1

77,2 (p)

77,8 (p)

76,6 (p)

Sloveenia

88,0

89,4

91,4

87,7

Slovakkia

94,8

91,5

91,7

91,2

Soome

87,7

84,7 (p)

87,0 (p)

82,3 (p)

Rootsi

85,2

86,5

88,6

84,5

Ühendkuningriik

76,6

78,8

80,3

77,3

Horvaatia

90,6

93,8

94,9

92,8

Türgi

38,6

44,7

51,7

38,9

Island

46,1

50,8 (p)

57,7 (p)

44,5 (p)

Liechtenstein

:

:

:

:

Norra

95,0

93,3 (p)

95,4 (p)

91,2 (p)

Allikas: Eurostat (LFS)

(p) esialgsed andmed

HR: 2000. aasta asemel 2002. aasta andmed ja 2006. aasta asemel 2005. aasta andmed

Keskhariduse omandanud 20–24-aastaste noorte osakaal on 2000. aastaga võrreldes vaid veidi kasvanud. 2010. aastaks seatud eesmärgi — suurendada nende osakaalu vähemalt 85 %-ni — saavutamisel on edu seega olnud vähene. Kuid mitmed suhteliselt väikese osakaaluga riigid, eelkõige Portugal ja Malta, on teinud viimastel aastatel märkimisväärseid edusamme. Samuti tuleks märkida, et paljude uute liikmesriikide tulemused ületavad juba 2010. aastaks seatud sihttaseme ning neli neist (Tšehhi Vabariik, Poola, Sloveenia ja Slovakkia), lisaks veel Norra ja Horvaatia, on juba jõudnud 90 %-ni või üle selle.

Lisamärkused

CY: andmete rahvusvahelist võrreldavust mõjutavad mitmed riigile eriomased tegurid, sealhulgas välismaal õppivate kodanike suur arv. Seetõttu on tulemused alahinnatud.

Alates 2005. aasta 5. detsembri väljaandest kohaldab Eurostat keskhariduse omandamise täpsustatud määratlust, et parandada tulemuste võrreldavust ELis. 1998. aasta järgsete andmete puhul ei kuulu alla kahe aastase kestusega ISCED 3c tasandi programmid enam keskhariduse, vaid põhihariduse alla. See muudatus toob kaasa muudatused DK (alates 2001. aastast), ES, CY ja IS tulemustes. Uut määratlust ei saa veel kohaldada EL, IE ja AT puhul, kus kõik ISCED 3c tasandid kuuluvad endiselt keskhariduse alla.

MATEMAATIKA, LOODUSTEADUSTE JA TEHNIKAALADE LÕPETANUD

Kõrgkoolide matemaatika, loodusteaduste ja tehnikaalade lõpetanute arvu kasv ( %)

Image

 

Lõpetanuid vanuses 20–29 aastat

1 000 elaniku kohta

Keskmine juurdekasv aastas

Naissoost lõpetanute osakaal (%)

2005

2000-05

2000

2005

EL-27

13,1

4,7

30,8

31,2

Belgia

10,9

1,8

25,0

27,3

Bulgaaria

8,6

3,8

45,6

41,1

Tšehhi Vabariik

8,2

7,1

27,0

27,4

Taani

14,7

2,1

28,5

33,9

Saksamaa

9,7

3,1

21,6

24,4

Eesti

12,1

:

35,4

43,5

Iirimaa

24,5

3,0

37,9

30,5

Kreeka

10,1

:

:

40,9

Hispaania

11,8

3,8

31,5

29,6

Prantsusmaa

22,5

3,0

30,8

28,4

Itaalia

13,3

11,3

36,6

37,1

Küpros

3,6

4,7

31,0

38,1

Läti

9,8

6,2

31,4

32,8

Leedu

18,9

6,6

35,9

35,2

Luksemburg

:

:

:

:

Ungari

5,1

1,8

22,6

30,0

Malta

3,4

2,1

26,3

30,1

Madalmaad

8,6

6,3

17,6

20,3

Austria

9,8

6,1

19,9

23,3

Poola

11,1

12,1

35,9

36,6

Portugal

12,0

13,1

41,9

39,9

Rumeenia

10,3

6,7

35,1

40,0

Sloveenia

9,8

2,0

22,8

26,2

Slovakkia

10,2

14,7

30,1

35,3

Soome

17,7

3,1

27,3

29,7

Rootsi

14,4

5,1

32,1

33,8

Ühendkuningriik

18,4

– 0,1

32,1

30,8

Horvaatia

5,7

1,5

:

32,7

Türgi

5,7

6,0

31,1

28,5

Island

10,1

4,1

37,9

37,2

Liechtenstein

12,7

:

:

28,6

Norra

9,0

1,0

26,8

26,0

Jaapan

13,7

– 1,1

12,9

14,7

USA

10,6

3,1

31,8

31,1

Allikas: Eurostat (UOE) ja Eurostati andmetele tuginevad arvutused

Alates 2000. aastast on matemaatika, loodusteaduste ja tehnikaalade lõpetanute arv EL 27 riikides suurenenud üle 170 000 võrra ehk ligikaudu rohkem kui 25 %. EL on seega juba saavutanud sihttaseme, milleks on suurendada matemaatika, loodusteaduste ja tehnikaalade lõpetanute arvu 2010. aastaks 15 %. Edusammud on olnud väiksemad teiseks eesmärgiks seatud soolise ebavõrdsuse vähendamise osas. Naiste osa matemaatika, loodusteaduste ja tehnikaalade lõpetanute hulgas on suurenenud 30,8 %-lt 2000. aastal 31,2 %-ni 2005. aastal. Kuigi Slovakkia, Portugal ja Poola on saavutanud suurima aastase juurdekasvu (> 12 %), on soolise tasakaalu osas parimad tulemused Bulgaarial, Eestil, Kreekal ja Rumeenial.

Lisamärkused

Katkendlike aegridadega riikide puhul arvutati juurdekasv katkestusteta aastate kohta. PL: juurdekasv aastate 2001–2005 põhjal; RO: juurdekasv aastate 2000–2002 ja 2003–2005 põhjal. HR: juurdekasv aastate 2003–2005 põhjal; SE: juurdekasv aastate 2000-2003 põhjal; HU: juurdekasv aastate 2000-2003 põhjal.

BE: flaami kogukonna andmetest on välja jäetud kõrgkooliväline teise kvalifikatsiooni omandamine kolmanda taseme hariduses; andmetest on välja jäetud ka sõltumatud erainstitutsioonid (nende arv on siiski väike) ja saksakeelne kogukond.

EE: 2000. aasta riiklikud andmed.

IT: 2005. aasta tulemus põhineb komisjoni hinnangul.

CY: andmed ei kajasta välismaal kõrgkooli lõpetanuid. Üle poole Küprose üliõpilaste koguarvust õpib välismaal.

LU: Luksemburgil puudub terviklik ülikoolisüsteem ning enamik matemaatika, loodusteaduste ja tehnikaalade üliõpilastest õpib ja lõpetab kõrgkooli välismaal.

AT: 2000. aasta ISCED 5B tase kajastab eelmist aastat. HU: 2004. aasta muudatused andmete kogumises lõpetanute kohta erialade lõikes tingisid aegrea katkemise.

PL: 2000. aasta andmetest on välja jäetud kõrgetasemelised teadusprogrammid (ISCED 6. tase).

RO: 2000.–2002. aasta andmetest on välja jäetud teise kvalifikatsiooni omandamine ja kõrgetasemelised teadusprogrammid (ISCED 6. tase). Seetõttu on aegrida 2003. aasta osas katkendlik.

SE: 2004. aasta muudatused andmete kogumises lõpetanute kohta erialade lõikes tingisid aegrea katkemise.

UK: 2000. aasta puhul on kasutatud riiklikke andmeid.

LI: 2003.–2004. aasta andmed ei kajasta välismaal kõrgkooli lõpetanuid.

ELUKESTVAS ÕPPES OSALEMINE

Neli nädalat enne uuringut hariduses ja koolituses osalenud 25–64-aastaste osakaal rahvastikus (2000–2006)

Image

Elukestvas õppes osalemine (%)

Allikas: Eurostat

 

Naised

Mehed

2000

2006

2006

2006

EL-27

7,1

9,6

10,4

8,8

Belgia

6,2

7,5 (p)

7,6 (p)

7,4 (p)

Bulgaaria

1,4

1,3

1,3

1,3

Tšehhi Vabariik

5,6

5,6

5,9

5,4

Taani

19,4

29,2

33,8

24,6

Saksamaa

5,2

7,5

7,3

7,8

Eesti

6,5

6,5

8,6

4,2 (u)

Iirimaa

5,5

7,5

8,9

6,1

Kreeka

1,0

1,9

1,8

2,0

Hispaania

4,1

10,4

11,5

9,3

Prantsusmaa

2,8

7,5

7,8

7,2

Itaalia

4,8

6,1

6,5

5,7

Küpros

3,1

7,1

7,8

6,5

Läti

7,3

6,9 (p)

9,3 (p)

4,1 (p)

Leedu

2,8

4,9 (p)

6,6 (p)

2,9 (u)

Luksemburg

4,8

8,2

8,7

7,6

Ungari

2,9

3,8

4,4

3,1

Malta

4,5

5,5

5,6

5,5

Madalmaad

15,5

15,6

15,9

15,3

Austria

8,3

13,1

14,0

12,2

Poola

4,3

4,7

5,1

4,3

Portugal

3,4

3,8 (p)

4,0 (p)

3,7 (p)

Rumeenia

0,9

1,3

1,3

1,3

Sloveenia

7,3

15,0

16,3

13,8

Slovakkia

8,5

4,3

4,6

4,0

Soome

17,5

23,1

27,0

19,3

Rootsi

21,6

32,1

36,5

27,9

Ühendkuningriik

20,5

26,6

31,2 (p)

31,2

Horvaatia

1,9

2,1

2,1

2,0

Türgi

1,0

2,0

2,4

1,6

Island

23,5

25,7

29,8

21,6

Norra

13,3

18,7

20,2

17,2

Allikas: Eurostat (LFS), P = esialgsed andmed, U = ebausaldusväärsed või kinnitamata andmed

Hariduses ja koolituses (neli nädalat enne uuringu läbiviimist) osalenud tööealise elanikonna osakaal ulatus 2006. aastal 9,6 %-ni. Kuna edu on aegridades esinevate lünkade tõttu ülehinnatud, on tegelik juurdekasv tagasihoidlik. 2010. aasta sihiks seatud 12,5 %-se osalemismäära saavutamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi (2). Osalemismäär on praegu suurim Põhjamaades, Ühendkuningriigis, Sloveenias ja Madalmaades.

Lisamärkused

Uuringus kasutusele võetud ühtlustatud mõistete ja määratluste tõttu esines mitme riigi aegridades katkestusi erinevate aastate puhul (ajavahemikul 2000–2006).

BG, PL, SI: 2000. aasta asemel 2001. aasta andmed.

CZ, IE, LV, SK, HR: 2000. aasta asemel 2002. aasta andmed.

SE, HR, IS: 2006. aasta asemel 2005. aasta andmed.

KOOLIEELSES HARIDUSES OSALEMINE

4-aastaste osalemine hariduses (2000–2005)

Image

4-aastaste osalemine (%)

2000

2004

2005

EL-27

82,8

84,6

85,7

Belgia

99,2

99,9

100

Bulgaaria

67,0

72,6

73,2

Tšehhi Vabariik

81,0

91,2

91,4

Taani

90,6

93,4

93,5

Saksamaa

81,4

84,3

84,6

Eesti

78,2

83,9

84,2

Iirimaa

51,1

46,6

45,4

Kreeka

53,9

57,2

57,8

Hispaania

99,0

100

99,3

Prantsusmaa

100

100

100

Itaalia

100

100

100

Küpros

55,7

61,2

61,4

Läti

60,6

69,1

72,2

Leedu

51,0

54,5

56,8

Luksemburg

94,9

83,5

96,3

Ungari

89,5

92,3

90,7

Malta

1,0

97,5

94,4

Madalmaad

99,5

74,0

73,4

Austria

79,5

82,1

82,5

Poola

33,3

35,7

38,1

Portugal

72,3

79,9

84,0

Rumeenia

60,3

75,2

76,2

Sloveenia

67,7

77,8

75,9

Slovakkia

:

71,7

74,0

Soome

41,9

46,1

46,7

Rootsi

72,8

87,7

88,9

Ühendkuningriik

100

92,9

91,8

Horvaatia

:

42,4

44,7

Türgi

:

3,4

5,0

Island

90,9

95,1

95,3

Liechtenstein

:

52,2

50,6

Norra

78,1

86,9

88,9

Jaapan

94,9

95,2

94,7

USA

61,7

64,1

65,3

Allikas: Eurostat (UOE)

Ajavahemikul 2000–2005 suurenes EL 27 riikides 4-aastaste laste osalemine hariduses (enamasti koolieelne, mõne riigi puhul ka juba algharidus) umbes kolme protsendipunkti võrra ja ulatus üle 85 %. 2005. aastal osalesid Prantsusmaal, Belgias, Itaalias ja Hispaanias peaaegu kõik (üle 99 %) 4-aastased hariduses, samas oli see osalusmäär Iirimaal, Poolas ja Soomes alla 50 %.

Lisamärkused

Andmed hõlmavad osalemist nii koolieelses kui ka alghariduses.

BE: andmed ei sisalda sõltumatuid erainstitutsioone, kuid neis käib väga väike arv lapsi. Puuduvad andmed saksakeelse kogukonna kohta.

IE: ISCED 0-taseme haridust ametlikult ei pakuta. Paljud lapsed saavad mingis vormis ISCED 0-taseme haridust, kuid andmed enamasti puuduvad.

NL: 2002. aastal muudeti võrdlusandmete kogumise kuupäev 31. detsembri asemel 1. oktoobriks.

FI: andmed hõlmavad lasteaias käivaid lapsi, kuid mitte päevahoiu teisi vorme.

TÄISKASVANUD ELANIKKONNA HARIDUSTASE

Kõrgharidusega täiskasvanud (25–64-aastased)

Image

Kõrgharidusega täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal (%)

 

2000

2006

EL-27

19,4

22,9

Belgia

27,1

31,8

Bulgaaria

18,4

21,9

Tšehhi Vabariik

11,5

13,5

Taani

25,8

34,7

Saksamaa

23,8

23,9

Eesti

28,9

33,3

Iirimaa

21,6

30,8

Kreeka

16,9

21,5

Hispaania

22,5

29,9

Prantsusmaa

21,6

25,5

Itaalia

9,6

12,9

Küpros

25,1

30,5

Läti

18,0

21,1

Leedu

22,4

26,8

Luksemburg

18,3

24,0

Ungari

14,0

17,7

Malta

5,4

12,0

Madalmaad

24,1

39,5

Austria

14,2

17,6

Poola

11,4

17,9

Portugal

9,0

13,5

Rumeenia

9,2

11,7

Sloveenia

15,7

21,4

Slovakkia

10,2

14,5

Soome

32,6

35,1

Rootsi

29,7

30,5

Ühendkuningriik

28,1

30,7

Horvaatia

15,4

16,3

Island

23,7

29,5

Norra

31,6

33,6

Allikas: Eurostat (LFS)

2006. aastal oli kõrgharidus oli kõrghariduse omandanud 23 % ELi tööealisest elanikkonnast, mis tähendab rohkem kui kolme protsendipunktist juurdekasvu võrreldes 2000. aastaga. Kõrgharidusega elanike osakaal oli suurim Soomes, Taanis ja Eestis, samas kui mõnes liikmesriigis oli see näitaja alla 15 %. Mõnes viidatud riikidest on kõrghariduses osalejate arv viimasel ajal siiski oluliselt suurenenud.

Lisamärkused

Kõrgharidus hõlmab ISCED 5. ja 6. tasandit.

LT: 2000. aasta andmete asemel 2001. aasta andmed.

HR: 2000. aasta andmete asemel 2002. aasta andmed.

INVESTEERINGUD INIMRESSURSSIDESSE

Riiklikud kogukulutused haridusele, % SKP-st (2000–2004)

Image

Kulutused haridusele (% SKP-st)

Riiklik sektor

Erasektor

2000

2003

2004

2004

EL-27

4,68

5,17

5,09

0,64

Belgia

:

6,06

5,99

0,34

Bulgaaria

4,19

4,24

4,57

0,65

Tšehhi Vabariik

4,04

4,51

4,42

0,61

Taani

8,28

8,33

8,47

0,32

Saksamaa

4,45

4,71

4,60

0,91

Eesti

5,57

5,43

5,09

:

Iirimaa

4,29

4,41

4,75

0,32

Kreeka

3,71

3,94

4,22

0,20

Hispaania

4,28

4,28

4,25

0,61

Prantsusmaa

5,83

5,88

5,81

0,54

Itaalia

4,47

4,74

4,59

0,46

Küpros

5,44

7,30

6,71

1,17

Läti

5,64

5,32

5,08

0,82

Leedu

5,63

5,18

5,20

0,48

Luksemburg

:

3,80

3,93

:

Ungari

4,50

5,85

5,43

0,52

Malta

4,52

4,78

4,99

0,46

Madalmaad

4,86

5,12

5,18

0,50

Austria

5,66

5,50

5,45

0,39

Poola

4,87

5,62

5,41

0,59

Portugal

5,42

5,61

5,31

0,13

Rumeenia

2,88

3,44

3,29

:

Sloveenia

:

6,02

5,96

0,86

Slovakkia

4,15

4,34

4,21

0,76

Soome

6,08

6,41

6,43

0,13

Rootsi

7,31

7,47

7,35

0,20

Ühendkuningriik

4,64

5,38

5,29

0,95

Horvaatia

:

4,53

4,50

:

Türgi

3,48

3,74

:

:

Island

5,93

7,81

7,59

0,75

Norra

6,81

7,62

7,58

0,05

Jaapan

3,82

3,70

3,65

1,23

Ameerika Ühendriigid

4,94

5,43

5,12

2,37

Allikas: Eurostat (UOE). ELi näitajad põhinevad komisjoni hinnangutel. 2000. aasta näitaja põhineb hariduse ja kultuuri peadirektoraadi hinnangul.

Ajavahemikul 2000–2003 suurenesid osakaaluna SKP-st väljendatud riiklikud kulutused haridusele ELi liikmesriikides oluliselt. Kuid 2004. aastal kulutuste kasv peatus ning võrreldes eelmise aastaga kulutused veidi vähenesid. Kuid SKP absoluutväärtuse kasvu tõttu haridusele tehtavad kulutused siiski suurenesid. Olemasolevatest andmetest ilmnevad suured erinevused kulutuste tasemes riigiti.

Lisamärkused

Andmed hõlmavad formaalset haridust, sealhulgas formaalset täiskasvanuharidust.

„Erasektor” tähendab erasektori poolt haridusasutustele tehtud kulutusi.

DK: puuduvad andmed keskharidusjärgsele kutsekeskharidusele tehtud kulutuste kohta.

EL, LU, PT: puuduvad andmed arvestuslike pensionikulutuste kohta.

CY: sisaldab rahalist toetust välismaal õppijatele.

PL, SK, NO: sisaldab koolieelsetele lasteasutustele tehtud kulutusi.

FR: ilma Prantsusmaa ülemeredepartemangudeta.

HR: haridusasutustele riiklikest allikatest tehtud kulutused.

LU: ei sisalda kulutusi kõrgharidusele.

PT: ei sisalda kohalike omavalitsuste tasandil tehtud kulutusi.

UK, JP, USA: SKP on kohandatud eelarveaastaga, mis erineb kalendriaastast.

TR, IS: ei sisalda koolieelsele haridusele tehtud kulutusi.

TR: ei sisalda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil tehtud kulutusi.

USA: haridusasutustele riiklikest allikatest tehtud kulutused.


(1)  CY ei saanud osaleda, sest OECD riikide seas puudus üksmeel.

(2)  Sihttaseme hindamiseks kasutatud andmed viitavad nelja nädala pikkusele osalemisperioodile (LFS 2004). Pikema perioodi kasutamise korral oleks osalemismäär olnud suurem. 2003. aasta elukestva õppe LFS-moodulist pärinevad Eurostati andmed (12 kuu kohta) annavad osalemismääraks 42 % (4,4 % formaalses hariduses, 16,5 % mitteformaalses õppes ja peaaegu iga kolmas eurooplane teatas osalemisest mingis vormis toimuvas informaalses õppes).


Komisjon

5.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/32


Menetluse algatamine

(Toimik nr COMP/M.4942 — Nokia/Navteq)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 86/02)

28. märtsil 2008 otsustas komisjon algatada menetlus ülalnimetatud juhtumi kohta kuna leiab, et teatatud koondumine äratab tõsiseid kahtlusi ühisturuga kokkusobivuse osas. Menetluse algatamine avab teise faasi teatatud koondumise uurimisest, ja ei mõjuta juhtumi lõppotsust. Otsus põhineb nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 6(1)(c).

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava koondumise kohta.

Et märkusi oleks võimalik menetluses täielikult arvesse võtta, peavad märkused jõudma komisjoni mitte hiljem kui 15 päeva pärast selle teatise avaldamist. Märkusi võib saata komisjoni faksi teel ((32-2) 296 43 01 — 296 72 44) või posti teel, märkega „Toimik nr COMP/M.4942 — Nokia/Navteq”, järgmisele aadressile:

Commission of the European Communities

Competition DG

Merger Network

Rue Joseph II/Jozef II-straat 70

B-1000 Brussels


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

5.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/33


Euro vahetuskurss (1)

4. aprill 2008

(2008/C 86/03)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,5722

JPY

Jaapani jeen

160,88

DKK

Taani kroon

7,4584

GBP

Inglise nael

0,7855

SEK

Rootsi kroon

9,368

CHF

Šveitsi frank

1,5872

ISK

Islandi kroon

116,41

NOK

Norra kroon

7,998

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,035

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

257,25

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6972

PLN

Poola zlott

3,4743

RON

Rumeenia leu

3,7145

SKK

Slovakkia kroon

32,431

TRY

Türgi liir

2,0339

AUD

Austraalia dollar

1,711

CAD

Kanada dollar

1,5822

HKD

Hong Kongi dollar

12,2497

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,9972

SGD

Singapuri dollar

2,1757

KRW

Korea won

1 534,47

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

12,3143

CNY

Hiina jüaan

11,0302

HRK

Horvaatia kuna

7,2773

IDR

Indoneesia ruupia

14 519,27

MYR

Malaisia ringit

5,0224

PHP

Filipiini peeso

65,325

RUB

Vene rubla

37,037

THB

Tai baht

49,823

BRL

Brasiilia reaal

2,6954

MXN

Mehhiko peeso

16,5757


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Komisjon

5.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/34


KONKURSIKUTSE — DG EAC/14/08

Haridusalase koostöö programm arenenud tööstusriikide vahel — Koostöö kõrghariduse ja koolituse valdkonnas ELi ning Austraalia, Jaapani, Korea Vabariigi ja Uus-Meremaa (1) vahel

(2008/C 86/04)

1.   EESMÄRGID JA KIRJELDUS

Konkursikutse üldine eesmärk on edendada ELi liikmesriikide ning partnerriikide Austraalia, Jaapani, Korea Vabariigi ja Uus-Meremaa elanike üksteisemõistmist ja koostööd, sealhulgas üksteise keelte, kultuuride ja institutsioonide põhjalikumat tundmist, ning parandada kõrg- ja kutsehariduse ning koolituse kvaliteeti Euroopa Liidus ja partnerriikides. Konkursikutse raames toetatakse järgmisi meetmeid.

Arenenud tööstusriikide ühised liikuvusprojektid

Nimetatud meetmega rahastatakse rahvusvahelise õppekava arendamise projekte, mis sisaldavad ELi ja arenenud tööstusriikidest partnerriikide vahel toimuvat lühiajalist liikuvust, mis ei ole otseselt või tingimata seotud topelt- või ühiste teaduskraadide andmisega.

Sellist projekti taotlevad konsortsiumid moodustatakse ELi ja asjaomase partnerriigi kõrg- või kutseharidusasutuste vahel. Valitud konsortsiumid moodustavad üliõpilaste liikuvuse raamistiku, mille alusel ELi üliõpilased veedavad enamasti ühe semestri partnerriigi haridusasutuses ning vastupidi. Lähetav haridusasutus tunnustab täielikult õppeperioodi välismaal. Toetus hõlmab üliõpilaste ning teaduskonna personali liikuvuse toetusi.

2.   TINGIMUSTELE VASTAVAD TAOTLEJAD

Käesoleva konkursikutse raames võivad taotlusi esitada kõrg- ja kutseharidus- ning koolitusasutused. Tingimustele vastavad taotlejad peavad olema registreeritud ühes 27st Euroopa Liidu liikmesriigist.

3.   PROJEKTI EELARVE JA KESTUS

Kogu kaasrahastamiseks eraldatud eelarve on hinnanguliselt 2,5 miljonit EUR. Eeldatakse, et rahastatakse 4–5 ELi–Austraalia projekti, 2–3 ELi–Jaapani projekti, 1 ELi–Uus-Meremaa projekti ning 1–2 ELi–Korea projekti.

Maksimaalne ELi-poolne rahastamine on 425 000 EUR kolmeaastase ühise liikuvusprojekti tarvis, mis hõlmab nelja või rohkemat ELi partnerasutust. Ühiste liikuvusprojektide kestvus on kolm aastat.

4.   TÄHTAEG

Taotlused tuleb saata komisjonile hiljemalt 6. juuniks 2008.

5.   LISATEAVE

Projektikonkursi täisteksti ja taotlusvormid on kättesaadavad järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/education/programmes/calls/callg_en.html

Täiendava teabe saamiseks kirjutage järgmisele aadressile: eac-3C-cooperation@ec.europa.eu


(1)  Tähestiku järjekorras


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

5.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/36


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5128 — Nordic Capital/TietoEnator)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 86/05)

1.

28. märtsil 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 4 (1) vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Nordic Capital VI Limited ja Nordic Capital VII Limited, mis kuuluvad kontserni Nordic Capital (edaspidi „Nordic Capital”, Jersey, Ameerika Ühendriigid) omandavad nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli ettevõtja TietoEnator Oyj (edaspidi „TietoEnator”, Soome) üle 20. märtsil 2008 välja kuulutatud avaliku pakkumise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Nordic Capital: Investeerimisfondid. Ettevõtja investeerib Rootsi ettevõtjasse Aditro, mis tegeleb infotehnoloogiateenuste pakkumise ja rakendustarkvaraga ettevõtjatele;

TietoEnator: infotehnoloogiateenused.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuseid võib saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.5128 — Nordic Capital/TietoEnator):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


5.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/37


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5118 — P7S1/United Internet/Maxdome JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 86/06)

1.

28. märtsil 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja ProSiebenSat.1 Media AG („P7S1”, Saksamaa, mida kontrollivad Kohlberg Kravis Roberts & Co. („KKR”, USA) ja Permira Holdings Limited („Permira”, Kanalisaared)) tütarettevõtja SevenSenses GmbH („SevenSenses”, Saksamaa), ning ettevõtja United Internet AG („United Internet”, Saksamaa) tütarettevõtja 1&1 Internet AG („1&1”, Saksamaa), omandavad nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli ettevõtja Maxdome GmbH & Co. KG („Maxdome JV”, Saksamaa) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

SevenSenses: tasuline televisioon ning tellitav videoteenus;

P7S1: tasuta televisioon;

Permira: erakapitali fond;

KKR: erakapitali investeeringud;

1&1: Internetiteenuste pakkuja;

United Internet: Internetiteenused;

Maxdome JV: tellitav videoteenus.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5118 — P7S1/United Internet/Maxdome JV):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


5.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/38


Prantsuse valitsuse teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ja kasutamistingimuste kohta (1)

(Arvamus vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Valenciennois loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 86/07)

Ettevõte Gazonor, registrijärgse aadressiga Avenue de la fosse 2, F-62420 Billy Montigny, esitas 2. oktoobril 2007 taotluse saada viieks aastaks ainuõiguslik tegevusluba ehk nn Valenciennois luba vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimiseks Nord'i departemangu territooriumil asuval ligikaudu 423 ruutkilomeetri suurusel alal.

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Pariisi meridiaan:

Punktid

Pikkuskraad

Laiuskraad

A

1,10 kraadi idapikkust

56,10 kraadi põhjalaiust

B

Prantsusmaa–Belgia piiri lõikepunkt paralleelil 56,10 kraadi põhjalaiust

C

Prantsusmaa–Belgia piiri lõikepunkt paralleelil 56,10 kraadi põhjalaiust

D

Prantsusmaa–Belgia piiri lõikepunkt paralleelil 56,10 kraadi põhjalaiust

E

Prantsusmaa–Belgia piiri lõikepunkt meridiaanil 1,50 kraadi idapikkust

F

1,50 kraadi idapikkust

55,90 kraadi põhjalaiust

G

1,21 kraadi idapikkust

55,90 kraadi põhjalaiust

H

1,21 kraadi idapikkust

55,91 kraadi põhjalaiust

I

1,25 kraadi idapikkust

55,91 kraadi põhjalaiust

J

1,25 kraadi idapikkust

55,93 kraadi põhjalaiust

K

1,21 kraadi idapikkust

55,93 kraadi põhjalaiust

L

1,21 kraadi idapikkust

55,97 kraadi põhjalaiust

M

1,10 kraadi idapikkust

55,97 kraadi põhjalaiust

B kuni C

:

Prantsusmaa–Belgia piir

D kuni E

:

Prantsusmaa–Belgia piir

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad täitma tingimusi, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse nr 2006-648 artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse saamise kohta Prantsusmaal” (avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, 30.12.1994, lk 11) ja kinnitatud ministri määrusega nr 2006-648 kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õiguse kohta. Konkureerivad taotlused edastatakse kaevandamisküsimustega tegelevale ministrile allpool osutatud aadressil.

Otsused esialgse taotluse ja konkureerivate taotluste kohta vastavalt eespool nimetatud ministri määruse artiklis 6 määratletud kaevandamisloa andmise kriteeriumitele võetakse vastu hiljemalt 24. oktoobriks 2009.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest nr 2006-649, milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Täiendavat teavet selle kohta võib saada ökoloogia-, arendus- ja säästva arengu ministeeriumist (energia- ja tooraineosakond, energia- ja mineraalressursside talitus, kaevandusalase seadusandluse büroo) — ministère de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables (direction générale de l'énergie et des matières premières, direction des ressources énergétiques et minérales, bureau de la législation minière) –, aadressil: 61, boulevard Vincent-Auriol, Télédoc 133, F-75703 Paris Cedex 13 [telefon: (33) 144 97 23 02, faks: (33) 144 97 05 70].

Eespool nimetatud õigusaktide sätetega saab tutvuda veebilehel:

http://www.legifrance.gouv.fr


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.