ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 41

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

51. köide
15. veebruar 2008


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2008/C 041/01

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

1

2008/C 041/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

4

2008/C 041/03

Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

5

2008/C 041/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5021 — Mercapital/Carlyle/Arsys Group) ( 1 )

6

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2008/C 041/05

Euro vahetuskurss

7

2008/C 041/06

Teatis importijatele — Bangladeshist pärit tekstiiltoodete importimine ühendusse

8

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2008/C 041/07

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )

9

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2008/C 041/08

Riigiabi —Prantsusmaa — Riigiabi C 53/07 (ex NN 12/07) — Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskoja abi äriühingule Airport Marketing Services — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )

11

2008/C 041/09

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5031 — ACE/CICA) ( 1 )

20

2008/C 041/10

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4955 — Hermes Logistik/Swiss Post Porta a Porta) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

21

2008/C 041/11

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5024 — TUI/Royal Caribbean Cruises/JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

22

2008/C 041/12

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5037 — Beko Elektronik/Grundig Multimedia) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

23

2008/C 041/13

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5057 — Aviva/UBI Vita) ( 1 )

24

2008/C 041/14

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5059 — Crédit Agricole/POvita) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

25

 

MUUD AKTID

 

Komisjon

2008/C 041/15

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

26

 

Parandused

2008/C 041/16

Konkurss Euroopa Toiduohutusameti (Parma, Itaalia) Teaduskomisjonide liikmete kohale, parandus (ELT C 5, 10.1.2008)

30

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/1


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/01)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

25.5.2007

Abi nr

N 901/06

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Kujawsko-Pomorskie

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Orion Electric (Poland) Sp. z o.o.

Õiguslik alus

Projekt Uchwały Rady Ministrów w sprawie ustanowienia programu wieloletniego pod nazwą: „Wsparcie finansowe inwestycji realizowanej przez Orion Electric (Poland) Sp. z o.o. w Łysomicach pod nazwa: Fabryka Telewizorów ciekłokrystalicznych, w latach 2007–2010”

Projekt umowy ramowej o udzielenie dotacji celowej pomiędzy Ministrem Gospodarki a Orion Electric (Poland) Sp. z o.o.

Art. 117 ustawy z dnia 30 czerwca 2005 r. o finansach publicznych

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng, Tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 26 558 291 milj PLN

Abi osatähtsus

16 %

Kestus

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Minister Gospodarki

Plac Trzech Krzyży 3/5

PL-00-507 Warszawa

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

25.5.2007

Abi nr

N 903/06

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Śląskie

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Johnson Controls Siemianowice Sp. z o.o.

Õiguslik alus

Projekt Uchwały Rady Ministrów w sprawie ustanowienia programu wieloletniego pod nazwą: Wsparcie finansowe inwestycji realizowanej przez Johnson Controls Siemianowice Sp. z o.o. w Siemianowicach Śląskich pod nazwą: Fabryka metalowych komponentów do siedzeń samochodowych, w latach 2006–2009

Projekt umowy ramowej o udzielenie dotacji celowej pomiędzy Ministrem Gospodarki a Johnson Controls Siemianowice Sp. z o.o.

Art. 117 ustawy z dnia 30 czerwca 2005 r. o finansach publicznych

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng, Tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 3 590 473 milj PLN

Abi osatähtsus

3 %

Kestus

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Minister Gospodarki

Plac Trzech Krzyży 3/5

PL-00-507 Warszawa

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.6.2007

Abi nr

N 904/06

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Lubuskie

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Funai Electric (Polska) Sp. z o.o.

Õiguslik alus

Projekt Uchwały Rady Ministrów w sprawie ustanowienia programu wieloletniego pod nazwą: Wsparcie finansowe inwestycji realizowanej przez Funai Electric (Polska) Sp. z o.o. w Nowej Soli pod nazwa: Fabryka sprzętu RTV, w latach 2006–2009

Projekt umowy ramowej o udzielenie dotacji celowej pomiędzy Ministrem Gospodarki a Funai Electric (Polska) Sp. z o.o

Art. 117 ustawy z dnia 30 czerwca 2005 r. o finansach publicznych

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng, Tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 5 43 980 milj PLN

Abi osatähtsus

8 %

Kestus

Majandusharud

Tööstus, Elektri- ja optikaseadmed

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Minister Gospodarki

Plac Trzech Krzyży 3/5

PL-00-507 Warszawa

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

21.12.2007

Abi nr

N 424/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Comunidad de Madrid

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ayudas para el fomento de la inovación en el sector de las energías renovables y el ahorro energético

Õiguslik alus

Orden de la Consejería de Economía y Consumo por la que se aprueban las bases reguladoras para el fomento de la innovación en el sector de las energías renovables y el ahorro energético

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 3-5 milj EUR

Kavandatud abi kogusumma: 18 milj EUR

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

1.1.2009-31.12.2012

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Dirección General de Innovación Tecnológica de la Consejería de Economía e Innovación Tecnológica

C/ Cardenal Marcelo Spínola, 14

E-28016 Madrid

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/4


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/02)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.12.2006

Abi nr

NN 6/06

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

UK film development and production funds

Õiguslik alus

National Lottery Act 1993, as amended by National Lottery Act 1998 and SI's 1994 No 1342, 1999 No 2090 & 2000 No 78 National Lottery

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Otsene toetus, Kapitalisüstid, Hüvitatav abi

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 22,12 milj GBP

Kavandatud abi kogusumma: 110,6 milj GBP

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

Kuni 31.12.2012

Majandusharud

Meelelahutus, kultuur ja sport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

UK Film Council

10 Little Portland Street

London W1W 7JG

United Kingdom

Scottish Screen

249 West George Street

Glasgow G2 4QE

United Kingdom

NIFTC

Alfred House

21 Alfred Street

Belfast BT2 8ED

United Kingdom

Arts Council of Wales

9 Museum Place

Cardiff, CF10 3NX

United Kingdom

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/5


Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

(2008/C 41/03)

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele muudetakse Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt:

Leheküljel 101 asendatakse rubriigi 2309 tekst järgmisega:

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted (valmistised)

„Vaata selle grupi märkust 1.

Tärklisesisalduse määramisel kohaldatakse komisjoni direktiivi 72/199/EMÜ (EÜT L 123, 29.5.1972, lk 6) I lisa punktis 1 sätestatud polarimeetrilist meetodit (tuntud ka kui modifitseeritud Ewersi meetod).

Komisjoni määruse (EÜ) nr 121/2008 (ELT L 37, 12.2.2008, lk 3) lisas sätestatud ensümaatilist analüüsimeetodit kasutatakse rubriigi 2309 tähenduses loomasöödana kasutatavate toodete (valmististe) tärklisesisalduse määramiseks juhul, kui järgmisi söötasid on märkimisväärses koguses:

a)

(suhkru)peedisaadused, näiteks (suhkru)peedipulp, (suhkru)peedimelass, melasseeritud (suhkru)peedipulp, (suhkru)peedimelassi raba, (peedi)suhkur;

b)

tsitruspulp;

c)

linaseemned; linakook; linasrott;

d)

rapsiseemned; rapsikook; rapsisrott; rapsiseemnekestad;

e)

päevalilleseemned; päevalillesrott; päevalillesrott osaliselt kooritud päevalilleseemnetest;

f)

koprakook; koprasrott;

g)

kartulipulp;

h)

kuivpärm;

i)

inuliinirikkad tooted (nt maapirniliistakud ja -jahu);

j)

kõrned.

Kui ei ole selge, kas rubriigi 2309 tähenduses loomasöödana kasutatavates toodetes (valmististes) on tärklist, võib selle kontrollimiseks kasutada kvalitatiivset mikroskoobianalüüsi.

Piimatoodete kohta vaata selle grupi lisamärkust 4. Tärklise- ja piimakomponentide sisaldus tuleb tootel sellistena ka ära tuua.”


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1352/2007 (ELT L 303, 21.11.2007, lk 3).

(2)  ELT C 50, 28.2.2006, lk 1.


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/6


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.5021 — Mercapital/Carlyle/Arsys Group)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/04)

4. veebruaril 2008 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5021 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/7


Euro vahetuskurss (1)

14. veebruar 2008

(2008/C 41/05)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4626

JPY

Jaapani jeen

158,22

DKK

Taani kroon

7,4542

GBP

Inglise nael

0,74160

SEK

Rootsi kroon

9,3288

CHF

Šveitsi frank

1,6112

ISK

Islandi kroon

97,31

NOK

Norra kroon

7,9510

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,346

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

261,43

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6963

PLN

Poola zlott

3,5848

RON

Rumeenia leu

3,6491

SKK

Slovakkia kroon

32,931

TRY

Türgi liir

1,7499

AUD

Austraalia dollar

1,6164

CAD

Kanada dollar

1,4560

HKD

Hong Kongi dollar

11,4093

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8522

SGD

Singapuri dollar

2,0722

KRW

Korea won

1 381,65

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,2240

CNY

Hiina jüaan

10,5167

HRK

Horvaatia kuna

7,2610

IDR

Indoneesia ruupia

13 477,86

MYR

Malaisia ringit

4,7308

PHP

Filipiini peeso

59,879

RUB

Vene rubla

36,0180

THB

Tai baht

46,803

BRL

Brasiilia reaal

2,5473

MXN

Mehhiko peeso

15,7010


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/8


TEATIS IMPORTIJATELE

Bangladeshist pärit tekstiiltoodete importimine ühendusse

(2008/C 41/06)

Euroopa komisjon teavitab ühenduse ettevõtjaid sellest, et harmoneeritud süsteemi 61. ja 62. gruppi kuuluvate Bangladeshist pärit ja üldise soodustuste süsteemi tariifisoodustuse taotlusega hõlmatud tekstiiltoodete päritolu suhtes on põhjendatud kahtlusi.

Ühendus teostas koostöös kohalike ametiasutustega Bangladeshis haldus- ja kontrolliülesandeid, mille raames leiti, et märkimisväärne osa päritolusertifikaatide vorme A oli kas võltsitud või antud välja vale- või eksitava teabe alusel.

Ühenduse ettevõtjatel, kes deklareerivad Bangladeshist pärit ja harmoneeritud süsteemi 61. ja 62. gruppi kuuluvaid tekstiiltooteid ja/või esitavad kõnealuste toodete päritolu tõendavaid dokumente, soovitatakse käesolevaga võtta tarvitusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud, kuna kõnealuse kauba lubamine vabasse ringlusse võib põhjustada tollivõla tekkimise ning sellest tulenevalt ühenduse finantshuvide kahjustamise pettuse läbi.

Käesoleva teatisega asendatakse importijatele suunatud teatis „Bangladeshist pärit tekstiiltoodete ühendusse importimine üldise soodustuste süsteemi alusel”, EÜT C 119, 30.4.1999, milles tuletati importijatele meelde olla päritolutõendite vormiga A alati ettevaatlik.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/9


Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/07)

Abi nr

XS 322/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Ayudas para creación y mejora de empresas de comercialización y transformación de productos forestales

Õiguslik alus

Orden del 22 de junio de 2007 por la que se establecen las bases y se convocan para el año 2007 ayudas para el aumento del valor añadido de productos forestales.

Corrección de errores, publicada el 16 de julio de 2007, de la orden del 22 de junio de 2007 por la que se establecen las bases y se convocan para el año 2007 ayudas para el aumento del valor añadido de los productos forestales.

Artículo 52 del reglamento (CE) no 1698/2005 del Consejo, del 20 de septiembre, relativo a la ayuda al desarrollo rural a través del Fondo Europeo Agrícola de Desarrollo Rural (FEADER)

Kavas ette nähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

9 miljonit EUR

Tagatud laenusumma

 

Üksiktoetus

Toetuse üldsumma

 

Tagatud laenusumma

 

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

50 % investeeringuid immateriaalsesse varasse

45 % investeeringuid materiaalsesse varasse

Rakendamise kuupäev

13.8.2007

Abikava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2013

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

VKEde omakapitali suunatud abi

Kaasrahastamine EAFRDist mikroettevõtete puhul

Asjaomased majandusharud

Abi piirdub konkreetsete majandusharudega.

Jah

Muu töötlev tööstus

Metsandus

Muud teenused

Metsandusega seotud teenused

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Conselleria do Medio Rural

Xeral de Montes e Industrias Forestais

San Lázaro, s/n.

E-15781 Santiago de Compostela. A Coruña

Tel: (34) 981 54 61 09

E-mail: montes.galicia@xunta.es

Internet: www.xunta.es/Dog/Dog2007.nsf/FichaContenido/2529E?OpenDocument


Abi nr

XS 328/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Andalucía

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi

Prorroga para el año 2008 del régimen XS 94/07 — Ayudas de investigación y desarrollo tecnológico e innovación que se concedan por la Administración de la Junta de Andalucía

Õiguslik alus

Orden de 22 de enero de 2007, que modifica el anexo del Decreto 116/2002, de 2 de abril, por el que se establece el marco regulador de las ayudas de investigación y desarrollo tecnológico e innovación que se concedan por la Administración de la Junta de Andalucía. (Boletín Oficial de la Junta de Andalucía núm. 39 de 22 de febrero de 2007)

Meetme liik

Abiskeem

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 200 milj EUR

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 5bis ja artikliga 5ter

Andaluusia on piirkond, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a:

Abi: 100 %

Alusuuringuteks: 70 %

Tööstusuuringuteks: 40 %

konkurentsieelseks arendustegevuseks

tööstusuuringutele eelnevateks tehnilisteks teostatavusuuringuteks: 75 %

Rakendamise kuupäev

1.1.2008

Kestus

31.12.2008

Eesmärk

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Secretaría General de Acción Exterior

Consejería de la Presidencia

Junta de Andalucía

Tel: (34) 955 03 52 05

E-mail: Javier.visus@juntadeandalucia.es

http://www.andaluciajunta.es/portal/boletines/2007/02/aj-bojaVerPagina-2007-02/0,23340,bi%253D695773561881,00.html


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/11


RIIGIABI —PRANTSUSMAA

Riigiabi C 53/07 (ex NN 12/07) — Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskoja abi äriühingule Airport Marketing Services

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/08)

Käesolevale kokkuvõttele lisatud autentses keeles esitatud 28. novembri 2007 kirjas teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abi EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamisest saata oma märkused aadressil:

European Commission

Directorate-General Energy and Transport

Directorate A

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 41 04

Märkused edastatakse Prantsusmaale. Märkusi esitav huvitatud isik võib kirjalikult taotleda oma andmete konfidentsiaalsust, esitades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

MENETLUS

Pärast riigiabist teatamist 26. jaanuaril 2007 uuris Euroopa Komisjon lepinguid, mille Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskoda sõlmis 30. juunil 2005 lennuettevõtja Ryanair ja selle tütarettevõtjaga Airport Marketing Services (1).

MEETMETE KIRJELDUS

Esimene Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskoja ning Ryanairi vahel sõlmitud leping (lennujaamateenuste leping) käsitleb 2003. aasta aprillis avatud Londoni (Stansted)–Pau lennuliini. Leping sõlmiti 30. juunil 2005 esialgse kehtivusajaga 5 aastat, mida on võimalik pikendada viie aasta võrra. Lepinguga asendatakse 28. jaanuaril 2003 sõlmitud esialgne leping, mille Pau halduskohus oli 3. mail 2005 tühistanud.

Teises lepingus (veebipõhiste turundusteenuste leping) täpsustatakse tingimused, mille alusel Airport Marketing Services osutab teatavaid reklaamteenuseid, mis tuleb lisada Ryanairi veebilehele www.ryanair.com. Lepingu eesmärk on määratleda tingimused, mille alusel Airport Marketing Services osutab Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskojale kindlaid turundusteenuseid, eesmärgiga reklaamida Pau ja Béarni piirkonna mitmesuguseid turismi- ja äriobjekte. Lepingu alusel on turundusteenuste osutamise peamine kanal veebileht www.ryanair.com, mis võimaldab saavutada sihtrühma ehk odavlennuettevõtja Ryanair võimalike reisijate otsest tähelepanu.

Veebipõhiste turundusteenuste lepingu kohaselt on äriühingul Airport Marketing Services ainulitsents turundusteenuste pakkumiseks reisiteenuste veebilehel www.ryanair.com. Turundusteenuste leping sõlmiti samuti 30. juunil 2005 kehtivusajaga 5 aastat, mida on võimalik pikendada viie aasta võrra.

Kõnealuse lepingu kohaselt maksab Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskoda äriühingule Airport Marketing Services kindla summana 437 000 EUR aastas.

MEETMETE HINDAMINE

Abi olemasolu

Osas Abi olemasolu väljendab komisjon kahtlust, kas lennujaamateenuste lepingu ja turundusteenuste lepingu puhul on tegemist abi olemasoluga.

Lennujaamateenuste leping

Komisjon märgib, et lennujaamateenuste lepingus, milles sätestatakse Pau lennujaama infrastruktuuri lennuettevõtja Ryanair käsutusse andmise tingimused, ei nähta selle eest ette rahalist tasu.

Seoses sellega märkisid Prantsusmaa ametiasutused, et lepingus mainitud tariife kohaldatakse kõigi Pau lennujaama kasutavate lennuettevõtjate suhtes ning et need on kättesaadavad lennujaama käitajale vastava taotluse esitamisel.

Pau lennujaam teenindab ka lennuettevõtjat Air France, kes teostab päevas mitmeid lende Pariisi ja Lyoni lennujaamadesse, ning samuti lennuettevõtjat Transavia, kes teostab 1–2 korda nädalas lende Amsterdami. Komisjon palub Prantsusmaa ametiasutustel täpsustada, millised on kõnealuste lennuettevõtjate suhtes kohaldatavad lennujaamamaksud, ning esitada komisjonile lennuettevõtjatega sõlmitud lepingud. Prantsusmaa ametiasutustel palutakse esitada 2006. ja 2007. aastal kohaldatud tariifide loetelu.

Komisjon tõstatab küsimuse, kas Ryanairil on olemas samasugune lennujaamateenuste leping Pau–Charleroi lendude korraldamiseks, ning palub Prantsusmaa ametiasutustel esitada komisjonile kõnealuse lepingu tingimused.

Lepingu artiklis 7.1, milles käsitletakse Ryanairil maksta tulevaid lennujaamamakse, on punkt 7.1.3, mille kohaselt võttes arvesse Ryanairi tavapärast päevast lennusagedust iga 25 minuti tagant lepiti kokku, et Ryanair ei pea maksma tavatingimustel parkimise ja valgustusega seotud makse. Prantsusmaa ametiasutustel palutakse selgitada, miks Ryanairi suhtes neid makse ei kohaldata, ning esitada üksikasjad kõnealuste maksude sissenõudmise kohta Ryanairilt ja teistelt Pau lennujaamast lende teostavatelt lennuettevõtjatelt.

Prantsusmaa ametiasutustel palutakse esitada üksikasjalik teave riigilõivude (lennujaamamaksu ja tsiviillennundusmaksu) süsteemi toimimise kohta ning selle kohta, kas lõivusüsteemi kohaldatakse samal viisil teiste lennuettevõtjate suhtes, keda Pau lennujaam teenindab. Lõpuks palutakse Prantsusmaa ametiasutustel esitada Pau lennujaama äriplaan ja näidata, kas lennujaama tegevus on kasumlik.

Üksikasjaliku teabe puudumisel ei saa komisjon selles etapis välistada, et Ryanairile ja/või teistele lennuettevõtjatele antakse lennujaamateenuste lepingu põhjal riigiabi, ning palub huvitatud isikutel esitada oma märkused.

Turundusteenuste leping

Äriühing Airport Marketing Services on Ryanairi sajaprotsendilise osalusega tütarettevõtja. Veebileht www.ryanair.com, mille suhtes äriühing Airport Marketing Services omab turundusteenuste pakkumise ainulitsentsi, on ainus kanal, mille kaudu müüb lennuettevõtja Ryanair oma lennupileteid. Mõlemad lepingud on sõlmitud samal kuupäeval (30. juunil 2005).

Komisjonile esitatud dokumentatsioonist ei järeldu, et Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskoda tegutses turundusteenuste lepingu sõlmimisel äriühinguga Airport Marketing Services samamoodi, nagu oleks käitunud turumajanduse tingimustes tegutsev erainvestor. Seevastu märgitakse, et „väidetava riigiabi suurus on 437 000 EUR, nagu lepingus näidatud”.

Eelnevat silmas pidades tõstatab komisjon küsimuse, kas lepingus sätestatud turundusteenused on Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskoja jaoks vajalikud ning kas lepingut ei sõlmitud üksnes Pau–Londoni (Stansted) lennuliini rahastamiseks. Komisjon kahtleb lisaks, kas osutatud teenuste hind ei ole turuhinnast kõrgem.

Seetõttu ei saa komisjon välistada, et iga-aastane makse 437 000 EUR loob lennuettevõtja Ryanair jaoks eelise tütarettevõtja Airport Marketing Service kaudu.

Järeldused

Eelnevat arvesse võttes ei saa komisjon selles etapis välistada, et Ryanairile ja/või teistele lennuettevõtjatele antakse lennujaamateenuste lepinguga riigiabi, ning palub huvitatud isikutel esitada oma märkused.

Seoses turundusteenuste lepinguga leiab komisjon, et teatatud meede võib kujutada endast abi, mis on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 keelatud, välja arvatud juhul, kui seda saab pidada ühisturuga kokkusobivaks vastavalt ühele asutamislepingus või selle rakendussätetes ette nähtud eranditest.

Kokkusobivus

Komisjon leiab, et hindamise õiguslik alus on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c ja komisjoni teatis „Ühenduse suunised lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku standardabi kohta” (2) (edaspidi „suunised”).

Komisjon kontrollis, kas suuniste punktis 5.2 sätestatud kokkusobivuse kriteeriumidest on kinni peetud, ning tõstatas järgmised kahtlused/küsimused:

Komisjon kutsub Prantsusmaa ametiasutusi esitama üksikasjalikku teavet Pau–Londoni (Stansted) lennuliini avamise kohta 2003. aasta aprillis ning täpsustama, millised olid esialgse lennujaamateenuste lepingu tingimused. Ennekõike peaksid Prantsusmaa ametiasutused täpsustama, kas uue lepingu sõlmimist Ryanairiga (ja turunduslepingu sõlmimist selle tütarettevõtjaga Airport Marketing Services) 2005. aasta juunis pärast esialgse lepingu tühistamist Pau halduskohtu poolt tuleb käsitleda tagasiulatuvana 2003. aasta aprilli suhtes. Prantsusmaal palutakse esitada üksikasjalikku teavet Pau halduskohtu 3. mai 2005. aasta otsuse kohta.

Prantsusmaal palutakse lisaks täpsustada, kas abi on seotud uute lennuliinide avamisega.

Abi makstakse igal aastal kindla summana. Vastupidiselt suunistes sätestatud tingimustele ei ole abi kahanev ning dokumentatsioonist ei järeldu, et eelnevalt oleks esitatud äriplaan kontrollimaks, kas meede osutub kindla aja jooksul elujõuliseks.

Kõnealuse juhtumi puhul näib abi kompenseerivat kõik turunduskulud ning see ei tundu olevat mõeldud kompenseerima lisaliini avamisest või täiendavate regulaarlendude korraldamisest lennuettevõtjale tekkinud lisakulusid, mis peaksid pärast teenuse käivitamist kaduma.

Lepingutingimustest ei järeldu, et abi summa oleks seotud transporditavate reisijate arvuga.

Leping sõlmiti pakkumismenetlust korraldamata ning teistel võimalikel huvitatud lennuettevõtjatel puudus võimalus esitada oma kandidatuur asjaomase liini kasutamiseks ja stardiabi saamiseks. Seoses sellega märgivad Prantsusmaa ametiasutused, et Pau-Béarni kaubandus- ja tööstuskoda kohaldas riigihangete seadustiku artiklis 35–III–4 sätestatud erandlikku menetlust, mis annab riigihanke korraldamise vabastuse juhul, kui teenust on võimeline osutama vaid üks teenuste osutaja. Võttes arvesse lennusektori avatust konkurentsile, kahtleb komisjon, kas käesoleva juhtumi puhul on erandliku menetluse kohaldamine asjakohane.

Reklaam: dokumentatsioonist ei selgu, kas Prantsusmaa ametiasutused näevad ette toetust saavate lennuliinide loetelu avaldamist, näidates iga liini puhul ära riikliku rahastamisallika, abi saaja, antava abi summa ja asjaomaste reisijate arvu.

Kaebuste esitamine: dokumentatsioonist ei selgu, et liikmesriikide tasandil on ette nähtud kaebuste esitamise mehhanism (lisaks riigihankedirektiivides Nõukogu 21. detsembri 1989. 89/665/EÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (3) ja 25. veebruari 1992. aasta 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (4) sätestatud kaebuse esitamise võimalustele), et vältida igasugust diskrimineerimist seoses abi andmisega.

Karistused: äriühinguga Airport Marketing Services sõlmitud lepingu artiklis 8 sätestatakse mõlema lepingupoole suhtes võimalus leping lõpetada, kui teine pool on seda tõsiselt rikkunud. Lepingus ei ole aga määratletud „tõsise rikkumise” mõistet. Ükski lepingutingimus ei käsitle makstud summade tagasinõudmist kohustuste mittetäitmisel.

Pärast abi tingimuste uurimist avaldab komisjon suunistes sätestatud kriteeriumidest lähtuvalt kahtlust, kas asjaomane riigiabi on asutamislepinguga kooskõlas. Väljendatud kahtluse tõttu on vaja juhtumit põhjalikumalt analüüsida ning võimaldada huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (5) artiklile 14 võib abi saajalt nõuda igasuguse ebaseaduslikult antud abi tagastamist.

KIRJA TEKST

„Par la présente, la Commission a l'honneur d'informer la France qu'après avoir examiné les informations fournies par vos autorités sur l'aide citée en objet, elle a décidé d'ouvrir la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE.

1.   PROCÉDURE

1.

Par courrier du 26 janvier 2007, les autorités françaises ont notifié à la Commission une aide octroyée à la société Airport Marketing Services sous forme de contrat marketing conclu avec cette dernière. Cette aide ayant été déjà versée par les autorités françaises, elle a été enregistrée par la Commission dans le registre des aides illégales sous le numéro NN 12/07.

2.

À la demande des autorités françaises, une réunion entre les représentants des autorités françaises et les services de la Commission a eu lieu le 20 février 2007.

3.

Par lettre du 22 janvier 2007, la Commission a invité les autorités françaises à fournir quelques éléments complémentaires nécessaires. Faute de réponse, un rappel a été adressé aux autorités françaises le 15 juin 2007. Par lettre du 13 juillet 2007, les autorités françaises ont fourni les éléments complémentaires.

4.

À la demande des autorités françaises, une réunion entre les représentants des autorités françaises et les services de la Commission a eu lieu le 16 juillet 2007.

2.   DESCRIPTION DE LA MESURE

2.1.   Aéroport de Pau-Pyrénées

5.

L'aéroport de Pau-Pyrénées est situé dans la région Aquitaine dans le Département des Pyrénées-Atlantiques. En 2006, l'aéroport de Pau a accueilli 721 204 passagers.

6.

La propriété et la compétence de l'aéroport de Pau sont détenues par le Syndicat mixte de l'aéroport de Pau-Pyrénées qui est un groupement de collectivités régionales et locales (région Aquitaine, département des Pyrénées-Atlantiques, communauté d'agglomération de Pau-Pyrénées et 16 communautés de communes) (6).

7.

L'exploitation de l'aéroport est assurée par la Chambre de Commerce et d'Industrie de Pau-Béarn (ci-après la CCIPB) (7) dans le cadre d'une concession du Syndicat mixte dont l'échéance est en 2015.

2.2.   Objet de la notification

2.2.1.   Introduction

8.

Le 30 juin 2005, la CCIPB a conclu deux contrats avec d'une part, la compagnie aérienne Ryanair et d'autre part, sa filiale Airport Marketing Services (ci-après “AMS”) (8) pour organiser l'exploitation de la liaison reliant les aéroports de Pau et de Londres-Stansted.

9.

Le premier contrat précise les modalités de mise à disposition des infrastructures de l'aéroport de Pau au bénéfice du transporteur, notamment en ce qui concerne les prestations d'assistance en escale et la mise à disposition de locaux privatifs.

10.

Le second contrat précise les modalités suivant lesquelles AMS effectue certaines prestations publicitaires devant être insérées sur le site internet de Ryanair www.ryanair.com.

2.2.2.   Contrat de services aéroportuaires conclu entre la CCIPB et Ryanair

11.

Le Contrat de services aéroportuaires conclu entre la CCIPB et Ryanair concerne la liaison Londres Stansted — Pau, lancée en avril 2003. Il a été conclu le 30 juin 2005 pour une durée initiale de 5 ans, avec reconduction possible pour cinq années supplémentaires (article 2.2). Il remplace le contrat initial conclu le 28 janvier 2003, annulé par le Tribunal Administratif de Pau le 3 mai 2005 (considérant A).

12.

L'objet du Contrat de services aéroportuaires est de “déterminer à la fois les conditions opérationnelles et financières auxquelles Ryanair s'engage à mettre en service et à assurer des vols commerciaux internationaux au départ et à l'arrivée de l'aéroport. De plus, le présent Contrat définit les conditions d'atterrissage, d'assistance et les autres services proposés à Ryanair par l'Aéroport” (l'article 1.1 et 1.2 du contrat).

13.

Conformément à l'article 3 de ce contrat “les conditions dont bénéficie Ryanair au titre du présent Contrat seront également appliquées à toute compagnie aérienne avec laquelle l'Aéroport Pau-Pyrénées déciderait d'ouvrir une nouvelle ligne internationale à bas prix. Lesdites conditions seront modulées en fonction des caractéristiques des lignes internationales nouvellement créées et notamment: fréquence des vols, nombre des passagers transportés, conditions tarifaires de vol”.

14.

Selon l'article 4 du Contrat de services aéroportuaires, Ryanair assurera des services aériens réguliers et quotidiens sur la liaison Londres — Pau et paiera à l'aéroport les redevances détaillées aux alinéas 7.1 et 7.2. Les tarifs des redevances mentionnés à l'article 7.1 font dans un premier temps l'objet d'une proposition élaborée par l'exploitant de l'aéroport et sont ensuite agréés par les autorités françaises, plus précisément par le ministère chargé de l'aviation civile et par le ministère de l'économie, des finances et de l'industrie. Ces tarifs s'appliquent à l'ensemble des transporteurs aériens desservant l'aéroport de Pau. Ils sont disponibles sur demande formulée auprès de l'exploitant de l'aéroport (9).

2.2.3.   Contrat de services marketing sur internet conclu entre la CCIPB et la société Airport Marketing Services

15.

D'après les dispositions du Contrat de services marketing sur internet (ci-après le “Contrat de services marketing”), la société AMS “dispose d'une licence exclusive pour proposer des services marketing sur le site de voyages www.ryanair.com” (considérant A).

16.

Ce contrat est explicitement lié au Contrat de services aéroportuaires: “le présent contrat repose sur l'engagement de Ryanair à exploiter quotidiennement une ligne entre Pau et Londres (Stansted)” (article 1.1).

17.

Le Contrat de services marketing a été conclu le 30 juin 2005 pour une durée de 5 ans, avec reconduction possible pour cinq années supplémentaires (article 2.2).

18.

Le Contrat de services marketing a pour objet de “déterminer les conditions auxquelles Airport Marketing Services fournira à la CCIPB des services marketing spécifiques destinés à promouvoir les diverses attractions touristiques et d'affaires de la région de Pau et du Béarn. L'outil principal servant à fournir des services marketing au titre du présent contrat est le site web www.ryanair.com qui permet un ciblage direct des passagers potentiels de la compagnie aérienne à bas prix Ryanair” (article 1.1).

19.

L'ensemble des services marketing repose sur:

un espace approprié sur la page correspondant à la destination Pau du site www.ryanair.com pour cinq (5) paragraphes de 150 mots dans la section ‘Airport marketing Services Top Five Things To Do’ (cinq choses à ne pas manquer à Pau) (coûts pour un paragraphe par an selon la grille tarifaire  (10) : 20 000 EUR),

un espace approprié sur la barre de droite de la page correspondant à la destination Pau du site www.ryanair.com pour la présence d'un (1) lien vers le site web désigné par la CCIPB (coûts pour un lien par an selon grille tarifaire: 15 000 EUR),

un espace approprié sous la section ‘Top Five Things To Do’ de la page correspondant à la destination Pau du site www.ryanair.com pour sept (7) liens vers les sites web désignés par la CCIPB (coûts pour un lien par an selon grille tarifaire: 10 000 EUR),

42 (quarante-deux) jours par an de présence d'un lien vers le site web désigné par la CCIPB sur la page d'accueil en langue anglaise du site www.ryanair.com (coût par jour selon grille tarifaire: 6 000 €)” (article 3).

20.

Au total, la CCIPB paiera à la société AMS la somme forfaitaire de 437 000 EUR par an (article 4.1). Cette somme ne paraît pas liée au nombre de billets vendus sur les vols Ryanair.

21.

Dans le cas d'espèce, les tarifs forfaitaires établis dans le contrat ne sont pas modulables en fonction, par exemple, statistiques de consultation du site Internet de Ryanair, comme le veut la pratique normale pour ce type de produits (voir paragraphe 22). Il est simplement mentionné que le niveau de couverture marketing par la CCIPB sur le site www.ryanair.com permettra d'attirer “au mois 40 000 passagers à l'arrivée par an” (paragraphe 1.1).

22.

A cet égard, selon les informations des autorités françaises, les spécialistes en communication indiquent que le “tarif des bandeaux publicitaires inclus sur le site ‘voyage’ d'un portail grand public français peuvent varier, en fonction de leurs dimensions, de leur caractéristiques multimédia (clignotement, vidéo, etc.) de 40 EUR à 72 EUR par millier de téléchargements de la page concernée (9).

23.

Le paragraphe 4.2 du contrat exclut que toute autre société, désignée par la CCIPB, puisse faire des réservations de vols, d'hébergement, de locations des voitures ou tout autre service éventuellement proposé par la société AMS (11).

24.

Toutefois, selon les informations des autorités françaises, la promotion touristique du Béarn relève des compétences du “Comité départemental du tourisme Béarn Pays Basques” (ci-après le Comité). Pour assurer la promotion de la région, ce Comité a élaboré un site Internet, www.tourisme64.com (12).

25.

A titre d'exemple, le Comité a mis en ligne sur internet son Plan Action 2007 — Programme et budget prévisionnel (ci-après le “Plan d'action 2007”) et y précise ses actions de promotion à l'international. Ainsi, les marchés britannique et irlandais sont prioritairement ciblés, notamment en raison de l'existence des liaisons exploitées par Ryanair à destination de Pau et Biarritz en provenance de Londres-Stansted, Dublin et Shannon.

26.

Pour mener à bien ces actions qui concernent également d'autres marchés (Espagne, Pays-Bas, Allemagne, Canada, Belgique, Chine), le Comité entend mobiliser un budget de 60 000 EUR (9).

27.

Dans le Plan d'action 2007, il est mentionné, parmi les actions pour 2007 “achats d'espaces publicitaires sur des portails Internet, notamment Ryanair (lignes Londres, Dublin et Shannon) pour accélérer l'audience du site Internet” (page 14).

28.

Pour conclure, les autorités françaises avancent que les deux contrats (Contrat de services aéroportuaires et Contrat de services marketing), “bien que juridiquement indépendants, sont néanmoins étroitement liés (13). Dès lors, nonobstant les services publicitaires effectivement rendus, les autorités françaises considèrent que le montant entier de 437 000 EUR par an est constitutif d'une aide d'État.

2.3.   Existence de l'aide

29.

Conformément à l'article 87, paragraphe 1, du Traité toute aide accordée par un État membre aux moyen de ressources d'État qui fausse ou qui menace de fausser la concurrence est incompatible avec le marché commun, dans la mesure où elle affecte les échanges entre États membres, sauf dérogations prévues par le Traité.

2.3.1.   Ressources d'État

30.

Les Contrats de services marketing et de services aéroportuaires ont été conclus entre Ryanair et AMS, d'un coté, et la CCIPB, de l'autre. Eu égard à la nature publique de la CCIPB (14), la Commission en conclut que les contrats impliquent l'utilisation de ressources d'État. En conséquence, les marchés conclus impliquent un transfert, en faveur de sociétés Ryanair et AMS, des ressources dont l'État français dispose ou aurait pu disposer.

2.3.2.   Avantage sélectif

2.3.2.1.   Contrat de services aéroportuaires

31.

La Commission observe que le Contrat de services aéroportuaires qui établit les modalités de mise à disposition des infrastructures de l'aéroport de Pau au bénéfice de la compagnie aérienne Ryanair ne donne lieu à aucun versement financier. Toutefois, afin d'apprécier si une mesure étatique constitue une aide, il convient ensuite de déterminer si l'entreprise bénéficiaire reçoit un avantage économique qui lui évite de supporter des coûts qui auraient normalement dû grever les ressources financières propres de l'entreprise.

32.

A cet égard, les autorités françaises ont indiqué que “ces tarifs s'appliquent à l'ensemble des transporteurs aériens desservant l'aéroport de Pau. Ils sont disponibles sur demande formulée auprès de l'exploitant de l'aéroport (annexe 1). C'est donc en ce sens qu'il faut comprendre les dispositions de l'article 3 de la convention précitée”. Toutefois, la liste des tarifs fournie par les autorités françaises date de 2005. Les autorités françaises sont priées de fournir les listes des tarifs applicables pour 2006 et 2007.

33.

L'aéroport de Pau est desservi notamment par Air France qui opère plusieurs vols par jour vers les aéroports de Paris et de Lyon, et il est aussi desservi par la compagnie aérienne Transavia qui opère, 1 à 2 fois par semaine, les vols vers Amsterdam. La Commission prie les autorités françaises de préciser quelles sont les charges aéroportuaires qui s'appliquent à ces compagnies et de fournir à la Commission les contrats conclus avec ces dernières.

34.

Selon le programme de vols pour l'automne et l'hiver 2008 publié sur les pages internet de l'aéroport de Pau (15), Ryanair opère, trois fois par semaine, les vols vers l'aéroport de Charleroi. La Commission se demande si un contrat similaire de services aéroportuaires existe pour les vols de Pau à Charleroi et prie les autorités françaises de fournir à la Commission les modalités de ce contrat.

35.

L'article 7.1 qui mentionne les redevances aéroportuaires à payer par Ryanair, stipule, au point 7.1.3 qu'il “est convenu que, dans le cadre de son fonctionnement normal avec une rotation de 25 minutes et en journée, Ryanair ne doit normalement pas avoir à payer lesdites Redevances de stationnement et de balisage.” Les autorités françaises sont priées d'expliquer pourquoi ces redevances ne s'appliquent pas à Ryanair et de fournir les détails sur les modalités de facturation de ces redevances par l'aéroport à Ryanair et aux autres compagnies aériennes qui opèrent à partir de Pau.

36.

Conformément à l'article 4.3, Ryanair prélèvera et remettra aux autorités concernées les taxes d'État (taxe d'aéroport et taxe d'aviation civile). Les autorités françaises sont priées de fournir les informations détaillées sur le fonctionnement de ce système et sur le fait de savoir s'il s'applique de la même manière aux autres compagnies aériennes desservant Pau.

37.

Enfin, les autorités françaises sont priées de fournir le plan d'affaire de l'aéroport de Pau et d'indiquer si les activités de l'aéroport sont bénéficiaires.

38.

Faute d'avoir des informations détaillées, la Commission ne peut pas exclure, à ce stade, qu'une aide d'État soit versée à Ryanair et/ou à d'autres compagnies aériennes sur la base du Contrat de services aéroportuaires et prie les parties intéressées de présenter leur commentaires.

2.3.2.2.   Contrat de services marketing

39.

La Commission doit vérifier, si, par le moyen des ressources d'État, la société AMS bénéficie d'un avantage par rapport à d'autres sociétés.

40.

La mesure est sélective dans la mesure où elle est destinée à une seule société — à la société AMS.

41.

La société AMS est une filiale à 100 % de Ryanair. Le site www.ryanair.com dont la société AMS possède une licence exclusive pour proposer les services marketing, est le seul vecteur de commercialisation des titres de transport émis par la compagnie aérienne Ryanair. Les deux contrats ont été conclus à la même date (le 30 juin 2005).

42.

Il ne ressort pas de pièces du dossier portées à la connaissance de la Commission que la CCIPB, en concluant le Contrat de services marketing avec la société AMS, ait agit comme un investisseur privé en économie de marché (16). Au contraire, il est indiqué que “l'aide d'État présumée s'élève à 437 000 EUR comme indiqué dans le contrat (9).

43.

A la lumière de ce qui précède, la Commission se demande si les services marketing conclus sont nécessaires pour la CCIPB et si le Contrat de services marketing n'a pas été conclu uniquement pour subventionner la route Pau-London Stansted. La Commission a aussi des doutes si le prix des services rendus n'est pas supérieur au prix du marché.

44.

Dès lors, la Commission ne peut pas exclure que le versement annuel du montant du 437 000 EUR ne représente un avantage à la compagnie aérienne Ryanair à travers sa filiale AMS.

2.3.3.   Affectation du commerce et de la concurrence

45.

Lorsqu'une aide financière accordée par un État membre renforce la position d'entreprises par rapport à d'autres entreprises concurrentes dans les échanges intracommunautaires, ces derniers doivent être considérés comme influencés par l'aide. Selon une jurisprudence constante (17), pour qu'une mesure fausse la concurrence, il suffit que le destinataire de l'aide soit en concurrence avec d'autres entreprises sur des marchés ouverts à la concurrence.

46.

Depuis l'entrée en vigueur du troisième volet de libéralisation du transport aérien le 1er janvier 1993 (18), rien n'empêche les transporteurs aériens communautaires d'opérer des vols sur les liaisons intra-communautaires et de bénéficier de l'autorisation de cabotage illimitée. Ainsi que la Cour l'a affirmé: “Dès lors qu'une entreprise agit dans un secteur où s'exerce une concurrence effective de la part des producteurs de différents États membres, toute aide dont elle bénéficie de la part des pouvoirs publics est susceptible d'affecter les échanges entre les États membres et de porter atteinte à la concurrence, dans la mesure où son maintien sur le marché empêche les concurrents d'accroître leur part de marché et diminue leurs possibilités d'augmenter leurs exportations (19).

47.

Dans les lignes directrices, la Commission a dit que “les incitations financières au démarrage … accordent des avantages aux compagnies bénéficiaires et peuvent donc créer directement des distorsions entre compagnies dans la mesure où elles abaissent les coûts d'exploitation des bénéficiaires. Elles peuvent aussi indirectement affecter la concurrence entre aéroports en aidant les aéroports à se développer, voire en incitant une compagnie à ‘se délocaliser’ d'un aéroport à un autre et à transférer une ligne d'un aéroport communautaire à un aéroport régional. Elles sont dès lors normalement constitutives d'aide d'État et doivent être notifiées à la Commission” (paragraphe 77 et 78).

2.3.4.   Conclusions

48.

Au vu de ce qui précède, la Commission ne peut pas exclure, à ce stade, qu'une aide d'État soit versée à Ryanair et/ou à d'autres compagnies aériennes sur la base du Contrat de services aéroportuaires et prie les parties intéressées de présenter leur commentaires.

49.

Pour ce qui concerne le Contrat de services marketing, la Commission estime que la mesure notifiée constitue une aide soumise à l'interdiction de principe de l'article 87(1) du traité CE, à moins qu'elle puisse être jugée compatible avec le marché commun au titre d'une des dérogations prévues par le traité ou par les dispositions d'application.

50.

L'aide étant illégale (voir paragraphe 1), elle doit, si déclarée incompatible, faire l'objet d'une récupération auprès de son bénéficiaire.

2.4.   Base juridique de l'appréciation

51.

La Commission considère que l'article 87(3) (c) du Traité et la Communication de la Commission les Lignes directrices communautaires sur le financement des aéroports et les aides d'État au démarrage pour les compagnies aériennes au départ d'aéroports régionaux (20) (ci-après les “lignes directrices”) constituent la base légale de l'évaluation.

2.5.   Compatibilité de l'aide

2.5.1.   Objectif des aides au démarrage

52.

Les aéroports de petite taille ne disposent souvent pas des volumes de passagers qui leur sont nécessaires pour atteindre la taille critique et le seuil de rentabilité. En conséquence, la Commission observe que les compagnies aériennes ne sont pas toujours prêtes, sans incitations à cette fin, à prendre le risque d'ouvrir des routes au départ d'aéroports inconnus et non testés.

53.

C'est pourquoi la Commission accepte que des aides publiques soient versées temporairement aux compagnies aériennes sous certaines conditions, si cela les incite à créer de nouvelles routes ou de nouvelles fréquences au départ d'aéroports régionaux et d'attirer les volumes de passagers qui leur permettront ensuite d'atteindre à terme le seuil de rentabilité. La Commission veillera à ce que de telles aides n'avantagent pas des aéroports de grande taille déjà largement ouverts au trafic international et à la concurrence (paragraphe 71 et 74 des lignes directrices).

54.

Compte tenu de ces objectifs et de difficultés importantes auxquelles peut donner lieu le lancement de la nouvelle ligne, les lignes directrices prévoient la possibilité d'accorder une aide au démarrage aux petits aéroports régionaux pour leur permettre de promouvoir de nouvelles lignes aériennes au départ de leurs aéroports, pour autant que les conditions spécifiées dans les lignes directrices au point 5.2 soient réunies.

55.

L'analyse développée ci-dessous s'applique à la mesure déclarée par les autorités françaises comme une aide à la société AMS. La même analyse s'appliquerait, le cas échéant, si la Commission confirme la présence d'une aide d'État dans le Contrat de services aéroportuaires sur la base des informations manquantes, qu'il est demandé aux autorités françaises de fournir.

2.5.2.   Les conditions de compatibilité

56.

Compte tenu des conditions fixées au paragraphe 79 des lignes directrices a)-l), la Commission observe que:

a)

Le bénéficiaire doit être titulaire d'une licence conformément au règlement (CEE) no 2407/92.

Dans le cas d'espèce, l'aide sera accordée au transporteur aérien possédant une licence d'exploitation en cours de validité, comme le requièrent les lignes directrices.

b)

Avec moins d'un million de passagers par an, l'aéroport de Pau relève de la catégorie D définie dans les lignes directrices (petit aéroport régional) (21), et il est à ce titre éligible à une aide au démarrage aux compagnies aériennes à son départ. L'aide n'est accordée qu'en relation avec les liaisons entre l'aéroport de Pau et un autre aéroport de l'UE (l'aéroport de Londres-Stansted).

c)

L'aide ne doit être accordée qu'en relation avec l'ouverture de nouvelles liaisons ou de rotations supplémentaires sur des liaisons existantes.

Comme mentionné dans le paragraphe 11, la ligne aérienne reliant Pau à Londres-Stansted a été exploitée par la compagnie Ryanair à partir d'avril 2003. Il est indiqué qu'à l'issue du jugement du Tribunal Administratif de Pau le 3 mai 2005 annulant la convention initiale avec Ryanair, un nouveau Contrat de services aéroportuaires a été signé pour se substituer au régime précédent.

La Commission invite les autorités françaises à présenter des informations détaillées sur le lancement de la route Pau — Londres-Stansted à partir d'avril 2003 et à préciser quelles étaient les conditions du Contrat de services aéroportuaires initial. Les autorités françaises devraient préciser notamment si la conclusion du nouveau contrat avec Ryanair (et éventuellement la conclusion du Contrat de services marketing avec sa filiale AMS), intervenues en juin 2005 après l'annulation du contrat initial par le Tribunal Administratif de Pau, doivent être considérées comme rétroactives à la date d'avril 2003.

Dans l'intervalle, la Commission doute que l'aide soit liée à l'ouverture d'une nouvelle liaison. La France est invitée à préciser si l'aide est liée au lancement des nouvelles fréquences.

La France est aussi invitée à donner des informations détaillées sur le jugement du tribunal administratif de Pau du 3 mai 2005.

d)

Viabilité à terme et dégressivité dans le temps.

L'aide est versée annuellement par des montants forfaitaires. Elle n'est pas dégressive et il ne ressort pas de pièces du dossier qu'un plan d'affaires ait été soumis au préalable pour examiner la viabilité à terme de la mesure.

e)

Compensation des coûts additionnels au démarrage: le montant de l'aide doit être strictement lié aux coûts additionnels de démarrage qui sont liés au lancement de la nouvelle route ou fréquence et que l'opérateur n'aurait pas à supporter à un rythme de croisière.

Dans le cas d'espèce, l'aide en cause semble compenser l'ensemble des coûts marketing et elle ne semble pas être conçue de manière à compenser les surcoûts supportés par le transporteur aérien du fait de l'ouverture d'une nouvelle liaison ou de l'organisation de vols réguliers supplémentaires, surcoûts qui disparaîtront une fois les services en cause mis en place.

f)

Intensité et durée: l'aide dégressive peut être accordée pour une durée maximale de trois ans. Le montant de l'aide ne peut dépasser, chaque année, 50 % du montant des coûts éligibles de cette année, et sur la durée de l'aide, une moyenne de 30 % des coûts éligibles.

Comme déjà mentionné (paragraphe 20), l'aide est versée annuellement par des montants forfaitaires sur une période de cinq années, avec reconduction possible pour cinq années supplémentaires. Comme constaté dans le point e), il ne ressort des pièces de dossier ni quels sont les surcoûts de ces services marketing liés à la promotion de la route concernée, ni que l'intensité soit limitée à 30 %. En outre, la période maximale de trois ans est dépassée.

g)

Lien avec le développement de la ligne: le versement de l'aide doit être lié au développement effectif du nombre de passagers transportés.

Comme mentionné dans le paragraphe 21, le Contrat de services marketing prévoit que le niveau de couverture marketing par la CCIPB sur le site web www.ryanair.com permettra d'attirer au moins 40 000 passagers à l'arrivée par an. Néanmoins, il ne ressort pas des clauses du contrat que le montant de l'aide soit lié au nombre de passagers transportés.

Toutefois, l'article 7 du contrat stipule que “en cas de modification importante des conditions commerciales essentielles …, notamment du niveau des passagers à l'arrivée générés du fait du présent Contrat, les Parties s'engagent à modifier le présent Contrat …”. Hormis ces dispositions de l'article 7, il n'est indiqué nulle part dans le Contrat ni dans les documents transmis par les autorités françaises qu'un système de comptabilisation du nombre de passagers est mis en œuvre et comment il fonctionne.

h)

Attribution non discriminatoire: toute entité publique qui envisage d'octroyer à une compagnie, via un aéroport ou non, des aides au démarrage d'une nouvelle route doit rendre son projet public dans un délai suffisant et avec une publicité suffisante pour permettre à toutes les compagnies intéressées de proposer leurs services.

Le marché a été attribué sans mise en concurrence et d'autres compagnies aériennes potentiellement intéressées n'ont pas eu la possibilité de se porter candidates à l'exploitation de la route concernée pour bénéficier de l'aide au démarrage.

À cet égard, les autorités françaises indiquent que la CCIPB, établissement public de l'État au sens de l'article L. 710-1 du code de commerce (22), est soumise au code des marchés publics pour ses contrats conclus à titre onéreux (23) et que “il ne ressort pas des pièces du dossier portées à la connaissance des autorités françaises qu'un appel à la concurrence pour la conclusion du marché ait été effectué. Toutefois, la CCIPB indique qu'elle a appliqué la procédure dérogatoire prévue par l'article 35–III–4o du code des marchés publics qui dispense de cette clause lorsqu'il n'y a qu'un fournisseur susceptible de fournir la prestation (annexe no 4) (9).

Eu regard à l'ouverture du secteur aérien à la concurrence, la Commission doute qu'il soit pertinent d'appliquer la procédure dérogatoire dans le cas d'espèce.

i)

Plan d'affaire démontrant la viabilité et l'analyse de l'impact de la nouvelle route sur les lignes concurrentes.

Comme constaté auparavant (point d), il ne ressort pas des pièces du dossier qu'un plan d'affaires ait été soumis au préalable pour examiner la viabilité à terme de la mesure et son impact sur des routes concurrentes.

j)

Publicité: Il ne ressort pas des pièces du dossier si les autorités françaises prévoient de publier la liste des routes subventionnées, avec pour chacune l'indication de la source de financement public, la compagnie bénéficiaire, le montant des aides versées et le nombre de passagers concernés.

k)

Recours: Il ne ressort pas des pièces du dossier qu'un mécanisme de recours soit prévu au niveau des États membres [outre les recours judiciaires prévus par les directives dites “marchés publics” 89/665/CEE et 92/13/CEE (24)] pour remédier à toute discrimination qui se produirait dans l'octroi des aides.

l)

Sanctions: Les dispositions de l'article 8 du contrat conclu avec la société AMS permettent à chacune des parties de résilier le contrat en cas de faute grave du cocontractant. Toutefois, cette notion de faute grave n'est pas définie dans le contrat. Aucune clause du contrat ne concerne la récupération des sommes versées en cas d'inexécution.

57.

La Commission prend note des objectifs de la mesure qui sont de promouvoir activement les infrastructures touristiques de la région béarnaise ainsi que des effets positifs attendus comme création d'emplois dans le tissu industriel et commercial local et par la redynamisation d'espaces ruraux. La Commission prend note aussi de la difficulté d'attirer les compagnies aériennes pour exploiter une route à partir des petits aéroports régionaux.

58.

Néanmoins, à la lumière de ce qui précède, la Commission a des doutes, au vu des critères établis dans les lignes directrices, sur la compatibilité avec le traité de l'aide d'État concernée.

59.

Ces doutes rendent nécessaire une analyse plus approfondie du dossier en permettant aux parties intéressées de présenter leurs observations sur la mesure.

3.   DÉCISION

60.

Compte tenu des considérations qui précèdent, la Commission invite la France, dans le cadre de la procédure de l'article 88, paragraphe 2, du traité CE, à présenter ses observations et à lui fournir dans un délai d'un mois à compter de la réception de la présente lettre tous les documents, informations et données nécessaires pour apprécier l'existence et la compatibilité de l'aide. Elle invite vos autorités à transmettre immédiatement une copie de cette lettre au bénéficiaire potentiel de l'aide.

61.

La Commission rappelle à la France l'effet suspensif de l'article 88, paragraphe 3, du traité CE et se réfère à l'article 14 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil qui prévoit que toute aide illégale pourra faire l'objet d'une récupération auprès de son bénéficiaire.

62.

La Commission rappelle également que l'article 11 du règlement (CE) no 659/1999, lui permet, après avoir donné à l'État membre concerné la possibilité de présenter ses observations, d'arrêter une décision enjoignant à l'État membre de suspendre le versement de toute l'aide illégale, jusqu'à ce qu'elle statue sur la compatibilité de cette aide avec le marché commun (“injonction de suspension”).

63.

Par la présente, la Commission avise la France qu'elle informera les intéressés par la publication de la présente lettre et d'un résumé de celle-ci au Journal officiel de l'Union européenne. Elle informera également les intéressés dans les pays de l'AELE signataires de l'accord EEE par la publication d'une communication dans le supplément EEE du Journal officiel, ainsi que l'autorité de surveillance de l'AELE en leur envoyant une copie de la présente. Tous les intéressés susmentionnés seront invités à présenter leurs observations dans un délai d'un mois à compter de la date de cette publication.”


(1)  Äriühing Airport Marketing Services on Ryanairi 100 %lise osalusega tütarettevõtja.

(2)  ELT C 312, 9.12.2005.

(3)  ELT L 395, 30.12.1989, lk 33.

(4)  ELT L 76, 23.3.1992, lk 14.

(5)  ELT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(6)  La propriété et la compétence sur cet aéroport ont été détenues initialement par l'Etat. Le transfert au Syndicat mixte de l'aéroport de Pau-Pyrénées est effectif depuis le 1er janvier 2007, dans le cadre de la mise en œuvre de la loi no 2004-809 du 13 août 2004 relative aux libertés et responsabilités locales.

(7)  Les Chambres de commerce et d'industrie font partie des établissements publics placés sous la tutelle de l'Etat et administrés par des dirigeants d'entreprise élus. Leurs ressources proviennent des impositions qui leur sont affectées, de la vente ou de la rémunération de leurs activités ou des services qu'ils gèrent, des dividendes et autres produits des participations qu'ils détiennent dans leurs filiales, des subventions, dons et legs qui leur sont consentis et de toute autre ressource légale entrant dans leur spécialité.

(8)  La société Airport Marketing Services est une filiale à 100 % de Ryanair.

(9)  Lettre des autorités françaises du 13 juillet 2007.

(10)  La grille tarifaire mentionnée à l'article 3 du Contrat de services marketing est consultable sur le site Internet de la société AMS www.airportmarketingservices.com.

(11)  “Les sites web désignés par la CCIPB ne pourront pas proposer de services de réservation liés aux voyages, notamment vols, location de véhicules, hébergement et/ou tout autre service susceptible d'être à l'avenir proposé sur www.ryanair.com.”

(12)  Dans le Plan d'action 2007 du Comité, il est mentionné, parmi les actions pour 2007 “achats d'espaces publicitaires sur des portails Internet, notamment ‘Ryanair’ (lignes Londres, Dublin et Shannon) pour accélerer l'audience du site Internet

(13)  Idem.

(14)  Voir la Décision de la Commission du 22 juin 2006, Aide d'État N 563/05 — Aide à la compagnie aérienne Ryanair pour la ligne aérienne desservant Toulon et Londres, par.12-18.

(15)  http://www.pau.aeroport.fr/vols-du-jour/programme-vols-hiver-2007-2008.php

(16)  “En vue de déterminer si de telles mesures présentent le caractère d'aides étatiques, il y a lieu d'apprécier si, dans des circonstances similaires, un investisseur privé d'une taille qui puisse être comparée à celles d'organisme gérant le secteur public aurait pu être amené à procéder aux apports de capitaux de cette importance.” Arrêt de la Cour du 21 mars 1991. Affaire C-305/89. République italienne contre Commission des Communautés européennes. Rec. 1991, page I-01603 p. 19 et 20.

(17)  Arrêt du Tribunal de première instance du 30 avril 1998, affaire T-214/95, Het Vlaamse Gewest (Région flamande) contre Commission des Communautés européennes, Rec. 1998, p. II-717.

(18)  Règlements du Conseil (CEE) no 2407/92, (CEE) no 2408/92 et (CEE) no 2409/92 (JO L 240 du 24.8.1992).

(19)  Voir notamment l'arrêt de la CJCE du 21 mars 1991, Italie/Commission, C-305/89, Rec. 1991, p. I-1603.

(20)  JO C 312 du 9.12.2005.

(21)  Paragraphe 15 des lignes directrices.

(22)  Annexe 2.

(23)  Article 2–I–1o du code — Annexe no 3.

(24)  Directive 89/665/CE du Conseil du 21 décembre 1989 portant coordination des dispositions législatives, réglementaires et administratives relatives à l'application des procédures de recours en matière de passation des marchés publics de fournitures et de travaux (JO L 395 du 30.12.1989, p. 33). Directive 92/13/CEE du Conseil du 25 février 1992 portant coordination des dispositions législatives, réglementaires et administratives relatives à l'application des règles communautaires sur les procédures de passation des marchés des entités opérant dans les secteurs de l'eau, de l'énergie, des transports et des télécommunications (JO L 76 du 23. 3.1992, p. 14).


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/20


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5031 — ACE/CICA)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/09)

1.

8. veebruaril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Caymani saarte ettevõtja ACE Limited („ACE”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Ameerika Ühendriikide ettevõtja Combined Insurance Company of America („CICA”) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

ACE: vara- ja kahjukindlustus- ning edasikindlustusselts, kes teenindab nii ettevõtjaid kui ka üksikkliente;

CICA: elu-, õnnetus- ja tervisekindlustustoodete pakkumine eeskätt Ameerika Ühendriikides, Euroopa Liidus, Kanadas ning Aasia Vaikse ookeani piirkonnas asuvatele klientidele.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5031 — ACE/CICA):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/21


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4955 — Hermes Logistik/Swiss Post Porta a Porta)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/10)

1.

6. veebruaril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Hermes Logistik GmbH & Co. KG (edaspidi „Hermes”, Saksamaa) omandab 100 % talle kuuluva tütarfirma Hermes General Service Beteiligungsgesellschaft mbH (edaspidi „HLS”, Saksamaa) kaudu koos ettevõtjaga Swiss Post International Holding AG (edaspidi „Swiss Post”, Šveits) ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Swiss Post Porta a Porta S.p.A. (edaspidi „PaP”, Itaalia) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Hermes: ettevõtjate ja tarbijate vahelised ning tarbijatevahelised logistika- ja postiteenused Saksamaal ja Austrias, sealhulgas pakipost, köögiseadmete ja mööbli transport ning postiteenus (kirjad, masspostitus, kataloogid);

PaP: postiteenused ja logistika Itaalias;

Swiss Post: masspostitusteenus Šveitsis ja välismaal, tollivormistus, pakipost, kulleri- ja ekspressteenused.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4955 — Hermes Logistik/Swiss Post Porta a Porta):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004 lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/22


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5024 — TUI/Royal Caribbean Cruises/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/11)

1.

6. veebruaril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Saksamaa ettevõtja TUI AG („TUI”) ja Ameerika Ühendriikide ettevõtja Royal Caribbean Cruises Ltd. („RCL”) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Saksamaa ettevõtja TUI Cruises GmbH („TUI Cruises”) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

TUI: laevandus ja turism;

RCL: kruiiside korraldamine ja pakkumine;

TUI Cruises: kruiiside korraldamine ja pakkumine saksa keelt kõnelevatele klientidele.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele (2) lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5024 — TUI/Royal Caribbean Cruises/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/23


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5037 — Beko Elektronik/Grundig Multimedia)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/12)

1.

7. veebruaril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Beko Elektronik A.S.(„Beko”, Türgi), mis kuulub kontserni Koç, omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Grundig Multimedia B.V. („Grundig”, Madalmaad) aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Beko: värvitelerite kaubamärgistamata tarvikute tootmine ja müük;

Grundig: oma kaubamärgiga tarbeelektroonikatoodete väljatöötamine, konstrueerimine ja müük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5037 — Beko Elektronik/Grundig Multimedia):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004 lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/24


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5057 — Aviva/UBI Vita)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/13)

1.

7. veebruaril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja Aviva Italia Holding S.p.A. (edaspidi „Aviva”, Itaalia), mis kuulub kontserni Aviva plc (edaspidi „Aviva Group”), omandab nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ainukontrolli ettevõtja UBI Partecipazioni Assicurative S.p.a. (edaspidi „UBI Partecipazioni”, Itaalia) kontrolli all oleva ettevõtja UBI Assicurazioni Vita S.p.A. (edaspidi „UBI Vita”, Itaalia) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Aviva: üld- ja elukindlustus, pikaajaliste hoiuste ja fondide haldamine;

UBI Vita: elukindlustus.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümme päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.5057 — Aviva/UBI Vita):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/25


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5059 — Crédit Agricole/POvita)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 41/14)

1.

8. veebruaril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Crédit Agricole SA (edaspidi „CASA”, Prantsusmaa) omandab oma sidusettevõtjate Cassa di Risparmio di Parma e Piacenza S.p.A. (edaspidi „Cariparma”, Itaalia) ja Crédit Agricole Assurances Italia Holding S.p.A. (edaspidi „CAAIH”, Itaalia) kaudu omandab aktsiate või osade ostu teel täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja POvita S.p.A. (edaspidi „POvita”, Itaalia) üle, kes on praegu ettevõtjate SAI Holding S.p.A. (edaspidi „SAI”, Itaalia) ja Cariparma ühiskontrolli all.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

CASA: elu- ja varakindlustus, pangandus, erapangandus, finantsteenused paljudes riikides;

Cariparma: Pangandus ja kindlustusteenused Itaalias;

CAAIH: Itaalia valdusettevõtja CASA osaluste jaoks Itaalia kindlustussektoris;

POvita: Elukindlustus Itaalias.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5059 — Crédit Agricole/POvita):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004 lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


MUUD AKTID

Komisjon

15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/26


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 41/15)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„RADICCHIO DI CHIOGGIA”

EÜ nr: IT/PGI/00484/06.07.2005

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministero delle Politiche agricole, alimentari e forestali

Aadress:

Via XX Settembre, 20

I-00187 Roma

Tel:

(39) 06 481 99 68 — 46 65 51 04

Faks:

(39) 06 42 01 31 26

E-post:

qpa3@politicheagricole.it

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Comitato promotore «Radicchio di Chioggia»

Aadress:

Via Valgrande, 27 — S. Anna di Chioggia (VE)

Tel:

(39) 041 495 02 84

Faks:

(39) 041 495 05 78

E-post:

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass: 1.6: Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Radicchio di Chioggia”

4.2.   Kirjeldus: Kaitstud geograafiline tähis „Radicchio di Chioggia” omistatakse toodetele, mis on saadud taimedest, mis kuuluvad Asteracee sugukonda, perekonna Cichorium liiki inthybus ja sorti silvestre. „Radicchio di Chioggia” punasigurit on kahte tüüpi: „varajane” ja „hiline”.

Taimel on ümarad tihedalt üksteise peal asetsevad lehed, mis moodustavad taimele iseloomuliku kerakujulise pea. Lehtede värvus varieerub punasest sügavpunaseni, nende keskosas on valged leherood.

Kahte sorti eristavad omadused on järgmised:

varajane sort: väikese kuni keskmise suurusega, kaaluga 180–400 grammi, erkpunasest purpurlilla värvuseni, lehed on käharad, magusast kergelt mõru maitseni;

hiline sort: keskmisest suureni, väga kompaktse peaga, kaaluga 200– 450 grammi, sügava purpurlilla värvusega, lehed on küllaltki käharad, kergelt mõru maitsega.

Punasigurit „Radicchio di Chioggia” turustatakse koos väikese juurejupiga (peajuur), mis lõigatakse korralikult läbi juurekaelast allpool.

Pead peavad olema terved, masajad, värske välimusega ning ilma kahjurite või nende põhjustatud kahjustusteta või liigse niiskuseta ka juhul, kui see nõuab peade korrastamist.

4.3.   Geograafiline piirkond: „Radicchio di Chioggia” hilist sorti kasvatatakse piirkonnas, mis hõlmab Chioggia, Cona ja Cavarzere valdasid Veneetsia provintsis, Codevigo ja Corbezzole valdasid Padua provintsis ning Rosolina, Ariano Polesine, Taglio di Po, Porto Viro ja Loreo valdasid Rovigo provintsis. Varajast sorti kasvatatakse üksnes Chioggia ja Rosolina valdades, kus erilised pinnaseomadused ja ilmastikutingimused toovad esile sordile iseloomulikud omadused.

4.4.   Päritolutõend: Tootmisprotsessi iga etappi tuleb jälgida ning kõik sissetulevad ja väljaminevad tooted tuleb registreerida. Sel viisil ning tootjaid ja pakendajaid sisaldavate loetelude abil, mida peab kontrolliasutus, tagatakse toote jälgitavus.

KGTd „Radicchio di Chioggia” võivad kasutada tootjad, kelle maa asub tootmispiirkonnas ning kes igal turustusaastal kannavad oma haritava maa kontrolliasutuse poolt peetavasse ning pidevalt uuendatavasse loetelusse, mis sisaldab üksikasju maa katastritunnuste kohta ning sisaldab varajaste ja hiliste sortide kasvatamise üksikasju. Ühtlasi peavad asjaomased tootjad deklareerima tegelikult toodetud ja turustatud „Radicchio di Chioggia” koguse, sisestades asjaomased näitajad spetsiaalsetesse registritesse. Kontrolliasutus kontrollib kõiki kõnealustesse registritesse kantud nii juriidilisest kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.

4.5.   Tootmismeetod: Tootespetsifikaadis on muu hulgas sätestatud, et varajast sorti külvatakse taimelavale alates 1. detsembrist kuni aprilli lõpuni ning otse põllule alates märtsi algusest. Ümberistutamine toimub umbes 30 päeva jooksul. Ühe ruutmeetri kohta istutatakse kaheksa kuni kümme taime ning neid võib katta tugikaartele asetatud kattekilega, mis taimede aklimatiseerumisel järk-järgult eemaldatakse. Saagikoristus toimub 1. aprillist kuni 15. juulini ning saagikus pärast taimede korrastamist ei tohi ületada 18 tonni hektari kohta.

Hilist sorti külvatakse taimelavale alates 20. juunist kuni 15. augustini või otse põllule juulis ja augustis kasvutihedusega seitse kuni kümme taime ruutmeetri kohta. Saagikoristus toimub septembrist märtsini ning saagikus pärast peade korrastamist ei tohi ületada 28 tonni hektari kohta.

Saak koristatakse pärast seda, kui lehed on moodustanud enam-vähem kompaktse pea, lõigates taime juure läbi punktist, kuhu kinnituvad alumised lehed, mis tavaliselt asub vaevalt 2 kuni 3 cm allpool maapinda. Taimed korrastatakse kas põllul või ettevõtte tööruumides, tingimusel et need asuvad punktis 4.3 kirjeldatud piirkonnas, kasutades selleks traditsioonilisi kaarjaid nuge, mida tuntakse „roncole” nime all.

4.6.   Seos piirkonnaga: Laguunide piirkonda iseloomustab kaks tunnusjoont: temperatuuride vahemik on piiratud nii päeva jooksul kui ka üleminekul ühest päevast teise ning piirkonnas valitsevad tuuled ja briisid — tüüpiline Aadria mere „nuhtlus” — aitavad segada madalamaid atmosfäärikihte ning vältida seega niiskusekoldeid, mis võiksid saagi kvaliteeti kahjustada.

Lahtine, savine pinnas soodustab hilise sordi kasvatamist ning ülemäärane kuumus takistaks pea sulgumist ja traditsioonilise keraja kuju moodustamist ning põhjustaks enneaegset viljumist.

Varajast sorti saab kasvatada ainult rannikuäärsetes Chioggia ja Rosolina valdades. Seda tänu kombinatsioonile liivasest pinnasest, mere lähedusest, mis tagab temperatuuri erinevuse võrreldes sisemaa piirkondadega, rohketest tuultest ja võimalusest kasutada niisutamiseks maapinnale väga lähedal asuvat põhjavett, mille kättesaamiseks kaevatakse maasse augud, mida kohalikud tunnevad „buse” nime all.

Chioggia ja Rosolina valdade liivane pinnas ja rannikupiirkondade ilmastik loob ideaalsed tingimused kõnealuse toote kasvatamiseks: uuringud on näidanud, et punasigurit „Radicchio di Chioggia” on oluline kaitsta koormuse eest, mida põhjustavad temperatuuri ja pinnase niiskustaseme suured kõikumised, samuti on uuringud näidanud, et kui „Radicchio di Chioggia” kasvatatakse mis tahes muus keskkonnas, kaasneb sellega enneaegne viljumine 50–60 % ulatuses ning pea värvuse intensiivsuse oluline vähenemine.

Kõnealune toode erineb teistest punasiguritest selle poolest, et kuiva taime proteiinisisaldus on 1,0–1,4 % ning taim sisaldab rohkesti kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi, olles samal ajal madala kalorisisaldusega, mis muudab ta toitumise seisukohast eelistatud valikuks.

Tõendid köögiviljade kasvatamisest Chioggia piirkonnas ulatuvad tagasi 1700. aastasse, nimelt näitavad „Villa Episcopale” kaardid ja Alessandro Ottolini kogutud andmed „Podestà di Chiazza” (praeguse Chioggia) koolide kohta, et „Scuola di S. Giovanni di Ortolani” (Püha Giovanni Köögiviljakasvatajate kool) oli oma 544 õpilasega suuruselt teine kool pärast kuulsat „Scuola dei pescatori't” (Kalameeste kool).

Premiate Officine Grafiche Ferrari kord kuus avaldatavas Istituto Federale di Credito per il Risorgimento delle Venezie meelespea 1923. aasta märtsinumbris loetleti punasigurit koos muude köögiviljadega külvikorrakultuuride hulgas. Täiendavaid tõendeid võib leida Pagani-Gallimberti teoses „Cenni di economia agricola” (1929) (Köögiviljakasvatuse lühiülevaade), milles kirjeldatakse punasiguri kasvatamist merelt tagasivõidetud liivastesse piirkondadesse rajatud laguuniäärsetes köögiviljaaedades.

Suure puu- ja köögivilja turu loomine tootmispiirkonna lähistele on lahendanud probleemid seose turustamise ja levitamisega, milleks 1860. aastani kasutati Verona-Chioggia raudteeliini.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:

C.S.Q.A. Certificazioni S.r.l.

Aadress:

Via S. Gaetano, 74 — I-36016 Thiene (VI)

Tel:

(39) 0445 31 30 11

Faks:

(39) 0445 31 30 70

E-post:

csqa@csqa.it

Kontrolliasutus vastab standardile EN 45011.

4.8.   Märgistus: Punasigur „Radicchio di Chioggia” peab olema pakendatud nii, et pakendi avamisel pitser murdub ning:

puidust, plastist, polüstüreenist, kartongist või muust toiduainetele sobiva kvaliteediga materjalist valmistatud konteinerite välised mõõtmed on järgmised: 30 cm x 50 cm, 30 cm x 60 cm või 40 cm x 60 cm ning need peavad mahutama ühe kihina 1–5 kg toodet;

pakend, mis mahutab vähem kui 1 kg toodet, peab olema valmistatud puidust, plastist, polüstüreenist või kartongist; iga pakendi sisu peab olema ühtlik ning sisaldama ainult ühte tüüpi, kategooriat ja mõõtu sigurit; pakendi nähtava sisu peab esindama sisu tervikuna.

Pakend peab toodet piisavalt kaitsma.

Pakend ei tohi sisaldada võõrkehi.

Konteineritel peab olema märgis, millel on logo ja ühesuuruste trükitähtedega kirjutatud sõnad: „Radicchio di Chioggia” ning märge selle kohta, kas konteiner sisaldab varajast või hilist sorti.

Logo valgel taustal on kujutatud pruuni äärisega kollases raamistuses kaunistatud kilpi, millel on keskaegses stiilis punane musta piirjoonega lõvi, ning selle ümber on punaste suurtähtedega pealdis „RADICCHIO DI CHIOGGIA I.G.P.”.

Kirjatüüp: Garamond.

Tähesuurus: maksimaalne „50” — minimaalne „10”.

Ringi läbimõõt: maksimaalne „15” — minimaalne „3”.

Logo värvid:

Punane= magenta 95 % — kollane 80 %;

Kollane= magenta 7 % — kollane 85 %;

Pruun= tsüaan 12 % — magenta 60 % — kollane 95 %;

Must= must 100 %.

„Radicchio di Chioggia I.G.P.” logoga märgiseid ei tohi pärast konteinerile kinnitamist taaskasutada.

Konteinerile peab samuti olema märgitud:

üksiktootja või tootjate ühistu ja pakendaja nimi ja aadress või ärinimi ja tegelik asukoht;

müümise netokaal ja kategooria; ning

konteineritele võib kanda lisateavet tingimusel, et see ei ole ülistava iseloomuga ega eksita tarbijat toote iseloomu või omaduste suhtes

Igal juhul peab mis tahes muu teave olema kirjutatud olulisemalt väiksemate tähtedega kui KGT „Radicchio di Chioggia”.


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


Parandused

15.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/30


Konkurss Euroopa Toiduohutusameti (Parma, Itaalia) Teaduskomisjonide liikmete kohale, parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 5, 10. jaanuar 2008 )

(2008/C 41/16)

Leheküljel 16 alapealkirja „Avalduste esitamise lõpptähtpäev” all esimeses lõigus

asendatakse:

„2008. aasta 15. veebruari”

järgmisega:

„2008. aasta 17. märtsi”.