ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 193E

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

50. köide
21. august 2007


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

Nõukogu

2007/C 193E/01

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 9/2007, 21. mai 2007, vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93

1

2007/C 193E/02

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 10/2007, 28. juuni 2007, vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000

13

ET

 


III Ettevalmistavad aktid

Nõukogu

21.8.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 193/1


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) NR 9/2007,

21. mai 2007,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93

(2007/C 193 E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2186/93 (2) on kehtestatud ühine ühtlustatud määratluste, registritesse kantavate andmete, reguleerimisala ja ajakohastamismenetlusega raamistik statistika eesmärgil ettevõtlusregistrite loomiseks. Et jätkata ettevõtlusregistrite arendamist ühtlustatud raamistikus, tuleb vastu võtta uus määrus.

(2)

Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (3) on esitatud kasutatavate statistiliste üksuste määratlused. Siseturg on tekitanud vajaduse täiustada statistika võrreldavust, et see vastaks ühenduse nõuetele. Selleks tuleb vastu võtta ettevõtete ja muude asjakohaste statistiliste üksuste ühised määratlused ja kirjeldused.

(3)

Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 58/97 struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta (4) ja nõukogu 19. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta (5) on kehtestatud ühine raamistik ühenduse ettevõtete struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja jõudlust käsitleva ühenduse statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks. Statistika eesmärgil koostatud ettevõtlusregistrid moodustavad selle ühise raamistiku põhiosa ning nende abil on võimalik korraldada ja koordineerida statistilisi vaatlusi, sest need annavad ühtlustatud valimialuse.

(4)

Ettevõtlusregistrid on vahendiks vastuoluliste nõuete rahuldamiseks — ühelt poolt anda ettevõtete kohta rohkem teavet ja teiselt poolt kergendada nende halduskoormat — eelkõige kasutades haldus- ja kohtutoimikutes olemasolevat teavet, eriti komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (6) määratletud mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul.

(5)

Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (7) loodi ühenduse statistika programmi loomise raamistik ja statistika konfidentsiaalsust puudutav ühtne raamistik.

(6)

Ühenduse statistikaprogrammi andmete töötlemist käsitlevad spetsiifilised reeglid ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (8).

(7)

Statistilisel eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrid on samuti põhiline ettevõtete demograafiat kajastavate andmete allikas, sest need võimaldavad jälgida ettevõtete asutamist ja sulgemist ning struktuurimuudatusi majanduse koondumisel või hajumisel, mida põhjustavad ettevõtete ühinemised, ülevõtmised, jagunemised ja ümberkujundamised.

(8)

Ettevõtlusregistrid annavad vajalikku alusteavet suure poliitilise huvi rahuldamiseks maaelu arengu vastu nii põllumajanduse kui ka üha arvukamate põllumajanduse ja muude tegevusalade kombinatsioonide kohta, mida tootepõhine põllumajandusstatistika ei kajasta.

(9)

Riigi osalusega äriühingute olulist osa liikmesriikide rahvamajanduses on tunnustatud. Komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiiv 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta (9) käsitleb teatud liiki riigi osalusega äriühinguid. Seepärast tuleks riigi osalusega üksused ettevõtlusregistrites kindlaks määrata; seda saab teha institutsiooniliste sektorite järgi liigitamise teel.

(10)

Teave juriidiliste üksuste vaheliste kontrollsuhete kohta on vajalik ettevõtete gruppide määratlemiseks, ettevõtete tuvastamisel, suurte ja komplekssete üksuste profileerimisel ja majanduse kontsentratsiooni taseme uurimisel. Teave ettevõtete gruppide kohta tõstab ettevõtlusregistrite kvaliteeti ning vähendab konfidentsiaalsete andmete avaldamise riski. Teatud finantsandmed on tihti suurema informatiivse väärtusega ettevõtete grupi või grupiosa tasandil kui ettevõtte tasandil ning need võivad olla kättesaadavad ainult ettevõtete grupi või grupiosa tasandil. Ettevõtete gruppide registreerimine võimaldab vajaduse korral vaadelda otseselt ettevõtete gruppe nende liikmeteks olevate ettevõtete asemel, mis võib märkimisväärselt vähendada andmete esitamisega kaasnevat koormust. Ettevõtete gruppide registreerimiseks tuleb ettevõtlusregistreid täiendavalt ühtlustada.

(11)

Üha suurenev majanduse üleilmastumine seab uued ülesanded praegusele erinevate statistiliste andmete kogumisele. Rahvusvaheliste ettevõtete gruppide andmete registreerimisel muutuvad ettevõtlusregistrid peamiseks vahendiks, mis aitab täiustada üleilmastumisega seotud statistikat: rahvusvaheline kauba- ja teenustevahetus; maksebilanss, otsesed välisinvesteeringud, välisfiliaalid, teadusuuringud, arendustegevus ja innovatsioon ning rahvusvaheline tööjõuturg. Enamus sellest statistikast hõlmab kogu majandust ning sellest tulenevalt peavad ettevõtlusregistrid hõlmama kõiki majandusharusid.

(12)

Vastavalt nõukogu 11. juuni 1990. aasta määruse (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta) (10) artikli 3 lõikele 2 ei tohi siseriiklikud eeskirjad statistilise konfidentsiaalsuse kohta takistada ühenduse asutusele (Eurostat) konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamist, kui ühenduse statistikat käsitleva ühenduse õigusaktiga nähakse ette selliste andmete edastamine.

(13)

Et tagada käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmine, on võimalik, et liikmesriikides andmete kogumise eest vastutavatel riiklikel institutsioonidel on vaja juurdepääsu haldusasutuste andmeallikatele, nagu maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste, keskpankade ja teiste avalik-õiguslike institutsioonide registritele ning muudele andmebaasidele, mis sisaldavad välistehingute või -positsioonide andmeid, kui need andmed on vajalikud ühenduse statistika koostamiseks.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 184/2005 (ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta) (11) loodi ühtne raamistik asjakohase ühenduse statistika koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

(15)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12).

(16)

Eelkõige peaks komisjonil olema volitused lisas toodud registrite andmete, nende määratluste ja järjepidevuse tagamise eeskirjade ajakohastamise, kõige väiksemate ettevõtete ja ühes riigis asuvate ettevõtete gruppide registritesse kandmise, registrite ajakohastamise eeskirjade vastuvõtmise ning samuti ühiste kvaliteedistandardite kehtestamise ja kvaliteediaruannete sisu ja esitamise aja osas. Need üldmeetmed, mis on mõeldud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks või sellele uute vähemoluliste sätete juurde lisamiseks, tuleks vastu võtta nõukogu otsuses 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse teel.

(17)

Seepärast tuleks määrus (EMÜ) nr 2186/93 kehtetuks tunnistada.

(18)

Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (13) asutatud statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Selle määrusega kehtestatakse ühenduses statistiliste ettevõtlusregistrite ühine raamistik.

Liikmesriigid moodustavad statistika eesmärgil ühe või mitu ühtlustatud registrit, mida kasutatakse statistiliste vaatluste ettevalmistamisel ja koordineerimisel ning teabeallikana ettevõtete ja nende demograafia statistilisel analüüsimisel, haldusandmete koondamisel ning statistiliste üksuste kindlakstegemisel ja koostamisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„juriidiline üksus”, „ettevõte”, „kohalik üksus” ja „ettevõtete grupp (kontsern)” — mõisted on määratletud määruse (EMÜ) nr 696/93 lisas;

b)

„liikmesriikide ametiasutused” — mõiste on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2;

c)

„statistilised eesmärgid” — mõiste on määratletud määruse (EMÜ) nr 1588/90 artikli 2 lõikes 4;

d)

„rahvusvaheline ettevõtete grupp” — ettevõtete grupp, mille liikmetest vähemalt kaks ettevõtet või juriidilist üksust asuvad erinevates riikides;

e)

„ettevõtete grupi residentne osa” — rahvusvahelise ettevõtete grupi osa, kuhu kuuluvad ühe riigi residentidest ettevõtted ja juriidilised üksused; see võib koosneda ka ainult ühest üksusest, kui teised grupi üksused on mitteresidendid. Ettevõte võib moodustada rahvusvahelise grupi residentse osa või olla osa sellest.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.   Vastavalt artiklis 2 esitatud määratlustele ja käesolevas artiklis kindlaksmääratud piirangutele kantakse registrisse:

a)

kõik majandustegevusega tegelevad ettevõtted, kes osalevad sisemajanduse kogutoodangu (SKT) loomises ning nende kohalikud üksused;

b)

juriidilised üksused, millest need ettevõtted koosnevad;

c)

ettevõtete gruppide residentsed osad ja rahvusvahelised ettevõtete grupid ja

d)

residendist ettevõtete grupid.

2.   Lõikes 1 toodud nõuet ei kohaldata siiski kodumajapidamiste suhtes, kui nad toodavad kaupa ja teenuseid oma tarbeks või kui nad annavad üürile neile endale kuuluvat kinnisvara.

3.   Kohalikke üksusi, mis ei ole eraldi juriidilised isikud (filiaalid), mis sõltuvad välisriigi ettevõtetest ning mida klassifitseeritakse kvaasiettevõteteks vastavalt nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) (14) asutatud 1995. aasta Euroopa arvepidamise süsteemile ja ÜRO 1993. aasta rahvamajanduse arvepidamise süsteemile, käsitletakse ettevõtlusregistrite tähenduses ettevõtetena.

4.   Ettevõtete gruppi võib jälgida juriidiliste üksuste vaheliste kontrollsuhete kaudu. Ettevõtete gruppide piiritlemiseks kasutatakse kontrolli määratlust, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 2223/96 lisa A punktis 2.26.

5.   Käesolevat määrust kohaldatakse ainult üksuste suhtes, mis tegelevad täielikult või osaliselt majandustegevusega. Majandustegevus on tegevus, mis seisneb konkreetsel turul kaupade ja teenuste pakkumises. Turuväliseid teenuseid, millega osaletakse sisemajanduse kogutoodangu loomisel, samuti otsest ja kaudset osalust tegutsevates juriidilistes üksustes loetakse ettevõtlusregistrite mõistes majandustegevuseks. Majanduslikult passiivsed juriidilised üksused moodustavad ettevõtte osa ainult koos majanduslikult aktiivsete juriidiliste üksustega.

6.   Meetmete, mille eesmärgiks on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine vähem kui poole tööga hõivatud isikuga ettevõtete ja ühes riigis asuvate ettevõtete gruppide, millel ei ole liikmesriikide seisukohast statistilist väärtust, registritesse lisamise, samuti põllumajandusstatistikas käsitletud vastavate üksuste määratlemise osas, otsustatakse vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluses.

Artikkel 4

Andmeallikad

1.   Artiklis 6 nimetatud kvaliteeditingimusi täites võivad liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt nõutavat teavet koguda kõikidest nende poolt sobivaks peetavatest allikatest. Liikmesriikide ametiasutustel on õigus oma pädevusala piires koguda haldus- ja kohtutoimikutes sisalduvat teavet käesolevas määruses käsitletud statistilistel eesmärkidel.

2.   Kui nõutavaid andmeid ei saa koguda mõistlike kuludega, võivad liikmesriigi ametiasutused kasutada statistilisi hindamismeetodeid, järgides täpsuse ja kvaliteedinõudeid.

Artikkel 5

Registrisse kantavad andmed

1.   Registrisse kantud üksusi tähistatakse identifitseerimisnumbri ja lisas kindlaks määratud kirjeldavate andmetega.

2.   Meetmed, mille eesmärgiks on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine täiendades neid kirjeldavate andmete loetelu ajakohastamise ning loetelus esitatavate andmete ja järjepidevuse tagamise korra määratlemise osas, määratakse kindlaks artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluses.

Artikkel 6

Kvaliteedistandardid ja -aruanded

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada ettevõtlusregistrite kvaliteet.

2.   Liikmesriigid esitavad nõudmise korral komisjonile (Eurostatile) aruande ettevõtlusregistrite kvaliteedi kohta (edaspidi „kvaliteediaruanne”).

3.   Ühiste kvaliteedistandarditega seotud meetmed ning kvaliteediaruannete sisu ja esitamise ajad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele ning võttes arvesse aruannete koostamise kuludega seonduvat.

4.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostati) peamistest metodoloogilistest või muudest muudatustest, mis võivad ettevõtlusregistrite kvaliteeti mõjutada, niipea kui need teatavaks saavad ja mitte hiljem kui kuus kuud pärast nende muudatuste jõustumist.

5.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise aruande, uurides eriti, kuivõrd kulukas on see statistikaasutustele, kui suur koormus andmeesitajatele ja milline on saadav kasu.

Artikkel 7

Soovituslik juhend

Komisjon avaldab soovitusliku juhendi ettevõtlusregistrite kohta. Juhendit ajakohastatakse tihedas koostöös liikmesriikidega.

Artikkel 8

Tähtajad ja perioodilisus

1.   Registrisse tehtud ja registrist kustutatavaid kandeid ajakohastatakse vähemalt kord aastas.

2.   Ajakohastamise sagedus sõltub üksuse liigist, konkreetsetest andmetest, üksuse suurusest ja ajakohastamiseks üldjuhul kasutatavast allikast.

3.   Ajakohastamisega seotud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Igal aastal teevad liikmesriigid registrist koopia aastalõpu seisuga ning seda koopiat säilitatakse analüüsimiseks vähemalt 30 aastat.

Artikkel 9

Aruannete edastamine

1.   Liikmesriigid korraldavad registrite statistilisi analüüse ja edastavad komisjonile (Eurostatile) tulemused komisjoni kehtestatud vormis ja vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

2.   Liikmesriigid edastavad nõudmise korral komisjonile (Eurostatile) mis tahes asjakohast teavet käesoleva määruse rakendamise kohta liikmesriikides.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine liikmesriikide vahel

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine võib toimuda eranditult statistilistel eesmärkidel erinevate liikmesriikide asjakohaste ametiasutuste vahel ja vastavalt siseriiklikule õigusele, kui andmete vahetus on mõeldud rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva teabe kvaliteedi tagamiseks Euroopa Liidus. Andmete vahetamisel võivad vastavalt siseriiklikule õigusele osaleda riikide keskpangad.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine komisjoni (Eurostat) ja liikmesriikide vahel

1.   Liikmesriikide ametiasutused saadavad komisjonile (Eurostatile) andmeid rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja nende osade kohta lisas kindlaksmääratud kujul, andmaks eranditult statistilistel eesmärkidel teavet rahvusvaheliste gruppide kohta Euroopa Liidus.

2.   Et tagada eranditult statistilistel eesmärkidel esitatavate andmete ühetaoline registreerimine, edastab komisjon (Eurostat) liikmesriigi asjaomastele ametiasutustele andmed rahvusvahelise ettevõtete grupi, kaasa arvatud selle osade kohta, kui vähemalt üks selle grupi juriidiline üksus asub selle liikmesriigi territooriumil.

3.   Et tagada käesoleva artikli kohaselt edastatavate andmete kasutamine eranditult statistilistel eesmärkidel, võetakse üksikute andmete komisjonile (Eurostatile) edastamise ja liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kohta andmete edastamise eesmärk, ulatus, vorm, turvalisus- ja konfidentsiaalsusmeetmed ja kord vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine komisjoni (Eurostat) ja keskpankade vahel

1.   Käesoleva määruse kohaselt võib konfidentsiaalsete andmete vahetamine eranditult statistilistel eesmärkidel toimuda komisjoni (Eurostat) ja riikide keskpankade vahel ning komisjoni (Eurostat) ja Euroopa Keskpanga vahel, kui vahetuse eesmärk on tagada rahvusvahelisi ettevõtete gruppe puudutava teabe kvaliteet Euroopa Liidus ja kui asjaomased liikmesriikide ametiasutused on selleks selgesõnaliselt loa andnud.

2.   Et tagada käesoleva artikli kohaselt edastatavate andmete kasutamine eranditult statistilistel eesmärkidel, võetakse rahvusvahelisi ettevõtete gruppe puudutavate andmete riikide keskpankadele ja Euroopa Keskpangale edastamise eesmärk, ulatus, vorm, turvalisus- ja konfidentsiaalsusmeetmed ja kord vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus ja identifitseeritavate andmete kättesaadavus

1.   Kui komisjon (Eurostat), liikmesriikide ametiasutused, riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank saavad vastavalt artiklitele 10, 11 ja 12 konfidentsiaalseid andmeid, kasutavad nad vastavat teavet konfidentsiaalselt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel ja olenemata määruse (EÜ) nr 322/97 artiklist 14 võib konfidentsiaalsete andmete edastamine liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni (Eurostat) vahel toimuda ulatuses, mis on vajalik ühenduse teatud statistika koostamiseks. Muuks andmete edastamiseks peab olema andmed kogunud liikmesriigi ametiasutuse selgesõnaline luba.

Artikkel 14

Üleminekuaeg ja erandid

Kui ettevõtlusregistreid on vaja suurel määral ümber korraldada, võib komisjon teha erandi ja kehtestada liikmesriigi taotlusel üleminekuaja, mis ei kesta kauem kui kuni … (15).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse, avaliku halduse ja kaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse puhul, samuti ettevõtete gruppe iseloomustavate täiendavate näitajate osas võib komisjon liikmesriikide palvel lubada erandite tegemist üleminekuajal, mis ei kesta kauem kui kuni … (16).

Artikkel 15

Rakendusmeetmed

1.   Vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele võetakse vastu järgmised meetmed, mis on mõeldud käeoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks ja muu hulgas määruse täiendamiseks:

a)

kõige väiksemate ettevõtete ja ühes riigis asuvate ettevõtete gruppide registritesse kandmine vastavalt artikli 3 lõikele 6;

b)

lisas toodud registrite andmete, nende määratluste ja järjepidevuse tagamise eeskirjade ajakohastamine vastavalt artiklile 5, võttes arvesse põhimõtteid, et saadav kasu peab ületama ajakohastamise kulusid ja et liikmesriikide või ettevõtete täiendavate vahendite vajadus jääb mõistlikkuse piiridesse;

c)

artikli 6 lõikes 3 ette nähtud ühiste kvaliteedistandardite ning kvaliteediaruannete sisu ja esitamise aja kehtestamine; ja

d)

artikli 8 lõikes 3 ette nähtud registrite ajakohastamise eeskirjad.

2.   Vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele võetakse vastu meetmed, mis on seotud järgmisega:

a)

registrite statistilise analüüsi tulemusena teabe edastamine vastavalt artiklile 9;

b)

rahvusvaheliste ettevõtete gruppide üksikuid osi puudutavate andmete edastamine komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahel vastavalt artiklile 11 ja

c)

rahvusvahelisi ettevõtete gruppe puudutavate andmete edastamine komisjoni (Eurostat) ja keskpankade vahel vastavalt artiklile 12.

Artikkel 16

Komitee

1.   Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1-4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 2186/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 21. mai 2007. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu … otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(4)  EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(5)  EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1893/2006.

(6)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(7)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(8)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(9)  EÜT L 195, 29.7.1980, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/81/EÜ (ELT L 312, 29.11.2005, lk 47).

(10)  EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(11)  ELT L 35, 8.2.2005, lk 23. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 602/2006 (ELT L 106, 19.4.2006, lk 10).

(12)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(13)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(14)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

(15)  Kaks aastat alates käesoleva määruse jõustumisest.

(16)  Viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest.


LISA

Ettevõtlusregistrid peavad iga üksuse kohta sisaldama järgmist teavet. Teavet ei pea iga üksuse kohta eraldi talletama, kui seda on võimalik tuletada teis(t)est üksus(t)est.

Tähistamata näitajate talletamine on kohustuslik. Märkega „seotud tingimustega” tähistatud näitajate talletamine on kohustuslik eeldusel, et nad on kättesaadavad. Märkega „vabatahtlik” tähistatud näitajate talletamine on soovituslik.

1.   

Juriidiline üksus

Identifitseerimisandmed

1.1

 

Registreerimisnumber

1.2a

 

Nimi

1.2b

 

Võimalikult täpne aadress (kaasa arvatud postiindeks)

1.2c

Vabatahtlik

Telefoni- ja faksinumber, elektronpostiaadress, andmed, mis võimaldavad andmete elektroonilist kogumist

1.3

 

Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber

Demograafilised andmed

1.4

 

Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev

1.5

 

Kuupäev, millest alates juriidiline üksus ei ole enam ettevõtte osa (nagu on kindlaks määratud punktis 3.3)

Majanduslikud andmed/stratifitseerimisandmed

1.6

 

Õiguslik vorm

Seosed teiste registritega

 

 

Viited seonduvatele registritele, milles juriidiline üksus on registreeritud ja mis sisaldavad statistika eesmärgil kasutatavat teavet

1.7a

 

Viited määruse (EÜ) nr 638/2004 (1) kohaselt moodustatud ühendusesisesele ettevõtjate registrile ja tolliandmetele või ühenduseväliste ettevõtjate registrile

1.7b

Vabatahtlik

Viide bilansiandmetele (üksuste puhul, kes peavad raamatupidamisaruandeid avaldama) ja maksebilansi registrile või välismaiste otseinvesteeringute registrile ning põllumajanduslike majapidamiste registrile.

Täiendavad andmed juriidiliste üksuste kohta, mis on ettevõtete gruppi kuuluvate ettevõtete osad:

Seos ettevõtete grupiga

1.8

 

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa (4.1), millesse ettevõte kuulub, registreerimisnumber

1.9

 

Residendist ettevõtete grupiga/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osaga ühinemise kuupäev

1.10

 

Residendist ettevõtete grupist/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentsest osast eraldumise kuupäev

Üksuste kontroll

 

 

Residendi kontrollsuhteid võib registrisse kanda alaneva (1.11a) või üleneva (1.11b) meetodi kohaselt. Iga üksuse kohta kantakse registrisse ainult esimene otsese või kaudse kontrolli tase (kogu kontrolliahela saab nende ühendamisel)

1.11a

 

Juriidilise üksuse poolt kontrollitava residendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerimisnumber/numbrid

1.11b

 

Juriidilist üksust kontrolliva residendist juriidilise üksuse registreerimisnumber

1.12a

 

Juriidilise üksuse poolt kontrollitava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerijariik/riigid ja registreerimisnumber/-numbrid või nimi/nimed ja aadress(id)

1.12b

Seotud tingimustega

Juriidilise üksuse poolt kontrollitava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e käibemaksukohustuslase registreerimisnumber/-numbrid

1.13a

 

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse registreerijariik ja registreerimisnumber või nimi ja aadress

1.13b

Seotud tingimustega

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse käibemaksukohustuslase registreerimisnumber

Üksuste omandiõigus

 

Seotud tingimustega

Andmed residendi omandiõiguse kohta võib registrisse kanda alaneva (1.14a) või üleneva (1.14b) meetodi kohaselt.

Teabe registrisse kandmine ja kasutatav aktsiakapitali osaluskünnis oleneb selle teabe olemasolust haldusallikates. Soovitatav künnis on vähemalt 10 % otsesest omandist

1.14a

Seotud tingimustega

Juriidilise üksuse omandis oleva(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e

a)

registreerimisnumber/-numbrid ja

b)

omandiosa (%)

1.14b

Seotud tingimustega

Juriidilist üksust omava(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e

a)

registreerimisnumber/-numbrid ja

b)

omandiosa (%)

1.15

Seotud tingimustega

Juriidilise üksuse omandis oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e

a)

registreerijariik/-riigid ja

b)

registreerimisnumber/-numbrid või nimi/nimed, aadress(id) ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber/-numbrid ja

c)

omandiosa (%)

1.16

Seotud tingimustega

Juriidilist üksust omava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e

a)

registreerijariik/riigid ja

b)

registreerimisnumber/numbrid või nimi/nimed, aadress(id) ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber/numbrid ja

c)

omandiosa (%)

2.   

Kohalik üksus

Identifitseerimisandmed

2.1

 

Registreerimisnumber

2.2a

 

Nimi

2.2b

 

Võimalikult täpne aadress (kaasa arvatud postiindeks)

2.2c

Vabatahtlik

Telefoni- ja faksinumber, elektronpostiaadress, andmed, mis võimaldavad andmete elektroonilist kogumist

2.3

 

Kohalikku üksust omava ettevõtte (3.1) registreerimisnumber

Demograafilised andmed

2.4

 

Tegevuse alustamise kuupäev

2.5

 

Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev

Majanduslikud andmed/stratifitseerimisandmed

2.6

 

Põhitegevusala kood NACE neljanumbrilisel tasemel

2.7

Seotud tingimustega

Kõrvaltegevusalad (nende olemasolul) NACE neljakohalisel tasemel; see punkt puudutab ainult neid kohalikke üksusi, mis on statistiliste vaatluste objektiks

2.8

Vabatahtlik

Üksust omava ettevõtte jaoks abitegevusalaks olev kohaliku üksuse tegevusala (jah/ei)

2.9

 

Tööga hõivatud isikute arv

2.10a

 

Töötajate arv

2.10b

Vabatahtlik

Töötajate arv täistööajale taandatuna

2.11

 

Geograafilise asukoha kood

Seosed teiste registritega

2.12

Seotud tingimustega

Viited seonduvatele registritele, milles kohalik üksus on registreeritud ja mis sisaldavad statistika eesmärgil kasutatavat teavet (kui sellised seonduvad registrid on olemas)

3.   

Ettevõte

Identifitseerimisandmed

3.1

 

Registreerimisnumber

3.2a

 

Nimi

3.2b

Vabatahtlik

Posti-, elektronposti ning veebilehe aadress

3.3

 

Ettevõtte osadeks oleva(te) juriidilis(t)e üksus(t)e registreerimisnumber/numbrid

Demograafilised andmed

3.4

 

Tegevuse alustamise kuupäev

3.5

 

Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev

Majanduslikud andmed/stratifitseerimisandmed

3.6

 

Põhitegevusala kood NACE neljanumbrilisel tasemel

3.7

Seotud tingimustega

Kõrvaltegevusalad (nende olemasolu korral) NACE neljakohalisel tasemel; see punkt puudutab ainult neid ettevõtteid, mis on statistiliste vaatluste objektiks

3.8

 

Tööga hõivatud isikute arv

3.9a

 

Töötajate arv

3.9b

Vabatahtlik

Töötajate arv täistööajale taandatuna

3.10a

 

Müügitulu, välja arvatud punktis 3.10b esitatud müügitulu

3.10b

Vabatahtlik

Põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse, kalanduse ja avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, tööga hõivatud isikutega kodumajapidamiste ning eksterritoriaalsete organisatsioonide müügitulu

3.11

 

Institutsiooniline sektor ja allsektor vastavalt Euroopa arvepidamissüsteemile

Täiendavad andmed ettevõtete gruppi kuuluvate ettevõtete kohta:

Seos ettevõtete grupiga

3.12

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa (4.1), millesse ettevõte kuulub, registreerimisnumber

4.   

Ettevõtete grupp

Identifitseerimisandmed

4.1

 

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa registreerimisnumber

4.2a

 

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa nimi

4.2b

Vabatahtlik

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa peakorteri posti-, elektronposti ja veebilehe aadress

4.3

Osaliselt seotud tingimustega

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa peaettevõtte registreerimisnumber (sama mis residendist ettevõtete grupi peaettevõttest juriidilise üksuse registreerimisnumber)

Seotud tingimustega: Kui kontrolliv üksus on füüsiline isik, kes ei ole ettevõtja, oleneb registrisse kandmine selle teabe olemasolust haldusallikates

4.4

 

Ettevõtete grupi liik:

1.

residendist ettevõtete grupp

2.

residentettevõtte kontrolli all oleva rahvusvahelise ettevõtete grupi residentne osa

3.

välisriigi kontrolli all oleva rahvusvahelise ettevõtete grupi residentne osa

Demograafilised andmed

4.5

 

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa tegevuse alustamise kuupäev

4.6

 

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa tegevuse lõpetamise kuupäev

Majanduslikud andmed/stratifitseerimisandmed

4.7

 

Residendist ettevõtete grupi/ettevõtete kohalike üksuste grupi põhitegevusala kood NACE kahenumbrilisel tasemel

4.8

Vabatahtlik

Residendist ettevõtete grupi/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentse osa kõrvaltegevusala NACE kahekohalisel tasemel

4.9

 

Residendist ettevõtete grupis/rahvusvahelise ettevõtete grupi residentses osas tööga hõivatud isikute arv

4.10

Vabatahtlik

Konsolideeritud müügitulu

Lisaandmed rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kohta (liigid 2 ja 3 punktis 4.4):

Kuni rahvusvahelisi ettevõtete gruppe puudutava teabe edastamise korra kehtestamiseni vastavalt artiklile 11 on punktide 4.11 ja 4.12a andmete registreerimine vabatahtlik.

Identifitseerimisandmed

4.11

 

Globaalse grupi registreerimisnumber

4.12a

 

Globaalse grupi nimi

4.12b

Vabatahtlik

Peakontori registreerijariik, posti-, elektronposti- ja veebilehekülje aadress

4.13a

 

Globaalse grupi peaettevõtte registreerimisnumber, kui peaettevõte on resident (sama, mis grupi peaettevõttest juriidilise üksuse registreerimisnumber)

Kui globaalse grupi peaettevõte on mitteresident, selle registreerijariik

4.13b

Vabatahtlik

Globaalse grupi peaettevõtte registreerimisnumber või kui grupi peaettevõte on mitteresident, selle nimi ja aadress

Majanduslikud andmed/stratifitseerimisandmed

4.14

Vabatahtlik

Tööga hõivatud isikute üldarv

4.15

Vabatahtlik

Konsolideeritud müügitulu

4.16

Vabatahtlik

Üldise otsustuskeskuse riik

4.17

Vabatahtlik

Ettevõtete või kohalike üksuste asukohariigid


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 102, 7.4.2004, lk 1).


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

1.

Komisjon võttis 5. aprillil 2005. vastu ettepaneku (1) eesmärgiga uuendada praegu kehtivat ettevõtlusregistrite määrust (EMÜ) nr 2186/93 ja võtta arvesse järk-järgult tekkinud lisanõudeid statistika valdkonnas. Ettepanek vaadati läbi ja selle üle peeti arutelusid nõukogu ettevalmistavates organites mitme eesistumisperioodi jooksul.

2.

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu esimesel lugemisel 1. juunil 2006.

3.

Nõukogu võttis vastu ühise seisukoha vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 251 21. mail 2007.

II.   EESMÄRGID

Käesoleva määruse eelnõu põhieesmärgid on järgmised:

kohustuslikus korras registreerida kõik majandusega tegelevad ettevõtted, kes osalevad sisemajanduse kogutoodangu (SKT) loomises, nende kohalikud üksused ning asjaomased juriidilised üksused;

kanda registritesse kõik finantssidemed ja ettevõtete grupid ning vahetada liikmesriikide ja komisjoni (Eurostat) vahel andmeid üksikute rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja nende liikmete kohta.

Lisaks on ettepaneku eesmärk liikmesriikide vaheline ühtlustamine tänu ühise metoodika kasutuselevõtmisele.

III.   ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldine taust

Selle toimiku suhtes jõuti juunis 2006 kokkuleppele esimesel lugemisel (PE-CONS 3624/06).

Nõukogu võttis 17. juulil 2006. vastu otsuse 2006/512/EÜ, millega muudetakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja millega kehtestatakse uus menetlus, mida nimetatakse „kontrolliga regulatiivmenetluseks” (artikkel 5a).

Uut komiteemenetlust tuleb kasutada üldmeetmete puhul, mille eesmärgiks on asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiaktide vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades.

2.   Nõukogu kohandused

Määruse eelnõus viidatakse komisjoni rakendusvolituse puhul regulatiivmenetlusele ning seetõttu tuleb seda vajaduse korral kohandada, võttes arvesse uut, kontrolliga regulatiivmenetlust.

Komisjon on nõukogus kokku lepitud ühise seisukoha heaks kiitnud.


(1)  KOM(2005) 0112.


21.8.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 193/13


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) NR 10/2007,

28. juuni 2007,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine”) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000

(2007/C 193 E/02)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab ühendus muu hulgas võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostööga tsiviilasjades.

(2)

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb parandada ja kiirendada tsiviil- ja kaubandusasjades kättetoimetatavate kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesriikide vahel.

(3)

Nõukogu koostas 26. mai 1997. aasta aktiga (3) konventsiooni kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning soovitas liikmesriikidel see oma vastavate riigiõiguslike normide kohaselt vastu võtta. Nimetatud konventsioon ei ole jõustunud. Tuleks tagada konventsiooni sõlmimiseks peetud läbirääkimiste tulemuste jätkuvus.

(4)

29. mail 2000. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise [Termin on muutunud. Kasutusel on uus termin „kättetoimetamine”] kohta (4). Kõnealuse määruse sisu tugineb põhiosas nimetatud konventsioonile.

(5)

1. oktoobril 2004. aastal võttis komisjon vastu aruande määruse (EÜ) nr 1348/2000 kohaldamise kohta. Aruandes jõutakse järeldusele, et määruse (EÜ) nr 1348/2000 kohaldamine on alates selle jõustumisest 2001. aastal üldiselt parandanud ja kiirendanud dokumentide edastamist ja kättetoimetamist liikmesriikide vahel, kuid sellegipoolest ei ole teatavate sätete kohaldamine täielikult rahuldav.

(6)

Tõhus ning kiire tsiviilkohtumenetlus eeldab, et kohtu- ja kohtuvälised dokumendid edastatakse otse ning kiiresti liikmesriikide poolt määratud kohalikele asutustele. Liikmesriigid võivad siiski teatada, et kavatsevad määrata viieks aastaks vaid ühe edastava või vastuvõtva asutuse või ühe mõlemat ülesannet täitva asutuse. Määramist võib ka iga viie aasta järel uuendada.

(7)

Kiire edastamise huvides on tarvis kasutada kõiki kohaseid vahendeid, arvestades et järgitakse teatavaid kättesaadud dokumendi loetavuse ja usaldusväärsuse kohta kehtestatud tingimusi. Turvalise edastamise huvides tuleb edastatavale dokumendile lisada tüüpvorm, mis täidetakse kätteandmiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või muus keeles, mille asjaomane liikmesriik on heaks kiitnud.

(8)

Käesolevat määrust ei kohaldata, kui dokument toimetatakse kätte poole ametlikule esindajale liikmesriigis, kus menetlus toimub, olenemata kõnealuse poole elu- või asukohast.

(9)

Dokument toimetatakse kätte nii kiiresti kui võimalik ning igal juhul ühe kuu jooksul pärast seda, kui vastuvõttev asutus on selle kätte saanud.

(10)

Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks tuleks dokumentide kättetoimetamisest keeldumist lubada üksnes erandjuhtudel.

(11)

Dokumentide edastamise lihtsustamiseks liikmesriikide vahel kasutatakse käesoleva määruse lisas esitatud tüüpvorme.

(12)

Vastuvõttev asutus peaks tüüpvormi kasutades adressaati kirjalikult teavitama, et isik võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamise ajal või tagastada dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul, kui dokument ei ole adressaadile arusaadavas keeles või kättetoimetamise koha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Kõnealune kord peaks kehtima järgnevate kättetoimetamiste korral ka pärast seda, kui adressaat on juba korra kasutanud oma õigust keelduda. Keeldumise korda tuleks kohaldada ka kättetoimetamisel diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu, postiteenuseid kasutades ning otse kättetoimetamise puhul. Tuleks sätestada, et dokumendi, mille vastuvõtmisest on keeldutud, kättetoimetamisel tehtud vea saab parandada adressaadile dokumendi tõlke kättetoimetamise teel.

(13)

Kiire edastamise huvides toimetatakse dokument kätte kättesaamisele järgnevate päevade jooksul. Kui kättetoimetamist ei ole ühe kuu jooksul toimunud, teavitab vastuvõtnud asutus sellest edastanud asutust. Selle tähtaja möödumine ei tohiks tähendada, et taotlus saadetakse selle edastanud asutusele tagasi, kui on selge, et kättetoimetamine on võimalik mõistliku aja jooksul.

(14)

Vastuvõttev asutus jätkab dokumendi kättetoimetamiseks vajalike meetmete rakendamist ka siis, kui kättetoimetamine ei ole osutunud võimalikuks ühe kuu jooksul, näiteks kuna kostja viibis oma elukohast eemal puhkuse tõttu või ei viibinud töökohas ärireisi tõttu. Et vältida vastuvõtva asutuse tähtajatut kohustust rakendada meetmeid dokumendi kättetoimetamiseks, peaks edastav asutus siiski täpsustama tüüpvormis tähtpäeva, mille möödumisel kättetoimetamist enam ei nõuta.

(15)

Liikmesriikide menetlusnormide erinevuste tõttu on kättetoimetamise kuupäevana käsitatav päev liikmesriigiti erinev. Selliseid olukordi ning nendega seoses tekkida võivaid probleeme arvesse võttes tuleks käesoleva määrusega ette näha süsteem, mille kohaselt määratakse kättetoimetamise kuupäev adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt. Kui vastavalt liikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toimetada teatava tähtaja jooksul, tuleks taotluse esitaja puhul lugeda arvesseminevaks kuupäevaks siiski liikmesriigi õigusega määratud kuupäev. Selline kahe kuupäeva süsteem esineb ainult vähestes liikmesriikides. Liikmesriigid, kes kõnealust süsteemi kohaldavad, peaksid teatama sellest komisjonile ning komisjon peaks avaldama selle teabe Euroopa Liidu Teatajas ning tegema kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa kohtute võrgus, mis on loodud nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (5).

(16)

Õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamiseks peaksid kohtuametniku ja adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädeva ametiisiku võetavad tasud vastama kõnealuse liikmesriigi poolt eelnevalt kehtestatud kindlale määrale, milles on arvesse võetud proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Ühtse kindla tasumäära nõue ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust kehtestada erinevatele kättetoimetamisviisidele erinevaid määrasid, kui kehtestamisel järgitakse nimetatud põhimõtteid.

(17)

Igal liikmesriigil peaks olema õigus saata dokument postiteenuseid kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otse kätte tähtkirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu.

(18)

Igal kohtumenetlusest huvitatud isikul peaks olema võimalik toimetada dokument kätte otse adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu, kui otse kättetoimetamine on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud.

(19)

Komisjon peaks koostama käsiraamatu, mis sisaldab asjakohast teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta ning mis tuleks teha kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu. Komisjon ja liikmesriigid teevad kõik endast oleneva selleks, et tagada kõnealuse teabe, eriti vastuvõtvate ja edastavate asutuste kontaktandmete ajakohasus ja terviklikkus.

(20)

Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevade arvestamisel tuleb kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (6).

(21)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(22)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused, et uuendada lisas esitatud tüüpvorme ja teha nendesse tehnilisi muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta/jätta välja käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(23)

Käesolev määrus on ülimuslik liikmesriikide vahel sõlmitud sama reguleerimisalaga kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, eelkõige 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioonile lisatud protokolli (8) ja 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni (9) suhtes nendega ühinenud liikmesriikide vaheliste suhete puhul. Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast või sõlmimast lepinguid või kokkuleppeid, mille eesmärk on kiirendada ja hõlbustada dokumentide edastamist, kui need lepingud ja kokkulepped on käesoleva määrusega kooskõlas.

(24)

Käesoleva määruse kohaselt edastatav teave peaks olema nõuetekohaselt kaitstud. See küsimus kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (mis käsitleb isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)) (11) reguleerimisalasse.

(25)

Hiljemalt 1. juuniks 2011. ja edaspidi iga viie aasta järel peaks komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi vaatama ning vajaduse korral muutmisettepanekuid tegema.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Et teha asjaomased õigusnormid kergemini kättesaadavaks ja loetavaks, tuleks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega.

(28)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(29)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ja seega see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetamiseks edastada ühest liikmesriigist teise. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ega ka riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata, kui isiku, kellele tuleb dokument kätte toimetada, aadress ei ole teada.

3.   Käesolevas määruses tähendab mõiste „liikmesriik” liikmesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Edastavad ja vastuvõtvad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isikud, edaspidi „edastavad asutused”, kes on pädevad edastama teises liikmesriigis kättetoimetatavaid kohtu- või kohtuväliseid dokumente.

2.   Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isikud, edaspidi „vastuvõtvad asutused”, kes on pädevad teisest liikmesriigist edastatud kohtu- ja kohtuväliseid dokumente vastu võtma.

3.   Liikmesriik võib määrata ühe edastava asutuse ja ühe vastuvõtva asutuse või ühe asutuse, kes täidab mõlemat ülesannet. Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaalüksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks selline asutus. Määramine jääb jõusse viieks aastaks ja seda võib iga viie aasta järel uuendada.

4.   Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmised andmed:

a)

lõigetes 2 ja 3 osutatud vastuvõtvate asutuste nimed ja aadressid;

b)

nende territoriaalne pädevus;

c)

nende käsutuses olevad dokumentide vastuvõtmise viisid;

d)

keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud tüüpvormi täitmiseks.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuste andmete kõigist muutustest.

Artikkel 3

Keskasutus

Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel on järgmised ülesanded:

a)

anda teavet edastavatele asutustele;

b)

lahendada kättetoimetatavate dokumentide edastamisel tekkivaid probleeme;

c)

saata erandjuhul edastava asutuse palvel pädevale vastuvõtvale asutusele edasi kättetoimetamistaotlus.

Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaalüksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks keskasutus.

II PEATÜKK

KOHTUDOKUMENDID

1. JAOTIS

Kohtudokumentide edastamine ja kättetoimetamine

Artikkel 4

Dokumentide edastamine

1.   Kohtudokumente edastatakse otse ja võimalikult kiiresti artikli 2 kohaselt määratud asutuste vahel.

2.   Dokumente, taotlusi, kinnitusi, vastuvõtuteatisi, tunnistusi ja muid ametlikke pabereid võib edastavate ja vastuvõtvate asutuste vahel edastada mis tahes sobival viisil, tingimusel et vastuvõetud dokumendi sisu vastab täpselt edastatud dokumendi sisule ning et kogu selles sisalduv teave on loetav.

3.   Edastatavale dokumendile lisatakse taotlus, mis on koostatud I lisas esitatud tüüpvormi kasutades. Tüüpvorm täidetakse selle liikmesriigi keeles, kelle poole pöördutakse, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, mille aktsepteerimisest on liikmesriik teatanud. Iga liikmesriik teatab Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib.

4.   Dokumente võib edastada legaliseerimise või muu samalaadse formaalsuseta.

5.   Kui edastav asutus soovib dokumendi ühe eksemplari tagastamist koos artiklis 10 osutatud teatisega, saadab ta dokumendi kahes eksemplaris.

Artikkel 5

Dokumentide tõlkimine

1.   Edastav asutus, kellele taotluse esitaja edastatava dokumendi edasi saadab, teavitab taotluse esitajat, et adressaat võib keelduda taotlust vastu võtmast, kui see ei ole koostatud ühes artiklis 8 sätestatud keeltest.

2.   Taotluse esitaja kannab kõik tõlkekulud enne dokumendi edastamist, ilma et see piiraks kohtul või pädeval asutusel hilisema otsuse tegemist selliste kulude kandmise kohta.

Artikkel 6

Dokumentide kättesaamine vastuvõtva asutuse poolt

1.   Pärast dokumendi kättesaamist saadab vastuvõttev asutus võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul edastavale asutusele kättesaamisteatise kõige kiirema edastusvahendi abil, kasutades I lisas esitatud tüüpvormi.

2.   Kui kättetoimetamistaotlust ei saa edastatud teabe või dokumentide põhjal täita, võtab vastuvõttev asutus ühendust edastava asutusega kõige kiiremal viisil, et saada puuduv teave või puuduvad dokumendid.

3.   Kui kättetoimetamistaotlus on selgelt väljaspool käesoleva määruse reguleerimisala või kui kättetoimetamine ei ole võimalik vorminõuete täitmata jätmise tõttu, tagastatakse taotlus ja edastatud dokument kohe pärast kättesaamist tüüpvormi kasutades edastavale asutusele koos I lisas esitatud tagastamisteatisega.

4.   Vastuvõttev asutus, kes saab kättetoimetamiseks dokumendi, kuid kellel puudub territoriaalne pädevus seda kätte toimetada, edastab nimetatud dokumendi ja taotluse sama liikmesriigi territoriaalselt pädevale vastuvõtvale asutusele, kui taotlus vastab artikli 4 lõike 3 tingimustele, ning teavitab sellest edastavat asutust, kasutades I lisas esitatud tüüpvormi. Vastuvõttev asutus teavitab edastavat asutust dokumendi kättesaamisest lõikes 1 sätestatud viisil.

Artikkel 7

Dokumentide kättetoimetamine

1.   Vastuvõttev asutus toimetab dokumendi ise kätte või korraldab selle kättetoimetamise kas adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt või edastava asutuse nõutud konkreetsel viisil, kui selline viis ei ole vastuolus kõnealuse liikmesriigi õigusega.

2.   Vastuvõttev asutus rakendab kõiki vajalikke meetmeid, et toimetada dokument kätte võimalikult kiiresti, ja igal juhul ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest. Kui dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada ühe kuu jooksul selle saamisest, peab vastuvõttev asutus

a)

viivitamata teavitama edastavat asutust, kasutades I lisas esitatud tüüpvormis teatist, mis koostatakse vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud tingimustele;

b)

jätkama kõigi dokumendi kättetoimetamiseks vajalike meetmete võtmist, kui edastav asutus ei ole ette näinud teisiti ja kui ilmneb, et dokumendi kättetoimetamine on mõistliku tähtaja jooksul võimalik.

Artikkel 8

Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine

1.   Vastuvõttev asutus teavitab adressaati, kasutades selleks II lisas esitatud tüüpvormi, et ta võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest vastuvõtmise ajal või tagastades dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul, kui see ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte järgmistest keeltest:

a)

keel, millest adressaat aru saab,

või

b)

adressaatliikmesriigi ametlik keel, või kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest.

2.   Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõike 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta artiklis 10 sätestatud teatisega sellest viivitamata edastavat asutust ning tagastab taotluse ja dokumendid, mille tõlkimist nõutakse.

3.   Kui adressaat on keeldunud lõike 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, võib dokumendi kättetoimetamisel tehtud vea parandada, toimetades vastavalt käesoleva määruse sätetele adressaadile kätte dokumendi, millele on lisatud tõlge ühte lõikes 1 sätestatud keeltest. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamise kuupäev see kuupäev, millal dokument koos tõlkega toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäevaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 9 lõikele 2.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise viiside suhtes.

5.   Lõike 1 kohaldamisel tuleb diplomaatilisel või konsulaaresindajal, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 13, või pädeval asutusel või isikul, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 14, teavitada adressaati sellest, et tal on õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda ning et keeldumise korral tuleb dokument nimetatud esindajatele, asutusele või isikule tagasi saata.

Artikkel 9

Kättetoimetamise kuupäev

1.   Dokumendi kättetoimetamise kuupäev on artikli 7 kohaselt kuupäev, mil see toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.

2.   Kui vastavalt liikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, määratakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetav kuupäev liikmesriigi õiguse kohaselt.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise viiside suhtes.

Artikkel 10

Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatud dokumendi koopia

1.   Kui dokumendi kättetoimetamisega seotud vorminõuded on täidetud, koostatakse nende täitmise kohta I lisas esitatud tüüpvormi kasutades teatis ning saadetakse see edastavale asutusele ning juhul, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 5, lisatakse kättetoimetatud dokumendi koopia.

2.   Teatis täidetakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või muus keeles, mille kohta päritoluliikmesriik on teatanud, et ta seda aktsepteerib. Iga liikmesriik teatab ühe või mitu Euroopa Liidu institutsioonide ametlikku keelt, mis ei ole tema ametlik keel, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib.

Artikkel 11

Kättetoimetamiskulud

1.   Teisest liikmesriigist pärinevate kohtudokumentide kättetoimetamine ei anna alust adressaatliikmesriigi osutatud teenustega seotud maksude või kulude kandmiseks või hüvitamiseks.

2.   Taotluse esitaja kannab või hüvitab kulud, mis on seotud:

a)

kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädeva ametniku poole pöördumisega;

b)

konkreetse kättetoimetamisviisi kasutamisega.

Kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädeva ametniku poole pöördumisel võetavad tasud peavad vastama kõnealuse liikmesriigi poolt eelnevalt kehtestatud ühtsele kindlale tasumäärale, milles on arvesse võetud proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Liikmesriigid edastavad kõnealused kehtestatud tasumäärad komisjonile.

2. JAOTIS

Muud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise viisid

Artikkel 12

Edastamine konsulaar- või diplomaatiliste kanalite kaudu

Erandjuhul on igal liikmesriigil õigus kasutada konsulaar- või diplomaatilisi kanaleid kohtudokumentide edasisaatmiseks teise liikmesriigi artikli 2 või 3 alusel määratud asutustele eesmärgiga need adressaadile kätte toimetada.

Artikkel 13

Kättetoimetamine diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu

1.   Igal liikmesriigil on õigus toimetada teises liikmesriigis asuvale isikule kohtudokumendid kätte sundi rakendamata otse oma diplomaatilise või konsulaaresindaja kaudu.

2.   Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, et ta ei luba oma territooriumil sellist kättetoimetamist, välja arvatud juhul, kui dokumendid tuleb kätte toimetada selle liikmesriigi kodanikule, kust dokumendid edastatakse.

Artikkel 14

Kättetoimetamine postiteenuseid kasutades

Igal liikmesriigil on õigus toimetada kohtudokumendid postiteenuseid kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otse kätte tähtkirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu.

Artikkel 15

Otse kättetoimetamine

Iga kohtumenetlusest huvitatud isik võib toimetada kohtudokument kätte otse adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu, kui otse kättetoimetamine on lubatud asjaomase liikmesriigi õigusega.

III PEATÜKK

KOHTUVÄLISED DOKUMENDID

Artikkel 16

Edastamine

Kohtuväliseid dokumente võib teises liikmesriigis kättetoimetamiseks edastada vastavalt käesoleva määruse sätetele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Rakenduseeskirjad

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid ning mis käsitlevad I ja II lisas esitatud tüüpvormide ajakohastamist ja nende tehnilisi muudatusi, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 18

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 19

Kohtusse ilmumata jätnud kostja

1.   Kui kohtukutse või sellega võrdväärne dokument tuli kättetoimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määruse sätete alusel ning kostja ei ole ilmunud kohtusse, ei tehta kohtuotsust, kuni on tõendatud, et:

a)

dokument on toimetatud kätte korras, mis on adressaatliikmesriigi õiguses ette nähtud dokumentide kättetoimetamiseks riigisisese kohtuasja puhul tema territooriumil asuvatele isikutele või

b)

dokument on tegelikult kostjale isiklikult üle antud või toimetatud tema elu- või asukohta muul käesolevas määruses ettenähtud viisil

ning et kummalgi juhul on dokument kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et anda kostjale kaitsevõimalus.

2.   Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, et olenemata lõike 1 sätetest võib kohtunik teha otsuse ka siis, kui puudub dokumendi kättetoimetamisteatis, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

dokument on edastatud käesoleva määrusega ettenähtud viisil;

b)

dokumendi edastamisest on möödunud vähemalt kuus kuud ning asja arutav kohtunik loeb selle piisavaks;

c)

ei ole saadud ühtegi teatist, ehkki on võetud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud selle saamiseks adressaatliikmesriigi pädevate asutuste või ametiisikute kaudu.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kohtunik kiireloomulistel juhtudel anda korralduse võtta ajutisi või kaitsemeetmeid.

4.   Kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli kättetoimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määruse sätete alusel ning ilmumata jätnud kostja vastu on tehtud tagaseljaotsus, on kohtunikul õigus ennistada otsuse edasikaebamise tähtaeg, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kostja ei saanud temast olenemata põhjustel dokumendist teada piisavalt aegsasti, et kaitseks valmistuda, või ei saanud kohtuotsusest teada õigel ajal, et edasi kaevata, ning

b)

kostja vastuväited ei ole selgelt alusetud.

Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud.

Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, et avaldust ei vaadata läbi, kui see esitatakse pärast teatises nimetatud tähtpäeva möödumist, mis peab olema vähemalt aasta alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast.

5.   Lõiget 4 ei kohaldata kohtuotsuste suhtes, mis käsitlevad isikute õiguslikku seisundit või teovõimet.

Artikkel 20

Seos muude lepingute või kokkulepetega, mille osalised liikmesriigid on

1.   Käesolev määrus on selle reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes ülimuslik liikmesriikide poolt sõlmitud teiste kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete, eelkõige 1968. aasta Brüsseli konventsiooni IV artikli ja 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni suhtes.

2.   Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast või sõlmimast lepinguid või kokkuleppeid, mille eesmärk on dokumente kiiremini ja hõlpsamini edastada, kui need lepingud ja kokkulepped on käesoleva määrusega kooskõlas.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile:

a)

liikmesriikide vahel sõlmitud lõikes 2 osutatud lepingute või kokkulepete koopiad ning asjaomaste kavandatavate lepingute või kokkulepete eelnõud

ja

b)

kõik nende lepingute või kokkulepete denonsseerimised või muudatused.

Artikkel 21

Õigusabi

Käesolev määrus ei mõjuta 17. juuli 1905. aasta tsiviilkohtumenetluse konventsiooni artikli 23, 1. märtsi 1954. aasta tsiviilkohtumenetluse konventsiooni artikli 24 ega 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise õiguskaitse kättesaadavuse konventsiooni artikli 13 kohaldamist liikmesriikide vahel, kes on nimetatud konventsioonide osalised.

Artikkel 22

Edastatud teabe kaitse

1.   Käesoleva määruse alusel edastatud teavet, seal hulgas eelkõige isikuandmeid, võib vastuvõttev asutus kasutada üksnes eesmärgil, milleks see on edastatud.

2.   Vastuvõtvad asutused tagavad sellise teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas oma õigusega.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta liikmesriigi õigusakte, mille kohaselt on isikutel, kelle kohta andmed käivad, õigus olla teavitatud määruse alusel edastatud teabe kasutamisest.

4.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivide 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ kohaldamist.

Artikkel 23

Teatamine ja avaldamine

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklites 2, 3, 4, 10, 11, 13, 15 ja 19 osutatud teabe. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nende õiguse kohaselt antakse dokument kätte kindla tähtaja jooksul, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2.

2.   Komisjon avaldab lõike 1 alusel esitatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud asutuste ja keskasutuste ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate geograafiliste piirkondade aadressid ja muud kontaktandmed.

3.   Komisjon koostab lõikes 1 osutatud teavet sisaldava käsiraamatu ja ajakohastab seda regulaarselt ning teeb käsiraamatu elektrooniliselt kättesaadavaks eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa kohtute võrgu kaudu.

Artikkel 24

Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hiljemalt 1. juuniks 2011, ja pärast seda iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu artikli 2 kohaselt määratud asutuste töö tõhususele ning artikli 3 punkti c ja artikli 9 praktilisele kohaldamisele. Aruandele lisatakse vajaduse korral teabeedastussüsteemide arengust tulenevad ettepanekud käesoleva määruse muutmise kohta.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

2.   Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid tuleks lugeda vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (12), välja arvatud artikkel 23, mida kohaldatakse alates … (13).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  ELT C 88, 11.4.2006, lk 7.

(2)  Euroopa Parlamendi 4. juuli 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 28. juuni 2007. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT C 261, 27.8.1997, lk 1. Konventsiooni koostamise päeval võttis nõukogu teatavaks ka konventsiooni seletuskirja, mis on avaldatud eespool nimetatud EÜT leheküljel 26.

(4)  EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

(5)  EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

(6)  EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(8)  27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32; konsolideeritud versioon EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1).

(9)  15. novembri 1965. aasta Haagi konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamise kohta.

(10)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(11)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.4.2006, lk 54).

(12)  12 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist.

(13)  Üheksa kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist.


I LISA

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


II LISA

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1348/2000

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 esimene lause

Artikli 1 lõike 1 teine lause

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 3

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõike 2 esimene lause

Artikli 7 lõike 2 esimene lause

Artikli 7 lõike 2 teine lause

Artikli 7 lõike 2 teine lause (sissejuhatav lause) ja artikli 7 lõike 2 punkt a

Artikli 7 lõike 2 punkt b

Artikli 7 lõike 2 kolmas lause

Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõike 1 punkt b

Artikli 8 lõike 1 punkt b

Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõiked 3–5

Artikli 9 lõiked 1 ja 2

Artikli 9 lõiked 1 ja 2

Artikli 9 lõige 3

Artikli 9 lõige 3

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 11 lõike 2 esimene lõik

Artikli 11 lõike 2 teine lõik

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikli 14 lõige 1

Artikkel 14

Artikli 14 lõige 2

Artikli 15 lõige 1

Artikkel 15

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikli 17 sissejuhatus

Artikkel 17

Artikli 17 punktid a–c

Artikli 18 lõiked 1 ja 2

Artikli 18 lõiked 1 ja 2

Artikli 18 lõige 3

Artikkel 19

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 22

Artikli 23 lõige 1

Artikli 23 lõike 1 esimene lause

Artikli 23 lõike 1 teine lause

Artikli 23 lõige 2

Artikli 23 lõige 2

Artikli 23 lõige 3

Artikkel 24

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 25

Artikkel 26

Lisa

I lisa

II lisa

III lisa


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon esitas 2005. aasta juulis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 muutmise kohta. Pärast nõukogu asjaomases komitees asetleidnud ettepaneku põhjalikku arutelu võttis nõukogu oma 1.-2. juuni 2006. aasta istungil vastu üldise lähenemisviisi. Üldise lähenemisviisi väljatöötamise ajal toimusid kontaktid Euroopa Parlamendiga ning jõuti kokkuleppele määruses (EÜ) nr 1348/2000 tehtavate muudatuste osas. Mõlema institutsiooni seisukoht oli, et kvaliteetse õigusloome huvides tuleks määrust (EÜ) nr 1348/2000 muutmise asemel kodifitseerida.

Sellest tulenevalt tegi Euroopa Parlament oma 2006. aasta juulis esitatud arvamuses mitmeid muudatusettepanekuid, mis vastasid nõukoguga kokkulepitud muudatustele ning palus ametlikult komisjonil esitada määruse (EÜ) nr 1348/2000 kodifitseeritud versioon muudetud ettepaneku kujul.

Kooskõlas nimetatud palvega esitas komisjon seejärel 4. detsembril 2006. aastal määruse muudetud ettepaneku tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta („dokumentide kätteandmine”), mis sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastuvõetud muudatusi määruses (EÜ) nr 1348/2000 ning millega kõnealune määrus tunnistatakse kehtetuks.

Nõukogu kiitis oma 19.–20. aprilli 2007. aasta istungil ühehäälselt heaks kõnealuse teksti veidi muudetud versiooni ning seejärel koostati nõukogu ühine seisukoht. Nõukogu võttis kõnealuse ühise seisukoha ametlikult vastu ühehäälselt 28. juunil 2007.

II.   ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

Nõukogu ühine seisukoht järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heakskiidetud teksti ning seega suures osas ka komisjoni muudetud ettepanekut. Muudatusi tehti üksnes kohtades, kus muudetud ettepaneku tekst erines heakskiidetud tekstist või kus need olid vajalikud muudel põhjustel. Peamised muudatused on esitatud järgnevalt.

Muudatused, mida nõukogu ei ole heaks kiitnud

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid heaks uue põhjenduse lisamise (Euroopa Parlamendi muudatusettepanek 7). Komisjon on oma muudetud ettepanekus kõnealuse uue põhjenduse nõuetekohaselt lisanud (põhjendus 8), kuid on sellekohase sätte lisanud ka artikli 1 lõike 2 punkti b. Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole sellist uut sätet heaks kiitnud, jättis nõukogu lisatud sätte välja. Seeläbi järgib ühine seisukoht heakskiidetud lähenemisviisi.

Artikkel 19

Komisjoni muudetud ettepaneku artikli 19 sõnastus erines veidi määruse (EÜ) nr 1348/2000 artikli 19 sõnastusest selles osas, et enam ei mainitud dokumendi kostjale „kohale toimetamist”. Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole artikli 19 muutmist heaks kiitnud, pöördus nõukogu oma ühises seisukohas tagasi esialgse teksti juurde.

Muudatused, mida nõukogu on heaks kiitnud

Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid heaks uue artikli 15a lisamise (Euroopa Parlamendi muudatusettepanek 25). Komisjon kiitis oma muudetud ettepanekus kõnealuse muudatusettepaneku sisu heaks, kuid kasutas erisätte lisamise asemel sellist lahendust, et lisas artiklisse 8 kaks uut lõiget ja artiklisse 9 ühe uue lõike. Nõukogu leiab, et kõnealune lahendus on täielikult kooskõlas kvaliteetse õigusloome põhimõttega ning on selle seetõttu lisanud oma ühisesse seisukohta.

Määruse (EÜ) nr 1348/2000 kehtetuks tunnistamine

Kuna nõukogu ja Euroopa Parlament on teinud otsuse kodifitseerida määruse (EÜ) nr 1348/2000, lisas komisjon oma muudetud ettepanekusse vajalikud sätted kõnealuse määruse kehtetuks tunnistamise kohta (põhjendus 27, artikkel 25 ja III lisas esitatud vastavustabel). Kvaliteetse õigusloome eesmärgil on nõukogu lisanud kõnealused sätted ja vastavustabeli oma ühisesse seisukohta.

Nõukogu tehtud muudatused

Kui määrus (EÜ) nr 1348/2000 mais 2000 vastu võeti, ei olnud veel väljakujunenud tava, kuidas käsitleda tõsiasja, et vastavalt Taani seisukohta käsitlevale protokollile ei osale Taani Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alusel ettepandud meetmete võtmisel ning et nimetatud meetmed ei ole Taani suhtes siduvad ja Taanis neid ei kohaldata. Seetõttu ei sisaldanud määrus (EÜ) nr 1348/2000 nüüdseks tavapärast sätet „liikmesriigi” mõiste kohta. Selle puuduse parandamiseks on nõukogu lisanud oma ühise seisukoha artiklisse 1 uue lõike 3. Taani mitteosalemise tulemusel on nõukogu samuti teinud asjakohased kohandused määruse lisades.

III.   KOKKUVÕTE

Nõukogu on arvamusel, et tema ühine seisukoht, mis käsitleb määrust dokumentide kätteandmise kohta, on täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudatusettepanekutega ning kooskõlas komisjoni muudetud ettepanekuga, millesse need muudatusettepanekud on inkorporeeritud.