30.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 145/1

NÕUKOGU RESOLUTSIOON,

25. juuni 2007,

mis käsitleb ühenduse uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat (2007–2012)

(2007/C 145/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2007. aasta teatist „Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012”, mis on üks Euroopa sotsiaalmeetmete kavas nimetatud punktidest,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 137 tulemusena on vastu võetud suur hulk töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid ühenduse õigusakte.

(2)	Töö kvaliteet mõjutab märkimisväärselt nii inimeste igapäevaelu kui ka majanduse arengut ning et liikmesriigid on Lissaboni strateegia raames kinnitanud, et töötervishoiu ja tööohutuse poliitikal on majanduskasvu ja tööhõive edendamisel tähtis osa.

(3)	Euroopa sotsiaalne mudel põhineb hästitoimival majandusel, kõrgetasemelisel sotsiaalkaitsel ja haridusel ning sotsiaalsel dialoogil ja hõlmab seetõttu töö kvaliteedi, eriti töötervishoiu ja tööohutuse parandamist.

(4)	Euroopa Liit peab tugevdama ettevõtete konkurentsivõimet jätkuvate demograafiliste muutuste kontekstis, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2001. aasta Stockholmi kohtumise, 2002. aasta Barcelona kohtumise ja 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Brüsseli kohtumise järeldusi.

(5)

Uus ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2007-2012) (edaspidi „ühenduse strateegia”) peaks jätkama ühenduse eelmise töötervishoidu ja tööohutust käsitleva strateegia (2002–2006) edusamme; viimatinimetatud strateegia põhines üldisel lähenemisel tööalasele heaolule ning viis ennetuspoliitika hoogustumise ja märkimisväärsete edusammudeni.

(6)	Olemasolevate õigusaktide rakendamine jääb kõikide liikmesriikide jaoks üheks tähtsamaks kohustuseks, mille täitmine aitab edendada tervist väärtustava ja turvalise töökeskkonna loomist.

(7)	Tööõnnetuste hulk ja kutsehaiguste esinemissagedus, mis on liikmesriigiti erinev, on teatud valdkondades ja mõnede töötajarühmade puhul absoluutarvudes ikka veel liiga suur, ning seetõttu peaks uus strateegia kõnealust olukorda parandama,

VÕTAB VASTU KÄESOLEVA RESOLUTSIOONI:

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste jätkuvaks, kestvaks ja järjekindlaks vähendamiseks peavad asjaomased osapooled järgima mitmeid eesmärke, sealhulgas:

a)	panema suuremat rõhku ühenduse õigusaktide rakendamisele;

b)	toetama ühenduse õigusaktide järgimist, eelkõige riskantseteks peetavates valdkondades ja ettevõtetes ning kõige ohustatumate töötajarühmade puhul;

c)	kohandama õigusraamistikku vastavalt muutustele tööelus ning lihtsustama seda;

d)	edendama riiklike strateegiate väljatöötamist ja rakendamist;

e)	looma üldkultuuri, mis väärtustab tervist ja riskide ennetamist, ergutades töötajaid oma käitumisharjumusi muutma ning julgustades samas tööandjaid edendama paremat suhtumist tervisesse;

f)	lõplikult välja töötama meetodeid uute võimalike riskide tuvastamiseks ja hindamiseks;

g)	hindama ühenduse strateegia rakendamist;

h)	edendama töötervishoidu ja tööohutust rahvusvahelisel tasandil.

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni arvamuse, et nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb üldist lähenemist edasi arendada, võttes arvesse järgmisi tegevusvaldkondi:

Liikmesriikide strateegiates tuleks esmatähtsaks pidada selliste vahendite rakendamist, mis tagavad õigusaktide järgimise kõrge taseme, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning kõrge riskiga valdkondades:

—	heade tavade levitamine kohalikul tasandil;

—	koolitus ja haridus;

—	lihtsate vahendite ja suuniste väljatöötamine;

—	parem juurdepääs kõrge kvaliteediga profülaktilistele teenustele;

—	piisavate rahaliste vahendite ja asjakohase personali tagamine tööinspektsioonidele;

—	majanduslike stiimulite kasutamine liikmesriikide ja ühenduse tasandil.

Nimetatud strateegiad peaksid — vajaduse korral ning kooskõlas liikmesriikide prioriteetide ja oludega — keskenduma demograafilistele muutustele, tervisekontrollide ennetavale tõhususele, töötajate taastusravile ja taasintegreerumisele, paremale ja tõhusamale jõustamisele ning poliitikavaldkondade sidususe tugevdamisele.

b)	Liikmesriikide strateegiad peaksid püüdma sätestada mõõdetavaid eesmärke tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamiseks konkreetsete töötajarühmade, ettevõtteliikide ja/või valdkondade lõikes.

c)	Haldusalase ja institutsionaalse õigusraamistiku parandamine jääb endiselt esmatähtsaks eesmärgiks riiklikul ja ühenduse tasandil ning hindamisel on selles protsessis oluline roll.

d)	Asjaomaste poliitikate, nagu rahvatervise ja tööhõivepoliitika sidusust töötervishoiu ja tööohutuse poliitikatega tuleb tugevdada.

Rohkem tuleks uurida selliseid uusi ja olemasolevaid riske nagu:

—	psühhosotsiaalsed küsimused ning luu- ja lihaskonna haigused;

—	ohtlikud ained, viljakusega seotud riskid ja uutest tehnoloogiatest, nt nanotehnoloogiatest tulenevad riskid;

—	uute töökorraldusviisidega kaasnevad riskid ning

—	töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisega seotud riskid,

—	pöörates vajalikku tähelepanu soolistele aspektidele.

f)	Töökeskkond peab olema kujundatud nii, et töötajate töövalmidus oleks tagatud kogu tööea vältel. Samas peaksid töökohad olema kohandatud vastavalt eakamate töötajate ja puudega töötajate vajadustele.

g)	Töötervishoiu ja tööohutusega seotud harjumuspärase käitumise muutmist tuleks edendada kõikides haridusastmetes ja tegevusvaldkondades.

h)	Kõigi osapoolte tehtud edusammude ja pingutuste mõõtmiseks väljatöötatud uusi vahendeid tuleb edasi arendada — eelkõige tulemustabeleid kasutades.

i)	Tuleb tõhustada rahvusvahelist koostööd ning jätkata aktiivset koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

II.

Nõukogu:

1.	tervitab komisjoni teatist, mis käsitleb ühenduse uut töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat strateegiat aastateks 2007–2012;

2.	on seisukohal, et nimetatud teatis loob hea raamistiku Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 137 edasiseks tõhusaks rakendamiseks ühenduse tasandil;

jagab komisjoni arvamust, et töötervishoid ja tööohutus ei aita mitte ainult kaitsta töötajate elu ja tervist ning tõsta nende motivatsiooni, vaid sel on ka ülioluline osa ettevõtete konkurentsivõime ja tootlikkuse tõstmisel ning sotsiaalkaitse süsteemide jätkusuutlikkuse tagamisel, kuna see toob kaasa tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kulude vähenemise;

4.	rõhutab, et kollektiivsed kaitsemeetmed ning riskide tõrjumine nende tekkefaasis on ennetamise aluspõhimõtted;

5.	on seisukohal, et ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse poliitika, mis põhineb üldisel lähenemisel tööalasele heaolule, eesmärgiks peaks olema tööõnnetuste ja kutsehaiguste jätkuv, kestev ja järjekindel vähendamine;

6.	toetab komisjoni püüdlusi vähendada tööõnnetuste arvu ühenduses 25 % võrra, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi, eripära ja võimalusi;

rõhutab vajadust:

a)	tunnistada „hea töö” põhimõtte olulisust ja selle põhiprintsiipe, st töötajate õigusi ja osalemisvabadust, võrdseid võimalusi, tööohutust ja tervisekaitset ning perekonnasõbralikku töökorraldust;

b)	võtta arvesse selliseid uusi väljakutseid nagu demograafilised muutused ja tööealise elanikkonna vananemine, tööhõive valdkonna uued suunad ning uued ja suurenevad rändevood Euroopa suunas ja Euroopa piires;

—	garanteerida töötervishoidu ja tööohutust käsitlev kaasaegne ja tõhus õigusraamistik,

—	tagada ühenduse õigusaktide korrektne rakendamine,

—	muuta ühenduse õigusaktid lihtsamaks ilma saavutatud kaitse taset langetamata ja

—	kohandada ühenduse õigusakte vastavalt töökeskkonnas toimuvatele muutustele;

d)	tõsta asjaomaste isikute teadlikkust vajadusest pakkuda taastusravi ja taasintegreerumist töötajatele, kes on tööõnnetuse, kutsehaiguse või puude tõttu pikka aega tööst eemal olnud;

e)	kasutada täiendavaid meetmeid, sealhulgas majanduslikke stiimuleid hoiakute muutmiseks ning suuremal osalusel põhineva ühtse töötervishoiu ja tööohutuse korralduse kasutuselevõtuks ettevõtetes;

f)	kutsuda Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri üles edendama teabe ja heade tavade vahetust ning esitama riskide jälgimise järel põhjalikku teavet konkreetsete probleemide kohta. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata laiematele sotsiaalmajanduslikele suundumustele ja mõjudele;

kutsub liikmesriike üles:

töötama välja ja rakendama koostöös tööturu osapooltega töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid, konkreetse riigi vajadustele vastavaid sidusaid riiklikke strateegiaid, mis sätestaksid vajaduse korral mõõdetavad eesmärgid tööõnnetuste ja kutsehaiguste esinemissageduse edasiseks vähendamiseks eelkõige nendes tegevusvaldkondades, kus vastavad näitajad on keskmisest kõrgemad;

b)	andma riiklikele sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteemidele vajadusel aktiivsem roll ennetamise parandamisel ning töötajate taastusravi ja taasintegreerumise korraldamisel;

c)	kaaluma ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi (Progress), Euroopa Sotsiaalfondi ja teiste ühenduse fondide pakutavaid võimalusi, edendamaks ühenduse strateegiat;

d)	ergutama riiklikke uurimiskeskusi vahetama teavet ja tegema oma programmide osas koostööd riiklikul ja Euroopa tasandil ning keskenduma probleemide lahendamisele ja uurimistulemuste kiirele edastamisele ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

e)	tõstma teadlikkust, parandades töötajate teavitamist, koolitamist ja osalemist, andes eriti väikeettevõtetele lihtsaid suuniseid ning analüüsides ja levitades häid tavasid, eriti kohaliku tasandi asjaosaliste kokkuviimise kaudu;

f)	edendama süstemaatilist lähenemist tööalasele heaolule töö kvaliteediga seotud algatuste kaudu, integreerides eelkõige töötervishoidu ja tööohutust, elukestvat õpet ning soolisi aspekte ärijuhtimisse ja kõikidesse haridusastmetesse;

g)	tagama parem ja tõhusam jõustamine kõikides liikmesriikides ning astuma vajalikke samme tööinspektsioonidele piisavate ressursside tagamiseks;

h)	jätkama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ülemaailmse tööohutuse ja töötervishoiu strateegia, mis võeti vastu 2003. aastal, rakendamist kõikide asjakohaste vahenditega;

i)	pöörama erilist tähelepanu tööhõive uutele suundadele, nagu füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kasvule, teenuste sisseostmisele, allhangetele, võõrtöötajatele ja lähetatud töötajatele;

kutsub komisjoni üles:

a)	edendama töötervishoidu ja tööohutust, võttes asjakohaseid meetmeid seoses töömaailmas toimuvate muutustega;

tagama tõhusama koostöö nii erinevate organisatsioonide ja komiteedega kui ka nende organisatsioonide ja komiteede vahel, nagu töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee (ACSH), kõrgemate tööinspektorite komitee, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, ning võtma arvesse nimetatud organisatsioonide esitatud teavet ja nimetatud komiteede seisukohti kõnealust valdkonda käsitlevate uute poliitikate ja õigusaktide väljatöötamisel;

c)	jätkuvalt jälgima ja toetama õigusaktide rakendamist kõikides liikmesriikides;

d)	töötama koos töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee ja tööturu osapooltega välja iseäranis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud teatmikud direktiivide kohaldamise kohta;

e)	parandama koordineeritust teiste ühenduse poliitikatega, eriti töövahendite ja kemikaalide tootmise ja turustamise poliitika ning rahvatervise, hariduse ja mittediskrimineerimise poliitikatega;

f)	ergutama riiklike strateegiatega seotud arvamuste ja kogemuste vahetust töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitees;

g)	parandama töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee toetusel nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (1) artikli 7 rakendamist ennetusteenuste kvaliteedi, ulatuse ja juurdepääsu osas;

töötama tihedas koostöös töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomiteega välja töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide ühine hindamismetoodika ning suurendama jõupingutusi haldus- ja õigusalase raamistiku edasiseks parandamiseks ja lihtsustamiseks, võttes arvesse 8. ja 9. märtsil 2007. aastal Brüsseli Euroopa Ülemkogu poolt väljendatud eesmärki ja komisjoni jõupingutusi vähendada liigset halduskoormust ilma saavutatud kaitse taset alandamata, ning osutades asjakohast tähelepanu mikrofirmade vajadustele seoses nimetatud õigusaktide rakendamisega;

i)	tagama, et kõik ühenduse strateegia raames esitatavad uued õigusaktid on kooskõlas 8. ja 9. märtsil 2007. aastal Brüsseli Euroopa Ülemkogu poolt edendatavate parema õigusloome põhimõtetega ning et neile on seega vajadusel lisatud põhjalik mõjuhinnang;

j)	uurima koostöös töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomiteega koostöötingimusi tööandjate vahel olukorras, kus samal töökohal eksisteerib samaaegselt mitu allhanke taset;

k)	tegema seadusandliku võimuga koostööd, et töötada välja asjakohane tööohutuse ja töötervishoiu alane Euroopa statistikasüsteem, mille juures võetaks arvesse erinevate riiklike süsteemide eripära ning millega ei kaasneks halduskoormuse tõusu;

10.

kutsub tööturu osapooli üles:

a)	töötama valdkondliku sotsiaalse dialoogi raames välja algatusi ning tagama, et töötajate esindajatele antaks rohkem võimalusi osaleda tööalaste riskide süstemaatilises haldamises;

b)	aktiivselt osalema ühenduse strateegia aluspõhimõtete levitamisel Euroopa, liikmesriikide, regioonide ja üksikettevõtete tasandil;

c)	tegema riiklike töötervishoiu ja tööohutuse strateegiate arendamisel ja rakendamisel aktiivset koostööd oma riigi ametivõimudega;

d)	edendama ja reklaamima töökohtadel tööalaste riskide ennetamise põhimõtete õiget rakendamist;

e)	jätkama läbirääkimisi tööga seotud vägivalla ja ahistamise ennetamise teemal ning võtma arvesse tööga seotud stressi käsitleva Euroopa raamkokkuleppe rakendamisele antud hinnangut;

f)	pakkuma nii liikmesriikide kui ühenduse tasandil paremat tehnilist abi ja koolitust töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid täitvatele töötajate esindajatele ning tööandjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

(1) EÜT L 183,29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

30.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 145/5

KAASOTSUSTAMISMENETLUSE PRAKTILIST KORDA KÄSITLEV ÜHINE DEKLARATSIOON (EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKKEL 251)

(2007/C 145/02)

ÜLDPÕHIMÕTTED

1.	Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi koos „institutsioonid”) märgivad, et praegune tava, mis hõlmab kõnelusi nõukogu eesistujariigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide esimeeste ja/või raportööride ning lepituskomitee kaasesimeeste vahel, on osutunud tõhusaks.

Institutsioonid kinnitavad, et seda tava, mis on välja kujunenud kaasotsustamismenetluse kõikidel etappidel, tuleks ka edaspidi ergutada. Institutsioonid kohustuvad oma töömeetodid läbi vaatama, et kasutada veelgi tulemuslikumalt ära kaasotsustamismenetluse kõiki võimalusi, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingus.

Käesolevas ühises deklaratsioonis selgitatakse neid töömeetodeid ja nende järgimise praktilist korda. Deklaratsioon täiendab institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta (1) ja eelkõige selle kaasotsustamismenetlust käsitlevaid sätteid. Institutsioonid kohustuvad selliseid kohustusi täiel määral järgima kooskõlas läbipaistvuse, vastutuse ja tõhususe põhimõtetega. Erilist tähelepanu peaksid institutsioonid sealjuures pöörama õigusaktide lihtsustamist käsitlevate ettepanekute osas tehtavatele edusammudele, järgides samas ühenduse õigustikku.

4.	Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd, et oma seisukohti nii palju kui võimalik kooskõlastada ja rajada sellega teed kõnealuse õigusakti vastuvõtmiseks võimaluse korral menetluse varajases etapis.

5.	Seda eesmärki silmas pidades teevad institutsioonid asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida lähenemise astet kaasotsustamismenetluse kõikides etappides.

Institutsioonid kohustuvad kooskõlas oma sisemise töökorraldusega vahetama regulaarselt teavet kaasotsustamismenetluses olevaid ettepanekuid puudutavate edusammude kohta. Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma töökavade kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil. Seetõttu püüavad nad koostada õigusaktide eri ettepanekute lõpliku vastuvõtmiseni viivate etappide soovitusliku ajakava, järgides samas täiel määral otsustamisprotsessi poliitilist iseloomu.

Kaasotsustamise raames toimub institutsioonidevaheline koostöö sageli kolmepoolsete kohtumiste vormis (nn trialoogid). See süsteem on näidanud oma elujõulisust ja paindlikkust, suurendades märkimisväärselt kokkuleppe saavutamise võimalusi esimese ja teise lugemise etapil, samuti aidates kaasa lepituskomitee töö ettevalmistamisele.

Sellised kolmepoolsed kohtumised toimuvad harilikult mitteametlikus vormis. Neid võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon määrab kooskõlas oma sisemise töökorraga kohtumisel osalejad, määratleb oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigeaegselt teisi institutsioone kohtumiste korrast.

9.	Võimaluse korral edastatakse kõik järgneval kohtumisel arutatavate kompromisstekstide eelnõud eelnevalt kõigile osalejatele. Läbipaistvuse suurendamiseks antakse Euroopa Parlamendis või nõukogus toimuvatest kolmepoolsetest kohtumistest teada sobival viisil.

10.	Nõukogu eesistuja püüab osaleda parlamendikomisjonide koosolekutel. Eesistuja kaalub hoolikalt mistahes taotlusi edastada vajadusel teavet nõukogu seisukoha kohta.

ESIMENE LUGEMINE

11.	Institutsioonid teevad heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamisel võimalikult suurel määral, et õigusaktid saaks võimaluse korral vastu võtta esimesel lugemisel.

Kokkulepe Euroopa Parlamendi esimese lugemise etapil

12.	Seatakse sisse asjakohased kontaktid, et hõlbustada menetluste läbiviimist esimesel lugemisel.

13.	Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning kasutab konstruktiivselt oma algatusõigust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

14.

Kui mitteametlikel kolmepoolsetel läbirääkimistel jõutakse kokkuleppele, edastab COREPERi esimees asjaomase parlamendikomisjoni esimehele kirja teel üksikasjad kokkuleppe sisu kohta komisjoni ettepaneku muudatusettepanekute kujul. Kirjas märgitakse nõukogu valmisolekut nõustuda sellise tulemusega pärast keelelis-õiguslikku kontrolli, kui Euroopa Parlamendi täiskogu selle hääletusel kinnitab. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

15.	Kui küsimuse menetlemisega jõutakse ilmselt esimesel lugemisel lõpule, tuleks kokkuleppe sõlmimise kavatsusest teatada nii vara kui võimalik.

Kokkulepe nõukogu ühise seisukoha etapil

16.	Kui Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel kokkuleppele ei jõuta, võib kontakte jätkata, et saavutada kokkulepe ühise seisukoha etapil.

17.	Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning kasutab konstruktiivselt oma algatusõigust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

18.	Kui sellel etapil jõutakse kokkuleppele, märgib asjaomase parlamendikomisjoni esimees kirjas COREPERi esimehele oma soovitust täiskogule nõukogu ühine seisukoht pärast selle kinnitamist nõukogus ning keelelis-õiguslikku kontrolli muudatusteta vastu võtta. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

TEINE LUGEMINE

19.	Nõukogu selgitab õigusakti vastuvõtmise põhjendustes võimalikult selgelt põhjusi, millest tulenevalt on ta ühise seisukoha vastu võtnud. Euroopa Parlament võtab oma teisel lugemisel neid põhjusi ning komisjoni arvamust võimalikult suurel määral arvesse.

20.	Enne ühise seisukoha edastamist püüab nõukogu Euroopa Parlamendi ja komisjoniga konsulteerides välja selgitada selle edastamise kuupäeva, et tagada õigusloomemenetluse maksimaalne tõhusus teisel lugemisel.

Kokkulepe Euroopa Parlamendi teise lugemise etapil

21.	Asjakohaseid kontakte jätkatakse niipea, kui nõukogu ühine seisukoht on Euroopa Parlamendile edastatud, et saavutada poolte seisukohtade parem mõistmine ja viia sellega õigusloomemenetlus võimalikult kiiresti lõpule.

22.	Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning esitab oma arvamuse eesmärgiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

23.

Kui mitteametlikel kolmepoolsetel läbirääkimistel jõutakse kokkuleppele, edastab COREPERi esimees asjaomase parlamendikomisjoni esimehele kirja teel üksikasjad kokkuleppe sisu kohta nõukogu ühise seisukoha muudatusettepanekute kujul. Kirjas märgitakse nõukogu valmisolekut nõustuda sellise tulemusega pärast keelelis-õiguslikku kontrolli, kui Euroopa Parlamendi täiskogu selle hääletusel kinnitab. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

LEPITUS

24.

Kui selgub, et nõukogul ei ole võimalik kõikide Euroopa Parlamendi teise lugemise muudatusettepanekutega nõustuda ja kui nõukogu on valmis esitama oma seisukoha, korraldatakse kolmas kolmepoolne kohtumine. Iga institutsioon määrab kooskõlas oma sisemise töökorraga kohtumisel osalejad ja määratleb oma läbirääkimismandaadi. Komisjon teatab mõlemale delegatsioonile võimalikult varajasel etapil oma kavatsustest seoses oma arvamusega Euroopa Parlamendi teise lugemise muudatusettepanekute kohta.

25.

Kolmepoolsed kohtumised toimuvad kogu lepitusmenetluse kestel eesmärgiga leida lahendused lahtistele küsimustele ja valmistada ette pinnast lepituskomitees kokkuleppele jõudmiseks. Kolmepoolsete kohtumiste tulemusi arutatakse institutsioonide koosolekutel, kus need ka võimaluse korral heaks kiidetakse.

26.	Lepituskomitee kutsub kokku nõukogu eesistuja kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga ning võttes arvesse asutamislepingu sätteid.

27.

Komisjon osaleb lepitusmenetluses ja teeb kõik vajalikud algatused selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada. Selliste algatuste seas võivad olla kompromisstekstide eelnõud, milles kajastuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohad, võttes arvesse komisjonile asutamislepinguga antud ülesandeid.

28.	Lepituskomiteed juhivad ühiselt Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja. Lepituskomitee koosolekuid juhatavad kaasesimehed kordamööda.

29.

Lepituskomitee koosolekute toimumisajad ja päevakorra määravad kindlaks kaasesimehed ühiselt, eesmärgiga tagada lepituskomitee tulemuslik töö kogu lepitusmenetluse vältel. Komisjoniga konsulteeritakse selleks ettenähtud ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad lepitusmenetluse sobivad toimumiskuupäevad ning teavitavad nendest komisjoni.

30.	Kaasesimehed võivad lepituskomitee mistahes koosoleku päevakorda võtta mitu eelnõu. Lisaks peamistele teemadele (nn B-punktid), mille osas ei ole veel kokkuleppele jõutud, võib lepitusmenetluse avada ja/või ilma aruteluta sulgeda muudel teemadel (nn A-punktid).

31.

Pidades kinni asutamislepingus sätestatud ajalistest piirangutest, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu võimalikult suurel määral arvesse ajakava planeerimisega seotud nõudeid, eelkõige nõudeid, mis tulenevad vaheaegadest institutsioonide tegevuses ja Euroopa Parlamendi valimistest. Igal juhul peab tegevuse vaheaeg olema võimalikult lühiajaline.

32.	Lepituskomitee koguneb vaheldumisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides, et tagada võimaluste, sealhulgas tõlkevõimaluste kasutamise võrdne jaotus.

33.

Lepituskomiteele tehakse kättesaadavaks komisjoni ettepanek, nõukogu ühine seisukoht ja komisjoni arvamus selle kohta, Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud ja komisjoni arvamus nende kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu delegatsioonide ühine töödokument. Töödokument peaks võimaldama kasutajatel kaalul olevaid küsimusi hõlpsasti kindlaks teha ja nendele selgelt viidata. Üldjuhul esitab komisjon oma arvamuse kolme nädala jooksul pärast Euroopa Parlamendi hääletustulemuse ametlikku kättesaamist ja hiljemalt lepitusmenetluse alguseks.

34.	Kaasesimehed võivad esitada tekste lepituskomiteele heakskiitmiseks.

35.	Kokkulepe ühise teksti osas koostatakse lepituskomitee koosolekul või selle järel kaasesimeeste vahelise kirjade vahetamise teel. Kirjade koopiad edastatakse komisjonile.

36.	Kui lepituskomitee saavutab ühise teksti osas kokkuleppe, esitatakse see pärast õiguslikku ja keelelist viimistlemist kaasesimeestele ametlikuks heakskiitmiseks. Erandjuhtudel võib tähtaegadest kinnipidamiseks esitada kaasesimeestele heakskiitmiseks ühise teksti eelnõu.

37.

Kaasesimehed edastavad heakskiidetud teksti Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ühiselt allkirjastatud kirja teel. Kui lepituskomitee ei suuda ühise teksti osas kokkuleppele jõuda, teavitavad kaasesimehed Euroopa Parlamendi presidenti ja nõukogu eesistujat sellest ühiselt allkirjastatud kirja teel. Selliseid kirju käsitletakse ametlike teadetena. Nende kirjade koopiad edastatakse teavitamise eesmärgil komisjonile. Lepitusmenetluse vältel kasutatud töödokumentidega on pärast menetluse lõppemist võimalik tutvuda iga institutsiooni dokumendiregistris.

38.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu peasekretariaadid tegutsevad ühiselt lepituskomitee sekretariaadina koostöös komisjoni peasekretariaadiga.

ÜLDSÄTTED

39.	Kui Euroopa Parlament või nõukogu peab vajalikuks laiendada asutamislepingu artiklis 251 sätestatud tähtaegu, teavitab ta sellest vastavalt teise institutsiooni presidenti või eesistujat ja komisjoni.

40.	Kui esimesel või teisel lugemisel või lepitusmenetluse käigus jõutakse kokkuleppele, viimistlevad kokkulepitud teksti Euroopa Parlamendi ja nõukogu keelelis-õiguslikud teenistused, tegutsedes tihedas koostöös ja vastastikusel kokkuleppel.

41.	Mistahes kokkulepitud teksti ei tehta muudatusi ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu selgesõnalise kokkuleppeta asjakohasel tasemel.

42.

Teksti viimistlemisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu erinevaid menetlusi, pidades eelkõige silmas institutsioonisiseste menetluste tähtaegu. Institutsioonid kohustuvad mitte kasutama õigusaktide keelelis-õiguslikuks viimistlemiseks ette nähtud aega arutelu taasalustamiseks sisuliste küsimuste üle.

43.	Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku nende institutsioonide poolt ühiselt ettevalmistatud tekstide ühise esitusviisi osas.

44.

Institutsioonid kohustuvad kaasotsustamismenetlusel vastu võetavates õigusaktides kasutama nii palju kui võimalik vastastikuselt vastuvõetavaid standardsätteid, eriti rakendamisvolituste kasutamise (kooskõlas nn komiteemenetluse otsusega (2)), õigusaktide jõustumise, ülevõtmise ja kohaldamise ning komisjoni algatusõiguse järgimise osas.

45.	Institutsioonid püüavad korraldada ühise pressikonverentsi, et teatada esimesel või teisel lugemisel või lepitusmenetluse käigus saavutatud õigusloomeprotsessi edukast tulemusest. Samuti püüavad nad välja anda ühiseid pressiteateid.

46.	Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kaasotsustamismenetluse teel õigusakti vastuvõtmist esitatakse tekst allkirjastamiseks Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ning nende institutsioonide peasekretäridele.

47.	Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale esitatakse tekst allkirjastamiseks nende vastavas keeles ning võimaluse korral allkirjastavad nad teksti ühisel tseremoonial, mis korraldatakse igakuiselt oluliste õigusaktide allkirjastamiseks meedia juuresolekul.

48.	Ühiselt allkirjastatud tekst edastatakse avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Avaldamine toimub harilikult kahe kuu jooksul pärast õigusakti vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.

49.

Kui üks institutsioon avastab tekstis (või mõnes keeleversioonis) kirja- või ilmse vea, teavitab ta sellest viivitamata teisi institutsioone. Kui viga puudutab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt veel vastu võtmata õigusakti, valmistavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu keelelis-õiguslikud teenistused tihedas omavahelises koostöös ette vajaliku paranduse. Kui viga puudutab õigusakti, mille üks või mõlemad nendest institutsioonidest on juba vastu võtnud ning sõltumata sellest, kas see on juba avaldatud või mitte, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu ühisel kokkuleppel vastu paranduse, mis koostatakse vastavalt kummagi institutsiooni asjakohasele menetlusele.

Kahe tuhande seitsmenda aasta juunikuu kolmeteistkümnendal päeval Brüsselis.

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

eesistuja

Euroopa Ühenduste Komisjoni nimel

eesistuja

(1) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(2) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23). Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 27.7.2006, lk 11).

30.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 145/15

SIDUV TARIIFIINFORMATSIOON

(2007/C 145/08)

Tolliasutuste nimekiri, kelle liikmesriigid on määranud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma või siduvat tariifiinformatsiooni andma, vastu võetud kooskõlas komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (1) artikli 6 lõikega 5, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (2).

Liikmesriik

Tolliasutus

AUSTRIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Zentralstelle für Verbindliche Zolltarifauskünfte

Vordere Zollamtsstraße 5

A-1030 Wien

BELGIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Centrale administratie der douane en accijnzen

Dienst Nomenclatuur (Tarief), Landbouw en Waarde

Cel BTI

North Galaxy — Gebouw A — 8ste verdieping

Koning Albert II laan 33

B-1030 Brussel

Administration centrale des douanes et accises

Service Nomenclature (Tarif), Agriculture et Valeur

Cellule RTC

North Galaxy Bâtiment A — 8ième étage

33, Avenue Albert II

B-1030 Bruxelles

BULGAARIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Агенция „Митници”

Централно Митническо Управление

ул. „Г. С. Раковски” No. 47

BG-София 1202

EESTI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Maksu-ja Tolliamet

Narva mnt 9j

EE-15176 Tallinn

HISPAANIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Departamento de Aduanas e Impuestos Especiales

Avda. Llano Castellano 17

E-28071 Madrid

HOLLAND

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Belastingdienst/Douane Rotterdam/kantoor Laan op Zuid

t.a.v. Afdeling bindende tarief inlichtingen

Postbus 50966

3007 BJ Rotterdam

Nederland

IIRIMAA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Office of the Revenue Commissioners

Classification Unit

Customs Procedures Branch

Government Offices

Nenagh

Co. Tipperary

Ireland

ITAALIA

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Agenzia delle Dogane

Ufficio Applicazione Tributi

Via Mario Carucci, 71

I-00143 Roma

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Kõik tolliasutused

KREEKA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

ΥΠΟΥΡΓΕΙΟ ΟΙΚΟΝΟΜΙΑΣ & ΟΙΚΟΝΟΜΙΚΩΝ

Γενική Γραμματεία Φορολογικών & Τελωνειακών Θεμάτων

Γενική Διεύθυνση Τελωνείων & Ειδικών Φόρων Κατανάλωσης

Διεύθυνση Δασμολογική ( Δ.17)

Τμήμα Α' (Δασμολογικό)

Ταχ.Δ/νση: Λεωφ. Αμαλίας 40

GR-105 58 Αθηνα

KÜPROS

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Τμήμα Τελωνείων

Υπουργείο Οικονομικών

Γωνία Μ. Καραολή και Γρ. Αυξεντίου

1096 Λευκωσία

Ταχ. Διεύθυνση: Αρχιτελωνείο

CY-1440 Λευκωσία

LÄTI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Valsts ieņēmumu dienests

Galvenā muitas pārvalde

11.novembra krastmala 17

LV-1841 Rīga

LEEDU

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos Finansų ministerijos

A. Jakšto g. 1/25,

LT-01105 Vilnius

LUKSEMBURG

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Direction des douanes et accises

B.P. 1605

L-1016 Luxembourg

MALTA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Binding Tariff Information Unit

Customs House

Valletta CMR 02

Malta

POOLA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Izba Celna w Warszawie

ul. Erazma Ciołka 14A

PL-01-443 Warszawa

PORTUGAL

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Direcção-Geral das Alfândegas e dos Impostos Especiais sobre o Consumo

Direcção de Serviços de Tributação Aduaneira

Rua da Alfândega, n.o 5

P-1149-006 Lisboa

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Kõik tolliasutused

PRANTSUSMAA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Direction générale des Douanes et Droits indirects, bureau E4,

8 rue de la Tour des Dames

F-75436 Paris cédex 09

ROOTSI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Tullverket

Box 12854

S-112 98 Stockholm

RUMEENIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Autoritatea Naţională a Vămilor

Strada Matei Millo, nr. 13, sector 1,

Bucureşti

SAKSAMAA

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Oberfinanzdirektion Cottbus

Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt Berlin

Grellstraße 18-24

D-10409 Berlin

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 10, 11, 20, 22, 23 kui ka gruppidest 86 kuni 92 ja 94 kuni 97

Oberfinanzdirektion Hamburg

Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt

Baumacker 3

D-22523 Hamburg

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 2, 3, 5, 9, 12 kuni16, 18, 24 ja 27, rubriikidest 3505 ja 3506 kui ka gruppidest 38 kuni 40, 45 ja 46

Oberfinanzdirektion Koblenz

Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt Frankfurt am Main

Gutleutstraße 185

D-60327 Frankfurt am Main

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 25, 32, 34 kuni 37 (v.a rubriikidest 3505 ja 3506), 41 kuni 43 ja 50 kuni 70

Oberfinanzdirektion Köln

Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt

Merianstraße 110

D-50765 Köln

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 17, 26, 28 kuni 31, 33, 47 kuni 49, 71 kuni 83 ja 93

Oberfinanzdirektion Nürnberg

Zolltechnische Prüfungs-und Lehranstalt München

Lilienthalstraße 3, 85570 Markt Schwaben

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 1, 4, 7, 8, 19, 21

Sophienstraße 6

D-80333 München

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 6, 44, 84 ja 85

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Kõik tolliasutused

SLOVAKKIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Colný úrad Bratislava

Oddelenie colných tarif

Mileticová 42

SK-824 59 Bratislava

SLOVEENIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Republika Slovenija

Ministrstvo za finance

Carinska uprava Republike Slovenije

Generalni carinski urad

Šmartinska 55

SLO-1523 Ljubljana

SOOME

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Tullihallitus — Tariffiyksikkö

Erottajankatu 2, PL 512

FIN-00101 Helsinki

Tullstyrelsen Tariffenhet

Skillnadsgatan 2, PB 512

FIN-00101 Helsingfors

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Tolliamet ja kõik tolliasutused

TAANI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Kõik piirkondlikud tolli- ja maksuasutused

TŠEHHI

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Celní ředitelství Praha

Washingtonova 7

CZ-113 54 Praha 1

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Celní ředitelství Praha

Oddělení závazných informací

Washingtonova 7

CZ-113 54 Praha 1

UNGARI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Vám- és Pénzügyőrség

Vegyvizsgáló Intézete

Hősök fasora 20-24

H-1163 Budapest

ÜHEND-KUNINGRIIK

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

HM Revenue and Customs

Frontiers, Duty Liability Team

2nd Floor, Alexander House

21 Victoria Avenue

Southend-on-Sea

Essex SS99 1AA

United Kingdom

(1) ELT L 253, 11.10.1993, lk. 1.

(2) ELT L 62, 1.3.2007, lk. 6.

30.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 145/20

Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu direktiivi 90/396/EMÜ (küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2007/C 145/09)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 26:1997 Otsesed gaasiküttel tarbevee soojendid, mis on varustatud atmosfääriõhul töötavate põletitega	—
	EN 26:1997/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (18.7.2001)
	EN 26:1997/A3:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007)
	EN 26:1997/AC:1998
CEN	EN 30-1-1:1998 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-1: Ohutus. Üldist	—
	EN 30-1-1:1998/A1:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.1999)
	EN 30-1-1:1998/A2:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2004)
	EN 30-1-1:1998/A3:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
	EN 30-1-1:1998/A2:2003/AC:2004
CEN	EN 30-1-2:1999 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-2: Ohutus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid	—
CEN	EN 30-1-3:2003+A1:2006 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-3: Ohutus. Klaaskeraamilise keeduplaadiga seadmetele	EN 30-1-3:2003	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007)
CEN	EN 30-1-4:2002 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-4: Ohutus. Ühe või mitme automaatjuhitava põletiga seadmed	—
CEN	EN 30-1-4:2002/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2007)
CEN	EN 30-2-1:1998 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 2-1: Energia säästmine. Üldist	—
	EN 30-2-1:1998/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
	EN 30-2-1:1998/A2:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (11.11.2005)
	EN 30-2-1:1998/A1:2003/AC:2004
CEN	EN 30-2-2:1999 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 2-2: Energiasäästlikkus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid	—
CEN	EN 88:1991 Gaasiseadmete rõhuregulaatorid sisselaskerõhul kuni 200 mbar	—
CEN	EN 88:1991/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.7.1997)
CEN	EN 89:1999 Gaasiküttega paagiveesoojendid sanitaarkasutusele	—
	EN 89:1999/A1:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.10.2000)
	EN 89:1999/A2:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (18.7.2001)
	EN 89:1999/A3:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007)
	EN 89:1999/A4:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2007)
CEN	EN 125:1991 Seadised gaasipõletusseadmete leegi kontrollimiseks. Termoelektrilised leegi kontrollseadised	—
CEN	EN 125:1991/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.7.1997)
CEN	EN 126:2004 Gaasitarvitite multiregulaatorid	EN 126:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
CEN	EN 161:2007 Automaatsed sulgeventiilid gaasipõletite ja gaasiseadmete jaoks	EN 161:2001	31.7.2007
CEN	EN 203-1:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 1: Üldised ohutusnõuded	EN 203-1:1992	31.12.2008
CEN	EN 203-2-1:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-1: Erinõuded. Avatud põletid ja wokipõletid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-2:2006 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-2: Erinõuded. Praeahjud	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-3:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-3: Erinõuded. Keetmisnõud	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-4:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-4: Erinõuded. Fritüürid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-6:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-6: Erinõuded. Veekeetmisseadmed karastusjookidele	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-8:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-8: Erinõuded. Prae- ja paellapannid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-9:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-9: Erinõuded. Massiivsed pinnad, soojendusalused ja restid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-11:2006 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-11: Erinõuded. Pastavalmistusmasinad	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 257:1992 Gaasiseadmete mehaanilised termostaadid	—
CEN	EN 257:1992/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.7.1997)
CEN	EN 297:1994 Gaas-keskküttekatlad. B11 ja B11BS tüüpi katlad, millel on atmosfääriõhul töötavad põletid nominaalsoojussisendiga mitte üle 70 kW	—
	EN 297:1994/A3:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (24.2.1998)
	EN 297:1994/A5:1998	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1998)
	EN 297:1994/A2:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (29.10.2002)
	EN 297:1994/A6:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (23.12.2003)
	EN 297:1994/A4:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (11.6.2005)
	EN 297:1994/A2:1996/AC:2006
CEN	EN 298:2003 Automaatsed gaasipõleti kontrollsüsteemid ventilaatoriga või ilma ventilaatorita gaasipõletitele ja gaasipõletusseadmetele	EN 298:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2006)
CEN	EN 303-3:1998 Küttekatlad. Osa 3: Gaas-keskküttekatlad. Katlakerest ja sundtõmbega põletist koosnev komplekt	—
	EN 303-3:1998/A2:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (11.6.2005)
	EN 303-3:1998/AC:2006
CEN	EN 303-7:2006 Küttekatlad. Osa 7: Gaasiküttega, sundtõmbepõleti keskküttekatlad nominaalse soojusväljundiga mitte üle 1000 kW	—
CEN	EN 377:1993 Määrdeained, mida kasutatakse nendes seadmetes ja vastavates juhtseadistes, kus on kasutusel põlevgaasid, välja arvatud seadmed, mis on konstrueeritud kasutamiseks tööstusprotsessides	—
CEN	EN 377:1993/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (11.6.2005)
CEN	EN 416-1:1999 Kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid. Osa 1: Ohutus	—
	EN 416-1:1999/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (18.7.2001)
	EN 416-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 416-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 416-2:2006 Väljaspool kodumajapidamist kasutamiseks mõeldud kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid. Osa 2: Ratsionaalne energiakulu	—
CEN	EN 419-1:1999 Kõrgele paigaldatavad soojust kiirgavad gaasikütteseadmed, mitte majapidamises kasutamiseks. Osa 1: Ohutus	—
	EN 419-1:1999/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (18.7.2001)
	EN 419-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 419-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (9.9.2003)
CEN	EN 419-2:2006 Kõrgele paigaldatavad soojustkiirgavad väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasikütteseadmed. Osa 2: Energiasäästmine	—
CEN	EN 437:2003 Katsetamisgaasid. Proovirõhud. Tarvitite kategooriad	EN 437:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (23.12.2003)
CEN	EN 449:2002 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Kodumajapidamises kasutatavad heitgaasita ruumisoojendid (kaasa arvatud difuussed katalüütilised põlemissoojendid) /	EN 449:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (2.7.2003)
CEN	EN 461:1999 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Majapidamises mittekasutatavad lõõrita kütteseadmed, mis ei ületa 10 kW, ruumide kütmiseks	—
CEN	EN 461:1999/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
CEN	EN 483:1999 Gaas-keskküttekatlad. C tüüpi katlad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 70 kW	—
	EN 483:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 483:1999/A2:2001/AC:2006
CEN	EN 484:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Eraldipaiknevad gaasipliidid, kaasa arvatud välisgrilliga	—
CEN	EN 497:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Polüfunktsionaalsed keedupõletid õues kasutamiseks	—
CEN	EN 498:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Välisgrillid	—
CEN	EN 509:1999 Dekoratiivsed kütuseefektiga gaasiseadmed	—
	EN 509:1999/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
	EN 509:1999/A2:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN 521:2006 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Veeldatud bensiiniaurude rõhul töötavad portatiivsed seadmed	EN 521:1998	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2006)
CEN	EN 525:1997 Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW	—
CEN	EN 549:1994 Kummimaterjalid gaasiseadmete tihenditele ja membraanidele	EN 279:1991 EN 291:1992	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1995)
CEN	EN 613:2000 Iseseisvad gaasiküttega konvektsioonkütte seadmed	—
CEN	EN 613:2000/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (23.12.2003)
CEN	EN 621:1998 Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita	—
CEN	EN 621:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 624:2000 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Vedelate naftagaaside ruumisoojendamise seadmed hermeetilises ruumis paigaldamiseks sõidukitesse ja laevadesse	—
CEN	EN 625:1995 Gaas-keskküttekatlad. Erinõuded sooja tarbevett tootvatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW	—
CEN	EN 656:1999 Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 70 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 300 kW	—
CEN	EN 676:2003 Automaatsed sundtõmbega põletid gaaskütustele	EN 676:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (8.4.2004)
CEN	EN 677:1998 Gaas-keskküttekatlad. Erinõuded kondenseerivatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW	—
CEN	EN 732:1998 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Absorptsioonkülmutid	—
CEN	EN 751-1:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 1: Anaeroobsed ühenduskompaundid	—
CEN	EN 751-2:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 2: Mittekõvenevad ühenduskompaundid	—
CEN	EN 751-3:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 3: Kuumutamata PTFE teibid	—
CEN	EN 751-3:1996/AC:1997
CEN	EN 777-1:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 1: Süsteem D, ohutus	—
	EN 777-1:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-2:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 2: Süsteem E, ohutus	—
	EN 777-2:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-2:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-2:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-3:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 3: Süsteem F, ohutus	—
	EN 777-3:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-3:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-3:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-4:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 4: Süsteem H, ohutus	—
	EN 777-4:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-4:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-4:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 778:1998 Kodumajapidamises kasutatavad sundkonvektsiooniga gaasiküttel õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 70 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita	—
CEN	EN 778:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1020:1997 Gaasiküttel töötavad sundkonvektsiooniga õhusoojendid, mis pole ette nähtud kasutamiseks kodumajapidamises. Nende soojuse netosisendväärtus on alla 300 kW ja need õhusoojendid on varustatud põlemisõhku ja/või põlemisjääkgaase teisaldava ventilaatoriga	—
CEN	EN 1020:1997/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1106:2001 Gaasikütteseadmete käsijuhitavad kraanid	—
CEN	EN 1196:1998 Kodumajapidamises ja väljaspool seda kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid. Lisanõuded kondenseerivatele õhusoojenditele	—
CEN	EN 1266:2002 Autonoomsed gaasiküttel töötavad soojendid, mis sisaldavad ventilaatorit, mis aitab kaasa põlemiseks vajaliku õhu ja/või heitgaaside transportimisele	—
CEN	EN 1266:2002/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2006)
CEN	EN 1319:1998 Kodumajapidamises kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid sisendvõimsusega mitte üle 70 kW	—
	EN 1319:1998/A2:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.10.2000)
	EN 1319:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1458-1:1999 Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 1458-2:1999 Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 1596:1998 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Teisaldatavad ja kaasaskantavad sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid, mida kasutatakse väljaspool kodumajapidamist	—
CEN	EN 1596:1998/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
CEN	EN 1643:2000 Gaasipõletite ja gaasiseadmete automaatsulgeklappide klapiproovimissüsteemid	—
CEN	EN 1854:2006 Gaasipõletite ja gaasiseadmete rõhu sensorseadised	EN 1854:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (4.11.2006)
CEN	EN 12067-1:1998 Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõleti seadmetes. Osa 1: Pneumaatilised tüübid	—
CEN	EN 12067-1:1998/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (23.12.2003)
CEN	EN 12067-2:2004 Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõletusseadmetes. Osa 2: Elektroonilised tüübid	—
CEN	EN 12078:1998 Gaasipõletite ja gaasiseadmete nullrõhu regulaatorid	—
CEN	EN 12244-1:1998 Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12244-2:1998 Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia säästmine	—
CEN	EN 12309-1:1999 Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12309-2:2000 Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 12669:2000 Gaasiküttega otsetoime kuumaõhupuhurid kasutamiseks kasvuhoonete ja kõrvalruumide kütmiseks	—
CEN	EN 12752-1:1999 Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12752-2:1999 Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 12864:2001 Madala survega mittereguleeritavad regulaatorid, mille väljundsurve on maksimaalselt väiksem või võrdne 200 mbar-iga, mille võimsus on väiksem või võrdne 4 kg/h ning seonduvad ohutusseadmed butaani, propaani või nende segude suhtes	—
	EN 12864:2001/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
	EN 12864:2001/A2:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2006)
CEN	EN 13278:2003 Avatud esiosaga autonoomsed gaasküttekehad ruumide kütmiseks	—
CEN	EN 13611:2000 Gaasipõletite ja gaasikütteseadmete ohutus- ja juhtseadmed. Üldnõuded	—
CEN	EN 13611:2000/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN 13785:2005 Regulaatorid, mille võimsus on kuni 100kg/h (kaasa arvatud) ja maksimaalne nominaalne väljundrõhk kuni 4 bar (kaasa arvatud), v.a. standardis EN 12864 kajastatud, ja nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele	—
CEN	EN 13785:2005/AC:2007
CEN	EN 13786:2004 Automaatsed ümberlülitusventiilid, mille maksimaalne väljundrõhk on kuni 4 bar (kaasa arvatud) ja võimsus kuni 100kg/h (kaasa arvatud) ning nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele	—
CEN	EN 13836:2006 Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 300 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 1 000 kW	—
CEN	EN 14438:2006 Gaasküttega küttekaminasüdamikud enam kui ühe ruumi kütteks	—
CEN	EN 14543:2005 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Rõdude küttekehad. Lõõrita soojust kiirgavad küttekehad kasutamiseks välistingimustes või piisava ventilatsiooniga ruumides	—
CEN	EN 15033:2006 Majasisesed hermeetilised veesoojendusseadmed sanitaarse kuuma vee tootmiseks mootorsõidukitele ja paatidele mõeldud LPG kütuse abil	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel. (33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 145

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 30. juuni 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused, suunised ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Nõukogu
2007/C 145/01	Nõukogu resolutsioon, 25. juuni 2007, mis käsitleb ühenduse uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat (2007–2012)	1

	II Teatised
	ÜHISAVALDUSED
	Euroopa parlament Nõukogu Komisjon
2007/C 145/02	Kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlev ühine deklaratsioon (EÜ asutamislepingu artikkel 251)	5

	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2007/C 145/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4693 — Veolia/Sulo) ( 1 )	10

2007/C 145/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4663 — voestalpine/Böhler-Uddeholm) ( 1 )	10

2007/C 145/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4704 — Bridgepoint/Gambro Healthcare) ( 1 )	11

2007/C 145/06	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	12

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2007/C 145/07	Euro vahetuskurss	14

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2007/C 145/08	Siduv tariifiinformatsioon	15

2007/C 145/09	Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu direktiivi 90/396/EMÜ (küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )	20

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 145/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4771 — Veritas/Golden Gate/Goldman Sachs/Aeroflex) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	31

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	21.3.2007
Abi number	NN 53/06
Liikmesriik	Malta
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Għajnuna mil-Istat (obbligi ta' servizz pubbliku) għall-operaturi tal-karozzi tal-linja f'Malta
Õiguslik alus	Ftehim bejn il-Gvern ta' Malta u l-ATP ta' l-1995
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Avaliku teenuse eest makstav hüvitis
Abi vorm	Avaliku teenuse eest makstav hüvitis
Eelarve	1,25–2,0 miljonit MTL
Osatähtsus	100 %
Kestus	—
Majandusharud	Sõitjate bussivedu
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Il-Gvern Malti
Muu teave	—

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3505
JPY	Jaapani jeen	166,63
DKK	Taani kroon	7,4422
GBP	Inglise nael	0,674
SEK	Rootsi kroon	9,2525
CHF	Šveitsi frank	1,6553
ISK	Islandi kroon	84,26
NOK	Norra kroon	7,9725
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5837
CZK	Tšehhi kroon	28,718
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	246,15
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6963
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,7677
RON	Rumeenia leu	3,134
SKK	Slovakkia kroon	33,635
TRY	Türgi liir	1,774
AUD	Austraalia dollar	1,5885
CAD	Kanada dollar	1,4245
HKD	Hong Kongi dollar	10,5569
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7502
SGD	Singapuri dollar	2,0664
KRW	Korea won	1 247,73
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,5531
CNY	Hiina jüaan	10,2816
HRK	Horvaatia kuna	7,3035
IDR	Indoneesia ruupia	12 201,77
MYR	Malaisia ringit	4,6626
PHP	Filipiini peeso	62,461
RUB	Vene rubla	34,807
THB	Tai baht	42,615