28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/1

1.1

Käesolevas arvamuses väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma seisukohta Euroopa Komisjonile (1) esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku kohta, mille eesmärk on CEIESi (majandus- ja sotsiaalvaldkonna statistilise teabe Euroopa nõuandekomitee) ümberkujundamine.

1.2

CEIES on selle loomisest alates toiminud nõuandva organina, edendades statistika koostajate ja kasutajate dialoogi ühenduse tasandil.

1.3

Komisjon rõhutab oma seletuskirjas, et komitee reformiga seoses peetud nõupidamiste käigus ilmnes mitu ühist eesmärki:

2.1

Komisjoni otsuse ettepanekuga luuakse uus CEIES ning artiklis 1 nimetatakse see ümber “ühenduse statistilise teabe poliitika Euroopa nõuandekomiteeks”. Ettepanekus sedastatakse, et uus komitee abistab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ühenduse statistilise teabe poliitika strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide kooskõlastamisel.

2.2

Komiteel peab olema otsustav roll ühenduse statistikaprogrammi koostamisel. Komisjon konsulteerib komiteega ning komitee avaldab arvamust järgmiste küsimuste kohta:

2.3

CEIESi ülesanne on ka suunata komisjoni tähelepanu valdkondadele, kus võib olla vajalik arendada uusi statistilisi tegevusi. Samuti annab CEIES komisjonile nõu, kuidas paremini täita teabe kasutajate kvaliteedivajadusi.

2.4

Euroopa Komisjoni, nõukogu ja komisjoni taotlusel avaldab komitee arvamust järgmiste küsimuste kohta:

2.5

Komiteel on õigus esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ka aruandeid kasutajate nõudmiste ja andmeesitajate kantavate kulutuste kohta.

2.5.1

Komisjon peab kord aastas aru andma selle kohta, kuidas ta on komitee arvamusi arvesse võtnud.

2.6

Komisjoni otsuse eelnõuga vähendatakse CEIESi liikmete arvu 79 liikmelt 25-le. Artiklis 4 sedastatakse, et 14 komitee liiget määrab komisjon pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Iga liikmesriik nimetab kaks kandidaati, kellel on põhjalikud teadmised statistika valdkonnas. Samal ajal püüab komisjon tagada, et tema 14 esindajat kajastavad õiglaselt kodanikuühiskonda, sealhulgas teadusringkondi, ning hõlmavad piisavalt ühenduse statistikaprogrammiga kaetud erinevaid statistikavaldkondi.

2.6.1

Kümme liiget määratakse otse nende organite poolt, kuhu nad kuuluvad:

2.6.2

Eurostati peadirektor on CEIESi liige oma ameti tõttu.

2.7

Üks uusi reformiga sisseviidavaid elemente on võimalus moodustada ajutisi töörühmi, mida juhib CEIESi liige ning mis moodustatakse eriti keerukaid statistikaküsimusi käsitlevate arvamuste koostamiseks.

2.8

Komisjoni otsuse ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks varasem nõukogu otsus 91/116/EMÜ.

3.1

Üks küsimus, mis tekkis Euroopa Liidu laienemisega 27 liikmesriigini ning mida tunnistab CEIES ise, on CEIESi reformimise vajadus. Selline organ peab võimalikult hästi esindama mitte ainult erinevaid riiklikke olukordi, vaid ka Euroopa kasutajate ja koostajate vajadusi.

3.2

CEIESi strateegilise rolli tugevdamine prioriteetide seadmisel ja hindamisel ning talle ajutiste töörühmade moodustamise võimaluse andmine on suur samm vastutuse ja vahendite andmise suunas, mida ta väärib.

3.3

Väiksema ja tõhusama komitee loomise eesmärk väärib heakskiitu, kuid hoolikalt tuleb tagada selle liikmete sõltumatus, autoriteetsus ja neutraalsus. Seetõttu tekitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees hämmeldust komitee uus koosseis. EMSK leiab, et statistika koostajate ja kasutajate dialoogi edendamiseks peaks kõnealuse komitee institutsiooniline esindatus olema väiksem.

3.4

Lisaks ei kajasta koosseis korrektselt selliste institutsioonide seisukohti, nagu Euroopa Parlament või Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mis esindavad väga erinevaid poliitilisi seisukohti ja huvirühmi.

3.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu organ, mis vastutab kodanikuühiskonna erinevate majandus- ja ühiskonnaelu alade ning kodanikuühiskonna osalejate esindamise eest. Asjaolu, et sarnaselt teiste Euroopa Liidu institutsioonidega esindab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed Euroopa nõuandekomitees vaid üks liige, näib vähendavat tema tähtsust Euroopa Liidu nõuandva organina.

3.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rolli ja ainulaadse koosseisu tõttu peaks tal olema konsulteerimisetapis suurem mõju, et kajastada lisaks komitee institutsioonilisele rollile ka tema võimet väljendada Euroopa kodanikuühiskonna seisukohti.

3.7

Otsuse ettepanekus näivad kodanikuühiskonda esindavat 14 komisjoni nimetatud liiget, ilma et oleks täpsustatud kõnealuste erinevate Euroopa assotsiatsioonide valikukriteeriume. Lisaks neile kuuluvad koosseisu kümme institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja Eurostati esindajat.

3.8

Seega toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee CEIESi reformi, kuid kutsub komisjoni ettepanekus tunnustama ja suurendama komitee nõuandvat rolli ühenduse statistilise teabe valdkonnas.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/3

1.1

Praktiliselt on tegemist vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ tütardirektiivi ettepanekuga. Kõnealune raamdirektiiv määratleb strateegia vee keemilise saastamise vastu võitlemiseks. Keemiline saastus võib häirida veeökosüsteeme, põhjustades elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist. Saasteained võivad toiduahelas koguneda ning inimesed võivad veekeskkonna saasteainetega kokku puutuda kalu või mereande süües, vett juues ja ka spordi või harrastustega tegeldes.

1.2

Samuti tuleb rõhutada, et saasteained säilivad keskkonnas veel palju aastaid pärast nende keelustamist, nad võivad kanduda kaugele ja levida piirkondades, mis esialgu ei näigi olevat saastatud.

1.3

Selliste saasteainete allikad on väga erinevad: kodused majapidamistööd, põllumajandus, jäätmepõletus, tööstus jne.

1.4

Esimese sammuna esitas Euroopa Komisjon prioriteetsete ainete nimistu (otsus 2455/2001/EÜ), milles on 33 ühenduse tasandil reguleeritavat ainet. Direktiivi ettepaneku eesmärk on kindlustada vajalik kaitse veekeskkonda ohustavate või veekeskkonna kaudu avalduvate riskide vastu, mida põhjustavad need 33 prioriteetset ainet ja teatavad muud saasteained.

1.5

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse direktiivi ettepanekus keskkonnakvaliteedi standardid. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on vastu võetud mitmed ühenduse õigusaktid, mis sisaldavad heitmete piiramise meetmeid, mis on vajalikud kõnealuste standardite täitmiseks.

1.6

Ettepanek toob samuti kaasa mõne olemasoleva tütardirektiivi kehtetuks tunnistamise, eelkõige teaduse ja tehnika edusammudega arvestamiseks ning selleks, et vaatluse alla võtta ka need saasteained, mida seni pole käsitletud.

2.1

Euroopa Komisjon esitab ja ühendab kaks mõõtmise kriteeriumit:

2.2

Seega töötati välja keskkonnakvaliteedi standard, mis ei põhine üksnes suurimal lubatud kontsentratsioonil, vältimaks akuutsest kokkupuutest tingitud tõsiseid pöördumatuid tagajärgi ökosüsteemidele lähiaja perspektiivis, vaid ka aasta keskmisel põhinev keskkonnakvaliteedi standard, et vältida akuutse toimeta jätkuva saastamise pöördumatuid tagajärgi pikemas perspektiivis.

2.3

Komisjon teeb ettepaneku, et enamike ainete puhul peaks standardid kehtima saasteainete tasemele pinnavees. Komisjon märgib siiski, et mõnede ainet puhul, mis võivad koguneda toiduahelasse, ei pruugi pinnaveele kohalduvad piirangud olla piisavad kaudse toime ja teisese mürgistuse vältimiseks. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku, et kolme niisuguse aine (heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen ja elavhõbe) puhul peaksid elustiku keskkonnakvaliteedi standardid sätestama liikmesriigid.

3.1

Komisjon teeb ettepaneku, et keskkonnakvaliteedi standardid veepoliitika valdkonnas tuleks määratleda ühenduse tasandil, tagamaks keskkonnakaitse sama tase kõigis liikmesriikides ning pakkumaks võrdseid tingimusi kõigile ettevõtjatele. Üldjoontes leiab komisjon, et olemasolevad saaste kontrollimise meetmed peaksid olema sobivad, et võimaldada liikmesriikidel pidada kinni kvaliteedistandarditest. Kui on vaja lisameetmeid, siis peaks olema liikmesriikide pädevuses sobivate kontrollimeetmete lisamine meetmeprogrammi, mis tuleb luua iga vesikonna jaoks kooskõlas raamdirektiivi 1000/60/EÜ artikliga 11.

4.1

Direktiivi põhielemendid on järgmised:

5.1

Ollakse üksmeelel, et veekogude saastamist ohtlike ainetega, mis võivad esile kutsuda raskeid pöördumatuid tagajärgi, tuleb vältida.

5.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab oluliseks, et komisjon suudaks järjekindlalt ja teaduslikel alustel tuvastada viivitamatult kõik ained, mis võivad põhjustada kahjulikku saastet pinnavees, ning luua mõistlikke standardeid niisuguste ainete maksimaalseks tasemeks, lubatuna kas üksikult või koos. Komitee võtab kõnealusesse ettepanekusse lisatud prioriteetsete ainete esialgse nimistu ja standardid teadmiseks ja toetab neid. Komitee soovitab astuda samme iga-aastase ulatusliku, teadusliku ja läbipaistva hindamise läbiviimiseks, et tuvastada, kas nimistusse tuleks lisada uusi aineid või kas mõnele ainele on vaja kehtestada uued lubatud piirmäärad. Eriti peaks komisjon uurima teisi aineid, mida on määratletud prioriteetsena Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPAR) või muude asjaomaste rahvusvaheliste kokkulepetega.

5.3

Komitee on mures, et pliile, niklile ja nende ühenditele ei ole kehtestatud kindlaid standardeid. Sellealast tööd tuleks käsitada prioriteetsena ning kehtestada sobivad piirväärtused võimalusel nii, et need oleks võimalik lisada kõnealusesse direktiivi enne selle lõplikku vormistamist.

5.4

Veekvaliteedi parandamise peamine eesmärk on kaitsta elustikku ja toiduahelat kuni inimesteni, inimesed kaasa arvatud. Kui kõikide saasteainete taset elustikus oleks võimalik mõõta usaldusväärselt, järjepidevalt ja tõhusalt, oleks parem standardeid kehtestada ja sel viisil järelevalvet teostada. Kuid üldjoontes on see keeruline ja enamike prioriteetsete ainete puhul on praegu praktilisem ja tavaliselt piisavalt usaldusväärne kehtestada standardid pinnavees maksimaalselt lubavale kontsentratsioonile. (Ettepanek võtta vastavuse üle peetava järelevalve aluseks aastane keskmine ja maksimaalne lubatud kontsentratsioon, on realistlik, hästi kehtestatud ja täiesti õigustatud).

5.5

Siiski võivad mõned toksilised ained koguneda toiduahelasse. Nende ainete puhul ei taga pinnavee standardid üksi piisavat kaitset toksiliste toimete vastu. Nimetatud ainete puhul on soovitav kehtestada standard, mille alus on aine maksimaalne lubatud kontsentratsioon kalade, molluskite ja koorikloomade koes ja muus elustikus, nagu on kehtestatud komisjoni ettepanekus. Sellised ained on heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen ja metüülelavhõbe. Tulevikus võivad lisanduda teised ained. Veel ei ole sel viisil standardite kehtestamiseks täielikult heaks kiidetud meetodit ning seetõttu teeb komisjon vaid ettepaneku lubada liikmesriikidel kehtestada niisugused standardid seni selgelt tuvastatud kolme aine jaoks.

5.6

Praegusi teadmisi arvestades tuleb sellega nõustuda. Siiski innustab EMSK komisjoni jätkama edasiste teaduslike analüüside toetamist mõnede toksiliste ainete bioakumulatsiooni kohta ning olema valmis liikuma edasi elustikus esinevate toksiliste ainete maksimaalsete tasemete standardite ulatuslikumas kasutamiseks niipea, kui teaduslikud andmed ja järelevalvemeetodid on kindlamad. Seni tuleks kehtestada järelevalve, mis tagaks, et saastetase setetes ja elustikus ei tõuseks.

5.7

Inimtegevuse tagajärjel tekkinud heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku koostamine, et määratleda saastamise vähendamise või lõpetamise eesmärkide saavutamist, on asjakohane. Loodusliku reostuse kohta on raske koostada täielikku andmikku. Siiski võiks mõnel juhul tulla kasuks loodusliku reostuse ja inimtegevuse tagajärjel tekkinud reostuse vahelise seose määratlemine.

5.8

Andmikuga seoses tuleks vältida vasturääkivusi ja muude pinnavee kaitse valdkonnas olemas olevate vahendite dubleerimist.

5.9

Standardite ületamist lubavate siirdealade küsimuse käsitlus on realistlik, kuid seda ei saa pidada täiesti rahuldavaks. Üldiselt näib olevat raske tagada seda, et ei mõjutata ülejäänud vete keskkonnakvaliteeti. Standardite ületamist lubavate siirdealade põhimõtte rakendamisel tuleks välja töötada täpsed meetodid siirdealade määratlemiseks ja reostuse mõõtmiskohtade kindlakstegemiseks.

5.10

Tähelepanu tuleks juhtida neile ELi naaberriikidele, mille territooriumidelt saavad alguse arvukad jõed, mis voolavad Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile, või kus asuvad järved, mille kaldad on osaliselt mõne liikmesriigi alal. Kui väljaspool ELi piire asuvad riigid ei kaitse oma veekogusid, siis on ka liikmesriikide jõupingutused asjata ja 2015. aastaks seatud eesmärke ei pruugita saavutada. Neile asjaoludele tuleks mõelda direktiivi rakendamise hindamisel. Lisaks käsitletakse kõnealust küsimust rammdirektiivi artiklis 12.

6.1

Ajakava: vastavalt direktiivi ettepaneku artikli 4 lõikele 5 peab aastal 2025 olema lõpetatud heitmete keskkonda laskmine ning ohtlike prioriteetsete ainete turustamine. Keskkonnakvaliteedi eesmärgid tuleb aga vastavalt vee raamdirektiivile saavutada aastaks 2015. See lõpptähtaeg võib mõnedel juhtudel osutuda raskelt saavutatavaks, eelkõige tütardirektiivi hilinenud vastuvõtmise tulemusena. Seetõttu on vajalik, et liikmesriigid teeksid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kõik mis võimalik, arvestades sellega, et teatavate üksikute asjaolude puhul on võimalik rakendada ajutisi vabastusi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab komisjonil jälgida rakendamisel tehtud edusamme ning olla valmis soovitama edasisi meetmeid, mille abil oleks võimalik kuni ettenähtud kuupäevani tagada võimalikult ulatuslik nõuetest kinnipidamine, tehes seejuures minimaalselt erandeid.

6.2.1

Euroopa Komisjoni teatises (punkt 3) antakse üsna optimistlik ülevaade liikmesriikide käsutuses olevatest õigusvahenditest, mis on vajalikud vee raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks prioriteetsete ainete osas, eriti kuna mõned olulised saasteallikad ei ole asjakohaste eeskirjadega reguleeritud, nt majapidamistoodete kasutamisel ja teenuste osutamise tagajärjel tekkinud hajusaaste, mille jaoks tuleks koostada uus tooteid käsitlev direktiiv.

6.2.2

Sellistes tingimustes ei ole reaalne eeldada, iga liikmesriik võib kehtestada uusi sätteid, mis ei pruugi omavahel kooskõlas olla, eriti kui need tõenäoliselt asendatakse uute Euroopa õigusaktidega.

6.3.1

Direktiivi vastuvõtmine tooks endaga kaasa joogivee võtmiseks kasutatavate pinnaveekogude kvaliteedi kohta käiva direktiivi 75/440/EÜ kehtetuks muutmise. Õigusaktide muutmisel tuleks säilitada uue direktiivi ja joogivett käsitleva direktiivi (2) vaheline kooskõla.

6.4.1

Direktiivi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude toetamiseks ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks kogu Euroopas on tarvis ühtsemaid ja usaldusväärsemaid järelevalvestandardeid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ootab huviga uusi ettepanekuid veega seonduva teabe Euroopa süsteemi (Reporting Water Information System for Europe) kohta. Kõnealused ettepanekud on kavas peagi esitada. Komitee loodab, et nimetatud ettepanekuid on võimalik kasutada selleks, et üksikasjalikult jälgida direktiivi rakendamist prioriteetsete ainete puhul.

7.1

Tuleb tagada kooskõla käesoleva direktiivi ja REACHi sätete vahel, vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon põhimõtteliselt ennetas REACHi paketi alaste läbirääkimiste edu ning selle rakendamist. Uute keemiliste ainete turuleviimisel tuleb arvestada keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas.

8.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub prioriteetsete ainete esialgse nimistuga ning selleks soovitatud standarditega. Siiski nõuab komitee, et koostataks praegu veel puuduvad standardid plii ja nikli kohta ning kehtestataks menetlus nii nimistu kui standardite regulaarseks kontrollimiseks, et seda vajadusel viivitamatult ja kõige tõhusamal moel ajakohastada.

8.2

EMSK kiidab direktiivi ettepaneku üldjoontes heaks.

8.3

Keskkonnakvaliteedi eesmärkide saavutamine aastaks 2015 kujutab endast väljakutset. EMSK kutsub liikmesriike üles tõhustama oma pingutusi kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

8.4

Komitee rõhutab vajadust töötada välja teabevahetus- ja kontrollisüsteem liikmesriikide tegevuse jälgimiseks kõnealuse direktiivi rakendamisel ja selle eesmärkide saavutamisel. Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni Euroopa vee teemalise andmesüsteemi loomise algatuse (Water Information System for Europe (WISE)).

8.5

Komitee soovitab jälgida seda, et uus ettepanek oleks kooskõlas praegu kehtivate seaduste tekstidega ning et võetaks vastu asjakohased ELi õigusaktid mõnede reostusallikate kohta, mida praegu kehtivates õigusaktides ei käsitleta (nt majapidamistoodete kasutamise tagajärjel tekkinud hajusaaste).

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/6

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja komisjoni olukorrakirjeldus kattub: bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on vajalik ja keskne ülesanne, mis ei tulene mitte ainult eetilisest ja moraalsest kohustusest. On ka piisavalt majanduslikke põhjuseid, mis nõuavad kiiremat ja edukamat tegutsemist. Ökosüsteemi teenuste vähenemisest tulenev majanduslik kahju on juba praegu hinnanguliselt sadu miljardeid eurosid. See on raiskamine, mida meie rahvamajandused endale lihtsalt lubada ei saa.

1.2

Liikide kadumine Euroopas on viimastel aastakümnetel langetatud miljonite üksikute väärtushinnanguliste otsuste tagajärg, valdav enamus neist otsustest on langetatud tulenevalt olemasolevatest seadustest. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustes on ebaseaduslikel meetmetel väga väike osa.

1.3

Kahjuks on bioloogilise mitmekesisuse areng olnud vaatamata poliitilistele lubadustele jätkuvalt negatiivne, mille põhjus ei ole oskamatus liikide kadumisega toime tulla. Senini puudus poliitiline tahe pikka aega hädavajalikuks peetud meetmete reaalseks rakendamiseks. Kogemused Natura 2000 võrgustikuga kõnelevad iseenda eest.

1.4

Komisjon toob teatises välja õiged põhjused: “juhtimisvead ja looduskapitali ning ökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse tunnistamata jätmine tavapärases majandusteaduses”. See ning asjaolu, et bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise eetilist ja moraalset põhjust käsitletakse kavandamisel ja poliitilisel hindamisel teisejärgulisena, on viinud praeguseks olukorra teravnemiseni.

1.5

Vajaduste ja tegelikkusse vahel on väga suured lõhed, mis tuleb kõrvaldada, kui ei taheta usaldusväärsust kaotada.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab tegevuskava esitamist ning peab selles nimetatud 160 (!) meedet mõttekaks. Enamik neist ei ole kindlasti mitte uued, vaid juba aastakümneid päevakorras. Tulevik näitab, kas kõnealuse tegevuskava esitamise kaudu leiab poliitika lõpuks tõesti nii palju jõudu, et toime tulla vajalikuks tunnistatud “oluliste muudatuste tegemisega”, või saavad tõeks paljude looduskaitsjate kartused, et poliitikud külvavad ühiskonnapoliitiliselt tundliku valdkonna taas üle ainult sõnadega, milleks need ka jäävad.

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee näeb komisjoni teatises keskse kriitikapunktina asjaolu, et strateegiliselt ei käsitleta komitee 18. mai 2006. aasta ettevalmistavas arvamuses (1) tõstatatud küsimust, miks on vajaduste, lubaduste ja tegelikkuse vahel sedavõrd suured lõhed. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab kahetsust, et nimetatud probleem on komisjoni teatisest ja tegevuskavast peaaegu täielikult välja jäetud.

1.8

Seetõttu peab EMSK eriti vajalikuks neljanda poliitikavaldkonna “Teadmiste pagas ”prioriteetsena käsitlemist, et nii kodanikud kui poliitikud teadvustaksid nende tegevuse tegelikke tagajärgi.

1.9

Tähelepanu tuleks juhtida vajadusele aidata Euroopa Liidu naaberriikidel tugevdada nende bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning vältida olukordi, kus EL või liikmesriik kaasfinantseerib projekte, mis võivad viia bioloogilise mitmekesisuse hävimiseni ELi mittekuuluvates Euroopa riikides.

1.10

EMSK toetab komisjoni kirjeldatud Euroopa Liidu globaalse vastutuse kontseptsiooni. Samas kui Euroopa Liit ja liikmesriigid kasutavad vähem kui 0,0004 % oma majandusjõust nimetatud globaalseteks bioloogilise mitmekesisuse arendamis- ja kaitsmismeetmeteks, kasvab praegu jätkuvalt nende vastutus globaalsete bioloogilise mitmekesisuse häirete (nt troopilised metsad) eest. Tulevikus võib biokütuse turu areng põhjustada olukorra edasist teravnemist.

1.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab puuduseks, et tegelik tegevuskava on vaid tehniline lisa ja seega kättesaadav ainult inglise keeles eraldi SEK-dokumendina. Komitee kutsub komisjoni üles tõlkima tegevuskava kõigisse ametlikesse keeltesse ja seda laialdaselt levitama nii internetis kui paberkandjal.

1.12

Järelevalvet tegevuskava eesmärkide saavutamise üle peab teostama olemasolev bioloogilise mitmekesisuse ekspertgrupp. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab siinkohal tungivalt vajalikuks kodanikuühiskonna jõulisemat kaasamist.

2.1

Pärast seda, kui EL juba 1998. aastal bioloogilise mitmekesisuse strateegias sõnasõnalt bioloogilise mitmekesisuse hävimise “tohututele mõõtmetele ”viitas, leppisid ELi riigi- ja valitsusjuhid 2001. aastal kokku bioloogilise mitmekesisuse “dramaatilise ”vähenemise (ELis) peatamises aastaks 2010 (2). Nimetatud Euroopa Ülemkogul anti Euroopa avalikkusele lubadus taastada looduslikud elupaigad ja süsteemid.

2.2

Kõnealuses teatises, milles esitatakse tegevuskava bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, kirjeldab komisjon taas kord põhjalikult ja muljetavaldavalt praegust olukorda bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, õigemini bioloogilise mitmekesisuse pideval vähenemisel. Kõnealune vähenemine on jätkuvalt äärmiselt murettekitav, mida näitavad ka kõik Euroopa Keskkonnaagentuuri uuringud ning ohustatud looma- ja taimeliikide nn punased nimekirjad riiklikul tasandil. Komisjon teeb teatises kindlaks, et eesmärgist peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine aastaks 2010 ollakse veel kaugel ja et jätkuvalt on seda negatiivset arengut ümber võimalik pöörata “vaid oluliste muudatuste tegemisega poliitikas ja praktikas”.

2.3

Lisaks märgib komisjon, et “rakendamise kiirus ja ulatus [on] olnud ebapiisavad ”ning nõuab “kiiremat rakendamist nii ühenduse kui liikmesriikide tasandil”, sest vastasel korral on reaalne oht, et “ülemaailmne 2010. aastaks seatud siht jääb saavutamata”.

2.4

Seesugune eesmärgi mittesaavutamine oleks kahekordselt problemaatiline, sest bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ei ole mitte ainult eetiline ja moraalne kohustus loodu ees, vaid juba majanduslikel põhjustel mõttekas ja vajalik. Teatises märgitakse õigesti, et bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemi teenuste alus. “Need teenused hõlmavad toidu, kütuse, kiudainete ja ravimite tootmist, vee, õhu ja kliima reguleerimist, mulla viljakuse säilitamist, toitainete ringlust. ”Komisjon sõnul “muutub siiski umbes kahe kolmandiku maailma ökosüsteemi teenuste olukord aina halvemaks ”ning sellega kaasnev majanduslik kahju, mida mööndavasti on raske kindlaks teha, on komisjoni teatise hinnangul “sadu miljardeid eurosid”.

2.5

Lisaks vaadeldakse komisjoni teatises seni tehtut ja sellega kaasnenud edu. Siinkohal ei käsitleta mitte ainult ELi, vaid ka globaalset olukorda ja ELi globaalset vastutust.

2.6

Teatise tegelik tuum on arutelu selle üle, mida tulevikus teha tuleb. Seoses sellega esitatakse (siiski vaid lisana SEK-dokumendi kujul) ELi tegevuskava, milles käsitletakse nelja peamist poliitikavaldkonda ning tuuakse välja nendega seotud kümme prioriteetset eesmärki ja määratakse kindlaks neli peamist toetusmeedet.

2.6.1

1. poliitikavaldkond on “Bioloogiline mitmekesisus ELis” Siia kuulub kümnest prioriteetsest eesmärgist viis:

2.6.2

2. poliitikavaldkond on “ELi ja maailma bioloogiline mitmekesisus”, kuna bioloogilise mitmekesisuse kadumine ei piirdu ju vaid ELi alaga ning nii EL kui liikmesriigid on võtnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi bioloogilise mitmekesisuse globaalseks kaitsmiseks, teisalt on neil ka kaubandussuhetest tulenev kaasvastustus globaalse arengu eest. Siinkohal tuuakse välja kolm prioriteetset eesmärki:

2.6.3

3. poliitikavaldkond on “Bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutus” ning selle eesmärk on

2.6.4

4. poliitikavaldkonnana käsitletakse teatises ja asjaomases tegevuskavas “Teadmiste pagasit” ning kümnes ja viimane prioriteetne eesmärk on

2.6.5

Neli peamist toetusmeedet on

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab teatise avaldamist ja tegevuskava koostamist, mis toimus 22. mail 2006, st neli päeva pärast komitee ettevalmistava arvamuse “Euroopa Liidu kampaania bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks: kodanikuühiskonna panus ja positsioon” vastuvõtmist. EMSK märgib, et tookordse olukorra analüüs ning põhjused kattuvad mõlemas dokumendis peaaegu täies ulatuses.

3.2

EMSK märgib, et liikide ja elupaikade vähenemise eraldi põhjused, nagu maa kasutamise intensiivistumine või senini ulatuslikult kasutatud elamupiirkondadest loobumine, pinnase kokkusurumine ja asulate kontrollimatu areng, on juba aastaid teada ning mitmekülgselt teaduslikult dokumenteeritud. Need tulenevad alati majandusosalejate otsustest ja meetmetest või poliitilistest otsustest, mis tehakse olemasolevate seaduste raames. Ebaseaduslikud meetmed põhjustavad bioloogilise mitmekesisuse ohustatust suhteliselt harva. Seaduslikud poliitilised, sisulised ja väärtushinnangulised otsused on need, mis põhjustavad bioloogilise mitmekesisuse hävimist. Tihti on kõnealuste otsuste aluseks või ajendiks ELi, liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste otsused ja toetusvahendid.

3.3

Olukorra kirjeldamise ja analüüsi osas kattuvad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukoht ja komisjoni teatis ka põhjenduste puhul, miks on vaja säilitada bioloogilist mitmekesisust. Komisjon nimetab teatises eetilisi ja moraalseid ning majanduslikke põhjuseid, komitee räägib ettevalmistavas arvamuses maastike ja bioloogilise mitmekesisuse tähendusest ja praktilisest väärtusest.

3.4

Kõnealune komisjoni teatis lisandub poliitiliste dokumentide pikka jadasse, milles lubatakse bioloogilise mitmekesisuse hävitamise peatamist. Ikka ja jälle on antud vastavaid poliitilisi lubadusi, viimati detsembris 2006 toimunud ELi keskkonnaministrite kohtumisel, kus komisjoni teatis heaks kiideti.

3.5

Kuid Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee peab kahetsusega märkima, et liiga tihti on vajaduste ja tegelikkuse vahel märkimisväärsed lõhed ning avalikkus paneb seda loomulikult tähele. Näiteks kehtestasid kalanduse eest vastutavad ministrid detsembri lõpus tursa püügikvoodid, mis on kõikide (!) merebioloogide arvates liiga kõrged ja põhjustavad suure tõenäosusega varude kadumist. Vaatamata sellele räägiti “heast tulemusest”. See viitab kas probleemi ning põhjuse ja tagajärje vahelise seose väga erinevale hindamisele või siis käsitletakse teemat suusõnal, kuid tegelikkuses tehakse teadlikult poliitikat, mis põhjustab bioloogilise mitmekesisuse hävimist.

3.6

Komitee on nimetatud probleemile viidanud mitmetes kõnealuse teema kohta koostatud arvamustes ning hoiatanud poliitikat ähvardava usaldusväärsuse kadumise ohu eest.

3.7

Ilmselgelt on erinevusi selles, kuidas hindavad komisjon ja EMSK küsimust, millises ulatuses näevad ja hindavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemi tähtsust elanikkond, poliitilised vastutajad ja olulisemad majandusosalejad, ning ennekõike, mil määral nad poliitiliselt selle vähenemise vastu tegutsevad. Siinjuures ei väida EMSK, et bioloogilise mitmekesisuse hävimist ei teadvustata. Ja mitte kedagi, ei ühtegi kaaskodanikku ega ühtegi poliitikut ei süüdista komitee selles, et otsuseid langetatakse teadlikult eesmärgiga nõrgendada bioloogilist mitmekesisust. Kuid ilmselgelt on suuri raskusi oma otsuste pikaajaliste tagajärgede hindamisel ja nende põhjal järelduste tegemisel. Üks näide, mis kõnealust olukorda täiendavalt illustreerib, on maaparandusmeetmed, mida rakendati mõnes uues liikmesriigis, muu hulgas Poolas, ajavahemikul 2004–2006 ja mis on kavandatud maapiirkondade arengu programmi raames ajavahemikuks 2007–2013. Euroopa Liidu vahenditest rahastatavad “põllumajanduslike veeressursside majandamise ”meetmed seisnevad peamiselt jõeluhtade tehnilises ümberkujundamises. See toob kaasa mitmed negatiivsed tagajärjed alates bioloogilise mitmekesisuse hävimisest. Kõnealuseid meetmeid rakendatakse ja kavandatakse kahjuks ka võimalikel Natura 2000 aladel.

3.8

Komisjon väidab, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamise küsimused mängivad olulist rolli Lissaboni strateegia juures ning ka Regioonide Komitee märgib oma arvamuses kõnealuse teatise kohta, et ta “kiidab heaks nõukogu 23.–24. märtsi 2006. aasta järeldused, millega kutsutakse üles arvestama Lissaboni strateegia raames määratletud poliitikavaldkondade 2010. aasta eesmärkidega”. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahtleb väga, kas see võimalik on. Komitee on sunnitud tõdema, et bioloogilise mitmekesisuse rolli ja olulisusi käsitletakse majanduspoliitika kontekstis vähe. Nagu hinnang näitab, esineb Lissabonis strateegias mõisteid “bioloogiline mitmekesisus ”ja “looduskaitse ”kui üldse, siis kõrvalisena ning riiklike reformikavade puhul ei ole see teisiti.

3.9

Komisjonil on õigus, kui ta ütleb teatises, et “olulised mõjurid on juhtimisvead ja looduskapitali ning ökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse tunnistamata jätmine tavapärases majandusteaduses”. Kui nimetatud väärtust tõepoolest tunnustataks ja sellest tulenevalt muudetaks “väliskulud ”sisesteks, siis sellisel kujul probleemi ei tekiks.

3.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhtis eelpoolnimetatud ettevalmistavas arvamuses tähelepanu asjaolule, et konfliktid majanduskasvu ja bioloogilist mitmekesisust edendavate strateegiate vahel pigem suurenevad. Tänapäeval käsitatakse majanduskasvu tihti diferentseerimata kui koguste kasvu ning seesugust majanduskasvu võib bioloogilise mitmekesisuse säilitamine takistada ja raskendada. Seega ei vaadelda looduskaitset ja bioloogilist mitmekesisust valdavatel juhtudel, nt sisulised ja kavandamisotsused, mitte majandusliku arengu võimalusena, vaid tihti selle takistuse või tõkkena. Vaid nii on võimalik seletada survet, mida ikka veel, kohati teravdatult, avaldatakse ELi looduslike elupaikade ja linnukaitsedirektiivi ning sellest tuleneva Natura 2000 võrgustiku vastu. Kuigi keskkonnavolinik Dimas avaldab nimetatud direktiivi muutmisele vastuseisu (3), on siiski märgatav, et looduskaitset nähakse tihti rivaalina maakasutamise määramisel ja arengut pidurdava asjaoluna ning äärmiselt harva majandusliku arengu alusena. Näiteks Natura 2000 võrgustiku rakendamise rahalisi kulutusi või kohustusi käsitatakse koormana, mitte investeeringuna tulevikku; samuti ei eraldata vajalikke vahendeid.

3.11

Nimetatud “majandusliku ”arusaama kõrval looduskaitsest ja bioloogilisest mitmekesisusest, mis on vastuolus komisjoni majandusliku põhjendusega bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, on ka teine probleem, mille looduskaitse eest vastutajad on ise põhjustanud ja mis on viinud konfliktide teravnemiseni maaomanike ja -kasutajatega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on mitmeid kordi esile toonud, et viis, kuidas nt Natura 2000 võrgustikku kavandati ja nüüd rakendatakse, on suurepärane näide sellest, kuidas looduskaitse toimida ei saa. Riikliku või piirkondliku tasandi ministrid kritiseerivad järsku õiguslikke aluseid, mille nad ise aastate eest lõid. Põllumajandustootjatele ei eraldata poliitiliselt lubatud hüvitisi ning otsuseid langetatakse asjaomaseid maaomanikke või -kasutajaid kõrvale jättes, mitte neid kaasates. Seesugune looduskaitse muutub ebausaldusväärseks ja tekitab umbusaldust.

3.12

On mitmed näited, et mõistlikul viisil koostööd tehes võib saavutada märkimisväärset edu, kui poliitikud ja haldustasand oma lubadusi peavad ja reaalset partnerlust arendavad.

3.13

Just ELi 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu rahastamisotsused finantsperspektiivi 2007–2013 kohta tõestavad bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt eriti olulise 2. samba vahendite vähendamisega tõsiasja, et vaatamata ülevatele selgitustele ja eesmärkidele tuuakse poliitiliste kaalutluste puhul ohvriks bioloogiline mitmekesisus. Asjaolu, et pool aastat pärast ülalnimetatud ELi Euroopa Ülemkogu rahastamisotsuseid nimetab komisjon tegevuskavas ühena neljast toetusmeetmest piisavate rahaliste vahendite tagamist Natura 2000 jaoks, on sisuliselt ja vormiliselt küll õige nõudmine, kuid paraku ei ole sellel poliitilise tegelikkusega midagi pistmist. Pigem tõestab see sõnade ja tegude lahknevust.

3.14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on mitmeid kordi märkinud, et pärast seda, kui ühise põllumajanduspoliitika 2. sambale on lisatud ülesandeid, nt Natura 2000 võrgustiku rahastamine ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamine, on 2. sammas täiesti alarahastatud. Mida peab kodanik arvama poliitikast, mis on täiesti selgelt vastuoluline ja kutsub sihilikult esile kohapealseid konflikte.

3.15

Seetõttu on Regioonide Komiteel täiesti õigus, kui ta oma arvamuses kutsub üles “2008. aastaks kavandatud 2007.–2013. aastate finantsperspektiivi ülevaatamisel eraldama suure osa vahenditest säästvale põllumajandusele ja maastikukaitsele”.

3.16

Sama kehtib komisjoni sisult õige väite kohta, et oluline on “tagamine, et regionaalarengule eraldatud ühenduse vahendid soodustavad bioloogilist mitmekesisust, mitte ei kahjusta seda; koostöö tegemine planeerijate, arendajate ja bioloogilise mitmekesisuse huvide vahel”. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab tugevalt seda praeguseks juba mitmeid kordi välja öeldud nõudmist. Siiski on ka siin ilmselge vastuolu (õigete) lubaduste ja igapäevase poliitilise tegelikkuse vahel, sest põhimõtteliselt ei ole midagi muutunud. Jätkuvalt rajatakse (osaliselt ELi kaasrahastamisel) infrastruktuuriprojekte looduskaitse seisukohalt läbi kõige väärtuslikumate alade ning vaatamata looduskaitse jaoks vajalikele tasakaalustavatele või asendusmeetmetele on tagajärg (vt ELi olukorrakirjeldust) bioloogilise mitmekesisuse hävimine.

3.17

Samuti on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusel, et kui tahetakse enda püstitatud nõudmistele vastavat sidusat poliitikat arendada, siis peavad struktuurifondidele kehtestatud nõudmised kehtima ELi kõikidele kuludele.

3.18

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee näeb lähtekohti kõigis valdkondades, kus EL on oma pädevustele vastavalt vastutav. Üks niisugune lähtekoht on põllumajanduspoliitika. Kuid olukord näitab, et olemasolevatest õigusaktidest ei piisa bioloogilise mitmekesisuse täieulatuslikuks säilitamiseks. Kui põllumajandusmaksed seotakse vaid kehtivate õigusaktide järgimisega, siis saab kiiresti selgeks, et sellega ei soodustata bioloogilist mitmekesisust.

3.19

Põllumajanduseelarvest valdava osa moodustavad otsetoetused põllumajandustootjatele ei ole suunatud bioloogilise mitmekesisuse soodustamisele, vaid põllumajandustootjate ettevalmistamiseks maailma turgude väljakutsetele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on mitmeid kordi rõhutanud, et Euroopa põllumajandusmudelit, mis hõlmab muuhulgas ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, ei saavutata maailmaturu tingimustega. Ei ole reaalne muuta põllumajandustootjad maailmaturule sobivaks ja neilt samal ajal oodata, et nad bioloogilist mitmekesisust edendaksid.

3.20

Seetõttu nõudis komitee, et “kuni maailmaturu tingimused täieulatuslikku looduskaitsega kokkusobivat põllumajandust pigem takistavad, … tuleb teha poliitiliselt suuri jõupingutusi”, näiteks nii, et “põllumajandus- ja keskkonnameetme toetuse määrasid suurendatakse nii, et kõik ELi põllumajandustootjad otsustaksid keskkonnasõbralike toomisviiside kasuks” (4) Ka siin jääb tegelikkus lubadustest maha.

3.21

On selge, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse puhul on poliitiline olukord täiesti erinev teistest poliitikavaldkondadest, nagu finants- ja stabiilsuspoliitika, kus komisjon püüab, osaliselt ka vaatamata suurele vastuseisule, läbi suruda äratuntava poliitilise suuna ja kus on nt Maastrichti kriteeriumid ja ka vahendid, et nõuda õigeks peetava suuna hoidmist. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise puhul ei jõuta poliitikute sõnadest eriti kaugemale.

3.22

Just seetõttu käsitles komitee oma ettevalmistavas arvamuses ühe põhipunktina küsimust, et milline ühiskondlik taust võimaldab olukorda, kus kõik räägivad bioloogilise mitmekesisuse poolt, kuid kus bioloogiline mitmekesisus siiski dramaatiliselt hävib. Komitee jõudis järeldusele, et ühiskond (ja suurem osa poliitikast) ei tunne kuigivõrd bioloogilise mitmekesisuse tähendust ja praktilist väärtust. Kui bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kahte põhjust täies ulatuses ei aktsepteerita ja ei mõisteta, siis asjaomane poliitika ei toimi. Seetõttu palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asetada poliitika pearõhk bioloogilise mitmekesisuse säilitamise hädavajalikkusest teavitamisele. Komisjoni esitatud ELi tegevuskavas käsitletakse probleemi küll 4. poliitikavaldkonna ja kesksete toetusmeetmete raames, kuid siiski mitte vajaliku põhjalikkusega.

3.23

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei hakka siinkohal kordama 18. mai 2006. aasta arvamuses esitatud väiteid. Komitee saab vaid paluda, et komisjon, nõukogu ja parlament heidaksid asjaomastele kaalutlustele veel kord pilgu. Bioloogilise mitmekesisuse arengu dramaatiline olukord on teada, see tuleneb valdavalt seaduslikust kaubandusest. EL on küll kehtestanud mõned meetmed, kuid need ei toimi muuhulgas seepärast, et need on võetud poolikult. Jätkuvalt langetatakse otsuseid, mis on kahjuliku mõjuga.

4.1

Kui ühes tegevuskavas esitatakse olukorra parandamiseks 160 eri ettepanekut, siis näitab see, et paljudes poliitikavaldkondades ja eri tasanditel on ilmselt puudujäägid. Samas tuleb küsida, et kas kõik meetmed on võrdselt olulised ja kas neid saab üheaegselt käsitleda. Küsimus ei tähenda, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peaks kas või ühte esitatud meetmetest valeks, kuid komiteel on kahtlus, kas kõiki neid tõesti tõsiselt järgitakse.

4.2

Komitee arvates on väga oluline viivitamatu ja ulatuslik tegelemine 4. poliitikavaldkonnaga: tungivalt tuleb parandada teadmisi bioloogilise mitmekesisuse reaalsest tähendusest ja vastavate otsuste tegelikest pikaajalistest tagajärgedest bioloogilisele mitmekesisusele. Vaid siis, kui on olemas vastav teadmistepagas, mida poliitika ja ühiskond tõesti tunnustavad, saab tekkida poliitiliselt vajalik olukord, et tegeleda “oluliste muudatuste tegemisega poliitikas ja praktikas”, mida komisjon vajalikuks peab. Väga raske on vastata küsimusele, kas praegu jääb puudu vastavatest teadmistest ja ideedest või pigem poliitilisest kehtestamistahtest või -võimest.

4.3

ELi hinnatakse selgelt selle järgi, kas ta viib ellu tegevuskavas esitatud lubadused, muuhulgas valdkondliku ja kulutuste poliitika teisiti korraldamine. Detsembrikuu rahastamisotsused tekitavad paljudes asjaosalistes kahtlust, et kas kõnealust poliitilist suunamuutust tõsiselt võetakse. Kahtlust süvendab asjaolu, et varem ei ole edu saavutatud isegi seal, kus majanduslikud huvid tõhusat bioloogilise mitmekesisuse kaitset ei takista.

4.4

Näiteks üks probleemne teema, mida komisjon terves dokumendis üldse ei käsitle, kuigi see on paljude ohustatud liikide jaoks väga oluline, on jahipidamine. ELi 27 liikmesriigis, Šveitsis ja Norras lastakse või püütakse igal aastal umbes 102 miljonit lindu, sealhulgas umbes 37 miljonit laululindu. Need arvud põhinevad jahistatistikal. On kindel, et jahipidamisest tingitud rändlinnuliikide kadu on oluline suremuse põhjus.

4.5

Kiivitajad, nepid, rägapardid, lõokesed, vutid, turteltuvid ja mudanepid on linnuliigid, mille arvukus kogu Euroopas ja või mõnes Euroopa osas väheneb ning seepärast tuleks neid jahipidamisest säästa. Sealjuures tuleb silmas pidada, et jaht rändliikidele on enamikes Euroopa riikides elanikkonnast vaid väikese vähemuse vaba aja veetmise viis. Majanduslik põhjus puudub, jahtipidamine on puhas meelelahutus. Vaatamata sellele või just seetõttu ei ole siin saavutatud edu. Ikka ja jälle ilmneb, kui raske on muuta isegi seesuguseid harjumusi ja vastavalt veelgi raskem on ellu viia “olulisi muudatusi”.

4.6

Kreeka saar Tilos on märkimisväärne positiivne näide selle kohta, mida võib teha jahikeeld. Alates 1993. aastast saarel enam jahti ei peeta ning selle tulemusena on liigiline mitmekesisus ja liikide arvukus tohutult suurenenud. Euroopa Liit toetas nimetatud arengut muuhulgas LIFE projektiga.

4.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib lõpetuseks veel märkida, et toetab komisjoni globaalse vastutuse kontseptsiooni. Komitee märgib siiski, et ka siin ei ole EL edusammud veel märkimisväärsed. Komisjon ütleb teatises, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamise rahvusvaheliste projektide jaoks kasutatakse “siiski alla sajandiku ühenduse ja liikmesriikide aastastest arenguabi kogueelarvetest”, st vähem kui 0,004 % kõigist kulutustest.

4.8

Samuti on ilmne suure kaasvastutuse küsimus bioloogilise mitmekesisuse hävitamise eest maailma teistes osades. Teatises tuuakse troopiliste metsade hävitamise näide. Komitee on mures, et metsade hävitamine ei ole kahjulik mitte ainult bioloogilise mitmekesisuse kaitse seisukohalt, vaid ka kliima kaitsmise põhjustel: 20 % globaalsest CO2 hulgast on tingitud metsade hävitamisest.

4.9

Komitee tõstab esile selget riski, millega põllukultuuride tootjad ja karjakasvatajad silmitsi seisavad toiduainete tootmiseks vajalike geneetiliste ressursside kiire erosiooni tõttu.

4.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab sügavat muret, et ELi biokütusestrateegia rakendamise tulemusena võib aset leida jätkuvate ulatuslike troopiliste metsade hävitamine, kui loodus- ja keskkonnakaitsele vastavalt toodetud oma toodete asemel leiab kasutust odavam importkaup. Malaisia toodab praegu umbes 5 miljonit tonni palmiõli aastas ning selleks rajatud istandused põhjustasid ajavahemikus 1985–2000 umbes 90 % kõikide vihmametsade hävimisest. Nüüd tahetakse palmiõliistanduste rajamiseks hävitada veel 6 miljonit hektarit vihmametsa, Indoneesias lausa 16,5 miljonit hektarit. Palmiõli on mõeldud ekspordiks. Saksamaal Schwäbisch-Hallis, mida nimetatakse meelsasti energiapoliitika eeskujuks, käitatakse soojuse ja elektri koostootmisjaama 90 % ulatuses palmiõliga.

4.11

Lisaks nendele sisulistelt ja strateegiliselt erinevatele hinnangutele soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märkida veel kahte vormilist asjaolu.

4.11.1

Asjaosalistele ja huvitatud ringkondade jaoks on väga ärritav, kui ühest poliitikavaldkonnast ülevaate saamiseks tuleb kokku otsida ELi erinevaid dokumente. Tulenevalt haldustehnilisest nõudmisest, et komisjoni dokumendid peavad lühikesed olema, ei ole komisjoni teatisele lisatud tegelikku tegevuskava, mida teatise sisukorras esitatakse kui 1. lisa. Tegevuskava on kättesaadav vaid eraldi SEK-dokumendina, kusjuures vastaval esilehel ei esine terminit “tegevuskava”. Seal mainitakse vaid “tehnilist lisa”. Tegevuskava on kättesaadav vaid inglise keeles (st mitte kõigis ametlikes keeltes) ja kirjakujult pigem raskesti loetav. See on ärritav. Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles tõlkima tegevuskava kõigisse ametlikesse keeltesse ja seda laialdaselt levitama nii internetis kui paberkandjal.

4.11.2

Komisjon teeb ettepaneku, et järelevalvet tegevuskava eesmärkide saavutamise üle teostab olemasolev bioloogilise mitmekesisuse ekspertgrupp. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb seevastu ettepaneku kaasata oluliselt jõulisemalt kodanikuühiskonda, eelkõige just eelpool ning ettevalmistavas arvamuses üksikasjalikult käsitletud probleemi tõttu, et teadlikkus kõnealustest teemades on väga madal ja sellest tulenevalt on vähe “kaasatuse ”tunnet.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/12

1.1

Komisjoni kõnealuse ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ning nimetatud direktiivi mitmed järgnevad muudatused.

1.2

Komitee avaldab suurt toetust ELi õigusaktide regulaarsele kodifitseerimisele igas valdkonnas. Komitee nõustub komisjoni ja teiste institutsioonidega, et kodifitseerimine muudab õigusaktid kõigile kasutajatele läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks ning üldsusele mõistetavamaks.

2.1

Antud juhul kaasneb kodifitseerimisega lisakasu, sest selle abil koondatakse kõik saastuse kompleksse vältimise ja kontrolliga seotud Euroopa õigusaktid ühte direktiivi enne, kui esitatakse uusi ettepanekuid praegu läbiviidava saastuse vältimise ja kontrolli läbivaatamise põhjal. Seega lihtsustab kodifitseerimine Euroopa institutsioonide ja teiste huvirühmade uute ettepanekute kaalumist.

2.2

Siinkohal tuletab komitee meelde oma 2003. aasta detsembri arvamust (1), kus kommenteeris saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi rakendamise arengut. Arvamuses väljendas komitee muret mitmete probleemide üle, mis olid juba üles kerkinud kõnealuse direktiivi rakendamisel. Probleemide hulgas olid viivitamine ja segadus direktiivi ülevõtmisel, viivitamine ja läbipaistvuse puudumine saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiviga hõlmatud tegevuskohtadele kehtivate tingimuste puhul, raskused tegevuskohtade ühtsete kontrollinormide tagamisel, loa andmise tingimuste kohaldamine ning mitmed teised probleemid.

2.3

Nüüdseks on komisjon välja töötanud tegevuskava, et hoogustada kiiremat arengut kogu ELis. Komiteel on hea meel, et komisjoni praeguste rakendamist käsitlevate uuringute kohaselt näib mitmes ELi piirkonnas rakendamise tempo olevat tõusnud.

2.4

Ometi on komitee jätkuvalt mures rakendamise mitmete aspektide üle. Eriti on komitee mures selle üle, et mitmel liikmesriigil näivad olevat märkimisväärsed raskused direktiivi nõude järgimisel, mille kohaselt peavad kõik asjaomased tegevuskohad 2007. aasta lõpuks vastama saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivile. (Enamikel Euroopa riikidel on olnud kümme aastat, et jõuda täieulatusliku rakendamiseni, ja isegi uutel liikmesriikidel on olnud umbes kolm aastat vähemalt käitiste kontrolli põhiraamistiku tagamiseks.) Samuti on komitee jätkuvalt mures selle üle, et puudub läbipaistvus põhjuste osas, miks on mõned pädevad asutused andnud loa tegevusteks, mis ei vasta kaugeltki parimat võimalikku tehnikat käsitlevates viitedokumentides sätestatud lubatud heiteväärtustele. Kompleksse hindamise põhikontseptsiooni, mille kohaselt leitakse mõistlik kompromiss heidete lubamisel erinevatesse keskkonnaelementidesse, ei rakendata alati tõhusalt. Samuti teeb muret erinev praktika kontrollimenetluste sageduse ja põhjalikkuse osas.

2.5

Komitee loodab anda panuse oma edasiste märkustega saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli õigusaktide läbivaatamise hilisemates etappides. Komitee kutsub komisjoni ja teisi institutsioone üles olema valmis kaaluma olulisi uusi meetmeid, et tagada kõnealuse valdkonna õigusaktide tõhusam rakendamine, kuna komisjoni praeguste uuringute kohaselt on rakendamine väga erinevates etappides.

2.6

Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv aitab jätkuvalt tõsta kogu Euroopa ettevõtete tegevusnorme paindlikul viisil, võttes arvesse kohalikke tingimusi ja olukordi. Aga läheb kaua aega, et direktiiv muutuks märkimisväärseks teguriks tegevuste keskkonnanäitajate muutumisel ja paranemisel. Et direktiiv säilitaks nii ettevõtete kui ülejäänud kodanikuühiskonna usalduse, on oluline, et seda rakendatakse läbipaistvalt ja jõustatakse ühtlaselt kogu Euroopas. Vastasel juhul ei suudeta direktiiviga tagada, et investeerimistsüklis pakutavaid võimalusi kasutatakse dünaamilise raamistiku kujundamiseks, mis on vajalik näitajate pidevaks parandamiseks, samuti seatakse ohtu aus konkurents ning järjest enam väheneb usk, et kõnealuse süsteemiga suudetakse parandada keskkonnanäitajaid ja tõsta keskkonnakvaliteeti kogu Euroopas.

2.7

Olemasolevate õigusaktide kodifitseerimine kõnealuses direktiivis on iseenesest kasulik samm. Samas tuleks seda käsitleda vaid ettevalmistusena edasistele meetmele, mis on pärast praegust läbivaatamist tõenäoliselt vajalikud rakendamise parandamiseks.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/13

1.1

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 25. juuli 1977. aasta direktiiv 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta. Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid. Käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et on väga kasulik koondada kõik asjakohased tekstid ühte määrusesse. Sarnaselt Euroopa Komisjoniga peab komitee kodanike Euroopa kontekstis oluliseks ühenduse õiguse muutmist lihtsamaks ja selgemaks ning tavakodanikele arusaadavamaks, mis annab viimastele uusi võimalusi ja võimaldab neile antud õigusi paremini kasutada.

2.2

Kõnealuse sätete kogumi puhul on tagatud, et see ei sisalda mingeid sisulisi muudatusi ning selle eesmärk on esitada ühenduse õigust selgel ja läbipaistval viisil. Komitee väljendab oma täielikku toetust kõnealusele eesmärgile ning nimetatud tagatisi arvesse võttes tervitab ettepanekut.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/14

1.1

Komitee kiidab heaks kõnealuse ettepaneku põhisisu ja kutsub komisjoni üles arvestama kahte allpool nimetatud reservatsiooniga ning muutma vastaval sellele põhjenduste teksti ja soovib, et Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitaks ettepaneku võimalikult kiiresti.

2.1.1

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta. Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid (1). Komisjon märgib, et käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.

2.2.1

Ohutuse ja tervishoiu reeglitest kinnipidamine töövahendite kasutamisel on ennetusmeetmete oluline aspekt. Alates 1989. aastast rakendatakse kõnealuste reeglite kohta minimaalse ühtlustamise põhimõtet. 30. novembri 1989. aasta direktiivi on muudetud mitu korda, et direktiiv kataks võimalikult suure arvu tööolukordi (eelkõige kõrgtööde puhul) ning kaasaks laiema lähenemise töötervishoiu küsimusse vastavalt ergonoomia põhimõtetele. Kõnealused muudatused võivad endaga kaasa tuua raskusi käesoleva õigusakti kasutajatele, kuigi Euroopa Komisjon tegi algust rakendatavate eeskirjade mitteametliku koordineerimisega.

2.2.2

Kodifitseerimise käigus ei tohi teha ühtegi sisulist muudatust. Pärast ettepaneku läbi vaatamist arvab komitee, et see vastab täielikult kõnealusele põhimõttele, välja arvatud järgmised märkused:

2.2.3

Vastavalt eelpoolmainitud märkustele on komitee seisukohal, et Euroopa Komisjoni ettepanek koosneb praegu kehtivate sätete asjakohasest kogust, mis muudab kõnealused sätted palju selgemaks ning ei tekita probleeme.

2.2.4

Komitee kiidab heaks kõnealuse ettepaneku põhisisu ja kutsub komisjoni üles arvestama kahe allpool nimetatud reservatsiooniga ning muutma vastavalt sellele põhjenduste teksti. Komitee soovib, et Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitaksid ettepaneku kiiresti.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/15

1.1

Komitee toetab kõnealust ettepanekut ning soovib, et parlament ja nõukogu selle esimesel võimalusel heaks kiidaksid.

1.2

Lisaks kordab komitee soovi, et liikmesriigid ratifitseeriksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 162 asbesti kasutamise turvalisuse kohta.

2.1.1

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiiv 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artikli 8 tähenduses). Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid (1); käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.

2.2.1

Kokkupuude asbestiga on väga ohtlik eri valdkondade töötajatele, eelkõige ehituses. Euroopas kasutati 20. sajandil hinnanguliselt kümneid miljoneid tonne asbesti. Vaatamata sellele, et Euroopa Liit keelas 1999. aastal asbesti kasutamise, puututakse asbestiga kokku veel aastakümneid, sest asbesti on kasutatud paljude hoonete ehitamisel. Asbestiga kokkupuutest tulenevaid riske võivad põhjustada ka erinevate asbesti sisaldavate seadmete äraviskamine ning jäätmekäitlus.

2.2.2

Komitee on mitmel korral tegelenud küsimusega töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuute eest. Meenutame eelkõige 4. märtsil 1999. aastal vastu võetud omaalgatuslikku arvamust (2).

2.2.3

Esimene direktiiv, mille eesmärk on kaitsta töötajaid asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest, pärineb 1983. aastast. Seda on mitmel korral muudetud, et laiendada kohaldamisala, tõhustada ettevaatusabinõusid ja vähendada kokkupuute piirväärtusi. Sellised rohked parandused võivad põhjustada raskusi õigusakti sihtrühmale.

2.2.4

Kodifitseerimise käigus ei tohi teha ühtegi sisulist muudatust. Pärast ettepaneku läbi vaatamist arvab komitee, et see vastab täielikult kõnealusele põhimõttele. Tegemist on erinevate kehtivate sätete mõistliku koondamisega, mis muudab need selgemaks ning ei tekita sisulisi probleeme.

2.2.5

Komitee soovib, et komisjon konsulteeriks nii kiiresti kui võimalik tööturu osapoolte ning tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega.

2.2.6

Seega toetab komitee kõnealust ettepanekut ning soovib, et parlament ja nõukogu selle esimesel võimalusel heaks kiidaksid.

2.3.1

Komitee meenutab oma 4. märtsil 1999. aastal vastu võetud arvamust ning kordab eelkõige soovi, et liikmesriigid ratifitseeriksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 162 asbesti kasutamise turvalisuse kohta Praeguseks on kõnealuse konventsiooni ratifitseerinud vaid 10 liikmesriiki 27-st. ELi liikmesriikidepoolne ratifitseerimine aitaks väärtustada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni. See konventsioon on peamine ülemaailmne vahend töötajate tervise ja turvalisuse kaitseks.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/16

1.1

Tõhus transpordikorraldus on Euroopa konkurentsivõime säilitamise ja suurendamise üks vajalik eeltingimus. Kaasaegse ühiskonna keerukate transpordivoogude haldamine eeldab väga tõhusaid transpordiliike ja täiuslikku koostööd nende vahel. Täiustatud ja integreeritud logistikaalased lahendused saavad aidata kaasa kaubavedude optimeerimisele, toetades seeläbi majanduskasvu ning suurendades Euroopa konkurentsivõimet maailmas.

1.2

Eesistujariigi Soome algatus ja komisjoni teatis, mis on avaldatud käesoleva aasta juunis (1), osutavad, kuidas saab tõhus logistika olla vahend, mille abil tugevdada ja kasutada keskkonnakaitse ja konkurentsi positiivset koosmõju. Seda on võimalik saavutada sõidukite ja infrastruktuuri ratsionaalse kasutamise optimeerimise teel, vähendades ebavajaliku transpordi osakaalu. Komitee arvates on seetõttu oluline tagada areng, milles võetakse arvesse kõigi osapoolte teadmisi. Osapooled on logistikaettevõtted ja nende töötajad, klienditeenindusettevõtted ja nende töötajad ning ametiasutused ja organisatsioonid.

1.3

Kõnealuse arengu lähtepunkt peab olema komisjoni koostatud strateegiline kava majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks logistika valdkonnas. Kavas tuleb täpselt määratleda ametiasutuste ja ettevõtjate ülesanded. Kava peab hõlmama kõiki transpordiliike ja lähtuma majanduslikest, transpordipoliitika, sotsiaalsetest ja keskkonnahuvidest ning piirkondlikest teguritest.

1.4

Kaubaveologistika on tööjõumahukas tegevus, milles vajatakse kvalifitseeritud ja koolitatud töötajaid ning juhtkonda. Seetõttu tuleks kavas põhjalikult selgitada logistikaalase koolituse võimalusi põhihariduse ja täiskasvanukoolituse raames. Analüüsida tuleks ka teadusuuringute ja infrastruktuuri arendamise toetamise võimalusi.

1.5

Siinkohal võiks tööturgudel olla oluline roll selliste logistikateenuste säilitamisel ja arendamisel, mis on kooskõlas konkurentsivõime ja tööstuse vajadustega. Sotsiaalpartnerid saavad jätkuva dialoogi vahendusel aidata kaasa logistika tööturu menetlustele ja toimimisele. Ühised eesmärgid võiksid olla püsivate töökohtade ja tööalase heaolu tagamine ning tootlikkuse suurendamine.

1.6

Komisjoni varasem lähenemisviis teatud ELi siseteedel ummikute vähendamiseks, mis seisneb eri transpordiliikide osakaalu reguleerimises 1998. aasta olukorda arvesse võttes, ei näi vastavat transpordituru praegusele arengule.

1.7

Peamine ülesanne on nüüd pigem kõnealust konkurentsi võimaldava koostöö saavutamine transpordiliikide vahel, milles täiel määral kasutatakse iga transpordiliigi tõhusust ja asjakohasust. See on võimalik, kui on täidetud tehnilised, praktilised ja majanduslikud tingimused. Euroopa Liidu ees seisab väljakutse kujundada ühine poliitika, mis kõnealuseid tingimusi kas loob või edasi arendab. Tulevane poliitika peab seega olema suunatud turvaliste, keskkonna seisukohalt puhaste ja tõhusate transpordisüsteemide tagamisele.

2.1

Oma taotluses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele koostada arvamus Euroopa Liidu logistikapoliitika teemal osutab Soome mitmele asjaolule, mis näitavad kõnealuse valdkonna arengu tähtsust Euroopa konkurentsivõime tõstmisel. Rõhutatakse muu hulgas järgmisi aspekte.

2.2

Käes on globaliseeruva majanduse üleminekuperiood. Globaliseerumise viimane etapp algas 1990. aastatel Aasia arenguriikide majanduste avamisega rahvusvahelisele turumajandusele. Selle tagajärjeks on nii tööstusliku tootmise kui ka teenuste ümberpaigutamine. Euroopas muutuvad ELi laienemise, ühenduse naaberriikide majanduskasvu ja Venemaa majanduse elavnemise tulemusena tööstusliku tootmise ja teenuste turgude struktuurid. EL peab nendele väljakutsetele kooskõlas Lissaboni strateegias sätestatuga kiiresti ja otsustavalt vastama.

2.3

Nimetatud arengud peegelduvad ka Euroopa transpordisektoris. Esiteks tuleb kõikide liikmesriikide transporditurud edukalt integreerida ühenduse transpordituruga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata riikidele, mis on tehniliselt ikka veel seotud endise NSVLi transpordisüsteemiga. Teiseks tuleb kõrvaldada ELis siiani liikuvust takistavad tegurid ja tagada veoteenuste tõhus korraldus. Kolmandaks on vaja arendada transpordiühendusi ELi naaberriikidega, et kasutada täielikult nende riikide majanduslikke võimalusi. Praegused kitsaskohad ELi ja kolmandate riikide piiril näitavad, kui oluline on tegeleda nende probleemide lahendamisega. Kaubaveod ületavad sageli ELi piire, mistõttu on väga tähtis jälgida sobiva infrastruktuuri ja tehnoloogia arenguid nii Euroopa Liidus kui kolmandates riikides.

2.4

Lissaboni strateegia üks eesmärk on muuta Euroopa maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks. Jätkusuutliku majandusarengu jaoks on esmatähtis kaasaegne, hästi toimiv ja tõhus transpordisüsteem. Siiski eeldab ühenduse ettevõtete konkurentsivõime parandamine transpordi kvaliteedi, täpsuse ja tõhususe pidevat kasvu. Samas toob kiire kaubaveomahtude kasv — eriti maanteid pidi — kaasa paljudes Euroopa osades teede küllastumise, põhjustades niiviisi Euroopa tööstusele lisakulusid. Kõnealune soovimatu areng avaldab negatiivset mõju ka keskkonnale.

2.5

EL on palju ära teinud logistikateenuste turu avamiseks ja Euroopa transpordivõrgustike integreerimiseks. Siiski ei saa tulemustega veel rahul olla ja mitmed takistused pärsivad siiani edasiminekut. ELi transpordipoliitikas on logistika jäänud teenimatult tähelepanuta, kuigi tööstuse ja kaubanduse logistikakulud on suured, moodustades märkimisväärse osa ettevõtete kogukäibest. Lisaks on Euroopa logistikasektor tähtis tööandja.

2.6

Tõhus logistika on vahend, mille abil saab tugevdada ja kasutada keskkonnakaitse ja konkurentsi koosmõju. Seda on võimalik saavutada sõidukite ja infrastruktuuri ratsionaalse kasutamise optimeerimise teel, vähendades ebavajaliku transpordi osakaalu.

2.7

Parem logistika võib aidata positiivselt kaasa ka ELi piirkondade arengule, sest väheneb geograafilise paiknemise tähtsus ning seega edendatakse piirkonna majanduskasvu ja konkurentsivõimet; kaubaveologistikal võiks olla oluline osa jätkusuutliku liikuvuse tagamisel.

3.1

Soome ja Euroopa Komisjoni vaheliste kontaktide tulemusena avaldas komisjon 2006. aasta juunis teatise teemal “Kaubaveologistika Euroopas — jätkusuutliku liikuvuse võti” (2). Dokumendis käsitletakse logistika ja transpordipoliitika üksteisele lähendamise tingimusi.

3.2

2006. aasta märtsis avaldatud konsultatsioonidokumendis (3) antud teatise kohta, käsitles komisjon mitut küsimust, mis on seotud logistika edasise arengu ja olulisusega ühenduse toimiva transpordisektori jaoks, rõhutades selgelt intermodaalsust ja koostööd eri transpordiliikide vahel.

3.3

Dokumendis osutatakse, et kui võrrelda SKTd ja kulutusi logistikale, sealhulgas transpordile Euroopa (15-liikmelise Euroopa Liidu) ja Põhja-Ameerika vahel, ilmneb, et SKTst logistikale kuluv osa on 1998. aasta 12,2 %-lt suurenenud 13,3 %-le 2002. aastal. Samal ajavahemikul vähenesid Põhja-Ameerikas kulutused logistikale 11 %-lt 9,9 %-le.

3.4

Komisjoni konsultatsioonidokumendis viidatakse ka komisjoni eelnevatele meetmetele. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alal on mitmed viimaste aastate projektid käsitlenud intermodaalsust ja logistikat. Nende projektide (4) eesmärk on võimaldada logistiliste otsuste ja transporditeenuste vaheliste seoste paremat mõistmist.

3.5

Komisjoni 2001. aasta valge raamat (5) sisaldab põhiandmeid Euroopa Liidu transpordisüsteemi kohta ja esitab rea ideid, mõttekäike ning ettepanekuid olukorra parandamiseks transpordisektoris 2010. aastani. Dokumendis esitatakse kvantitatiivsed eesmärgid eri transpordiliikide kohta. 2010. aastaks tuleb taastada eri transpordiliikide turuosade vaheline jaotus 1998. aasta tasemel. Eriliselt rõhutatakse intermodaalsuse tähtsust, st kuidas eri transpordiliigid saaksid teha koostööd, eeskätt seoses Euroopa-sisese kaupade pikamaaveoga. Eesmärk on laiendada raudtee- ja meretranspordi osa kaupade veol. Marco Polo programm on sammuks selles suunas. Siiski on tingimuseks soodsate tehniliste ja logistiliste lahenduste väljatöötamine, mis võimaldaksid uksest ukseni teenuste säilitamist. Valges raamatus osutatakse, et ümberlaadimisega seotud ajakaotus ja lisakulud piiravad konkurentsivõimet, soodustades kaupade maanteevedu, mis tänu väljaarendatud teedevõrgustikule võimaldab kaupade toimetamist praktiliselt igasse sihtpunkti. Märkused hästi väljaarendatud teedeinfrastruktuuri kohta puudutavad peamiselt 15-liikmelise ELi riike. Uutes liikmesriikides on teedevõrgustik vähem välja arendatud ja selle kvaliteet on sageli madal. Nimetud riikides on väga suur potentsiaal transpordisüsteemi arendamiseks, mida peaks ära kasutama infrastruktuuri tehtavate investeeringute toetamise kaudu.

3.6

Komisjoni teatises (6) valge raamatu vahekokkuvõtte kohta kinnitatakse koosmodaalsuse (co-modality) tähtsust, kuid võetakse märgatavalt pragmaatilisem seisukoht eri transpordiliikide tasakaalu osas.

4.1

Soome poolt komisjonile esitatud ettevalmistavate tööde hulka kuulub uurimus logistikavaldkondade uute suundumuste kohta ja nn EULOG projekti aruanne. Kõnealuse projekti põhieesmärk oli koostada aruteludokument, milles esitatakse kõikehõlmav pilt peamistest rahvusvahelistest teadmistest Euroopa logistika ja transpordilogistika soovitava tulevase arengu ning selle saavutamiseks võetavate meetmete kohta.

4.2

Tootmine kasvab esmajoones areneva majandusega riikides (Hiina, Brasiilia ja Venemaa). Transporditavate kaupade kogused ja veokaugused kasvavad. Ülemaailmsete tarneahelate kontrollimine on keeruline ja tõenäoliselt läheb otsuste langetamine üle Aasiasse. Konkurents majanduspiirkondade vahel tiheneb, mistõttu infrastruktuuride läbilaskevõime kujuneb üha olulisemaks konkurentsiteguriks. Tootmise ja tarbimise kasv Euroopa idaaladel sunnib kaupade vedu osaliselt maanteedelt kõrvale juhtima. Kaupade intermodaalsete vedude jaotuskeskuste areng Euroopa Liidu piirialadel kõnealuses piirkonnas muutub väga oluliseks. Samas avaneb sellega seoses võimalus ELi transpordisüsteemi kulude optimeerimiseks. ELi institutsioonid peaksid sellele positiivsele suundumusele kaasa aitama, edendades säästva arengu raames keskkonnasõbralikke transpordiliike.

4.3

Tootmises ja teenuste osutamisel määrab kliendile orienteerumine tarneahelate struktuuri. Kõnealused tarneahelad ei erine üksteisest mitte ainult toodete omaduste, vaid ka tarbijate vajaduste ja ootuste osas. Süsteemi integratsioon on nii tehniline kui ka korralduslik ning samuti teadmistepõhine. Jaotusvõrgu kujundamiseks on vaja uuendada nii tooteid kui ka protsesse. Läänemaailmas hakkab teenuste osakaal suurenema, samas kui tootmine viiakse üle võrgu teistesse piirkondadesse. Valitseb nõudlus täpse teabe järele toodete ja teenuste keskkonnamõjude kohta. Sellega seoses suureneb jälgitavuse tähtsus tõhususe parandamisel ja jäätmete tekke vähenemisel. Vastassuunalise logistika osakaal kasvab, kui kasutatud tooteid tuleb kontrollitud tingimustes kas kasutada või kõrvaldada.

4.4

Info- ja sidesüsteemid võimaldavad kontrollida eluliselt tähtsaid teabevooge, mis on seotud tarneahelate planeerimise, juhtimise ja täideviimisega. IKT aitab parandada turvalisuse ja teenuste taset logistikavaldkonnas, samas alandades kulusid. Vaja on uut intelligentset tehnikat ja liideseid. Üheaegselt raadiosageduste tuvastamise tavapäraseks muutumisega suurenevad tarnete jälgitavuse ja turvalisuse parandamise võimalused.

4.5

Kuluefektiivsus on alati oluline. Transpordikulud suurenevad, kuna tõusevad tööjõuga seotud kulud, naftahind, ummikutest tingitud ja infrastruktuuri kulud ning karmistuvad ohutusnõuded. Vastassuunaline logistika mõjutab samuti kuluefektiivsust. Logistikakulude kohta ei ole täpseid andmeid ja seega tuginetakse otsuste langetamisel ebapiisavale teabele. Välja tuleb töötada tegelike kulude arvestamise mudelid. Logistikakulud tuleb kaasata ettevõtete peamiste tegevusnäitajate hulka. Sellega seoses on tegelike logistikakulude arvestamisel väga oluline kulude arvestamise mudel, mille komisjon on välja töötanud nn “Eurovignette'i ”direktiivi rakendamise raames ja kus võetakse muuhulgas arvesse väliskulusid ja infrastruktuuri kasutamisega seotud kulusid

4.6

Poliitiliste meetmete eesmärk on kaubanduse ja tööstuse konkurentsivõimet toetava keskkonna loomine. Euroopa segamajanduse tingimustes on reguleerimine hädavajalik, kuid see peab toimuma arukalt, edendades arengut ning konkurentsivõimet. Poliitika, eeskirjade ja infrastruktuuriinvesteeringute ühtlustamine on eeldus, mille täitmisel on võimalik kõrvaldada ühisturu toimimist takistavad tõkked. Kuigi piirkondlike omavalitsuste roll transpordiga seonduvate eeskirjade ja investeeringute osas muutub üha tähtsamaks, tuleb neil võtta arvesse ka ülemaailmse tegevuskeskkonna arengut.

4.7

Ametiasutustel tuleb edendada uuendusi ja nende kasutamist. Logistika seisukohalt on peamised arenguvaldkonnad tarneahelate juhtimine ja uued ettevõtluse mudelid. Tarneahelat on vaja edasi arendada näiteks ohutuse, turvalisuse, jälgitavuse ja mitmeid transpordiliike kaasava tegevuse osas. Logistikasektoris vajatakse uusi oskusi muu hulgas koostöö ja riskijagamise vallas.

5.1

Logistika mõistet kasutatakse enamasti selle mõiste sisu ja tähenduse üle sügavamalt juurdlemata. Antud terminit ei ole üheselt määratletud. Algselt tarvitati logistika mõistet sõjalises kontekstis. Mõistet kaubaveologistika (ehk transpordilogistika) võib määratleda kui protsessi, mis hõlmab tooraine, tarneahela komponentide, lõpptoodete ja seonduva teabe lähtepunktist tarbimispunkti edasi-tagasivoolude ning ladustamise sujuvates ja kuluefektiivsetes tingimustes elluviimist, kontrolli ja kooskõlastamist, eesmärgiga vastata klientide nõudmistele. Eelnev määratlus hõlmab komisjoni konsultatsioonidokumendis kasutatud määratlusi.

5.2

Komitee märgib sissejuhatuses, et eesistujariik Soome esitab pika loetelu hästi toimiva Euroopa logistikaturu vajalikkuse põhjustest ja tõendab veenvalt, et logistikale tuleb Euroopa transpordipoliitikas anda tunduvalt olulisem koht. Komitee tajub nende kaalutluste tähtsust ning on seetõttu valmis algatust täielikult toetama.

5.3

Uuendatud Lissaboni strateegia on suur väljakutse, mille elluviimine sõltub Euroopa majanduskasvust. Majanduskasv eeldab kaubavahetuse suurenemist, pidavat ratsionaliseerimist ja innovatsioone majanduselus ning rahvusvaheliste ja konkurentsitegurite mõju sellele üha kasvab.

5.4

Peaaegu kõigis ühiskonnaelu valdkondades on inimeste reisid ja kaupade transport peamised eeldused majandustegevuse, tootmise või kaubanduse toimimiseks. Ajafaktor koos kuludega määravad oluliselt strateegiliste otsuste langetamist ettevõtete paiknemise üle, kuid ka üksikisikute valikuid. Ühiskonna struktuurimuutused mõjutavad vajadust transpordi järele, kuid samas tekivad või kaovad nende muudatuste tagajärjel ka uued transpordivõimalused.

5.5

Komitee on arvamusel, et üha rahvusvahelisemaks muutuvas majanduses kujunevad logistikast ja logistikakuludest aina olulisemad konkurentsi ja ratsionaliseerimist tingivad tegurid, kuid samas ka üha olulisemad keskkonnakaitsevahendid. Turgude, töö, hariduse, teenuste jne kättesaadavuse tagamine, mis võimaldab suuremat liikuvust on võimalik üksnes põhilise eelduse — toimivate transpordisüsteemide — olemasolul.

5.6

Komitee jagab seega komisjoni arvamust, et transport on oluline tegur Euroopa konkurentsivõime säilitamisel ja tugevdamisel. Kaasaegse ühiskonna keerukate transpordivoogude haldamine eeldab väga tõhusaid transpordiliike ja täiuslikku koostööd nende vahel. Täiustatud ja integreeritud logistikaalased lahendused saavad aidata kaasa kaubavedude optimeerimisele, toetades seeläbi majanduskasvu ning suurendades Euroopa konkurentsivõimet maailmas.

5.7

Sellega seoses on oluline meenutada, et logistika näol on tegu ettevõttepõhise ja kliendile orienteeritud tegevusega, mille teostamise kohustus lasub turul. Järelikult on kliendi nõudlus transpordi ja veoteenuse osutamise järele kõige olulisem antud valdkonna arengut suunav tegur. Näiteks võib tuua töötleva tööstuse, kus on pidev nõudlus transpordi järele, kuna soovitakse vähendada nii tootmiskomponentide kui ka valmistoodete laovarusid. Laienev internetikaubandus ja Euroopa liberaliseeritud postiteenuste turg on teisteks valdkondadeks, kus nõudlus kiirete ja punktuaalsete vedude — seega ka logistika — järele kasvab. Oluline on rõhutada ka seda, et areng peab toimuma jätkusuutlikult. Konkreetsete eeskirjadega tuleb tagada sotsiaalsete ja keskkonnanõuete kaitse.

5.8

Transpordi valimisel lähtub klient paljudest teguritest ja loomulikult sõltub ta valik transporditavate kaupade liigist. Väärtuslikku, õrna ja kergesti purunevat kaupa veetakse enamasti veoautode või lennukitega. Madala väärtusega, rasket või suuremahulist kaupa veetakse tihti meritsi või raudteed pidi. Ajafaktor (õigeaegsus) ja ümberlaadimiste arv on teised transpordiliigi valikut mõjutavad tegurid.

5.9

Niisugune lähenemine kajastub läbivalt valge raamatu vahekokkuvõttes ning komitee kiidab selle heaks. Kõnealust teatist käsitletakse ühes komitee edaspidises arvamuses. Siiski ei takista see komiteel esitamast juba siinkohal rida märkusi. Teatisele eelnenud konsultatsioonidokumendis oli (kooskõlas 2001. aasta valges raamatus sätestatule) tähelepanu keskpunktis üksnes intermodaalsus, st veosemahtude ülekandmine maanteetranspordisektorist mere- ja raudteetranspordisektorisse.

5.10

Komitee võib rahuldustundega tõdeda, et komisjon ei käsitle enam intermodaalsust eesmärgina omaette, vaid eri transpordiliikide vahelise koostöö vahendina.

5.11

Konsultatsioonidokumendis 2001. aasta valge raamatu vahekokkuvõtte kohta on komisjon jätkuvalt seisukohal, et transpordiliikidevaheline tasakaal tuleb taastada 1998. aasta tasemel. 2001. aasta valges raamatus rõhutatakse, et Euroopa Liit peab sekkuma ja asuma tegevusse eri transpordiliikide vahelise ebavõrdsuse suurenemise vastu. Auto- ja lennutranspordi üha suurem populaarsus toob kaasa järjest rohkem ummikuid transpordivõrgustikes. Samal ajal on takistatud alternatiivi leidmine kaupade maanteeveole, sest raudteede ja lähisõitude arenguvõimalusi ei võeta piisavalt tõsiselt arvesse. Kuid liiklusummikud mõnes ühenduse osas ei tohiks varjata fakti, et äärepoolseimatel piirkondadel ei ole piisavalt head juurdepääsu kesksetele turgudele.

5.12

Komisjoni sõnul on see aja jooksul põhjustanud ebavõrdse jaotuse suurenemise liikluses, mille tagajärjel on liiklusummikute arv kasvanud, eriti üleeuroopalistel liiklustelgedel ja linnades. Komisjoni arvates on kõnealuse probleemi lahendamise eelduseks kahe esmatähtsa eesmärgi saavutamine hiljemalt 2010. aastal:

5.13

Kõnealust seisukohta kritiseerib komitee oma 2002. aasta arvamuses valge raamatu kohta (7). Ülaltoodud esimese taande kohta sedastas komitee, et dokumendi keskse probleemi — liiklusummikute probleemi — käsitlemisel ei arvestata, et see probleem puudutab tühist osa ühenduse territooriumist, kuigi see puudutab kindlasti suure elanikkonna tihedusega alasid (mis on üks probleemi põhjustest)… Seega on küsitav, kas ülaltoodule tuginevalt on kohane töötada välja üldine ja ühetaoline transpordipoliitika kogu ühenduse territooriumi jaoks, või on vaja eraldi poliitikat iga konkreetse piirkonna jaoks.

5.14

Komitee on jätkuvalt sellisel seisukohal. Eri transpordiliikide vahel turuosade jaotamine kvantitatiivsete eesmärkide vormis külvab segadust. ELi-siseselt eri transpordiliikide abil veetavate kaupade kogumaht ei kujuta endast olulist turgu, millel maanteeveod, raudteeveod, lähisõidud, siseveetransport ja tunnelid omavahel konkureeriksid. Praegune statistika, mille järgi võrreldakse iga transpordiliigi turuosa kvantitatiivselt veomahtude alusel, ei kajasta täpselt transpordituru tegelikku olukorda. Tuleks edendada täiustatud statistiliste meetodite väljaarendamist, mis võimaldaksid eristada kaug- ja lähitransporti.

5.15

Peamine ülesanne on pigem kõnealust konkurentsi võimaldava koostöö saavutamine transpordiliikide vahel, milles täiel määral kasutatakse iga transpordiliigi tõhusust ja asjakohasust. Kokkuvõetult nõuab see keerulisi logistilisi lahendusi. Nimetatud jõupingutuste tulemuseks võib pikaajalises perspektiivis olla kogu transpordivõimsuse ratsionaalsem ja keskkonnasõbralikum ärakasutamine, mis võib osaliselt vähendada ummikuid teatud teedel. Siiski ei tohiks see komitee arvates varjata asjaolu, et eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus on kaasaegne ja tõhusalt toimiv infrastruktuur.

5.16

Komitee märgib, et teatises 2001. aasta valge raamatu vahekokkuvõtte kohta, mis avaldati käesoleva arvamuse väljatöötamise ajal, on nüüd tähelepanu koondatud terviklikku lähenemist pakkuva transpordipoliitika väljatöötamisele, milles igal transpordiliigil on oma kindel koht. Eesmärk on tugevdada kombineeritud vedude rahvusvahelist konkurentsivõimet ja pakkuda lahendusi, milles on integreeritud mitmed transpordiliigid, püüeldes eelkõige kitsaskohtade ja logistikaahela nõrkade lülide kõrvaldamisele.

6.1

Transport — olenemata selle liigist — on füüsiliselt kõige silmatorkavam logistikaahela osa. Seega jääb transport logistikaküsimuste käsitlemisel paratamatult keskmesse.

6.2

Logistika on majanduses kaupade ja teabe tarneahela ning lõpptoodete tarbijateni viimise liikumapanevaks jõuks. Selle ahela osad peavad arvestama klientide nõudlust ja ootusi, olles samas keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikud.

6.3

Transpordisektori kaks võtmemõistet on koostöö ja integratsioon. Füüsilise koostöö tulemuseks on ümberlaadimine, mis suurendab veokulusid ning sisaldab riske kaupade jaoks. Et selline koostöö saaks toimida, peab veovahenditelt ümberlaadimine olema lihtne. See on nii tehniline kui ka korralduslik küsimus.

6.4

Koostöö saavutamine nõuab tööd mitmetes valdkondades. Vajalik on transpordiliikidevaheline korralduslik koostöö, samuti terviklik lähenemine transpordisõlmede, intermodaalsete veovahendite ja multimodaalsete süsteemide arengule. Kõnealust terviklikku lähenemist tuleb edasi arendada, et saavutada tõhusad ja konkurentsivõimelised logistikasüsteemid ning jätkusuutlik transport.

6.5

Seega on logistika osa tööstuslikust ja kaubanduslikust tegevusest. Areng toimub veomahupõhistelt tarnetelt tellimuspõhiste suunas. Tooted kohandatakse vastavaks klientide nõudmistele. Kõrgeid nõudeid esitatakse tellimuste lühikese täitmisaja ning lühiajalise planeerimise, samuti täpsuse ja paindlikkuse osas. Kaubandus globaliseerub. Tarneahelasse on kaasatud mitmed allhankijad. Samaaegselt kaupade väärtuse suurenemisega piiravad ettevõtted oma laovarusid, eesmärgiga vähendada kapitalimahutusi.

6.6

See nõuab kaupade kiiret ja punktuaalset tarnimist nii tootmisprotsessi ajal kui ka lõpptarbijateni toimetamisel ning kaupade tagastamisel. Kasvavad nõuded logistika tõhususele. Võime transpordiahelaid optimaalselt ära kasutada ja omavahel integreerida on materjali- ja tootevoogude eduka juhtimise ja korraldamise võti.

6.7

Kõik transpordiliigid on vajalikud ning nende vastasmõju tuleb edendada. Niisugune intermodaalne transport eeldab osaliselt uut tüüpi mõtlemist eri transpordiliikide ühendamiseks.

6.8

Terminalide ja võrgustike rajamine, elektroonilise teabe haldamine ning tugev vastastikune usaldus loovad uusi koostöövõimalusi transporditurul tegutsejate vahel.

6.9

Igal transpordiliigil on oma ajalugu, ent liberaliseerimisega seotud muudatused on tingitud välistest tehnilistest, majanduslikest ja kaubanduslikest teguritest. EL on selles pidevalt kestvas muutumises mänginud olulist rolli ning teeb seda ka edaspidi.

6.10

Üha rohkem ettevõtteid mõistavad toimiva logistika tähtsust tootmis- ja transpordiahelas. Paljudes sektorites on kõnealuses valdkonnas käimas intensiivne arendustegevus, mida tuleks julgustada ja toetada ning mis võib osutuda tulusaks isegi jätkusuutliku liikuvuse laiemas plaanis.

6.11

Sellele tuginedes toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesistujariigi Soome algatust, mis seisneb Euroopa logistika küsimuse paigutamises päevakorras esiplaanile.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/21

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee veendumuse kohaselt on teabeturve ettevõtete, haldusorganite, riigi- ja eraasutuste ning eraisikute jaoks üha suurenev probleem.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühineb põhiosas uut strateegiat nõudvate analüüside ja argumentidega, et parandada võrgu- ja teabeturvet ning tõkestada rünnakuid ja sissetungimised, mis ei tunne riigipiire.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee usub, et komisjon peaks tegema veel jõupingutusi, et jõustada uuenduslik ja kooskõlastatud strateegia, milles arvestatakse nähtuse ulatust ja selle mõju majandusele ja eraelule.

1.3.1

Lisaks juhib komitee tähelepanu asjaolule, et komisjon võttis hiljuti vastu teatise teabeturbe kohta ning lähitulevikus avaldatakse samal teemal veel üks dokument. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätab endale õiguse koostada tulevikus ulatuslikum arvamus, milles võetakse arvesse kõiki teatiseid.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et teabeturbe aspekti ei tohi mitte mingil juhul lahutada andmekaitse tõhustamisest ja vabaduste kaitsest, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee küsib, milline on kõnealuse ettepaneku lisaväärtus praeguses olukorras võrreldes 2001. aastal vastu võetud tervikliku lähenemisviisiga, mille eesmärk oli sama kui nüüd esitatud teatisel (1).

1.5.1

Ettepanekule lisatud mõjuhinnang (2) on 2001. aasta olukorraga võrreldes mitmes punktis samm paremuse pool, kuid see on avaldatud vaid ühes keeles ning seetõttu mõistetamatu paljudele Euroopa kodanikele, kes kujundavad oma arvamuse ühenduse keeltes kättesaadava ametliku dokumendi järgi.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tuletab meelde 2005. aastal Tuneesias toimunud infoühiskonda käsitleva tippkohtumise järeldusi, mis võeti vastu ÜRO peaassambleel 27. märtsil 2006:

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et dünaamiline ja terviklik ühenduse strateegias peaks lisaks dialoogile, partnerlusele ja aktiivsele osalemisele hõlmama järgmist:

1.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et ühenduse dünaamilise ja tervikliku strateegia tagamiseks on vaja eraldada vastavad eelarvevahendid ning kavandada ühenduse tasandil koostöö parandamise algatusi ja meetmeid, mis võimaldaks Euroopa Liidul maailmaga ühtselt platvormilt suhelda.

2.1

Infoühiskonna turvalisus on peamine proovikivi sidevõrkude ja -teenuste usaldusväärsuse ja kindluse tagamisel, sest need on majanduse ja ühiskonna arengu otsustavad tegurid.

2.2

Teabevõrke ja -süsteeme tuleb kaitsta, et säilitada konkurentsivõime ja kaubeldavus, tagada elektroonilise side terviklikkus ja järjepidevus, hoida ära pettusi ja tagada eraelu õiguslik kaitse.

2.3

Elektrooniline side ja sellega seotud teenused on kogu telekommunikatsioonisektori suurim segment: 2004. aastal kasutas 90 % Euroopa ettevõtetest aktiivselt Internetti ja 65 % töötas välja oma veebilehe, samal ajal kui arvestuste alusel kasutab ligikaudu pool Euroopa elanikest korrapäraselt Internetti ja 25 % majapidamistest kasutab püsivalt lairibaühendust (5).

2.4

Investeeringute arengut silmas pidades on turvalisuse heaks tehtavate kulutuste maht ainult 5-13 % kõikidest infotehnoloogiasse tehtavatest investeeringutest. See protsendimäär on liiga väike. Viimaste uuringute kohaselt on keskmiselt 30 protokollist, mida võtmestruktuurid jagavad, 23 vastuvõtlikud multiprotokolli rünnetele (6). Hinnangute kohaselt saadetakse iga päev keskmiselt 25 miljonit elektroonilist rämpspostisõnumit (7) ja seetõttu tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni hiljutist ettepanekut kõnealuse teema kohta.

2.5

Arvutiviiruste (8), ussviiruste (9) ja nuhkvara (10) kiire levik on toimunud paralleelselt elektroonilise side süsteemide ja võrkude kiire arenguga. Need muutusid üha keerukamaks ja samal ajal üha haavatavamaks, seda ka multimeedia, mobiiltelefonide ja GRIDi teabevara (11) süsteemide ühtluse tõttu: väljapressimisjuhtumid, mille käigus kasutati hajutatud teenusetõkestamise ründeid, identiteedi vargus internetis, andmepüük (12), piraatlus (13) jne, on proovikivid infoühiskonna turvalisusele, mida Euroopa Ühendus käsitles kolme alljärgneva sekkumistelje alusel 2001. aasta teatises (14) (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on koostanud teatise kohta ka arvamuse (15)):

2.6

Infotehnoloogiavastaste rünnete kindlakstegemine, tuvastamine ja ennetamine võrgusüsteemi raames on proovikivi sobivate lahenduste otsimisel, sest konfiguratsioonid muutuvad pidevalt, võrguprotokollid ning pakutavad ja arendatavad teenused on mitmekesised ja asünkroonsed ründevormid on äärmiselt keerukad (16).

2.7

Kahjuks alahinnatakse riske ja turvakultuuri arendamisele pööratakse vähe tähelepanu, sest investeeringute tulusus on turvavaldkonnas vaevumärgatav ja kasutajate omavastutus nõrgalt välja kujunenud.

3.1

Turvalise infoühiskonna strateegiat (17) käsitleva teatisega tahab komisjon parandada teabeturvet dünaamilise ja tervikliku strateegia kaudu järgmistel alustel:

3.2

Lisaks sätestatakse teatises, et ENISA loob usaldusväärse partnerluse, et töötada välja asjakohane raamistik turvaintsidente, tarbijate usaldust ja turvatööstuse suundumusi käsitlevate andmete kogumiseks:

ja rajab mitmekeelse ELi portaali, mis annab teavet ja hoiatab riskide eest erasektori, liikmesriikide ja teadlaste strateegilise partnerluse huvides.

3.2.1

Lisaks sätestatakse teatises asjahuviliste ringkondade suurem vastutus turvavaldkonna vajaduste ja riskide eest.

3.2.2

Rahvusvahelise koostöö osas kolmandate riikidega märgib komisjon, et “võrgu- ja teabeturbe globaalne ulatus sunnib komisjoni suurendama pingutusi võrgu- ja teabeturbealase ülemaailmse koostöö edendamisel nii rahvusvahelisel kui liikmesriikidega kooskõlastamise tasandil” (18). Kahjuks ei kajastu see soovitus dialoogi, partnerluse ja aktiivse osalemise meetmete puhul.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub piiranguteta analüüside ja kaalutlustega tervikliku ja dünaamilise Euroopa strateegia loomiseks võrgu- ja teabeturbe eesmärgil, sest peab turvaküsimust oluliseks, et soodustada positiivset suhtumist infotehnoloogiasse ja suurendada usaldust viimatinimetatu vastu. Komitee seisukohad on kajastatud arvukates arvamustes (19).

4.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab taas (20), et “Internet ja uued võrgupõhised sidetehnoloogiad (näiteks mobiiltelefonid ja multimeediafunktsioonidega pihuarvutid, mis on laialt levimas) … on komitee arvates teadmistepõhise majanduse, e-majanduse ja e-valitsuse arengu peamiseks vahendiks”.

4.2.1

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks kõnealune dünaamiline ja terviklik strateegia tuginema kõiki osapooli hõlmavale avatud ja integreerivale dialoogile ning sidusrühmade, eelkõige kasutajate partnerlusele, ning nende aktiivsele osalemisele. Komitee on seisukohal, et lähenemine peaks olema veelgi laiem.

4.2.2

Kõnealust hoiakut rõhutati varasemates arvamustes: “Et olla tõhus, peab see võitlus puudutama samuti otseselt kõiki Interneti kasutajaid, keda tuleb koolitada ja teavitada ettevaatusabinõudest ja vahenditest, mida kasutada selleks, et varustada ennast selliste ohtlike või ebasoovitavate materjalide vastuvõtmise vastu, ja et mitte lasta end kasutada selliste materjalide edastamiseks. Tegevuskava teavitamise ja koolituse osa peaks komitee arvamuse kohaselt omistama prioriteetse tähtsuse kasutajate kaasamisele” (21).

4.2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kohaselt tuleb kasutajad ja kodanikud kaasata aga sellisel viisil, et vajalik teabe- ja võrgukaitse oleks kooskõlas kodanike õiguste ja kasutajate õigusega turvalisele juurdepääsule ja taskukohastele hindadele.

4.2.4

Meeles tuleb pidada, et teabeturve nõuab tarbijatelt kulutusi, seda ka takistuste kõrvaldamisele või vältimisele kulutatud aja mõttes. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et juba arvuti soetamisel peaks sellega kohustuslikus korras olema kaasas viirustõrjesüsteem. Kasutaja saaks valida, kas ta soovib seda sisse või välja lülitada, kuid süsteem peaks arvutis kohe alguses olema.

4.3.1

Lisaks peaks EL seadma Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates auahnemad eesmärgid, kutsuma ellu uuendusliku, tervikliku ja dünaamilise strateegia ja esitama uued algatused, nagu näiteks:

4.3.2

EMSK soovitab luua peadirektoraatide vahelise info- ja sidetehnoloogia turvapunkti (23). Turvapunkt võimaldaks:

4.4.1

EMSK peab väga oluliseks ka Euroopa võrgu- ja teabeturbevõrgustiku loomist, mille kaudu on võimalik läbi viia küsitlusi, uuringuid ja töötubasid turvamehhanismide ja nende koostalitlusvõime, arenenud kodeerimise ja eraelu kaitse kohta.

4.4.2

EMSK usub, et Euroopa teadustegevuse rolli saaks selles väga tundlikus sektoris optimeerida alljärgnevate programmide kasuliku sünteesiga:

4.4.3

Nendele ideedele võiks lisada veel Euroopa arvutiturbe päeva sisseviimise; selle päeva raames korraldataks koolides riiklikke hariduskampaaniaid ja kodanikele suunatud teabekampaaniaid teabekaitsemeetodite kohta arvutites. See oleks loomulikult lisa teabele tehnoloogilise progressi kohta arvutite üha muutuvas valdkonnas.

4.4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt rõhutanud järgmist: “Digitaalsete tehingute tajutav turvalisus ja usaldusväärsus määrab selle, kui kiiresti suudavad ettevõtted info- ja sidetehnoloogiat oma tegevuses kasutusele võtta. Tarbija valmisolekut anda mõnel veebilehel oma krediitkaardi number mõjutab see, kuivõrd turvalisena tarbija seda toimingut tajub.” (26)

4.4.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et sektori tohutut kasvupotentsiaali arvestades on vaja võtta erimeetmeid ja kohandada olemasolevad meetmed uute suundumustega. Euroopa teabeturbe algatused peavad olema kooskõlas tervikliku strateegiaga, kõrvaldades eri sektorite vahelised piirid ning tagades info- ja sidetehnoloogia ühtlase ja turvalise leviku ühiskonnas.

4.4.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et mitmed olulised strateegiad, kaasa arvatud siin käsitletav, edenevad liiga aeglaselt bürokraatlike ja kultuuriliste takistuste tõttu, mida liikmesriigid seavad olulistele ühenduse tasandil langetatavatele otsustele.

4.4.7

Samuti leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et ühenduse eraldatud ressursid ei ole piisavad mitmete kiireloomuliste projektide elluviimiseks; nimetatud projektid saavad anda globaliseerumisest tulenevatele uutele probleemidele konkreetseid vastuseid vaid siis, kui need viiakse ellu ühenduse tasandil.

4.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teab, et liikmesriigid on tehnoloogilised turvameetmed ja turvajuhtimise meetodid välja töötanud enda vajadusi arvestades ja keskenduvad sealjuures eri aspektidele. Seetõttu on raske leida turvaprobleemidele ühemõttelist ja tõhusat vastust. Kui välja arvata mõned haldusvõrgud, siis puudub liikmesriikide vahel süstemaatiline piiriülene koostöö, kuigi turvaküsimusi ei ole liikmesriikidel võimalik eraldi lahendada.

4.5.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib siiski tähelepanu, et nõukogu on raamotsusega 2005/222/JSK loonud kohtute ja muude pädevate asutuste koostöö raamistiku, et tagada eri riikide karistusõiguse sätete kohandamise teel liikmesriikide ühtne lähenemisviis järgmistele teabesüsteemide ründeid käsitlevatele aspektidele:

4.5.3

Lisaks on raamotsuses esitatud kriteeriumid juriidiliste isikute vastutuse tuvastamiseks ning nimetatud sanktsioonid, mida on võimalik vastutuse tuvastamise korral kohaldada.

4.5.4

Dialoogi osas liikmesriikide asutustega toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni ettepanekut, et kõnealused asutused peavad teostama riigi teabevõrkude ja -süsteemide turbe alaste tegevuspõhimõtete (sealhulgas avaliku sektori konkreetsete tegevuspõhimõtete) võrdleva hindamise. See ettepanek esitati EMSK 2001. aasta arvamuses (27).

4.6.1

Teabeturbetööstus peab tõhusal viisil tagama, et tema paigaldiste materiaalsel järelevalvel ja side kodeerimisel kasutatakse vahendeid, mis vastavad tehnika arengu tasemele, et kaitsta klientide õigust eraelule ja konfidentsiaalsusele (28).

4.6.2

Teadlikkuse suurendamise meetme osas peab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esmatähtsaks tõelise turvakultuuri loomist, mis on täielikult kooskõlas teabe-, side- ja sõnavabadusega. Paljud kasutajad ei ole kõikidest arvutipiraatluse turvariskidest teadlikudki, samal ajal kui paljud operaatorid, müüjad või teenuseosutajad ei suuda hinnata, kas ja millises ulatuses esineb süsteemis nõrku kohti.

4.6.3

Eraelu ja isikuandmete kaitse on esmatähtsad eesmärgid, tarbijatel on aga ka õigus tõeliselt tõhusale kaitsele isikuandmete kuritarvitamise eest eriliste nuhkprogrammide abil (nuhkvara ja nn veebilutikad) või muul viisil. Samuti tuleb asuda tõhusalt tõkestama rämpsposti (29) (laiaulatuslik soovimatute sõnumite saatmine), mis nende kuritarvitustega sageli kaasneb. Seesugused sekkumised kahjustavad asjaomaseid isikuid (30).

4.7.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ulatuslikumat ja tõhusamat osalemist teadlikkuse suurendamise meetme võtmisel, aga samuti ja eelkõige operaatorite ja kasutajate teavitamise ja koolitamise meetmete puhul, nagu rõhutati juba komitee hiljuti esitatud arvamuses (31) üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamise kohta.

4.7.2

Iga asjahuviliste ringkondade rühma omavastutuse suurendamise meetmete osas on siinkohal ilmselt rangelt kinni peetud subsidiaarsuse põhimõttest. Nimetatud meetmete teostamine vastavalt eripädevustele on tõepoolest liikmesriikide ja erasektori ülesanne.

4.7.3

ENISA peaks saama Euroopa võrgu- ja teabeturbevõrgustikult abi, et korraldada ühist tegevust; samuti peaks ENISA kasutama ELi mitmekeelset ohtudest teavitavat veebiportaali selleks, et edastada igas vanuses erakasutajatele ja VKEdele arusaadavas sõnastuses personaliseeritud ja interaktiivset teavet.

—

EMSK arvamus “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv andmete säilitamise kohta, mida on töödeldud üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamisel, ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ”.— ELT C 69, 21.3.2006, lk 16

—

EMSK arvamus “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest.” — ELT C 110, 9.5.2006, lk 83

—

EMSK arvamus “Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega luuakse ühenduse mitmeaastane programm, edendamaks Interneti ja uute võrgupõhiste tehnoloogiate turvalisemat kasutamist”. ELT C 157, 28.6.2005, lk 136

—

EMSK arvamus “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele võrgu- ja infoturbe kohta: ettepanek Euroopa lähenemisviisi kohta ”— EÜT C 48, 21.1.1002, lk 33.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/27

—

Raamdirektiiv, milles sätestatakse peamised põhimõtted, eesmärgid ja menetlused ELi regulatiivse poliitika jaoks, mis puudutab elektroonilisi sidevõrke ja — teenuseid.

—

Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise direktiiv, milles määratakse kindlaks kord ja põhimõtted konkurentsi soodustavate kohustuste määramiseks märkimisväärse turujõuga operaatoritele seoses juurdepääsuga võrkudele ja võrkude sidumisega.

—

Volitamise direktiiv, milles tutvustatakse individuaalseid või rühmalitsentse asendavat üldist volitamissüsteemi, mis hõlbustab turule sisenemist ning vähendab operaatorite halduskoormust.

—

Universaalteenuse direktiiv, milles nõutakse juurdepääsu miinimumtaset ja põhiliste elektrooniliste sideteenuste kättesaadavust ning tagatakse elektrooniliste sideteenuste kasutajate ja tarbijate põhiõigused.

—

E-privaatsuse direktiiv, milles sätestatakse reeglid eraelu puutumatuse kaitseks ning isiklike andmete töötlemise kohta seoses kommunikatsiooniga avalike sidevõrkude kaudu.

—

Komisjoni konkurentsidirektiiv, milles kindlustatakse asutamislepingu artiklis 86 sätestatud õiguslikud vahendid, mis on telekommunikatsioonisektorit aastate jooksul liberaliseerinud. (Käesolevas ülevaates seda ei käsitleta).

—

Komisjoni soovitus asjaomaste turgude kohta, milles kehtestatakse nimekiri 18 turust, mille vaatavad läbi riiklikud reguleerivad asutused.

—

raadiospektri haldamist käsitleva komisjoni poliitika kohaldamine elektroonilise side valdkonnas, nagu on sätestatud 2005. aasta septembri teatises (13);

—

eelreguleerimise suhtes tundlike turgude läbivaatamisega seotud menetluskoorma vähendamine.

—

konsolideerida ühtset turgu;

—

tugevdada tarbijate ja kasutajate huve;

—

suurendada turvalisust ja

—

kõrvaldada aegunud sätted.

2.1

Komitee tervitab üldjoontes komisjoni ettepanekuid elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamise osas. Komitee tunnustab ühtlasi komisjoni läbivaatusprotsessi jooksul tehtud kõikehõlmavat tööd, mis ühendas ekspertuuringud ja huvipakkuvad konsultatsioonid ning mille abil jõuti soovitusteni teatises KOM(2006) 334 “ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamine” ning kaasnevas töödokumendis SEK(2006) 816. Siiski soovib komitee, et komisjon võtaks arvesse käesolevas arvamuses sisalduvaid kahtlusi ning soovitusi.

2.2

Õiguslik raamistik tuleb viia vastavusse info- ja sidetehnoloogia valdkonna arengustrateegiaga ning toetada olulist panust, mille elektrooniline side Euroopa Liidu majandus- ja ühiskondlikku ellu annab. Seetõttu kiidab komitee heaks raamistiku läbivaatuse eesmärgi edendada algatust “i2010: Euroopa infoühiskond 2010” (15), milles toodi välja info- ja sidetehnoloogia panus Lissaboni strateegiasse, et suurendada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet. Konkreetsemalt tunnistab komitee õigusliku raamistiku olulisust taskukohast ja turvalist laisagedusribasidet, suuremahulist ja mitmekesist infosisu ning digitaalteenuseid pakkuva ühtse Euroopa inforuumi väljakujundamisel; maailmaklassi tulemuste tagamisel info- ja sidetehnoloogia uurimistegevuse ja uuenduste vallas, jõudes seeläbi järele Euroopa peamistele konkurentidele; ning kõiki hõlmava infoühiskonna loomisel, mis pakub kvaliteetseid avalikke teenuseid ja parandab elukvaliteeti.

2.3

Komitee tunnustab edu, mis on raamistikku saatnud kasutuselevõtust alates. Komitee märgib ära üleeuroopalise telekommunikatsioonitööstuse esilekerkimise, suurenenud konkurentsi teenuste osutamise vallas mitmetel turgudel, kõrge uuenduslikkuse taseme ning ELi telekommunikatsiooniteenuste reaalse maksumuse vähenemise. Samuti märgib ta ära investeeringute kasvu turul viimaste aastate jooksul ning asjaolu, et Euroopa investeeringute tase on ületanud USA, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna investeeringute taseme. Asjaolu, et kõige suuremaid investeeringuid on tehtud eelmainitud riikides, kus raamistikku on rakendatud õigeaegselt ja tõhusal viisil, tõendab selle kasulikku mõju. Kõnealustele positiivsetele mõjudele vaatamata märgib komitee, et digitaalse lõhe probleem kogu Euroopas aina teravneb.

2.4

Komitee juhib komisjoni tähelepanu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelmistele arvamustele, milles toetatakse õiguslikku raamistikku ning antakse soovitusi selle kohta, kuidas elektroonilise side sektori arengu ja kasvu poliitikat võiks täiustada (16) i2010 strateegia edendamiseks.

Käesolevas arvamuses soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kommenteerida erilist tähelepanu vajavaid valdkondi ja anda mõningaid soovitusi.

3.1

Üldise reguleerimispõhimõtte kohaselt peaks avalikkuse huvi — “avalik hüve ”— domineerima era- ja ärihuvide üle. Komitee usub ühtlasi, et turg üksinda ei saa iseennast piisavalt reguleerida avaliku hüve kasu silmas pidades. Seetõttu läheb tarvis tugevat õiguslikku raamistikku, et edendada suurema hulga kodanike huve, nagu on sõnastatud Lissaboni strateegia eesmärkides.

3.2

Võttes arvesse hoiatust punktis 2.1, peaks Euroopa suunduma nii kiiresti kui võimalik turupõhisema lähenemisviisi poole spektri haldamisel, andes rohkem võimu turuosalistele, võttes kasutusele ulatuslikuma spektrikaubanduse ning vähendades lairibaühenduse võimaldamisega kaasnevat riiklikku bürokraatiat.

3.3

Tuleks asutada Euroopa Spektriagentuur üleeuroopalise spektri haldamise ühtse ja integreeritud süsteemi loomiseks.

3.4

Üheaegselt teavitamisnõuete lihtsustamisega vastavalt artiklis 7 sätestatud korrale tuleks komisjonil suurendada valvsust riiklike reguleerivate asutuste poolt võetavate reguleerivate meetmete osas, et soodustada mitmekesisust.

3.5

Komisjon peaks arvestama erinevate tingimustega riiklikel turgudel ning spetsiaalsete ekspertteadmistega, mis puudutavad neid tingimusi riiklike reguleerivate asutuste piires. Seetõttu on komiteel tõsiseid kahtlusi väljapakutud komisjoni vetoõiguse suhtes artiklis 7 sätestatud menetluse kohaselt ning ta rõhutab vajadust äärmise ettevaatlikkuse järele sellise õiguse rakendamisel.

3.6

Komitee kardab, et õigusliku raamistiku liigne kallutatus suurte rahvusvaheliste teenuste ja võrgupakkujate kasuks võib lõpuks viia oligopolini. Õiguslikus raamistikus tuleks kõnealust asjaolu arvesse võtta ning hoiduda rahvusvaheliste ettevõtete ebaõiglasest eelistamisest.

3.7

Siseturu arengu edendamise, poliitika ühtlustamise ja regulatiivse lähenemisviisi ühtsuse nimel peaks komisjon paremini ära kasutama sidekomitee ja raadiospektrikomitee võimalusi, samuti Euroopa reguleerivate organite töörühma ning raadiospektri töörühma võimalusi.

3.8

Tarbijatele kättesaadavate teenuste valiku kohta asjakohase teabe pakkumiseks teeb komitee ettepaneku, et riiklikke reguleerivaid asutusi tuleks innustada avaldama veebipõhiseid vahendeid tarbijatele konkureerivate teenuseosutajate elektroonilise side alaste pakkumiste (teenuste ja hindade) võrdlemise lihtsustamiseks.

3.9

Kavandatavas 2007. aasta rohelises raamatus universaalteenuse teemal tuleks märkida ära vajadus ületada üha laienev lõhe ELi kõige enam ja kõige vähem arenenud piirkondade infrastruktuuri ja teenuste vahel. Kui analüüsist, mis põhineb mehhanismidel ja täpsustatud graafikul, selgub, et eelmainitud lõhele ei pöörata universaalteenuse kohustuses tähelepanu, tuleb leida alternatiivseid vahendeid — võib-olla läbi riiklike investeerimisprogrammide, mida toetatakse ELi struktuurifondidest.

3.10

Komitee arvates tuleb lairibaühenduse kasvava tähtsuse tõttu majanduslikus ja sotsiaalses arengus kaasata lairibaühendus universaalteenuste määratlusse (17).

3.11

Lisaks kordab komitee arvamuses “Lairibaühenduse lõhe ületamine” (18) sõnastatud soovitust, et komisjon peaks täpsustama minimaalseid andmete edastamise kiiruseid ning teenuste kvaliteeti, mis peaks rakenduma “lairibaühenduse ”määratlemisele.

3.12

Komitee kutsub komisjoni üles riiklike reguleerivate asutustega koostööd tegema, kujundamaks kogu ühendust hõlmavat karistusrežiimi elektroonilise side turvanõuete rikkumisega seotud kuritegude puhuks. Tähelepanu tuleks pöörata ka mehhanismidele, mis hõlbustaksid kiiret, kogu Euroopa Liidus kehtivat kuritegude toimepanijate “kohtusse kaebamise õigust ”tarbijate poolt (ühised või eraldi võetavad meetmed).

3.13

Väljaspool õigusliku raamistiku pädevusvaldkonda kutsub komitee komisjoni üles süstemaatiliselt uurima turvanõuete rikkumisi — näiteks rämpsposti saatmist, nuhkvara kasutamist ja häkkimist — väljaspool ELi tegutsevate isikute poolt ning otsima vastuabinõusid valitsustevahelisel tasandil.

4.1.1

Ühtse üle-euroopalise elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turu loomine nõuab korralikku õiguslikku raamistikku ühtlustamist vajavate keerukate poliitiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite ühendamiseks. Praegune raamistik on tõhusalt loonud konkurentsivõimelise, uuendusliku ja kiirelt laieneva Euroopa sideteenuste turu, samal ajal väljendades kavatsust tasakaalustada teenusepakkujate, tarbijate ning riiklike huvide vajadusi.

4.1.2

Praegune raamistik jõustus kolme aasta eest ning on aeg senikogetu valguses ja tuleviku väljakutsetele mõeldes selle tingimused läbi vaadata. Komisjoni poolt arvesse võetud ekspertuuringud (19) ning põhjalik konsulteerimine kõikide huvirühmadega on läbivaatusprotsessi jooksul pakkunud laialdast teavet ning komisjoni ettepanekud näitavad, et kõiki tegureid on kaalutletud ja arvesse võetud.

4.1.3

Teatises ja selle juurde kuuluvas töödokumendis sisalduvates ettepanekutes pakutakse välja tasakaalustatud ja kohaseid muudatusi praegusesse raamistikku.

4.1.4

Komitee tunnustab ettepanekuid jätta raamistikust välja teatavad aegunud sätted.

4.2.1

Raadiospektri kui elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste (näiteks mobiil- ja satelliitside, televisiooni- ja raadiosaated) ning teiste rakenduste (näiteks lähitoimeseadmed, kaitse, transport, raadio teel asukoha määramine, GPS/Galileo satelliitsüsteem) tootmisteguri tähtsus on viimase kümnendi jooksul drastiliselt kasvanud. Arvatakse, et raadiospektril põhinevate teenuste koguväärtus ELis on üle 200 miljardi euro, st 2 %–2,5 % Euroopa aastasest kogutoodangust.

4.2.2

Kuna valdav osa spektrist ELis on juba antud mõningasse kasutusse või eraldatud mõnele kasutajale, võib uusi eraldusi teha ainult olemasolevate kasutajate arvelt. Spektripoliitika puhul tuleb elektrooniliste sidevõrkude kõrval arvesse võtta ka kõiki teisi spektri kasutusalasid, sealhulgas uurimistegevust, lennundust, merendust, kosmoseuuringuid, audiovisuaalset (sisu) valdkonda, kaitsetööstust, maapinna kaugseiret, meditsiini, integratsiooni, liiklusohutust jne. Raadiospektri kasutamise eesmärgil konkureerivaid poliitikaid täiustatakse pidevalt ning nendes lepitakse kokku kogu ELis.

4.2.3

Tehnika kiire areng koos edastamise digiteerimisega ning sideteenuste ühtlustamine on ähmastanud seost raadioside juurdepääsuplatvormide ning teenuste vahel, mis on traditsiooniliselt spektri haldamisele aluseks.

4.2.4

Tehnoloogilised uuendused vähendavad märkimisväärselt sekkumise riski erinevate spektri kasutajate seas, vähendavad vajadust lubada spektri ressurssidele eksklusiivset juurdepääsu ning võimaldavad üldiste volituste ulatuslikumat rakendamist, viies sisse leebemaid spektri tehnilisi kasutuspiiranguid. Kõnealuste uuenduslike tehnoloogiate rakendamine võib seetõttu madaldada spektrile juurdepääsu barjääre ning suurendada selle tõhusat kasutamist.

4.2.5

Kriitiline vajadus vastata tohutule nõudmisele üleeuroopalise spektri järele esilekerkivate elektrooniliste sideteenuste tehnoloogiate abil ning samaväärne vajadus kaitsta teistele kriitilistele rakendustele vajaminevat spektrit eeldab ELi spektri haldamise mehhanismide ulatuslikku muutmist.

4.2.6

Ebapraktiline on nõuda Euroopa kõikidelt erinevatelt reguleerivatelt asutustelt, kes hetkel spektri jagamisega tegelevad, ühtse Euroopa spektrirežiimi pakkumist. Mõistlik oleks luua keskne organ — Euroopa Spektriagentuur — kõnealuse kriitilise tähtsusega ressursi haldamise koordineerimiseks, suunamiseks ja kontrollimiseks. Kuna kõnealuse agentuuri tegevus oleks tihedalt seotud kodanike põhiõigustega, tuleks agentuuril oma tegevuse kohta aru anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.2.7

Ärihuvidele tuleks reguleeritud viisil anda vabamad käed spektri kasutamise osas, et kaubanduslikku spektrit elektrooniliste sidevõrkude valdkonnas kasutataks tõhusal viisil majanduslikult kõige tasuvamatel eesmärkidel.

4.3.1

Siseturu loomine on Euroopa elukvaliteedi parandamise ning jõukuse kasvu üks peamiseid mõjutegureid. Suuniste, juhtnööride ja jõustamise ühendamise kaudu on õiguslik raamistik moodustanud siseturu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste edendamisel poliitilise põhiosa. Selleni on jõutud samaaegselt arvesse võttes eri olusid ja väljakutseid, millega iga liikmesriik on pidanud silmitsi seisma, ning innustades tihenevat konkurentsi ja investeeringuid võrkudesse ja teenustesse.

4.3.2

Siseturu loomise protsess peaks alati kindlustama avalikkuse huvide -avaliku hüve — prioriteetsuse era- ja ärihuvide ees. Turg ei saa ennast ise avaliku hüve kasu silmas pidades arvestatavalt reguleerida. See väide on eriti asjakohane teenuste kvaliteedist rääkides ning olukorras, kus konkurents on nõrk. Seetõttu läheb tarvis tugevat õiguslikku raamistikku, et edendada Lissaboni strateegia eesmärgi kohaselt suurema hulga kodanike huve, võimaldades neile parimat tehnoloogiat parima hinnaga.

4.3.3

Enamik teenuse- ja võrgupakkujaid tegutseb ühe riigi siseturu piires. Komitee kardab aga, et õigusliku raamistiku liigne kallutatus suurte rahvusvaheliste teenuste ja võrgupakkujate kasuks võib lõpuks viia oligopolini, mille puhul mõned suurfirmad domineerivad kogu ELi turul. Õiguslikus raamistikus tuleks kõnealust asjaolu arvesse võtta ning hoiduda rahvusvaheliste ettevõtete ebaõiglasest eelistamisest riiklike operaatorite ees.

4.3.4

Ehkki Euroopa tsentraliseeritud reguleeriv asutus, mis sarnaneks samalaadsele asutusele panganduse valdkonnas, kujutaks endast arvatavasti kiireimat ja otseseimat teed elektrooniliste sidevõrkude siseturu väljaarendamisele, võib ka juhtuda, et praegu riiklike reguleerivate asutuste pakutava a ja hinnangute kadumine tooks teatavatele riikidele kahju ning riikide vastuseis võib siseturu väljaarendamise protsessi pigem aeglustada.

4.3.5

Hetkel oleks parim see, kui praegust detsentraliseeritud reguleerimise režiimi tugevdaks olemasolevate komitee ja poliitikaalaste nõuandestruktuuride komisjonipoolne intensiivsem kasutamine. Ühtses lähenemisviisis kokkuleppele jõudmine on parem kui üritada suruda kõigile peale ühte lahendust.

4.3.6

Kuigi see jääb õigusliku raamistiku ulatusest välja, on komitee mures, et rahvusvaheliste meediateenuste kättesaadavuse kiire kasv elektrooniliste sidevõrkude kaudu võib viia ebakvaliteetse meediasisu soovimatu vohamiseni. Komisjonil tuleks kaaluda võimalusi, kuidas ELi poliitika saaks toetada kvaliteetse meediasisu tootmist ja levitamist, ning eelkõige sellise meediasisu tootmist ja levitamist, mis austaks ELi rikkalikku kultuurilist mitmekesisust.

4.4.1

Olemasolevad teenused muutuvad üha keerukamaks ning esile kerkivad uued üleeuroopalised teenused, mistõttu on oluline, et tarbijaid teavitataks piisavalt nende valikuvõimalustest. Konkureerivate pakkumiste kohta käiv asjakohane teave tuleb muuta tarbijatele kättesaadavaks, et tagada teenuste kvaliteet ja hindade läbipaistvus. Samuti tuleb tarbija õiguste alaseid õigusakte ajakohastada turu uue dünaamikaga toimetulemiseks. Komitee teeb ettepaneku, et riiklikke reguleerivaid asutusi tuleks innustada avaldama ühtlustatud kriteeriumitega veebipõhiseid vahendeid, et tarbijatel oleks lihtsam võrrelda konkureerivate teenuseosutajate elektroonilise side pakkumisi (teenuseid ja hindu).

4.4.2

Universaalteenuse direktiivi tuleb ajakohastada ning komisjoni ettepanek tutvustada järgmisel aastal rohelise raamatu aruteludokumenti on teretulnud. Siiski on oluline, et vähemarenenud piirkondades elavad kodanikud ei satuks praegusest veelgi ebasoodsamasse olukorda, kui domineerivatel teenusepakkujatel ei ole enam universaalteenuse osutamise kohustust. Digitaalse lõhe küsimus muutub veelgi pakilisemaks juhul, kui uued ärimudelid soodustavad veebitelevisiooniteenuste kasvu kodanikele, kellel on kiire lairibaühendus.

4.4.3

Juhul kui otsustatakse, et universaalteenuse osutamise kohustus ei ole enam õiglane või praktiline viisi, millega tagada elementaarsete 21. sajandi elektrooniliste sideteenuste, näiteks lairibaühenduse osutamine, tuleb leida alternatiivseid rahastamismehhanisme — võib-olla ELi struktuurifondidest —, et ületada digitaalne lõhe.

4.5.1

Komitee viitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele dokumendi KOM(2006) 251 kohta teemal “Turvalise infoühiskonna strateegia ”ning komitee üleskutsele integreeritud infoturbestrateegia kujundamise kohta, mis ühendaks Euroopa algatusi.

4.5.2

Elektrooniliste sidevõrkude turvalisuse rikkumised kahandavad oluliselt tarbijate usaldust teenuste vastu ning teenuste kasutamise määra. Lisaks võivad turvanõuete rikkumised ohustada ELi kodanike eraelu puutumatuse õigust. Äärmiselt oluline on, et komisjon tegutseks jõuliselt võrkude turvalisuse ja kodanike õiguse kaitsmise nimel. Komitee tervitab raamistiku läbivaatamisel väljapakutud meetmeid kõnealuste mureküsimuste lahendamiseks.

4.5.3

Elektrooniliste sidevõrkude turvalisus mängib infotehnoloogiate ja -teenuste kasutuselevõtu ja levimise suhtes peamist rolli. Üle kogu ELi tuleb rakendada karme karistusi, et sellealased kuriteod ei kahandaks tarbijate usaldust ega takistaks infoühiskonna arengut. Komitee kutsub komisjoni üles riiklike reguleerivate asutustega koostööd tegema, et kujundada kogu ühendust hõlmav karistusrežiim elektroonilise side turvanõuete rikkumisega seotud kuritegude puhuks. Tähelepanu tuleks pöörata ka mehhanismidele, mis lihtsustaksid tarbijate jaoks õigust kuritegude toimepanijad kohtusse kaevata.

4.5.4

Lisaks ELi piires toime pandud turvanõuete rikkumistele satub Euroopa võrkude ja kodanike turvalisus ka välispool ELi asuvate isikute igapäevaste rünnakute ohvriks. Nende rünnakute toimepanijate tuvastamiseks tuleks teha kõik võimalik, sealhulgas võtta tekitatud kahjude eest vastutusele riigid, kust rünnakud on tehtud.

—

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “E-kaubanduse poliitika kohandamine muutuvas keskkonnas”: Go Digital “algatuse õppetunnid ja eelseisvad väljakutsed ”— ELT C 108, 30.4.2004, lk 23.

—

“Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega luuakse ühenduse mitmeaastane programm edendamaks Interneti ja uute võrgupõhiste tehnoloogiate turvalisemat kasutamist ”— ELT C 157, 28.6.2005, lk 136.

—

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Euroopa kiire ühendamine: viimased arengud elektroonilise side sektoris ”— ELT C 120, 20.5.2005, lk 22.

—

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “i2010 — majanduskasvu ja tööhõivet edendav Euroopa infoühiskond ”EÜT C 110, 9.5.2006 lk 83.

—

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele — “E-juurepääs ”— ELT C 110, 9.5.2006, lk 26.

—

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele — “Lairibaühenduse lõhe ületamine ”— CESE 1181/2006.

—

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “Turvalise infoühiskonna strateegia — dialoog, partnerlus ja aktiivne osalemine ”— R/CESE 1474/2006 (koostamisel).

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/33

1.1

2006. aasta konsolideeritud meretööstuse konventsioon on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kõige tähtsam uus vahend, milles meremeeste õiguste kaitse on ühendatud korralike töötingimustega, luues laevaomanikele võrdsed konkurentsitingimused.

1.2

Seda on nimetatud laevanduse kvaliteedi rahvusvaheliste eeskirjade neljandaks sambaks, mis täiendab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kolme olulist konventsiooni. Kõnealused konventsioonid on rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW) ja rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (MARPOL).

1.3

Uus konventsioon asendab 68 kehtivat ILO merendusvahendit ja jõustub tingimusel, et selle on ratifitseerinud ILO 30 liikmesriiki, kelle laevad moodustavad vähemalt 33 % maailma laevandustonnaažist.

2.1

Konventsioonis sätestatud standardid kehtivad töötajatele 500 ja enama brutoregistertonnaažiga merelaevadel, mis teevad rahvusvahelisi meresõite või sõidavad välismaiste sadamate vahel. Standardid hõlmavad järgmiseid aspekte:

2.2

Komitee väljendab heameelt komisjoni toetuse üle ILOs tehtud tööle, mille tulemuseks on kõnealune uus konventsioon, ning hea koostöö üle liikmesriikide valitsustega, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ILO kolmepoolses struktuuris. Kindlasti on sellega rajatud tugev alus tööle, mida tuleb teha nüüd, pärast uue vahendi loomist: ratifitseerimine liikmesriikides ja vajadusel ühenduse õigustiku kohandamine.

2.3

Komitee märgib, et konventsioon on rahvusvahelisel tasandil kolmepoolses struktuuris otsuste langetamisel saavutatud hapra tasakaalu tulemus. Komisjoni tegevused peaksid saavutatut tugevdama ja edendama ning vältima samme, mis võiksid ohustada edukat rakendamist.

2.4

Komitee toetab komisjoni otsust innustada liikmesriike konventsiooni peatselt ratifitseerima. Kõnealune ratifitseerimine 27 liikmesriigis, kelle laevastik moodustab 28 % maailma laevastikust, oleks ilmselt suur samm edasi.

2.5

Ratifitseerimine on täielikult liikmesriikide otsustada, kuna EL ei ole ILO liige. Komitee näitab üles oma huvi komisjoni otsuse vastu kutsuda sotsiaalpartnerid Euroopa tasandil kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimistele. Kui jõutakse sellisele kokkuleppele, lihtsustaks see kindlasti ratifitseerimist liikmesriikides. Komitee loodab, et liikmesriigid ratifitseerivad konventsiooni võimalikult kiiresti, loodetavasti 2008. aastal.

2.6

Läbirääkimised sotsiaalpartneritega on alanud. Antud olukorras peab komitee kohaseks mitte väljendada oma seisukohta komisjoni asjaomases teatises esitatud kolme peamise ülesande osas:

Sama kehtib ka konventsiooni B osa (juhised) kohustuslikuks muutmise küsimuses.

Kui sotsiaalpartneritel ei õnnestu kokkuleppele ei jõuda, pöördub EMSK eeltoodud küsimuste juurde tagasi.

2.7

Seoses konventsioonis sätestatud kolmepoolse struktuuri rajamisega nendib komitee, et asutamislepingus ei ole niisugust mehhanismi ette nähtud. Seepärast soovib komitee märkida, et sõltumata komisjoni kavandatavast lahendusest ühenduse koostöö kooskõlastamise kohta kolmepoolses otsustamisprotsessis, ei tohiks see riigi tasandil mingil juhul nõrgendada ILO kolmepoolseid sätteid.

2.8

Komitee soovitab komisjonil toetada ILO ekspertide kohtumisi, kus töötatakse välja tegevussuunised lipu- ja sadamariigi kontrolliks.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/34

1.1

Euroopa Komisjon on julgustanud komiteed tutvuma kodanikuühiskonna arengutega Jaapanis ja kaaluma Euroopa Liidu (EL) ja Jaapani kodanikuühiskonna koostöö võimalusi, tugevdamaks veelgi kahe riigi suhteid.

1.2

Euroopa Liidul ja Jaapanil on palju ühiseid väärtusi ja huve. Paljudes valdkondades on sisse seatud ametliku tasandi toimiv koostöö.

1.3

On kasvamas Jaapani huvi piirkondliku koostöö vastu lähtuvalt funktsionaalse integratsiooni mudelist.

1.4

Kodanikuühiskonna roll Jaapanis muutub järjest tähtsamaks, ehkki enamasti keskendutakse ikkagi kohalikele ja piirkondlikele küsimustele.

1.5

Hetkel on Euroopa Liidu ja Jaapani kodanikuühiskondade vahel kindlad kontaktid üksnes vähestes valdkondades. Samas näitab jagatud väljakutsete kasvav tunnustamine, et aeg on küps tihedamate kontaktide loomiseks.

1.6

Tihedamate ja tugevamate kontaktide loomine kestab kaua ja siin on olulise tähtsusega parimate partnerite väljaselgitamine.

1.7

Esimene oluline samm on korraldada koosolek, kus selgitatakse välja ühised probleemid ja arutatakse võimalusi nende lahendamiseks.

1.8

Peab süstemaatiliselt kaaluma mõlema osapoole sobivate kodanikuühiskonna organisatsioonide kutsumist asjaomastele seminaridele ja teistele vastavasisulistele üritustele.

1.9

Pikapeale on võimalik kavandada struktureeritumat dialoogi ümarlaua vormis.

1.10

Kaks Jaapanis tegutsevat Euroopa instituuti (edaspidi “ELi keskused”) pakuvad juba praegu aluse võrgustiku loomiseks ja partnerluseks.

1.11

Tuleb vähendada rahastamisvajadust, kasutades rohkem tehnilisi abivahendeid, näiteks videokonverentse ja IP-kõnet (Voice Over Internet Protocol).

2.1

Pärast koostöö tihenemist otsustasid Euroopa Liit ja Jaapan 2001. aastal käivitada ELi ja Jaapani kümneaastase koostöö pealkirja all “Ühist tulevikku kujundades” (1). Tegevuskava koosnes neljast osast (“eesmärgid”). Viimane eesmärk (eesmärk IV) kandis pealkirja “Inimeste ja kultuuride kokkuviimine ”ja hõlmas “kodanikuühiskonna sidemete arendamist ja piirkondadevahelise kogemustevahetamise innustamist”. Eesmärk III (sotsiaalsetele ja globaalsetele väljakutsetele vastamine) väärib samuti mainimist.

2.2

Kodanikuühiskonna sidemeid käsitlevatest viimastest sündmustest võib esile tõsta väga edukat inimestevaheliste kontaktide aastat 2005, kahe ELi keskuse loomist Jaapanis (2) Tokio (3) piirkonnas ja Kansais (4) ning Brüsselis 2006. aasta aprillis toimunud ühiskonverentsi, kus arutati tegevuskavas “Ühist tulevikku kujundades ”seni saavutatud edusamme ja võimalikke vajalikke muudatusi, arvestades muutunud olukorda Jaapanis, ELis ja mujal.

2.3

Kõnealuse arvamuse eesmärk on võtta arvesse kodanikuühiskonna arenguid Jaapanis ja uurida viise, kuidas ELi kodanikuühiskond ja iseäranis EMSK saaks teha koostööd Jaapani kodanikuühiskonnaga, tugevdamaks veelgi Euroopa Liidu ja Jaapani suhteid (5).

2.4

EMSK esitab kodanikuühiskonna kohta järgmise definitsiooni: “kõik organisatsioonilised struktuurid, mille liikmete eesmärgid ja kohustused teenivad üldisi huve ning mis tegutsevad vahendajatena riigivõimu ja kodanike vahel” (6).

3.1

Jaapan on üks olulisematest riikidest Ida-Aasias — kasvava majandusliku tähtsusega piirkond, kus kiiresti paraneb piirkondlik koostöö, ent kus samuti suurenevad julgeolekuprobleemid. Kuna Euroopa Liidu jaoks muutub üha tähtsamaks Ida-Aasia piirkond, kaasa arvatud Hiina, tasakaalustab tihedam kontakt Jaapaniga olukorda ja suurendab koostööd piirkondlikes küsimustes (7).

3.2

Jaapan on samuti üks Euroopa Liidu strateegilistest partneritest. Ehkki Euroopa ja Jaapan paiknevad maakera vastaspoolustel ja mõlemal on mitmekesine ja väga ainulaadne kultuur, leidub ka palju ühist. Mõlemad kujutavad endast suuri majandusüksusi, kes soovivad mängida laiemat rahvusvahelist rolli. Jaapanil ja Euroopa Liidul on mitmed ühised põhiväärtused ja palju ühiseid huve ja probleeme. Mõlemad on demokraatlikud ühiskonnad. Nende ühine huvi on omavaheliste suhete ja vastastikuse mõistmise kindlustamine ja süvendamine.

3.3

Majanduse osas on Jaapan Euroopa Liidu suuruselt viies eksporditurg osalusega 6,6 % ja Euroopa Liit on Jaapani jaoks suuruselt teine eksporditurg. Jaapani sisemajanduse kogutoodangu kasv on umbes 2,7 % aastas ja sealne töötuse määr on umbes 4,5 %. Ligikaudu 14 % ülemaailmsest rahvamajanduse kogutoodangust toodetakse Jaapanis (Hiinas on vastav näitaja 3,4 %) ja keskmine sissetulek inimese kohta on 32 230 $ (Hiinas 780 $).

3.4

Koostöö varasematel etappidel olid peamised ühised probleemid seotud kaubanduse ja teiste majandusküsimustega, mille alla kuulusid samuti mõlemapoolsed märkimisväärsed välisinvesteeringud. Majandusreformid on olulised mõlema osapoole jaoks, et parandada konkurentsivõimet globaliseeruvas maailmas, säilitades samaaegselt riiklikud sotsiaalmudelid ja pidades silmas jätkusuutlikku majanduskasvu.

3.5

Praegu teevad Euroopa Liit ja Jaapan tõsist koostööd mitmes valdkonnas. Näiteks on loodud nn alalised foorumid, et arutleda tööstuspoliitika, teaduse ja tehnoloogia, infotehnoloogia, tööhõive, sotsiaalküsimuste, elektroonilise kaubanduse, uurimistegevuse, arenguabi ja keskkonnakaitse üle. 2006. aastal näitasid Jaapani tööturu osapooled üles kasvavat huvi ettevõtete sotsiaalse vastutuse tava vastu. Lisaks käsitletakse Euroopa Liidu ja Jaapani õigusloome reformi alases dialoogis (mis loodi umbes 12 aastat tagasi) järjekindlalt kõiki õigusloomega seotud küsimusi. Mõnede programmide kohta on esitatud üksikasjalikum teave I lisas. Kõnealuses dialoogis osalevad paljud Euroopa Komisjoni peadirektoraadid ning samuti liikmesriigid.

3.6

Jaapanis suureneb järk-järgult nn läheduse tunne Euroopaga. Siiski teatakse vähe ELiga hiljuti ühinenud liikmesriikidest.

4.1

Nagu juba eelpool mainitud, on Jaapanis Euroopa Liiduga (8) võrreldes väga erinev kultuur ja samuti erinevad sotsiaalsed tingimused. Seega ei ole üllatav, et Jaapani kodanikuühiskonna organisatsioonid erinevad Euroopa Liidu omadest. Kõige suurem erinevus seisneb selles, et kuni viimase ajani oli riigil kodanikuühiskonna kujundamises küllaltki domineeriv roll. Kõik organisatsioonid peale tööturu osapoolte pidid saama ametivõimude heakskiidu ja seejärel alluma nende kontrollile.

4.2

Avalikkus kiitis eelmainitu heaks, kuna keskse eliitbürokraatia kooslus olulisemate tööstuslike huvidega (mida toetasid parlamendi liikmed) võimaldas kiirete ja tõhusate poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja rakendamist. See kõik soodustas majanduskasvu (9). Kõnealustes tingimustes oli kodanikuühiskonna roll juhtimises väga piiratud. Kodanikuühiskonna, valitsemise ja vastutuse mõisted ei kuulunud kõnealusel perioodil tavapärasesse sõnavarasse.

4.3

1980. aastate lõpus lõhkes niinimetatud “majandusmull”, mis tõi kaasa deflatsiooni ja majandusseisaku, mis alles hiljuti ületati. Seejärel toimusid 1990. aastatel mitmed skandaalid, millesse olid segatud tippbürokraadid. See kõik vähendas avalikkusse usaldust riigi domineeriva seisundi ja oluliste majanduslike huvide suhtes. See ja Kobes 1995. aastal toimunud suurele Hanshin-Awaji maavärinale järgnenud halvasti korraldatud pääste- ja taastamistööd näitasid avalikkusele mõnede kodanikuühiskonna organisatsioonide tõhusust (ja potentsiaali). Eelmainitu viis 1998. aastal uue mittetulundusorganisatsioone käsitleva seaduse vastuvõtmiseni, kus teadvustati, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on võimalik mängida olulist rolli heas valitsemistavas (10). Kõnealuse seadusega vähendati mitmeid mittetulundusorganisatsioonide tegutsemisel esinevaid takistusi ja kõrvaldati suurem osa koormavast bürokraatlikust kontrollist. See oli üks muutustest, millega vähendati Jaapani ühiskonna ja poliitika reguleerimist ja tsentraliseerimist.

4.4

Kõnealustest sündmustest alates algasid muutused Jaapani ühiskonnas. Organisatsioonide arv kasvab üsna kiiresti, eriti nende rühmade osas, mis tõstavad esile oma sõltumatust ametivõimudest. Jaapanis arutletakse hetkel selle üle, kuidas oleks võimalik täielikumalt ära kasutada Jaapani ühiskonnas leiduvat potentsiaali. Eelmainitu viiks kodanikuühiskonna organisatsioonide olulisuse ja mõju suurenemiseni. Demokraatlikku osalemist on hakatud paremini mõistma ja kõiki koostatavaid õigusakte on praegu võimalik internetis kommenteerida. Kodanikuühiskonna organisatsioonide sõnul ei avalda kodanikuühiskonna seiskohad (arvestamata tööturu osapooli) siiski piisavalt sageli mõju lõppotsuste langetamisele.

4.5

Jaapani kodanikuühiskonda käsitlevas arutelus liigitatakse kõnealused organisatsioonid tavaliselt kahte kategooriasse. Esimesse kategooriasse kuuluvad valitsusvälised organisatsioonid, mis pakuvad peamiselt arenguabi ja humanitaartöö teenuseid välisriikides. Eelmainitud organisatsioonidele antav rahaline toetus tuleb valitsuselt (välisministeeriumilt). Nad teevad tihedat koostööd ametivõimudega ametliku arenguabi programmide raames ja korraldavad regulaarseid kohtumisi valitsusega, et edendada tihedat dialoogi ja koostööd. Nende rahalised ja inimressursid on siiski jätkuvalt piiratud.

4.6

Teise kategooriasse kuuluvad paljudes erinevates valdkondades tegutsevad mittetulundusorganisatsioonid: tööturu osapooled, kutseühingud ja erialaliidud ning samuti keskkonna, tarbijakaitse, põllumajanduse, kultuuri ja muudes valdkondades tegutsevad organisatsioonid. Kõnealustel sidusrühmadel on järjest suurenev roll dialoogis, mis on alanud Jaapani ja välisomanduses olevates ettevõtetes nende sotsiaalse vastutuse teemal, kusjuures tunnistatakse selle vabatahtlikku iseloomu. Lisaks on tervishoiu valdkonna organisatsioonidel väga oluline roll. Kõnealused organisatsioonid saavad mõnikord rahalist toetust ametivõimudelt. Küllaltki märkimisväärne osa eelmainitud organisatsioonidest tegeleb peamiselt kohalike ja piirkondlike lahenduste leidmisega piirkondlikes ja kohalikes küsimustes. Nad töötavad kohalike kogukondade heaks. Sellest tingituna on riigi tasandi mittetulundusorganisatsioonide arv väiksem.

4.7

Lisaks on noored hästi esindatud üliõpilas- ja muude organisatsioonide kaudu.

5.1

Kui Euroopa Liidu ja Jaapani ametivõimude vahel on arvukad ja regulaarsed kontaktid (vt eelpool punkti 3.5 ja lisasid), mille tähtsust mõlema riigi tipp-poliitikud regulaarselt rõhutavad, on enamike kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelised sidemed märksa harvemad. Siiski on mõnes valdkonnas juba sõlmitud tugevad ja aktiivsed sidemed.

5.3

Euroopa Liidu ja Jaapani ettevõtete ümarlaud (tööandjad) on viimase kümne aasta jooksul igal aastal kokku tulnud, et arutada mooduseid majandus- ja kaubandussuhete parandamiseks. Üha rohkem on arutletud ülemaailmsete teemade, näiteks energiaküsimuste üle. Kõnealuste arutelude soovitused esitatakse Euroopa Liidu ja Jaapani iga-aastasel kahepoolsel tippkohtumisel poliitilistele juhtidele, kes on valmis nendega arvestama. Lisaks on Euroopa Liidu ja Jaapani ettevõtlusorganisatsioonid pidanud pikaajalist dialoogi väga paljudel teemadel.

5.4

Euroopa Liidu ja Jaapani tarbijakaitseorganisatsioonid on nüüdseks kuue aasta jooksul kohtunud, et seista silmitsi selliste ülemaailmsete väljakutsetega nagu toiduohutus ja märgistamine. Teised koostöönäited on iga-aastased dialoogid ajakirjanike, kodanike ja valitsusväliste organisatsioonide ning keskkonnakaitsjate vahel. Ülikoolide, kõrgkoolide ja uurimisinstituutide vahel juba tehakse akadeemilist koostööd, mis tugevneb nüüd, pärast kahe ELi keskuse hiljutist loomist Jaapanis. Jaapani akadeemilised institutsioonid suhtlevad iseäranis tihedalt omavahel ja neil on samuti kontaktid teiste sarnaste institutsioonidega Euroopa Liidus.

5.5

Tunnistades vajadust isiklike kontaktide järele vastastikuse mõistmise suurendamiseks, jõudsid Euroopa Liit ja Jaapan kokkuleppele, et 2005. aasta peab olema inimestevaheliste kontaktide aasta. Eelmainitud aasta osutus edukaks: korraldati ligikaudu 1900 üritust ja praegu on arutusel jätkuprogramm. Väljakutseks on saavutatu hoidmine ja edasiarendamine.

5.6

Mainitud olemasolevad kontaktid on väga kasulikud ja näitavad, et on võimalik luua püsivaid kontakte, kui ühised väljakutsed on selged. Kõnealustele väljakutsetele tuleb vastu astuda muutuvas maailmas, kus on globaliseerunud tavad ja standardid ning suurenenud vajadus olla konkurentsivõimeline. Nimetatud väljakutsete alla kuuluvad jätkusuutlik areng (eriti energiaturvalisus, green purchasing  (12) ja loodusressursid), arenguabi (mille puhul Euroopa Liit ja Jaapan on maailmas juhtpositsioonil), vananev elanikkond (koos sellest tulenevate mõjudega pensionitele, tervishoiuteenustele ja sotsiaalabile), sisseränne, töötamine paljurahvuselistes ühiskondades, töö- ja pereelu tasakaalustamine ja tööhõivega seonduvad väljakutsed. Ettevõtete sotsiaalne vastutus on valdkond, mille puhul ühised huvid on selginemas. Sama kehtib ka soolise tasakaalu puhul. Kasulik oleks arvamustevahetus eelnimetatud teemadel.

5.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on mõned mitteametlikud sidemed Kansai ELi keskusega. Hetkel on need komitee ainukesed sidemed Jaapaniga, ehkki paljudel EMSK liikmetel on kogemusi koostööst Jaapani organisatsioonidega.

6.1

Ühiste väljakutsetega tegelemisel on selge, et kodanikuühiskond peab mängima olulist rolli nii Euroopa Liidu kui ka Jaapani ühistes projektides ja nende omavahelistes suhetes. Kodanikuühiskonna organisatsioonid annavad oma panuse Euroopa Liidu ja Jaapani vahel toimuvasse poliitilisse protsessi kahepoolsete arutelude ja oma seisukohtade selge väljaütlemisega. On selge, et on palju võimalusi tegutseda märksa aktiivsemalt kodanikuühiskonnaga seotud valdkondade arendamisel Euroopa Liidu ja Jaapani tegevuskavas (13). Kõnealune töö võib olla oluline element lisaväärtuse andmisel Euroopa Liidu ja Jaapani suhetele.

6.2

Esmane eesmärk Jaapani ja Euroopa Liidu organiseeritud kodanikuühiskondade vaheliste kontaktide loomisel peab olema üksteise tundmine ja mõistmine, millega kaasneb võrgustiku arendamine. Ainult siis on võimalik alustada nõuetekohast koostööd, et suurendada panustamist tugevatesse olemasolevatesse sidemetesse mõlema riigi asjaomaste ametivõimude vahel. Kõnealune protsess ei saa olema kiire, ent sellele aitaks kaasa toetuse otsimine komisjonilt ja Jaapani ametivõimudelt esimese koosoleku korraldamiseks, kus määratletakse ühised probleemid ja arutletakse edasise tegevuse ja selle üle, millised organisatsioonid võiksid kõige tõhusamalt mõlemaid osapooli esindada (14). Sellele järgneks vajalike meetmete rakendamine, kaasa arvatud ühistegevused. Kõnealusel koosolekul osaleksid Euroopa Liidu ja Jaapani kodanikuühiskondade esindajad, kes loovad aluse edasistele suhetele. EMSK ja EL tasandi tööturu osapooled esitaksid mainitud kohtumiseks enamiku Euroopa Liidu poolsetest esindajatest.

6.3

Komisjon peab kaaluma nii Euroopa Liidu kui ka Jaapani kodanikuühiskonna organisatsioonide kutsumist kõikidele asjaomastele seminaridele ja sarnastele üritustele ning julgustama Jaapani ametivõime samamoodi toimima. Eelmainitu aitaks aja jooksul kaasa osapoolte vahelisele mõistmisele ja samuti võrgustiku loomisele, mida on võimalik kasutada igasuguste kontaktide puhul. Kõnealustest sündmustest teavitamine peab olema regulaarne päevakorrapunkt komisjoni ja tema Jaapani arutelupartnerite kohtumistel.

6.4

Kodanikuühiskonna organisatsioone kaasavate arutelude puhul on määrava tähtsusega sobivate teemade valik. Kuna ametliku tasandi koosolekutel valitakse teemasid, mille arutamise puhul oleks kasu kodanikuühiskonna panusest, peaksid komisjon ja Jaapani ametivõimud kaaluma EMSK kohustamist kõnealustel koosolekutel osalemiseks koos Jaapani partneritega. Sellistel ühistel koosolekutel võiksid ametiühingud arutada näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhilisi norme. Kõnealune töö tuleb alguses määrata ajutistele töörühmadele ja vastavalt vajadusele peab kaaluma väikeste ajutiste nõuandvate rühmade loomist (15).

6.5

Võttes arvesse piirkondliku koostöö kasvavat tähtsust Jaapani jaoks, peavad ELi kodanikuühiskonna organisatsioonid pakkuma oma kogemusi riikide aitamises erinevatel arenguetappidel nende paremaks integreerimiseks vastavalt funktsionaalse integratsiooni mudelile. Huvitavat eeskuju võivad siin pakkuda mõnede uuemate liikmesriikide kogemused toimivate kodanikuühiskonna organisatsioonide loomisel ja ametivõimude õhutamisel kõnealuste organisatsioonide kaasamiseks konsultatsioonidesse ja otsustusprotsessi. Euroopa Liidus edukalt rakendatud konkurentsi ja konfliktide võimaluste ohjeldamine ja vähendamine võib samuti pakkuda otstarbeka mudeli piirkondlike julgeolekuprobleemide lahendamiseks.

6.6

Kahe ELi keskuse loomine Jaapanis (ELi keskus Tokios ja ELi keskus Kansais) pakub võimalusi võrgustiku loomiseks ja vastastikuse mõistmise parandamiseks. Näiteks:

Kansai ELi keskus arutab juba võimalust korraldada ühiselt rida seminare/õpikodasid, kus keskendutaks konkreetsetele teemadele. Kõnealuses kontekstis oleksid esimesena arutusele tulevate oluliste teemade hulgas tõenäoliselt toiduainete märgistamine, keskkonnakaitse ja vananev elanikkond.

6.7

Samuti on oluline märkida, et ülikoolidel (ja teistel sarnastel õppeasutustel) on Jaapani ühiskonnas suur tähtsus ja nad pakuvad lisavõimalust kodanikuühiskondade vahelise mõistmise parandamiseks. Kõnealused asutused võivad samuti aidata kaasata noori, mis on pikaajaliste kontaktide loomisel määrava tähtsusega faktor.

6.8

EMSK peab samuti kaaluma väikese kontaktrühma loomist teabe ajakohastamiseks ja kontaktpunkti pakkumiseks Jaapani partneritele. Kui kodanikuühiskonnad hakkavad üksteisest aja jooksul paremini aru saama, võib kaaluda teatud tüüpi alalise organi loomist ümarlaua vormis.

6.9

Tuleb hoida kontakti ELi-Jaapani parlamentaarse ühiskomiteega, et tagada kodanikuühiskonna rolli ja potentsiaali mõistmine ja nende kasutamine ühisteks hüvedeks vastavalt vajadusele.

6.10

Nagu alati, on rahastamisel määrav tähtsus. Siiski ei tohiks kõnealuste korraldustega seotud kulud olla suured ja paljudel juhtudel aitaks kulusid vähendada uuema tehnoloogia kasutamine, näiteks videokonverentsid ja IP-kõne (Voice Over Internet Protocol), mida kõige tõenäolisemalt rakendataks loodavate väikeste ajutiste töörühmade kontaktide puhul.

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/39

1.

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et praegust hindamismeetodit tuleks täiendada strateegia rakendamisega seotud liikmesriikide tulemuste läbipaistvama võrdlemisega. Seega peaksid iga riigi jaoks spetsiaalselt koostatud soovitused viima eesmärgipärase aruteluni ning võimaliku läbivaatamiseni nõukogus, et oleks võimalik määratleda tulevaste meetmete põhivaldkonnad.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on arvamusel, et riiklike reformikavade määratlemisel ja rakendamisel tuleb riiklikul tasandil korraldada õigeaegseid konsultatsioone organiseeritud kodanikuühiskonnaga, et kõik asjaomased osapooled võtaksid endale tõelise partnerluse ja kaasatuse poole püüeldes vastutuse kõnealuse protsessi eest. Riiklikel majandus- ja sotsiaalnõukogudel ning samalaadsetel institutsioonidel peaks olema oluline roll riikides, kus nad tegutsevad.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult suuremat keskendumist uuendatud strateegiale. Sel suvel esitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee neli teabearuannet teemadel “Investeerimine teadmistesse ja uuendustegevusse”, “Ettevõtluspotentsiaal, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul”, “Esmatähtsate kategooriate tööhõive” ja “Euroopa energiapoliitika”, mis moodustavad komitee poolt Euroopa Ülemkogule esitatava 2008. aasta koondaruande aluse. Kõnealused teabearuanded koostatakse tihedas koostöös riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega ning kodanikuühiskonda esindavate samalaadsete institutsioonidega.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et uuendatud Lissaboni strateegia täielik rakendamine tingib vajaduse kooskõlastatud makromajanduspoliitika järele, mis edendab aktiivselt majanduskasvu ja tööhõivet. Praegused positiivsed majandusväljavaated ei tohi nõrgendada nõukogu ambitsioone strateegia rakendamise osas. Riigi majanduste vastastikune sõltuvus tähendab, et struktuurireforme tuleb rakendada Euroopa perspektiivist lähtudes. Seetõttu tuleks riiklikud reformikavad integreerida üle-euroopalisse makromajanduspoliitika raamistikku, millesse peaksid andma oma panuse kõik asjaomased osapooled. Jätkuvalt tuleb arvesse võtta globaalset konteksti.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et paralleelselt peaksid olema tagatud jätkuvad muutused tööstuses, töö kvaliteet ja elukvaliteet. Eesmärk peaks olema konkurentsivõime, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja jätkusuutliku arengu sümbioos. Kõnealuse eesmärgi poole liikudes peavad Euroopa ja liikmesriigid lahti mõtestama uuendatud Lissaboni strateegia sõnumi viisil, mis võimaldaks eesmärke rohujuure tasandil selgelt mõista. See eeldab tõhusat teabevahetust, mis seni on olnud puudulik.

2.

2.1

2.2

2.3

3.