29.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 287/1

NÕUKOGU RESOLUTSIOON,

16. november 2007,

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta

(2007/C 287/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

(1)	Tuletades meelde Euroopa Ühendusele omistatud eesmärke, eelkõige asutamislepingu artikliga 151 ettenähtud eesmärke,

(2)	Viidates UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sätetele,

(3)	Võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (1),

(4)	Tuletades meelde oma 24. mai 2007. aasta järeldusi kultuuri- ja loomesektorite panuse kohta Lissaboni eesmärkide saavutamisse (2),

(5)	Võttes arvesse nõukogu 2003.–2004. aasta ja 2005.–2007. aasta töökavade (3) koostamisel ja rakendamisel omandatud kogemusi,

(6)	Võttes arvesse 26. ja 27. septembril 2007. aastal Lissabonis peetud Euroopa esimese kultuurifoorumi tulemusi,

(7)	Olles veendunud, et kultuur ja selle spetsiifilisus, sealhulgas mitmekeelsus, on kesksed elemendid ühistel väärtustel ja ühisel pärandil põhinevas Euroopa integratsiooniprotsessis, millega tunnustatakse, austatakse ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust ja kultuuri laiaulatuslikku rolli,

(8)	Rõhutades, et kultuur ja loovus on isikliku arengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, majanduskasvu, töökohtade loomise, innovatsiooni ja konkurentsivõime oluliseks tõukejõuks,

(9)	Jagades arvamust, et kultuuri rolli tuleks rohkem tunnustada 2008. aastal algavas Lissaboni tegevuskava uues tsüklis,

(10)	Olles arvamusel, et kultuur peaks mängima olulist rolli ELi välissuhetes rahvusvahelise koostöö tõhustamise vahendina,

(11)

Toonitades tihedat sidet kultuuri ja arengu vahel, tervitades liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse aktiivsemat rolli nende vastava välisabi kontekstis eesmärgiga edendada dünaamilise kultuurisektori teket arengumaades ning märkides ära komisjoni ettepaneku tõhustada rahastamisvahendite mobiliseerimist ja mitmekesistamist, et parandada kohaliku elanikkonna ligipääsu kultuurile ja nende riikide kultuuritoodete ligipääsu Euroopa turgudele,

(12)	Rõhutades rahvusvahelisel tasandil peetava kultuuridevahelise dialoogi süvendamise olulisust, sealhulgas ebakindlas olukorras olevate riikidega, ning vajadust kaasata teadmiste ja mõistmise parandamise edendamiseks valitsusväliseid osalejaid,

EUROOPA KULTUURIVALDKONNA TEGEVUSKAVA

1.	TERVITAB komisjoni ettepanekut määratleda Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, mida peetakse oluliseks sammuks kultuurivaldkonna koostöö edasiarendamiseks ja Euroopa sellealaste meetmete ühtsuse ja nähtavuse parandamiseks, tugevdades samas kultuuri laiaulatuslikku rolli;

Strateegilised eesmärgid

KINNITAB Euroopa kultuurivaldkonna ühise tegevuskava kujundamiseks komisjoni teatises sätestatud kolm strateegilist eesmärki, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)	kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine;

b)	kultuuri kui loovuse allika edendamine Lissaboni majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni ja konkurentsivõime strateegia raames;

c)	kultuuri kui Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete olulise mõjuri edendamine;

Konkreetsed eesmärgid

LEPIB KOKKU, et need kolm strateegilist eesmärki tuleb täpsustada järgmiselt:

KULTUURILISE MITMEKESISUSE JA KULTUURIDEVAHELISE DIALOOGI EDENDAMISE OSAS:

—	edendades loovisikute ja teiste kultuurisektoris töötavate inimeste liikuvust;

—	edendades kultuuripärandit, täpsemalt kollektsioonide liikuvuse hõlbustamise ja digitaalse säilitamise protsessi tõhustamisega, et parandada üldsuse ligipääsu erinevatele kultuuri ja keele väljendusvormidele;

—	edendades kultuuridevahelist dialoogi kui jätkusuutlikku protsessi, millega antakse panus Euroopa identiteeti, kodakondsusesse ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, sealhulgas kodanike kultuuridevahelise kommunikatsiooni pädevuste arengu kaudu;

KULTUURI KUI LOOVUSE ALLIKA EDENDAMISE OSAS:

—	edendades kultuuri ja hariduse vaheliste sünergiate paremat kasutamist, eelkõige innustades kunstiharidust ja aktiivset osalemist kultuuritegevuses eesmärgiga arendada loovust ja innovatsiooni;

—	parandama spetsiaalselt loovisikutele ja kultuurisektoris töötavatele inimestele sobitatud juhtimis-, äri- ja ettevõtluskoolituse võimaluste kättesaadavust;

—

edendades loomemajanduse, sealhulgas audiovisuaalsektori arengut soodustavat keskkonda, maksimeerides seega loomemajanduse ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate potentsiaali, eelkõige kasutades paremini ära olemasolevaid programme ja algatusi ning ergutades loomepartnerlusi kultuuri- ja muude sektorite vahel, sealhulgas kohaliku ja piirkondliku arengu raames;

KULTUURI KUI RAHVUSVAHELISTE SUHETE OLULISE MÕJURI OSAS:

—	tugevdades kultuuri rolli ELi välissuhetes ja arengupoliitikas;

—	edendades UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ning aidates kaasa selle rakendamisele rahvusvahelisel tasandil;

—	edendades kultuuridevahelist dialoogi ning suhtlust ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanikuühiskondade vahel;

—	innustades edasist koostööd ELi liikmesriikide kolmandates riikides asuvate kultuuriasutuste, sealhulgas kultuuriinstituutide, ning nendega võrdväärsete vastavate kolmandate riikide asutuste vahel;

Subsidiaarsus ja paindlikkus

RÕHUTAB, et nende eesmärkide saavutamisega seotud tegevusel peaks olema tõeline Euroopa lisandväärtus ning et selle käigus tuleb täiel määral austada subsidiaarsuse põhimõtet ja et nimetatud ühised suunised ELi tasandil ei välista liikmesriikide enda poliitiliste eesmärkide määratlemist ja rakendamist;

5.	TOONITAB, et neid eesmärke tuleks pidada paindlikuks raamistikuks edasisele tegevusele kultuurivallas;

TÖÖMEETODID

Dialoog kultuurisektoriga

6.	NÕUSTUB, et järjepidev, mitmekihiline ja paindlik dialoog kultuurivaldkonna sidusrühmadega, pidades konsultatsioone kõikidel sektori tasanditel (kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil) on oluline Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava arendamise ja rakendamise jaoks;

7.	TERVITAB komisjoni kavatsust määrata kindlaks kultuurisektori esindusorganisatsioonid ja nimetatud sektor kaardistada, et luua kommunikatsioonikanalid ja struktureerida sidusrühmadega peetavat dialoogi;

NÕUSTUB Lissabonis 26.–27. septembril 2007. aastal peetud esimese kultuurifoorumi positiivset mõju silmas pidades, et suhtlemine kodanikeühiskondadega ja kodanikuühiskondade vahel nii riiklikul kui Euroopa tasandil on tähtis element sidusrühmade vaadete koondamisel korrapäraselt esitatavatesse aruannetesse;

Avatud koordinatsioonimeetod

LEIAB, et komisjoni soovitatud uus koostööd käsitlev lähenemisviis kultuurivallas, nimelt avatud koordinatsioonimeetodi kasutamine spetsiifiliselt kohandatud moel ja sektori omapära arvestades, on paindlikuks ja mittesiduvaks raamistikuks Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava strateegiliste eesmärkide osas tehtava koostöö struktureerimiseks ja parimate tavade vahetamiseks;

10.

OTSUSTAB, et

avatud koordinatsioonimeetodit kohaldatakse kultuurivaldkonnale sobival paindlikul moel, austades samas täiel määral liikmesriikide, sealhulgas nende piirkondlike ja kohalike ametivõimude pädevusi, ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriikide osalemine asjaomastes meetmetes ja menetlustes on vabatahtlik;

b)	avatud koordinatsioonimeetodi rakendamisel pööratakse erilist tähelepanu vajadusele minimeerida erinevate osalejate finants- ja halduskoormust kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingus (4) sätestatule;

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava eesmärkide saavutamiseks rakendatakse kolmeaastaseid töökavasid, mis hõlmavad piiratud arvul esmatähtsaid valdkondi, mida nõukogu peab sobilikeks avatud koordinatsioonimeetodi jaoks vastaval ajavahemikul; Nende esmatähtsate valdkondade alusel esitab komisjon ettepanekud töökavade raames võetavate konkreetsete meetmete kohta, mida arutatakse, täiendatakse, ajakohastatakse ja mille ministrite nõukogu vastavalt vajadusele heaks kiidab;

d)	nõukogul on koostöös komisjoniga keskne roll esmatähtsate tegevusvaldkondade järjepidevuse ja nende järelmeetmete tagamisel ning protsessi hoo säilitamisel;

e)	pärast konsulteerimist pädeva nõukogu organiga [kultuurikomiteega] koostab komisjon nõukogule esitamiseks eduaruande muu hulgas liikmesriikide vabatahtlikult esitatud teabe alusel vastavalt eespool toodud punkt 10 alapunktides a ja b sätestatule;

f)	üldise teadlikkuse ja kultuurikoostöö nähtavuse parandamiseks Euroopa tasandil teavitatakse kultuurivallas tegutsejaid ja üldsust töökava eesmärkidest ja esmatähtsatest meetmetest;

11.	NÕUSTUB kooskõlas punkti 10 alapunktiga c, et 2008.–2010. aasta töökavas keskendutakse lisas sätestatud esmatähtsatele tegevusvaldkondadele;

12.	Nõukogu võib koostöös komisjoniga vaadata läbi avatud koordinatsioonimeetodi rakendamise kultuurivaldkonnas tehtud edusamme ning eespool punktis e nimetatud aruandlust ja hindamist arvesse võttes;

13.	Euroopa Parlamenti, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ja Regioonide Komiteed hoitakse kursis töökavade rakendamisega;

Horisontaalsed aspektid

14.	KUTSUB komisjoni ÜLES jätkama tööd kultuuristatistika vallas määratluste ja meetodite osas eesmärgiga saavutada statistiliste andmete võrreldavus, et toetada tõenditel põhineva poliitika ja meetmete väljakujundamist;

15.	TERVITAB talitustevahelise rühma loomist komisjoni poolt eesmärgiga tagada paremini, et kultuuriaspekte võetaks arvesse asutamislepingu muude sätete kohases komisjoni tegevuses vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 151 lõikes 4 sätestatule;

16.

SOOVITAB tugevdada erinevate kultuuriaspektide ja ühenduse muude poliitikavaldkondade vahelist sidet, koordineerides asjaomaste nõukogu koosseisude tegevust kultuurile mõju avaldavates küsimustes ning luues tõhusa ja sidusa mehhanismi kultuuriaspektide kohta korrapäraste aruannete esitamiseks ja järelmeetmete võtmiseks asutamislepingu muude sätete alusel;

17.	KUTSUB Euroopa Ülemkogu ÜLES kinnitama need järeldused, mis kehtestavad Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava raamistiku.

(1) Dokument 9496/07 ja sellega kaasnev töödokument, kus loetletakse ühenduse meetmed kultuurivaldkonnas (dokument 9496/07 ADD 1).

(2) Dok 9021/07.

(3) EÜT C 162, 6.7.2002 ja dok 13839/04.

(4) Asutamislepingu artikkel 5, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitlevas protokollis nr 30, täpsemalt selle punktis 9.

LISA

ESMATÄHTSAD TEGEVUSVALDKONNAD 2008.–2010. AASTAKS

Kooskõlas eespool punkti 10 alapunktis c ja punktis 11 sätestatuga võetakse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava strateegiliste eesmärkide raames järgmiseid esmatähtsaid meetmeid:

—	loovisikute ja teise kultuurisektoris töötavate inimeste liikuvuse parandamine;

—	kultuurile juurdepääsu edendamine, edendades eelkõige kultuuripärandit, mitmekeelsust, digitaalset säilitamist, kultuuriturismi, sünergiaid haridusega, eriti kunstiharidusega, ja kunstikollektsioonide paremat liikuvust;

—	andmete, statistika ja metodoloogiate väljaarendamine ja nende võrreldavuse parandamine kultuurisektoris;

—	kultuuri- ja loomemajanduse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate potentsiaali maksimeerimine;

—	UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni edendamine.

29.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 287/12

EFTA järelevalveameti teatis kaebuste käsitlemise kohta järelevalveametis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 53 ja 54

(2007/C 287/06)

A.	Käesolev teatis on avaldatud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule (edaspidi „EMP leping”) ning EFTA riikide vahelisele järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevale lepingule (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”).

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on avaldanud „Teatise kaebuste käsitlemise kohta komisjonis vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 81 ja 82”. (1) Kõnealune mittesiduv õigusakt sisaldab põhimõtteid ja eeskirju, mida komisjon järgib konkurentsi valdkonnas. Dokumendis selgitatakse ka, kuidas komisjon käsitleb kaebusi.

EFTA järelevalveamet leiab, et eespool nimetatud õigusakt on EMPs kohaldatav. Võrdsete konkurentsitingimuste säilitamiseks ja EMP konkurentsieeskirjade ühtseks kohaldamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas võttis EFTA järelevalveamet vastu käesoleva teatise talle järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punktiga b antud volituste alusel. Amet kavatseb asjaomaste EMP eeskirjade kohaldamisel konkreetsetel juhtumitel järgida käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ja eeskirju. (2)

D.	Teatise eesmärk on eelkõige esitada põhimõtted, kuidas EFTA järelevalveamet kavatseb käsitleda kaebusi EMP lepingu artiklite 53 ja 54 väidetavate rikkumiste kohta.

E.	Käesolevat teatist kohaldatakse juhtumite suhtes, kus järelevalveamet on EMP lepingu artikli 56 kohaselt pädev järelevalveorgan.

I. SISSEJUHATUS JA TEATISE SISU

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 I osa II peatükis (edaspidi „II peatükk”) (3) sätestatakse süsteem, mis annab volitused EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamiseks nii EFTA järelevalveametile kui EFTA riikide konkurentsiasutustele ja kohtutele. II peatükis võetakse eriti arvesse täiendavaid ülesandeid, mis lasuvad järelevalveametil ja EFTA riikide täitevasutustena tegutsevatel konkurentsiasutustel ning EFTA riikide kohtutel, kes tegelevad eraõiguslike kohtuasjadega, kaitsmaks artiklitest 53 ja 54 tulenevaid isikute õigusi.

2.	Vastavalt II peatükile võivad täitevasutused keskenduda uurimisele seoses artiklite 53 ja 54 tõsiste rikkumistega, mida on sageli raske tuvastada. Täitetoimingu huvides saavad nad teavet turul tegutsevatelt ettevõtjatelt ja tarbijatelt.

Täitevasutuste teavitamiseks konkurentsieeskirjade arvatavatest rikkumistest soovib EFTA järelevalveamet soodustada kodanike ja ettevõtjate pöördumist täitevasutuste poole. Järelevalveameti tasandil on selleks kaks võimalust, üks neist on kaebuse esitamine vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2. Vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 I osa III peatüki (edaspidi „III peatükk”) (4) artiklitele 5–9 peavad sellised kaebused vastama kindlatele nõuetele.

Teine võimalus on turu kohta teabe esitamine, mis ei pea vastama kaebustele esitatavatele nõuetele vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2. Asjaomane teave artiklite 53 ja 54 arvatavate rikkumiste kohta võib käivitada EFTA järelevalveameti poolse uurimise. (5) Teavet arvatavate rikkumiste kohta võib esitada järgmisel aadressil:

EFTA Surveillance Authority

Competition and State Aid Directorate

Rue Belliard 35

B-1040 Bruxelles/Brussel

competition@eftasurv.int

Käesoleva teatise eesmärk on anda juhiseid kodanikele ja ettevõtjatele, kes otsivad lahendust konkurentsieeskirjade arvatavatele rikkumistele, ilma et see piiraks II ja III peatüki tõlgendamist EFTA kohtu poolt. Teatis koosneb kahest peamisest osast:

—

II osas antakse viiteid valiku tegemiseks küsimuses, kas esitada kaebus EFTA järelevalveametile või algatada kohtuasi liikmesriigi kohtus. Tuletatakse meelde tööjaotuse põhimõtteid järelevalveameti ja II peatükiga loodud täitmissüsteemi kuuluvate EFTA riikide konkurentsiasutuste vahel, mille kohta antakse selgitusi teatises koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus; (6)

—	III osas selgitatakse kaebuste menetlemist järelevalveametis vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2.

Käesolev teatis ei käsitle järgnevat:

—	vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2 EFTA riikide esitatud kaebused,

—	kaebused, milles palutakse EFTA järelevalveametil võtta meetmeid EFTA riikide suhtes vastavalt artikli 59 lõikele 3, koostoimes EMP lepingu artiklitega 53 või 54,

—	kaebused, mis on seotud EMP lepingu artikliga 61 riigiabi kohta,

—	kaebused, mis on seotud EFTA riikide poolsete rikkumistega, mida järelevalveamet võib käsitleda järelevalve- ja kohtulepingu artikli 31 raames.

II. ERINEVAD VÕIMALUSED KAEBUSTE ESITAMISEKS EMP LEPINGU ARTIKLITE 53 VÕI 54 ARVATAVATE RIKKUMISTE KORRAL

A. I peatükiga sätestatud uuele täitmissüsteemile vastavad kaebused

Sõltuvalt kaebuse olemusest võib kaebuse esitaja esitada oma kaebuse riigi kohtule või täitevasutusena tegutsevale EFTA riigi konkurentsiasutusele. Teatise käesoleva peatüki eesmärk on aidata võimalikel kaebuse esitajatel teha põhjendatud valik, kas pöörduda EFTA järelevalveameti, mõne EFTA riigi konkurentsiasutuse või riigi kohtu poole.

Kui riigi kohtud tegelevad üksikisikute õiguste kaitsega ning on seega kohustatud tegema otsuseid neile esitatud asjade kohta, siis täitevasutused ei saa uurida kõiki kaebusi, vaid peavad menetlema asju tähtsuse järjekorras. EFTA järelevalveamet, kellele on EMP lepingu artikli 55 lõikega 1 usaldatud EMP lepingu artiklite 53 ja 54 põhimõtete kohaldamine, vastutab EMP konkurentsipoliitika suuna määramise ja rakendamise eest. (7) Vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu praktikale on komisjonil oma ülesannete tõhusaks täitmiseks õigus asetada talle EÜ asutamislepingu artiklite 81 või 82 kohaselt esitatud kaebused tähtsuse järjekorda. (8) Järelevalveamet on seisukohal, et samasugune põhimõte kehtib EMP lepingu kontekstis ka tema enese suhtes.

II peatükk annab lisaks EFTA järelevalveametile õiguse kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54 täies ulatuses ka EFTA riikide kohtutele ja täitevasutustele. II peatüki üheks peamiseks eesmärgiks on saavutada artiklite 53 ja 54 täitmise tagamisel EFTA riikide kohtute ja täitevasutuste tõhus tegevus. (9)

10.

II peatüki artiklis 3 sätestatakse EFTA riikide kohtute ja konkurentsiasutuste kohustus kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54 kõikide kokkulepete või tegevuse suhtes, mis võivad kahjustada EMP lepingu osalisriikide vahelist kaubandust, ning mille suhtes osalevad riigid kohaldavad oma riigi konkurentsiseadusi. Lisaks luuakse II peatüki artiklitega 11 ja 15 mitmed mehhanismid, mille kaudu EFTA riikide kohtud ja konkurentsiasutused teevad artiklite 53 ja 54 täitmise tagamiseks koostööd EFTA järelevalveametiga.

11.

EFTA järelevalveamet kavatseb kõnealuses uues õigusraamistikus oma ressursid täitmise tagamiseks ümber suunata järgmiselt:

—	tagada EMP konkurentsieeskirjade täitmine juhtudel, kui järelevalveametil on head võimalused tegutsemiseks, (10) suunates oma vahendid kõige tõsisematele rikkumistele;

—	käsitleda juhtumeid, mille korral EFTA järelevalveamet peaks võtma meetmeid, et kujundada EMP konkurentsipoliitikat ja/või tagada EMP lepingu artiklite 53 või 54 ühtne kohaldamine.

B. Erainitsiatiivil täitmise tagamise ja täitevasutuste tegevuse teineteist täiendavad rollid

12.

Ühenduse kohtud on olnud järjekindlalt seisukohal, et EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikest 1 ja artiklist 82 otseselt tulenevate üksikisiku õiguste kaitse on riigi kohtute ülesanne. (11) EMP lepingu artiklist 7 ja lepingu protokollist nr 35 tuleneb, et EMP õigus ei võimalda õiguslike volituste delegeerimist. Seetõttu ei nõua EMP õigus, et isikutel ja ettevõtjatel oleks riigi kohtute ees võimalus tugineda otseselt nendele eeskirjadele, mida ei ole rakendatud. (12) Vastavalt protokollile nr 35 on EFTA riikidel kohustus tagada (vajadusel eraldi sätte abil), et rakendatud EMP eeskirjade ja muude sätete vahelise vastuolu korral loetakse EMP eeskirjad ülimuslikeks. Vastavalt EFTA kohtu otsusele tuleneb asjaomase sätte iseloomust, et vastuolu korral rakendatud EMP eeskirjade ja riigi eeskirjade vahel peab isikutel ja ettevõtjatel olema võimalus pöörduda selliste õiguste poole ja nõuda nende täitmist, mis tulenevad asjaomase riigi õiguskorra osaks oleva EMP lepingu sätetest, kui nad on kohustuslikud ja piisavalt täpsed. (13)

13.

EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumise korral võivad riigi kohtud teha otsuse lepingute kehtivuse kohta ja ainult riigi kohtud saavad nõuda isikutele tehtud kahjude hüvitamist. EMP konkurentsieeskirjade tõhususe tagamiseks võib iga isik esitada kaebuse talle lepinguga või konkurentsi piirava tegevusega tekitatud kahjude kohta. Selliste kahjunõuete toomine riigi kohtu ette võib anda olulise panuse tõhusa konkurentsikeskkonna säilitamisse EMP lepinguga hõlmatud territooriumi raames, kuna see pidurdab ettevõtjaid sõlmimast või kohaldamast konkurentsi piiravaid kokkuleppeid või rakendamast vastavat tegevust. (14)

14.

II peatükis võetakse otseselt arvesse asjaolu, et riigi kohtutel on oluline roll EMP konkurentsieeskirjade kohaldamisel. (15) Laiendades artikli 53 lõike 3 kohaldamise õigust riigi kohtutele, võetakse ettevõtjatelt võimalus lükata edasi riigisisene kohtumenetlus EFTA järelevalveametile teatise esitamise abil, ning kõrvaldatakse seega kohtuasja algatamisel tõke, mis oli olemas vastavalt varasematele eeskirjadele.

15.

II peatüki artikli 15 lõikes 1 sätestatakse selgesõnaliselt riigi kohtute võimalus küsida EFTA järelevalveametilt arvamust või teavet, ilma et see piiraks riigi kohtute õigusi või kohustusi taotleda eelotsust EFTA Kohtult vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artiklile 34. Asjaomase sätte eesmärk on soodustada artiklite 53 ja 54 kohaldamist riikide kohtute poolt. (16)

16.

Asjaajamine riigi kohtutes annab kaebuse esitajatele järgmised eelised:

—	riigi kohtud võivad nõuda artiklite 53 või 54 rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist;

—	riigi kohtud võivad uuritavale lepingule tuginedes teha otsuseid maksenõuete või lepinguliste kohustuste kohta vastavalt artiklile 53;

—

riigi kohtute ülesanne on kohaldada artikli 53 lõikes 2 sätestatud õigustühisuse sanktsiooni isikute lepinguliste suhete suhtes; (17) Konkreetselt on neil kohaldatava riigi õiguse valguses võimalik hinnata kooskõlas artikli 53 lõikega 2 teatud lepingusätete õigustühisuse ulatust ja tagajärgi, võttes konkreetselt arvesse kõiki teisi lepinguga reguleeritud küsimusi; (18)

—	võrreldes EFTA järelevalveametiga on riigi kohtutel ajutiste meetmete võtmiseks sageli paremad võimalused; (19)

—	liikmesriigi kohtus on võimalik ühendada vastavalt EMP konkurentsieeskirjadele ja riigi õigusele esitatud nõuded;

—	kohtutel on tavaliselt õigus nõuda võitnud poolele kohtukulude hüvitamist. See ei ole kunagi võimalik järelvalveameti haldusmenetluse korral.

17.	Kaebuse esitaja võimalus kaitsta oma õigusi riigi kohtus on oluline asjaolu, mida EFTA järelevalveamet võib arvestada EMP lepingule vastavate huvide väljaselgitamisel seoses kaebuse uurimisega. (20)

18.	EFTA järelevalveamet on seisukohal, et II peatükiga loodud uus täitmissüsteem suurendab kaebuse esitajate võimalusi otsida ja saada tõhusat abi riigi kohtutes.

C. Täitevasutuste omavaheline tööjaotus EFTA raames

19.

II peatükiga luuakse süsteem, kus nii EFTA järelevalveamet kui ka EFTA riikide konkurentsiasutused on volitatud kohaldama artikleid 53 ja 54 täies mahus (artikkel 5). Võimalus vahetada teavet (artikkel 12) ja osutada uurimise käigus vastastikust abi (artikkel 22) soodustab täiendavalt detsentraliseeritud täitmise tagamist EFTA riikide konkurentsiasutustes.

20.

II peatükiga ei reguleerita EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide konkurentsiasutuste vahelist tööjaotust, vaid jäetakse konkurentsiasjadega seonduv tööjaotus järelevalveameti ja EFTA riikide konkurentsiasutuste omavahelise koostöö valdkonda EFTA konkurentsivõrgustiku raames. II peatüki eesmärk on tagada artiklite 53 ja 54 tõhus täitmine ning jagada konkurentsiasjadega seotud tegevus EFTA täitevasutuste vahel paindlikult.

21.

Suunised tööjaotuseks EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide konkurentsiasutuste vahel on kehtestatud eraldi teatisega. (21) Teatises sisalduvad juhised seoses EFTA täitevasutuste omavaheliste suhetega pakuvad huvi kaebuste esitajatele, kuna võimaldavad neil esitada kaebuse asutusele, millel on nende asjaga tegelemiseks kõige tõenäolisemalt head võimalused.

22.

Teatises koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus sätestatakse konkreetselt: (22)

„Asutusel on head võimalused juhtumi käsitlemiseks, kui on täidetud kolm järgmist üksteist täiendavat tingimust:

1)	kokkuleppel või tegevusel on otsene tegelik või eeldatav mõju konkurentsile asjaomasel territooriumil, seda rakendatakse sellel territooriumil või on see saanud alguse sellel territooriumil;

2)	asutus on võimeline rikkumise täielikult lõpetama, st ta saab vastu võtta tegevuse peatamise korralduse, millest piisab rikkumise lõpetamiseks, ja suudab vajaduse korral rakendad rikkumise suhtes piisavaid sanktsioone;

3)	ta saab vajadusel teiste asutuste abiga koguda asitõendeid rikkumise tõendamiseks.

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaselt peab selleks, et EFTA riigi konkurentsiasutust pidada heade võimalustega asutuseks, olema rikkumise ja EFTA riigi territooriumi vahel seos. Eeldatavasti on enamikul juhtudel heade võimalustega asutused selle EFTA riigi konkurentsiasutused, kelle territooriumil toimus konkurentsi oluliselt mõjutav rikkumine, tingimusel et nad suudavad rikkumise kas ühe või mitme samaaegse meetme abil lõpetada, välja arvatud juhtumid, mil EFTA järelevalveametil on tegutsemiseks paremad võimalused (vt allpool […]).

Sellest järeldub, et tavaliselt on ühe riigi konkurentsiasutusel head võimalused niisuguste kokkulepete ja tegevuse käsitlemiseks, mis mõjutavad oluliselt konkurentsi peamiselt tema territooriumil. […]

Ühe riigi konkurentsiasutuse üksiktoiming on asjakohane ka juhul, kui sellest piisab kogu rikkumise lõpetamiseks, kuigi heade võimalustega konkurentsiasutuseks saab pidada rohkem kui ühte riigi konkurentsiasutust. […]

Mitme riigi konkurentsiasutuse samaaegset tegutsemist võib vaja minna, kui konkurentsile olulist mõju avaldav kokkulepe või tegevus mõjutab peamiselt ainult neid riike ja ühe ainsa konkurentsiasutuse tegevusest ei piisa kogu konkurentsivastase tegevuse lõpetamiseks ja/või selle suhtes piisavate sanktsioonide rakendamiseks. […]

Juhtumit samaaegselt käsitlevad ametiasutused peavad püüdma oma tegevust võimalikult ulatuslikult koordineerida. Selleks võib osutuda kasulikuks määrata üks neist juhtivaks asutuseks, keda teised volitavad täitma teatud ülesandeid, näiteks uurimismeetmete kooskõlastamine, samas kui iga asutus vastutab enda läbiviidava menetluse eest.

EFTA järelevalveametil on head võimalused, kui üks või mitu kokkulepe(t) või tegevus(t), sealhulgas sarnaste lepingute või tegevuse võrgustikud, mõjutavad konkurentsi rohkem kui kolmes EFTA riigis (mitut EFTA riiki hõlmavad piiriülesed turud või mitu ühte riiki hõlmavat turgu).

EFTA järelevalveametil on eriti head võimalused käsitleda juhtumit, kui see on tihedalt seotud EMP muude õigusnormidega, mida kohaldab üksnes järelevalveamet, või mida järelevalveamet suudab tulemuslikumalt kohaldada, kui kerkib uus konkurentsiprobleem, millega seoses on EMP huvides võtta vastu EMP konkurentsipoliitikat arendav otsus või tagada poliitika tulemuslik jõustamine.”

23.

EFTA konkurentsivõrgustiku raames avaldatakse kaebuste alusel uuritud küsimuste kohta teavet teistele võrgustiku liikmetele enne esimeste ametlike uurimismeetmete võtmist või kohe peale seda. (23) Kui sama kaebus esitatakse erinevatele asutustele või kui kaebust ei esitata selleks sobivale asutusele, püüavad võrgustiku liikmed kahe kuu jooksul määrata kindlaks, mis asutus või asutused on kohustatud juhtumit uurima.

24.

Kaebuse esitaja mängib ise olulist rolli selles, et vähendada vajadust anda üle kaebuse põhjal algatatav asi, kui ta tugineb käesolevas peatükis esitatud võrgustikusisese tööjaotuse suunistele otsustamaks, kuhu oma kaebus esitada. Kui asi antakse sellele vaatamata võrgustiku raames üle, teavitavad konkurentsiasutused sellest asjaomaseid ettevõtjaid ja kaebuse esitajaid võimalikult kiiresti. (24)

25.

EFTA järelevalveamet võib lükata kaebuse tagasi vastavalt II peatüki artiklile 13 põhjusel, et juhtumit käsitleb või on käsitlenud EFTA riigi konkurentsiasutus. Kaebust tagasi lükates peab järelevalveamet vastavalt III peatüki artiklile 9 esitama kaebuse esitajale kohe teabe, milline liikmesriigi konkurentsiasutus asjaomast juhtumit käsitleb või on käsitlenud.

III. KAEBUSTE KÄSITLEMINE EFTA JÄRELEVALVEAMETIS VASTAVALT II PEATÜKI ARTIKLI 7 LÕIKELE 2

A. Üldised märkused

26.

Vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2 võivad õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud (25) esitada kaebuse, paludes EFTA järelevalveametil tuvastada EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumine ja nõuda rikkumise lõpetamist vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 1. Teatise käesolevas osas selgitatakse nõudeid II peatüki artikli 7 lõike 2 põhjal esitatavatele kaebustele, kaebuste hindamist ja järgnevat järelevalveameti menetlust.

27.	Erinevalt tsiviilkohtutest, mille ülesanne on kaitsta eraisikute õigusi, on EFTA järelevalveamet haldusasutus, mis peab tegutsema avalikes huvides. Järelevalveametile kui täitevasutusele on omane, et tal on täitmise tagamisel teatav valikuvabadus seada prioriteete. (26)

28.

EFTA järelevalveametil on õigus asetada talle esitatud kaebused tähtsuse järjekorda, kasutades sellekohase kriteeriumina asja vastavust EMP lepingu kohastele huvidele. (27) Järelevalveamet võib kaebuse tagasi lükata, kui ta otsustab, et asi ei vasta EMP lepingu kohastele huvidele sellisel määral, mis õigustaks selle uurimist. Kui järelevalveamet lükkab kaebuse tagasi, on kaebuse esitajal õigus saada järelevalveameti otsus, (28) ilma et see piiraks III peatüki artikli 7 lõike 3 kohaldamist.

B. Kaebuse esitamine vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2

a) Kaebuse vorm

29.

Kaebuse saab vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2 esitada ainult artiklite 53 või 54 väidetava rikkumise korral, arvestades EFTA järelevalveameti võetavaid meetmeid vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 1. II peatüki artikli 7 lõike 2 alusel esitatud kaebus peab vastama III peatüki artikli 5 lõikes 1 nimetatud vormile C.

30.

Vorm C on kättesaadav aadressil: http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldcompetition/faq/ ja see on lisatud ka käesolevale teatisele. Kaebus tuleb esitada paberkandjal kolmes eksemplaris, võimalusel ka elektroonilisel kujul. Kaebuse esitaja peab lisama ka kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni (III peatüki artikli 5 lõige 2). Kaebuse esitamine EFTA järelevalveametile elektroonilisel kujul on võimalik eespooltoodud veebisaidi vahendusel, paberkandjal tuleb eksemplarid saata järgmisel aadressil:

EFTA Surveillance Authority

Competition and State Aid Directorate

Rue Belliard 35

B-1040 Bruxelles/Brussel

31.

Kaebuse esitajatelt nõutakse vormis C ulatusliku kaebusega seotud teabe esitamist. Kaebuse esitajad peavad esitama ka neile mõistlike jõupingutustega kättesaadavate toetavate dokumentide koopiad ja esitama võimalikud viited, kust EFTA järelevalveamet võib saada asjaomast teavet ja dokumente, mis ei ole kaebuse esitajatele kättesaadavad. Erijuhtudel võib järelevalveamet vabastada teabe esitamise kohustusest osa teabe puhul, mida nõutakse vormis C (III peatüki artikli 5 lõige 1). Järelevalveamet on seisukohal, et see võimalus võib eelkõige soodustada kaebuste esitamist tarbijate ühenduste poolt, kui neil ei ole muidu põhjendatud kaebuste korral juurdepääsu konkreetsele teabele selle ettevõtja tegevusvaldkonnas, kelle kohta kaebus esitatakse.

32.

Kirjavahetust EFTA järelevalveametiga, mis ei vasta III peatüki artiklis 5 esitatud nõuetele ja seetõttu ei kujuta endast kaebust II peatüki artikl 7 lõike 2 tähenduses, loeb järelevalveamet üldiseks teabeks, mis võib viia omaalgatusliku uurimiseni, kui teave osutub kasulikuks (vt punkti 4 eespool).

b) Õigustatud huvi

33.	Ametlikuks kaebuse esitajaks II peatüki artikli 7 lõike 2 kohaselt loetakse juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi. (29) Loetakse, et EFTA riikidel on õigustatud huvi seoses kõikide kaebustega, mida nad otsustavad esitada.

34.

Paljudel juhtudel ei ole õigustatud huvi tingimus kahtlusi tekitanud, kuna enamikku kaebuse esitajaid mõjutas väidetav rikkumine otseselt ja ebasoodsalt. Siiski on olukordi, kus „õigustatud huvi” tingimus vastavalt artikli 7 lõikele 2 vajab täiendavat analüüsi otsustamaks, kas tingimus on täidetud. Kasulikke juhiseid võib saada näidete kogust, mis ei ole ammendav.

35.

Euroopa Ühenduste esimese astme kohus on leidnud, et ettevõtjate ühendusel võib olla kaebuse esitamisel õigustatud huvi, mis on seotud tema liikmete tegevusega (isegi kui see seos ei ole otsene) esiteks juhul, kui tal on õigus esindada oma liikmete huve ja teiseks, kui tegevus, mille kohta kaebus esitatakse, võib mõjuda ebasoodsalt tema liikmete huvidele. (30) Seevastu leiti, et komisjonil on õigus jätta käsitlemata sellise ettevõtjate ühenduse kaebus, kelle liikmed ei ole osalenud kaebuses kirjeldatud äritehingutes. (31)

36.

Võttes arvesse asjaomast kohtupraktikat, on EFTA järelevaleamet seisukohal, et ettevõtjate (kas üksikult või ühenduste vahendusel, kellel on õigus nende huve esindada) huvi võib olla õigustatud, kui nad tegutsevad asjaomasel turul või kui tegevus, mille kohta kaebus esitati, mõjutab otseselt ja ebasoodsalt nende huve. Järelevalveamet on seisukohal, et pooltel võib olla õigustatud huvi näiteks seoses kokkuleppe või tegevusega, mille kohta kaebus esitatakse, konkurentidel, kelle huve on väidetavalt kahjustatud tegevusega, mille kohta kaebus esitatakse, või ettevõtetel, kes on turustussüsteemist kõrvale tõrjutud.

37.	Tarbijate ühendused võivad esitada kaebusi ka EFTA järelevalveametile. (32) Järelevalveamet on valdavalt seisukohal, et õigustatud huvi võib olla üksiktarbijatel, kelle majandushuve on otseselt ja ebasoodsalt mõjutatud, kui nad on ostnud rikkumise objektiks olevaid kaupu või teenuseid. (33)

38.	EFTA järelevalveamet ei pea õigustatuks artikli 7 lõike 2 tähenduses selliste isikute või organisatsioonide huve, kes soovivad esitada kaebust, pidades silmas üldisi huve (pro bono publico), ilma et rikkumine neid või nende liikmed otseselt ja ebasoodsalt mõjutaks.

39.

Kohalikud või piirkondlikud ametiasutused võivad näidata üles õigustatud huvi selliste kaupade või teenuste ostjatena või kasutajatena, mida mõjutab tegevus, mille kohta kaebus esitatakse. Vastupidiselt sellele ei saa neil olla õigustatud huvi vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2, kui nad juhivad väidetavale rikkumisele EFTA järelvalveameti tähelepanu pro bono publico.

40.

Kaebuse esitajad peavad oma õigustatud huvi tõendama. Kui füüsiline või juriidiline isik ei suuda kaebust esitades oma õigustatud huvi tõendada, siis on EFTA järelvalveametil õigus jätta kaebus käsitlemata, ilma et see piiraks tema õigust algatada menetlus omal algatusel. Järelevalveamet võib selle tingimuse täitmist kontrollida uurimise igas etapis. (34)

C. Kaebuste hindamine

a) EMP lepingu kohane huvi

41.

Ühenduse kohtute ja komisjoni praktikale toetudes on EFTA järelevalveamet seisukohal, et iga asja korral ei pea uurimist läbi viima, (35) või a fortiori tegema otsuseid vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punktile a selle kohta, kas EMP lepingu artikleid 53 või 54 on rikutud, (36) vaid tal on õigus asetada talle esitatud kaebused tähtsuse järjekorda ning juhinduda iga talle esitatud kaebuse tähtsuse määramisel EMP lepingu kohastest huvidest. (37) Olukord on erinev ainult siis, kui kaebus kuulub järelevalveameti ainupädevusse. (38)

42.	Selleks et hinnata, kas EMP lepingu kohaselt on olemas täiendav huvi asja uurimisel, peab EFTA järelevalveamet kontrollima hoolikalt kaebuse esitaja osutatud faktilist ja õiguslikku külge. (39)

43.

Kaebusega seonduvate EMP lepingu kohaste huvide hindamine sõltub igal konkreetsel juhul asjaoludest. Seega ei ole EFTA järelevalveameti rakendatavate hindamiskriteeriumide arv piiratud, samuti ei pea ta lähtuma ainult teatud kindlatest kriteeriumidest. Kuna faktiline ja õiguslik külg võivad erinevate asjade korral oluliselt erineda, siis on lubatud kohaldada uusi kriteeriume, mida varem ei ole arvesse võetud. (40) Vajadusel võib järelevalveamet ühenduse EMP lepingu kohaste huvide hindamisel eelistada ühte kriteeriumit teistele. (41)

44.

EMP lepingu kohaste huvide hindamisel asja (täiendavaks) uurimiseks on kohtupraktikas peetud asjakohaseks järgmisi kriteeriume:

—	EFTA järelevalveamet võib kaebuse tagasi lükata põhjendusega, et kaebuse esitaja võib oma õigusi nõuda riigi kohtus. (42)

—

Järelevalveamet ei või käsitleda teatud olukordi oma tegevusvaldkonda mittekuuluvatena tulenevalt talle EMP lepinguga omistatud ülesannetest, vaid ta peab hindama iga juhtumi korral, kui tõsised on väidetavad rikkumised ja kui püsivad on nende tagajärjed. See tähendab täpsemalt seda, et ta peab arvestama kaebuses esitatud rikkumiste kestust ja ulatust ning nende rikkumiste mõju konkurentsile EMP lepinguga hõlmatud territooriumi raames. (43)

—	Täitmaks oma ülesandeid EMP lepingu artiklite 53 ja 54 järgimise tagamisel, võib järelevalveametil tekkida vajadus tasakaalustada väidetavate EMP lepinguga seotud rikkumiste mõju olulisust, rikkumise tuvastamise tõenäosust ja vajaliku uurimise ulatust. (44)

—	Kuna järelevalveameti kaalutlusõigus ei sõltu sellest, kui kaugele asja uurimine on jõudnud, siis on uurimise areng osa asja uurimisega seotud asjaoludest, mis võivad osutuda ametil vajalikeks arvesse võtta. (45)

—

Järelevalveamet võib kaebuses esitatud tegevuse lõppemise korral otsustada, et kaebuse uurimine ei ole asjakohane. Selleks peab järelevalveamet tuvastama, kas konkurentsi piiravad mõjud jätkuvad ja kas rikkumiste tõsidus või rikkumiste mõjude jätkumine annab kaebusele EMP lepingu kohaseid huve hõlmava mõõtme. (46)

—	Järelevalveamet võib ka otsustada, et kaebuse uurimine ei ole asjakohane, kui asjaomased ettevõtjad nõustuvad muutma oma tegevust selliselt, et amet saab võtta seisukoha, et sekkumiseks puudub piisav EMP lepingu kohane huvi. (47)

45.

EFTA järelevalveamet võib vastavalt põhjendades kaebuse tagasi lükata, kui ta jõuab seisukohale, et asi ei hõlma (täiendava) uurimise õigustamiseks piisavalt EMP lepingu kohast huvi. Sellise otsuse võib teha kas enne uurimise algust või pärast uurimismeetmete võtmist. (48) Samas ei ole järelevalveamet EMP lepingu kohase piisavalt tugeva huvi puudumisel kohustatud kaebust kõrvale lükkama. (49)

b) Hinnangu andmine vastavalt artiklitele 53 ja 54

46.	Kaebuse uurimine vastavalt artiklitele 53 ja 54 hõlmab kahte aspekti, millest üks on seotud artiklite 53 või 54 rikkumist tõendavate asjaoludega ja teine kaebuses esitatud tegevusele õigusliku hinnangu andmisega.

47.

III peatüki artikli 5 ja vormi C nõuetele vastava kaebuse võib tagasi lükata põhjendusel, et selles ei põhjendata esitatud süüdistusi piisavalt. (50) Kaebuse tagasilükkamiseks põhjendusel, et kaebuses käsitletav tegevus ei riku EMP lepingus sätestatud konkurentsieeskirju ega kuulu nende eeskirjade kohaldamisalasse, ei pea EFTA järelevalveamet arvestama asjaolusid, millele kaebuse esitaja ei ole tähelepanu juhtinud ning mis oleks ilmnenud ainult asja uurimise käigus. (51)

48.

Käesolevas teatises ei ole võimalik esitada vastavalt artiklitele 53 ja 54 kokkulepetele või tegevusele õigusliku hinnangu andmise kriteeriume põhjalikult. Võimalikud kaebuse esitajad peaksid vaatama lisaks muudele allikatele ka EFTA järelevaleameti (52) avaldatud põhjalikke juhiseid ning eriti EFTA Kohtu ja ühenduse kohtute ning järelevalveameti ja komisjoni praktikat. (53) Järgnevalt nimetatakse nelja konkreetset teemat viidetega sellele, kust leida täiendavaid juhiseid.

49.

Kokkulepped ja tegevus kuuluvad artiklite 53 ja 54 kohaldamisalasse, kui nad võivad mõjutada EMP lepingu osalisriikide vahelist kaubavahetust. Kui kokkulepped ja tegevus nimetatud tingimustele ei vasta, kohaldatakse EMP konkurentsieeskirjade asemel riigi konkurentsieeskirju. Põhjalikud juhised asjaomasel teemal on olemas teatises kaubandusmõju kontseptsiooni kohta. (54)

50.	Artikli 53 reguleerimisalasse kuuluvad kokkulepped võivad olla vähetähtsad kokkulepped, mis ei piira konkurentsi märgatavalt. Juhised asjaomasel teemal on olemas EFTA järelevalveameti teatises vähetähtsate kokkulepete kohta. (55)

51.

Kokkulepped, mis vastavad grupierandi määruse tingimustele, loetakse vastavaks artikli 53 lõike 3 tingimustele. EFTA järelevalveamet saab grupierandi eelise tühistada vastavalt II peatüki artiklile 29, kui ta hindamisel leiab, et selle kokkuleppe mõju, mille suhtes erandit kohaldatakse, on vastuolus artikli 53 lõikega 3.

52.

Kokkulepped, mis piiravad konkurentsi EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses, võivad vastata EMP lepingu artikli 53 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Vastavalt II peatüki artikli 1 lõikele 2 ei ole sellised kokkulepped keelatud ja selle kohta ei ole vaja eelnevat haldusotsust. Suunised selle kohta, millistele tingimustele peab kokkulepe vastama vastavalt artikli 53 lõikele 3, on olemas teatises artikli 53 lõike 3 kohta. (56)

D. EFTA järelevalveameti menetlus kaebustega tegelemisel

a) Ülevaade

53.

Nagu eespool mainitud, ei ole EFTA järelevalveamet iga esitatud kaebuse põhjal kohustatud rikkumise tuvastamiseks uurimist läbi viima. Järelevalveamet on kohustatud vaatama hoolikalt läbi need asjaolud ja asja õigusliku külje, millele kaebuse esitaja tema tähelepanu juhtis, et hinnata, kas on viiteid tegevusele, mis rikub artiklite 53 ja 54 sätteid. (57)

54.	Kaebuste menetlemisel EFTA järelevalveametis on võimalik eristada erinevaid etappe. (58)

55.

Esimeses etapis, s.o pärast kaebuse esitamist, uurib järelevalveamet kaebust ning ta võib koguda täiendavat teavet, et teha otsus, milliseid meetmeid kaebuse suhtes võtta. See etapp võib hõlmata mitteametlikku seisukohtade vahetamist järelevalveameti ja kaebuse esitaja vahel, et selgitada kaebusega seotud asja faktilisi ja õiguslikke külgi. Selles etapis võib järelevalveamet anda kaebuse esitajale esialgse vastuse, mis annab kaebuse esitajale võimaluse vastuse alusel täpsustada oma väiteid.

56.

Teises etapis võib EFTA järelevalveamet uurida asja täiendavalt kaebusega hõlmatud ettevõtjate suhtes menetluse algatamiseks vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 1. Kui järelevalveamet otsustab, et põhjused kaebuse käsitlemiseks ei ole piisavad, teavitab ta kaebuse esitajat oma kaalutlusest ja pakub kaebuse esitajale võimaluse esitada määratud tähtaja jooksul täiendavaid märkuseid (III peatüki artikli 7 lõige 1).

57.

Kui kaebuse esitaja ei esita oma seisukohti EFTA järelevalveameti kehtestatud tähtaja jooksul, loetakse kaebus tagasivõetuks (III peatüki artikli 7 lõige 3). Igal juhul vaatab järelevalveamet menetluse kolmandas etapis kaebuse esitaja toodud materjali läbi ja kas algatab menetluse kaebealuse suhtes või lükkab kaebuse tagasi. (59)

58.	Kui EFTA järelevalveamet lükkab kaebuse vastavalt II peatüki artiklile 13 tagasi põhjendusega, et teine asutus käsitleb või on käsitlenud juhtumit, toimib ta vastavalt II peatüki artiklile 9.

59.

Kogu menetluse käigus on kaebuse esitajal konkreetselt III peatüki artiklites 6–8 sätestatud õigused. Konkurentsiasjade EFTA järelevalveametis menetlemise aluseks ei ole võistlev menetlus ühelt poolt kaebuse esitaja ja teiselt poolt uurimise objektiks olevate ettevõtjate vahel. Vastavalt on ka kaebuse esitajate õigused kitsamad võrreldes rikkumismenetluse subjektiks olevate ettevõtjate õigusega õiglasele ärakuulamisele. (60)

b) Tähtaeg kaebuse esitaja teavitamiseks EFTA järelevalveameti kavandatavatest meetmetest

60.

EFTA järelevalveamet on kohustatud tegema kaebuse suhtes otsuse mõistliku aja jooksul. (61) Mõistlik aeg sõltub iga juhtumi asjaoludest ja konkreetselt asja kontekstist, erinevatest järelevalveameti menetluse etappidest, poolte käitumisest menetluse käigus, asja keerukusest ja tähtsusest asjaosalistele. (62)

61.

EFTA järelevalveamet püüab teavitada kaebuse esitajaid seoses kaebusega kavatsetavatest meetmetest nelja kuu jooksul alates kaebuse saamisest. Sõltuvalt iga konkreetse juhtumi asjaoludest ja eriti võimalikust vajadusest kaebuse esitaja või kolmanda osapoole esitatava täiendava teabe järele teavitab järelevalveamet kaebuse esitajat nelja kuu jooksul sellest, kas ta kavatseb asja täiendavalt uurida. Nimetatud tähtaeg ei ole siduv.

62.

Seega võib EFTA järelevalveamet nelja kuu jooksul teavitada kaebuse esitajat oma kavatsetavatest meetmetest; see on esialgne vastus menetluse esimeses etapis (vt punkti 55 eespool). Kui uurimine on jõudnud teise etappi (vaata punkti 56 eespool), võib järelevalveamet vastavalt III peatüki artikli 7 lõikele 1 teavitada kohe kaebuse esitajat kirjalikult oma esialgsest hinnangust.

63.	Kaebuse kiirema käsitlemise huvides on soovitav, et kaebuse esitajad teeksid menetluse käigus hoolsat koostööd, (63) näiteks teavitaksid EFTA järelevalveametit uutest muutustest.

c) Kaebuse esitaja menetlusõigused

64.

Kui EFTA järelevalveamet esitab kaebusega hõlmatud ettevõtjatele vastuväite vastavalt III peatüki artikli 10 lõikele 1, peab kaebuse esitaja saama sellest koopia (vastuväite mittekonfidentsiaalse versiooni, st koopia, millest on välja jäetud ärisaladused ja muu asjaomaste ettevõtjatega seotud konfidentsiaalne teave; vt III peatüki artikli 6 lõiget 1). Kaebuse esitajal palutakse esitada kirjalikud märkused vastuväite kohta. Kirjalikud märkused tuleb esitada kindlaks tähtajaks.

65.	Vajaduse korral ja juhul, kui kaebuse esitajad oma kirjalikes märkustes sellist võimalust taotlevad, võib EFTA järelevalveamet anda kaebuse esitajatele võimaluse väljendada oma arvamust nende poolte suulise ärakuulamise käigus, kellele vastuväited on suunatud. (64)

66.

Kaebuse esitajad võivad kas omal algatusel või EFTA järelevalveameti poolsel taotlusel esitada dokumente, mis hõlmavad ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet. Järelevalveamet rakendab konfidentsiaalse teabe suhtes teabeturvet. (65) Vastavalt III peatüki artiklile 16 peavad kaebuse esitajad oma seisukohtade esitamisel vastavalt III peatüki artikli 6 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1, ning samuti sama menetluse käigus täiendava teabe esitamisel tegema järgmist: tähistama konfidentsiaalse teabe, põhjendama, miks teave on konfidentsiaalne, ja esitama eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni. Järelevalveamet võib kõikidel ülejäänud juhtudel nõuda, et kaebuse esitajad, kes esitavad dokumente või tõendeid, tähistaksid konfidentsiaalseks peetavad dokumendid või dokumentide või avalduste lõigud. Amet võib määrata kaebuse esitajale tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja peab selgitama, miks ta peab osa teabest konfidentsiaalseks, ja peab esitama mittekonfidentsiaalse versiooni, sealhulgas iga väljajäetud teabelõigu lühikese kirjelduse või mittekonfidentsiaalse versiooni.

67.

Teabe liigitamine konfidentsiaalseks ei takista EFTA järelevalveametit seda avaldamast ja kasutamast juhul, kui see on vajalik artiklite 53 või 54 rikkumise tõendamiseks. (66) Kui ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave on vajalikud rikkumise tõendamiseks, peab järelevalveamet iga üksiku dokumendi puhul hindama, kas selle avalikustamise vajadus on suurem kui avalikustamisega kaasnev võimalik kahju.

68.

Kui EFTA järelevalveamet jõuab seisukohale, et kaebust ei ole vaja täiendavalt uurida põhjusel, et seoses juhtumiga puudub piisav EMP lepingu kohane huvi, või mõnel muul põhjusel, teavitab ta sellest kaebuse esitajat kirjalikult, näidates ära oma seisukoha õigusliku aluse (III peatüki artikli 7 lõige 1), esitab põhjused, miks järelevalveamet on jõudnud esialgselt sellisele järeldusele, ning annab kaebuse esitajale võimaluse esitada järelevalveameti poolt määratud aja jooksul täiendavat teavet või tähelepanekuid. Järelevalveamet viitab ka tagajärgedele juhul, kui vastust ei esitata vastavalt III peatüki artikli 7 lõikele 3, nagu on selgitatud allpool.

69.	Vastavalt III peatüki artikli 8 lõikele 1 on kaebuse esitajal õigus pääseda juurde teabele, millele tuginedes järelevalveamet kujundab oma esialgse seisukoha. Kõnealune juurdepääs tagatakse tavaliselt kirjale vastavate dokumentide koopiate lisamisega.

70.

Tähtaeg tähelepanekute jaoks, mille kaebuse esitaja lisab vastuses III peatüki artikli 7 lõike 1 kohaselt saadud kirjale, määratakse vastavalt juhtumi asjaoludele. Tähtaeg on vähemalt neli nädalat (III peatüki artikli 17 lõige 2). Kui kaebuse esitaja ei vasta määratud tähtaja jooksul, loetakse kaebus vastavalt III peatüki artikli 7 lõikele 3 tagasivõetuks. Kaebuse esitajatel on õigus soovi korral igal ajal oma kaebus tagasi võtta.

71.	Kaebuse esitaja võib taotleda märkuste esitamise tähtaja pikendamist. Sõltuvalt asjaoludest võib EFTA järelevalveamet tähtaega pikendada.

72.

Kui kaebuse esitaja esitab täiendavaid tähelepanekuid, vaatab EFTA järelevalveamet need läbi. Järelevalveamet võib algatada kaebusega hõlmatud ettevõtjate suhtes menetluse, kui tähelepanekute laad sunnib teda oma eelnevaid meetmeid muutma. Nimetatud menetluse korral on kaebuse esitajal eespool kirjeldatud menetlusõigused.

73.	EFTA järelevalveamet otsustab kaebuse tagasi lükata juhul, kui kaebuse esitaja tähelepanekud ei muuda tema kavandatavaid meetmeid. (67)

d) EFTA järelevalveameti otsus kaebus tagasi lükata

74.	Kui EFTA järelevalveamet lükkab oma otsusega kaebuse tagasi vastavalt III peatüki artikli 7 lõikele 2, peab ta esitama oma põhjendused vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artiklile 16, st tegema seda asjakohasel viisil vastavalt küsimusele ja arvestades iga juhtumi asjaolusid.

75.

Põhjendused peavad hõlmama EFTA järelevalveameti kaalutlusi selgelt ja üheselt mõistetavalt, et kaebuse esitajal oleks võimalik näha otsuse põhjusi ja EFTA kohtul oleks võimalik asja vastavalt oma volitustele läbi vaadata. Järelevalveamet ei ole kohustatud võtma seisukohta kõikide kaebuse esitaja poolt kaebuse toetuseks esitatud väidete suhtes. Ta peab esitama ainult otsuse suhtes otsustavat tähtsust omavad faktid ja õiguslikud kaalutlused. (68)

76.

Kui EFTA järelevalveamet lükkab kaebuse tagasi seoses juhtumiga, mille korral tehti otsus vastavalt II peatüki artiklile 10 (artikli 53 või 54 kohaldamatuks tunnistamine) või artiklile 9 (kohustused), võib otsuses kaebuse tagasi lükkamise kohta viidata nimetatud sätetele tuginevale teisele otsusele.

77.	Otsust kaebuse tagasilükkamise kohta võib vaidlustada EFTA kohtus. (69)

78.

Otsus kaebuse tagasilükkamise kohta võtab kaebuse esitajatelt võimaluse uurimise taasalustamiseks, välja arvatud juhul, kui nad esitavad uusi olulisi asitõendeid. Varasema kaebuse esitaja täiendavat kirjavahetust sellesama väidetava rikkumise kohta ei ole võimalik lugeda uueks kaebuseks, välja arvatud juhul, kui EFTA järelevalveametile esitatakse uusi olulisi asitõendeid. Amet võib sobivatel tingimustel toimiku uuesti avada.

79.

Kaebuse tagasilükkamise otsus ei anna kindlasti vastust küsimusele, kas artiklit 53 või 54 on rikutud, isegi kui EFTA järelevalveamet on andnud faktidele hinnangu artiklite 53 ja 54 põhjal. Järelevalveameti hinnangud, mis viivad otsusele kaebuse tagasilükkamiseks, ei takista EFTA riigi kohtul või konkurentsiasutusel kohaldamast artikleid 53 ja 54 neile esitatud kokkulepete ja tegevuse suhtes. Järelevalveameti hinnangud, mis viivad otsusele kaebuse tagasilükkamiseks, on faktid, mida EFTA riikide kohtud või konkurentsiasutused võivad arvestada uurides, kas asjaomased kokkulepped või tegevus on kooskõlas artiklitega 53 ja 54. (70)

e) Erijuhud

80.

Vastavalt II peatüki artiklile 8 võib EFTA järelevalveamet omal algatusel võtta ajutisi meetmeid juhul, kui valitseb oht seoses tõsise ja korvamatu kahjuga konkurentsile. II peatüki artiklist 8 järeldub, et ajutisi meetmeid ei saa kohaldada, kui kaebus esitatakse vastavalt II peatüki artikli 7 lõikele 2. Ettevõtjad võivad esitada taotluse ajutiste meetmete rakendamiseks EFTA riikide kohtutele, kes on sobivad asjaomaste meetmete kohta otsust tegema. (71)

81.

Mõned isikud võivad avaldada soovi teavitada EFTA järelevalveametit artikli 53 või 54 arvatavatest rikkumistest, ilma et nende isikut süüdistatavatele ettevõtjatele avaldataks. Sellistel isikutel palutakse pöörduda järelevalveameti poole. Järelevalveamet peab tulema vastu teabe esitaja anonüümsuse palvele, (72) välja arvatud juhul, kui see palve on ilmselgelt põhjendamata.

(1) ELT C 101, 27.4.2004, lk 65.

(2) EMP lepingu artiklite 53 ja 54 raamesse jäävate üksikjuhtumite käsitlemise pädevus on jagatud EFTA järelevalveameti ja komisjoni vahel vastavalt EMP lepingu artiklis 56 sätestatud eeskirjadele. Iga konkreetset juhtumit võib käsitleda korraga ainult üks järelevalveasutus.

(3) Pärast EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 4 24. septembri 2004. aasta muutmise lepingu jõustumist 20. mail 2005, peegeldub järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 II peatükk suurel määral EFTA sambas; nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(4) Pärast EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu (3. detsember 2004) jõustumist 1. juulil 2005, kajastab järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 III peatükk komisjoni määrust (EÜ) nr 773/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

(5) Järelevalveasutus käsitleb teabe esitajate kirjavahetust kooskõlas oma hea haldustavaga.

(6) EFTA järelevalveameti teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus, veel avaldamata.

(7) Asjaomased ülesanded on komisjoniga jagatud vastavalt EMP lepingu artiklis 56 esitatud pädevuseeskirjadele.

(8) Kohtuasi C-344/98, Masterfoods v. HB Ice Cream, EKL 2000, lk I-11369, punkt 46; kohtuasi C-119/97 P, Union franēaise de l'express (Ufex) ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk I-1341, punkt 88; kohtuasi T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punktid 73–77. EMP lepingu artiklis 6 sätestatakse, et ilma et see omaks tulevikus mõju kohtupraktikale, kuuluvad asjaomase lepingu sätted, kuivõrd nad on sisult vastavad Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingule ning õigusaktidele, mis on vastu võetud kahe nimetatud lepingu kohaldamisel, nende rakendamisel ja kohaldamisel tõlgendamisele vastavalt asjaomastele Euroopa Ühenduste Kohtu otsustele, mis on tehtud enne EMP lepingu allkirjastamist. Seoses asjaomaste Euroopa Ühenduste Kohtu otsustega, mis on tehtud peale EMP lepingu allkirjastamist, võtab EFTA järelevalveamet ja EFTA kohus vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artikli 3 lõikele 2 nimetatud otsustega sätestatud põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse.

(9) Vaata eelkõige II peatüki artikleid 5, 6, 11, 12, 15, 22, 29 ja 40.

(10) Vaata teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus, punkt 5 jj.

(11) Kohtupraktika, vt kohtuasi 127/73, Belgische Radio en Televisie (BRT) v. SABAM and Fonior, EKL 1974, lk 51, punkt 16; kohtuasi C-282/95 P, Guérin automobiles v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1997, lk I-1503, punkt 39; kohtuasi C-453/99, Courage v. Bernhard Crehan, EKL 2001, lk I-6297, punkt 23.

(12) Vt kohtuasi E-4/01, Karlsson, EFTA kohtu aruanne 2002, lk 240, punkt 28.

(13) Vt kohtuasi E-1/94, Restamark, EFTA kohtu aruanne 1994–1995, lk 15, punkt 77.

(14) Kohtuasi C-453/99, Courage v. Bernhard Crehan, EKL 2001, lk I-6297, punktid 26 ja 27.

(15) Vt II peatüki artiklid 1, 6 ja 15.

(16) Asjaomase mehhanismi täpsemat selgitust vaata teatisest järelevalveameti ja EFTA riikide kohtute vahel tehtava koostöö kohta artiklite 53 ja 54 kohaldamisel, veel avaldamata.

(17) Kohtuasi T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punkt 93.

(18) Vt EFTA Kohtu otsus kohtuasjas E-3/97 Jęger v Opel Norge, EFTA Kohtu aruanne 1998, lk 1, punkt 77, ja kohtuasi E-7/01 Hegelstad v Hydro Texaco, EFTA Kohtu aruanne 2002, lk 310, punkt 43, samuti ühenduse kohtute otsused kohtuasjas C-230/96, Cabour and Nord Distribution Automobile v Arnor „SOCO”, EKL 1998, lk I-2055, punkt 51; ühendatud kohtuasjad T-185/96, T-189/96 ja T-190/96, Dalmasso ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk II-93, punkt 50.

(19) Vt II peatüki artiklit 8 ja punkti 80 allpool. Sõltuvalt juhtumist võivad EFTA riikide konkurentsiasutustel ajutiste meetmete võtmiseks olla sama head võimalused.

(20) Vt punkte 44 jj allpool.

(21) Teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus.

(22) Teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus, punktid 8–14.

(23) II peatüki artikli 11 lõiked 2 ja 3; teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus, punktid 15/16.

(24) Teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus, punkt 33.

(25) Konkreetse märkuse põhjalikumaid selgitusi vaata punktides 33 jj allpool.

(26) Ühenduse kohtud on komisjoni kui täitevasutuse puhul tunnustanud asjaomast vabadust, vt näiteks kohtuasi C-119/97 P, Union franēaise de l'express (Ufex) ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk I-1341, punkt 88; kohtuasi T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punktid 73–77 ja 85. Vt ka punkt 8 eespool.

(27) Komisjoni võimalus viidata ühenduse huvidele kasutades kriteeriumina tähtsuse järjekorda on kehtestatud kohtupraktikas alates kohtuasjast T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punkt 85. Järelevalveamet on seisukohal, et samalaadne võimalus on EMP lepingu raames ka järelevalveametil endal.

(28) Vt ühenduse konteksti: Kohtuasi C-282/95 P, Guérin automobiles v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1997, lk I-1503, punkt 36.

(29) Vt II peatüki artikli 5 lõiget 1.

(30) Kohtuasi T-114/92, Bureau Européen des Médias et de l'Industrie Musicale (BEMIM) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1995, lk II-147, punkt 28. Ettevõtete ühendused olid samuti kaebuse esitajaks juhtumi korral, mille suhtes kohus tegi otsused kohtuasjas 298/83, Comité des industries cinématographiques des Communautés européennes (CICCE) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1985, lk 1105 ja kohtuasi T-319/99, Federacion Nacional de Empresas (FENIN) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, veel avaldamata, EKL 2003.

(31) Ühendatud kohtuasjad T-133/95 ja T-204/95, International Express Carriers Conference (IECC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1998, lk II-3645, punktid 79–83.

(32) Vt ühenduse konteksti: Kohtuasi T-37/92, Bureau Européen des Unions des Consommateurs (BEUC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1994, lk II-285, punkt 36.

(33) Seda küsimust menetletakse praegu Euroopa Ühenduste esimese astme kohtus (ühendatud kohtuasjad T-213 ja 214/01). Komisjon on tunnustanud kaebuse esitajana eratarbijat ka oma 9. detsembri 1998. aasta otsuses kohtuasjas IV/D-2/34.466, Greek Ferries, EÜT L 109, 27. aprill 1999, lk 24, punkt 1.

(34) Ühendatud kohtuasjad T-133/95 ja T-204/95, International Express Carriers Conference (IECC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1998, lk II-3645, punkt 79.

(35) Kohtuasi T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punkt 76; kohtuasi C-91/95 P, Roger Tremblay ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1996, lk I-5547, punkt 30.

(36) Kohtuasi 125/78, GEMA v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1979, lk 3173, punkt 17; kohtuasi C-119/97 P, Union franēaise de l'express (Ufex) ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk I-1341, punkt 87.

(37) Kohtupraktika kohaselt alates kohtuasjast T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punktid 77 ja 85; vt ka joonealuseid märkusi 26 ja 27 eespool.

(38) Kohtupraktika alates kohtuasjast T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punkt 75. Vastavalt II peatükile kehtib see põhimõte ainult kõnealuse peatüki artikli 29 kontekstis.

(39) Vt antud kontekstis: Kohtuasi 210/81, Oswald Schmidt, kes kaupleb nime all Demo-Studio Schmidt v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1983, lk 3045, punkt 19; kohtuasi C-119/97 P, Union franēaise de l'express (Ufex) ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk I-1341, punkt 86.

(40) Kohtuasi C-119/97 P, Union franēaise de l'express (Ufex) ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk I-1341, punktid 79–80.

(41) Vt antud kontekstis: Kohtuasi C-450/98 P, International Express Carriers Conference (IECC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2001, lk I-3947, punktid 57–59.

(42) Vt antud kontekstis: Kohtuasi T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punktid 88 jj; kohtuasi T-5/93, Casper Koelman v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1995, lk II-185, punktid 65 jj; kohtuasi T-575/93, Casper Koelman v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1996, lk II-1, punktid 75–80; vaata ka II osa eespool, kus esitatakse asjaomase olukorra üksikasjalikum kirjeldus.

(43) Vt antud kontekstis: Kohtuasi C-119/97 P, Union franēaise de l'express (Ufex) ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk I-1341, punktid 92/93.

(44) Kohtupraktika alates kohtuasjast T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punkt 86.

(45) Vt antud kontekstis: Kohtuasi C-449/98 P, International Express Carriers Conference (IECC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2001, lk I-3875, punkt 37.

(46) Vt antud kontekstis: Kohtuasi T-77/95, Syndicat franēais de l'Express International ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1997, lk II-1, punkt 57; kohtuasi C-119/97 P, Union franēaise de l'express (Ufex) ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk I-1341, punkt 95. Vt. ka kohtuasi T-37/92, Bureau Européen des Unions des Consommateurs (BEUC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1994, lk II-285, punkt 113, mille puhul ei peetud suulist kokkulepet liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel (kelle suhtes ei kehtinud ühine kaubanduspoliitika) piisavaks, et lugeda kaebuse esile kutsunud tegevust lõppenuks.

(47) Vt antud kontekstis: Kohtuasi T-110/95, International Express Carriers (IECC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon ja teised, EKL 1998, lk II-3605, punkt 57, mida toetab kohtuasi 449/98 P, International Express Carriers (IECC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon ja teised, EKL 2001, lk I-3875, punktid 44–47.

(48) Vt antud kontekstis: Kohtuasi C-449/98 P, International Express Carriers (IECC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2001, lk I-3875, punkt 37.

(49) Vt antud kontekstis: Kohtuasi T-77/92, Parker Pen v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1994, lk II-549, punktid 64/65.

(50) Kohtuasi 298/83, Comité des industries cinématographiques des Communautés européennes (CICCE) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1985, lk 1105, punktid 21–24; kohtuasi T-198/98, Micro Leader Business v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk II-3989, punktid 32–39.

(51) Vt antud kontekstis: Kohtuasi T-319/99, Federacion Nacional de Empresas (FENIN) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, veel avaldamata, EKL 2003, punkt 43.

(52) Põhjalikud juhised on kättesaadavad järelevalveameti veebisaidil:

http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldcompetition/

(53) Vastavalt EMP lepingu artiklile 58 ja 23. protokollile, peavad järelevalveamet ja komisjon tegema koostööd, et muuhulgas aidata kaasa EMP lepingu ühetaolisele rakendamisele, kohaldamisele ja tõlgendamisele. Kuigi komisjoni otsused ja mitteametlikud juhised ei ole järelevalveametile siduvad, soovitab järelevalveamet siiski tutvuda komisjoni praktikaga.

(54) Teatis EMP lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni kohta, veel avaldamata.

(55) Järelevalveameti teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira märgatavalt konkurentsi EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaselt (de minimis), ELT C 67, 20.3.2003, lk 20, ja EMP kaasanne ELT-le nr 15, 20.3.2003, lk 11.

(56) EFTA järelevalveameti teatis — Suunised EMP lepingu artikli 53 lõike 3 rakendamiseks, seni avaldamata.

(57) Vt antud kontekstis: Kohtuasi 210/81, Oswald Schmidt, kes kaupleb nime all Demo-Studio Schmidt v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1983, lk 3045, punkt 19; kohtuasi T-24/90, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1992, lk II-2223, punkt 79.

(58) Vt antud kontekstis: Kohtuasi T-64/89, Automec v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1990, lk II-367, punktid 45–47; kohtuasi T-37/92, Bureau Européen des Unions des Consommateurs (BEUC) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1994, lk II-285, punkt 29.

(59) Vt antud kontekstis: Kohtuasi C-282/95 P, Guérin automobiles v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1997, lk I-1503, punkt 36.

(60) Ühendatud kohtuasjad 142 ja 156/84, British American Tobacco Company ja R. J. Reynolds Industries v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1987, lk 249, punktid 19/20.

(61) Vt antud kontekstis: Kohtuasi C-282/95 P, Guérin automobiles v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1997, lk I-1503, punkt 37.

(62) Vt antud kontekstis: Ühendatud kohtuasjad T-213/95 ja T-18/96, Stichting Certificatie Kraanverhuurbedrijf (SCK) ja Federatie van Nederlandse Kraanbedrijven (FNK) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1997, lk 1739, punkt 57.

(63) Mõistet „hoolsus” on kasutatud kaebuse esitaja puhul Euroopa Ühenduste esimese astme kohtus kohtuasjas T-77/94, Vereniging van Groothandelaren in Bloemkwekerijprodukten ja teised v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1997, lk II-759, punkt 75.

(64) III peatüki artikli 6 lõige 2.

(65) EMP lepingu artikkel 122, järelevalve- ja kohtulepingu artikli 14 lõige 4, II peatüki artikkel 28 ja III peatüki artiklid 15 ja 16.

(66) II peatüki artikli 27 lõige 2.

(67) III peatüki artikli 7 lõige 2, vt antud kontekstis kohtuasja C-282/95 P, Guérin automobiles v Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1997, lk I-1503, punkt 36.

(68) Kohtupraktika, vt kohtuasi E-2/94, Scottish Salmon Growers Association Limited v EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu aruanne, 1994–1995, lk 59, kohtuasi E-4/97, Norwegian Bankers' Association v EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu aruanne 1998, lk 38, ja ühenduses kohtuasi T-114/92, Bureau Européen des Médias et de l'Industrie Musicale (BEMIM) v Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1995, lk II-147, punkt 41.

(69) Järelevalve- ja kohtu lepingu artikli 36 lõige 2. Vt ühenduse konteksti: Kohtuasi 210/81, Oswald Schmidt, kes kaupleb nime all Demo-Studio Schmidt v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1983, lk 3045.

(70) Vt antud kontekstis: Kohtuasi T-575/93, Casper Koelman v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1996, lk II-1, punktid 41–43.

(71) Sõltuvalt juhtumist võivad EFTA riikide konkurentsiasutustel ajutiste meetmete võtmiseks olla sama head võimalused.

(72) Kohtuasi 145/83, Stanley George Adams v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1985, lk 3539.

LISA

29.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 287/29

RIIGIABI — RUMEENIA

Riigiabi C 40/07 (ex NN 48/07) — Ettevõtja Mittal Steel Roman erastamine

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 287/08)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 25. septembri 2007. aasta kirjas teatas komisjon Rumeeniale oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abimeetmetega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused abimeetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General Competition

State aid Greffe

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Rumeeniale. Märkused esitanud huvitatud isik võib kirjalikult taotleda teda käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

MENETLUS

Seoses ettevõtja Mittal Steel Roman (MS Roman), endine Petrotub, erastamisega 2003. aastal loobusid mitmed valitsusasutused ettevõtja võlgade sissenõudmisest ja kujundasid ümber võlgade maksegraafikuid. Pärast Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga nõudis komisjon teavet sissenõudmisest loobumise ja maksegraafikute ümberkujundamise kohta, mille Rumeenia esitaski 8. märtsi 2007, 13. märtsi 2007, 14. juuni 2007 ja 5. juuli 2007 kirjades.

KIRJELDUS

MS Roman on malm- ja terastorude tootja asukohaga Roman'is, Rumeenias. See tegevus kuulub terasesektorisse, nagu see on määratletud ulatuslikele investeerimisprojektidele regionaalabi andmise mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B lisas. Äriühingu erastas 2003. aastal LNM Holdings N.V., praegu Mittal Steel. Seoses erastamisega nõustusid sotsiaalkindlustus, töötusfond, riiklik haigekassa ja Erastamise ja Riigiomandi Haldamise Amet APAPS (praegu Riigivarade Taastamise Amet AVAS), kes oli Petrotubi omanik enne erastamist, loobuma võlgade sissenõudmisest 931,47 miljardi Rumeenia leu (24,39 miljoni EUR) ulatuses ja kujundama ümber võlgade maksegraafikuid 20,00 miljoni Rumeenia leu (0,52 miljoni EUR) ulatuses. Rumeenia väidab, et erastamine oli riigile kasulikum kui äriühingu likvideerimine, ning et riik toimis võlgade sissenõudmisest loobudes ja maksegraafikuid ümber kujundades nagu eraettevõtja. Seega järeldab Rumeenia, et sissenõudmisest loobumist ja maksegraafikute ümberkujundamist ei saa käsitleda riigiabina.

HINNANG

Ehkki võimalikku abi anti enne Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, on komisjon tänu ühinemisakti protokolli terasesektorile antavat abi käsitleva VII lisa erisätetele pädev hindama võimalikku abi.

Komisjon kahtleb väites, et riiklike võlgade sissenõudmisest loobumist ja maksegraafikute ümberkujundamist ei saa käsitleda riigiabina. Esiteks kahtleb komisjon, kas makseid erinevatele riiklikele võlausaldajatele ja APAPSile saab kumuleerida. Selle asemel tuleb arvestada iga võlausaldajat eraldi. Selle alusel paistab, et äriühingu pankrot ja likvideerimine oleks olnud kõikide võlausaldajate ja APAPSi jaoks soodsam.

Teiseks, isegi kui komisjon nõustub, et riiklikke võlausaldajaid ja APAPSit kui aktsionäri saab käsitleda koos, on komisjonil kahtlusi, kas erastamine oli parim lahendus. Likvideerimisstsenaariumi kulude arvutamisel võtab Rumeenia arvesse kulusid riigile maksete näol, mis tehti 1998. aastal Petrotubile antud riikliku garantii alusel. Samas tuleb hinnates, kas riik käitus nagu eraettevõtja, teha vahet eraettevõtja kohustustel samalaadses olukorras ja riigi kui avalik-õigusliku üksuse kohustustel. Tundub, et riik andis riikliku garantii kui valitsusasutus ja selle garantii alusel tehtavaid makseid ei saa seetõttu arvesse võtta likvideerimiskulude arvutamisel. Kui neid makseid mitte arvesse võtta, tundub, et pankrot oleks olnud riigile soodsam lahendus kui erastamine.

KIRJA TEKST

„Comisia dorește să informeze România că, în urma examinării informațiilor furnizate de autoritățile dumneavoastră privind ajutorul menționat anterior, a decis să inițieze procedura prevăzută la articolul 88 alineatul (2) din Tratatul CE.

I. PROCEDURĂ

(1)

La 2 februarie 2007, Comisia a solicitat informații referitoare la scutirile de la plata datoriilor și reeșalonarea acestora acordate întreprinderii Mittal Steel Roman (denumită în continuare «MS Roman»), fostă Petrotub, în contextul privatizării acesteia. România a furnizat informații prin intermediul unei scrisori din data de 8 martie 2007, înregistrată la aceeași dată și al unei alte scrisori din data de 9 martie 2007, înregistrată la data de 13 martie 2007. Comisia a solicitat informații suplimentare la 1 iunie 2007, pe care România le-a furnizat prin intermediul unei scrisori din data de 14 iunie 2007, înregistrată la aceeași dată și al unei alte scrisori din data de 5 iulie 2007, înregistrată la aceeași dată. Au fost organizate două reuniuni cu autoritățile române și reprezentanții societății, care au avut loc la 2 mai 2007 și, respectiv, 12 iulie 2007.

II. DESCRIERE

2.1. Întreprinderea vizată

(2)

MS Roman este o întreprindere producătoare de tuburi turnate din fontă și oțel, localizată în Roman, România. Aceasta aparține societății Mittal Steel și produce diverse tipuri de oțeluri carbon si slab aliate, fără sudură. Produsele societății sunt utilizate în industria petrolului și a gazelor naturale, în industria energiei nucleare și a celei pe bază de combustibili fosili, în industria producătoare de mașini și în industria construcțiilor civile. În conformitate cu informațiile prezentate pe site-ul internet al societății Mittal Steel, MS Roman are o capacitate anuală de producție de 500 000 de tone și aproximativ 3 100 de angajați.

(3)	De la data expirării Tratatului CECO la 23 iulie 2002, MS Roman aparține industriei oțelului, astfel cum este definită în anexa B la Cadrul multisectorial privind ajutorul regional pentru proiecte mari de investiții (1).

2.2. Privatizarea

(4)

MS Roman a fost preluată în 2003 de societatea LNM Holdings N.V. (denumită în continuare «LNM»), numită ulterior Mittal Steel și în prezent Arcelor Mittal. Înaintea preluării de către LNM, statul era acționarul majoritar al societății, deținând aproximativ 70 % din acțiunile acesteia, numele societății fiind la acea vreme Petrotub. Privatizarea a fost efectuată pe baza unei proceduri de licitație, la care agenția română de privatizare APAPS (Autoritatea pentru Privatizare și Administrarea Participațiilor Statului) (2) a invitat câțiva posibili ofertanți să depună oferte. Conform informațiilor furnizate de România, APAPS a vândut societatea ofertantului care a propus condițiile cele mai avantajoase, și anume LNM. La momentul privatizării, Petrotub se afla într-o situație financiară dificilă. Cifra de afaceri a societății a scăzut de la 4 645 miliarde ROL (122 milioane EUR) în 2002 la 2 695 miliarde ROL (71 milioane EUR) (3) în 2003, iar cifra pierderilor a crescut de la 35 miliarde ROL (1 milion EUR) în 2002 la 1 235 miliarde ROL (32 milioane EUR) în 2003.

(5)	Acordul de vânzare-cumpărare pentru privatizare a fost semnat la data de 28 octombrie 2003. Transferul de acțiuni a avut loc la data de 14 ianuarie 2004. Prețul de achiziție a fost de 6 milioane USD și a fost achitat în două tranșe la data de 8 ianuarie 2004 și, respectiv, 14 iulie 2005.

2.3. Posibil ajutor de stat în contextul privatizării

(6)

În contextul privatizării, câteva autorități publice au acceptat să acorde scutirea de la plata anumitor datorii sau să reeșaloneze plata acestora. Aceste măsuri au făcut parte integrantă din acordul de vânzare-cumpărare. Conform informațiilor furnizate de România la data de 8 martie 2007, au fost acordate societății în contextul privatizării următoarele măsuri:

—

Bugetul asigurărilor sociale: scutirea de la plata datoriilor restante la data de 31 decembrie 2002, în valoare de 201,24 miliarde ROL (5,27 milioane EUR); scutirea de la plata dobânzilor și penalităților pentru datoriile restante la data de 31 decembrie 2002 și acumulate până la momentul transferului de acțiuni de la data de 14 ianuarie 2004, în valoare de 583,09 milioane ROL (15,27 milioane EUR).

—	APAPS: scutirea de la plata datoriilor reprezentând dividende, despăgubiri și fonduri de restructurare în valoare de 46,79 miliarde ROL (1,23 milioane EUR).

—

Fondul național de asigurări sociale de sănătate: reeșalonarea plăților pentru datoriile restante în valoare de 20,00 miliarde ROL (0,52 milioane EUR); scutirea de la plata creșterilor și penalităților pentru datoriile restante la fondul național de asigurări sociale de sănătate, în valoare de 100,34 miliarde ROL (2,63 milioane EUR).

(7)

În total, urma ca datoriile publice în valoare de aproximativ 931,47 miliarde ROL (24,39 milioane EUR) să fie scutite de la plată, iar plata datoriilor restante în valoare de 20,00 milioane ROL (0,52 milioane EUR) urma să fie reeșalonată. Cu toate acestea, conform informațiilor furnizate de România, nu a fost încheiat până în prezent între societate și fondul național de asigurări sociale de sănătate niciun acord de reeșalonare a plăților. Celelalte scutiri au fost înscrise în evidențele contabile ale societății la data de 31 decembrie 2003.

(8)

România a înaintat un raport elaborat de un consultant extern pentru a demonstra faptul că scutirile de la plata datoriilor și reeșalonarea plății acestora acordate de autoritățile publice în contextul privatizării nu au reprezentat un ajutor de stat. Raportul este elaborat pe baza evaluării societății de la data de 20 septembrie 2003, adică pe baza datelor celor mai recente disponibile înaintea semnării acordului de vânzare-cumpărare în octombrie 2003. Informațiile privind valoarea scutirilor de la plata datoriilor și a reeșalonărilor plății acestora cuprinse în acest raport variază în anumite privințe față de informațiile furnizate de România la 8 martie 2007.

(9)

Conform raportului elaborat de consultant, au fost acordate măsurile următoare:

—

Fondul național de asigurări sociale de sănătate (capital și penalități de întârziere a plăților): scutire de la plata datoriilor în valoare de 746,94 miliarde ROL (19,56 milioane EUR) și reeșalonarea plăților în valoare de 1,89 miliarde ROL (0,05 milioane EUR). O sumă restantă de 4,21 miliarde ROL (0,11 milioane EUR) urma să fie plătită de către noul proprietar, fără reeșalonarea plății.

—

Fondul de șomaj (capital și penalități de întârziere a plăților): scutire de la plata sumei de 23,51 miliarde ROL (0,62 milioane EUR) și reeșalonarea plăților în valoare de 4,27 milioane ROL (112 EUR). O sumă restantă de 69,62 milioane ROL (1 823 EUR) urma să fie plătită de către noul proprietar, fără reeșalonarea plății.

—	Fondul național de asigurări sociale de sănătate: nu a fost acordată nicio scutire de la plata datoriilor, dar a fost stabilită plata sumei restante de 95,16 miliarde ROL (2,49 milioane EUR) de către noul proprietar.

—	APAPS: scutirea de la plata tuturor datoriilor restante (dividende, penalități și fonduri de restructurare) în valoare de 47,14 miliarde ROL (1,23 milioane EUR).

(10)	Conform raportului, în baza acordului de vânzare-cumpărare și în conformitate cu legislația în vigoare, APAPS și Ministerul Finanțelor Publice au emis un Ordin comun prin care sunt acordate aceste scutiri.

(11)

Sumele care au făcut obiectul scutirilor acordate de la bugetul asigurărilor sociale și de APAPS, astfel cum sunt prezentate în raportul consultantului, corespund mai mult sau mai puțin cu cele prezentate de România în scrisoarea din 8 martie 2007. Cu toate acestea, scutirile acordate de fondul de șomaj nu sunt menționate de România în scrisoarea trimisă. De asemenea, în raportul consultantului se presupune că nu au fost acordate scutiri de fondul național de asigurări sociale de sănătate, fapt care se pare că este în contradicție cu informațiile furnizate de România în scrisoarea din 8 martie 2007.

III. EVALUARE

3.1. Legislația aplicabilă

(12)

Anexa VII la Protocolul Tratatului de aderare a României conține măsuri de tranziție pentru România referitoare la procesul de restructurare a industriei oțelului. Conform punctului 1 din apendicele B la anexa VII, ajutoarele de stat acordate de România în scopul restructurării anumitor sectoare ale industriei oțelului din România în perioada 1993-2004 trebuie să fie considerate compatibile cu piața comună cu condiția ca, printre altele, să fie îndeplinite cerințele stabilite în anexa respectivă.

(13)	Conform punctului 2 din apendicele B la anexa VII, ajutorul pentru restructurare poate fi acordat numai societăților incluse pe lista din apendicele A, partea 1. România a selectat șase societăți pentru a fi incluse pe lista respectivă, iar MS Roman nu se afla printre acestea.

(14)

Punctul 6 din apendicele B la anexa VII interzice acordarea oricărui tip de ajutor de stat pentru restructurare societăților care nu sunt incluse pe lista din apendicele A, partea 1, precum și a oricărui alt ajutor care nu este considerat a fi compatibil cu normele privind ajutorul de stat comunitar. În acest scop, punctul 17 conferă Comisiei puterea de a adopta măsurile necesare, solicitând societății în cauză să ramburseze orice ajutor acordat prin încălcarea termenilor stabiliți în aceste dispoziții și în apendicele A, în cazul în care procesul de monitorizare demonstrează faptul că România a acordat ajutoare de stat suplimentare incompatibile cu piața comună vreunei societăți producătoare de oțel.

(15)

Prin urmare, deoarece articolele 87 și 88 nu se aplică, în mod normal, în cazul ajutoarelor de stat acordate înaintea momentului aderării, dispozițiile din apendicele B la anexa VII extind controlul privind ajutoarele de stat efectuat în temeiul Tratatului CE asupra oricărui ajutor acordat pentru restructurarea industriei oțelului din România în perioada 1993-2008.

(16)

Decizia poate fi adoptată după aderarea României în temeiul articolului 88 alineatul (2) din Tratatul CE deoarece, în absența unor dispoziții specifice în cadrul apendicelui B la anexa VII, se aplică normele și principiile generale. Ulterior, se aplică, de asemenea, Regulamentul (CE) nr. 659/1999 al Consiliului de stabilire a normelor de aplicare a articolului 93 (în prezent, articolul 88).

3.2. Ajutor de stat în sensul articolului 87 alineatul (1) din Tratatul CE

(17)

În conformitate cu articolul 87 alineatul (1) din tratat, cu excepția derogărilor prevăzute de tratatul menționat, sunt incompatibile cu piața comună ajutoarele acordate de state sau prin intermediul resurselor de stat care denaturează sau amenință să denatureze concurența prin favorizarea anumitor întreprinderi sau sectoare de producție, în măsura în care acestea afectează schimburile comerciale dintre statele membre.

3.2.1. Favorizarea unei anumite întreprinderi

(i) Scutirea de la plata datoriilor publice

(18)

Ștergerea datoriilor de către autoritățile publice conferă un avantaj economic, deoarece autoritățile publice acceptă să renunțe la veniturile respective. Din acest motiv, astfel de măsuri pot fi considerate drept ajutoare. Cu toate acestea, o intervenție a statului reprezintă un ajutor de stat în sensul articolului 87 alineatul (1) din Tratatul CE numai dacă întreprinderii care beneficiază de ajutorul respectiv i se acordă un avantaj pe care nu l-ar fi obținut în condiții normale de piață. Din acest motiv, trebuie efectuată o evaluare prin care să se stabilească dacă un agent economic din cadrul economiei de piață ar fi acordat aceleași scutiri precum cele acordate de autoritățile publice. Pentru a decide dacă scutirea de la plata datoriilor ar reprezenta opțiunea cea mai adecvată din punct de vedere economic, un agent economic privat ar compara rezultatul financiar obținut în eventualitatea acordării scutirilor cu rezultatul care ar putea fi obținut în cazul adoptării unor scenarii alternative și ar alege opțiunea cea mai avantajoasă.

(19)

România afirmă că scutirile acordate societății MS Roman în contextul privatizării nu reprezintă un ajutor de stat. În acest sens, România afirmă că privatizarea prin acordarea scutirilor de la plata datoriilor a fost considerată a fi mai avantajoasă de către autoritățile române decât orice alt scenariu posibil. Astfel, autoritățile române au acționat în același mod în care ar fi acționat agenții economici din cadrul economiei de piață.

(20)

Pentru a demonstra faptul că privatizarea a reprezentat soluția cea mai avantajoasă pentru stat, România a furnizat un raport elaborat de către un consultant extern. Conform acestui raport, singurele scenarii alternative la privatizarea prin scutirea de la plata datoriilor au fost declararea falimentului societății și vinderea ulterioară a acesteia ca unitate funcțională (scenariu de faliment I) sau lichidarea societății, activele acesteia fiind vândute în mod individual (scenariu de faliment II).

(21)

Raportul a calculat rezultatul fiecăruia dintre aceste scenarii și implicațiile acestora pentru creditorii publici și pentru acționarul APAPS. Scenariul de privatizare reflectă condițiile care au fost agreate în cadrul acordului de vânzare-cumpărare. Scenariul de faliment I presupune inițierea procedurilor de recuperare și de declarare a insolvabilității societății și vinderea activelor societății ca unitate funcțională de către mandatar, sub supravegherea judecătorului sindic. Scenariul de faliment II presupune inițierea procedurilor de recuperare și de declarare a insolvabilității societății și vinderea individuală a activelor societății de-a lungul unei perioade de cinci ani de către mandatar, sub supravegherea judecătorului sindic.

(22)

Rezultatele fiecăruia dintre scenariile respective, astfel cum sunt calculate în raport, sunt prezentate mai jos:

În mii de ROL	Privatizare	Scenariu de faliment I	Scenariu de faliment II
Plăți în cadrul unei garanții de stat	0	[– 570 000 000-1 145 000 000] (4)	[– 570 000 000-954 000 000]
Bugetul asigurărilor sociale [sume indexate]	[2]	[213]	[243]
Fondul de șomaj [sume indexate]	[0,02]	[6]	[7]
Fondul de asigurări sociale de sănătate [sume indexate]	[31]	[26]	[30]
APAPS	0	0	0
Preț de achiziție	200 646 000	nu se aplică	nu se aplică
TOTAL instituții de stat [sume indexate]	[100]	[12]	[65]
TOTAL instituții de stat (în EUR) [sume indexate]	[100]	[12]	[65]
TOTAL instituții de stat fără garanția de stat [sume indexate]	[100]	[243]	[282]
TOTAL instituții de stat fără garanția de stat (în EUR) [sume indexate]	[100]	[243]	[282]

(23)

Primul rând face referire la plățile cu care statul român s-ar confrunta în cazul unui faliment. Aceste plăți rezultă din garanția de stat acordată Petrotub în 1998 de către Ministerul Finanțelor din România pentru un credit acordat de KfW. Potrivit autorităților române, în cazul unui faliment, garanția de stat ar fi preluată de KfW, iar Ministerul Finanțelor ar trebui să plătească [570 miliarde-1 145 miliarde ROL (15-30 milioane EUR)] (scenariul de faliment I) sau [570 miliarde-954 miliarde ROL (15-25 milioane EUR) (scenariul de faliment II) (5). În raport se presupune că în scenariul privatizării, societatea ar continua să ramburseze creditul KfW și garanția de stat nu ar fi preluată. Așadar, pentru statul român nu ar exista plăți în cadrul garanției de stat din scenariul de privatizare.

(24)

Rândurile doi-cinci indică sumele pe care creditorii în cauză, respectiv bugetul asigurărilor de stat, fondul de șomaj, fondul național de asigurări sociale de sănătate și APAPS le-ar putea recupera în diferitele scenarii. Se poate remarca faptul că niciun creditor nu ar putea recupera întreaga sumă solicitată în cererile lor din niciunul din cele două scenarii de faliment.

(25)	Rândul șase indică prețul de achiziție pe care APAPS l-ar obține în scenariul privatizării. În scenariile de faliment, APAPS nu ar obține acest preț de achiziție.

(26)

Consultantul cumulează sumele care urmează să fie recuperate de creditorii publici și autoritățile statului, precum și suma care urmează să fie plătită de Ministerul Finanțelor în cadrul garanției de stat pentru a obține plata totală către stat. Consultantul concluzionează că în cazul privatizării instituțiile statului ar încasa [indexat 100] ROL, inclusiv prețul de achiziție, în timp ce în cazul declarării falimentului și al vinderii societății ca unitate funcțională instituțiile statului ar încasa doar [indexat 12] ROL, și respectiv, [indexat 65] ROL în cazul declarării falimentului și al vinderii individualea activelor acesteia. Astfel, România concluzionează că scenariul de privatizare a fost cel mai avantajos.

Evaluarea individuală a diferiților creditori

(27)

Comisia își exprimă unele îndoieli cu privire la calculele prezentate de România. În primul rând, în conformitate cu hotărârea emisă în cauza Hamsa (6), creanțele diferiților creditori publici și ale altor instituții ale statului nu pot fi cumulate, ci trebuie să fie tratate în mod separat. Fiecare creditor, precum și APAPS, care este atât investitor cât și acționar și creditor, trebuie să decidă asupra sumei care va fi primită în cadrul scenariului de privatizare, pe de o parte, și suma pe care se așteaptă să o poată recupera în urma declarării falimentului societății și a lichidării acesteia.

(28)

În conformitate cu informațiile incluse în raport, bugetul asigurărilor sociale de sănătate și fondul de șomaj ar trebui să recupereze sume mai mari în cazul declarării falimentului societății decât în cazul privatizării acesteia. Astfel, se pare că scenariul falimentului ar fi fost mai avantajos pentru acestea, iar decizia adoptată de acordare a scutirilor nu corespunde deciziei pe care ar fi luat-o un creditor privat.

(29)

În ceea ce privește fondul de asigurări sociale de sănătate, din informațiile furnizate nu reiese în mod clar dacă a fost acordată sau nu scutirea de la plata datoriilor. În raport se presupune faptul că au fost acordate scutiri, în timp ce, conform scrisorii trimise de România la 8 martie 2007, fondul de asigurări sociale de sănătate a acceptat să acorde scutirea de la plata a [70-130] miliarde ROL ([1,8-3,4] milioane EUR).

(30)

Cu toate acestea, consultantul calculează rezultatul pentru fondul național de asigurări sociale de sănătate în cadrul celor două scenarii de faliment. Raportul concluzionează că fondul național de asigurări sociale de sănătate ar obține [indexat 26] ROL în cadrul scenariului de faliment I și [indexat 30] ROL în cadrul scenariului de faliment II. În cazul în care s-a aplicat scutirea de la plata datoriilor, astfel cum s-a arătat în scrisoarea transmisă de România la 8 martie 2007, se pare că fondul național de asigurări sociale de sănătate ar fi obținut plăți mai mari în cazul falimentului decât în cazul privatizării, când nu ar fi primit nimic. Așadar, scutirile, în cazul în care ar fi puse în aplicare, nu vor fi conforme comportamentului unui creditor privat.

(31)

În ceea ce privește APAPS, situația sa este diferită de a celorlalți creditori, deoarece APAPS este, de asemenea, proprietarul societății. APAPS a avut datorii restante din dividende, penalități și fonduri de restructurare. Conform consultantului, în cazul falimentului, APAPS nu ar putea recupera niciuna din aceste sume. Acest rezultat extrem de nefavorabil din faliment, care diferă de rezultatul pentru ceilalți creditori publici care cel puțin recuperează ceva, este provocat de faptul că bugetul asigurărilor sociale, fondul de șomaj și fondul național de asigurări sociale de sănătate sunt trecute în cea de-a doua categorie a creditorilor, cărora urmează să li se dea curs din sumele rămase din veniturile nete după plata creditorilor de prim rang (creditori cu credite garantate), în timp ce solicitările formulate de APAPS se înscriu în cea de-a cincea categorie care reprezintă creanțele acționarilor. Această categorie va fi abordată doar după ce ceilalți creditori au fost plătiți.

(32)

Comisia are îndoieli cu privire la faptul că clasificarea cererilor APAPS în cea de-a cincea categorie este justificată, în special în ceea ce privește fondurile de restructurare. Comisia nu deține informații cu privire la originea acestei datorii și prin urmare are îndoieli referitoare la faptul că aceasta reprezintă o creanță a unui acționar. În cazul în care cererea ar fi clasificată în aceeași categorie cu solicitările bugetare, APAPS ar putea recupera cel puțin partea datoriei în caz de faliment.

(33)

S-ar putea susține faptul că, chiar dacă ar fi cazul și APAPS ar urma să recupereze mai mult din cererile sale privind falimentul decât s-a presupus de către consultant, privatizarea ar reprezenta în continuare soluția cea mai avantajoasă din punct de vedere economic pentru APAPS, deoarece pentru orice soluționare a cererilor sale ar primi, în plus, prețul de achiziționare de 20,06 miliarde ROL.

(34)

Cu toate acestea, în această etapă, Comisia are îndoieli cu privire la plățile din prețul de achiziționare pe care l-a primit APAPS, iar sumele pe care APAPS le-ar recupera din cererile sale către societate pot fi cumulate pentru a fi comparate cu rezultatul diferitelor scenarii. Trebuie făcută diferența între obligațiile asumate de APAPS în calitate de acționar al societății și obligațiile sale ca autoritate a statului. Astfel cum s-a menționat anterior, Comisia nu deține informații cu privire la condițiile în care au fost acordate fondurile de restructurare. deoarece se pare că îndoielile Comisiei privind faptul că fondurile au fost acordate în condiții pe care un acționar privat le-ar fi furnizat, par total nefondate. Comisia nu deține niciun fel de informații nici în ceea ce privește originea datoriilor numite dividende și penalități, astfel încât aceasta nu se află în poziția de a evalua dacă acumularea acestor datorii a corespuns atitudinii unui agent economic din cadrul economiei de piață.

(35)

Prin urmare, Comisia are îndoieli că APAPS a acționat în calitate de acționar privat în acumularea de dividende și penalități și în furnizarea fondurilor de restructurare. Prin urmare, în compararea rezultatului APAPS în diferite scenarii, suma de recuperat pentru dividende, penalizări și fonduri de restructurare, care este posibil să nu fi fost oferite de APAPS în calitatea sa de acționar, ci în calitate de autoritate publică, precum și prețul de achiziționare obținut de APAPS în calitate de acționar, nu au putut fi cumulate.

Îndoieli cu privire la calcularea rezultatului în urma falimentului

(36)

În al doilea rând, chiar dacă s-ar accepta că creditorii publici și APAPS în calitate de acționar pot fi considerați împreună, Comisia are încă îndoieli cu privire la calculele prezentate. Aceste îndoieli privesc calcularea rezultatului pentru instituțiile statului în cazul unui faliment al societății și al lichidării acesteia.

(37)

Astfel cum a fost deja menționat anterior, în costurile de lichidare, consultantul a luat în considerare costurile pentru stat sub forma plăților în cadrul unei garanții de stat oferită Petrotub în 1998. România susține că această garanție a fost o obligație validă introdusă de stat în calitate de acționar. În cazul unui faliment, garanția ar fi invocată astfel încât statul s-ar confrunta cu plăți de [570 miliarde-1 145 miliarde ROL (15-30 milioane EUR)] (scenariul de faliment I) sau [570 miliarde-954 miliarde ROL (15-25 milioane EUR) (scenariul de faliment II).

(38)

În conformitate cu jurisprudența (7), pentru evaluarea capacității creditorilor și a agenției de privatizare APAPS în calitate de acționar de a recupera o sumă mai mare din privatizare decât din scenariul de faliment, numai obligațiile cu care s-ar confrunta un acționar privat într-o situație similară, precum și statul pot fi luate în considerare pentru calcularea scenariului de faliment. Prin urmare, trebuie realizată o distincție între obligațiile pe care trebuie să și le asume statul în calitate de proprietar al capitalului de acțiuni al unei societăți și obligațiile în calitate de autoritate publică (8). Astfel, trebuie evaluat dacă statul a oferit garanție în calitatea sa de acționar al societății, respectiv în condiții care ar fi fost acceptabile și pentru un acționar privat, astfel cum s-a solicitatde către România, sau în calitatea sa de organ public.

(39)

În această etapă, Comisia consideră că statul nu a acționat în calitate de investitor în economia de piață atunci când a oferit garanția. Garanția de stat a fost oferită de către Ministerul Finanțelor pentru un împrumut de investiții de [15-25 milioane EUR] de către banca germană Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW), până în 2011. La momentul acordării garanției, APAPS era acționarul majoritar al societății. Prin urmare, Comisia menționează că Ministerul Finanțelor, care a acordat garanția, nu era proprietarul societății, împrejurare care a pus la îndoială faptul că garanția era oferită de minister în calitatea sa de acționar.

(40)

De asemenea, Comisia a menționat că pentru același credit, o garantare a creditului la export a fost oferită de Germania. Conform explicațiilor oferite de România cu privire la relația dintre garanția statului, garantarea dreptului la export și creditul KfW, KfW a dorit să obțină garantarea creditului la export din partea Germaniei pentru împrumutul de [15-25 milioane EUR]. Pentru a obține garantarea acestui credit la export din partea Germaniei, KfW a trebuit să solicite o garanție suverană din partea țării de origine a importatorului. În cazul de față, garanția suverană putea fi acordată numai de către Ministerul Finanțelor din România.

(41)	Faptul că agenția germană de credit la export a solicitat în mod expres o garanție din partea statului, demonstrează în mod clar că statul nu a acționat în calitate de acționar atunci când a oferit garanția, deoarece niciun alt acționar privat nu ar fi putut să o furnizeze.

(42)

În plus, în același timp cu acordarea creditului garantat de stat, KfW a acordat un al doilea credit în valoare de [1-10 milioane EUR] care a fost asigurat de o garanție din partea băncii române BCR. Această garanție poate fi utilizată ca o comparație pentru a evalua dacă condițiile garanției de stat au fost conform pieței.

(43)

Comisia menționează că garanția statului a fost acordată cu un risc mai scăzut decât garanția BCR. Statul a perceput o taxă unică de 4 % pentru garanție, plus o taxă anuală de 0,45 % pentru suma restantă, în timp ce BCR a perceput un comision de 4 % pe an. Garanția statului a avut, de asemenea, o durată mai mare și a fost mai puțin asigurată. Astfel, se pare că statul a acordat garanția în condiții pe care niciun operator privat nu le-ar fi acceptat.

(44)

România susține că situația statului în calitate de acționar al Petrotub care oferă garanția a fost diferită de poziția BCR în calitate de unul din principalii creditori ai societății, care nu a avut un avantaj comercial din acordarea acestei garanții societății, altul decât prima de risc. Acest aspect ar putea justifica o primă de risc mai scăzută pentru stat, deoarece statul ar determina alte avantaje comerciale, de exemplu, sub forma unei performanțe îmbunătățite a societății.

(45)

Comisia nu este de această părere. La momentul acordării de către stat a garanției, statul era principalul acționar al societății (aproximativ 70 % din acțiuni), dar nu unicul acționar. Orice avantaj suplimentar datorat unei performanțe îmbunătățite nu poate fi acordat în întregime de stat, de acesta beneficiind și ceilalți acționari. Această situație nu ar fi acceptată de niciun acționar privat.

(46)	Prin urmare, în această etapă, Comisia concluzionează că statul nu a acționat în calitate de investitor privat când a acordat garanția. Prin urmare, plățile potențiale din cadrul garanției statului nu pot fi luate în considerare în calcularea costurilor de lichidare.

(47)

În cazul în care aceste plăți potențiale sunt excluse din calculele prezentate de România, ambele scenarii de faliment ar fi fost mult mai avantajoase pentru stat decât scenariul privatizării, astfel cum reiese din tabelul 1 de mai sus. În cazul privatizării, instituțiile statului primesc [indexat 100] ROL, în timp ce în cazul falimentului I ar primi [indexat 243] ROL, iar în varianta de faliment II ar primi [indexat 282] ROL. Prin urmare, un agent economic din cadrul economiei de piață a decis să conducă societatea la faliment în schimbul privatizării, în condițiile date incluzând și scutirile de la plata datoriilor.

(48)	Prin urmare, concluziile preliminare ale Comisiei privind scutirea de la plata datoriilor acordată de bugetul asigurărilor sociale, fondul de șomaj, fondul național de asigurări sociale de sănătate și APAPS nu au fost conforme pieței, oferind în schimb un avantaj selectiv societății.

(ii) Reeșalonarea datoriilor publice

(49)

Referitor la reeșalonarea datoriilor, nu au fost furnizate niciun fel de informații potrivit cărora acestea ar fi în conformitate cu atitudinea unui agent economic din cadrul economiei de piață și acest aspect nu a fost abordat în raportul consultantului. Prin urmare, Comisia consideră că eventuala reeșalonare a datoriilor de către bugetul asigurărilor sociale, fondul de șomaj și fondul național de asigurări sociale de sănătate ar fi putut acorda un avantaj selectiv întreprinderii Roman.

3.2.2. Alte condiții prevăzute la articolul 87 alineatul (1) din Tratatul CE

(50)

Măsurile au fost întreprinse de agenția română de privatizare APAPS, bugetul asigurărilor sociale, fondul de șomaj și fondul național asigurări sociale de sănătate. Acestea rezultă astfel din resursele statului și sunt imputabile statului. Întreprinderea Roman produce țevi și tuburi din oțel. Având în vedere faptul că aceste produse sunt comercializate la scară largă în Uniunea Europeană, măsurile amenință să denatureze competitivitatea și să afecteze comerțul între statele membre.

3.2.3. Concluzie asupra articolului 87 alineatul (1) din Tratatul CE

(51)	Astfel, în această etapă, Comisia concluzionează că scutirile de la plata datoriilor și reeșalonarea constituie ajutor, iar compatibilitatea măsurilor trebuie evaluată în consecință.

3.3. Derogare în cadrul articolului 87 alineatele (2) și (3) din Tratatul CE

(52)	Articolul 87 alineatele (2) și (3) din Tratatul CE prevăd scutiri de la incompatibilitatea generală, astfel cum este prevăzut la alineatul (1) al aceluiași articol. În această etapă, Comisia consideră că niciuna din scutiri nu poate fi aplicată în cazul de față.

(53)

În special, Comisia consideră că Liniile directoare în domeniul ajutorului de stat pentru salvarea și restructurarea întreprinderilor aflate în dificultate (9) nu se aplică sectorului industriei oțelului și prin urmare, unei societăți care face parte din acest sector nu i se poate acorda niciun fel de sprijin în acest sens. De asemenea, Comisia consideră că orientările privind ajutorul regional la nivel național (10) nu se aplică industriei oțelului.

(54)

În această etapă, Comisia consideră că niciuna din liniile directoare și regulamentele comunitare, ca de exemplu pentru cercetare și dezvoltare, pentru mediu, pentru întreprinderile mici și mijlocii, pentru ocuparea forței de muncă și formare sau pentru capitalul de risc nu se poate aplica prezentei măsuri.

IV. DECIZIE

(55)

Astfel, în această etapă, Comisia concluzionează că scutirea de la plata datoriilor și reeșalonarea datoriei de către bugetul asigurărilor sociale, fondul de șomaj, fondul național de asigurări sociale de sănătate și APAPS reprezintă ajutor de stat și consideră cu titlu preliminar că acestea nu îndeplinesc condițiile de compatibilitate cu piața comună.

Având în vedere considerațiile anterioare, Comisia, acționând conform procedurii prevăzute în articolul 88 alineatul (2) din Tratatul CE, solicită României să-și prezinte observațiile și să furnizeze toate informațiile necesare pentru evaluarea ajutorului, în termen de o lună de la data primirii acestei scrisori. În caz contrar, Comisia va adopta o decizie în funcție de informațiile pe care le deține. Comisia solicită autorităților dumneavoastră să transmită o copie a acestei scrisori, în cel mai scurt termen, potențialului beneficiar al ajutorului.

Comisia dorește să reamintească României că articolul 88 alineatul (3) din Tratatul CE are efect suspensiv și vă atrage atenția asupra articolului 14 din Regulamentul (CE) nr. 659/1999, care prevede că orice ajutor de tip ilegal poate fi recuperat de la beneficiar.

Comisia informează România că va informa părțile interesate publicând această scrisoare, precum și un rezumat justificativ al acesteia în Jurnalul Oficial al Uniunii Europene. De asemenea, Comisia va informa Autoritatea de Supraveghere a AELS prin transmiterea către aceasta a unei copii a acestei scrisori. Toate părțile interesate vor fi invitate să-și prezinte observațiile în termen de o lună de la data acestei publicări.”

(1) JO C 70, 19.3.2002, p. 8.

(2) În luna mai 2004, APAPS (Autoritatea pentru Privatizare și Administrarea Participațiilor Statului) și AVAB (Autoritatea pentru Valorificarea Activelor Bancare) au fuzionat, rezultând astfel o nouă entitate — AVAS (Autoritatea pentru Valorificarea Activelor Statului).

(3) Rata de schimb utilizată este de 38 185 ROL = 1 EUR care era rata de schimb oficială stabilită de Banca Națională a României la data de 30 septembrie 2003. România a utilizat această rată de schimb în datele furnizate.

(4) Informațiile cuprinse între […] sunt informații cu caracter confidențial și reprezintă fie sumele indexate, fie marginile între care se situează sumele absolute.

(5) Din raport nu reiese în mod clar din ce motiv plățile diferă în cele două scenarii de faliment.

(6) Cauza T-152/99 HAMSA împotriva Comisiei, hotărârea Curții de Justiție din 11 iulie 2002.

(7) A se vedea, de exemplu, cauza C-344/99 Germania v. Comisie (Gröditzer Stahlwerke), hotărârea Curții din 28 ianuarie 2003, alineatul (134); cauze conexe C-278/92, C-279/92 și C-280/92 Spania v. Comisie (Hytasa), hotărârea Curții din 14 septembrie 1994, alineatul (22).

(8) A se vedea alineatul (134) din cauza C-344/99 (citat anterior).

(9) A se vedea nota de subsol 5.

(10) JO C 74, 10.3.1998, p. 9.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 287

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 29. november 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Nõukogu
2007/C 287/01	Nõukogu resolutsioon, 16. november 2007, Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2007/C 287/02	Euro vahetuskurss	5

2007/C 287/03	Kõrgemate tööinspektorite komitee liikmete ametisse määramine ametiajaga 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2009	6

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2007/C 287/04	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )	8

2007/C 287/05	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )	10

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2007/C 287/06	EFTA järelevalveameti teatis kaebuste käsitlemise kohta järelevalveametis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 53 ja 54	12

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 287/07	Riigiabi — Saksamaa — Riigiabi C 24/07 (ex NN 71/06) — Äriühingule Flughafen Lübeck GmbH ja lennuettevõtjale Ryanair — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt ( 1 )	27

2007/C 287/08	Riigiabi — Rumeenia — Riigiabi C 40/07 (ex NN 48/07) — Ettevõtja Mittal Steel Roman erastamine — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt ( 1 )	29

2007/C 287/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4910 — Motorola/Vertex Standard) ( 1 )	38

2007/C 287/10	Riigiabi — Ühendkuningriik — Riigiabi C 42/04 (ex N 350/04) — Äriruumide renoveerimistoetus ( 1 )	39

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4747
JPY	Jaapani jeen	162,02
DKK	Taani kroon	7,4568
GBP	Inglise nael	0,71375
SEK	Rootsi kroon	9,3367
CHF	Šveitsi frank	1,6463
ISK	Islandi kroon	91,89
NOK	Norra kroon	8,1075
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5842
CZK	Tšehhi kroon	26,494
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	255,27
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6984
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,6489
RON	Rumeenia leu	3,5445
SKK	Slovakkia kroon	33,239
TRY	Türgi liir	1,7676
AUD	Austraalia dollar	1,6719
CAD	Kanada dollar	1,4676
HKD	Hong Kongi dollar	11,4817
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9184
SGD	Singapuri dollar	2,1293
KRW	Korea won	1 374,13
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,2344
CNY	Hiina jüaan	10,9047
HRK	Horvaatia kuna	7,319
IDR	Indoneesia ruupia	13 887,99
MYR	Malaisia ringit	4,9882
PHP	Filipiini peeso	63,184
RUB	Vene rubla	35,983
THB	Tai baht	45,627

BELGIA	Karel VAN DAMME Michel ASEGLIO
BULGAARIA	Totyu MLADENOV Veselin VESELINOV
TŠEHHI VABARIIK	Rudolf HAHN Anežka SIXTOVÁ
TAANI	Jens JENSEN Annemarie KNUDSEN
SAKSAMAA	Hans-Jürgen BIENECK Helmut DEDEN
IIRIMAA	Michael HENRY Peter CLAFFEY
EESTI	Herko SUNTS Katrin KAARMA
KREEKA	Alexandros KARAGEORGIOU Ioanna PAPAIOANNOU
HISPAANIA	Raimundo ARAGON BOMBIN Javier VALLEJO SANTAMARIA
PRANTSUSMAA	Jean BESSIERE Christiane GIRAUD
ITAALIA	Mario NOTARO Mariano MARTONE
KÜPROS	Leandros NICOLAIDES Anastasios YIANNAKI
LÄTI	Rita ELCE Tatjana ZABAROVSKA
LEEDU	Mindaugas PLUKTAS Dalia LEGIENE
LUKSEMBURG	Robert HUBERTY Paul WEBER
UNGARI	István PAPP János GÁDOR
MALTA	Mark GAUCI Vincent ATTARD
MADALMAAD	Jaap UIJLENBROEK Peter WEEDA
AUSTRIA	Eva-Elisabeth SZYMANSKI Gertrud BREINDL
POOLA	Bozena BORYS-SZOPA Roman GIEDROJĆ
PORTUGAL	Paulo MORGADO DE CARVALHO Manuel Joaquim FERREIRA MADURO ROXO
RUMEENIA	Mariana BASUC Silvia TRUFASILA
SLOVEENIA	Borut BREZOVAR Boris RUŽIC
SLOVAKKIA	Andrej GMITTER Jana GIBÓDOVÁ
SOOME	Mikko HURMALAINEN Jaakko ITAKANNAS
ROOTSI	Bernt NILSSON Bertil REMAEUS
ÜHENDKUNINGRIIK	Justin MC CRACKEN Sandra CALDWELL