ISSN 1725-5171 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 291 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
50. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
ARVAMUSED |
|
|
Euroopa Keskpank |
|
2007/C 291/01 |
||
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED |
|
|
Komisjon |
|
2007/C 291/02 |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT |
|
|
Komisjon |
|
2007/C 291/03 |
||
2007/C 291/04 |
||
2007/C 291/05 |
||
|
V Teated |
|
|
HALDUSMENETLUSED |
|
|
Komisjon |
|
2007/C 291/06 |
||
|
MUUD AKTID |
|
|
Komisjon |
|
2007/C 291/07 |
||
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
ARVAMUSED
Euroopa Keskpank
5.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 291/1 |
EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,
14. november 2007,
Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa statistikat
(CON/2007/35)
(2007/C 291/01)
Sissejuhatus ja õiguslik alus
8. novembril 2007 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa statistikat (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”).
EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõike 4 esimesel taandel. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse on vastu võtnud kooskõlas EKP kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.
1. Üldised märkused
1.1. |
EKP toetab määruse kohta tehtud ettepanekut, kuna see tunnustab Euroopa statistika koostamise kaht paralleelset ja teineteist täiendavat korda ning samal ajal tunnustab ka EKPS sõltumatust oma statistikaülesande täitmisel (põhjendused 7 ja 8). Samuti toetab EKP põhjenduse 9 viidet rahandus-, finants- ja maksebilansistatistika komitee olulisele nõuandvale rollile. |
1.2. |
EKP täheldab rahuloluga, et ettepandud määrus tunnustab vajadust tihedama koostöö järele Euroopa statistikasüsteemi ja EKPS vahel seoses Euroopa statistika väljatöötamise, koostamise ja levitamisega nende süsteemide poolt (artikkel 8). EKP märgib sellega seoses, et Euroopa statistikasüsteemi ja EKPS tihedama koostöö nõuet ettepandud määruse põhjenduses 6 reguleerib EKPSi suhtes kohaldatav asutamislepingust tulenev esmase õiguse raamistik. Eelkõige sätestab EKPS põhikirja artikkel 5, et EKPS ülesannete täitmiseks kogub EKP riikide keskpankade kaasabil vajalikku statistikat kas riikide pädevatelt ametiasutustelt või otse majandussubjektidelt; sel eesmärgil teeb ta koostööd ühenduse institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide pädevate asutustega. |
1.3. |
EKP toetab ka asjaolu, et ettepandud määruse artikli 20 lõige 3 käsitleb statistilistel eesmärkidel konfidentsiaalsete andmete vahetamist Euroopa statistikasüsteemi ja EKPS vahel. Levinud arusaama kohaselt on konfidentsiaalse teabe parem vahetamine Euroopa statistikasüsteemi ja EKPSi vahel üha vajalikum, et tagada Euroopa statistika kvaliteet ja kooskõla ning vähendada andmeesitajate koormust. Selleks võib nõuda samade andmete esitamist ainult üks kord ning statistikaasutused võiksid kasutada neid ühiselt, järgides rangeid konfidentsiaalsusnorme. Siiski on EKP, vastupidiselt artikli 20 lõikes 3 sätestatule, seisukohal, et selline andmevahetus ei tohiks sõltuda täiendavate sektorisiseste õigusaktide vastuvõtmisest, millega antaks konkreetne volitus konfidentsiaalsete statistikaandmete vahetamiseks. Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik vajalike statistikaandmete vahetamine, peaks õigusraamistik ette nägema edastamise siis, kui see on vajalik Euroopa statistika tõhusaks väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks, kooskõlas ettepandud määruse artikli 20 lõiguga 1, mis reguleerib konfidentsiaalsete statistikaandmete vahetamist Euroopa statistikasüsteemi siseselt. |
1.4. |
EKP rõhutab, et andmeesitajate koormuse vähendamiseks on oluline saavutada täielik õiguspärane juurdepääs kõikidele nõutavatele olemasolevatele andmetele. Sellele osutab ka ettepandud määruse artikkel 23 („Juurdepääs haldusandmetele”). Siiski leiab EKP, et õigusraamistik peaks sätestama tõhusa juurdepääsu praktilise korralduse, mitte „piirangud ja tingimused”, millest võiks tuleneda juurdepääsu soovimatud piirangud. |
1.5. |
Asutamislepingu artikli 253 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktides osutada kõikidele arvamustele, mida tuli asutamislepingust tulenevalt taotleda. Seetõttu soovitab ettepandud määruse osundustes hõlmata ka käesolev EKP arvamus. |
2. Muudatusettepanekud
Muudatusettepanekud, mille puhul EKP nõuanded eeldavad määruse kohta tehtud ettepaneku muutmist, on toodud lisas.
Frankfurt Maini ääres, 14. november 2007
EKP asepresident
Lucas D. PAPADEMOS
(1) KOM(2007) 625.
LISA
MUUDATUSETTEPANEKUD
Komisjoni redaktsiooni ettepanek |
EKP muudatusettepanek (1) |
||||||||
Muudatus 1 |
|||||||||
Artikkel 20 — Konfidentsiaalsete andmete edastamine |
Artikkel 20 — Konfidentsiaalsete andmete edastamine |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
Selgitus — Vaata arvamuse punkti 1.3 |
|||||||||
Muudatus 2 |
|||||||||
Artikkel 23 — Juurdepääs haldusandmetele Andmeesitajate koormuse vähendamiseks on liikmesriikide ametiasutustel ja komisjonil (Eurostatil) oma haldusorganite tegevusvaldkonnas juurdepääs haldusandmete allikatele ulatuses, milles need andmed on vajalikud Euroopa statistika väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks. Vajaduse korral kehtestavad liikmesriigid ja komisjon oma pädevuste piires tõhusa juurdepääsu praktilise korralduse, piirangud ja tingimused. |
Artikkel 23 — Juurdepääs haldusandmetele Andmeesitajate koormuse vähendamiseks on liikmesriikide ametiasutustel ja komisjonil (Eurostatil) oma haldusorganite tegevusvaldkonnas juurdepääs haldusandmete allikatele ulatuses, milles need andmed on vajalikud Euroopa statistika väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks. Vajaduse korral kehtestavad liikmesriigid ja komisjon oma pädevuste piires tõhusa juurdepääsu praktilise korralduse, piirangud ja tingimused. |
||||||||
Selgitus — Vaata arvamuse punkti 1.4 |
|||||||||
Muudatus 3 |
|||||||||
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga, |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga, |
||||||||
Selgitus — Vaata arvamuse punkti 1.5 |
(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
Komisjon
5.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 291/5 |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine
Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid
(EMPs kohaldatav tekst)
(2007/C 291/02)
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
22.11.2006 |
|||
Abi nr |
N 642/05 |
|||
Liikmesriik |
Rootsi |
|||
Piirkond |
— |
|||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Ersättning till Posten AB för tillhandahållande av grundläggande betalningstjänster och kassaservice |
|||
Õiguslik alus |
Lag (2001:1276) om grundläggande kassaservice, Förordning (2005:882) om grundläggande kassaservice |
|||
Meetme liik |
Üksiktoetus |
|||
Abi eesmärk |
Üldist majandushuvi pakkuvad teenused |
|||
Abi vorm |
Otsetoetus |
|||
Eelarve |
Kuni 800 miljonit SEK |
|||
Abi osatähtsus |
— |
|||
Kestus (ajavahemik) |
2 aastat (2006-2007) |
|||
Majandusharud |
Pangandus |
|||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||
Muu teave |
Rootsi ametiasutused on kohustunud võimaldama igal aastal erapooletul audiitoril toetuse summat kontrollida, ning vajadusel ülemääraselt antud toetuse tagasi nõudma |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
4.4.2007 |
Abi nr |
N 564/06 |
Liikmesriik |
Portugal |
Piirkond |
Península de Setúbal |
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Auxílio individual à About the Future — Empresa Produtora de Papel, SA |
Õiguslik alus |
Decreto-Lei n.o 409/99 de 15 de Outubro — regulamenta a concessão de Benefícios Fiscais |
Meetme liik |
Individuaalne abi |
Eesmärk |
Piirkondlik areng |
Abi vorm |
Maksusoodustus |
Eelarve |
Kavandatud abi kogusumma: 37,95 miljonit EUR |
Abi osatähtsus |
7 % |
Kestus |
1.1.2006-31.12.2015 |
Majandusharud |
Tööstus |
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
API — Agência Portuguesa para o Investimento, EPE |
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
9.10.2007 |
||||
Abi nr |
N 317/07 |
||||
Liikmesriik |
Iirimaa |
||||
Piirkond |
— |
||||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Research, Development and Innovation Aid Scheme |
||||
Õiguslik alus |
The Industrial Development Acts 1986 and 1998, the Science & Technology Act 1987, the Údarás na Gaeltachta Act 1979 (as amended) and the Shannon Free Airport Development Company Limited Act, 1959 (as amended) |
||||
Meetme liik |
Abiskeem |
||||
Eesmärk |
Uurimis- ja arendustegevus |
||||
Abi vorm |
Otsene toetus, sooduslaen |
||||
Eelarve |
Kavandatud aastased kulutused: 2007: 89 miljonit EUR, 2008: 91 miljonit EUR, 2009: 92 miljonit EUR, 2010: 94,5 miljonit EUR, 2011: 96 miljonit EUR, 2012: 96,5 miljonit EUR, 2013: 97 miljonit EUR; kavandatud abi kogusumma: 656 miljonit EUR |
||||
Abi osatähtsus |
80 % |
||||
Kestus |
15.9.2007-31.12.2013 |
||||
Majandusharud |
Kõik sektorid |
||||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
10.9.2007 |
||
Abi nr |
N 383/07 |
||
Liikmesriik |
Taani |
||
Piirkond |
Denmark |
||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Støtte til integration af udenlandske arbejdstagere |
||
Õiguslik alus |
Retsgrundlaget er følgende bestemmelser i integrationsloven: § 23 c (ansættelse med løntilskud), § 23 d (tilskud til mentorfunktion) og § 24 a, stk. 2 (tilskud til mentorfunktion til udlændinge, der er ansat uden løntilskud). De nævnte bestemmelser blev indsat i integrationsloven ved lov nr. 425 af 10. juni 2003 om ændring af integrationsloven og udlændingeloven. Bestemmelsen i § 23 c, stk. 3, er efterfølgende blevet ændret ved lov nr. 402 af 1. juni 2005. |
||
Meetme liik |
Abiskeem |
||
Eesmärk |
Koolitus, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad |
||
Abi vorm |
Otsene toetus |
||
Eelarve |
Kavandatud aastased kulutused: 0,568 miljonit EUR; kavandatud abi kogusumma: 3,615 miljonit EUR |
||
Abi osatähtsus |
29 % |
||
Kestus |
1.7.2007-31.12.2013 |
||
Majandusharud |
Kõik sektorid |
||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
9.10.2007 |
|||
Abi nr |
N 498/07 |
|||
Liikmesriik |
Belgia |
|||
Piirkond |
Vlaams Geweest |
|||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Vlaams Audiovisueel Fonds |
|||
Õiguslik alus |
Samenwerkingsakkoord tussen de Vlaamse Gemeenschap en het Vlaams Audiovisueel Fonds |
|||
Meetme liik |
Abiskeem |
|||
Eesmärk |
Kultuuri edendamine |
|||
Abi vorm |
Otsene toetus |
|||
Eelarve |
Kavandatud aastased kulutused: 11,9 miljonit EUR Kavandatud abi kogusumma: 35,7 miljonit EUR |
|||
Abi osatähtsus |
50 % |
|||
Kestus |
1.1.2008-31.12.2010 |
|||
Majandusharud |
Meelelahutus, kultuur ja sport |
|||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
Komisjon
5.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 291/9 |
Euro vahetuskurss (1)
4. detsember 2007
(2007/C 291/03)
1 euro=
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,4741 |
JPY |
Jaapani jeen |
161,85 |
DKK |
Taani kroon |
7,4569 |
GBP |
Inglise nael |
0,7149 |
SEK |
Rootsi kroon |
9,42 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,648 |
ISK |
Islandi kroon |
91,25 |
NOK |
Norra kroon |
8,109 |
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
CYP |
Küprose nael |
0,5842 |
CZK |
Tšehhi kroon |
26,29 |
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
HUF |
Ungari forint |
253,45 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
LVL |
Läti latt |
0,7004 |
MTL |
Malta liir |
0,4293 |
PLN |
Poola zlott |
3,6183 |
RON |
Rumeenia leu |
3,5569 |
SKK |
Slovakkia kroon |
33,315 |
TRY |
Türgi liir |
1,7505 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,6843 |
CAD |
Kanada dollar |
1,4815 |
HKD |
Hong Kongi dollar |
11,4831 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,9334 |
SGD |
Singapuri dollar |
2,1336 |
KRW |
Korea won |
1 360,45 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
10,0785 |
CNY |
Hiina jüaan |
10,9061 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,3317 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
13 698,81 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,9264 |
PHP |
Filipiini peeso |
62,015 |
RUB |
Vene rubla |
35,986 |
THB |
Tai baht |
45,134 |
Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
5.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 291/10 |
Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee
9. juulil 2007. aastal toimunud 429. istungil esitatud arvamus, mis käsitleb otsuse eelnõu seoses juhtumiga nr COMP/E-2/39.140 — DaimlerChrysler
(2007/C 291/04)
1. |
Nõuandekomitee liikmed nõustuvad komisjoniga, et otsuse eelnõus kirjeldatud tavade kohaselt võivad ettevõtja DaimlerChrysler ja tema volitatud Mercedes-Benz hoolduspartnerite vahel sõlmitud kokkulepped tekitada mootorsõidukite järelturul konkurentsiprobleeme. |
2. |
Nõuandekomitee liikmed nõustuvad komisjoniga, et käesoleva juhtumi puhul võib menetlused lõpetada nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsusega (1). |
3. |
Nõuandekomitee liikmed nõustuvad komisjoniga, et ettevõtja DaimlerChrysler pakutud kohustuste põhjal puudub komisjonil meetmete võtmiseks alus, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 2 kohaldamist. |
4. |
Nõuandekomitee liikmed nõustuvad komisjoniga, et ettevõtja DaimlerChrysler peaks olema kõnealuste kohustustega seotud kuni 31. maini 2010. |
5. |
Nõuandekomitee liikmed paluvad komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi. |
6. |
Nõuandekomitee liikmed soovitavad avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas. |
5.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 291/11 |
Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumis nr COMP/E-2/39.140 — Daimler-Chrysler
(vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)
(2007/C 291/05)
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 9 alusel esitatud komisjoni otsuse eelnõus käsitletakse juurdepääsu võimaldamist DaimlerChrysler AG Mercedes-Benzi ja Smarti sõidukite tehnilistele andmetele.
Pärast Saksamaa uurimisinstituudi IKA koostatud uurimuse avaldamist algatas komisjon 22. detsembril 2004 uurimise selle kohta, kuidas DaimlerChrysler AG võimaldab sõltumatutele remonditöökodadele juurdepääsu tehnilistele andmetele. 1. detsembril 2006 algatas komisjon menetluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatükile ja võttis vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase esialgse hinnangu. Hinnangus esitati komisjoni tuvastatud konkurentsiprobleemid, milleks oli asjaolu, et DaimlerChrysler AG võimaldas täielikku juurdepääsu tehnilistele andmetele ilmselt ainult oma volitatud remonditöökodadele. Komisjon saatis esialgse hinnangu DaimlerChrysler AGle 1. detsembril 2006.
Vastuseks esitas DaimlerChrysler AG 14. veebruaril 2007 oma kohustused.
22. märtsil 2007 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohase teatise, milles kutsuti huvitatud äriühinguid üles ühe kuu jooksul alates teatise avaldamisest esitama märkusi kõnealuse teatise kohta. Enamik kutse alusel esitatud märkusi kinnitas DaimlerChrysler AG pakutud kohustuste tulemuslikkust.
Pidades silmas DaimlerChrysler AG pakutud kohustusi ning ilma määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 2 kohaldamist piiramata, on komisjon jõudnud seisukohale, et meetmete võtmiseks ei ole enam alust.
Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9 vastavas otsuses ei tuvastata konkurentsieeskirjade rikkumist, kuid pooled nõustuvad lahendama komisjoni esialgses hinnangus väljatoodud probleemid. Juhtumi menetlemise käigus soovivad mõlemad pooled lihtsustada halduslikke ja õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mida järgitakse arvatava rikkumise täielikul uurimisel. Seetõttu on kolleegiumi mitmes varasemas otsuses (2) esitatud seisukoht, et nõuetekohasest menetlusest on kinni peetud juhul, kui pooled teavitavad komisjoni, et neil on piisav juurdepääs teabele, mida nende arvates on vaja selleks, et esitada kohustused, millega kõrvaldatakse komisjoni kahtlused.
Kuna DaimlerChrysler AG esitas 22. mail 2007 komisjonile sellekohase avalduse, on käesolevat juhtumit käsitletud samamoodi.
Eelnevat silmas pidades olen seisukohal, et käesolevas juhtumis on järgitud õigust olla ära kuulatud.
Brüssel, 11. juuli 2007
Karen WILLIAMS
(2) Vrd 22. juuni 2005. aasta otsus juhtumi COMP/39.116 — Coca-Cola kohta ja 19. jaanuari 2005. aasta otsus juhtumi COMP/37.214 — DFB kohta.
V Teated
HALDUSMENETLUSED
Komisjon
5.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 291/12 |
KONKURSIKUTSE — EACEA/34/07
Programmi Erasmus Mundus väliskoostöö rakendamiseks õppeaastal 2008/2009
Ühenduse tegevuskava kõrgkoolide vahelise koostöö ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide üliõpilaste, teadustöötajate ja akadeemilise personali vahetuse edendamiseks
(2007/C 291/06)
Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et käesolevat konkursikutset rakendatakse järgmistel tingimusel:
i) |
2008. aasta ühenduse eelarves kinnitatakse kõnealuse tegevusega seotud assigneeringud; |
ii) |
võetakse vastu asjakohaste meetmete programmdokumendid ja vastavad rahastamisotsused. |
1. Eesmärgid ja kirjeldus
Programmi Erasmus Mundus väliskoostöö eesmärk on vastastikune rikastamine ja parem mõistmine Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel. See on kavandatud institutsioonidevahelise koostöö edendamiseks kõrghariduse valdkonnas Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel üliõpilastele ja akadeemilisele personalile suunatud ning õppimiseks, õpetamiseks, koolituseks ja teadustööks mõeldud liikuvuskava abil.
Programm hõlmab järgmisi tegevusi ja kulusid:
institutsioonidel põhinevate partnerlussuhete loomine Euroopa ja kolmandate riikide kõrgkoolide vahel järgmistes valdkondades:
— |
kõrgkoolide üliõpilaste, teadustöötajate ja akadeemilise personali individuaalse liikumise korraldamine; |
— |
individuaalse liikumise rakendamine. Käesoleva konkursikutse raames rahastatakse järgmist laadi liikuvust ja haridustegevust:
|
2. Abikõlblikud taotlejad ja abisaajad
Taotlejad peavad olema ülikoolid või Euroopa kõrgkoolid, kes esindavad kuni 20 partner-institutsioonist koosnevaid ühendusi.
Ühenduse liikmeteks peavad olema enne käesoleva konkursikutse avaldamist Erasmuse programmis osalenud Euroopa kõrgkoolid ning oma riikides tunnustatud ja akrediteeritud kolmandate riikide kõrgkoolid.
3. Abikõlblikud riigid
Tegevus peab toimuma ühes käesoleva konkursikutse raames abikõlblikuks tunnistatud riigis. Sellised riigid/piirkonnad jagunevad kolmeks:
— |
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki; |
— |
Euroopa Liidu kandidaatriigid (Horvaatia ja Türgi) ja EMP riigid (Island, Liechtenstein ja Norra); |
— |
järgmised kolmandad riigid ja geograafilised piirkonnad: Brasiilia, Tšiili, Mehhiko, Venemaa, India, Vahemere lõuna- ja idapoolne naabruspiirkond, Lähis-Ida piirkond, Kesk-Aasia vabariigid, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid, Lääne-Balkani piirkond ja Aasia piirkond. |
4. Eelarve
Käesoleva konkursikutse raames eraldatav soovituslik kogusumma on 100,348 miljonit EUR järgmistele riikidele ja geograafilistele piirkondadele:
Riigid või geograafilised piirkonnad |
Soovituslik kogusumma |
Vahemere lõunapiirkond ja Ida-Euroopa ja Venemaa |
33,528 miljonit EUR |
Jeemen, Iraan, Iraak |
3 miljonit EUR |
Kesk-Aasia vabariigid |
5 miljonit EUR |
Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid |
5 miljonit EUR |
Lääne-Balkani piirkond |
6 miljonit EUR |
Aasia piirkond |
20 miljonit EUR |
India |
9,6 miljonit EUR |
Brasiilia |
9,3 miljonit EUR |
Tšiili |
4,92 miljonit EUR |
Mehhiko |
4 miljonit EUR |
5. Tähtajad
Taotlused tuleb esitada hiljemalt:
— |
15. veebruariks 2008 |
6. Täiendav teave
Konkursikutse täisteksti ja taotlusvormid leiate järgmiselt veebisaidilt:
http://eacea.ec.europa.eu/citizenship/index_en.htm
Taotlused peavad vastama konkursikutse täistekstis sätestatud nõuetele ning taotluse esitamisel tuleb kasutada selleks ettenähtud vorme.
MUUD AKTID
Komisjon
5.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 291/14 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine
(2007/C 291/07)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
MUUTMISTAOTLUS
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006
Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9 ja artikli 17 lõikele 2
„ROCAMADOUR”
EÜ NR: FR/PDO/105/0026/29.11.2004
KPN ( X ) KGT ( )
Taotletud muudatused:
1. Spetsifikaadi osa:
— |
|
Toote nimetus |
— |
|
Toote kirjeldus |
— |
|
Geograafiline piirkond |
— |
|
Päritolutõend |
— |
|
Tootmismeetod |
— |
|
Seos piirkonnaga |
— |
|
Märgistus |
— |
|
Riiklikud nõuded |
— |
|
Muu [täpsustada] |
2. Muudatus(t)e liik:
— |
|
Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine |
— |
|
Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet |
— |
|
Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3) |
— |
|
Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4) |
3. Muudatus(ed):
Muutmistaotluse üldine eesmärk on täpsustada nii piimatootmise kui ka tootmismeetodi rakendamise tingimusi.
Kõnealused muudatused võimaldavad paremini piiritleda toote seost piirkonnaga, säilitada selle omadusi ning vältida kõrvalekaldeid.
Tootmismeetod
Neljandasse lõiku lisatakse „Kõnealune piirang hõlmab ainult igasugust hormoonravi. See ei hõlma muid kasutatavaid poegimise ajatamise meetodeid.”
Täpsustatud on, et piirang (karja nende kitsede suurim arv, kes poegivad väljaspool hooaega) hõlmab ainult hormoonravi abil kunstlikult ajatatud poegimist. Nii kindlustatakse, et piirang ei hõlma muid kasutatavaid meetodeid, nagu kunstliku valguse režiim või loomulik poegimise ajatamine.
Viiendas lõigus asendatakse tekst „igas põllumajandusettevõttes peab geograafilises piirkonnas tegelikult kasutatava rohumaa pindala olema vähemalt 1 000 m2 piimakitse kohta” tekstiga „mis tahes põllumajandusettevõttes ei või eespool kindlaks määratud geograafilises piirkonnas paikneva söödamaa, karjamaa või söödateravilja kasvatamiseks kasutatava maa, mis on ette nähtud kitsede söötmiseks, koormus olla üle 10 kitse hektari kohta.”
Loomade hulga hektari kohta arvutamisel on eesmärk võtta arvesse ainult maad, millest kitsekarjad tegelikult toituvad või mida nende jaoks tegelikult kasutatakse. Lisaks vastavad uue sõnastuse terminid paremini kitsekasvatajate tavaliselt kasutavatele terminitele.
Lisatakse lõik: „Sõnniku või muu orgaanilise väetise laotamine on lubatud teatavatel tingimustel.”
Selleks et vältida kõrvalekaldeid, säilitada looduslik keskkond, rohumaad ning karja söötmiseks ettenähtud taimed, tuleb kindlaks määrata, millistel tingimustel on väetiste laotamine lubatud.
Lisatakse järgmine lõik: „Väetatud karjamaid ei tohi kasutada kitsede söötmiseks alates 1. jaanuarist 2010. Kõnealust keeldu kohaldatakse viivitamata uute põllumajandusettevõtete suhtes.”
Selleks et toote omadused säiliksid, on keelatud kasutada silo. Kõnealune meede nõuab nii põllumajandusettevõtte struktuuri kui ka töökorralduse olulist muutmist. Seetõttu taotletakse nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja määramist. Tähtaega ei soovita määrata uutele põllumajandusettevõtetele, et vältida olukorda, kus uued põllumajandusettevõtted alustavad tööd struktuuridega, mida tuleb hakata kiiresti muutma, ning mis takistaks nende eduvõimalusi.
Lisatakse järgmine lõik: „Erandjuhtudel, mis on eelkõige tingitud ilmastiku kõikuvusest, võib INAO kiita heaks ajutised erandid kitsede söötmist käsitlevatest eeskirjadest.”
Kõnealuse sätte eesmärk on tagada kõnealustel juhtudel loomade korralik söötmine.
Lisatakse järgmised lõigud:
|
„Piima kontsentreerimine vesifraktsiooni osalise eraldamise teel enne kalgendamist on keelatud.” |
|
„Lisaks toorpiimasaadustele on ainsad piimale enne tootmist või tootmise ajal lisada lubatud koostis-, abi- või lisaained laap, kahjutud piimhappebakterid, pärm, hallitusseened ja sool.” |
|
„Keelatud on värsket juustu säilitada miinuskraadide juures või gaasikeskkonnas.” |
|
„Keelatud on juustu laagerdada gaasikeskkonnas.” |
|
Juustu töötlemise ja lisaainete suhtes kohaldati üldeeskirju. Nüüd on täheldatud, et uued tehnoloogiad, millest osa hõlmab töötlemisviise ja lisaaineid, nagu mikrofiltreerimine, piima osaline kontsentreerimine või juustu laagerdamiseks kasutatavad ensüümid, võivad mõjutada päritolunimetusega juustu omadusi. Teatavad ensüüme sisaldavad lisaained on vastuolus kaitstud päritolunimetusega toodete põhiomaduste säilitamise nõudega. |
|
Seetõttu peeti vajalikuks kirjeldada päritolunimetuste spetsifikaadi punktis 4.5 täpsemalt piima töötlemise, lisaainete kasutamise ning juustu valmistamise praeguseid tavasid, et tulevaste eeskirjadega hõlmamata tavadega ei kahjustataks päritolunimetusega juustude omadusi. |
|
Lisaks kirjeldatakse täpsemalt nööriga kinnisidumist ja pakendamist, et säilitada paremini toote omadused. |
|
Viieteistkümnendas ja kuueteistkümnendas lõigus asendatakse tekst „jahutatud piima koguvad tootjad teostavad laabiga kalgendamist kohe pärast piima vastuvõtmist” tekstiga „jahutatud piima koguvad tootjad […] lisavad piimale bakterid kohe pärast piima vastuvõtmist, laabiga kalgendamine toimub hiljemalt 8 tundi pärast bakterite lisamist. Meiereis […] toimub laabiga kalgendamine hiljemalt 6 tundi pärast viimast lüpsi.” |
|
Tehnilistel põhjustel peab jahutatud piim enne laabiga kalgendamist laagerduma. Seetõttu on vaja kehtestada teatav ajavahemik piima vastuvõtmise ja laabiga kalgendamise vahel. |
|
Lisatakse järgmine lõik: „Põllumajandusettevõtjad, kellel on kombeks värskelt lüpstud piim kiiresti külmutada, peavad sellisele piimale lisama bakterid ning ei tohi piima jahutada temperatuurini, mis on madalam kui 10 °C.” |
|
Kõnealuse sättega on võimalik kehtestada esimeselt lüpsilt saadud piima suhtes pikk laagerdumisaeg, mis toob paremini esile piima iseloomulikud omadused. |
|
Kahekümne neljandas lõigus asendatakse tekst „28–35 %” tekstiga „Pressimisvormis oleva toote kuivainesisaldus peab olema vähemalt 31 %.” |
|
Piirväärtus 28 % ei ole piisav nõutava minimaalse kuivaine sisaldusega laagerdunud juustu saamiseks. 35 % nõue jäeti välja seepärast, et selle tulemuseks on liiga kuivad juustud. Lisaks ei ole selline piirmäär kasulik, kuna sellise kuivaine sisaldusega toote vormimine ei oleks tulus. Seepärast jäeti alles ainult vastavalt kohandatud miinimumnõue. |
|
Kahekümne seitsmendas lõigus asendatakse tekst „juustu võib turustada alles kuus päeva pärast vormist eemaldamist” tekstiga „pärast juustu vormist eemaldamist peab laagerdamisaeg kokku olema vähemalt kuus päeva”. |
|
Turustamiseelne aeg võrdsustati juustu laagerdumisajaga. Kõnealuse sätte ümbersõnastamise eesmärk on tähtsustada laagerdamisaega kui erilist tootmistingimust (täpne temperatuur ja niiskus). |
Märgistus
Lisatakse järgmised lõiked:
|
„Tootmiskohas ühte pakendisse pakendatud juustupartii võib siiski kanda vaid ühte etiketti, juhul kui juust on suunatud müügiks lõpptarbijale supermarketites.” |
|
„Juhul kui tootja või tema otseses alluvuses oleva isik müüb juustu põllumajandusettevõttes või turul otse, peab iga müüdav juustuühik olema varustatud vähemalt ühe etiketiga. Müügiletil peab olema silt järgmiste andmetega: tootja ja/või laagerdaja nimi, tootmiskoha ja/või laagerdamiskoha aadress, päritolunimetus, märge „appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus).” |
|
Tegemist on reegli „üks etikett juustu kohta” praktilise kohandamisega vastavalt turustamise viisile, säilitades samal ajal toote täieliku eristamise võimaluse. |
|
Jäetakse välja järgmine tekst: „Märkeid „fromage fermier” (talujuust) ja „fabrication fermière” (toodetud talus) või mis tahes muid märkeid, mis viitavad juustu pärinemisele talust, võivad kasutada põllumajandustootjad, kes traditsiooniliste tootmismeetodite kohaselt valmistavad juustu oma ettevõttes ja oma ettevõttest saadud piimast ning kes laagerdavad juustu samas ettevõttes või seda teeb geograafilises piirkonnas paiknev laagerdaja.” |
|
Edaspidi reguleeritakse kõnealuseid märkeid juustu käsitlevate üldeeskirjadega ja seetõttu muutavad need üleliigseks. |
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006
„ROCAMADOUR”
EÜ NR: FR/PDO/105/0026/29.11.2004
KPN ( X ) KGT ( )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus:
Nimi: |
Institut National de l'Origine et de la Qualité (INAO) |
||
Aadress: |
|
||
Tel: |
(33) 153 89 80 00 |
||
Faks: |
(33) 153 89 80 60 |
||
E-post: |
info@inao.gouv.fr |
2. Taotlejate rühm:
Nimi: |
Syndicat des Producteurs de fromages Rocamadour |
|||
Aadress: |
|
|||
Tel: |
(33) 565 23 22 21 |
|||
Faks: |
(33) 565 23 22 19 |
|||
E-post: |
— |
|||
Koosseis: |
tootjad/töötlejad ( X ) muu ( ) |
3. Toote liik:
Klass 1.3 Juust
4. Spetsifikaat:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimetus: „Rocamadour”
4.2. Kirjeldus: Rocamadour on rasvasest toorpiimast valmistatud väga pehme väike kitsejuust, mille looduslik koorik on ühtlane, vöödiline, kergelt sametjas ja värvuselt valge kuni kreemikas või tumebeež, juust on silindrikujuline ning kaalub umbes 35 grammi. Pärast täielikku kuivamist on juustu rasvainesisaldus 100 grammi kohta vähemalt 45 grammi ning kuivaine kaal ei tohi jääda juustu kohta alla 14 grammi.
4.3. Geograafiline piirkond: Geograafiline piirkond hõlmab osaliselt Lot' departemangu, selle keskosa, mida tuntakse nime all „des Causses”, aga ka Aveyroni, Corrèze'i, Dordogne, Tarn-et- Garonne'i departemange.
Aveyroni departemang
— |
Capdenac-Gare'i kanton, järgmised kommuunid: Balaguier-d'Olt, Causse-et-Diège, Foissac. |
— |
Villeneuve'i kanton, järgmised kommuunid: Ambeyrac, La Capelle-Balaguier, Montsalès, Ols-et-Rinhodes, Saujac, Sainte-Croix, Salvagnac-Cajarc, Villeneuve. |
— |
Villefranche-de-Rouergue'i kanton: kommuun Martiel. |
Corrèze'i departemang
— |
Larche'i kanton, järgmised kommuunid: Chartrier-Ferrière, Chasteaux. |
— |
Brive-la-Gaillarde-Sud-Ouest'i kanton, järgmised kommuunid: Estivals, Nespouls. |
— |
Meyssac'i kanton: kommuun Turenne. |
Dordogne departemang
— |
Carlux'i kanton, järgmised kommuunid: Cazoulès, Peyrillac-et-Millac, Orliaguet. |
— |
Montignac'i kanton: kommuun Saint-Amand-de-Coly. |
— |
Salignac-Eyvigues'i kanton, järgmised kommuunid: Archignac, Borrèze, Jayac, Nadaillac, Paulin, Salignac-Eyvigues. |
— |
Terrasson-la-Villedieu kanton, järgmised kommuunid: La Cassagne, Chavagnac, La Dornac. |
Lot' departemang
— |
Bretenoux kanton, järgmised kommuunid: Gintrac, Prudhomat, Saint-Michel-Loubéjou. |
— |
Cahors Nord-Ouest'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Cahors Nord-Est'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Cahors Sud'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Cajarc'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Castelnau-Montratier'i kanton, järgmised kommuunid: Cézac, Lhospitalet, Pern. |
— |
Catus'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Cazals'i kanton, järgmised kommuunid: Arques, Gindou. |
— |
Figeac-Ouest'i kanton, järgmised kommuunid: Béduer, Faycelles. |
— |
Gourdon'i kanton, järgmised kommuunid: Anglars-Nozac, Gourdon, Rouffilhac, Saint-Cirq-Souillaguet, Saint-Clair, Saint-Projet, Le Vigan. |
— |
Gramat'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Labastide-Murat kanton: kõik kommuunid. |
— |
Lacapelle-Marival'i kanton, järgmised kommuunid: Albiac, Anglars (üksnes see osa, mis paikneb teest nr 940 ja Lascurades'i ojast läänes), Aynac, Le Bourg (üksnes see osa, mis paikneb riigimaanteest nr 140 ja teest nr 940 läänes), Issendolus, Lacapelle-Marival (üksnes see osa, mis paikneb teest nr 940 ja teest nr 218 läänes), Rudelle, Rueyres, Thémines, Théminettes. |
— |
Lalbenque'i kanton, järgmised kommuunid: Aujols, Bach, Belmont-Sainte-Foi, Cieurac, Cremps, Escamps, Flaujac-Poujols, Laburgade, Lalbenque, Vaylats. |
— |
Lauzès'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Limogne-en-Quercy' kanton: kõik kommuunid. |
— |
Livernon'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Luzech'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Martel'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Montcuq'i kanton, järgmised kommuunid: Bagat-en-Quercy, Belmontet, Le Boulvé, Fargues, Lascasbanes, Saint-Matré, Saint-Pantaléon, Saux. |
— |
Payrac'i kanton, järgmised kommuunid: Calès, Fajoles, Lamothe-Fénelon, Loupiac, Nadaillac-de-Rouge, Payrac, Reilhaguet, le Roc. |
— |
Puy-L'Evêque'i kanton, järgmised kommuunid: Floressas, Grézels, Lacapelle-Cabanac, Mauroux, Sérignac, Touzac. |
— |
Saint-Céré kanton, järgmised kommuunid: Autoire, Loubressac, Mayrinhac-Lentour, Saignes, Saint-Jean-Lagineste, Saint-Jean-Lespinasse, Saint-Médard-de-Presque. |
— |
Saint-Germain-du-Bel-Air'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Saint-Géry kanton: kõik kommuunid. |
— |
Salviac'i kanton, järgmised kommuunid: Dégagnac, Lavercantière, Rampoux, Salviac, Thédirac. |
— |
Souillac'i kanton: kõik kommuunid. |
— |
Vayrac'i kanton, järgmised kommuunid: Carennac, Condat, Les Quatre-Routes, Strenquels. |
Tarn-et-Garonne'i departemang
— |
Caylus' kanton, järgmised kommuunid: Caylus, Lacapelle-Livron, Loze, Saint-Projet. |
4.4. Päritolutõend: Lisaks täidavad kõik ettevõtjad riikliku päritolunimetuste instituudi INAO registreeritud vastavusdeklaratsiooni, mis võimaldab INAO-l kõiki ettevõtjaid kindlaks määrata. Ettevõtjad peavad INAO jaoks pidama registreid ning säilitama kõik piima ja juustu päritolu, kvaliteedi ja tootmistingimuste kontrollimiseks vajalikud dokumendid.
Toote päritolunimetuse omaduste kontrollimisel teostatav analüütiline ja organoleptiline uuring peavad tagama toodete vastavuse päritolunimetuse kvaliteedile ja tunnustele.
4.5. Tootmismeetod: Piima tootmine, juustu valmistamine ja laagerdamine peab toimuma geograafilises piirkonnas. Kuna tegemist on pehme ning aeglaselt kalgenduva juustuga, peab kalgendamine kestma vähemalt 20 tundi miinimumtemperatuuril 18 °C, mille järel peab see vähemalt 12 tundi kuivama. Seejärel lisatakse massile sool. Kuivanud ja soolatud kalgend asetatakse vormidesse ning pärast vormist eemaldamist peab juust laagerduma vähemalt kuus päeva.
Juustu valmistamiseks kasutatav piim peab pärinema alpi või saaneni tõugu kitsedelt või nende kahe tõu ristanditelt.
Kitsede igapäevane toidunorm peab sisaldama vähemalt 80 % geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta.
Spetsifikaadis on täpsustatud piimatootmise tingimusi (karjatamismeetodid, söötmine) ja juustu tootmismeetodit.
Kääritatud sööta ei tohi kasutada kitsede söötmiseks alates 1. jaanuarist 2010. Kõnealust keeldu kohaldatakse viivitamata uute põllumajandusettevõtete suhtes.
4.6. Seos piirkonnaga: Rocamadouri juustule viidatakse juba 1451. aastal piirkonna süserääni, kelleks tol ajal oli piiskop Evreux, ning tema vasallide vahel sõlmitud rendilepingus. Kui tulla lähemale meie ajale, siis 1913. aastal oli president Poincarrél rõõm maitsta Rocamadouri juustu õhtusöögil, mille tema auks korraldas üldnõukogu. Ka poeedid ja gastronoomid on viidanud Rocamadouri juustule ning 1929. aastal kirjutab piiskopi arhivaar, haridusministeeriumi korrespondent, oma teoses „Le Vieux Quercy” et „ainult Rocamadouri Causses`ides on maitsev juust, mida muudes piirkondades ei tunta.”
Alates 15. sajandist on dokumentides, eelkõige eespool tsiteeritud rendilepingus märgitud, et „Rocamadouri juustu väärtus ja tuntus tulenevad selliste aromaatsete taimede omadustest, mida piimakari sööb, ning juustu valmistusviisist.”
See väide on tõsi veel tänapäevalgi. Causses du Quercy, mida iseloomustab lubjakivine ja kuiv pinnas, on geoloogilise, ilmastiku ja taimestiku eripära poolest omapärane piirkond. Ainulaadse maa-ala ning juba sajandeid traditsiooniliselt kasutatava algupärase oskusteabe tulemusena valmib piirkonnale iseloomulik ja maitsev Rocamadouri juust.
4.7. Kontrolliasutus:
Nimi: |
Institut national des Appellations d'Origine (INAO) |
||
Aadress: |
|
||
Tel: |
(33) 153 89 80 00 |
||
Faks: |
(33) 153 89 80 60 |
||
E-post: |
info@inao.gouv.fr |
Riiklik päritolunimetuste instituut (INAO) on iseseisev juriidiline isik, kes täidab avalikku haldusfunktsiooni ning kuulub põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
INAO vastutab päritolunimetusega toodete tootmistingimuste kontrollimise eest.
Määratletud geograafilise piirkonna ja mis tahes tootmistingimuse mittejärgmine toob kaasa päritolunimetuse mis tahes vormis või eesmärgil kasutamise keelu.
Nimi: |
Direction Générale de la Concurrence, de la Consommation et de la Répression des Fraudes (DGCCRF) |
||
Aadress: |
|
||
Tel: |
(33) 144 87 17 17 |
||
Faks: |
(33) 144 97 30 37 |
||
E-post: |
C3@dgccrf.finances.gouv.fr |
DGCCRF on majandus-, rahandus- ja tööstusministeeriumi talitus.
4.8. Märgistus: Rocamadouri juustu ei või turustada ega tarbimisse saata ilma etiketita, mis on vähemalt 4 cm läbimõõduga ja millel esineb nimi „ROCAMADOUR” ja märge „Appellation d'Origine Contrôlée”.
Tootmiskohas ühte pakendisse pakendatud juustupartii võib siiski kanda vaid ühte etiketti, juhul kui see on suunatud müügiks lõpptarbijale supermarketites.
Kui tootja või tema otseses alluvuses olev isik müüb juustu põllumajandusettevõttes või turul otse, peab iga müüdav juustuühik olema varustatud vähemalt ühe etiketiga. Müügiletil peab olema silt järgmiste andmetega: tootja ja/või laagerdaja nimi, tootmiskoha ja/või laagerdamiskoha aadress, päritolunimetus, märge „appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus).
Lisaks on kohustuslik lisada logo, millel on märge INAO.
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.