31.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 27/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

17. detsember 2007,

Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed

(CON/2007/42)

(2008/C 27/01)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

23. oktoobril 2007 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 123 lõike 4 kolmandal lausel, mis on määruse kohta tehtud ettepaneku õiguslik alus. EKP arvamuse andmise pädevus põhineb ka asutamislepingu artikli 105 lõikel 4 koosmõjus asutamislepingu artikliga 106, kuna ettepanek määruse kohta on seotud euro pangatähtede ja müntide võltsimise takistamisega. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1. Üldised märkused

1.1

Nagu märgitud määruse kohta tehtud ettepaneku seletuskirjas, on EKP võtnud äsja vastu 6. oktoobri 2006. aasta soovituse EKP/2006/13 teatavate meetmete võtmise kohta seoses euro pangatähtede tulemuslikuma kaitsega võltsimise eest (2) (edaspidi „EKP soovitus”). EKP soovituses on EKP võtnud seisukoha, et kuigi üldjuhul ei kuulu kriminaalseadus ja kriminaalmenetlus ühenduse pädevusse, võivad nad siiski kuuluda juhul, kui see on vajalik ühenduse õiguse tulemuslikkuse tagamiseks (3). EKP soovitas konkreetselt „kaaluda ettepaneku koostamist riikide analüüsikeskuste ja RKPde [riikide keskpankade], kes ei ole riigi analüüsikeskus, volituste laiendamise kohta, et nad võiksid säilitada tuvastatud ja analüüsitud võltsitud pangatähtede näidiseid ning neid pangatähti raamistiku [testimise] eesmärkidel välja nõuda ja õiguspäraselt Euroopa Liidus transportida [võltsingute tuvastamiseks ja pangatähtede sortimiseks ringluskõlblikkuse alusel krediidiasutuste ja teiste sularahakäitlejate poolt]. Eelkõige tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 4 lõiget 2 ja välja jätta artikli 4 lõige 3. Miinimummeetmeks oleks viimasena osutatud lõike muutmine, et artikli 4 lõike 2 kohaldamist ei takistaks võltsitud pangatähtede hoidmine tõenditena kriminaalmenetluses, välja arvatud juhul, kui tulemuslik kohaldamine on sisuliselt võimatu, arvestades konfiskeeritud võltsingute kogust ja liiki.” Neid soovitusi ei ole määruse kohta tehtud ettepanekus järgitud.

1.2

Põhimõtteliselt eelistab EKP euro võltsimise takistamisel asutamislepingu alusel vastu võetud mis tahes esimese samba õigusakti kasutamist kolmanda samba õigusaktile, mis põhineb politseikoostööl ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades, kuna ainsad kohased õiguspärased meetmed euro võltsimise takistamiseks ühenduse majandus- ja rahaliidu raames on esimese samba õigusaktid (4).

2. Konkreetsed märkused

2.1

28. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1338/2001 (milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed) (5) artikli 4 laiendamine, et võltsitud pangatähtede uute ja vanade liikide edastamise kohustus kehtiks tuvastamisele lisaks ka muudel eesmärkidel, järgib osaliselt EKP soovitust. Siiski ei takista artikli 4 lõike 2 ettepandud muudatus arvatavalt võltsitud pangatähtede kasutamist või hoidmist kriminaalmenetluses artikli 4 lõike 3 kohaselt, mis on vastuolus vastava õiguse laiendamisega ja kahjustab muudetava sätte tulemuslikkust. Sellega on sätte kohaldamine endiselt täielikult sõltuv riigi kriminaalõigusest ja kohtu- või uurimisasutuste suvast. On võimalik, et uute või eriti ohtlike võltsingute näidised avastatakse ühe riigi üksiku arestimistoimingu tagajärjel ning et kohtu- või uurimisasutused keelduvad nende edastamisest või keelab kriminaalõigus nende edastamise testimismenetluse jaoks, mis kahjustaks uue sätte mõtet. Nagu märgitud EKP soovituse punktis 2, ei soovi EKP mõjutada kriminaalmenetluses kahtlustatavate ja tsiviilkostjate õigusi. Siiski on huvide tasakaal, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1338/2001 ja jätkatud määruse kohta tehtud ettepanekus, kallutatud euro võltsimise takistamise vastu. Võltsimise takistamiseks peaks EKP-l ja RKPdel olema üldjuhul õigus saada kriminaalmenetluses tõenditena hoitavate või kasutatavate pangatähtede näidiseid, v.a juhul, kui see on arestitud võltsingute kogust ja liiki arvestades võimatu.

2.2

Nagu on märgitud määruse kohta tehtud ettepaneku seletuskirjas, on EKP juba algatanud võltsitud pangatähtede avastamise raamistiku (6), mille eurosüsteemi RKPd pidid riikide õigusaktides rakendama. EKP tegevus täitis asutamislepingu artikli 106 lõikes 1 ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis 16 sätestatud kohustusi tagada ringluses olevate euro pangatähtede usaldusväärsus ja säilimine ning sellest tulenev avalik usaldus euro pangatähtede vastu. Määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõike 1 muudatusettepanek peaks seda paremini kajastama ning tegema selgesõnalise viite EKP pädevusele sortimisstandardite kehtestamise valdkonnas nii ringluskõlblikkuse kui ka euro pangatähtede ehtsuse kontrollimisel ning eurosüsteemi poolt selleks tehtud tööle.

2.3

Määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõike 1 muudatusettepanek paneb krediidiasutustele ja kõikidele muudele asutustele, kes osalevad erialase tegevuse kaudu pangatähtede ja müntide sorteerimises ja jaotamises, kohustuse tagada, et kontrollitakse kõikide nende poolt saadud euro pangatähtede ja müntide ehtsust ning et tuvastatakse võltsingud. Kuigi selle kohustuse sisu on selge ja soovitav, jäävad sõnastuse „muud asutused, kes osalevad erialase tegevusena pangatähtede ja müntide sorteerimises ja jaotamises” ulatusest välja asutused, mis varustavad euro pangatähtedega üldsuse poolt kasutatavaid iseteeninduspunkte ja mille tegevus ei ole erialane. Ka EKP raamistiku rakendamine riikides on näidanud selle mõiste ebapiisavust, eelkõige sularahaautomaatide täitjate osas. Artiklis 6 sätestatud kohustuse piiratud ulatus võib tekitada lünga, mille tõttu euro pangatähti ja münte ei kontrollita kooskõlas EKP ja komisjoni menetlusega ning mis on üldsusele ja rangematele standarditele vastavatele euroala krediidiasutustele ebasoodne. Laiem mõiste oleks parem lahendus.

2.4

Määruse kohta tehtud ettepanek lisab määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõikes 3 sätte, mille kohaselt peavad liikmesriigid vastu võtma seadused, määrused või haldussätted, mille kohaselt peavad krediidiasutused ja muud asutused tagama euro pangatähtede ja müntide ehtsuse kontrolli ja võltsingute avastamise kooskõlas EKP ja komisjoni poolt sätestatud menetlusega. Liikmesriigid peavad need seadused, määrused või haldussätted vastu võtma hiljemalt 31. detsembriks 2009 ja sellest viivitamata EKP-le ja komisjonile teatama. EKP on arvamusel, et kuna selle kohustuse aluseks olevate menetluste kehtestamise ülesanne on EKP-l ja komisjonil, peavad praktilistel ja õiguslikel kaalutlustel EKP ja komisjon sätestama rakendamise tähtajad. Praktikat arvesse võttes nõuab rakendamise tähtaegade kehtestamine ekspertteadmisi kohalike asutuste oskusteabe ja võime kohta. Arvesse tuleb võtta ka üleminekukulusid ja uute kontrolliseadmete tootmis- ja tarnekulusid. Ettepandud määruse ühtne tähtpäev ei ole paindlik. Õiguslikust seisukohast peaks asutus, kellel on pädevus kehtestada menetlus seoses sortimisstandarditega ringluskõlblikkuse ja euro pangatähtede ehtsuse osas, kehtestama ka tähtaja selle jõustumiseks. Seetõttu soovitatakse osutatud tähtpäev ettepandud määrusest välja jätta ning sätestada selle asemel, et EKP ja komisjoni poolt sätestatud menetlusnormidega kooskõlas oleva kohustuse rakendamise tähtajad tuleb kehtestada nendes menetlusnormides.

2.5

Seoses müntide kaasamisega määruse reguleerimisalasse pangatähtedega võrdsel alusel ning võttes arvesse oma pädevust seoses euro pangatähtedega, täheldab EKP, et kõnealuse lähenemisega võivad kaasneda probleemid liikmesriikide maksesüsteemides, kuna tehnilised võimalused müntide kontrollimise ettepaneku osas on erinevalt pangatähtedest ebaselged.

2.6

Kuna ei ole täielikult selge, kas viide 28. juuni 2001. aasta määruses 1339/2001 (millega laiendatakse euro võltsimise takistamiseks vajalike meetmete sätestamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1338/2001 mõju nendele liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud) (7) määrusele (EÜ) nr 1338/2001 on dünaamiline viide, on vajalik täiendav ettepanek määruse kohta, millega laiendataks ettepandud määruse kohustusi, eelkõige artiklite 4 ja 5 muudatuste osas, ka euroalavälistele liikmesriikidele (8). Ettepandud määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõiget 1 (menetluste kohta, mille kehtestab Euroopa Keskpank) arvestades, nagu eespool märgitud, teeb euro pangatähtedega seotud menetluse rakendamise osas parima otsuse EKP. Selles osas ning euro seadusliku maksevahendina kehtimise geograafilist ala arvesse võttes on EKP juulis 2006 otsustanud (9), et menetlused jõustuvad osalevaks liikmesriigiks saanud liikmesriigis, kui euro on kasutusele võetud.

3. Muudatusettepanekud

Muudatusettepanekud, mille puhul eespool osutatud nõuanded eeldavad määruse kohta tehtud ettepaneku muutmist, on toodud lisas.

Frankfurt Maini ääres, 17. detsember 2007.

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2007) 525 lõplik.

(2) ELT C 257, 25.10.2006, lk 16.

(3) 13. septembri 2005. aasta kohtuasi C-176/03 Commission v Council [2005] EKL I-7879 ja 23. oktoobri 2007. aasta kohtuasi C-440/05 Commission v Council (EKLs seni avaldamata).

(4) Vt ka 7. juuli 1998. aasta soovitus EKP/1998/7 euro pangatähtede ja müntide õigusliku kaitse tõhustamise meetmete vastuvõtmise kohta.

(5) EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6.

(6) Vt raamistik võltsingute tuvastamiseks ja pangatähtede sortimiseks ringluskõlblikkuse alusel krediidiasutuste ja teiste sularahakäitlejate poolt, avaldatud EKP kodulehel

www.ecb.int/pub/pdf/other/recyclingeurobanknotes2005et.pdf.

(7) EÜT L 181, 4.7.2001, lk 11.

(8) Sama tehti ka teistes äsjastes euro võltsimise takistamise õigusdokumentide muudatustes; näiteks nõukogu 20. novembri 2006. aasta otsus 2006/849/EÜ(mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja selle kehtivuse pikendamist) (ELT L 330, 28.11.2006, lk 28) ja nõukogu 20. novembri 2006. aasta otsus 2006/850/EÜ otsuse 2006/849/EÜ (mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja selle kehtivuse pikendamist) kohaldamisala laiendamise kohta mitteosalevatele liikmesriikidele (ELT L 330, 28.11.2006, lk 30).

(9) Vt ka EKP dokumenti „Üleminekukord raamistiku rakendamiseks uutes osalevates liikmesriikides”, mis on avaldatud EKP kodulehel

http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/recyclingeurobanknotesframework2006et.pdf.

LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Artikli 1 lõige 1

Määrust (EÜ) nr 1338/2001 muudetakse järgmiselt.

1.	Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

1.	Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega:

„Võltsitud pangatähtede edastamise kohustus”;

b)	lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lause: „Ringluses olevate euro pangatähtede kontrollimise hõlbustamiseks lubatakse võltsitud pangatähti transportida pädevate siseriiklike asutuste ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vahel”.

b)	lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lause: „Ringluses olevate euro pangatähtede kontrollimise hõlbustamiseks lubatakse võltsitud pangatähti transportida pädevate siseriiklike asutuste ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vahel.”

c)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „Lõiget 2 kohaldatakse viisil, mis ei takista võltsitud pangatähtede kasutamist ja tõenditena hoidmist kriminaalmenetluses, võttes arvesse arestitud võltsingute kogust ja liiki”.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 2.1

Muudatus 2

Artikli 1 lõike 3 punkt a

3.	Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

3.	Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja kõik muud asutused, kes osalevad erialase tegevusena pangatähtede ja müntide sorteerimises ja jaotamises, sealhulgas need, kelle tegevus koosneb erinevas vääringus pangatähtede või müntide vahetamisest, nagu valuutavahetuskontorid, on kohustatud tagama, et kontrollitakse kõikide nende euro pangatähtede ja müntide ehtsust, mille nad on saanud ja mille nad kavatsevad ringlusesse tagasi lasta, ning et tuvastatakse võltsingud. Kontrollimine toimub vastavalt menetlustele, mille kehtestavad euro pangatähtede ja müntide kontrollimiseks vastavalt Euroopa Keskpank ja komisjon.

Esimeses lõigus nimetatud asutused on kohustatud kõrvaldama ringlusest kõik saadud euro pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille suhtes neil on piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud. Nad annavad need viivitamata üle pädevatele siseriiklikele asutustele”.

„1. Krediidiasutused ja kõik muud asutused, kes osalevad erialase tegevusena pangatähtede ja müntide sortimises ja jaotamises, sealhulgas:

—	need, kelle erialane tegevus seisneb erinevas vääringus pangatähtede või müntide vahetamises, nagu valuutavahetuskontorid, ja

—	jaemüüjad ja muud majandussubjektid, näiteks kasiinod, kes osalevad pangatähtede sortimises ja sularahaautomaatide kaudu pangatähtede edastamise üldsusele kõrvaltegevusena

on kohustatud tagama, et kontrollitakse kõikide nende euro pangatähtedei ja müntide ehtsust, mille nad on saanud ja mille nad kavatsevad ringlusesse tagasi lasta, ning et tuvastatakse võltsingud. Kontrollimine toimub vastavalt menetlustele, mille kehtestavad euro pangatähtede ja müntide kontrollimiseks oma vastavas pädevuses ja euro pangatähtede ja müntide eripära arvesse võttes vastavalt Euroopa Keskpank ja komisjon.

Esimeses lõigus nimetatud asutused, jaemüüjad ja muud majandussubjektid on kohustatud kõrvaldama ringlusest kõik saadud euro pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille suhtes neil on piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud. Nad annavad need viivitamata üle pädevatele riigisisestele asutustele”.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 2.3

Muudatus 3

Artikli 1 lõike 3 punkt b

b)	lõike 3 lõppu lisatakse järgmine lõik:

b)	lõike 3 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Erandina lõike 3 esimesest lõigust võetakse käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu kohaldamiseks vajalikud seadused, määrused ja haldussätted vastu hiljemalt 31. detsembriks 2009. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile ja Euroopa Keskpangale”.

„Erandina lõike 3 esimesest lõigust võetakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud menetluste kohaldamiseks vajalikud seadused, määrused ja haldussätted vastu hiljemalt 31. detsembriks 2009 kooskõlas nendes menetlusnormides sätestatud tähtaegadega. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile ja Euroopa Keskpangale”.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 2.4

Muudatus 4

Artikkel 2

Käesolev määrus kehtib nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98 (14) artikli 1 esimeses taandes määratletud osalevates liikmesriikides.

Määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõikes 1 osutatud menetlustel on osalevates liikmesriikides artikli 6 lõike 3 teises lõigus osutatud mõju.

(14)	EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

(14)	EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 2.5

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

31.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 27/6

Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide konverentsi kodukord

(2008/C 27/02)

Käesolev kodukord on koostatud, et hõlbustada ja parendada 16. ja 17. novembril 1989 Pariisis loodud Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide konverentsi (edaspidi: COSAC) tööd.

Seda võib kohaldada ka ELi eesistujariigi parlamendi kokkukutsutavate muude parlamendikomisjonide kohtumiste läbiviimisel.

16. ja 18. oktoobril 2002 Kopenhaagenis toimunud XXVII COSACi istungil otsustati kutsuda 27. jaanuaril 2003 kokku XXVIII COSACi erakorraline istung Brüsselis, et tugevdada ELi liikmesriikide parlamentide vahel koostööd, täiendada kodukorda uute hääletuseeskirjadega ja võtta vastu suunised tõhusaks parlamentaarseks järelevalveks valitsuste üle ühenduse küsimustes (Kopenhaageni parlamentaarsed suunised).

COSACi liikmed kavatsevad rakendada Kopenhaageni parlamentaarseid suuniseid kooskõlas nende endi parlamentaarse tavaga (1). Suunised on kirja pandud eraldi deklaratsioonis.

See 5. ja 6. mail 2003 Ateenas toimunud XXIX COSACi istungil vastuvõetud kodukord asendab 11. ja 12. oktoobril 1999 Helsingis vastuvõetud kodukorra.

1. COSACI ÜLESANDED JA PÄDEVUS

COSAC võimaldab vahetada korrapäraselt arvamusi Euroopa Liidu parlamentaarsete organite pädevust kahjustamata.

Euroopa Liidu lepingut muutvale Amsterdami lepingule lisatud protokoll riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus, Euroopa Ühenduste asutamislepingud ja mõned nendega seotud aktid annavad COSACile õiguse väljendada iga seisukohta, millele ta peab kohaseks pöörata Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu, ning vaadata läbi liidu õigusloomega seotud tegevust, ettepanekuid ja algatusi.

COSACi seisukohad ei seo mingil viisil riikide parlamente ega piira nende seisukohti.

2. ISTUNGITE SAGEDUS JA TOIMUMISE AEG

2.1. Korralised istungid

Euroopa Liidu Nõukogu iga eesistumisperioodi jooksul toimub üks korraline COSACi istung, mille korraldamisel võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid parlamentaarseid tavasid, valimisperioode ja riiklikke pühi. Järgmise istungi kuupäev määratakse kindlaks ja teatatakse hiljemalt eelneva istungi ajaks.

2.2. Erakorralised istungid

COSACi erakorralised istungid toimuvad, kui seda peab vajalikuks Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi ning riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste absoluutne enamus.

2.3. Esimeeste istungid

Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste ning Euroopa Parlamendi esindaja ettevalmistav istung peetakse enne COSACi istungit kokkuleppel eesistujakolmikuga. Iga parlamendi delegatsiooni kuulub kaks selle parlamendi liiget.

2.4. Esimeeste erakorralised istungid

Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste ning Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi esindaja erakorralised istungid toimuvad eesistuja algatusel pärast eesistujakolmikuga konsulteerimist või kui seda peab vajalikuks Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi ning riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste absoluutne enamus.

2.5. COSACi eesistujakolmik

COSACi eesistujakolmikusse kuuluvad eesistujaks olev riik, eelmine eesistujariik ja järgmine eesistujariik ning lisaks neile Euroopa Parlament. Iga parlamendi delegatsiooni kuulub kaks selle parlamendi liiget.

Eesistujakolmiku istungite päevakorrad saadetakse kõikide riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile hiljemalt kaks nädalat enne istungit ning eesistujakolmiku istungite protokollid saadetakse kõikide riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile hiljemalt kaks nädalat pärast vastavat istungit.

2.6. Töörühmad

Euroopa Liidu tegevusega seotud konkreetse küsimuse uurimiseks võib COSACi otsusel luua töörühma. Selline töörühm moodustatakse samuti, kui seda peab vajalikuks Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi ning riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste absoluutne enamus. Eesistujariigi parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees on töörühma esimees. Eesistujariigi parlamendi sekretariaat pakub töörühmale sekretariaaditeenust.

2.7. Istungite kavandamine

COSAC koostab istungite esialgse ajakava pikemaks perioodiks.

3. ISTUNGITE TOIMUMISE KOHT

Istungid toimuvad eesistujariigis. Erakorralised istungid, esimeeste istungid, eesistujakolmiku istungid ja töörühmade istungid võib pidada mujal.

4. KOOSSEIS

4.1. Korralised ja erakorralised istungid

Iga riigi parlamenti esindavad maksimaalselt kuus selle parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni(de) liiget. Euroopa Parlamenti esindab kuus liiget. Iga parlament määrab oma delegatsiooni koosseisu ise.

4.2. Vaatlejad kandidaatriikide parlamentidest

Iga kandidaatriigi parlamendist kutsutakse korralistele ja erakorralistele istungitele kolm vaatlejat.

4.3. Muud vaatlejad, asjatundjad ja erikülalised

Eesistuja kutsub vaatlejaid Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadist ja Euroopa Komisjonist, lisaks võib ta kutsuda vaatlejaid Euroopa Liidu liikmesriikide saatkondadest ning pärast eesistujakolmikuga kooskõlastamist asjatundjaid ja erikülalisi.

4.4. Üldsuse juurdepääs istungitele

COSACi istungid on avalikud, kui pole otsustatud teisiti.

5. KOKKUKUTSUMINE

Korralised istungid ning esimeeste ja töörühmade istungid kutsub kokku eesistujariigi parlamendi sekretariaat.

Erakorralised istungid kutsub kokku selle liikmesriigi parlamendi sekretariaat, kus istung toimub.

6. ISTUNGITE NIMETAMINE

Korraliste ja erakorraliste istungite nimetus on „(Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide ning Euroopa Parlamendi) Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide konverents — COSAC”. Nimetuse ette lisatakse istungi järjekorranumber ning sellele järgnevad kuupäev ja istungi toimumise koht.

7. PÄEVAKORD

7.1.

Enne iga aasta viimast korralist istungit annavad delegatsioonid teada teemad, millega nende arvates tuleks järgmisel aastal tegeleda. Seda küsimust arutatakse viimase korralise istungi lõpus. Võttes arvesse Amsterdami lepingule lisatud riikide parlamentide funktsioone käsitleva protokolli II osa sätteid, pakub eesistujakolmik iga eesistumisperioodi algul välja ühe või mitu teemat, mis tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni töökavadest või eespool mainitud istungi jooksul tehtud ettepanekutest.

7.1.A.

Iga päevakorraprojekti alusel kavandatav tegevus on seotud eeskätt COSACi funktsiooniga teabevahetuse organina, eriti parlamentaarse järelevalve praktiliste aspektide puhul.

7.2.

Päevakorraprojekti koostab vastuvõtva parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees pärast konsulteerimist Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste ning Euroopa Parlamendi esindajaga. Riikide delegatsioonid võivad teha eesistujale ettepaneku lisada päevakorda konkreetne päevakorrapunkt.

7.3.	Lõplik päevakord kinnitatakse istungil.

8. ISTUNGITE ETTEVALMISTAMINE

8.1.	Riikide delegatsioonid võivad saata vastuvõtva parlamendi sekretariaadile päevakorrapunkte puudutavaid dokumente.

8.2.	Eesistujariigi delegatsioon võib koostada konverentsiks aruteludokumente.

9. KEELED

9.1.	Iga delegatsioon vastutab enda esitatavate dokumentide inglise või prantsuse keelde tõlkimise eest.

9.2.	Konverentsil osalevad parlamendid saavad konverentsi dokumendid inglise või prantsuse keeles. Iga parlament vastutab nende tõlkimise eest oma riigikeelde.

9.3.	Istungitel tagatakse sünkroontõlge ELi ametlikesse keeltesse.

9.4.	COSACi seisukohad koostatakse ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on autentsed.

10. COSACi SEISUKOHAD

10.1.

Vastavalt Amsterdami lepingule lisatud protokollile riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus võib COSAC esitada Euroopa Liidu institutsioonidele seisukohti.

10.2.

Iga riigi delegatsioon võib teha ettepaneku, et COSAC võtaks vastu seisukoha. Seisukoha projekt koostatakse, kui sellekohase ettepaneku teeb eesistuja pärast konsulteerimist eesistujakolmikuga, kui seda peab vajalikuks Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi ning riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste absoluutne enamus või kui seda on otsustanud COSAC.

10.3.

Seisukoha projekt tehakse delegatsioonidele teatavaks aegsasti enne COSACi istungit, et anda neile piisavalt aega sellega tutvumiseks ja märkuste tegemiseks.

10.4.

Seisukoha lõplik projekt valmib COSACi istungile eelneval ettevalmistaval esimeeste istungil. Sellesse koondatakse kõigi delegatsioonide tähelepanekud ja märkused, sealhulgas võimalikud hääletust puudutavad deklaratsioonid.

10.5.

Üldiselt taotleb COSAC seisukohtade vastuvõtmist konsensuse alusel. Kui see pole võimalik, võetakse seisukohad vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, mille moodustavad kolm neljandikku antud häältest. Kolm neljandikku antud häältest peavad samaaegselt moodustama vähemalt poole häälte koguarvust.

10.6.

Igal delegatsioonil on kaks häält.

10.7.

Pärast seisukoha vastuvõtmist avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas.

11. EESISTUJA ROLL

11.1.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Euroopa ja ühenduse asjade komisjon on eesistumise ajal ka COSACi eesistuja.

11.2.

Kohtumiste dokumendid valmistab ette vastuvõtva parlamendi sekretariaat, keda abistab COSACi sekretariaat.

11.3.

Arutelu avab vastuvõtva parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees.

11.4.

Vastuvõtva parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees teeb ettepanekud kohtumise ajakava ja kõneaja pikkuse kohta, mis on neli minutit, kui kohtumisel ei otsustata teisiti.

11.5.

Vastuvõtva parlamendi sekretariaat koostab istungi lühiprotokolli. Selle esialgse versiooni esitab COSACi sekretariaat.

11.6.

Vastuvõtva parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees esitab arutelu järeldused eesistujakolmiku poolt väljatöötatud kujul.

11.7.

Eesistujariigi parlamendi sekretariaat moodustab enda eesistumise ajaks COSACi tegevuseks vajaliku sekretariaadi. Teda abistavad seejuures riikide parlamentide sekretariaadid ja Euroopa Parlamendi sekretariaat.

11a. COSACi sekretariaat

COSACi sekretariaati kuuluvad eesistujakolmiku parlamentide ametnikud ja üks sekretariaadi tööd toetav alaline liige.

Eesistujakolmiku parlamentide ametnikud nimetab iga asjaomane parlament kaheksateistkümne kuu pikkuseks ametiajaks, mida ei saa pikendada.

Alalise liikme nimetavad eesistujakolmiku ettepanekul COSACi esimehed. Alaline liige peab olema riigi parlamendi ametnik ja tema ametiaeg on kaks aastat, mida võib ühe korra pikendada.

COSACi sekretariaat abistab eesistujat ja vastuvõtva parlamendi sekretariaati kõikide ülesannete täitmisel. COSACi sekretariaadi liikmed täidavad oma tööülesandeid COSACi eesistuja ja eesistujakolmiku poliitilisel vastutusel või vastavalt COSACi kohtumistel vastuvõetud otsustele. Alaline liige koordineerib COSACi sekretariaadi tegevust vastavalt eesistuja parlamendi juhistele.

Sekretariaadi alalise liikme Brüsselisse saatmisega seotud ja sekretariaadi muud vajalikud tehnilised kulud kannavad parlamendid ühiselt vabatahtlikkuse alusel. Kaasrahastatavate kulutuste summade suurus ja maksetingimused määratakse kindlaks osalevate parlamentide vahelises kokkuleppes.

12. ARUTELU TULEMUSED

Kui istungil otsustatakse anda välja kommünikee, siis selle projekti koos võimalike vastuvõetud seisukohtadega koostab eesistujakolmik.

13. KOMMÜNIKEEDE SAAJAD

Vastuvõtva riigi parlamendi sekretariaat saadab kommünikeed liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

14. KODUKORRA MUUTMINE

14.1.

Kodukorra muutmise ettepanekud ühe või mitme parlamendi ühelt või mitmelt delegatsioonilt tuleb saata kirjalikult kõikide liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile vähemalt üks kuu enne COSACi istungit.

14.2.

Kodukorra muutmise ettepanekud pannakse ettepanekute esitamisele järgneva COSACi istungi päevakorda.

14.3.

Ettepanekute vastuvõtmiseks on nõutav istungil osalevate delegatsioonide ühehäälne otsus. Delegatsioonide hoidumine hääletamisest ei takista ettepaneku vastuvõtmist.

14.4.

Kvoorum on vähemalt kaks kolmandikku delegatsioonidest.

14.5.

Igal delegatsioonil on üks hääl.

15. JÕUSTUMINE

Käesolev kodukord jõustub kohe pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. See on koostatud ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on autentsed.

Käesoleva kodukorra tekst koostatakse autentsuse põhimõtet järgides eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Tõlked lepitakse kokku neid keeli kasutavate riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel. Igas selle kodukorra tõlgendamist puudutavas küsimuses on ametlik staatus vaid inglis- ja prantsuskeelsel versioonil.

(1) Vastavalt riikide parlamentide funktsiooni käsitlevale protokollile on iga riigi parlamendi otsustada, millises ulatuses 2. juulil 2003 Euroopa Ühenduste Teatajas C 154 avaldatud Kopenhaageni parlamentaarseid suuniseid rakendatakse.

LISA

Euroopa Parlamendi deklaratsioon kodukorra artikli 10 lõike 5 kohta

Euroopa Parlamendil on õigus temale suunatud seisukoha üle hääletamisest hoiduda.

31.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 27/12

Euro vahetuskurss (1)

30. jaanuar 2008

(2008/C 27/03)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4810
JPY	Jaapani jeen	158,39
DKK	Taani kroon	7,4525
GBP	Inglise nael	0,74340
SEK	Rootsi kroon	9,4399
CHF	Šveitsi frank	1,6135
ISK	Islandi kroon	95,24
NOK	Norra kroon	8,0450
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,006
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	257,86
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6977
PLN	Poola zlott	3,6115
RON	Rumeenia leu	3,7105
SKK	Slovakkia kroon	33,661
TRY	Türgi liir	1,7445
AUD	Austraalia dollar	1,6654
CAD	Kanada dollar	1,4724
HKD	Hong Kongi dollar	11,5551
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9013
SGD	Singapuri dollar	2,1019
KRW	Korea won	1 399,55
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,7628
CNY	Hiina jüaan	10,6508
HRK	Horvaatia kuna	7,2344
IDR	Indoneesia ruupia	13 754,79
MYR	Malaisia ringit	4,7910
PHP	Filipiini peeso	60,084
RUB	Vene rubla	36,2270
THB	Tai baht	46,689
BRL	Brasiilia reaal	2,6310
MXN	Mehhiko peeso	16,0577

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

31.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 27/13

VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON

(2008/C 27/04)

Keskmiste aastakulude puhul ei võeta arvesse nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 lõikes 2 ja artikli 95 lõikes 2 sätestatud 20 %list vähendust (1).

Kuu keskmiseid netokulusid on alandatud 20 %.

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2005 (2)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 (3) artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2005. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

Aastane summa

Igakuine netokulu

Belgia

1 345,80 EUR

89,72 EUR

Eesti (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed, kes on nooremad kui 63 eluaastat

—	Pensionärid, kes on nooremad kui 63 eluaastat

—	Pensionäride pereliikmed, kes on nooremad kui 63 eluaastat

3 600,97 EEK

240,06 EEK

Kreeka

1 113,47 EUR

74,23 EUR

Portugal

968,37 EUR

64,56 EUR

Slovaki Vabariik (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat

—	Alla 65aastased pensionärid

—	Pensionäride pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat

9 557,44 SKK

637,16 SKK

Rootsi

14 883,31 SEK

992,22 SEK

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2005. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

Aastane summa

Igakuine netokulu

Belgia

4 418,62 EUR

294,57 EUR

Eesti (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed vanuses 63 aastat ja vanemad

—	Pensionärid, kes on 63-aastased või vanemad

—	Pensionäride pereliikmed, kes on 63-aastased või vanemad

8 740,21 EEK

582,68 EEK

Kreeka

2 259,85 EUR

150,66 EUR

Portugal

1 748,76 EUR

116,58 EUR

Slovaki Vabariik (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed vanuses 65 aastat ja vanemad

—	Pensionärid, kes on 65-aastased või vanemad

—	Pensionäride pereliikmed, kes on 65-aastased või vanemad

29 456,20 SKK

1 963,75 SKK

Rootsi

40 616,29 SEK

2 707,75 SEK

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2006

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2006. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

Aastane summa

Igakuine netokulu

Tšehhi Vabariik (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat

—	Alla 65aastased pensionärid

—	Pensionäride pereliikmed, kes on ooremad kui 65 eluaastat

12 345,67 CZK

823,04 CZK

Eesti (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed, kes on nooremad kui 63 eluaastat

—	Pensionärid, kes on nooremad kui 63 eluaastat

—	Pensionäride pereliikmed, kes on ooremad kui 63 eluaastat

4 030,80 EEK

268,72 EEK

Hispaania

1 100,92 EUR

73,39 EUR

Läti

225,89 LVL

15,06 LVL

Austria

1 706,33 EUR

113,76 EUR

Sloveenia (töötaja iga pereliikme kohta)

135 000,07 SIT

(563,35 EUR)

9 000,00 SIT

(37,56 EUR)

Liechtenstein

3 938,15 CHF

262,54 CHF

Šveits

2 485,62 CHF

165,71 CHF

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2006. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

Aastane summa

Igakuine netokulu

Tšehhi Vabariik (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed vanuses 65 aastat ja vanemad

—	Pensionärid, kes on 65-aastased või vanemad

—	Pensionäride pereliikmed, kes on 65-aastased või vanemad

37 757,45 CZK

2 517,16 CZK

Eesti (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed vanuses 63 aastat ja vanemad

—	Pensionärid, kes on 63-aastased või vanemad

—	Pensionäride pereliikmed, kes on 63-aastased või vanemad

9 998,22 EEK

666,55 EEK

Hispaania

3 081,00 EUR

205,40 EUR

Läti

267,57 LVL

17,84 LVL

Austria

4 214,30 EUR

280,95 EUR

Sloveenia

366 516,10 SIT

(1 529,44 EUR)

24 434,41 SIT

(101,96 EUR)

Liechtenstein

8 474,61 CHF

564,97 CHF

Šveits

6 577,30 CHF

438,49 CHF

(1) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(2) Keskmised kulud 2005:

Hispaania, Austria, Šveits, Liechtenstein, Sloveenia ja Tšehhi Vabariik (ELT C 55, 10.3.2007).

Saksamaa, Läti, Leedu, Luxemburg, Malta, Madalmaad (ELT C 171, 24.7.2007)

(3) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

31.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 27/17

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 27/06)

Abi nr

XR 10/07

Liikmesriik

Taani

Piirkond

Bornholms regionskommune

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Bornholms Erhvervsfond

Õiguslik alus

Aktstykke 155 fra Handelsministeriet af 17.12.1971

Aktstykke 365 fra Industriministeriet af 15.6.1993

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

0,30 milj EUR

Abi suurim osatähtsus

15 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

1.1.2007

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bornholms Erhvervsfond

Ullasvej 15

DK-3700 Rønne

Tlf. (45) 56 95 73 00

E-mail: cg@bornholm.biz

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.erhvervsfonden.dk

Muu teave

—

Abi nr

XR 27/07

Liikmesriik

Taani

Piirkond

Læsø kommune, Ærø kommune, Langeland kommune, Lolland kommune, Samsø kommune, Bornholms regionskommune; Aarø, Agersø, Anholt, Askø, Avernakø, Baagø, Barsø, Birkholm, Bjørnø, Drejø, Egholm, Endelave, Fejø, Femø, Fur, Hjarnø, Hjortø, Lyø, Mandø, Nekselø, Omø, Orø, Sejerø, Skarø, Strynø, Tunø, Venø

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Innovation og Viden — dansk regionalfondsprogram under målet om regional konkurrenceevne og beskæftigelse

Flere og bedre job — dansk socialfondsprogram under målet om regional konkurrenceevne og beskæftigelse

Õiguslik alus

Lov nr. 1599 af 20.12.2006 om administration af tilskud fra Den Europæiske Regionalfond og Den Europæiske Socialfond

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

2 milj EUR

Abi suurim osatähtsus

15 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

1.1.2007

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Erhvervs- og Byggestyrelsen

Langelinie Allé 17

DK-2100 København Ø

Tlf. (45) 35 46 60 00

E-mail: ebst@ebst.dk

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.ebst.dk/file/5467/Regionalfondsprogram

http://www.ebst.dk/file/5469/Socialfondsprogram

Muu teave

—

Abi nr

XR 54/07

Liikmesriik

Soome

Piirkond

87(3)(c)

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Investointituki

Õiguslik alus

Laki yritystoiminnan tukemisesta 1068/2000, valtioneuvoston asetus yritystoiminnan tukemisesta 1200/2000

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

20 milj EUR

Kavandatud abi kogusumma

Makstakse 1 aasta jooksul

Abi suurim osatähtsus

15 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

13.2.2007

Kestus

31.8.2007

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Kauppa- ja teollisuusministeriö

PL 32

FI-00023 Valtioneuvosto

Sähköposti: kirjaamo@ktm.fi

Puhelin (vaihde): (358-9) 160 01

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

Laki yritystoiminnan tukemisesta 1068/2000

(http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2000/20001068),

valtioneuvoston asetus yritystoiminnan tukemisesta 1200/2000

(http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2000/20001200)

Muu teave

—

Abi nr

XR 120/07

Liikmesriik

Soome

Piirkond

87(3)(c)

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Yrityksen kehittämisavustus

Õiguslik alus

Laki valtionavustuksesta yritystoiminnan kehittämiseksi (1336/2006), valtioneuvoston asetus valtionavustuksesta yritystoiminnan kehittämiseksi (675/2007)

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

70 milj EUR

Abi suurim osatähtsus

15 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

18.6.2007

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Kauppa- ja teollisuusministeriö

PL 32

FI-00023 Valtioneuvosto

Sähköposti: kirjaamo@ktm.fi

Puhelin (vaihde): (358-9) 160 01

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

Laki valtionavustuksesta yritystoiminnan kehittämiseksi (1336/2006)

(http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2006/20061336)

Asetus valtionavustuksesta yritystoiminnan kehittämiseksi (675/2007)

(http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2007/20070675)

Muu teave

—

31.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 27/20

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 27/07)

Abi number

XS 287/07

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Regione Piemonte — Provincia di Novara

Nimetus

Interventi per l'innovazione e l'ammodernamento delle piccole e medie imprese: PMI operanti in tutti i settori (fatti salvi i regolamenti o le direttive comunitarie specifici adottati a norma del trattato CE e relativi alla concessione di aiuti di Stato in determinati settori)

Õiguslik alus

Delibera della Giunta Camerale CCIAA Novara n. 64 del 17.9.2007 ai sensi del regolamento (CE) n. 70/2001

Kavas ettenähtud aastased kulud

400 000 EUR

Abi suurim osatähtsus

Investeeringute puhul 15 % abikõlblikest kuludest kuid mitte üle 10 000 EUR, kui tegu on mikro- või väikeettevõtetega, ning 7,5 % abikõlblikest kuludest, kui tegu on keskmise suurusega ettevõttega, kuid mitte üle 10 000 EUR ettevõtte kohta

Tegelike nõustamisteenuste puhul 50 % abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 5 000 EUR

Esmakordse messil osalemise puhul 50 % abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 3 000 EUR

Rakendamise kuupäev

Taotluste esitamine: 3.12.2007–31.12.2007.

Taotlused vaadatakse läbi ja kiidetakse heaks 90 päeva jooksul alates 31.12.2007

Kestus

Kulude aruanne tuleb esitada 10 päeva jooksul alates 31.10.2008.

Raamatupidamisaruande kontrollimine ja heakskiitmine toimub 2008. aasta jooksul

Eesmärk

Meetmete toetamine, mis on seotud ettevõtete ajakohastamisega ning toote- ja protsessiuuenduste ja säästliku arenguga seotud uuenduste elluviimisega (abiteate üldine sissejuhatus ja artikkel 2)

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid (kõik abikõlblikud alamkoodid)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Camera di Commercio di Novara

Via Avogadro, 4

I-28100 Novara

Veebileht

www.no.camcom.it/contributi — Bando 0701 sez A

Muu teave

Referente CCIAA Novara

Petrera Michela — Responsabile del procedimento

Tel (39) 03 21 33 82 57

Fax. (39) 03 21 33 83 33

e-mail servizi.imprese@no.camcom.it

Abi nr

XS 291/07

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Schleswig-Holstein

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Richtlinie für die Gewährung von Zuwendungen zur Förderung von Forschung, Entwicklung und Technologietransfer

Õiguslik alus

Verwaltungsvorschriften zu § 44 Landeshaushaltsordnung Schleswig-Holstein (LHO)

Kavas ette nähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse kogusumma

14,5 miljonit EUR, sellest 9,5 miljonit EUR Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 5 miljonit EUR liidumaa vahenditest

Abi suurim osatähtsus

Kõrgkoolide ning teadusasutuste ja tehnosiirde asutuste puhul kuni 90 %

Ettevõtete puhul kuni 50 % tööstusuuringute tegemiseks

Rakendamise kuupäev

16. oktoober 2006

Kava või üksiktoetuse kestus

31. detsember 2007

Abi eesmärk

Meetme eesmärk on süvendada ja toetada teadusuuringuid, piirkondlikku tehnoloogiaarendust ja tehnosiiret, et

—	kiirendada uurimis- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtmist turustatavate toodete tootmisel ning menetluste ja teenuste arendamisel ning tugevdada seeläbi ettevõtete uuendusindu ja konkurentsivõimet;

—	õhutada teadusasutusi võtma oma uurimistegevuses rohkem arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadusi ning suurendada seeläbi ettevõtete soovi võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja ergutada rajama uusi ettevõtteid, kes rakendavad uuenduslikke tehnoloogiaid.

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerium für Wissenschaft, Wirtschaft und Verkehr des Landes Schleswig-Holstein

Düsternbrooker Weg 94

D-24105 Kiel

Dr. Bernd Roß — VII 30

Kirstin Folger-Lüdersen — VII 308

Muu teave

Abi antakse ühenduse

WTSH Wirtschaftsförderung und Technologietransfer Schleswig-Holstein GmbH

Lorentzendamm 24

D-24103 Kiel

Abi nr

XS 293/07

Liikmesriik

Kreeka

Piirkond

Αττικής (Δήμος Περάματος) (Attikis (Dimos Peramatos))

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

«Ενίσχυση της ανταγωνιστικότητας και της καινοτομίας των μικρομεσαίων επιχειρήσεων του Περάματος, στους τομείς της μεταποίησης, του τουρισμού και των υπηρεσιών, στα πλαισια της κοινοτικής πρωτοβουλίιας URBAN II» («enishysi tis antagonistikotitas kai tis kainotomias ton mikromesaion epiheiriseon toy Peramatos, stoys tomeis tis metapoiisis, toy toyrismoy kai ton ypiresion, sta plaisia tis koinotikis protoboylias URBAN II»)

Õiguslik alus

—	Άρθρο 35 του Ν.3016/2002 (ΦΕΚ 110 Α'/17-05-2002)

—	ΥΑ 30734/ΕΥΣ5781/25.07.2006 (ΦΕΚ1103/B'/11.08.2006)

—	ΚΥΑ 14871/EYΣ3047/20.4.2005 (ΦΕΚ575/ΤΒ/28.04.2005)

—	ΥΑ 39059/ΕΥΣ9047/14.10.2005 (ΦΕΚ1539/Β/8.11.2005)

—	ΚΥΑ18918/ΕΥΣ2503/30.04.2007 (ΦΕΚ704/Β/04.05.2007)

—	Arthro 35 toy N.3016/2002 (FEK 110 A'/17-05-2002)

—	YA 30734/EYS5781/25.07.2006 (FEK1103/B'/11.08.2006)

—	KYA 14871/EYS3047/20.4.2005 (FEK575/TB/28.04.2005)

—	YA 39059/EYS9047/14.10.2005 (FEK1539/B/8.11.2005)

—	KYA18918/EYS2503/30.04.2007 (FEK704/B/04.05.2007)

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

1,6 miljonit EUR

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenusumma

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamiskuupäev

1.11.2007

(abi andmise lepingute allakirjutamise eeldatav alguskuupäev)

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2008

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Asjakohased majandusharud

Ainult teatavad majandusharud

Jah

Abi antakse ettevõtetele, kes tegutsevad laevaremondisektori kõrvalsektorites (nt mõõtmis-, kontrollimis-, navigeerimis- ja muude instrumentide ning seadmete tootmine)

Välja arvatud:

Laevaehitus ja laevaremondisektor (2003. aasta majandusharude klassifitseerimise koodeks nr 351 (STAKOD), laevaehituse riigiabi raamistik ELT C 317, 30.12.2003)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Υπουργείο Περιβάλλοντος/

Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων

(Ypoyrgeio Periballontos

Horotaksias kai Dimosion Ergon)

Ειδική Υπηρεσία Διαχείρισης Ε.Π Κ.Π URBAN II

Μιχαλακοπούλου 87, GR-11528 Αθήνα

Τηλ. (30) 21 07 47 44 00

(Eidiki Ypiresia Diaheirisis E.P K.P URBAN II

Mihalakopoyloy 87, GR-11528 Athina

Til. (30) 21 07 47 44 00)

E-mail kmanola@mou.gr

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi nr

XS 299/07

Liikmesriik

Bulgaaria Vabariik

Piirkond

Цялата територия на Република България, регион по чл. 87, ал. 3, б) „a“ от ДЕО (Tsyalata teritoriya na Republika Balgariya, region po chl. 87, al. 3, b) „a“ ot DEO)

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

2007BG161PO003/2.1.1-01/2007 „Технологична модернизация на предприятията“ (2007BG161PO003/2.1.1-01/2007 „Tehnologichna modernizatsiya na predpriyatiyata“)

Õiguslik alus

Решение на МС № 965/16.12.2005, Оперативна програма „Развитие на конкурентоспособността на българската икономика“ 2007-2013 г., чл. 4 от Постановление 121 на МС от 31.5.2007 г. за определяне на реда за предоставяне на безвъзмездна финансова помощ по оперативните програми, съфинансирани от Структурните фондове и Кохезионния фонд на Европейския съюз, и по Програма ФАР на Европейския съюз, и Заповед № РД-16-944/16.10.2007 на министъра на икономиката и енергетиката (Reshenie na MS № 965/16.12.2005, Operativna programa „Razvitie na konkurentosposobnostta na balgarskata ikonomika“ 2007-2013 g., chl. 4 ot Postanovlenie 121 na MS ot 31.5.2007 g. za opredelyane na reda za predostavyane na bezvazmezdna finansova pomosht po operativnite programi, safinansirani ot Strukturnite fondove i Kohezionniya fond na Evropeyskiya sayuz, i po Programa FAR na Evropeyskiya sayuz, i Zapoved № RD-16-944/16.10.2007 na ministara na ikonomikata i energetikata)

Kavas ette nähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse kogusumma

Abikava

Aastane kogusumma

25 000 000 EUR

Tagatud laenud

—

Üksiktoetus

Toetuse kogusumma

—

Tagatud laenud

—

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

17.10.2007

Abi või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2010

Abi eesmärk

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd)

Jah

Majandusharud

Üksikud konkreetsed majandusharud

Jah

või

laevaehitustööstus

Jah

sünteeskiutööstus

Jah

Muud töötleva tööstuse harud:

riikliku majandusharude klassifikatsiooni sektor D „Töötlev tööstus”, välja arvatud korktoodete tootmine ja töötlemine

Jah

või

Muud teenused:

Sektor K „Andmetöötlus” — ainult riikliku majandusharude klassifikatsiooni kood nr 72

Jah

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Министерство на икономиката и енергетиката

Дирекция „Европейски фондове за конкурентоспособност“

Управляващ орган на Оперативна програма „Развитие на конкурентоспособността на българската икономика“ 2007-2013 г.

(Ministerstvo na ikonomikata i energetikata

Direktsiya „Evropeyski fondove za konkurentosposobnost“

Upravlyavasht organ na Operativna programa „Razvitie na konkurentosposobnostta na balgarskata ikonomika“ 2007-2013 g.)

Ул. „Славянска“ 8, BG-1052 София

Тел. (359-2) 940 75 00; 940 75 01

Факс (359-2) 981 17 19

Ul. „Slavyanska“ 8, BG-1052 Sofia

Tel. (359-2) 940 75 00; 940 75 01

Faks (359-2) 981 17 19

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Suuri üksiktoetusi ei anta

Abi number

XS 300/07

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Sardegna

Nimetus

„Contributi per impianti fotovoltaici”

Õiguslik alus

Art. 24, L.R. 29 maggio 2007, n. 2

Deliberazioni Giunta Regionale n. 25/44 del 3.7.2007 e n. 36/2 del 18.9.2007

DDS n. 457 del 28.9.2007

Kavas ettenähtud aastased kulud

10 000 000 EUR

Abi suurim osatähtsus

Kapitalitoetuse vormis antav abi võib moodustada fotogalvaaniliste seadmete paigaldamise eesmärgil kantud abikõlblike kulude brutoekvivalendist maksimaalselt 20 % (aga kui abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaardis on kehtestatud väiksem määr, siis lähtutakse viimasest).

Abi antakse tingimusel, et investeering püsib nimetatud piirkonnas vähemalt viis aastat ja et vähemalt 25 % abikõlblikust investeeringust rahastab abisaaja oma vahenditest.

Abi on kooskõlas meetmetega, mis on ette nähtud ministeeriumi 28. juuli 2005. aasta määrusega, millega soodustatakse elektrienergia tootmist fotogalvaaniliste seadmete abil ning mida on muudetud 6. veebruari 2006. aasta ja 19. veebruari 2007. aasta määrustega (nn energiakonto).

Käesolevat abi ei saa kumuleerida muu regionaal-, riikliku ega ühenduse abiga.

Rakendamise kuupäev

Taotlusi on võimalik esitada 9. oktoobrist kuni 20. novembrini 2007.

Abi ei ole kavas määrata enne, kui kutse lõpptähtajast on möödunud 120 päeva.

Kestus

Kuni 30. juuni 2008

Eesmärk

Kirjeldatud abi eemärk on soodustada taastuvenergia kasutamist Sardiinia VKEdes ja seda antakse tööstussüsteemi toetuseks võetavate meetmete raames.

Sektorid

Abi võib anda kõikidele VKEdele, kes tegelevad töötleva tööstusega, välja arvatud elektrienergia tootmise ja jaotamisega. Samuti on välistatud abi andmine järgmistel juhtudel, mis on loetletud kutse artiklis 2:

—	kui tegu on sellisesse sektorisse kuuluva ettevõttega, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu alusel vastu võetud eri määrusi või direktiive, mis käsitlevad riigiabi andmist ja milles on sätestatud kõnealusest määrusest suuremad või väiksemad piirangud;

—	kui tegu on nõukogu määruses (EÜ) nr 104/2000 osutatud kalandus- ja akvakultuurtoodetega või tegevusega, mis on seotud põllumajandustoodete esmatootmise või piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete valmistamise ja turustamisega;

—	kui tegu on ekspordiga seotud tegevuseks antava abiga ehk abiga, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

—	kui tegu on abiga, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

—	kui tegu on söetööstusele antavat abi käsitlevas nõukogu määruses (EÜ) nr 1407/2002 osutatud abiga;

—	kui tegu on raksustes oleva äriühinguga vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 244, 1.10.2004).

Abi taotlemiseks peavad lisaks olema täidetud järgmised tingimused:

—	ettevõte pakub oma töötajatele tingimusi, mis ei ole halvemad vastava kategooria riiklike kollektiivlepingute tingimustest;

—	ettevõtte suhtes ei kohaldata täitemeetmeid ega varade arestimist;

—	ettevõte ei ole likvideerimisel.

Märkused

Juhul kui 2007.–2013. aasta regionaalabi kaarti ei ole veel paremusjärjestuse heakskiitmise kuupäevaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, peatatakse tähtaja kohaldamine, mille jooksul abi tuleb määrata, välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud ettevõte valib vähese tähtsusega abi komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1998/2006 tähenduses.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Regione Autonoma della Sardegna Assesorato dell'Industria

Servizio Energia Viale Trento n. 69

I-09123 Cagliari

Muu teave

Lisaks VKEdele, kellele on eraldatud 10 000 000 EUR, kutsutakse abi taotlema ka järgmisi eraõiguslikke isikuid, kellele nähakse ette 5 000 000 EUR:

—	füüsilised isikud;

—	korteri- ja kaasomandis hoonete omanikud;

—	muud eraõiguslikud isikud, kes ei kuulu ettevõtete hulka.

31.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 27/26

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 27/08)

Abi number

XS 308/07

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Sicilia

Nimetus

Misura 311 — Diversificazione in attività non agricole

Õiguslik alus

PSR Sicilia 2007/2013 — articoli 52 e 53 del regolamento (CE) n. 1698/2005

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Keskmine aastane üldsumma:

10,8 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6

Jah

Rakendamise kuupäev

1.1.2008

Kestus

Kuni 31. detsembrini 2013. See ei piira siiski uue erandimääruse jõustumist, millega asendatakse 30. juunil 2008 aeguv määrus (EÜ) nr 70/2001 ning mille tulemusena abikava võidakse läbi vaadata või muuta, et viia see kooskõlla uute eeskirjadega

Eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Sektorid

Ainult teatavatele sektoritele antav abi

Jah

Maaturism ja muu mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Regione Siciliana — Assessorato Agricoltura e foreste — Dipartimento Interventi strutturali

Viale Regione Siciliana (angolo via Leonardo da Vinci)

I-90145 Palermo

Abi number

XS 309/07

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Sicilia

Nimetus

Misura 313 — Incentivazione delle attività turistiche

Õiguslik alus

PSR Sicilia 2007/2013 — articoli 52 e 55 del regolamento (CE) n. 1698/2005

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Keskmine aastane üldsumma:

2 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ning artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

1.1.2008

Kestus

Eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Sektorid

Ainult teatavatele sektoritele antav abi

Jah

Maaturismi sektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Regione Siciliana — Assessorato Agricoltura e foreste — Dipartimento Interventi infrastrutturali

Viale Regione Siciliana (angolo via Leonardo da Vinci)

I-90145 Palermo

Abi nr	XS 313/07
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	Berlin, soweit nicht Fördergebiet nach Artikel 87 Absatz 3 Buchst c des EG-Vertrags (sog. D-Fördergebiet); die straßengenaue Abgrenzung vgl. http://www.businesslocationcenter.de/de/C/i/3/seite0.jsp?nav1=open&nav2=open
Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi	Investitionszulagengesetz 2007
Õiguslik alus	§ 5a Investitionszulagengesetz 2007 in der Fassung der Bekanntmachung vom 23. Februar 2007 (BGBl. I S. 282 http://www.bgblportal.de/BGBL/bgbl1f/bgbl107s0282.pdf) zuletzt geändert durch Artikel 8a des Gesetzes zur weiteren Stärkung des bürgerschaftlichen Engagements vom 10. Oktober 2007 (BGBl. I S. 2332 http://www.bgblportal.de/BGBL/bgbl1f/bgbl107s2332.pdf)
Meetme liik	Abiskeem
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 580 milj EUR Kavandatud abi kogusumma: —
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ja artikliga 5
Rakendamise kuupäev	16.10.2007
Kestus	31.12.2008
Eesmärk	Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
Majandusharud	Kogu töötlev tööstus, Muud teenused
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Iga maksuamet (Finanzamt) Saksamaal

Abi number

XS 314/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Nimetus

Ayudas a la implantación de servicios de asesoramiento y gestión a las explotaciones agrarias, y de asesoramiento en el sector forestal

Õiguslik alus

Art. 25 del Reglamento (CE) no 1698/2005 del Consejo, de 20 de septiembre de 2005, relativo a la ayuda al desarrollo rural a través del Fondo Europeo Agrícola de Desarrollo Rural (FEADER), así como el art. 16 del Reglamento (CE) no 1974/2006, de la Comisión, que establece disposiciones de aplicación del anterior

Kavas ette nähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

2 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

Galicia kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a osutatud piirkondade hulka, kus abi suurimaks osatähtsuseks on vastavalt regionaalabi kaardile 30 %, mida VKEde puhul suurendatakse 15 % võrra, st kuni 45 %ni

Rakendamise kuupäev

1.1.2008

Kestus

Kuni 31. detsembrini 2013. See sõltub siiski uue erandimääruse jõustumisest, millega asendatakse 30. juunil 2008 aeguv määrus (EÜ) nr 70/2001 ning mille tulemusena abikava võidakse läbi vaadata või muuta, et viia see kooskõlla uute eeskirjadega

Eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Sektorid

Põllumajandusettevõtete nõuande- ja juhtimisteenuste ning metsanduse nõuandeteenuste osutamine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Director General de Producción, Industrias y Calidad Agroalimentaria de la Consellería del Medio Rural de la Xunta de Galicia

Tel. (34) 981 54 47 76

Edificio San Caetano, s/n

E-15773 Santiago de Compostela

http://mediorural.xunta.es

Tel. (34) 981 54 73 54

Fax (34) 981 54 73 81

Suurte üksiktoetuste andmine

Muu teave

Maaelu arengu meedet nr 115, mis käsitleb nõuande-, juhtimis- ja asendusteenuste loomist, rakendatakse Galicia 2007.–2013. aasta maaelu arengukava 1. telje „Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine” raames, mida rahastatakse EAFRDst.

Galicia 2007.–2013. aasta maaelu arengukavaga ja meetme nr 115 sisu ja ulatusega saab tutvuda järgmisel aadressil:

http://mediorural.xunta.es/desenvolvemento/pdr/arquivos/pdr_galiza.pdf

Abi nr

XS 316/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Cataluña

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi

Incentivos para desarrollar nuevas oportunidades de negocio para empresas fuertemente expuestas a la competencia internacional

Õiguslik alus

IUE/1255/2007, de 23 de abril, por la que se aprueban las bases reguladoras de incentivos para desarrollar nuevas oportunidades de negocio para empresas fuertemente expuestas a la competencia internacional y se abre la convocatoria para el año 2007 (DOGC núm. 4876 de 4.5.2007)

Meetme liik

Abiskeem

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 2 milj EUR

Kavandatud abi kogusumma: —

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ja artikliga 5

Rakendamise kuupäev

5.5.2007

Kestus

31.12.2007

Eesmärk

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Centro de Innovación y Desarrollo Empresarial (CIDEM)

Paseo de Grácia, 129

E-08008 Barcelona

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 27

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 31. jaanuar 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Keskpank
2008/C 027/01	Euroopa Keskpanga arvamus, 17. detsember 2007, Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (CON/2007/42)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Euroopa Parlament
2008/C 027/02	Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide konverentsi kodukord	6

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 027/03	Euro vahetuskurss	12

2008/C 027/04	Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon	13

2008/C 027/05	Komisjoni teatis milles käsitletakse hiljuti piima- ja piimatoodete sektoris ning suhkrusektoris läbi viidud poliitiliste reformide lisamist nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus)	16

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2008/C 027/06	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes ( 1 )	17

2008/C 027/07	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )	20

2008/C 027/08	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )	26

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2008/C 027/09	EFTA järelevalveameti teatis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu VII lisa punktis 18 viidatud õigusakti (nõukogu 10. juuni 1985. aasta direktiiv 85/384/EMÜ diplomite, tunnistuste ja muude arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks võetavate meetmete kohta) artiklile 7	30

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 027/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4972 — Permira/Arysta) ( 1 )	31

	Parandused
2008/C 027/11	EFTA riikide esitatava teabe (riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa punktis 1 d osutatud õigusaktiga (komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes)) parandus (ELT C 38, 22.2.2007 ja EMP kaasanne nr 8, 22. veebruar 2007)	32

Riik	Kvalifikatsiooni tõendav dokument	Kvalifikatsiooni väljaandev asutus	Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatud tunnistus	Akadeemiline võrdlusaasta
Liechtenstein	Magistrikraad Arhitektuuris (MScArch)	Hochschule Liechtenstein	—	2002/2003